Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.21 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 621 6165638 6162710 2022-07-22T14:45:45Z NOSSER 8097 /* Päts Eesti Vabariigi riigiorganites */ wikitext text/x-wiki {{NeutraalsusVaidlustatud|kuu=mai|aasta=2019}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} {{Infobox President | nimi=Konstantin Päts | pildi nimi=Konstantin Päts.jpg | amet=1. [[Eesti Vabariigi President]] | ametiajaalgus=24. aprill 1938 | ametiajalõpp=21. juuli 1940 (18. jaanuar 1956) | järgmine=[[Jüri Uluots]] | amet2=[[Riigihoidja]] | ametiajaalgus2=3. september 1937 | ametiajalõpp2=24. aprill 1938 | amet3=2. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus3=25. jaanuar 1921 | ametiajalõpp3=21. november 1922 | eelmine3=[[Ants Piip]] | järgmine3=[[Juhan Kukk]] | amet4=4. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus4=2. august 1923 | ametiajalõpp4=26. märts 1924 | eelmine4=[[Juhan Kukk]] | järgmine4=[[Friedrich Akel]] | amet5=10. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus5=12. veebruar 1931 | ametiajalõpp5=19. veebruar 1932 | eelmine5=[[Otto Strandman]] | järgmine5=[[Jaan Teemant]] | amet6=13. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus6=21. oktoober 1933 | ametiajalõpp6=24. jaanuar 1934 | eelmine6=[[Jaan Tõnisson]] | amet7=1. [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus7=24. veebruar 1918 | ametiajalõpp7=8. mai 1919 | järgmine7=[[Otto Strandman]] | amet8=7. [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus8=24. jaanuar 1934 | ametiajalõpp8=3. september 1937 | eelmine8=[[Ants Piip]] | järgmine8=[[Kaarel Eenpalu]] | sünnikuupäev=[[23. veebruar]] [[1874]] | sünnikoht=[[Tahkuranna vald]] | surmakuupäev=[[18. jaanuar]] [[1956]] (81-aastaselt) | surmakoht=[[Buraševo]] | alma_mater=[[Tartu ülikool]] | partei=[[Maaliit]]<br />[[Põllumeestekogud]] [[File:Konstantin Pats signature.png|thumb|Konstantin Pätsi autogramm]] |}} '''Konstantin Päts''' [[Vabadusrist|VR I/1 ja III/1]] ([[23. veebruar]] [[1874]] [[Tahkuranna vald (Häädemeeste kihelkond)|Tahkuranna vald]], [[Pärnumaa]] – [[18. jaanuar]] [[1956]] [[Buraševo]], [[Tveri oblast|Kalinini oblast]]) oli [[Eesti]] riigitegelane, ajakirjanik, elukutselt jurist. Konstantin Päts oli [[Eesti Vabariik|Eesti riigi]] üks rajajaid – [[Eestimaa Päästekomitee]] esimees, [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] I koosseisu Ministrite Nõukogu esimees ning II ja III koosseisu peaminister, neljakordne [[riigivanem]], [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaminister riigivanema ülesannetes]], [[riigihoidja]] ja [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] esimene [[Eesti Vabariigi president|president]], [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja I−V [[Riigikogu]] liige, [[Vabadusrist]]i kavaler. ==Elulugu== [[Pilt:Konstantin Pätsi pere.jpg|pisi|vasakul|300px|Konstantin Pätsi pere]] Konstantin Päts sündis meetrika andmeil 10. (uue kalendri järgi 22.) veebruaril 1874 [[Pärnumaa]]l [[Tahkuranna vald|Tahkuranna vallas]] maaomanik Jakob Pätsi ([[1848]]–[[1909]]) teise lapsena Pätsi (Põldeotsa) talus Tahku külas Tahkuranna mõisas. Alates 1897. aastast on Pätsi sünnikuupäevana kasutusel 11. veebruar vana kalendri (23. veebruar uue kalendri) järgi ja see kuupäev on avaldatud kõigis teatmeteostes. Ühepäevase erinevuse põhjus pole teada. Tal oli neli venda ja üks õde: Nikolai Päts, Paul Päts (1876–1881), Voldemar Päts, Peeter Päts, Marianna Pung (1882–1947). Tema ema oli Olga Tumanova, kes sündis Viljandis ja kasvas üles [[Valga (Liivimaa)|Valga]] linnapea Razumovski perekonnas.{{lisa viide}} Väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles [[parun]] Krüdeneri peres<ref name="N68ab" />, kuid tegemist on eksitusega, sest Olga oli paruni peres guvernant. Olga isa oli Hariton Tumanov, kelle päritolu pole täpsemalt teada. Konstantin Päts oli [[õigeusk]]lik, kuulus Tahkuranna kogudusse. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu [[kihelkonnakool]]is, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ja [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminaris]].<ref name="y0Hgr" /> Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid [[Pärnu Meesgümnaasium]]is. [[1894]]–[[1898]] õppis ta [[Tartu ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''cand. jur.'' kraadi (hiljem nimetati 1. järgu diplomiga) ja kubermangusekretäri auastmega, [[Rooma õigus]]e teemal. Sellele järgnes aastane teenistus [[Pihkva]]s [[96. Omski jalaväepolk|96. Omski jalaväepolgus]], lõpetades Peterburis [[lipnik]]e kursused, milline auaste andis õiguse isiklikule, mittepärandatavale aadliseisusele. 1900. aastal asus Päts tööle [[Tallinn]]as advokaat [[Jaan Poska]] abina. 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte [[Teataja]]. 1901. aastal osales ta [[Eesti Spordiselts Kalev|Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev]] asutamises ja temast sai seltsi aseesimees. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel [[baltisakslased|baltisakslaste]] ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna [[linnanõunik]]uks ja 19. aprillil sai Pätsist [[Tallinna linnapea]] abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Saamaks hääleõigust Vene riigivolikogu valimistel, ostis ta Mäe talu Kodilas Rapla vallas ja valiti Harjumaa valijameheks. ===Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist=== Olgugi et Päts korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud ta [[1905. aasta revolutsioon Eestis|revolutsioonisündmuste]] ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt [[omavalitsus]]te [[reform]]i nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse [[Teataja]]s äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe [[vastutav toimetaja|vastutava toimetaja]]na vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral [[Vladimir Bezobrazov]]i poolt korraldatav [[Rapla sõjakohus]] mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). 1905. aastal põgenesid Eestist Konstantin ja [[Voldemar Päts]], [[Jaan Teemant]], [[Peeter Speek]], [[Otto Strandman]], [[Karl Ast]], [[Mihkel Martna]] jt. Mõnda aega peatus Päts Weissensteini mõisas [[Bern]]i lähedal [[Šveits]]is, kust [[1906]]. aastal siirdus [[Soome]], kus elas Ivan Mikuri varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes [[Ollila]]s tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ja agraarküsimustes. Pätsi õhutusel asutati 1907–[[1908]] Peterburis kirjastusühing [[Ühiselu]], mis hakkas välja andma [[Peterburi Teataja]]t. 1908. aastal Konstantin Pätsi tõlkes avaldatud [[Francis Lieber]]i raamat [[Rahvavabadus ja omavalitsus]] mõjutas edaspidi määravalt tema poliitilisi vaateid ja tegevust. Lieberi raamatuga tegeldes mõtles Päts tema seisukohad läbi ja võttis omaks. Pätsi hilisemates kõnedes tuleb alatasa ette sõnasõnalisi tsitaate Lieberi teostest.<ref name="J0trq" /> [[1909]]. aastal tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast Eestisse naasmist ilmus ta suvel ise [[Tallinna ringkonnakohus|Tallinna ringkonnakohtu]]uurija ette ja vabastati [[kautsjon]]i vastu. [[1910]]. aasta veebruaris mõisteti Päts [[Peterburi]] kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks [[kindlusvangistus]]se; see otsus muudeti 9-kuuseks [[üksikvangistus]]eks, mille ta kandis ära alates [[7. juuli]]st 1910. aastast [[Krestõ]] vanglas Peterburis. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe [[Tallinna Teataja]] toimetajana ja naasis poliitikasse. [[File:Konstantin Päts, ERM Fk 2625-74.jpg|pisi|]] Päts tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis viimaks Eesti omavalitsuse eelnõuna [[12. aprill]]il [[1917]] [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] poolt kinnitati. Alates veebruarist [[1916]]. aastal teenis Päts ohvitserina Tallinnas [[Peeter Suure Merekindlus]]es, ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimehena [[Eesti rahvusväeosad]]e asutamises, kuulus [[Järvamaa]] saadikuna [[Eesti Maapäev]]a liikmete hulka ning valiti [[Eesti Maavalitsus]]e esimeheks. Pärast [[bolševikud|bolševike]] [[Oktoobripööre|riigipööret]] oli Päts kuu aega vangis ning liitus siis vastupanuliikumisega. [[19. veebruar]]il [[1918]] sai temast [[Eestimaa Päästmise Komitee]] esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese [[Ajutine Valitsus (Eesti)|Ajutise Valitsuse]] moodustamist, kuhu ta kuulus [[ministrite nõukogu]] esimehe ja [[Eesti siseminister|siseministrina]]. Päts arreteeriti [[11. juuni]]l 1918 selle eest, et [[Lääne maakonnavalitsus]]est leiti tema kiri, milles Päts soovitas omavalitsuse laialisaatmise puhul deklareerida, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioonivõimud]] ei läheks Eesti saatuse otsustamisel mööda [[Eesti Maapäev]]ast.<ref name="CX1Lo" /> 4. juunist kuni 17. novembrini 1918 viibis Päts [[Saksamaa|Saksa]] okupatsioonivõimude juhi [[kindral]] [[Adolf von Seckendorff]]i korraldusel [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede poolt okupeeritud aladel vangilaagreis [[Kuramaa kubermang]]us ja [[Poola]]s [[Minski kubermang|Minski]] ja [[Grodno kubermang]]us. ===Päts Eesti Vabariigi riigiorganites=== Pärast Saksamaa [[Novembrirevolutsioon]]i ja keisrivõimu kokkuvarisemist 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Pätsile omistatakse ka valitsuse otsus mitte pidada [[kommunistid]]ega läbirääkimisi ja alustada [[Eesti Vabadussõda]]. Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni [[8. mai]]ni [[1919]]) oli Päts Eesti Vabariigi [[peaminister|pea]]- ja [[sõjaminister]], pärast [[Asutav Kogu|Asutavas Kogus]] opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ja isegi ettevaatlikku joont. Muuhulgas oli ta näiteks [[Landesveeri sõda|Landesveeri sõja]] alustamise vastane. Konstantin Päts kuulus [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]] ja I–V [[Riigikogu]]sse, 1920. aastal asutatud [[Põllumeeste Kogud]]e erakonnas. Jaanuarist [[1921]] novembrini [[1922]] ([[Konstantin Pätsi esimene valitsus]]), augustist [[1923]] märtsini [[1924]] ([[Konstantin Pätsi teine valitsus]]), veebruarist [[1931]] veebruarini [[1932]] ([[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]]), novembrist 1932 maini [[1933]] ja oktoobrist 1933 jaanuarini [[1934]] oli [[riigivanem]] (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Alates 1925. aastast oli ta asutatavate kutsealaste omavalitsuste [[Kaubandus-Tööstuskoda]] ja [[Põllutöökoda]]) asutaja ja liige. Päts tegutses ka äris. 1920–1921 ja [[1925]]–1931 oli ta [[Tallinna Börsikomitee]] esimees ning tegutses [[Eesti-Vene Kaubandusekoda|Eesti-Vene Kaubandusekojas]] jm. [[Harju Pank|Harju Panga]] [[pankrot]]i järel taotles ta panga likvideerimiskomisjonilt kahjude hüvitamist 700 000 marga suuruses.<ref name="UUdTv" /> Seejärel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud [[Jaak Valge]] ja [[Magnus Ilmjärv]]. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]. Hiljem [[Jaak Valge]] avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks. Aastal [[1927]] osales ta [[Fenno-Ugria]] sihtasutuse rajamisel ja oli selle esimees. 21. oktoobril 1933 valiti ta [[Konstantin Pätsi viies valitsus|üleminekuvalitsuse]] [[riigivanem]]aks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaministriks riigivanema ülesannetes]] ja [[Peaminister|peaministriks]]. Konstantin Pätsi kandidatuur seati üles ka 1934. aastal toimuma pidanud [[Riigivanema valimised|riigivanema valimisteks]], milleks ta kogus 18 501 toetusallkirja<ref name="tFA65" />. Tema kandidatuur seati [[Viljandimaa|Viljandi]]- ja [[Pärnumaa]]l üles ka [[VI Riigikogu]] valimistel<ref name="5sHfO" />. Kartes valimiskaotust kehtestas Päts [[12. märts]]il [[1934]] üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas [[Johan Laidoner]]i [[Kaitseväe ülemjuhataja]]ks. Ta oli peaminister riigivanema ülesannetes, [[riigihoidja]] ja alates [[24. aprill]]ist [[1938]] Vabariigi President.<ref name="E1cNS" /> Seda perioodi nimetavad tema vastased "[[vaikiv ajastu|vaikivaks ajastuks]]". Ta algatas [[riigireform]]i, uue [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|presidentaalse põhiseaduse]] vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. 1934. aastal avas Päts [[Tallinna Kunstihoone]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Pekka Erelt]]|url=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|arhiivimisaeg=2017-07-26}}</ref> [[1935]]. aasta [[14. aprill]]il avas Päts [[Eesti Pank|Eesti Panga]] hoone.<ref name=":0" /> Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses [[1939]] Nõukogude Liiduga sõlmitud [[baaside leping|baaside leppe]] ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt [[17. juuni]]l [[1940]]. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti. "Korraga nähakse kõiges, mis tehti kolmekümnendatel, kas rumalusekiitust või klikisiseseid väärarvestusi. Mingi äraspidise mõnuga kirjeldatakse Pätsi, Laidoneri, Eenpalu, Uluotsa, Selterit, Piipu ''etc'' paadunud sulidena ja poolearuliste riigijuhtidena. Mõni ajaloouurija annab koguni mõista, et Eesti vabatahtlik loovutamine või mahamüümine Venemaale olnud ühe osa poliitikute pikemaajaline kava, mille Stalini-Hitleri pakt võimaldas viimaks ellu viia. Inimesed, kes pole vaevunud ennast põgusaltki kurssi viima tollal Euroopas ja Eestis toimunuga, žongleerivad sõnadega "diktatuur", "demokraatia hävitamine", "reetmine", "häbistav alistumine"."<ref name="xzztn" /> Tänapäeva rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti [[Andrei Ždanov]]i poolt kokku pandud uue valitsuse koosseis, juriidiliselt [[õigustühine|õigustühiseks]]. Sellele käsitlusele põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine.<ref name="Te6vR" /> [[21. juuni]]l 1940 andis Päts allkirja [[Andrei Ždanov]]i poolt kokku pandud [[Johannes Vares-Barbarus]]e valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Muuhulgas andis ta välja ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised. Pärast valimisi ja uue parlamendi esimest istungit [[21. juuli]]l allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Siiski nähtub olemasolevatest andmetest, et ta pidas end Vabariigi Presidendiks kuni surmani, eelmises lõigus toodud põhjusel. ===Konstantin Päts ja Soome saatkond Tallinnas=== 1923. aastal pakkus Konstantin Päts Soome saatkonnale võimaluse üürida ruumid temale kuuluvas hoones aadressil Kohtu 4, mille ta eelmisel aastal oli ostnud [[Uexküll]]idelt.<ref name="Jbvdo" /> Hiljem sai samal aadressil oma ruumid ka Ungari saatkond.<ref name="Fubcc" /> 1926. aastal tegi Päts ettepaneku maja ära osta; tal oli 25 miljonit marka võlgu pankrotistunud [[Harju Pank|Harju Pangale]].<ref name="Fubcc" /> Atašee Ville Niskase sõnul "Ta ütles, et teinud pakkumise raske südamega, aga et on vana Soome sõber, siis tunneb suurt kergendust, kui maja, millele ta on pühendanud nii palju tähelepanu, hoolt ja kannatust ja millest ta oli kujutlenud, et sellest saab tema vanaduspõlve kodu, läheks just Soome riigile."<ref name="p7BeK" /> Maja osteti 30. novembril 1926, Päts jäi sinna üürnikuna elama.<ref name="rMkmT" /> 1938. aastal kolis ta elama Kadrioru lossi, [[Viktor Päts]]i perekond elas Kohtu tänaval mai lõpuni 1940<ref name="PlqeH" />. Maailma ajaloos oli olukord, kus riigipea elab teise riigi saatkonna territooriumil, ainulaadne.<ref name="PlqeH" /> ===Vangistus=== [[File:KPäts Ufa.jpg|thumb|Mälestustahvel Konstantin Pätsile Ufas majal Kommunistitšeskaja tänav 37]] Päts vahistati nädal aega hiljem, [[30. juuli]]l 1940 oma [[Kloostrimetsa talu]]s ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Interneeritud alates 9. augustist 1940 koos perekonnaga ([[Viktor Päts]], [[Helgi Päts]], Olga Tünder, [[Matti Päts]], Henn Päts) [[Ufa]]s selleks eraldatud korteris. Kord nädalas pidi ta käima end registreerimas, ühtlasi toimusid ülekuulamised. Ettekannete järgi kiitsid Pätsid Eesti elu ja laitsid Vene oma, olid nõukogude võimu vastu vaenulikult meelestatud, ilmutasid kontrrevolutsioonilisi natsionalistlikke vaateid, laimasid NSV Liidu rahvus- ja rahupoliitikat, majandus- ja hariduspoliitikat.<ref name="Y3yKl" /> Konstantin Päts koos Viktor Pätsiga arreteeriti pärast Saksa-Nõukogude Liidu sõja algust, 26. juunil 1941. Teda süüdistati sidemetes Saksamaa diplomaatiliste ringkondadega, samuti selles, et ta oli Saksa luure esindaja Eestis ja tegutses NSV Liidu vastu, ka kontrrevolutsioonilisi ütlusi nõukogude võimu aadressil. 9. juulil 1941 esitati talle täpsustatud süüdistus [[§ 58]] 4. ja 10. punkti alusel (rahvusvahelise kodanluse abistamine nõukogude võimu kukutamiseks ja kontrrevolutsiooniline sabotaaž). 19. septembril 1942 saadeti Konstantin ja Viktor Päts Moskvasse, 23. veebruaril 1943 uurimine peatati erikorralduseni. Ta oli Kaasani vangla psühhiaatriahaiglas. Pärast Viktor Pätsi surma 4. märtsil 1952 eraldati Konstantin Pätsi kriminaalasi 5. aprillil Viktor Pätsi omast ja lõpetati 8. aprillil 1952.<ref name="lrmhV" /> 29. aprillil 1952 saadeti ta [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i [[Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. novembril 1954 pärast erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati [[sundravi]]lt. [[18. detsember|18. detsembrist]] kuni [[29. detsember|29. detsembrini]] [[1954]] viibis Päts [[Jämejala vaimuhaigla]]s, kust ta aga liiga suure tähelepanu ning Eesti elanike külastamiste tõttu kiiresti Eesti NSV tervishoiu ministri asetäitja [[Vladimir Pobus]]e korraldusel [[Kalinini oblast]]i Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. Pätsi isiku varjamiseks kasutati meditsiinidokumentides nime "Johannes Augusti poeg Päts". Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas<ref name="eY5vM" /> Buraševos [[1. jaanuar]]ist [[1955]] kuni [[18. jaanuar]]ini [[1956]], mil ta seal suri. == Säilmete otsimisest == Aastal 1988 otsisid [[Eesti NSV RJK]] endised töötajad [[Henn Latt]] ja [[Valdur Timusk]] üles Konstantin Pätsi haua [[Tver|Kalinin]]i (nüüd [[Tveri oblast]]is), see leiti Tverist 15&nbsp;km kaugusel asuvas külas, [[Buraševo]]s, kus asus haigla, mille üks patsient oli olnud Päts. Latil ja Timuskil õnnestus kohtuda Pätsi viimase raviarsti, Ksenija Gus­sevaga, kes kirjeldas Konstantin Pätsi matuseid ning näitas uurijatele presidendi umbkaudse haua asupaiga. Kõik nähtu dokumenteeriti videokaameraga, filmis kohalik Aleksandr Sokolov.<ref name="Videvik_11112010" /> Kui uurijad naasid Eestisse, siis anti presidendi pojapojale Matti Pätsile üle video. Peagi sõitis Matti koos [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i esindajatega [[Buraševo]]sse ja 22. juunil 1990 kaevati üles säilmed ning tehti [[Geneetiline info|geneetiliselt]] kindlaks, et leitud säilmete näol on tegu Konstantin Pätsiga<ref name="Videvik_11112010" /> Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21. oktoobril 1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul.<ref name="Sakala_18012011" />. Aastal 2010 külastas Henn Latt taas Buraševot ja sai teada, et pärast Eesti delegatsiooni lahkumist 1990. aastal koos väljakaevatud säilmetega, vallandati Buraševo asula [[külanõukogu]] esimees Nikolai Pankratjev, kes oli surnuaial tehtud välja­kaevamise eest vastutuse enda peale võtnud<ref name="Videvik_11112010" />. [[Pilt:Konstantin and Helma Päts.jpg|pisi|180px|Konstantin ja Helma Päts]] == Isiklikku == Konstantin Pätsi vennad olid [[Nikolai Päts|Nikolai]], [[Peeter Päts|Peeter]] ja [[Voldemar Päts]] ning õde Marianne Pung – õigusteadlase ja poliitiku, [[Riiginõukogu]] esimehe [[Mihkel Pung]]a abikaasa. 3/16. juunil [[1902]] abiellus Konstantin Päts luteri usku Wilhelma Ida Emilie Pedyga (sündinud Helma Peedi; 19/31. oktoober 1878 – august 1910). Neil oli kaks poega – 1903. aastal sündinud [[Leo Päts|Leo]] ja 1906. aastal sündinud [[Viktor Päts|Viktor]]. Helma Päts suri 1910. aastal Davosis [[tuberkuloos]]i, kui Konstantin Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust [[Krestõ vangla]]s Peterburis (aastatel 1910–1911) [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta revolutsioon]]i sündmustest osavõtu eest Eestis. Lapsed jäid Helma õe Johanna Peedi (1869–1939) hoolde. [[Riigivanem]]ana elas Konstantin Päts Toompeal [[Pikk jalg]] 11 asuvas ametikorteris ja Soome saatkonnas Tallinnas, viimased aastad elas Konstantin Päts aga oma [[Kloostrimetsa talu]]s (krunt nr 90) ja kasutas ka riigivanema suveresidentsi [[Oru loss]]i Ida-Virumaal. [[30. juuli]]l 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostrimetsa talust<ref name="6faES" />. == Konstantin Pätsi valitsused == Konstantin Päts juhtis [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutist Valitsust]] 1918.–1919. aastal ning Eesti Vabariigi valitsusi viiel korral. {{vaata|Eesti Ajutine Valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi esimene valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi teine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi kolmas valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi neljas valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi viies valitsus}} ==Kronoloogia== [[Pilt:Konstantin Pats 1934.jpg|pisi|Konstantin Päts 1934. aastal]] ===Riigijuhina=== * Ministrite nõukogu esimees ::24.02.1918−12.11.1918 * Peaminister ::12.11.1918−08.05.1919 * Riigivanem ::25.01.1921−21.11.1922 ::02.08.1923−26.03.1924 ::12.02.1931−19.02.1932 ::21.10.1933−24.01.1934 * Peaminister riigivanema ülesannetes ::24.01.1934−03.09.1937 * Riigihoidja ::03.09.1937−24.04.1938 * Vabariigi President ::24.04.1938−17.06.1940 ===Muudes ametites=== * 1900–1901 vandeadvokaat [[Jaan Poska]] abi [[Tallinn]]as * 1901–1905 ajalehe Teataja toimetaja * 1904–1905 Tallinna linnanõunik * 1905 Tallinna abilinnapea * 1908–1910 ajalehe Peterburi Teataja tegevtoimetaja * 1911–1916 ajalehe Tallinna Teataja toimetaja * 1917 [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimees * 1917–1918 [[Eesti Maavalitsus]]e esimees * 1918 [[Eesti Päästekomitee]] esimees * 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918–1919 sõjaminister. * 1922–1923 I [[Riigikogu]] esimees * 1917–1919 [[Maanõukogu]] liige * 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige * 1920–1937 I−V Riigikogu liige * 1919–1933 Kindlustusseltsi [[Eesti Lloyd]] esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige) * 1925–1929 [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik * 1925–1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 auesimees * 1927–1937 sihtasutuse [[Fenno-Ugria]] esimees * klubi [[Centum]] esimees asutamisest peale<ref name="sfGEo" /> * [[Harju Pank|Harju Panga]] nõukogu esimees * [[Tallinna Börsikomitee]] esimees * Sihtasutise [[M. Varese Toetusraha]] juhatuse esimees ==Tunnustus== *[[1924]] Püha Piiskop Platoni orden *[[1928]] [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse [[audoktor]] (dr. jur. h. c.) *[[1932]] valitud [[korp! Fraternitas Estica]] auvilistlaseks *[[14. veebruar]] [[1929]] [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi I klass]] *[[1935]] Püha Mauriitsiuse ja Püha Laatsaruse ühendatud Ordu (l´Ordine dei SS. Maurizio e Lazzarro)(Itaalia Kuningriik) suurrist *[[1937]] [[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Valge Roosi Rüütliordu]] Suurrist ketiga *[[1938]] Prantsuse Auleegioni suurpael *[[1938]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i tehnikateaduste audoktor (dr. sc. techn. h. c.) *[[1938]] [[Andhra ülikool]]i (The Andhra Research University, Indias) audoktor<ref name="lypP8" /> *[[1938]] [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige *[[1938]] [[Loodusvarade Instituut|Loodusvarade Instituudi]] auliige *[[1938]] Loodusuurijate Seltsi auliige *[[1938]] [[Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühing]]u auliige *[[1938]] [[Eesti Maleliit|Eesti Maleliidu]] auesimees *22. veebruar 1939 [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] auliige<ref name="PZIjf" /> *[[Piirimaade Selts]]i auliige (31. mai 1934)<ref name="09jc1" /> *[[Tori Hobuste Tõuselts]]i auliige (15. mai 1938)<ref name="fht2X" /> *[[Töötute Haritlaste Ühing]]u auliige<ref name="dRB6V" /> *[[Vabadusrist]]i I liigi 1. järk (23. veebruar 1920): "Eesti sõjalisele organiseerimisele pani aluse K. Päts juba Päästekomitees. Saksa vangist vabanedes astus K. Päts kohe Sõjaministeeriumi etteotsa. Riik oli hädaohus. Vaenlane oli riigi piiridesse sisse tunginud. Sõjaväge ei olnud. Sõjavägede formeerimises ja organiseerimises oli K. Päts'il kui Sõjaministril suurte raskustega võidelda. Sõjaministri energilisel korraldusel saadi takistustest ja raskustest üle. Vaenlase pealetungimine pandi seisma ja meie sõjavägi algas pealetungimist, mis meie võiduga lõppes. Naabritega hoidis K. Päts sõbralist vahekorda alal – Soome vabatahtlised olid meile suureks toeks kriitilisel silmapilgul. K. Päts aitas oma tahtejõuga ja püsivusega seisukorda päästa ka siis, kui vaenlane meil juba Tallinna külje all oli, ja sisemine korralagedus riiki ähvardas. Sõjaministeeriumile ja sõjaväele aitas Konstantin Päts kindla aluse rajada, mille peal võis kasvada meie rahvavägi."<ref name="OJpoz" /> *[[Vabadusrist]]i III liigi 1. järk *[[24. aprill]] [[1938]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi kett]] *[[24. aprill]] [[1938]] [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi teenetemärgi erisuurpael]]<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/7680/konstantin-pats</ref> *[[Looduskaitsemärk|Looduskaitsemärgi]] I järk *[[Roheline Rist|Rohelise Risti]] I järgu kaelaskantav märk<ref name="uyJeJ" /> *Kuldauraha Tallinna põllumajanduslikul näitusel (9. september 1935)<ref name="774f6" /> *Tallinna [[Mustpeade vennaskond|mustpeade vennaskonna]] auvend<ref name="34I0d" /> *Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (19. märts 1939)<ref name="suSmo" /> *[[Tallinna linna aukodanik]] *1939 [[Tartu linna aukodanik|Tartu aukodanik]] *[[Pärnu linna aukodanik]] *[[Narva]] linna aukodanik<ref>{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-09-20 |arhiivimisaeg=2017-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170921000717/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510 |url-olek=ei tööta }}</ref> *[[Tahkuranna vald|Tahkuranna valla]] aukodanik *Iru valla aukodanik *Voka valla aukodanik (31. juuli 1937)<ref name="zX2WH" /> *Aegna Merikindluste Ohvitseride Kogu auliige (vt. Sõjaministri käskkiri nr. 19 – 14. jaanuarist 194) *Kaitseliidu Kadrioru malevkonna auliige *Tema järgi on nimetatud roosisort '[[Staatspräsident Päts]]' *[[25. aprill]]il 1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium *Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler *XI Eesti üldlaulupeo ([[1938]]) patroon *XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu (SELL) üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon (17.-18. september 1938) *[[Eesti Punane Rist|Eesti Punase Risti]] auliige (26. veebruar 1934) *Sakala partisanide ühingu auliige, 26. detsember 1934<ref name="qG0Mr" /> *Tallinna Rotary klubi auliige (17. veebruar 1939) *Eesti loomakaitse suurpatroon (25. veebruar 1939)<ref name="ftQkB" /> *Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühingu auliige (diplom saadud 8. märtsil 1938) *Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (valitud 19. märtsil 1939) *31. mail 1938 lasti [[Pärnu jõgi|Pärnu jõkke]] 9000 Konstantin Pätsi nimelist [[lõhe]]maimu == Mälestuse jäädvustamine == [[File:Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus.jpg|thumb|Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus]] 1939 nimetati [[Kentmanni tänav]] Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks. Tema järgi on nimetatud ka Tallinna retrotramm Konstantin<ref>https://tallinncity.postimees.ee/4271221/fotod-ja-video-esimene-retrotramm-laheb-tana-liinile</ref> 25. juunil 1939 avati tema sünnitalu asukohas Tahkurannas [[Konstantin Pätsi ausammas|Konstantin Pätsi mälestussammas]]. Mälestussammas lõhuti 1940. aastal ning taasavati 1989. aastal. 2009. aastal avati Konstantin Pätsile mälestustahvel Venemaal [[Ufa]]s hoonel, kus ta koos perega elas väljasaadetuna aastatel 1940–1941.<ref name="TNgOG" /> 2015. aasta veebruaris avati mälestuskivi Buraševos Konstantin Pätsi algsel hauakohal.<ref name="IB479" />. Toilas Oru lossi varemete juures avati 23. veebruaril 2020 Konstantin Pätsi monument, mille autor on skulptor [[Aivar Simson]]. Samuti on kavas rajada Tallinna [[Konstantin Pätsi mälestusmärk]]. Alates [[1989]]. aastast meenutatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva mälestustalitusega [[Metsakalmistu]]l ja [[Kloostrimetsa]]s. Konstantin Pätsi on kehastanud filmis "[[Jõulud Vigalas]]" [[Peeter Simm]] ja draamasarjas "[[Tuulepealne maa]]" [[Indrek Taalmaa]]. Eesti Televisiooni sarjas "Poliitilised kired" ja "Sünniaasta" mängis Pätsi Peeter Kard. == Teosed == * "Minu elu: mälestusi ja kilde eluloost" (valimik artikleid ja kirju). Koostanud ja eessõna: [[Hando Runnel]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]] * "Eesti riik" I osa (valimik artikleid). Sari [[Eesti mõttelugu]]. Koostaja: [[Toomas Karjahärm]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]] * "Eesti riik" II osa. Sari [[Eesti mõttelugu]]. Koostajad [[Toomas Karjahärm]] ja [[Hando Runnel]], eessõna: [[Jüri Adams]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2001]] === Tõlked === * [[Aleksandr Butlerov]]. Kuidas mesilasi pidada. Tartu, 1897 * [[Adolf Damaschke]]. Kogukondliku omavalitsuse ülesanded. Tallinn, 1908, 2. trükk Tartu-Tallinn 1938. * [[Franz Lieber]]. [[Rahvavabadus ja omavalitsus]]. Peterburi, 1908. * [[Rudolf Diesel]]. Solidarismus. Tallinn, 1910 ==Vaata ka== *[[Eesti kutsealaste omavalitsuste loend (1940)]] *[[Konstantin Pätsi näopildiga postmargid]] *[[Konstantin Pätsi muuseum]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="N68ab">[http://www.parnupostimees.ee/2111457 Pimeduse katte all leidis teenekas mees viimse puhkepaiga abikaasa kõrval]. Pärnu Postimees, 4. märts 2005</ref> <ref name="y0Hgr">[http://www.petergen.com/bovkalo/duhov/rigadu.html Выпускники Рижского духовного училища 1888–1902, 1906, 1907, 1912, 1914 гг]</ref> <ref name="J0trq">Konstantin Päts. Eesti riik II. Ilmamaa, Tartu 2001, lk 13.</ref> <ref name="CX1Lo">[https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 "Vastsündinud vabariik sakste kanna all"], 2008/2, [[Tarkade Klubi]]</ref> <ref name="UUdTv">Kah Harju panga ohvrid. Rahvaleht, 1. aprill 1926, nr 39, lk 1</ref> <ref name="tFA65">Kandidaatide soovitusallkirjad arhiivi. Postimees, 23. märts 1934, nr. 81, lk. 1.</ref> <ref name="5sHfO">Esmaspäevaks esitati 196 kolmikut. Kaja, 27. veebruar 1934, nr. 49, lk. 3.</ref> <ref name="E1cNS">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.4.257a:3 Vabariigi presidendi pühalik tõotus]</ref> <ref name="xzztn">Enn Soosaar. Esseed ja artiklid. Nuripidine aastasada. Ajast, isast ja teistest. [[Enn Soosaare Sihtasutus]], [[Kirjastus SEJS]], Tallinn 2012, lk 92</ref> <ref name="Te6vR">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ |pealkiri=EV kontinuiteet 1940–1945 Enn Sarv |vaadatud=2004-10-01 |arhiivimisaeg=2004-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20041001101651/http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Jbvdo">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 88</ref> <ref name="Fubcc">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 90</ref> <ref name="p7BeK">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 90–91</ref> <ref name="rMkmT">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 96</ref> <ref name="PlqeH">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 176</ref> <ref name="Y3yKl">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid. Tammerraamat, 2008, lk. 160.</ref> <ref name="Videvik_11112010">[https://web.archive.org/web/20110720130426/http://www.videvik.ee/?id=1939 Kuidas leiti K. Pätsi põrm] – Videvik, nr 40 (979), 11. november 2010.</ref> <ref name="lrmhV">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid. Tammerraamat, 2008, lk. 161.</ref> <ref name="Sakala_18012011">[http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=373818 Esimese presidendi viimne teekond kodumulda algas uskumatult] – Sakala, 18. jaanuar 2011.</ref> <ref name="eY5vM">[[Kuulo Kutsar]], Presidendi elu viimane lehekülg, [[Vikerkaar]], 1990/3 lk 47-44</ref> <ref name="6faES">Robert Nerman, [http://www.tallinnapostimees.ee/18689/president-pats-tundis-oma-kloostrimetsa-talus-iga-puud/ President Päts tundis oma Kloostrimetsa talus iga puud], Tallinna Postimees, 4.07.2008</ref> <ref name="sfGEo">Centum – meie "ülemkoda". Rahvaleht, 26. september 1934, nr. 113, lk. 3.</ref> <ref name="lypP8">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.300:2 Andhra Reseach'i Ülikooli õigusteaduse audoktori diplom]</ref> <ref name="PZIjf">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:3 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="09jc1">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:4 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="fht2X">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:5 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="dRB6V">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:9 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="OJpoz">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.216:46 Valitsuse koosolekute protokollid]</ref> <ref name="uyJeJ">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.276:2 K. Pätsile annetatud Läti "Kolme Tähe", Vabaduse Risti esimese järgu aumärgid ja Rohelise Risti I klassi teenetemärgi diplomid]</ref> <ref name="774f6">Enneolematu rahvatung Tallinna näitusel. Kaja, 9. september 1935, nr. 212, lk. 7</ref> <ref name="34I0d">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.299:2 Tallinna Mustpeade Vennaskonna esimees-vanema pöördumine K. Pätsi poole tema auvennaks astumise puhul]</ref> <ref name="suSmo">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:2 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="zX2WH">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.298:2 Väljavõte Voka vallavolikogu koosoleku protokollist K. Pätsi valla aukodanikuks valimise kohta]</ref> <ref name="qG0Mr">Sakala partisanid minevikku jälgimas. Uus Sõna, 28. detsember 1934, nr. 4, lk. 4.</ref> <ref name="ftQkB">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.305:3 Eesti Loomakaitse Ühingu Liidu teadaanne loomakaitse suurpatrooniks nimetamise kohta]</ref> <ref name="TNgOG">[https://web.archive.org/web/20160829033518/http://mkset.ru/news/nonstop/22613/ mkset.ru: В Уфе дом президента Эстонии Константина Пятса до сих пор стоит разрушенным], 21. oktoober 2014</ref> <ref name="IB479">[https://www.youtube.com/watch?v=ygX0J_uMJBY Henn Latt: Konstantin Pätsi mälestuskivi avamine Burashevos], 28. veebruar 2015</ref> }} ==Kirjandus== * "K. Päts: tema elu ja töö. Kaasaeglaste mälestusi". Koostanud [[Artur Tupits]], [[Tallinn]] [[1934]], 445 lk * Artur Tupits, "Konstantin Päts: Eesti riigi rajaja". Tallinn [[1936]] * [[Friido Toomus]], "K. Päts ja Eesti tulevik". [[Tartu]] [[1937]] * Friido Toomus, "Konstantin Päts ja riigireformi aastad". Tartu–Tallinn [[1938]] * [[Eduard Laaman]], "Konstantin Päts: poliitika- ja riigimees". [[Noor-Eesti]], [[Tartu]] [[1940]]; 2. trükk: [[Vaba Eesti (kirjastus)|Vaba Eesti]], [[Stockholm]] [[1949]] * Märt Raud, "Riigiehitaja Konstantin Päts". Stockholm [[1977]] * [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]], "Kaks suurt: [[Jaan Tõnisson]], Konstantin Päts ja nende ajastu". [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] [[1953]]; 2. trükk [[Olion]], [[Tallinn]] [[1991]] * [[Küllo Arjakas]], "Ausalt & Avameelselt Eesti suurmeestest. Konstantin Päts". [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], [[Tallinn]] 1990 * [[Elmar Tambek]], "Tõus ja mõõn" (I-II). [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] [[1964]]; 2. trükk: [[Olion]], Tallinn [[1992]]–[[1993]] * "President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees", Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud [[Magnus Ilmjärv]], [[Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]], 1993 146lk * "Konstantin Pätsi tegevusest: artiklite kogumik". Koostanud [[Küllo Arjakas]]. [[Konstantin Pätsi Muuseum]], Tallinn [[2002]], 135 lk * [[Martti Turtola]], "President Konstantin Päts: Eesti ja Soome teed". Soome keelest tõlkinud [[Maimu Berg]]. [[Tänapäev]], Tallinn [[2003]] * "Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist". Koostanud [[Anne Velliste]]. Kirjastus Konstantin Pätsi Muuseum, [[2007]], 290 lk * Kuulo Kutsar. Presidendi elu viimane lehekülg. Vikerkaar, märts 1990, nr. 3, lk. 47–57. * Ilmar Soomere. Konstantin Päts Jämejala haiglas. Vikerkaar, detsember 1988, nr. 12, lk. 80–81. * Vabariigi President Konstantin Päts astus pidulikult ametisse. Uus Eesti, 25. aprill 1938, nr. 113, lk. 1. * President K. Päts India ülikooli audoktoriks. [[Uus Eesti]], 31. detsember 1938, nr. 356, lk. 3. * Meie riik on asutamisjärgust välja jõudnud. Uus Eesti, 24. aprill 1939, nr. 111, lk. 3. * Vabariigi Presidendi tööpäev. Uus Eesti, 23. veebruar 1939, nr. 53, lk. 2. * Tallinn sai Konstantin Pätsi nimelise tänava. Uus Eesti, 22. juuni 1939, nr. 167, lk. 19. * Peeter Järvelaid. Presidendi institutsioon Eesti kultuuris. – Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk. 19. * Olev Remsu. Buraševo hullud. Tänapäev, 2019. * [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:378347 "Konstantin Päts : bibliograafia"]. Koostajad: Sirje Madison, Kristiina Kaju, Marge Allandi, Margit Tammur, Kristiina Viks, Gerli Köösel, Eve Toomra, Mare Kurvet. Toimetaja: Kai Ellip. Autor: Konstantin Pätsi Muuseum, Rein R (firma), 2019. * [[Toomas Karjahärm]]. "Konstantin Päts: poliitiline biograafia. I osa, Vabameelne opositsionäär (1874-1916)". (Toimetanud [[Kai Tafenau]], [[Helina Tammann]]), Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. * [[Ago Pajur]]. "Konstantin Päts: poliitiline biograafia. II osa, Riigimees (1917-1956)". (Toimetanud [[Katre Kaju]], [[Helina Tammann]]), Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaat}} {{vikitekstid|Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Konstantin Päts|Eesti Entsüklopeedia artikkel Konstantin Pätsist (1936)}} *[http://filmi.arhiiv.ee/index.php?show=asutusest&lang=est&is_inc=audio&separ_l=1 Eesti Vabariigi riigihoidja K. Päts’i kõne 31.12.1937 (atsetaatalusel heliplaat Eesti Filmiarhiivis)] *[http://filmi.arhiiv.ee/video/1939.mpg Vabariigi President Konstantin Päts kõnelemas Eesti Vabariigi 21. aastapäeva paraadil 24.02.1939 (film)] *[http://filmi.arhiiv.ee/audio/k_p2ts_%2031.12.1937.mp3 Kõne 31. detsembril 1937] * {{ISIK|2863}} *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23611 Ohvitseride andmekogu] * [http://www.postimees.ee/?id=52947 Sudoplatov Pätsi vastu: mida kirjutas Nõukogude spioon presidendi kohta] – Postimees, 29. november 2008. *[https://konstantin-patsi-jalgedes.ee/ Konstantin Pätsi jälgedes] *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.5.1154:1 Konstantin Pätsi teenistuskiri Rahvusarhiivis] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=[[1918]]–[[1919]] | järgnev=[[Otto Strandman]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ants Piip]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1921]]–[[1922]] | järgnev=[[Juhan Kukk]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Riigikogu esimees]] | aeg=[[1922]]–[[1923]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1923]]–[[1924]] | järgnev=[[Friedrich Akel]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Otto Strandman]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1931]]–[[1932]] | järgnev=[[Jaan Teemant]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Karl August Einbund]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1932]]–[[1933]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Tõnisson]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1933]]–[[1934]] | järgnev=Peaminister riigivanema ülesannetes}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Riigivanem | nimi=[[Eesti peaminister]]<br><small>([[Peaminister Riigivanema ülesannetes]])</small> | aeg=[[1934]]–[[1937]] | järgnev=[[Kaarel Eenpalu]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti president]] | aeg=[[1938]]–[[1940]] | järgnev=[[Jüri Uluots]]<br><small>([[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]])</small>}} {{lõpp}} {{Eestipresident}} {{Eestivj}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Päts, Konstantin}} [[Kategooria:Konstantin Päts]] [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Eesti riigivanemad]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmed]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]] [[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Vanematekogu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]] [[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Püha Piiskop Platoni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Pärnu aukodanikud]] [[Kategooria:Tallinna aukodanikud]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liikmed]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Tallinna Mustpeade vennaskonna liikmed]] [[Kategooria:Looduskaitsemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule ümbermaetud]] [[Kategooria:Sündinud 1874]] [[Kategooria:Surnud 1956]] [[Kategooria:Narva aukodanikud]] ah3qj66ur41n7nt0uuujn82pjc3mgd7 6165639 6165638 2022-07-22T14:47:09Z NOSSER 8097 /* Päts Eesti Vabariigi riigiorganites */ wikitext text/x-wiki {{NeutraalsusVaidlustatud|kuu=mai|aasta=2019}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} {{Infobox President | nimi=Konstantin Päts | pildi nimi=Konstantin Päts.jpg | amet=1. [[Eesti Vabariigi President]] | ametiajaalgus=24. aprill 1938 | ametiajalõpp=21. juuli 1940 (18. jaanuar 1956) | järgmine=[[Jüri Uluots]] | amet2=[[Riigihoidja]] | ametiajaalgus2=3. september 1937 | ametiajalõpp2=24. aprill 1938 | amet3=2. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus3=25. jaanuar 1921 | ametiajalõpp3=21. november 1922 | eelmine3=[[Ants Piip]] | järgmine3=[[Juhan Kukk]] | amet4=4. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus4=2. august 1923 | ametiajalõpp4=26. märts 1924 | eelmine4=[[Juhan Kukk]] | järgmine4=[[Friedrich Akel]] | amet5=10. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus5=12. veebruar 1931 | ametiajalõpp5=19. veebruar 1932 | eelmine5=[[Otto Strandman]] | järgmine5=[[Jaan Teemant]] | amet6=13. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus6=21. oktoober 1933 | ametiajalõpp6=24. jaanuar 1934 | eelmine6=[[Jaan Tõnisson]] | amet7=1. [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus7=24. veebruar 1918 | ametiajalõpp7=8. mai 1919 | järgmine7=[[Otto Strandman]] | amet8=7. [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus8=24. jaanuar 1934 | ametiajalõpp8=3. september 1937 | eelmine8=[[Ants Piip]] | järgmine8=[[Kaarel Eenpalu]] | sünnikuupäev=[[23. veebruar]] [[1874]] | sünnikoht=[[Tahkuranna vald]] | surmakuupäev=[[18. jaanuar]] [[1956]] (81-aastaselt) | surmakoht=[[Buraševo]] | alma_mater=[[Tartu ülikool]] | partei=[[Maaliit]]<br />[[Põllumeestekogud]] [[File:Konstantin Pats signature.png|thumb|Konstantin Pätsi autogramm]] |}} '''Konstantin Päts''' [[Vabadusrist|VR I/1 ja III/1]] ([[23. veebruar]] [[1874]] [[Tahkuranna vald (Häädemeeste kihelkond)|Tahkuranna vald]], [[Pärnumaa]] – [[18. jaanuar]] [[1956]] [[Buraševo]], [[Tveri oblast|Kalinini oblast]]) oli [[Eesti]] riigitegelane, ajakirjanik, elukutselt jurist. Konstantin Päts oli [[Eesti Vabariik|Eesti riigi]] üks rajajaid – [[Eestimaa Päästekomitee]] esimees, [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] I koosseisu Ministrite Nõukogu esimees ning II ja III koosseisu peaminister, neljakordne [[riigivanem]], [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaminister riigivanema ülesannetes]], [[riigihoidja]] ja [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] esimene [[Eesti Vabariigi president|president]], [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja I−V [[Riigikogu]] liige, [[Vabadusrist]]i kavaler. ==Elulugu== [[Pilt:Konstantin Pätsi pere.jpg|pisi|vasakul|300px|Konstantin Pätsi pere]] Konstantin Päts sündis meetrika andmeil 10. (uue kalendri järgi 22.) veebruaril 1874 [[Pärnumaa]]l [[Tahkuranna vald|Tahkuranna vallas]] maaomanik Jakob Pätsi ([[1848]]–[[1909]]) teise lapsena Pätsi (Põldeotsa) talus Tahku külas Tahkuranna mõisas. Alates 1897. aastast on Pätsi sünnikuupäevana kasutusel 11. veebruar vana kalendri (23. veebruar uue kalendri) järgi ja see kuupäev on avaldatud kõigis teatmeteostes. Ühepäevase erinevuse põhjus pole teada. Tal oli neli venda ja üks õde: Nikolai Päts, Paul Päts (1876–1881), Voldemar Päts, Peeter Päts, Marianna Pung (1882–1947). Tema ema oli Olga Tumanova, kes sündis Viljandis ja kasvas üles [[Valga (Liivimaa)|Valga]] linnapea Razumovski perekonnas.{{lisa viide}} Väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles [[parun]] Krüdeneri peres<ref name="N68ab" />, kuid tegemist on eksitusega, sest Olga oli paruni peres guvernant. Olga isa oli Hariton Tumanov, kelle päritolu pole täpsemalt teada. Konstantin Päts oli [[õigeusk]]lik, kuulus Tahkuranna kogudusse. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu [[kihelkonnakool]]is, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ja [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminaris]].<ref name="y0Hgr" /> Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid [[Pärnu Meesgümnaasium]]is. [[1894]]–[[1898]] õppis ta [[Tartu ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''cand. jur.'' kraadi (hiljem nimetati 1. järgu diplomiga) ja kubermangusekretäri auastmega, [[Rooma õigus]]e teemal. Sellele järgnes aastane teenistus [[Pihkva]]s [[96. Omski jalaväepolk|96. Omski jalaväepolgus]], lõpetades Peterburis [[lipnik]]e kursused, milline auaste andis õiguse isiklikule, mittepärandatavale aadliseisusele. 1900. aastal asus Päts tööle [[Tallinn]]as advokaat [[Jaan Poska]] abina. 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte [[Teataja]]. 1901. aastal osales ta [[Eesti Spordiselts Kalev|Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev]] asutamises ja temast sai seltsi aseesimees. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel [[baltisakslased|baltisakslaste]] ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna [[linnanõunik]]uks ja 19. aprillil sai Pätsist [[Tallinna linnapea]] abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Saamaks hääleõigust Vene riigivolikogu valimistel, ostis ta Mäe talu Kodilas Rapla vallas ja valiti Harjumaa valijameheks. ===Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist=== Olgugi et Päts korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud ta [[1905. aasta revolutsioon Eestis|revolutsioonisündmuste]] ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt [[omavalitsus]]te [[reform]]i nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse [[Teataja]]s äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe [[vastutav toimetaja|vastutava toimetaja]]na vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral [[Vladimir Bezobrazov]]i poolt korraldatav [[Rapla sõjakohus]] mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). 1905. aastal põgenesid Eestist Konstantin ja [[Voldemar Päts]], [[Jaan Teemant]], [[Peeter Speek]], [[Otto Strandman]], [[Karl Ast]], [[Mihkel Martna]] jt. Mõnda aega peatus Päts Weissensteini mõisas [[Bern]]i lähedal [[Šveits]]is, kust [[1906]]. aastal siirdus [[Soome]], kus elas Ivan Mikuri varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes [[Ollila]]s tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ja agraarküsimustes. Pätsi õhutusel asutati 1907–[[1908]] Peterburis kirjastusühing [[Ühiselu]], mis hakkas välja andma [[Peterburi Teataja]]t. 1908. aastal Konstantin Pätsi tõlkes avaldatud [[Francis Lieber]]i raamat [[Rahvavabadus ja omavalitsus]] mõjutas edaspidi määravalt tema poliitilisi vaateid ja tegevust. Lieberi raamatuga tegeldes mõtles Päts tema seisukohad läbi ja võttis omaks. Pätsi hilisemates kõnedes tuleb alatasa ette sõnasõnalisi tsitaate Lieberi teostest.<ref name="J0trq" /> [[1909]]. aastal tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast Eestisse naasmist ilmus ta suvel ise [[Tallinna ringkonnakohus|Tallinna ringkonnakohtu]]uurija ette ja vabastati [[kautsjon]]i vastu. [[1910]]. aasta veebruaris mõisteti Päts [[Peterburi]] kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks [[kindlusvangistus]]se; see otsus muudeti 9-kuuseks [[üksikvangistus]]eks, mille ta kandis ära alates [[7. juuli]]st 1910. aastast [[Krestõ]] vanglas Peterburis. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe [[Tallinna Teataja]] toimetajana ja naasis poliitikasse. [[File:Konstantin Päts, ERM Fk 2625-74.jpg|pisi|]] Päts tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis viimaks Eesti omavalitsuse eelnõuna [[12. aprill]]il [[1917]] [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] poolt kinnitati. Alates veebruarist [[1916]]. aastal teenis Päts ohvitserina Tallinnas [[Peeter Suure Merekindlus]]es, ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimehena [[Eesti rahvusväeosad]]e asutamises, kuulus [[Järvamaa]] saadikuna [[Eesti Maapäev]]a liikmete hulka ning valiti [[Eesti Maavalitsus]]e esimeheks. Pärast [[bolševikud|bolševike]] [[Oktoobripööre|riigipööret]] oli Päts kuu aega vangis ning liitus siis vastupanuliikumisega. [[19. veebruar]]il [[1918]] sai temast [[Eestimaa Päästmise Komitee]] esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese [[Ajutine Valitsus (Eesti)|Ajutise Valitsuse]] moodustamist, kuhu ta kuulus [[ministrite nõukogu]] esimehe ja [[Eesti siseminister|siseministrina]]. Päts arreteeriti [[11. juuni]]l 1918 selle eest, et [[Lääne maakonnavalitsus]]est leiti tema kiri, milles Päts soovitas omavalitsuse laialisaatmise puhul deklareerida, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioonivõimud]] ei läheks Eesti saatuse otsustamisel mööda [[Eesti Maapäev]]ast.<ref name="CX1Lo" /> 4. juunist kuni 17. novembrini 1918 viibis Päts [[Saksamaa|Saksa]] okupatsioonivõimude juhi [[kindral]] [[Adolf von Seckendorff]]i korraldusel [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede poolt okupeeritud aladel vangilaagreis [[Kuramaa kubermang]]us ja [[Poola]]s [[Minski kubermang|Minski]] ja [[Grodno kubermang]]us. ===Päts Eesti Vabariigi riigiorganites=== Pärast Saksamaa [[Novembrirevolutsioon]]i ja keisrivõimu kokkuvarisemist 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Pätsile omistatakse ka valitsuse otsus mitte pidada [[kommunistid]]ega läbirääkimisi ja alustada [[Eesti Vabadussõda]]. Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni [[8. mai]]ni [[1919]]) oli Päts Eesti Vabariigi [[peaminister|pea]]- ja [[sõjaminister]], pärast [[Asutav Kogu|Asutavas Kogus]] opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ja isegi ettevaatlikku joont. Muuhulgas oli ta näiteks [[Landesveeri sõda|Landesveeri sõja]] alustamise vastane. Konstantin Päts kuulus [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]], [[IV Riigikogu|IV]], [[V Riigikogu|V]] [[Riigikogu]]sse, 1920. aastal asutatud [[Põllumeeste Kogud]]e erakonnas. Jaanuarist [[1921]] novembrini [[1922]] ([[Konstantin Pätsi esimene valitsus]]), augustist [[1923]] märtsini [[1924]] ([[Konstantin Pätsi teine valitsus]]), veebruarist [[1931]] veebruarini [[1932]] ([[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]]), novembrist 1932 maini [[1933]] ja oktoobrist 1933 jaanuarini [[1934]] oli [[riigivanem]] (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Alates 1925. aastast oli ta asutatavate kutsealaste omavalitsuste [[Kaubandus-Tööstuskoda]] ja [[Põllutöökoda]]) asutaja ja liige. Päts tegutses ka äris. 1920–1921 ja [[1925]]–1931 oli ta [[Tallinna Börsikomitee]] esimees ning tegutses [[Eesti-Vene Kaubandusekoda|Eesti-Vene Kaubandusekojas]] jm. [[Harju Pank|Harju Panga]] [[pankrot]]i järel taotles ta panga likvideerimiskomisjonilt kahjude hüvitamist 700 000 marga suuruses.<ref name="UUdTv" /> Seejärel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud [[Jaak Valge]] ja [[Magnus Ilmjärv]]. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]. Hiljem [[Jaak Valge]] avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks. Aastal [[1927]] osales ta [[Fenno-Ugria]] sihtasutuse rajamisel ja oli selle esimees. 21. oktoobril 1933 valiti ta [[Konstantin Pätsi viies valitsus|üleminekuvalitsuse]] [[riigivanem]]aks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaministriks riigivanema ülesannetes]] ja [[Peaminister|peaministriks]]. Konstantin Pätsi kandidatuur seati üles ka 1934. aastal toimuma pidanud [[Riigivanema valimised|riigivanema valimisteks]], milleks ta kogus 18 501 toetusallkirja<ref name="tFA65" />. Tema kandidatuur seati [[Viljandimaa|Viljandi]]- ja [[Pärnumaa]]l üles ka [[VI Riigikogu]] valimistel<ref name="5sHfO" />. Kartes valimiskaotust kehtestas Päts [[12. märts]]il [[1934]] üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas [[Johan Laidoner]]i [[Kaitseväe ülemjuhataja]]ks. Ta oli peaminister riigivanema ülesannetes, [[riigihoidja]] ja alates [[24. aprill]]ist [[1938]] Vabariigi President.<ref name="E1cNS" /> Seda perioodi nimetavad tema vastased "[[vaikiv ajastu|vaikivaks ajastuks]]". Ta algatas [[riigireform]]i, uue [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|presidentaalse põhiseaduse]] vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. 1934. aastal avas Päts [[Tallinna Kunstihoone]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Pekka Erelt]]|url=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|arhiivimisaeg=2017-07-26}}</ref> [[1935]]. aasta [[14. aprill]]il avas Päts [[Eesti Pank|Eesti Panga]] hoone.<ref name=":0" /> Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses [[1939]] Nõukogude Liiduga sõlmitud [[baaside leping|baaside leppe]] ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt [[17. juuni]]l [[1940]]. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti. "Korraga nähakse kõiges, mis tehti kolmekümnendatel, kas rumalusekiitust või klikisiseseid väärarvestusi. Mingi äraspidise mõnuga kirjeldatakse Pätsi, Laidoneri, Eenpalu, Uluotsa, Selterit, Piipu ''etc'' paadunud sulidena ja poolearuliste riigijuhtidena. Mõni ajaloouurija annab koguni mõista, et Eesti vabatahtlik loovutamine või mahamüümine Venemaale olnud ühe osa poliitikute pikemaajaline kava, mille Stalini-Hitleri pakt võimaldas viimaks ellu viia. Inimesed, kes pole vaevunud ennast põgusaltki kurssi viima tollal Euroopas ja Eestis toimunuga, žongleerivad sõnadega "diktatuur", "demokraatia hävitamine", "reetmine", "häbistav alistumine"."<ref name="xzztn" /> Tänapäeva rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti [[Andrei Ždanov]]i poolt kokku pandud uue valitsuse koosseis, juriidiliselt [[õigustühine|õigustühiseks]]. Sellele käsitlusele põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine.<ref name="Te6vR" /> [[21. juuni]]l 1940 andis Päts allkirja [[Andrei Ždanov]]i poolt kokku pandud [[Johannes Vares-Barbarus]]e valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Muuhulgas andis ta välja ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised. Pärast valimisi ja uue parlamendi esimest istungit [[21. juuli]]l allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Siiski nähtub olemasolevatest andmetest, et ta pidas end Vabariigi Presidendiks kuni surmani, eelmises lõigus toodud põhjusel. ===Konstantin Päts ja Soome saatkond Tallinnas=== 1923. aastal pakkus Konstantin Päts Soome saatkonnale võimaluse üürida ruumid temale kuuluvas hoones aadressil Kohtu 4, mille ta eelmisel aastal oli ostnud [[Uexküll]]idelt.<ref name="Jbvdo" /> Hiljem sai samal aadressil oma ruumid ka Ungari saatkond.<ref name="Fubcc" /> 1926. aastal tegi Päts ettepaneku maja ära osta; tal oli 25 miljonit marka võlgu pankrotistunud [[Harju Pank|Harju Pangale]].<ref name="Fubcc" /> Atašee Ville Niskase sõnul "Ta ütles, et teinud pakkumise raske südamega, aga et on vana Soome sõber, siis tunneb suurt kergendust, kui maja, millele ta on pühendanud nii palju tähelepanu, hoolt ja kannatust ja millest ta oli kujutlenud, et sellest saab tema vanaduspõlve kodu, läheks just Soome riigile."<ref name="p7BeK" /> Maja osteti 30. novembril 1926, Päts jäi sinna üürnikuna elama.<ref name="rMkmT" /> 1938. aastal kolis ta elama Kadrioru lossi, [[Viktor Päts]]i perekond elas Kohtu tänaval mai lõpuni 1940<ref name="PlqeH" />. Maailma ajaloos oli olukord, kus riigipea elab teise riigi saatkonna territooriumil, ainulaadne.<ref name="PlqeH" /> ===Vangistus=== [[File:KPäts Ufa.jpg|thumb|Mälestustahvel Konstantin Pätsile Ufas majal Kommunistitšeskaja tänav 37]] Päts vahistati nädal aega hiljem, [[30. juuli]]l 1940 oma [[Kloostrimetsa talu]]s ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Interneeritud alates 9. augustist 1940 koos perekonnaga ([[Viktor Päts]], [[Helgi Päts]], Olga Tünder, [[Matti Päts]], Henn Päts) [[Ufa]]s selleks eraldatud korteris. Kord nädalas pidi ta käima end registreerimas, ühtlasi toimusid ülekuulamised. Ettekannete järgi kiitsid Pätsid Eesti elu ja laitsid Vene oma, olid nõukogude võimu vastu vaenulikult meelestatud, ilmutasid kontrrevolutsioonilisi natsionalistlikke vaateid, laimasid NSV Liidu rahvus- ja rahupoliitikat, majandus- ja hariduspoliitikat.<ref name="Y3yKl" /> Konstantin Päts koos Viktor Pätsiga arreteeriti pärast Saksa-Nõukogude Liidu sõja algust, 26. juunil 1941. Teda süüdistati sidemetes Saksamaa diplomaatiliste ringkondadega, samuti selles, et ta oli Saksa luure esindaja Eestis ja tegutses NSV Liidu vastu, ka kontrrevolutsioonilisi ütlusi nõukogude võimu aadressil. 9. juulil 1941 esitati talle täpsustatud süüdistus [[§ 58]] 4. ja 10. punkti alusel (rahvusvahelise kodanluse abistamine nõukogude võimu kukutamiseks ja kontrrevolutsiooniline sabotaaž). 19. septembril 1942 saadeti Konstantin ja Viktor Päts Moskvasse, 23. veebruaril 1943 uurimine peatati erikorralduseni. Ta oli Kaasani vangla psühhiaatriahaiglas. Pärast Viktor Pätsi surma 4. märtsil 1952 eraldati Konstantin Pätsi kriminaalasi 5. aprillil Viktor Pätsi omast ja lõpetati 8. aprillil 1952.<ref name="lrmhV" /> 29. aprillil 1952 saadeti ta [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i [[Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. novembril 1954 pärast erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati [[sundravi]]lt. [[18. detsember|18. detsembrist]] kuni [[29. detsember|29. detsembrini]] [[1954]] viibis Päts [[Jämejala vaimuhaigla]]s, kust ta aga liiga suure tähelepanu ning Eesti elanike külastamiste tõttu kiiresti Eesti NSV tervishoiu ministri asetäitja [[Vladimir Pobus]]e korraldusel [[Kalinini oblast]]i Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. Pätsi isiku varjamiseks kasutati meditsiinidokumentides nime "Johannes Augusti poeg Päts". Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas<ref name="eY5vM" /> Buraševos [[1. jaanuar]]ist [[1955]] kuni [[18. jaanuar]]ini [[1956]], mil ta seal suri. == Säilmete otsimisest == Aastal 1988 otsisid [[Eesti NSV RJK]] endised töötajad [[Henn Latt]] ja [[Valdur Timusk]] üles Konstantin Pätsi haua [[Tver|Kalinin]]i (nüüd [[Tveri oblast]]is), see leiti Tverist 15&nbsp;km kaugusel asuvas külas, [[Buraševo]]s, kus asus haigla, mille üks patsient oli olnud Päts. Latil ja Timuskil õnnestus kohtuda Pätsi viimase raviarsti, Ksenija Gus­sevaga, kes kirjeldas Konstantin Pätsi matuseid ning näitas uurijatele presidendi umbkaudse haua asupaiga. Kõik nähtu dokumenteeriti videokaameraga, filmis kohalik Aleksandr Sokolov.<ref name="Videvik_11112010" /> Kui uurijad naasid Eestisse, siis anti presidendi pojapojale Matti Pätsile üle video. Peagi sõitis Matti koos [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i esindajatega [[Buraševo]]sse ja 22. juunil 1990 kaevati üles säilmed ning tehti [[Geneetiline info|geneetiliselt]] kindlaks, et leitud säilmete näol on tegu Konstantin Pätsiga<ref name="Videvik_11112010" /> Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21. oktoobril 1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul.<ref name="Sakala_18012011" />. Aastal 2010 külastas Henn Latt taas Buraševot ja sai teada, et pärast Eesti delegatsiooni lahkumist 1990. aastal koos väljakaevatud säilmetega, vallandati Buraševo asula [[külanõukogu]] esimees Nikolai Pankratjev, kes oli surnuaial tehtud välja­kaevamise eest vastutuse enda peale võtnud<ref name="Videvik_11112010" />. [[Pilt:Konstantin and Helma Päts.jpg|pisi|180px|Konstantin ja Helma Päts]] == Isiklikku == Konstantin Pätsi vennad olid [[Nikolai Päts|Nikolai]], [[Peeter Päts|Peeter]] ja [[Voldemar Päts]] ning õde Marianne Pung – õigusteadlase ja poliitiku, [[Riiginõukogu]] esimehe [[Mihkel Pung]]a abikaasa. 3/16. juunil [[1902]] abiellus Konstantin Päts luteri usku Wilhelma Ida Emilie Pedyga (sündinud Helma Peedi; 19/31. oktoober 1878 – august 1910). Neil oli kaks poega – 1903. aastal sündinud [[Leo Päts|Leo]] ja 1906. aastal sündinud [[Viktor Päts|Viktor]]. Helma Päts suri 1910. aastal Davosis [[tuberkuloos]]i, kui Konstantin Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust [[Krestõ vangla]]s Peterburis (aastatel 1910–1911) [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta revolutsioon]]i sündmustest osavõtu eest Eestis. Lapsed jäid Helma õe Johanna Peedi (1869–1939) hoolde. [[Riigivanem]]ana elas Konstantin Päts Toompeal [[Pikk jalg]] 11 asuvas ametikorteris ja Soome saatkonnas Tallinnas, viimased aastad elas Konstantin Päts aga oma [[Kloostrimetsa talu]]s (krunt nr 90) ja kasutas ka riigivanema suveresidentsi [[Oru loss]]i Ida-Virumaal. [[30. juuli]]l 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostrimetsa talust<ref name="6faES" />. == Konstantin Pätsi valitsused == Konstantin Päts juhtis [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutist Valitsust]] 1918.–1919. aastal ning Eesti Vabariigi valitsusi viiel korral. {{vaata|Eesti Ajutine Valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi esimene valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi teine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi kolmas valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi neljas valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi viies valitsus}} ==Kronoloogia== [[Pilt:Konstantin Pats 1934.jpg|pisi|Konstantin Päts 1934. aastal]] ===Riigijuhina=== * Ministrite nõukogu esimees ::24.02.1918−12.11.1918 * Peaminister ::12.11.1918−08.05.1919 * Riigivanem ::25.01.1921−21.11.1922 ::02.08.1923−26.03.1924 ::12.02.1931−19.02.1932 ::21.10.1933−24.01.1934 * Peaminister riigivanema ülesannetes ::24.01.1934−03.09.1937 * Riigihoidja ::03.09.1937−24.04.1938 * Vabariigi President ::24.04.1938−17.06.1940 ===Muudes ametites=== * 1900–1901 vandeadvokaat [[Jaan Poska]] abi [[Tallinn]]as * 1901–1905 ajalehe Teataja toimetaja * 1904–1905 Tallinna linnanõunik * 1905 Tallinna abilinnapea * 1908–1910 ajalehe Peterburi Teataja tegevtoimetaja * 1911–1916 ajalehe Tallinna Teataja toimetaja * 1917 [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimees * 1917–1918 [[Eesti Maavalitsus]]e esimees * 1918 [[Eesti Päästekomitee]] esimees * 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918–1919 sõjaminister. * 1922–1923 I [[Riigikogu]] esimees * 1917–1919 [[Maanõukogu]] liige * 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige * 1920–1937 I−V Riigikogu liige * 1919–1933 Kindlustusseltsi [[Eesti Lloyd]] esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige) * 1925–1929 [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik * 1925–1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 auesimees * 1927–1937 sihtasutuse [[Fenno-Ugria]] esimees * klubi [[Centum]] esimees asutamisest peale<ref name="sfGEo" /> * [[Harju Pank|Harju Panga]] nõukogu esimees * [[Tallinna Börsikomitee]] esimees * Sihtasutise [[M. Varese Toetusraha]] juhatuse esimees ==Tunnustus== *[[1924]] Püha Piiskop Platoni orden *[[1928]] [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse [[audoktor]] (dr. jur. h. c.) *[[1932]] valitud [[korp! Fraternitas Estica]] auvilistlaseks *[[14. veebruar]] [[1929]] [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi I klass]] *[[1935]] Püha Mauriitsiuse ja Püha Laatsaruse ühendatud Ordu (l´Ordine dei SS. Maurizio e Lazzarro)(Itaalia Kuningriik) suurrist *[[1937]] [[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Valge Roosi Rüütliordu]] Suurrist ketiga *[[1938]] Prantsuse Auleegioni suurpael *[[1938]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i tehnikateaduste audoktor (dr. sc. techn. h. c.) *[[1938]] [[Andhra ülikool]]i (The Andhra Research University, Indias) audoktor<ref name="lypP8" /> *[[1938]] [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige *[[1938]] [[Loodusvarade Instituut|Loodusvarade Instituudi]] auliige *[[1938]] Loodusuurijate Seltsi auliige *[[1938]] [[Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühing]]u auliige *[[1938]] [[Eesti Maleliit|Eesti Maleliidu]] auesimees *22. veebruar 1939 [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] auliige<ref name="PZIjf" /> *[[Piirimaade Selts]]i auliige (31. mai 1934)<ref name="09jc1" /> *[[Tori Hobuste Tõuselts]]i auliige (15. mai 1938)<ref name="fht2X" /> *[[Töötute Haritlaste Ühing]]u auliige<ref name="dRB6V" /> *[[Vabadusrist]]i I liigi 1. järk (23. veebruar 1920): "Eesti sõjalisele organiseerimisele pani aluse K. Päts juba Päästekomitees. Saksa vangist vabanedes astus K. Päts kohe Sõjaministeeriumi etteotsa. Riik oli hädaohus. Vaenlane oli riigi piiridesse sisse tunginud. Sõjaväge ei olnud. Sõjavägede formeerimises ja organiseerimises oli K. Päts'il kui Sõjaministril suurte raskustega võidelda. Sõjaministri energilisel korraldusel saadi takistustest ja raskustest üle. Vaenlase pealetungimine pandi seisma ja meie sõjavägi algas pealetungimist, mis meie võiduga lõppes. Naabritega hoidis K. Päts sõbralist vahekorda alal – Soome vabatahtlised olid meile suureks toeks kriitilisel silmapilgul. K. Päts aitas oma tahtejõuga ja püsivusega seisukorda päästa ka siis, kui vaenlane meil juba Tallinna külje all oli, ja sisemine korralagedus riiki ähvardas. Sõjaministeeriumile ja sõjaväele aitas Konstantin Päts kindla aluse rajada, mille peal võis kasvada meie rahvavägi."<ref name="OJpoz" /> *[[Vabadusrist]]i III liigi 1. järk *[[24. aprill]] [[1938]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi kett]] *[[24. aprill]] [[1938]] [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi teenetemärgi erisuurpael]]<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/7680/konstantin-pats</ref> *[[Looduskaitsemärk|Looduskaitsemärgi]] I järk *[[Roheline Rist|Rohelise Risti]] I järgu kaelaskantav märk<ref name="uyJeJ" /> *Kuldauraha Tallinna põllumajanduslikul näitusel (9. september 1935)<ref name="774f6" /> *Tallinna [[Mustpeade vennaskond|mustpeade vennaskonna]] auvend<ref name="34I0d" /> *Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (19. märts 1939)<ref name="suSmo" /> *[[Tallinna linna aukodanik]] *1939 [[Tartu linna aukodanik|Tartu aukodanik]] *[[Pärnu linna aukodanik]] *[[Narva]] linna aukodanik<ref>{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-09-20 |arhiivimisaeg=2017-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170921000717/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510 |url-olek=ei tööta }}</ref> *[[Tahkuranna vald|Tahkuranna valla]] aukodanik *Iru valla aukodanik *Voka valla aukodanik (31. juuli 1937)<ref name="zX2WH" /> *Aegna Merikindluste Ohvitseride Kogu auliige (vt. Sõjaministri käskkiri nr. 19 – 14. jaanuarist 194) *Kaitseliidu Kadrioru malevkonna auliige *Tema järgi on nimetatud roosisort '[[Staatspräsident Päts]]' *[[25. aprill]]il 1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium *Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler *XI Eesti üldlaulupeo ([[1938]]) patroon *XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu (SELL) üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon (17.-18. september 1938) *[[Eesti Punane Rist|Eesti Punase Risti]] auliige (26. veebruar 1934) *Sakala partisanide ühingu auliige, 26. detsember 1934<ref name="qG0Mr" /> *Tallinna Rotary klubi auliige (17. veebruar 1939) *Eesti loomakaitse suurpatroon (25. veebruar 1939)<ref name="ftQkB" /> *Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühingu auliige (diplom saadud 8. märtsil 1938) *Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (valitud 19. märtsil 1939) *31. mail 1938 lasti [[Pärnu jõgi|Pärnu jõkke]] 9000 Konstantin Pätsi nimelist [[lõhe]]maimu == Mälestuse jäädvustamine == [[File:Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus.jpg|thumb|Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus]] 1939 nimetati [[Kentmanni tänav]] Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks. Tema järgi on nimetatud ka Tallinna retrotramm Konstantin<ref>https://tallinncity.postimees.ee/4271221/fotod-ja-video-esimene-retrotramm-laheb-tana-liinile</ref> 25. juunil 1939 avati tema sünnitalu asukohas Tahkurannas [[Konstantin Pätsi ausammas|Konstantin Pätsi mälestussammas]]. Mälestussammas lõhuti 1940. aastal ning taasavati 1989. aastal. 2009. aastal avati Konstantin Pätsile mälestustahvel Venemaal [[Ufa]]s hoonel, kus ta koos perega elas väljasaadetuna aastatel 1940–1941.<ref name="TNgOG" /> 2015. aasta veebruaris avati mälestuskivi Buraševos Konstantin Pätsi algsel hauakohal.<ref name="IB479" />. Toilas Oru lossi varemete juures avati 23. veebruaril 2020 Konstantin Pätsi monument, mille autor on skulptor [[Aivar Simson]]. Samuti on kavas rajada Tallinna [[Konstantin Pätsi mälestusmärk]]. Alates [[1989]]. aastast meenutatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva mälestustalitusega [[Metsakalmistu]]l ja [[Kloostrimetsa]]s. Konstantin Pätsi on kehastanud filmis "[[Jõulud Vigalas]]" [[Peeter Simm]] ja draamasarjas "[[Tuulepealne maa]]" [[Indrek Taalmaa]]. Eesti Televisiooni sarjas "Poliitilised kired" ja "Sünniaasta" mängis Pätsi Peeter Kard. == Teosed == * "Minu elu: mälestusi ja kilde eluloost" (valimik artikleid ja kirju). Koostanud ja eessõna: [[Hando Runnel]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]] * "Eesti riik" I osa (valimik artikleid). Sari [[Eesti mõttelugu]]. Koostaja: [[Toomas Karjahärm]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]] * "Eesti riik" II osa. Sari [[Eesti mõttelugu]]. Koostajad [[Toomas Karjahärm]] ja [[Hando Runnel]], eessõna: [[Jüri Adams]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2001]] === Tõlked === * [[Aleksandr Butlerov]]. Kuidas mesilasi pidada. Tartu, 1897 * [[Adolf Damaschke]]. Kogukondliku omavalitsuse ülesanded. Tallinn, 1908, 2. trükk Tartu-Tallinn 1938. * [[Franz Lieber]]. [[Rahvavabadus ja omavalitsus]]. Peterburi, 1908. * [[Rudolf Diesel]]. Solidarismus. Tallinn, 1910 ==Vaata ka== *[[Eesti kutsealaste omavalitsuste loend (1940)]] *[[Konstantin Pätsi näopildiga postmargid]] *[[Konstantin Pätsi muuseum]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="N68ab">[http://www.parnupostimees.ee/2111457 Pimeduse katte all leidis teenekas mees viimse puhkepaiga abikaasa kõrval]. Pärnu Postimees, 4. märts 2005</ref> <ref name="y0Hgr">[http://www.petergen.com/bovkalo/duhov/rigadu.html Выпускники Рижского духовного училища 1888–1902, 1906, 1907, 1912, 1914 гг]</ref> <ref name="J0trq">Konstantin Päts. Eesti riik II. Ilmamaa, Tartu 2001, lk 13.</ref> <ref name="CX1Lo">[https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 "Vastsündinud vabariik sakste kanna all"], 2008/2, [[Tarkade Klubi]]</ref> <ref name="UUdTv">Kah Harju panga ohvrid. Rahvaleht, 1. aprill 1926, nr 39, lk 1</ref> <ref name="tFA65">Kandidaatide soovitusallkirjad arhiivi. Postimees, 23. märts 1934, nr. 81, lk. 1.</ref> <ref name="5sHfO">Esmaspäevaks esitati 196 kolmikut. Kaja, 27. veebruar 1934, nr. 49, lk. 3.</ref> <ref name="E1cNS">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.4.257a:3 Vabariigi presidendi pühalik tõotus]</ref> <ref name="xzztn">Enn Soosaar. Esseed ja artiklid. Nuripidine aastasada. Ajast, isast ja teistest. [[Enn Soosaare Sihtasutus]], [[Kirjastus SEJS]], Tallinn 2012, lk 92</ref> <ref name="Te6vR">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ |pealkiri=EV kontinuiteet 1940–1945 Enn Sarv |vaadatud=2004-10-01 |arhiivimisaeg=2004-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20041001101651/http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Jbvdo">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 88</ref> <ref name="Fubcc">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 90</ref> <ref name="p7BeK">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 90–91</ref> <ref name="rMkmT">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 96</ref> <ref name="PlqeH">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 176</ref> <ref name="Y3yKl">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid. Tammerraamat, 2008, lk. 160.</ref> <ref name="Videvik_11112010">[https://web.archive.org/web/20110720130426/http://www.videvik.ee/?id=1939 Kuidas leiti K. Pätsi põrm] – Videvik, nr 40 (979), 11. november 2010.</ref> <ref name="lrmhV">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid. Tammerraamat, 2008, lk. 161.</ref> <ref name="Sakala_18012011">[http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=373818 Esimese presidendi viimne teekond kodumulda algas uskumatult] – Sakala, 18. jaanuar 2011.</ref> <ref name="eY5vM">[[Kuulo Kutsar]], Presidendi elu viimane lehekülg, [[Vikerkaar]], 1990/3 lk 47-44</ref> <ref name="6faES">Robert Nerman, [http://www.tallinnapostimees.ee/18689/president-pats-tundis-oma-kloostrimetsa-talus-iga-puud/ President Päts tundis oma Kloostrimetsa talus iga puud], Tallinna Postimees, 4.07.2008</ref> <ref name="sfGEo">Centum – meie "ülemkoda". Rahvaleht, 26. september 1934, nr. 113, lk. 3.</ref> <ref name="lypP8">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.300:2 Andhra Reseach'i Ülikooli õigusteaduse audoktori diplom]</ref> <ref name="PZIjf">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:3 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="09jc1">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:4 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="fht2X">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:5 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="dRB6V">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:9 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="OJpoz">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.216:46 Valitsuse koosolekute protokollid]</ref> <ref name="uyJeJ">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.276:2 K. Pätsile annetatud Läti "Kolme Tähe", Vabaduse Risti esimese järgu aumärgid ja Rohelise Risti I klassi teenetemärgi diplomid]</ref> <ref name="774f6">Enneolematu rahvatung Tallinna näitusel. Kaja, 9. september 1935, nr. 212, lk. 7</ref> <ref name="34I0d">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.299:2 Tallinna Mustpeade Vennaskonna esimees-vanema pöördumine K. Pätsi poole tema auvennaks astumise puhul]</ref> <ref name="suSmo">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:2 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="zX2WH">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.298:2 Väljavõte Voka vallavolikogu koosoleku protokollist K. Pätsi valla aukodanikuks valimise kohta]</ref> <ref name="qG0Mr">Sakala partisanid minevikku jälgimas. Uus Sõna, 28. detsember 1934, nr. 4, lk. 4.</ref> <ref name="ftQkB">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.305:3 Eesti Loomakaitse Ühingu Liidu teadaanne loomakaitse suurpatrooniks nimetamise kohta]</ref> <ref name="TNgOG">[https://web.archive.org/web/20160829033518/http://mkset.ru/news/nonstop/22613/ mkset.ru: В Уфе дом президента Эстонии Константина Пятса до сих пор стоит разрушенным], 21. oktoober 2014</ref> <ref name="IB479">[https://www.youtube.com/watch?v=ygX0J_uMJBY Henn Latt: Konstantin Pätsi mälestuskivi avamine Burashevos], 28. veebruar 2015</ref> }} ==Kirjandus== * "K. Päts: tema elu ja töö. Kaasaeglaste mälestusi". Koostanud [[Artur Tupits]], [[Tallinn]] [[1934]], 445 lk * Artur Tupits, "Konstantin Päts: Eesti riigi rajaja". Tallinn [[1936]] * [[Friido Toomus]], "K. Päts ja Eesti tulevik". [[Tartu]] [[1937]] * Friido Toomus, "Konstantin Päts ja riigireformi aastad". Tartu–Tallinn [[1938]] * [[Eduard Laaman]], "Konstantin Päts: poliitika- ja riigimees". [[Noor-Eesti]], [[Tartu]] [[1940]]; 2. trükk: [[Vaba Eesti (kirjastus)|Vaba Eesti]], [[Stockholm]] [[1949]] * Märt Raud, "Riigiehitaja Konstantin Päts". Stockholm [[1977]] * [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]], "Kaks suurt: [[Jaan Tõnisson]], Konstantin Päts ja nende ajastu". [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] [[1953]]; 2. trükk [[Olion]], [[Tallinn]] [[1991]] * [[Küllo Arjakas]], "Ausalt & Avameelselt Eesti suurmeestest. Konstantin Päts". [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], [[Tallinn]] 1990 * [[Elmar Tambek]], "Tõus ja mõõn" (I-II). [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] [[1964]]; 2. trükk: [[Olion]], Tallinn [[1992]]–[[1993]] * "President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees", Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud [[Magnus Ilmjärv]], [[Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]], 1993 146lk * "Konstantin Pätsi tegevusest: artiklite kogumik". Koostanud [[Küllo Arjakas]]. [[Konstantin Pätsi Muuseum]], Tallinn [[2002]], 135 lk * [[Martti Turtola]], "President Konstantin Päts: Eesti ja Soome teed". Soome keelest tõlkinud [[Maimu Berg]]. [[Tänapäev]], Tallinn [[2003]] * "Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist". Koostanud [[Anne Velliste]]. Kirjastus Konstantin Pätsi Muuseum, [[2007]], 290 lk * Kuulo Kutsar. Presidendi elu viimane lehekülg. Vikerkaar, märts 1990, nr. 3, lk. 47–57. * Ilmar Soomere. Konstantin Päts Jämejala haiglas. Vikerkaar, detsember 1988, nr. 12, lk. 80–81. * Vabariigi President Konstantin Päts astus pidulikult ametisse. Uus Eesti, 25. aprill 1938, nr. 113, lk. 1. * President K. Päts India ülikooli audoktoriks. [[Uus Eesti]], 31. detsember 1938, nr. 356, lk. 3. * Meie riik on asutamisjärgust välja jõudnud. Uus Eesti, 24. aprill 1939, nr. 111, lk. 3. * Vabariigi Presidendi tööpäev. Uus Eesti, 23. veebruar 1939, nr. 53, lk. 2. * Tallinn sai Konstantin Pätsi nimelise tänava. Uus Eesti, 22. juuni 1939, nr. 167, lk. 19. * Peeter Järvelaid. Presidendi institutsioon Eesti kultuuris. – Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk. 19. * Olev Remsu. Buraševo hullud. Tänapäev, 2019. * [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:378347 "Konstantin Päts : bibliograafia"]. Koostajad: Sirje Madison, Kristiina Kaju, Marge Allandi, Margit Tammur, Kristiina Viks, Gerli Köösel, Eve Toomra, Mare Kurvet. Toimetaja: Kai Ellip. Autor: Konstantin Pätsi Muuseum, Rein R (firma), 2019. * [[Toomas Karjahärm]]. "Konstantin Päts: poliitiline biograafia. I osa, Vabameelne opositsionäär (1874-1916)". (Toimetanud [[Kai Tafenau]], [[Helina Tammann]]), Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. * [[Ago Pajur]]. "Konstantin Päts: poliitiline biograafia. II osa, Riigimees (1917-1956)". (Toimetanud [[Katre Kaju]], [[Helina Tammann]]), Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaat}} {{vikitekstid|Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Konstantin Päts|Eesti Entsüklopeedia artikkel Konstantin Pätsist (1936)}} *[http://filmi.arhiiv.ee/index.php?show=asutusest&lang=est&is_inc=audio&separ_l=1 Eesti Vabariigi riigihoidja K. Päts’i kõne 31.12.1937 (atsetaatalusel heliplaat Eesti Filmiarhiivis)] *[http://filmi.arhiiv.ee/video/1939.mpg Vabariigi President Konstantin Päts kõnelemas Eesti Vabariigi 21. aastapäeva paraadil 24.02.1939 (film)] *[http://filmi.arhiiv.ee/audio/k_p2ts_%2031.12.1937.mp3 Kõne 31. detsembril 1937] * {{ISIK|2863}} *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23611 Ohvitseride andmekogu] * [http://www.postimees.ee/?id=52947 Sudoplatov Pätsi vastu: mida kirjutas Nõukogude spioon presidendi kohta] – Postimees, 29. november 2008. *[https://konstantin-patsi-jalgedes.ee/ Konstantin Pätsi jälgedes] *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.5.1154:1 Konstantin Pätsi teenistuskiri Rahvusarhiivis] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=[[1918]]–[[1919]] | järgnev=[[Otto Strandman]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ants Piip]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1921]]–[[1922]] | järgnev=[[Juhan Kukk]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Riigikogu esimees]] | aeg=[[1922]]–[[1923]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1923]]–[[1924]] | järgnev=[[Friedrich Akel]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Otto Strandman]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1931]]–[[1932]] | järgnev=[[Jaan Teemant]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Karl August Einbund]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1932]]–[[1933]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Tõnisson]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1933]]–[[1934]] | järgnev=Peaminister riigivanema ülesannetes}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Riigivanem | nimi=[[Eesti peaminister]]<br><small>([[Peaminister Riigivanema ülesannetes]])</small> | aeg=[[1934]]–[[1937]] | järgnev=[[Kaarel Eenpalu]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti president]] | aeg=[[1938]]–[[1940]] | järgnev=[[Jüri Uluots]]<br><small>([[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]])</small>}} {{lõpp}} {{Eestipresident}} {{Eestivj}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Päts, Konstantin}} [[Kategooria:Konstantin Päts]] [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Eesti riigivanemad]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmed]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]] [[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Vanematekogu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]] [[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Püha Piiskop Platoni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Pärnu aukodanikud]] [[Kategooria:Tallinna aukodanikud]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liikmed]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Tallinna Mustpeade vennaskonna liikmed]] [[Kategooria:Looduskaitsemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule ümbermaetud]] [[Kategooria:Sündinud 1874]] [[Kategooria:Surnud 1956]] [[Kategooria:Narva aukodanikud]] m8f2tmshvlv5b7u7bhapmhr39raysmg 0 739 6165943 5962915 2022-07-23T02:39:08Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Laulasmaa | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} '''Laulasmaa''' on küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Lahepere laht|Lahepere lahe]] kaldal. Laulasmaa on nime saanud jala all "laulvate liivade" järgi Lahepere lahe äärses mererannas. Laulasmaa saksakeelne nimi on ''Laulasma''. Külas asuvad [[Laulasmaa Kool]] ja [[Laulasmaa raamatukogu|raamatukogu]]. Seal tegutsevad ka [[Laulasmaa Spa]] ja [[Arvo Pärdi Keskus]]. Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee ääres mere pool asub 35 m kõrgune [[Laulasmaa päevamärk]]. Ka Laulasmaa-Lohusalu teest [[Lohusalu laht|Lohusalu lahe]] pool on suvilaid. Seal asub mahajäetud liivakarjäär ja endine laskepolügoon, kus nüüd kasvab noor männik. Lohusalu lahe äärsel alal kasvavad [[männiriisikas|männiriisikad]]. Kohal, kus Lohusalu laht teeb käänaku, on mitteametlik supelrand. Lohusalu lahest Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee maantee poole tõuseb reljeef kiiresti 44 meetrini. Rannaäärset piirkonda kaitsatakse [[Laulasmaa maastikukaitseala]] koosseisus. == Asend == [[Pilt:Vetikad Eesti rannikul.jpg|pisi|left|püsti|Lahepere laht ja Laulasmaa. Poolsaare otsa jääb [[Lohusalu]] küla]] [[Geograafilised koordinaadid]] on 59° 23,29' põhjalaiust ja 24° 14,26' idapikkust. Laulasmaa piirneb [[Lohusalu]], [[Keila-Joa]], [[Käesalu]] ja [[Kloogaranna]]ga. Laulasmaad läbivad [[Laulasmaa–Lohusalu tee]] ja [[Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee]]. == Ajalugu == Küla on esmakordselt mainitud [[Rootsi aeg|Rootsi võimu ajal]] (''Laulasmeh''). Laulasmaal on asunud [[Laulasmaa mõis]] – rüütlimõis, mis rajati [[18. sajand]]i teisel poolel. Kuni [[1890]]. aastani eksisteeris [[Laulasmaa vald]], mis läks [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila valla]] koosseisu. Ka pärast valdade taastamist kuulus Laulasmaa aastatel 1992–2017 [[Keila vald|Keila valla]] koosseisu. Lahepere lahe liivarannas läheb vesi aeglaselt sügavaks. Suvituskohana on Laulasmaa tuntud juba [[1930. aastad|1930. aastatest]]. Suvilaid hakati sinna rajama juba [[20. sajand]]i alguses. Laulasmaal on [[Laulasmaa Spa]], mis alustas tegevust [[7. august]]il [[2003]]. Varem oli selles kohas üleliiduline ametiühingute Laulasmaa puhkekodu, mis ehitati [[1950. aastad|1950. aastatel]]. Vahepeal nimetati seda kompleksi Laulasmaa Koolitus- ja Puhkekeskuseks. [[Lohusalu]]ga piirneb heliloojate ja teiste kultuuriinimeste suvilatest koosnev Heliküla (rajatud [[1950. aastad|1950.]] ja [[1960. aastad|1960. aastatel]]). Suvilad asuvad Lahepere lahe lähedal liivasel maal, kus kasvavad jändrikud männid. Suvilate ümber ei ole tarasid ega aedu. Oktoobris 2018 avati Laulasmaal [[Arvo Pärdi Keskus]], mille ehitus algas märtsis 2017. == Kultuurimälestused == Laulasmaal asub [[arheoloogiamälestis]]eks arvatud [[ohvrikivi]] "Aidakivi" ehk "Katusekivi".<ref>{{Kultuurimälestis|17892|17892 Ohvrikivi Aidakivi / Katusekivi}}</ref> Asula lõunaosas on kaitse alla võetud [[Kõltsu mõis]]a peahoone<ref>{{Kultuurimälestis|2761|2761 Kõltsu mõisa peahoone 19.-20.saj.}}</ref> ja [[Kõltsu mõisa park|park]]<ref>{{Kultuurimälestis|2762|2762 Kõltsu mõisa park, 19.-20.saj.}}</ref>. == Rahvastik == Külas elas [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel 627 inimest. Neist 582 (92,8%) olid [[eestlased]].<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref> 2000. aastal oli elanikke 280. == Koht kultuuriloos == Külas tegutseb [[Arvo Pärdi Keskus]]. Helikülas on suvila näiteks [[Jaan Rääts]]al ning [[Ralf Parve]]l koos [[Lilli Promet]]iga. [[Heino Kaljuste]]le kuulunud suvila on [[Tõnu Kaljuste]] kohandanud aastaringseks kasutamiseks. Laulasmaal on kodu ka näiteks [[Uno Loop|Uno Loobil]]. [[Veljo Tormis]] on 1955. aastal kirjutanud laulu "Laulasmaa rand" häälele ja klaverile [[Paul Rummo]] sõnadele. == Pilte == <gallery> Pargi poolt vaade Kõltsu mõisale.JPG|Kõltsu mõisa peahoone Laulasmaa päevamärk 2009.jpg|[[Laulasmaa päevamärk]] </gallery> ==Vaata ka== * [[Tornimäe juga]] * [[Klooga aiandusühistu tee]] * [[Laulasmaa deklaratsioon]] * [[Laulasmaa Kool]] * [[Laulasmaa raamatukogu]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Laulasmaa}} * [http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/12.html Kalevipoja kivid: Aidakivi Laulasmaal] * [http://www.miksike.ee/referaadid/suvekodu.htm Õpilase referaat Laulasmaa taimestikust ja loomastikust] {{Lääne-Harju vald}} [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] [[Kategooria:Harju maakonna külad]] ffmxb32gyhtazi58fvfzxyuy331c5u4 6165944 6165943 2022-07-23T03:02:48Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Laulasmaa | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} '''Laulasmaa''' on küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Lahepere laht|Lahepere lahe]] kaldal. Laulasmaa on nime saanud jala all "laulvate liivade" järgi Lahepere lahe äärses mererannas. Laulasmaa saksakeelne nimi on ''Laulasma''. Külas asuvad [[Laulasmaa Kool]] ja [[Laulasmaa raamatukogu|raamatukogu]]. Seal tegutsevad ka [[Laulasmaa Spa]] ja [[Arvo Pärdi Keskus]]. Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee ääres mere pool asub 35 m kõrgune [[Laulasmaa päevamärk]]. Ka Laulasmaa-Lohusalu teest [[Lohusalu laht|Lohusalu lahe]] pool on suvilaid. Seal asub mahajäetud liivakarjäär ja endine laskepolügoon, kus nüüd kasvab noor männik. Lohusalu lahe äärsel alal kasvavad [[männiriisikas|männiriisikad]]. Kohal, kus Lohusalu laht teeb käänaku, on mitteametlik supelrand. Lohusalu lahest Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee maantee poole tõuseb reljeef kiiresti 44 meetrini. Rannaäärset piirkonda kaitsatakse [[Laulasmaa maastikukaitseala]] koosseisus. == Asend == [[Pilt:Vetikad Eesti rannikul.jpg|pisi|left|püsti|Lahepere laht ja Laulasmaa. Poolsaare otsa jääb [[Lohusalu]] küla]] [[Geograafilised koordinaadid]] on 59° 23,29' põhjalaiust ja 24° 14,26' idapikkust. Laulasmaa piirneb [[Lohusalu]], [[Keila-Joa]], [[Käesalu]] ja [[Kloogaranna]]ga. Laulasmaad läbivad [[Laulasmaa–Lohusalu tee]] ja [[Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee]]. == Ajalugu == Küla on esmakordselt mainitud [[Rootsi aeg|Rootsi võimu ajal]] (''Laulasmeh''). Laulasmaal on asunud [[Laulasmaa mõis]] – rüütlimõis, mis rajati [[18. sajand]]i teisel poolel. Kuni [[1890]]. aastani eksisteeris [[Laulasmaa vald]], mis läks [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila valla]] koosseisu. Ka pärast valdade taastamist kuulus Laulasmaa aastatel 1992–2017 [[Keila vald|Keila valla]] koosseisu. Lahepere lahe liivarannas läheb vesi aeglaselt sügavaks. Suvituskohana on Laulasmaa tuntud juba [[1930. aastad|1930. aastatest]]. Suvilaid hakati sinna rajama juba [[20. sajand]]i alguses. Laulasmaal on [[Laulasmaa Spa]], mis alustas tegevust [[7. august]]il [[2003]]. Varem oli selles kohas üleliiduline ametiühingute Laulasmaa puhkekodu, mis ehitati [[1950. aastad|1950. aastatel]]. Vahepeal nimetati seda kompleksi Laulasmaa Koolitus- ja Puhkekeskuseks. [[Lohusalu]]ga piirneb heliloojate ja teiste kultuuriinimeste suvilatest koosnev Heliküla (rajatud [[1950. aastad|1950.]] ja [[1960. aastad|1960. aastatel]]). Suvilad asuvad Lahepere lahe lähedal liivasel maal, kus kasvavad jändrikud männid. Suvilate ümber ei ole tarasid ega aedu. Oktoobris 2018 avati Laulasmaal [[Arvo Pärdi Keskus]], mille ehitus algas märtsis 2017. == Kultuurimälestused == [[Pilt:Pargi poolt vaade Kõltsu mõisale.JPG|pisi|[[Kõltsu mõis]]a peahoone]] Laulasmaal asub [[arheoloogiamälestis]]eks arvatud [[ohvrikivi]] "Aidakivi" ehk "Katusekivi".<ref>{{Kultuurimälestis|17892|17892 Ohvrikivi Aidakivi / Katusekivi}}</ref> Asula lõunaosas on kaitse alla võetud [[Kõltsu mõis]]a peahoone<ref>{{Kultuurimälestis|2761|2761 Kõltsu mõisa peahoone 19.-20.saj.}}</ref> ja [[Kõltsu mõisa park|park]]<ref>{{Kultuurimälestis|2762|2762 Kõltsu mõisa park, 19.-20.saj.}}</ref>. == Rahvastik == Külas elas [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel 627 inimest. Neist 582 (92,8%) olid [[eestlased]].<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref> 2000. aastal oli elanikke 280. == Koht kultuuriloos == Külas tegutseb [[Arvo Pärdi Keskus]]. Helikülas on suvila näiteks [[Jaan Rääts]]al ning [[Ralf Parve]]l koos [[Lilli Promet]]iga. [[Heino Kaljuste]]le kuulunud suvila on [[Tõnu Kaljuste]] kohandanud aastaringseks kasutamiseks. Laulasmaal on kodu ka näiteks [[Uno Loop|Uno Loobil]]. [[Veljo Tormis]] on 1955. aastal kirjutanud laulu "Laulasmaa rand" häälele ja klaverile [[Paul Rummo]] sõnadele. == Pilte == <gallery> Laulasmaa rand.jpg|Laulasmaa rand Laulasmaa rannamänd.jpg|Kõver rannamänd Laulasmaa päevamärk 2009.jpg|[[Laulasmaa päevamärk]] Laulasmaa, KutiMuti Noortelaager.jpg|KutiMuti Noortelaager Laulasmaa alajaam.jpg|Laulasmaa alajaam Laulasmaa suvilad.jpg|Männimets suvilatega </gallery> ==Vaata ka== * [[Tornimäe juga]] * [[Klooga aiandusühistu tee]] * [[Laulasmaa deklaratsioon]] * [[Laulasmaa Kool]] * [[Laulasmaa raamatukogu]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Laulasmaa}} * [http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/12.html Kalevipoja kivid: Aidakivi Laulasmaal] * [http://www.miksike.ee/referaadid/suvekodu.htm Õpilase referaat Laulasmaa taimestikust ja loomastikust] {{Lääne-Harju vald}} [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] [[Kategooria:Harju maakonna külad]] ci3j6khvppwhsc8xmeerg2zfe0dvdui 6165946 6165944 2022-07-23T03:07:52Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Laulasmaa | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} '''Laulasmaa''' on küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Lahepere laht|Lahepere lahe]] kaldal. Laulasmaa on nime saanud jala all "laulvate liivade" järgi Lahepere lahe äärses mererannas. Laulasmaa saksakeelne nimi on ''Laulasma''. Külas asuvad [[Laulasmaa Kool]] ja [[Laulasmaa raamatukogu|raamatukogu]]. Seal tegutsevad ka [[Laulasmaa Spa]] ja [[Arvo Pärdi Keskus]]. Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee ääres mere pool asub 35 m kõrgune [[Laulasmaa päevamärk]]. Ka Laulasmaa-Lohusalu teest [[Lohusalu laht|Lohusalu lahe]] pool on suvilaid. Seal asub mahajäetud liivakarjäär ja endine laskepolügoon, kus nüüd kasvab noor männik. Lohusalu lahe äärsel alal kasvavad [[männiriisikas|männiriisikad]]. Kohal, kus Lohusalu laht teeb käänaku, on mitteametlik supelrand. Lohusalu lahest Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee maantee poole tõuseb reljeef kiiresti 44 meetrini. Rannaäärset piirkonda kaitstakse [[Laulasmaa maastikukaitseala]] koosseisus. == Asend == [[Pilt:Vetikad Eesti rannikul.jpg|pisi|left|püsti|Lahepere laht ja Laulasmaa. Poolsaare otsa jääb [[Lohusalu]] küla]] [[Geograafilised koordinaadid]] on 59° 23,29' põhjalaiust ja 24° 14,26' idapikkust. Laulasmaa piirneb [[Lohusalu]], [[Keila-Joa]], [[Käesalu]] ja [[Kloogaranna]]ga. Laulasmaad läbivad [[Laulasmaa–Lohusalu tee]] ja [[Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee]]. == Ajalugu == Küla on esmakordselt mainitud [[Rootsi aeg|Rootsi võimu ajal]] (''Laulasmeh''). Laulasmaal on asunud [[Laulasmaa mõis]] – rüütlimõis, mis rajati [[18. sajand]]i teisel poolel. Kuni [[1890]]. aastani eksisteeris [[Laulasmaa vald]], mis läks [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila valla]] koosseisu. Ka pärast valdade taastamist kuulus Laulasmaa aastatel 1992–2017 [[Keila vald|Keila valla]] koosseisu. Lahepere lahe liivarannas läheb vesi aeglaselt sügavaks. Suvituskohana on Laulasmaa tuntud juba [[1930. aastad|1930. aastatest]]. Suvilaid hakati sinna rajama juba [[20. sajand]]i alguses. Laulasmaal on [[Laulasmaa Spa]], mis alustas tegevust [[7. august]]il [[2003]]. Varem oli selles kohas üleliiduline ametiühingute Laulasmaa puhkekodu, mis ehitati [[1950. aastad|1950. aastatel]]. Vahepeal nimetati seda kompleksi Laulasmaa Koolitus- ja Puhkekeskuseks. [[Lohusalu]]ga piirneb heliloojate ja teiste kultuuriinimeste suvilatest koosnev Heliküla (rajatud [[1950. aastad|1950.]] ja [[1960. aastad|1960. aastatel]]). Suvilad asuvad Lahepere lahe lähedal liivasel maal, kus kasvavad jändrikud männid. Suvilate ümber ei ole tarasid ega aedu. Oktoobris 2018 avati Laulasmaal [[Arvo Pärdi Keskus]], mille ehitus algas märtsis 2017. == Kultuurimälestused == [[Pilt:Pargi poolt vaade Kõltsu mõisale.JPG|pisi|[[Kõltsu mõis]]a peahoone]] Laulasmaal asub [[arheoloogiamälestis]]eks arvatud [[ohvrikivi]] "Aidakivi" ehk "Katusekivi".<ref>{{Kultuurimälestis|17892|17892 Ohvrikivi Aidakivi / Katusekivi}}</ref> Asula lõunaosas on kaitse alla võetud [[Kõltsu mõis]]a peahoone<ref>{{Kultuurimälestis|2761|2761 Kõltsu mõisa peahoone 19.-20.saj.}}</ref> ja [[Kõltsu mõisa park|park]]<ref>{{Kultuurimälestis|2762|2762 Kõltsu mõisa park, 19.-20.saj.}}</ref>. == Rahvastik == Külas elas [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel 627 inimest. Neist 582 (92,8%) olid [[eestlased]].<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref> 2000. aastal oli elanikke 280. == Koht kultuuriloos == Külas tegutseb [[Arvo Pärdi Keskus]]. Helikülas on suvila näiteks [[Jaan Rääts]]al ning [[Ralf Parve]]l koos [[Lilli Promet]]iga. [[Heino Kaljuste]]le kuulunud suvila on [[Tõnu Kaljuste]] kohandanud aastaringseks kasutamiseks. Laulasmaal on kodu ka näiteks [[Uno Loop|Uno Loobil]]. [[Veljo Tormis]] on 1955. aastal kirjutanud laulu "Laulasmaa rand" häälele ja klaverile [[Paul Rummo]] sõnadele. == Pilte == <gallery> Laulasmaa rand.jpg|Laulasmaa rand Laulasmaa rannamänd.jpg|Kõver rannamänd Laulasmaa päevamärk 2009.jpg|[[Laulasmaa päevamärk]] Laulasmaa, KutiMuti Noortelaager.jpg|KutiMuti Noortelaager Laulasmaa alajaam.jpg|Laulasmaa alajaam Laulasmaa suvilad.jpg|Männimets suvilatega </gallery> ==Vaata ka== * [[Tornimäe juga]] * [[Klooga aiandusühistu tee]] * [[Laulasmaa deklaratsioon]] * [[Laulasmaa Kool]] * [[Laulasmaa raamatukogu]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Laulasmaa}} * [http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/12.html Kalevipoja kivid: Aidakivi Laulasmaal] * [http://www.miksike.ee/referaadid/suvekodu.htm Õpilase referaat Laulasmaa taimestikust ja loomastikust] {{Lääne-Harju vald}} [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] [[Kategooria:Harju maakonna külad]] c3d3z1fpspj9oqld95zimb725v9fs8k 0 932 6165864 6165432 2022-07-22T20:42:44Z 46.131.36.208 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit [[Pärnu linn (haldusüksus)]]}} {{EestiAsula | nimi = Pärnu | pilt = {{Fotomontaaž | foto1a = Öine pärnu copy (cropped).jpg | foto2a = Pärnu Muuseum.jpg | foto2b = Ammende villa 2012.jpg | foto3a = Pärnu - Punane torn (Red tower).JPG | foto3b = Pärnu Eliisabeti kirik.jpg | foto4a = Bastionide rada Pärnu 1.jpg | foto4b = Pärnu spa.jpg | foto5a = Sunset in Pärnu beach (1).jpg <!-- --> | suurus = 260 | asend = center | vahed = 2 | värv = | ääris = 0 | tekst = Ülevalt päripäeva: Vaade kesklinnale, [[Ammende Villa]], [[Pärnu Eliisabeti kirik]], [[Pärnu mudaravila|mudaravila]], vaade [[Pärnu rand|rannale]] ja [[Pärnu rannahotell|rannahotellile]], [[Tallinna värav]], [[Punane torn]], [[Pärnu muuseum]].<hr> }} | pildiallkiri = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | maakond = Pärnu | osm = pind }} '''Pärnu''' on [[sadamalinn]] [[Eesti]] edelarannikul [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ääres [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] alamjooksul, [[Pärnu linn (haldusüksus)|samanimelise haldusüksuse]] ja [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] halduskeskus. Ligi 40 000 elanikuga on Pärnu Eesti suuruselt neljas linn. Linn hõlmab 33,15 km² suuruse maa-ala, sellest 20% on [[park]]ide ja [[haljasala]]de all. Pärnu linna piiridesse jääb kolm [[kaitseala]]. Pärnu on Eesti edelaosa põhiline tööstuslinn ja Lääne-Eesti tähtsaim logistiline sõlmpunkt. [[Majandus]]es on valdavad teenindus- ja puhkemajandussektor ning mitmekesine [[tööstus]]. [[Pärnu lennujaam]]al on rahvusvahelise lennutegevuse sertifikaat. [[Pärnu jõgi|Pärnu]] ja [[Sauga jõgi]] on linna piires laevatatavad, nende [[Jõesuue|suudmeis]] paiknev [[Pärnu sadam]] teenindab [[Kaubalaev|kauba-]], [[Kalalaev|kala-]] ja [[Ristluslaev|turismilaevu]].<ref name="ents" /> 1930. aastateks arendati Pärnu tähtsaks [[Läänemeri|Läänemere]]-äärseks kuurortlinnaks ja on tänaseni Eesti tähtsaim kuurortlinn. Aastast 1996 kannab Pärnu Eesti [[suvepealinn]]a tiitlit. 2004. aastal avati Pärnus tollal [[Baltimaad]]e [[Tervise Paradiis|suurim veekeskus]].<ref name="arvudes" /> 2006. aastal uuendati Pärnus tsaariajal rajatud rannaala ning ehitati kogu kuurordi ilmet kujundav [[Pärnu rannapromenaad|rannapromenaad]].<ref name="arvudes" /> [[Alamjooks]]ul kuni 200 m laiune Pärnu jõgi jaotab linna kahte ligikaudu võrdsesse ossa. Pärnu ala [[Pinnamood|pinnamoe]] ja [[Pinnakate|pinnakatte]] määravad asukoht ([[Pärnu madalik]]ul), [[meresetted]] ning vanad [[rannavallid]] ja [[luited]].<ref name="ents" /> Linnas suubuvad Pärnu jõkke [[Sauga jõgi|Sauga]] ja [[Reiu jõgi]]. Pärnu linna asutamise aastaks loetakse [[1251]]. aastat.<ref name="helem8" /> Hiljemalt sellest aastast eksisteeris [[Vana-Pärnu]] linn, mis vaenu tõttu Pärnu linnaga põletati korduvalt maha ja mille taastamine keelati 111. aastal. [[Keskaeg Eestis|Keskajal]] oli Pärnu [[Liivimaa ordu]] [[Pärnu komtuurkond|komtuurkonna]] keskus ja [[hansalinn]]. [[17. sajand]]i lõpul oli Pärnu majanduselus tõusuperiood. Väga tihedad olid sidemed [[Madalmaad]]ega. [[18. sajand]]il rekonstrueeriti [[sadam]], sajandi lõpul ületas [[Pärnu sadam]] [[Tallinna sadam]]a [[Eksport|ekspordi]]. [[19. sajand]]i lõpul rajati raudteeühendus [[Valga (Liivimaa)|Valga]] kaudu [[Riia]]ga ja [[Viljandi]] kaudu [[Tallinn]]aga. Aastatel 1899–1915 tegutses Pärnus [[Euroopa]] suurim tselluloosivabrik [[Waldhof]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] kuulutati [[Endla (teater)|Endla teatri]] rõdult<ref name="sHeOK" /> välja Eesti Vabariigi [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifest]]. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni ajal]] oli Pärnu [[Pärnu rajoon|samanimelise rajooni]] keskus, lühikest aega (1952–1953) ka [[Pärnu oblast]]i keskus. 1953. aastal rajati Pärnusse [[Baltikum]]i suurim [[Pärnu kalakombinaat|kalakonservikombinaat]].<ref name="arvudes" /> 1981. aastal sai linn taas raudteeühenduse Riiaga (toimis aastani 1992). Pärnusse on ehitatud [[Eesti arhitektuur]]i silmapaistvaid [[ehitis]]i: [[juugendstiil]]is ([[Endla teater ja seltsimaja]], 1911<ref name="oleg129" />), [[Funktsionalism|funktsionalistlikke]] ehitisi ([[Pärnu Rannahotell]], 1937<ref name="idvand126" />), aga ka üleeuroopalist unikaalset arhitektuuri (750 m pikkuse terrassmaja [[Kuldne Kodu|Kuldse Kodu]] [[Pärnu KEK-i kompleks]]is, 1970. aastad<ref name="postimees" />). 2003. aastal avati suuremad ühiskondlikud hooned – [[Pärnu Keskraamatukogu|keskraamatukogu]] ja [[Pärnu kontserdimaja|kontserdimaja]].<ref name="arvudes" /> Aastatel 1699–1710 tegutses Pärnus [[Tartu Ülikool|ülikool]]. Tänapäeval on Pärnus [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž|Tartu Ülikooli kolledž]] ja 12 üldhariduskooli. Pärnus on tegutsenud ka [[merekool]] (1945–1990). Pärnu on kuulus [[festival]]ide poolest. 1994. aastal toimusid Pärnus [[Finn]]i klassi [[Jaht (purjekas)|jahtide]] [[maailmameistrivõistlused]]. [[Fail:Pärnu coastal meadow hiking trail, beach and town in Estonia.webm|pisi|Droonivideo Pärnu rannaniidust, rannast ja linnast 2022. aasta juunis]] == Linn ja linnajaod == [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] paremal kaldal asuvad [[Ülejõe (Pärnu)|Ülejõe]], [[Rääma]] ja [[Vana-Pärnu (Pärnu)|Vana-Pärnu]] linnaosa ning vasakkaldal [[Kesklinn (Pärnu)|Kesklinn]], [[Rannarajoon]], [[Eeslinn (Pärnu)|Eeslinn]] ja [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]].<ref name="EvX9z" /> [[Vana-Pärnu (Pärnu)|Vana-Pärnu]] liideti administratiivselt Pärnuga 6. septembril 1920. == Rahvastik == Seisuga 1. jaanuar [[2006|2011]] oli Pärnu elanikest 83% [[eestlased]], 12% [[venelased]], 1% [[ukrainlased]], 0,6% [[soomlased]], 0,4% [[valgevenelased]], 8% teised rahvused ja teadmata rahvusega. Pärnus elas 2016. aasta [[1. jaanuar]]i seisuga 39 828 inimest, kellest 55,7% olid naised ja 44,3% mehed. {| class="wikitable floatright" style="text-align:right" |+Linnaelanike arv ! Aasta ! Rahvaarv |- | [[1881]]|| 12 966 |- | [[1886]]|| 13 317 |- | [[1897]]|| 12 898 |- | [[1921]]|| 18 574 |- | [[1922]]|| 18 499 |- | [[1924]]|| 19 608 |- | [[1925]]|| 21 316 |- | [[1934]]|| 20 334 |- | [[1935]]|| 20 629 |- | [[1936]]|| 21 251 |- | [[1959]]|| 22 367 |- | [[1970]]|| 50 224 |- | [[1979]]|| 54 051 |- | [[1989]]|| 53 885 |- | [[2000]]||46 476 |- | [[2009]]|| 44 024 |- | [[2010]]|| 44 083 |- | [[2011]]|| 41 150 |- | [[2012]]|| 40 664 |- | [[2013]]|| 40 336 |- | [[2014]]|| 40 005 |- | [[2015]]|| 39 784 |- | [[2016]]|| 39 828 |- | [[2017]]|| 39 620 |} {|class="wikitable" style="text-align:right" |+ Pärnu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel |- !rowspan="2"|Rahvus !colspan="2"|1970<ref name="2ZC9x" /> !colspan="2"|1979<ref name="h3Xl9" /> !colspan="2"|1989<ref name="Hm8wy" /> !colspan="2"|2000<ref name="g69yK" /> !colspan="2"|2011<ref name="3Lnz8" /> |- !arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!% |- |'''Kokku'''||'''46 316'''||'''100'''||'''49 623'''||'''100'''||'''52 389'''||'''100'''||'''45 500'''||'''100'''||'''39 728'''||'''100''' |- |[[eestlased]]||34 370||74,21||36 748||74,05||37 939||72,42||36 112||79,37||33 000||83,06 |- |[[venelased]]||9146||19,75||9676||19,50||10 753||20,53||6951||15,28||5076||12,78 |- |[[ukrainlased]]||1010||2,18||1255||2,53||1631||3,11||966||2,12||671||1,69 |- |[[soomlased]]||517||1,12||543||1,09||534||1,02||331||0,73||254||0,64 |- |[[valgevenelased]]||412||0,89||493||0,99||546||1,04||297||0,65||179||0,45 |- |[[lätlased]]||135||0,29||165||0,33||150||0,29||85||0,19||65||0,16 |- |[[leedulased]]||60||0,13||80||0,16||83||0,16||82||0,18||60||0,15 |- |[[sakslased]]||...||...||105||0,21||132||0,25||69||0,15||50||0,13 |- |[[poolakad]]||...||...||108||0,22||81||0,15||60||0,13||35||0,09 |- |[[tatarlased]]||...||...||76||0,15||103||0,20||45||0,10||33||0,08 |- |[[juudid]]||190||0,41||138||0,28||76||0,15||35||0,08||20||0,05 |- |muud||476||1,03||236||0,48||361||0,69||467||1,03||280||0,70 |} == Loodus == [[Fail:Pärnu rand 1. mail 2021.webm|pisi|Pärnu rand, rannapaviljon, roostik, jõgi ja vaade linnale 2021. aasta kevadel]] [[File:Pärnu rannapromenaad 2014.jpg|thumb|Pärnu rannapromenaad]] [[File:Pärnu rand 2014.jpg|thumb|Pärnu rand]] [[Pilt:20081008 pärnu ristmik tammsaare mai suur-kuke 02.jpg|thumb|Sügisene ristmik Pärnus]] Linn asub [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ääres ning linna poolitab [[Pärnu jõgi]], Vana-Pärnu ja Ülejõe vahel on eraldaja Sauga jõgi. Linnas ja selle ümbruses asub [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] (endise nimega Pärnu rannaroostik)<ref name="eRT_rannaniidu_eeskiri" /> ja [[Niidu maastikukaitseala]].<ref name="fQa5T" /> == Majandus == [[Pilt:Rannapromenaad-rannahotell.jpg|pisi|Pärnu on eelkõige tuntud [[kuurort]]linnana, mida esindab [[Pärnu rand]]]] Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse ettevõtete (üle 20 töötaja) müügitulu oli 2011. aastal umbes 400 miljonit eurot. Tähtsamad tööstusharud on järgmised: * metallitöötlemine, masina- ja elektroonikatööstus u 40% käibest (suuremad ettevõtted Ruukki Products, Scanfil, Efore, Note Eesti); * keemia- ja plastitööstus u 25% käibest (OÜ Henkel Balti Operations, Rapala Eesti, Reideni Plaat); * tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus u 17% käibest (Wendre (Padja-teki vabrik), Protex, Pomarfin); * puidu- ja mööblitööstus u 14% käibest (Ecobirch, Laesti, [[Skano Group AS|AS Skano Group]] (varasema nimega Viisnurk), Preab); * toiduainetetööstuse ja kalatöötlemise ettevõtted. 2011. aastast käib Pärnus aina enam [[Skandinaavia]] pensionäre tervist taastamas ja puhkamas.<ref name="ci2zY" /> Oluline majandusharu on [[turism]]. Hästi arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik. 1. jaanuari 2008. aasta seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitu kodumajutust pakkuvat ettevõtet ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt muid toitlustusasutusi.<ref name="fmQWP" /> 2021. aastal oli linnas üheksa spaad.<ref>{{Netiviide|url=https://visitparnu.com/majutus/?filter=1#flt|pealkiri=Majutus Pärnus|väljaanne=Visit Pärnu|vaadatud=25.10.2021}}</ref> === Taristu === Pärnus on arenenud transporditaristu, linnas ja lähiümbruses asuvad [[Pärnu lennujaam]], [[Pärnu raudteejaam]], [[Pärnu kaubajaam]], 2011. aastani regionaalne [[Pärnu ATP]]. Aastani 2018 sõitsid Pärnusse reisirongid. Reisirongiliiklus Tallinna ja Pärnu ning Pärnu, Riia ja Euroopa vahel taastub aastal 2026, kui valmib [[Rail Baltic]]. {{vaata ka|Pärnu sillad|Pärnu tänavate loend}} == Kultuur == [[Pilt:2009 06 27 TuleTulemine Pärnu 02.jpg|pisi|[[TuleTulemine]] Pärnus 27. juunil 2009]] Pärnus elas mõnda aega eesti rahvusliku liikumise tegelane [[Johann Voldemar Jannsen]], kes asutas seal esimese Eesti ajalehe [[Pärnu Postimees|Perno Postimees]], ning noorpõlves tema tütar [[Lydia Koidula]]. Pärnus asub Eesti vanuselt teine kutseline teater [[Endla (teater)|Endla]] ja ka uus, 2002. aastal ehitatud [[Pärnu kontserdimaja]]. Pärnus on kasvanud kirjanik ja poliitik [[August Jakobson]], kelle tuntuima teose "[[Vaeste-Patuste alev]]i" ainestik on samuti Pärnu-keskne. {{Vaata ka|Pärnu mälestusmärkide loend}} === Arhitektuur === Vanimad ehitusmälestised on linnakindlustused: [[bastion]]ide ja [[vallikraav]]i osad, linnamüüri [[Punane torn]] (Rode vangen thorn<ref name="uubjj" />) [[15. sajand]]ist ning [[Tallinna värav]] [[17. sajand]]ist. [[20. sajand]]i I poolest pärinevad [[juugendstiil]]is [[Ammende villa]] ([[1905]]) ja mitu kauase linnaarhitekti [[Olev Siinmaa]] projekteeritud [[funktsionalism|funktsionalistlikku]] hoonet, näiteks [[Pärnu rannahotell|rannahotell]] ([[1937]], kaasautor [[Anton Soans]]) ja [[Pärnu rannakohvik|rannakohvik]] ([[1940]]). 20. sajandi II poolel on ehitatud uus teatrihoone ja mitu [[sanatoorium]]ihoonet. [[Kuurort|Kuurordipiirkond]] hõlmab lauge merepõhjaga pika [[supelrand|supelranna]] ja mereäärse pargivööndi, seal paiknevad ka sanatooriumid, mudaravila, [[puhkekodu]]d jms. === Haridus === Aastatel [[1699]]–[[1710]] asus Pärnus [[Tartu Ülikool|Tartu ülikool]] ([[Academia Gustaviana Carolina]]). Tänapäeval on Pärnus 12 üldhariduskooli: [[Pärnu Ülejõe Põhikool]], [[Pärnu Raeküla Kool]], [[Pärnu Koidula Gümnaasium]], [[Pärnu Ühisgümnaasium]], [[Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium]], [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]], [[Pärnu Vanalinna Põhikool]], [[Rääma Põhikool]], [[Pärnu Tammsaare Kool]], [[Pärnu Kuninga Tänava Põhikool]], [[Pärnu Päikese Kool]] ja [[Pärnu Vabakool]]. Linnas tegutsevad [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž]] ja [[Pärnumaa Kutsehariduskeskus]]. == Militaaria == [[File:Pärnu kesklinn - Aerial photo of Pärnu in Estonia (2).jpg|pisi|Vaade Pärnu kesklinnale]] [[File:Pärnu kindluslinna makett.jpg|thumb|Pärnu kindluslinna makett]] Linna esimene militaarehitis oli [[Liivi ordu]] [[Pärnu ordulinnus]], mis pole säilinud. Keskaegsest Pärnu linnamüürist on säilinud 15. sajandil rajatud vangitorn ([[Punane torn]]) [[Pärnu linnamüür]]i kagunurgas. [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] käigus [[1560]]. aasta sügisel rüüstas ja põletas linna venelaste sõjasalk, linn rüüstati ja põletati uuesti [[1575]]. aastal. [[17. sajand]]i keskel kavandasid [[Rootsi aeg|Rootsi võimud]] linna kindlustuste moderniseerimist [[bastionaalsüsteem]]is, millega linn laienes lõunasuunas kolmekordselt. Tollast ringtänavate vööd märgivad tänapäeval [[Põhja tänav (Pärnu)|Põhja]], [[Hommiku tänav (Pärnu)|Hommiku]], [[Lõuna tänav (Pärnu)|Lõuna]] ja [[Õhtu tänav (Pärnu)|Õhtu tänav]]. Uueks linnakeskuseks sai ruudukujuline [[Uus Turg (Pärnu)|Uus Turg]] (praegune [[Lastepark (Pärnu)|Lastepark]]), uuteks ida-läänesuunalisteks peatänavateks [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli]] ja [[Kuninga tänav (Pärnu)|Kuninga tänav]]. Kuninga tänav ühendas nn [[Kuningaväravad]] uues bastionaalsüsteemis, millest lähtusid magistraalid Riiga ja [[Riia maantee|Tallinna]]. Linna põhja-lõuna suunas pikendati osa keskaegseid tänavaid – [[Vee tänav (Pärnu)|Vee]], Nikolai, [[Pühavaimu tänav (Pärnu)|Pühavaimu tänav]] ja [[Hospidali tänav (Pärnu)|Hospidali tänav]] – Lõuna tänavani. 1670. aastal hakkasid Rootsi võimud Pärnu ümber kindlustusvööndit rajama: piki Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänavat. Ümber linna planeeritud bastionid kandsid taevakehade nimesid: [[Venuse bastion|Venus]], [[Saturni bastion|Saturnus]], [[Marsi bastion|Mars]], [[Kuubastion|Luna]], [[Jupiteri bastion|Jupiter]], [[Merkuuri bastion|Mercurius]] ja [[Päikese bastion|Sol]]. Linnaväravaid oli kolm: [[Riia värav (Pärnu)|Riia värav]], [[Tallinna värav]]<ref name="TxYeR" /> ja [[Vee värav]]. Muldkindlustusi ümbritses lai ja sügav [[Pärnu Vallikäär|vallikraav]], mida tänapäeval kasutatakse meelelahutuskohana.<ref name="dbFN5" /> Tallinna värava ees oli [[Õhtutähe raveliin]] (Abendstern), Riia värava ees [[Hommikutähe raveliin]] (Morgenstern). Pärast seda, kui Venemaa keisririigi väed Pärnu [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] vallutasid, lisati kaitserajatisele idaküljel Mittagstern-[[raveliin]] ning rajati massiivsed püssirohukeldrid ja kivikonstruktsioonis vahimajad. Venemaa keisririigi ajal, pärast [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta revolutsioonisündmusi Eestis]] ja streiki [[Waldhofi tselluloosivabrik]]us, määrati Pärnusse alalisele dislotseerumisele ja [[Pärnu garnison]]i koosseisu [[Krasnojarski polk|Krasnojarski polgu rood]], mis asus linna ja Waldhofi vabriku rahaga ehitatud [[Lembitu kasarmud|Lembitu kasarmutes]]. Pärast [[Vabadussõda]], 1921. aastast, asus Pärnu Lembitu kasarmutes [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] [[6. Üksik Jalaväepataljon]]. 1992. aastal moodustati Pärnu üksik-jalaväekompanii, mis asus endistesse [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] 6. pataljoni kasarmutesse. == Ajalugu == {{Vaata|Pärnu ajalugu}} Vanimad luu- ja sarvriistade leiud Pärnumaal on pärit Reiu jõe suudme juures asunud [[Sindi-Lodja asulakohad|Sindi-Lodja asulakohast]]. Seda, et esimesed asukad, kalur-kütid, elasid Pärnu jõe suudmealal juba VIII aastatuhandel eKr, tõendavad [[1967]]. aasta arheoloogilised leiud Pärnu jõe paremal kaldal asuvalt [[Pulli asula|Pulli]] küla maa-alalt. Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna. [[Vana-Pärnu]] (Perona), mille [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] piiskop oli asutanud [[Sauga jõgi|Sauga jõe]] [[suue|suudmesse]], sai [[1251]] tema piiskopkonna keskuseks. Kui [[leedulased]] selle [[1263]]. aastal maha põletasid, viidi Saare-Lääne piiskopkonna pealinn [[Haapsalu|Haapsallu]]. Gustav II Adolf keelas Vana-Pärnu taastamise 28. novembril 1617. [[Pilt:Pernau 1554.jpg|pisi|Pärnu 1554. aastal]] Uus-Pärnu (Embeck) tekkis [[Pärnu ordulinnus]]e ümber, mida ürikuis on mainitud [[1265]]. See oli müüriga kindlustatud [[kaubalinn]] ([[linnaõigused]] alates [[1318]]), [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige, [[Novgorod]]i viival jõeteel. Linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud [[Pärnu raad]]. Rootsi võimu ajal asus Pärnus [[1699]]–[[1710]] [[Tartu Ülikool|Tartu ülikool]] ([[Academia Gustaviana Carolina]]). [[Põhjasõda]] algas [[1700]], [[Pärnu piiramine (1710)|vene väed vallutasid Pärnu 1710. aastal]], Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu ning venelased said endale Pärnus hea meresadama ja laevaehituskoha. 18. sajandil kehtis Pärnus oma arvestuslik rahaühik, Pärnu kuranttaaler (''Thaler pernauisch courant''), mis võrdus 64 Rootsi [[öör]]i ja 75 Vene [[Kopikas|kopikaga]]<ref>Ivar Leimus, Mauri Kiudsoo, Gunnar Haljak. Sestertsist sendini. Ajaloomuuseum, 2018, lk. 144. ISBN 9789949624225</ref>. [[1764]]. aastal oskasid linna kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibinud Vene tsaarinnale [[Katariina II]]-le veenvalt esitada jõesuu süvenduse ja muulide ehitamise vajadust. [[18. sajand]]il elustus kaubandus Hollandi ja Inglismaaga, majanduse arengu tulemusel ehitati linn taas üles, linnas asutati suured kaubakontorid, mis Katariina II valitsemisajal olid kaubaekspordilt Tallinnast eespool. Sadama põhiline osa oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme ([[lina]]kiud, puit) eksport. [[18. sajand]]i lõpus ja [[19. sajand]]il oli Pärnu nii tähtis [[sadamalinn]], eriti [[lina]] ja [[mets]]a väljaveo poolest, et kippus võistlema [[Tallinn]]aga. Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. aasta, [[Sindi tekstiilivabrik]]u asutamine ja [[kindluslinn]]a staatuse kaotamine, misjärel hakati Pärnu linna välimust muutma. Riia [[insener]]i C. Weyri projekti kohaselt viidi läbi sellised muudatused: [[Pärnu vallikraav|vallikraavid]] täideti mullaga, hiljem muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks. 1840ndate alguses moodustati supelelu selts eesmärgiga muuta Pärnu merekuurordiks. [[1838]]. aastal asutati [[Pärnu mudaravila]] (tollase linnakarjamaa servale mereranda). [[Pilt:USSR map NO 35-4 -verso- Parnu and Vicinity.jpg|pisi|Pärnu linna üldplaan 1954. aastast]] [[1896]]. aastal ehitati Pärnu linnasüdamesse ([[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli tänav]] 40a) puust [[varikatus]]ega raudteejaam. [[Kitsarööpmeline raudtee|Kitsarööpmelise raudtee]] haruliin ühendas Pärnut [[Mõisaküla]] ja [[Valga]]ga, edasi [[Liivimaa kubermang]]u [[kubermangulinn]]a [[Riia]]ga ning [[Viljandi]] kaudu [[Eestimaa kubermang]]u kubermangulinna [[Tallinn]]aga. 1914. aastal alanud [[Esimene maailmasõda|I maailmasõjas]] lasi Pärnu komandant Rodzjanko 1915. aastal õhkida "Waldhofi tselluloosivabriku", purustati [[Pärnu elektrijaam]] ning hävitati kõik [[tuulik]]ud linnas. [[23. veebruar]]il [[1918]] kuulutati välja Endla teatri rõdult<ref name="sHeOK" /> Eesti Vabariigi [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifest]]. [[Vana-Pärnu (Pärnu)|Vana-Pärnu]] liideti administratiivselt Pärnuga 1920. aasta 6. septembril. Aastatel 1937–1938 valmisid [[Kaarsild|kaarsillad]] üle [[Sauga jõgi|Sauga]]<ref name="oleg139" /> ja Pärnu jõe.<ref name="oleg139" /> [[Holokaust Pärnus]] seisnes inimsusvastastes kuritegudes Pärnus peamiselt 1941. aastal, vähem ka 1942–1944. [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] käigus põletati suur osa [[Pärnu südalinn]]ast ja Tallinna maantee alguse hoonetest. Pärnu südalinnas oli ligi 50% [[Pärnu vanalinn|vanalinnast]] varemeis. Pärast II maailmasõda koostati linna taastamiseks ja arendamiseks [[Pärnu 1946. aasta generaalplaan]]. [[Kesklinna sild]] valmis 1956. aastal. [[1972]]. aastal rekonstrueeriti [[kitsarööpmeline raudtee]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeliseks]] ning [[Papiniidu sild|Papiniidu]] raudtee- ja maanteesilla valmimisel [[1976]]. aastal sai Pärnu raudteeühenduse ka Riiaga. [[1973]]. aastal arvati keskaegse ja 17. sajandi lõpu tänavavõrgu säilitanud [[Pärnu vanalinn]] arhitektuurikaitsetsooniks. ==Aukodanikud== {{Vaata|Pärnu aukodanik}} *[[1886]] [[Konstantin Possiet]] *[[1901]] [[Friedrich Fromhold Martens]] *[[1934]] [[Konstantin Päts]] *[[2007]] [[Neeme Järvi]] *[[2008]] [[Valter Ojakäär]] *[[2009]] [[Jüri Jaanson]]<ref name="XtAOi" /> *[[2017]] [[Arbo Valdma]] == Vaata ka == {{veergude loend|laius=20em| * [[Port Arturi kaubanduskeskus]] * [[Pärnu FC Metropool]] * [[Pärnu Internaatkooli hoone]] * [[Pärnu linna kohanimede loend]] * [[Pärnu linnavolinike loend 1921]] * [[Pärnu linnavolinike loend 1934]] * [[Pärnu linnavolinike loend 1939]] * [[Pärnu Keskus|Pärnu keskus]] * [[Pärnu Muuseum|Pärnu muuseum]] * [[Pärnu Muusikakool|Pärnu muusikakool]] * [[Pärnu Suurmärter Katariina kirik]] * [[Pärnu tänavate loend]] * [[Pärnu telemast]] * [[Pärnu vallikraav]]<ref name="YS9PI" /><ref name="qpwAe" /> * [[Vana-Pärnu kalmistu]] * [[Ülejõe (Pärnu)|Ülejõe]] * [[Pühavaimu 19]] * [[Bööckenhofi suvemõis]] * [[Herbert Hahni Selts|Herbert Hahni selts]] ja [[Pärnu Waldorfkool|Pärnu waldorfkool]] * [[Pärnu Metsakalmistu]] * [[Pärnu vangla]] * [[Pärnu Linnagalerii|Pärnu linnagalerii]] * [[Huvialakool Shart]] * [[Pärnu Kahe Silla Klubi|Pärnu Kahe Silla klubi]] * [[Pärnu teenetemärk]] * [[Kaubamajakas]] * [[Pärnu sünagoog]] * [[Pärnu kuursaal]] * [[Pärnu linnaarhitekt]] * [[Pärnu kesklinna koolide võimla]] * [[Pärnu lootsitorn]] * [[Tõstamaa saar]]}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ents">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%A4rnu3 Pärnu] entsyklopeedia.ee.</ref> <ref name="oleg139">Eesti arhitektuur. 2. Üldtoimetaja [[Villem Raam]]. Lk 139</ref> <ref name="oleg129">Eesti arhitektuur. 2. Üldtoimetaja [[Villem Raam]]. Lk 129</ref> <ref name="idvand126">Pärnu lühiajalugu. Koostanud [[Kalju Idvand]] jt. Lk 126</ref> <ref name="postimees">[http://parnu.postimees.ee/2133519/arhitektid-nimetasid-kuldset-kodu-unikaalseks-ehitiseks Arhitektid nimetasid Kuldset Kodu unikaalseks ehitiseks]. parnu.postimees.ee</ref> <ref name="arvudes">[http://www.parnu.ee/failid/trykised/Parnu_arvudes_2006.pdf Pärnu arvudes]. parnu.ee</ref> <ref name="helem8">"Pärnumaa ja pärnumaalased". Koostanud Ernst Helemäe. Perioodika: Tallinn, 1989. Lk 8–9</ref> <ref name="eRT_rannaniidu_eeskiri">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13131942 Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri] @eRT</ref> <ref name="EvX9z">Sirje Niitra, [http://www.tarbija24.ee/1367348/raekula-ehk-patsikula-ehk-rotikula Raeküla ehk Pätsiküla ehk Rotiküla], www.tarbija24.ee, 1. september 2013</ref> <ref name="2ZC9x">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="h3Xl9">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27</ref> <ref name="Hm8wy">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32</ref> <ref name="g69yK">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> <ref name="3Lnz8">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> <ref name="fQa5T">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13135795 Niidu maastikukaitseala kaitse-eeskiri] @eRT</ref> <ref name="ci2zY">http://www.parnupostimees.ee./index.php?id=379161&print=1 Pärnu on 20 aasta pärast Skandinaavia vanadekodu]</ref> <ref name="fmQWP">{{Netiviide |url=http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/arengukava/Turismi_arengukava_2008_2017.pdf |pealkiri=Pärnu linna turismiarengukava 2008–2017 |vaadatud=2013-03-09 |arhiivimisaeg=2015-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150224205338/http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/arengukava/Turismi_arengukava_2008_2017.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="uubjj">[http://paber.ekspress.ee/print/5EE42C9FBB39A17AC22572D80025B2BB Klaasi kodu Punases Tornis, 10. mai 2007. a. @paber.ekspress.ee]</ref> <ref name="sHeOK">[https://www.riigiteataja.ee/failid/parnu23.html Akt Eesti Demokratlise Wabariigi Wäljakuulutamise kohta Pärnu linnas 23(10) weebruaril 1918. a kell 8 õhtu], RT, 27.11.1918, 1</ref> <ref name="TxYeR">[http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=64402 Tallinna väravad], Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis [[DIGAR]]</ref> <ref name="dbFN5">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/parnu-vallikaar-tehakse-60-miljoni-eest-ilusamaks.d?id=24992041 Pärnu Vallikäär tehakse 60 miljoni eest ilusamaks], Delfi, 7. august 2009</ref> <ref name="XtAOi">http://www.parnu.ee/index.php?id=1720 Pärnu linna koduleht</ref> <ref name="YS9PI">[https://www.google.ee/maps/place/Pänu+vallikraav Pärnu vallikraav]</ref> <ref name="qpwAe">[http://www.visitestonia.com/en/kiosk/parnu-moat Pärnu vallikraav inglise keeles]</ref> }} == Kirjandus == * [[Jüri Kivimäe]], [[Aivar Kriiska]], [[Inna Põltsam]], [[Aldur Vunk]]. "Merelinn Pärnu", [[1998]] ISBN 9985604318 * [[Rein Veidemann]]. Рейн Вейдеманн. "Пярну – город между рекой и морем." (Brošüür turistidele.) Пярну, Пярнуский центр туристической информации 2006 * [[Leele Välja]], Jalutaja teejuht, Pärnu. ISBN 9771736486055 == Välislingid == {{commonskat}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.visitparnu.ee Pärnu Turismiinfo] * [http://et.parnu.wikia.com/wiki/Esileht Pärnu kodanikuühiskonna portaal "Pärnu viki"] * [http://www.eestigiid.ee/?CatID=68 eestigiid.ee: Pärnu linn] * [http://www.mtyaeg.ee/meedia.php#tabs-1 MTÜ Arheoloogia ja ehitusajaloo grupp AEG: Meediakajastus, Pärnu] mtyaeg.ee * [https://goo.gl/maps/ppM7on8mBp1r4PjJ6 Pärnu] kaardil {{Eesti linnad}} {{Pärnu linn}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Pärnu| ]] 7tx9bdz43vjo0ezjy6a8rlcqcsfe1dn 6165878 6165864 2022-07-22T20:55:02Z 46.131.36.208 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit [[Pärnu linn (haldusüksus)]]}} {{EestiAsula | nimi = Pärnu | pilt = {{Fotomontaaž | foto1a = Öine pärnu copy (cropped).jpg | foto2a = Pärnu Muuseum.jpg | foto2b = Ammende villa 2012.jpg | foto3a = Pärnu - Punane torn (Red tower).JPG | foto3b = Pärnu Eliisabeti kirik.jpg | foto4a = Bastionide rada Pärnu 1.jpg | foto4b = Pärnu spa.jpg | foto5a = Sunset in Pärnu beach (1).jpg <!-- --> | suurus = 260 | asend = center | vahed = 2 | värv = | ääris = 0 | tekst = Ülevalt päripäeva: Vaade kesklinnale, [[Ammende Villa]], [[Pärnu Eliisabeti kirik]], [[Pärnu mudaravila|mudaravila]], vaade [[Pärnu rand|rannale]] ja [[Pärnu rannahotell|rannahotellile]], [[Tallinna värav]], [[Punane torn]], [[Pärnu muuseum]].<hr> }} | pildiallkiri = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | maakond = Pärnu | osm = pind }} '''Pärnu''' on [[sadamalinn]] [[Eesti]] edelarannikul [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ääres [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] alamjooksul, [[Pärnu linn (haldusüksus)|samanimelise haldusüksuse]] ja [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] halduskeskus. Ligi 40 000 elanikuga on Pärnu Eesti suuruselt neljas linn. Linn hõlmab 33,15 km² suuruse maa-ala, sellest 20% on [[park]]ide ja [[haljasala]]de all. Pärnu linna piiridesse jääb kolm [[kaitseala]]. Pärnu on Eesti edelaosa põhiline tööstuslinn ja Lääne-Eesti tähtsaim logistiline sõlmpunkt. [[Majandus]]es on valdavad teenindus- ja puhkemajandussektor ning mitmekesine [[tööstus]]. [[Pärnu lennujaam]]al on rahvusvahelise lennutegevuse sertifikaat. [[Pärnu jõgi|Pärnu]] ja [[Sauga jõgi]] on linna piires laevatatavad, nende [[Jõesuue|suudmeis]] paiknev [[Pärnu sadam]] teenindab [[Kaubalaev|kauba-]], [[Kalalaev|kala-]] ja [[Ristluslaev|turismilaevu]].<ref name="ents" /> 1930. aastateks arendati Pärnu tähtsaks [[Läänemeri|Läänemere]]-äärseks kuurortlinnaks ja on tänaseni Eesti tähtsaim kuurortlinn. Aastast 1996 kannab Pärnu Eesti [[suvepealinn]]a tiitlit. 2004. aastal avati Pärnus tollal [[Baltimaad]]e [[Tervise Paradiis|suurim veekeskus]].<ref name="arvudes" /> 2006. aastal uuendati Pärnus tsaariajal rajatud rannaala ning ehitati kogu kuurordi ilmet kujundav [[Pärnu rannapromenaad|rannapromenaad]].<ref name="arvudes" /> [[Alamjooks]]ul kuni 200 m laiune Pärnu jõgi jaotab linna kahte ligikaudu võrdsesse ossa. Pärnu ala [[Pinnamood|pinnamoe]] ja [[Pinnakate|pinnakatte]] määravad asukoht ([[Pärnu madalik]]ul), [[meresetted]] ning vanad [[rannavallid]] ja [[luited]].<ref name="ents" /> Linnas suubuvad Pärnu jõkke [[Sauga jõgi|Sauga]] ja [[Reiu jõgi]]. Pärnu linna asutamise aastaks loetakse [[1251]]. aastat.<ref name="helem8" /> Hiljemalt sellest aastast eksisteeris [[Vana-Pärnu]] linn, mis vaenu tõttu Pärnu linnaga põletati korduvalt maha ja mille taastamine keelati lõplikult [[1617]]. aastal. [[Keskaeg Eestis|Keskajal]] oli Pärnu [[Liivimaa ordu]] [[Pärnu komtuurkond|komtuurkonna]] keskus ja [[hansalinn]]. [[17. sajand]]i lõpul oli Pärnu majanduselus tõusuperiood. Väga tihedad olid sidemed [[Madalmaad]]ega. [[18. sajand]]il rekonstrueeriti [[sadam]], sajandi lõpul ületas [[Pärnu sadam]] [[Tallinna sadam]]a [[Eksport|ekspordi]]. [[19. sajand]]i lõpul rajati raudteeühendus [[Valga (Liivimaa)|Valga]] kaudu [[Riia]]ga ja [[Viljandi]] kaudu [[Tallinn]]aga. Aastatel 1899–1915 tegutses Pärnus [[Euroopa]] suurim tselluloosivabrik [[Waldhof]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] kuulutati [[Endla (teater)|Endla teatri]] rõdult<ref name="sHeOK" /> välja Eesti Vabariigi [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifest]]. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni ajal]] oli Pärnu [[Pärnu rajoon|samanimelise rajooni]] keskus, lühikest aega (1952–1953) ka [[Pärnu oblast]]i keskus. 1953. aastal rajati Pärnusse [[Baltikum]]i suurim [[Pärnu kalakombinaat|kalakonservikombinaat]].<ref name="arvudes" /> 1981. aastal sai linn taas raudteeühenduse Riiaga (toimis aastani 1992). Pärnusse on ehitatud [[Eesti arhitektuur]]i silmapaistvaid [[ehitis]]i: [[juugendstiil]]is ([[Endla teater ja seltsimaja]], 1911<ref name="oleg129" />), [[Funktsionalism|funktsionalistlikke]] ehitisi ([[Pärnu Rannahotell]], 1937<ref name="idvand126" />), aga ka üleeuroopalist unikaalset arhitektuuri (750 m pikkuse terrassmaja [[Kuldne Kodu|Kuldse Kodu]] [[Pärnu KEK-i kompleks]]is, 1970. aastad<ref name="postimees" />). 2003. aastal avati suuremad ühiskondlikud hooned – [[Pärnu Keskraamatukogu|keskraamatukogu]] ja [[Pärnu kontserdimaja|kontserdimaja]].<ref name="arvudes" /> Aastatel 1699–1710 tegutses Pärnus [[Tartu Ülikool|ülikool]]. Tänapäeval on Pärnus [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž|Tartu Ülikooli kolledž]] ja 12 üldhariduskooli. Pärnus on tegutsenud ka [[merekool]] (1945–1990). Pärnu on kuulus [[festival]]ide poolest. 1994. aastal toimusid Pärnus [[Finn]]i klassi [[Jaht (purjekas)|jahtide]] [[maailmameistrivõistlused]]. [[Fail:Pärnu coastal meadow hiking trail, beach and town in Estonia.webm|pisi|Droonivideo Pärnu rannaniidust, rannast ja linnast 2022. aasta juunis]] == Linn ja linnajaod == [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] paremal kaldal asuvad [[Ülejõe (Pärnu)|Ülejõe]], [[Rääma]] ja [[Vana-Pärnu (Pärnu)|Vana-Pärnu]] linnaosa ning vasakkaldal [[Kesklinn (Pärnu)|Kesklinn]], [[Rannarajoon]], [[Eeslinn (Pärnu)|Eeslinn]] ja [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]].<ref name="EvX9z" /> [[Vana-Pärnu (Pärnu)|Vana-Pärnu]] liideti administratiivselt Pärnuga 6. septembril 1920. == Rahvastik == Seisuga 1. jaanuar [[2006|2011]] oli Pärnu elanikest 83% [[eestlased]], 12% [[venelased]], 1% [[ukrainlased]], 0,6% [[soomlased]], 0,4% [[valgevenelased]], 8% teised rahvused ja teadmata rahvusega. Pärnus elas 2016. aasta [[1. jaanuar]]i seisuga 39 828 inimest, kellest 55,7% olid naised ja 44,3% mehed. {| class="wikitable floatright" style="text-align:right" |+Linnaelanike arv ! Aasta ! Rahvaarv |- | [[1881]]|| 12 966 |- | [[1886]]|| 13 317 |- | [[1897]]|| 12 898 |- | [[1921]]|| 18 574 |- | [[1922]]|| 18 499 |- | [[1924]]|| 19 608 |- | [[1925]]|| 21 316 |- | [[1934]]|| 20 334 |- | [[1935]]|| 20 629 |- | [[1936]]|| 21 251 |- | [[1959]]|| 22 367 |- | [[1970]]|| 50 224 |- | [[1979]]|| 54 051 |- | [[1989]]|| 53 885 |- | [[2000]]||46 476 |- | [[2009]]|| 44 024 |- | [[2010]]|| 44 083 |- | [[2011]]|| 41 150 |- | [[2012]]|| 40 664 |- | [[2013]]|| 40 336 |- | [[2014]]|| 40 005 |- | [[2015]]|| 39 784 |- | [[2016]]|| 39 828 |- | [[2017]]|| 39 620 |} {|class="wikitable" style="text-align:right" |+ Pärnu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel |- !rowspan="2"|Rahvus !colspan="2"|1970<ref name="2ZC9x" /> !colspan="2"|1979<ref name="h3Xl9" /> !colspan="2"|1989<ref name="Hm8wy" /> !colspan="2"|2000<ref name="g69yK" /> !colspan="2"|2011<ref name="3Lnz8" /> |- !arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!% |- |'''Kokku'''||'''46 316'''||'''100'''||'''49 623'''||'''100'''||'''52 389'''||'''100'''||'''45 500'''||'''100'''||'''39 728'''||'''100''' |- |[[eestlased]]||34 370||74,21||36 748||74,05||37 939||72,42||36 112||79,37||33 000||83,06 |- |[[venelased]]||9146||19,75||9676||19,50||10 753||20,53||6951||15,28||5076||12,78 |- |[[ukrainlased]]||1010||2,18||1255||2,53||1631||3,11||966||2,12||671||1,69 |- |[[soomlased]]||517||1,12||543||1,09||534||1,02||331||0,73||254||0,64 |- |[[valgevenelased]]||412||0,89||493||0,99||546||1,04||297||0,65||179||0,45 |- |[[lätlased]]||135||0,29||165||0,33||150||0,29||85||0,19||65||0,16 |- |[[leedulased]]||60||0,13||80||0,16||83||0,16||82||0,18||60||0,15 |- |[[sakslased]]||...||...||105||0,21||132||0,25||69||0,15||50||0,13 |- |[[poolakad]]||...||...||108||0,22||81||0,15||60||0,13||35||0,09 |- |[[tatarlased]]||...||...||76||0,15||103||0,20||45||0,10||33||0,08 |- |[[juudid]]||190||0,41||138||0,28||76||0,15||35||0,08||20||0,05 |- |muud||476||1,03||236||0,48||361||0,69||467||1,03||280||0,70 |} == Loodus == [[Fail:Pärnu rand 1. mail 2021.webm|pisi|Pärnu rand, rannapaviljon, roostik, jõgi ja vaade linnale 2021. aasta kevadel]] [[File:Pärnu rannapromenaad 2014.jpg|thumb|Pärnu rannapromenaad]] [[File:Pärnu rand 2014.jpg|thumb|Pärnu rand]] [[Pilt:20081008 pärnu ristmik tammsaare mai suur-kuke 02.jpg|thumb|Sügisene ristmik Pärnus]] Linn asub [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ääres ning linna poolitab [[Pärnu jõgi]], Vana-Pärnu ja Ülejõe vahel on eraldaja Sauga jõgi. Linnas ja selle ümbruses asub [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] (endise nimega Pärnu rannaroostik)<ref name="eRT_rannaniidu_eeskiri" /> ja [[Niidu maastikukaitseala]].<ref name="fQa5T" /> == Majandus == [[Pilt:Rannapromenaad-rannahotell.jpg|pisi|Pärnu on eelkõige tuntud [[kuurort]]linnana, mida esindab [[Pärnu rand]]]] Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse ettevõtete (üle 20 töötaja) müügitulu oli 2011. aastal umbes 400 miljonit eurot. Tähtsamad tööstusharud on järgmised: * metallitöötlemine, masina- ja elektroonikatööstus u 40% käibest (suuremad ettevõtted Ruukki Products, Scanfil, Efore, Note Eesti); * keemia- ja plastitööstus u 25% käibest (OÜ Henkel Balti Operations, Rapala Eesti, Reideni Plaat); * tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus u 17% käibest (Wendre (Padja-teki vabrik), Protex, Pomarfin); * puidu- ja mööblitööstus u 14% käibest (Ecobirch, Laesti, [[Skano Group AS|AS Skano Group]] (varasema nimega Viisnurk), Preab); * toiduainetetööstuse ja kalatöötlemise ettevõtted. 2011. aastast käib Pärnus aina enam [[Skandinaavia]] pensionäre tervist taastamas ja puhkamas.<ref name="ci2zY" /> Oluline majandusharu on [[turism]]. Hästi arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik. 1. jaanuari 2008. aasta seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitu kodumajutust pakkuvat ettevõtet ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt muid toitlustusasutusi.<ref name="fmQWP" /> 2021. aastal oli linnas üheksa spaad.<ref>{{Netiviide|url=https://visitparnu.com/majutus/?filter=1#flt|pealkiri=Majutus Pärnus|väljaanne=Visit Pärnu|vaadatud=25.10.2021}}</ref> === Taristu === Pärnus on arenenud transporditaristu, linnas ja lähiümbruses asuvad [[Pärnu lennujaam]], [[Pärnu raudteejaam]], [[Pärnu kaubajaam]], 2011. aastani regionaalne [[Pärnu ATP]]. Aastani 2018 sõitsid Pärnusse reisirongid. Reisirongiliiklus Tallinna ja Pärnu ning Pärnu, Riia ja Euroopa vahel taastub aastal 2026, kui valmib [[Rail Baltic]]. {{vaata ka|Pärnu sillad|Pärnu tänavate loend}} == Kultuur == [[Pilt:2009 06 27 TuleTulemine Pärnu 02.jpg|pisi|[[TuleTulemine]] Pärnus 27. juunil 2009]] Pärnus elas mõnda aega eesti rahvusliku liikumise tegelane [[Johann Voldemar Jannsen]], kes asutas seal esimese Eesti ajalehe [[Pärnu Postimees|Perno Postimees]], ning noorpõlves tema tütar [[Lydia Koidula]]. Pärnus asub Eesti vanuselt teine kutseline teater [[Endla (teater)|Endla]] ja ka uus, 2002. aastal ehitatud [[Pärnu kontserdimaja]]. Pärnus on kasvanud kirjanik ja poliitik [[August Jakobson]], kelle tuntuima teose "[[Vaeste-Patuste alev]]i" ainestik on samuti Pärnu-keskne. {{Vaata ka|Pärnu mälestusmärkide loend}} === Arhitektuur === Vanimad ehitusmälestised on linnakindlustused: [[bastion]]ide ja [[vallikraav]]i osad, linnamüüri [[Punane torn]] (Rode vangen thorn<ref name="uubjj" />) [[15. sajand]]ist ning [[Tallinna värav]] [[17. sajand]]ist. [[20. sajand]]i I poolest pärinevad [[juugendstiil]]is [[Ammende villa]] ([[1905]]) ja mitu kauase linnaarhitekti [[Olev Siinmaa]] projekteeritud [[funktsionalism|funktsionalistlikku]] hoonet, näiteks [[Pärnu rannahotell|rannahotell]] ([[1937]], kaasautor [[Anton Soans]]) ja [[Pärnu rannakohvik|rannakohvik]] ([[1940]]). 20. sajandi II poolel on ehitatud uus teatrihoone ja mitu [[sanatoorium]]ihoonet. [[Kuurort|Kuurordipiirkond]] hõlmab lauge merepõhjaga pika [[supelrand|supelranna]] ja mereäärse pargivööndi, seal paiknevad ka sanatooriumid, mudaravila, [[puhkekodu]]d jms. === Haridus === Aastatel [[1699]]–[[1710]] asus Pärnus [[Tartu Ülikool|Tartu ülikool]] ([[Academia Gustaviana Carolina]]). Tänapäeval on Pärnus 12 üldhariduskooli: [[Pärnu Ülejõe Põhikool]], [[Pärnu Raeküla Kool]], [[Pärnu Koidula Gümnaasium]], [[Pärnu Ühisgümnaasium]], [[Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium]], [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]], [[Pärnu Vanalinna Põhikool]], [[Rääma Põhikool]], [[Pärnu Tammsaare Kool]], [[Pärnu Kuninga Tänava Põhikool]], [[Pärnu Päikese Kool]] ja [[Pärnu Vabakool]]. Linnas tegutsevad [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž]] ja [[Pärnumaa Kutsehariduskeskus]]. == Militaaria == [[File:Pärnu kesklinn - Aerial photo of Pärnu in Estonia (2).jpg|pisi|Vaade Pärnu kesklinnale]] [[File:Pärnu kindluslinna makett.jpg|thumb|Pärnu kindluslinna makett]] Linna esimene militaarehitis oli [[Liivi ordu]] [[Pärnu ordulinnus]], mis pole säilinud. Keskaegsest Pärnu linnamüürist on säilinud 15. sajandil rajatud vangitorn ([[Punane torn]]) [[Pärnu linnamüür]]i kagunurgas. [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] käigus [[1560]]. aasta sügisel rüüstas ja põletas linna venelaste sõjasalk, linn rüüstati ja põletati uuesti [[1575]]. aastal. [[17. sajand]]i keskel kavandasid [[Rootsi aeg|Rootsi võimud]] linna kindlustuste moderniseerimist [[bastionaalsüsteem]]is, millega linn laienes lõunasuunas kolmekordselt. Tollast ringtänavate vööd märgivad tänapäeval [[Põhja tänav (Pärnu)|Põhja]], [[Hommiku tänav (Pärnu)|Hommiku]], [[Lõuna tänav (Pärnu)|Lõuna]] ja [[Õhtu tänav (Pärnu)|Õhtu tänav]]. Uueks linnakeskuseks sai ruudukujuline [[Uus Turg (Pärnu)|Uus Turg]] (praegune [[Lastepark (Pärnu)|Lastepark]]), uuteks ida-läänesuunalisteks peatänavateks [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli]] ja [[Kuninga tänav (Pärnu)|Kuninga tänav]]. Kuninga tänav ühendas nn [[Kuningaväravad]] uues bastionaalsüsteemis, millest lähtusid magistraalid Riiga ja [[Riia maantee|Tallinna]]. Linna põhja-lõuna suunas pikendati osa keskaegseid tänavaid – [[Vee tänav (Pärnu)|Vee]], Nikolai, [[Pühavaimu tänav (Pärnu)|Pühavaimu tänav]] ja [[Hospidali tänav (Pärnu)|Hospidali tänav]] – Lõuna tänavani. 1670. aastal hakkasid Rootsi võimud Pärnu ümber kindlustusvööndit rajama: piki Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänavat. Ümber linna planeeritud bastionid kandsid taevakehade nimesid: [[Venuse bastion|Venus]], [[Saturni bastion|Saturnus]], [[Marsi bastion|Mars]], [[Kuubastion|Luna]], [[Jupiteri bastion|Jupiter]], [[Merkuuri bastion|Mercurius]] ja [[Päikese bastion|Sol]]. Linnaväravaid oli kolm: [[Riia värav (Pärnu)|Riia värav]], [[Tallinna värav]]<ref name="TxYeR" /> ja [[Vee värav]]. Muldkindlustusi ümbritses lai ja sügav [[Pärnu Vallikäär|vallikraav]], mida tänapäeval kasutatakse meelelahutuskohana.<ref name="dbFN5" /> Tallinna värava ees oli [[Õhtutähe raveliin]] (Abendstern), Riia värava ees [[Hommikutähe raveliin]] (Morgenstern). Pärast seda, kui Venemaa keisririigi väed Pärnu [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] vallutasid, lisati kaitserajatisele idaküljel Mittagstern-[[raveliin]] ning rajati massiivsed püssirohukeldrid ja kivikonstruktsioonis vahimajad. Venemaa keisririigi ajal, pärast [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta revolutsioonisündmusi Eestis]] ja streiki [[Waldhofi tselluloosivabrik]]us, määrati Pärnusse alalisele dislotseerumisele ja [[Pärnu garnison]]i koosseisu [[Krasnojarski polk|Krasnojarski polgu rood]], mis asus linna ja Waldhofi vabriku rahaga ehitatud [[Lembitu kasarmud|Lembitu kasarmutes]]. Pärast [[Vabadussõda]], 1921. aastast, asus Pärnu Lembitu kasarmutes [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] [[6. Üksik Jalaväepataljon]]. 1992. aastal moodustati Pärnu üksik-jalaväekompanii, mis asus endistesse [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] 6. pataljoni kasarmutesse. == Ajalugu == {{Vaata|Pärnu ajalugu}} Vanimad luu- ja sarvriistade leiud Pärnumaal on pärit Reiu jõe suudme juures asunud [[Sindi-Lodja asulakohad|Sindi-Lodja asulakohast]]. Seda, et esimesed asukad, kalur-kütid, elasid Pärnu jõe suudmealal juba VIII aastatuhandel eKr, tõendavad [[1967]]. aasta arheoloogilised leiud Pärnu jõe paremal kaldal asuvalt [[Pulli asula|Pulli]] küla maa-alalt. Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna. [[Vana-Pärnu]] (Perona), mille [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] piiskop oli asutanud [[Sauga jõgi|Sauga jõe]] [[suue|suudmesse]], sai [[1251]] tema piiskopkonna keskuseks. Kui [[leedulased]] selle [[1263]]. aastal maha põletasid, viidi Saare-Lääne piiskopkonna pealinn [[Haapsalu|Haapsallu]]. Gustav II Adolf keelas Vana-Pärnu taastamise 28. novembril 1617. [[Pilt:Pernau 1554.jpg|pisi|Pärnu 1554. aastal]] Uus-Pärnu (Embeck) tekkis [[Pärnu ordulinnus]]e ümber, mida ürikuis on mainitud [[1265]]. See oli müüriga kindlustatud [[kaubalinn]] ([[linnaõigused]] alates [[1318]]), [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige, [[Novgorod]]i viival jõeteel. Linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud [[Pärnu raad]]. Rootsi võimu ajal asus Pärnus [[1699]]–[[1710]] [[Tartu Ülikool|Tartu ülikool]] ([[Academia Gustaviana Carolina]]). [[Põhjasõda]] algas [[1700]], [[Pärnu piiramine (1710)|vene väed vallutasid Pärnu 1710. aastal]], Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu ning venelased said endale Pärnus hea meresadama ja laevaehituskoha. 18. sajandil kehtis Pärnus oma arvestuslik rahaühik, Pärnu kuranttaaler (''Thaler pernauisch courant''), mis võrdus 64 Rootsi [[öör]]i ja 75 Vene [[Kopikas|kopikaga]]<ref>Ivar Leimus, Mauri Kiudsoo, Gunnar Haljak. Sestertsist sendini. Ajaloomuuseum, 2018, lk. 144. ISBN 9789949624225</ref>. [[1764]]. aastal oskasid linna kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibinud Vene tsaarinnale [[Katariina II]]-le veenvalt esitada jõesuu süvenduse ja muulide ehitamise vajadust. [[18. sajand]]il elustus kaubandus Hollandi ja Inglismaaga, majanduse arengu tulemusel ehitati linn taas üles, linnas asutati suured kaubakontorid, mis Katariina II valitsemisajal olid kaubaekspordilt Tallinnast eespool. Sadama põhiline osa oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme ([[lina]]kiud, puit) eksport. [[18. sajand]]i lõpus ja [[19. sajand]]il oli Pärnu nii tähtis [[sadamalinn]], eriti [[lina]] ja [[mets]]a väljaveo poolest, et kippus võistlema [[Tallinn]]aga. Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. aasta, [[Sindi tekstiilivabrik]]u asutamine ja [[kindluslinn]]a staatuse kaotamine, misjärel hakati Pärnu linna välimust muutma. Riia [[insener]]i C. Weyri projekti kohaselt viidi läbi sellised muudatused: [[Pärnu vallikraav|vallikraavid]] täideti mullaga, hiljem muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks. 1840ndate alguses moodustati supelelu selts eesmärgiga muuta Pärnu merekuurordiks. [[1838]]. aastal asutati [[Pärnu mudaravila]] (tollase linnakarjamaa servale mereranda). [[Pilt:USSR map NO 35-4 -verso- Parnu and Vicinity.jpg|pisi|Pärnu linna üldplaan 1954. aastast]] [[1896]]. aastal ehitati Pärnu linnasüdamesse ([[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli tänav]] 40a) puust [[varikatus]]ega raudteejaam. [[Kitsarööpmeline raudtee|Kitsarööpmelise raudtee]] haruliin ühendas Pärnut [[Mõisaküla]] ja [[Valga]]ga, edasi [[Liivimaa kubermang]]u [[kubermangulinn]]a [[Riia]]ga ning [[Viljandi]] kaudu [[Eestimaa kubermang]]u kubermangulinna [[Tallinn]]aga. 1914. aastal alanud [[Esimene maailmasõda|I maailmasõjas]] lasi Pärnu komandant Rodzjanko 1915. aastal õhkida "Waldhofi tselluloosivabriku", purustati [[Pärnu elektrijaam]] ning hävitati kõik [[tuulik]]ud linnas. [[23. veebruar]]il [[1918]] kuulutati välja Endla teatri rõdult<ref name="sHeOK" /> Eesti Vabariigi [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifest]]. [[Vana-Pärnu (Pärnu)|Vana-Pärnu]] liideti administratiivselt Pärnuga 1920. aasta 6. septembril. Aastatel 1937–1938 valmisid [[Kaarsild|kaarsillad]] üle [[Sauga jõgi|Sauga]]<ref name="oleg139" /> ja Pärnu jõe.<ref name="oleg139" /> [[Holokaust Pärnus]] seisnes inimsusvastastes kuritegudes Pärnus peamiselt 1941. aastal, vähem ka 1942–1944. [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] käigus põletati suur osa [[Pärnu südalinn]]ast ja Tallinna maantee alguse hoonetest. Pärnu südalinnas oli ligi 50% [[Pärnu vanalinn|vanalinnast]] varemeis. Pärast II maailmasõda koostati linna taastamiseks ja arendamiseks [[Pärnu 1946. aasta generaalplaan]]. [[Kesklinna sild]] valmis 1956. aastal. [[1972]]. aastal rekonstrueeriti [[kitsarööpmeline raudtee]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeliseks]] ning [[Papiniidu sild|Papiniidu]] raudtee- ja maanteesilla valmimisel [[1976]]. aastal sai Pärnu raudteeühenduse ka Riiaga. [[1973]]. aastal arvati keskaegse ja 17. sajandi lõpu tänavavõrgu säilitanud [[Pärnu vanalinn]] arhitektuurikaitsetsooniks. ==Aukodanikud== {{Vaata|Pärnu aukodanik}} *[[1886]] [[Konstantin Possiet]] *[[1901]] [[Friedrich Fromhold Martens]] *[[1934]] [[Konstantin Päts]] *[[2007]] [[Neeme Järvi]] *[[2008]] [[Valter Ojakäär]] *[[2009]] [[Jüri Jaanson]]<ref name="XtAOi" /> *[[2017]] [[Arbo Valdma]] == Vaata ka == {{veergude loend|laius=20em| * [[Port Arturi kaubanduskeskus]] * [[Pärnu FC Metropool]] * [[Pärnu Internaatkooli hoone]] * [[Pärnu linna kohanimede loend]] * [[Pärnu linnavolinike loend 1921]] * [[Pärnu linnavolinike loend 1934]] * [[Pärnu linnavolinike loend 1939]] * [[Pärnu Keskus|Pärnu keskus]] * [[Pärnu Muuseum|Pärnu muuseum]] * [[Pärnu Muusikakool|Pärnu muusikakool]] * [[Pärnu Suurmärter Katariina kirik]] * [[Pärnu tänavate loend]] * [[Pärnu telemast]] * [[Pärnu vallikraav]]<ref name="YS9PI" /><ref name="qpwAe" /> * [[Vana-Pärnu kalmistu]] * [[Ülejõe (Pärnu)|Ülejõe]] * [[Pühavaimu 19]] * [[Bööckenhofi suvemõis]] * [[Herbert Hahni Selts|Herbert Hahni selts]] ja [[Pärnu Waldorfkool|Pärnu waldorfkool]] * [[Pärnu Metsakalmistu]] * [[Pärnu vangla]] * [[Pärnu Linnagalerii|Pärnu linnagalerii]] * [[Huvialakool Shart]] * [[Pärnu Kahe Silla Klubi|Pärnu Kahe Silla klubi]] * [[Pärnu teenetemärk]] * [[Kaubamajakas]] * [[Pärnu sünagoog]] * [[Pärnu kuursaal]] * [[Pärnu linnaarhitekt]] * [[Pärnu kesklinna koolide võimla]] * [[Pärnu lootsitorn]] * [[Tõstamaa saar]]}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ents">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%A4rnu3 Pärnu] entsyklopeedia.ee.</ref> <ref name="oleg139">Eesti arhitektuur. 2. Üldtoimetaja [[Villem Raam]]. Lk 139</ref> <ref name="oleg129">Eesti arhitektuur. 2. Üldtoimetaja [[Villem Raam]]. Lk 129</ref> <ref name="idvand126">Pärnu lühiajalugu. Koostanud [[Kalju Idvand]] jt. Lk 126</ref> <ref name="postimees">[http://parnu.postimees.ee/2133519/arhitektid-nimetasid-kuldset-kodu-unikaalseks-ehitiseks Arhitektid nimetasid Kuldset Kodu unikaalseks ehitiseks]. parnu.postimees.ee</ref> <ref name="arvudes">[http://www.parnu.ee/failid/trykised/Parnu_arvudes_2006.pdf Pärnu arvudes]. parnu.ee</ref> <ref name="helem8">"Pärnumaa ja pärnumaalased". Koostanud Ernst Helemäe. Perioodika: Tallinn, 1989. Lk 8–9</ref> <ref name="eRT_rannaniidu_eeskiri">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13131942 Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri] @eRT</ref> <ref name="EvX9z">Sirje Niitra, [http://www.tarbija24.ee/1367348/raekula-ehk-patsikula-ehk-rotikula Raeküla ehk Pätsiküla ehk Rotiküla], www.tarbija24.ee, 1. september 2013</ref> <ref name="2ZC9x">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="h3Xl9">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27</ref> <ref name="Hm8wy">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32</ref> <ref name="g69yK">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> <ref name="3Lnz8">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> <ref name="fQa5T">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13135795 Niidu maastikukaitseala kaitse-eeskiri] @eRT</ref> <ref name="ci2zY">http://www.parnupostimees.ee./index.php?id=379161&print=1 Pärnu on 20 aasta pärast Skandinaavia vanadekodu]</ref> <ref name="fmQWP">{{Netiviide |url=http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/arengukava/Turismi_arengukava_2008_2017.pdf |pealkiri=Pärnu linna turismiarengukava 2008–2017 |vaadatud=2013-03-09 |arhiivimisaeg=2015-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150224205338/http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/arengukava/Turismi_arengukava_2008_2017.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="uubjj">[http://paber.ekspress.ee/print/5EE42C9FBB39A17AC22572D80025B2BB Klaasi kodu Punases Tornis, 10. mai 2007. a. @paber.ekspress.ee]</ref> <ref name="sHeOK">[https://www.riigiteataja.ee/failid/parnu23.html Akt Eesti Demokratlise Wabariigi Wäljakuulutamise kohta Pärnu linnas 23(10) weebruaril 1918. a kell 8 õhtu], RT, 27.11.1918, 1</ref> <ref name="TxYeR">[http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=64402 Tallinna väravad], Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis [[DIGAR]]</ref> <ref name="dbFN5">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/parnu-vallikaar-tehakse-60-miljoni-eest-ilusamaks.d?id=24992041 Pärnu Vallikäär tehakse 60 miljoni eest ilusamaks], Delfi, 7. august 2009</ref> <ref name="XtAOi">http://www.parnu.ee/index.php?id=1720 Pärnu linna koduleht</ref> <ref name="YS9PI">[https://www.google.ee/maps/place/Pänu+vallikraav Pärnu vallikraav]</ref> <ref name="qpwAe">[http://www.visitestonia.com/en/kiosk/parnu-moat Pärnu vallikraav inglise keeles]</ref> }} == Kirjandus == * [[Jüri Kivimäe]], [[Aivar Kriiska]], [[Inna Põltsam]], [[Aldur Vunk]]. "Merelinn Pärnu", [[1998]] ISBN 9985604318 * [[Rein Veidemann]]. Рейн Вейдеманн. "Пярну – город между рекой и морем." (Brošüür turistidele.) Пярну, Пярнуский центр туристической информации 2006 * [[Leele Välja]], Jalutaja teejuht, Pärnu. ISBN 9771736486055 == Välislingid == {{commonskat}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.visitparnu.ee Pärnu Turismiinfo] * [http://et.parnu.wikia.com/wiki/Esileht Pärnu kodanikuühiskonna portaal "Pärnu viki"] * [http://www.eestigiid.ee/?CatID=68 eestigiid.ee: Pärnu linn] * [http://www.mtyaeg.ee/meedia.php#tabs-1 MTÜ Arheoloogia ja ehitusajaloo grupp AEG: Meediakajastus, Pärnu] mtyaeg.ee * [https://goo.gl/maps/ppM7on8mBp1r4PjJ6 Pärnu] kaardil {{Eesti linnad}} {{Pärnu linn}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Pärnu| ]] 2dt4y6qb1bo40gn20uiqjtfdol8b1ud 0 956 6165734 6164876 2022-07-22T16:08:11Z Nimelik 60716 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib astronoomilisest taevakehast; astroloogia mõiste kohta vaata artiklit [[Päike (astroloogia)]]}} {| border=1 cellspacing=0 align=right | align=center colspan=2 | <big>'''Päike'''</big> [[Fail:Sun symbol (bold).svg|24px|alt=☉|Päikese astronoomiline sümbol]] |- ! bgcolor="black" colspan=2 align=center |[[Fail:The Sun by the Atmospheric Imaging Assembly of NASA's Solar Dynamics Observatory - 20100819.jpg|260px]] |- | align=center colspan=2 |<small>[[Päikese Dünaamika Observatoorium|SDO]] abil tehtud valevärvifoto Päikesest</small> |- ! bgcolor="FFFFB4" colspan=2 | Vaatlusandmed<ref name="fHbfR" /> |- | Keskmine kaugus [[Maa (planeet)|Maast]] || align=right | 149,6×10⁶ km<br>1 [[astronoomiline ühik]] |- | [[Tähesuurus]] || align=right | −26,74 |- | [[Absoluutne tähesuurus]] || align=right | 4,83 |- ! bgcolor="FFFFB4" colspan=2 | [[Orbiit|Orbiidi]] parameetrid |- | Keskmine kaugus<br>[[Linnutee]] tuumast || align=right | ~2,5×10¹⁷ km<br>26 000 [[valgusaasta]]t |- | [[Tiirlemisperiood]] || align=right | (2,25–2,50)×10⁸ [[Juliuse aasta|a_J]] |- | [[Orbitaalkiirus]]<br>ümber Linnutee tuuma|| align=right | ~220&nbsp;km/s |- ! bgcolor="FFFFB4" colspan=2 | Füüsikalised parameetrid<ref name="KqhII" /> |- | Keskmine [[diameeter]] || align=right | 1,391×10⁶ km |- | Ekvatoriaalne [[raadius]] || align=right | 6,955×10⁵ km |- | [[Pindala]] || align=right | 6,078×10¹² km² |- | [[Ruumala]] || align=right | 1,409×10¹⁸ km³ |- | [[Mass]] || align=right | 1,989×10³⁰ kg |- | Keskmine [[tihedus]] || align=right | 1,409 g/cm³ |- | [[Raskuskiirendus]] ekvaatoril || align=right | 274,0&nbsp;m/s² |- | [[Paokiirus]] || align=right | 617,7&nbsp;km/s |- | [[Sideeriline pöörlemisperiood]] || align=right | 609,12 h<br>25,38 ööpäeva |- | Pinna [[temperatuur]] || align=right | 5778&nbsp; K |- ! bgcolor="FFFFB4" colspan=2 | [[Fotosfäär]]i koostis <small>(massi järgi)</small> <ref name="vitalstats" /> |- | [[Vesinik]] || align=right | 73,46% |- | [[Heelium]] || align=right | 24,85% |- | [[Hapnik]] || align=right | 0,77% |- | [[Süsinik]] || align=right | 0,29% |- | [[Raud]] || align=right | 0,16% |- | [[Neoon]] || align=right | 0,12% |} '''Päike''' on meie [[Päikesesüsteem]]i [[täht (astronoomia)|täht]], heledaim [[Maa (planeet)|Maal]]t nähtav täht. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe kasutamisega: kui räägitakse Päikesest (näiteks käesolevas artiklis), siis on mõeldud meie Päikesesüsteemi tähte, aga kui päikesest, siis mõeldakse üldnimetust. Päikese [[näiv tähesuurus]] on −26,74 ja [[absoluutne tähesuurus]] 4,85<ref name="A&O" />. Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat. On leitud, et aktiivsustsükli jooksul, aktiivsuse maksimumist kuni miinimumini, varieerub Päikese kiirguse tugevus umbes 0,1%.<ref name="ZmMAM" /> Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Seda kaugust nimetatakse [[astronoomiline ühik|astronoomiliseks ühikuks]]. Maa kaugus Päikesest ei muutu palju: [[periheel]]is ehk kõige lähemas punktis on see 147,1 miljonit km ja [[afeel]]is ehk kõige kaugemas punktis 152,1 miljonit km. Päikese näiv [[nurkläbimõõt]] on 32'58",78–31'31",34. Päikese ekvatoriaalne horisondiline [[parallaks]] on 8",94–8",65. Päikese [[solaarkonstant]] [[Maa atmosfäär]]i piiril on 1,95 cal/cm²/min ehk 1,36&nbsp;kW/m².<ref name="A&O" /> Päikese ümber [[tiirlemine|tiirlevad]] [[Maa (planeet)|Maa]] ja teised [[planeet|planeedid]], nii [[Maa-sarnased planeedid]], [[hiidplaneet|hiidplaneedid]] kui ka [[kääbusplaneet|kääbusplaneedid]]. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel [[asteroid]]id, [[meteoroid]]id, [[komeet|komeedid]], [[Neptuuni-tagused objektid]] ja [[tolm]]. Päike on [[peajada]] täht [[spektriklass]]iga G2V<ref name="A&O" />, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Ka mõõtmetelt ületab Päike suurt osa peajadal asuvaid tähti, kuid kuumimatest peajadal asuvatest tähtedest on tema raadius umbes 10 korda väiksem, (ka Päikese massist väiksema massiga) [[punane hiid|punastest hiidtähtedest]] või massiivsetest [[ülihiid]]udest aga sadu kuni tuhandeid kordi väiksem. G2-spektriklassi tähtedel on peajadale omane eluiga umbes 10 miljardit aastat. Päikese vanus on 4,57 miljardit aastat. Päikest peetakse [[universum]]i ajaloos kolmanda põlvkonna täheks. Päike liigub lähimate tähtede suhtes [[kiirus]]ega 19,5&nbsp;km/s. Päike liigub [[Herkules]]e [[tähtkuju]] suunas. Päikese kaugus [[Linnutee]] tasandist on 50 valgusaastat ja Linnutee keskmest 28 000 valgusaastat. Päike tiirleb ümber Linnutee keskme kiirusega 250&nbsp;km/s ja tiirlemisperiood on 200 miljonit aastat.<ref name="A&O" /> Päikese [[läbimõõt]] on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10³⁰ kg (332 950 Maa massi). Päikese [[raadius]] on 6,9599×10⁸ m (109 Maa raadiust), [[pindala]] 6,087×10¹⁸ m², [[ruumala]] 1,4122×10²⁷ m³ ja keskmine [[tihedus]] on 1409&nbsp;kg/m³.<ref name="A&O" /> [[Fail:Paike logoga.jpg|vasakul|pisi|385x385px|Päike pildistatud teleskoobiga läbi lairibafiltri. Valevärvides. Paremale üleval mõõtkavalises suuruses Maa kujutis.]] [[Raskuskiirendus]]. Päikese pinnal on 273,98&nbsp;m/s², mis on ligi 28 korda suurem kui Maal. [[Paokiirus]] Päikese pinnal on 617,7&nbsp;km/s, mis on üle 55 korra suurem kui Maal. Päikese [[ekvaator]]il on sünoodiline [[pöörlemisperiood]] 27,275 ööpäeva (13°12' päevas) ja sideeriline pöörlemisperiood 25,380 ööpäeva (14°12' päevas).<ref name="A&O" /> Päike koosneb peamiselt [[vesinik]]ust (73,46% massi järgi) ja [[heelium]]ist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elemente kokku on 1,67% massi järgi<ref name="vitalstats" />. Päikese keskmes, kus tihedus on 160 000&nbsp;kg/m³ , [[rõhk]] 3,4×10¹⁶ Pa<ref name="A&O" /> ja temperatuur umbes 15 700 000 [[Kelvin|K]] muundub vesinik [[termotuumareaktsioon]]ides heeliumiks. Igas sekundis ühineb 3,4×10³⁸ [[prooton]]it (vesiniku [[aatom]]i [[aatomituum|tuuma]]) heeliumi tuumadeks. Selle käigus tekkivate [[gammakvant]]idena vabanev [[energia]] jõuab pärast kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid ning miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ja kiirgumisprotsesse Päikese [[fotosfäär]]i ja edasi [[Maailmaruum|kosmosesse]]. Päikese kogu[[kiirgus]] on 3,825×10²⁶ J/s<ref name="A&O" />. Päike kiirgab ka [[raadiokiirgus]]t, aga Päikese raadiokiirgus on nõrk ja muutlik<ref name="lk44" />. Päikese koguenergia on 7×10⁴¹ J<ref name="lk44" />. Kiirguse tõttu väheneb Päikese mass igas sekundis 4,3 t<ref name="A&O" />. Fotosfääris kiirgub suurel hulgal nähtava [[valgus]]e [[footon]]eid, mis jõuavad Maa pinnale. [[Füüsika|Füüsikud]] tekitavad Päikese tuumas toimuvatega sarnaseid protsesse [[vesinikupomm]]is ja [[termotuumareaktor]]ites. [[Fail:11742 SDO-Year 5 ProRes 1920x1080 2997.webm|pisi|Video päikse tegevusest]] [[Pilt:Sonnenfleck.jpg|pisi|Päikeseplekid]] Päikese pinnaks loetakse see ala, millest allapoole on Päike läbipaistmatu. See moodustab [[kromosfäär]]i aluse ja sellest alates mõõdetakse kaugust Päikese pinnast.<ref name="A&O" /> Päikese nähtav pind (kromosfäärist seespool) on fotosfäär. See valgustkiirgav kiht ulatub umbes 320&nbsp;km kõrgusele konvektsioonitsooni ülemisest osast. Fotosfäärist kõrgemale jäävad Päikese atmosfääri hõredamad kihid - kromosfäär ja kroon <ref name="Rännakud kõiksuses" />. Kromosfääri paksus on umbes 2000&nbsp;km ja temperatuur selles kasvab kauguse suurenedes kuni umbes 20 000 K. Sellest kõrgemale (umbes 200 km) jääb Päikese kroon, kus temperatuur kasvab järsult veelgi (kuni ca 1000 000 K). [[Pilt:Sun diagram.svg|pisi|Päikese ehitus: 1 südamik, 2 kiirgustsoon, 3 konvektsioonitsoon, 4 fotosfäär, 5 kromosfäär, 6 kroon, 7 päikeseplekk, 8 graanulid, 9 protuberants]] [[Päikese kroon]]i tihedus on 10¹¹ aatomit kuupmeetri kohta ning fotosfääril 10²³ aatomit kuupmeetri kohta. Tsentris on Päikese tihedus umbkaudu 150 grammi kuupsentimeetri kohta. [[Spiikula]]te ja [[kromosfääriloide]]te keskmine kestus on 8 minutit, kõrgus 7000&nbsp;km, [[gaas]]i kiirus nendes 4&nbsp;km/s. [[Protuberants]]ide kestus seevastu on 1–2 kuud, kõrgus kuni 40 000&nbsp;km ja pikkus kuni 200 000&nbsp;km.<ref name="A&O" /> Päikese pinna[[temperatuur]] fotosfääris on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 1,8 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K). Spiikulate ja kromosfääriloidete temperatuur on 15 000 K, protuberantside temperatuur 7000 K.<ref name="A&O" /> Kogu Päikese [[aine (füüsika)|aine]] on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu [[plasma]]olekus (mis on aga erineva ionisatsiooniastmega olenevalt sellest, millisesse Päikese osasse see plasmaolekus aine kuulub). Et Päike ei ole [[tahke keha|tahkis]], siis [[pöörlemine|pöörleb]] ta diferentsiaalselt: ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel [[laiuskraad]]idel. Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema [[magnetväli|magnetvälja]] [[jõujoon]]ed põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk [[päikeseplekk]]e ja protuberantse. Päikese aktiivsust iseloomustavad päikeseplekid. Päikese aktiivsus on tsükliline. Kui vaadata päikeseplekkide arvu, on tsükli pikkus 11,4 aastat, aga kui nende magnetvälja [[Polaarsus (füüsika)|polaarsust]], siis 22,08 aastat. Laikude läbimõõt on 10 000&nbsp;km, aga suurim seni nähtud päikeselaik oli läbimõõduga 185 000&nbsp;km. Laigu keskmine sügavus on 500&nbsp;km. Laigu tuuma ehk [[umbra]] keskmine temperatuur on 4240 K, selle halo ehk [[penumbra]] temperatuur 5680 K ja laigu kõrval oleva fotosfääri keskmine temperatuur 6050 K. Laikude iga on 6 päeva kuni 1½ kuud.<ref name="A&O" /> [[Päikesevarjutus]]e ajal varjab [[Kuu (kuu)|Kuu]] Maal asuva vaatleja jaoks Päikese osaliselt või täielikult. [[Täielik päikesevarjutus|Täieliku päikesevarjutuse]] ajal on taeva heledus Päikese ümbruses 1,610⁻⁹ Päikese heledusest. Seevastu Kuu heledus on Maalt Kuule peegeldunud valguse tõttu 1,110⁻¹⁰ Päikese heledusest.<ref name="A&O" /> Mõnda aega arvati, et Päikeses toimuva termotuumareaktsiooni tekitatud [[neutriino]]de arv on ainult kolmandik teoorias ennustatust ([[Päikese neutriinode probleem]]). Ent hiljuti avastati, et neutriinodel on [[seisumass]], mistõttu nad saavad teel Päikeselt Maale muunduda raskemini avastatavat liiki neutriinodeks, nii et lahknevus mõõtmiste ja teooria vahel on kõrvaldatud. Päikese otsene vaatlemine võib kahjustada silmi ja põhjustada ka pimedaks jäämist (nii juhtus [[Joseph Plateau]]ga). [[Päikesevarjutus]]e ajal on oht Päikesesse vaadates silmi kahjustada eriti suur, sest haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ja sellepärast vaadatakse heledat Päikest kauem kui ohutuse piir lubaks. Silmade kaitsmiseks pikaajalise vaatlemise korral tuleb kasutada spetsiaalseid [[päikesefilter|päikesefiltreid]] või tumedat [[keevitusklaas]]i. Tahmane klaas, diskett, valgustatud filmilint jms sobivad vaid Päikese väga lühiajaliseks vaatlemiseks, sest nad ei neela Päikese [[infrapunakiirgus]]t. == Vaata ka == *[[Päikesepurse]] == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=O5SIUoi2d2Y&t=1283s] astronoom [[Tõnu Viik (astronoom)|Tõnu Viik]] peab [[Vaba Akadeemia]] kanalil videoloengu teemal "Kuidas Päike sureb?" == Viited == {{viited|allikad= <ref name="fHbfR">{{netiviide | URL = http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/sunfact.html| Pealkiri = "Sun Fact Sheet"| Väljaanne = nssdc.gsfc.nasa.gov| Kasutatud = 02.01.2012| Keel = inglise}}</ref> <ref name="KqhII">{{netiviide| URL = http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Display=Facts&Object=Sun| Pealkiri = "Sun: Facts & Figures"| Väljaanne = solarsystem.nasa.gov| Kasutatud = 02.01.2012| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.07.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150703111716/http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Sun&Display=Facts| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="vitalstats">{{netiviide | URL = http://solar-center.stanford.edu/vitalstats.html| Pealkiri = "The Sun's Vital Statistics"| Väljaanne = solar-center.stanford.edu| Kasutatud = 02.01.2012| Keel = inglise}}</ref> <ref name="A&O">"[[A ja O]]". [[Tallinn]], "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1987]], lk. 50–51</ref> <ref name="ZmMAM">{{netiviide | URL = http://www.pmodwrc.ch/pmod.php?topic=tsi/composite/SolarConstant| Pealkiri = "Solar Constant"| Väljaanne = Physikalisch-Meteorologisches Observatorium Davos| Kasutatud = 02.02.2014| Keel = inglise}}</ref> <ref name="lk44">"A ja O", lk. 44</ref> <ref name="Rännakud kõiksuses">"Rännakud kõiksuses", autor [[Laurits Leedjärv]], 2020, ISBN 9789985777565 (lk 143)/</ref> }} {{vikisõnaraamatus}} {{Vikitsitaadid}} {{commonscat|Sun|Sun}} {{Planeedid}} [[Kategooria:Päike| ]] 595cdn9u4fe3bfl988ph5ceapj7az7k 0 1226 6165871 6165377 2022-07-22T20:46:22Z Andres 5 /* Pöörlemine */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib planeedist; astroloogia kohta vaata artiklit [[Veenus (astroloogia)]]; jumalanna kohta vaata artiklit [[Venus]]; ansambli kohta vaata artiklit [[Veenus (ansambel)]]; laulu kohta, mida on esitanud ka Tõnis Mägi, vaata artiklit [[Venus (Shocking Blue laul)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{Infokast planeet |sümbol = [[Pilt:Venus symbol (bold).svg|24px|alt=♀|Veenuse astronoomiline märk]] |pilt = [[Pilt:Venus globe.jpg|240px]] |pildiallkiri = |orbiidi_tüüp = |orbiidi_pikkus = |afeel = 0,728 [[astronoomiline ühik|aü]] (108 939 000 km) |periheel = 0,718 aü (107 477 000 km) |keskmine_kaugus_päikesest = 0,723 aü (108 208 930 [[kilomeeter|km]]) |kaugus_Maast = |orbiidi_ekstentrilisus = 0,006772 |tiirlemisperiood = 224,701 päeva<br>0,615198 aastat<br>1,92 Veenuse päeva |sünoodiline_periood = 583,92 päeva |orbitaalkiirus = 35,02 km/s |orbiidi_kalle = 3,86° |diameeter = |ekvatoriaalne_raadius = |polaarraadius = |pindala = 4,6023 × 10⁸ km²<br>0,902 Maad |ruumala = 9,2843 × 10¹¹ km³<br>0,866 Maad |mass = 4,8675 × 10²⁴ kg<br>0,815 Maad |tihedus = 5,243 g/cm³ |raskuskiirendus = 8,87 m/s²<br>0,904 g |paokiirus = 10,36 km/s |pöörlemisperiood = 117 ööpäeva <ref name="L0aMh" /><ref name="JLl4N" /> |pöörlemiskiirus = |telje_nurk = |pinnatemperatuur = |kaaslaste_arv = 0 |spektriklass = |albeedo = 0,689 |atmosfäär = |avastaja = |avastamise_aeg = }} '''Veenus''' on [[Päike]]se poolt loetuna teine planeet [[Päikesesüsteem]]is ([[siseplaneet]]; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim [[planeet]] (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km),<ref name="nasa.gov" /> tiirlemisperioodiga 224,7 [[Maa (planeet)|Maa]] [[ööpäev]]a.<ref name="nasa.gov" /> Veenusel ei ole [[planeedi kaaslane|kaaslasi]]. Oma heleduse tõttu on Veenus taevast kergesti leitav (heledamad on ainult [[Kuu]] ja Päike, [[tähistaevas]] ainult Kuu). Veenuse heledus on maksimaalne ([[tähesuurus]] kuni −4,6) vahetult enne [[päikesetõus]]u ja pärast [[päikeseloojang]]ut. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse [[Koidutäht|Koidutäheks]], õhtutaevas nähtavat [[Ehatäht|Ehatäheks]]. Et Veenus on [[siseplaneet]], ei ole ta kesköö paiku kunagi nähtav. [[Päevane taevas|Päevases taevas]] on Veenus [[päevane vaatlus|vaadeldav]] juba väikese [[pikksilm]]aga, mõnikord isegi [[paljas silm|palja silmaga]]. Siiski on ka suurima läheduse ajal (umbes iga pooleteise aasta tagant nähtavad ainult Veenuse äärmiselt tiheda atmosfääri [[pilv]]ed). Planeedi pinna uurimiseks on tarvis [[radar]]it. Veenus on saanud nime [[vanarooma mütoloogia]]st pärineva armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna [[Venus]]e järgi, sest see paistab kõige heledama ja ilusama taevakehana. Veenus on üks neljast [[Maa tüüpi planeet|Maa tüüpi planeedist]] ehk kiviplaneedist ning teda kutsutakse vahel ka Maa kurjaks kaksikuks, sest see on umbes sama suur nagu Maa Veenuse läbimõõt on umbes 12 092 km (kõigest 650&nbsp;km väiksem kui Maal), temast väiksemad Päikesesüsteemi planeedid on ainult [[Merkuur]] ja [[Marss]]. Veenuse [[mass]] moodustab 81,5% Maa omast. Siiski on Veenus Maast üsna erinev. Näiteks on [[Veenuse atmosfäär]] Päikesesüsteemi planeetide atmosfääridest kõige tihedam; see koosneb 96,5% ulatuses [[süsihappegaas]]ist, ülejäänud 3,5% moodustab põhiliselt [[dilämmastik]]. [[Atmosfääri rõhk]] planeedi pinnal on Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga [[nullnivoo]]l 735 K (462&nbsp;°C) on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (ületab ka [[Merkuur]]i). Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt [[väävelhape|väävelhappest]] koosnevatesse [[pilv]]ekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda [[teleskoop]]idega [[nähtav valgus|nähtava valguse]] [[optiline spekter|spektris]]. Arvatakse, et Veenusel võis minevikus olla ka ookeane, mis aurustusid [[kasvuhooneefekt]]i põhjustatud temperatuuri tõusu tagajärjel. Ka geoloogiliselt on Veenus Maast erinev. Vesi on Veenusel kõige tõenäolisemalt fotodissotseerunud. Kuna Veenusel puudub selline [[päikesetuul]]te eest kaitsev [[magnetväli]] nagu Maal, siis ilmselt on vabad vesinikuaatomid Veenuselt päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Üldplaanis on Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lamedaid-plaatjaid kive. Veenuse [[astronoomiline sümbol]] on [[Venus]]e [[käsipeegel|käsipeegli]] stiliseeritud kujutis: [[♀]]. ==Geograafia ja pinnavormid== Veenuse pind ja pinnamood olid kuni 20. sajandi lõpukümnendini teadmata, need kaardistati alles aastatel 1990–1991 projekti "Magellan" käigus. Veenuse pinnal on jälgi laiaulatuslikust vulkaanilisest tegevusest ning atmosfääris leiduv väävel viitab sellele, et seal võis hiljuti esineda vulkaanipurskeid. Kokku on Veenuselt leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, millest mõni võib olla praegugi aktiivne. Voolav [[laava]] on tekitanud voolusängi, neist suurima pikkus on ligi 7000&nbsp;km. Lisaks leidub seal veel ~3&nbsp;km kõrgusi mägesid, 2&nbsp;km sügavune, 1500&nbsp;km pikkune ja 150&nbsp;km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300–400&nbsp;km, kõrgus 11&nbsp;km. Üldiselt on Veenuse pinnamood tasane ja rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad (n-ö ookeanid) vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega (n-ö kontinentide ehk mandritega). ===Kontinendid ja tasandikud=== Umbes 80% Veenuse pindalast moodustavad tasandikud ning ülejäänu kaks kõrgemat [[kontinent]]i, millest üks asub planeedi põhjapoolkeral ja teine ekvaatorist lõuna pool. Põhjapoolset kontinenti nimetatakse [[Babüloonia]] armastusjumaluse [[Ishtar]]i järgi [[Ishtari maa]]ks ning see on pindalalt umbes [[Austraalia]]-suurune. Lõunapoolset kontinenti kutsutakse Kreeka armastusjumalanna [[Aphrodite]] järgi [[Aphrodite maa]]ks. See on nendest kahest kontinendist suurim, umbes 7–10 kilomeetri kõrgune ja pindalalt ligikaudu sama suur kui [[Lõuna-Ameerika]]. Seda Veenuse mandrit katab suures osas lõhede võrgustik. Hiljem on kaugemalt lõunast leitud veel üks kontinent – [[Lada maa]]. Ishtari maa lääneosas asub '''Lakshmi [[platoo]]'''. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3–4 kilomeetrit. Selle platoo pinnal on kaks suurt lehtrit, '''Colette''' ja '''Sacajawea''', mis meenutavad vulkaanilisi kaldeerasid Marsil. Neist kahest noorema, Colette'i juures on näha ka laavavoogusid. Lakshmi platood ümbritsevad '''Akna''' ning '''Freyja''' mägede paralleelsed harjad ja orud, '''Maxwelli mäed''' ja '''Vesta astang'''. Näib, et nad on tekkinud horisontaalse kokkusurumise tagajärjel, mis on tüüpiline Maale, kuid ei esine Kuul ega Marsil. Lakshmi platoost ida suunas reljeef muutub. Paralleelsed harjad ja orud asenduvad lühemate, lõikuvate rõngakujuliselt või kaootiliselt paiknevate harjade ja orgude süsteemiga. Seda nähtust, mida nimetatakse parketiks, pole leitud mitte ühelgi teisel taevakehal. Tasandike keskel on kõrgendikud, mille pind meenutab tasandikke. Need on Beta, Belli, Ulfruni ja Metise piirkonnad kõrgusega 2–4 kilomeetrit. Ka nendel on astanguid ja kraatreid. <!--Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust.--> [[Pilt:Maat Mons on Venus.jpg|pisi|8 km kõrgune Maati mägi]] ===Mäed=== Veenuse kõrgeim tipp, [[Maxwell mägi]] (11 kilomeetrit), asub Veenuse põhjapoolsel kontinendil [[Ishtari maa]]l ja seda ümbritsevad 2–3 kilomeetri kõrgused mäeahelikud. Võrdluseks: [[Marss (planeet)|Marsi]] suurima vulkaani, Olympose mäe läbimõõt on 550 kilomeetrit ja kõrgus 20 kilomeetrit. Maa suurima vulkaani [[Mauna Loa]] läbimõõt [[Hawaii saar]]el on 200 kilomeetrit ja see on oma jalamilt 9 kilomeetri kõrgune. Üks huvipakkuvamaid piirkondi Veenusel on '''Beta piirkond''', mis on eraldiseisev kõrgem ala. Seal on kaks suurt vulkaani: '''Theia''' ja '''Rhea'''. Suurema läbimõõt on 820 kilomeetrit ja kõrgus 5 kilomeetrit, mille kraatri [[läbimõõt]] on 60–90 kilomeetrit. [[Pilt:Mgn p39146.png|pisi|Kraatrite kompleks Veenusel. Esiplaanil 37,3 km läbimõõduga [[Saskia kraater]]]] ===Meteoriidikraatrid=== Planeedil on ka väheseid [[meteoriidikraater|meteoriidikraatreid]], mis näitab, et Veenuse pind on geoloogiliselt suhteliselt noor, ligikaudu 300–600 miljonit aastat vana. Suurima meteoriidikraatri, '''Meadi''' läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. (Purunemise jäägid võivad tekitada ka alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse [[basalt]]ide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300–600 miljonit aastat tagasi. [[Pilt:Venus dome 3D view.gif|pisi|Ligikaudu 25 km diameetriga ja 750 m kõrged "pannkookstruktuurid" Veenuse Alfa piirkonnas]] [[Pilt:VenusianArachnoid.png|pisi|''Arachnoid'' Veenusel]] ===Teised pinnavormid=== Peale meteoriidikraatrite, mägede ja orgude, mida tavaliselt leidub Maa tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse ''farra''<nowiki/>'deks (ka "pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 20–50&nbsp;km ja 100–1000 m kõrged. Lisaks on Veenusel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse ''novae''<nowiki/>'deks. Lõhesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka kontsentriliste ringidena olevaid lõhesid, kutsutakse oma sarnasuse tõttu ämblikuvõrkudega ''arachnoid''<nowiki/>'ideks. Lisaks on struktuure, mida nimetatakse ''coronae''<nowiki/>'deks – need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200–300 kilomeetrit ja neile pole analooge teistel planeetidel. Nende kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. ==Geoloogia== Planeedi pind sarnaneb [[kivikõrb]]ega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite ([[graniit]], [[basalt]]) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basaltlaavast, aga oma osa võib olla ka tuule kantud vulkaanilisel tuhal ja liival. Veenusel on üsna sageli [[maavärin]]aid. Pinna keskmine vanus on miljard aastat, vaid vulkaanilis-tektoonilistel kõrgendikel on näha nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on valitsevad alla miljardi aasta vanused moodustised. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskmetallikirmetisega. Veenusel on nii kuum, et [[plii]] sulab, [[metall]]id aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad. Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja [[vismut]] annavad Veenusele ereda metalse kesta. Graniidi olemasolu viitab sellele, et Veenuse kivimite tekkel on olnud oma osa ka nüüdseks kadunud veel. Mudeluuringute põhjal võib eeldada, et Veenuse basaltide sulamisel tekib nagu Maalgi ränirikka koostisega magma, samas võivad sellest vee puudumisel tekkida kivimid, millel maapealsed analoogid puuduvad.<ref>''Petrological modeling of basaltic rocks from Venus: A case for the presence of silicic rocks'', J. Gregory Shellnutt, 14.05 2013</ref> ==Siseehitus== Kuna Veenuse kohta ei ole seismilisi andmed ega ka andmeid tema [[Inertsimoment|inertsimomendi]] kohta, siis on planeedi sisestruktuuridest ja [[geokeemia]]st vähe teada.<ref name="78hHh" /> Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on sarnane sisemine struktuur: [[tuum]], [[vahevöö]] ja [[Maakoor|koor]]. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest, on Veenuse tuum tõenäoliselt osaliselt vedel, sest planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos,<ref name="svZFv" /> ning [[raud]]-[[nikkel]] koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses.<br>Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub [[laamtektoonika]]. Selle põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse koort pehmemaks ja seeläbi võimaldada ka laamtektoonikat. Arvatavasti on vee puudumise tõttu Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda [[subduktsioon]]. <br>Selle tõttu võib olla aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust.<ref name="xS4xn" /> Arvatakse, et Veenusel vabaneb liigne soojus perioodiliselt aktiveeruva globaalse vulkaanilise aktiivsuse tagajärjel, mil teoreetiliselt kogu planeedi pind vahetub korraga.<ref name="fmox6" /> Viimane selline sündmus olevat aset leidnud 300 miljonit aastat tagasi.<ref name="xS4xn" /><ref name="JOwLV" /> [[Pilt:Venus-real color.jpg|pisi|250px|vasakul|Õigetes värvides pilt Veenusest. Planeedi pind on varjatud paksu pilvekihiga.]] ==Atmosfäär ja kliima== {{Main|Veenuse atmosfäär}} <!--[[Teleskoop|Teleskoobis]] paistab Veenus alati sirbikujulisena,-->Veenuse pind pole Maalt [[Teleskoop|teleskoobist]] vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49–63&nbsp;km kõrgusel paikneb tihe, 71–72&nbsp;km kõrgusel hõredam [[pilv]]ekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg [[tuul]], mille kiirus on 300–400&nbsp;km/h. Planeedi pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0,3–1,0&nbsp;m/s, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu piisab sellest, et tõsta üles tolmu ja väiksemaid kive.<ref name="9crbj" /><ref name="gT3x0" /> See atmosfääri tiheduse tõttu voolavat vett meenutav tuul puhuks ilmselt pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi.<ref name="xQIGW" /> Keskmine [[temperatuur]] planeedi pinnal on 462&nbsp;°C.<ref name="flaoz" /> Atmosfääri temperatuur on kogu planeedil sama: nii poolustest ekvaatorini kui ka planeedi päiksepoolsel ja öisel küljel. Atmosfääri temperatuur muutub ainult kõrguse muutudes. Veenuse atmosfääri keskmine tihedus on planeedi pinnal 66,5&nbsp;kg/m³,<ref name="unZW5" /> mis on ligikaudu 55 korda suurem kui Maal (1,217&nbsp;kg/m³<ref name="yVyDO" />) ja moodustab ~6,6% vee tihedusest. Atmosfäär koosneb peamiselt [[süsihappegaas]]ist ja väheses osas [[lämmastik]]ust. [[Atmosfäär]]i suure tiheduse tõttu on [[rõhk]] Veenuse pinnal 9,2 MPa ehk ~90 atm (92 korda suurem kui Maal). Maal on selline rõhk umbes 1&nbsp;km sügavusel [[ookean]]ides. Veenust võib võrrelda [[kasvuhoone]]ga: kõrge temperatuur pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhoone[[klaas]] laseb läbi suure osa soojendavat [[päikesekiirgus]]t, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt [[süsinikdioksiid]]. Veenuse atmosfäär sisaldab seda ligikaudu 96,5%, lisaks [[lämmastik]]ku ~3,4%, [[argoon]]i 0,007%, [[heelium]]i 0,0012% ja [[neoon]]i 0,0007%. Vähesel määral (kokku ~0,02%) on veel [[vingugaas]]i (CO), [[vääveldioksiid]]i (SO₂) ja [[veeaur]]u. Vedelat vett muidugi ei ole. Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Veenusel võib sadada ka väävelhappe vihma, kuid see aurustub enne pinnale jõudmist. Atmosfääri kõrgemates kihtides esinevad [[telluur]]ist, [[püriit|püriidist]] ja teiste metallide sulfiididest (plii, vismut) koosnevad udud, millest võib tekkida metalne härmatise- või lumetaoline sade.<ref name="xQIGW" /><ref name="dVvve" /><ref name="rjpCH" /> Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba aastal [[1932]], andis atmosfääri koostise teada alles esimesena Veenuse atmosfääri sisenenud automaatjaama [[Venera 4]] otsemõõtmine [[1967]]. aastal. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest [[päikesesüsteem]]i kõige kuumema planeedi. Veenuse atmosfääri keemiline koostis on keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Samamoodi tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit väävelhape laguneb termiliselt ning komponendid tõusevad jälle pilvedesse. 2011. aastal avastati sondi Venus Express abil, et Veenusel on osoonikiht.<ref name="JVqta" /> [[Pilt:Venuspioneeruv.jpg|pisi|Veenuse pilvede struktuur [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolett]]spektris, aastal 1979 pildistanud [[Pioneer (automaatjaam)|automaatjaam Pioneer]]]] ==Pilved== Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad planeedi pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350&nbsp;km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilved liiguvad ekvaatoril kiiremini kui pooluste lähedal. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, see ulatub 60–70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori, osa aga kuni sadakond tahket osakest kuupsentimeetri kohta. Veenuse pinnale lähenedes pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks. Ülespoole ulatub hõre udu 90 kilomeetrini. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea ehk mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal.<!-- Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe.--> [[Pilt:The Phases of Venus.jpg|pisi|left]] ==Orbiit ja pöörlemine== ===Orbiit=== Veenuse [[orbiit]] on peaaegu [[ringjoon]]ekujuline. Veenuse [[orbiidi ekstsentrilisus]] on kõigi planeetide seas kõige väiksem, ainult umbes 0,0067; see tähendab, et orbiit hälbib ideaalsest orbiidist väga vähe. Teiste sõnadega, Veenus on planeetide seas kõige ringjoonelisema orbiidiga. Veel vähem hälbivad Päikesesüsteemis ringjoonest ainult mõnede planeedikaaslaste ja mõnede [[asteroid]]ide orbiidid. Orbiidi [[pikem pooltelg]] on 108 208 930 km pikkune; see on Veenuse [[massikese|massikeskme]] ning Veenuse ja Päikese [[barütsenter|barütsentri]] (Veenuse väikese massi tõttu on see Päikese keskmest ainult 264 km kaugusel) vaheline kaugus. Suur pooltelg moodustab umbes 72,3 % [[Maa orbiit|Maa orbiidi]] [[keskmine raadius|keskmisest raadiusest]], seega 0,723 [[astronoomiline ühik|astronoomilist ühikut]] (aü). [[Periheel]] on 0,718 aü, [[afeel]] 0,728 aü. Veenus on napilt väljaspool [[elukõlblik tsoon|elukõlblikku tsooni]], sest ta on vedela vee olemasolu jaoks Päikesele liiga lähedal. Veenus tuleb küll Maale lähemale kui ükski teine planeet (0,256 aü), Veenuse [[keskmine kaugus]] Maast on aga 1,136 aü, mis on suurem nii [[Merkuur]]i ja Maa keskmisest omavahelisest kaugusest (1,039 aü) kui ka Merkuuri ja Veenuse omavahelisest kaugusest (0,779 aü). Veenuse [[orbiidi tasand]] on Maa [[ekliptika tasand]]i suhtes 3,395° võrra kaldu. Veel suurem [[orbiidi kalle]] on ainult [[Merkuur]]il (7,0°). Veenuse aasta ([[sideeriline tiirlemisperiood]]) kestab 224,701 Maa [[ööpäev]]a. ===Pöörlemine=== [[Pilt:VenusDonMiguel.gif|pisi|Tagurpidi pöörlev Veenus (genereeritud sondi [[Magellan]] radariandmete põhjal)]] [[Pilt:NASA SP-3029 Figure 13-1.tiff|pisi|Veenuse pöörlemise ja tiirlemise skeem kümne Maa ööpäeva jooksul vaadatuna Veenuse põhjapooluselt]] Alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil [[radar]]i abil kindlaks teha, et planeet pöörleb võrreldes enamiku päikesesüsteemi planeetide pöörlemissuunaga vastupidises suunas. Veenus pöörleb Maaga võrreldes aeglaselt tagurpidi ning üks Veenuse päikeseööpäev kestab 243 Maa ööpäeva, seega on Veenuse aastas ligikaudu kaks Veenuse ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet planeedi pinnal peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjus võib olla [[Looded|loodete]] mõju, kuid päris kindel see ei ole. ==Veenuse ja Maa sarnasused== Kunagi arvati, et Veenus on väga Maa moodi. Veenuse läbimõõt (12 100&nbsp;km) ja keskmine tihedus (5,25 g/cm³) jäävad Maale alla vaid kahekümnendiku võrra (~5%), mass ainult viiendiku võrra (~20%), aga Veenusel ei ole vedelat vett.<!--sest nii imelik kui see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju. /// no ei ole ju --> Ka Maa atmosfäär koosnes alguses põhiliselt süsihappegaasist, kuid vihmaveega reageerides moodustas see süsihappe. See omakorda tekitas [[kaltsium]]iga ühinedes [[lubjakivi]]. Veenusel jäi aga CO₂ atmosfääri, kus ta oma tohutu hulga tõttu tekitab väga tugeva kasvuhooneefekti, millest paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur ning rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal. Veenusel on nagu Maalgi [[troposfäär]], kus gaasid on ühtlaselt segatud. Veenuse troposfäär on viis korda ulatuslikum ja viiskümmend korda tihedam kui Maa troposfäär. ==Vesi== On teada, et minevikus leidus Veenusel vedelat vett ning ka temperatuur oli praegusest madalam, mistõttu võisid sealsed tingimused sobida tõenäoliselt elu tekkeks. Teadlaste arvates võis planeet olla üsna maaliline. Veenuse 4,6 miljardi aastase vanuse algusaegadel ehk umbes kahel miljardil aastal võis seal arvutuste kohaselt leiduda vedelat vett. Nüüdseks on see päikesekiirguse ja [[kasvuhooneefekt]]i tagajärjel järk-järgult aurustunud ning päikesetuule mõjul paisatud planeetidevahelisse ruumi. Vesiniku isotoobi [[deuteerium]]i ja tavalise [[vesinik]]u suhte võrdlemine Maa omaga laseb oletada, et alul oli Veenusel umbes sama palju vett kui Maal.<ref name="UxcM4" /> On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka eri ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale, siis see kataks planeedi 3&nbsp;cm paksuse kihiga. Võrdluseks: Maal oleks selline kiht 3&nbsp;km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine. Kui Maa atmosfäär kuumutataks Veenusel oleva temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.) ==Elu Veenusel== USA teadlased jõudsid ajakirjas Astrobiology avaldatud artiklis järeldusele, et Veenusel võib leiduda elu. Mikroobid võivad elada ja paljuneda Veenuse õhukeses pilvekihis, mida kaitsevad päikesekiirguse eest selles leiduvad väävliühendid. Mõni aasta tagasi avastati meie planeedil [[bakter]], mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes. Samasugune [[evolutsioon]] võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Veenuse pilved asuvad maapinnast kõrgel, kus tingimused meenutavad suuresti tingimusi Maa pilvedes. Sealt võib leida isegi veekomponente, ent need esinevad vaid kontsentreeritud väävelhappe näol. Maal on palju organisme, mis saavad väävlilises keskkonnas väga hästi hakkama. Teadlased on teinud [[NASA|NASA-le]] ettepaneku saata Veenusele kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse elanikest Maa peale. ==Kaaslased== Veenusel ei ole kaaslasi. ==Uurimislugu== Esimesena õnnestus Veenusel maanduda [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] automaatjaamal [[Venera 7]] [[1970]]. aastal. [[Kosmos]]est on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele, mis on Veenuse korral üsna tulutu, on pinnaehitust uuritud [[radar]]itega; neist täpsemad on aastatel 1990–1994 orbitaaljaama [[Magellan]] tehtud mõõtmised (täpsus 120–300 meetrit). [[Venera 10]], [[Venera 14]], [[Vega 1]] ja [[Vega 2]] maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on [[vulkaan]]ilise koostisega. Vega 1 ja Vega 2 maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. [[Gammaspektromeeter|Gammaspektromeetriga]] tehti kindlaks [[kaalium]]i, [[uraan]]i ja [[toorium]]i kontsentratsioon, mis vastas [[basalt|basaldile]]. Automaatjaamade [[Venera 9]] ja Venera 10 pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral [[erosioon]]ist rikutud. [[Venera 13]], mille kaamera lahutusvõime oli 4–5&nbsp;mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. [[Venera 14]] nägi tasaseid kihte paksusega 1–10&nbsp;cm ja horisondini ulatuvaid murtud kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab [[settekivim]]eid, kuid Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Aastatel 2006–2014 tiirles Veenuse ümber [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i (ESA) missioon [[Venus Express]]. Missioon saadeti kosmosesse 2005. aasta novembris ja Veenuseni jõudis see 2006. aasta aprillis. Missiooni eesmärk oli jälgida [[Veenuse atmosfäär]]i ning mõista selle, aga ka üldiselt atmosfääri eripärasusi, et aru saada [[kliimamuutus]]test Maal. ==Ehatäht ja Koidutäht== Et Veenus on Maalt vaadates alati Päikese lähedal, siis paistab ta kas õhtu- või hommikutaevas. Esialgu ei teatud, et tegu on sama taevakehaga. Veenust nimetati [[eesti rahvaastronoomia]]s '''Ehatäheks''' ja '''Koidutäheks''' või '''Aotäheks''', Vana-Kreekas '''Hesperoseks''' (ladina ''Hesperus'') ja '''Phosphoroseks''' (ladina ''Phosphorus''). ==Vaata ka== *[[Veenuse koloniseerimine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="L0aMh">[http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/planeedid_kauraare.ppt Miksike]</ref> <ref name="JLl4N">[http://solarsystem.nasa.gov/planets/venus NASA]</ref> <ref name="nasa.gov">[http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/venusfact.html Venus Fact Sheet] (vaadatud 3.02.2014)</ref> <ref name="78hHh">{{cite conference |last=Goettel|first=K. A. |coauthors=Shields, J. A.; Decker, D. A. |title=Density constraints on the composition of Venus|book-title=Proceedings of the Lunar and Planetary Science Conference |publisher=Pergamon Press| location=Houston, TX |date= 1981|pages=1507–1516 |url= http://adsabs.harvard.edu/abs/1982LPSC...12.1507G |accessdate=3.02.2014}}</ref> <ref name="svZFv">{{cite book |author=Faure, Gunter; Mensing, Teresa M.|year=2007 |title=Introduction to planetary science: the geological perspective|series=Springer eBook collection |publisher=Springer|isbn=1-4020-5233-2|page=201}}</ref> <ref name="xS4xn">{{cite journal |author=Nimmo, F.|year=2002 |title=Crustal analysis of Venus from [[Magellan probe|Magellan]] satellite observations at Atalanta Planitia, Beta Regio, and Thetis Regio |journal=Geology|volume=30 |issue=11|pages=987–990 |doi=10.1130/0091-7613(2002)030<0987:WDVLAM>2.0.CO;2 |issn=0091-7613|bibcode = 2002Geo....30..987N}}</ref> <ref name="fmox6">{{cite journal |author=Nimmo, F.; McKenzie, D. |title=Volcanism and Tectonics on Venus |journal=Annual Review of Earth and Planetary Sciences |volume=26 |issue=1|pages=23–53|year=1998 |doi=10.1146/annurev.earth.26.1.23 |bibcode=1998AREPS..26...23N}}</ref> <ref name="JOwLV">{{cite journal |author=Robert, G Strom; Gerald G. Schaber; Douglas D. Dawson |title=The global resurfacing of Venus |journal=Journal of Geophysical Research: Planets |volume=vol 99 |issue=E5|pages=10899–10926|year=1994 |doi=10.1029/94JE00388}}</ref> <ref name="9crbj">Basilevsky, Alexandr T.; Head, James W. (2003) "The surface of Venus". Rep. Prog. Phys. 66 (10): 1699–1734.</ref> <ref name="gT3x0">Moshkin, B.E.; Ekonomov; Golovin; Ekonomov, A.P., Golovin Iu.M. (1979). "Dust on the surface of Venus". Kosmicheskie Issledovaniia (Cosmic Research) 17: 280–285.</ref> <ref name="xQIGW">Cosmic Journeys: Venus-Death of a planet (2010) Režissöör:Thomas Lucas</ref> <ref name="flaoz">{{netiviide | URL = http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Venus&Display=Facts&System=Metric | Pealkiri = Venus: Facts & Figures | Kasutatud = 3.02.2014 | arhiivimisaeg = 13.10.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131013193856/http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Venus&Display=Facts&System=Metric | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="unZW5">{{netiviide | URL =http://www-spc.igpp.ucla.edu/personnel/russell/papers/Venus_Overview.pdf | Pealkiri =THE VENUS ATMOSPHERE AND IONOSPHERE AND THEIR INTERACTION WITH THE SOLAR WIND: AN OVERVIEW | Kasutatud =3.02.2014 | arhiivimisaeg =5.03.2016 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160305000607/http://www-spc.igpp.ucla.edu/personnel/russell/papers/Venus_Overview.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="yVyDO">{{netiviide | URL = http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/earthfact.html | Pealkiri = Earth Fact Sheet | Kasutatud = 3.02.2014}}</ref> <ref name="dVvve">Otten, Carolyn Jones (2004). "'Heavy metal' snow on Venus is lead sulfide". Newsroom (Washington University in Saint Louis). Vaadatud 2014-02-05.</ref> <ref name="rjpCH">Whitehouse, David (2003). "Venus has 'heavy metal mountains'". BBC News. Vaadatud 2014-02-05.</ref> <ref name="JVqta">"ESA finds that Venus has an ozone layer too". ESA. 6. oktoober 2011. Vaadatud 2014-02-05.</ref> <ref name="UxcM4">Grinspoon, David H.; Bullock, M. A. (2007) Searching for Evidence of Past Oceans on Venus, American Astronomical Society, DPS meeting #39, #61.09; Bulletin of the American Astronomical Society, Vol. 39, p.540</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Venus}} {{Vikitsitaadid}} *[http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html Kosmoloogia] *[http://www.ekspress.ee/viewdoc/A46BACA57B7FCD34C2256C92005C3AB5 Veenuse kadunud ilu] {{Planeedid}} [[Kategooria:Veenus| ]] sf54ldlav83ceuacfblgx8el6rkkgrz 0 2635 6165558 6158020 2022-07-22T13:10:30Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib riigist; saare kohta vaata artiklit [[Sri Lanka saar]].}} {{Keeletoimeta|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Toimeta|kuu=mai|aasta=2020}} {{Riik | riiginimi = Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik | omastav = Sri Lanka | nimi1_keel = singali | nimi1 = ශ්‍රී ලංකා ප්‍රජාතාන්ත්‍රික සමාජවාදී ජනරජය | nimi1_latin = Shrī Lańkā Prajātāntrika Samājavādī Janarajaya | nimi2_keel = tamili | nimi2 = இலங்கை ஜனநாயக சோஷலிசக் குடியரச | nimi2_latin = Ilaṅkai Jaṉanāyaka Choṣhalichak Kuṭiyarachu | mis_lipp = | mis_vapp = | vapi_laius = 75px | vapp = Coat of arms of Sri Lanka.svg | asendikaart = Sri Lanka in its region.svg | riigikeel = | ametlik_keel = [[singali keel|singali]] ja [[tamili keel|tamili]] | pealinn = ametlik - [[Sri Jayewardenepura Kotte]], ''de-facto'' [[Colombo]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Ranil Wickremesinghe]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Dinesh Gunawardene]] | pindala = 65610 | rahvaarv = 21413249 | rahvaarv_seis = 2020 | rahvaarv_viide = <ref name="worldometers">[https://www.worldometers.info/world-population/sri-lanka-population/ Worldometer], vaadatud 3.04.2020.</ref> | iseseisvus = [[4. veebruar]] [[1948]] | valuuta = [[Sri Lanka ruupia|ruupia]] (LKR) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +6 | hümn = [[Sri Lanka Matha]] | usund =budism | üladomeen = [[.lk]] | telefonikood = 94 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = SRI | märkused = }} '''Sri Lanka''' (ametlikult '''Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik''') on saareriik [[Lõuna-Aasia]]s, [[India ookean]]is, edelas [[Bengali laht|Benegali lahest]] ja kagus [[Araabia meri|Araabia merest]]. Sri Lankast põhja jäävad [[India]] ja [[Bangladesh]], kirdesse [[Myanmar]], itta [[Tai]], kakku [[Indoneesia]] ning edelasse [[Maldiivid]]. Sri Lanka pindala on 65 610 km² ja elanike arv on 2020. aasta seisuga 21,39 miljonit.<ref name="worldometers" /> [[Sri Jayewardenepura Kotte]] on Sri Lanka ametlik pealinn ja seal elab ligikaudu 116 000 inimest. Tihti kutsutakse aga pealinnaks [[Colombo]]t, sest see on riigi suurim linn. Sri Lanka ajaloo vanimad kroonikad pärinevad üle 2500 aasta tagusest perioodist. Saare ajalugu dateeritakse [[5. sajand eKr|5. sajandist eKr]], esimesteks asukateks olid [[vedad]]. Tänu oma strateegiliselt heale asukohale tekkisid Sri Lankal laialdased kaubandus- ja kultuurisidemed paljude muistsete tsivilisatsioonidega.<ref name=":1">[http://www.estlive.ee/sri-lanka-uldinfo/ Estlive], vaadatud 4.04.2020.</ref> Riigi luksuskaupade ja vürtsidega kauplemine tõi saarele paljude rahvaste kauplejaid, luues Sri Lankale mitmekesise elanikkonna, mis on seal tänapäevani. Suurima osa rahvastikust moodustavad [[singalid]] (72%), [[tamilid]] (19%) ja [[moslemid|moslemeid]] (8%); valgeid (hollandlaste ja portugallaste järeltulijad) on 1%.<ref name=":1" /> == Nimi == Läbi ajaloo on saarel olnud palju nimesid. Kreeklaste jaoks oli ta Taprobane, araablaste jaoks Serendib ja portugallaste jaoks Ceilão. Hollandlased ja britid kutsusid teda vastavalt Zeylan ja Ceylon. Saare praegust nime Sri Lanka võiks tõlkida nagu 'särav saar', tihti kutsutakse saart ka "paradiisiks ookeanis". Saare nimi oli pikka aega [[Tseilon]], 1972. aastal nimetati see ümber Sri Lankaks.<ref name=":1" /> == Ajalugu == Sri Lanka esiajalugu ulatub 125 tuhande aasta taha, kuid tõenäoliselt võis seal olla inimasustus isegi kuni 500 tuhat aastat tagasi.<ref> Deraniyagala, Siran U. "Pre and Protohistoric settlement in Sri Lanka". International Union of Prehistoric and Protohistoric Sciences. XIII U. I. S. P. P. Congress Proceedings – Forli, 8–14 September 1996. Retrieved 15 July 2014.</ref> Sisseränne Põhja-Indiast saabus [[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]], moodustades tänapäevase [[singal]]i rahvastiku. India lõunaosast pärit [[tamilid]] saabusid umbes kaks sajandit hiljem, asudes elama [[Jaffna]]sse. Singali kroonikate põhjal saabus pool-legendaarne prints [[Vijaya]] ja tema 700 järgijat 543. aastal eKr [[Puttallami]] lähedale ja moodustasid [[Anuradhapura]] ümbruses esimese [[Singali kuningriik|singali kuningriigi]]. Pärast kolmandat [[Budistlikud suurkogud|budistlikku suurkogu]] Pātaliputras jõudis kuningas [[Ašoka|Aśoka]] poja Mahinda Thera ja teiste misjonäride kaasabil kogu [[Tipitaka]] ([[Vinayapiṭaka]] ja [[Sutta Piṭaka]] ning suurkogul koostatud [[Abhidhammapiṭaka]]) aastal 247 eKr Sri Lankale. Kuningas [[Devanampiya Tissa]]st sai budismi pühendunud toetaja, kes rajas [[Anuradhapura]]sse suurkloostri (''Mahāvihāra'') ja istutas selle juurde [[bodhipuu]]. Theravaada budismist sai valitsejate toetatud õpetus, mis omandas Sri Lankal kiiresti ka rahvusliku tähenduse.<ref name="Skilton">Skilton, Andrew "Budismi Lühiajalugu" Tallinn: Koolibri 2012</ref> [[Anuradhapura]] periood kestis ligi 1400 aastat (377 eKr – 1017). [[Fail:Kingdom of Kandy.svg|pisi|vasakul|{{legend|#62A6E8|Kandy kuningriik (1689–1796)}} {{legend|#1D19CE|Hollandlaste kontrolli all olnud alad}}]] [[Lourenço de Almeida]] juhtimisel maabusid [[Portugal]]i väed saarel [[1505]]. aastal. 1517. aastal rajasid portugallased Colombosse kindluse ja asusid laiendama oma valdusi rannikualadel. Pärast mitut aastakümmet konflikte viis 1592. aastal [[Vimaladharmasuriya I]] oma riigi keskuse [[Kandy]]sse ja peagi oli see ainus sõltumatu kuningriik Sri Lankal. [[Jaffna kuningriik]] kaotas iseseisvuse 1619. aastal. Kandy kolmanda kuninga [[Rajasinha II]] valitsusajal jõudsid saarel ka hollandlased. 1638. aastal kirjutas kuningas alla rahulepingu [[Hollandi Ida-India Kompanii]]ga, mille kohaselt oleks kompanii pidanud aitama neil portugallased saarelt minema ajada. Hollandlased võitsid järgnenud sõja ning Colombo langes nende kätte 1656. aastal. Küll ei andnud nad aga vallutatud alasid üle nagu leping ette nägi. Euroopas olid 18. sajandi lõpul puhkenud [[Prantsuse revolutsioonisõjad]]. 1795. aastal hõivas [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsusmaa]] Hollandi, kuhu moodustati nukuriigina [[Bataavia Vabariik]], ja [[Austria Madalmaad]]. Kartuses, et Hollandi kolooniaks olev saar võib langeda prantslaste kätte, alustasid britid 1795. aastal sissetungi ning järgmiseks aastaks olid saare rannikupiirkonnad langenud brittide valdusse. 1798. aastal suri [[Sri Rajadhi Rajasinha]] ning troonile asus [[Sri Vikrama Rajasinha]], kes sai juba 1803. aastal vastu astuda briti invasioonile. Esimene Kandy sõda lõppes rahuga, kuid 1815. aastal vallutasid britid teise Kandy sõja käigus kogu saare. 1817–1818 toimus saarel veel ülestõus, kuid britid surusid selle maha. 1833. aastal viidi saarel läbi ulatuslikud reformid. Saarele rajati kohviistandusi ja [[kohv]]ist sai peagi peamine väljaveokaup. 1847. aasta briti panganduskriis vähendas aga nõudlust kohvi järgi, mis vähendas piirkonna sissetulekuid ning nende kompenseerimiseks kehtestati rida makse. See viis uue ülestõusuni 1848. aastal. 1869. aastal hakkas saarel levima arvatavasti [[Ida-Aafrika]]st pärinev seen ''[[Hemileia vastatrix]]'', mis laostas järgneva 15 aasta jooksul kogu saare kohvitööstuse. Kohvipuude asemel hakati kasvatama [[teepõõsas|teepõõsaid]]. 20. sajandi algul tabas saart [[malaaria]]epideemia. [[Briti impeerium]] oli püüdnud alates 19. sajandist täita haldusameteid kohalikega ja nad saavutasid edu rahvusgruppide vahelise läbisaamise parandamisel. [[1919]]. aastal moodustati [[Tseiloni Rahvuskongress]], mis ühendas [[singalid]] ja [[tamilid]]. Organisatsiooni asus juhtima [[Ponnambalam Arunachalam]]. [[1947]]. aasta põhiseaduse jõustumisel saavutas Tseilon iseseisvuse [[4. veebruar]]il [[1948]]. Riigi esimeseks peaministriks valiti [[Don Stephen Senanayake]]. Suurbritannia kuninglik merevägi jäi siiski saarele kuni 1956. aastani. 1956. aastal valiti peaministriks [[S. W. R. D. Bandaranaike]], kes oli vasakpoolne singali rahvuslane ja viis läbi seaduse, millega muudeti inglise keele asemel uueks ametlikuks keeleks singali keel. Tamilid tõlgendasid seda ohuna nende keelele ja kultuurile. 1949. aastal sooritas budistlik munk atentaadi Bandaranaikele. 1960. aastal sai riigi uueks peaministriks tema lesk [[Sirimavo Bandaranaike]], kes oli maailma esimene naispeaminister. Valitsus viis läbi mitmeid sotsialistlikke reforme ja tugevdas sidemeid Nõukogude Liidu ja Hiina Rahvavabariigiga. 1971. aastal toimus saarel kommunistlik ülestõus, mis suruti maha. [[1972]]. aasta põhiseadus kuulutas välja Sri Lanka Vabariigi. Pinged singalite ja tamilite vahel kasvasid [[Sri Lanka kodusõda|kodusõjaks]], mis kestis aastatel [[1983]]–[[2009]] ja lõppes tamilite lüüasaamisega.<ref>[https://academytravel.com.au/blog/brief-history-sri-lanka/ Academy Travel], vaadatud 4.03.2020</ref> Riigi majanduslik seisukord on järjest halvenenud. [[Koroonakriis]] kahjustas oluliselt riigi turismitööstust. Väheste välisvaluuta reservide säästmiseks piirati 2021. aastal [[väetis]]te sissevedu, kuid see viis toidutoodangu vähenemiseni, mis veelgi kasvatas sõltuvust impordist ning kergitas [[inflatsioon]]i.<ref>[https://www.visualcapitalist.com/explained-the-economic-crisis-in-sri-lanka/ "News Explainer: The Economic Crisis in Sri Lanka"] visualcapitalist.com, 28. juuni 2022</ref> 2022. aasta juulis sunniti president ametist tagasi astuma.<ref>[https://www.err.ee/1608653098/sri-lanka-president-teatas-tagasiastumisest "Sri Lanka president teatas tagasiastumisest"] ERR, 9. juuli 2022</ref> == Loodus == Sri Lanka pindala on 65&nbsp;610 km² ja 98% sellest on maismaa. Saare ainuke ühendus maaga oli [[Aadama Sild|Aadama sild]], mis on nüüd suuresti vee all. Seda eraldavad [[India]]st [[Mannari laht]] ja [[Palki väin]]. Sri Lanka on suuruselt 25. saar maailmas. Saare koordinaadid on 7° N 81° E. === Pinnamood === Sri Lanka on enamasti tasane, mäed on vaid lõuna- ja keskosas. Saare kõrgeim punkt on [[Pidurutalagala]], mis on 2524 meetrit merepinnast. Sri Lankas leidub [[grafiit]]i, [[Vääriskivi|vääriskive]], [[Soolad|soola]] ja [[nafta]]t. === Veestik === Sri Lankal on 103 jõge, neist pikim on [[Mahaweli jõgi]], mis on 335 kilomeetri pikkune. Saarel on 51 looduslikku juga, mille kõrgus on vähemalt 10 meetrit. Kõige kõrgem on [[Bambarakanda juga]] kõrgusega 263 meetrit. Sri Lanka rannajoon on 1585 kilomeetri pikkune. === Kliima === Sri Lanka kliima on ookeanituulte tõttu [[Troopiline kliima|troopiline]] ja soe. Keskmine temperatuur ulatub 17–33 °C. Aastased keskmised temperatuurid jäävad vahemikku 28–31 °C. Temperatuur päeval ja öösel võib varieeruda 14–18 °C. Sademete mustrit mõjutavad [[India ookean]]i ja [[Bengali laht|Bengali lahe]] mussoontuuled. Edelamussoon (maist septembrini) toob saare lääneosale tugevaid vihmasadusid. Nõrgem kirdemussoon (detsembrist veebruarini) toob väiksemaid vihmasadusid eelkõige saare idaossa. Nende vahel on suhteliselt kuivad perioodid ainult juhuslike äikesevihmadega. Aasta sademetehulk talvel on kuni 1000 mm ja suvel 2000–5000 mm. === Taimestik === Mägede nõlvadel kasvavad vihma- ja igihaljad metsad. Põhjaosas kasvavad heitlehisemetsad ja astelvõsad. === Loomad === Sri Lanka on koduks 123 liiki imetajatele, millest 41 liiki on väljasuremisohus. Samuti võib saarelt leida 183 liiki kahepaikseid, 122 liiki roomajaid, 227 linnuliiki ja 93 liiki kalu. == Arhitektuur == [[Muistne Sri Lanka|Muistse Sri Lanka]] mitmekesine arhitektuur on saanud palju mõjutusi iidse [[Põhja-India]] arhitektuurist. [[Budism]]il oli Sri Lanka arhitektuurile oluline mõju pärast saarele levimist [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]]. [[1960. aastad|1960.]], [[1970. aastad|1970.]] ja [[1980. aastad|1980. aastatel]] olid [[Geoffrey Bawa]] ja [[Minnette de Silva]] juhtivad arhitektid [[Troopiline modernism|troopilise modernismi]] kujunemisel. Stiil rõhutab eri aegade ja kohtade elementide koondamist, et luua uut ja originaalset koos kohaliku esteetikaga. Vanemad mõjutused, nagu peegeldavad basseinid, sammaskäigud ja terrakotaplaatidest katused, on sulandatud voogavate ruumide ja puhaste joonte [[Modernism|modernistliku]] rõhuasetusega. Nende tööd on märkimisväärselt mõjutanud ka Lõuna- ja Kagu-Aasia arhitektuuri. [[2010. aastad|2010. aastateks]] jõudsid Sri Lankale säästva arhitektuuri ideed. 186 m kõrguses ''Clear point Residencies'' hoonetekompleksis kasutatakse kogutud vihmavett ning vannitubade valamu- ja dušivett taimede kastmiseks. Taimed jahutavad hooneid loomulikult ja puhastavad õhku, vähendades nii vajadust kliimaseadmete järele. See on arvatavasti maailma kõrgeim vertikaalne aed.<ref>Gizmag - "Clear point residencies"[http://www.gizmag.com/clearpoint-residencies-worlds-tallest-vertical-garden/30864/]</ref> == Lipp == [[Sri Lanka lipp|Sri Lanka lipul]] on kuldne lõvi punasel taustal, kes hoiab käes mõõka. Lipul on kuldne ääris ning lõvist vasakul on vertikaalselt paigutatud roheline ja oranž värv. Lõvi punasel tähistab [[singalid|singali inimesi]] ning kuldne ääris ja [[Bo lehed]] märgivad [[budism]]i. Triibud lõvist vasakul esindavad kahte Sri Lanka vähemusgruppi: oranž on Sri Lanka [[tamiilid]] ja roheline Sri Lanka [[moslemid]]. == Vapp == [[Sri Lanka vapp|Sri Lanka vapi]] keskel on sama kuldne lõvi punasel taustal, mis lipulgi. Lõvi, mis tähistab singali rahvast on ümbritsetud Sri Lanka rahvuslille [[vesiroos]]iga. Kõik see on traditsioonilise viljavaasi peal, mis sümboliseerib heaolu. == Rahvastik == [[Fail:Sri Lanka rahvastikupüramiid.png|pisi|[[Sri Lanka rahvastikupüramiid]]]] Sri Lanka rahvaarv on [[2020]]. aasta seisuga 21,39 miljonit. Rahvaarv on kasvav, tunnis sünnib keskmiselt 30 ja sureb 15 inimest.<ref>[http://worldpopulationreview.com/countries/sri-lanka-population/ World Population Review], vaadatud 3.03.2020.</ref> Aastal 2019 kasvas Sri Lanka rahvaarv 0,42% võrra. Riigi keskmine oodatav eluiga on 75,3 aastat: meestel 72,1 ja naistel 78,5 aastat.<ref>[https://web.archive.org/web/20200328152149/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/352.html Central Intelligence Agency], 4.03.2020.</ref> Oodatav eluiga sünnimomendil on [[2017]]. aasta seisuga 76,7.<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/SP.DYN.LE00.IN?locations=LK World Data Bank], vaadatud 4.03.2020.</ref> Sri Lankal on imikusuremus 7,8 last 1000 kohta<ref name=":5">[https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/ce.html Central Intelligence Agency], vaadatud 4.03.2020.</ref> ja naise vanus esimese lapse sünnitamisel on [[2016]]. aasta seisuga 25.6.<ref>[https://web.archive.org/web/20200328152149/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/352.html Central Intelligence Agency], vaadatud 4.03.2020.</ref> [[Sri Lanka rahvastikupüramiid]] on tasakaalustatud, ehk riik on kolmandas etapis. Demograafilise arengu 2. etapp tähendab seda, et sündimus väheneb tööstuse arengu ja linnalise eluviisi leviku tõttu, laste osakaal vaikselt väheneb, keskmine eluiga kasvab ning eakate osakaal suureneb, imikute ja väikelaste suremus väheneb ja rahvaarv on endiselt kasvav. Samuti on püramiidilt näha, et Sri Lanka kodusõja tõttu vähenes umbes 30 aastat tagasi riigi sündimus. {| class="wikitable" |+Sri Lanka rahvastiku soolis-vanuseline struktuur<ref>[https://www.indexmundi.com/sri_lanka/demographics_profile.html indexmundi], vaadatud 14.03.2020.</ref> | |Mehed (%) |Naised (%) |- |0–14-aastased |12% |12% |- |15–24-aastased |7% |7% |- |25–54-aastased |20% |21% |- |55–64-aastased |5% |5% |- |üle 65-aastased |4% |6% |} == Majandus == Sri Lanka vabaturumajanduse väärtus on 88,9 miljardit dollarit [[sisemajanduse kogutoodang]]u ([[SKT]]) järgi. Riigi aastane majanduskasv oli 6,4% aastatel [[2003]]–[[2012]], mis on tunduvalt kõrgem riigi regioonis. Sri Lanka on [[Maldiivid]]e järel jõukuselt [[Lõuna-Aasia]] teine riik ning keskmise sissetulekuga. Riigi peamised majandusharud on [[turism]], [[Tee (jook)|tee-eksport]], [[Riietus|rõivad]], [[Tekstiilitööstus|tekstiili]]-, [[Riisitooted|riisi]]- ja muud [[põllumajandustooted]]. Lisaks nendele majandussektoritele annab välismaine tööhõive välisvääringus suure panuse: 90% kodumaalt emigreerunud srilankalastest elab [[Lähis-Ida]]s. Riigi töötuse määr on üpris väike, 4,4%.<ref name=":5" /> {| class="wikitable" |+Rankendatus majanduses<ref name=":5" /> |teenindus |47% |- |tööstus |26% |- |põllumajandus |27% |} == Turism == Sri Lanka on väga hinnatud turismimaa tänu heale kliimale, rikkalikule toiduvalikule, haruldastele loomadele, ilusatele randadele, ilusale loodusele ja matkaradadele ja aastatuhandete pikkusele pärandile. Kõige suuremad turistimagnetid saarel on [[Dambulla koobastempel]], [[Yala rahvuspark]], [[Arugami laht]], [[Sigiriya ja Polonnaruwa]], [[Galle]], [[Jaffna]], [[Rahvaste Ühenduse sõjaväekalmistu]] [[Kandy]]s, [[Hamba tempel]], [[Nuwara Eliya]] ning [[Trincomalee]].<ref>[https://traveltriangle.com/blog/sri-lanka-tourist-places/ Travel Triangle], vaadatud 5.04.2020.</ref> [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuulub Sri Lankast 6 kultuurilist objekti ja 2 looduslikku objekti. Kultuurilised objektid on maa idaosas asuv [[Polonnaruwa vanalinn]], maa keskosas asuv [[Sigiriya vanalinn]], maa põhjaosas asuv [[Anuradhapura püha linn]], maa keskosas asuv [[Kandy]] püha linn koos oma enam kui 400 aastat vana budistliku templiga, maa edelarannikul asuv [[Galle vanalinn]] ja tema kaitserajatised ning maa keskosas asuv [[Dambulla koobastempel]]. Maailmapärandi looduslikud objektid on maa keskosas asuv peaaegu 89 km² suurune [[Sinharaja metsa kaitseala]] ja [[Sri Lanka keskmäed]].<ref>[https://reisi.guru/riikID/80 ReisiGuru], vaadatud 8.04.2020.</ref> == Haldusjaotus == Sri Lanka jaguneb üheksaks provintsiks (sulgudes halduskeskus). {| |-valign=top | * [[Põhjaprovints (Sri Lanka)|Põhjaprovints]] ([[Jaffna]]) * [[Põhjakeskprovints]] ([[Anuradhapura]]) * [[Loodeprovints (Sri Lanka)|Loodeprovints]] ([[Kurunegala]]) * [[Idaprovints (Sri Lanka)|Idaprovints]] ([[Trincomalee]]) * [[Keskprovints (Sri Lanka)|Keskprovints]] ([[Kandy]]) * [[Lääneprovints (Sri Lanka)|Lääneprovints]] ([[Colombo]]) * [[Sabaragamuwa]] ([[Ratnapura]]) * [[Uva provints]] ([[Badulla]]) * [[Lõunaprovints (Sri Lanka)|Lõunaprovints]] ([[Galle]]) | [[Pilt:Sri Lanka provintsid.png|180px]] |} == Vaata ka == * [[Sri Lanka riigipeade loend]] * [[Sri Lanka kindralkuberneride loend]] * [[Wadduwa]] * [[Budism Sri Lankal]] * [[Eesti – Sri Lanka suhted]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat-tekstina}} {{vikitsitaadid}} {{Rahvaste Ühendus}} {{Aasiariigid}} {{koord |type=country |region=LK}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Sri Lanka| ]] d2f7dhhjbxmdpcocu7v0sue1npiom0f 0 2655 6165835 6161554 2022-07-22T20:19:03Z 62.65.58.176 /* Riigikaitse */Lisasin sisu juurde wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; jõelaevade kohta vaata artiklit [[Bulgarija]] ja artiklit [[Ukraina (1952)]].}} {{keeletoimeta}}{{ajakohasta}} {{Riik | riiginimi = Ukraina | omastav = Ukraina | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Україна | nimi1_latin = (''Ukrajina'') | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Lesser Coat of Arms of Ukraine.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Europe_location_UKR.png | deviis = | riigikeel = [[ukraina keel|ukraina]] | ametlik_keel = [[ukraina keel]]<ref name="esY44" /><ref name="Y9dmB" /> | pealinn = [[Kiiev]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Volodõmõr Zelenskõi]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Denõss Šmõgal]] | pindala = 603550 | rahvaarv = | iseseisvus = [[24. august]] [[1991]] | valuuta = [[Ukraina grivna|grivna]] (UAH) | ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]] | hümn = [[Štše ne vmerla Ukrajinõ]]<br>(Ще не вмерла України) | usund = | üladomeen = [[.ua]] | telefonikood = 380 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = UKR | märkused = }} '''Ukraina''' ([[ukraina keel]]es Україна ''Ukrajina'' [ukrɑˈjinɑ]) on riik [[Ida-Euroopa]]s, [[Must meri|Mustast merest]] ja [[Aasovi meri|Aasovi merest]] põhja pool. Ukraina piirneb [[Rumeenia]] ja [[Moldova]]ga edelas, [[Ungari]] ja [[Slovakkia]]ga läänes, [[Poola]]ga loodes, [[Valgevene]]ga põhjas ja [[Venemaa]]ga idas. Pindalalt (603 628 km²) on Ukraina 45. riik maailmas ja suurim tervikuna Ida-Euroopas asuv riik (Venemaa on suurem, kuid asub suuremalt osalt Aasias).{{lisa viide}} Seisuga 1. jaanuar 2021 elab Ukrainas 41,4 miljonit inimest (ei hõlma [[Venemaa Föderatsioon|Venemaa Föderatsiooni]] poolt [[Anneksioon|annekteeritud]] [[Krimm|Krimmi]], sh [[Sevastopol|Sevastopoli]] territooriumil elavaid inimesi).<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Ukraina Statistikaamet|url=http://www.lv.ukrstat.gov.ua/dem/piramid/all_e.php|pealkiri=Gender-age pyramid of the population (1989-2021)|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Sellega on Ukraina rahvaarvult 36. riik maailmas. Riigi pealinn on [[Kiiev]], riigikeel [[ukraina keel]]. Ukraina on [[unitaarriik]], riigikorralt [[poolpresidentaalne vabariik]]. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on Ukrainas lahutatud. Ukraina jaguneb 27 haldusüksuseks: 24 oblastiks, kaheks riikliku alluvusega linnaks (Kiiev ja [[Sevastopol]]) ja üheks autonoomseks vabariigiks ([[Krimm]]). Ukrainast lõunasse jäävad Must ja Aasovi meri. Maismaapiir on Ukrainal Venemaa, Valgevene, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Moldovaga. Tänapäeval on Ukraina areneva majandusega tööstusriik, kus on ka tugev põllumajandus ja toorainesektor. 2020. aastal oli Ukraina [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] 154 miljardit [[USA dollar]]it (ligi 3630 dollarit elaniku kohta).<ref>{{Netiviide|url=https://www.intellinews.com/ukraine-s-economy-contracted-4-in-2020-ending-four-years-of-positive-growth-206106/|pealkiri=Ukraine's economy contracted 4% in 2020, ending four years of positive growth|aeg=22. märts 2021}}</ref> Ukraina rahaühik on [[grivna]]. Riigi iseseisvus kuulutati välja 24. augustil 1991. Sellele eelnenud 69 aasta vältel kuulus Ukraina [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu. == Suurus ja piirid == Ukraina pindala on 603 550 km² (579 330 km² maad, 24 220 km² vett), millega ta on maailma riikide seas suuruselt 48. kohal. Umbes 43 333 km² ehk umbes 7,1% Ukraina territooriumist – [[Krimm]] ning üks kolmandik nii [[Donetski oblast|Donetski]] kui ka [[Luhanski oblast|Luhanski oblastist]] – on Venemaa okupatsiooni all.<ref name="cia">[https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ukraine/ Ukraine - The World Factbook]. cia.gov. Vaadatud 3.3.2022</ref> Maismaapiiride kogupikkus on 5581 km, millest 1944 km on [[Venemaa]]ga, 1202 km [[Moldova]]ga, 1111 km [[Valgevene]]ga, 601 km [[Rumeenia]]ga, 498 km [[Poola]]ga, 128 km [[Ungari]]ga ja 97 km [[Slovakkia]]ga. Rannajoone kogupikkus on 2782 km.<ref name="cia"/> Vastavalt [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i [[ÜRO mereõiguse konventsioon|mereõiguse konventsioonile]] ulatuvad Ukraina [[territoriaalmeri|territoriaalveed]] rannajoonest 12 [[meremiil]]i kaugusele ja [[eksklusiivne majandustsoon|eksklusiivse majandustsooni]] ulatus merel on 200 meremiili.<ref name="cia"/> == Loodus == {{vaata|Ukraina geograafia}} === Pinnamood === [[Pilt:Karpaty, pohled při stoupání na Hoverlu.jpg|pisi|[[Ida-Karpaadid]]]] [[Fail:Буковий ліс.webm|pisi|Video Holosiivski rahvuspargi pöökidest Ukrainas]] Suurem osa Ukrainast asub [[Ida-Euroopa lauskmaa]]l, mida katavad viljakad tasandikud ja [[stepp|stepid]]. Ukraina lääneosas asuvad [[Podoolia kõrgustik]], [[Volõõnia kõrgustik]] ja osa [[Ida-Karpaadid|Ida-Karpaatidest]]. Seal on ka Ukraina kõrgeim tipp [[Goverla]] (2061 m).<ref name="cia"/> [[Krimmi poolsaar]]el asuvate Krimmi mägede kõrgeim tipp on [[Roman Koš]] (1545 m). Ukrainale kuulub suurim saar [[Must meri|Mustas meres]] – [[Džarõlgatš]]. === Veestik === Ukraina lõunapiiriks on 2782&nbsp;km Musta mere ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] rannikut. Suuremad jõed [[Dnepr]], [[Desna]] ja [[Dnestr]] suubuvad Musta merre. Edelapiiril Rumeeniaga voolab 54&nbsp;km ulatuses [[Doonau]]. === Floora === Karpaatides kasvavad Euroopa ühed viimased [[ürgmets]]ad, need kuuluvad [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] hulka. 16% Ukrainast on kaetud metsadega, peamised puud on [[pöök]], [[mänd]], [[kask]], [[lepp]], [[haab]], [[tamm]], [[saar]] ja [[vaher]]. Ukraina rahvuslill on [[päevalill]]. === Fauna === Ukrainas on kohatud 132 liiki imetajaid ja 424 liiki linde, neist 270 pesitsevaid. Mustas meres leidub neli liiki [[delfiin]]e. 19. sajandil suri välja metshobune [[tarpan]]. Suurtest kiskjatest leidub Karpaatides [[karu]] ja [[ilves]]t. === Looduskaitse === {{vaata ka|Ukraina rahvusparkide loend}} Ukrainas on 49 rahvusparki. Vanim neist on [[1980]]. aastal asutatud [[Karpaatide rahvuspark]]. Vanim looduskaitseala on 1921. aastal loodud [[Askania-Nova looduskaitseala]]. ==Riik== ===Riigikord=== Ukraina on [[unitaarriik]], riigikorra järgi on see presidentaal-parlamentaarne vabariik. Riigipea on laialdaste volitustega otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitav president, kes määrab riigi sise- ja välispoliitika põhisuunad, tal on seadusliku algatuse õigus. President on [[Ukraina relvajõud|relvajõudude]] kõrgem ülemjuhataja ning Ukraina Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu esimees. Vajadusel võib ta riigis kehtestada eriolukorra. Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile, mis on tuntud kui [[Ukraina Ülemraada|Ülemraada]] (''Verhovna Rada''). Täidesaatev võim kuulub presidendile ja valitsusele (''Kabinet Ministriv'').<ref>{{Netiviide|url=https://vm.ee/et/i-uldinfo|pealkiri=I. ÜLDINFO|väljaanne=Välisministeerium|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Alates 2019. aasta maist on [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]. Peaminister on alates 2020. aasta märtsist [[Denõss Šmõgal]]. === Haldusjaotus === {{vaata|Ukraina haldusjaotus}} Ukraina suurimad linnad on pealinn [[Kiiev]], tööstuskeskused [[Dnipro]], [[Harkiv]] ja [[Donetsk]], sadamalinnad [[Odessa]] ja [[Mõkolajiv]]. Ukraina koosneb 24 [[oblast (Ukraina)|oblastist]] (''область''), mille puhul igat oblastit haldab oblastiadministratsioon (''обласна державна адміністрація''), ühest [[autonoomne vabariik|autonoomsest vabariigist]] (''автономна Республіка'') ja kahest keskalluvusega linnast (''місто''). Kogu riigi territoorium koosnes 2020. aasta juuni alguse seisuga 490-st rajoonist.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v-ukraine-vtroe-umenshat-kolichestvo-rayonov В Украине втрое уменьшат количество районов] - Liga Novosti, 12.06.2020</ref> Alloleval kaardil esitatud halduspiirid kajastavad olukorda enne [[2014. aasta Krimmi kriis|Krimmi okupeerimist Venemaa poolt]] 2014. aasta märtsis ja enne [[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] algust 2014. aasta aprillis. 2016. aasta maikuu seisuga on osa Donetski ja Luhanski oblastist, kaasarvatud [[Donetsk]] ja [[Luhansk]], valitsusvastaste relvajõudude kontrolli all. {{UKRoblastid|options=float:left; border:3px; max-width:460px;}} {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers" style="text-align:left" ! Üksus !! data-sort-type="number" | Pindala<br />(km²) !! data-sort-type="number" | Rahvaarv !! Halduskeskus |- | [[Dnipropetrovski oblast]] || 31 974 || 3 142 035 (2021) || [[Dnipro]] |- | [[Donetski oblast]] || 26 517 || 4 100 280 (2021) || [[Kramatorsk]] (ametlikult [[Donetsk]]) |- | [[Harkivi oblast]] || 31 415 || 2 633 834 (2021) || [[Harkiv]] |- | [[Hersoni oblast]] || 24 598 || 1 016 707 (2021) || [[Herson]] |- | [[Hmelnõtski oblast]] || 20 645 || 1 243 787 (2021) || [[Hmelnõtskõi]] |- | [[Ivano-Frankivski oblast]] || 13 928 || 1 361 109 (2021) || [[Ivano-Frankivsk]] |- | [[Kiievi oblast]] || 28 131 || 1 788 530 (2021) || [[Kiiev]] |- | [[Kirovogradi oblast]] || 24 588 || 920 128 (2021) || [[Kropõvnõtskõi]] |- | [[Luhanski oblast]] || 26 684 || 2 121 322 (2021) || [[Sjevjerodonetsk]] (ametlikult [[Luhansk]]) |- | [[Lvivi oblast]] || 21 833 || 2 497 750 (2021) || [[Lviv]] |- | [[Mõkolaivi oblast]] || 24 598 || 1 108 394 (2021) || [[Mõkolajiv]] |- | [[Odessa oblast]] || 33 310 || 2 368 107 (2021) || [[Odessa]] |- | [[Poltava oblast]] || 28 748 || 1 371 529 (2021) || [[Poltava]] |- | [[Rivne oblast]] || 20 047 || 1 148 456 (2021) || [[Rivne]] |- | [[Sumõ oblast]] || 23 834 || 1 053 452 (2021) || [[Sumõ]] |- | [[Zaporižžja oblast]] || 27 180 || 1 666 515 (2021) || [[Zaporižžja]] |- | [[Žitomõri oblast]] || 29 832 || 1 195 495 (2021) || [[Žõtomõr]] |- | [[Taga-Karpaatia oblast]] || 12 777 || 1 254 327 (2019) || [[Užhorod]] |- | [[Ternopili oblast]] || 13 823 || 1 030 562 (2021) || [[Ternopil]] |- | [[Tšerkassõ oblast]] || 20 900 || 1 178 266 (2021) || [[Tšerkassõ]] |- | [[Tšernihivi oblast]] || 31 865 || 976 701 (2021) || [[Tšernihiv]] |- | [[Tšernivtsi oblast]] || 8 097 || 896 566 (2021) || [[Tšernivtsi]] |- | [[Vinnõtsja oblast]] || 26 513 || 1 529 123 (2021) || [[Vinnõtsja]] |- | [[Volõõnia oblast]] || 20 143 || 1 027 397 (2021) || [[Lutsk]] |- | [[Krimmi Autonoomne Vabariik]] || 26 100 || 1 953 700 (2012) || [[Simferopol]] |- | [[Kiiev|Kiievi linn]] || 848 || 2 962 180 (2021) || |- | [[Sevastopol|Sevastopoli linn]] || 1 079 || 509 992 (2020) || |} Pärast NSV Liidu lagunemist on Ukraina ja [[Venemaa Föderatsioon]] vaielnud [[Sevastopol|Sevastopoli]] linna ja [[Krimmi poolsaar]]e (endise NSV Liidu [[Musta mere laevastik]]u tugibaasi) kuuluvuse üle. Varem Venemaale kuulunud Krimmi andis 1954. aastal Ukrainale üle Nikita Hruštšov. 1991. aasta detsembris hääletati Krimmis Ukraina iseseisvuse poolt, kuid juba 1992. aastal algatasid kohalikud venelased kampaania Krimmi tagastamiseks Venemaale. 1997. aastal sõlmitud [[Vene-Ukraina sõpruse, koostöö ja partnerluse leping]]uga tunnustas Venemaa Ukraina piire ja territoriaalset puutumatust, ent ka pärast seda on Vene poliitikud korranud nõudmisi Krimmi üleandmiseks Venemaale.<ref name="Maigre" /><ref name="Tigasson" /> ===Riigikaitse=== Ukraina riigikaitset koordineerib [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] ning sõjalise riigikaitse tagavad [[Ukraina relvajõud]]. 2014. aastal kukutatud presidendi [[Viktor Janukovõtš]]i valitsusajal kaotati Ukrainas [[ajateenistus]], selle taastas 2014. aasta mai algul presidendi kohusetäitja [[Oleksandr Turtšõnov]]. Õiguskaitseorganiteks on [[Ukraina Julgeolekuteenistus]], [[Riiklik Juurdlusbüroo (Ukraina)|Riiklik Juurdlusbüroo]], [[Ukraina Rahvuslik Korruptsioonivastane Büroo]], [[Ukraina Majandusjulgeoleku Büroo]] ja [[Ukraina Rahvuspolitsei]]. Praegu on Ukrainas sõda. ===Tähtpäevad=== * [[14. märts]] - [[Ukraina vabatahtliku päev]] * [[24. august]] - [[Ukraina iseseisvuspäev]] * [[14. oktoober]] - [[Ukraina kaitsjate päev]] == Haridus == Ukraina vanim ülikool on 1615. aastal asutatud [[Kiievi Mogila Akadeemia]]. 2016. aastal oli Ukrainas 802 kõrgemat õppeasutust.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v_ukraine_zakroyut_eshche_desyat_vuzov В Украине закроют еще десять вузов] - Liga Novosti, 01.03.2016, 12:46 (vaadatud: 09.05.2021)</ref> 2018. aastal asutati Rahvuslik Kõrghariduse Kvaliteedi Tagamise Agentuur.<ref>[https://www.ceenqa.org/members/full-members/ukraine/ The National Agency for Higher Education Quality Assurance (NAQA)] - EENQUA. (vaadatud: 09.05.2021)</ref> ==Rahvastik== [[Pilt:Ukraine_census_2001_Ukrainian.svg|pisi|Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti]] ===Demograafilised näitajad=== Seisuga 1. jaanuar 2021 elas Ukrainas 41,4 miljonit inimest (ei hõlma [[Venemaa Föderatsioon|Venemaa Föderatsiooni]] poolt [[Anneksioon|annekteeritud]] [[Krimm|Krimmi]], sh [[Sevastopol|Sevastopoli]] territooriumil elavaid inimesi). 46% elanikest on mehed ja 54% naised. Alates 2015. aastast on Ukraina rahvaarv vähenenud 3,1% võrra.<ref name=":0" /> 2020. aasta hinnangutel oli kuni 14-aastasi inimesi 16,16%, 15–24-aastasi 9,28%, 25–54-aastasi 43,66%, 55–64-aastasi 13,87% ja üle 65-aastasi 17,03%. Mediaanvanus oli 41,2 aastat, meestel 38,2 ja naistel 44,3 aastat.<ref name="cia"/> Ukraina on negatiivse loomuliku iibega riik, kus surmade arv ületab sündide arvu. 2022. aasta hinnangute kohaselt oli riigis 1000 elaniku kohta 9 sündi ja 13,77 surma. Ühe naise kohta sündis 2021. aastal 1,56 last. Samuti on negatiivne [[rändeiive]] (2021. aasta hinnangul 0,26 väljarändajat 1000 inimese kohta).<ref name="cia"/> Keskmine oodatav eluiga oli 2021. aastal 73,18 (meestel 68,51 ja naistel 78,15).<ref name="cia"/> <ref>{{Netiviide|url=http://www.lv.ukrstat.gov.ua/eng/themes/19/th_19e.php?n=Demographic%20and%20Social%20Statistics%20Data%20Processing%20Division|pealkiri=Population and migration|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> {{veergude loend|laius=15em| *1990 – 51,94 miljonit inimest *1991 – 52,06 miljonit inimest *1992 – 52,24 miljonit inimest *1993 – 52,11 miljonit inimest *1994 – 51,73 miljonit inimest *1995 – 51,30 miljonit inimest *1996 – 50,82 miljonit inimest *1997 – 50,37 miljonit inimest *1998 – 49,92 miljonit inimest *1999 – 49,43 miljonit inimest *2000 – 48,92 miljonit inimest *2001 – 48,46 miljonit inimest<ref name="c2U6x" /> *2001 – 48 923 200 inimest *2002 – 48 457 100 inimest *2003 – 48 003 500 inimest *2004 – 47 622 400 inimest *2005 – 47 280 800 inimest *2006 – 46 929 500 inimest *2007 – 46 646 000 inimest *2008 – 46 372 700 inimest *2009 – 46 143 700 inimest *2010 – 45 962 900 inimest *2011 – 45 778 500 inimest *2015 – 42 759 700 inimest (aasta lõpu seisuga) }} === Rahvad === 2001. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Ukraina rahvastikust 77,8% [[ukrainlased]]. Suurim vähemusrahvus Ukrainas on [[venelased]] (2001. aasta seisuga 17,3%). Ülejäänud vähemusrahvuste osakaal on märksa väiksem – 2001. aastal moodustasid 0,6% rahvastikust [[valgevenelased]], 0,5% [[moldaavlased]], 0,5% [[krimmitatarlased]], 0,4% [[bulgaarlased]], 0,3% [[ungarlased]], 0,3% [[rumeenlased]], 0,3% [[poolakad]] ja 0,2% [[juudid]].<ref name="cia"/> Ukraina alad on ajaloos olnud korduvalt jagatud eri riikide, peamiselt Poola, Venemaa ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] vahel. Nõukogude võimu aastail arendati Ukrainas eelkõige [[maavarad]]e kaevandamist ja [[rasketööstus]]t, mille tarvis loodud suurettevõtetesse suunati Ukrainasse töölisi ja spetsialiste kogu Nõukogude Liidust. Selle tagajärjel on tööstuslikus Ida-Ukrainas märksa rohkem venelasi kui põllumajanduslikus lääneosas, kus domineerivad ukrainlased. Samuti on Krimm valdavalt venelaste asuala. Ajalooliselt silmapaistev vähemus on ka krimmitatarlased. 1944. aastal [[Küüditamine|küüditati]] Krimmis elanud tatarlased [[Kesk-Aasia]]sse, tagasi hakkasid nad tulema alles 1990. aastatel. Nüüdseks on Krimmis tatarlasi umbes 250 000–300 000, ligikaudu 100 000 on jäänud Kesk-Aasiasse. Samas ei ole kodumaale naasnud krimmitatarlastele tagastatud [[konfiskeerimine|konfiskeeritud]] vara, see suurendab aga rahvustevahelisi pingeid.<ref name="Maigre" /><ref name="Tigasson" /> === Keeled === Ukraina ainus riigikeel on [[ukraina keel]], mida kõneleb emakeelena 67,5% rahvastikust. Suurim regionaalne keel on [[vene keel]], mida kõneleb emakeelena 29,6% rahvastikust. Teiste keelte kõnelejaid oli 2001. aasta hinnangul 2,9%.<ref name="cia"/> === Rahvastiku paiknemine === Kõige suuremad linnapiirkonnad on [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Donetsk]], [[Dnipro]] ja [[Odessa]]. Rahvaarvult on suurimad haldusüksused [[Donetski oblast]] (4,1 miljonit elanikku) ja [[Dnipropetrovski oblast]] (3,1 miljonit).<ref name="cia"/> Pealinnas Kiievis elab ligi kolm miljonit inimest. Neile kolmele haldusüksusele järgneb [[Harkivi oblast]] 2,6 miljoni elanikuga.<ref>{{Netiviide|url=http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/2021/zb_chuselnist%202021.pdf|pealkiri=Number of Present Population of Ukraine, as of January 1 2021|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> 2022. aastal elas 69,9% ukrainlastest linnas ja 30,1% maapiirkonnas. ==== Suurimad linnad ==== [[Pilt:Lavra Kyiv.JPG|upleft|pisi|[[Kiiev]]]] [[Pilt:LopanStrelkaKharkov.jpg|pisi|[[Harkiv]]]] {{vaata ka|Ukraina linnade loend}} {| class="wikitable sortable" ! Koht || Linn || Elanikke (2021)<ref>[https://www.citypopulation.de/en/ukraine/cities/ Ukraine: Provinces and Major Cities].</ref> || Elanikke (2001) |- | 1. || [[Kiiev]] (Київ) || 2 962 180 || 2 611 327 |- | 2. || [[Harkiv]] (Харків) || 1 433 886 || 1 470 902 |- | 3. || [[Odessa]] (Одеса) || 1 015 826 || 1 029 049 |- | 4. || [[Dnipro]] (Дніпро) || 980 948 || 1 080 846 |- | 5. || [[Donetsk]] (Донецьк) || 905 364 || 1 016 194 |- | 6. || [[Zaporižžja]] (Запоріжжя)|| 722 713 || 817 882 |- | 7. || [[Lviv]] (Львів) || 721 510 || 732 818 |- | 8. || [[Krõvõi Rih]] (Кривий Ріг) || 612 750 || 709 014 |- | 9. || [[Mõkolajiv]] (Миколаїв) || 476 101 || 514 136 |- | 10. || [[Sevastopol]] (Севастополь) || 464 349 || 342 451 |} === Religioon === Ukrainas on [[õigeusk]] suurim uskkond. 16.–29. jaanuaril 2019 viidi Ukrainas läbi uuring inimeste usuliste tõekspidamiste kohta, millele vastas Ukrainas 11 000 inimest. Intervjuusid ei viidud läbi okupeeritud [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski oblasti]] aladel. Tulemuste kohaselt pidas 70,7% vastajatest end üldises mõttes [[õigeusk]]likeks, kellest 43,9% pidas end [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u toetajateks, 38,4% pidas end kirikuorganisatsioonidega mitteseotud õigeusklikeks ning 15,2% pidas end [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]]u toetajateks. 8,8% kõigist vastanutest pidasid end lihtsalt [[kristlus|kristlasteks]], 6,9% [[uniaadid|uniaatideks]], 1,3% [[katoliiklus|katoliiklasteks]] ning 1% [[protestantism|protestantideks]]. 9,5% vastanutest ei seostanud end ühegi usundiga või keeldusid vastamast.<ref>[https://risu.org.ua/en/index/all_news/community/social_questioning/74551/ MAJORITY OF ORTHODOX UKRAINIANS IDENTIFY THEMSELVES AS OCU FAITHFUL] – RISU, 01.02.2019 (02.03.2019)</ref> 2018. aastal toimus [[Ukraina õigeusu kirikute ühendkogu]], mis asutas [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u. ==Ukraina majandus== [[Pilt:МКІ.JPG|pisi|Metallurgiakombinaat [[Mariupol]]is [[Donetski oblast]]]] {{Vaata|Ukraina majandus}} Ukraina on suuruselt maailma 56. majandus. Tegemist on [[Ida-Euroopa]] suuruselt neljanda majandusega [[Venemaa]], [[Poola]] ja [[Rumeenia]] järel. 2020. aastal oli Ukraina [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] 154 miljardit [[USA dollar]]it (ligi 3630 dollarit elaniku kohta).<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_GDP_(nominal)|pealkiri=List of countries by GDP (nominal)|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=2. märtsil 2022}}</ref> SKP ühe elaniku kohta on neil suuruselt 137.<ref>{{Netiviide|url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?most_recent_value_desc=true|pealkiri=GDP per capita (current US$)|vaadatud=2.03.2022}}</ref> Maailmapanga ennustuse järgi kahaneb Ukraina majandus 2022. aastal umbes 45%. Majanduse kahanemist põhjustab [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetung Ukrainasse]] ja seetõttu katkenud Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega eksporditeed läbi Ukraina Musta mere sadamate [[Mariupol|Mariupoli]] ja [[Odessa]]. Enne sõda moodustasid need marsruudid poole Ukraina väliskaubandusest ja 90% teraviljakaubandusest. Ukraina on suur [[nisu]] eksportija, mis on nende majanduse üks alustala, kuid valitsus on keelanud teravilja ja muude põhitoiduainete ekspordi, kuna püüab tagada toiduga kindlustatust enam kui 6,5 miljonile inimesele, kes on riigisiseselt sõja tõttu ümberasustatud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.weforum.org/agenda/2022/04/ukraine-economy-decline-war/|pealkiri=Ukraine’s economy will shrink by almost half this year, says World Bank|väljaanne=World Economic Forum|aeg=22. aprill 2022}}</ref> Alates oktoobrist 2008 on avatud ka Ukraina börs, kus saab kaubelda erinevate finantsinstrumentidega ([[Aktsia|aktsiad]], [[Futuur|futuurid]], [[Optsioon|optsioonid]], [[Võlakiri|võlakirjad]]).<ref>{{Netiviide|url=http://www.ux.ua/s111|pealkiri=Ukrainian Exchange|vaadatud=2. märtsil 2022}}</ref> Põllumajanduspiirkonnana oli Ukraina tähtis juba [[Tsaari-Venemaa]] jaoks. Nõukogude ajal oli [[Ukraina NSV]] suuruselt teise majandusega liiduvabariik NSV Liidus, sealne tööstus ja põllumajandus mängisid Nõukogude [[plaanimajandus]]es tähtsat rolli. Nõukogude riigi lagunedes läks Ukraina üle turumajandusele. Üleminekuaeg oli Ukraina jaoks raske. Kui 1991. aastal võitles valitsus [[esmatarbekaubad|esmatarbekaupade]] [[defitsiit|defitsiidiga]], siis järgnevail aastail oli probleemiks [[hüperinflatsioon]]: 1993. aastal püstitas Ukraina maailmarekordi inflatsioonis aasta kohta. [[Toetus]]ed riigiettevõtetele ja põllumajandusele neelasid suure osa riigi eelarvest, kohati levis [[barterkaubandus]]. Struktuursete majandusreformide ja [[privatiseerimine|privatiseerimise]] toel saadi siiski jagu suuremast osast probleemidest. Tänapäeval on Ukraina areneva majandusega [[tööstusriik]], kus on ka tugev [[põllumajandus]] ja toorainesektor. Riigis on laiaulatuslik [[rasketööstus]], Ukraina on üks suuremaid metallirafineerijaid Ida-Euroopas. Arenenud on kõrgtehnoloogiline tootmine, sealhulgas [[Infotehnoloogia|IT]]. Ukrainal on oma [[Ukraina autotööstus|autotööstus]], [[Ukraina kosmosetööstus|kosmosetööstus]] ja [[Ukraina Riiklik Kosmoseagentuur|kosmoseagentuur]]. Energiaallikad imporditakse peaaegu täielikult, [[nafta]]- ja [[maagaas|gaasivarustuses]] sõltub Ukraina Venemaast; see on tinginud ka riikidevahelisi probleeme. 25% tarbitavast maagaasist toodab Ukraina ise, 30% tuleb Venemaalt ning 40% Kesk-Aasiast Venemaa kaudu, samas liigub 85% Vene gaasist Euroopasse Ukraina kaudu. 2007. aastal tuli Ukrainas toodetavast energiast 47,4% söest ja gaasist, 47,5% tuumajaamadest ning 5% hüdroelektrijaamadest. Neli tegutsevat tuumaelektrijaama asuvad [[Varaš]]is, [[Energodar]]is, [[Južnoukrainsk]]is ja [[Netišõn]]is. Euroopa riikide seas on Ukraina turistide külastuste arvult 8. kohal. Turismi soosib Ukraina mitmekesine loodus: Karpaadid on populaarsed suusatajate, matkajate, jahimeeste ja kalastajate seas, Musta mere rannikul aga asuvad tuntud kuurordid, näiteks [[Jalta]]. Mitmekesise ajaloo tõttu on Ukrainas huvitav arhitektuur, omapärase kultuuriga linnadena on Kiievi kõrval tuntud ka [[Lviv]] ja [[Odessa]]. Ukrainas on rikkalik köök, millest on ülemaailmselt tuntud näiteks [[borš]], [[vareenikud]] ja [[kapsarullid]] (''holubtsõ''), [[kiievi kotlet]], [[kartulikotletid]], [[soolapekk]] ja [[pipraviin]]; samuti kasvatatakse seal [[viinamarjad|viinamarju]] ja valmistatakse [[vein]]i. Suurem osa Ukraina ekspordist läheb [[Euroopa Liit]]u ja [[SRÜ]] riikidesse. Suurimad firmad kuuluvad börsiindeksisse [[PFTS]], nendega kaubeldakse [[Ukraina börs]]il. [[Maailmapank]] liigitab Ukraina keskmise sissetulekuga riikide hulka. Riigi majanduses nähakse tugevat arengupotentsiaali, mis aga saab realiseeruda ainult ulatuslike majandus- ja juriidiliste reformide toel. Ehkki 1990. aastate alguse majanduslangusest saati püsib Ukraina majandus suhteliselt stabiilne, pidurdavad selle arengut [[monopol]]id rasketööstuses, [[infrastruktuur]]i ja transpordi nõrkus, [[korruptsioon]] ja [[bürokraatia]]. 2020. aastal oli töötuse määr 7,7%.<ref>{{Netiviide|url=http://lv.ukrstat.gov.ua/eng/themes/18/th_18e.php?n=Finance%20and%20Labor%20Statistics%20Data%20Processing%20Division|pealkiri=Labour market|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> Ukraina rahaühik on [[Ukraina grivna|grivna]]. ==Ukraina kultuur== {{vaata|Ukraina kultuur}} [[Pilt:Ласточкино гнездо.jpg|pisi|[[Pääsupesa loss]] [[Jalta]]s]] [[Pilt:Victor_Vasnetsov_-_Knight_at_the_Crossroads_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|[[Viktor Vasnetsov]]i maal "Rüütel ristteel" (1878)]] Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri areng oli pikka aega pärsitud. [[Ukraina arhitektuur]]ile, [[Ukraina kirjandus|kirjandusele]], [[Ukraina muusika|muusikale]] ja rahvakommetele on avaldanud tugevat mõju ka riigis valitsev [[õigeusk]]. Nii on näiteks soorollid Ukrainas tänini traditsioonilisemad ja vanavanemad mängivad lastekasvatuses suuremat rolli kui Läänes. Ukraina kirjandus sai alguse juba 11. sajandil, pärast [[Kiievi-Vene]] ristimist. Toonane kirjandus oli peamiselt [[liturgia|liturgiline]] ning kirjutatud [[kirikuslaavi keel]]es. Iseseisev kirjandus arenes Ukrainas 14.–16. sajandil, suuresti Poola ja Vene mõju all. Suulise kirjanduse arengut mõjutas [[kasakad|kasakakultuuri]] väljaarenemine, kus sündis uut laadi [[eepiline luule]]. 17.–18. sajandil oli ukraina keeles avaldamine keelatud, keelu kadudes sündis 18. sajandi lõpuks ka modernne ukraina kirjandus. 1830. aastail arenes [[Ukraina romantism]], mille üks tuntumaid esindajaid oli rahvuslik luuletaja ja maalikunstnik [[Tarass Ševtšenko]]. 1863. aastal keelati Venemaal täielikult ukrainakeelsete teoste trükkimine. See sundis ukraina kirjanikke kas avaldama oma teosed vene keeles või trükkima neid piiri taga, [[Austria-Ungari]]le kuulunud [[Galiitsia]]s. Nii tuntaksegi mitmeid ukraina autoreid, teadmata alati, et nad on pärit Ukrainast – üks selliseid on [[Nikolai Gogol]]. Keeldu ei tühistatud ametlikult, kuid pärast 1917. aasta revolutsiooni ja bolševike võimuletulekut muutus see tähtsusetuks. Ukraina kirjanduse õitseng kestis 1930. aastateni, mil [[Jossif Stalin]] kehtestas Nõukogude kunstis ja kirjanduses [[sotsialistlik realism|sotsialistliku realismi]] ainuvalitsuse. Täielikult taastus Ukraina kultuurielu sellest alles pärast riigi iseseisvumist 1991. aastal. === Sport === {{vaata ka|Ukraina olümpiamängudel}} Ukraina on tuntud spordiriik. Ukraina sportlased on rahvusvahelisel tasemel olnud edukad muuhulgas [[kergejõustik]]us, [[võimlemine|võimlemises]], [[purjetamine|purjetamises]], [[poks]]is, [[maadlus]]es, [[ujumine|ujumises]], [[judo]]s ja [[male]]s. Tuntumate Ukraina sportlaste hulka kuuluvad poksijad [[Vitali Klõtško|Vitali]] ja [[Volodõmõr Klõtško]] ning [[Vassõl Lomatšenko]] ja teivashüppaja [[Sergei Bubka]]. Iseseisva võistkonnana on Ukraina osalenud [[suveolümpiamängud]]el alates [[1996. aasta suveolümpiamängud]]est. Ukraina sportlased on suveolümpiamängudel võitnud medaleid kokku 20 spordialalt. Kõige edukam olümpiasportlane on ujuja [[Jana Klotškova]], kes võitis aastatel 2000–2004 neli olümpiakulda ja ühe hõbemedali. [[Taliolümpiamängud]]el on Ukraina osalenud alates [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aasta mängudest]]. Medaleid on võidetud [[laskesuusatamine|laskesuusatamises]], [[vigursuusatamine|vigursuusatamises]] ja [[iluuisutamine|iluuisutamises]]. Olümpiavõitjaks on tulnud iluuisutaja [[Oksana Bajul]] (1994), laskesuusatamise naiskond (2014) ja vigursuusataja [[Oleksandr Abramenko]] (2018). [[Ukraina jäähokikoondis]] on osalenud [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el ning [[jäähoki maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] kõrgeimas divisjonis aastatel 1999–2006. Ukraina kõige populaarsem spordiala on [[jalgpall]]. Ukraina kõige edukamad jalgpalliklubid on olnud [[Kiievi Dinamo]] ja [[Donetski Šahtar]]. [[Ukraina jalgpallikoondis]] osales maailmameistrivõistlustel esmakordselt [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aastal]], mil jõuti kohe veerandfinaali. 2012. aastal võõrustas Ukraina koos Poolaga jalgpallis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlusi]]. Tuntumate Ukraina jalgpallurite hulka kuuluvad [[Oleg Blohhin]], [[Igor Belanov]] ja [[Andri Ševtšenko]]. == Ajalugu == [[Pilt:Principalities of Kievan Rus' (1054-1132).jpg|pisi|Kiievi-Vene (1054–1132)]] {{vaata|Ukraina ajalugu}} Ajaloolised piirkonnad on [[Bessaraabia]], [[Galiitsia]], [[Podoolia]], [[Lääne-Ukraina]] ja [[Puna-Vene]]. Ukraina territooriumil moodustus esimene slaavlaste riik – [[Kiievi Suurvürstiriik]] – [[9. sajand]]il. 11. sajandi keskpaigas osalisvürstide omavaheliste võimuvõitluste pärast riik lagunes ja seniste Kiievi suurvürsti võimu alla kuulunud vürstiriikide iseseisvumise tulemusena kujunes iseseisev Lääne-Euroopale orienteeritud [[Kiievi vürstiriik]]. Kiievi vürstiriik eksisteeris iseseisvalt kuni [[1362]]. aastani, mil liitus [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigiga]] ning moodustas 2/3 Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi territooriumist oma lääne-slaavi päritolu elanikkonnaga. Aastatel [[1471]]–[[1654]] kuulus Ukraina koos Valgevenega Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi koosseisus [[Rzeczpospolita]]sse. Aastatel 1657–1667 toimunud[[Vene-Poola sõda (1657–1667)| Vene-Poola sõja]] tulemusel liideti Ukraina [[Andrussovo rahu]]lepinguga [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]]. Andrussovo vaherahuga tekkis olukord, kus Ukraina jagati eri riikide vahel: [[Vasakkalda-Ukraina]] kuulus Venemaale ja [[Paremkalda-Ukraina]] Poolale, piirijõeks sai Ukrainat poolitav [[Dnepr]]i jõgi. 1700. aastal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal alustas iseseisvussõda Ukraina hetman [[Ivan Mazepa]], kes sõlmis liidulepingu Venemaa tsaaririigiga sõjas olnud Rootsi kuninga [[Karl XII]]-ga. 1708. aastal Mazepa ja Karli vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi Ukraina pärast Venemaaga peetud sõja edukat lõppu saama iseseisvuse, kuid Rootsi vägede kaotatud [[Poltava lahing]] lõpetas selle vabanemiskatse Venemaast. [[1917]]. aasta [[veebruarirevolutsioon|veebruari]]- ja [[oktoobrirevolutsioon]]i järel püüdsid ukraina rahvuslased kehtestada rahvusriiki [[Ukraina Rahvavabariik]]i, kuid Ukrainas toimunud Saksa okupatsiooni, Nõukogude okupatsiooni ja [[Nõukogude-Poola sõda|Nõukogude-Poola sõja]] tulemusena ei suutnud ukrainlased oma iseseisvust kindlustada ning Ukraina jagati [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Poola]] vahel. 1939. aastal alanud [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] alguses [[NSV Liidu kallaletung Poolale|NSV Liidu kallaletungiga Poolale]] okupeeriti Poola riigi koosseisus olnud Ukraina alad ja moodustati [[NSV Liit|NSV Liidu]] koosseisus [[Ukraina NSV]]. Teise maailmasõja käigus okupeeris Saksamaa Ukraina ning Nõukogude väed hõivasid Ukraina uuesti 1944. aastal, millega algas uus Nõukogude periood. === Pärast iseseisvuse taastamist === Ukraina iseseisvus taas [[24. august]]il [[1991]] pärast NSV Liidu lagunemist. 1996. aastal võttis parlament vastu [[Ukraina põhiseadus|põhiseaduse]].<ref>З А К О Н У К Р А Ї Н И Про прийняття Конституції України і введення її в дію, ідомості Верховної Ради України (ВВР), 1996, N 30, ст.142</ref> [[2014]]. aasta alguses toimus [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|revolutsioon]] ning sama aasta märtsis okupeerisid [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa Föderatsiooni relvajõud]] [[Krimm]]i. Järgnevalt Venemaa õhutusel aprillis alanud [[Ukraina kriis|Donbassi sõja]] ajal [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis moodustatud ühenduste [[Donetski Rahvavabariik]] ja [[Luganski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariik]] tegutsemise esimese 100 päeva tulemused olid järgmised: hukkus üle 2000 inimese ja üle 5000 sai haavata; [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis oli erinevatel andmetel sõjategevuse tõttu kodudest sunnitud lahkuma 400&nbsp;000 – 1&nbsp;000&nbsp;000 inimest.<ref name="T4ESD" />´ Vene-Ukraina kriis intensiivistus 2021. aasta lõpus. 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. ==Vaata ka== * [[2011. aasta märtsi kriis]] * [[2014. aasta Krimmi kriis]] * [[Euromaidan]] * [[Donetsi kõrgustik]] * [[Oranž revolutsioon]] * [[Ukraina kriis]] * [[Ukraina meedia]] * [[Ukraina Rahvuskaart]] * [[Eestlased Ukrainas]] * [[Eesti-Ukraina suhted]] * [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised]] * [[Dekommuniseerimine Ukrainas]] * [[Aasta lind (Ukraina)]] * [[Ukraina põhiseadus]] * [[Ukraina iseseisvuspäev]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] * [[Ukraina astumine Euroopa Liitu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="esY44">[http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/5029-17 Ukraina riikliku keelepoliitika aluste seadus (ukraina keeles)]</ref> <ref name="Y9dmB">[http://www.postimees.ee/2707246/ukraina-parlament-tuhistas-vene-keele-positsiooni-tugevdava-seaduse Ukraina parlament tühistas vene keele positsiooni tugevdava seaduse]</ref> <ref name="Maigre">Merle Maigre [http://www.postimees.ee/49085/krimm-on-ukraina-julgeoleku-mikrokosmos/ "Krimm on Ukraina julgeoleku mikrokosmos"] Postimees, 15.11.2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref> <ref name="Tigasson">Külli-Riin Tigasson [http://www.epl.ee/news/kultuur/krimm-kas-jargmine-sihtmark.d?id=51140287 "Krimm – kas järgmine sihtmärk?"] EPL, 29. august 2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref> <ref name="c2U6x">[http://www.ukrstat.gov.ua/operativ/operativ2007/ds/nas_rik/nas_e/nas_rik_e.html Державний комітет статистики України. Населення (1990–2009рр.)] aasta alguse seisuga, Ukraina Statistikaameti andmetel</ref> <ref name="T4ESD">{{Netiviide|url=http://www.unian.net/politics/954689-100-dney-narodnyih-respublik-govoryat-tsifryi.html |pealkiri=100 дней «народных республик». Говорят цифры |väljaandja=UNIAN |aeg=23. august 2014 |vaadatud=23. augustil 2014 |Eesnimi=Juri |Perekonnanimi=Smirnov}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.ukrstat.gov.ua/ Ukraina Riiklik Statistikaamet] {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=UA}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Ukraina| ]] 4vwfcdqpescr3a2ravxi0raoegpgdg7 6165856 6165835 2022-07-22T20:34:44Z Andres 5 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/62.65.58.176|62.65.58.176]] ([[User talk:62.65.58.176|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:PikseBot|PikseBot]]. wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; jõelaevade kohta vaata artiklit [[Bulgarija]] ja artiklit [[Ukraina (1952)]].}} {{keeletoimeta}}{{ajakohasta}} {{Riik | riiginimi = Ukraina | omastav = Ukraina | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Україна | nimi1_latin = (''Ukrajina'') | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Lesser Coat of Arms of Ukraine.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Europe_location_UKR.png | deviis = | riigikeel = [[ukraina keel|ukraina]] | ametlik_keel = [[ukraina keel]]<ref name="esY44" /><ref name="Y9dmB" /> | pealinn = [[Kiiev]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Volodõmõr Zelenskõi]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Denõss Šmõgal]] | pindala = 603550 | rahvaarv = | iseseisvus = [[24. august]] [[1991]] | valuuta = [[Ukraina grivna|grivna]] (UAH) | ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]] | hümn = [[Štše ne vmerla Ukrajinõ]]<br>(Ще не вмерла України) | usund = | üladomeen = [[.ua]] | telefonikood = 380 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = UKR | märkused = }} '''Ukraina''' ([[ukraina keel]]es Україна ''Ukrajina'' [ukrɑˈjinɑ]) on riik [[Ida-Euroopa]]s, [[Must meri|Mustast merest]] ja [[Aasovi meri|Aasovi merest]] põhja pool. Ukraina piirneb [[Rumeenia]] ja [[Moldova]]ga edelas, [[Ungari]] ja [[Slovakkia]]ga läänes, [[Poola]]ga loodes, [[Valgevene]]ga põhjas ja [[Venemaa]]ga idas. Pindalalt (603 628 km²) on Ukraina 45. riik maailmas ja suurim tervikuna Ida-Euroopas asuv riik (Venemaa on suurem, kuid asub suuremalt osalt Aasias).{{lisa viide}} Seisuga 1. jaanuar 2021 elab Ukrainas 41,4 miljonit inimest (ei hõlma [[Venemaa Föderatsioon|Venemaa Föderatsiooni]] poolt [[Anneksioon|annekteeritud]] [[Krimm|Krimmi]], sh [[Sevastopol|Sevastopoli]] territooriumil elavaid inimesi).<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Ukraina Statistikaamet|url=http://www.lv.ukrstat.gov.ua/dem/piramid/all_e.php|pealkiri=Gender-age pyramid of the population (1989-2021)|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Sellega on Ukraina rahvaarvult 36. riik maailmas. Riigi pealinn on [[Kiiev]], riigikeel [[ukraina keel]]. Ukraina on [[unitaarriik]], riigikorralt [[poolpresidentaalne vabariik]]. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on Ukrainas lahutatud. Ukraina jaguneb 27 haldusüksuseks: 24 oblastiks, kaheks riikliku alluvusega linnaks (Kiiev ja [[Sevastopol]]) ja üheks autonoomseks vabariigiks ([[Krimm]]). Ukrainast lõunasse jäävad Must ja Aasovi meri. Maismaapiir on Ukrainal Venemaa, Valgevene, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Moldovaga. Tänapäeval on Ukraina areneva majandusega tööstusriik, kus on ka tugev põllumajandus ja toorainesektor. 2020. aastal oli Ukraina [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] 154 miljardit [[USA dollar]]it (ligi 3630 dollarit elaniku kohta).<ref>{{Netiviide|url=https://www.intellinews.com/ukraine-s-economy-contracted-4-in-2020-ending-four-years-of-positive-growth-206106/|pealkiri=Ukraine's economy contracted 4% in 2020, ending four years of positive growth|aeg=22. märts 2021}}</ref> Ukraina rahaühik on [[grivna]]. Riigi iseseisvus kuulutati välja 24. augustil 1991. Sellele eelnenud 69 aasta vältel kuulus Ukraina [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu. == Suurus ja piirid == Ukraina pindala on 603 550 km² (579 330 km² maad, 24 220 km² vett), millega ta on maailma riikide seas suuruselt 48. kohal. Umbes 43 333 km² ehk umbes 7,1% Ukraina territooriumist – [[Krimm]] ning üks kolmandik nii [[Donetski oblast|Donetski]] kui ka [[Luhanski oblast|Luhanski oblastist]] – on Venemaa okupatsiooni all.<ref name="cia">[https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ukraine/ Ukraine - The World Factbook]. cia.gov. Vaadatud 3.3.2022</ref> Maismaapiiride kogupikkus on 5581 km, millest 1944 km on [[Venemaa]]ga, 1202 km [[Moldova]]ga, 1111 km [[Valgevene]]ga, 601 km [[Rumeenia]]ga, 498 km [[Poola]]ga, 128 km [[Ungari]]ga ja 97 km [[Slovakkia]]ga. Rannajoone kogupikkus on 2782 km.<ref name="cia"/> Vastavalt [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i [[ÜRO mereõiguse konventsioon|mereõiguse konventsioonile]] ulatuvad Ukraina [[territoriaalmeri|territoriaalveed]] rannajoonest 12 [[meremiil]]i kaugusele ja [[eksklusiivne majandustsoon|eksklusiivse majandustsooni]] ulatus merel on 200 meremiili.<ref name="cia"/> == Loodus == {{vaata|Ukraina geograafia}} === Pinnamood === [[Pilt:Karpaty, pohled při stoupání na Hoverlu.jpg|pisi|[[Ida-Karpaadid]]]] [[Fail:Буковий ліс.webm|pisi|Video Holosiivski rahvuspargi pöökidest Ukrainas]] Suurem osa Ukrainast asub [[Ida-Euroopa lauskmaa]]l, mida katavad viljakad tasandikud ja [[stepp|stepid]]. Ukraina lääneosas asuvad [[Podoolia kõrgustik]], [[Volõõnia kõrgustik]] ja osa [[Ida-Karpaadid|Ida-Karpaatidest]]. Seal on ka Ukraina kõrgeim tipp [[Goverla]] (2061 m).<ref name="cia"/> [[Krimmi poolsaar]]el asuvate Krimmi mägede kõrgeim tipp on [[Roman Koš]] (1545 m). Ukrainale kuulub suurim saar [[Must meri|Mustas meres]] – [[Džarõlgatš]]. === Veestik === Ukraina lõunapiiriks on 2782&nbsp;km Musta mere ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] rannikut. Suuremad jõed [[Dnepr]], [[Desna]] ja [[Dnestr]] suubuvad Musta merre. Edelapiiril Rumeeniaga voolab 54&nbsp;km ulatuses [[Doonau]]. === Floora === Karpaatides kasvavad Euroopa ühed viimased [[ürgmets]]ad, need kuuluvad [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] hulka. 16% Ukrainast on kaetud metsadega, peamised puud on [[pöök]], [[mänd]], [[kask]], [[lepp]], [[haab]], [[tamm]], [[saar]] ja [[vaher]]. Ukraina rahvuslill on [[päevalill]]. === Fauna === Ukrainas on kohatud 132 liiki imetajaid ja 424 liiki linde, neist 270 pesitsevaid. Mustas meres leidub neli liiki [[delfiin]]e. 19. sajandil suri välja metshobune [[tarpan]]. Suurtest kiskjatest leidub Karpaatides [[karu]] ja [[ilves]]t. === Looduskaitse === {{vaata ka|Ukraina rahvusparkide loend}} Ukrainas on 49 rahvusparki. Vanim neist on [[1980]]. aastal asutatud [[Karpaatide rahvuspark]]. Vanim looduskaitseala on 1921. aastal loodud [[Askania-Nova looduskaitseala]]. ==Riik== ===Riigikord=== Ukraina on [[unitaarriik]], riigikorra järgi on see presidentaal-parlamentaarne vabariik. Riigipea on laialdaste volitustega otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitav president, kes määrab riigi sise- ja välispoliitika põhisuunad, tal on seadusliku algatuse õigus. President on [[Ukraina relvajõud|relvajõudude]] kõrgem ülemjuhataja ning Ukraina Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu esimees. Vajadusel võib ta riigis kehtestada eriolukorra. Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile, mis on tuntud kui [[Ukraina Ülemraada|Ülemraada]] (''Verhovna Rada''). Täidesaatev võim kuulub presidendile ja valitsusele (''Kabinet Ministriv'').<ref>{{Netiviide|url=https://vm.ee/et/i-uldinfo|pealkiri=I. ÜLDINFO|väljaanne=Välisministeerium|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Alates 2019. aasta maist on [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]. Peaminister on alates 2020. aasta märtsist [[Denõss Šmõgal]]. === Haldusjaotus === {{vaata|Ukraina haldusjaotus}} Ukraina suurimad linnad on pealinn [[Kiiev]], tööstuskeskused [[Dnipro]], [[Harkiv]] ja [[Donetsk]], sadamalinnad [[Odessa]] ja [[Mõkolajiv]]. Ukraina koosneb 24 [[oblast (Ukraina)|oblastist]] (''область''), mille puhul igat oblastit haldab oblastiadministratsioon (''обласна державна адміністрація''), ühest [[autonoomne vabariik|autonoomsest vabariigist]] (''автономна Республіка'') ja kahest keskalluvusega linnast (''місто''). Kogu riigi territoorium koosnes 2020. aasta juuni alguse seisuga 490-st rajoonist.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v-ukraine-vtroe-umenshat-kolichestvo-rayonov В Украине втрое уменьшат количество районов] - Liga Novosti, 12.06.2020</ref> Alloleval kaardil esitatud halduspiirid kajastavad olukorda enne [[2014. aasta Krimmi kriis|Krimmi okupeerimist Venemaa poolt]] 2014. aasta märtsis ja enne [[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] algust 2014. aasta aprillis. 2016. aasta maikuu seisuga on osa Donetski ja Luhanski oblastist, kaasarvatud [[Donetsk]] ja [[Luhansk]], valitsusvastaste relvajõudude kontrolli all. {{UKRoblastid|options=float:left; border:3px; max-width:460px;}} {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers" style="text-align:left" ! Üksus !! data-sort-type="number" | Pindala<br />(km²) !! data-sort-type="number" | Rahvaarv !! Halduskeskus |- | [[Dnipropetrovski oblast]] || 31 974 || 3 142 035 (2021) || [[Dnipro]] |- | [[Donetski oblast]] || 26 517 || 4 100 280 (2021) || [[Kramatorsk]] (ametlikult [[Donetsk]]) |- | [[Harkivi oblast]] || 31 415 || 2 633 834 (2021) || [[Harkiv]] |- | [[Hersoni oblast]] || 24 598 || 1 016 707 (2021) || [[Herson]] |- | [[Hmelnõtski oblast]] || 20 645 || 1 243 787 (2021) || [[Hmelnõtskõi]] |- | [[Ivano-Frankivski oblast]] || 13 928 || 1 361 109 (2021) || [[Ivano-Frankivsk]] |- | [[Kiievi oblast]] || 28 131 || 1 788 530 (2021) || [[Kiiev]] |- | [[Kirovogradi oblast]] || 24 588 || 920 128 (2021) || [[Kropõvnõtskõi]] |- | [[Luhanski oblast]] || 26 684 || 2 121 322 (2021) || [[Sjevjerodonetsk]] (ametlikult [[Luhansk]]) |- | [[Lvivi oblast]] || 21 833 || 2 497 750 (2021) || [[Lviv]] |- | [[Mõkolaivi oblast]] || 24 598 || 1 108 394 (2021) || [[Mõkolajiv]] |- | [[Odessa oblast]] || 33 310 || 2 368 107 (2021) || [[Odessa]] |- | [[Poltava oblast]] || 28 748 || 1 371 529 (2021) || [[Poltava]] |- | [[Rivne oblast]] || 20 047 || 1 148 456 (2021) || [[Rivne]] |- | [[Sumõ oblast]] || 23 834 || 1 053 452 (2021) || [[Sumõ]] |- | [[Zaporižžja oblast]] || 27 180 || 1 666 515 (2021) || [[Zaporižžja]] |- | [[Žitomõri oblast]] || 29 832 || 1 195 495 (2021) || [[Žõtomõr]] |- | [[Taga-Karpaatia oblast]] || 12 777 || 1 254 327 (2019) || [[Užhorod]] |- | [[Ternopili oblast]] || 13 823 || 1 030 562 (2021) || [[Ternopil]] |- | [[Tšerkassõ oblast]] || 20 900 || 1 178 266 (2021) || [[Tšerkassõ]] |- | [[Tšernihivi oblast]] || 31 865 || 976 701 (2021) || [[Tšernihiv]] |- | [[Tšernivtsi oblast]] || 8 097 || 896 566 (2021) || [[Tšernivtsi]] |- | [[Vinnõtsja oblast]] || 26 513 || 1 529 123 (2021) || [[Vinnõtsja]] |- | [[Volõõnia oblast]] || 20 143 || 1 027 397 (2021) || [[Lutsk]] |- | [[Krimmi Autonoomne Vabariik]] || 26 100 || 1 953 700 (2012) || [[Simferopol]] |- | [[Kiiev|Kiievi linn]] || 848 || 2 962 180 (2021) || |- | [[Sevastopol|Sevastopoli linn]] || 1 079 || 509 992 (2020) || |} Pärast NSV Liidu lagunemist on Ukraina ja [[Venemaa Föderatsioon]] vaielnud [[Sevastopol|Sevastopoli]] linna ja [[Krimmi poolsaar]]e (endise NSV Liidu [[Musta mere laevastik]]u tugibaasi) kuuluvuse üle. Varem Venemaale kuulunud Krimmi andis 1954. aastal Ukrainale üle Nikita Hruštšov. 1991. aasta detsembris hääletati Krimmis Ukraina iseseisvuse poolt, kuid juba 1992. aastal algatasid kohalikud venelased kampaania Krimmi tagastamiseks Venemaale. 1997. aastal sõlmitud [[Vene-Ukraina sõpruse, koostöö ja partnerluse leping]]uga tunnustas Venemaa Ukraina piire ja territoriaalset puutumatust, ent ka pärast seda on Vene poliitikud korranud nõudmisi Krimmi üleandmiseks Venemaale.<ref name="Maigre" /><ref name="Tigasson" /> ===Riigikaitse=== Ukraina riigikaitset koordineerib [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] ning sõjalise riigikaitse tagavad [[Ukraina relvajõud]]. 2014. aastal kukutatud presidendi [[Viktor Janukovõtš]]i valitsusajal kaotati Ukrainas [[ajateenistus]], selle taastas 2014. aasta mai algul presidendi kohusetäitja [[Oleksandr Turtšõnov]]. Õiguskaitseorganiteks on [[Ukraina Julgeolekuteenistus]], [[Riiklik Juurdlusbüroo (Ukraina)|Riiklik Juurdlusbüroo]], [[Ukraina Rahvuslik Korruptsioonivastane Büroo]], [[Ukraina Majandusjulgeoleku Büroo]] ja [[Ukraina Rahvuspolitsei]]. ===Tähtpäevad=== * [[14. märts]] - [[Ukraina vabatahtliku päev]] * [[24. august]] - [[Ukraina iseseisvuspäev]] * [[14. oktoober]] - [[Ukraina kaitsjate päev]] == Haridus == Ukraina vanim ülikool on 1615. aastal asutatud [[Kiievi Mogila Akadeemia]]. 2016. aastal oli Ukrainas 802 kõrgemat õppeasutust.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v_ukraine_zakroyut_eshche_desyat_vuzov В Украине закроют еще десять вузов] - Liga Novosti, 01.03.2016, 12:46 (vaadatud: 09.05.2021)</ref> 2018. aastal asutati Rahvuslik Kõrghariduse Kvaliteedi Tagamise Agentuur.<ref>[https://www.ceenqa.org/members/full-members/ukraine/ The National Agency for Higher Education Quality Assurance (NAQA)] - EENQUA. (vaadatud: 09.05.2021)</ref> ==Rahvastik== [[Pilt:Ukraine_census_2001_Ukrainian.svg|pisi|Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti]] ===Demograafilised näitajad=== Seisuga 1. jaanuar 2021 elas Ukrainas 41,4 miljonit inimest (ei hõlma [[Venemaa Föderatsioon|Venemaa Föderatsiooni]] poolt [[Anneksioon|annekteeritud]] [[Krimm|Krimmi]], sh [[Sevastopol|Sevastopoli]] territooriumil elavaid inimesi). 46% elanikest on mehed ja 54% naised. Alates 2015. aastast on Ukraina rahvaarv vähenenud 3,1% võrra.<ref name=":0" /> 2020. aasta hinnangutel oli kuni 14-aastasi inimesi 16,16%, 15–24-aastasi 9,28%, 25–54-aastasi 43,66%, 55–64-aastasi 13,87% ja üle 65-aastasi 17,03%. Mediaanvanus oli 41,2 aastat, meestel 38,2 ja naistel 44,3 aastat.<ref name="cia"/> Ukraina on negatiivse loomuliku iibega riik, kus surmade arv ületab sündide arvu. 2022. aasta hinnangute kohaselt oli riigis 1000 elaniku kohta 9 sündi ja 13,77 surma. Ühe naise kohta sündis 2021. aastal 1,56 last. Samuti on negatiivne [[rändeiive]] (2021. aasta hinnangul 0,26 väljarändajat 1000 inimese kohta).<ref name="cia"/> Keskmine oodatav eluiga oli 2021. aastal 73,18 (meestel 68,51 ja naistel 78,15).<ref name="cia"/> <ref>{{Netiviide|url=http://www.lv.ukrstat.gov.ua/eng/themes/19/th_19e.php?n=Demographic%20and%20Social%20Statistics%20Data%20Processing%20Division|pealkiri=Population and migration|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> {{veergude loend|laius=15em| *1990 – 51,94 miljonit inimest *1991 – 52,06 miljonit inimest *1992 – 52,24 miljonit inimest *1993 – 52,11 miljonit inimest *1994 – 51,73 miljonit inimest *1995 – 51,30 miljonit inimest *1996 – 50,82 miljonit inimest *1997 – 50,37 miljonit inimest *1998 – 49,92 miljonit inimest *1999 – 49,43 miljonit inimest *2000 – 48,92 miljonit inimest *2001 – 48,46 miljonit inimest<ref name="c2U6x" /> *2001 – 48 923 200 inimest *2002 – 48 457 100 inimest *2003 – 48 003 500 inimest *2004 – 47 622 400 inimest *2005 – 47 280 800 inimest *2006 – 46 929 500 inimest *2007 – 46 646 000 inimest *2008 – 46 372 700 inimest *2009 – 46 143 700 inimest *2010 – 45 962 900 inimest *2011 – 45 778 500 inimest *2015 – 42 759 700 inimest (aasta lõpu seisuga) }} === Rahvad === 2001. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Ukraina rahvastikust 77,8% [[ukrainlased]]. Suurim vähemusrahvus Ukrainas on [[venelased]] (2001. aasta seisuga 17,3%). Ülejäänud vähemusrahvuste osakaal on märksa väiksem – 2001. aastal moodustasid 0,6% rahvastikust [[valgevenelased]], 0,5% [[moldaavlased]], 0,5% [[krimmitatarlased]], 0,4% [[bulgaarlased]], 0,3% [[ungarlased]], 0,3% [[rumeenlased]], 0,3% [[poolakad]] ja 0,2% [[juudid]].<ref name="cia"/> Ukraina alad on ajaloos olnud korduvalt jagatud eri riikide, peamiselt Poola, Venemaa ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] vahel. Nõukogude võimu aastail arendati Ukrainas eelkõige [[maavarad]]e kaevandamist ja [[rasketööstus]]t, mille tarvis loodud suurettevõtetesse suunati Ukrainasse töölisi ja spetsialiste kogu Nõukogude Liidust. Selle tagajärjel on tööstuslikus Ida-Ukrainas märksa rohkem venelasi kui põllumajanduslikus lääneosas, kus domineerivad ukrainlased. Samuti on Krimm valdavalt venelaste asuala. Ajalooliselt silmapaistev vähemus on ka krimmitatarlased. 1944. aastal [[Küüditamine|küüditati]] Krimmis elanud tatarlased [[Kesk-Aasia]]sse, tagasi hakkasid nad tulema alles 1990. aastatel. Nüüdseks on Krimmis tatarlasi umbes 250 000–300 000, ligikaudu 100 000 on jäänud Kesk-Aasiasse. Samas ei ole kodumaale naasnud krimmitatarlastele tagastatud [[konfiskeerimine|konfiskeeritud]] vara, see suurendab aga rahvustevahelisi pingeid.<ref name="Maigre" /><ref name="Tigasson" /> === Keeled === Ukraina ainus riigikeel on [[ukraina keel]], mida kõneleb emakeelena 67,5% rahvastikust. Suurim regionaalne keel on [[vene keel]], mida kõneleb emakeelena 29,6% rahvastikust. Teiste keelte kõnelejaid oli 2001. aasta hinnangul 2,9%.<ref name="cia"/> === Rahvastiku paiknemine === Kõige suuremad linnapiirkonnad on [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Donetsk]], [[Dnipro]] ja [[Odessa]]. Rahvaarvult on suurimad haldusüksused [[Donetski oblast]] (4,1 miljonit elanikku) ja [[Dnipropetrovski oblast]] (3,1 miljonit).<ref name="cia"/> Pealinnas Kiievis elab ligi kolm miljonit inimest. Neile kolmele haldusüksusele järgneb [[Harkivi oblast]] 2,6 miljoni elanikuga.<ref>{{Netiviide|url=http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/2021/zb_chuselnist%202021.pdf|pealkiri=Number of Present Population of Ukraine, as of January 1 2021|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> 2022. aastal elas 69,9% ukrainlastest linnas ja 30,1% maapiirkonnas. ==== Suurimad linnad ==== [[Pilt:Lavra Kyiv.JPG|upleft|pisi|[[Kiiev]]]] [[Pilt:LopanStrelkaKharkov.jpg|pisi|[[Harkiv]]]] {{vaata ka|Ukraina linnade loend}} {| class="wikitable sortable" ! Koht || Linn || Elanikke (2021)<ref>[https://www.citypopulation.de/en/ukraine/cities/ Ukraine: Provinces and Major Cities].</ref> || Elanikke (2001) |- | 1. || [[Kiiev]] (Київ) || 2 962 180 || 2 611 327 |- | 2. || [[Harkiv]] (Харків) || 1 433 886 || 1 470 902 |- | 3. || [[Odessa]] (Одеса) || 1 015 826 || 1 029 049 |- | 4. || [[Dnipro]] (Дніпро) || 980 948 || 1 080 846 |- | 5. || [[Donetsk]] (Донецьк) || 905 364 || 1 016 194 |- | 6. || [[Zaporižžja]] (Запоріжжя)|| 722 713 || 817 882 |- | 7. || [[Lviv]] (Львів) || 721 510 || 732 818 |- | 8. || [[Krõvõi Rih]] (Кривий Ріг) || 612 750 || 709 014 |- | 9. || [[Mõkolajiv]] (Миколаїв) || 476 101 || 514 136 |- | 10. || [[Sevastopol]] (Севастополь) || 464 349 || 342 451 |} === Religioon === Ukrainas on [[õigeusk]] suurim uskkond. 16.–29. jaanuaril 2019 viidi Ukrainas läbi uuring inimeste usuliste tõekspidamiste kohta, millele vastas Ukrainas 11 000 inimest. Intervjuusid ei viidud läbi okupeeritud [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski oblasti]] aladel. Tulemuste kohaselt pidas 70,7% vastajatest end üldises mõttes [[õigeusk]]likeks, kellest 43,9% pidas end [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u toetajateks, 38,4% pidas end kirikuorganisatsioonidega mitteseotud õigeusklikeks ning 15,2% pidas end [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]]u toetajateks. 8,8% kõigist vastanutest pidasid end lihtsalt [[kristlus|kristlasteks]], 6,9% [[uniaadid|uniaatideks]], 1,3% [[katoliiklus|katoliiklasteks]] ning 1% [[protestantism|protestantideks]]. 9,5% vastanutest ei seostanud end ühegi usundiga või keeldusid vastamast.<ref>[https://risu.org.ua/en/index/all_news/community/social_questioning/74551/ MAJORITY OF ORTHODOX UKRAINIANS IDENTIFY THEMSELVES AS OCU FAITHFUL] – RISU, 01.02.2019 (02.03.2019)</ref> 2018. aastal toimus [[Ukraina õigeusu kirikute ühendkogu]], mis asutas [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u. ==Ukraina majandus== [[Pilt:МКІ.JPG|pisi|Metallurgiakombinaat [[Mariupol]]is [[Donetski oblast]]]] {{Vaata|Ukraina majandus}} Ukraina on suuruselt maailma 56. majandus. Tegemist on [[Ida-Euroopa]] suuruselt neljanda majandusega [[Venemaa]], [[Poola]] ja [[Rumeenia]] järel. 2020. aastal oli Ukraina [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] 154 miljardit [[USA dollar]]it (ligi 3630 dollarit elaniku kohta).<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_GDP_(nominal)|pealkiri=List of countries by GDP (nominal)|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=2. märtsil 2022}}</ref> SKP ühe elaniku kohta on neil suuruselt 137.<ref>{{Netiviide|url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?most_recent_value_desc=true|pealkiri=GDP per capita (current US$)|vaadatud=2.03.2022}}</ref> Maailmapanga ennustuse järgi kahaneb Ukraina majandus 2022. aastal umbes 45%. Majanduse kahanemist põhjustab [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetung Ukrainasse]] ja seetõttu katkenud Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega eksporditeed läbi Ukraina Musta mere sadamate [[Mariupol|Mariupoli]] ja [[Odessa]]. Enne sõda moodustasid need marsruudid poole Ukraina väliskaubandusest ja 90% teraviljakaubandusest. Ukraina on suur [[nisu]] eksportija, mis on nende majanduse üks alustala, kuid valitsus on keelanud teravilja ja muude põhitoiduainete ekspordi, kuna püüab tagada toiduga kindlustatust enam kui 6,5 miljonile inimesele, kes on riigisiseselt sõja tõttu ümberasustatud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.weforum.org/agenda/2022/04/ukraine-economy-decline-war/|pealkiri=Ukraine’s economy will shrink by almost half this year, says World Bank|väljaanne=World Economic Forum|aeg=22. aprill 2022}}</ref> Alates oktoobrist 2008 on avatud ka Ukraina börs, kus saab kaubelda erinevate finantsinstrumentidega ([[Aktsia|aktsiad]], [[Futuur|futuurid]], [[Optsioon|optsioonid]], [[Võlakiri|võlakirjad]]).<ref>{{Netiviide|url=http://www.ux.ua/s111|pealkiri=Ukrainian Exchange|vaadatud=2. märtsil 2022}}</ref> Põllumajanduspiirkonnana oli Ukraina tähtis juba [[Tsaari-Venemaa]] jaoks. Nõukogude ajal oli [[Ukraina NSV]] suuruselt teise majandusega liiduvabariik NSV Liidus, sealne tööstus ja põllumajandus mängisid Nõukogude [[plaanimajandus]]es tähtsat rolli. Nõukogude riigi lagunedes läks Ukraina üle turumajandusele. Üleminekuaeg oli Ukraina jaoks raske. Kui 1991. aastal võitles valitsus [[esmatarbekaubad|esmatarbekaupade]] [[defitsiit|defitsiidiga]], siis järgnevail aastail oli probleemiks [[hüperinflatsioon]]: 1993. aastal püstitas Ukraina maailmarekordi inflatsioonis aasta kohta. [[Toetus]]ed riigiettevõtetele ja põllumajandusele neelasid suure osa riigi eelarvest, kohati levis [[barterkaubandus]]. Struktuursete majandusreformide ja [[privatiseerimine|privatiseerimise]] toel saadi siiski jagu suuremast osast probleemidest. Tänapäeval on Ukraina areneva majandusega [[tööstusriik]], kus on ka tugev [[põllumajandus]] ja toorainesektor. Riigis on laiaulatuslik [[rasketööstus]], Ukraina on üks suuremaid metallirafineerijaid Ida-Euroopas. Arenenud on kõrgtehnoloogiline tootmine, sealhulgas [[Infotehnoloogia|IT]]. Ukrainal on oma [[Ukraina autotööstus|autotööstus]], [[Ukraina kosmosetööstus|kosmosetööstus]] ja [[Ukraina Riiklik Kosmoseagentuur|kosmoseagentuur]]. Energiaallikad imporditakse peaaegu täielikult, [[nafta]]- ja [[maagaas|gaasivarustuses]] sõltub Ukraina Venemaast; see on tinginud ka riikidevahelisi probleeme. 25% tarbitavast maagaasist toodab Ukraina ise, 30% tuleb Venemaalt ning 40% Kesk-Aasiast Venemaa kaudu, samas liigub 85% Vene gaasist Euroopasse Ukraina kaudu. 2007. aastal tuli Ukrainas toodetavast energiast 47,4% söest ja gaasist, 47,5% tuumajaamadest ning 5% hüdroelektrijaamadest. Neli tegutsevat tuumaelektrijaama asuvad [[Varaš]]is, [[Energodar]]is, [[Južnoukrainsk]]is ja [[Netišõn]]is. Euroopa riikide seas on Ukraina turistide külastuste arvult 8. kohal. Turismi soosib Ukraina mitmekesine loodus: Karpaadid on populaarsed suusatajate, matkajate, jahimeeste ja kalastajate seas, Musta mere rannikul aga asuvad tuntud kuurordid, näiteks [[Jalta]]. Mitmekesise ajaloo tõttu on Ukrainas huvitav arhitektuur, omapärase kultuuriga linnadena on Kiievi kõrval tuntud ka [[Lviv]] ja [[Odessa]]. Ukrainas on rikkalik köök, millest on ülemaailmselt tuntud näiteks [[borš]], [[vareenikud]] ja [[kapsarullid]] (''holubtsõ''), [[kiievi kotlet]], [[kartulikotletid]], [[soolapekk]] ja [[pipraviin]]; samuti kasvatatakse seal [[viinamarjad|viinamarju]] ja valmistatakse [[vein]]i. Suurem osa Ukraina ekspordist läheb [[Euroopa Liit]]u ja [[SRÜ]] riikidesse. Suurimad firmad kuuluvad börsiindeksisse [[PFTS]], nendega kaubeldakse [[Ukraina börs]]il. [[Maailmapank]] liigitab Ukraina keskmise sissetulekuga riikide hulka. Riigi majanduses nähakse tugevat arengupotentsiaali, mis aga saab realiseeruda ainult ulatuslike majandus- ja juriidiliste reformide toel. Ehkki 1990. aastate alguse majanduslangusest saati püsib Ukraina majandus suhteliselt stabiilne, pidurdavad selle arengut [[monopol]]id rasketööstuses, [[infrastruktuur]]i ja transpordi nõrkus, [[korruptsioon]] ja [[bürokraatia]]. 2020. aastal oli töötuse määr 7,7%.<ref>{{Netiviide|url=http://lv.ukrstat.gov.ua/eng/themes/18/th_18e.php?n=Finance%20and%20Labor%20Statistics%20Data%20Processing%20Division|pealkiri=Labour market|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> Ukraina rahaühik on [[Ukraina grivna|grivna]]. ==Ukraina kultuur== {{vaata|Ukraina kultuur}} [[Pilt:Ласточкино гнездо.jpg|pisi|[[Pääsupesa loss]] [[Jalta]]s]] [[Pilt:Victor_Vasnetsov_-_Knight_at_the_Crossroads_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|[[Viktor Vasnetsov]]i maal "Rüütel ristteel" (1878)]] Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri areng oli pikka aega pärsitud. [[Ukraina arhitektuur]]ile, [[Ukraina kirjandus|kirjandusele]], [[Ukraina muusika|muusikale]] ja rahvakommetele on avaldanud tugevat mõju ka riigis valitsev [[õigeusk]]. Nii on näiteks soorollid Ukrainas tänini traditsioonilisemad ja vanavanemad mängivad lastekasvatuses suuremat rolli kui Läänes. Ukraina kirjandus sai alguse juba 11. sajandil, pärast [[Kiievi-Vene]] ristimist. Toonane kirjandus oli peamiselt [[liturgia|liturgiline]] ning kirjutatud [[kirikuslaavi keel]]es. Iseseisev kirjandus arenes Ukrainas 14.–16. sajandil, suuresti Poola ja Vene mõju all. Suulise kirjanduse arengut mõjutas [[kasakad|kasakakultuuri]] väljaarenemine, kus sündis uut laadi [[eepiline luule]]. 17.–18. sajandil oli ukraina keeles avaldamine keelatud, keelu kadudes sündis 18. sajandi lõpuks ka modernne ukraina kirjandus. 1830. aastail arenes [[Ukraina romantism]], mille üks tuntumaid esindajaid oli rahvuslik luuletaja ja maalikunstnik [[Tarass Ševtšenko]]. 1863. aastal keelati Venemaal täielikult ukrainakeelsete teoste trükkimine. See sundis ukraina kirjanikke kas avaldama oma teosed vene keeles või trükkima neid piiri taga, [[Austria-Ungari]]le kuulunud [[Galiitsia]]s. Nii tuntaksegi mitmeid ukraina autoreid, teadmata alati, et nad on pärit Ukrainast – üks selliseid on [[Nikolai Gogol]]. Keeldu ei tühistatud ametlikult, kuid pärast 1917. aasta revolutsiooni ja bolševike võimuletulekut muutus see tähtsusetuks. Ukraina kirjanduse õitseng kestis 1930. aastateni, mil [[Jossif Stalin]] kehtestas Nõukogude kunstis ja kirjanduses [[sotsialistlik realism|sotsialistliku realismi]] ainuvalitsuse. Täielikult taastus Ukraina kultuurielu sellest alles pärast riigi iseseisvumist 1991. aastal. === Sport === {{vaata ka|Ukraina olümpiamängudel}} Ukraina on tuntud spordiriik. Ukraina sportlased on rahvusvahelisel tasemel olnud edukad muuhulgas [[kergejõustik]]us, [[võimlemine|võimlemises]], [[purjetamine|purjetamises]], [[poks]]is, [[maadlus]]es, [[ujumine|ujumises]], [[judo]]s ja [[male]]s. Tuntumate Ukraina sportlaste hulka kuuluvad poksijad [[Vitali Klõtško|Vitali]] ja [[Volodõmõr Klõtško]] ning [[Vassõl Lomatšenko]] ja teivashüppaja [[Sergei Bubka]]. Iseseisva võistkonnana on Ukraina osalenud [[suveolümpiamängud]]el alates [[1996. aasta suveolümpiamängud]]est. Ukraina sportlased on suveolümpiamängudel võitnud medaleid kokku 20 spordialalt. Kõige edukam olümpiasportlane on ujuja [[Jana Klotškova]], kes võitis aastatel 2000–2004 neli olümpiakulda ja ühe hõbemedali. [[Taliolümpiamängud]]el on Ukraina osalenud alates [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aasta mängudest]]. Medaleid on võidetud [[laskesuusatamine|laskesuusatamises]], [[vigursuusatamine|vigursuusatamises]] ja [[iluuisutamine|iluuisutamises]]. Olümpiavõitjaks on tulnud iluuisutaja [[Oksana Bajul]] (1994), laskesuusatamise naiskond (2014) ja vigursuusataja [[Oleksandr Abramenko]] (2018). [[Ukraina jäähokikoondis]] on osalenud [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el ning [[jäähoki maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] kõrgeimas divisjonis aastatel 1999–2006. Ukraina kõige populaarsem spordiala on [[jalgpall]]. Ukraina kõige edukamad jalgpalliklubid on olnud [[Kiievi Dinamo]] ja [[Donetski Šahtar]]. [[Ukraina jalgpallikoondis]] osales maailmameistrivõistlustel esmakordselt [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aastal]], mil jõuti kohe veerandfinaali. 2012. aastal võõrustas Ukraina koos Poolaga jalgpallis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlusi]]. Tuntumate Ukraina jalgpallurite hulka kuuluvad [[Oleg Blohhin]], [[Igor Belanov]] ja [[Andri Ševtšenko]]. == Ajalugu == [[Pilt:Principalities of Kievan Rus' (1054-1132).jpg|pisi|Kiievi-Vene (1054–1132)]] {{vaata|Ukraina ajalugu}} Ajaloolised piirkonnad on [[Bessaraabia]], [[Galiitsia]], [[Podoolia]], [[Lääne-Ukraina]] ja [[Puna-Vene]]. Ukraina territooriumil moodustus esimene slaavlaste riik – [[Kiievi Suurvürstiriik]] – [[9. sajand]]il. 11. sajandi keskpaigas osalisvürstide omavaheliste võimuvõitluste pärast riik lagunes ja seniste Kiievi suurvürsti võimu alla kuulunud vürstiriikide iseseisvumise tulemusena kujunes iseseisev Lääne-Euroopale orienteeritud [[Kiievi vürstiriik]]. Kiievi vürstiriik eksisteeris iseseisvalt kuni [[1362]]. aastani, mil liitus [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigiga]] ning moodustas 2/3 Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi territooriumist oma lääne-slaavi päritolu elanikkonnaga. Aastatel [[1471]]–[[1654]] kuulus Ukraina koos Valgevenega Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi koosseisus [[Rzeczpospolita]]sse. Aastatel 1657–1667 toimunud[[Vene-Poola sõda (1657–1667)| Vene-Poola sõja]] tulemusel liideti Ukraina [[Andrussovo rahu]]lepinguga [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]]. Andrussovo vaherahuga tekkis olukord, kus Ukraina jagati eri riikide vahel: [[Vasakkalda-Ukraina]] kuulus Venemaale ja [[Paremkalda-Ukraina]] Poolale, piirijõeks sai Ukrainat poolitav [[Dnepr]]i jõgi. 1700. aastal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal alustas iseseisvussõda Ukraina hetman [[Ivan Mazepa]], kes sõlmis liidulepingu Venemaa tsaaririigiga sõjas olnud Rootsi kuninga [[Karl XII]]-ga. 1708. aastal Mazepa ja Karli vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi Ukraina pärast Venemaaga peetud sõja edukat lõppu saama iseseisvuse, kuid Rootsi vägede kaotatud [[Poltava lahing]] lõpetas selle vabanemiskatse Venemaast. [[1917]]. aasta [[veebruarirevolutsioon|veebruari]]- ja [[oktoobrirevolutsioon]]i järel püüdsid ukraina rahvuslased kehtestada rahvusriiki [[Ukraina Rahvavabariik]]i, kuid Ukrainas toimunud Saksa okupatsiooni, Nõukogude okupatsiooni ja [[Nõukogude-Poola sõda|Nõukogude-Poola sõja]] tulemusena ei suutnud ukrainlased oma iseseisvust kindlustada ning Ukraina jagati [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Poola]] vahel. 1939. aastal alanud [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] alguses [[NSV Liidu kallaletung Poolale|NSV Liidu kallaletungiga Poolale]] okupeeriti Poola riigi koosseisus olnud Ukraina alad ja moodustati [[NSV Liit|NSV Liidu]] koosseisus [[Ukraina NSV]]. Teise maailmasõja käigus okupeeris Saksamaa Ukraina ning Nõukogude väed hõivasid Ukraina uuesti 1944. aastal, millega algas uus Nõukogude periood. === Pärast iseseisvuse taastamist === Ukraina iseseisvus taas [[24. august]]il [[1991]] pärast NSV Liidu lagunemist. 1996. aastal võttis parlament vastu [[Ukraina põhiseadus|põhiseaduse]].<ref>З А К О Н У К Р А Ї Н И Про прийняття Конституції України і введення її в дію, ідомості Верховної Ради України (ВВР), 1996, N 30, ст.142</ref> [[2014]]. aasta alguses toimus [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|revolutsioon]] ning sama aasta märtsis okupeerisid [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa Föderatsiooni relvajõud]] [[Krimm]]i. Järgnevalt Venemaa õhutusel aprillis alanud [[Ukraina kriis|Donbassi sõja]] ajal [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis moodustatud ühenduste [[Donetski Rahvavabariik]] ja [[Luganski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariik]] tegutsemise esimese 100 päeva tulemused olid järgmised: hukkus üle 2000 inimese ja üle 5000 sai haavata; [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis oli erinevatel andmetel sõjategevuse tõttu kodudest sunnitud lahkuma 400&nbsp;000 – 1&nbsp;000&nbsp;000 inimest.<ref name="T4ESD" />´ Vene-Ukraina kriis intensiivistus 2021. aasta lõpus. 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. ==Vaata ka== * [[2011. aasta märtsi kriis]] * [[2014. aasta Krimmi kriis]] * [[Euromaidan]] * [[Donetsi kõrgustik]] * [[Oranž revolutsioon]] * [[Ukraina kriis]] * [[Ukraina meedia]] * [[Ukraina Rahvuskaart]] * [[Eestlased Ukrainas]] * [[Eesti-Ukraina suhted]] * [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised]] * [[Dekommuniseerimine Ukrainas]] * [[Aasta lind (Ukraina)]] * [[Ukraina põhiseadus]] * [[Ukraina iseseisvuspäev]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] * [[Ukraina astumine Euroopa Liitu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="esY44">[http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/5029-17 Ukraina riikliku keelepoliitika aluste seadus (ukraina keeles)]</ref> <ref name="Y9dmB">[http://www.postimees.ee/2707246/ukraina-parlament-tuhistas-vene-keele-positsiooni-tugevdava-seaduse Ukraina parlament tühistas vene keele positsiooni tugevdava seaduse]</ref> <ref name="Maigre">Merle Maigre [http://www.postimees.ee/49085/krimm-on-ukraina-julgeoleku-mikrokosmos/ "Krimm on Ukraina julgeoleku mikrokosmos"] Postimees, 15.11.2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref> <ref name="Tigasson">Külli-Riin Tigasson [http://www.epl.ee/news/kultuur/krimm-kas-jargmine-sihtmark.d?id=51140287 "Krimm – kas järgmine sihtmärk?"] EPL, 29. august 2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref> <ref name="c2U6x">[http://www.ukrstat.gov.ua/operativ/operativ2007/ds/nas_rik/nas_e/nas_rik_e.html Державний комітет статистики України. Населення (1990–2009рр.)] aasta alguse seisuga, Ukraina Statistikaameti andmetel</ref> <ref name="T4ESD">{{Netiviide|url=http://www.unian.net/politics/954689-100-dney-narodnyih-respublik-govoryat-tsifryi.html |pealkiri=100 дней «народных республик». Говорят цифры |väljaandja=UNIAN |aeg=23. august 2014 |vaadatud=23. augustil 2014 |Eesnimi=Juri |Perekonnanimi=Smirnov}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.ukrstat.gov.ua/ Ukraina Riiklik Statistikaamet] {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=UA}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Ukraina| ]] 63ofutvmpmkkjdj345nizavnjxj6sp5 0 2868 6165549 5974885 2022-07-22T13:07:08Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Vanuatu Vabariik | omastav = Vanuatu | nimi1_keel = bislama | nimi1 = Ripablik blong Vanuatu | nimi2_keel = inglise | nimi2 = Republic of Vanuatu | nimi3_keel = prantsuse | nimi3 = République de Vanuatu | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Vanuatu.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Vanuatu in its region.svg | deviis = Long God yumi stanap | riigikeel = [[bislama keel|bislama]], [[inglise keel|inglise]] ja [[prantsuse keel|prantsuse]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Port Vila]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Seoule Simeon]] (kt) | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Bob Loughman]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = 30. juuli 1980 | valuuta = [[Vanuatu vatu|vatu]] (VUV) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +11 | hümn = [[Yumi, Yumi, Yumi]] | usund = [[kristlus|kristlased]] (80%) | üladomeen = [[.vu]] | telefonikood = 678 | riigikord = [[parlamentaarne vabariik]] | SKT = 507 mln [[USA dollar|dollarit]] {{väiksem|(2007)}} <ref name="SKT">[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2009/01/weodata/weorept.aspx?sy=2006&ey=2009&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=846&s=NGDPD%2CNGDPDPC%2CPPPGDP%2CPPPPC%2CLP&grp=0&a=&pr.x=65&pr.y=10 Vanuatu]. International Monetary Fund. {{väiksem|Kasutatud 24.05.2009. {{väiksem|(inglise)}}}}</ref> | SKT_elaniku_kohta = 2218 dollarit {{väiksem|(2007)}} <ref name="SKT" /> | rok-i_kood = VAN | märkused = }} '''Vanuatu''' on saareriik [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] [[Melaneesia]]s. Vanuatule Vaiksest ookeanist eraldatud piirkond piirneb põhjas [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saarte]], idas [[Fidži]], lõunas [[Uus-Kaledoonia]], edelas [[Austraalia]] ja läänes [[Paapua Uus-Guinea]] merealaga.<ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 150</ref> Kuni iseseisvumiseni [[1980]]. aastal oli saarestik [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]] ühine [[kondomiinium]]. == Asend ja suurus == Vanuatu saarestik on põhja–lõunasuunaline ja umbes 1300&nbsp;km pikk. Riik koosneb 82 saarest, millest 65 on asustatud. 14 saare pindala on üle 100&nbsp;km². Need on suurimast väikseima poole [[Espiritu Santo]], [[Malakula]], [[Efate]], [[Erromango]], [[Ambrym]], [[Tanna saar|Tanna]], [[Pentecost]], [[Epi]], [[Aoba]], [[Vanua Lava]], [[Gaua]], [[Maewo]], [[Malo]] ja [[Aneityum]]. Kõige suuremad linnad on Efafel asuv pealinn [[Port Vila]] ja Espiritu Santol asuv [[Luganville]]. ==Riik== [[Eesti]]l on Vanuatuga [[diplomaatilised suhted]] alates septembrist [[2013]]. === Haldusjaotus === [[Pilt:Vanuatu Provinces.JPG|pisi|Vanuatu provintsid]] Vanuatu on alates [[1994]]. aastast jaotatud kuueks provintsiks. Iga provintsi nimi tuleb tema koosseisu kuuluvate [[saar]]te esimestest tähtedest: * [[Malampa provints]] (Malakula, Ambrym, Paama) * [[Penama provints]] (Pentecost, Ambae, Maewo) * [[Sanma provints]] (Santo, Malo) * [[Shefa provints]] (Shepherdi saared, Efate) * [[Tafea provints]] (Tanna, Aniwa, Futuna, Erromango, Aneityum) * [[Torba provints]] ([[Torrese saared]], [[Banksi saared]]) Igal provintsil on kohalik omavalitsus, mis tegeleb muu hulgas [[maksud]]e kogumisega. Omavalitsus valib oma liikmete hulgast presidendi. Provintsi president kuulub vastavalt [[Vanuatu põhiseadus]]ele valimiskogu koosseisu, mis valib [[Vanuatu president|Vanuatu presidendi]]. Provintsivalitsuse juhi määrab [[Vanuatu peaminister]] pärast nõupidamist vastava omavalitsusega. Tavaliselt on selleks mõni vastava provintsi nõukogu valimistel enamuse saanud rühmituse liige. Kohalike pealike nõukogu on provintsivalitsuse nõuandev organ kultuuri- ja keelepoliitika osas. [[Pilt:New Caledonia and Vanuatu map-et.svg|pisi|300px|Vanuatu ja Uus-Kaledoonia kaart]] == Loodus == Kõige kõrgemad mäed on Espiritu Santol asuv 1879&nbsp;m kõrgune [[Tabwemasana]], Aoba saarel asuv 1496&nbsp;m kõrgune [[Ambae]] [[vulkaan]], Tanna saarel asuv 1084&nbsp;m kõrgune [[Tukosmera]] vulkaan ja Vanua Laval asuv 921&nbsp;m kõrgune [[Suretamatai]] vulkaan.<ref name=SMA/> === Kliima === Vanuatul on [[lähisekvatoriaalne kliima]]. Kolmveerand aastat valitsevad kuumad vihmased ilmad ja ähvardavad [[orkaan]]id. Veerand aastat puhuvad jahedamad kagutuuled. Veetemperatuur on talvel +22&nbsp;°C ja suvel +28&nbsp;°C. Jahedam aeg on talvel, [[juuni]]st [[september|septembrini]]. Lõunapoolsetel saartel on talv pikem, põhjapoolsetel lühem. Aastane sademete hulk on keskmiselt 2360&nbsp;mm, kuid põhjapoolsetel saartel võib see ulatuda üle 4000&nbsp;mm. == Rahvastik == 98,5% elanikest on [[melaneeslased]]. === Keeled === {{vaata|Vanuatu keeled}} Vanuatul räägitakse 113 pärismaist keelt. Kõik need kuuluvad [[austroneesia keeled|austroneesia keelte]] okeaania rühma. Üheski teises maailma riigis ei ole nii palju keeli ühe elaniku kohta kui Vanuatul: keskmiselt tuleb ühe keele kohta 2000 elanikku. Seetõttu on paljud Vanuatu keeled tugevalt ohustatud ja mitu neist on [[20. sajand]]il välja surnud. Ametlikud keeled on [[inglise keel|inglise]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[bislama keel]]. Viimane neist on [[pidžinkeel]] ja [[kreoolkeel]], mis ühendab melaneesia [[grammatika]] peamiselt inglise keele põhjal kujunenud [[sõnavara]]ga. == Majandus == Vanuatu neli peamist majandusharu on [[põllumajandus]], [[turism]], [[finantsteenused]] ja [[karjakasvatus]]. [[Kalapüük]] on riigi jaoks oluline, aga märkimisväärset [[väliskaubandus]]t sellega ei kaasne. Tähtsaimad [[eksport|ekspordi]]artiklid on [[kopra]], [[kava]], [[liha]], [[kakaooad|kakao]] ja [[puit]]. Tähtsaimad [[import|impordi]]artiklid on masinad ja seadmed, [[toiduaine]]d ja [[kütus]]. [[Maavara]]de [[kaevandamine]] on Vanuatus tähtsusetu. [[Mangaan]]i tootmine lõpetati riigis [[1978]]. Siiski sõlmiti [[2006]] kokkulepe selle mangaani eksportimiseks, mida jõuti enne kaevanduste sulgemist toota, kuid mis oli seni eksportimata jäänud. Riigis on pisut [[kergetööstus]]t. See keskendub üksnes siseturule. [[Maksud|Maksu]]tulud saadakse peamiselt impordist ja 12,5% suurusest [[käibemaks]]ust. Vanuatul ei ole [[tulumaks]]u, [[kinnisvaramaks]]u, vara väärtuse suurenemise maksu ega [[pärandimaks]]u. Vanuatu on [[maksuparadiis]], mis kuni [[2008]]. aastani ei andnud teiste riikide valitsustele ega muudele välismaistele asutustele ja organisatsioonidele [[pangakonto]]de kohta mingit teavet. Sellepärast on paljud laevahaldusettevõtted otsustanud minna Vanuatu lipu alla. Formaalselt on Vanuatu ettevõte ka [[KaZaA]] teenusepakkuja [[Sharman Networks]]. [[Loomakasvatus]]es kasvatatakse [[veis]]eid peamiselt ekspordiks ning [[siga|sigu]] ja [[kana|kanu]] peamiselt siseturu tarbeks (sealhulgas religioosseks ja tseremoniaalseks). 2007. aasta rahvaloenduse põhjal oli Vanuatu iga majapidamise kohta keskmiselt 5 siga ja 16 kana. == Ajalugu == Vanuatu esiajalugu on välja selgitamata. Arheoloogilised andmed toetavad üldiselt omaks võetud seisukohta, et Vanuatule saabusid esimesed inimesed 4000 aastat tagasi ja nad rääkisid austroneesia keeli. Savinõude kilde on dateeritud aega 1300–1100 eKr. Esimene eurooplane, kes Vanuatule jõudis, oli [[Hispaania]] heaks töötanud [[portugal]]i meresõitja [[Pedro Fernandes de Queirós]] [[1606]]. Järgmine ekspeditsioon saabus alles poolteist sajandit hiljem ja seda juhtis [[Louis Antoine de Bougainville]] Prantsusmaalt. [[1774]] nimetas [[James Cook]] selle saarestiku [[Uus-Hebriidid]]eks ja seda nime kandis see kuni iseseisvumiseni. ==Vaata ka== * [[Vanuatu riigipeade loend]] * [[Vanuatu jalgpallikoondis]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{commonskat-tekstina}} * 14. märts 2015, Christopher McCall, [http://uk.reuters.com/article/2015/03/14/uk-weather-vanuatu-cyclone-idUKKBN0M92NH20150314 Huge Pacific cyclone devastates Vanuatu, at least eight dead], [[Reuters]] <small>(''inglise keeles'')</small> * [http://www.bbc.com/news/world-asia-31887286 Vanuatu president calls for help after cyclone destruction], [[BBC News Online]], [[14. märts]] [[2015]] {{Rahvaste Ühendus}} {{Okeaaniariigid}} {{koord |type=country |region=VU}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Austraalia ja Okeaania maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Vanuatu| ]] lbunvu0snv6p3usnhn1q8q0aws1ivj7 0 3902 6166037 6165426 2022-07-23T09:38:37Z NOSSER 8097 /* Linnapead */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} {{EestiAsula | nimi = Paldiski | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Paldiski location.png }} [[Pilt:Paldiski linnavalitsuse endine hoone.jpg|pisi|Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009]] [[Pilt:Paldiski raudteejaama peahoone.jpg|pisi|Paldiski jaamahoone (2013)]] [[Pilt:Paldiski, maja, kus elas ja töötas Amandus Adamson.jpg|pisi|[[Amandus Adamson]]i ateljee ]] [[Pilt:Paldiski Georgi õigeusu kirik.jpg|pisi|Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik]] [[Pilt:Paldiski Nikolai kirik.jpg|pisi|Paldiski Nikolai kirik]] [[Pilt:RIGBY(1842) Baltic letters, p1.165 BALTISPORT (Pakri Cliff, Paldiski).jpg|pisi|Baltiiski Port, Pakri (1840)]] '''Paldiski''' (aastani 1933 '''Baltiski''') on [[sadam]]a[[linn]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Pakri poolsaar]]el. Ajalooline rootsi päritolu nimi on '''Rågervik'''. Alates oktoobrist [[2017]] on Paldiski [[vallasisene linn]], mis kuulub [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju valla]] koosseisu. Pärast Venemaa sõjaväe lahkumist Paldiskist kuulus see aastatel [[1994]]–[[1996]] linnaosana [[Keila]] linna koosseisu. Aastatel 1996–2017 oli Paldiski linna staatuses iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus. Administratiivselt kuuluvad Paldiski linna koosseisu ka [[Suur-Pakri|Suur-]] ja [[Väike-Pakri]]. Paldiski linna [[tunnuslause]] on "Rohelise energia linn". Linnal on [[Tallinn]]aga nii [[elektrirong]]i- kui ka [[buss]]iühendus. Seetõttu käib palju linna elanikke Tallinnas tööl. Paldiskis asub Paldiski Ühisgümnaasium ja Paldiski Vene Põhikool. Paldiskis tegutses 20. sajandi algul [[Paldiski merekool|Paldiski Merekool]]. Linnas tegutsevad [[EELK]] [[Paldiski Nikolai kogudus]] ([[Paldiski Nikolai kirik]]us), [[EAÕK]] [[Paldiski Püha Georgi kogudus]] ([[Paldiski Püha Georgi kirik]]us), MPEÕK [[Paldiski Püha Suurmärter Panteleimoni kogudus]] ([[Paldiski Suurmärter Panteleimoni kirik]]us), [[EKNK Paldiski Kogudus]] ning [[EMK Paldiski kogudus]]. Linnas asub kujur [[Amandus Adamsoni ateljeemuuseum]]. ==Rahvastik== {| class="wikitable" !Aasta !Rahvaarv 1. jaanuari seisuga<ref name="stat.ee" /> |- |2001 |4246 |- |2002 |4226 |- |2003 |4230 |- |2004 |4224 |- |2005 |4207 |- |2006 |4190 |- |2007 |4170 |- |2008 |4154 |- |2009 |4133 (registreeritud elanikke 4400<ref name="BrILW" /> ) |- |2010 |4125 |} 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paldiski elanikest eestlasi venelasi 53,4%, eestlasi 32,8% ja muid rahvusi 13,7%. [[2000]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paldiski elanikest [[venelased|venelasi]] 52,19%, [[eestlased|eestlasi]] 29,66% ja muid rahvusi 18,85%. [[1989]]. aastal moodustasid eestlased Paldiski elanikest 2,4%. {| class="wikitable" !Aasta !Rahvaarv |- |1782 |209 |- |1874 |837 |- |1897 |9001 |- |1913 |1309 |- |1922 |1053 |- |1930 |1136 |- |1934 |841 |- |1938 |686 |- |1940 |726 |- |1951 |3500 |- |1959 |3387 |- |1965 |4039 |- |1969 |5081 |- |1976 |7287 |- |1979 |7311 (alalised elanikud) |- |1989 |7690 (alalised elanikud) |- |1991 |7572 (alalised elanikud) |- |2000 |4262 |- |2003 |4230 |- |2010 |4125 |- |2019 |3529 |} == Ajalugu == {{Vaata| Paldiski ajalugu}} Muistse asustuse jäljed on Paldiski ümbruses olemas juba [[1. aastatuhat|1. aastatuhandest]]. [[17. sajand]]il ehitasid rootslased sinna sadama nimega '''Rogerwiek''' või '''Rågervik'''. Pärast Eestimaa vallutamist [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[1710]]. aastal ja rahulepingu sõlmimist Rootsiga alustas Vene keiser [[Peeter I]] [[1718]]. aastal kindlustatud süvasadama ja [[lainemurdja]]te ehitust, mis aga tema surmaga katkes. [[Pakri poolsaar]]ele ehitati [[Peetri kindlus]]e hoone, [[kasarm]]ud, linna garnisoni ohvitseridele majad ja majandushooned, sõjaväeasula, laevatehas ja tsaari maja. Ehitasid sõdurid, kohalikud elanikud ja sunnitöölised.<ref name="SjYNE" /> Vene valitsejaist käisid peale Peeter I Paldiskis ka [[Jelizaveta Petrovna]] [[1746]]., [[Katariina II]] [[1764]]. ja [[Nikolai II]] [[1912]]. aastal. Jelizaveta Petrovna valitsusajal ehitused lõpetati ja [[1762]]. aastast alates hakkas asula vene keeles kandma nime '''Baltiiski Port''' ''(Балтийский Порт)'', eestikeelses tõlkes 'Balti sadam'. [[Pakri laht|Pakri lahel]] oli teiste võimalike sadamakohtade ees kolm suurt eelist: ta on praktiliselt jäävaba, väga sügav (oluline suurte sõjalaevade jaoks) ning kaitstud tormide eest [[Pakri saared|Pakri saartega]].<ref name="ZoU6u" /> Aastal [[1783]] sai sadama juures olev asula linnaõigused. Linna juhtis [[foogtikohus]]. [[File:Иллюстрация к статье «Балтийский порт». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|pisi|Krahv [[Burchard Christoph von Münnich]]i kavandatud Paldiski sadama kaitserajatiste plaan]] [[1763]]. aastal määrati [[Läänemere sadamate peadirektor]]iks krahv [[Burchard Christoph von Münnich]], kes kontrollis arengus seisma jäänud [[Tallinna sadam]]a seisukorda. Kuni selle ajani oli [[Tallinna sõjasadam]]a asutamisel põhirõhk Peeter I soovi arvestades Paldiski suunal, kus oli laevastikule tormide eest varjumiseks soodsam kliima. Tallinna sadama olukorda arutanud komisjon otsustaski rakendada kõik jõud ja vahendid uute kivi[[pulvärk]]idega sadama rajamiseks Tallinna, säilitades seejuures Paldiski kohana, kuhu laevad saaksid tormi eest pakku minna. Tallinna sadam tuli ehitada [[Johann Ludwig Luberas von Pott]]i projekti järgi endisest lääne poole ning mahutama pidi ta 10 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaeva]], 10 [[fregatt]]i ja mõned väiksemad laevad. Sadamamüüride kõrguseks nähti ette 19 jalga (umbes 5,8 m) veepinnast. [[1775]]. aastal toodi pärast [[Pugatšovi ülestõus]]u mahasurumist ja sellest osavõtnute karistamist Paldiskisse sunnitöölisena [[Salavat Julajev]]. Talle on linnas püstitatud [[Salavat Julajevi mälestussammas|mälestussammas]]. Paldiski sai Venemaa keisririigi [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonnas]] [[linnaõigused]] [[1783]]. aastal ja oli aastatel 1783–1796 [[Paldiski kreis]]i maakonnakeskus. Paldiski kreisi kuulusid [[Risti kihelkond]], [[Harju-Madise kihelkond]], [[Nissi kihelkond]], [[Keila kihelkond]], [[Hageri kihelkond]], [[Kullamaa kihelkond]], [[Märjamaa kihelkond]]. Pärast [[asehaldurkond]]ade likvideerimist [[1796]]. aastal taastati endine ühine [[Harju kreis]]. [[1870]]. aastal valmis Paldiski – [[Keila]] – [[Tallinn]] – [[Tapa]] – [[Narva]] – [[Gattšina]] – [[Tosno]] [[raudtee]]liin ehk [[Balti raudtee]]. [[Paldiski raudteejaam]] oli selle läänepoolseks lõppjaamaks. [[Pilt:Vene keisri Nikolai II ja saksa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4-5.juulil, 1912. Esireas vasakult Wilhelm II, Nikolai II, prints Adalbert (Nikolai II seljataga), riigikantsler Bethmann-Hollweg., AM F 26042-25.jpg|pisi|Venemaa keisri Nikolai II ja Saksamaa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4.–5. juulil 1912. Esireas vasakult Wilhelm II, Nikolai II, prints Adalbert (Nikolai II seljataga), riigikantsler Bethmann-Hollweg]] [[5. juuli]]l [[1912]] toimus [[Läänemeri|Läänemerel]] ajalooline kohtumine<ref name="TWeXw" /> Vene keisri ja Saksa keisri vahel. [[Wilhelm II]] jõudis jahil [[Hohenzollern (laev)|SMY Hohenzollern II]] sõjalaeva [[Moltke (ristleja)|Moltke]] saatel Paldiski [[reid]]ile. [[Nikolai II]] vastu tulnud jahil [[Standart (laev)|Štandart]] peeti lõuna 50 inimesele ja läbirääkimised poliitilisest olukorrast Euroopas, mis siiski ei mänginud hiljem rolli [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ära hoidmisel. Paldiskis võttis Wilhelm II vastu [[Viiburi polk|Viiburi polgu]] – mille patroon ta oli – paraadi.<ref name="3Rs7K" /> === Esimene maailmasõda === [[1910]]. aastal allutati Paldiski kindlus Venemaa meredepartemangule. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal paiknesid Paldiskis kui manööverbaasis väeosad, mis tagasid Venemaa Põhjarinde [[12. armee (Venemaa Keisririik)|12. armee]] ja [[Balti laevastik]]u mereväe tegevuse ohutust. === Paldiski Eesti ajal === Vabadussõja ajal asusid Paldiskis Traalimise Ekspeditsioon (hilisem [[Traalerite Divisjon]]) ja [[Tankide Klass]]. Alates 1921. aastast viibisid suviti Paldiskis soomusrongid, tehes linnalähedastel laskeplatsidel laskeharjutusi. Linnaelu juhtis [[Paldiski linnapea]], [[Paldiski Linnavalitsus]] ja [[Paldiski Linnavolikogu]] (vt. ka [[Paldiski linnavolinike loend 1919]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/08/20/7 Baltiski linnawolikogu kandidaatide nimekiri], Riigi Teataja, nr. 56, 20 august 1919</ref>, [[Paldiski linnavolinike loend 1921|1921]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1921/05/12/13 Baltiski linnawolinikkude nimekiri], Riigi Teataja, nr. 36, 12 mai 1921</ref>, [[Paldiski linnavolinike loend 1924|1924]], [[Paldiski linnavolinike loend 1927|1927]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/01/27/9 Baltiski linnavolinikkude nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 7, 27 jaanuar 1927</ref>, [[Paldiski linnavolinike loend 1930|1930]], [[Paldiski linnavolinike loend 1934|1934]], [[Paldiski linnavolinike loend 1939|1939]]) [[1921]]. aastal asutati [[Paldiski vabasadam]]. [[1933]]. aastal nimetati '''Baltiski''' ümber '''Paldiskiks'''. Alates 1. maist 1938 oli Paldiski [[kolmanda astme linn]]. 1939. aasta kevadel olid linna uute nimedena kaalumisel Paeneeme ja Pakre.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaavana19390503.1.7</ref> [[1939]]. aasta septembris valis linnavolikogu linna uueks nimeks '''Lahe'''. ===Teine maailmasõda=== ====Paldiski pärast baaside lepingut==== {{Vaata|Balti laevastik Teises maailmasõjas}} 1939. aastal Eestile peale sunnitud [[baaside leping]]u järgi said [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[punaarmee]] ja [[NSV Liidu merevägi|merevägi]] õiguse baaside rajamiseks [[Saaremaa]]le, [[Hiiumaa]]le ja Paldiskisse. Esimesed Nõukogude Liidu transpordilaevad saabusid Paldiskisse kohe oktoobris 1939. Samal ajal saabusid ka Nõukogude Liidu [[24. allveelaevade divisjon]]i kuus M-tüüpi allveelaeva ("Maljutka"). '''[[Paldiski sõjamerebaas]]''' (Paldiski SMB) moodustati [[1940]]. aasta jaanuaris. Baasi ülem oli [[1. järgu kapten]] [[Stepan Grigorjevitš Kutšerov]], baasi koosseisus: [[30. allveelaevade brigaad]]; 3. [[miiniristleja]]te divisjoni eskardon; 3. [[torpeedokaater|torpeedokaatrite]] [[divisjon]]; Paldiski veerajooni valve; PSMB kaldakaitse; õhutõrjebaasid ja tugiteenistused. 1940. aastal viidi PSMB üksused üle Tallinna, kuna Paldiski väikelinnas puudus sellise sõjalise kontingendi jaoks infrastruktuur (kütus, remondivõimalused, elamud isikkoosseisule jne). Puuduste likvideerimiseks ja sõjamerejõududele vajaliku materiaaltehnilise baasi loomiseks asutati [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastiku]] (PBL) ülema asetäitja ehituse alal ametikoht. Ehitustööde teostamiseks Eestis asutati ka spetsiaalsed ehitusosakonnad ja nende liiniallosakonnad. Eestis tegutsenud 1. ehitusosakonna ülem oli A. Jevstignejev ja pea[[insener]] А. Kuzmin. Paldiski piirkonnas läbiviidavate ehitustööde teostamiseks aga spetsialiseeritud ehitusettevõte 01 (''особое линейное строительство 01''), ülem N. Zagvozdkin, peainsener S. Kalašnikov. Ehitustegevuse tulemused olid aga tagasihoidlikud ja 1940. aasta maiks oli ette valmistatud ainult neli kasarmuelamut, kus igas kohta 326 inimesele, leivatehas ja neli [[Arteesia kaev|arteesia kaevu]]. Paldiski SMB [[Tallinna SMB]] koosseisus tegutses kuni 1940. aasta [[juunipööre|juunipöördeni]], pärast Eesti annekteerimist muudeti Tallinn Punalipulise Balti laevastiku peabaasiks ja Paldiski SMB likvideeriti [[6. september|6. septembril]] [[1940]].<ref name="Csu6o" /> [[1939]]. aasta sügisel alustas ka PBL PSMB kaitsepiirkonnas kindlustusehitiste ehitamist, kaitsepiirkonna ([[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]], hiljem [[Läänemere rannikukaitse komandandi valitsus]] (''управление коменданта БО БВМБ'')), mille staap asus Saaremaal [[Kuressaare]]s ja ülem oli [[brigaadikomandör]]/[[kindralmajor]] S. Kabanov. Kaitsepiirkonna koosseisus olid algselt PBL patareide baasil moodustatud 11., 12., 21., 26. ja 27. rannakaitse suurtükipatareid, 12. raudteepatarei, 83. ja 202. üksikud seniit-õhutõrjesuurtükiväe divisjonid. Paldiski piirkonnal oli ka suur tähtsus kogu PBL Läänemere rannikukaitsesüsteemis, kuhu kuulusid peale [[Paldiski kindlustatud rajoon|Paldiski]] ja [[Tallinna kindlustatud rajoon]]i ka veel [[Suur-Pakri]] saar, [[Väike-Pakri]] saar, [[Osmussaar]], [[Hiiumaa]] ja Saaremaa. 31. märtsil 1941 kinnitati Paldiski Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega vabariikliku alluvusega linnaks. Samast päevast kinnitati ametisse Paldiski linna täitevkomitee järgmises koosseisus: esimees Mihhail Niilus, esimehe asetäitja Georgi Svirsdin, sekretär Aleksander Raidma; liikmed: Lev Reznikov, Pavel Krom ja Nikolai Opperman. === Paldiski Nõukogude ajal === Pärast Teise maailmasõja lõppu muudeti Paldiski uuesti Balti laevastiku baasiks. Alguses olid [[Paldiski Põhjasadam]]as [[kaater|kaatrite]] baasid ja [[Paldiski Lõunasadam]]as [[allveelaev]]ade baas. Peale laevastiku oli Pakri poolsaarel veel ka [[NSV Liidu piirivalve Eestis|piirivalvekordon]], piirivalvesalga staap, ehituspataljoni rood, õhutõrje raketiüksus, rannakaitsepatareid tulejuhtimistorniga<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harjumaa-Paldiski-Majaka-29-tulejuhtimistorn.pdf Rannapatarei tulejuhtimistorn Paldiski linnas Harjumaal], Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015</ref> ning Balti laevastiku distsiplinaarpataljon, [[hospidal]] ning sõjaväepolikliinik, 94. õhutõrjeraketibrigaadi raketiväeosad ja isegi [[ballistiline rakett|ballistilised raket]]id, millest üks asus [[Leetse mõis]]as. Paldiskis olid ka maaväe üksused ([[144. diviis]]i tagalaladu). {{Vaata|NSV Liidu merevägi Eestis}}, ''[[NSV Liidu relvajõud Eestis]], [[NSV Liidu õhukaitseväed Eestis]]'' ==== Tuumaallveelaevade õppekeskus ==== {{Vaata| Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus}} [[1962]]. aastal loodi Paldiskisse [[NSV Liidu merevägi|NSV Liidu mereväe]] [[tuumaallveelaev]]ade Õppekeskus nr 93 (sõjaväeosa nr 56190 [[Paldiski aatomiallveelaevade õppekeskus]], (vene k. ''Учебный Центр атомных подводных лодок'')). [[1964]]. aastal suleti linn koos Pakri saartega ja [[kinnine linn|salastati]]. Isegi linna elanike arv (umbes 14 000) oli riigisaladus. Paldiskist sai Nõukogude garnisonilinn. Linna garnisoni ülem oli pikka aega [[Juri Bondartšuk]], väeosa nr 56190 poliitosakonna ülem oli 1980. teisel poolel [[Aleksandr Beloussov]].<ref name="9qqaQ" />. [[Pilt:Paldiski abandoned military buildings.jpg|pisi|Mahajäetud nõukogude sõjaväehooned Paldiskis 1990. aastail]] Linna ehitati üks kolmest NSV Liidu tuumaallveelaevade allveelaevnike väljaõppekeskusest koos tuumaallveelaeva maketiga, mis oli varjatud allveelaevnike õppekorpuse hoonega (Pentagon). Teised olid [[Musta mere laevastik]]u baasis [[Sevastopol]]is [[Ukraina]]s ning kolmas – [[Sosnovõi Bor]]i tuumajaama lähedal [[Leningradi oblast]]is. Õppekeskuses oli kaks allveelaeva esimese ja teise põlvkonna [[tuumareaktor]]it Delta-I ja Ehho-II ning trenažöörid allveelaevnike ettevalmistamiseks Taifun, Janki ja Delta I–IV klassi tuumaallveelaevadele. Pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kokkuvarisemist lahkus Nõukogude sõjavägi [[1994]] Paldiskist ja linn avati. ==== Paldiski tuumareaktorid ==== Esimene [[tuumareaktor]] toodi Paldiski õppekeskusesse [[1967]]. aastal ja käivitati [[10. aprill]]il [[1968]]. See reaktor jäi õppevahendiks ligi 19 aastaks.<ref name="r9Wsk" /> Reaktorid eemaldati ning evakueeriti Paldiskist [[26. september|26. septembril]] [[1995]]. Reaktori võimsus oli 70 MW. Selles oli 180 tuumakütuse varrast, neist 50–60 kilogrammi uraan-235. Uraan-235 rikastusaste oli 20%. Reaktoris vahetati kütusevardaid [[1980]]. aastal, vanad viidi minema raudteed pidi. Teine reaktor oli 90 MW võimsusega ja tunduvalt uuem. See käivitati [[10. veebruar]]il [[1983]], tuumakütuse vardaid oli 250, kütus samasugune kui vanal reaktoril. Mõlemad reaktorid seisati [[28. detsember|28. detsembril]] [[1989]], vanemal oli selleks ajaks töötunde 20 821 ja uuemal 5333. Reaktorite sulgemisel keevitati nende külgedele metallplaadid ja peale ehitati 38 sentimeetri paksune [[betoon]][[sarkofaag]]. Esialgu on kavas lasta reaktoritel sarkofaagis oma radioaktiivsust kaotada umbes 50 aastat. Sarkofaagi jäeti kaks avaust, üks mõõteriistade sisselaskmise tarvis, teine juhuks, kui peaks olema vajalik inimsekkumine. 2005–2008 läbi viidud Euroopa Liidu projekti "Paldiski sarkofaagide pikaajaline ohutu hoiustamine ja sellega seotud demonteerimistööd" raames paigaldati hoiustamistingimuste parandamiseks ja korrosioonikindluse tõstmise eesmärgil reaktorisektsioone ümbritsevatesse betoonsarkofaagidesse õhukuivatussüsteem, paigaldati reaktorisektsioonidele võimaliku saaste lekkimise operatiivseks avastamiseks seiresüsteem ja renoveeriti reaktoreid ümbritsev peahoone, parandades nii hoone ilmastikukindlust.<ref name="EIS25">{{Netiviide |Autor=Saarik, Krista., Laastik, Liina., Lauk, Rene, Valge, Joel. |URL=https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a001388c-e921-4737-ad98-6d782810df9b |Pealkiri=SELETUSKIRI keskkonnaministri käskkirja "Toetuse andmise tingimuste, korra, tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Paldiski endisel tuumaobjektil aastateks 2019-2023" juurde |Väljaanne=Eelnõude infosüsteem |Aeg=5.03.2019 |Kasutatud=5.03.2019}}</ref> Aastatel 2014–2015 teostatud Euroopa Liidu projekt "Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud" selgitas välja reaktorisektsioonide lammutamise sobivaima viisi ja maksumuse ning Eestis tekkinud ja tulevikus tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks vajaliku lõppladustuspaiga tüübid koos maksumustega.<ref name="EIS25"/> Paldiski objekti valitsejaks on [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]].<ref name="EIS25"/> ==== Tuumareaktorite avamine==== Paldiski tuumareaktorite demonteerimise suhtes jõudsid Eesti ja Venemaa kokkuleppele [[30. juuli]]l 1994. [[26. september|26. septembril]] 1995 kirjutas Eesti alla aktile, millega Vene Föderatsioon andis Paldiski Nõukogude Liidu tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekti üle Eesti Vabariigile. Akti sõlmimise aluseks oli see, et Vene Föderatsioon eemaldab objektilt kasutatud tuumkütuse ning viib selle Eestist välja. Eesti riigi kohustuseks jäi kogu objekt koos seal asuva radioaktiivse- ja mitteradioaktiivse saastega, sealhulgas allveelaevade reaktorisektsioonidega ohutuks muuta. Akt oli üheks eelduseks Paldiski objektile jäänud vene vägede lahkumisele Eestist (ülejäänud Eestist olid väed lahkunud juba 1994. aastal).<ref name="EIS25"/> Venemaa lubas reaktoritest ära viia tuumakütuse ning anda tuumareaktorid ja radioaktiivsete ainete hoidlad Eestile üle [[30. september|30. septembriks]] 1995. 1995–2011 viidi Paldiski objektil läbi põhjalikud konserveerimis-, puhastus- ja rekonstrueerimistööd, sest objektil leidus hulgaliselt radioaktiivset- ja mitteradioaktiivset jääkreostust, mis oli ohuks pinna- ja põhjaveele ning pinnasele.<ref name="EIS25" /> Reaktoreid saabus demonteerima 27 spetsialisti, 2 inimest reaktorikompleksi projekteerinud asutusest, sealhulgas peakonstruktor, ja 3 asjatundjat Venemaa ühest suurimast allveelaevade ehitamise keskusest [[Severodvinsk]]ist. [[24. august]]il 1994 kell 9.27 alustasid 8 Vene spetsialisti uuema, 90-megavatise reaktori kaane avamist. Töö kestis 3 tundi ja 3 minutit ning kulges kava kohaselt. Spetsialistid tõstsid kaane kõigepealt 5 sentimeetri kõrgusele, siis tehti mitu tundi mõõdistustöid ja lõpuks tõsteti kaas pealt. [[20. september|20. septembril]] 1994 avasid tuumaspetsialistid 70 megavatise reaktori. [[15. oktoober|15. oktoobri]] 1995 hommikul kell 6 algas Paldiskis operatsioon tuumakütuse varraste äraviimiseks. Kell 9.53 lahkus tuumakütusega eriešelon veduri M62-1599 juhtimisel Paldiskist ja võttis suuna Tallinnale. Paldiskist saabus tuumaešelon [[Tallinna kaubajaam]]a, kus vahetati välja vedur. Tallinnast läks sõit Tapale, kus tehti 8-minutiline tehniline peatus, ja edasi Narva. Narvas õiendati tolliformaalsused ning kell 18.05 ületas erirong Narva silla ja lahkus Eestist. Kinnitamata andmeil viidi tuumakütuse vardad [[Krasnojarsk]]i ettevõttesse Majak.<ref name="r9Wsk" /> 1999–2001 läbi viidud Euroopa Liidu projekti "Paldiski reaktorisektsioonide käitlemise alternatiivide hindamine" tulemusena leidis projekti ekspertkomisjon, et kiirgusohutuse ja jäätmete ladustamise seisukohast on otstarbekas alustada objekti olulisemaks jääkreostuse allikaks olevate reaktorisektsioonide lõpliku dekomissioneerimisega (lammutamisega) peale 50. aastast hoiustamist, see on orienteeruvalt [[2040]]. aastal (hoiustamise alguseks loetakse 1989. aastat, millal reaktorite töö peatati).<ref name="EIS25" /> ==== Allveelaevade baas ==== Pärast Teise maailmasõja lõppu väljaehitatud Paldiski Lõunasadamas baseerusid esimestel aastatel Whiskey-tüüpi ([[NATO]] koodnimetus) diiselallveelaevad, mida ehitati aastatel [[1951]]–[[1957]]. Paldiskis dislotseerusid PBL [[37. allveelaevade divisjon]]i 157. brigaad, sama divisjoni 22. ja 40. brigaad asusid [[Liepāja]]s. Paldiskis asus ka NSV Liidu sõjamerelaevastiku õppekeskus, mille koosseisus olevad laevad kuulusid Balti laevastiku koosseisu, erinevalt õppekeskusest, mis oli [[Põhjamere laevastik]]u alluvuses. Paldiskis on nähtud ka väikeseid, umbes 30 meetri pikkuseid Piranha-tüüpi luure-[[diversioon]]iallveelaevu. Need on veeväljasurvega 150–220 tonni, meeskonnas on 4 inimest pluss 6 allveediversanti, kes vajaduse korral laevast välja lastakse. Seesuguste allveelaevade põhibaas oli [[Liepāja]]s. ==== Intsidendid allveelaevadega ==== Kinnitamata andmetel on Eesti vetes uppunud 3 M-tüüpi allveelaeva (Maljutka) ja 1 Whiskey-tüüpi allveelaev. Üks vana Whiskey-tüüpi allveelaev uppus [[1970. aastad|1970. aastate]] keskel poolel teel Paldiskist Tallinna. See laev oli kasutusest maha võetud ja määratud vanarauaks. [[1956]]. aasta oktoobris sõitis üks Tallinna poolt tulnud miiniristleja [[Suurupi väin]]as pooleks Paldiskist lahkunud M-tüüpi allveelaeva (Maljutka) pardanumbriga M-200. Laev vajus põhja, kuid tänu veekindlatele vaheseintele jäi osa meeskonnast laevas ellu. [[Soome]] ja [[Rootsi]] pakkusid abi laeva ülestõstmisel, kuid Nõukogude Liit keeldus abist, soovides sõjasaladust hoida. Selleks ajaks, kui nad ise laeva said üles tõstetud, oli meeskond ära lämbunud. Poolekssõidetud allveelaeva meeskonnast on 28 meest maetud Paldiskisse ühiskalmistule.<ref name="p8PAG" /> Paldiskis töötanud laevastikuajaloo uurija [[Voldemar Grossberg]]i andmetel pääses sellest laevaõnnetusest siiski 7 meeskonnaliiget. 1956. aastal puhkes tulekahju allveelaeval M-257, kust 32 meeskonnaliikmest pääses samuti 7. Samal aastal oli plahvatus laeval M-259. Kogu meeskond hukkus koos laevaga. [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[1981]] sattus segastel asjaoludel Paldiskis paiknenud Whiskey-tüüpi diiselallveelaev [[S-363]] Rootsi lähedal [[Karlskrona]] sissesõiduteel [[kari]]le. 1968. aasta 27. detsembri [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega laiendati Tallinna, Keila ja Paldiski linna piire. Seejuures Paldiski linnale lisandus 2800 hektarit koos 110 või 241 inimesega [[Klooga külanõukogu]]st. 9. märtsil 1994. aastal võttis Riigikogu vastu Paldiski omavalitsuse korraldamise seaduse, mille kohaselt [[Suur-Pakri saar|Suur-Pakri]] ja [[Väike-Pakri saar]]e ning [[Pakri poolsaar]]e maa-ala otsustati jagada [[Padise vald|Padise]] ja [[Keila vald|Keila valla]] ning [[Keila]] linna haldusterritooriumiks, lähtudes majanduslikust otstarbekusest, ajalooliselt väljakujunenud haldusterritoriaalsest korraldusest. Sama seaduse kohaselt Paldiski linna maa-ala liideti Keila linna haldusterritooriumiga Keila linna Paldiski linnaosaks. 1996. aasta 20. oktoobril toimunud kohaliku omavalitsuse volikogude valimise järgselt taastati Paldiski kui iseseisva linna staatus. ==Juhtimine== {{vaata|Paldiski linnapea}} ===Linnapead=== *[[1917. aasta Eestis|1917]]–[[1936. aasta Eestis|1936]] [[Johannes Odres]], Paldiski [[linnapea]] ja Paldiski [[linnavanem]] --- *Mihhail Filimonov, Paldiski linna täitevkomitee esimees * V. Konšin, TK esimees 1994 aastani. *[[1996]]–[[2000]] [[Jaan Mölder]] (1994–1996 linnaosa vanem) *[[2000]]–[[2001]] [[Mati Kadak]] *[[2001]]–[[2008]] [[Kaupo Kallas]] *[[2008]]–[[2009]] Jaan Mölder *[[2009]]–[[2010]] [[Mare Leiten]] *[[2010]]–[[2013]] Kaupo Kallas *[[2013]] [[Stanislav Tšerepanov]] *[[2013]]–[[2014]] [[Jaanus Ilumets]] *[[2014]]–[[2017]] [[Tiit Peedu]] ===Linnavolikogu esimehed=== *[[1996]]–[[1999]] [[Anne Taklaja]] (1994–1996 halduskogu esimees) *[[1999]]–[[2000]] [[Ain Verbo]] *[[2000]]–[[2001]] Anne Taklaja *[[2001]]–[[2002]] [[Mati Kadak]] *[[2002]]–[[2008]] [[Jaan Mölder]] *[[2008]]–[[2009]] Mati Kadak *[[2009]]–[[2010]] [[Kaupo Kallas]] *[[2010]]–[[2013]] [[Nikolai Pitšugov]] *[[2013]]–[[2017]] Kaupo Kallas ==Vaata ka== *[[Paldiski Põhikool]] *[[Paldiski Ühisgümnaasium]] *[[Paldiski raamatukogu]] *[[Paldiski tänavate loend]] *[[Biodiesel Paldiski]] *[[Paldiski juga]] *[[Paldiski–Padise tee]] *[[Paldiski lipp]] *[[Paldiski Lõunasadama tee]] *[[Paldiski majaka tee]] *[[Paldiski Nikolai kogudus]] *[[Keila–Paldiski raudtee]] (osa [[Balti raudtee]]st) *[[Paldiski linnakalmistu]] *[[Paldiski vapp]] *[[Pallaste mõis]] *[[Leetse-Lepiku talu kalmistu]] *[[Paldiski allveelaevnike kalmistu]] *[[Pakri tuulepark]] *[[Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee/ppe-55733 Statistikaameti koduleht]</ref> <ref name="BrILW">[http://www.postimees.ee/?id=165532 Paldiski elanike arvu kasv ei too kriminaalmenetlust]</ref> <ref name="SjYNE">[http://www.moles.ee/02/May/13/12-1.php Знакомый, но неизвестный город]</ref> <ref name="ZoU6u">[https://web.archive.org/web/20141023181328/http://www.paldiski.net/index.php?cid=3&smid=2&lid=1] Paldiski ajalugu</ref> <ref name="TWeXw">[http://www.eha.ee/raamatud/Tuna/lk104-106%20fotoarhiiv%20Tuna_vene.pdf Свидание двух императоров, foto]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="3Rs7K">[http://roogevik.ucoz.ru/publ/3-1-0-15 Встреча двух императоров в Палдиски 04.07.1912г]</ref> <ref name="Csu6o">{{Netiviide |url=http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ |pealkiri=Полковник В.М. Курмышов. Развертывание военно-морских баз и береговой обороны в Прибалтике в феврале 1940 – июне 1941 года. ВИЖ № 2/2005 |vaadatud=2010-03-31 |arhiivimisaeg=2007-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070530043304/http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="9qqaQ">[https://www.ohtuleht.ee/146385 Beloussov varjas sidet KGB-ga], Õhtuleht, 24.09.2003</ref> <ref name="r9Wsk">[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/08/15/alv1.htm Õppekeskus nr 93]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="p8PAG">В Эстонии перезахоронили 28 советских подводников, погибших в 1956 году. [http://newsru.com/world/30aug2004/submar.html]</ref> }} == Kirjandus == * K-e. "Uus Eesti" küsib: Kas Paldiski sureb välja? [[Uus Eesti]], 26. september 1935, nr 9, lk 2. * Merkur. Paldiskist – unustatud linnast. Päevaleht, 9. juuli 1939, nr 182, lk 4. * Paldiski otsib uut nime. Uus Eesti, 4. august 1939, nr 208, lk 9. * Paldiski uueks nimeks "Lahe". Uus Eesti, 19. september 1939, nr 255, lk 2. == Välislingid == {{commonscat|Paldiski}} {{vikitsitaadid}} * [http://roogevik.ucoz.ru/ Палдиски – маленький уголок Эстонии] * [http://www.estonia360.ee/paldiski_pohjasadam/ 360° aeropanoraam / aerofoto] * [http://alara.ee/wp-content/uploads/2018/08/kodulehtPaldiskieeluuringudlopparuanne.pdf Euroopa Liidu projekti "Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud" lõpparuanne, 28. detsember 2015] * Dmitri Pastuhhov: [https://www.err.ee/1090691/insight-sadamalinn-paldiski-elanikud-nouavad-ligipaasu-merele ""Insight": sadamalinn Paldiski elanikud nõuavad ligipääsu merele"] ERR, 16. mai 2020 *[https://teejuht.esap.ee/pohja-eesti/paldiski/ Paldiski], Eesti Sõjaajaloo Teejuht {{Lääne-Harju vald}} {{Eesti linnad}} [[Kategooria:Paldiski| Paldiski]] [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] ifc1phnseqyw7dq7aly76l83cacbud2 0 3946 6166016 6135885 2022-07-23T09:01:25Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; küla kohta vaata artiklit [[Otepää küla]]}} {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2009}} {{EestiAsula | nimi = Otepää | nimi1_keel = | nimi1 = | pindala = | elanikke = | maakond = Valga }} '''Otepää''' (varem ''Nuustaku'') on [[vallasisene linn]] Põhja-Valgamaal [[Otepää kõrgustik]]ul, [[Otepää vald|Otepää valla]] keskus. See on rahvusvaheliselt tuntud [[Talisport|talispordilinn]] ja turismikeskus. Otepää on ka Eesti [[talvepealinn]]. Otepää paikneb Eesti linnadest kõige kõrgemal, kuni 152 meetrit merepinnast. Otepää jaguneb kaheks: vanem, juba [[20. sajand]]i alguses [[alev]]iks kujunenud põhjaosa, ning [[Pühajärv]]e lähedal asuv lõunaosa – Otepää [[aedlinn]]. Linnas asub [[Otepää kirik]] (ja selle juures [[Otepää Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõjas langenute mälestussammas]]) ning [[Otepää energiasammas|energiasammas]]. Seal töötavad [[Otepää Gümnaasium]], [[Otepää Teater]] ja [[Otepää Talispordimuuseum]]. Linnas asub osa [[Tehvandi spordikeskus]]est ([[Tehvandi staadion]]). Idaküljel on linnamägi, kus asuvad [[Otepää piiskopilinnus]]e varemed [[13. sajand]]ist. == Otepää elanike arv == [[Pilt:Otepää linna valitsus.JPG|pisi|Otepää vallavalitsuse hoone]] {| |- style="vertical-align:top;" |{{ElanikeMuutus | aasta_1 = 1922 | 1777 | aasta_2 = 1934 | 2015 | aasta_3 = 1941 | 2445 | aasta_4 = 1970 | 2424 | aasta_5 = 1979 | 2289 | aasta_6 = 1989 | 2424 | aasta_7 = 2000 | 2282 | aasta_8 = 2003 | 2178 | aasta_9 = 2006 | 2123 | aasta_10 = 2011 | 2070 }} |} == Sport == Otepää on väga tuntud talispordi- ja suusalinn. Esimene [[Murdmaasuusatamise maailmakarika etapp Otepääl|murdmaasuusatamise maailmakarikavõistluste etapp]] korraldati Otepääl [[1999]]. aastal ning võistlused toimusid järjepidevalt ka aastatel 2003–2012.<ref>[http://uudised.err.ee/?06236710 FIS: "Otepää MK-etapp kaob vähemalt aastaks suusatamise kalendrist"] ERR, 14.10.2011</ref> Toimunud on see 14 korda ning viimati aastal 2017.<ref>https://www.suusaliit.ee/et/ms-uudised?news_id=20384</ref> [[2011]]. aastal peeti [[Tehvandi spordikeskus]]es [[2011. aasta juunioride ja kuni 23-aastaste põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|juunioride ja kuni 23-aastaste põhja suusaalade maailmameistrivõistlused]]. See oli läbi aegade suurim Eestis peetud tippspordisündmus. Osales 700 sportlast 38 riigist.<ref>[https://web.archive.org/web/20140809094819/http://arhiiv.sport.err.ee/suusk.php?06120111 Otepää MM-il võistles pea 700 sportlast üle maailma]. sport.err.ee, 1. veebruar 2011.</ref> [[Tehvandi staadion]]i hoones asub [[Eesti Spordimuuseum]]i filiaal [[Otepää talispordimuuseum]], mille eelkäija oli Otepää Suusamuuseum.<ref>[http://www.otepaa.ee/uudiste-arhiiv/1361-otepaeae-talispordimuuseum-avab-uksed Otepää Talispordimuuseum avab uksed]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Otepääl asub [[Tartu maraton]]i start. Alates 2000. aastast toimub [[Otepää rattamaraton]]. == Ajalugu == {{Vaata|Otepää ajalugu}} [[Pilt:BM09035Am.jpg|pisi|Vaade Otepääle, 1800. [[Johann Christoph Brotze]]]] [[Pilt:Otepää kirik 2012.jpg|pisi|Otepää kirik]] [[Eesti esiajalugu|Muinasajal]] asus [[Otepää linnamägi|Otepää linnamäel]] asunud [[Ugandi]] [[eestlased|eestlaste]] ning hiljem [[Eesti keskaeg|keskajal]] [[Tartu piiskop]]i ja tema [[vasall]]ide [[Otepää linnus]]. Otepää nimi sealsete kohalike arvates lõuna-eesti murdest oti pea ehk karu pea. Võimalik, et linnusekoha kahekordse nõlvaga mägi andis selleks ainest.) Hiljem oli Otepää [[Otepää kihelkond|Otepää kihelkonna]] keskus, [[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis]]is. [[Pilt:Otepää linnavalitsuse hoone 01.JPG|pisi|[[Otepää]] [[Otepää linnavalitsus|linnavalitsus]]e hoone]] [[20. september|20. septembril]] [[1876]] korraldas [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]] kirikumõisas esimese Eesti põllumajandusnäituse. [[4. juuni]]l [[1884]] õnnistati Otepää [[kirikla]] saalis sisse esimene [[Eesti lipp]]. Seetõttu on kiriku juures [[Eesti lipu tuba]] ja Eesti lipu õnnistamise mälestustahvel. Kiriku lähedal asub ka [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] mälestussammas. 13. oktoobril 1919 asutas siseminister Nuustaku alevi.<ref>Siseministri määrus 13. oktoobrist 1919. a. Nuustaku alevi Pühajärve vallast ja Jõgeva alevi Jõgeva vallast äralahutamise asjus. RT 1919, 79/80.</ref> "Vanade eestlaste ajaloo järele asunud vanasti praeguse Nuustaku alevi kohal eesti linn "Otepää". Kui saksa raudrüütlid eestlased äravõitsid purustati ära ka Otepää linn, ja pärast poole kasvanud sinna kohale pähklimets. Vanakirjade järele elanud seal siis keegi Nuustaku Rein, kes, kui pähklid valmis saanud iga aasta ühel teatud päeval kõik ümbruskonna teomehed kokku käsutanud pähklate kogumiseks, mis siis mõisa viidi. Sellest pähkli päevast tulnud saksakeelne nimetus Nusstag, millest Vene ajal Nustago saanud. Et aga Nustago, mida eestlased Nuustakuks kutsuvad, muistset kurba orja aega meeletuletab, kuna aga "Otepää" selle vastu endist kuldset minevikku mälestab, otsustas Nuustaku alevivolikogu omal koosolekul 13 augustil s. a. [1922] Nuustaku alevi nimetust ümber muuta "Otepää" aleviks, silmas pidades, et seal, alevi kiire edenemise tõttu, edespidi jälle "Otepää linn" saab asuma."<ref name="määrus1922">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=era.31.3.2573 Nuustaku alevi Otepää aleviks ümbernimetamise määrus]</ref> 4. oktoobril 1922 nimetas Vabariigi Valitsus Nuustaku alevi ümber Otepää aleviks.<ref name="määrus1922" /> [[10. juuni]]l [[1928]] avati [[Otepää Vabadussõja mälestussammas]]. [[1. aprill]]ist [[1936]] sai Otepää [[alev]] [[linn]]aks.<ref>Riigivanema otsus nr 45. RT 1936, 10, 64.</ref> Esimeseks linnapeaks sai [[Julius Niklus]], [[Otepää Linnavalitsus]] asus enne teist maailmasõda aadressil Turu 11. 1936. aasta 1. juulist alustas Otepääl tegevust [[Otepää linnatapamaja]] [[Pärnu tänav (Otepää)|Pärnu tänav]] 11<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/07/02/61 Ringi ümber kodumaa.], Postimees (1886-1944), nr. 174, 2 juuli 1936</ref>. 1940. aastal oli [[Otepää linnavanem]] [[Arvo Orn]]. [[22. juuli]]l [[1941]] anti Otepääl välja niinimetatud [[Otepää postmargid]]. [[1944]]. aasta augustis hävis lahingutes suur osa Otepääst. Aastatel [[1950]]–[[1959]] oli Otepää [[Otepää rajoon]]i keskus. [[Otepää linnapea]] ametit on pidanud [[Jaanus Raidal]]<ref>{{Netiviide |url=https://epl.delfi.ee/news/eesti/jaanus-raidal-sai-taas-otepaa-juhtfiguuriks?id=50882554 |pealkiri=Jaanus Raidal sai taas Otepää juhtfiguuriks |aeg=24.05.2001}}</ref> ja [[Aivar Nigol]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.otepaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/FwSkF1dZq8EO/content/otepaal-vahetus-vallavolikogu-liige |pealkiri=Otepääl vahetus vallavolikogu liige|aeg=10.08.2017}}</ref> [[1999]]. aastal liitusid Otepää linn ja [[Pühajärve vald]] Otepää vallaks. [[4. juuni]]l [[2004]] tähistati kiriku juures lipu pühitsemise 120. aastapäeva. 17.10.1999 ühinesid kohalike omavalitsuste valimise tulemusena [[Pühajärve vald]] ja Otepää linn [[Otepää vald|Otepää vallaks]]. <gallery> Otepää kultuurimaja.JPG|[[Otepää Kultuurimaja]] Otepää.JPG|Otepää – Eesti [[talvepealinn]] Otepää linnavalitsuse hoone 03.JPG|[[Otepää lipp]] linnavalitsuse hoonel Vabadussõja mälestussammas Otepääl 2014.JPG|[[Otepää Vabadussõja mälestussammas]] </gallery> == Vaata ka == * [[Otepää lipp]] * [[Otepää vapp]] * [[Otepää tänavate loend]] * [[Otepää Linnaraamatukogu]] * [[Otepää looduspark]] * [[FC Otepää]] * [[FC Otepää II]] * [[Otepää alevivolinike loend 1934]] * [[Otepää kalmistu]] * [[Otepää trükikoda]] * [[Otepää Teataja]] * [[Otepää kivilabürint]] * [[Euroopa saunamaraton]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Kaja, 3. juuni 1934, nr 128. (Otepää erinumber.) * Otepää saab linnaks. [[Uus Eesti]], 30. märts 1936, nr 88, lk 4. * Suured pidustused Otepääl. Uus Eesti, 2. aprill 1936, nr 91, lk 2. == Välislingid == {{commonskat|Otepää}} {{vikitsitaadid}} * [[Rein Raudvere]]. [https://maaleht.delfi.ee/tasubteada/a?id=30582521 Otepää tahab oma 900. sünnipäeva pidada amfiteatris] Maaleht, 22. aprill 2010 *[https://web.archive.org/web/20200612003933/https://lounapostimees.postimees.ee/6994852/piret-laos-lapsepolvest-otepaal-oli-jube-age-aeg Piret Laos lapsepõlvest Otepääl: oli jube äge aeg] [[Lõuna-Eesti Postimees]], 12. juuni 2020 {{Eesti linnad}} {{Otepää vald}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Otepää| ]] mj9s2b8k8hzpwcxrm18w5dus5tweb4c 6166017 6166016 2022-07-23T09:02:02Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; küla kohta vaata artiklit [[Otepää küla]]}} {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2009}} {{EestiAsula | nimi = Otepää | nimi1_keel = | nimi1 = | pindala = | elanikke = | maakond = Valga }} '''Otepää''' (varem ''Nuustaku'') on [[vallasisene linn]] Põhja-Valgamaal [[Otepää kõrgustik]]ul, [[Otepää vald|Otepää valla]] keskus. See on rahvusvaheliselt tuntud [[Talisport|talispordilinn]] ja turismikeskus. Otepää on ka Eesti [[talvepealinn]]. Otepää paikneb Eesti linnadest kõige kõrgemal, kuni 152 meetrit merepinnast. Otepää jaguneb kaheks: vanem, juba [[20. sajand]]i alguses [[alev]]iks kujunenud põhjaosa, ning [[Pühajärv]]e lähedal asuv lõunaosa – Otepää [[aedlinn]]. Linnas asub [[Otepää kirik]] (ja selle juures [[Otepää Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõjas langenute mälestussammas]]) ning [[Otepää energiasammas|energiasammas]]. Seal töötavad [[Otepää Gümnaasium]], [[Otepää Teater]] ja [[Otepää Talispordimuuseum]]. Linnas asub osa [[Tehvandi spordikeskus]]est ([[Tehvandi staadion]]). Idaküljel on linnamägi, kus asuvad [[Otepää piiskopilinnus]]e varemed [[13. sajand]]ist. == Otepää elanike arv == [[Pilt:Otepää linna valitsus.JPG|pisi|Otepää vallavalitsuse hoone]] {| |- style="vertical-align:top;" |{{ElanikeMuutus | aasta_1 = 1922 | 1777 | aasta_2 = 1934 | 2015 | aasta_3 = 1941 | 2445 | aasta_4 = 1970 | 2424 | aasta_5 = 1979 | 2289 | aasta_6 = 1989 | 2424 | aasta_7 = 2000 | 2282 | aasta_8 = 2003 | 2178 | aasta_9 = 2006 | 2123 | aasta_10 = 2011 | 2070 }} |} == Sport == Otepää on väga tuntud talispordi- ja suusalinn. Esimene [[Murdmaasuusatamise maailmakarika etapp Otepääl|murdmaasuusatamise maailmakarikavõistluste etapp]] korraldati Otepääl [[1999]]. aastal ning võistlused toimusid järjepidevalt ka aastatel 2003–2012.<ref>[http://uudised.err.ee/?06236710 FIS: "Otepää MK-etapp kaob vähemalt aastaks suusatamise kalendrist"] ERR, 14.10.2011</ref> Toimunud on see 14 korda ning viimati aastal 2017.<ref>https://www.suusaliit.ee/et/ms-uudised?news_id=20384</ref> [[2011]]. aastal peeti [[Tehvandi spordikeskus]]es [[2011. aasta juunioride ja kuni 23-aastaste põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|juunioride ja kuni 23-aastaste põhja suusaalade maailmameistrivõistlused]]. See oli läbi aegade suurim Eestis peetud tippspordisündmus. Osales 700 sportlast 38 riigist.<ref>[https://web.archive.org/web/20140809094819/http://arhiiv.sport.err.ee/suusk.php?06120111 Otepää MM-il võistles pea 700 sportlast üle maailma]. sport.err.ee, 1. veebruar 2011.</ref> [[Tehvandi staadion]]i hoones asub [[Eesti Spordimuuseum]]i filiaal [[Otepää talispordimuuseum]], mille eelkäija oli Otepää Suusamuuseum.<ref>[http://www.otepaa.ee/uudiste-arhiiv/1361-otepaeae-talispordimuuseum-avab-uksed Otepää Talispordimuuseum avab uksed]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Otepääl asub [[Tartu maraton]]i start. Alates 2000. aastast toimub [[Otepää rattamaraton]]. == Ajalugu == {{Vaata|Otepää ajalugu}} [[Pilt:BM09035Am.jpg|pisi|Vaade Otepääle, 1800. [[Johann Christoph Brotze]]]] [[Pilt:Otepää kirik 2012.jpg|pisi|Otepää kirik]] [[Eesti esiajalugu|Muinasajal]] asus [[Otepää linnamägi|Otepää linnamäel]] asunud [[Ugandi]] [[eestlased|eestlaste]] ning hiljem [[Eesti keskaeg|keskajal]] [[Tartu piiskop]]i ja tema [[vasall]]ide [[Otepää linnus]]. Otepää nimi sealsete kohalike arvates lõuna-eesti murdest oti pea ehk karu pea. Võimalik, et linnusekoha kahekordse nõlvaga mägi andis selleks ainest.) Hiljem oli Otepää [[Otepää kihelkond|Otepää kihelkonna]] keskus, [[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis]]is. [[Pilt:Otepää linnavalitsuse hoone 01.JPG|pisi|Otepää [[Otepää linnavalitsus|linnavalitsus]]e hoone]] [[20. september|20. septembril]] [[1876]] korraldas [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]] kirikumõisas esimese Eesti põllumajandusnäituse. [[4. juuni]]l [[1884]] õnnistati Otepää [[kirikla]] saalis sisse esimene [[Eesti lipp]]. Seetõttu on kiriku juures [[Eesti lipu tuba]] ja Eesti lipu õnnistamise mälestustahvel. Kiriku lähedal asub ka [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] mälestussammas. 13. oktoobril 1919 asutas siseminister Nuustaku alevi.<ref>Siseministri määrus 13. oktoobrist 1919. a. Nuustaku alevi Pühajärve vallast ja Jõgeva alevi Jõgeva vallast äralahutamise asjus. RT 1919, 79/80.</ref> "Vanade eestlaste ajaloo järele asunud vanasti praeguse Nuustaku alevi kohal eesti linn "Otepää". Kui saksa raudrüütlid eestlased äravõitsid purustati ära ka Otepää linn, ja pärast poole kasvanud sinna kohale pähklimets. Vanakirjade järele elanud seal siis keegi Nuustaku Rein, kes, kui pähklid valmis saanud iga aasta ühel teatud päeval kõik ümbruskonna teomehed kokku käsutanud pähklate kogumiseks, mis siis mõisa viidi. Sellest pähkli päevast tulnud saksakeelne nimetus Nusstag, millest Vene ajal Nustago saanud. Et aga Nustago, mida eestlased Nuustakuks kutsuvad, muistset kurba orja aega meeletuletab, kuna aga "Otepää" selle vastu endist kuldset minevikku mälestab, otsustas Nuustaku alevivolikogu omal koosolekul 13 augustil s. a. [1922] Nuustaku alevi nimetust ümber muuta "Otepää" aleviks, silmas pidades, et seal, alevi kiire edenemise tõttu, edespidi jälle "Otepää linn" saab asuma."<ref name="määrus1922">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=era.31.3.2573 Nuustaku alevi Otepää aleviks ümbernimetamise määrus]</ref> 4. oktoobril 1922 nimetas Vabariigi Valitsus Nuustaku alevi ümber Otepää aleviks.<ref name="määrus1922" /> [[10. juuni]]l [[1928]] avati [[Otepää Vabadussõja mälestussammas]]. [[1. aprill]]ist [[1936]] sai Otepää [[alev]] [[linn]]aks.<ref>Riigivanema otsus nr 45. RT 1936, 10, 64.</ref> Esimeseks linnapeaks sai [[Julius Niklus]], [[Otepää Linnavalitsus]] asus enne teist maailmasõda aadressil Turu 11. 1936. aasta 1. juulist alustas Otepääl tegevust [[Otepää linnatapamaja]] [[Pärnu tänav (Otepää)|Pärnu tänav]] 11<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/07/02/61 Ringi ümber kodumaa.], Postimees (1886-1944), nr. 174, 2 juuli 1936</ref>. 1940. aastal oli [[Otepää linnavanem]] [[Arvo Orn]]. [[22. juuli]]l [[1941]] anti Otepääl välja niinimetatud [[Otepää postmargid]]. [[1944]]. aasta augustis hävis lahingutes suur osa Otepääst. Aastatel [[1950]]–[[1959]] oli Otepää [[Otepää rajoon]]i keskus. [[Otepää linnapea]] ametit on pidanud [[Jaanus Raidal]]<ref>{{Netiviide |url=https://epl.delfi.ee/news/eesti/jaanus-raidal-sai-taas-otepaa-juhtfiguuriks?id=50882554 |pealkiri=Jaanus Raidal sai taas Otepää juhtfiguuriks |aeg=24.05.2001}}</ref> ja [[Aivar Nigol]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.otepaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/FwSkF1dZq8EO/content/otepaal-vahetus-vallavolikogu-liige |pealkiri=Otepääl vahetus vallavolikogu liige|aeg=10.08.2017}}</ref> [[1999]]. aastal liitusid Otepää linn ja [[Pühajärve vald]] Otepää vallaks. [[4. juuni]]l [[2004]] tähistati kiriku juures lipu pühitsemise 120. aastapäeva. 17.10.1999 ühinesid kohalike omavalitsuste valimise tulemusena [[Pühajärve vald]] ja Otepää linn [[Otepää vald|Otepää vallaks]]. <gallery> Otepää kultuurimaja.JPG|[[Otepää Kultuurimaja]] Otepää.JPG|Otepää – Eesti [[talvepealinn]] Otepää linnavalitsuse hoone 03.JPG|[[Otepää lipp]] linnavalitsuse hoonel Vabadussõja mälestussammas Otepääl 2014.JPG|[[Otepää Vabadussõja mälestussammas]] </gallery> == Vaata ka == * [[Otepää lipp]] * [[Otepää vapp]] * [[Otepää tänavate loend]] * [[Otepää Linnaraamatukogu]] * [[Otepää looduspark]] * [[FC Otepää]] * [[FC Otepää II]] * [[Otepää alevivolinike loend 1934]] * [[Otepää kalmistu]] * [[Otepää trükikoda]] * [[Otepää Teataja]] * [[Otepää kivilabürint]] * [[Euroopa saunamaraton]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Kaja, 3. juuni 1934, nr 128. (Otepää erinumber.) * Otepää saab linnaks. [[Uus Eesti]], 30. märts 1936, nr 88, lk 4. * Suured pidustused Otepääl. Uus Eesti, 2. aprill 1936, nr 91, lk 2. == Välislingid == {{commonskat|Otepää}} {{vikitsitaadid}} * [[Rein Raudvere]]. [https://maaleht.delfi.ee/tasubteada/a?id=30582521 Otepää tahab oma 900. sünnipäeva pidada amfiteatris] Maaleht, 22. aprill 2010 *[https://web.archive.org/web/20200612003933/https://lounapostimees.postimees.ee/6994852/piret-laos-lapsepolvest-otepaal-oli-jube-age-aeg Piret Laos lapsepõlvest Otepääl: oli jube äge aeg] [[Lõuna-Eesti Postimees]], 12. juuni 2020 {{Eesti linnad}} {{Otepää vald}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Otepää| ]] qnpkc1s77tc1c1ahhcg32y5lxvo6cp3 0 4357 6165551 4739478 2022-07-22T13:08:06Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Vanuatu]] riigipead alates riigi iseseisvumisest [[1980]]. aastal. {|class=wikitable !Alates!!Kuni!!President!!Eluaastad |- |[[1980]], [[30. juuli]]||1984, 17. veebruar||[[Ati George Sokomanu]] (1)||[[1937]]– |- |[[1984]], [[17. veebruar]]||1984, 8. märts||[[Fred Timakata]] (1) ''kohusetäitja'' ||[[1937]]–[[1995]] |- |[[1984]], [[8. märts]]||1989, 12. jaanuar||[[Ati George Sokomanu]] (2)||1937– |- |[[1989]], [[12. jaanuar]]||1989, 30. jaanuar||[[Onneyn Tahi]] ''kohusetäitja''||....–199? |- |[[1989]], [[30. jaanuar]]||1994, 30. jaanuar||[[Fred Timakata]] (2)||1937–1995 |- |[[1994]], [[30. jaanuar]]||1994, 2. märts||[[Alfred Maseng]] ''kohusetäitja''||–[[2004]] |- |[[1994]], [[2. märts]]||1999, 2. märts||[[Jean-Marie Léyé]]||[[1932]]–[[2014]] |- |[[1999]], [[2. märts]]||1999, 24. märts||[[Edward Natapei]] ''kohusetäitja''||[[1954]]–[[2015]] |- |[[1999]], [[24. märts]]||2004, 24. märts||[[John Bani]]||[[1941]]– |- |[[2004]], [[24. märts]]||2004, 12. aprill||[[Roger Abiut]], ''kohusetäitja''|| |- |[[2004]], [[12. aprill]]||2004, 11. mai||[[Alfred Maseng]], ''valimistulemus tühistati''||–[[2004]] |- |[[2004]], [[11. mai]]||2004, 28. juuli||[[Roger Abiut]], ''kohusetäitja''|| |- |[[2004]], [[28. juuli]]||2004, 16. august||[[Josias Moli]], ''kohusetäitja''|| |- |[[2004]], [[16. august]]||2009, 16. august||[[Kalkot Mataskelekele]]||[[1949]]– |- |[[2009]], [[16. august]]||2009, 2. september||[[Maxime Carlot Korman]] (kohusetäitja) ||[[1942]]– |- |[[2009]], [[2. september]] || 2014, 2. september || [[Iolu Abil]] || [[1942]]– |- | [[2014]], [[2. september]] || 2014, 22. september || [[Philip Boedoro]] (kohusetäitja) || [[1958]]– |- | [[2014]], [[22. september]] || 2017, 17. juuni || [[Baldwin Lonsdale]] || suri 2017 |- | [[2017]], [[17. juuni]] || 2017, 6. juuli || [[Esmon Saimon]] ''kohusetäitja''|| 1955– |- | [[2017]], [[6. juuli]] || 2022, 6. juuli || [[Tallis Obed Moses]] || 1954– |- | [[2022]], [[6. juuli]] || || [[Seoule Simeon]] ''kohusetäitja''|| 1970– |} [[Kategooria:Riigipeade loendid]] [[Kategooria:Vanuatu presidendid| ]] khucuk8rjquyeufc9z28mw71w24vcqr 6165553 6165551 2022-07-22T13:08:41Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Vanuatu]] riigipead alates riigi iseseisvumisest [[1980]]. aastal. {|class=wikitable !Alates!!Kuni!!President!!Eluaastad |- |[[1980]], [[30. juuli]]||1984, 17. veebruar||[[Ati George Sokomanu]] (1)||[[1937]]– |- |[[1984]], [[17. veebruar]]||1984, 8. märts||[[Fred Timakata]] (1) ''kohusetäitja'' ||[[1937]]–[[1995]] |- |[[1984]], [[8. märts]]||1989, 12. jaanuar||[[Ati George Sokomanu]] (2)||1937– |- |[[1989]], [[12. jaanuar]]||1989, 30. jaanuar||[[Onneyn Tahi]] ''kohusetäitja''||....–199? |- |[[1989]], [[30. jaanuar]]||1994, 30. jaanuar||[[Fred Timakata]] (2)||1937–1995 |- |[[1994]], [[30. jaanuar]]||1994, 2. märts||[[Alfred Maseng]] ''kohusetäitja''||–[[2004]] |- |[[1994]], [[2. märts]]||1999, 2. märts||[[Jean-Marie Léyé]]||[[1932]]–[[2014]] |- |[[1999]], [[2. märts]]||1999, 24. märts||[[Edward Natapei]] ''kohusetäitja''||[[1954]]–[[2015]] |- |[[1999]], [[24. märts]]||2004, 24. märts||[[John Bani]]||[[1941]]– |- |[[2004]], [[24. märts]]||2004, 12. aprill||[[Roger Abiut]], ''kohusetäitja''|| |- |[[2004]], [[12. aprill]]||2004, 11. mai||[[Alfred Maseng]], ''valimistulemus tühistati''||–[[2004]] |- |[[2004]], [[11. mai]]||2004, 28. juuli||[[Roger Abiut]], ''kohusetäitja''|| |- |[[2004]], [[28. juuli]]||2004, 16. august||[[Josias Moli]], ''kohusetäitja''|| |- |[[2004]], [[16. august]]||2009, 16. august||[[Kalkot Mataskelekele]]||[[1949]]– |- |[[2009]], [[16. august]]||2009, 2. september||[[Maxime Carlot Korman]] (kohusetäitja) ||[[1942]]– |- |[[2009]], [[2. september]] || 2014, 2. september || [[Iolu Abil]] || [[1942]]– |- | [[2014]], [[2. september]] || 2014, 22. september || [[Philip Boedoro]] (kohusetäitja) || [[1958]]– |- | [[2014]], [[22. september]] || 2017, 17. juuni || [[Baldwin Lonsdale]] || [[1950]]–[[2017]] |- | [[2017]], [[17. juuni]] || 2017, 6. juuli || [[Esmon Saimon]] ''kohusetäitja''|| 1955– |- | [[2017]], [[6. juuli]] || 2022, 6. juuli || [[Tallis Obed Moses]] || 1954– |- | [[2022]], [[6. juuli]] || || [[Seoule Simeon]] ''kohusetäitja''|| 1970– |} [[Kategooria:Riigipeade loendid]] [[Kategooria:Vanuatu presidendid| ]] p1rfas9z00wpkf89017txqf40y7jlmq 0 4700 6165949 6136068 2022-07-23T04:15:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Palestiina Riigist, mille all mõistetakse siin artiklis neid piirkondi ajaloolisest Palestiinast, mis ei kuulu Iisraeli koosseisu: Gaza tsooni ja Jordani Läänekallast. Ajaloolise Palestiina kohta vaata artiklit [[Palestiina (ajalooline)]]}} {{Riik | riiginimi = Palestiina Riik | omastav = Palestiina | nimi1_keel = araabia | nimi1 = دولة فلسطين | nimi1_latin = Dawlat Filasţīn | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of State of Palestine (Official).png | vapi_laius = 80px | asendikaart = Palestine in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[araabia keel|araabia]] | ametlik_keel = | pealinn = presidendi residents [[Rām Allāh]]'s, pealinnaks soovitakse [[Jeruusalemm]]a | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Maḩmūd ‘Abbās]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Mohammad Shtayyeh]] | pindala = 6242 | rahvaarv = 4793781 | rahvaarv_seis = 2017 | rahvaarv_viide =<ref name="Palestiina statistikaamet"/> | iseseisvus = 1948; 1988 | valuuta = [[Egiptuse nael]], [[Jordaania dinaar]], [[Iisraeli seekel]] | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 | hümn = ''Fida'i'' ('Minu lunastus') | usund = [[islam|muslimid]] | üladomeen = [[.ps]] | telefonikood = | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = PLE | märkused = }} '''Palestiina''' (ametlikult '''Palestiina Riik''', [[araabia keel]]es دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on [[Palestiina Omavalitsus]]e hallatav territoorium [[Aasia]]s [[Lähis-Ida]]s [[Vahemeri|Vahemere]] idakaldal ajaloolise [[Palestiina (ajalooline)|Palestiina]] maa-alal. Palestiina Omavalitsusel on territoriaalseid nõudmisi ka [[Iisrael]]i omanduses olevate alade kohta, mida Palestiina võimud ei kontrolli. ==Riiklus== [[Pilt:Palestine recognition only.svg|pisi|vasakul|Palestiina iseseisvust tunnistanud riigid]] Palestiina riiklust on [[1. november|1. novembri]] [[2018]] seisuga tunnustanud 136 [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] liikmesriiki ning [[Vatikan]], kuid enamik [[Lääne-Euroopa]] ja [[Põhja-Ameerika]] riike pole Palestiinat iseseisva riigina tunnustanud. Samas tunnustavad paljud riigid Palestiina Omavalitsust Palestiina elanike esindajana. [[Eesti]] pole samuti Palestiina riiklust tunnustanud. ÜRO kavatses Palestiina riigi rajada [[1947]]. aasta otsuse alusel [[1948]]. aastal koos Iisraeli moodustamisega, kuid iseseisvuse väljakuulutamist takistas naaberriikide sissetung Iisraeli ja puhkenud sõda. [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]] kuulutas Palestiina iseseisvuse välja [[15. november|15. novembril]] [[1988]] [[Liibüa]] pealinnas [[Tripoli]]s. [[23. september|23. septembril]] [[2011]] taotles Palestiina Omavalitsus [[ÜRO Peaassamblee]]lt riigi tunnustamist [[1967]]. aasta [[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevase sõja]] eelsetes piirides.<ref>[http://www.postimees.ee/575108/palestiina-esitas-uro-le-vastuolulise-taotluse/ Palestiina esitas ÜRO-le vastuolulise taotluse], Postimees, 23.09.2011</ref> [[2012]] sai Palestiina ÜRO vaatlejaliikme staatuse ning sama aasta lõpus kinnitas ÜRO, et organisatsiooni ametlikus dokumentatsioonis hakatakse haldusüksust nimetama Palestiina Riigiks. [[3. jaanuar]]il [[2013]] võttis Palestiina Omavalitsus kasutusele Palestiina Riigi nime. ÜRO liikmesuse taotlemisel on vaja ka [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] heakskiitu, kuid [[Ameerika Ühendriigid]] on lubanud sellise otsuse [[veto]]stada. ==Nimi== Palestiina nimi on araabia keeles فلسطين‎ ''Filasţīn''. Nimi tuletub [[heebrea keel|heebreakeelsest]] sõnast '[[vilistid]]' (פְּלִשְׁתִּים, ''pelištīm'') ja tähendab 'vilistite maad.' ==Asend== Palestiina Omavalitsuse hallatav ala jaguneb kaheks üksteisest eraldatud territooriumiks: [[Gaza tsoon]]iks ja [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldaks]]. Gaza tsoon asub [[Vahemeri|Vahemere]] [[ida]]kaldal, piirnedes [[lõuna]]s ja [[edel]]as 13 kilomeetri ulatuses [[Egiptus]]ega ning [[kirre|kirdes]], idas ja [[kagu]]s [[1950]] kehtestatud vaherahu alusel 59 kilomeetri ulatuses Iisraeliga.<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gz.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade Gaza tsoonist.]</ref> Jordani Läänekallas piirneb üldjoontes 330 kilomeetri ulatuses [[põhi|põhjas]], [[lääs|läänes]] ja lõunas Iisraeliga ning idas 148 kilomeetri ulatuses piki Jordani jõge ja [[Surnumeri|Surnumerd]] [[Jordaania]]ga.<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/we.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade Läänekaldast. |vaadatud=2018-11-11 |arhiivimisaeg=2019-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190706155258/https://www.cia.gov/LIBRARY/publications/the-world-factbook/geos/we.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Hiljuti rajatud juudi uusasunduste tõttu on Iisraeli ja Palestiina piir Läänekaldal vastastikku määratlemata. Palestiina riigi rannajoone kogupikkus on 40 kilomeetrit. Palestiina riigi koosseisu ei kuulu [[Jeruusalemm]]. ==Loodus== [[Pilt:Jordan_Valley,_West_Bank_145_-_Aug_2011.jpg|pisi| [[Jordan]]i oru maastik]] ===Pinnamood=== Jordani Läänekallas on valdavalt mägine ja seal asub Palestiina Omavalitsuse hallatava territooriumi kõrgeim punkt Nabi Yunise mägi (1030&nbsp;m). Surnumere kaldal asub territooriumi madalaim punkt – 408 meetrit alla merepinna. Gaza tsoon on madala pinnamoega, mida ilmestavad liivaluited. Gaza sektori kõrgeim koht, Abu 'Awdah mägi ulatub 105 meetrit üle merepinna. ===Veestik=== Mageveeressursside valdamine on üks peamisi probleeme Palestiina Omavalitsuse ja Iisraeli vahel. Palestiina territooriumil on vähe siseveekogusid. Läänekalda territoorium piirneb Surnumerega ja peamine mageveekogu on Jordani jõgi, kuid [[Oslo lepingud|Oslo lepingutega]] on Palestiina Omavalitsusel piiratud kasutusõigus Jordani jõe veeressursside üle. Gaza tsooni peamine mageveekogu on Vahemerre suubuv [[HaBesor]]i oja ja Läänekalda pikim oja on Wadi al-Far'a. Elanikkond saab oma peamised mageveevajadused põhjavee kaudu. Palestiina territooriumi elanikkond kasutab magevee vajaduste rahuldamiseks kolme põhjavee vesikonda. Gaza tsoonis asub 273 avalikku kaevu ja 9 ÜRO Palestiina abiorganisatsiooni (UNRWA) kaevu.<ref>[https://reliefweb.int/report/occupied-palestinian-territory/gaza-water-status-report-2017-june-2018 Gaza Water Status Report 2017. Reliefweb.]</ref> ===Taimestik=== Palestiina Riigi territooriumil on kirjeldatud 2500 taimeliiki, millest 40 on ohustatud.<ref>[http://www.fao.org/fileadmin/templates/agphome/documents/PGR/SoW1/east/PALESTIN.pdf The Palestinian Institute for Arid Land andEnvironmental Studies (PIALES). "Palestine: country report to the FAO International Technical conference on plant genetic resources." Leipzig, 1996]</ref> Gaza tsoonis asuva HaBesori oja kaldad on võrreldes ümbruskonna maastikuga taimestikurikkad. Seal on tuvastatud 70 taimeliiki 32 perekonnast.<ref>Abdel Fattah N Abd Rabou , Maged M Yassin, Mohammed R Al-Agha, Mohammed I Madi, Mirvat M Al-Wali, Abdel Karim S Ali, Dawi M Hamad: "Notes on some common flora and its uses in Wadi Gaza, Gaza Strip." IUG Journal of Natural Studies 16,1 2008.</ref> Piirkonna suurim taimeperekond on [[korvõielised]]. Läänekaldal leidub 26 000 hektarit metsamaad, peamiselt [[Ţūlkarmi kubernerkond|Ţūlkarmi]] ja [[Janīni kubernerkond|Janīni kubernerkonnas]]. Piirkonna peamised puuliigid on [[merimänd]] (''Pinus halapensis''), [[pistaatsia]], [[harilik jaanikaunapuu]], [[küpress]]id ja tammed. ===Loomastik=== [[Pilt:Israel._Palestine_sunbird_(15641439378).jpg|pisi| [[Araabia nektarilind]]]] Palestiina asub [[Aafrika]], [[Aasia]] ja [[Euroopa]] loodusgeograafiliste piirkondade kokkupuute alal. Gaza tsoonis on tuvastatud 3 [[päriskonnalised|päriskonnalise]], 2 kilpkonnalise, 8 sisaliku ja 8 [[maod|maoliiki]].<ref>Abdel Fattah N. Abd Rabou; Maged M. Yassin; Mohammed R. AlAgha; Dawi M. Hamad; Abdel Karim S. Ali: "The Herpetofauna of the Gaza Strip with Particular Emphasis on the Vicinity of Wadi Gaza." The Islamic University Journal. Vol.15, No. 1, P111 -135 , 2007</ref> Läänekaldal on tuvastatud 36 roomaja liiki.<ref>Elias N. Handal, Zuhair S. Amr, Mazin B. Qumsiyeh: "Some records of reptiles from the Palestinian territories." Russian Journal of Herpetology. Vol. 23, No. 4, 2016, pp. 261 – 270.</ref> Palestiina alalt on kirjeldatud üle 520 linnuliigi. Piirkonna endeemne linnuliik on [[araabia nektarilind]] (''Nectarinia osea''). Maismaaimetajatest on piirkonnas levinud [[nuubia kaljukits]] (''Capra nubiana''), [[dorkagasell]] (''Gazella dorcas'') ja [[mägigasell]] (''Gazella gazella''). Kiskjatest leidub riigis [[hunt]]i, [[leopard]]i ja [[vööthüään]]i.<ref>[http://visitpalestine.ps/flora-fauna/ Ülevaade Palestiina loodusest.]</ref> Gaza tsoonis on tuvastatud 15 liiki imetajaid, sealhulgas hunt, [[šaakal]], [[metskass]] ja mangust.<ref>{{Netiviide |url=http://www2.iugaza.edu.ps/ar/periodical/articles/natural15(1)2007pp87-109.pdf |pealkiri=Abdel Fattah N. Abd Rabou; Maged M. Yassin; Mohammed R. AlAgha; Dawi M. Hamad; Abdel Karim S. Ali: "Wild Mammals in the Gaza Strip, with ParticularReference to Wadi Gaza." The Islamic University Journal (Series of Natural Studies and Engineering). Vol.15, No. 1, 2007: 87 -109. |vaadatud=2018-11-11 |arhiivimisaeg=2018-11-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181112021417/http://www2.iugaza.edu.ps/ar/periodical/articles/natural15(1)2007pp87-109.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> ===Keskkonnakaitse=== HaBesori oja märgala on üks peamisi märgalasid Lähis-Idas. Lindude rändetee läbib Gaza tsooni. Jordani Läänekaldal asub 50 loodusreservaati, samuti asub Iisraeli okupeeritud Läänekalda alal omakorda 73 loodusreservaati. Palestiina peamised looduskaitsealad on Umm al-Tuti kaitseala, Al-Hashmi kaitseala ja Wadi al-Quffi loodusreservaat Palestiina Omavalitsuse hallatava territooriumi suuremad keskkonnaprobleemid on:<ref>[http://www.fao.org/fileadmin/templates/agphome/documents/PGR/SoW1/east/PALESTIN.pdf The Palestinian Institute for Arid Land andEnvironmental Studies (PIALES). Palestine: country report to the FAO International Technical conference on plant genetic resources. Leipzig, 1996]</ref> * puudulik jäätmekäitlus * tööstuslik reostus * magevee reostamine * põllumajandusreostus * urbaniseerumine * elanikkonna madal keskkonnateadlikkus ===Kliima=== Palestiinas on valdav [[lähistroopiline vahemereline kliima]], mida iseloomustavad pikk ja kuiv [[suvi]] ning lühike, aga sademeterohke [[talv]]. Palestiina Omavalitsuse hallatava territooriumi saab topograafiliselt jagada järgmisteks agroklimaatilisteks piirkondadeks: Vahemere rannik, kõrgustikuala, idapoolne kõrbeala ja Jordani jõe org. Sademeid on rohkem Läänekalda loodeosa mägedes. Talvel võib sadada lund. Enamikku territooriumi ala kimbutavad [[põud|põuad]]. ==Riigikord== [[Pilt:Mahmoud_Abbas_May_2017.jpg|pisi|püsti| Palestiina president [[Maḩmūd ‘Abbās]]]] {{Vaata|Palestiina Omavalitsus}} Palestiina Omavalitsuse juht on president, kellele kuulub [[täidesaatev võim]] ja kelle määrab ametisse [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]]i kesknõukogu. President määrab ametisse peaministri. [[Seadusandlik võim]] kuulub ühekojalisele Palestiina Seadusandlikule Nõukogule, kus on 132 kohta. 2006. aasta parlamendivalimiste järel sai [[Hamas]] 74, [[Fatah]] 45, Palestiina Rahvarinne 3, Kolmanda Tee liikumine 2 ja Palestiina Rahvuslik Initsiatiiv 2 kohta. Lisaks pääses parlamenti veel 2 väiksemat parteid ja 4 sõltumatut kandidaati. Palestiinas kehtib mitmeparteisüsteem, kuid populaarsemad parteid on Fatah ja Hamas. Läänekallas ja Gaza tsoon on alates 2006 parlamendivalimistest eraldi valitsemise all: Läänekallast valitseb Fatah ja Gaza tsooni Hamas. Hamas pole pärast [[2016]] Gaza tsoonis enam peaministrit ametisse määranud. Oktoobris [[2017]] sõlmisid Fatah ja Hamas Palestiina ala valitsemise osas kokkuleppe, mis peaks kehtima järgmiste parlamendivalimisteni. Riigi tähtsaimad alusdokumendid on Palestiina iseseisvusmanifest 1988, Palestiina rahvuslik leping ja Palestiina põhiseadus. ==Haldusjaotus== [[Fail:Palestine (claims hatched), administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Palestiina kubernerkonnad]] Palestiinlaste Omavalitsuse territooriumide halduskeskus on [[Rām Allāh]]' linn, kus asuvad palestiinlaste võimuorganid. Palestiina Riigi ametlik pealinn on Jeruusalemm, kuid Palestiina Omavalitsusel puudub kontroll Jeruusalemma üle. Palestiina Riik jaguneb ametlikult 16 kubernerkonnaks (''muḩāfaz̧at''), millest 11 asub Läänekaldal ja 5 Gaza tsoonis. ==Riigikaitse== Palestiina tõsisemad julgeolekuprobleemid on [[terrorism]] ja konflikt Iisraeliga. Mitmed Palestiina poliitilised organisatsioonid on välja kasvanud sõjalistest üksustest. [[1994]] moodustati Palestiina riiklikud julgeolekujõud, mida on kimbutanud vastuolud Hamasi ja Fatah vahel. ==Rahvastik== Palestiina piirkond on ajalooliselt paljurahvuseline. Sageli on allikates keeruline mõista, kas palestiinlaste all mõeldakse Palestiina ala elanikke või Palestiina araablasi. Palestiina araablaste koguarv on 12,3 miljonit, kellest Palestiina Omavalitsuse hallataval territooriumil elab umbes 4,8 miljonit inimest. Suured palestiinlaste põgenike diasporaad on Jordaanias (2 miljonit inimest), Iisraelis (1,75 miljonit inimest) ja [[Süüria]]s (560 000 inimest). 2017 rahvaloenduse järgi elas Palestiina Omavalitsuse hallataval territooriumil 4 793 781 inimest.<ref name="Palestiina statistikaamet">[http://www.pcbs.gov.ps/Downloads/book2362.pdf Palestiina statistikaamet.]</ref> Läänekaldal elas 2 881 957 inimest, kellest 1 470 293 olid mehed ja 1 411 664 naised. Gaza tsoonis elas 1 899 291 inimest, kellest 962 903 olid mehed ja 936 388 naised. ===Keeled=== Palestiina ametlik keel on araabia keel. ===Religioon=== Palestiina araablased on moslemid, peamiselt [[sunniidid]]. 1% Palestiina Riigi elanikkonnast on kristlased. ==Transport== Palestiina Omavalitsuse hallatava territooriumi sillutatud teede kogupikkus on 4686 kilomeetrit. Palestiina Omavalitsuse peamine sadam on Gaza. Läänekaldal asub 2 ja Gaza sektoris üks lennuväli. ==Ajalugu== {{Vaata|Lähis-Ida ajalugu|Palestiina (piirkond)}} [[Pilt:ArafatEconomicForum.jpg|pisi|püsti| Palestiina endine liider [[Yāsir ‘Arafāt]]]] Palestiina on maakera vanimaid põllundus- ja karjanduspiirkondi, kust on leitud [[mesoliitikum]]i ([[Natufi kultuur]]), [[neoliitikum]]i ([[Jeeriko]]) ja [[eneoliitikum]]i aegseid [[asulakoht]]i. Palestiina Riigi alal asub maailma vanim järjepideva asustusega linn Jeeriko. Kuna Palestiina ala asub strateegiliselt olulises piirkonnas Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, on erinevad suurriigid läbi ajaloo ihaldanud kontrolli Palestiina üle. [[1516]]–[[1918]] kuulusid Palestiina alad [[Osmanite riik|Osmanite rii]]gile. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] vallutasid [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Briti]] väed [[1917]]–1918 Osmanite riigilt kogu Palestiina ja kuni [[1948]] oli Palestiina Briti mandaatterritoorium. Pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppu otsustas [[ÜRO Peaassamblee]] [[29. november|29. novembril]] [[1947]] resolutsiooniga nr 181 Iisraeli ja Palestiina riikide moodustamise ning alade jaotamise juutide ja palestiinlaste vahel. Palestiina Omavalitsus peab ÜRO Peaassamblee mandaati legaalseks aluseks Palestiina riigi moodustamiseks. [[14. mai]]l 1948 kuulutati välja [[Iisraeli Riik]]. Sellele vahetult järgnenud [[Araabia-Iisraeli sõda|Araabia-Iisraeli sõjas]] hõivas Iisrael umbes 6700&nbsp;km² araablastele määratud Palestiina osast. Palestiina ülejäänud osa liideti [[Jordaania]]ga. 15. novembril [[1988]] kuulutas [[Yāsir ‘Arafāt]] Palestiina iseseisvaks. [[1993]]. aastal lepiti [[Oslo kokkulepped|Oslos]] kokku, et Iisraeli väed lahkuvad [[Gaza]]st ja Läänekaldalt ning luuakse [[Palestiina Omavalitsus]]. 2005. aastal tõi Iisrael oma väed Gaza piirkonnast välja. 2006. aastal tuli Gazas võimule Palestiina Seadusandliku Nõukogu valimistel võitnud [[Hamas]], mille tulemusena puhkes taas konflikt Iisraeliga. Palestiina ja Iisraeli vahel on tüliküsimusteks ka Iisraeli uusasundused, Jeruusalemma kuuluvus ja vaidlused mageveevarude üle. Palestiina sai [[29. november|29. novembril]] 2012 ÜRO vaatlejastaatuse. [[3. jaanuar]]il [[2013]] võttis Palestiina Omavalitsus kasutusele Palestiina Riigi nime. [[2014]] moodustasid Fatah ja Hamas ühisvalitsuse, kuid [[2015]] läks valitsus laiali. Hamasi ja Fatah vahelise Palestiina sisepoliitilise kriisi lõpetamiseks peaksid peatselt toimuma parlamendivalimised. Gaza tsoonis on Hamas alates [[2007]] moodustanud kolm valitsust. ==Eesti ja Palestiina Omavalitsuse suhted== [[Eesti]] pole Palestiina iseseisvust tunnustanud, kuid tunnustab Palestiina Vabastusorganisatsiooni palestiina rahva esindajana rahvusvahelisel tasandil. Eesti määras esimese eriesindaja Palestiina Vabastusorganisatsiooni juurde [[aprill]]is 2014, kes resideerib Tallinnas. Palestiinat on väisanud [[Eesti president]] [[Toomas-Hendrik Ilves|Toomas Hendrik Ilves]] [[2010]] ning välisministrid [[Urmas Paet]], [[Marina Kaljurand]] ja [[Sven Mikser]]. Eestis on käinud Palestiina välisminister ning infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniminister. [[2016]] eksporditi Eestist Palestiinasse [[turvas]]t, kuid import Palestiinast Eestisse puudub.<ref>[https://vm.ee/et/riigid/palestiina-omavalitsus?display=relations Eesti suhted Palestiina Omavalitsusega. Eesti välisministeeriumi koduleht.]</ref> [[Petlemm]] on [[Haapsalu]] sõpruslinn. ==Haridus== Palestiinas õpivad poisid ja tüdrukud eraldi koolides. Riigi haridussüsteem koosneb [[põhiharidus]]est, [[keskharidus]]est ja [[kõrgharidus]]est. Riigis on üks kutsekool ja 11 ülikooli, millest vaid üks on avalik ülikool. ==Kultuur== [[Pilt:Church_of_the_Nativity_full_view.jpg|pisi|püsti| Jeesuse Sündimise kirik [[Petlemm]]as]] Palestiina on paljude kultuurilooliste ja [[Piibel|Piibliga]] seotud kohtade asupaik. Seal leidub vanu [[mošee|mošeid]] ja kirikuid, nagu [[Rām Allāh]] Jamal Abdel Nasseri mošee, Wadi Qilti klooster ja Jeesuse Sündimise kirik Petlemmas. Palestiina araablaste seas on levinud traditsiooniline käsitöö. Kaasaaja kultuurisuundadest on populaarsemad kinokunst ja kirjandus. Palestiina tuntumad filmitegijad on Michel Khleifi, Rashid Masharawi, Ali Nassar ja Elia Suleiman. [[2004]] avati [[Gaza]]s teatrimaja. Palestiina populaarsem spordiala on [[jalgpall]]. [[Palestiina jalgpallikoondis]] on alates 1998. aastast FIFA poolt tunnustatud. Läänekaldal tegutseb jalgpalli esiliiga, eraldi liiga on ka Gaza tsoonis. Alates 2013 peetakse Palestiina [[maraton]]i. Riigi suurim on Faisal al-Husseini rahvusvaheline staadion, mis mahutab 12 500 pealtvaatajat. Palestiina Omavalitsuse sportlased on võistelnud [[olümpiamängud]]el alates [[1996. aasta suveolümpiamängud]]est [[Atlanta]]s. Ükski sportlane pole olümpiamängudelt medaleid võitnud. == Vaata ka == * [[Palestiina Rahvuslik Omavalitsus]] * [[Sykes-Picot' leping]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Palestine|Palestiina}} *[http://www.pnic.gov.ps/english.html Palestiina rahvuslik infokeskus] *[http://www.olympic.org/palestine Palestine Olympic Committee] *[http://www.poc.ps/ Palestine Olympic Committee] * [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19380902.2.46 Postimees (1886-1944), nr 237, 2 september 1938, Kolmekordne wõitlus Pühamaa pärast. Sykes-Picot teesort. Kuidas diplomaatiliste läbirääkimiste ja salalepingute kaudu loodi tänapäewa Palestiina algmed.] {{Aasiariigid}} {{koord}} [[Kategooria:Vahemere maad]] [[Kategooria:Palestiina| ]] rv85cx3rt60k64fn3uu4hpu6wr2dsxi 0 5054 6165900 6065319 2022-07-22T21:35:20Z 46.131.28.245 /* Sündmused */ wikitext text/x-wiki {{Detsembrikalender}} '''1. detsember''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 335. päev ([[liigaasta]]l 336. päev). [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 18. november ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1920]] – Vabariigi Valitsuse otsusega anti [[kindralkuberner]]i õigused siseministrile<ref>http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.214:392</ref> * [[1924]] – [[Esimese detsembri mäss]]: [[kommunism|kommunistide]] relvastatud [[riigipöördekatse]], kogu riigis kuulutati välja [[kaitseseisukord]]. * [[1926]] – Eesti saadik [[Heinrich Laretei]] esitas oma volitused Nõukogude Liidu Kesktäitevkomitee esimehele [[Mihhail Kalinin]]ile. *[[1931]] – liiklust alustati 96 km pikkusel kitsarööpmelisel [[Rapla-Virtsu raudtee|Rapla–Virtsu raudtee]]l. * [[1939]] – [[Johannes Perens]] valiti tagasi [[Kuressaare]] linnapeaks. * 1939 – algasid sama aasta 15. ja 16. oktoobril valitud linna- ja vallavolikogude uue koosseisu volitused. *[[1961]] – asutati [[Tallinna botaanikaaed]].<ref>http://botaanikaaed.ee/botaanikaaiast</ref> ===Maailmas=== * [[1167]] – loodi [[Lombardia Liiga]]. * [[1640]] – [[Portugal]]i üksused vallutasid [[Hispaania]] viitsekuninga residentsi. Puhkes [[Portugali iseseisvussõda]]. * [[1774]] – [[Kolmteist kolooniat|Ameerika kolooniates]] algas vastavalt [[Esimene Kontinentaalkongress|Esimese Kontinentaalkongress]]i otsusele [[Suurbritannia|Inglise]] kaupade boikott. * [[1867]] – [[Johannes Brahms]]i "[[Saksa reekviem]]i" esmaesitus. * [[1887]] – kokkuleppel [[Hiina]]ga langes [[Macau]] [[Portugal]]i kontrolli alla. * [[1903]] – Ameerika Ühendriikides linastus esimene [[vestern]] – [[Edwin S. Porter]]i film "[[Suur rongirööv]]". * [[1913]] – [[Kreeka]] liidendas [[Türgi]]st iseseisvuse saavutanud [[Kreeta]]. * 1913 – [[Ford Motor Company]]'s hakati tööstuslikus tootmises kasutama [[konveierliin]]i. * [[1918]] – [[Island]]ist sai [[Taani]]ga personaalunioonis olev kuningriik. * 1918 – [[Transilvaania]] ühendati [[Rumeenia]]ga. * [[1925]] – [[London]]is kirjutati alla [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] järgseid territoriaalsuhteid reguleerivale [[Locarno leping]]ule. * [[1934]] – [[Leningrad]]is lasti maha [[Sergei Kirov]].<ref>http://www.history.com/this-day-in-history/sergey-kirov-murdered</ref> * [[1939]] – [[Talvesõda]]: [[Terijoki|Terijoel]] kuulutati välja [[Soome Demokraatlik Vabariik]]. * [[1953]] – [[Hugh Hefner]] andis välja [[Playboy]] esmanumbri. * [[1955]] – Ameerika Ühendriikides Alabamas [[Montgomery]]s vahistati inimõiguslane [[Rosa Parks]], kuna ta ei vabastanud bussis valgetele mõeldud istekohta. See vallandas [[Montgomery bussiboikott|Montgomery bussiboikoti]]. * [[1989]] – [[Mihhail Gorbatšov]] külastas esimese [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] juhina [[Vatikan]]i ning kohtus [[paavst]] [[Johannes Paulus II]]-ga. * [[1991]] – [[Ukraina]]s toimunud referendumil kinnitati juba välja kuulutatud iseseisvumist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]]. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 1. detsembril}} *[[1761]] – [[Marie Tussaud]], Šveitsi vahakujude meister *[[1873]] – [[Charles Ruijs de Beerenbrouck]], Hollandi peaminister *[[1877]] – [[Mihkel Aitsam]], eesti kirjanik ja ajakirjanik *[[1886]] – [[Rex Stout]], USA kirjanik *[[1889]] – [[Vassili Blücher]], Nõukogude Liidu sõjaväelane *[[1909]] – [[Heino Mikkin]], eesti spordiajakirjanik *[[1910]] – [[Hans Leberecht]], eesti kirjanik *[[1925]] – [[Hilda Koni]], eesti laulja *[[1935]] – [[Woody Allen]], ameerika filmirežissöör ja näitleja *[[1937]] – [[Vaira Vīķe-Freiberga]], Läti poliitik *[[1942]] – [[Väino Sirk]], eesti ajaloolane *[[1945]] – [[Toivo Peäske]], eesti pianist *[[1949]] – [[Jenny Anvelt]], eesti laulja *[[1954]] – [[Andres Tabun]], eesti näitleja * 1954 – [[Rait Toompere]], eesti kunstiteadlane *[[1958]] – [[Orm Valtson]], eesti riigiametnik *[[1959]] – [[Eero Medijainen]], eesti ajaloolane *1959 – [[Vello Jürna]], eesti ooperilaulja * [[1961]] – [[Ivo Varts]], eesti muusik *[[1965]] – [[Karsten Brüggemann]], saksa päritolu Eesti ajaloolane *[[1966]] – [[Eduard Parhomenko]], Eesti filosoof *1966 – [[Ivo Saksakulm]], eesti korvpallur *[[1970]] – [[Peeter Marvet]], eesti IT-spetsialist * [[1972]] – [[Sofia Joons]], Eesti sotsioloog ja pärimusmuusik *[[1974]] – [[Peter Murdmaa]], eesti dokumentaalfilmirežissöör-operaator * [[1976]] – [[Lauri Õunapuu]], Eesti pärimusmuusik * [[1977]] – [[Ingrid Peek]], eesti ajakirjanik *[[1978]] – [[Ott Lumi]], Eesti poliitik *[[1993]] – [[Reena Pärnat]], eesti vibulaskur *2005- Dharma Helena Veskimägi, täiskohaga ikoon ja tulevane kuulsus == Surnud == {{vaata|Surnud 1. detsembril}} *[[1825]] – [[Aleksander I]], Venemaa keiser *[[1913]] – [[Juhan Liiv]], eesti kirjanik *[[1918]] – [[Margit Kaffka]], ungari proosakirjanik, luuletaja ja feministlik publitsist *[[1934]] – [[Sergei Kirov]], NSV Liidu poliitik *[[1935]] – [[Bernhard Schmidt]], optik ja astronoom *[[1947]] – [[Aleister Crowley]], inglise okultist ja müstik *[[1973]] – [[David Ben-Guriyyon]], Iisraeli poliitik *[[2004]] – [[Esko Tasa]], eesti ajakirjanik *[[2017]] – [[Hans Kaldoja]], eesti näitleja == Pühad == * [[Ülemaailmne AIDS-i päev]] == Nimepäev == * Eestis – [[Oskar]], [[Osmar]], Oss == Ilmarekordid == * [[Tallinn]]a maksimumtemperatuur +8,6 °C (2000) * Tallinna miinimumtemperatuur –18,2 °C (1925) * [[Tartu]] maksimumtemperatuur +7,6 °C (2000) * Tartu miinimumtemperatuur –21,2 °C (1973) ==Viited== {{viited}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Detsember 01]] 9z8xvpo0zobf1snxzx6dpru4m0bixk5 0 5945 6166067 5938428 2022-07-23T10:13:03Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib tänapäeva maakonnast; 1946 moodustatud maakonna kohta vaata artiklit [[Hiiu maakond (1946–1950)]]; saare kohta vaata artiklit [[Hiiumaa]]}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{Provints | nimi = Hiiu maakond<br>Hiiumaa | lipu_pilt = [[Pilt:Hiiumaa lipp.svg|125px|border]] | lipu_link = [[Hiiumaa lipp]] | vapi_pilt = [[Pilt:Hiiumaa vapp.svg|100px]] | vapi_link = [[Hiiumaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Kärdla]] | asendikaardi_pilt = [[Pilt:Hiiu County in Estonia.svg|250px|Hiiu maakonna asendikaart]] }} '''Hiiu maakond'''<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref> ehk '''Hiiumaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]]s. Hõlmab endise [[Hiiumaa rajoon]]i ala. See on Eesti väikseim maakond nii pindala kui ka rahvaarvu poolest. Hiiu maakond asub Loode-[[Eesti]]s ja hõlmab [[Hiiumaa]] saare, [[Kassari]] saare ning seda ümbritsevad väikesaared ja [[laid|laiud]]. Hiiu maakonna naabrid on idas [[Lääne maakond]] ja lõunas [[Saare maakond]]. ==Kohalikud omavalitsused== [[Pilt:Hiiu municipalities.png|pisi|Hiiumaa omavalitsusüksused enne [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare valla]] ja [[Kärdla|Kärdla linna]] ühinemist [[Hiiu vald|Hiiu vallaks]] 2013. aastal. Pärast [[2017. aasta haldusreform]]i loodi endiste valdade territooriumile kogu maakonda hõlmava [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] osavallad]] Hiiu maakonnas on üks omavalitsusüksus – [[Hiiumaa vald]]<ref>[https://maakonnaplaneering.ee/hiiumaaplaneering Hiiumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>. Ajalooliselt on maakonnas olnud pärast taasiseseisvumist viis omavalitsust: [[Emmaste vald]], [[Käina vald]], [[Pühalepa vald]], [[Kõrgessaare vald]] ja [[Kärdla|Kärdla linn]]. Kaks viimast moodustasid 2013. aasta vabatahtliku ühinemise käigus [[Hiiu vald|Hiiu valla]]. [[Hiiumaa vald]] moodustati [[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta haldusreformi]] käigus. Endiste valdade piirid langevad kokku tänapäevaste osavaldade piiridega. ==Loodus== Hiiu maakond hõlmab terve [[Hiiumaa]] ja [[Kassari]] saare ning väiksemad [[laid|laiud]]. Laidudest suurim on [[Vohilaid]]. Hiiumaast kagus asuvad [[Hiiumaa laiud]], mille hulka kuulub tegelikult ainult osa maakonna piiridesse jäävatest väikesaartest. * Kõrgeim punkt on Tornimägi, 68&nbsp;m.ü.m. * Pikim jõgi on Luguse jõgi, 21&nbsp;km. * Suurim järv on Tihu Suurjärv, u 85&nbsp;ha. * Suurim soo on Pihla raba, u 3050&nbsp;ha. * Rannajoone kogupikkus on u 326&nbsp;km. [[Kaitsealused looduse üksikobjektid Hiiumaal]] ==Rahvastik== ===Demograafilised näitajad=== Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Hiiu maakonnas 10 097 elanikku. Neist 47,91% oli mehi ja 52,09% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 7,13‰, suremuse üldkordaja 13,67‰ ja loomulik iive −6,54‰. 98,35% elanikest oli [[eestlased]] ja 1,02% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,46%, tööealisi (vanuses 15–64) 69,95% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 15,59%. Töötuse määr<ref name="lQqc3" /> oli 5,1%. Elanike tihedus oli 9,9 in/km².<ref name="stat.ee" /> ===Asustusüksused=== Hiiu maakonnas on 1 linn ([[Kärdla]]), 2 alevikku ja 182 küla. ====Alevikud==== [[Kõrgessaare]] – [[Käina]] ====Külad==== [[Aadma]] – [[Ala (Pühalepa)|Ala]] – [[Allika (Käina)|Allika]] – [[Aruküla (Pühalepa)|Aruküla]] – [[Emmaste]] – [[Esiküla]] – [[Hagaste]] – [[Haldi]] – [[Haldreka]] – [[Harju (Emmaste)]] – [[Harju (Pühalepa)]] – [[Hausma]] – [[Heigi]] – [[Heiste]] – [[Heistesoo]] – [[Hellamaa (Pühalepa)|Hellamaa]] – [[Heltermaa]] – [[Hiiessaare]] – [[Hilleste]] – [[Hindu (Emmaste)|Hindu]] – [[Hirmuste (Hiiu)|Hirmuste]] – [[Härma (Emmaste)|Härma]] – [[Hüti (Hiiu)|Hüti]] – [[Isabella küla|Isabella]] – [[Jausa]] – [[Jõeküla (Käina)|Jõeküla]] – [[Jõeranna]] – [[Jõesuu (Hiiu)|Jõesuu]] – [[Kaasiku (Käina)|Kaasiku]] – [[Kabuna]] – [[Kaderna]] – [[Kaigutsi]] – [[Kalana (Kõrgessaare)|Kalana]] – [[Kaleste]] – [[Kalgi]] – [[Kanapeeksi]] – [[Kassari küla|Kassari]] – [[Kauste]] – [[Kerema]] – [[Kidaste]] – [[Kiduspe]] – [[Kiivera]] – [[Kitsa]] – [[Kleemu]] – [[Kodeste]] – [[Kogri]] – [[Koidma]] – [[Kolga (Käina)|Kolga]] – [[Kopa]] – [[Kukka]] – [[Kuri küla|Kuri]] – [[Kuriste]] – [[Kurisu (Emmaste)]] – [[Kurisu (Hiiu)]] – [[Kuusiku (Emmaste)|Kuusiku]] – [[Kõlunõmme]] – [[Kõmmusselja]] – [[Kõpu (Hiiu)|Kõpu]] – [[Külaküla]] – [[Külama]] – [[Laartsa]] – [[Laasi]] – [[Laheküla (Käina)|Laheküla]] – [[Lassi (Emmaste)|Lassi]] – [[Lauka]] – [[Leerimetsa]] – [[Lehtma]] – [[Leigri]] – [[Leisu]] – [[Lelu]] – [[Lepiku (Emmaste)|Lepiku]] – [[Ligema]] – [[Lilbi (Hiiu)|Lilbi]] – [[Linnumäe]] – [[Loja (Pühalepa)|Loja]] – [[Luguse]] – [[Luidja]] – [[Lõbembe]] – [[Lõpe (Pühalepa)|Lõpe]] – [[Malvaste]] – [[Mangu]] – [[Mardihansu]] – [[Meelste]] – [[Metsaküla (Hiiu)|Metsaküla]] – [[Metsalauka]] – [[Metsapere (Emmaste)|Metsapere]] – [[Moka (Käina)|Moka]] – [[Muda küla|Muda]] – [[Mudaste]] – [[Mäeküla (Käina)|Mäeküla]] – [[Mäeltse]] – [[Mägipe]] – [[Männamaa]] – [[Mänspe]] – [[Määvli]] – [[Napi (Hiiu)|Napi]] – [[Nasva (Käina)|Nasva]] – [[Niidiküla]] – [[Nurste]] – [[Nõmba]] – [[Nõmme (Hiiu)]] – [[Nõmme (Käina)]] – [[Nõmmerga]] – [[Ogandi]] – [[Ojaküla (Hiiu)|Ojaküla]] – [[Ole]] – [[Orjaku]] – [[Otste]] – [[Palade]] – [[Palli]] – [[Paluküla (Pühalepa)|Paluküla]] – [[Paope]] – [[Partsi]] – [[Pihla]] – [[Pilpaküla (Pühalepa)|Pilpaküla]] – [[Poama]] – [[Prassi]] – [[Prählamäe]] – [[Prähnu]] – [[Puliste]] – [[Puski]] – [[Putkaste (Käina)|Putkaste]] – [[Pärna (Emmaste)|Pärna]] – [[Pärnselja]] – [[Pühalepa]] – [[Rannaküla (Emmaste)|Rannaküla]] – [[Reheselja]] – [[Reigi]] – [[Reikama]] – [[Riidaküla]] – [[Risti (Hiiu)|Risti]] – [[Ristivälja]] – [[Rootsi (Hiiu)|Rootsi]] – [[Sakla (Pühalepa)|Sakla]] – [[Salinõmme]] – [[Sarve]] – [[Selja (Emmaste)]] – [[Selja (Käina)]] – [[Sepaste]] – [[Sigala küla|Sigala]] – [[Sinima]] – [[Soonlepa]] – [[Suuremõisa (Pühalepa)|Suuremõisa]] – [[Suurepsi]] – [[Suureranna]] – [[Suuresadama]] – [[Sõru]] – [[Sääre (Pühalepa)|Sääre]] – [[Sülluste]] – [[Taguküla]] – [[Tahkuna]] – [[Tammela]] – [[Tammistu (Hiiu)|Tammistu]] – [[Tareste (Pühalepa)|Tareste]] – [[Taterma]] – [[Tempa]] – [[Tiharu]] – [[Tilga (Emmaste)|Tilga]] – [[Tohvri (Emmaste)|Tohvri]] – [[Tubala]] – [[Tärkma]] – [[Ulja]] – [[Undama]] – [[Utu]] – [[Vaemla]] – [[Vahtrepa]] – [[Valgu (Emmaste)|Valgu]] – [[Valipe]] – [[Vanamõisa (Emmaste)|Vanamõisa]] – [[Viilupi]] – [[Viiri]] – [[Viita]] – [[Viitasoo]] – [[Vilima]] – [[Vilivalla (Pühalepa)|Vilivalla]] – [[Villamaa]] – [[Villemi]] – [[Värssu]] – [[Õngu]] – [[Ühtri]] – [[Ülendi]] ==Ajalugu== [[Pilt:Hiiumaa politseijaoskond 2015.jpg|pisi|Hiiumaa politseijaoskond]] {{Vaata|Hiiumaa ajalugu}} Esimesed Hiiumaa asukad olid tõenäoliselt hülgekütid, kelle laager asus [[Kõpu poolsaar]]el umbes [[5000 eKr]]. Muinaaja lõpus oli Hiiumaa arvatavasti [[Saaremaa]] üsnagi hõredalt asustatud tagamaa. [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|Eestlaste muistse vabadusvõitluse]] järel [[1228]]. aastal on Hiiumaad nimetatud "tühjaks saareks" ([[ladina keel]]es ''insula deserta, que dicitur Dageida''). Keskajal jagati Hiiumaa [[Mõõgavendade ordu|Mõõgavendade]], seejärel [[Liivi ordu]] ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] vahel. Ordule kuulus saare idapoolne kolmandik, ülejäänut valitses piiskop. Saare (ja piirkonna) ajalooline [[saksa keel|saksakeelne]] nimi on ''Dagö'' ([[ladina keel|ladina]] ''Dageida'') tuleneb [[rootsi keel]]est ja tähendas algselt arvatavasti päevasaart. Ordu alade (haldus)keskus pani aluse hilisemale [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kirikukihelkonnale]] ja [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]ale. Piiskopkonna aladel tekkis [[Keina kihelkond]]. Hiljem eraldusid [[Reigi kihelkond|Reigi kirikukihelkond]] ([[1627]] Pühalepa kihelkonnast) ja [[Emmaste kihelkond|Emmaste kirikukihelkond]] ([[1866]] Keina kihelkonnast). [[17. sajand|17.]]–[[20. sajand]]il kuulus praegune Hiiu maakonna ala halduslikult [[Läänemaa]] (Haapsalu kreisi) koosseisu. Maakonnakeskus Kärdla kujunes esmakordselt [[1564]]. aastal mainitud rannarootslaste külast, mis hakkas kiiresti kasvama pärast kalevivabriku ületoomist Suuremõisast Kärdlasse 1820.–1830. aastatel. [[Kärdla kalevivabrik]] põletati maha taganevate punaarmeelaste poolt [[1941]]. aastal ja selle varemed lammutati. Kuigi Kärdla sai [[1938]]. aastal linnaks, jäi Hiiumaa ka Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi ajal Läänemaa osaks. [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]] kui omaette maakond loodi [[1946]]. aastal, kui tema ala eraldati [[Lääne maakond|Lääne maakonnast]]. [[1950]]. aastal moodustati sellest omakorda [[Hiiumaa rajoon]], valdadest moodustati [[külanõukogu]]<nowiki/>d ja [[1. jaanuar]]ist [[1990]] '''Hiiumaa maakond''', mis 1991 nimetati ümber [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnaks]], millest haldusreformi läbiviimisel on moodustunud [[Hiiumaa vald]]. ==Majandus== {{Vaata|Hiiumaa majandus}} [[Pilt:Rannapaargu-037.jpg|pisi|200px|vasakul|[[Kärdla]]s asuv Rannapaargu on üks paljudest saare söögikohtadest]] [[Pilt:Ferry Hiiumaa 2011.jpg|pisi|200px|vasakul|[[Heltermaa sadam]]a abil hoitakse püsiühendust mandriga]] Hiiumaa majandust kujundavad eelkõige saareline asend ja väike territoorium. Saare suurimaks ja olulisemaks majandusharuks on [[tööstus]], millest üle 65% moodustab plasti- ja koostetööstus. Teisteks olulisemateks majandusharudeks on [[ehitus]], [[kaubandus]], [[turism]] ja [[transport]]. Tänu oma merelisele asendile sõltub tooraine sisse- ja väljavedu täielikult mere- ja õhutranspordist. 2012. aastal moodustas Hiiumaa väliskaubandusest 60,8% [[eksport]] ja 39,2% [[import]].<ref name="f1nlt" /> Saare [[tööhõive|tööhõive määr]] oli 2012. aastal 54,6%<ref name="m9XGz" /> ja [[töötus|töötuse määr]] 11,8%. Keskmine brutopalk oli 760 eurot kuus.<ref name="2l5Kf" /> Tähtsaimaks tööstusharu aastatel 2002–2005 oli puidutööstus, mis tegeleb saarel puidu töötlemise ja puidust toodete valmistamisega. Suurimaks puidutöötlejaks saarel on [[Lauka saeveski]]. Alates 2006. aastast on [[plastitööstus]] kasvanud Hiiumaa suurimaks tööstusharuks. Saarel asub umbes 10 plastitööstusettevõtet, millest olulisim on Dagöplast. Hiiumaal on hästi arenenud toiduainetööstus. Saarel on kala- ja pagaritööstus ning kulinaaria. Suurim toiduaineettevõte on Hiiumaa Tarbjate Ühistu tütarettevõte HTÜ Tootmine. Lisaks valmistatakse saarel tekstiili- ja matallitooteid. <ref name="maj" /> Suuruselt teine majandusharu on kaubandus ja teenindus.<ref name="maj" /> Kuni 2011. aastani oli ainsaks kaubandusketiks saarel [[Coop Eesti|Coop]] poodide võrgustik. [[Selver]]i tulekuga Hiiumaale suurenes sektoris konkurents ning paljud väikesed poed on raskustesse sattunud ja suletud. Suvehooajal on enamus saare elanikke otseselt või kaudselt seotud turismisektoriga. Aastas külastab Hiiumaad umbes 160 000 turisti,<ref name="gQb0q" /> keda on peaaegu 20 korda rohkem kui saare püsielanike. Turiste teenindavad saarel asuvad majutus- ja toitlustusettevõtted. Hiiumaal tegeletakse ka kalanduse ja põllumajandusega. Esindatud on kalapüük ja -kasvatus ning taime- ja loomakasvatus. Suurim kalandusettevõte on [[AS Hiiu Kalur]]<ref name="maj" /> ja suurim põllumajandusettevõte Hiiumaa Agro OÜ. Ehitussektoris on saarel esindatud üld- ja teedeehitus, eri-, elektri- ja maaparandustööd ning projekteerimine. ==Ajakirjandus== Hiiumaal ilmus kaks maakonnalehte kuni aastani [[2004]], mil need ühinesid: [[Hiiu Leht]] liitis endaga [[Hiiumaa (ajaleht)|Hiiumaa]]. ==Vaatamisväärsused== ===Kirikud ja kabelid=== [[Emmaste kirik|Emmaste Immanueli kirik]], [[Kassari kabel]], [[Käina kirik|Käina Martini kirik]], [[Kärdla Johannese kirik|Kärdla Ristija Johannese kirik]], [[Mänspe kirik|Mänspe kabel]], [[Paluküla kirik|Paluküla kabel]], [[Pühalepa kirik|Pühalepa Püha Laurentsiuse kirik]], [[Reigi kirik|Reigi Jeesuse kirik]], [[Puski õigeusu kirik|Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise kirik Puskil]], [[Malvaste kabel|Malvaste Prohvet Eelija kabel]]. ==Vaata ka== *[[Hiiumaa]] *[[Hiiumaa rajoon]] *[[Läänemaa]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="lQqc3">2007.–2009. libisev keskmine</ref> <ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee/ppe-hiiu-maakond Hiiu maakond]. Piirkondlik portaal. Statistikaamet.</ref> <ref name="f1nlt">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=VK04&ti=KAUPADE+EKSPORT+JA+IMPORT+HALDUS%DCKSUSE+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/25Valiskaubandus/03Valiskaubandus_alates_2004/&lang=2 Statistikaamet] Kaupade eksport ja import haldusüksuse järgi. Kasutatud 28.09.2013.</ref> <ref name="m9XGz">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT466&ti=15%2D74%2DAASTASTE+T%D6%D6J%D5US+OSALEMISE+M%C4%C4R+JA+T%D6%D6H%D5IVE+M%C4%C4R+SOO+JA+MAAKONNA+J%C4RGI&path=../Database/Sotsiaalelu/15Tooturg/12Tooturu_uldandmed/02Aastastatistika/&lang=2 Statistikaamet] 15-74-aastaste tööjõus osalemise määr ja tööhõive määr soo ja maakonna järgi. Kasutatud 29.09.2013.</ref> <ref name="2l5Kf">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=Pa5321&ti=KESKMINE+BRUTO%2D+JA+NETOKUUPALK+MAAKONNA+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/&lang=2 Statistikaamet] Keskmine bruto- ja netopalk maakonna järgi. Kasutatud 29.09.2013.</ref> <ref name="maj">[http://www.hiiumaa.ee/cfiles/documents/majandus/Hiiumaa+majandus+2011+2112.pdf Hiiumaa majandusülevaade 2011] Kasutatud 27.11.2013</ref> <ref name="gQb0q">[http://www.hiiumaaturismiliit.ee/index.php?lang=et&pg=pages&id=42 Hiiumaa turismiliit] Kasutatud 27.11.2013</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat|Hiiu County}} * [http://www.stat.ee/ppe-hiiu-maakond Hiiu maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis * [http://www.hiiumaa.ee Hiiumaa.ee] * [http://www.saarlane.ee/uudised/default.asp?kat=5 Saarlane.ee – artikleid Hiiu Lehest] * [https://www.google.com/maps/place/Hiiu+maakond/@58.8901716,22.6126514,8z/data=!4m2!3m1!1s0x46f2e9414c74d00f:0x300b36d18fc6030 Hiiu maakond] kaardil {{EST}} {{Coordinate |NS=58.83333333 |EW=22.66666667 |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Hiiu maakond| ]] nyeiyyo1jzrhuqsza1i66k4mvjbyx1l 0 5946 6166077 6094778 2022-07-23T10:15:31Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit [[Saaremaa (maakond)]].}} {{Provints | nimi = Saare maakond | lipu_pilt = [[Pilt:Saaremaa lipp.svg|125px|border|Saare maakonna lipp]] | lipu_link = [[Saaremaa lipp]] | vapi_pilt = [[Pilt:Saaremaa vapp.svg|100px|Saare maakonna vapp]] | vapi_link = [[Saaremaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Kuressaare]] | asendikaardi_pilt = [[Pilt:Saare County in Estonia.svg|250px|Saare maakonna asendikaart]] }} '''Saare maakond'''<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref> ehk '''Saaremaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti|Lääne-Eestis]]. Saare maakonna naabermaakonnad on põhjas [[Hiiu maakond|Hiiu]], kirdes [[Lääne maakond|Lääne]] ja idas [[Pärnu maakond]]. [[Maakonnalinn]] on [[Kuressaare]]. ==Kohalikud omavalitsused ja asustus== [[Pilt:Saare_municipalities_2017.png|pisi|300px|Saaremaa omavalitsusüksused peale [[2017. aasta haldusreform]]i]] Saare maakonnas on kolm omavalitsusüksust: [[Saaremaa vald|Saaremaa]], [[Muhu vald|Muhu]] ja [[Ruhnu vald]]. ===Asustusüksused=== Saare maakonnas on 1 linn ([[Kuressaare]]), 9 alevikku ja 490 küla. ====Alevikud==== [[Aste alevik|Aste]] – [[Kihelkonna]] – [[Kudjape]] – [[Kärla]] – [[Leisi]] – [[Nasva]] – [[Orissaare]] – [[Salme alevik|Salme]] – [[Valjala]] ====Külad==== [[Aaviku (Saaremaa)|Aaviku]] – [[Abaja (Saaremaa)|Abaja]] – [[Abruka küla|Abruka]] – [[Abula]] – [[Aljava]] – [[Allikalahe]] – [[Anepesa]] – [[Angla]] – [[Anijala]] – [[Anseküla]] – [[Ansi]] – [[Arandi]] – [[Ardla]] – [[Are küla]] – [[Ariste (Saaremaa)|Ariste]] – [[Arju]] – [[Aru (Saaremaa)|Aru]] – [[Aruste]] – [[Aste küla|Aste]] – [[Asuka]] – [[Asuküla]] – [[Asva]] – [[Atla]] – [[Audla]] – [[Aula-Vintri]] – [[Austla]] – [[Easte]] – [[Eeriksaare]] – [[Eikla]] – [[Eiste]] – [[Endla (Saaremaa)|Endla]] – [[Ennu]] – [[Haamse]] – [[Haapsu]] – [[Haeska (Pihtla)]] – [[Hakjala]] – [[Hämmelepa]] – [[Hänga]] – [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] – [[Hiievälja]] – [[Himmiste]] – [[Hindu (Saaremaa)|Hindu]] – [[Hirmuste]] – [[Hübja]] – [[Igaküla]] – [[Iide]] – [[Iilaste]] – [[Ilpla]] – [[Imara]] – [[Imavere (Saaremaa)|Imavere]] – [[Irase]] – [[Iruste]] – [[Jaani]] – [[Jämaja]] – [[Järise (Mustjala)|Järise]] – [[Järve (Salme)|Järve]] – [[Järveküla (Saaremaa)|Järveküla]] – [[Jauni]] – [[Jõe (Saaremaa)|Jõe]] – [[Jõelepa]] – [[Jõempa]] – [[Jõgela]] – [[Jõiste]] – [[Jööri]] – [[Jootme]] – [[Jursi]] – [[Kaali (Pihtla)|Kaali]] – [[Kaali-Liiva]] – [[Kaarma]] – [[Kaarma-Jõe]] – [[Kaarma-Kirikuküla]] – [[Kaarma-Kungla]] – [[Kaarmise]] – [[Kaavi]] – [[Käesla]] – [[Kahtla]] – [[Kahutsi]] – [[Kailuka]] – [[Kaimri]] – [[Kaisa]] – [[Kaisvere]] – [[Käku]] – [[Kakuna]] – [[Kalju (Valjala)|Kalju]] – [[Kallaste (Muhu)]] – [[Kallaste (Saaremaa)]] – [[Kallemäe]] – [[Kalli]] – [[Kalma]] – [[Kalmu]] – [[Kandla]] – [[Kangrusselja]] – [[Kanissaare]] – [[Kantsi]] – [[Käo (Saaremaa)|Käo]] – [[Kapi]] – [[Kapra]] – [[Karala]] – [[Kärdu]] – [[Kareda (Saaremaa)|Kareda]] – [[Kargi]] – [[Karida]] – [[Karja]] – [[Kärla-Kirikuküla]] – [[Kärla-Kulli]] – [[Kärneri]] – [[Karujärve]] – [[Karuste]] – [[Kasti (Saaremaa)|Kasti]] – [[Kaubi (Saaremaa)|Kaubi]] – [[Kaugatoma]] – [[Kaunispe]] – [[Kavandi]] – [[Kehila]] – [[Kellamäe (Saaremaa)|Kellamäe]] – [[Keskranna]] – [[Keskvere (Saaremaa)|Keskvere]] – [[Kesse]] – [[Kihelkonna-Liiva]] – [[Kiirassaare]] – [[Kingli]] – [[Kipi]] – [[Kiratsi]] – [[Kirderanna]] – [[Kiritu]] – [[Kiruma]] – [[Kogula (Saaremaa)|Kogula]] – [[Koguva]] – [[Koidula (Saaremaa)|Koidula]] – [[Koiduvälja]] – [[Koigi (Saaremaa)|Koigi]] – [[Koigi-Väljaküla]] – [[Kõiguste]] – [[Koikla]] – [[Koimla]] – [[Kõinastu]] – [[Koki]] – [[Koksi]] – [[Kõljala]] – [[Kõnnu (Pihtla)|Kõnnu]] – [[Kõnnu (Valjala)|Kõnnu]] – [[Kõõru]] – [[Koovi]] – [[Kopli]] – [[Kõriska]] – [[Kõrkküla]] – [[Kõrkvere]] – [[Kõruse]] – [[Kõruse-Metsaküla]] – [[Kotlandi]] – [[Kotsma]] – [[Kübassaare]] – [[Küdema]] – [[Kugalepa]] – [[Kuiste]] – [[Kuivastu]] – [[Kuke (Saaremaa)|Kuke]] – [[Külasema]] – [[Külma (Saaremaa)|Külma]] – [[Kuninguste]] – [[Kuralase]] – [[Kuremetsa]] – [[Kurevere (Kihelkonna)|Kurevere]] – [[Kuumi]] – [[Kuuse]] – [[Kuusiku (Saaremaa)|Kuusiku]] – [[Kuusnõmme]] – [[Laadjala]] – [[Laadla]] – [[Läägi]] – [[Läätsa]] – [[Läbara]] – [[Laevaranna]] – [[Laheküla (Muhu)]] – [[Laheküla (Saaremaa)]] – [[Lahetaguse]] – [[Laimjala]] – [[Lalli (Muhu)|Lalli]] – [[Länga]] – [[Laoküla (Saaremaa)|Laoküla]] – [[Lassi (Saaremaa)|Lassi]] – [[Lätiniidi]] – [[Laugu]] – [[Laugu-Liiva]] – [[Leedri]] – [[Leeskopa]] – [[Lehtmetsa (Muhu)|Lehtmetsa]] – [[Leina (Saaremaa)|Leina]] – [[Leisi (Saaremaa)|Leisi]] – [[Lepiku (Muhu)|Lepiku]] – [[Levala (Saaremaa)|Levala]] – [[Levalõpme]] – [[Liigalaskma]] – [[Liiküla]] – [[Liiva (Muhu)]] – [[Liiva (Saaremaa)]] – [[Liivanõmme]] – [[Liiva-Putla]] – [[Liivaranna]] – [[Lilbi (Saaremaa)|Lilbi]] – [[Lindmetsa]] – [[Linnaka]] – [[Linnuse (Muhu)|Linnuse]] – [[Linnuse (Saaremaa)|Linnuse]] – [[Lõetsa]] – [[Lõmala]] – [[Loona]] – [[Lööne]] – [[Lõpi]] – [[Lõu]] – [[Lõupõllu]] – [[Lülle]] – [[Lümanda]] – [[Lümanda-Kulli]] – [[Lussu]] – [[Luulupe]] – [[Maantee küla]] – [[Maasi]] – [[Mäebe]] – [[Mäebe]] – [[Mäeküla (Saaremaa)|Mäeküla]] – [[Mägi-Kurdla]] – [[Mäla]] – [[Maleva (Saaremaa)|Maleva]] – [[Mändjala]] – [[Männiku (Valjala)|Männiku]] – [[Masa]] – [[Mässa]] – [[Mätasselja]] – [[Mätja]] – [[Matsiranna]] – [[Meedla]] – [[Mehama]] – [[Meiuste]] – [[Merise]] – [[Metsaääre (Saaremaa)|Metsaääre]] – [[Metsaküla (Saaremaa)|Metsaküla]] – [[Metsalõuka]] – [[Metsapere (Saaremaa)|Metsapere]] – [[Metsara]] – [[Metsküla (Saaremaa)|Metsküla]] – [[Mõega]] – [[Mõisaküla (Muhu)]] – [[Mõisaküla (Saaremaa)]] – [[Möldri (Saaremaa)|Möldri]] – [[Mõnnuste]] – [[Mõntu]] – [[Moosi]] – [[Mui]] – [[Mujaste]] – [[Mullutu]] – [[Muraja]] – [[Muratsi]] – [[Murika]] – [[Mustjala]] – [[Mustla (Laimjala)|Mustla]] – [[Mustla (Pihtla)|Mustla]] – [[Nässuma]] – [[Nautse]] – [[Nava (Saaremaa)|Nava]] – [[Neeme (Saaremaa)|Neeme]] – [[Neemi]] – [[Nenu]] – [[Nihatu]] – [[Ninase]] – [[Nõmjala]] – [[Nõmme (Saaremaa)|Nõmme]] – [[Nõmmküla (Muhu)|Nõmmküla]] – [[Nõmpa]] – [[Nurme (Muhu)]] – [[Nurme (Saaremaa)]] – [[Odalätsi]] – [[Oessaare]] – [[Õeste]] – [[Õha]] – [[Ohessaare]] – [[Ohtja]] – [[Oina]] – [[Oitme]] – [[Oju]] – [[Ööriku]] – [[Orinõmme]] – [[Oti (Saaremaa)|Oti]] – [[Paaste]] – [[Paatsa]] – [[Pädaste]] – [[Päelda]] – [[Paenase]] – [[Paevere]] – [[Pahapilli]] – [[Pahavalla]] – [[Pähkla]] – [[Paiküla]] – [[Paimala]] – [[Paju-Kurdla]] – [[Pajumõisa]] – [[Pallasmaa]] – [[Pamma]] – [[Pammana]] – [[Panga (Saaremaa)|Panga]] – [[Pärase]] – [[Parasmetsa]] – [[Parila (Saaremaa)|Parila]] – [[Pärni]] – [[Pärsama]] – [[Pöide-Keskvere]] – [[Peederga]] – [[Pidula]] – [[Pidula-Kuusiku]] – [[Pihtla]] – [[Piila]] – [[Piiri (Muhu)|Piiri]] – [[Pöide]] – [[Pöitse]] – [[Põitse]] – [[Poka (Saaremaa)|Poka]] – [[Põlluküla (Saaremaa)|Põlluküla]] – [[Põripõllu]] – [[Praakli]] – [[Püha (Saaremaa)|Püha]] – [[Puka (Saaremaa)|Puka]] – [[Pulli (Saaremaa)|Pulli]] – [[Purtsa]] – [[Räägi]] – [[Raegma]] – [[Rahniku]] – [[Rahtla]] – [[Rahu küla]] – [[Rahuste]] – [[Räimaste]] – [[Randküla]] – [[Randvere (Saaremaa)|Randvere]] – [[Rannaküla (Muhu)]] – [[Rannaküla (Saaremaa)]] – [[Rässa]] – [[Ratla]] – [[Raugi]] – [[Raugu]] – [[Rebaski]] – [[Reeküla]] – [[Reina]] – [[Reo]] – [[Ridala (Laimjala)|Ridala]] – [[Ridasi]] – [[Riksu]] – [[Rinsi]] – [[Roobaka]] – [[Röösa]] – [[Rootsiküla (Saaremaa)|Rootsiküla]] – [[Rootsivere]] – [[Ruhnu küla|Ruhnu]] – [[Ruhve]] – [[Sääre (Torgu)|Sääre]] – [[Saareküla (Saaremaa)|Saareküla]] – [[Saaremetsa]] – [[Sagariste]] – [[Saia]] – [[Saikla]] – [[Sakla]] – [[Salavere]] – [[Salu (Saaremaa)|Salu]] – [[Sandla]] – [[Sauaru]] – [[Saue-Putla]] – [[Sauvere]] – [[Selgase]] – [[Selja (Saaremaa)|Selja]] – [[Sepa (Saaremaa)|Sepa]] – [[Sepise]] – [[Siiksaare]] – [[Sikassaare]] – [[Silla (Mustjala)|Silla]] – [[Simisti]] – [[Soela]] – [[Sõmera]] – [[Soodevahe (Saaremaa)|Soodevahe]] – [[Soonda]] – [[Sõrve-Hindu]] – [[Sundimetsa]] – [[Sutu]] – [[Suuremõisa (Muhu)|Suuremõisa]] – [[Suure-Rootsi]] – [[Suurna]] – [[Suur-Pahila]] – [[Suur-Rahula]] – [[Suur-Randvere]] – [[Taaliku]] – [[Täätsi]] – [[Tagamõisa (Kihelkonna)|Tagamõisa]] – [[Tagaranna]] – [[Tagavere (Saaremaa)|Tagavere]] – [[Tahula]] – [[Talila]] – [[Tammese]] – [[Tammuna]] – [[Tamse]] – [[Tareste]] – [[Taritu]] – [[Tehumardi]] – [[Tiirimetsa]] – [[Tiitsuotsa]] – [[Tirbi]] – [[Tohku]] – [[Tõlli (Saaremaa)|Tõlli]] – [[Tõlluste]] – [[Tõnija]] – [[Toomalõuka]] – [[Tõre]] – [[Torgu-Mõisaküla]] – [[Tõrise]] – [[Tornimäe (Saaremaa)|Tornimäe]] – [[Tõru küla|Tõru]] – [[Triigi (Saaremaa)|Triigi]] – [[Tuiu]] – [[Tumala]] – [[Tupenurme]] – [[Turja]] – [[Türju]] – [[Tusti (Muhu)|Tusti]] – [[Tutku]] – [[Uduvere]] – [[Ula (Saaremaa)|Ula]] – [[Ulje]] – [[Undimäe]] – [[Undva]] – [[Unguma]] – [[Unimäe]] – [[Upa]] – [[Üru]] – [[Üüdibe]] – [[Uuemõisa (Saaremaa)|Uuemõisa]] – [[Üüvere]] – [[Üüvere]] – [[Vahtraste]] – [[Vahva]] – [[Vaigu]] – [[Vaigu-Rannaküla]] – [[Väike-Pahila]] – [[Väike-Rahula]] – [[Väike-Rootsi]] – [[Väike-Ula]] – [[Väike-Võhma]] – [[Vaivere]] – [[Väkra]] – [[Väljaküla (Saaremaa)|Väljaküla]] – [[Valjala-Ariste]] – [[Valjala-Kogula]] – [[Valjala-Kogula]] – [[Valjala-Nurme]] – [[Väljamõisa]] – [[Välta]] – [[Vanakubja]] – [[Vana-Lahetaguse]] – [[Vanalõve]] – [[Vanamõisa (Muhu)]] – [[Vanamõisa (Saaremaa)]] – [[Vantri]] – [[Varkja]] – [[Varpe]] – [[Vatsküla]] – [[Vedruka]] – [[Veere (Saaremaa)|Veere]] – [[Veeremäe]] – [[Veeriku küla]] – [[Vendise]] – [[Vennati]] – [[Veske]] – [[Vestla]] – [[Viidu]] – [[Viira (Muhu)]] – [[Viira (Saaremaa)]] – [[Viki küla|Viki]] – [[Vilidu]] – [[Vilsandi küla|Vilsandi]] – [[Viltina]] – [[Vintri]] – [[Virita]] – [[Võhma (Saaremaa)|Võhma]] – [[Võiküla]] – [[Võlla (Muhu)|Võlla]] – [[Võrsna]] ==Rahvastik== ===Demograafilised näitajad=== Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Saare maakonnas 34 723 elanikku. Neist 46,90% oli mehi ja 53,10% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 10,43‰, suremuse üldkordaja 12,70‰ ja loomulik iive −2,28‰. 98,32% elanikest olid [[eestlased]] ja 1,00% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,37%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,28%. Töötuse määr<ref name="hGBlj" /> oli 7,0%. Elanike tihedus oli 11,9 in/km².<ref name="stat.ee" /> Seisuga 1. jaanuar [[2019]] oli Saare maakonnas 33 108 elanikku, neist 32 395 (97,85%) olid eestlased, 250 (0,76%) venelased ja 332 inimest (1%) muudest rahvustest. 131 inimese rahvus oli teadmata. 2019. aastal sündis Saare maakonnas 367 last ja suri 423 inimest. Loomulik iive oli −56.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis.asp Statistika andmebaas]</ref> ===Rahvaloendused=== [[1922]]. aastal loendati Kuressaares 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast ja 39 juuti. Maaelanike hulgas (ilma Ruhnuta) oli eestlasi 53 242, rootslasi 4, sakslasi 106, venelasi 99 ja juute 1. Protsentuaalselt loeti maakonnas eestlaste arvuks 1922. aasta rahvaloenduse ajal 98,9 ja 1934. aastal 99.<ref name="aypaY" /> [[1934]]. aastaks oli rahvaarv veidi muutunud. Kuressaares elas 3938 eestlast, 24 rootslast, 321 sakslast, 199 venelast ja 22 juuti. Valdades (taas ilma Ruhnuta) elas 50 833 eestlast, 5 rootslast, 79 sakslast, 75 venelast ja 1 juut. ==Majandus== ==Loodus== *[[Lääne-Saaremaa kõrgustik]] *[[Laidevahe looduskaitseala]] *[[Vilsandi rahvuspark]] *[[Aula karstiala]] *[[Kooljamäed]] *[[Odalätsi luitestik]] *[[Loode tammik]] * [[Saare maakonna veekogude loend]] ==Ajalugu== [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]] {{Vaata|Saaremaa ajalugu|Saaremaa (maakond)|Kuressaare kreis}} Kuni [[19. sajand]]ini lõpuni oli Saaremaal olnud eristaatus. Taani ajal oli ta eraldi provints, Rootsi ajal kuninganna [[Kristiina]] isiklik valdus ja hiljem samuti pigem eraldi provints kui maakond (kreis). 19. sajandil sai Saaremaast [[Liivimaa kubermang]]u kuuluv [[Kuressaare kreis]]. 1917. aastal ühendati Saaremaa [[Autonoomne Eestimaa kubermang]]uga. [[1939. aasta vallareform]]iga [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Saaremaal vallad]]: [[Hellamaa vald]], [[Kaarma-Suure vald]], [[Loona vald]], [[Maasi vald (Pöide kihelkond)|Maasi vald]], [[Muhu-Suure vald]], [[Uuemõisa vald (Pöide kihelkond)|Uuemõisa vald]] ja 1. aprillil 1939 [[Eesti valdade loend (1939)|moodustati uued]] [[Kaarma vald (1939)|Kaarma vald]], [[Kihelkonna vald (1939)|Kihelkonna vald]], [[Kuressaare vald (1939)|Kuressaare vald]], [[Kärla vald (1939)|Kärla vald]], [[Laimjala vald (1939)|Laimjala vald]], [[Leisi vald (1939)|Leisi vald]], [[Lümanda vald (1939)|Lümanda vald]], [[Muhu vald (1939)|Muhu vald]], [[Mustjala vald (1939)|Mustjala vald]], [[Pihtla vald (1939)|Pihtla vald]], [[Pärsamaa vald (1939)|Pärsamaa vald]], [[Pöide vald (1939)|Pöide vald]], [[Ruhnu vald (1939)|Ruhnu vald]], [[Salme vald (1939)|Salme vald]], [[Torgu vald (1939)|Torgu vald]], [[Valjala vald (1939)|Valjala vald]]. [[Fail:Saare municipalities 1992–1999.png|pisi|Saare maakonna omavalitsusüksused, 1992–1999]] [[Fail:Saare municipalities 1999–2014.png|pisi|Saare maakonna omavalitsusüksused, 1999–2014]] [[Fail:Saare municipalities 2014–2017.png|pisi|Saare maakonna omavalitsusüksused, 2014–2017]] Saare maakond eksisteeris kuni [[1950]]. aastani, mil see nimetati [[Kuressaare rajoon]]iks, 1939 asutatudvallad, mis kaotati koos maakonnaga 1950. aastal. Alates [[1952]]. aastast kandis [[Rajoon (NSVL)|rajoon]] nime [[Kingissepa rajoon]]. Hiljem moodustati ka [[Orissaare rajoon]], mis hõlmas endise maakonna idaosa, kuid [[1959]]. aastal liideti see Kingissepa rajooniga. {{Vaata|Kingissepa rajoon|Orissaare rajoon}} [[1990]]. aastal Saare maakond taastati. Ajalooliselt on taasiseseisvunud Eesti perioodil olnud Saare maakonnas kõige enam 17 valda, kõige pikemat aega aga 16 valda. Esimene ühinemine toimus [[1999]]. aastal, kui [[Kuressaare vald]] [[Kaarma vald|Kaarma vald]] ühinesid Kaarma vallaks<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/77565?leiaKehtiv|pealkiri=Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Kaarma valla ja Kuressaare valla osas|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=15. juuni 1999|vaadatud=17. märts 2022}}</ref>. Kuni 2014. aastani oli Saare maakonnas: Kuressaare linn, [[Kaarma vald]], [[Kihelkonna vald]], [[Kärla vald]], [[Laimjala vald]], [[Leisi vald]], [[Lümanda vald]], [[Muhu vald]], [[Mustjala vald]], [[Orissaare vald]], [[Pihtla vald]], [[Pöide vald]], [[Ruhnu vald]], [[Salme vald]], [[Torgu vald]], [[Valjala vald]]. 2014. aastal ühinesid [[Kaarma vald]], [[Kärla vald]] ja [[Lümanda vald]] [[Lääne-Saare vald|Lääne-Saare vallaks]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014015?leiaKehtiv|pealkiri=Kaarma valla, Kärla valla ja Lümanda valla haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=28. august 2014|vaadatud=17. märts 2022}}</ref>. [[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta haldusreformi]] tulemusel ei muutunud maakonna piirid, küll aga liitusid omavahel [[Saaremaa|Saaremaa saare]] 12 omavalitsust üheks Saaremaa vallaks<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017006?leiaKehtiv|pealkiri=Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=25. mai 2017|vaadatud=17. märts 2022}}</ref>; Muhu ja Ruhnu vald jätkasid iseseisvate omavalitsustena. Peale selle lõpetas [[1. jaanuar]]il [[2018]] tegevuse [[Saare maavanem]] ja [[Saare Maavalitsus]]. {{vaata|Saare maavanem|Saare Maavalitsus}} ==Vaata ka== *[[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] *[[Kingissepa rajoon]] *[[Saaremaa jalgpallikoondis]] *[[Saare maakonna vapimärk]] *[[Saare maakonna teenetemärk]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="hGBlj">2007.-2009. libisev keskmine</ref> <ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee/57647 Statistikaameti koduleht]</ref> <ref name="aypaY">http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=53&artid=9750&sec=13</ref> }} ==Välislingid== {{Commonskat|Saare County}} *[http://www.saaremaa.ee saaremaa.ee] *[http://www.stat.ee/ppe-saare-maakond Saare maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis *[[Endel Püüa]], [http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=3205 Maaomavalitsuste loomine], [[Oma Saar]] 10. august 2007 * [https://www.google.com/maps/place/Saare+maakond/@58.2325918,22.6049096,7z/data=!4m2!3m1!1s0x46f272ee135627f3:0x300b36d18fc60c0 Saare maakond] kaardil {{EST}} {{koord |NS=58.41666667 |EW=22.58333333 |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Saare maakond| ]] iln301nstuj8ju41g1b738ejdd5wz8w 0 5947 6166078 6140397 2022-07-23T10:15:45Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit [[Tartumaa]]}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{Provints | nimi = Tartu maakond | lipp = Tartumaa_lipp.svg | lipu_link = [[Tartumaa lipp]] | vapp = Tartumaa_vapp.svg | vapi_link = [[Tartumaa vapp]] | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Tartu]] | asendikaardi_pilt = Tartu County in Estonia.svg }} '''Tartu maakond'''<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref> ehk '''Tartumaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]]s. Hõlmab ajaloolise (18.-19. sajandi) [[Tartumaa]] tuumikala koos [[Tartu]] linnaga. Maakond asub [[Ida-Eesti|Ida-]] ja [[Lõuna-Eesti]] piiril [[Peipsi järv]]e ja [[Võrtsjärv]]e vahel. Ta piirneb põhjas [[Jõgeva maakond|Jõgeva]], läänes [[Viljandi maakond|Viljandi]] ning lõunas [[Põlva maakond|Põlva]] ja [[Valga maakond|Valga]] maakonnaga. == Kohalikud omavalitsused == [[Pilt:Tartu municipalities 2017.png|pisi|Tartumaa omavalitsusüksused pärast [[2017. aasta haldusreform]]i]] [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Tartu maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Kambja vald]], alates 23. oktoobrist 2017 [[Peipsiääre vald]], alates 24. oktoobrist 2017 [[Elva vald]] ja [[Kastre vald]], alates 25. oktoobrist 2017 [[Tartu vald]] ning alates 1. novembrist 2017 [[Tartu linn]]. Oma haldusterritoriaalsed piirid säilitasid [[Luunja vald|Luunja]] ja [[Nõo vald|Nõo vallad]]. Tartu valla koosseisu kuulub nüüd ka endine [[Tabivere vald]] ja Peipsiääre valla koosseisu endine [[Pala vald]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnast]].<ref>[https://web.archive.org/web/20210119191648/https://maakonnaplaneering.ee/tartumaaplaneering Tartumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref> Tartu maakonnas on 8 omavalitsusüksust. === Linnad === [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] === Vallad === [[Elva vald]] – [[Kambja vald]] – [[Kastre vald]] – [[Luunja vald]] – [[Nõo vald]] – [[Peipsiääre vald]] – [[Tartu vald]] ==== Alevikud ==== [[Alatskivi]] – [[Ilmatsalu]] – [[Kambja]] – [[Kasepää]] – [[Kolkja]] – [[Kureküla]] – [[Kõrveküla]] – [[Käärdi]] – [[Luunja]] – [[Lähte]] – [[Märja]] – [[Nõo]] – [[Puhja]] – [[Rannu]] – [[Roiu]] – [[Rõngu]] – [[Räni]] – [[Tabivere]] – [[Tõravere]] – [[Tõrvandi]] – [[Ulila]] – [[Vahi (Tartu)|Vahi]] – [[Varnja]] – [[Võnnu alevik|Võnnu]] – [[Äksi]] – [[Ülenurme]] ==== Külad ==== [[Aadami]] – [[Aakaru]] – [[Aakre]] – [[Aardla]] – [[Aardlapalu]] – [[Agali]] – [[Ahunapalu]] – [[Aiamaa küla|Aiamaa]] – [[Alajõe (Peipsiääre)|Alajõe]] – [[Alaküla (Kastre)|Alaküla]] – [[Alasoo]] – [[Altmäe]] – [[Annikoru]] – [[Aovere]] – [[Aruaia]] – [[Arupää]] – [[Assikvere]] – [[Astuvere]] – [[Atra]] – [[Elistvere]] – [[Enno]] – [[Erala]] – [[Ervu]] – [[Etsaste]] – [[Haage]] – [[Haapsipea]] – [[Haaslava]] – [[Haava (Tartu)|Haava]] – [[Haavakivi]] – [[Hammaste]] – [[Hellenurme]] – [[Härjanurme]] – [[Igavere (Tartu)|Igavere]] – [[Igevere]] – [[Ignase]] – [[Illi (Nõo)|Illi]] – [[Ilmatsalu küla|Ilmatsalu]] – [[Imste]] – [[Issaku]] – [[Ivaste]] – [[Juula (Tartu)|Juula]] – [[Jõusa]] – [[Järiste]] – [[Järvaküla]] – [[Järveküla (Elva)|Järveküla]] – [[Kaagvere]] – [[Kaarlijärve]] – [[Kaarlimõisa]] – [[Kaatsi]] – [[Kabina]] – [[Kadrina (Peipsiääre)|Kadrina]] – [[Kaiavere (Tartu)|Kaiavere]] – [[Kaimi]] – [[Kaitsemõisa]] – [[Kakumetsa]] – [[Kalme (Elva)|Kalme]] – [[Kammeri]] – [[Kandiküla]] – [[Kannu (Kastre)|Kannu]] – [[Kapsta]] – [[Kardla]] – [[Kargaja]] – [[Karijärve]] – [[Kassema]] – [[Kastli]] – [[Kastre]] – [[Kauda]] – [[Kavandu]] – [[Kavastu (Luunja)|Kavastu]] – [[Keeri]] – [[Keressaare]] – [[Kesklahe]] – [[Ketneri]] – [[Kikaste]] – [[Kikivere]] – [[Kipastu]] – [[Kirepi]] – [[Kirtsi]] – [[Kitseküla]] – [[Kobilu]] – [[Kobratu]] – [[Kodavere]] – [[Kodijärve]] – [[Kokanurga]] – [[Koke]] – [[Kokora]] – [[Kolga (Nõo)|Kolga]] – [[Konguta]] – [[Koogi (Tartu)|Koogi]] – [[Koopsi]] – [[Koosa]] – [[Koosalaane]] – [[Koruste]] – [[Kriimani]] – [[Kullaga]] – [[Kulli (Elva)|Kulli]] – [[Kuningvere]] – [[Kureküla (Elva)|Kureküla]] – [[Kurelaane]] – [[Kurepalu]] – [[Kurista (Kastre)|Kurista]] – [[Kusma (Peipsiääre)|Kusma]] – [[Kuusiku (Peipsiääre)|Kuusiku]] – [[Kõdesi]] – [[Kõduküla (Elva)]] – [[Kõduküla (Tartu)]] – [[Kõivu]] – [[Kõivuküla]] – [[Kõnnu (Kastre)|Kõnnu]] – [[Kõnnujõe]] – [[Kõrenduse]] – [[Kõrkküla (Kambja)|Kõrkküla]] – [[Kämara]] – [[Käo (Elva)|Käo]] – [[Kärevere (Tartu)|Kärevere]] – [[Kärkna]] – [[Kärksi]] – [[Kääni]] – [[Kükitaja]] – [[Kukulinna]] – [[Külaaseme]] – [[Külitse]] – [[Laane (Kambja)|Laane]] – [[Laeva]] – [[Laguja]] – [[Lahe (Peipsiääre)|Lahe]] – [[Lahepera]] – [[Lalli (Kambja)|Lalli]] – [[Lammiku]] – [[Lange]] – [[Lapetukme]] – [[Lembevere]] – [[Lemmatsi]] – [[Lepiku (Kambja)|Lepiku]] – [[Liispõllu]] – [[Lilu]] – [[Linaleo]] – [[Lohkva]] – [[Lombi]] – [[Lossimäe]] – [[Luke]] – [[Läti (Kambja)|Läti]] – [[Lääniste]] – [[Lümati]] – [[Maarja-Magdaleena]] – [[Madise (Kambja)|Madise]] – [[Majala (Elva)|Majala]] – [[Maramaa]] – [[Matjama]] – [[Meeri]] – [[Melliste]] – [[Meoma]] – [[Metsakivi]] – [[Metsalaane]] – [[Metsanuka]] – [[Metsanurga (Kastre)]] – [[Metsanurga (Peipsiääre)]] – [[Moku]] – [[Muri (Luunja)|Muri]] – [[Mustametsa (Peipsiääre)|Mustametsa]] – [[Mõisanurme]] – [[Mõra küla|Mõra]] – [[Mäeküla (Kambja)|Mäeküla]] – [[Mäelooga]] – [[Mäeotsa]] – [[Mäeselja]] – [[Mäksa]] – [[Mäletjärve]] – [[Mälgi]] – [[Möllatsi]] – [[Naelavere]] – [[Nasja]] – [[Neemisküla]] – [[Nigula (Tartu)|Nigula]] – [[Nina küla|Nina]] – [[Noorma]] – [[Nõela]] – [[Nõgiaru]] – [[Nõva (Peipsiääre)|Nõva]] – [[Oomiste]] – [[Orgemäe]] – [[Otslava]] – [[Paali]] – [[Padakõrve]] – [[Paju (Elva)|Paju]] – [[Pajukurmu]] – [[Pala]] – [[Palamuste]] – [[Paluküla (Kastre)|Paluküla]] – [[Palumäe]] – [[Palupera]] – [[Palupõhja]] – [[Pangodi]] – [[Papiaru (Peipsiääre)|Papiaru]] – [[Passi]] – [[Pastaku]] – [[Pataste]] – [[Peatskivi]] – [[Pedaste]] – [[Perametsa (Peipsiääre)|Perametsa]] – [[Pihva]] – [[Piibumäe]] – [[Piigandi]] – [[Piiri (Tartu)|Piiri]] – [[Piirivarbe]] – [[Pilka]] – [[Pilpaküla (Peipsiääre)|Pilpaküla]] – [[Poka (Kastre)|Poka]] – [[Poksi]] – [[Poole]] – [[Poriküla]] – [[Praaga]] – [[Puhtaleiva]] – [[Pulli (Kambja)|Pulli]] – [[Punikvere]] – [[Pupastvere]] – [[Purtsi]] – [[Pusi]] – [[Põdra (Peipsiääre)|Põdra]] – [[Põldmaa]] – [[Põrgu küla|Põrgu]] – [[Põvvatu]] – [[Päiksi]] – [[Päkste]] – [[Pärsikivi]] – [[Pööritsa]] – [[Pühaste]] – [[Pühi]] – [[Raanitsa]] – [[Raatvere]] – [[Rahinge]] – [[Raigaste]] – [[Raigastvere]] – [[Ranna]] – [[Rannaküla (Elva)|Rannaküla]] – [[Rebase]] – [[Rebaste (Elva)|Rebaste]] – [[Rehemetsa]] – [[Reinu (Tartu)|Reinu]] – [[Reola]] – [[Reolasoo]] – [[Ridaküla (Elva)|Ridaküla]] – [[Riidma]] – [[Riiviku]] – [[Ronisoo]] – [[Rookse]] – [[Rootsiküla (Peipsiääre)|Rootsiküla]] – [[Rupsi]] – [[Rõhu]] – [[Rõõmu]] – [[Rämsi]] – [[Saadjärve]] – [[Saare (Elva)]] – [[Saare (Tartu)]] – [[Saburi]] – [[Salu (Tartu)|Salu]] – [[Sangla]] – [[Sarakuste]] – [[Sassi]] – [[Sassukvere]] – [[Sava küla|Sava]] – [[Savastvere]] – [[Savikoja]] – [[Savimetsa]] – [[Savka]] – [[Selgise]] – [[Sepa (Tartu)|Sepa]] – [[Siniküla]] – [[Sipe]] – [[Sipelga]] – [[Sirgu]] – [[Sirgumetsa]] – [[Sirvaku]] – [[Soeküla]] – [[Soinaste]] – [[Soitsjärve]] – [[Sojamaa]] – [[Sookalduse]] – [[Soosilla]] – [[Sootaga]] – [[Sortsi]] – [[Sudaste]] – [[Sudemäe]] – [[Sulu (Kambja)|Sulu]] – [[Suure-Kambja]] – [[Suure-Rakke (Elva)|Suure-Rakke]] – [[Sõõru]] – [[Särgla]] – [[Sääritsa]] – [[Sääsekõrva]] – [[Sääsküla (Luunja)|Sääsküla]] – [[Taabri]] – [[Tagumaa]] – [[Talvikese]] – [[Tamme (Elva)|Tamme]] – [[Tammevaldma]] – [[Tammiste (Elva)|Tammiste]] – [[Tammistu (Tartu)|Tammistu]] – [[Tamsa]] – [[Tatra]] – [[Teedla]] – [[Teilma (Elva)|Teilma]] – [[Terikeste]] – [[Tigase]] – [[Tila]] – [[Tilga (Elva)|Tilga]] – [[Toolamaa (Tartu)|Toolamaa]] – [[Tooni küla|Tooni]] – [[Torila]] – [[Tormi]] – [[Toruküla]] – [[Tõruvere]] – [[Tõõraste]] – [[Tähemaa]] – [[Tähtvere küla|Tähtvere]] – [[Tännassilma (Elva)|Tännassilma]] – [[Täsvere]] – [[Tüki]] – [[Uderna]] – [[Uhmardu]] – [[Uhti]] – [[Undi]] – [[Uniküla (Kastre)|Uniküla]] – [[Unipiha]] – [[Urmi]] – [[Utukolga]] – [[Uuta]] – [[Vahessaare]] – [[Vahi küla (Tartu)|Vahi]] – [[Valgma]] – [[Valguta]] – [[Vallapalu]] – [[Valmaotsa]] – [[Vana-Kastre]] – [[Vana-Kuuste]] – [[Vanaussaia]] – [[Vara küla|Vara]] – [[Vasula]] – [[Vea]] – [[Vedu]] – [[Vehendi]] – [[Veibri]] – [[Vellavere]] – [[Verevi]] – [[Veskimäe (Kastre)|Veskimäe]] – [[Vesneri]] – [[Vihavu]] – [[Viidike]] – [[Viira (Luunja)|Viira]] – [[Vilussaare]] – [[Virtsu (Peipsiääre)|Virtsu]] – [[Virulase]] – [[Visnapuu]] – [[Vissi (Nõo)|Vissi]] – [[Voika]] – [[Voldi]] – [[Vorbuse]] – [[Võibla]] – [[Võllinge]] – [[Võruküla]] – [[Võsivere]] – [[Võõpste]] – [[Väike-Rakke (Elva)|Väike-Rakke]] – [[Välgi]] – [[Väljaküla (Peipsiääre)|Väljaküla]] – [[Väägvere]] – [[Väänikvere]] – [[Õssu]] – [[Õvanurme]] – [[Õvi]] – [[Äteniidi]] – [[Ätte]] == Rahvastik == === Demograafilised näitajad === Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2013]] oli Tartu maakonnas 150 139 elanikku. Neist 46,63% oli mehed ning 53,37% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 12,24‰, suremuse üldkordaja 10,2‰ ja loomulik iive 2,04‰. 84,92% elanikest oli [[eestlased]] ja 12,23% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 16,61%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,22% ja [[pension]]iealisi (65 ja vanemad) 16,17%. Elanike tihedus oli 50,2 in/km².<ref name="Statistika">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV022&ti=RAHVASTIK+SOO%2C+VANUSER%DCHMA+JA+MAAKONNA+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2 Eesti Statistika] vaadatud 12.06.13</ref> Töötuse määr<ref>2007.-2009. libisev keskmine</ref> oli 6,7%. [[Pilt:Tammistu mõisa peahoone.jpg|pisi|Tammistu mõisa peahoone]] [[Pilt:Elva raudteejaama peahoone.jpg|pisi|Elva raudteejaama peahoone]] == Loodus == === Pinnamood === Enamik Tartu maakonna territooriumist asub [[Kagu-Eesti lavamaa]]l, mida mitmes suunas läbivad [[ürgorg|ürgorud]], neist suurim on [[Emajõe ürgorg]]. Suuremalt jaolt on tegu tasase maaga, kus leidub vaid üksikuid [[mõhnastik]]ke ([[Vooremägi]], [[Selgise mäed]]), [[vallseljak]]uid ([[Vapramägi]]) ja [[otsamoreen]]e (Pangodi, Kambja). Tartumaa lääneosas asub [[Võrtsjärve nõgu]], idas [[Peipsi-äärne madalik]] – soised ja hõredalt asustatud piirkonnad. Põhjas ulatub Tartumaa [[Vooremaa]]ni, lõunas [[Otepää kõrgustik]]uni. Maakonna kõrgeim punkt on Otepää kõrgustikus asuv [[Ivaste Kaldemägi]] (190&nbsp;m). === Maastikud === [[File:Linnapiir(1).jpg|thumb|View of the road from the border of the city of Tartu towards Võru]] [[Pilt:Alatskivi mõisa peahoone.jpg|pisi|Alatskivi mõisa peahoone]] [[Pilt:Saadjärve mõisa peahoone.jpg|pisi|Saadjärve mõisa peahoone]] Peipsi järve ääres ja [[Võrtsjärve nõgu|Võrtsjärve nõos]] on soised [[madalik]]ud, [[Kagu-Eesti lavamaa]]l [[tasandik]]ud ja [[ürgorg|ürgorud]]. Maakonna lõunaosa ulatub [[Otepää kõrgustik]]uni ning põhjaosa [[Vooremaa]] [[voor]]te ja [[järv]]ede rikka alani. === Paljandid === [[Ürgorg]]ude veerudel paljandub kohati [[Devon]]i punane [[liivakivi]], mille [[paljand]]eid leidub ka [[Peipsi]] ääres ([[Kallaste]]l) ja [[Võrtsjärv]]e kaldal ([[Tamme paljand]]). === Kliima === Tartu maakond kuulub [[Sise-Eesti mandrilise kliima piirkond]]a. [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on 4,4 kraadi, kõige külmem kuu on veebruar (keskmine temperatuur −6,6 kraadi), kõige soojem kuu juuli (17,3 kraadi). === Veestik === Tartumaal asub 42 üle 25 ruutkilomeetrise [[valgala]]ga [[jõgi|jõge]]. Pikim jõgi on Eesti ilmselt tuntuim jõgi [[Emajõgi]] (100&nbsp;km), mis voolab läbi [[Tartu]] linna ja poolitab maakonna. Ajalooliselt on ta olnud tähtis kaubatee olles ainus täies pikkuses laevatatav jõgi Eestis. Teised pikemad jõed on [[Ahja jõgi]] (92&nbsp;km), [[Elva jõgi]] (72&nbsp;km) ja [[Amme jõgi]] (64&nbsp;km). Tartumaa suuremate jõgede [[langus]] on väike, kevadiste suurvete ajal leiavad neil aset ulatuslikud üleujutused. Emajõe alamjooksul laiub [[Emajõe Suursoo]]. Maakonnas on ametlikult 58 [[järv]]e ning 20 [[veehoidla]]t ja [[paisjärv]]e. Teistel andmetel on looduslike ja tehisjärvede koguarv ligi 100. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved [[Peipsi järv]] ja [[Võrtsjärv]]. Teised suuremad järved on [[Saadjärv]] (708 ha), [[Koosa järv]] (295 ha), [[Kalli järv]] (175,9 ha), [[Keeri järv]](125,8 ha) ja [[Pangodi järv]] (115 ha). === Mullad === Tartumaal on valdavad punakaspruunil [[moreen]]il kujunenud [[kamarleetmullad]]. Kõige viljakamad [[kamar-karbonaatmullad]] on [[Rannu]], [[Nõo]] ja Tartu ümbruses. === Maavarad === Tartu maakonnas leidub [[turvas]]t, mis annab märkimisväärse osa ekspordist. 2004. aastal kaevandati maakonnas 97 000 tonni turvast (12,6% kogu Eesti toodangust). Varude suurus on üle 113 miljoni tonni. Leidub ka [[liiv]]a ja [[kruus]]a (vähesel määral, peamiselt kohalikeks vajadusteks), [[savi]], samuti [[järvelubi|järvelupja]], [[järvemuda]], [[mineraalvesi|mineraalvett]] ja teisi [[maavara]]sid. === Maakasutus === Umbes 32% maakonna pindalast katab [[mets]], kolmandik on [[põllumaa]], ligi veerandi moodustavad [[soo]]d. === Metsad === Metsi on rohkem maakonna kirde-, kagu- ja edelaosas. [[Järvselja]] l kasvavad Eesti kõige kõrgemad puud. Puuliikidest on kõige levinum kask (44% puistute pindalast), järgnevad mänd (24%) ja kuusk (21%). [[Pilt:Ropka-Ihaste looduskaitseala 02.jpg|pisi|[[Ropka-Ihaste looduskaitseala]]. Kaugemal paistab Tartu linn]] === Looduskaitse === Vaatamata intensiivsele inimtegevusele on Tartumaal säilinud palju puutumatut loodust. [[Kaitseala]]d võtavad enda alla üle kümnendiku maakonna territooriumist. Suuremate kaitsealade seas on näiteks [[Alam-Pedja looduskaitseala|Alam-Pedja]], [[Järvselja looduskaitseala|Järvselja]], [[Keeri-Karijärve looduskaitseala|Keeri-Karijärve]], [[Kärevere looduskaitseala|Kärevere]], [[Padakõrve looduskaitseala|Padakõrve]], [[Peipsiveere looduskaitseala|Peipsiveere]], [[Ropka-Ihaste looduskaitseala|Ropka-Ihaste]] ja [[Välgi looduskaitseala]] ning [[Elva maastikukaitseala|Elva]], [[Kääpa maastikukaitseala|Kääpa]], [[Pangodi maastikukaitseala|Pangodi]] ja [[Pähklisaare maastikukaitseala]]. == Majandus == 1. august 2006 seisuga oli Äriregistris registreeritud Tartumaal 8014 äriühingut ja 1903 füüsilisest isikust ettevõtjat. 70% ettevõtlusest on registreeritud Tartu linnas. [[2005]]. aasta seisuga oli 87,2% ettevõtetest vähem kui 10 töötajaga. Tartumaa tähtsamad tööstusharud on puidu- ja mööblitööstus, klaasi ja klaaspakettide tootmine, toiduainete-, rõiva- ja jalatsitööstus. Kõige ühtlasemalt on maakonnas arenenud puidutööstus. Tartumaa trükikojad annavad u kolmandiku Eesti raamatutoodangu nimetustest ja trükiarvust. Tänu Tartus asuvatele kõrgkoolidele ja teadusasutustele on alates 2000. aastate algusest kiiresti kasvanud mitmed infotehnoloogia- ja biotehnoloogiafirmad. Tartumaa ekspordist andis [[2003]]. aasta seisuga 21% puit ja puidutooted ning 20% mööbel, 8% rõivad ja 7% klaasitooted. 2005. aastal registreeriti Tartumaal töötutena kuus keskmiselt 1,7% tööealisest elanikkonnast (kogu [[Eesti]] vastav näitaja oli 3,1%). Töötuse määr oli aastal 2005. keskmiselt 4,5%. Tööjõust 4% oli hõivatud primaarsektoris, 34% sekundaar- ja 62% tertsiaarsektoris. Teeninduse ja kaubanduse töökohtade rohkuse tingib Tartu linna roll kogu Lõuna-Eestile ostude, teenuste ja kultuurielamuste pakkujana. Palju töökohti on avalikus sektoris, eeskätt hariduse ja meditsiini vallas. Maakonna suurim tööandja on SA [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] u 3500 töötajaga. Suuremate maakonnas tegutsevate äriettevõtete sekka kuuluvad näiteks [[A. Le Coq]], [[Bigbank]], [[AS Eesti Viljasalv|Eesti Viljasalv]], [[Enics Eesti]], [[Fortum Tartu]], [[Kodumaja]], [[Kroonpress]], [[Lemeks]], [[Lõunakeskus]], [[Maag Grupp]], [[Mark Oil]], [[AS Olerex|Olerex]], [[Palmako]], [[Playtech Estonia]], [[Rand ja Tuulberg]], [[Reval-Oil]], [[Rondam Grupp]], [[Saint-Gobain]] Glass Estonia, [[Salvest]], [[Tartu Mill]] ja [[TMB (ettevõte)|TMB]]. == Ajalugu == {{vaata|Tartumaa|Tartu kreis}} 1920. aastal loodi uus [[Valga maakond]] enam-vähem tänapäevasel kujul, vaid senine [[Valga]] linn koos tühise ümbrusega pärines vanast peamiselt lätikeelsest [[Liivimaa kubermang]]u [[Valga kreis|Valga maakonnast]]. Ülejäänud maakond moodustati [[Tartumaa]], [[Viljandimaa]] ja [[Võrumaa]] Valga-lähedastest osadest ([[Sangaste kihelkond]], [[Helme kihelkond]], [[Karula kihelkond]] jt).<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.6:330 Määrus Valga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta], Rahvusarhiiv</ref> 11. veebruaril 1921 määras valitsus kindlaks Valga maakonna maa-ala, Tartu maakonnast eraldati [[Tõlliste vald (Sangaste kihelkond)|Tõlliste]], [[Laatre vald (Ruhja kihelkond)|Laatre]], [[Sangaste vald (Sangaste kihelkond)|Sangaste]], [[Keeni vald|Keeni]] ja [[Kuigatsi vald (Sangaste kihelkond)|Kuigatsi vallad]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1921/02/25/4 Wabariigi walitsuse poolt 11. weebruaril 1921 a. wastuwõetud määrus Walga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta]. Riigi Teataja, nr 13, 25. veebruar 1921.</ref> [[1939. aasta vallareform]]iga [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Tartu maakonnas]]: [[Erastvere vald]], [[Haaslava vald (Kambja kihelkond)|Haaslava vald]], [[Hellenurme vald]], [[Härjanurme vald (Kursi kihelkond)|Härjanurme vald]], [[Kastre-Võnnu vald]], [[Kavilda vald]], [[Kirepi vald]], [[Kodijärve vald]], [[Kokora vald]], [[Krüüdneri vald]], [[Laius-Tähkvere vald]], [[Luke vald]], [[Meeri vald]], [[Mehikoorma vald]], [[Palupera vald (Otepää kihelkond)|Palupera vald]], [[Pangodi vald]], [[Pilkuse vald]], [[Päidla vald]], [[Raadi vald]], [[Ranna vald]], [[Rasina vald]], [[Reiu vald]], [[Roela vald]], [[Sootaga vald (Äksi kihelkond)|Sootaga vald]], [[Uderna vald]], [[Ulila vald]], [[Valguta vald]], [[Vana-Kuuste vald]], [[Vana-Otepää vald]], [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vald]], [[Vastse-Otepää vald]], [[Vesneri vald]], [[Vorbuse vald]] ning [[Eesti valdade loend (1939)|moodustati]]: [[Aakre vald (1939)|Aakre vald]], [[Ahja vald (1939)|Ahja vald]], [[Alatskivi vald (1939)|Alatskivi vald]], [[Avinurme vald (1939)|Avinurme vald]], [[Elva vald (1939)|Elva vald]], [[Jõgeva vald (1939)|Jõgeva vald]], [[Kaarepere vald (1939)|Kaarepere vald]], [[Kambja vald (1939)|Kambja vald]], [[Kasepää vald (1939)|Kasepää vald]], [[Kavastu vald (1939)|Kavastu vald]], [[Kiidjärve vald (1939)|Kiidjärve vald]], [[Konguta vald (1939)|Konguta vald]], [[Kudina vald (1939)|Kudina vald]], [[Kuremaa vald (1939)|Kuremaa vald]], [[Kursi vald (1939)|Kursi vald]], [[Kuuste vald (1939)|Kuuste vald]], [[Laeva vald (1939)|Laeva vald]], [[Laiuse vald (1939)|Laiuse vald]], [[Lohusuu vald (1939)|Lohusuu vald]], [[Luunja vald (1939)|Luunja vald]], [[Meeksi vald (1939)|Meeksi vald]], [[Mäksa vald (1939)|Mäksa vald]], [[Nõo vald (1939)|Nõo vald]], [[Otepää vald (1939)|Otepää vald]], [[Pala vald (1939)|Pala vald]], [[Peipsiääre vald (1939)|Peipsiääre vald]], [[Puhja vald (1939)|Puhja vald]], [[Pühajärve vald (1939)|Pühajärve vald]], [[Rannu vald (1939)|Rannu vald]], [[Ropka vald (1939)|Ropka vald]], [[Rõngu vald (1939)|Rõngu vald]], [[Saadjärve vald (1939)|Saadjärve vald]], [[Saare vald (1939)|Saare vald]], [[Sadala vald (1939)|Sadala vald]], [[Tartu vald (1939)|Tartu vald]], [[Torma vald (1939)|Torma vald]], [[Tähtvere vald (1939)|Tähtvere vald]], [[Vaimastvere vald (1939)|Vaimastvere vald]], [[Vara vald (1939)|Vara vald]], [[Veski vald (1939)|Veski vald]], [[Voore vald (1939)|Voore vald]], [[Võnnu vald (1939)|Võnnu vald]], [[Äksi vald (1939)|Äksi vald]]. [[1950]]. aastal võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] vastu seadluse, millega muudeti [[Eesti NSV haldusjaotus|endine halduskorraldus]] ning likvideeriti maakonnad ja vallad. Moodustati [[Tartu rajoon]], mis omakorda kuulus lühikest aega [[Tartu oblast]]isse. [[Pilt:Tartumaa vallad.svg|pisi|Tartumaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi]] {{vaata|Tartu maavanem|Tartu maavalitsus|Tartu Maavolikogu}} 2011. aastal oli Tartu maakonnas: [[Tartu linn]], [[Elva linn]], [[Kallaste linn]], [[Alatskivi vald]], [[Haaslava vald]], [[Kambja vald]], [[Konguta vald]], [[Laeva vald]], [[Luunja vald]], [[Meeksi vald]], [[Mäksa vald]], [[Nõo vald]], [[Peipsiääre vald]], [[Piirissaare vald]], [[Puhja vald]], [[Rannu vald]], [[Rõngu vald]], [[Tartu vald]], [[Tähtvere vald]], [[Vara vald]], [[Võnnu vald]], [[Ülenurme vald]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Tartu maakonna, [[Tartu vald|Tartu valla]] koosseisu kuulub nüüd ka endine [[Tabivere vald]] ja [[Peipsiääre vald|Peipsiääre valla]] koosseisu endine [[Pala vald]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnast]]. Samuti kuuluvad endise [[Palupera vald|Palupera valla]] [[Astuvere]], [[Atra]], [[Hellenurme]], [[Mäelooga]], [[Palupera]], [[Pastaku]] ja [[Urmi]] külad ning endise [[Puka vald|Puka valla]] [[Aakre]], [[Palamuste]], [[Pedaste]], [[Purtsi]], [[Pühaste]] ja [[Rebaste (Elva)|Rebaste]] külad [[Valga maakond|Valga maakonnast]] nüüdsest [[Elva vald|Elva valla]] koosseisu. Endine [[Meeksi vald]] arvati alates 22. oktoobrist 2017 [[Põlva maakond|Põlva maakonna]] [[Räpina vald|Räpina valla]] koosseisu.<ref>[https://web.archive.org/web/20210119191648/https://maakonnaplaneering.ee/tartumaaplaneering Tartumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref> == Vaata ka == * [[Ugandi]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Tartu County}} * [https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/piirkonnad/tartu-maakond Tartu maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis * [https://tartumaa.ee Tartu maakond] Tartumaa Omavalitsuste Liit {{EST}} {{koord |NS=58.36666667 |EW=26.71666667 |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Tartu maakond| ]] 24apxznmyu4l1fb8ui5uxc2bnp1ax7r 0 5948 6166068 6092284 2022-07-23T10:13:27Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{Provints | nimi = Ida-Viru maakond | lipp = Ida-Virumaa_lipp.svg | lipu_link = [[Ida-Virumaa lipp]] | vapp = Ida-Virumaa_vapp.svg | vapi_link = [[Ida-Virumaa vapp]] | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Jõhvi]] | asendikaardi_pilt = Ida-Viru County in Estonia.svg |elanikke_viide=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0282U}} '''Ida-Viru maakond'''<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref> ehk '''Ida-Virumaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]] kirdeosas, [[Ida-Eesti|Ida-Eesti piirkonnas]]. Hõlmab ajaloolise [[Virumaa]] idaosa. Ida-Virumaa piirneb läänes [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] ja edelas [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnaga]] ning idas [[Leningradi oblast]]iga Venemaal. == Ida-Viru maakonna haldusorganid == {{vaata|Ida-Viru maavanem|Ida-Viru maavalitsus|Ida-Viru Maavolikogu}} [[Pilt:Narva castle 2008.JPG|pisi|Narva linnus]] [[Pilt:Ida-Virumaa maastik, vaade Sinimägede vaatetornist, 21. juuli 2011.jpg|pisi|Ida-Viru maastik, vaade Sinimägede vaatetornist, suvi 2011]] == Haldusjaotus == [[Pilt:Ida-Viru municipalities 2017.png|pisi|Ida-Virumaa omavalitsusüksused pärast [[2017. aasta haldusreform]]i]] [[Pilt:Ida-Viru municipalities.png|pisi|Ida-Virumaa omavalitsusüksused enne 2013. aastat]] Ida-Viru maakonnas on kaheksa omavalitsusüksust: neli linna ja neli valda. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Ida-Viru maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Narva-Jõesuu]] linn, [[Toila vald]] ja [[Lüganuse vald]] ning alates 24. oktoobrist 2017 [[Alutaguse vald]]. Oma haldusterritoriaalsed piirid säilitasid [[Kohtla-Järve]] linn, [[Narva]] linn, [[Sillamäe]] linn ja [[Jõhvi vald]]<ref>[https://maakonnaplaneering.ee/ida-virumaaplaneering Ida-Virumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>. {| class="wikitable" |+ !Omavalitsus !Pindala km² !Rahvaarv (2018) !Tihedus |- |[[Alutaguse vald]] |1465 |4929 |3,4 |- |[[Lüganuse vald]] |599 |8492 |14,9 |- |[[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]] |411 |4828 |11,7 |- |[[Toila vald]] |266 |4807 |18,1 |- |[[Jõhvi vald]] |124 |11 645 |93,9 |- |[[Narva linn]] |85 |58 610 |689,5 |- |[[Kohtla-Järve linn]] |39 |35 595 |907,6 |- |[[Sillamäe linn]] |11 |13 406 |1218,7 |} == Rahvastik == [[Pilt:Ida-Virumaa-kaart.jpg|pisi|Ida-Viru maakond]] [[Pilt:Population of Ida-Viru county (1990-2010).png|pisi|Ida-Viru maakonna rahvaarv 1990–2010]] [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Ida-Viru maakonnas 149 172 elanikku. [[eestlased|Eestlasi]] oli neist 29 131 ehk 19,5%.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref> Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Ida-Viru maakonnas 169 688 elanikku. Neist 44,59% olid mehed ning 55,41% olid naised. Sündimuse üldkordaja oli 8,56‰, suremuse üldkordaja 14,71‰ ja loomulik iive −6,15‰. 19,65% elanikest oli [[eestlased]] ja 71,28% [[venelased]]. Eestlased elavad maal ja valdades, linnades (väljaarvatud [[Jõhvi]]) on aga venelased ja teised nn venekeelsed suures ülekaalus.<ref>{{cite journal |last1=Altosaar |first1=Aimar |title=Ida-Virumaa ja Venemaa |url=http://www.maailmavaade.ee/nr-24/ida-virumaa-ja-venemaa |journal=[[Maailma Vaade]] |issue=24 |accessdate=6.05.2019}}</ref> Alaealisi (vanuses 0–14) oli 13,27%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,63% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,10%. Töötuse määr<ref>2007.–2009. libisev keskmine</ref> oli 12,3%. Elanike tihedus oli 50,4 in/km².<ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee/57647 Statistikaameti koduleht]</ref> Ida-Viru maakonnas on 7 [[linn]]a, 1 [[alev]], 11 alevikku ja 175 [[küla]]. ====Linnad==== [[Jõhvi]] - [[Kiviõli]] - [[Kohtla-Järve]] - [[Narva]] - [[Narva-Jõesuu]] - [[Püssi]] - [[Sillamäe]] ====Alevid==== [[Kohtla-Nõmme]] ====Alevikud==== [[Erra]] - [[Iisaku]] - [[Lüganuse]] - [[Mäetaguse]] - [[Olgina]] - [[Sinimäe]] - [[Sonda]] - [[Tammiku]] - [[Toila]] - [[Tudulinna]] - [[Voka]] ====Külad==== [[Aa]] - [[Agusalu]] - [[Aidu (Lüganuse)|Aidu]] - [[Aidu-Liiva]] - [[Aidu-Nõmme]] - [[Aidu-Sooküla]] - [[Alajõe]] - [[Alliku (Iisaku)|Alliku]] - [[Altküla (Toila)|Altküla]] - [[Amula]] - [[Apandiku]] - [[Aruküla (Lüganuse)]] - [[Aruküla (Mäetaguse)]] - [[Arumäe]] - [[Arupäälse]] - [[Aruvälja (Lüganuse)|Aruvälja]] - [[Arvila]] - [[Atsalama]] - [[Auvere]] - [[Edise]] - [[Edivere]] - [[Ereda]] - [[Erra-Liiva]] - [[Hiiemetsa]] - [[Hirmuse]] - [[Hundinurga]] - [[Illuka]] - [[Ilmaste]] - [[Imatu]] - [[Irvala]] - [[Jaama (Illuka)|Jaama]] - [[Jabara]] - [[Jõetaguse (Mäetaguse)|Jõetaguse]] - [[Jõhvi küla|Jõhvi]] - [[Jõuga]] - [[Järve (Kohtla)|Järve]] - [[Kaasikaia]] - [[Kaasikvälja]] - [[Kaatermu]] - [[Kabelimetsa]] - [[Kahula]] - [[Kaidma]] - [[Kalina]] - [[Kamarna]] - [[Karjamaa (Alajõe)|Karjamaa]] - [[Karoli]] - [[Kasevälja]] - [[Katase]] - [[Kauksi (Iisaku)|Kauksi]] - [[Kellassaare]] - [[Kiikla]] - [[Kivinõmme]] - [[Kohtla]] - [[Koldamäe]] - [[Koljala]] - [[Konju]] - [[Konsu]] - [[Koolma (Lüganuse)|Koolma]] - [[Kopli]] - [[Kose (Jõhvi)|Kose]] - [[Kotinuka]] - [[Kudruküla]] - [[Kukruse]] - [[Kulja]] - [[Kuningaküla]] - [[Kuremäe]] - [[Kurtna (Illuka)]] - [[Kuru (Iisaku)|Kuru]] - [[Laagna]] - [[Lemmaku]] - [[Liimala]] - [[Liivakünka]] - [[Linna (Jõhvi)|Linna]] - [[Lipniku]] - [[Lipu]] - [[Lohkuse]] - [[Lõpe (Iisaku)|Lõpe]] - [[Lümatu (Lüganuse)|Lümatu]] - [[Maidla (Ida-Virumaa)|Maidla]] - [[Martsa]] - [[Matka]] - [[Mehide]] - [[Meriküla]] - [[Metsamägara]] - [[Metsküla (Mäetaguse)|Metsküla]] - [[Moldova (Lüganuse)|Moldova]] - [[Mustanina]] - [[Mustmätta]] - [[Mõisamaa (Kohtla)|Mõisamaa]] - [[Mäetaguse]] - [[Nüri]] - [[Oandu (Lüganuse)|Oandu]] - [[Ohakvere]] - [[Ojamaa küla|Ojamaa]] - [[Ongassaare]] - [[Ontika]] - [[Oonurme]] - [[Paate]] - [[Pagari]] - [[Pajualuse]] - [[Pargitaguse]] - [[Pauliku]] - [[Peeri]] - [[Peeterristi]] - [[Peressaare]] - [[Perjatsi]] - [[Permisküla]] - [[Piilse]] - [[Pikati]] - [[Pimestiku]] - [[Pootsiku]] - [[Puhatu]] - [[Puhkova]] - [[Purtse]] - [[Puru]] - [[Päite]] - [[Pühajõe]] - [[Rajaküla (Mäetaguse)|Rajaküla]] - [[Rannapungerja]] - [[Ratva]] - [[Rausvere]] - [[Rebu küla|Rebu]] - [[Remniku]] - [[Roodu]] - [[Roostoja]] - [[Rääsa]] - [[Sahargu]] - [[Saka]] - [[Salaküla]] - [[Satsu]] - [[Savala]] - [[Servaääre]] - [[Sirgala]] - [[Sirtsi]] - [[Smolnitsa]] - [[Soldina]] - [[Sompa (Jõhvi)]] - [[Soonurme]] - [[Sõrumäe]] - [[Sõtke (Vaivara)|Sõtke]] - [[Sälliku]] - [[Tagajõe]] - [[Taga-Roostoja]] - [[Tammetaguse]] - [[Tarakuse]] - [[Tarumaa]] - [[Tõrvajõe]] - [[Täkumetsa]] - [[Tärivere]] - [[Udria]] - [[Uhe]] - [[Uikala]] - [[Uljaste (Sonda)|Uljaste]] - [[Uniküla (Lüganuse)|Uniküla]] - [[Uusküla (Alajõe)|Uusküla]] - [[Vaikla]] - [[Vainu (Sonda)|Vainu]] - [[Vaivara]] - [[Vaivina]] - [[Valaste]] - [[Vana-Sonda]] - [[Varesmetsa]] - [[Varinurme]] - [[Varja]] - [[Vasavere]] - [[Vasknarva]] - [[Veneoja]] - [[Viivikonna]] - [[Virunurme]] - [[Vitsiku]] - [[Vodava]] - [[Voka]] - [[Voorepera]] - [[Võhma (Mäetaguse)|Võhma]] - [[Võide]] - [[Võrnu]] - [[Väike-Pungerja]]. == Majandus == [[Pilt:Sompa kaevanduse hoone õhust lääne külg.JPG|pisi|Endise [[Sompa kaevandus]]e maapealne territoorium]] Ida-Virumaa on ennekõike tööstuspiirkond. Seal asuvad [[põlevkivi]]kaevandused ja Eesti suurim elektrijaam [[Eesti soojuselektrijaam]], põlevkivi töötlevate ettevõtete seas paistab silma [[Viru Keemia Grupp]]. Narvas oli pikka aega olulisel kohal [[Kreenholmi Manufaktuur|Kreenholmi riidemanufaktuur]]. == Loodus == Ida-Viru maakond paikneb [[Eesti maastikuline liigestus|maastikulise liigestuse]] järgi neljas maastikurajoonis: [[Soome lahe rannikumadalik]], [[Viru lavamaa]], [[Alutaguse madalik]] ja [[Peipsi rannikumadalik]]. Maakonna pinnamood on üsna tasane, põhjaosas asub Viru lavamaa, keskel selle kõrgeim osa – [[Jõhvi kõrgustik]]. Maakonna lõunaosa on madal, seal asub Alutaguse madalik ja edelaosas asub Peipsi rannikumadalik. Kõrgeimaks mäeks on tehislik [[Kohtla-Järve poolkoksimägi]]. Soome lahe rannikul seisab kogu Ida-Viru maakonna ulatuses [[Põhja-Eesti pank]]. See pankrannik on [[Balti klint|Balti klindi]] kõrgeim ja pikim katkematu osa, mis kulgeb [[Saka]]lt [[Toila]] klindilaheni. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50&nbsp;m, Ontika lähistel kuni 56&nbsp;m üle merepinna. Panga jalamit palistab kitsa ribana [[Põhja-Eesti rannikumadalik|rannikumadalik]], mis laieneb idas Narva jõe alamjooksul 6 kilomeetrini. Ontikast ida pool, [[Valaste suurkraav]]i suudmes asub Eesti kõrgeim, u 30&nbsp;m kõrgune [[Valaste juga]].<ref>{{netiviide | url = http://www.klint.envir.ee/klint/est/17.html | pealkiri = Ida-Viru klindilõik | väljaanne = Põhja-Eesti klint – Eesti looduse sümbol | aeg = 2008 | väljaandja = Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK) | vaadatud = 27.06.2018 }}</ref> Kolmest küljest ümbritseb Ida-Viru maakonda vesi: põhjast [[Soome laht]], lõunast [[Peipsi järv]] ja idast [[Narva jõgi]]. Maakonna idapiiril on kunstlik veekogu – [[Narva veehoidla]], läänepiiril [[Uljaste järv]] ja [[Tudu rabajärv]]. Maakonna põhjaosas on umbes 70&nbsp;km mereranda, lõunaosas üle 50&nbsp;km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48&nbsp;km Narva jõe (kohati ka veehoidla) kaldajoont. Ida-Virumaal on palju järvi, neist 70 on suuremad kui üks hektar. Järvede kogupindala on 590&nbsp;ha (0,18 protsenti maakonna territooriumist). Ida-Viru maakonnas asub Eesti suurim järvedeala – [[Kurtna järvestik]]. Maakonda veestavad 165 jõge, oja jm veekogu, neist 15 suubuvad Soome lahte, 15 Peipsisse ja 11 Narva jõkke. Pikimad on [[Rannapungerja jõgi]], [[Mustjõgi (Jägala)|Mustjõgi]], [[Avijõgi]] ja [[Tagajõgi]]. Maavaradest leidub Ida-Virumaal [[põlevkivi]], [[fosforiit]]i, [[sinisavi]], [[lubjakivi]], [[ehitusliiv]]a ja [[turvas]]t. Ida-Virumaal asub [[Alutaguse rahvuspark]]. == Ajalugu == === Muinasaeg === Muinas-Viru maakonna viiest muinaskihelkonnast on Ida-Viru aladel kaks. * [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] (''Alentagh'', vanade kaartide Alentakia) * [[Askälä kihelkond|Askälä]] (''Askælæ'') === Kesk- ja uusaeg === [[Pilt:Kukruse mõis tagantvaade.jpg|pisi|[[Kukruse mõis]]a peahoone]] Alates 13. sajandist kuni 1925. aastani tegutsesid Ida-Viru maakonna aladel järgmised [[Kirikukihelkond|kirikukihelkonnad]]. * [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]] (''Gewi'' hiljem ''Jewe'') – esmamainimine [[1354]], moodustatud umbes [[1250]] [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] muinaskihelkonna aladel. * [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse]] (''Lygenus'') – esmamainimine [[1373]], moodustati [[13. sajand]]i algul Askälä munaskihelkonna aladele. * [[Vaivara kihelkond|Vaivara]] (''Waywersche Kerspel'') – moodustati 13. sajandi algul [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] muinaskihelkonna aladel, algul nimetati [[Narva kihelkond|Narva kihelkonnaks]]. Aastal [[1595]] ja [[17. sajand]]il on vahel ka nimetatud [[Peetri kihelkond|Peetri kihelkonnaks]]. Vaivara kihelkonna nime kannab alates [[1623]]. * [[Iisaku kihelkond|Iisaku]] – kihelkonnana eksisteeris [[1654]]–[[1774]] eraldus [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi kihelkonnast]] [[1774]] liideti [[Jõhvi]] ja [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi kihelkonnaga]] – [[1867]] moodustati [[Iisaku kihelkond]] uuesti [[Vaivara kihelkond|Vaivara]], Viru-Jaagupi ja [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]] kihelkondade maale === 20. sajand === [[1917]]. aastal, pärast [[veebruarirevolutsioon]]i, viidi Narvas läbi rahvahääletus ning hääletuse tulemusel liitus senini Peterburi kubermangu kuulunud Narva linn ja seda ümbritsevad alad [[Eestimaa kubermang]]uga. 1918. aasta detsembris moodustas 29. novembril Narvas moodustatud [[Eesti Töörahva Kommuun]] Narva linna ümbritsevast 14 vallast [[Narva maakond (ETK)|Narva maakonna]]. === Eesti Vabariik === [[1920]]. aastal, pärast [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] edukat lõppu liideti [[Tartu rahu]]lepingu alusel Virumaaga Narva jõest ida pool asunud maa-alad, kus moodustati 3 valda: [[Karjati vald]] (venepäraselt ''Skarjatina vald'') (vene keeles ''Скарятинскaя''), Kose vald (vene ''Козельскaя'') ja Narva vald. [[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|Eesti haldusjaotus 1925. aastal]] [[1938]]. aastani oli Virumaal nüüdse Ida-Viru maakonna osas 19 valda. Auvere-Joala – [[vallavanem]]ad A.Reinsalu, M. Lausa, Erra – K. Innos, Iisaku – A. Aru, J. Teder, Illuka – E. Sibrik, A. Tammjärv, Järve – Al. Kallaste, J. Peedo, Jõhvi – A. Leitmaa, A. Sarap, Kalvi – J. Ruberg, L. Samel, Kohtla – A. Kaup, J. Rooden, Kose – T. Jõgi, A. Vene, Maidla – Ed. Ilves, K. Janberg, Mäetaguse – J. Reimand, R. Kirs, Narva – N. Raja, R. Seinkivi, Peetri – G. Johannes, H. Solom, Püssi – Joh. Eero, A. Soosaar, Skarjatina – N. Vlassovski, H. Randla, Tudulinna – T. Luhamaa, J. Taimsaare, Vaivara – V. Annus, H. Toom, Vasknarva – J. Käsperov, R. Peremet, Voka – E. Vöörmantsik, H. Uus. Pärast [[1939]]. aasta [[1939. aasta vallareform|valdade reformi]] säilitas väga vähe valdu oma endise nime ja piiri (vaata [[Eestis 1939 kaotatud vallanimede loend]]), moodustati: [[Alutaguse vald (1939)|Alutaguse]], [[Erra vald (1939)|Erra]], [[Illuka vald (1939)|Illuka]], [[Jõhvi vald (1939)|Jõhvi]], [[Kohtla vald (1939)|Kohtla]], [[Lüganuse vald (1939)|Lüganuse]], [[Maidla vald (1939)|Maidla]], [[Mäetaguse vald (1939)|Mäetaguse]], [[Narva vald (1939)|Narva]], [[Raja vald (1939)|Raja]], [[Piiri vald (1939)|Piiri]], [[Tudulinna vald (1939)|Tudulinna]], [[Tärivere vald (1939)|Tärivere]], [[Vaivara vald (1939)|Vaivara]], [[Vasknarva vald (1939)|Vasknarva vald]]. Valdade ümbernimetamisega alustati ka [[Narva-tagused alad|Narva-taguste alade]] venepäraste asulanimete eestistamist: [[Knjaz Selo]] (vene keeles ''Князь-Село'') – [[Kuningaküla]], Verhneje Selo (''Верхнее Село'') – [[Permisküla]], [[Sõrenets]] (''Сыренец'') – [[Vasknarva]], [[Skorjatina Gora|Skarjatina Gora]] (''Скарятина Гора'') – [[Karjati]], Stepanovšina (''Степановщина'') – Kalda, Djuk (''Дюк'') – [[Kalaküla]], [[Perevolok (Slantsõ rajoon)|Perevolok]] (''Переволок'') – [[Perve]], [[Skamja]] (''Скамья'') – Kambi, Kuritšek (''Куричек'') – [[Kurundi]], Vtoraja (''Втроя'') – Raja, Zaborovje (''Заборовье'') – Tagametsa, Radoveli (''Радовели'') – [[Raadvere]], [[Zagrivje (Slantsõ rajoon)|Zagrivje]] (''Загривье'') – [[Vabaküla]], Konduši (''Кондуши'') – Koidu, [[Mokredi]] (''Мокреди'') – Metsa, Kukin ja Malentsovo (''Кукин берег и Маленцово'') – Aru. === Eesti NSV === Kuni [[1949]]. aastani oli ühtne [[Viru maakond]]. Virumaale kuulusid kuni [[1944]]. aastani ka [[Narva-tagused alad]]. [[Avinurme vald (1939)|Avinurme]] ja [[Lohusuu vald (1939)|Lohusuu vald]] olid [[Tartumaa]] osa. [[24. november|24. novembril]] [[1944]] eraldati [[Eesti NSV]] territooriumist 3 üle Narva jõe olnud valda ([[Raja vald (1939)|Raja vald]], [[Piiri vald (1939)|Piiri vald]] ja [[Narva vald (1939)|Narva vald]]) ja viidi [[Vene NFSV]] [[Leningradi oblast]]i koosseisu. Selle aluseks oli [[Johannes Vares]] Barbaruse avaldus ja [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] otsus. Aastal [[1949]] eraldati maakonna idaosa omaette [[Jõhvi maakond|Jõhvi maakonnaks]] ja Jõhvi sai [[maakonnalinn]]aks. [[26. september]] [[1950]] moodustati Jõhvimaast [[Kiviõli rajoon]] 855&nbsp;km², [[Jõhvi rajoon]] 1785,6&nbsp;km² ja [[Narva linnapiirkond]]. Oonurme ja Tudulinna piirkond koos Tartumaale kuulunud Avinurme ja Lohusuu piirkonnaga liideti [[Mustvee rajoon]]iga 1047&nbsp;km². Aprillis [[1952]] moodustati Eestis kolm oblastit: [[Tallinna oblast|Tallinna]], [[Tartu oblast|Tartu]] ja [[Pärnu oblast]]. [[Virumaa]] kuulus Tallinna oblastisse. Aprillis [[1953]] oblastid likvideeriti. Rajoonide arvu vähendati [[1959]]. Likvideeriti Kiviõli ja Mustvee rajoon. Kiviõli rajooni ala läks vastmoodustatud [[Kohtla-Järve linnapiirkond|Kohtla-Järve linnapiirkonna]] alla. Aastal [[1960]] allutati Jõhvi rajoon Kohtla-Järve linnapiirkonnale, mille pindala oli nüüd 2587,6&nbsp;km². Aastal [[1964]] nimetati Kohtla-Järve linnapiirkond [[Kohtla-Järve rajoon]]iks. Jõhvi oli rajoonikeskus kuni [[1978]]. aastani. Aastaks [[1967]] olid Narva linnapiirkonna külanõukogud ühendatud [[Kohtla-Järve rajoon]]iga Kohtla-Järve rajooni pindala 3186,7&nbsp;km². Kohtla-Järve rajoon oli [[1990]]. aasta algusest [[Kohtla-Järve maakond]], 1990. aasta märtsist Ida-Viru maakond. [[Pilt:Enjoying the spring.jpg|pisi|Suvilad Ida-Virumaal]] === Ida-Viru maakond === 2011. aastal kuulusid Ida-Viru maakonda linnad ja vallad: [[Narva]] linn, [[Kohtla-Järve]] linn, [[Kiviõli]] linn, [[Sillamäe]] linn, [[Narva-Jõesuu linn]] ja [[Alajõe vald]], [[Aseri vald]], [[Avinurme vald]], [[Iisaku vald]], [[Illuka vald]], [[Jõhvi vald]], [[Kohtla vald]], [[Lohusuu vald]], [[Lüganuse vald]], [[Mäetaguse vald]], [[Sonda vald]], [[Toila vald]], [[Tudulinna vald]], [[Vaivara vald]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel endine [[Aseri vald]] arvati alates 21. oktoobrist 2017 [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula valla]] koosseisu ja endine [[Avinurme vald]] ja [[Lohusuu vald]] arvati alates 25. oktoobrist 2017 [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonna]] [[Mustvee vald|Mustvee valla]] koosseisu<ref>[https://maakonnaplaneering.ee/ida-virumaaplaneering Ida-Virumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>. == Vaata ka == * [[Jõhvi maakond]] * [[Jõhvi rajoon]] * [[Kiviõli rajoon]] * [[Kohtla-Järve rajoon]] * [[Virumaa]] * [[Ida-Virumaa teenetemärk]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * "Ida-Virumaa rahvakultuurist" Infotrükk, 1992 * "Levimuusika Ida-Virumaal sõnas ja pildis" 2001 * Jaan Masing "Ida-Virumaa matkajuht" BeTeGe, 2005 * [[Alo Särg]] "Ida-Virumaa mõisad ja mõisnikud" Argo, 2006 * "Eestimaa päike tõuseb Ida-Virumaalt" MTÜ Kultuuriveski, 2008 * "Puhkus Ida-Virumaa looduses" Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2008 == Välislingid == {{Commonskat|Ida-Viru County}} * [https://idaviru.ee Ida-Viru maakonna turismiinfo] * [http://www.ivmv.ee/ Ida-Virumaa portaal] * [http://www.stat.ee/ppe-ida-viru-maakond Ida-Viru maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis * [https://goo.gl/maps/9ZRVhJ8uXWTtEvuZA Ida-Viru maakond] kaardil {{EST}} {{koord |NS=59.21 |EW=27.3 |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Ida-Viru maakond| ]] eo0mck31r6mee46jcp48qz2xst90yl2 0 5949 6166069 6085955 2022-07-23T10:13:47Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib tänapäeva maakonnast; 1949 moodustatud maakonna kohta vaata artiklit [[Jõgeva maakond (1949–1950)]]}} {{Provints | nimi = Jõgeva maakond | lipp = Jõgevamaa lipp.svg | lipu_link = [[Jõgevamaa lipp]] | vapp = Jõgevamaa vapp.svg | vapi_link = [[Jõgevamaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Jõgeva]] | asendikaardi_pilt = Jõgeva County in Estonia.svg |elanikke_viide=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0282U}} [[File:Jõgeva parish.jpg|thumb|Jõgevamaa keskosa]] '''Jõgeva maakond'''<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref> ehk '''Jõgevamaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]]s. See hõlmab endise [[Jõgeva rajoon]]i ala. Maakond asetseb Ida-Eestis, [[Mandri-Eesti]] keskpunkti ja [[Peipsi]] järve vahel. Ajalooliselt on praegune Jõgeva maakond kuulunud [[Tartumaa|Tartu]]- ja [[Viljandimaa]] alla. Reljeefilt on Jõgevamaale iseloomulikud piklikud künkad ([[voor]]ed) ja orud, mille kujundasid [[jääaeg]]sed [[liustik]]ud. Seetõttu on maakonnas vaheldusrikas loodus, kus metsad ja rabad vahelduvad väiksemate järvedega. Omaette piirkonna moodustab Peipsi rand. Jõgeva maakonna loodusobjektidega on seotud mitmed [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] legendid. Jõgevamaal on kolm linna ([[Jõgeva]], [[Mustvee]] ja [[Põltsamaa]]), 12 alevikku ja 225 küla. Halduslikult jaguneb maakond kolmeks vallaks. Praegune maakond loodi 1. jaanuaril 1990. Majanduses domineerib [[põllumajandus]], Peipsi rannikul on oluline ka [[kalapüük]]. Kultuuriloos on tähtis [[Põltsamaa]] kui Eesti ajakirjanduse sünnipaik, kuid Jõgevamaal asub ka [[Palamuse]], Oskar Lutsu teoste sünnikoht. Jõgevalt on pärit luuletaja [[Betti Alver]] ja muusik [[Alo Mattiisen]]. == Üldandmed == Jõgeva maakond (Jõgevamaa) asub [[Eesti|Ida-Eestis]]. Jõgevamaa piirneb kirdes [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru]], põhjas [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]], loodes [[Järva maakond|Järva]], edelas [[Viljandi maakond|Viljandi]] ja lõunas [[Tartu maakond|Tartu]] maakonnaga. Maakonna idapiir [[Peipsi järv]]es on ühtlasi Eesti riigipiir [[Venemaa]]ga. ==Kohalikud omavalitsused== [[File:Jõgeva municipalities 2017.png|thumb|Jõgevamaa omavalitsusüksused pärast [[2017. aasta haldusreform|2017. aasta haldusreformi]]]] [[Pilt:Jogevamaa kaart.png|pisi|Jõgevamaa omavalitsusüksused enne [[2017. aasta haldusreform|2017. aasta haldusreformi]]]] Jõgeva maakonnas on kolm omavalitsusüksust (kolm valda). [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Jõgeva maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Põltsamaa vald]], alates 24. oktoobrist 2017 [[Jõgeva vald]] ning alates 25. oktoobrist 2017 [[Mustvee vald]]<ref>[https://maakonnaplaneering.ee/jogevamaaplaneering Jõgevamaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>. ==Loodus== Jõgeva maakonna keskosas paikneb [[Vooremaa]] – loode-kagusihiliste suur[[voor]]tega [[maastikurajoon]]. Selle kõrgeim punkt on [[Laiuse mägi]] (144 m). Vooremaa kirdeserval [[Sadala]] ja [[Torma]] ümbruses paiknevad suured voorjad [[kõrgendik]]ud. Vooremaa kaguserval [[Sõõru]] ümbruses on [[mõhnastik]] – [[Toljase mäed]]. Kohati leidub [[sandur]]eid. Jõgeva maakonna kaguosa kuulub [[Kagu-Eesti lavamaa]]sse. Maakonna idaosas paikneb tasase pinnamoe ja liivase pinnaga [[Peipsi madalik]], mis on [[Mustvee]] ja [[Omedu]] ümbruses soostunud. Temast lääne pool on [[Endla soostik]]. Jõgeva maakonna lääneosas [[Põltsamaa]] ümbruses paikneb [[Kesk-Eesti moreentasandik]] valdavalt lainja moreenmaastikuga.<ref name="eestigiid" /> Enamik Jõgeva maakonna territooriumist jääb Emajõe jõgikonna piirkonda. Maakonna lääneosas veestab [[Emajõgi|Emajõe]] vasakpoolse lisajõe [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] keskjooks, keskosas voolab [[Pedja jõgi]] umbes 95 km ulatuses ning Vooremaal on [[Amme jõgi|Amme jõe]] ülemjooks. Maakonna pikimate jõgede hulka kuuluvad [[Peipsi järv]]e suubuvad [[Kullavere jõgi|Kullavere]] ja [[Mustvee jõgi]].<ref name="eestigiid" /> Väikejärvede summaarne pindala on 17,6 km² (ligi 0,7 % kogu territooriumist).<ref name="eestigiid" /> Voorte vahel paiknevad piklikud järved. Vooremaa keskosas need on [[Kuremaa järv|Kuremaa]], [[Kaarepere Pikkjärv|Pikk-]] ja [[Prossa järv]], lõunaosas [[Elistvere järv|Elistvere]], [[Kaiavere järv|Kaiavere]], [[Raigastvere järv|Raigastvere]] ja [[Saadjärv]]. [[Sõõru]] ümbruses on [[Jõemõisa-Kaiu järvestik]] ja [[Saare järv]]. Endla soostikus paikneb [[Endla järv]].<ref name="eestigiid" /> [[Pilt:Kuremaa mõisa tuuleveski.jpg|pisi|Kuremaa mõisa tuuleveski]] [[Pilt:Kaiu järv 26-05-2012.JPG|pisi|Kaiu järv]] Vooremaal ja Kesk-Eesti moreentasandikul on levinud [[leostunud muld|leostunud]] ja [[leetjas muld|leetjad]] liivsavimullad karbonaatsel liivsavil, Kesk-Eesti lavamaal mitmesugused saviliivmullad.<ref name="eestigiid" /> Suured metsaalad paiknevad Jõemõisa-Kaiu järvestikust lõuna ja ida pool, Peipsi madalikul, kohati ka maakonna põhjapiiril, [[Kärde]] ja Sadala vahel ning maakonna edelaosas [[Pikknurme]] ja [[Puurmani]] ümbruses.<ref name="eestigiid" /> Jõgeva maakonnas asub viis looduskaitseala ([[Endla looduskaitseala|Endla]], [[Alam-Pedja looduskaitseala|Alam-Pedja]], [[Aidu looduskaitseala|Aidu]], [[Tellise looduskaitseala|Tellise]] ja [[Mustallika looduskaitseala]]), kolm maastikukaitseala ([[Saarjärve looduspark]], [[Vooremaa maastikukaitseala|Vooremaa]] ja [[Kääpa maastikukaitseala]]). ==Rahvastik== ===Demograafilised näitajad=== Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Jõgeva maakonnas 36 780 elanikku. Neist 47,01% oli mehed ning 52,99% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,30‰, suremuse üldkordaja 12,29‰ ja loomulik iive −2,99‰. 90,36% elanikest oli [[eestlased]] ja 7,54% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,90%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,98% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,12%. Töötuse määr<ref name="ura8Q" /> oli 11,3%. Elanike tihedus oli 14,1 in/km&sup2;.<ref name="stat.ee" /> 2012. aasta 1. jaanuari seisuga oli Jõgeva maakonna rändega rahvaarv 32 679, sellest 15 639 meest ja 17 040 naist. 0–14-aastasi oli 4616, 15–64-aastasi 21 244 ning 65-aastasi ja vanemaid 6819.<ref name="oDogf" /> ===Asustusüksused=== Jõgeva maakonnas on 3 linna, 12 alevikku ja 225 küla.<ref name="stat" /> ====Linnad==== [[Jõgeva]] – [[Mustvee]] – [[Põltsamaa]] ====Alevikud==== [[Adavere]] – [[Avinurme]] – [[Jõgeva]] – [[Kamari]] – [[Kuremaa]] – [[Laiuse]] – [[Lohusuu]] - [[Palamuse]] – [[Puurmani]] – [[Sadala]] – [[Siimusti]] – [[Torma]] ====Külad==== [[Aidu (Pajusi)|Aidu]] – [[Alastvere]] – [[Alavere (Jõgeva)|Alavere]] – [[Altnurga]] – [[Annikvere]] – [[Arisvere]] – [[Assikvere]] – [[Eerikvere]] – [[Ehavere]] – [[Elistvere]] – [[Ellakvere]] – [[Endla (Jõgeva)|Endla]] – [[Esku]] – [[Haavakivi]] – [[Halliku]] – [[Härjanurme (Puurmani)|Härjanurme]] – [[Imukvere]] – [[Iravere]] – [[Jaama (Saare)|Jaama]] – [[Järvepera]] – [[Jõune]] – [[Jüriküla]] – [[Juula (Tabivere)|Juula]] – [[Kaarepere]] – [[Kaasiku (Kasepää)|Kaasiku]] – [[Kaave]] – [[Kaavere (Põltsamaa)|Kaavere]] – [[Kablaküla]] – [[Kadrina (Pala)|Kadrina]] – [[Kaera]] – [[Kaiavere (Palamuse)]] – [[Kaiavere (Tabivere)]] – [[Kaitsemõisa]] – [[Kalana (Pajusi)|Kalana]] – [[Kaliküla]] – [[Kallivere]] – [[Kalme (Põltsamaa)|Kalme]] – [[Kantküla (Torma)|Kantküla]] – [[Kassema]] – [[Kassinurme]] – [[Kassivere]] – [[Kaude]] – [[Kauru]] – [[Kiisli]] – [[Kirikuvalla]] – [[Kirtsi]] – [[Kivijärve]] – [[Kivimäe]] – [[Kodavere]] – [[Kodismaa]] – [[Koimula]] – [[Kokanurga]] – [[Koogi (Tabivere)|Koogi]] – [[Kose (Pajusi)|Kose]] – [[Koseveski]] – [[Kudina]] – [[Kuningamäe]] – [[Kurista (Jõgeva)|Kurista]] – [[Kursi (Puurmani)|Kursi]] – [[Kõduküla (Tabivere)|Kõduküla]] – [[Kõnnu (Torma)]] – [[Kõnnujõe]] – [[Kõola]] – [[Kõpu (Pajusi)|Kõpu]] – [[Kõrenduse]] – [[Kõrkküla (Pajusi)|Kõrkküla]] – [[Kärde]] – [[Kärksi]] – [[Kääpa (Saare)|Kääpa]] – [[Laasme]] – [[Lahavere]] – [[Laiusevälja]] – [[Lebavere]] – [[Leedi (Jõgeva)|Leedi]] – [[Lemuvere]] – [[Levala (Saare)|Levala]] – [[Liikatku]] – [[Liivoja]] – [[Lilastvere]] – [[Lilu]] – [[Loopre (Pajusi)]] – [[Luige (Pajusi)|Luige]] – [[Lõpe (Jõgeva)|Lõpe]] – [[Lümati]] – [[Lustivere]] – [[Luua]] – [[Maardla küla|Maardla]] – [[Maarja-Magdaleena]] – [[Metsaküla (Kasepää)|Metsaküla]] – [[Metsanurga (Pala)|Metsanurga]] – [[Moku]] – [[Mooritsa]] – [[Mullavere]] – [[Mõhküla]] – [[Mõisaküla (Pajusi)|Mõisaküla]] – [[Mõisamaa (Jõgeva)|Mõisamaa]] – [[Mõrtsi]] – [[Mällikvere]] – [[Nautrasi]] – [[Nava (Palamuse)|Nava]] – [[Neanurme]] – [[Nurga]] – [[Nõmavere]] – [[Nõmme (Kasepää)|Nõmme]] – [[Nõva (Pala)|Nõva]] – [[Näduvere]] – [[Odivere]] – [[Omedu]] – [[Ookatku]] – [[Oti (Torma)|Oti]] – [[Otslava]] – [[Paduvere]] – [[Painküla]] – [[Pajusi]] – [[Pakaste]] – [[Pala]] – [[Pällu]] – [[Palupere]] – [[Pataste]] – [[Patjala]] – [[Pauastvere]] – [[Pedassaare (Saare)|Pedassaare]] – [[Pedja]] – [[Perametsa (Pala)|Perametsa]] – [[Piibumäe]] – [[Piirivarbe]] – [[Pikkjärve]] – [[Pikknurme]] – [[Pilu]] – [[Pisisaare]] – [[Pööra]] – [[Praaklima]] – [[Pudivere (Põltsamaa)|Pudivere]] – [[Puduküla]] – [[Puiatu (Põltsamaa)|Puiatu]] – [[Punikvere]] – [[Putu]] – [[Raadivere]] – [[Raaduvere]] – [[Raatvere]] – [[Rahivere]] – [[Raigastvere]] – [[Raja (Kasepää)|Raja]] – [[Ranna]] – [[Rassiku]] – [[Reastvere]] – [[Reinu (Tabivere)|Reinu]] – [[Rohe]] – [[Ronivere]] – [[Ruskavere]] – [[Rõstla]] – [[Rääbise]] – [[Räsna]] – [[Sääritsa]] – [[Saarjärve]] – [[Saduküla]] – [[Sassukvere]] – [[Sätsuvere]] – [[Selli]] – [[Sepa (Tabivere)|Sepa]] – [[Sirguvere]] – [[Soomevere (Jõgeva)|Soomevere]] – [[Sõõru]] – [[Sopimetsa]] – [[Sortsi]] – [[Sudiste]] – [[Sulustvere]] – [[Süvalepa]] – [[Tagumaa]] – [[Tähkvere]] – [[Tammiku (Puurmani)|Tammiku]] – [[Tapiku]] – [[Tarakvere]] – [[Tealama]] – [[Teilma (Jõgeva)|Teilma]] – [[Tooma]] – [[Toovere]] – [[Tõrenurme]] – [[Tormi]] – [[Tuimõisa]] – [[Tuulavere]] – [[Tõikvere]] – [[Tõivere]] – [[Tõrve]] – [[Uhmardu]] – [[Umbusi]] – [[Uuevälja]] – [[Vägari]] – [[Vägeva]] – [[Vahi (Tabivere)|Vahi]] – [[Vaiatu (Torma)|Vaiatu]] – [[Vaidavere]] – [[Väike-Kamari]] – [[Vaimastvere]] – [[Valgma]] – [[Vana-Jõgeva]] – [[Vanamõisa (Torma)|Vanamõisa]] – [[Vanassaare]] – [[Vanavälja]] – [[Varbevere]] – [[Vassevere]] – [[Vea]] – [[Veia]] – [[Vilina]] – [[Viruvere]] – [[Visusti]] – [[Vitsjärve]] – [[Voldi]] – [[Voore (Saare)|Voore]] – [[Vorsti (Pajusi)|Vorsti]] – [[Võduvere (Jõgeva)|Võduvere]] – [[Võhmanõmme]] – [[Võidivere]] – [[Võikvere]] – [[Võisiku]] – [[Võtikvere]] – [[Väljataguse (Pajusi)|Väljataguse]] – [[Õuna]] – [[Õvanurme]] – [[Änkküla]] – [[Äteniidi]] ==Haridus== Koolidest tegutsevad Jõgeva maakonnas teiste seas [[Jõgevamaa Gümnaasium]], [[Jõgeva Põhikool]], [[Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium]], [[Põltsamaa Ühisgümnaasium]], [[Kiigemetsa Kool]], [[Kuremaa Lasteaed-Algkool]], [[Laiuse Põhikool]], [[Voore Põhikool]], [[Jõgeva Muusikakool]], [[Mustvee Muusikakool]], [[Põltsamaa Muusikakool]], [[Põltsamaa Kunstikool]], [[Puurmani Mõisakool]], [[Jõgeva Täiskasvanute Keskkool]] ja [[Luua Metsanduskool]]. Eesti haridusloos on olulisel kohal Põltsamaa. Juba 1638–1806 tegutses seal saksa kool, 17. sajandi lõpul asutati ka eestikeelne [[Põltsamaa köstrikool]]. 19. sajandi teisel poolel püüti just Põltsamaale rajada [[Eesti Aleksandrikool]]i. [[Palamuse kihelkonnakool]]i kirjutas eesti kirjandusse [[Oskar Luts]] oma jutustuses "[[Kevade]]". ==Majandus== [[File:Hein Jõgevamaal.jpg|pisi|Värskelt niidetud heinapõld Jõgeva maakonnas, juuni 2006.]] Jõgeva maakonnas põhiline majandusharu on põllumajandus. Edukamate põllumajandusettevõtete seas on olnud näiteks [[Torma Põllumajandusosaühing]], [[Sadala Piim]] OÜ, [[Õnne Piimakarjatalu]] osaühing ja [[Härjanurme Mõis]] OÜ. Põllumajandussaaduste töötlejatest on tuntud [[Põltsamaa Felix]] AS (konservid), AS [[Werol Tehased]] (toiduõlid) ja piimaühistu [[E-Piim]] [[Põltsamaa meierei]] juustutooted. Kalandusettevõtetest paistavad silma [[Peipsi Kalatööstus]], OÜ [[Kalameister]] ja OÜ [[Profit Pluss]]i [[Kadrina]] tööstus. Masinaehitusega tegeleb [[OÜ Same]], tarbekeemia tootmisega [[Mayeri Industries]] AS ning puidutöötlemisega AS [[Valmeco]], AS [[Mo-Puit]] ja AS [[Puit-Profiil]].<ref name="stat" /> ==Ajalugu== Praegune Jõgeva maakond loodi [[1990]]. aasta [[1. jaanuar]]il, mil [[Jõgeva rajoon]] nimetati ümber maakonnaks. Jõgeva maakonna piirid kattuvad osalt Jõgeva rajooni piiridega pärast [[1962]]. aastat. Jõgeva rajooni aladest enamik kuulus omakorda [[1949]]. aastal moodustatud [[Jõgevamaa]] alla. Ta hõlmas Põhja-Tartumaast [[Kursi kihelkond|Kursi]], [[Laiuse kihelkond|Laiuse]], [[Palamuse kihelkond|Palamuse]] ja [[Torma kihelkond|Torma kihelkonna]] ning [[Kodavere kihelkond|Kodavere]], [[Maarja-Magdaleena kihelkond|Maarja-Magdaleena]] ja [[Äksi kihelkond|Äksi kihelkonna põhjaosa]] ja Kirde-Viljandimaast [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonna]].<ref name="eestigiid" /> [[1950]]. aastal moodustati Jõgevamaa keskosast ning [[Tartumaa]] [[Kudina vald|Kudina]] ja [[Saadjärve vald|Saadjärve valla]] territooriumidest Jõgeva rajoon, millega liideti [[1959]]. aastal suurem osa [[Mustvee rajoon]]i. Järgmine muutus toimus 1962. aastal, kui liideti veel [[Põltsamaa rajoon]]i kesk- ja idaosa ning [[Tartu rajoon]]i Pala külanõukogu ning eraldati Jõgeva rajoonist [[Avinurme vald|Avinurme]] ja [[Lohusuu vald]].<ref name="eestigiid" /> [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuuluvad [[Mustvee vald|Mustvee valla]] koosseisu nüüd ka endised [[Avinurme vald|Avinurme]] ja [[Lohusuu vald|Lohusuu vallad]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnast]]. Endine [[Tabivere vald]] arvati alates 25. oktoobrist 2017 [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] [[Tartu vald|Tartu valla]] koosseisu ning endine [[Pala vald]] alates 23. oktoobrist 2017 Tartu maakonna [[Peipsiääre vald|Peipsiääre valla]] koosseisu<ref>[https://maakonnaplaneering.ee/jogevamaaplaneering Jõgevamaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>. [[Pilt:Laiuse linnuse varemed1.jpg|pisi|Laiuse linnuse varemed]] [[Pilt:Palamuse kihelkonnakooli hoone.jpg|pisi|Palamuse kihelkonnakooli hoone]] ===Maakonna juhid=== Alates maakonna moodustamist 1949. aastal oli maakonna juhiks Jõgevamaa täitevkomitee esimees, alates 1953. aastast Jõgeva rajooni RSN täitevkomitee esimees. Need olid: *1949–1951 [[Nikolai Raudla]] *1952–1953 [[August Salundi]] *1953–1962 [[Grigori Zivotnikov]] *1962–1982 [[Gori Valgur]] *1982–1988 [[Madis Ruussaar]] *25. mai 1988 – 15. jaanuar 1990 [[Priit Saksing]] Jõgeva maakonna taastamisel hakkas maakonda juhtima Jõgeva maavanem. Sellel ametikohal olid: *15. jaanuar 1990 – 6. juuli 1994 [[Priit Saksing]] *14. juuni 1994 – 25. märts 1999 [[Meelis Paavel]] *22. juuni 1999 – 22. juuni 2004 [[Margus Oro]] *2. august 2004 – 1. august 2009 [[Aivar Kokk]]<ref name="qGp7m" /> * 2009–2017 [[Viktor Svjatõšev]] ==Vaatamisväärsused== Jõgevamaa tähtsamad vaatamisväärsused on [[Põltsamaa ordulinnus]] ja [[Põltsamaa loss|loss]], [[Põltsamaa kirik]], [[Eesti Aleksandrikool]]i hoone Kaarlimõisas [[Põltsamaa]] lähedal, [[Puurmani mõis]], [[Kursi kirik]], [[Kärde rahumajake]], [[Kuremaa mõis]], [[Laiuse ordulinnus]], [[Laiuse pärn]], [[Laiuse Jumalaema Sündimise kirik]], [[Laiuse Püha Jüri kirik]], [[Palamuse kirik]], [[Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum]], [[Elistvere Loomapark]], [[EELK]] [[Mustvee kirik]], [[Raja vanausuliste palvemaja]], [[Torma kirik]], [[Kodavere kirik]], [[Luua mõis]], [[Luua arboreetum]], Sõpruse park ja [[Endla soostik]]. ===Arheoloogilised vaatamisväärsused=== [[Kurista linnamägi]], [[Ripuka Punamägi]], [[Kassinurme linnus]], [[Vilina linnamägi]], [[Kalana linnamägi]], [[Ehavere linnamägi]], [[Tarakvere linnamägi]], [[Roela I linnamägi]], [[Roela II linnamägi]], [[Reastvere linnamägi]]. ==Tähtüritused maakonnas== *[[Jõgevatreff]] * [[Kasepää kala- ja veefestival]] * [[Paunvere väljanäitus]] Palamusel * [[Võtikvere raamatuküla]] ==Vaata ka== *[[Jõgevamaa]] *[[Jõgeva rajoon]] *[[Jõgevamaa Omavalitsuste Liit]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]</ref> <ref name="stat">[http://www.stat.ee/ppe-jogeva-maakond Jõgeva maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis (vaadatud 2. novembril 2012)</ref> <ref name="eestigiid">[http://www.eestigiid.ee/?CatID=4 Jõgeva maakond eestigiid.ee saidil]</ref> <ref name="ura8Q">2007.–2009. libisev keskmine</ref> <ref name="oDogf">[http://www.stat.ee/ppe-44783 Jõgeva maakonna rahvastik] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis (vaadatud 2. novembril 2012)</ref> <ref name="qGp7m">[http://jogeva.maavalitsus.ee/endised-maavanemad Jõgeva maakonna endised juhid]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Jõgeva County}} * [http://www.stat.ee/ppe-jogeva-maakond Jõgeva maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis * [https://goo.gl/maps/2CCtVHSNm5sbfoD5A Jõgeva maakond] kaardil {{EST}} {{koord |NS=58.7 |EW=26.4 |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Jõgeva maakond| ]] s7vw6ugvhrq1p6lbq352v6u1rlghi3k 0 5950 6166073 6132777 2022-07-23T10:14:34Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Lääne-Viru maakond | lipp = Lääne-Virumaa lipp.svg | lipu_link = [[Lääne-Virumaa lipp]] | vapp = Lääne-Virumaa vapp.svg | vapi_link = [[Lääne-Virumaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Rakvere]] | asendikaardi_pilt = Lääne-Viru County in Estonia.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Lääne-Viru maakonna asendikaart |elanikke_viide=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0282U}} '''Lääne-Viru maakond'''<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref> ehk '''Lääne-Virumaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]]s. Lääne-Viru maakond asub [[Põhja-Eesti]]s. Lääne-Virumaa piirneb idas [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru]], lõunas [[Jõgeva maakond|Jõgeva]], ning läänes [[Järva maakond|Järva]] ja [[Harju maakond|Harju maakonnaga]]. Lääne-Virumaa kõrgeim tipp on [[Emumägi]] (166 m), pikim jõgi [[Kunda jõgi]] (69 km) ja suurim järv on [[Porkuni järv]] (41,5 ha). Rannajoone pikkus on 134 km. Maakonna haldusalasse kuulub ka Eesti põhjapoolseim saar [[Vaindloo saar|Vaindloo]]. Esimesed märgid inimasustusest pärinevad [[Kunda Lammasmägi|Kunda Lammasmäelt]], kus [[Kunda kultuur]]i esindajad elasid [[9. aastatuhat eKr|8700 aastat eKr]]. == Lääne-Viru maakonna haldusorganid == {{vaata|Lääne-Viru maavanem|Lääne-Viru maavalitsus|Lääne-Viru Maavolikogu}} ==Kohalikud omavalitsused== [[File:Lääne-Viru municipalities 2017.png|thumb|300px|Lääne-Virumaa omavalitsusüksused peale [[2017. aasta haldusreform|2017. aasta haldusreformi]]]] [[Pilt:Laane-Virumaa vallad.png|pisi|Lääne-Virumaa omavalitsusüksused enne [[2017. aasta haldusreform|2017. aasta haldusreformi]]]] [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Lääne maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Rakvere vald]], [[Viru-Nigula vald]] ja [[Tapa vald]], alates 25. oktoobrist 2017 [[Vinni vald]] ja [[Haljala vald]] ning alates 3. novembrist 2017 [[Väike-Maarja vald]]. Oma haldusterritoriaalsed piirid säilitasid [[Rakvere linn]] ja [[Kadrina vald]].<ref>[https://web.archive.org/web/20210128010058/https://maakonnaplaneering.ee/laane-virumaaplaneering Lääne-Virumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>. Lääne-Viru maakonnas on alates 2017. aasta oktoobrist 8 omavalitsusüksust (1 linn ja 7 valda): ; Linn: [[Rakvere]] ; Vallad: [[Haljala vald]] – [[Kadrina vald]] – [[Rakvere vald]] – [[Tapa vald]] – [[Vinni vald]] – [[Viru-Nigula vald]] – [[Väike-Maarja vald]] ==Loodus== {{vaata|Lääne-Viru maakonna kaitstavate loodusobjektide ja -alade loetelu}} {{vaata|Lääne-Viru maakonna veekogude loetelu}} Maastikuliselt jaotub Lääne-Virumaa territoorium [[Põhja-Eesti rannikumadalik]]u, [[Viru lavamaa]] ja [[Pandivere kõrgustik]]u vahel.Maakonna kõrgeim koht asub [[Emumägi|Emumäel]]. === Merealad === {{veergude loend|laius=23em| *[[Soome laht]] *[[Kunda laht]] **[[Roogsaare laht]] *[[Toolse laht]] *[[Aksi laht]] *[[Rutja laht]] **[[Kukura kulbas]] *[[Härglaht]] *[[Kadaneeme laht]] *[[Ändala laht]] *[[Vergi laht]] *[[Pedassaare laht]] *[[Koolimäe laht]] **[[Ulkkari lõugas]] *[[Saviloo lõugas]] *[[Neemelõugas]] *[[Käsmu laht]] *[[Vaabu lõugas]] *[[Mädalaht]] **[[Madlilepa lõugas]] *[[Eru laht]] **[[Palgilõugas]] **[[Kohvilõugas]] }} === Saared === [[Kuivakari]] – [[Laiakari]] – [[Liivasäär]] – [[Loodus (saar)|Loodus]] – [[Saartneem]] – [[Sala saar]] – [[Tiirukari]] – [[Uhtju saar]] – [[Ulksaar]] – [[Vaindloo saar]] – [[Väike Ulkkari]] – [[Älvi saar]] ==Rahvastik== ===Demograafilised näitajad=== Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Lääne-Viru maakonnas 67 151 elanikku. Neist 46,25% oli mehed ning 53,75% naised. Sündimuse üldkordaja oli 10,25‰, suremuse üldkordaja 12,57‰ ja loomulik iive −2,32‰. 85,24% elanikest olid [[eestlased]] ja 10,38% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,50%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,28% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 17,22%. Töötuse määr<ref>2007.–2009. aasta libisev keskmine</ref> oli 9,1%. Elanike tihedus oli 18,5 in/km&sup2;.<ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]</ref> Rännet arvestav rahvaarv oli [[1. jaanuar]]il [[2012]] 60 905. ===Asustusüksused=== Lääne-Viru maakonnas on 4 linna, 21 alevikku ja 379 küla. ; Linnad: [[Kunda]] – [[Rakvere]] – [[Tamsalu]] – [[Tapa]] ; Alevikud: [[Haljala]] – [[Hulja]] – [[Kadrina]] – [[Kiltsi]] – [[Laekvere]] – [[Lehtse]] – [[Lepna]] – [[Näpi]] – [[Pajusti]] – [[Rakke]] – [[Roela]] – [[Simuna]] – [[Sõmeru]] – [[Sääse alevik|Sääse]] – [[Tudu]] – [[Uhtna]] – [[Vinni]] – [[Viru-Jaagupi]] – [[Viru-Nigula]] – [[Võsu]] – [[Väike-Maarja]] ; Külad: [[Aaspere]] – [[Aasu]] – [[Aasukalda]] – [[Aasumetsa]] – [[Aasuvälja (Rägavere)|Aasuvälja]] – [[Aavere (Tamsalu)]] – [[Aavere (Väike-Maarja)]] – [[Aaviku (Haljala)|Aaviku]] – [[Aburi]] – [[Adaka]] – [[Alavere (Vinni)|Alavere]] – [[Alekvere]] – [[Allika (Vinni)|Allika]] – [[Altja]] – [[Alupere]] – [[Aluvere]] – [[Ama]] – [[Andi]] – [[Andja]] – [[Anguse]] – [[Annikvere (Vihula)|Annikvere]] – [[Ao]] – [[Araski]] – [[Aravuse]] – [[Arbavere]] – [[Aresi]] – [[Arkna]] – [[Arukse]] – [[Aruküla (Vinni)|Aruküla]] – [[Aruvälja (Vinni)|Aruvälja]] – [[Assamalla]] – [[Auküla]] – [[Avanduse]] – [[Avispea]] – [[Ebavere]] – [[Edru]] – [[Eesküla]] – [[Eipri]] – [[Eisma]] – [[Emumäe]] – [[Eru]] – [[Essu]] – [[Haili]] – [[Hirla]] – [[Hõbeda (Kadrina)|Hõbeda]] – [[Härjadi]] – [[Idavere]] – [[Iila]] – [[Ilistvere]] – [[Ilumäe]] – [[Imastu]] – [[Imukvere (Väike-Maarja)|Imukvere]] – [[Inju]] – [[Joandu]] – [[Jootme (Tapa)|Jootme]] – [[Jõepere]] – [[Jõetaguse (Kadrina)|Jõetaguse]] – [[Jäneda]] – [[Järni]] – [[Järsi (Tamsalu)|Järsi]] – [[Järvajõe]] – [[Jäätma (Rakke)]] – [[Jäätma (Sõmeru)]] – [[Kaarli (Sõmeru)|Kaarli]] – [[Kaasiksaare]] – [[Kaavere (Rakke)|Kaavere]] – [[Kabeli (Viru-Nigula)|Kabeli]] – [[Kadapiku (Kadrina)]] – [[Kadapiku (Tamsalu)]] – [[Kadiküla]] – [[Kadila]] – [[Kaeva]] – [[Kakumäe (Vinni)|Kakumäe]] – [[Kakuvälja]] – [[Kaliküla (Viru-Nigula)|Kaliküla]] – [[Kallukse]] – [[Kamariku]] – [[Kandle]] – [[Kanguristi]] – [[Kannastiku]] – [[Kantküla (Rägavere)|Kantküla]] – [[Karepa]] – [[Karitsa (Rakvere)|Karitsa]] – [[Karivärava]] – [[Karkuse (Tapa)]] – [[Karkuse (Vinni)]] – [[Karula (Vihula)|Karula]] – [[Karunga]] – [[Katela]] – [[Katku]] – [[Kaukvere]] – [[Kavastu (Haljala)|Kavastu]] – [[Kehala]] – [[Kellamäe (Rakke)|Kellamäe]] – [[Kellavere]] – [[Kerguta]] – [[Kihlevere]] – [[Kiku]] – [[Kisuvere]] – [[Kitsemetsa]] – [[Kiva]] – [[Kiviküla (Viru-Nigula)|Kiviküla]] – [[Kloodi]] – [[Koeravere]] – [[Kohala]] – [[Kohala-Eesküla]] – [[Koiduküla]] – [[Koila (Rakke)]] – [[Koila (Viru-Nigula)]] – [[Koljaku]] – [[Koluvere (Rakke)|Koluvere]] – [[Koolimäe]] – [[Koonu]] – [[Koovälja]] – [[Koplitaguse]] – [[Korjuse]] – [[Kosta]] – [[Kuie]] – [[Kulina]] – [[Kullaaru]] – [[Kullenga]] – [[Kunda küla|Kunda]] – [[Kurna]] – [[Kursi (Tamsalu)|Kursi]] – [[Kurtna (Väike-Maarja)|Kurtna]] – [[Kuru (Tapa)|Kuru]] – [[Kutsala]] – [[Kuura (Viru-Nigula)|Kuura]] – [[Kõldu]] – [[Kõpsta]] – [[Kõrgemäe]] – [[Kõrma]] – [[Kõrveküla (Kadrina)|Kõrveküla]] – [[Kõrveküla (Tapa)|Kõrveküla]] – [[Kännuküla]] – [[Kärmu]] – [[Kärsa (Väike-Maarja)|Kärsa]] – [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] – [[Käsmu]] – [[Küti (Vinni)|Küti]] – [[Lahe (Vihula)|Lahe]] – [[Lahu]] – [[Lammasküla]] – [[Lante]] – [[Lasila]] – [[Lasinurme]] – [[Lauli]] – [[Lavi]] – [[Leikude]] – [[Lemmküla]] – [[Lepiku (Vinni)|Lepiku]] – [[Letipea]] – [[Levala (Rakvere)|Levala]] – [[Lihulõpe]] – [[Liiguste]] – [[Liigvalla]] – [[Liivaküla (Väike-Maarja)|Liivaküla]] – [[Linnape]] – [[Linnuse (Viru-Nigula)|Linnuse]] – [[Lobi]] – [[Loksa]] – [[Loksu]] – [[Lokuta (Tapa)|Lokuta]] – [[Loobu]] – [[Luusika]] – [[Lähtse (Vinni)|Lähtse]] – [[Läpi]] – [[Läsna]] – [[Läste]] – [[Mahu]] – [[Malla]] – [[Marinu]] – [[Metsanurga (Vihula)|Metsanurga]] – [[Metsavälja]] – [[Metsiku]] – [[Metskaevu]] – [[Miila]] – [[Moe]] – [[Moora]] – [[Muike]] – [[Muru küla|Muru]] – [[Mustoja]] – [[Muuga (Laekvere)|Muuga]] – [[Mõdriku]] – [[Mõedaka]] – [[Mõisamaa (Rakke)|Mõisamaa]] – [[Mõndavere]] – [[Mädapea]] – [[Mäetaguse (Vinni)|Mäetaguse]] – [[Mäiste]] – [[Männikvälja]] – [[Mäo (Kadrina)|Mäo]] – [[Määri]] – [[Müüriku]] – [[Nadalama (Väike-Maarja)|Nadalama]] – [[Naistevälja]] – [[Natturi]] – [[Neeruti (Kadrina)|Neeruti]] – [[Noonu]] – [[Nugeri]] – [[Nurkse]] – [[Nurme (Sõmeru)|Nurme]] – [[Nurmetu]] – [[Nõmme (Väike-Maarja)|Nõmme]] – [[Nõmmise]] – [[Nõmmküla (Rakke)|Nõmmküla]] – [[Nõmmküla (Tapa)|Nõmmküla]] – [[Näo]] – [[Oandu (Vihula)|Oandu]] – [[Obja]] – [[Ohepalu]] – [[Ojaküla (Viru-Nigula)|Ojaküla]] – [[Olju]] – [[Orguse (Väike-Maarja)|Orguse]] – [[Orutaguse]] – [[Paasi]] – [[Paasküla]] – [[Paasvere]] – [[Paatna]] – [[Pada (Viru-Nigula)|Pada]] – [[Pada-Aruküla]] – [[Padaküla]] – [[Padu]] – [[Pajuveski]] – [[Palasi (Vinni)|Palasi]] – [[Palmse]] – [[Pandivere]] – [[Papiaru (Sõmeru)|Papiaru]] – [[Pariisi]] – [[Patika (Tapa)|Patika]] – [[Pedassaare (Vihula)|Pedassaare]] – [[Pehka]] – [[Pihlaspea]] – [[Piibe]] – [[Piilu]] – [[Piira]] – [[Piisupi]] – [[Pikaristi]] – [[Pikevere]] – [[Porkuni]] – [[Pruuna]] – [[Pudivere (Väike-Maarja)|Pudivere]] – [[Puka (Vinni)|Puka]] – [[Põdrangu]] – [[Põdruse]] – [[Põima]] – [[Põlula]] – [[Päide]] – [[Pärna (Viru-Nigula)|Pärna]] – [[Rabasaare]] – [[Raeküla]] – [[Rahkla (Laekvere)]] – [[Rahkla (Sõmeru)]] – [[Raigu]] – [[Rajaküla (Laekvere)|Rajaküla]] – [[Rasivere (Vinni)|Rasivere]] – [[Rastla]] – [[Raudla]] – [[Raudlepa]] – [[Raudvere]] – [[Ridaküla (Kadrina)|Ridaküla]] – [[Ristiküla (Vinni)|Ristiküla]] – [[Rohu]] – [[Roodevälja]] – [[Rutja]] – [[Rõmeda]] – [[Rägavere (Sõmeru)]] – [[Rägavere (Tapa)]] – [[Räitsvere]] – [[Räsna (Tapa)|Räsna]] – [[Rünga]] – [[Saara küla|Saara]] – [[Sae (Rägavere)|Sae]] – [[Sagadi]] – [[Saiakopli]] – [[Saksi]] – [[Sakussaare]] – [[Salatse]] – [[Salda]] – [[Salla]] – [[Salutaguse (Laekvere)|Salutaguse]] – [[Samma]] – [[Sandimetsa]] – [[Saukse]] – [[Sauste]] – [[Sauvälja]] – [[Savalduma]] – [[Selja (Viru-Nigula)|Selja]] – [[Siberi]] – [[Simunamäe]] – [[Sirevere]] – [[Sooaluse]] – [[Soonuka]] – [[Sootaguse (Laekvere)]] – [[Sootaguse (Rakke)]] – [[Suigu (Vinni)|Suigu]] – [[Suure-Rakke (Rakke)|Suure-Rakke]] – [[Sämi]] – [[Sämi-Tagaküla]] – [[Taaravainu]] – [[Tammiku (Rakke)]] – [[Tammiku (Vinni)]] – [[Tatruse]] – [[Tepelvälja]] – [[Tidriku]] – [[Tiigi]] – [[Tirbiku]] – [[Tobia]] – [[Tokolopi]] – [[Toolse]] – [[Toomika]] – [[Toomla]] – [[Triigi (Väike-Maarja)|Triigi]] – [[Tõrma (Rakvere)|Tõrma]] – [[Tõrremäe]] – [[Tõugu]] – [[Tõõrakõrve]] – [[Türje]] – [[Tüükri]] – [[Ubja]] – [[Udriku]] – [[Uku küla|Uku]] – [[Uljaste (Rägavere)|Uljaste]] – [[Ulvi (Rägavere)|Ulvi]] – [[Undla]] – [[Unukse]] – [[Ussimäe]] – [[Uudeküla]] – [[Uuemõisa (Väike-Maarja)|Uuemõisa]] – [[Uusküla (Vihula)|Uusküla]] – [[Vadiküla]] – [[Vaeküla]] – [[Vahakulmu ]] – [[Vaiatu (Kadrina)|Vaiatu]] – [[Vainupea]] – [[Vajangu]] – [[Vanamõisa (Haljala)|Vanamõisa]] – [[Vana-Vinni]] – [[Vandu]] – [[Vao (Väike-Maarja)|Vao]] – [[Varangu (Väike-Maarja)]] – [[Varangu (Haljala)]] – [[Varudi]] – [[Varudi-Altküla]] – [[Varudi-Vanaküla]] – [[Vassivere]] – [[Vasta]] – [[Vatku]] – [[Veadla]] – [[Veltsi]] – [[Venevere (Laekvere)|Venevere]] – [[Vergi]] – [[Vetiku]] – [[Vihula]] – [[Viitna]] – [[Vila küla|Vila]] – [[Villakvere]] – [[Villandi]] – [[Villavere]] – [[Viru-Kabala ]] – [[Vistla]] – [[Vohnja]] – [[Voore (Vinni)|Voore]] – [[Vorsti (Väike-Maarja)|Vorsti]] – [[Võduvere (Kadrina)|Võduvere]] – [[Võhma (Sõmeru)]] – [[Võhma (Vihula)]] – [[Võhmetu]] – [[Võhmuta]] – [[Võhu]] – [[Võipere]] – [[Võivere]] – [[Võle]] – [[Võrkla]] – [[Võsupere]] – [[Väike-Rakke (Rakke)|Väike-Rakke]] – [[Väike-Tammiku]] – [[Äntu]] – [[Ärina]] ==Pildid== <gallery> Sagadi mõisa peahoone pargipoolne külg.jpg|Sagadi mõisa peahoone Mõdriku mõisa peahoone.jpg|Mõdriku mõisa peahoone Lasila mõisa peahoone 2012.jpg|Lasila mõisa peahoone Vihula mõisa tuuleveski.jpg|Vihula mõisa tuuleveski File: Raps on tärganud.jpg|Rapsi oras Lääne-Virumaal.[[Laekvere]] vald Tapa jaama veetorn.jpg|Tapa jaama veetorn Viru-Jaagupi kirik.jpg|Viru-Jaagupi kirik Vaade Emumäele.jpg|Vaade idasse [[Emumägi|Emumäe]] tornist </gallery> ==Ajalugu== {{vaata|Virumaa|Viru kreis|Rakvere kreis|Viru maakond}} {{vaata|Rakvere rajoon}} Seoses maakondade taastamisega moodustati [[1. jaanuar]]il [[1990]] [[Rakvere rajoon]]i territooriumil [[Rakvere maakond]], mis sama aasta [[26. märts]]il nimetati ümber Lääne-Viru maakonnaks. [[2005]]. aasta lõpus, kui [[Tapa]] linn, [[Saksi vald]] ja [[Lehtse vald]] liitusid [[Tapa vald|Tapa vallaks]], suurenes maakonna territoorium endise Lehtse valla territooriumi võrra. 2011. aastal oli Lääne-Viru maakonnas: Rakvere linn, Kunda linn ja [[Haljala vald]], [[Kadrina vald]], [[Laekvere vald]], [[Rakke vald]], [[Rakvere vald]], [[Rägavere vald]], [[Sõmeru vald]], [[Tamsalu vald]], [[Tapa vald]], [[Vihula vald]], [[Vinni vald]], [[Viru-Nigula vald]], [[Väike-Maarja vald]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula valla]] koosseisu nüüd ka endine [[Aseri vald]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnast]]. {{vaata|Lääne-Viru maavanem|Lääne-Viru Maavalitsus}} ==Vaata ka== *[[Lääne-Viru maakonna riigimaanteede loetelu]] * [[Virumaa]] * [[Rakvere rajoon]] * [[Rakvere maakond]] * [[Lääne-Viru Omavalitsuste Liit]] * [[Lääne-Virumaa vapimärk]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|Lääne-Viru County}} * [http://www.virumaa.info Lääne-Virumaa infokogu – uudised, kaart ja turismiinfo] * [http://www.stat.ee/ppe-laane-viru-maakond Lääne-Viru maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis * [https://goo.gl/maps/ZrCJKQXvgfqZWZyp7 Lääne-Viru maakond] kaardil {{EST}} {{Coordinate |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakond| ]] rsyryknx51meanot3s9bnqvrhdmwn1a 0 5951 6165705 6075087 2022-07-22T15:30:06Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit [[Harjumaa]]}} {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}} {{Provints | nimi = Harju maakond | lipp = Flag of et-Harju maakond.svg | lipu_link = [[Harjumaa lipp]] | vapp = Et-Harju maakond-coa.svg | vapi_link = [[Harjumaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Tallinn]] | asendikaardi_pilt = Harju County in Estonia.svg }} '''Harju maakond''' ehk '''Harjumaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Põhja-Eesti]]s. Harju maakond hõlmab peaaegu täielikult [[Eesti NSV]] aegse [[Harju rajoon]]i ala [[1960. aastad|1960. aastate]] lõpul väljakujunenud piirides. Ajaloolisest (u 1250–1950) [[Harjumaa]]st hõlmab tänapäevane Harju maakond ligikaudu põhjapoolsed kaks kolmandikku. == Üldandmed == Harju maakond asub [[Eesti|Põhja-Eestis]]. Harjumaa piirneb edelas [[Lääne maakond|Lääne]], lõunas [[Rapla maakond|Rapla]], kagus [[Järva maakond|Järva]] ja idas [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] maakonnaga. == Harju maakonna haldusorganid == {{vaata|Harju maavanem|Harju maavalitsus}} 2017. aastani oli Harju maakonna juhiks [[Harju maavanem]] ja valitsusasutuseks [[Harju maavalitsus]], mis korraldas maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist. Maavalitsuse põhitegevusteks olid maakorraldusalaste, maareformialaste, sotsiaal- ja tervishoiualaste, haridusalaste, noorsooalaste, kultuurialaste, spordialaste, regionaalarengualaste, planeeringualaste, ettevõtlusalaste, majandusalaste, ühistranspordialaste, rahvastiku toimingute alaste, perekonnaseisualaste, infrastruktuurialaste ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine ning Euroopa Liiduga seonduv riigisisene teavitustegevus maakonnas.<ref name="BIL15" /> == Kohalikud omavalitsused == [[Pilt:Harju municipalities 2017.png|pisi|300px|Harjumaa omavalitsusüksused pärast [[2017. aasta haldusreform]]i]] [[Pilt:Harju municipalities.png|pisi|Harjumaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi]] [[Pilt:Keila kirik 15-03-2012.jpg|pisi|Keila kirik – maakonna suurim keskaegne maakirik]] Pärast 2017. aasta haldusreformi on Harju maakonnas 16 omavalitsusüksust, sealhulgas 4 linna ja 12 valda: [[Keila|Keila linn]], [[Loksa|Loksa linn]], [[Maardu|Maardu linn]], [[Tallinn]], [[Anija vald]], [[Harku vald]], [[Jõelähtme vald]], [[Kiili vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Lääne-Harju vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Saku vald]], [[Saue vald]] ja [[Viimsi vald]]. Enne 2017. aasta haldusreformi oli Harju maakonnas 23 omavalitsusüksust, sealhulgas 6 linna ja 17 valda: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, [[Paldiski|Paldiski linn]], [[Saue|Saue linn]], Tallinn, [[Aegviidu vald]], Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, [[Keila vald]], [[Kernu vald]], Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, [[Nissi vald]], [[Padise vald]], Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, [[Vasalemma vald]] ja Viimsi vald. === Asustusüksused === Harju maakonnas on 7 linna, 2 alevit, 34 alevikku ja 397 küla. ==== Linnad ==== [[Tallinn]] – [[Maardu]] – [[Kehra]] – [[Keila]] – [[Saue]] – [[Paldiski]] – [[Loksa]] ==== Alevid ==== [[Aegviidu]], [[Kiili]] ==== Alevikud ==== [[Ardu]] – [[Aruküla]] – [[Assaku]] – [[Haabneeme]] – [[Habaja]] – [[Harku]] – [[Jüri]] – [[Kangru (Kiili)|Kangru]] – [[Karjaküla]] – [[Keila-Joa]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] – [[Kiiu]] – [[Klooga]] – [[Kolga]] – [[Kose]] – [[Kose-Uuemõisa]] – [[Kostivere]] – [[Kuusalu]] – [[Laagri]] – [[Lagedi]] – [[Loo]] – [[Luige (Kiili)|Luige]] – [[Peetri (Rae)|Peetri]] – [[Raasiku]] – [[Ravila]] – [[Riisipere]] – [[Rummu]] – [[Saku]] – [[Tabasalu]] – [[Turba]] – [[Vaida]] – [[Vasalemma]] – [[Viimsi]] – [[Ämari]] ==== Külad ==== [[Aavere (Anija)|Aavere]] – [[Aaviku (Rae)|Aaviku]] – [[Adra]] – [[Aela]] – [[Ahisilla]] – [[Aila]] – [[Alansi]] – [[Alavere (Anija)|Alavere]] – [[Allika (Kernu)]] – [[Allika (Kuusalu)]] – [[Alliklepa]] – [[Alliku (Saue)|Alliku]] – [[Altküla (Lääne-Harju)|Altküla]] – [[Andineeme]] – [[Anija]] – [[Arava]] – [[Aru (Kuusalu)|Aru]] – [[Aruaru]] – [[Arusta]] – [[Aruvalla]] – [[Aude]] – [[Audevälja]] – [[Ellamaa (Nissi)|Ellamaa]] – [[Haapse]] – [[Haavakannu]] – [[Haiba]] – [[Haljava]] – [[Hara (Kuusalu)|Hara]] – [[Harju-Risti]] – [[Harkujärve]] – [[Harmi]] – [[Hatu]] – [[Hingu]] – [[Hirvli]] – [[Humala]] – [[Härma (Raasiku)|Härma]] – [[Härmakosu]] – [[Hüüru]] – [[Idaotsa]] – [[Igavere (Raasiku)|Igavere]] – [[Ihasalu]] – [[Illurma]] – [[Ilmandu]] – [[Ilmastalu]] – [[Iru]] – [[Jaanika]] – [[Joaveski]] – [[Juminda]] – [[Juuliku]] – [[Jõelähtme]] – [[Jõesuu (Jõelähtme)|Jõesuu]] – [[Jõgisoo (Saue)|Jõgisoo]] – [[Jägala]] – [[Jägala-Joa]] – [[Jälgimäe]] – [[Järsi]] – [[Järveküla (Rae)|Järveküla]] – [[Kaasiku (Kernu)|Kaasiku]] – [[Kaberla]] – [[Kaberneeme]] – [[Kabila (Kernu)|Kabila]] – [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] – [[Kadja]] – [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] – [[Kajamaa]] – [[Kalesi]] – [[Kallavere]] – [[Kalme (Kuusalu)|Kalme]] – [[Kanavere]] – [[Kantküla (Kose)|Kantküla]] – [[Karilepa]] – [[Karla (Kose)]] – [[Karla (Rae)]] – [[Kasemetsa]] – [[Kasepere]] – [[Kasispea]] – [[Kata]] – [[Katsina]] – [[Kaunissaare]] – [[Kautjala]] – [[Keelva]] – [[Kehra küla|Kehra]] – [[Keibu]] – [[Kelnase]] – [[Kelvingi]] – [[Kemba]] – [[Kernu]] – [[Kersalu]] – [[Kibuna]] – [[Kihmla]] – [[Kiia]] – [[Kiiu-Aabla]] – [[Kirdalu]] – [[Kirikla küla|Kirikla]] – [[Kirivalla]] – [[Kiruvere]] – [[Kiviloo]] – [[Kivitammi]] – [[Kloogaranna]] – [[Kobru]] – [[Kodasoo]] – [[Kohatu (Kernu)|Kohatu]] – [[Koidu (Saue)|Koidu]] – [[Koila (Jõelähtme)|Koila]] – [[Koipsi]] – [[Koitjärve]] – [[Kolga-Aabla]] – [[Kolgaküla]] – [[Kolgu]] – [[Kolu (Kose)|Kolu]] – [[Koogi (Jõelähtme)|Koogi]] – [[Kopli (Rae)|Kopli]] – [[Koppelmaa]] – [[Kostiranna]] – [[Kosu]] – [[Kotka (Kuusalu)|Kotka]] – [[Krei]] – [[Kuivajõe]] – [[Kukepala]] – [[Kullamäe (Jõelähtme)|Kullamäe]] – [[Kulli (Raasiku)|Kulli]] – [[Kulna]] – [[Kumna]] – [[Kupu]] – [[Kurevere (Kiili)|Kurevere]] – [[Kurgla]] – [[Kurkse]] – [[Kurna]] – [[Kursi (Kuusalu)|Kursi]] – [[Kurtna (Saku)|Kurtna]] – [[Kustja]] – [[Kuusalu küla|Kuusalu]] – [[Kuusemäe]] – [[Kõmmaste]] – [[Kõnnu (Kuusalu)|Kõnnu]] – [[Kõrvenurga]] – [[Kõue]] – [[Käesalu]] – [[Külmaallika]] – [[Kütke]] – [[Laabi]] – [[Laane (Kose)|Laane]] – [[Laane (Lääne-Harju)|Laane]] – [[Laiaküla]] – [[Laitse]] – [[Langa]] – [[Laoküla (Lääne-Harju)|Laoküla]] – [[Laulasmaa]] – [[Leesi]] – [[Lehetu]] – [[Lehmja]] – [[Lehola]] – [[Lehtmetsa (Anija)|Lehtmetsa]] – [[Leistu]] – [[Lemmaru]] – [[Lepaste]] – [[Leppneeme]] – [[Liiapeksi]] – [[Liikva]] – [[Liiva (Kose)|Liiva]] – [[Liivamäe]] – [[Lilli (Anija)|Lilli]] – [[Limu]] – [[Linnakse]] – [[Lohusalu]] – [[Loksa (Kuusalu)|Loksa]] – [[Lokuti]] – [[Loo]] – [[Looküla]] – [[Lubja]] – [[Lutsu (Kose)|Lutsu]] – [[Lõunaküla]] – [[Lähtse]] – [[Lääneotsa]] – [[Lööra]] – [[Lükati]] – [[Maardu küla|Maardu]] – [[Madila]] – [[Madise (Lääne-Harju)|Madise]] – [[Maeru]] – [[Maidla (Saue)|Maidla]] – [[Mallavere]] – [[Manniva]] – [[Marguse]] – [[Meremõisa]] – [[Metsakasti]] – [[Metsanurga (Kernu)]] – [[Metsanurga (Kiili)]] – [[Metsanurme]] – [[Metslõugu]] – [[Miiduranna]] – [[Munalaskme]] – [[Muraste]] – [[Murksi]] – [[Mustametsa (Kuusalu)|Mustametsa]] – [[Mustjõe]] – [[Mustu]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] – [[Muuksi]] – [[Muusika küla|Muusika]] – [[Mõisaküla (Kiili)|Mõisaküla]] – [[Mõnuste]] – [[Mäepea]] – [[Männiku (Saku)|Männiku]] – [[Määra]] – [[Naage]] – [[Nabala]] – [[Nahkjala]] – [[Neeme (Jõelähtme)|Neeme]] – [[Nehatu (Jõelähtme)|Nehatu]] – [[Niitvälja]] – [[Nurme (Nissi)|Nurme]] – [[Nutu]] – [[Nõmbra]] – [[Nõmmeri]] – [[Nõmmeveski]] – [[Nõrava]] – [[Odulemma]] – [[Ohtu]] – [[Ojasoo]] – [[Oru (Kose)|Oru]] – [[Paasiku]] – [[Padise]] – [[Pae (Lääne-Harju)|Pae]] – [[Paekna]] – [[Pajupea]] – [[Pala (Kuusalu)|Pala]] – [[Pala (Kose)|Pala]] – [[Palvere]] – [[Parasmäe]] – [[Parila (Anija)|Parila]] – [[Parksi]] – [[Partsaare]] – [[Patika (Rae)|Patika]] – [[Paunaste]] – [[Paunküla]] – [[Pedase]] – [[Pedaspea]] – [[Peningi]] – [[Perila]] – [[Piissoo]] – [[Pikavere]] – [[Pikva]] – [[Pildiküla]] – [[Pillapalu]] – [[Pohla]] – [[Pringi (Viimsi)|Pringi]] – [[Pudisoo]] – [[Puusepa (Kose)|Puusepa]] – [[Põhja]] – [[Põllküla]] – [[Pällu (Saue)]] – [[Pärinurme]] – [[Pärispea]] – [[Pärnamäe]] – [[Püha (Saue)|Püha]] – [[Püünsi]] – [[Rae]] – [[Rahula]] – [[Rammu]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Rannamõisa]] – [[Rasivere (Anija)|Rasivere]] – [[Raudoja küla|Raudoja]] – [[Rava (Kose)|Rava]] – [[Raveliku]] – [[Rebala]] – [[Rehatse]] – [[Rehemäe]] – [[Riidamäe]] – [[Rohuneeme]] – [[Rohusi]] – [[Roobuka]] – [[Rooküla]] – [[Ruila]] – [[Rummu (Kuusalu)|Rummu]] – [[Ruu]] – [[Rõõsa]] – [[Rätla]] – [[Saarnakõrve]] – [[Sae (Kose)|Sae]] – [[Saha]] – [[Salmistu]] – [[Salu (Rae)|Salu]] – [[Salumetsa]] – [[Salumäe]] – [[Sambu]] – [[Saue küla|Saue]] – [[Saula]] – [[Saunja (Kuusalu)|Saunja]] – [[Sausti]] – [[Saustinõmme]] – [[Saviranna]] – [[Seli (Rae)|Seli]] – [[Sigula]] – [[Siimika]] – [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] – [[Soodevahe (Rae)|Soodevahe]] – [[Soodla (Anija)|Soodla]] – [[Sookaera]] – [[Sookaera-Metsanurga]] – [[Soorinna]] – [[Suru]] – [[Suuresta]] – [[Suurküla (Lääne-Harju)|Suurküla]] – [[Suurpea]] – [[Suursoo küla|Suursoo]] – [[Suurupi]] – [[Sõgula]] – [[Sõitme]] – [[Sõmeru (Kiili)]] – [[Sõmeru (Kose)]] – [[Sõrve]] – [[Sääsküla (Kose)|Sääsküla]] – [[Tabara]] – [[Tade]] – [[Tagadi]] – [[Tagaküla (Viimsi)|Tagaküla]] – [[Tagametsa]] – [[Tammejärve]] – [[Tammemäe]] – [[Tammiku (Kose)|Tammiku]] – [[Tammispea]] – [[Tammistu (Kuusalu)|Tammistu]] – [[Tammneeme]] – [[Tapurla]] – [[Tiskre]] – [[Triigi (Kose)|Triigi]] – [[Tsitre]] – [[Tuhala]] – [[Turbuneeme]] – [[Tutermaa]] – [[Tuula]] – [[Tuulevälja]] – [[Tuulna]] – [[Tõdva]] – [[Tõhelgi]] – [[Tõmmiku]] – [[Tõreska]] – [[Tänassilma (Saku)|Tänassilma]] – [[Türisalu]] – [[Urvaste (Rae)|Urvaste]] – [[Uuearu]] – [[Uuesalu]] – [[Uueveski]] – [[Uuri]] – [[Uusküla (Jõelähtme)|Uusküla]] – [[Vaela]] – [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] – [[Vahetüki]] – [[Vahi (Harku)|Vahi]] – [[Vaidasoo]] – [[Vaila]] – [[Valgejõe]] – [[Valingu]] – [[Valkla]] – [[Valkse]] – [[Vanaküla (Kuusalu)|Vanaküla]] – [[Vanamõisa (Kose)]] – [[Vanamõisa (Saue)]] – [[Vandjala]] – [[Vansi]] – [[Vardja (Kose)|Vardja]] – [[Vaskjala]] – [[Vatsla]] – [[Veneküla]] – [[Veskiküla]] – [[Veskitaguse]] – [[Vetla]] – [[Vihasoo]] – [[Vihterpalu]] – [[Viinistu]] – [[Vikipalu]] – [[Vilama]] – [[Vilivalla (Padise)|Vilivalla]] – [[Vilumäe]] – [[Vintse]] – [[Virla]] – [[Viruküla]] – [[Virve]] – [[Viskla]] – [[Viti]] – [[Voose (Anija)|Voose]] – [[Võerdla]] – [[Võlle]] – [[Väikeheinamaa]] – [[Vääna]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Äigrumäe]] – [[Äksi (Kose)|Äksi]] – [[Änglema]] – [[Ääsmäe]] – [[Üksnurme]] – [[Ülejõe (Rae)]] – [[Ülejõe (Anija)]] – [[Ülgase]] – [[Ürjaste]] <gallery> Kiviloo mõisa peahoone.jpg|[[Kiviloo mõis]]a peahoone Laitse mõisa peahoone2, 19.saj.jpg|[[Laitse mõis]]a peahoone Kose kirik suvi 2012.jpg|[[Kose kirik]] Arukyla Mois.jpg|[[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõisa]] härrastemaja </gallery> == Rahvastik == === Demograafilised näitajad === {| class="wikitable" !Aasta !Arvestuslik<br/>rahvaarv<ref name="zYJm1" /> !Asustustihedus, in/km² |- |2006 |521 313 |120,3 |- |2007 |522 147 |120,5 |- |2008 |523 277 |120,8 |- |2009 |524 938 |121,1 |- |2010 |526 505 |121,5 |- |2011 |528 468 |122,0 |} [[1. jaanuar]]il [[2009]] oli Harju maakonnas arvestuslikult 524 938 elanikku. Neist 45,99% oli mehed ning 54,01% oli naised. [[Sündimuse üldkordaja]] oli 13,79‰, [[suremuse üldkordaja]] 10,78‰ ja loomulik iive 3,00‰. 59,77% elanikest oli [[eestlased]] ja 32,29% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,04%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,75% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,20%. Töötuse määr<ref name="jEPGE" /> oli 6,9%. Asustustihedus oli 121,1 in/km². Arvestuslikult oli [[2010]]. aasta alguses Harju maakonna elanikest [[eestlased|eestlasi]] 59,91%, [[venelased|venelasi]] 32,22%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 3,23%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 1,71%, [[soomlased|soomlasi]] 0,63%, [[tatarlased|tatarlasi]] 0,29% ja [[juudid|juute]] 0,27%. {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ Harju maakonna elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1970–2011 |- !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1970<ref name="6uBC4" /> !colspan="2" |1979<ref name="GrNIV" /> !colspan="2" |1989<ref name="F5KDY" /> !colspan="2" |2000<ref name="I6Fmn" /> !colspan="2" |2011<ref name="QB5Cm" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- | style="text-align:left;" | [[eestlased]] | 262 832 | 58,09 | 289 166 | 54,48 | 304 772 | 50,34 | 306 850 | 58,37 | 341 121 | 61,69 |- | style="text-align:left;" | [[venelased]] | 147 086 | 32,51 | 188 290 | 35,47 | 232 252 | 38,36 | 171 009 | 32,53 | 173 194 | 31,32 |- | style="text-align:left;" | [[ukrainlased]] | 16 353 | 3,61 | 21 133 | 3,98 | 28 605 | 4,72 | 17 789 | 3,39 | 14 422 | 2,61 |- | style="text-align:left;" | [[valgevenelased]] | 9035 | 2,00 | 12 548 | 2,36 | 15 634 | 2,58 | 9748 | 1,85 | 7645 | 1,38 |- | style="text-align:left;" | [[soomlased]] | 4737 | 1,05 | 4749 | 0,90 | 4998 | 0,83 | 3594 | 0,68 | 2897 | 0,52 |- | style="text-align:left;" | [[juudid]] | 3882 | 0,86 | 3839 | 0,72 | 3708 | 0,61 | 1679 | 0,32 | 1619 | 0,29 |- | style="text-align:left;" | [[tatarlased]] | – | – | 1885 | 0,36 | 2522 | 0,42 | 1619 | 0,31 | 1289 | 0,23 |- | style="text-align:left;" | [[leedulased]] | 1079 | 0,24 | 1149 | 0,22 | 1352 | 0,22 | 1212 | 0,23 | 1046 | 0,19 |- | style="text-align:left;" | [[poolakad]] | – | – | 1307 | 0,25 | 1523 | 0,25 | 1156 | 0,22 | 982 | 0,18 |- | style="text-align:left;" | [[lätlased]] | 1178 | 0,26 | 1453 | 0,27 | 1264 | 0,21 | 991 | 0,19 | 776 | 0,14 |- | style="text-align:left;" | [[sakslased]] | – | – | 1866 | 0,35 | 764 | 0,13 | 691 | 0,13 | 661 | 0,12 |- | style="text-align:left;" | muud | 6239 | 1,38 | 4698 | 0,89 | 8011 | 1,32 | 9344 | 1,78 | 7275 | 1,32 |- ! Kokku ! 452 421 ! 100 ! 530 770 ! 100 ! 605 415 ! 100 ! 525 682 ! 100 ! 552 927 ! 100 |} == Loodus == Harju maakond paikneb kolmes maastikurajoonis: * [[Põhja-Eesti rannikumadalik]]ul * [[Põhja-Eesti lavamaa]]l * [[Kõrvemaa]]l Maakonna piires suubub merre 34 jõge ja muud vooluveekogu, pikimad ja suurima valglaga on [[Jägala jõgi|Jägala]], [[Keila jõgi|Keila]] ja [[Pirita jõgi]] ning [[Valgejõgi]]. Harjumaa sajast järvest on suurimad [[Ülemiste järv|Ülemiste]], [[Kahala järv|Kahala]] ja [[Harku järv]]. Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: [[Paunküla veehoidla|Paunküla]] ja [[Soodla veehoidla|Soodla]]. Kõrgeim koht asub maakonna idaosas Tapa-Pikksaare vallseljakul, see ulatub 112,6 meetrit üle merepinna. Mitmekesiste elupaikade tõttu on Harjumaa taimestik liigirikas, haruldastest taimeliikidest olulisemad on [[põhja-lipphernes]], [[alpi võipätakas]], [[püsiksannikas]] ja mitmed [[käpalised]]. Tähelepanuväärne on ka [[põõsasmaran]]a rohke esinemine maakonna loodeosas. Suured metsa- ja soomassiivid maakonna ida-ja lääneosas pakuvad varjupaika mitmetele loomaliikidele. Arvukalt on esindatud Eesti suurimad kiskjad: [[hunt]], [[ilves]] ja [[karu]]. Rohkesti leidub [[teder|tetrede]] ja [[metsis]]te mängupaiku. Maakonna põhjaosas on vanades merekindlustes ja kaevanduste koobastes [[nahkhiir]]te talvitumispaigad. Olulised [[lõhe]]de kudemispaigad on [[Jägala jõgi|Jägala]], [[Keila jõgi|Keila]], [[Pirita jõgi|Pirita]], [[Vasalemma jõgi|Vasalemma]], [[Loobu jõgi]] ja [[Valgejõgi]]. Haruldasemad loomaliigid Harjumaal on [[ebapärlikarp]], [[lendorav]], [[kaljukotkas]], [[must toonekurg]] ja [[krüüsel]]. Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 [[kaitseala]]. Kaitse all on ka 112 üksikobjekti, millest enamiku moodustavad [[rändrahn]]ud (53) ja [[põlispuu]]d (44). Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargist]]. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 [[maastikukaitseala]], millest olulisemad on [[Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala|Põhja-Kõrvemaa]], [[Paunküla maastikukaitseala|Paunküla]], [[Pakri maastikukaitseala|Pakri]] ja [[Kolga lahe maastikukaitseala]] ning [[Naissaare looduspark]]. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal. <gallery> Tuhala Witches Well1-21-03-2013.jpg|[[Tuhala nõiakaev]] Jägala juga 22-03-2013.JPG|[[Jägala juga]] Paadimees Paunküla veehoidlal.jpg|[[Paunküla veehoidla]] Viru Bog at winter.jpg|[[Viru raba]] talvel Päikesetõus Paukjärve vaatetornist.jpg|Päikesetõus Paukjärve vaatetornist [[Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala|Põhja-Kõrvemaal]] Keri saar (2010).JPG|[[Keri]] saar Soome lahes </gallery> === Kaitstav loodus === * [[Harju maakonna kaitstavate loodusobjektide ja -alade loend]] === Veekogud === * ''[[Harju maakonna veekogude loend]]''. === Merealad === ==== Lahed, väinad ==== {{veergude loend|laius=12em| * [[Soome laht]] (laht) * [[Eru laht]] ** [[Mudasadam]] (laht) ** [[Sadampõhi]] (laht) ** [[Aadu lõugas]] (laht) ** [[Sinilaevalõugas]] (laht) ** [[Laiakivilõugas]] (laht) ** [[Neemeotsa lõugas]] (laht) ** [[Silmi lõugas]] (laht) ** [[Hauaneeme laht]] * [[Hara laht]] ** [[Hobuloo lõugas]] (laht) ** [[Saunalaht]] ** [[Odakivi laht]] ** [[Hara salm]] (väin) ** [[Naskali laht]] ** [[Sagu laht]] * [[Kolga laht]] ** [[Koljulõugas]] (laht) ** [[Kura laht (Soome laht)|Kura laht]] ** [[Aablaht]] ** [[Salmistu laht]] ** [[Haapse laht]] * [[Kaberneeme laht]] * [[Ihasalu laht]] ** [[Jõesuu laht]] ([[Jägala laht]]) ** [[Muuga laht]] ** [[Randvere laht]] ** [[Tammneeme laht]] ** [[Lisvi laht]] ** [[Võrkaia laht]] ** [[Miku-Kräsuli lauk]] (laht) ** [[Jaani laht]] ** [[Lännemäe laht]] ** [[Kelvingi laht]] ** [[Kuusiku laht]] ** [[Oti lõugas]] (laht) ** [[Liivalaht]] ** [[Aksi salm]] (väin) * [[Väike salm]] (väin) * [[Suur salm]] (väin) * [[Tallinna laht]] ** [[Püünsi salm]] (väin) ** [[Haabneeme laht]] ** [[Saartevahe haak]] (laht) ** [[Paljassaare laht]] ** [[Suur haak]] (laht) ** [[Väike haak]] (laht) ** [[Kopli laht]] ** [[Kakumäe laht]] * ''Naissaare ümbrus:'' ** [[Veskikari lõugas]] (laht) ** [[Külasadam]] (laht) ** [[Kabelilõugas]] (laht) ** [[Axelsvikin]] (laht) ** [[Träskevikin]] (laht) ** [[Holmi lõugas]] (laht) ** [[Lohusalu laht]] ** [[Lahepere laht]] ** [[Pakri laht]] *''Väike-Pakri ümbrus:'' ** [[Kapp'l vik]] (laht) ** [[Skäppholm's vik]] (laht) ** [[Käiäl-krokin]] (laht) ** [[Langgranne-sände]] (laht) ** [[San-vik]] (laht) *''Suur-Pakri ümbrus:'' ** [[Lihl-viki]] (laht) ** [[Stor vik]] (laht) ** [[Di-vik]] (laht) ** [[San-krokin]] (laht) ** [[Hamplands-krokin]] (laht) ** [[Gäir-krokin]] (laht) ** [[Tränäur-krokin]] (laht) ** [[Hinkvik-krokin]] (laht) ** [[Balg-krokin]] (laht) ** [[Kurkse väin]] ** [[Vihterpalu laht]] ** [[Allika laht]] ** [[Keibu laht]] }} ==== Saared ==== {{veergude loend|laius=12em| * [[Aegna]] * [[Aksi]] * [[Allikari]] * [[Alu kari]] * [[Alu saar]] * [[Bjärrgronne]] * [[Haldi saar]] * [[Hara saar]] * [[Kappa saar]] * [[Kelnase kari]] * [[Keri]] saar * [[Kivi-Mourikkari]] * [[Kivikari]] * [[Koipsi saar]] * [[Korgessaare kari]] * [[Krassi saar]] * [[Kräsuli]] * [[Kuhjakari]] * [[Kumbli]] saar * [[Laevakari]] * [[Lahesaar]] * [[Laiakari]] * [[Liivakari]] * [[Lipukari]] * [[Luod]] * [[Mohni]] * [[Mourikkari]] * [[Mätta kari]] * [[Naissaar]] * [[Pandju]] saar * [[Pedassaar]] * [[Pikassääre kari]] * [[Prangli]] * [[Rammu saar]] * [[Rohukari]] * [[Rohusi saar]] * [[Seinakari]] * [[Sepa kari]] * [[Sillikrunn]] * [[Sjölafluto]] * [[Storgronne]] * [[Suur-Malusi]] * [[Suur-Pakri]] (''Stora Rågö'') * [[Tiirloo säär]] * [[Tiirukari]] * [[Turskakari]] * [[Umblu saar]] * [[Vahekari]] * [[Vana patarei]] * [[Vennastekehvel]] * [[Vullikrunn]] * [[Väike Laiakari]] * [[Väike Pikakari]] * [[Väike-Malusi]] * [[Väike-Pakri]] (''Lilla Rågö'') }} == Taristu == Harju maakonnas asuvast Tallinnast algavad Eesti põhilised transpordimagistraalid: Maanteed: [[Tallinna–Narva maantee]], [[Tallinna–Tartu maantee]], [[Tallinna–Paldiski maantee]], [[Tallinna–Viljandi maantee]], [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]] ([[Via Baltica]]); Reisirongiliinid: [[Tallinna–Narva rongiliin]], [[Tallinna–Tartu rongiliin]], [[Tallinna–Viljandi rongiliin]], [[Tallinna–Pärnu rongiliin]], [[Tallinna–Paldiski rongiliin]], [[Tallinna–Riisipere rongiliin]] Lennujaamad: [[Lennart Meri Tallinna lennujaam]], [[Ämari lennuväli]] Sadamad: [[Tallinna sadam]], [[Muuga sadam]], [[Paldiski Lõunasadam]], [[Paldiski Põhjasadam]] === Ajaloolised taristud === Raudteed: laiarööpmelised [[Balti raudtee|Paldiski Tosno raudtee]] (tänapäeval [[Tallinna–Keila raudtee]], [[Keila–Paldiski raudtee]] ja [[Tallinna–Narva raudtee]]) ja [[Keila–Haapsalu raudtee]]; kitsarööpmelised Tallinna–Alliku ([[Türi]])–[[Pärnu]] raudtee ([[Tallinna–Viljandi rongiliin]] ja [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee]]), Tallinna–[[Suurupi]] raudtee, [[Vääna]]–[[Humala]] raudtee ja [[Harku–Pühaküla raudtee]] (hiljem [[Liiva–Vääna raudtee]]), [[Tallinna–Pääsküla kitsarööpmeline raudtee]] (hiljem [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]]), [[Jägala-Joa puupapivabriku (era)raudtee]], [[Naissaare kindluse raudtee]], [[Riisipere–Vaimõisa (era)raudtee]], Kivimaanteed: [[Tallinna–Narva maantee|Tallinna–Narva]], [[Piibe maantee]] (Tallinna–Jõelähtme–Tartu), Tallinna–Paide–Tartu (osa tänapäeva [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]]st), [[Raudalu]] maantee (Tallinna–Rapla–Pärnu ehk osa tänapäeva [[Tallinna–Rapla–Türi maantee]]st), Pärnu maantee (Tallinna–[[Arudevahe]]–Pärnu ehk osa tänapäeva [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]]st), [[Uus Haapsalu maantee]] (Tallinna–[[Arudevahe]]–Haapsalu), [[Vana Haapsalu maantee]] (Tallinn–[[Keila]]–Haapsalu), [[Tallinna–Paldiski maantee|Paldiski maantee]] (Tallinn–Keila–Paldiski). == Majandus == Harju maakonna majandus on Eesti maakondadest kõige mitmekesisem. 2008. aastal moodustas Harju maakonna [[SKP]] 59,6% Eesti SKP-st. == Ajalugu == {{vaata|Tallinna kubermang|Tallinna kreis|Harju kreis}} [[Harju kreis]] taasmoodustati pärast [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonna]] [[Tallinna kreis|Tallinna]] ja [[Paldiski kreis]]i likvideerimist [[1796]]. aastal endise ühise Harju kreisi moodustamisega. Harju kreis jaotus Ida-, Lõuna- ja Lääne-Harjumaaks. Lääne-Harjumaal: asus 1 linn ([[Paldiski]] ja 4 [[kirikukihelkond]]a: [[Harju-Madise kihelkond]], [[Keila kihelkond]], [[Nissi kihelkond]], [[Risti kihelkond]]. Lõuna-Harjumaal asusid 4 [[kirikukihelkond]]a: [[Hageri kihelkond]], [[Juuru kihelkond]], [[Kose kihelkond]], [[Rapla kihelkond]]. Ida-Harjumaal asusid [[kubermangulinn]] [[Tallinn]] ja [[Tallinna linnasaras]] ehk patrimoniaalpiirkond, [[Suur-Paljassaare|Suur-]] ja [[Väike-Paljassaare]] ning 4 [[kirikukihelkond]]a: [[Harju-Jaani kihelkond]], [[Jõelähtme kihelkond]], [[Jüri kihelkond]], [[Kuusalu kihelkond]] ja Soome lahe saared. Eesti vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise järel säilid [[Eestimaa kubermang]]us ja [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]u [[eesti haldusjaotus#Eesti Vabariik|haldusjaotus]]. {{vaata|Harju maavalitsus|Harju maakonnanõukogu}} [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]] likvideeriti Eestis senised maakonna [[omavalitsus]]ed. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste [[maavalitsus]]te esimeestena. [[1. mai]]l 1938 jõustunud maakonnaseaduse järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas, asendades seni eksisteerinud [[Ajutise maavalitsuse esimees|ajutise maavalitsuse esimehe]] ametikoha. [[1939. aasta vallareform]]iga [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Harju maakonnas]]: [[Alavere vald (Kose kihelkond)|Alavere vald]], [[Ingliste vald]], [[Kabala vald (Rapla kihelkond)|Kabala vald]], [[Kaiu vald (Juuru kihelkond)|Kaiu vald]], [[Kiiu vald]], [[Kloostri vald]], [[Kodasu vald]], [[Kurna vald]], [[Laitse vald]], [[Nabala vald]], [[Nehatu vald]], [[Riisipere vald]], [[Saku vald (1921)|Saku vald]], [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi vald]], [[Tuhala vald]], [[Vihterpalu vald]], [[Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond)|Viimsi vald]], [[Vääna vald]] ning [[Eesti valdade loend (1939)|moodustati]]: [[Anija vald (1939)|Anija vald]], [[Hageri vald (1939)|Hageri vald]], [[Harku vald (1939)|Harku vald]], [[Iru vald (1939)|Iru vald]], [[Juuru vald (1939)|Juuru vald]], [[Järvakandi vald (1939)|Järvakandi vald]], [[Jõelähtme vald (1939)|Jõelähtme vald]], [[Keila vald (1939)|Keila vald]], [[Kehtna vald (1939)|Kehtna vald]], [[Kernu vald (1939)|Kernu vald]], [[Kohila vald (1939)|Kohila vald]], [[Kolga vald (1939)|Kolga vald]], [[Kuimetsa vald (1939)|Kuimetsa vald]], [[Kuivajõe vald (1939)|Keila vald]], [[Kuusalu vald (1939)|Kuusalu vald]], [[Kõnnu vald (1939)|Kõnnu vald]], [[Kõue vald (1939)|Kõue vald]], [[Naissaare vald (1939)|Naissaare vald]], [[Nissi vald (1939)|Nissi vald]], [[Nõva vald (1939)|Nõva vald]], [[Padise vald (1939)|Padise vald]], [[Pakri vald (1939)|Pakri vald]], [[Peningi vald (1939)|Peningi vald]], [[Prangli vald (1939)|Prangli vald]], [[Raasiku vald (1939)|Raasiku vald]], [[Rae vald (1939)|Rae vald]], [[Raikküla vald (1939)|Raikküla vald]], [[Rapla vald (1939)|Rapla vald]], [[Ravila vald (1939)|Ravila vald]], [[Saue vald (1939)|Saue vald]], [[Tõdva vald (1939)|Tõdva vald]], [[Varbola vald (1939)|Varbola vald]]. [[26. september]] [[1950]] võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] vastu seadluse, millega muudeti [[Eesti NSV haldusjaotus|endine halduskorraldus]] ning likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti NSV territoorium jagati 39 [[maarajoon]]iks. [[Eesti NSV]]-s moodustati [[Harjumaa]] põhjaosast (välja arvatud [[Tallinn]] kui vabariikliku alluvusega linn) aastal [[1950]] seoses maakondade kaotamisega [[Harju rajoon]]. [[Harjumaa]] lõunaosast moodustati 1950. aastal [[Rapla rajoon]]. Endise [[Harjumaa]] aladest ja [[Läänemaa]] idapoolse osast moodustati [[Märjamaa rajoon]]. [[3. mai]]l [[1952]] võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] seadluse, mille kohaselt [[10. mai]]st [[1952]] muudeti endine halduskorraldus ja uue jaotuse kohaselt moodustati Eesti senise 39 rajooni asemel 3 oblastit. [[Tallinna oblast]]isse kuulus 3 linna ja 12 rajooni: [[Harju rajoon]], [[Jõhvi rajoon]], [[Keila rajoon]], [[Kiviõli rajoon]], [[Kohtla-Järve]] linn, [[Kose rajoon]], [[Loksa rajoon]], [[Narva]] linn, [[Paide rajoon]], [[Rakvere rajoon]], [[Rapla rajoon]], [[Tallinn]]a linn, [[Tapa rajoon]], [[Türi rajoon]], [[Väike-Maarja rajoon]]. [[Oblast (NSVL)|Oblastid]] Eesti NSV-s likvideeriti [[27. aprill]]il [[1953]] ning uueks haldusjaotuseks kujunes: 5 vabariikliku alluvusega linna ja 30 rajooni. Aastal [[1957]] liideti Harju rajooniga likvideeritud [[Loksa rajoon]]i läänepool. Aastal [[1959]] liideti sellega [[Kose rajoon]]i kesk- ja põhjaosa. Samas anti Tallinnast lääne pool asuvad alad [[Keila rajoon]]i koosseisu. Aastal [[1962]] liideti Harju rajooniga Keila rajoon ja [[Rapla rajoon]]i [[Kõue külanõukogu]]. Aastal [[1963]] liideti [[Paide rajoon]]i põhjaosa. Aastate jooksul loovutati maid ka Tallinna linnale, sealhulgas [[Saue]] ([[1960]]) ja [[Maardu]] ([[1962]]). 1990. aastal 1. jaanuarist taastatati [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i [[seadlus]]ega<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28134 Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest], [[ENSV Teataja]] 1989, nr. 40, art. 614</ref> [[Harju rajoon]]i piires Harju maakond. 2011. aastal kuulusid Harju maakonda linnad ja vallad: [[Tallinna linn]], [[Keila linn]], [[Loksa linn]], [[Maardu linn]], [[Paldiski linn]], [[Saue linn]], [[Aegviidu vald]], [[Anija vald (2002)|Anija vald]], [[Harku vald]], [[Jõelähtme vald]], [[Keila vald]], [[Kernu vald]], [[Kiili vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Nissi vald]], [[Padise vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Saku vald]], [[Saue vald (1991)|Saue vald]], [[Vasalemma vald]], [[Viimsi vald]]. 2017. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel liitusid [[Lääne-Harju vald]]a: [[Keila vald|Keila]], [[Padise vald|Padise]] ja [[Vasalemma vald]] ning [[Paldiski]] linn. Haldusreformi järel kuulub Harju maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Anija vald]] ning alates 24. oktoobrist 2017 [[Saue vald]] ja [[Lääne-Harju vald]]. Oma haldusterritoriaalsed piirid säilitasid [[Tallinna linn]], [[Keila]] linn, [[Maardu]] linn, [[Loksa]] linn, [[Harku vald]], [[Jõelähtme vald]], [[Kiili vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Saku vald]] ja [[Viimsi vald]].<ref>[https://maakonnaplaneering.ee/harjumaaplaneering Harjumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref> == Vaata ka == * [[Harjumaa Omavalitsuste Liit]] * [[Harjumaa teenetemärk]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="BIL15">[http://harju.maavalitsus.ee/et/uldinfo Harju Maavalitsus], Harju Maavalitsuse koduleht (vaadatud 6. september 2013)</ref> <ref name="zYJm1">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=Rv0291&ti=RAHVAARV%2C+PINDALA+JA+ASUSTUSTIHEDUS+HALDUS%DCKSUSE+V%D5I+ASUSTUS%DCKSUSE+LIIGI+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2 Eesti Statistika] vaadatud 30.04.11</ref> <ref name="jEPGE">2007.-2009. libisev keskmine</ref> <ref name="6uBC4">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="GrNIV">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27</ref> <ref name="F5KDY">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32</ref> <ref name="I6Fmn">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> <ref name="QB5Cm">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Harju County}} * [http://www.stat.ee/ppe-harju-maakond Harju maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis {{Geograafiline asukoht | Keskel = Harju maakond | Põhi = [[Soome laht]] | Ida = [[Lääne-Viru maakond]] | Kagu = [[Järva maakond]] | Lõuna = [[Rapla maakond]] | Lääs = [[Lääne maakond]] }} {{EST}} {{koord |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Harju maakond| ]] e7mf05zfe6hgh63w2hqpkzlvmmni2np 6165708 6165705 2022-07-22T15:33:54Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit [[Harjumaa]]}} {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}} {{Provints | nimi = Harju maakond | lipp = Flag of et-Harju maakond.svg | lipu_link = [[Harjumaa lipp]] | vapp = Et-Harju maakond-coa.svg | vapi_link = [[Harjumaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Tallinn]] | asendikaardi_pilt = Harju County in Estonia.svg }} '''Harju maakond''' ehk '''Harjumaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Põhja-Eesti]]s. Harju maakond hõlmab peaaegu täielikult [[Eesti NSV]] aegse [[Harju rajoon]]i ala [[1960. aastad|1960. aastate]] lõpul väljakujunenud piirides. Ajaloolisest (u 1250–1950) [[Harjumaa]]st hõlmab tänapäevane Harju maakond ligikaudu põhjapoolsed kaks kolmandikku. == Üldandmed == Harju maakond asub [[Eesti|Põhja-Eestis]]. Harjumaa piirneb edelas [[Lääne maakond|Lääne]], lõunas [[Rapla maakond|Rapla]], kagus [[Järva maakond|Järva]] ja idas [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] maakonnaga. == Harju maakonna haldusorganid == {{vaata|Harju maavanem|Harju maavalitsus}} 2017. aastani oli Harju maakonna juhiks [[Harju maavanem]] ja valitsusasutuseks [[Harju maavalitsus]], mis korraldas maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist. Maavalitsuse põhitegevusteks olid maakorraldusalaste, maareformialaste, sotsiaal- ja tervishoiualaste, haridusalaste, noorsooalaste, kultuurialaste, spordialaste, regionaalarengualaste, planeeringualaste, ettevõtlusalaste, majandusalaste, ühistranspordialaste, rahvastiku toimingute alaste, perekonnaseisualaste, infrastruktuurialaste ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine ning Euroopa Liiduga seonduv riigisisene teavitustegevus maakonnas.<ref name="BIL15" /> == Kohalikud omavalitsused == [[Pilt:Harju municipalities 2017.png|pisi|300px|Harjumaa omavalitsusüksused pärast [[2017. aasta haldusreform]]i]] [[Pilt:Harju municipalities.png|pisi|Harjumaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi]] [[Pilt:Keila kirik 15-03-2012.jpg|pisi|Keila kirik – maakonna suurim keskaegne maakirik]] Pärast 2017. aasta haldusreformi on Harju maakonnas 16 omavalitsusüksust, sealhulgas 4 linna ja 12 valda: [[Keila|Keila linn]], [[Loksa|Loksa linn]], [[Maardu|Maardu linn]], [[Tallinn]], [[Anija vald]], [[Harku vald]], [[Jõelähtme vald]], [[Kiili vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Lääne-Harju vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Saku vald]], [[Saue vald]] ja [[Viimsi vald]]. Enne 2017. aasta haldusreformi oli Harju maakonnas 23 omavalitsusüksust, sealhulgas 6 linna ja 17 valda: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, [[Paldiski|Paldiski linn]], [[Saue|Saue linn]], Tallinn, [[Aegviidu vald]], Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, [[Keila vald]], [[Kernu vald]], Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, [[Nissi vald]], [[Padise vald]], Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, [[Vasalemma vald]] ja Viimsi vald. === Asustusüksused === Harju maakonnas on 7 linna, 2 alevit, 34 alevikku ja 397 küla. ==== Linnad ==== [[Tallinn]] – [[Maardu]] – [[Kehra]] – [[Keila]] – [[Saue]] – [[Paldiski]] – [[Loksa]] ==== Alevid ==== [[Aegviidu]], [[Kiili]] ==== Alevikud ==== [[Ardu]] – [[Aruküla]] – [[Assaku]] – [[Haabneeme]] – [[Habaja]] – [[Harku]] – [[Jüri]] – [[Kangru (Kiili)|Kangru]] – [[Karjaküla]] – [[Keila-Joa]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] – [[Kiiu]] – [[Klooga]] – [[Kolga]] – [[Kose]] – [[Kose-Uuemõisa]] – [[Kostivere]] – [[Kuusalu]] – [[Laagri]] – [[Lagedi]] – [[Loo]] – [[Luige (Kiili)|Luige]] – [[Peetri (Rae)|Peetri]] – [[Raasiku]] – [[Ravila]] – [[Riisipere]] – [[Rummu]] – [[Saku]] – [[Tabasalu]] – [[Turba]] – [[Vaida]] – [[Vasalemma]] – [[Viimsi]] – [[Ämari]] ==== Külad ==== [[Aavere (Anija)|Aavere]] – [[Aaviku (Rae)|Aaviku]] – [[Adra]] – [[Aela]] – [[Ahisilla]] – [[Aila]] – [[Alansi]] – [[Alavere (Anija)|Alavere]] – [[Allika (Kernu)]] – [[Allika (Kuusalu)]] – [[Alliklepa]] – [[Alliku (Saue)|Alliku]] – [[Altküla (Lääne-Harju)|Altküla]] – [[Andineeme]] – [[Anija]] – [[Arava]] – [[Aru (Kuusalu)|Aru]] – [[Aruaru]] – [[Arusta]] – [[Aruvalla]] – [[Aude]] – [[Audevälja]] – [[Ellamaa (Nissi)|Ellamaa]] – [[Haapse]] – [[Haavakannu]] – [[Haiba]] – [[Haljava]] – [[Hara (Kuusalu)|Hara]] – [[Harju-Risti]] – [[Harkujärve]] – [[Harmi]] – [[Hatu]] – [[Hingu]] – [[Hirvli]] – [[Humala]] – [[Härma (Raasiku)|Härma]] – [[Härmakosu]] – [[Hüüru]] – [[Idaotsa]] – [[Igavere (Raasiku)|Igavere]] – [[Ihasalu]] – [[Illurma]] – [[Ilmandu]] – [[Ilmastalu]] – [[Iru]] – [[Jaanika]] – [[Joaveski]] – [[Juminda]] – [[Juuliku]] – [[Jõelähtme]] – [[Jõesuu (Jõelähtme)|Jõesuu]] – [[Jõgisoo (Saue)|Jõgisoo]] – [[Jägala]] – [[Jägala-Joa]] – [[Jälgimäe]] – [[Järsi]] – [[Järveküla (Rae)|Järveküla]] – [[Kaasiku (Kernu)|Kaasiku]] – [[Kaberla]] – [[Kaberneeme]] – [[Kabila (Kernu)|Kabila]] – [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] – [[Kadja]] – [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] – [[Kajamaa]] – [[Kalesi]] – [[Kallavere]] – [[Kalme (Kuusalu)|Kalme]] – [[Kanavere]] – [[Kantküla (Kose)|Kantküla]] – [[Karilepa]] – [[Karla (Kose)]] – [[Karla (Rae)]] – [[Kasemetsa]] – [[Kasepere]] – [[Kasispea]] – [[Kata]] – [[Katsina]] – [[Kaunissaare]] – [[Kautjala]] – [[Keelva]] – [[Kehra küla|Kehra]] – [[Keibu]] – [[Kelnase]] – [[Kelvingi]] – [[Kemba]] – [[Kernu]] – [[Kersalu]] – [[Kibuna]] – [[Kihmla]] – [[Kiia]] – [[Kiiu-Aabla]] – [[Kirdalu]] – [[Kirikla küla|Kirikla]] – [[Kirivalla]] – [[Kiruvere]] – [[Kiviloo]] – [[Kivitammi]] – [[Kloogaranna]] – [[Kobru]] – [[Kodasoo]] – [[Kohatu (Kernu)|Kohatu]] – [[Koidu (Saue)|Koidu]] – [[Koila (Jõelähtme)|Koila]] – [[Koipsi]] – [[Koitjärve]] – [[Kolga-Aabla]] – [[Kolgaküla]] – [[Kolgu]] – [[Kolu (Kose)|Kolu]] – [[Koogi (Jõelähtme)|Koogi]] – [[Kopli (Rae)|Kopli]] – [[Koppelmaa]] – [[Kostiranna]] – [[Kosu]] – [[Kotka (Kuusalu)|Kotka]] – [[Krei]] – [[Kuivajõe]] – [[Kukepala]] – [[Kullamäe (Jõelähtme)|Kullamäe]] – [[Kulli (Raasiku)|Kulli]] – [[Kulna]] – [[Kumna]] – [[Kupu]] – [[Kurevere (Kiili)|Kurevere]] – [[Kurgla]] – [[Kurkse]] – [[Kurna]] – [[Kursi (Kuusalu)|Kursi]] – [[Kurtna (Saku)|Kurtna]] – [[Kustja]] – [[Kuusalu küla|Kuusalu]] – [[Kuusemäe]] – [[Kõmmaste]] – [[Kõnnu (Kuusalu)|Kõnnu]] – [[Kõrvenurga]] – [[Kõue]] – [[Käesalu]] – [[Külmaallika]] – [[Kütke]] – [[Laabi]] – [[Laane (Kose)|Laane]] – [[Laane (Lääne-Harju)|Laane]] – [[Laiaküla]] – [[Laitse]] – [[Langa]] – [[Laoküla (Lääne-Harju)|Laoküla]] – [[Laulasmaa]] – [[Leesi]] – [[Lehetu]] – [[Lehmja]] – [[Lehola]] – [[Lehtmetsa (Anija)|Lehtmetsa]] – [[Leistu]] – [[Lemmaru]] – [[Lepaste]] – [[Leppneeme]] – [[Liiapeksi]] – [[Liikva]] – [[Liiva (Kose)|Liiva]] – [[Liivamäe]] – [[Lilli (Anija)|Lilli]] – [[Limu]] – [[Linnakse]] – [[Lohusalu]] – [[Loksa (Kuusalu)|Loksa]] – [[Lokuti]] – [[Loo]] – [[Looküla]] – [[Lubja]] – [[Lutsu (Kose)|Lutsu]] – [[Lõunaküla]] – [[Lähtse]] – [[Lääneotsa]] – [[Lööra]] – [[Lükati]] – [[Maardu küla|Maardu]] – [[Madila]] – [[Madise (Lääne-Harju)|Madise]] – [[Maeru]] – [[Maidla (Saue)|Maidla]] – [[Mallavere]] – [[Manniva]] – [[Marguse]] – [[Meremõisa]] – [[Metsakasti]] – [[Metsanurga (Kernu)]] – [[Metsanurga (Kiili)]] – [[Metsanurme]] – [[Metslõugu]] – [[Miiduranna]] – [[Munalaskme]] – [[Muraste]] – [[Murksi]] – [[Mustametsa (Kuusalu)|Mustametsa]] – [[Mustjõe]] – [[Mustu]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] – [[Muuksi]] – [[Muusika küla|Muusika]] – [[Mõisaküla (Kiili)|Mõisaküla]] – [[Mõnuste]] – [[Mäepea]] – [[Männiku (Saku)|Männiku]] – [[Määra]] – [[Naage]] – [[Nabala]] – [[Nahkjala]] – [[Neeme (Jõelähtme)|Neeme]] – [[Nehatu (Jõelähtme)|Nehatu]] – [[Niitvälja]] – [[Nurme (Nissi)|Nurme]] – [[Nutu]] – [[Nõmbra]] – [[Nõmmeri]] – [[Nõmmeveski]] – [[Nõrava]] – [[Odulemma]] – [[Ohtu]] – [[Ojasoo]] – [[Oru (Kose)|Oru]] – [[Paasiku]] – [[Padise]] – [[Pae (Lääne-Harju)|Pae]] – [[Paekna]] – [[Pajupea]] – [[Pala (Kuusalu)|Pala]] – [[Pala (Kose)|Pala]] – [[Palvere]] – [[Parasmäe]] – [[Parila (Anija)|Parila]] – [[Parksi]] – [[Partsaare]] – [[Patika (Rae)|Patika]] – [[Paunaste]] – [[Paunküla]] – [[Pedase]] – [[Pedaspea]] – [[Peningi]] – [[Perila]] – [[Piissoo]] – [[Pikavere]] – [[Pikva]] – [[Pildiküla]] – [[Pillapalu]] – [[Pohla]] – [[Pringi (Viimsi)|Pringi]] – [[Pudisoo]] – [[Puusepa (Kose)|Puusepa]] – [[Põhja]] – [[Põllküla]] – [[Pällu (Saue)]] – [[Pärinurme]] – [[Pärispea]] – [[Pärnamäe]] – [[Püha (Saue)|Püha]] – [[Püünsi]] – [[Rae]] – [[Rahula]] – [[Rammu]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Rannamõisa]] – [[Rasivere (Anija)|Rasivere]] – [[Raudoja küla|Raudoja]] – [[Rava (Kose)|Rava]] – [[Raveliku]] – [[Rebala]] – [[Rehatse]] – [[Rehemäe]] – [[Riidamäe]] – [[Rohuneeme]] – [[Rohusi]] – [[Roobuka]] – [[Rooküla]] – [[Ruila]] – [[Rummu (Kuusalu)|Rummu]] – [[Ruu]] – [[Rõõsa]] – [[Rätla]] – [[Saarnakõrve]] – [[Sae (Kose)|Sae]] – [[Saha]] – [[Salmistu]] – [[Salu (Rae)|Salu]] – [[Salumetsa]] – [[Salumäe]] – [[Sambu]] – [[Saue küla|Saue]] – [[Saula]] – [[Saunja (Kuusalu)|Saunja]] – [[Sausti]] – [[Saustinõmme]] – [[Saviranna]] – [[Seli (Rae)|Seli]] – [[Sigula]] – [[Siimika]] – [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] – [[Soodevahe (Rae)|Soodevahe]] – [[Soodla (Anija)|Soodla]] – [[Sookaera]] – [[Sookaera-Metsanurga]] – [[Soorinna]] – [[Suru]] – [[Suuresta]] – [[Suurküla (Lääne-Harju)|Suurküla]] – [[Suurpea]] – [[Suursoo küla|Suursoo]] – [[Suurupi]] – [[Sõgula]] – [[Sõitme]] – [[Sõmeru (Kiili)]] – [[Sõmeru (Kose)]] – [[Sõrve]] – [[Sääsküla (Kose)|Sääsküla]] – [[Tabara]] – [[Tade]] – [[Tagadi]] – [[Tagaküla (Viimsi)|Tagaküla]] – [[Tagametsa]] – [[Tammejärve]] – [[Tammemäe]] – [[Tammiku (Kose)|Tammiku]] – [[Tammispea]] – [[Tammistu (Kuusalu)|Tammistu]] – [[Tammneeme]] – [[Tapurla]] – [[Tiskre]] – [[Triigi (Kose)|Triigi]] – [[Tsitre]] – [[Tuhala]] – [[Turbuneeme]] – [[Tutermaa]] – [[Tuula]] – [[Tuulevälja]] – [[Tuulna]] – [[Tõdva]] – [[Tõhelgi]] – [[Tõmmiku]] – [[Tõreska]] – [[Tänassilma (Saku)|Tänassilma]] – [[Türisalu]] – [[Urvaste (Rae)|Urvaste]] – [[Uuearu]] – [[Uuesalu]] – [[Uueveski]] – [[Uuri]] – [[Uusküla (Jõelähtme)|Uusküla]] – [[Vaela]] – [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] – [[Vahetüki]] – [[Vahi (Harku)|Vahi]] – [[Vaidasoo]] – [[Vaila]] – [[Valgejõe]] – [[Valingu]] – [[Valkla]] – [[Valkse]] – [[Vanaküla (Kuusalu)|Vanaküla]] – [[Vanamõisa (Kose)]] – [[Vanamõisa (Saue)]] – [[Vandjala]] – [[Vansi]] – [[Vardja (Kose)|Vardja]] – [[Vaskjala]] – [[Vatsla]] – [[Veneküla]] – [[Veskiküla]] – [[Veskitaguse]] – [[Vetla]] – [[Vihasoo]] – [[Vihterpalu]] – [[Viinistu]] – [[Vikipalu]] – [[Vilama]] – [[Vilivalla (Padise)|Vilivalla]] – [[Vilumäe]] – [[Vintse]] – [[Virla]] – [[Viruküla]] – [[Virve]] – [[Viskla]] – [[Viti]] – [[Voose (Anija)|Voose]] – [[Võerdla]] – [[Võlle]] – [[Väikeheinamaa]] – [[Vääna]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Äigrumäe]] – [[Äksi (Kose)|Äksi]] – [[Änglema]] – [[Ääsmäe]] – [[Üksnurme]] – [[Ülejõe (Rae)]] – [[Ülejõe (Anija)]] – [[Ülgase]] – [[Ürjaste]] <gallery> Kiviloo mõisa peahoone.jpg|[[Kiviloo mõis]]a peahoone Laitse mõisa peahoone2, 19.saj.jpg|[[Laitse mõis]]a peahoone Kose kirik suvi 2012.jpg|[[Kose kirik]] Arukyla Mois.jpg|[[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõisa]] härrastemaja </gallery> == Rahvastik == === Demograafilised näitajad === {| class="wikitable" !Aasta !Arvestuslik<br/>rahvaarv<ref name="zYJm1" /> !Asustustihedus, in/km² |- |2006 |521 313 |120,3 |- |2007 |522 147 |120,5 |- |2008 |523 277 |120,8 |- |2009 |524 938 |121,1 |- |2010 |526 505 |121,5 |- |2011 |528 468 |122,0 |} [[1. jaanuar]]il [[2009]] oli Harju maakonnas arvestuslikult 524 938 elanikku. Neist 45,99% oli mehed ning 54,01% oli naised. [[Sündimuse üldkordaja]] oli 13,79‰, [[suremuse üldkordaja]] 10,78‰ ja loomulik iive 3,00‰. 59,77% elanikest oli [[eestlased]] ja 32,29% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,04%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,75% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,20%. Töötuse määr<ref name="jEPGE" /> oli 6,9%. Asustustihedus oli 121,1 in/km². Arvestuslikult oli [[2010]]. aasta alguses Harju maakonna elanikest [[eestlased|eestlasi]] 59,91%, [[venelased|venelasi]] 32,22%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 3,23%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 1,71%, [[soomlased|soomlasi]] 0,63%, [[tatarlased|tatarlasi]] 0,29% ja [[juudid|juute]] 0,27%. {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ Harju maakonna elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1970–2011 |- !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1970<ref name="6uBC4" /> !colspan="2" |1979<ref name="GrNIV" /> !colspan="2" |1989<ref name="F5KDY" /> !colspan="2" |2000<ref name="I6Fmn" /> !colspan="2" |2011<ref name="QB5Cm" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- | style="text-align:left;" | [[eestlased]] | 262 832 | 58,09 | 289 166 | 54,48 | 304 772 | 50,34 | 306 850 | 58,37 | 341 121 | 61,69 |- | style="text-align:left;" | [[venelased]] | 147 086 | 32,51 | 188 290 | 35,47 | 232 252 | 38,36 | 171 009 | 32,53 | 173 194 | 31,32 |- | style="text-align:left;" | [[ukrainlased]] | 16 353 | 3,61 | 21 133 | 3,98 | 28 605 | 4,72 | 17 789 | 3,39 | 14 422 | 2,61 |- | style="text-align:left;" | [[valgevenelased]] | 9035 | 2,00 | 12 548 | 2,36 | 15 634 | 2,58 | 9748 | 1,85 | 7645 | 1,38 |- | style="text-align:left;" | [[soomlased]] | 4737 | 1,05 | 4749 | 0,90 | 4998 | 0,83 | 3594 | 0,68 | 2897 | 0,52 |- | style="text-align:left;" | [[juudid]] | 3882 | 0,86 | 3839 | 0,72 | 3708 | 0,61 | 1679 | 0,32 | 1619 | 0,29 |- | style="text-align:left;" | [[tatarlased]] | – | – | 1885 | 0,36 | 2522 | 0,42 | 1619 | 0,31 | 1289 | 0,23 |- | style="text-align:left;" | [[leedulased]] | 1079 | 0,24 | 1149 | 0,22 | 1352 | 0,22 | 1212 | 0,23 | 1046 | 0,19 |- | style="text-align:left;" | [[poolakad]] | – | – | 1307 | 0,25 | 1523 | 0,25 | 1156 | 0,22 | 982 | 0,18 |- | style="text-align:left;" | [[lätlased]] | 1178 | 0,26 | 1453 | 0,27 | 1264 | 0,21 | 991 | 0,19 | 776 | 0,14 |- | style="text-align:left;" | [[sakslased]] | – | – | 1866 | 0,35 | 764 | 0,13 | 691 | 0,13 | 661 | 0,12 |- | style="text-align:left;" | muud | 6239 | 1,38 | 4698 | 0,89 | 8011 | 1,32 | 9344 | 1,78 | 7275 | 1,32 |- ! Kokku ! 452 421 ! 100 ! 530 770 ! 100 ! 605 415 ! 100 ! 525 682 ! 100 ! 552 927 ! 100 |} == Loodus == Harju maakond paikneb kolmes maastikurajoonis: * [[Põhja-Eesti rannikumadalik]]ul * [[Põhja-Eesti lavamaa]]l * [[Kõrvemaa]]l Maakonna piires suubub merre 34 jõge ja muud vooluveekogu, pikimad ja suurima valglaga on [[Jägala jõgi|Jägala]], [[Keila jõgi|Keila]] ja [[Pirita jõgi]] ning [[Valgejõgi]]. Harjumaa sajast järvest on suurimad [[Ülemiste järv|Ülemiste]], [[Kahala järv|Kahala]] ja [[Harku järv]]. Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: [[Paunküla veehoidla|Paunküla]] ja [[Soodla veehoidla|Soodla]]. Kõrgeim koht asub maakonna idaosas Tapa-Pikksaare vallseljakul, see ulatub 112,6 meetrit üle merepinna. Mitmekesiste elupaikade tõttu on Harjumaa taimestik liigirikas, haruldastest taimeliikidest olulisemad on [[põhja-lipphernes]], [[alpi võipätakas]], [[püsiksannikas]] ja mitmed [[käpalised]]. Tähelepanuväärne on ka [[põõsasmaran]]a rohke esinemine maakonna loodeosas. Suured metsa- ja soomassiivid maakonna ida-ja lääneosas pakuvad varjupaika mitmetele loomaliikidele. Arvukalt on esindatud Eesti suurimad kiskjad: [[hunt]], [[ilves]] ja [[karu]]. Rohkesti leidub [[teder|tetrede]] ja [[metsis]]te mängupaiku. Maakonna põhjaosas on vanades merekindlustes ja kaevanduste koobastes [[nahkhiir]]te talvitumispaigad. Olulised [[lõhe]]de kudemispaigad on [[Jägala jõgi|Jägala]], [[Keila jõgi|Keila]], [[Pirita jõgi|Pirita]], [[Vasalemma jõgi|Vasalemma]], [[Loobu jõgi]] ja [[Valgejõgi]]. Haruldasemad loomaliigid Harjumaal on [[ebapärlikarp]], [[lendorav]], [[kaljukotkas]], [[must toonekurg]] ja [[krüüsel]]. Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 [[kaitseala]]. Kaitse all on ka 112 üksikobjekti, millest enamiku moodustavad [[rändrahn]]ud (53) ja [[põlispuu]]d (44). Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargist]]. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 [[maastikukaitseala]], millest olulisemad on [[Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala|Põhja-Kõrvemaa]], [[Paunküla maastikukaitseala|Paunküla]], [[Pakri maastikukaitseala|Pakri]] ja [[Kolga lahe maastikukaitseala]] ning [[Naissaare looduspark]]. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal. <gallery> Tuhala Witches Well1-21-03-2013.jpg|[[Tuhala nõiakaev]] Jägala juga 22-03-2013.JPG|[[Jägala juga]] Paadimees Paunküla veehoidlal.jpg|[[Paunküla veehoidla]] Viru Bog at winter.jpg|[[Viru raba]] talvel Päikesetõus Paukjärve vaatetornist.jpg|Päikesetõus Paukjärve vaatetornist [[Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala|Põhja-Kõrvemaal]] Keri saar (2010).JPG|[[Keri]] saar Soome lahes </gallery> === Kaitstav loodus === * [[Harju maakonna kaitstavate loodusobjektide ja -alade loend]] === Veekogud === * ''[[Harju maakonna veekogude loend]]''. === Merealad === ==== Lahed, väinad ==== {{veergude loend|laius=12em| * [[Soome laht]] (laht) * [[Eru laht]] ** [[Mudasadam]] (laht) ** [[Sadampõhi]] (laht) ** [[Aadu lõugas]] (laht) ** [[Sinilaevalõugas]] (laht) ** [[Laiakivilõugas]] (laht) ** [[Neemeotsa lõugas]] (laht) ** [[Silmi lõugas]] (laht) ** [[Hauaneeme laht]] * [[Hara laht]] ** [[Hobuloo lõugas]] (laht) ** [[Saunalaht]] ** [[Odakivi laht]] ** [[Hara salm]] (väin) ** [[Naskali laht]] ** [[Sagu laht]] * [[Kolga laht]] ** [[Koljulõugas]] (laht) ** [[Kura laht (Soome laht)|Kura laht]] ** [[Aablaht]] ** [[Salmistu laht]] ** [[Haapse laht]] * [[Kaberneeme laht]] * [[Ihasalu laht]] ** [[Jõesuu laht]] ([[Jägala laht]]) ** [[Muuga laht]] ** [[Randvere laht]] ** [[Tammneeme laht]] ** [[Lisvi laht]] ** [[Võrkaia laht]] ** [[Miku-Kräsuli lauk]] (laht) ** [[Jaani laht]] ** [[Lännemäe laht]] ** [[Kelvingi laht]] ** [[Kuusiku laht]] ** [[Oti lõugas]] (laht) ** [[Liivalaht]] ** [[Aksi salm]] (väin) * [[Väike salm]] (väin) * [[Suur salm]] (väin) * [[Tallinna laht]] ** [[Püünsi salm]] (väin) ** [[Haabneeme laht]] ** [[Saartevahe haak]] (laht) ** [[Paljassaare laht]] ** [[Suur haak]] (laht) ** [[Väike haak]] (laht) ** [[Kopli laht]] ** [[Kakumäe laht]] * ''Naissaare ümbrus:'' ** [[Veskikari lõugas]] (laht) ** [[Külasadam]] (laht) ** [[Kabelilõugas]] (laht) ** [[Axelsvikin]] (laht) ** [[Träskevikin]] (laht) ** [[Holmi lõugas]] (laht) ** [[Lohusalu laht]] ** [[Lahepere laht]] ** [[Pakri laht]] *''Väike-Pakri ümbrus:'' ** [[Kapp'l vik]] (laht) ** [[Skäppholm's vik]] (laht) ** [[Käiäl-krokin]] (laht) ** [[Langgranne-sände]] (laht) ** [[San-vik]] (laht) *''Suur-Pakri ümbrus:'' ** [[Lihl-viki]] (laht) ** [[Stor vik]] (laht) ** [[Di-vik]] (laht) ** [[San-krokin]] (laht) ** [[Hamplands-krokin]] (laht) ** [[Gäir-krokin]] (laht) ** [[Tränäur-krokin]] (laht) ** [[Hinkvik-krokin]] (laht) ** [[Balg-krokin]] (laht) ** [[Kurkse väin]] ** [[Vihterpalu laht]] ** [[Allika laht]] ** [[Keibu laht]] }} ==== Saared ==== {{veergude loend|laius=12em| * [[Aegna]] * [[Aksi]] * [[Allikari]] * [[Alu kari]] * [[Alu saar]] * [[Bjärrgronne]] * [[Haldi saar]] * [[Hara saar]] * [[Kappa saar]] * [[Kelnase kari]] * [[Keri]] saar * [[Kivi-Mourikkari]] * [[Kivikari]] * [[Koipsi saar]] * [[Korgessaare kari]] * [[Krassi saar]] * [[Kräsuli]] * [[Kuhjakari]] * [[Kumbli]] saar * [[Laevakari]] * [[Lahesaar]] * [[Laiakari]] * [[Liivakari]] * [[Lipukari]] * [[Luod]] * [[Mohni]] * [[Mourikkari]] * [[Mätta kari]] * [[Naissaar]] * [[Pandju]] saar * [[Pedassaar]] * [[Pikassääre kari]] * [[Prangli]] * [[Rammu saar]] * [[Rohukari]] * [[Rohusi saar]] * [[Seinakari]] * [[Sepa kari]] * [[Sillikrunn]] * [[Sjölafluto]] * [[Storgronne]] * [[Suur-Malusi]] * [[Suur-Pakri]] (''Stora Rågö'') * [[Tiirloo säär]] * [[Tiirukari]] * [[Turskakari]] * [[Umblu saar]] * [[Vahekari]] * [[Vana patarei]] * [[Vennastekehvel]] * [[Vullikrunn]] * [[Väike Laiakari]] * [[Väike Pikakari]] * [[Väike-Malusi]] * [[Väike-Pakri]] (''Lilla Rågö'') }} == Taristu == Harju maakonnas asuvast Tallinnast algavad Eesti põhilised transpordimagistraalid: Maanteed: [[Tallinna–Narva maantee]], [[Tallinna–Tartu maantee]], [[Tallinna–Paldiski maantee]], [[Tallinna–Viljandi maantee]], [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]] ([[Via Baltica]]); Reisirongiliinid: [[Tallinna–Narva rongiliin]], [[Tallinna–Tartu rongiliin]], [[Tallinna–Viljandi rongiliin]], [[Tallinna–Pärnu rongiliin]], [[Tallinna–Paldiski rongiliin]], [[Tallinna–Riisipere rongiliin]] Lennujaamad: [[Lennart Meri Tallinna lennujaam]], [[Ämari lennuväli]] Sadamad: [[Tallinna sadam]], [[Muuga sadam]], [[Paldiski Lõunasadam]], [[Paldiski Põhjasadam]] === Ajaloolised taristud === Raudteed: laiarööpmelised [[Balti raudtee|Paldiski Tosno raudtee]] (tänapäeval [[Tallinna–Keila raudtee]], [[Keila–Paldiski raudtee]] ja [[Tallinna–Narva raudtee]]) ja [[Keila–Haapsalu raudtee]]; kitsarööpmelised Tallinna–Alliku ([[Türi]])–[[Pärnu]] raudtee ([[Tallinna–Viljandi rongiliin]] ja [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee]]), Tallinna–[[Suurupi]] raudtee, [[Vääna]]–[[Humala]] raudtee ja [[Harku–Pühaküla raudtee]] (hiljem [[Liiva–Vääna raudtee]]), [[Tallinna–Pääsküla kitsarööpmeline raudtee]] (hiljem [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]]), [[Jägala-Joa puupapivabriku (era)raudtee]], [[Naissaare kindluse raudtee]], [[Riisipere–Vaimõisa (era)raudtee]], Kivimaanteed: [[Tallinna–Narva maantee|Tallinna–Narva]], [[Piibe maantee]] (Tallinna–Jõelähtme–Tartu), Tallinna–Paide–Tartu (osa tänapäeva [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]]st), [[Raudalu]] maantee (Tallinna–Rapla–Pärnu ehk osa tänapäeva [[Tallinna–Rapla–Türi maantee]]st), Pärnu maantee (Tallinna–[[Arudevahe]]–Pärnu ehk osa tänapäeva [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]]st), [[Uus Haapsalu maantee]] (Tallinna–[[Arudevahe]]–Haapsalu), [[Vana Haapsalu maantee]] (Tallinn–[[Keila]]–Haapsalu), [[Tallinna–Paldiski maantee|Paldiski maantee]] (Tallinn–Keila–Paldiski). == Majandus == Harju maakonna majandus on Eesti maakondadest kõige mitmekesisem. 2008. aastal moodustas Harju maakonna [[SKP]] 59,6% Eesti SKP-st. == Ajalugu == {{vaata|Tallinna kubermang|Tallinna kreis|Harju kreis}} [[Harju kreis]] taasmoodustati pärast [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonna]] [[Tallinna kreis|Tallinna]] ja [[Paldiski kreis]]i likvideerimist [[1796]]. aastal endise ühise Harju kreisi moodustamisega. Harju kreis jaotus Ida-, Lõuna- ja Lääne-Harjumaaks. Lääne-Harjumaal: asus 1 linn ([[Paldiski]] ja 4 [[kirikukihelkond]]a: [[Harju-Madise kihelkond]], [[Keila kihelkond]], [[Nissi kihelkond]], [[Risti kihelkond]]. Lõuna-Harjumaal asusid 4 [[kirikukihelkond]]a: [[Hageri kihelkond]], [[Juuru kihelkond]], [[Kose kihelkond]], [[Rapla kihelkond]]. Ida-Harjumaal asusid [[kubermangulinn]] [[Tallinn]] ja [[Tallinna linnasaras]] ehk patrimoniaalpiirkond, [[Suur-Paljassaare|Suur-]] ja [[Väike-Paljassaare]] ning 4 [[kirikukihelkond]]a: [[Harju-Jaani kihelkond]], [[Jõelähtme kihelkond]], [[Jüri kihelkond]], [[Kuusalu kihelkond]] ja Soome lahe saared. [[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|Eesti haldusjaotus (1925)]] Eesti vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise järel säilid [[Eestimaa kubermang]]us ja [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]u [[eesti haldusjaotus#Eesti Vabariik|haldusjaotus]]. Alles 1920. aastal moodustas Eesti Vabariigi valitsus lisaks olemasolevatele Harju, [[Järva maakond#Ajalugu|Järva]], [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu]], [[Saare maakond#Ajalugu|Saare]], [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]]adele ka [[Petseri maakond|Petseri maakonna]] ja [[Valga maakond#Ajalugu|Valga maakonna]]. {{vaata|Harju maavalitsus|Harju maakonnanõukogu}} [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]] likvideeriti Eestis senised maakonna [[omavalitsus]]ed. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste [[maavalitsus]]te esimeestena. [[1. mai]]l 1938 jõustunud maakonnaseaduse järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas, asendades seni eksisteerinud [[Ajutise maavalitsuse esimees|ajutise maavalitsuse esimehe]] ametikoha. [[1939. aasta vallareform]]iga [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Harju maakonnas]]: [[Alavere vald (Kose kihelkond)|Alavere vald]], [[Ingliste vald]], [[Kabala vald (Rapla kihelkond)|Kabala vald]], [[Kaiu vald (Juuru kihelkond)|Kaiu vald]], [[Kiiu vald]], [[Kloostri vald]], [[Kodasu vald]], [[Kurna vald]], [[Laitse vald]], [[Nabala vald]], [[Nehatu vald]], [[Riisipere vald]], [[Saku vald (1921)|Saku vald]], [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi vald]], [[Tuhala vald]], [[Vihterpalu vald]], [[Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond)|Viimsi vald]], [[Vääna vald]] ning [[Eesti valdade loend (1939)|moodustati]]: [[Anija vald (1939)|Anija vald]], [[Hageri vald (1939)|Hageri vald]], [[Harku vald (1939)|Harku vald]], [[Iru vald (1939)|Iru vald]], [[Juuru vald (1939)|Juuru vald]], [[Järvakandi vald (1939)|Järvakandi vald]], [[Jõelähtme vald (1939)|Jõelähtme vald]], [[Keila vald (1939)|Keila vald]], [[Kehtna vald (1939)|Kehtna vald]], [[Kernu vald (1939)|Kernu vald]], [[Kohila vald (1939)|Kohila vald]], [[Kolga vald (1939)|Kolga vald]], [[Kuimetsa vald (1939)|Kuimetsa vald]], [[Kuivajõe vald (1939)|Keila vald]], [[Kuusalu vald (1939)|Kuusalu vald]], [[Kõnnu vald (1939)|Kõnnu vald]], [[Kõue vald (1939)|Kõue vald]], [[Naissaare vald (1939)|Naissaare vald]], [[Nissi vald (1939)|Nissi vald]], [[Nõva vald (1939)|Nõva vald]], [[Padise vald (1939)|Padise vald]], [[Pakri vald (1939)|Pakri vald]], [[Peningi vald (1939)|Peningi vald]], [[Prangli vald (1939)|Prangli vald]], [[Raasiku vald (1939)|Raasiku vald]], [[Rae vald (1939)|Rae vald]], [[Raikküla vald (1939)|Raikküla vald]], [[Rapla vald (1939)|Rapla vald]], [[Ravila vald (1939)|Ravila vald]], [[Saue vald (1939)|Saue vald]], [[Tõdva vald (1939)|Tõdva vald]], [[Varbola vald (1939)|Varbola vald]]. [[26. september]] [[1950]] võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] vastu seadluse, millega muudeti [[Eesti NSV haldusjaotus|endine halduskorraldus]] ning likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti NSV territoorium jagati 39 [[maarajoon]]iks. [[Eesti NSV]]-s moodustati [[Harjumaa]] põhjaosast (välja arvatud [[Tallinn]] kui vabariikliku alluvusega linn) aastal [[1950]] seoses maakondade kaotamisega [[Harju rajoon]]. [[Harjumaa]] lõunaosast moodustati 1950. aastal [[Rapla rajoon]]. Endise [[Harjumaa]] aladest ja [[Läänemaa]] idapoolse osast moodustati [[Märjamaa rajoon]]. [[3. mai]]l [[1952]] võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] seadluse, mille kohaselt [[10. mai]]st [[1952]] muudeti endine halduskorraldus ja uue jaotuse kohaselt moodustati Eesti senise 39 rajooni asemel 3 oblastit. [[Tallinna oblast]]isse kuulus 3 linna ja 12 rajooni: [[Harju rajoon]], [[Jõhvi rajoon]], [[Keila rajoon]], [[Kiviõli rajoon]], [[Kohtla-Järve]] linn, [[Kose rajoon]], [[Loksa rajoon]], [[Narva]] linn, [[Paide rajoon]], [[Rakvere rajoon]], [[Rapla rajoon]], [[Tallinn]]a linn, [[Tapa rajoon]], [[Türi rajoon]], [[Väike-Maarja rajoon]]. [[Oblast (NSVL)|Oblastid]] Eesti NSV-s likvideeriti [[27. aprill]]il [[1953]] ning uueks haldusjaotuseks kujunes: 5 vabariikliku alluvusega linna ja 30 rajooni. Aastal [[1957]] liideti Harju rajooniga likvideeritud [[Loksa rajoon]]i läänepool. Aastal [[1959]] liideti sellega [[Kose rajoon]]i kesk- ja põhjaosa. Samas anti Tallinnast lääne pool asuvad alad [[Keila rajoon]]i koosseisu. Aastal [[1962]] liideti Harju rajooniga Keila rajoon ja [[Rapla rajoon]]i [[Kõue külanõukogu]]. Aastal [[1963]] liideti [[Paide rajoon]]i põhjaosa. Aastate jooksul loovutati maid ka Tallinna linnale, sealhulgas [[Saue]] ([[1960]]) ja [[Maardu]] ([[1962]]). 1990. aastal 1. jaanuarist taastatati [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i [[seadlus]]ega<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28134 Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest], [[ENSV Teataja]] 1989, nr. 40, art. 614</ref> [[Harju rajoon]]i piires Harju maakond. 2011. aastal kuulusid Harju maakonda linnad ja vallad: [[Tallinna linn]], [[Keila linn]], [[Loksa linn]], [[Maardu linn]], [[Paldiski linn]], [[Saue linn]], [[Aegviidu vald]], [[Anija vald (2002)|Anija vald]], [[Harku vald]], [[Jõelähtme vald]], [[Keila vald]], [[Kernu vald]], [[Kiili vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Nissi vald]], [[Padise vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Saku vald]], [[Saue vald (1991)|Saue vald]], [[Vasalemma vald]], [[Viimsi vald]]. 2017. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel liitusid [[Lääne-Harju vald]]a: [[Keila vald|Keila]], [[Padise vald|Padise]] ja [[Vasalemma vald]] ning [[Paldiski]] linn. Haldusreformi järel kuulub Harju maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Anija vald]] ning alates 24. oktoobrist 2017 [[Saue vald]] ja [[Lääne-Harju vald]]. Oma haldusterritoriaalsed piirid säilitasid [[Tallinna linn]], [[Keila]] linn, [[Maardu]] linn, [[Loksa]] linn, [[Harku vald]], [[Jõelähtme vald]], [[Kiili vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Saku vald]] ja [[Viimsi vald]].<ref>[https://maakonnaplaneering.ee/harjumaaplaneering Harjumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref> == Vaata ka == * [[Harjumaa Omavalitsuste Liit]] * [[Harjumaa teenetemärk]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="BIL15">[http://harju.maavalitsus.ee/et/uldinfo Harju Maavalitsus], Harju Maavalitsuse koduleht (vaadatud 6. september 2013)</ref> <ref name="zYJm1">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=Rv0291&ti=RAHVAARV%2C+PINDALA+JA+ASUSTUSTIHEDUS+HALDUS%DCKSUSE+V%D5I+ASUSTUS%DCKSUSE+LIIGI+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2 Eesti Statistika] vaadatud 30.04.11</ref> <ref name="jEPGE">2007.-2009. libisev keskmine</ref> <ref name="6uBC4">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="GrNIV">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27</ref> <ref name="F5KDY">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32</ref> <ref name="I6Fmn">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> <ref name="QB5Cm">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Harju County}} * [http://www.stat.ee/ppe-harju-maakond Harju maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis {{Geograafiline asukoht | Keskel = Harju maakond | Põhi = [[Soome laht]] | Ida = [[Lääne-Viru maakond]] | Kagu = [[Järva maakond]] | Lõuna = [[Rapla maakond]] | Lääs = [[Lääne maakond]] }} {{EST}} {{koord |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Harju maakond| ]] pd78wa9u4tjhzlva7zdihh6ztg0c7zd 6166065 6165708 2022-07-23T10:12:35Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit [[Harjumaa]]}} {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}} {{Provints | nimi = Harju maakond | lipp = Flag of et-Harju maakond.svg | lipu_link = [[Harjumaa lipp]] | vapp = Et-Harju maakond-coa.svg | vapi_link = [[Harjumaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Tallinn]] | asendikaardi_pilt = Harju County in Estonia.svg }} '''Harju maakond'''<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref> ehk '''Harjumaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Põhja-Eesti]]s. Harju maakond hõlmab peaaegu täielikult [[Eesti NSV]] aegse [[Harju rajoon]]i ala [[1960. aastad|1960. aastate]] lõpul väljakujunenud piirides. Ajaloolisest (u 1250–1950) [[Harjumaa]]st hõlmab tänapäevane Harju maakond ligikaudu põhjapoolsed kaks kolmandikku. == Üldandmed == Harju maakond asub [[Eesti|Põhja-Eestis]]. Harjumaa piirneb edelas [[Lääne maakond|Lääne]], lõunas [[Rapla maakond|Rapla]], kagus [[Järva maakond|Järva]] ja idas [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] maakonnaga. == Harju maakonna haldusorganid == {{vaata|Harju maavanem|Harju maavalitsus}} 2017. aastani oli Harju maakonna juhiks [[Harju maavanem]] ja valitsusasutuseks [[Harju maavalitsus]], mis korraldas maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist. Maavalitsuse põhitegevusteks olid maakorraldusalaste, maareformialaste, sotsiaal- ja tervishoiualaste, haridusalaste, noorsooalaste, kultuurialaste, spordialaste, regionaalarengualaste, planeeringualaste, ettevõtlusalaste, majandusalaste, ühistranspordialaste, rahvastiku toimingute alaste, perekonnaseisualaste, infrastruktuurialaste ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine ning Euroopa Liiduga seonduv riigisisene teavitustegevus maakonnas.<ref name="BIL15" /> == Kohalikud omavalitsused == [[Pilt:Harju municipalities 2017.png|pisi|300px|Harjumaa omavalitsusüksused pärast [[2017. aasta haldusreform]]i]] [[Pilt:Harju municipalities.png|pisi|Harjumaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi]] [[Pilt:Keila kirik 15-03-2012.jpg|pisi|Keila kirik – maakonna suurim keskaegne maakirik]] Pärast 2017. aasta haldusreformi on Harju maakonnas 16 omavalitsusüksust, sealhulgas 4 linna ja 12 valda: [[Keila|Keila linn]], [[Loksa|Loksa linn]], [[Maardu|Maardu linn]], [[Tallinn]], [[Anija vald]], [[Harku vald]], [[Jõelähtme vald]], [[Kiili vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Lääne-Harju vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Saku vald]], [[Saue vald]] ja [[Viimsi vald]]. Enne 2017. aasta haldusreformi oli Harju maakonnas 23 omavalitsusüksust, sealhulgas 6 linna ja 17 valda: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, [[Paldiski|Paldiski linn]], [[Saue|Saue linn]], Tallinn, [[Aegviidu vald]], Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, [[Keila vald]], [[Kernu vald]], Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, [[Nissi vald]], [[Padise vald]], Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, [[Vasalemma vald]] ja Viimsi vald. === Asustusüksused === Harju maakonnas on 7 linna, 2 alevit, 34 alevikku ja 397 küla. ==== Linnad ==== [[Tallinn]] – [[Maardu]] – [[Kehra]] – [[Keila]] – [[Saue]] – [[Paldiski]] – [[Loksa]] ==== Alevid ==== [[Aegviidu]], [[Kiili]] ==== Alevikud ==== [[Ardu]] – [[Aruküla]] – [[Assaku]] – [[Haabneeme]] – [[Habaja]] – [[Harku]] – [[Jüri]] – [[Kangru (Kiili)|Kangru]] – [[Karjaküla]] – [[Keila-Joa]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] – [[Kiiu]] – [[Klooga]] – [[Kolga]] – [[Kose]] – [[Kose-Uuemõisa]] – [[Kostivere]] – [[Kuusalu]] – [[Laagri]] – [[Lagedi]] – [[Loo]] – [[Luige (Kiili)|Luige]] – [[Peetri (Rae)|Peetri]] – [[Raasiku]] – [[Ravila]] – [[Riisipere]] – [[Rummu]] – [[Saku]] – [[Tabasalu]] – [[Turba]] – [[Vaida]] – [[Vasalemma]] – [[Viimsi]] – [[Ämari]] ==== Külad ==== [[Aavere (Anija)|Aavere]] – [[Aaviku (Rae)|Aaviku]] – [[Adra]] – [[Aela]] – [[Ahisilla]] – [[Aila]] – [[Alansi]] – [[Alavere (Anija)|Alavere]] – [[Allika (Kernu)]] – [[Allika (Kuusalu)]] – [[Alliklepa]] – [[Alliku (Saue)|Alliku]] – [[Altküla (Lääne-Harju)|Altküla]] – [[Andineeme]] – [[Anija]] – [[Arava]] – [[Aru (Kuusalu)|Aru]] – [[Aruaru]] – [[Arusta]] – [[Aruvalla]] – [[Aude]] – [[Audevälja]] – [[Ellamaa (Nissi)|Ellamaa]] – [[Haapse]] – [[Haavakannu]] – [[Haiba]] – [[Haljava]] – [[Hara (Kuusalu)|Hara]] – [[Harju-Risti]] – [[Harkujärve]] – [[Harmi]] – [[Hatu]] – [[Hingu]] – [[Hirvli]] – [[Humala]] – [[Härma (Raasiku)|Härma]] – [[Härmakosu]] – [[Hüüru]] – [[Idaotsa]] – [[Igavere (Raasiku)|Igavere]] – [[Ihasalu]] – [[Illurma]] – [[Ilmandu]] – [[Ilmastalu]] – [[Iru]] – [[Jaanika]] – [[Joaveski]] – [[Juminda]] – [[Juuliku]] – [[Jõelähtme]] – [[Jõesuu (Jõelähtme)|Jõesuu]] – [[Jõgisoo (Saue)|Jõgisoo]] – [[Jägala]] – [[Jägala-Joa]] – [[Jälgimäe]] – [[Järsi]] – [[Järveküla (Rae)|Järveküla]] – [[Kaasiku (Kernu)|Kaasiku]] – [[Kaberla]] – [[Kaberneeme]] – [[Kabila (Kernu)|Kabila]] – [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] – [[Kadja]] – [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] – [[Kajamaa]] – [[Kalesi]] – [[Kallavere]] – [[Kalme (Kuusalu)|Kalme]] – [[Kanavere]] – [[Kantküla (Kose)|Kantküla]] – [[Karilepa]] – [[Karla (Kose)]] – [[Karla (Rae)]] – [[Kasemetsa]] – [[Kasepere]] – [[Kasispea]] – [[Kata]] – [[Katsina]] – [[Kaunissaare]] – [[Kautjala]] – [[Keelva]] – [[Kehra küla|Kehra]] – [[Keibu]] – [[Kelnase]] – [[Kelvingi]] – [[Kemba]] – [[Kernu]] – [[Kersalu]] – [[Kibuna]] – [[Kihmla]] – [[Kiia]] – [[Kiiu-Aabla]] – [[Kirdalu]] – [[Kirikla küla|Kirikla]] – [[Kirivalla]] – [[Kiruvere]] – [[Kiviloo]] – [[Kivitammi]] – [[Kloogaranna]] – [[Kobru]] – [[Kodasoo]] – [[Kohatu (Kernu)|Kohatu]] – [[Koidu (Saue)|Koidu]] – [[Koila (Jõelähtme)|Koila]] – [[Koipsi]] – [[Koitjärve]] – [[Kolga-Aabla]] – [[Kolgaküla]] – [[Kolgu]] – [[Kolu (Kose)|Kolu]] – [[Koogi (Jõelähtme)|Koogi]] – [[Kopli (Rae)|Kopli]] – [[Koppelmaa]] – [[Kostiranna]] – [[Kosu]] – [[Kotka (Kuusalu)|Kotka]] – [[Krei]] – [[Kuivajõe]] – [[Kukepala]] – [[Kullamäe (Jõelähtme)|Kullamäe]] – [[Kulli (Raasiku)|Kulli]] – [[Kulna]] – [[Kumna]] – [[Kupu]] – [[Kurevere (Kiili)|Kurevere]] – [[Kurgla]] – [[Kurkse]] – [[Kurna]] – [[Kursi (Kuusalu)|Kursi]] – [[Kurtna (Saku)|Kurtna]] – [[Kustja]] – [[Kuusalu küla|Kuusalu]] – [[Kuusemäe]] – [[Kõmmaste]] – [[Kõnnu (Kuusalu)|Kõnnu]] – [[Kõrvenurga]] – [[Kõue]] – [[Käesalu]] – [[Külmaallika]] – [[Kütke]] – [[Laabi]] – [[Laane (Kose)|Laane]] – [[Laane (Lääne-Harju)|Laane]] – [[Laiaküla]] – [[Laitse]] – [[Langa]] – [[Laoküla (Lääne-Harju)|Laoküla]] – [[Laulasmaa]] – [[Leesi]] – [[Lehetu]] – [[Lehmja]] – [[Lehola]] – [[Lehtmetsa (Anija)|Lehtmetsa]] – [[Leistu]] – [[Lemmaru]] – [[Lepaste]] – [[Leppneeme]] – [[Liiapeksi]] – [[Liikva]] – [[Liiva (Kose)|Liiva]] – [[Liivamäe]] – [[Lilli (Anija)|Lilli]] – [[Limu]] – [[Linnakse]] – [[Lohusalu]] – [[Loksa (Kuusalu)|Loksa]] – [[Lokuti]] – [[Loo]] – [[Looküla]] – [[Lubja]] – [[Lutsu (Kose)|Lutsu]] – [[Lõunaküla]] – [[Lähtse]] – [[Lääneotsa]] – [[Lööra]] – [[Lükati]] – [[Maardu küla|Maardu]] – [[Madila]] – [[Madise (Lääne-Harju)|Madise]] – [[Maeru]] – [[Maidla (Saue)|Maidla]] – [[Mallavere]] – [[Manniva]] – [[Marguse]] – [[Meremõisa]] – [[Metsakasti]] – [[Metsanurga (Kernu)]] – [[Metsanurga (Kiili)]] – [[Metsanurme]] – [[Metslõugu]] – [[Miiduranna]] – [[Munalaskme]] – [[Muraste]] – [[Murksi]] – [[Mustametsa (Kuusalu)|Mustametsa]] – [[Mustjõe]] – [[Mustu]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] – [[Muuksi]] – [[Muusika küla|Muusika]] – [[Mõisaküla (Kiili)|Mõisaküla]] – [[Mõnuste]] – [[Mäepea]] – [[Männiku (Saku)|Männiku]] – [[Määra]] – [[Naage]] – [[Nabala]] – [[Nahkjala]] – [[Neeme (Jõelähtme)|Neeme]] – [[Nehatu (Jõelähtme)|Nehatu]] – [[Niitvälja]] – [[Nurme (Nissi)|Nurme]] – [[Nutu]] – [[Nõmbra]] – [[Nõmmeri]] – [[Nõmmeveski]] – [[Nõrava]] – [[Odulemma]] – [[Ohtu]] – [[Ojasoo]] – [[Oru (Kose)|Oru]] – [[Paasiku]] – [[Padise]] – [[Pae (Lääne-Harju)|Pae]] – [[Paekna]] – [[Pajupea]] – [[Pala (Kuusalu)|Pala]] – [[Pala (Kose)|Pala]] – [[Palvere]] – [[Parasmäe]] – [[Parila (Anija)|Parila]] – [[Parksi]] – [[Partsaare]] – [[Patika (Rae)|Patika]] – [[Paunaste]] – [[Paunküla]] – [[Pedase]] – [[Pedaspea]] – [[Peningi]] – [[Perila]] – [[Piissoo]] – [[Pikavere]] – [[Pikva]] – [[Pildiküla]] – [[Pillapalu]] – [[Pohla]] – [[Pringi (Viimsi)|Pringi]] – [[Pudisoo]] – [[Puusepa (Kose)|Puusepa]] – [[Põhja]] – [[Põllküla]] – [[Pällu (Saue)]] – [[Pärinurme]] – [[Pärispea]] – [[Pärnamäe]] – [[Püha (Saue)|Püha]] – [[Püünsi]] – [[Rae]] – [[Rahula]] – [[Rammu]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Rannamõisa]] – [[Rasivere (Anija)|Rasivere]] – [[Raudoja küla|Raudoja]] – [[Rava (Kose)|Rava]] – [[Raveliku]] – [[Rebala]] – [[Rehatse]] – [[Rehemäe]] – [[Riidamäe]] – [[Rohuneeme]] – [[Rohusi]] – [[Roobuka]] – [[Rooküla]] – [[Ruila]] – [[Rummu (Kuusalu)|Rummu]] – [[Ruu]] – [[Rõõsa]] – [[Rätla]] – [[Saarnakõrve]] – [[Sae (Kose)|Sae]] – [[Saha]] – [[Salmistu]] – [[Salu (Rae)|Salu]] – [[Salumetsa]] – [[Salumäe]] – [[Sambu]] – [[Saue küla|Saue]] – [[Saula]] – [[Saunja (Kuusalu)|Saunja]] – [[Sausti]] – [[Saustinõmme]] – [[Saviranna]] – [[Seli (Rae)|Seli]] – [[Sigula]] – [[Siimika]] – [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] – [[Soodevahe (Rae)|Soodevahe]] – [[Soodla (Anija)|Soodla]] – [[Sookaera]] – [[Sookaera-Metsanurga]] – [[Soorinna]] – [[Suru]] – [[Suuresta]] – [[Suurküla (Lääne-Harju)|Suurküla]] – [[Suurpea]] – [[Suursoo küla|Suursoo]] – [[Suurupi]] – [[Sõgula]] – [[Sõitme]] – [[Sõmeru (Kiili)]] – [[Sõmeru (Kose)]] – [[Sõrve]] – [[Sääsküla (Kose)|Sääsküla]] – [[Tabara]] – [[Tade]] – [[Tagadi]] – [[Tagaküla (Viimsi)|Tagaküla]] – [[Tagametsa]] – [[Tammejärve]] – [[Tammemäe]] – [[Tammiku (Kose)|Tammiku]] – [[Tammispea]] – [[Tammistu (Kuusalu)|Tammistu]] – [[Tammneeme]] – [[Tapurla]] – [[Tiskre]] – [[Triigi (Kose)|Triigi]] – [[Tsitre]] – [[Tuhala]] – [[Turbuneeme]] – [[Tutermaa]] – [[Tuula]] – [[Tuulevälja]] – [[Tuulna]] – [[Tõdva]] – [[Tõhelgi]] – [[Tõmmiku]] – [[Tõreska]] – [[Tänassilma (Saku)|Tänassilma]] – [[Türisalu]] – [[Urvaste (Rae)|Urvaste]] – [[Uuearu]] – [[Uuesalu]] – [[Uueveski]] – [[Uuri]] – [[Uusküla (Jõelähtme)|Uusküla]] – [[Vaela]] – [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] – [[Vahetüki]] – [[Vahi (Harku)|Vahi]] – [[Vaidasoo]] – [[Vaila]] – [[Valgejõe]] – [[Valingu]] – [[Valkla]] – [[Valkse]] – [[Vanaküla (Kuusalu)|Vanaküla]] – [[Vanamõisa (Kose)]] – [[Vanamõisa (Saue)]] – [[Vandjala]] – [[Vansi]] – [[Vardja (Kose)|Vardja]] – [[Vaskjala]] – [[Vatsla]] – [[Veneküla]] – [[Veskiküla]] – [[Veskitaguse]] – [[Vetla]] – [[Vihasoo]] – [[Vihterpalu]] – [[Viinistu]] – [[Vikipalu]] – [[Vilama]] – [[Vilivalla (Padise)|Vilivalla]] – [[Vilumäe]] – [[Vintse]] – [[Virla]] – [[Viruküla]] – [[Virve]] – [[Viskla]] – [[Viti]] – [[Voose (Anija)|Voose]] – [[Võerdla]] – [[Võlle]] – [[Väikeheinamaa]] – [[Vääna]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Äigrumäe]] – [[Äksi (Kose)|Äksi]] – [[Änglema]] – [[Ääsmäe]] – [[Üksnurme]] – [[Ülejõe (Rae)]] – [[Ülejõe (Anija)]] – [[Ülgase]] – [[Ürjaste]] <gallery> Kiviloo mõisa peahoone.jpg|[[Kiviloo mõis]]a peahoone Laitse mõisa peahoone2, 19.saj.jpg|[[Laitse mõis]]a peahoone Kose kirik suvi 2012.jpg|[[Kose kirik]] Arukyla Mois.jpg|[[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõisa]] härrastemaja </gallery> == Rahvastik == === Demograafilised näitajad === {| class="wikitable" !Aasta !Arvestuslik<br/>rahvaarv<ref name="zYJm1" /> !Asustustihedus, in/km² |- |2006 |521 313 |120,3 |- |2007 |522 147 |120,5 |- |2008 |523 277 |120,8 |- |2009 |524 938 |121,1 |- |2010 |526 505 |121,5 |- |2011 |528 468 |122,0 |} [[1. jaanuar]]il [[2009]] oli Harju maakonnas arvestuslikult 524 938 elanikku. Neist 45,99% oli mehed ning 54,01% oli naised. [[Sündimuse üldkordaja]] oli 13,79‰, [[suremuse üldkordaja]] 10,78‰ ja loomulik iive 3,00‰. 59,77% elanikest oli [[eestlased]] ja 32,29% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,04%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,75% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,20%. Töötuse määr<ref name="jEPGE" /> oli 6,9%. Asustustihedus oli 121,1 in/km². Arvestuslikult oli [[2010]]. aasta alguses Harju maakonna elanikest [[eestlased|eestlasi]] 59,91%, [[venelased|venelasi]] 32,22%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 3,23%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 1,71%, [[soomlased|soomlasi]] 0,63%, [[tatarlased|tatarlasi]] 0,29% ja [[juudid|juute]] 0,27%. {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ Harju maakonna elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1970–2011 |- !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1970<ref name="6uBC4" /> !colspan="2" |1979<ref name="GrNIV" /> !colspan="2" |1989<ref name="F5KDY" /> !colspan="2" |2000<ref name="I6Fmn" /> !colspan="2" |2011<ref name="QB5Cm" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- | style="text-align:left;" | [[eestlased]] | 262 832 | 58,09 | 289 166 | 54,48 | 304 772 | 50,34 | 306 850 | 58,37 | 341 121 | 61,69 |- | style="text-align:left;" | [[venelased]] | 147 086 | 32,51 | 188 290 | 35,47 | 232 252 | 38,36 | 171 009 | 32,53 | 173 194 | 31,32 |- | style="text-align:left;" | [[ukrainlased]] | 16 353 | 3,61 | 21 133 | 3,98 | 28 605 | 4,72 | 17 789 | 3,39 | 14 422 | 2,61 |- | style="text-align:left;" | [[valgevenelased]] | 9035 | 2,00 | 12 548 | 2,36 | 15 634 | 2,58 | 9748 | 1,85 | 7645 | 1,38 |- | style="text-align:left;" | [[soomlased]] | 4737 | 1,05 | 4749 | 0,90 | 4998 | 0,83 | 3594 | 0,68 | 2897 | 0,52 |- | style="text-align:left;" | [[juudid]] | 3882 | 0,86 | 3839 | 0,72 | 3708 | 0,61 | 1679 | 0,32 | 1619 | 0,29 |- | style="text-align:left;" | [[tatarlased]] | – | – | 1885 | 0,36 | 2522 | 0,42 | 1619 | 0,31 | 1289 | 0,23 |- | style="text-align:left;" | [[leedulased]] | 1079 | 0,24 | 1149 | 0,22 | 1352 | 0,22 | 1212 | 0,23 | 1046 | 0,19 |- | style="text-align:left;" | [[poolakad]] | – | – | 1307 | 0,25 | 1523 | 0,25 | 1156 | 0,22 | 982 | 0,18 |- | style="text-align:left;" | [[lätlased]] | 1178 | 0,26 | 1453 | 0,27 | 1264 | 0,21 | 991 | 0,19 | 776 | 0,14 |- | style="text-align:left;" | [[sakslased]] | – | – | 1866 | 0,35 | 764 | 0,13 | 691 | 0,13 | 661 | 0,12 |- | style="text-align:left;" | muud | 6239 | 1,38 | 4698 | 0,89 | 8011 | 1,32 | 9344 | 1,78 | 7275 | 1,32 |- ! Kokku ! 452 421 ! 100 ! 530 770 ! 100 ! 605 415 ! 100 ! 525 682 ! 100 ! 552 927 ! 100 |} == Loodus == Harju maakond paikneb kolmes maastikurajoonis: * [[Põhja-Eesti rannikumadalik]]ul * [[Põhja-Eesti lavamaa]]l * [[Kõrvemaa]]l Maakonna piires suubub merre 34 jõge ja muud vooluveekogu, pikimad ja suurima valglaga on [[Jägala jõgi|Jägala]], [[Keila jõgi|Keila]] ja [[Pirita jõgi]] ning [[Valgejõgi]]. Harjumaa sajast järvest on suurimad [[Ülemiste järv|Ülemiste]], [[Kahala järv|Kahala]] ja [[Harku järv]]. Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: [[Paunküla veehoidla|Paunküla]] ja [[Soodla veehoidla|Soodla]]. Kõrgeim koht asub maakonna idaosas Tapa-Pikksaare vallseljakul, see ulatub 112,6 meetrit üle merepinna. Mitmekesiste elupaikade tõttu on Harjumaa taimestik liigirikas, haruldastest taimeliikidest olulisemad on [[põhja-lipphernes]], [[alpi võipätakas]], [[püsiksannikas]] ja mitmed [[käpalised]]. Tähelepanuväärne on ka [[põõsasmaran]]a rohke esinemine maakonna loodeosas. Suured metsa- ja soomassiivid maakonna ida-ja lääneosas pakuvad varjupaika mitmetele loomaliikidele. Arvukalt on esindatud Eesti suurimad kiskjad: [[hunt]], [[ilves]] ja [[karu]]. Rohkesti leidub [[teder|tetrede]] ja [[metsis]]te mängupaiku. Maakonna põhjaosas on vanades merekindlustes ja kaevanduste koobastes [[nahkhiir]]te talvitumispaigad. Olulised [[lõhe]]de kudemispaigad on [[Jägala jõgi|Jägala]], [[Keila jõgi|Keila]], [[Pirita jõgi|Pirita]], [[Vasalemma jõgi|Vasalemma]], [[Loobu jõgi]] ja [[Valgejõgi]]. Haruldasemad loomaliigid Harjumaal on [[ebapärlikarp]], [[lendorav]], [[kaljukotkas]], [[must toonekurg]] ja [[krüüsel]]. Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 [[kaitseala]]. Kaitse all on ka 112 üksikobjekti, millest enamiku moodustavad [[rändrahn]]ud (53) ja [[põlispuu]]d (44). Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargist]]. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 [[maastikukaitseala]], millest olulisemad on [[Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala|Põhja-Kõrvemaa]], [[Paunküla maastikukaitseala|Paunküla]], [[Pakri maastikukaitseala|Pakri]] ja [[Kolga lahe maastikukaitseala]] ning [[Naissaare looduspark]]. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal. <gallery> Tuhala Witches Well1-21-03-2013.jpg|[[Tuhala nõiakaev]] Jägala juga 22-03-2013.JPG|[[Jägala juga]] Paadimees Paunküla veehoidlal.jpg|[[Paunküla veehoidla]] Viru Bog at winter.jpg|[[Viru raba]] talvel Päikesetõus Paukjärve vaatetornist.jpg|Päikesetõus Paukjärve vaatetornist [[Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala|Põhja-Kõrvemaal]] Keri saar (2010).JPG|[[Keri]] saar Soome lahes </gallery> === Kaitstav loodus === * [[Harju maakonna kaitstavate loodusobjektide ja -alade loend]] === Veekogud === * ''[[Harju maakonna veekogude loend]]''. === Merealad === ==== Lahed, väinad ==== {{veergude loend|laius=12em| * [[Soome laht]] (laht) * [[Eru laht]] ** [[Mudasadam]] (laht) ** [[Sadampõhi]] (laht) ** [[Aadu lõugas]] (laht) ** [[Sinilaevalõugas]] (laht) ** [[Laiakivilõugas]] (laht) ** [[Neemeotsa lõugas]] (laht) ** [[Silmi lõugas]] (laht) ** [[Hauaneeme laht]] * [[Hara laht]] ** [[Hobuloo lõugas]] (laht) ** [[Saunalaht]] ** [[Odakivi laht]] ** [[Hara salm]] (väin) ** [[Naskali laht]] ** [[Sagu laht]] * [[Kolga laht]] ** [[Koljulõugas]] (laht) ** [[Kura laht (Soome laht)|Kura laht]] ** [[Aablaht]] ** [[Salmistu laht]] ** [[Haapse laht]] * [[Kaberneeme laht]] * [[Ihasalu laht]] ** [[Jõesuu laht]] ([[Jägala laht]]) ** [[Muuga laht]] ** [[Randvere laht]] ** [[Tammneeme laht]] ** [[Lisvi laht]] ** [[Võrkaia laht]] ** [[Miku-Kräsuli lauk]] (laht) ** [[Jaani laht]] ** [[Lännemäe laht]] ** [[Kelvingi laht]] ** [[Kuusiku laht]] ** [[Oti lõugas]] (laht) ** [[Liivalaht]] ** [[Aksi salm]] (väin) * [[Väike salm]] (väin) * [[Suur salm]] (väin) * [[Tallinna laht]] ** [[Püünsi salm]] (väin) ** [[Haabneeme laht]] ** [[Saartevahe haak]] (laht) ** [[Paljassaare laht]] ** [[Suur haak]] (laht) ** [[Väike haak]] (laht) ** [[Kopli laht]] ** [[Kakumäe laht]] * ''Naissaare ümbrus:'' ** [[Veskikari lõugas]] (laht) ** [[Külasadam]] (laht) ** [[Kabelilõugas]] (laht) ** [[Axelsvikin]] (laht) ** [[Träskevikin]] (laht) ** [[Holmi lõugas]] (laht) ** [[Lohusalu laht]] ** [[Lahepere laht]] ** [[Pakri laht]] *''Väike-Pakri ümbrus:'' ** [[Kapp'l vik]] (laht) ** [[Skäppholm's vik]] (laht) ** [[Käiäl-krokin]] (laht) ** [[Langgranne-sände]] (laht) ** [[San-vik]] (laht) *''Suur-Pakri ümbrus:'' ** [[Lihl-viki]] (laht) ** [[Stor vik]] (laht) ** [[Di-vik]] (laht) ** [[San-krokin]] (laht) ** [[Hamplands-krokin]] (laht) ** [[Gäir-krokin]] (laht) ** [[Tränäur-krokin]] (laht) ** [[Hinkvik-krokin]] (laht) ** [[Balg-krokin]] (laht) ** [[Kurkse väin]] ** [[Vihterpalu laht]] ** [[Allika laht]] ** [[Keibu laht]] }} ==== Saared ==== {{veergude loend|laius=12em| * [[Aegna]] * [[Aksi]] * [[Allikari]] * [[Alu kari]] * [[Alu saar]] * [[Bjärrgronne]] * [[Haldi saar]] * [[Hara saar]] * [[Kappa saar]] * [[Kelnase kari]] * [[Keri]] saar * [[Kivi-Mourikkari]] * [[Kivikari]] * [[Koipsi saar]] * [[Korgessaare kari]] * [[Krassi saar]] * [[Kräsuli]] * [[Kuhjakari]] * [[Kumbli]] saar * [[Laevakari]] * [[Lahesaar]] * [[Laiakari]] * [[Liivakari]] * [[Lipukari]] * [[Luod]] * [[Mohni]] * [[Mourikkari]] * [[Mätta kari]] * [[Naissaar]] * [[Pandju]] saar * [[Pedassaar]] * [[Pikassääre kari]] * [[Prangli]] * [[Rammu saar]] * [[Rohukari]] * [[Rohusi saar]] * [[Seinakari]] * [[Sepa kari]] * [[Sillikrunn]] * [[Sjölafluto]] * [[Storgronne]] * [[Suur-Malusi]] * [[Suur-Pakri]] (''Stora Rågö'') * [[Tiirloo säär]] * [[Tiirukari]] * [[Turskakari]] * [[Umblu saar]] * [[Vahekari]] * [[Vana patarei]] * [[Vennastekehvel]] * [[Vullikrunn]] * [[Väike Laiakari]] * [[Väike Pikakari]] * [[Väike-Malusi]] * [[Väike-Pakri]] (''Lilla Rågö'') }} == Taristu == Harju maakonnas asuvast Tallinnast algavad Eesti põhilised transpordimagistraalid: Maanteed: [[Tallinna–Narva maantee]], [[Tallinna–Tartu maantee]], [[Tallinna–Paldiski maantee]], [[Tallinna–Viljandi maantee]], [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]] ([[Via Baltica]]); Reisirongiliinid: [[Tallinna–Narva rongiliin]], [[Tallinna–Tartu rongiliin]], [[Tallinna–Viljandi rongiliin]], [[Tallinna–Pärnu rongiliin]], [[Tallinna–Paldiski rongiliin]], [[Tallinna–Riisipere rongiliin]] Lennujaamad: [[Lennart Meri Tallinna lennujaam]], [[Ämari lennuväli]] Sadamad: [[Tallinna sadam]], [[Muuga sadam]], [[Paldiski Lõunasadam]], [[Paldiski Põhjasadam]] === Ajaloolised taristud === Raudteed: laiarööpmelised [[Balti raudtee|Paldiski Tosno raudtee]] (tänapäeval [[Tallinna–Keila raudtee]], [[Keila–Paldiski raudtee]] ja [[Tallinna–Narva raudtee]]) ja [[Keila–Haapsalu raudtee]]; kitsarööpmelised Tallinna–Alliku ([[Türi]])–[[Pärnu]] raudtee ([[Tallinna–Viljandi rongiliin]] ja [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee]]), Tallinna–[[Suurupi]] raudtee, [[Vääna]]–[[Humala]] raudtee ja [[Harku–Pühaküla raudtee]] (hiljem [[Liiva–Vääna raudtee]]), [[Tallinna–Pääsküla kitsarööpmeline raudtee]] (hiljem [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]]), [[Jägala-Joa puupapivabriku (era)raudtee]], [[Naissaare kindluse raudtee]], [[Riisipere–Vaimõisa (era)raudtee]], Kivimaanteed: [[Tallinna–Narva maantee|Tallinna–Narva]], [[Piibe maantee]] (Tallinna–Jõelähtme–Tartu), Tallinna–Paide–Tartu (osa tänapäeva [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]]st), [[Raudalu]] maantee (Tallinna–Rapla–Pärnu ehk osa tänapäeva [[Tallinna–Rapla–Türi maantee]]st), Pärnu maantee (Tallinna–[[Arudevahe]]–Pärnu ehk osa tänapäeva [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]]st), [[Uus Haapsalu maantee]] (Tallinna–[[Arudevahe]]–Haapsalu), [[Vana Haapsalu maantee]] (Tallinn–[[Keila]]–Haapsalu), [[Tallinna–Paldiski maantee|Paldiski maantee]] (Tallinn–Keila–Paldiski). == Majandus == Harju maakonna majandus on Eesti maakondadest kõige mitmekesisem. 2008. aastal moodustas Harju maakonna [[SKP]] 59,6% Eesti SKP-st. == Ajalugu == {{vaata|Tallinna kubermang|Tallinna kreis|Harju kreis}} [[Harju kreis]] taasmoodustati pärast [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonna]] [[Tallinna kreis|Tallinna]] ja [[Paldiski kreis]]i likvideerimist [[1796]]. aastal endise ühise Harju kreisi moodustamisega. Harju kreis jaotus Ida-, Lõuna- ja Lääne-Harjumaaks. Lääne-Harjumaal: asus 1 linn ([[Paldiski]] ja 4 [[kirikukihelkond]]a: [[Harju-Madise kihelkond]], [[Keila kihelkond]], [[Nissi kihelkond]], [[Risti kihelkond]]. Lõuna-Harjumaal asusid 4 [[kirikukihelkond]]a: [[Hageri kihelkond]], [[Juuru kihelkond]], [[Kose kihelkond]], [[Rapla kihelkond]]. Ida-Harjumaal asusid [[kubermangulinn]] [[Tallinn]] ja [[Tallinna linnasaras]] ehk patrimoniaalpiirkond, [[Suur-Paljassaare|Suur-]] ja [[Väike-Paljassaare]] ning 4 [[kirikukihelkond]]a: [[Harju-Jaani kihelkond]], [[Jõelähtme kihelkond]], [[Jüri kihelkond]], [[Kuusalu kihelkond]] ja Soome lahe saared. [[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|Eesti haldusjaotus (1925)]] Eesti vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise järel säilid [[Eestimaa kubermang]]us ja [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermang]]u [[eesti haldusjaotus#Eesti Vabariik|haldusjaotus]]. Alles 1920. aastal moodustas Eesti Vabariigi valitsus lisaks olemasolevatele Harju, [[Järva maakond#Ajalugu|Järva]], [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu]], [[Saare maakond#Ajalugu|Saare]], [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]]adele ka [[Petseri maakond|Petseri maakonna]] ja [[Valga maakond#Ajalugu|Valga maakonna]]. {{vaata|Harju maavalitsus|Harju maakonnanõukogu}} [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]] likvideeriti Eestis senised maakonna [[omavalitsus]]ed. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste [[maavalitsus]]te esimeestena. [[1. mai]]l 1938 jõustunud maakonnaseaduse järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas, asendades seni eksisteerinud [[Ajutise maavalitsuse esimees|ajutise maavalitsuse esimehe]] ametikoha. [[1939. aasta vallareform]]iga [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Harju maakonnas]]: [[Alavere vald (Kose kihelkond)|Alavere vald]], [[Ingliste vald]], [[Kabala vald (Rapla kihelkond)|Kabala vald]], [[Kaiu vald (Juuru kihelkond)|Kaiu vald]], [[Kiiu vald]], [[Kloostri vald]], [[Kodasu vald]], [[Kurna vald]], [[Laitse vald]], [[Nabala vald]], [[Nehatu vald]], [[Riisipere vald]], [[Saku vald (1921)|Saku vald]], [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi vald]], [[Tuhala vald]], [[Vihterpalu vald]], [[Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond)|Viimsi vald]], [[Vääna vald]] ning [[Eesti valdade loend (1939)|moodustati]]: [[Anija vald (1939)|Anija vald]], [[Hageri vald (1939)|Hageri vald]], [[Harku vald (1939)|Harku vald]], [[Iru vald (1939)|Iru vald]], [[Juuru vald (1939)|Juuru vald]], [[Järvakandi vald (1939)|Järvakandi vald]], [[Jõelähtme vald (1939)|Jõelähtme vald]], [[Keila vald (1939)|Keila vald]], [[Kehtna vald (1939)|Kehtna vald]], [[Kernu vald (1939)|Kernu vald]], [[Kohila vald (1939)|Kohila vald]], [[Kolga vald (1939)|Kolga vald]], [[Kuimetsa vald (1939)|Kuimetsa vald]], [[Kuivajõe vald (1939)|Keila vald]], [[Kuusalu vald (1939)|Kuusalu vald]], [[Kõnnu vald (1939)|Kõnnu vald]], [[Kõue vald (1939)|Kõue vald]], [[Naissaare vald (1939)|Naissaare vald]], [[Nissi vald (1939)|Nissi vald]], [[Nõva vald (1939)|Nõva vald]], [[Padise vald (1939)|Padise vald]], [[Pakri vald (1939)|Pakri vald]], [[Peningi vald (1939)|Peningi vald]], [[Prangli vald (1939)|Prangli vald]], [[Raasiku vald (1939)|Raasiku vald]], [[Rae vald (1939)|Rae vald]], [[Raikküla vald (1939)|Raikküla vald]], [[Rapla vald (1939)|Rapla vald]], [[Ravila vald (1939)|Ravila vald]], [[Saue vald (1939)|Saue vald]], [[Tõdva vald (1939)|Tõdva vald]], [[Varbola vald (1939)|Varbola vald]]. [[26. september]] [[1950]] võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] vastu seadluse, millega muudeti [[Eesti NSV haldusjaotus|endine halduskorraldus]] ning likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti NSV territoorium jagati 39 [[maarajoon]]iks. [[Eesti NSV]]-s moodustati [[Harjumaa]] põhjaosast (välja arvatud [[Tallinn]] kui vabariikliku alluvusega linn) aastal [[1950]] seoses maakondade kaotamisega [[Harju rajoon]]. [[Harjumaa]] lõunaosast moodustati 1950. aastal [[Rapla rajoon]]. Endise [[Harjumaa]] aladest ja [[Läänemaa]] idapoolse osast moodustati [[Märjamaa rajoon]]. [[3. mai]]l [[1952]] võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] seadluse, mille kohaselt [[10. mai]]st [[1952]] muudeti endine halduskorraldus ja uue jaotuse kohaselt moodustati Eesti senise 39 rajooni asemel 3 oblastit. [[Tallinna oblast]]isse kuulus 3 linna ja 12 rajooni: [[Harju rajoon]], [[Jõhvi rajoon]], [[Keila rajoon]], [[Kiviõli rajoon]], [[Kohtla-Järve]] linn, [[Kose rajoon]], [[Loksa rajoon]], [[Narva]] linn, [[Paide rajoon]], [[Rakvere rajoon]], [[Rapla rajoon]], [[Tallinn]]a linn, [[Tapa rajoon]], [[Türi rajoon]], [[Väike-Maarja rajoon]]. [[Oblast (NSVL)|Oblastid]] Eesti NSV-s likvideeriti [[27. aprill]]il [[1953]] ning uueks haldusjaotuseks kujunes: 5 vabariikliku alluvusega linna ja 30 rajooni. Aastal [[1957]] liideti Harju rajooniga likvideeritud [[Loksa rajoon]]i läänepool. Aastal [[1959]] liideti sellega [[Kose rajoon]]i kesk- ja põhjaosa. Samas anti Tallinnast lääne pool asuvad alad [[Keila rajoon]]i koosseisu. Aastal [[1962]] liideti Harju rajooniga Keila rajoon ja [[Rapla rajoon]]i [[Kõue külanõukogu]]. Aastal [[1963]] liideti [[Paide rajoon]]i põhjaosa. Aastate jooksul loovutati maid ka Tallinna linnale, sealhulgas [[Saue]] ([[1960]]) ja [[Maardu]] ([[1962]]). 1990. aastal 1. jaanuarist taastatati [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i [[seadlus]]ega<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28134 Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest], [[ENSV Teataja]] 1989, nr. 40, art. 614</ref> [[Harju rajoon]]i piires Harju maakond. 2011. aastal kuulusid Harju maakonda linnad ja vallad: [[Tallinna linn]], [[Keila linn]], [[Loksa linn]], [[Maardu linn]], [[Paldiski linn]], [[Saue linn]], [[Aegviidu vald]], [[Anija vald (2002)|Anija vald]], [[Harku vald]], [[Jõelähtme vald]], [[Keila vald]], [[Kernu vald]], [[Kiili vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Nissi vald]], [[Padise vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Saku vald]], [[Saue vald (1991)|Saue vald]], [[Vasalemma vald]], [[Viimsi vald]]. 2017. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel liitusid [[Lääne-Harju vald]]a: [[Keila vald|Keila]], [[Padise vald|Padise]] ja [[Vasalemma vald]] ning [[Paldiski]] linn. Haldusreformi järel kuulub Harju maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Anija vald]] ning alates 24. oktoobrist 2017 [[Saue vald]] ja [[Lääne-Harju vald]]. Oma haldusterritoriaalsed piirid säilitasid [[Tallinna linn]], [[Keila]] linn, [[Maardu]] linn, [[Loksa]] linn, [[Harku vald]], [[Jõelähtme vald]], [[Kiili vald]], [[Kose vald]], [[Kuusalu vald]], [[Raasiku vald]], [[Rae vald]], [[Saku vald]] ja [[Viimsi vald]].<ref>[https://maakonnaplaneering.ee/harjumaaplaneering Harjumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref> == Vaata ka == * [[Harjumaa Omavalitsuste Liit]] * [[Harjumaa teenetemärk]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="BIL15">[http://harju.maavalitsus.ee/et/uldinfo Harju Maavalitsus], Harju Maavalitsuse koduleht (vaadatud 6. september 2013)</ref> <ref name="zYJm1">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=Rv0291&ti=RAHVAARV%2C+PINDALA+JA+ASUSTUSTIHEDUS+HALDUS%DCKSUSE+V%D5I+ASUSTUS%DCKSUSE+LIIGI+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2 Eesti Statistika] vaadatud 30.04.11</ref> <ref name="jEPGE">2007.-2009. libisev keskmine</ref> <ref name="6uBC4">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="GrNIV">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27</ref> <ref name="F5KDY">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32</ref> <ref name="I6Fmn">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> <ref name="QB5Cm">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Harju County}} * [http://www.stat.ee/ppe-harju-maakond Harju maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis {{Geograafiline asukoht | Keskel = Harju maakond | Põhi = [[Soome laht]] | Ida = [[Lääne-Viru maakond]] | Kagu = [[Järva maakond]] | Lõuna = [[Rapla maakond]] | Lääs = [[Lääne maakond]] }} {{EST}} {{koord |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Harju maakond| ]] r1qegnv4k7493q4r73wxjp29ip6gtlu 0 5952 6166070 6054589 2022-07-23T10:14:03Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit [[Järvamaa]].}} {{Provints | nimi = Järva maakond | lipp = Flag of et-Järva maakond.svg | lipu_link = [[Järvamaa lipp]] | vapp = Et-Järva maakond-coa.svg | vapi_link = [[Järvamaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Paide]] | asendikaardi_pilt = Järva County in Estonia.svg }} '''Järva maakond'''<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref> ehk '''Järvamaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]]s. Maakond asub Eesti keskosas ning piirneb läänes [[Harju maakond|Harju]] ja [[Rapla maakond|Rapla]], põhjas ja kirdes [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]], kagus [[Jõgeva maakond|Jõgeva]], lõunas [[Viljandi maakond|Viljandi]] ning edelas [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnaga]]. ==Loodus== Järva maakond asub [[Pandivere kõrgustik]]u alal, kus tasandikud vahelduvad voortega. Maakonna loodeosa ulatub soostunud tasandikega [[Kõrvemaa]]le, kus asub ka 106 meetri kõrgune [[Valgehobusemägi]]. Järvamaa kõrgeim punkt on [[Reinevere]] küla põhjapiiril Reinevere–Tapa maanteest 0,4 km läänes asuv 136 m kõrgune [[Tõrevere mägi]]. Pinnakate on suhteliselt õhuke. Rohkem kui poole Järvamaast hõlmavad kaitsealad, millest suurim on [[Pandivere veekaitseala]]. Maakond on tuntud allikate ja soode poolest. ==Kohalikud omavalitsused== [[File:Järva municipalities 2017.png|thumb|300px|Järvamaa omavalitsusüksused peale [[2017. aasta haldusreform|2017. aasta haldusreformi]]]] [[Pilt:Jarva municipalities.png|thumb|300px|Järvamaa omavalitsusüksused enne 2005. aastat]] [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Järva maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Järva vald]], alates 22. oktoobrist 2017 [[Türi vald]] ning alates 25. oktoobrist 2017 [[Paide linn]]. Türi valla koosseisu kuulub nüüd ka endine [[Käru vald]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnast]]<ref>[https://maakonnaplaneering.ee/jarva-maakondplaneering Järvamaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>. Järva maakonnas on 3 omavalitsusüksust: ; Linn: [[Paide linn (haldusüksus)|Paide]] ; Vallad: [[Järva vald]] – [[Türi vald]] ==Rahvastik== ===Demograafilised näitajad=== Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Järva maakonnas 36 130 elanikku. Neist oli 46,43% mehi ja 53,57% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 9,83‰, suremuse üldkordaja 11,93‰ ja loomulik iive −2,10‰. 93,56% elanikest oli [[eestlased]] ja 3,33% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,20%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,95% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,85%. Töötuse määr<ref>2007.–2009. aasta libisev keskmine</ref> oli 7,2%. Elanike tihedus oli 14,7 in/km&sup2;.<ref>[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]</ref> ===Asustusüksused=== Järva maakonnas on 2 linna, 1 alev, 10 alevikku ja 192 küla. ; Linnad: [[Paide]], [[Türi]] ; Alev: [[Järva-Jaani]] ; Alevikud: [[Ambla]] – [[Aravete]] – [[Käravete]] – [[Käru alevik|Käru]] – [[Koeru]] – [[Oisu]] – [[Peetri (Kareda)|Peetri]] – [[Roosna-Alliku]] – [[Särevere]] – [[Väätsa]] ; Külad: [[Aasuvälja (Türi)|Aasuvälja]] – [[Abaja (Järva)|Abaja]] – [[Ageri]] – [[Ahula]] – [[Albu]] – [[Allikjärve]] – [[Ammuta]] – [[Anna küla|Anna]] – [[Arkma]] – [[Aruküla (Järva)|Aruküla]] – [[Ataste]] – [[Eistvere]] – [[Eivere]] – [[Ervita]] – [[Esna]] – [[Huuksi]] – [[Imavere (Järva)|Imavere]] – [[Jalalõpe]] – [[Jalametsa]] – [[Jalgsema]] – [[Jõeküla (Järva)]] – [[Jõeküla (Türi)]] – [[Jõgisoo (Järva)|Jõgisoo]] – [[Jändja]] – [[Järavere]] – [[Järva-Madise]] – [[Kaalepi]] – [[Kaaruka]] – [[Kabala (Türi)|Kabala]] – [[Kagavere]] – [[Kahala (Järva)]] – [[Kahala (Türi)]] – [[Kalitsa]] – [[Kapu]] – [[Kareda]] – [[Karinu]] – [[Karjaküla (Türi)|Karjaküla]] – [[Keri]] – [[Kihme]] – [[Kiigevere]] – [[Kirila]] – [[Kirisaare]] – [[Kirna (Türi)|Kirna]] – [[Kodasema]] – [[Koidu-Ellavere]] – [[Koigi]] – [[Kolu (Türi)|Kolu]] – [[Koordi]] – [[Korba]] – [[Kriilevälja]] – [[Kukevere]] – [[Kuksema]] – [[Kullimaa (Türi)|Kullimaa]] – [[Kurisoo]] – [[Kurla]] – [[Kuusna]] – [[Kõdu küla|Kõdu]] – [[Kädva]] – [[Kändliku]] – [[Kärevere (Türi)|Kärevere]] – [[Käsukonna]] – [[Köisi]] – [[Küti (Järva)|Küti]] – [[Laaneotsa]] – [[Laimetsa]] – [[Laupa]] – [[Lauri (Türi)|Lauri]] – [[Lehtmetsa (Järva)|Lehtmetsa]] – [[Liusvere]] – [[Lokuta (Türi)|Lokuta]] – [[Lungu]] – [[Lõõla]] – [[Lähevere]] – [[Meossaare]] – [[Merja]] – [[Metsla]] – [[Metsaküla (Türi)|Metsaküla]] – [[Metstaguse]] – [[Mustla (Paide)|Mustla]] – [[Mustla-Nõmme]] – [[Mõnuvere]] – [[Mäeküla (Paide)]] – [[Mäeküla (Türi)]] – [[Mägede]] – [[Mägise]] – [[Mäo (Paide)|Mäo]] – [[Märjandi]] – [[Mündi]] – [[Müüsleri]] – [[Neitla]] – [[Norra (Järva)|Norra]] – [[Nurme (Paide)|Nurme]] – [[Nurmsi (Paide)|Nurmsi]] – [[Näsuvere]] – [[Oeti]] – [[Ojaküla (Paide)|Ojaküla]] – [[Ollepa]] – [[Orgmetsa]] – [[Otiku]] – [[Pala (Türi)|Pala]] – [[Peedu (Järva)|Peedu]] – [[Pibari]] – [[Piiumetsa]] – [[Pikaküla]] – [[Poaka]] – [[Prandi]] – [[Preedi]] – [[Prääma]] – [[Puhmu]] – [[Puiatu (Järva)]] – [[Puiatu (Paide)]] – [[Pullevere]] – [[Purdi]] – [[Põikva]] – [[Päinurme]] – [[Pällastvere]] – [[Pätsavere]] – [[Raka (Järva)|Raka]] – [[Ramma]] – [[Rassi]] – [[Raukla]] – [[Rava (Järva)|Rava]] – [[Reinevere]] – [[Reopalu]] – [[Retla]] – [[Rikassaare]] – [[Roosna]] – [[Roovere]] – [[Rutikvere]] – [[Rõhu]] – [[Röa (Türi)|Röa]] – [[Saareotsa]] – [[Sagevere]] – [[Salutaguse (Järva)|Salutaguse]] – [[Santovi]] – [[Sargvere]] – [[Saueaugu]] – [[Seidla]] – [[Seinapalu]] – [[Seliküla]] – [[Sillaotsa]] – [[Silmsi (Järva)|Silmsi]] – [[Sonni]] – [[Soosalu (Järva)|Soosalu]] – [[Sugalepa]] – [[Suurpalu]] – [[Sõmeru (Paide)|Sõmeru]] – [[Sõrandu]] – [[Sääsküla (Järva)|Sääsküla]] – [[Taadikvere]] – [[Taikse]] – [[Tammeküla]] – [[Tammiku (Järva)|Tammiku]] – [[Tamsi (Järva)|Tamsi]] – [[Tarbja]] – [[Tori küla|Tori]] – [[Tudre]] – [[Tännapere]] – [[Tännassilma (Türi)|Tännassilma]] – [[Türi-Alliku]] – [[Udeva]] – [[Vaali]] – [[Vahuküla]] – [[Valasti]] – [[Valgma (Paide)]] – [[Valila]] – [[Vao (Järva)|Vao]] – [[Vedruka (Paide)|Vedruka]] – [[Veskiaru]] – [[Vetepere]] – [[Viisu]] – [[Vilita]] – [[Villevere]] – [[Viraksaare]] – [[Vissuvere (Türi)|Vissuvere]] – [[Visusti (Järva)|Visusti]] – [[Vodja]] – [[Vuti]] – [[Võrevere]] – [[Võõbu]] – [[Väike-Kareda]] – [[Väinjärve]] – [[Väljaotsa]] – [[Väljataguse (Türi)|Väljataguse]] – [[Õle]] – [[Äiamaa]] – [[Ämbra]] – [[Änari]] – [[Öötla]] – [[Ülejõe (Järva)]] – [[Ülejõe (Türi)]] <gallery> Seidla mõisa tuuleveski1.jpg|Seidla mõisa tuuleveski Esna allikajärv.jpg|Esna allikajärv Albu mõisa sild 2012.jpg|Albu mõisa sild Roosna-Alliku mõisa peahoone.jpg|Roosna-Alliku mõisa peahoone Järva-Peetri kirik2.jpg|Järva-Peetri kirik Laupa mõisa peahoone 2012.jpg|Laupa mõisa peahoone </gallery> ==Ajalugu== {{vaata|Tallinna kubermang|Järvamaa|Paide kreis|Järva kreis}} [[File:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|300px|Eesti haldusjaotus 1925]] [[Järva kreis]] taasmoodustati [[1783]]. aastal. [[Harju kreis]] jaotus Ida- ja Lääne-Järvamaaks. Ida-Järvamaal asusid: [[Ambla kihelkond]], [[Järva-Madise kihelkond]],[[Järva-Jaani kihelkond]], [[Koeru kihelkond]] ja Lõuna-Järvamaal: kreisilinn [[Paide]], [[Peetri kihelkond]], [[Paide kihelkond]], [[Anna kihelkond]], [[Türi kihelkond]]. [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]] [[1939. aasta vallareform]]iga [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Järva maakonnas]]: [[Anna vald]], [[Aru vald]], [[Esna vald]], [[Kirna vald]], [[Kuksema vald]], [[Mäo vald]], [[Nõmmküla vald (Ambla kihelkond)|Nõmküla vald]], [[Vahastu vald]] ning [[Eesti valdade loend (1939)|moodustati]]: [[Albu vald (1939)|Albu vald]], [[Ambla vald (1939)|Ambla vald]], [[Kareda vald (1939)|Kareda vald]], [[Koigi vald (1939)|Koigi vald]], [[Käru vald (1939)|Käru vald]], [[Lehtse vald (1939)|Lehtse vald]], [[Paide vald (1939)|Paide vald]], [[Rakke vald (1939)|Rakke vald]], [[Särevere vald (1939)|Särevere vald]], [[Vajangu vald (1939)|Vajangu vald]], [[Võhmuta vald (1939)|Võhmuta vald]], [[Väinjärve vald (1939)|Väinjärve vald]], [[Väätsa vald (1939)|Väätsa vald]]. {{vaata|1939. aasta vallareform|Eestis 1939 kaotatud valdade loend|Eesti valdade loend (1939)}} ;Järvamaa Eesti NSV-s {{vaata|Järvamaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Järvamaa TSN Täitevkomitee}}<ref>Järvamaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee isikulise koosseisu kinnitamise kohta, 15. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, 5. novembril 1946. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 3 28. jaanuaril — 28 января 1947. lk 79–80</ref> [[26. september]] [[1950]] võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] vastu seadluse, millega muudeti [[Eesti NSV haldusjaotus|endine halduskorraldus]] ning likvideeriti maakonnad ja vallad. {{vaata|Paide rajoon}} 2011. aastal oli Järva maakonnas: Paide linn, [[Albu vald]], [[Ambla vald]], [[Imavere vald]], [[Järva-Jaani vald]], [[Kareda vald]], [[Koeru vald]], [[Koigi vald]], [[Paide vald]], [[Roosna-Alliku vald]], [[Türi vald]], [[Väätsa vald]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub [[Türi vald|Türi valla]] koosseisu kuulub nüüd ka endine [[Käru vald]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnast]]. {{vaata|Järva maavanem|Järva Maavalitsus}} ==Vaata ka== *[[Järvamaa vapimärk]] *[[Järvamaa teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Järva County}} * [http://www.jarva.ee/ Järvamaa infoportaal] * [http://www.stat.ee/ppe-jarva-maakond Järva maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis * [https://goo.gl/maps/pAsAr54nSjVNZidF9 Järva maakond] kaardil {{koord |type=adm1st |region=EE}} {{EST}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Järva maakond| ]] jyrvtb11ax5zg3qo67t4da5vpowl8l3 0 5953 6166072 6132780 2022-07-23T10:14:19Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit [[Läänemaa]].}} {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}} {{keeletoimeta}} {{Provints | nimi = Lääne maakond | lipp = Läänemaa lipp.svg | lipu_link = [[Läänemaa lipp]] | vapp = Läänemaa vapp.svg | vapi_link = [[Läänemaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Haapsalu]] | asendikaardi_pilt = Lääne County in Estonia.svg |elanikke_viide=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0282U}} '''Lääne maakond'''<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref> ehk '''Läänemaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]] lääneosas. Hõlmab ajaloolise [[Läänemaa]] põhjaosa. Naabermaakonnad on kirdes [[Harju maakond]], idas [[Rapla maakond]], lõunas [[Pärnu maakond]], edelas [[Saare maakond|Saare]] ja läänes [[Hiiu maakond]]. Maakonnas on kolm omavalitsusüksust: [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]], [[Lääne-Nigula vald]] ja [[Vormsi vald]]. == Kohalikud omavalitsused == [[File:Lääne municipalities 2017.png|thumb|Läänemaa omavalitsusüksused peale [[2017. aasta haldusreform]]i]] [[Pilt:Laane municipalities.png|pisi|Lääne maakonna omavalitsusüksused enne 2013. aastat]] [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Lääne maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Lääne-Nigula vald]] ja alates 24. oktoobrist 2017 [[Haapsalu linn]]. Oma haldusterritoriaalse piiri säilitas [[Vormsi vald]]. Lääne-Nigula valla koosseisu kuulub nüüd ka endine [[Rehemäe|Rehemäe küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnast]]<ref>[https://web.archive.org/web/20210119194654/https://maakonnaplaneering.ee/laanemaaplaneering Läänemaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>. Lääne maakonnas on 3 omavalitsusüksust: ; Linn: [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]] ; Vallad: [[Lääne-Nigula vald]] – [[Vormsi vald]] == Rahvastik == === Demograafilised näitajad === Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Lääne maakonnas 27 477 elanikku. Neist 46,45% oli mehed ning 53,55% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 8,95‰, suremuse üldkordaja 12,99‰ ja loomulik iive 4,04‰. 87,80% elanikest oli [[eestlased]] ja 9,03% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,55%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,90% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 17,55%. Töötuse määr<ref name="EbhRZ" /> oli 8,9%. Elanike tihedus oli 11,5 in/km&sup2;.<ref name="stat.ee" /><br>24 569 <small>(1.01.2012, arvestatud rännet)</small><ref name="89RBd" /> Linnarahvastiku osatähtsus on 42,5%.<ref name="stat.ee" /> === Asustusüksused === Lääne maakonnas on 1 linn, 5 alevikku ja 185 küla. ;Linnad: [[Haapsalu]] ;Alevikud: [[Palivere]] – [[Paralepa]] – [[Risti]] – [[Taebla]] – [[Uuemõisa]] ;Külad: Vt. [[:Kategooria:Lääne maakonna külad|Lääne maakonna külad]] == Loodus == [[Pilt:Allikajärve lõkkekoht.jpg|thumb|Allikajärve lõkkekoht]] Läänemaa pinnamood on valdavalt tasane ja pinnakate suhteliselt paks. Lääne maakond jääb tervenisti [[Lääne-Eesti madalik]]ule. Rannajoone pikkus on umbes 415 km. Seda liigestavad lahed ([[Haapsalu laht]], [[Matsalu laht]], [[Rame laht]]) ja poolsaared ([[Noarootsi poolsaar]], [[Puise poolsaar]]). Suuremad [[saar]]ed on [[Vormsi saar]] ja [[Osmussaar]], neile lisandub ligi 300 [[Väinameri|Väinamere]] [[laid]]u ([[Pasilaid]], [[Hobulaid]], [[Rukkirahu]], [[Sõmeri]], [[Liialaid]], [[Tauksi]], [[Kumari laid|Kumari]]). Saared hõlmavad maakonna territooriumist 4,2%. Kõrgeim punkt merepinnast on [[Pikajala mägi]] – 60 m. Kokovkin (1998) eristab seal 8 esilekerkivat maastikuüksust:<ref name="Rapla" /> #Vihterpalu–Nõva liivikute ja soode piirkond. #Vormsi–Ridala piirkond (sh Vormsi saar, Noarootsi, Matsalu ja Haapsalu lahe vaheline ala koos väikesaarte ja laidudega. Maastikuüksusele on karakteersed oosid. #Kullamaa–Martna–Taebla piirkond. #Piirsalu–Palivere–Loodna piirkond. #Kasari–Vigala–Velise piirkond oma iseloomulike soomassiivide ja luhtadega. #Kirbla–Paatsalu piirkond lainjate meretasandikega. #Soontagana piirkond, mida ilmestavad moreeniga kaetud aluspõhjakõrgendikud ja viimaseid ümbritsevad sooalad. #Nurtu–Kõrve piirkond, mis on sooderikas. Läänemaa on üks Eesti soostunumaid piirkondi: soostumus on 24% pindalast.<ref name="Lääne" /> === Kaitstav loodus === {{vaata|Lääne maakonna kaitstavate loodusobjektide ja -alade loend}} Läänemaa territooriumil asub [[Matsalu rahvuspark]]. === Veekogud === {{vaata|Lääne maakonna veekogude loend}} Lääne maakonna veekogud kuuluvad [[Lääne-Eesti vesikond]]a ja jagunevad [[Matsalu alamvesikond|Matsalu]] ja [[Harju alamvesikond|Harju alamvesikonna]] vahel. Maakonnas on loendatud 24 allikat, 16 jõge, 25 oja, 29 peakraavi, 22 kraavi, 67 looduslikku järve, 5 paisjärve ja 4 tehisjärve.<ref name="KR" /> Suurim jõgi on [[Kasari jõgi]] (127,3 km) koos oma arvukate lisajõgedega. Suurim järv on [[Sutlepa meri]] (203,3 ha). Järverohkeimad alad on [[Nõva]] rannikupiirkond, [[Läänemaa Suursoo]] piirkond ja [[Noarootsi poolsaar|Noarootsi]] keskosa (endine [[Silmeni väin]]). Enamik Lääne maakonna järvi on rannikujärved – endised mereosad (jäänukjärved). === Merealad === ==== Lahed, väinad ==== {{vaata|Lääne maakonna mereosade loend}} ==== Saared ==== {{vaata|Lääne maakonna saarte loend}} == Vaatamisväärsused == {| |-valign="top" | === Arheoloogiamälestised === Kivikalmed: *[[Jõõdre kivikalme]] *[[Enivere Kalmustimägi]] *[[Kirimäe põletusmatus]] *[[Kalmumäe kivikalme]] *[[Vahtramäe kivikalme]] *[[Varetemägi]] *[[Jalukse Tiinamägi]] *[[Koela Kivipõllumägi]] *[[Risti tarandkalme]] *[[Taebla tarandkalme]] *[[Uugla Veskimäe kivikalmed]] *[[Uugla kivikalme]] | Ohverduskohad: *[[Jalukse ohvripuud]] *[[Kuluse hiiemägi]] *[[Linnamäe ohvrikivi]] *[[Uugla lohukivi]] Muinaslinnused: *[[Ehmja Kuradimägi]] *[[Keedika linnus]] *[[Kullamaa linnus]] *[[Leedi Hallimägi]] *[[Palivere linnus]] *[[Tubrilinn]] *[[Jalukse ringvall-linnus]] | Pelgupaigad: *[[Uplinn]] *[[Essu aarde- või ohvrileid]] *[[Haapsalu hõbeaare]] *[[Inju kaks leidu]] *[[Karuse muinasleiud]] *[[Kihme aardeleid]] *[[Parivere aardeleid]] | === Arhitektuurimälestised === Kirikud: *[[Haapsalu Jaani kirik]] *[[Kullamaa kirik]] *[[Lääne-Nigula kirik]] *[[Martna kirik]] *[[Noarootsi kirik]] *[[Nõva kirik]] *[[Piirsalu kirik]] *[[Ridala kirik]] | Mõisad: *[[Haeska mõis]] *[[Keskvere mõis]] *[[Kiltsi mõis]] *[[Penijõe mõis]] *[[Puhtu mõis]] *[[Riguldi mõis]] *[[Suure-Lähtru mõis]] *[[Suure-Rõude mõis]] *[[Tuudi mõis]] *[[Ungru loss]] Kivilinnused: *[[Haapsalu piiskopilinnus]] *[[Koluvere piiskopilinnus]] |} {{vaata|Läänemaa mõisate loend}} == Ajalugu == Varasema ajaloo kohta vaata artiklitest ''[[Läänemaa]], [[Haapsalu kreis]] ja [[Haapsalu rajoon]]'' [[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|300px|Eesti haldusjaotus (1925)]] [[Läänemaa]] [[Lääne kreis]]i kuulusid [[Eestimaa kubermang]]us: [[Märjamaa kihelkond]], [[Kullamaa kihelkond]], [[Vigala kihelkond]], [[Kirbla kihelkond]], [[Mihkli kihelkond]], [[kreisilinn]] [[Haapsalu]], [[Haapsalu kihelkond]], [[Ridala kihelkond]], [[Martna kihelkond]], [[Lihula kihelkond]], [[Karuse kihelkond]], [[Hanila kihelkond]], [[Varbla kihelkond]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Noarootsi kihelkond]], [[Vormsi]] saarel [[Vormsi kihelkond]] ja [[Hiiumaa]]l [[Pühalepa kihelkond]], [[Käina kihelkond]], [[Reigi kihelkond]], [[Emmaste kihelkond]]. [[File:Oest.jpg|pisi|vasakul|Lääne maakond, 1926. aasta kaardil]] Lääne maakonna kogupindala oli 4 780 ruutkilomeetrit. Lääne maakonnas oli kaks linna – [[Haapsalu]] ja [[Kärdla]]. Kihelkondi oli 18, nendest 5 saartel. Mandrilised kihelkonnad olid: [[Hanila kihelkond|Hanila]], [[Karuse kihelkond|Karuse]], [[Kirbla kihelkond|Kirbla]], [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa]], [[Lihula kihelkond|Lihula]], [[Lääne-Nigula kihelkond|Lääne-Nigula]], [[Martna kihelkond|Martna]], [[Mihkli kihelkond|Mihkli]], [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa]], [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi]], [[Ridala kihelkond|Ridala]], [[Varbla kihelkond|Varbla]] ja [[Vigala kihelkond|Vigala]]. Hiiumaal asetsesid [[Emmaste kihelkond|Emmaste]], [[Käina kihelkond|Käina]], [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa]] ja [[Reigi kihelkond]]. [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – läänemaa.jpg|pisi|300px|1939. aasta vallareformiga muudetud valdade piirid]] [[1939. aasta vallareform]]iga [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Lääne maakonnas]]: [[Haimre vald]], [[Jõgisuu vald]], [[Kalju vald]], [[Kolovere-Kalju vald]], [[Luiste vald]], [[Massu vald]], [[Paadremaa vald]], [[Paatsalu vald]], [[Palivere vald]], [[Paslepa vald]], [[Saulepi vald]], [[Sinalepa vald]], [[Sooniste vald (Kullamaa kihelkond)|Sooniste vald]], [[Sutlepa vald]], [[Vaikna vald]], [[Veltsa vald]], [[Võnnu vald]] ning [[Eesti valdade loend (1939)|moodustati]]: [[Asuküla vald (1939)|Asuküla vald]], [[Emmaste vald (1939)|Emmaste vald]], [[Karuse vald (1939)|Karuse vald]], [[Kirbla vald (1939)|Kirbla vald]], [[Kullamaa vald (1939)|Kullamaa vald]], [[Kõrgesaare vald (1939)|Kõrgesaare vald]], [[Käina vald (1939)|Käina vald]], [[Lihula vald (1939)|Lihula vald]], [[Martna vald (1939)|Martna vald]], [[Märjamaa vald (1939)|Märjamaa vald]], [[Noarootsi vald (1939)|Noarootsi vald]], [[Oru vald (1939)|Oru vald]], [[Piirsalu vald (1939)|Piirsalu vald]], [[Pühalepa vald (1939)|Pühalepa vald]], [[Ridala vald (1939)|Ridala vald]], [[Riguldi vald (1939)|Riguldi vald]], [[Taebla vald (1939)|Taebla vald]], [[Varbla vald (1939)|Varbla vald]], [[Velise vald (1939)|Velise vald]], [[Vigala vald (1939)|Vigala vald]], [[Vormsi vald (1939)|Vormsi vald]]. {{vaata|1939. aasta vallareform|Eestis 1939 kaotatud valdade loend|Eesti valdade loend (1939)}} Praegune Lääne maakond loodi [[1. jaanuar]]il [[1990]] seoses maakondade taastamisega, kui Haapsalu rajoon nimetati ümber Haapsalu maakonnaks. Lääne maakonna nime sai maakond [[19. veebruar]]il 1990. 2011. aastal kuulusid Lääne maakonda: [[Haapsalu linn]] ja [[Hanila vald]], [[Kullamaa vald]], [[Lihula vald]], [[Lääne-Nigula vald]], [[Martna vald]],[[Noarootsi vald]], [[Nõva vald]], [[Ridala vald]], [[Vormsi vald]]. Maakonna piirid muutusid mõneti [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i käigus 2017. aastal, kui [[Hanila vald]] ja [[Lihula vald]] liideti [[Lääneranna vald|Lääneranna vallaga]], mis jäi [[Pärnu maakond]]a. {{vaata|Lääne maavanem|Lääne Maavalitsus}} === Haridusajalugu === ==== Õpetajakoolitus ==== 20. sajandi algupoolel tegutses Haapsalu külje all [[Uuemõisa]]s [[Läänemaa Õpetajate Seminar]]. 1950ndatel avati [[Haapsalu Pedagoogiline Kool]]. Õpetajakoolitus Läänemaal käivitati kolmandat korda [[1998]]. aastal, kui alustas tegevust [[Haapsalu Kolledž]], mis hakkas pakkuma ülikooliharidust ja Lääne regiooni haridustöötajatele täienduskoolitust. == Vaata ka == == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Rapla">Kokovkin, T. (1998). Maastikud. Rmt: Läänemaa II. Loodus. Haapsalu. Lk 5–14</ref> <ref name="Lääne">Kink, Hella. (2006). ''Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus"''. Tallinn, [[Teaduste Akadeemia Kirjastus]]. Lk 68</ref> <ref name="KR">[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPOtxBIAtNXgeoxUJjKT1hRwykuZ0zdo Keskkonnaregister]</ref> <ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]</ref> <ref name="EbhRZ">2007.-2009. libisev keskmine</ref> <ref name="89RBd">[http://www.stat.ee/57647 Statistikaameti koduleht]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Lääne County}} * [http://www.stat.ee/ppe-laane-maakond Lääne maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis * [[Kaie Ilves]], [http://www.le.ee/?a=uudised&b=6583 "Läänemaa elanike arv kahanes mullu Vormsi jagu"], Lääne Elu 20. jaanuar 2009 * [https://www.google.com/maps/place/L%C3%A4%C3%A4ne+maakond/@59.0101528,23.635246,8z/data=!4m2!3m1!1s0x46ed58ff15fd8791:0x300b36d18fc6070 Lääne maakond] kaardil {{EST}} {{koord |NS=58.91 |EW=23.75 |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Lääne maakond| ]] fx3qg5lh00r77afpixn5yihs8o9zzw9 0 5954 6166076 6137647 2022-07-23T10:15:16Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Rapla maakond | lipp = Raplamaa lipp.svg | lipu_link = [[Raplamaa lipp]] | vapp = Raplamaa vapp.svg | vapi_link = [[Raplamaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Rapla]] | asendikaardi_pilt = [[Pilt:Rapla County in Estonia.svg|250px|Rapla maakonna asendikaart]] |elanikke_viide=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0282U}} '''Rapla maakond'''<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref> ehk '''Raplamaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]]s. Raplamaa piirneb põhjas [[Harju maakond|Harju]], idas [[Järva maakond|Järva]], lõunas [[Pärnu maakond|Pärnu]], läänes [[Lääne maakond|Lääne maakonnaga]]. == Rapla maakonna haldusorganid == {{vaata|Rapla maavanem|Rapla maavalitsus|Rapla Maavolikogu}}<ref>[https://sonumid.ee/2018/02/07/ev-100-me-tahtsime-olla-vaba-rahvas-vabal-maal-ja-ise-oma-elu-korraldada/ EV 100: „Me tahtsime olla vaba rahvas vabal maal ja ise oma elu korraldada.“], sonumid.ee, 07/02/2018</ref> ==Kohalikud omavalitsused== [[Pilt:Rapla municipalities 2017.png|pisi|Raplamaa omavalitsusüksused peale [[2017. aasta haldusreform]]i]] [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Rapla maakonna koosseisu alates 20. oktoobrist 2017 [[Kehtna vald]] ning alates 21. oktoobrist 2017 [[Rapla vald]] ja [[Märjamaa vald]]. Oma haldusterritoriaalse piiri säilitas [[Kohila vald]]<ref>[https://web.archive.org/web/20210128034746/https://maakonnaplaneering.ee/raplamaaplaneering Raplamaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>. Rapla maakonnas on neli omavalitsusüksust (valda): [[Kehtna vald]] – [[Kohila vald]] – [[Märjamaa vald]] – [[Rapla vald]] ==Loodus== Raplamaad hõlmab neli [[Eesti maastikuline liigestus|Eesti maastikurajooni]]. Need on [[Põhja-Eesti lavamaa]], [[Lääne-Eesti madalik]], [[Kõrvemaa]] ja [[Pärnu madalik]]. Suurima osaga jääb Raplamaa Põhja-Eesti lavamaale. Suurem osa Raplamaast on [[silur]]i karbonaatsete kivimite [[avamusala]]l, maakonna põhjaosas avaneb ka [[ordoviitsium]]i ladestu. Maakonna kõrgeim koht on [[Paluküla Hiiemägi]]. === Veestik === Raplamaal asuv tähtsaim [[veelahe]] on [[Paluküla hiiemägi]], kust saavad alguse mitme Eesti vesikonna jõed. Rapla maakond on Eesti üks [[karst]]irohkemaid piirkondi<ref name="Rapla" />. Tähtsaim karstiala on rahvusvahelise tähtsusega [[Kuimetsa karstiala]]. Järvi on maakonnas vähe. ==Rahvastik== ===Demograafilised näitajad=== Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Rapla maakonnas 36 678 elanikku. Neist 47,63% oli mehed ning 52,37% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 11,04‰, suremuse üldkordaja 12,68‰ ja loomulik iive −1,64‰. 93,34% elanikest oli [[eestlased]] ja 3,93% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,54%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,11%. Töötuse määr<ref name="ymwNq" /> oli 9,2%. Elanike tihedus oli 12,3 in/km².<ref name="stat.ee" /> ===Asustusüksused=== {{ajakohastada}} Rapla maakonnas on 1 linn, 3 alevit, 14 alevikku ja 267 küla. ; Linn: [[Rapla]] ; Alevid: [[Järvakandi]] – [[Kohila]] – [[Märjamaa]] ; Alevikud: [[Aespa]] – [[Alu]] – [[Eidapere]] – [[Hageri]] – [[Hagudi]] – [[Juuru]] – [[Kaerepere]] – [[Kaiu]] – [[Käru alevik|Käru]] – [[Keava]] – [[Kehtna]] – [[Kuusiku]] – [[Lelle]] – [[Prillimäe]] ; Külad: [[Aandu]] – [[Adila]] – [[Ahekõnnu]] – [[Alaküla (Märjamaa)|Alaküla]] – [[Altküla (Märjamaa)|Altküla]] – [[Alu-Metsküla]] – [[Angerja]] – [[Aranküla]] – [[Araste]] – [[Aravere]] – [[Aruküla (Märjamaa)|Aruküla]] – [[Atla (Juuru)|Atla]] – [[Avaste]] – [[Ellamaa (Kehtna)|Ellamaa]] – [[Haakla]] – [[Hageri küla|Hageri]] – [[Hagudi küla|Hagudi]] – [[Haimre]] – [[Helda]] – [[Hertu]] – [[Hiie]] – [[Hiietse]] – [[Hõreda]] – [[Härgla]] – [[Iira]] – [[Inda]] – [[Ingliste]] – [[Jaaniveski]] – [[Jalase]] – [[Jaluse]] – [[Juula (Rapla)|Juula]] – [[Jõeküla (Käru)|Jõeküla]] – [[Jõeääre]] – [[Jädivere]] – [[Järlepa]] – [[Kadaka (Kohila)|Kadaka]] – [[Kaerepere küla|Kaerepere]] – [[Kaguvere]] – [[Kaigepere]] – [[Kalbu]] – [[Kalda (Juuru)|Kalda]] – [[Kalevi]] – [[Kangru (Märjamaa)|Kangru]] – [[Karitsa (Kaiu)|Karitsa]] – [[Kasti]] – [[Kastna (Kehtna)|Kastna]] – [[Kasvandu]] – [[Kausi]] – [[Kehtna-Nurme]] – [[Kelba]] – [[Kenni]] – [[Keo]] – [[Keskküla (Märjamaa)|Keskküla]] – [[Kesu (Vigala)]] – [[Kiilaspere]] – [[Kilgi (Märjamaa)|Kilgi]] – [[Kirna (Märjamaa)|Kirna]] – [[Kivi-Vigala]] – [[Kodila]] – [[Kodila-Metsküla]] – [[Kohatu (Märjamaa)|Kohatu]] – [[Kohtru]] – [[Koigi (Rapla)|Koigi]] – [[Koikse]] – [[Kojastu]] – [[Koluta]] – [[Konnapere]] – [[Konuvere]] – [[Koogimäe]] – [[Koogiste]] – [[Kuimetsa]] – [[Kuku]] – [[Kullimaa (Käru)|Kullimaa]] – [[Kumma]] – [[Kunsu]] – [[Kurevere (Vigala)|Kurevere]] – [[Kuusiku-Nõmme]] – [[Kõdu küla|Kõdu]] – [[Kõrbja]] – [[Kõrgu]] – [[Kõrtsuotsa]] – [[Kõrvetaguse]] – [[Käbiküla (Kehtna)]] – [[Käbiküla (Märjamaa)]] – [[Kädva]] – [[Kändliku]] – [[Käriselja]] – [[Kärpla]] – [[Laeste]] – [[Lalli (Kehtna)|Lalli]] – [[Lau]] – [[Laukna]] – [[Lauri (Käru)|Lauri]] – [[Leevre]] – [[Leibre]] – [[Lellapere]] – [[Lellapere-Nurme]] – [[Lestima]] – [[Linnaaluste]] – [[Lipa]] – [[Lipametsa]] – [[Lipstu]] – [[Loe küla|Loe]] – [[Lohu]] – [[Lokuta (Kehtna)|Lokuta]] – [[Lokuta (Märjamaa)|Lokuta]] – [[Loodna]] – [[Loone]] – [[Luiste]] – [[Lungu]] – [[Lõiuse]] – [[Lõpemetsa]] – [[Läti (Vigala)|Läti]] – [[Lümandu (Kohila)]] – [[Lümandu (Märjamaa)]] – [[Mahlamäe]] – [[Mahtra]] – [[Maidla (Märjamaa)]] – [[Maidla (Juuru)]] – [[Manni]] – [[Masti]] – [[Metsaääre (Märjamaa)|Metsaääre]] – [[Metsaääre (Kehtna)|Metsaääre]] – [[Metsküla (Märjamaa)|Metsküla]] – [[Metsküla (Raikküla)|Metsküla]] – [[Moka (Märjamaa)|Moka]] – [[Mukri]] – [[Mõisaaseme]] – [[Mõisamaa (Märjamaa)|Mõisamaa]] – [[Mõraste]] – [[Mäliste]] – [[Mälivere]] – [[Mällu]] – [[Männiku (Märjamaa)|Männiku]] – [[Nadalama (Kehtna)|Nadalama]] – [[Naistevalla]] – [[Napanurga]] – [[Naravere]] – [[Nurme (Märjamaa)|Nurme]] – [[Nurtu-Nõlva]] – [[Nõlva]] – [[Nõmme (Rapla)|Nõmme]] – [[Nõmmemetsa]] – [[Nõmmeotsa]] – [[Nõmmküla (Raikküla)|Nõmmküla]] – [[Nääri]] – [[Oblu]] – [[Oela]] – [[Oese (Vigala)|Oese]] – [[Ohekatku]] – [[Ohukotsu]] – [[Ohulepa]] – [[Ojapere]] – [[Ojaäärse]] – [[Oola]] – [[Orgita]] – [[Orguse (Juuru)|Orguse]] – [[Paaduotsa]] – [[Pae (Kehtna)|Pae]] – [[Paeküla]] – [[Pahkla]] – [[Paisumaa]] – [[Pajaka]] – [[Palamulla]] – [[Palase]] – [[Palasi (Kehtna)|Palasi]] – [[Paljasmaa]] – [[Pallika (Vigala)|Pallika]] – [[Paluküla (Kehtna)|Paluküla]] – [[Pihali]] – [[Pirgu]] – [[Pukamäe]] – [[Purga]] – [[Purila]] – [[Purku]] – [[Põikma]] – [[Põlli]] – [[Põlliku]] – [[Põllu]] – [[Põlma]] – [[Põrsaku]] – [[Päädeva]] – [[Päärdu]] – [[Pühatu]] – [[Rabivere]] – [[Raela]] – [[Raikküla]] – [[Raka (Rapla)|Raka]] – [[Rangu]] – [[Rassiotsa]] – [[Reonda]] – [[Ridaküla (Rapla)|Ridaküla]] – [[Riidaku]] – [[Ringuta]] – [[Risu-Suurküla]] – [[Rootsi (Kohila)|Rootsi]] – [[Russalu]] – [[Rõue]] – [[Rääski]] – [[Röa (Rapla)|Röa]] – [[Saarepõllu]] – [[Sadala (Juuru)|Sadala]] – [[Saksa küla|Saksa]] – [[Salutaguse (Kohila)|Salutaguse]] – [[Saunaküla]] – [[Seli (Rapla)|Seli]] – [[Seli-Nurme]] – [[Selja (Kehtna)|Selja]] – [[Sikeldi]] – [[Sipa]] – [[Sonni]] – [[Sooaluste]] – [[Sooniste]] – [[Soosalu (Märjamaa)|Soosalu]] – [[Sulu (Märjamaa)|Sulu]] – [[Sulupere]] – [[Sutlema]] – [[Suurekivi]] – [[Suurküla (Märjamaa)|Suurküla]] – [[Sõmeru (Märjamaa)|Sõmeru]] – [[Sõtke (Märjamaa)|Sõtke]] – [[Sääla]] – [[Tamme (Raikküla)|Tamme]] – [[Tamsi (Kaiu)|Tamsi]] – [[Tapupere]] – [[Teenuse]] – [[Tiduvere]] – [[Tolla]] – [[Tolli]] – [[Toomja]] – [[Tuti]] – [[Tõnumaa]] – [[Tõrma (Rapla)|Tõrma]] – [[Ummaru]] – [[Urevere]] – [[Urge (Kohila)|Urge]] – [[Uusküla (Rapla)|Uusküla]] – [[Vaguja]] – [[Vahakõnnu]] – [[Vahastu]] – [[Vaimõisa]] – [[Valgu]] – [[Valli]] – [[Valtu]] – [[Valtu-Nurme]] – [[Vana-Aespa]] – [[Vana-Kaiu]] – [[Vanamõisa (Märjamaa)]] – [[Vanamõisa (Vigala)]] – [[Vana-Nurtu]] – [[Vana-Vigala]] – [[Vankse]] – [[Vaopere]] – [[Varbola]] – [[Vastja]] – [[Velise]] – [[Velisemõisa]] – [[Velise-Nõlva]] – [[Veski (Märjamaa)|Veski]] – [[Vilivere]] – [[Vilta]] – [[Võeva]] – [[Väljataguse (Rapla)|Väljataguse]] – [[Vängla]] – [[Äherdi]] – [[Ülejõe (Märjamaa)]] – [[Ülejõe (Rapla)]] ==Majandus== Tööstus on Raplamaal oluline majandusharu. Tööstustoodangu maht üle 20 töötajaga ettevõtetes oli 2005. aastal 1,6...2,1 miljardit krooni. 2006. aasta lõpus käivitati Kohila lähedal suur [[vineer]]ivabrik. == Sõprussuhted == Sõprusmaakond on [[Kaiserslautern]] Saksamaal [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal. == Galerii == <gallery> Valtu mõisa -Puraviku- tuuleveski.jpg|[[Valtu mõis]]a tuuleveski Kohila vesiveski2.jpg|[[Kohila vesiveski]] Hageri kirik 2012.jpg|[[Hageri kirik]] Sutlema mõisa väravatorn 02-08-2012.jpg|[[Sutlema mõis]]a väravatorn Kohila mõisa peahoone.jpg|[[Kohila mõis]]a peahoone Lohu mõisa peahoone (1).jpg|[[Lohu mõis]]a peahoone </gallery> == Ajalugu == [[Pilt:Raplamaa vallad.svg|pisi|Raplamaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi]] {{vaata|Harjumaa|Harju kreis|Harju maakond#Ajalugu}} {{vaata|Rapla rajoon}} Hõlmab enamiku nõukogudeaegse [[Rapla rajoon]]i alast, mis moodustati ajaloolise [[Harjumaa]] lõunaosast, [[Läänemaa]] idaosast, [[Järvamaa]] edelaosast ja väiksemast [[Pärnumaa]] alast. Rapla maakond moodustati [[1. jaanuar]]ist [[1990]]. aastal Rapla rajooni halduspiirides. 2011. aastal oli Rapla maakonnas: [[Juuru vald]], [[Järvakandi|Järvakandi vald]], [[Kaiu vald]], [[Kehtna vald]], [[Kohila vald]], [[Käru vald]], [[Märjamaa vald]], [[Raikküla vald]], [[Rapla vald]], [[Vigala vald]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub endine [[Käru vald]] arvati alates 22. oktoobrist 2017 [[Järva maakond|Järva maakonna]] [[Türi vald|Türi valla]] koosseisu.<ref>[https://web.archive.org/web/20210128034746/https://maakonnaplaneering.ee/raplamaaplaneering Raplamaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>. ==Vaata ka== *[[Raplamaa kuldne vapimärk]] *[[Raplamaa hõbedane vapimärk]] *[[Raplamaa Omavalitsuste Arengufond]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Rapla">Kink, Hella. (2006). ''Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus"''. Tallinn, [[Teaduste Akadeemia Kirjastus]]. Lk 56</ref> <ref name="ymwNq">2007.–2009. aasta libisev keskmine</ref> <ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee/ppe-rapla-maakond Statistikaameti koduleht]</ref> }} ==Kirjandus== *[[Jaan Eilart|Eilart, Jaan]] (vastutav toimetaja) 1976. ''Rapla rajoonis. Artiklite kogumik''. Tallinn: Eesti NSN Teaduste Akadeemia. *[[Jürgen Kusmin|Kusmin, Jürgen]] (koostaja) 2007. ''Raplamaa pärandkultuurist''. Rapla: Eesti Loodusfoto. ISBN 978-9985-830-80-2 *[[Meinhard Uustalu|Uustalu, Meinhard]] (1977) 2008. ''Haimre – Märjamaa piirkonna minevikust. Märjamaa valla Tunatoimkonna toimetised I''. Kasti – Märjamaa. ISBN 978-9949-15-656-6 ==Välislingid== {{Commonskat|Rapla County}} * [https://raplamaa.ee/ Rapla maakonna ametlik koduleht] * [http://rapla.maavalitsus.ee/et/uldinfo Rapla maavalitsus] * [http://www.stat.ee/ppe-rapla-maakond Rapla maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis * [http://www.eestigiid.ee/?CatID=10 Rapla maakonnast eestigiid.ee lehel] * [https://www.google.com/maps/place/Rapla+maakond/@58.9417186,24.7023595,8z/data=!4m2!3m1!1s0x46ed2d377c585319:0x300b36d18fc60b0 Rapla maakond] kaardil {{EST}} {{Coordinate |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Rapla maakond| Rapla maakond]] 49xg6148oosrnpf0od1y5t6buybqonh 0 5955 6166075 6137092 2022-07-23T10:15:02Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib tänapäeva Eesti haldusüksusest; ajaloolisest Pärnu maakonnast vaata artiklit [[Pärnumaa]].}} {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2006}} {{Provints | nimi = Pärnu maakond | lipp = Pärnumaa lipp.svg | lipu_link = [[Pärnumaa lipp]] | vapp = Et-Pärnu maakond-coa.svg | vapi_link = [[Pärnumaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Pärnu]] | asendikaardi_pilt = Pärnu County in Estonia.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Pärnu maakonna asendikaart }} '''Pärnu maakond'''<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref> ehk '''Pärnumaa''' on [[Eesti]] [[1. järgu haldusüksus]]. Pärnu maakond hõlmab enamiku ajaloolise [[Pärnumaa]] alasid ning osa vanast [[Läänemaa]]st. Pärnu maakond asub Edela-Eestis. Pärnumaa naabermaakondadeks on loodes [[Lääne maakond]], põhjas [[Rapla maakond]], kirdes [[Järva maakond]], idas [[Viljandi maakond]], läänes [[Saare maakond]]. Lõunas piirneb Pärnu maakond [[Läti]]ga. Kõrgeim koht on [[Rehemaa mägi]] (80,8 m). == Kohalikud omavalitsusüksused == [[File:Pärnu municipalities 2017.png|thumb|300px|Pärnu maakonna omavalitsusüksused]] [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Pärnu maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Saarde vald]] ja [[Põhja-Pärnumaa vald]], alates 24. oktoobrist 2017 [[Lääneranna vald]] ja [[Häädemeeste vald]], alates 1. novembrist 2017 [[Pärnu linn]] ning alates 11. novembrist [[Tori vald]]. Oma haldusterritoriaalse piiri säilitas [[Kihnu vald]].<ref>[https://web.archive.org/web/20210119181229/https://maakonnaplaneering.ee/polvamaaplaneering Pärnumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref> Pärnu maakonnas on 7 omavalitsusüksust: [[Häädemeeste vald]], [[Kihnu vald]], [[Lääneranna vald]], [[Põhja-Pärnumaa vald]], [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]], [[Saarde vald]] ja [[Tori vald]]. == Rahvastik == === Demograafilised näitajad === Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Pärnu maakonnas 88 466 elanikku. Neist 46,33% olid mehed ning 53,67% olid naised. Sündimuse üldkordaja oli 11,56‰, suremuse üldkordaja 12,12‰ ja loomulik iive −0,55‰. 87,63% elanikest olid [[eestlased]] ja 9,11% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,79%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,69% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,52%. Töötuse määr<ref name="asO5n" /> oli 6,2%. Elanike tihedus oli 18,4 in/km².<ref name="stat.ee" /> === Asustusüksused === Pärnu maakonnas on 4 linna, 5 alevit, 9 alevikku ja 395 küla. Linnad: [[Kilingi-Nõmme]], [[Lihula]], [[Pärnu]], [[Sindi]] Alevid: [[Lavassaare]] – [[Paikuse]] – [[Pärnu-Jaagupi]] – [[Tootsi]] – [[Vändra]] Alevikud: [[Are]] – [[Audru]] – [[Häädemeeste]] – [[Paikuse]] – [[Sauga]] – [[Tihemetsa]] – [[Tori]] – [[Tõstamaa]] – [[Virtsu]] – [[Võiste]] Külad: [[Aasa]] – [[Aesoo]] – [[Ahaste]] – [[Alaküla (Lääneranna)|Alaküla]] - [[Allika (Lääneranna)|Allika]] – [[Allikõnnu]] – [[Altküla (Põhja-Pärnumaa)|Altküla]] – [[Alu küla|Alu]] – [[Aluste]] – [[Anelema]] – [[Arase]] – [[Aruküla (Lääneranna)|Aruküla]] – [[Arumetsa]] – [[Aruvälja (Pärnu)|Aruvälja]] – [[Eametsa (Põhja-Pärnumaa)]] – [[Eametsa (Tori)]] – [[Eassalu]] – [[Eavere]] – [[Eense]] – [[Eerma]] – [[Elbi]] – [[Elbu]] – [[Emmu]] – [[Enge]] – [[Ermistu]] – [[Ertsma]] - [[Esivere]] – [[Haapsi]] – [[Halinga]] – [[Helenurme]] – [[Helmküla]] – [[Hõbeda (Lääneranna)|Hõbeda]] – [[Hõbesalu]] – [[Ikla]] – [[Ilvese]] – [[Irta]] – [[Iska]] – [[Jaagupi]] – [[Jaamaküla]] – [[Joonuse]] – [[Jõesuu (Tori)|Jõesuu]] – [[Jõeääre (Lääneranna)|Jõeääre]] - [[Jõõpre]] – [[Jänistvere]] – [[Järise (Lääneranna)|Järise]] - [[Järve (Lääneranna)|Järve]] – [[Jäärja]] – [[Kaansoo]] – [[Kabli]] – [[Kablima]] – [[Kabriste]] – [[Kadaka (Lääneranna)|Kadaka]] – [[Kadjaste]] – [[Kaelase]] – [[Kaisma]] – [[Kalda (Saarde)|Kalda]] – [[Kalita]] – [[Kalli (Lääneranna)|Kalli]] – [[Kalmaru]] – [[Kamali]] – [[Kanaküla]] – [[Kanamardi]] – [[Kangru (Põhja-Pärnumaa)|Kangru]] – [[Karinõmme]] – [[Karuba]] – [[Karuse]] - [[Kaseküla]] - [[Kastna (Pärnu)|Kastna]] – [[Kavaru]] – [[Kergu]] – [[Kibura]] – [[Kidise]] – [[Kihlepa]] – [[Kiisa (Tori)|Kiisa]] – [[Kiisamaa]] – [[Kikepera]] – [[Kildemaa]] – [[Kilgi (Lääneranna)|Kilgi]] – [[Kilksama]] – [[Kiraste]] – [[Kirikumõisa]] – [[Kobra küla|Kobra]] – [[Kodesmaa]] – [[Koeri]] – [[Koonga]] – [[Korju]] – [[Kose (Põhja-Pärnumaa)|Kose]] – [[Krundiküla]] – [[Kuhu]] – [[Kuiaru]] – [[Kulli (Lääneranna)|Kulli]] – [[Kullimaa (Põhja-Pärnumaa)|Kullimaa]] – [[Kuninga (Põhja-Pärnumaa)|Kuninga]] – [[Kurena]] – [[Kurese]] – [[Kurgja]] – [[Kõima (Lääneranna)]] – [[Kõima (Pärnu)]] – [[Kõnnu (Põhja-Pärnumaa)|Kõnnu]] – [[Kõpu (Pärnu)|Kõpu]] – [[Kõrsa]] – [[Kõveri]] – [[Kärbu]] – [[Kärsu]] – [[Käru (Lääneranna)|Käru]] – [[Laadi]] – [[Laiksaare]] – [[Langerma]] – [[Lanksaare]] – [[Lao]] – [[Leetva]] – [[Lehtmetsa (Põhja-Pärnumaa)|Lehtmetsa]] – [[Lehu]] – [[Leina (Häädemeeste)|Leina]] – [[Leipste]] – [[Lemmetsa]] – [[Lemsi]] – [[Lepaküla]] – [[Lepplaane]] – [[Levi]] – [[Libatse]] – [[Liiva (Pärnu)|Liiva]] – [[Linaküla]] – [[Lindi]] – [[Liu]] – [[Lodja]] – [[Loomse]] – [[Luuri]] – [[Lõpe (Lääneranna)|Lõpe]] – [[Lõuka]] – [[Lähkma]] – [[Lüüste]] – [[Maade]] – [[Maikse]] – [[Maima]] – [[Majaka]] – [[Malda]] – [[Manija]] – [[Mannare]] – [[Marana]] – [[Marina küla|Marina]] – [[Marksa]] – [[Massiaru]] – [[Massu (Põhja-Pärnumaa)|Massu]] – [[Matsi (Lääneranna)|Matsi]] – [[Mereäärse]] – [[Metsaküla (Häädemeeste)]] – [[Metsaküla (Põhja-Pärnumaa)]] – [[Metsapoole (Häädemeeste)|Metsapoole]] – [[Metsavere]] – [[Metsaääre (Saarde)|Metsaääre]] – [[Mihkli]] – [[Muraka]] – [[Muriste]] – [[Murru]] – [[Mustaru]] – [[Mustla (Saarde)|Mustla]] – [[Muti]] – [[Mõisaküla (Põhja-Pärnumaa)|Mõisaküla]] – [[Mõtsu]] – [[Mädara]] – [[Mäeküla (Põhja-Pärnumaa)|Mäeküla]] – [[Mäliküla]] – [[Männikuste]] – [[Naartse]] – [[Naissoo]] – [[Nedrema]] – [[Nepste]] – [[Niidu]] – [[Nurme (Tori)|Nurme]] – [[Nõmme (Lääneranna)|Nõmme]] – [[Nätsi]] – [[Oara]] – [[Oese (Põhja-Pärnumaa)|Oese]] – [[Oidrema]] – [[Oissaare]] – [[Oore]] – [[Orajõe (Häädemeeste)|Orajõe]] – [[Oriküla]] – [[Paadrema]] – [[Paatsalu]] – [[Paimvere]] – [[Palatu]] – [[Pallika (Põhja-Pärnumaa)|Pallika]] – [[Papisilla]] – [[Papsaare]] – [[Parasmaa]] – [[Parisselja]] – [[Peantse]] – [[Peerni]] – [[Penu]] – [[Pereküla]] – [[Piha]] – [[Pihke]] – [[Piirumi]] – [[Piistaoja]] – [[Piisu]] – [[Pikavere (Lääneranna)|Pikavere]] – [[Pitsalu]] – [[Pootsi]] – [[Pulgoja]] – [[Pulli]] – [[Põhara]] – [[Põldeotsa]] – [[Põlendmaa]] – [[Päraküla (Pärnu)|Päraküla]] – [[Pärivere]] – [[Pärnjõe]] – [[Pööravere]] – [[Rabaküla]] – [[Rabavere]] – [[Rae (Põhja-Pärnumaa)|Rae]] – [[Raespa]] – [[Raheste]] – [[Rahkama]] – [[Rahnoja]] – [[Rammuka (Pärnu)|Rammuka]] – [[Randivälja]] – [[Rannaküla (Lääneranna)|Rannaküla]] – [[Rannametsa]] – [[Ranniku]] – [[Rauksi]] – [[Reinu (Saarde)|Reinu]] – [[Reinumurru]] – [[Reiu]] – [[Ridalepa]] – [[Riisa]] – [[Ristiküla (Saarde)|Ristiküla]] – [[Roodi]] – [[Rootsiküla (Kihnu)|Rootsiküla]] – [[Rukkiküla]] – [[Rõusa]] – [[Rädi]] – [[Rätsepa (Põhja-Pärnumaa)]] – [[Rätsepa (Tori)]] – [[Räägu (Tori)|Räägu]] – [[Rütavere]] – [[Saarde]] – [[Saare (Lääneranna)|Saare]] – [[Saari]] – [[Salavere (Lääneranna)|Salavere]] – [[Salu (Põhja-Pärnumaa)|Salu]] – [[Samliku]] – [[Saulepa]] – [[Saulepi]] – [[Saunametsa]] – [[Seliste]] – [[Selja (Lääneranna)]] – [[Selja (Tori)]] – [[Seljametsa]] – [[Sepaküla (Põhja-Pärnumaa)|Sepaküla]] – [[Sigaste]] – [[Sikana]] – [[Silla (Pärnu)|Silla]] – [[Soeva]] – [[Sohlu]] – [[Sookalda]] – [[Sookatse]] – [[Sooküla (Häädemeeste)|Sooküla]] – [[Soometsa]] – [[Soomra]] – [[Soosalu (Põhja-Pärnumaa)|Soosalu]] – [[Suigu (Tori)|Suigu]] – [[Surju]] – [[Suurejõe]] – [[Sõõrike]] – [[Sääre (Kihnu)|Sääre]] – [[Säästla]] – [[Taali]] – [[Tabria]] – [[Tagassaare]] – [[Tahkuranna]] – [[Tali]] – [[Tamba]] – [[Tamme (Lääneranna)|Tamme]] – [[Tammiste (Tori)|Tammiste]] – [[Tammuru]] – [[Tarva (Lääneranna)]] – [[Tarva (Põhja-Pärnumaa)]] – [[Tiilima]] – [[Tohera]] – [[Treimani]] – [[Tuuliku]] – [[Tuuraste]] – [[Tõhela]] – [[Tõitse]] – [[Tõlla]] – [[Tõlli (Pärnu)|Tõlli]] – [[Tõrdu]] – [[Tõusi]] – [[Täpsi]] – [[Tühjasma]] – [[Ura]] – [[Urge (Tori)|Urge]] – [[Urissaare]] – [[Urita]] – [[Urumarja]] – [[Uuemaa]] – [[Uulu]] – [[Vahenurme]] – [[Vainu (Tori)|Vainu]] – [[Vaiste]] – [[Vakalepa]] – [[Vaki]] – [[Valgeranna]] – [[Valistre]] – [[Varbla]] – [[Vaskrääma]] – [[Vastaba]] – [[Vee]] – [[Veelikse (Saarde)|Veelikse]] – [[Veltsa]] – [[Venekuusiku]] – [[Veskisoo]] – [[Vihtra]] – [[Viisireiu]] – [[Viluvere]] – [[Võidu]] – [[Võidula]] – [[Võiera]] – [[Võitra]] – [[Võlla (Tori)|Võlla]] – [[Võlli (Tori)|Võlli]] – [[Võrungi]] – [[Väljaküla (Saarde)|Väljaküla]] – [[Värati]] – [[Õepa]] – [[Õhu]] – [[Ännikse]] – [[Ünnaste]] == Ajalugu == {{vaata|Pärnumaa|Pärnu kreis}} Pärnumaal [[Eesti muinasmaakonnad|ajaloolist maakonda]] ei eksisteerinud.<ref>[[Olaf Esna]], [https://dea.digar.ee/article/parnupostimees/2017/01/26/11.1 Kui maavalitsustele lüüakse hingekella 1.], Pärnu Postimees, nr. 18, 26 jaanuar 2017</ref> [[asehalduskord|Asehalduskorra]] likvideerimise järel moodustati Pärnu-Viljandi kaksikmaakond ning uuesti eraldatud Pärnu kreis moodustati [[1888]]. aastal. Pärnu maakonna [[identiteet]] hakkas kujunema alles pärast maakonna järjekordset ümberjagamist 1888. aastal. Venemaa keisririigi [[Liivimaa kubermang]]u Pärnu kreis ehk maakond koosnes [[Audru kihelkond|Audru]], [[Halliste kihelkond|Halliste]], [[Häädemeeste kihelkond|Häädemeeste]], [[Karksi kihelkond|Karksi]], [[Mihkli kihelkond|Mihkli]], [[Pärnu kihelkond|Pärnu]], [[Pärnu-Jaagupi kihelkond|Pärnu-Jakobi]], [[Saarde kihelkond|Saarde]], [[Tori kihelkond|Tori]] ja [[Tõstamaa kihelkond|Tõstamaa kihelkonnast]]. [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – pärnumaa.jpg|pisi|left|Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] 1922. aasta lõpus oli Pärnu maakonna territooriumi suurus 5228 ruutkilomeetrit ja elanikke 94 014, enne 1939. aastat oli maakonna pindala 5231 ruutkilomeetrit. 1939. aastani oli Pärnu maakonnas 41 valda ja aastatel 1939–1950 22 valda. [[1939. aasta vallareform]]iga [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Pärnu maakonnas]]: [[Jõõpre vald|Jõõpre]], [[Jäärja vald|Jäärja]], [[Kaelase vald|Kaelase]], [[Kilingi vald|Kilingi]], [[Koonga vald (Mihkli kihelkond)|Koonga]], Laatre vald, [[Pati vald|Pati]], [[Penuja vald|Penuja]], [[Polli vald|Polli]], [[Pornuse vald|Pornuse]], [[Pöögle vald|Pöögle]], [[Suigu vald|Suigu]], [[Taali vald|Taali]], [[Talli vald|Talli]], [[Uue-Kariste vald|Uue-Kariste]], [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra]], [[Uulu vald (Pärnu kihelkond)|Uulu]], [[Vana-Kariste vald|Vana-Kariste]], [[Vana-Vändra vald|Vana-Vändra]], [[Vee vald|Vee]], [[Viluvere vald|Viluvere]], [[Voltveti vald|Volveti]], [[Võlla vald|Võlla]], [[Enge vald|Änge vald]] ning [[Eesti valdade loend (1939)|moodustati]]: [[Abja vald (1939)|Abja]], [[Are vald (1939)|Are]], [[Audru vald (1939)|Audru]], [[Halinga vald (1939)|Halinga]], [[Häädemeeste vald (1939)|Häädemeeste]], [[Kaisma vald (1939)|Kaisma]], [[Kihnu vald (1939)|Kihnu]], [[Laiksaare vald (1939)|Laiksaare]], [[Lelle vald (1939)|Lelle]], [[Orajõe vald (1939)|Orajõe]], [[Paikuse vald (1939)|Paikuse]], [[Rajangu vald (1939)|Rajangu]], [[Saarde vald (1939)|Saarde]], [[Sauga vald (1939)|Sauga]], [[Seliste vald (1939)|Seliste]], [[Soontaga vald (1939)|Soontaga]], [[Tahkuranna vald (1939)|Tahkuranna]], [[Tali vald (1939)|Tali]], [[Tihemetsa vald (1939)|Soontaga]], [[Tori vald (1939)|Tori]], [[Tõstamaa vald (1939)|Tõstamaa]], [[Vändra vald (1939)|Vändra vald]]. [[Pilt:Pärnumaa vallad.svg|pisi|Pärnu maakonna omavalitsusüksused 2009. aasta oktoobrini]] 1950. aastal jagati Pärnu maakond [[Kilingi-Nõmme rajoon|Kilingi-Nõmme]] ja [[Pärnu rajoon]]iks ning osa maad said [[Abja rajoon|Abja]], [[Lihula rajoon|Lihula]], [[Pärnu-Jaagupi rajoon|Pärnu-Jaagupi]] ja [[Vändra rajoon]]. 1957. aastal ühendati Pärnu rajoon vabariikliku alluvusega Pärnu linnaga. 1959. aastal liideti [[Pärnu linnapiirkond|Pärnu linnapiirkonnaga]] Pärnu-Jaagupi, Häädemeeste ja Ikla ümbrus ning 1961. aastal Koonga ja Varbla külanõukogu. 1962. aastal taastati Pärnu rajoon. Pärnu rajoon nimetati [[1990]]. aastal, seoses maakondade taastamisega Pärnu maakonnaks. 2011. aastal olid Pärnu maakonnas järgmised omavalitsusüksused: Pärnu linn, Sindi linn, [[Are vald]], [[Audru vald]], [[Halinga vald]], [[Häädemeeste vald]], [[Kihnu vald]], [[Koonga vald]], [[Paikuse vald]], [[Saarde vald]], [[Sauga vald]], [[Surju vald]], [[Tahkuranna vald]], [[Tori vald]], [[Tõstamaa vald]], [[Varbla vald]], [[Vändra vald]] ja [[Vändra]] alev. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Pärnu maakonna [[Lääneranna vald|Lääneranna valla]] koosseisu nüüd ka endised [[Lihula vald|Lihula]] ja [[Hanila vald|Hanila vallad]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnast]].<ref>[https://web.archive.org/web/20210128005535/https://maakonnaplaneering.ee/parnumaaplaneering Pärnumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref> Pärnu [[maavalitsus]]e töö lõpetati 1. jaanuarist 2018. aastal seoses Eesti omavalitsuste haldusreformiga,<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse], Postimees, 14.06.2017</ref> samuti kaotati [[Pärnu maavanem]]a [[institutsioon]] kooskõlas maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tuleneva Vabariigi Valitsuse korraldusega <ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/326092017002 Maavanemate teenistusest vabastamine], RT III, 26.09.2017, 2</ref>. == Vaata ka == * [[Sakala]] * [[Pärnu madalik]] * [[Pärnu maavanem]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="asO5n">2007.-2009. libisev keskmine</ref> <ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee/57647 Statistikaameti koduleht]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Pärnu County}} * [http://www.parnumaa.ee/ Pärnumaa infovärav] * [https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/piirkonnad/parnu-maakond Pärnu maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis {{EST}} {{koord |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Pärnu maakond| ]] l07n1nxl0cb9sg0e6bptfkq0s0kk41w 0 5956 6165718 6142462 2022-07-22T15:47:56Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit [[Viljandimaa]]}} {{Provints | nimi = Viljandi maakond | lipp = Viljandimaa lipp.svg | lipu_link = [[Viljandimaa lipp]] | vapp = Viljandimaa vapp.svg | vapi_link = [[Viljandimaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Viljandi]] | asendikaardi_pilt = Viljandi County in Estonia.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Eestis | asendikaardi_pilt_laius = }} '''Viljandi maakond''' ehk '''Viljandimaa''' on [[maakond]] [[Eesti]] lõunaosas. Viljandimaa piirneb läänes [[Pärnu maakond|Pärnu]], põhjas [[Järva maakond|Järva]], kirdes [[Jõgeva maakond|Jõgeva]], idas [[Tartu maakond|Tartu]] ja kagus [[Valga maakond|Valga]] maakonnaga ning lõunas [[Läti]]ga. ==Kohalikud omavalitsused== [[File:Viljandi municipalities 2017.png|thumb|300px|Viljandimaa omavalitsusüksused peale [[2017. aasta haldusreform|2017. aasta haldusreformi]]]] Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal oli Viljandi maakonnas 12 omavalitsusüksust. Neist kolm olid linnad: [[Mõisaküla]], [[Viljandi]] ja [[Võhma]]. Ülejäänud omavalitsusüksused olid vallad: [[Abja vald]], [[Halliste vald]], [[Karksi vald]], [[Kolga-Jaani vald]], [[Kõo vald]], [[Kõpu vald]], [[Suure-Jaani vald]], [[Tarvastu vald]] ja [[Viljandi vald]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Viljandi maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Põhja-Sakala vald]], alates 24. oktoobrist 2017 [[Mulgi vald]] ja alates 25. oktoobrist 2017 [[Viljandi vald]]. Oma haldusterritoriaalse piiri säilitas [[Viljandi linn]]. <ref>[https://web.archive.org/web/20210119192149/https://maakonnaplaneering.ee/viljandimaaplaneering Viljandimaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>. Haldusreformi järel jäi maakonda neli omavalitsusüksust. Maakonnas asuvad Viljandi linn, [[Mulgi vald]], [[Viljandi vald]] ja [[Põhja-Sakala vald]]. ==Loodus== Suur osa maakonnast asub [[Sakala kõrgustik]]ul, mille kõrgeim tipp [[Härjassaare mägi]] on ka maakonna kõrgeim koht. *[[Soomaa]] *[[Soomaa rahvuspark]] *[[Viljandi järv]] *[[Võrtsjärv]] ==Rahvastik== ===Demograafilised näitajad=== Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Viljandi maakonnas 55 657 elanikku, kellest 46,69% mehed ja 53,31% naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,29‰, suremuse üldkordaja 13,04‰ ja loomulik iive –3,76‰. 94,33% elanikest olid [[eestlased]] ja 3,33% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,86%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,76% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,37%. Töötuse määr<ref>2007.–2009. libisev keskmine</ref> oli 7,0%. Elanike tihedus oli 16,3 in/km&sup2;.<ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee/57647 Statistikaameti koduleht]</ref> ===Elanike arv Viljandimaa omavalitsustes=== {{Ajakohasta|kuu=jaanuar|aasta=2021}} ===Asustusüksused=== Viljandi maakonnas on 6 linna, 8 alevikku ja 254 küla. ; Linnad: [[Abja-Paluoja]] - [[Karksi-Nuia]] - [[Mõisaküla]] - [[Suure-Jaani]] - [[Viljandi]] - [[Võhma]] ; Alevikud: [[Halliste]] - [[Kolga-Jaani]] - [[Kõpu]] - [[Mustla]] - [[Olustvere]] - [[Ramsi]] - [[Viiratsi]] - [[Õisu]] ; Külad: [[Abjaku]] - [[Abja-Vanamõisa]] - [[Aidu (Viljandi)|Aidu]] - [[Aimla]] - [[Aindu]] - [[Ainja]] - [[Allaste]] - [[Alustre]] - [[Anikatsi]] - [[Arjadi]] - [[Arjassaare]] - [[Arussaare]] - [[Atika küla]] - [[Auksi]] - [[Eesnurga]] - [[Epra]] - [[Ereste]] - [[Heimtali]] - [[Hendrikumõisa]] - [[Hirmuküla]] - [[Holstre]] - [[Hõbemäe]] - [[Iia]] - [[Ilbaku]] - [[Intsu]] - [[Ivaski]] - [[Jakobimõisa]] - [[Jaska]] - [[Jõeküla (Viljandi)|Jõeküla]] - [[Jälevere]] - [[Jämejala]] - [[Järtsaare]] - [[Järveküla (Tarvastu)|Järveküla]] - [[Kaarli (Halliste)|Kaarli]] - [[Kaavere (Kolga-Jaani)|Kaavere]] - [[Kabila (Suure-Jaani)|Kabila]] - [[Kalbuse]] - [[Kalvre]] - [[Kamara]] - [[Kangrussaare]] - [[Kannuküla]] - [[Karjasoo]] - [[Karksi]] - [[Karula (Saarepeedi)|Karula]] - [[Kassi (Viljandi)|Kassi]] - [[Kerita]] - [[Kibaru]] - [[Kibeküla]] - [[Kiini]] - [[Kiisa (Pärsti)|Kiisa]] - [[Kildu]] - [[Kingu]] - [[Kirivere]] - [[Kivilõppe]] - [[Kobruvere]] - [[Koidu (Tarvastu)|Koidu]] - [[Kokaviidika]] - [[Koksvere]] - [[Kookla]] - [[Kootsi]] - [[Kuhjavere]] - [[Kuiavere]] - [[Kulla]] - [[Kuninga (Kõpu)|Kuninga]] - [[Kuressaare küla|Kuressaare]] - [[Kurnuvere]] - [[Kuudeküla]] - [[Kõidama]] - [[Kõo]] - [[Kõvaküla]] - [[Kärevere (Suure-Jaani)|Kärevere]] - [[Kärstna]] - [[Laane (Kõpu)|Laane]] - [[Laanekuru]] - [[Laatre]] - [[Lahmuse]] - [[Lalsi]] - [[Lasari]] - [[Leeli]] - [[Leemeti]] - [[Leie]] - [[Lemmakõnnu]] - [[Lilli (Karksi)|Lilli]] - [[Loime]] - [[Lolu]] - [[Loodi]] - [[Loopre]] - [[Luiga]] - [[Lõhavere]] - [[Lätkalu]] - [[Maalasti]] - [[Maltsa]] - [[Marjamäe]] - [[Marna]] - [[Maru]] - [[Matapera]] - [[Meleski]] - [[Metsaküla (Karksi)|Metsaküla]] - [[Metsküla (Jaani)|Metsküla]] - [[Metsla (Tarvastu)|Metsla]] - [[Moori]] - [[Morna]] - [[Mudiste]] - [[Muksi]] - [[Mulgi]] - [[Munsi]] - [[Muri (Karksi)|Muri]] - [[Mustapali]] - [[Mustivere]] - [[Mõnnaste]] - [[Mõõnaste]] - [[Mäeküla (Karksi)]] - [[Mäeküla (Suure-Jaani)]] - [[Mäeltküla]] - [[Mähma]] - [[Naistevalla (Halliste)|Naistevalla]] - [[Navesti]] - [[Niguli]] - [[Nuutre]] - [[Odiste]] - [[Oiu]] - [[Oorgu]] - [[Oti (Karksi)|Oti]] - [[Otiküla]] - [[Paaksima]] - [[Paelama]] - [[Paenasti]] - [[Pahuvere]] - [[Paistu]] - [[Parika]] - [[Peetrimõisa (Saarepeedi)|Peetrimõisa]] - [[Penuja]] - [[Pikru]] - [[Pilistvere]] - [[Pinska]] - [[Pirmastu]] - [[Polli]] - [[Pornuse]] - [[Porsa]] - [[Puiatu (Pärsti)|Puiatu]] - [[Pulleritsu]] - [[Punaküla]] - [[Põhjaka]] - [[Põlde]] - [[Põrga]] - [[Päidre]] - [[Päigiste]] - [[Päraküla (Suure-Jaani)|Päraküla]] - [[Päri (Pärsti)|Päri]] - [[Pärsi]] - [[Pärsti]] - [[Pöögle]] - [[Raamatu]] - [[Raassilla]] - [[Raja (Halliste)|Raja]] - [[Raudna]] - [[Rebase (Viljandi)|Rebase]] - [[Rebaste (Viljandi)|Rebaste]] - [[Reegoldi]] - [[Ridaküla (Viljandi)|Ridaküla]] - [[Rihkama]] - [[Riiassaare]] - [[Rimmu]] - [[Riuma]] - [[Roosilla]] - [[Ruudiküla]] - [[Räägu (Abja)|Räägu]] - [[Rääka]] - [[Saareküla (Viljandi)|Saareküla]] - [[Saarepeedi]] - [[Saate]] - [[Saksaküla]] - [[Sammaste]] - [[Sandra]] - [[Sarja]] - [[Saviaugu]] - [[Savikoti]] - [[Seruküla]] - [[Sinialliku]] - [[Soe (Tarvastu)|Soe]] - [[Soomevere (Kõo)|Soomevere]] - [[Sooviku]] - [[Sudiste]] - [[Suislepa]] - [[Sultsi]] - [[Supsi]] - [[Sürgavere]] - [[Surva]] - [[Suuga]] - [[Taari]] - [[Taevere]] - [[Tagamõisa (Tarvastu)|Tagamõisa]] - [[Taganurga]] - [[Tarvastu]] - [[Tilla]] - [[Tinnikuru]] - [[Tipu]] - [[Tobraselja]] - [[Tohvri (Pärsti)|Tohvri]] - [[Toosi]] - [[Tuhalaane]] - [[Turva]] - [[Tusti (Viljandi)|Tusti]] - [[Tõnissaare]] - [[Tõnuküla]] - [[Tõrreküla]] - [[Tällevere]] - [[Tänassilma]] - [[Tääksi]] - [[Tömbi]] - [[Uia]] - [[Umbsoo küla|Umbsoo]] - [[Unakvere]] - [[Unametsa]] - [[Univere]] - [[Uue-Kariste]] - [[Uusna]] - [[Vabamatsi]] - [[Vaibla]] - [[Valma]] - [[Väluste]] - [[Vana-Kariste]] - [[Vanamõisa (Pärsti)|Vanamõisa]] - [[Vanausse]] - [[Vanavälja]] - [[Vanaveski]] - [[Vana-Võidu]] - [[Vardi]] - [[Vardja (Viljandi)|Vardja]] - [[Vasara]] - [[Vastemõisa]] - [[Veelikse (Abja)|Veelikse]] - [[Veisjärve]] - [[Venevere (Kõo)|Venevere]] - [[Verilaske]] - [[Veskimäe (Abja)|Veskimäe]] - [[Vihi]] - [[Viisuküla ]] - [[Vilimeeste]] - [[Villa (Tarvastu)|Villa]] - [[Vissuvere (Kolga-Jaani)|Vissuvere]] - [[Vooru]] - [[Võhmassaare]] - [[Võistre]] - [[Võivaku]] - [[Võlli (Suure-Jaani)|Võlli]] - [[Väike-Kõpu ]] - [[Välgita]] - [[Ämmuste]] - [[Ängi]] - [[Äriküla]] - [[Ülde]] - [[Ülemõisa]] - [[Ülensi]] == Galerii == <gallery> Arussaare õigeusu kirik.jpg|Arussaare õigeusu kirik Suure-Kõpu mõisa peahoone 2012.jpg|Suure-Kõpu mõisa peahoone Heimtali mõisa viinaköök1.jpg|Heimtali mõisa meierei Pärsti mõisa peahoone 2012.jpg|Pärsti mõisa peahoone Õisu järv.jpg|Õisu järv Viljandi ordulinnuse varemed.jpg|Viljandi ordulinnuse varemed </gallery> ==Ajalugu== [[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|300px|Eesti haldusjaotus (1925)]] [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]] {{vaata|Viljandimaa|Sakala|Mulgimaa|Viljandi kreis}} 1920. aastal loodi uus [[Valga maakond]] enam-vähem tänapäevasel kujul, vaid senine [[Valga]] linn koos tühise ümbrusega pärines vanast peamiselt lätikeelsest [[Liivimaa kubermang]]u [[Valga kreis|Valga maakonnast]]. Ülejäänud maakond moodustati [[Tartumaa]], [[Viljandimaa]] ja [[Võrumaa]] Valga-lähedastest osadest ([[Sangaste kihelkond]], [[Helme kihelkond]], [[Karula kihelkond]] jt).<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.6:330 Määrus Valga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta], Rahvusarhiiv</ref> 11. veebruaril 1921 määras valitsus kindlaks Valga maakonna maa-ala, Viljandi maakonnast eraldati [[Jõgeveste vald|Jõgeveste]], [[Patküla vald|Patküla]], [[Koorküla vald|Koorküla]], [[Taagepera vald|Taagepera]], [[Leebiku vald|Leebiku]], [[Helme vald (Helme kihelkond)|Helme]], [[Lõve vald|Lõve]] ja [[Hummuli vald (Helme kihelkond)|Hummuli vallad]].<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1921/02/25/4 Wabariigi walitsuse poolt 11. weebruaril 1921 a. wastuwõetud määrus Walga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta]. Riigi Teataja, nr 13, 25. veebruar 1921.</ref> {{vaata|Viljandi maavalitsus|Viljandi maakonnanõukogu}} [[1939. aasta vallareform]]iga [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Viljandi maakonnas]]: [[Heimtali vald]], [[Kaarli vald]], [[Kurista vald]], [[Kärstna vald]], [[Lähtru vald]], [[Puiatu vald]], [[Päri vald (Viljandi kihelkond)|Päri]], [[Pärsti vald (Viljandi kihelkond)|Pärsti vald]], *[[Riidaja vald]], [[Rutikvere vald]], [[Soosaare vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Soosaare vald]], [[Suure-Kõpu vald]], [[Sürgavere vald]], [[Uue-Põltsamaa vald]], [[Uue-Võidu vald]], [[Uusna vald]], [[Vana-Põltsamaa vald]], [[Vana-Tänassilma vald]], [[Vana-Võidu vald (Viljandi kihelkond)|Vana-võidu vald]] ning [[Eesti valdade loend (1939)|moodustati]]: [[Holstre vald (1939)|Holstre vald]], [[Imavere vald (1939)|Imavere vald]], [[Kabala vald (1939)|Kabala vald]], [[Karksi vald (1939)|Karksi vald]], [[Kõo vald (1939)|Kõo vald]], [[Kõpu vald (1939)|Kõpu vald]], [[Lustivere vald (1939)|Lustivere vald]], [[Olustvere vald (1939)|Olustvere vald]], [[Paistu vald (1939)|Paistu vald]], [[Pajusi vald (1939)|Pajusi vald]], [[Põltsamaa vald (1939)|Põltsamaa vald]], [[Raudna vald (1939)|Raudna vald]], [[Rimmu vald (1939)|Rimmu vald]], [[Suislepa vald (1939)|Suislepa vald]], [[Taevere vald (1939)|Taevere vald]], [[Tarvastu vald (1939)|Tarvastu vald]], [[Tuhalaane vald (1939)|Tuhalaane vald]], [[Tänassilma vald (1939)|Tänassilma vald]], [[Vastemõisa vald (1939)|Vastemõisa vald]] , [[Viljandi vald (1939)|Viljandi vald]], [[Võisiku vald (1939)|Võisiku vald]]. [[1950]]. aastal võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] vastu seadluse, millega muudeti [[Eesti NSV haldusjaotus|endine halduskorraldus]] ning likvideeriti maakonnad ja vallad. {{vaata|Viljandi rajoon}} [[Pilt:Viljandimaa vallad 2013.svg|thumb|300px|Viljandimaa omavalitsusüksused enne [[2017. aasta haldusreform|2017. aasta haldusreformi]]]] 2011. aastal oli Viljandi maakonnas: Viljandi linn, Võhma linn, Mõisaküla linn, [[Abja vald]], [[Halliste vald]], [[Karksi vald]], [[Kolga-Jaani vald]], [[Kõo vald]], [[Kõpu vald]], [[Suure-Jaani vald]], [[Tarvastu vald]], [[Viljandi vald]]. ==Vaata ka== *[[Viljandimaa vapimärk]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|Viljandi County}} * [http://www.viljandimaa.ee/ Viljandimaa portaal] * [http://www.stat.ee/ppe-viljandi-maakond Viljandi maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis *[https://goo.gl/maps/r6aeYyEa6HMgHnd36 Viljandi maakond] kaardil {{EST}} {{koord |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Viljandi maakond| ]] e5551mng63eh6u543pgnb31b60pl7dr 6166081 6165718 2022-07-23T10:16:14Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit [[Viljandimaa]]}} {{Provints | nimi = Viljandi maakond | lipp = Viljandimaa lipp.svg | lipu_link = [[Viljandimaa lipp]] | vapp = Viljandimaa vapp.svg | vapi_link = [[Viljandimaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Viljandi]] | asendikaardi_pilt = Viljandi County in Estonia.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Eestis | asendikaardi_pilt_laius = }} '''Viljandi maakond'''<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref> ehk '''Viljandimaa''' on [[maakond]] [[Eesti]] lõunaosas. Viljandimaa piirneb läänes [[Pärnu maakond|Pärnu]], põhjas [[Järva maakond|Järva]], kirdes [[Jõgeva maakond|Jõgeva]], idas [[Tartu maakond|Tartu]] ja kagus [[Valga maakond|Valga]] maakonnaga ning lõunas [[Läti]]ga. ==Kohalikud omavalitsused== [[File:Viljandi municipalities 2017.png|thumb|300px|Viljandimaa omavalitsusüksused peale [[2017. aasta haldusreform|2017. aasta haldusreformi]]]] Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal oli Viljandi maakonnas 12 omavalitsusüksust. Neist kolm olid linnad: [[Mõisaküla]], [[Viljandi]] ja [[Võhma]]. Ülejäänud omavalitsusüksused olid vallad: [[Abja vald]], [[Halliste vald]], [[Karksi vald]], [[Kolga-Jaani vald]], [[Kõo vald]], [[Kõpu vald]], [[Suure-Jaani vald]], [[Tarvastu vald]] ja [[Viljandi vald]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Viljandi maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Põhja-Sakala vald]], alates 24. oktoobrist 2017 [[Mulgi vald]] ja alates 25. oktoobrist 2017 [[Viljandi vald]]. Oma haldusterritoriaalse piiri säilitas [[Viljandi linn]]. <ref>[https://web.archive.org/web/20210119192149/https://maakonnaplaneering.ee/viljandimaaplaneering Viljandimaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>. Haldusreformi järel jäi maakonda neli omavalitsusüksust. Maakonnas asuvad Viljandi linn, [[Mulgi vald]], [[Viljandi vald]] ja [[Põhja-Sakala vald]]. ==Loodus== Suur osa maakonnast asub [[Sakala kõrgustik]]ul, mille kõrgeim tipp [[Härjassaare mägi]] on ka maakonna kõrgeim koht. *[[Soomaa]] *[[Soomaa rahvuspark]] *[[Viljandi järv]] *[[Võrtsjärv]] ==Rahvastik== ===Demograafilised näitajad=== Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Viljandi maakonnas 55 657 elanikku, kellest 46,69% mehed ja 53,31% naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,29‰, suremuse üldkordaja 13,04‰ ja loomulik iive –3,76‰. 94,33% elanikest olid [[eestlased]] ja 3,33% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,86%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,76% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,37%. Töötuse määr<ref>2007.–2009. libisev keskmine</ref> oli 7,0%. Elanike tihedus oli 16,3 in/km&sup2;.<ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee/57647 Statistikaameti koduleht]</ref> ===Elanike arv Viljandimaa omavalitsustes=== {{Ajakohasta|kuu=jaanuar|aasta=2021}} ===Asustusüksused=== Viljandi maakonnas on 6 linna, 8 alevikku ja 254 küla. ; Linnad: [[Abja-Paluoja]] - [[Karksi-Nuia]] - [[Mõisaküla]] - [[Suure-Jaani]] - [[Viljandi]] - [[Võhma]] ; Alevikud: [[Halliste]] - [[Kolga-Jaani]] - [[Kõpu]] - [[Mustla]] - [[Olustvere]] - [[Ramsi]] - [[Viiratsi]] - [[Õisu]] ; Külad: [[Abjaku]] - [[Abja-Vanamõisa]] - [[Aidu (Viljandi)|Aidu]] - [[Aimla]] - [[Aindu]] - [[Ainja]] - [[Allaste]] - [[Alustre]] - [[Anikatsi]] - [[Arjadi]] - [[Arjassaare]] - [[Arussaare]] - [[Atika küla]] - [[Auksi]] - [[Eesnurga]] - [[Epra]] - [[Ereste]] - [[Heimtali]] - [[Hendrikumõisa]] - [[Hirmuküla]] - [[Holstre]] - [[Hõbemäe]] - [[Iia]] - [[Ilbaku]] - [[Intsu]] - [[Ivaski]] - [[Jakobimõisa]] - [[Jaska]] - [[Jõeküla (Viljandi)|Jõeküla]] - [[Jälevere]] - [[Jämejala]] - [[Järtsaare]] - [[Järveküla (Tarvastu)|Järveküla]] - [[Kaarli (Halliste)|Kaarli]] - [[Kaavere (Kolga-Jaani)|Kaavere]] - [[Kabila (Suure-Jaani)|Kabila]] - [[Kalbuse]] - [[Kalvre]] - [[Kamara]] - [[Kangrussaare]] - [[Kannuküla]] - [[Karjasoo]] - [[Karksi]] - [[Karula (Saarepeedi)|Karula]] - [[Kassi (Viljandi)|Kassi]] - [[Kerita]] - [[Kibaru]] - [[Kibeküla]] - [[Kiini]] - [[Kiisa (Pärsti)|Kiisa]] - [[Kildu]] - [[Kingu]] - [[Kirivere]] - [[Kivilõppe]] - [[Kobruvere]] - [[Koidu (Tarvastu)|Koidu]] - [[Kokaviidika]] - [[Koksvere]] - [[Kookla]] - [[Kootsi]] - [[Kuhjavere]] - [[Kuiavere]] - [[Kulla]] - [[Kuninga (Kõpu)|Kuninga]] - [[Kuressaare küla|Kuressaare]] - [[Kurnuvere]] - [[Kuudeküla]] - [[Kõidama]] - [[Kõo]] - [[Kõvaküla]] - [[Kärevere (Suure-Jaani)|Kärevere]] - [[Kärstna]] - [[Laane (Kõpu)|Laane]] - [[Laanekuru]] - [[Laatre]] - [[Lahmuse]] - [[Lalsi]] - [[Lasari]] - [[Leeli]] - [[Leemeti]] - [[Leie]] - [[Lemmakõnnu]] - [[Lilli (Karksi)|Lilli]] - [[Loime]] - [[Lolu]] - [[Loodi]] - [[Loopre]] - [[Luiga]] - [[Lõhavere]] - [[Lätkalu]] - [[Maalasti]] - [[Maltsa]] - [[Marjamäe]] - [[Marna]] - [[Maru]] - [[Matapera]] - [[Meleski]] - [[Metsaküla (Karksi)|Metsaküla]] - [[Metsküla (Jaani)|Metsküla]] - [[Metsla (Tarvastu)|Metsla]] - [[Moori]] - [[Morna]] - [[Mudiste]] - [[Muksi]] - [[Mulgi]] - [[Munsi]] - [[Muri (Karksi)|Muri]] - [[Mustapali]] - [[Mustivere]] - [[Mõnnaste]] - [[Mõõnaste]] - [[Mäeküla (Karksi)]] - [[Mäeküla (Suure-Jaani)]] - [[Mäeltküla]] - [[Mähma]] - [[Naistevalla (Halliste)|Naistevalla]] - [[Navesti]] - [[Niguli]] - [[Nuutre]] - [[Odiste]] - [[Oiu]] - [[Oorgu]] - [[Oti (Karksi)|Oti]] - [[Otiküla]] - [[Paaksima]] - [[Paelama]] - [[Paenasti]] - [[Pahuvere]] - [[Paistu]] - [[Parika]] - [[Peetrimõisa (Saarepeedi)|Peetrimõisa]] - [[Penuja]] - [[Pikru]] - [[Pilistvere]] - [[Pinska]] - [[Pirmastu]] - [[Polli]] - [[Pornuse]] - [[Porsa]] - [[Puiatu (Pärsti)|Puiatu]] - [[Pulleritsu]] - [[Punaküla]] - [[Põhjaka]] - [[Põlde]] - [[Põrga]] - [[Päidre]] - [[Päigiste]] - [[Päraküla (Suure-Jaani)|Päraküla]] - [[Päri (Pärsti)|Päri]] - [[Pärsi]] - [[Pärsti]] - [[Pöögle]] - [[Raamatu]] - [[Raassilla]] - [[Raja (Halliste)|Raja]] - [[Raudna]] - [[Rebase (Viljandi)|Rebase]] - [[Rebaste (Viljandi)|Rebaste]] - [[Reegoldi]] - [[Ridaküla (Viljandi)|Ridaküla]] - [[Rihkama]] - [[Riiassaare]] - [[Rimmu]] - [[Riuma]] - [[Roosilla]] - [[Ruudiküla]] - [[Räägu (Abja)|Räägu]] - [[Rääka]] - [[Saareküla (Viljandi)|Saareküla]] - [[Saarepeedi]] - [[Saate]] - [[Saksaküla]] - [[Sammaste]] - [[Sandra]] - [[Sarja]] - [[Saviaugu]] - [[Savikoti]] - [[Seruküla]] - [[Sinialliku]] - [[Soe (Tarvastu)|Soe]] - [[Soomevere (Kõo)|Soomevere]] - [[Sooviku]] - [[Sudiste]] - [[Suislepa]] - [[Sultsi]] - [[Supsi]] - [[Sürgavere]] - [[Surva]] - [[Suuga]] - [[Taari]] - [[Taevere]] - [[Tagamõisa (Tarvastu)|Tagamõisa]] - [[Taganurga]] - [[Tarvastu]] - [[Tilla]] - [[Tinnikuru]] - [[Tipu]] - [[Tobraselja]] - [[Tohvri (Pärsti)|Tohvri]] - [[Toosi]] - [[Tuhalaane]] - [[Turva]] - [[Tusti (Viljandi)|Tusti]] - [[Tõnissaare]] - [[Tõnuküla]] - [[Tõrreküla]] - [[Tällevere]] - [[Tänassilma]] - [[Tääksi]] - [[Tömbi]] - [[Uia]] - [[Umbsoo küla|Umbsoo]] - [[Unakvere]] - [[Unametsa]] - [[Univere]] - [[Uue-Kariste]] - [[Uusna]] - [[Vabamatsi]] - [[Vaibla]] - [[Valma]] - [[Väluste]] - [[Vana-Kariste]] - [[Vanamõisa (Pärsti)|Vanamõisa]] - [[Vanausse]] - [[Vanavälja]] - [[Vanaveski]] - [[Vana-Võidu]] - [[Vardi]] - [[Vardja (Viljandi)|Vardja]] - [[Vasara]] - [[Vastemõisa]] - [[Veelikse (Abja)|Veelikse]] - [[Veisjärve]] - [[Venevere (Kõo)|Venevere]] - [[Verilaske]] - [[Veskimäe (Abja)|Veskimäe]] - [[Vihi]] - [[Viisuküla ]] - [[Vilimeeste]] - [[Villa (Tarvastu)|Villa]] - [[Vissuvere (Kolga-Jaani)|Vissuvere]] - [[Vooru]] - [[Võhmassaare]] - [[Võistre]] - [[Võivaku]] - [[Võlli (Suure-Jaani)|Võlli]] - [[Väike-Kõpu ]] - [[Välgita]] - [[Ämmuste]] - [[Ängi]] - [[Äriküla]] - [[Ülde]] - [[Ülemõisa]] - [[Ülensi]] == Galerii == <gallery> Arussaare õigeusu kirik.jpg|Arussaare õigeusu kirik Suure-Kõpu mõisa peahoone 2012.jpg|Suure-Kõpu mõisa peahoone Heimtali mõisa viinaköök1.jpg|Heimtali mõisa meierei Pärsti mõisa peahoone 2012.jpg|Pärsti mõisa peahoone Õisu järv.jpg|Õisu järv Viljandi ordulinnuse varemed.jpg|Viljandi ordulinnuse varemed </gallery> ==Ajalugu== [[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|300px|Eesti haldusjaotus (1925)]] [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]] {{vaata|Viljandimaa|Sakala|Mulgimaa|Viljandi kreis}} 1920. aastal loodi uus [[Valga maakond]] enam-vähem tänapäevasel kujul, vaid senine [[Valga]] linn koos tühise ümbrusega pärines vanast peamiselt lätikeelsest [[Liivimaa kubermang]]u [[Valga kreis|Valga maakonnast]]. Ülejäänud maakond moodustati [[Tartumaa]], [[Viljandimaa]] ja [[Võrumaa]] Valga-lähedastest osadest ([[Sangaste kihelkond]], [[Helme kihelkond]], [[Karula kihelkond]] jt).<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.6:330 Määrus Valga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta], Rahvusarhiiv</ref> 11. veebruaril 1921 määras valitsus kindlaks Valga maakonna maa-ala, Viljandi maakonnast eraldati [[Jõgeveste vald|Jõgeveste]], [[Patküla vald|Patküla]], [[Koorküla vald|Koorküla]], [[Taagepera vald|Taagepera]], [[Leebiku vald|Leebiku]], [[Helme vald (Helme kihelkond)|Helme]], [[Lõve vald|Lõve]] ja [[Hummuli vald (Helme kihelkond)|Hummuli vallad]].<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1921/02/25/4 Wabariigi walitsuse poolt 11. weebruaril 1921 a. wastuwõetud määrus Walga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta]. Riigi Teataja, nr 13, 25. veebruar 1921.</ref> {{vaata|Viljandi maavalitsus|Viljandi maakonnanõukogu}} [[1939. aasta vallareform]]iga [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Viljandi maakonnas]]: [[Heimtali vald]], [[Kaarli vald]], [[Kurista vald]], [[Kärstna vald]], [[Lähtru vald]], [[Puiatu vald]], [[Päri vald (Viljandi kihelkond)|Päri]], [[Pärsti vald (Viljandi kihelkond)|Pärsti vald]], *[[Riidaja vald]], [[Rutikvere vald]], [[Soosaare vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Soosaare vald]], [[Suure-Kõpu vald]], [[Sürgavere vald]], [[Uue-Põltsamaa vald]], [[Uue-Võidu vald]], [[Uusna vald]], [[Vana-Põltsamaa vald]], [[Vana-Tänassilma vald]], [[Vana-Võidu vald (Viljandi kihelkond)|Vana-võidu vald]] ning [[Eesti valdade loend (1939)|moodustati]]: [[Holstre vald (1939)|Holstre vald]], [[Imavere vald (1939)|Imavere vald]], [[Kabala vald (1939)|Kabala vald]], [[Karksi vald (1939)|Karksi vald]], [[Kõo vald (1939)|Kõo vald]], [[Kõpu vald (1939)|Kõpu vald]], [[Lustivere vald (1939)|Lustivere vald]], [[Olustvere vald (1939)|Olustvere vald]], [[Paistu vald (1939)|Paistu vald]], [[Pajusi vald (1939)|Pajusi vald]], [[Põltsamaa vald (1939)|Põltsamaa vald]], [[Raudna vald (1939)|Raudna vald]], [[Rimmu vald (1939)|Rimmu vald]], [[Suislepa vald (1939)|Suislepa vald]], [[Taevere vald (1939)|Taevere vald]], [[Tarvastu vald (1939)|Tarvastu vald]], [[Tuhalaane vald (1939)|Tuhalaane vald]], [[Tänassilma vald (1939)|Tänassilma vald]], [[Vastemõisa vald (1939)|Vastemõisa vald]] , [[Viljandi vald (1939)|Viljandi vald]], [[Võisiku vald (1939)|Võisiku vald]]. [[1950]]. aastal võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] vastu seadluse, millega muudeti [[Eesti NSV haldusjaotus|endine halduskorraldus]] ning likvideeriti maakonnad ja vallad. {{vaata|Viljandi rajoon}} [[Pilt:Viljandimaa vallad 2013.svg|thumb|300px|Viljandimaa omavalitsusüksused enne [[2017. aasta haldusreform|2017. aasta haldusreformi]]]] 2011. aastal oli Viljandi maakonnas: Viljandi linn, Võhma linn, Mõisaküla linn, [[Abja vald]], [[Halliste vald]], [[Karksi vald]], [[Kolga-Jaani vald]], [[Kõo vald]], [[Kõpu vald]], [[Suure-Jaani vald]], [[Tarvastu vald]], [[Viljandi vald]]. ==Vaata ka== *[[Viljandimaa vapimärk]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|Viljandi County}} * [http://www.viljandimaa.ee/ Viljandimaa portaal] * [http://www.stat.ee/ppe-viljandi-maakond Viljandi maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis *[https://goo.gl/maps/r6aeYyEa6HMgHnd36 Viljandi maakond] kaardil {{EST}} {{koord |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Viljandi maakond| ]] orsh2bqgbsk5snqn9wd8yqlrsjxygy1 0 5957 6166080 6141836 2022-07-23T10:15:59Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit [[Valgamaa]].}} {{Provints | nimi = Valga maakond | lipp = Valgamaa_lipp.svg | lipu_link = [[Valgamaa lipp]] | vapp = Valgamaa_vapp.svg | vapi_link = [[Valgamaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Valga]] | asendikaardi_pilt = Valga County in Estonia.svg }} '''Valga maakond'''<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref> ehk '''Valgamaa''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]]s. Hõlmab enamiku [[Valga rajoon]]i alast. Maakonnalinn ja ühtlasi suurim asula on [[Valga linn]], sellele järgnevad rahvaarvult [[Tõrva]] ja [[Otepää]]. == Üldandmed == Valga maakond asub Eesti lõunaosas ning kuulub majandusgeograafilise ja regionaalpoliitilise jaotuse järgi [[Kagu-Eesti]] piirkonda (koos [[Põlva maakond|Põlva]] ja [[Võru maakond|Võru maakonnaga]]). Lisaks kuulub maakond ajalooliste sidemete ja maastikulise omapära poolest [[Lõuna-Eesti]] regiooni (koos Põlva, Võru, [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]] ja [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnaga]]). Maakonna kogupindala on 1922&nbsp;km², rahvaarv 30 176 inimest (seisuga 1. jaanuar 2014),<ref name=":0" /> ulatus põhja-lõuna suunas 65 kilomeetrit ja ida-lääne suunas 59 kilomeetrit. Valga maakond on rahvaarvult Eesti 12. maakond ja pindalalt 14. maakond. Maakonna keskusest, Valga linnast, on kaugus Eesti suurematesse linnadesse järgmine: [[Tallinn]]a 267&nbsp;km, [[Tartu]] 86&nbsp;km, [[Viljandi]] 88&nbsp;km, [[Võru]] 73&nbsp;km, [[Põlva]] 96&nbsp;km, [[Pärnu]] 141&nbsp;km, [[Narva]] 264&nbsp;km. [[Riia]] asub 157&nbsp;km kaugusel.<ref name="U29ds" /> Valgamaa piirneb loodes Viljandi, põhjas Tartu, idas Põlva ja Võru maakonnaga ja omab piiri lõuna-edela suunas [[Läti]]ga (102,4&nbsp;km). == Haldusjaotus, asustus ja rahvastik == === Kohalikud omavalitsused === [[Pilt:Valga municipalities 2017.png|pisi|Valga maakonna omavalitsusüksused]] [[Pilt:Valgamaa vallad.svg|pisi|Valgamaa omavalitsusüksused enne [[2017. aasta haldusreform]]i]] [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Valga maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Otepää vald]] ja [[Tõrva vald]] ning alates 22. oktoobrist 2017 [[Valga vald]]<ref>[https://web.archive.org/web/20201128211626/https://maakonnaplaneering.ee/valgamaaplaneering Valgamaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>. Valga maakonnas on kolm [[omavalitsusüksus]]t: [[Otepää vald]], [[Tõrva vald]] ja [[Valga vald]]. {| class="wikitable" |+Valgamaa rahvastikunäitajad haldusüksuste kaupa (1. jaanuar 2014 seisuga)<ref name="stat.ee" /> !Haldusüksus !Halduskeskus !Rahvaarv !km'''²''' !in/km² |- |Valga linn |– |12 437 |16,54 |751,93 |- |Otepää vald* |Otepää linn |3737 |217,36 |17,19 |- |Tõrva linn |– |2716 |16,54 |565,83 |- |Helme vald |Tõrva linn |1882 |312,73 |6,02 |- |Tõlliste vald |[[Laatre|Laatre alevik]] |1628 |193,78 |8,4 |- |Puka vald |[[Puka|Puka alevik]] |1533 |200,93 |7,93 |- |Sangaste vald |[[Sangaste|Sangaste alevik]] |1293 |144,72 |8,93 |- |Palupera vald |[[Hellenurme|Hellenurme küla]] |1266 |123,48 |10,25 |- |Karula vald |[[Lüllemäe|Lüllemäe küla]] |920 |229,92 |4 |- |Hummuli vald |[[Hummuli|Hummuli alevik]] |825 |162,7 |5,07 |- |Põdrala vald |[[Riidaja|Riidaja küla]] |746 |127,22 |5,86 |- |Taheva vald |[[Laanemetsa|Laanemetsa küla]] |736 |204,7 |3,6 |- |Õru vald |[[Õru|Õru alevik]] |457 |104,63 |4,38 |- ! colspan="2" | Kokku !30 172 !2043,51** !14,8 in/km² |- | colspan="5" |*Otepää linn ja Pühajärve vald ühinesid Otepää vallaks |} === Asustusüksused === Valga maakonnas on kokku kolm [[linn]]a, seitse [[alevik]]kku ja 137 [[küla]]. '''Linnad:''' [[Otepää]] – [[Tõrva]] – [[Valga]] '''Alevikud:''' [[Helme]] – [[Hummuli]] – [[Laatre]] – [[Puka]] – [[Sangaste]] – [[Tsirguliina]] – [[Õru]] '''Külad:''' [[Aitsra]] – [[Ala (Helme)|Ala]] – [[Alamõisa]] – [[Arula]] – [[Hargla]] – [[Holdre]] – [[Iigaste]] – [[Ilmjärve]] – [[Jaanikese]] – [[Jeti]] – [[Jõgeveste]] – [[Kaagjärve]] – [[Kalliküla]] – [[Kalme (Helme)|Kalme]] – [[Karjatnurme]] – [[Karu küla]] – [[Karula]] – [[Kassiratta]] – [[Kastolatsi]] – [[Kaubi (Põdrala)|Kaubi]] – [[Kaurutootsi]] – [[Keeni]] – [[Kibena]] – [[Killinge]] – [[Kirbu (Karula)|Kirbu]] – [[Kirikuküla (Helme)|Kirikuküla]] – [[Kiviküla (Õru)|Kiviküla]] – [[Koigu (Otepää)|Koigu]] – [[Koikküla]] – [[Koiva (Taheva)|Koiva]] – [[Kolli]] – [[Komsi]] – [[Koobassaare]] – [[Koorküla]] – [[Korijärve]] – [[Korkuna]] – [[Kuigatsi]] – [[Kulli (Hummuli)|Kulli]] – [[Kungi]] – [[Kurevere (Sangaste)|Kurevere]] – [[Käärikmäe]] – [[Kääriku]] – [[Kähri (Puka)|Kähri]] – [[Kähu]] – [[Laanemetsa]] – [[Lauküla]] – [[Leebiku]] – [[Lepa]] – [[Linna (Helme)|Linna]] – [[Liva]] – [[Londi]] – [[Lossiküla]] – [[Lota]] – [[Lusti (Karula)|Lusti]] – [[Lutike]] – [[Lutsu (Taheva)|Lutsu]] – [[Lõve]] – [[Lüllemäe]] – [[Makita küla|Makita]] – [[Meegaste]] – [[Miti]] – [[Muhkva]] – [[Mustumetsa]] – [[Mäeküla (Sangaste)|Mäeküla]] – [[Mägestiku]] – [[Mägiste]] – [[Mäha]] – [[Märdi (Otepää)|Märdi]] – [[Möldre (Helme)|Möldre]] – [[Neeruti (Palupera)|Neeruti]] – [[Nõuni]] – [[Nüpli]] – [[Otepää]] – [[Paju (Tõlliste)|Paju]] – [[Patküla]] – [[Pedajamäe]] – [[Piiri (Hummuli)|Piiri]] – [[Pikasilla (Põdrala)|Pikasilla]] – [[Pikkjärve (Karula)|Pikkjärve]] – [[Pilkuse]] – [[Pilpa]] – [[Plika]] – [[Pori küla|Pori]] – [[Prange]] – [[Priipalu]] – [[Pringi (Sangaste)|Pringi]] – [[Pugritsa]] – [[Puide]] – [[Põru (Puka)|Põru]] – [[Päidla]] – [[Pühajärve]] – [[Raavitsa]] – [[Rampe]] – [[Ransi]] – [[Raudsepa (Otepää)|Raudsepa]] – [[Rebasemõisa]] – [[Restu]] – [[Reti]] – [[Riidaja]] – [[Ringiste]] – [[Risttee]] – [[Roobe]] – [[Rulli]] – [[Ruuna]] – [[Räbi]] – [[Sarapuu küla|Sarapuu]] – [[Sihva]] – [[Soe (Tõrva)|Soe]] –[[Sooblase]] – [[Soontaga]] – [[Sooru]] – [[Supa]] – [[Taagepera]] – [[Tagula]] – [[Taheva]] – [[Tiidu (Sangaste)|Tiidu]] – [[Tinu]] – [[Truuta]] – [[Tsirgumäe]] – [[Tõlliste]] – [[Tõrvase]] – [[Tõutsi]] – [[Uniküla (Õru)|Uniküla]] – [[Uralaane]] – [[Vaalu]] – [[Vaardi]] – [[Valtina]] – [[Vanamõisa (Põdrala)|Vanamõisa]] – [[Vana-Otepää]] – [[Vidrike]] – [[Vilaski]] – [[Voorbahi]] – [[Väheru]] – [[Väljaküla (Tõlliste)|Väljaküla]] – [[Õlatu]] – [[Õruste]] – [[Ädu]] === Demograafilised näitajad === Arvestuslikult oli seisuga 1. jaanuar 2014 Valga maakonnas 30 176 elanikku, neist 47,5% mehed ja 52,5% naised. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,93%, tööealisi (vanuses 15–64) 62,65% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 22,41%. 82,63% elanikest olid eestlased ja 12,51% venelased. Elanike tihedus oli 14,8 in/km². Alates aastast 2004 on maakonna rahvaarv kahanenud 4154 inimese võrra. Kahanemise peamiseks põhjuseks üldise loomuliku negatiivse [[iive|iibe]] kõrvalt on [[rändeiive]] ehk maakonnast lahkunud elanikud.<ref name="stat.ee" /> == Loodus == === Pinnamood === [[Pilt:Rubina soo 2.jpg|pisi|Laugas [[Rubina soo]]s]] Valga maakonna pinnaehitus on väga mitmekesine. Maakonna lääneosa jääb [[Sakala kõrgustik]]u kaguossa. Selles on valitsev ürgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik siin-seal kerkivate kuplite ning seljakutega. Põhja pool annavad maastikule ilme põhja–lõunasuunalised väike[[voor]]ed ning madalamatel niiskematel aladel [[puisniit|puisniidud]] ja metsad. Tõrva-Helme ümbrus on tasasem, kuid liigestatud [[Õhne jõgi|Õhne]] ja ta lisajõgede orgudest ([[Tikste ürgorg]]). Paljudes kohtades paljanduvad seal orgude veerudel aluspõhja liivakivid. Sellel tihedasti asustatud alal vahelduvad laialdased põllumaad niitude, lohkudes asetsevate järvede ja üksikute metsatukkadega. Lõuna pool, Hummuli ja [[Taagepera]] ümbruses, leidub ka kuplistikke. Valga maakonna lõunaosas, Läti piiril esineb laialdane liivaala suurte metsade, [[nõmm]]ede ja soodega. Maakonna keskosa hõlmab põhja–lõunasuunaline [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] orund ning selle jätkuks olev [[Valga nõgu]], kus valitseb suuremalt osalt lainjas moreenmaastik, läbitud madalatest [[Lammorg|lamm-]] või [[moldorg]]udest. Orgudest on määravaim Väikese Emajõe org, kuhu Tõlliste kohal suubub [[Pedeli jõgi|Pedeli]] ürgorg. Valga nõo keskosas esineb laialdane soostunud Korva luht. Laiemad põllualad on levinud Sangaste ja Laatre ümbruses.[[Pilt:Kuutsemägi, 2009.jpg|vasakul|pisi|Valga maakonna kõrgeim tipp Kuutsemägi (217&nbsp;m)]] Reljeefi vahelduvaim ja kõrgeim osa maakonnast on Otepää ümbruses. Kõrgeimad tipud on [[Kuutsemägi]] (217&nbsp;m), [[Meegaste mägi]] (214&nbsp;m), [[Harimägi]] (212&nbsp;m). Otepää ümbruses on valitsev väga vahelduv kupliline moreenmaastik suurte kuppelmägede ja rohkete järvedega, millest tuntuim on [[Pühajärv]]. Kõrgustiku servaaladel on kõrgusvahed küll väikesed, kuid reljeef on seal samuti väga liigestatud. Valga nõost kagus kerkib lääne–idasuunalise vöötmena Karula kuplistik. Eriti vahelduva reljeefiga on kuplistiku idaosa. Lääne suunas pinnavormid madalduvad künnisteks, mis jätkuvad ka Läti piires. Karula ümbrus on rikas järvedest. Tuntuim neist on [[Karula Pikkjärv]] kuplistiku põhjaserval. Maakonna lõunaossa jääb [[Hargla nõgu]] – kõrgustikevaheline tasane ala, kus metsade keskel kerkib kohati üksikuid moreenkupleid ja kühme. Omapärase loodusega on [[Koiva jõgi|Koiva]] ja [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõe]] orud ning [[Aheru järv]]e ümbrus. Maakonna metsamaa pindala on pea 114 000&nbsp;ha, mis moodustab 56,7% maakonna pindalast. Peamisteks puuliikideks on mänd ja kuusk. Metsad on liigendatud niitude, nõmmede, luhtade ja soodega. Üldpindalast on 7900 hektarit soode all, millest 5400 hektarit [[kõrgsoo]]d ehk rabad. Suurimad rabad on [[Rubina soo|Rubina]], [[Korva soo|Korva]] ja [[Holdre Lagesoo|Lagesoo]]. === Järved ja jõed === {| class="wikitable floatright" |+ Valga maakonna suurimad järved (ha) |[[Võrtsjärv]] |300* |- |[[Pühajärv]] |285,9 |- |[[Aheru järv]] |234 |- |[[Nõuni järv]] |78,8 |- |[[Tündre järv]] |72,9 |- |[[Koorküla Valgjärv|Valgjärv]] |44,1 |- |[[Suur-Apja järv]] |42,6 |- |[[Korijärv]] |36,4 |- |[[Karula Pikkjärv|Pikkjärv]] |34,9 |- |[[Nüpli järv]] |27,5 |- |[[Inni järv]] |24,5 |- |[[Kaarnajärv]] |23,6 |- |[[Mõrtsuka järv]] |19,7 |- |[[Juusa järv]] |19,3 |- |[[Kääriku järv]] |19,3 |- | colspan="2" |*Valga maakonnas asuv osa |} Maakond on väga järvederohke. Eriti arvukalt on järvi [[Otepää kõrgustik]]ul, Karula kuplistiku alal ning [[Õhne jõgi|Õhne jõe]] valgalal. Üle ühe hektari pindalaga looduslikke järvi on piirkonnas ligi 180, kogupindalaga 17&nbsp;km². Suurim järv on [[Pühajärv]] (286 ha), millele järgneb [[Aheru järv|Aheru]] (234 ha). Maakonna piiridesse kuulub ka [[Võrtsjärv]]e lõunatipp pindalaga 300 hektarit. Suurem osa järvi on suhteliselt madalad ja alla 10 meetri sügavused. Sügavamad järved maakonnas on (Eesti sügavuselt kolmas) [[Udsu järv|Udsu]] (30,2&nbsp;m) ja [[Petajärv]] (25&nbsp;m), millest mõlemad asuvad [[Koorküla järvestik]]us jääaja setetega täitunud ürgorgude kohal. Maakonnas on neli ametliku suplusranda – Tõrvas [[Riiska järv|Riiska]] ja [[Tõrva Vanamõisa järv]]e, Otepääl [[Pühajärv]]e ja Valgas [[Pedeli jõgi|Pedeli jõe]] kaldal. Järvede kalastik on suhteliselt muutlik, kuna väiksemates järvedes esineb madaluse tõttu talviti suremist, hukutades hapnikunõudlikumaid liike – [[Siig (perekond)|siiglasi]], [[Latikas|latikat]], [[koha]] jt. Mõnedes järvedes esineb sageli üle 10 kalaliigi. Üle ühe hektari suurusi paisjärvi on maakonnas kokku 30, summaarse pindalaga u 100&nbsp;ha. Avalikus kasutuses on neist 20. Suurim tehislik järv on Puide veehoidla [[Jõku jõgi|Jõku jõel]] (pindala 11,5 ha).<ref name=":1" /> Piirkonna tuntuim jõgi on [[Väike Emajõgi]], mis saab alguse Pühajärvest ning suubub Võrtsjärve, voolates täies pikkuses Valga maakonnas. Teised tähtsamad jõed on Valga linna läbiv Väikese Emajõe suurim lisajõgi [[Pedeli jõgi|Pedeli]] ja Tõrva linna läbiv [[Õhne jõgi]] ning selle suurim lisajõgi [[Jõku jõgi|Jõku]]. Maakonna kagunurka läbib teel [[Võrumaa]]le [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõgi]].<ref name=":0" /> [[Pilt:Pühajärve sõjatamm udus.jpg|vasakul|pisi|Valga maakonna jämedaim puu – Pühajärve sõjatamm, mille tüve ümbermõõt on 6,98 m]] === Looduskaitse === Looduskaitsealune territoorium moodustab Valga maakonna kogupindalast umbes 20%. Suurimateks looduskaitseobjektideks Valgamaal on [[Otepää looduspark]], [[Karula rahvuspark]] ja [[Koiva-Mustjõe maastikukaitseala]]. Kaitsealasid, mille hulka kuuluvad rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja selle alatüübid, nagu pargid, puistud, [[arboreetum]]id, on kokku 60. Suurim neist on Otepää looduspark, mis pindala (22 430 ha) poolest on ühtlasi suurim maastikukaitseala Eestis. Kaitsealust territooriumi, mis peale kaitsealade hõlmab ka hoiualasid ja püsielupaiku, on pindalalt kokku 43 431 ha.<ref name=":2" /> Üksikobjektidena on kaitse all 28 põlispuud ja 5 [[rändrahn]]u. Kõrgeim kaitsealune puu, Tsuura kuusk, on jämedaim [[harilik kuusk]] Eestis. Puu kõrgus on 29 meetrit ja selle tüve ümbermõõt on 4,32 meetrit. Kõige jämedam puu, [[Pühajärve sõjatamm]], on 6,98-meetrise ümbermõõduga. Valgamaal asub Lõuna-Eesti suurim rändrahn – [[Helgikivi]], mille ümbermõõt on 30,2 meetrit ja maapealne ruumala 61 m³.<ref name=":2" /> === Aluspõhi === Maakonna [[Aluspõhi|aluspõhja]] moodustavad [[Devoni liivakivi]]d, mis on suhteliselt suure poorsusega, vilgurikkad ja nõrgalt tsementeerunud. Suuremal osal maakonna territooriumist levivad [[Kesk-Devon]]i [[Burtnieki lade]]me heledavärvilised liivakivid, millega vaheldumisi esinevad savi- ja merglikihid. Maakonna põhjaosa kitsal ribal avanevad Kesk-Devoni [[Aruküla lade]]me liivakivid, mis on põimjaskihilised [[aleuroliit]]ide, savide ja [[Dolomiit|dolomiidi]] vahekihtidega. Aluspõhja katab [[kvaternaar]]sete setete kompleks ([[Glatsiaalsed setted|glatsiaalsed]], [[Limnoglatsiaalne sete|limnoglatsiaalsed]] ja [[Fluvioglatsiaalne sete|fluvioglatsiaalsed setted]]). Pindalaliselt domineerib maakonna põhja- ja keskosas [[moreen]]. Hajutatult esinevad kruusad-liivad, liivsavid ja soosetted. Pinnakatte geoloogiline ehitus on keeruline (paksus varieerub 10–100&nbsp;m ja enamgi). Pinnasevesi lasub 0–10&nbsp;m sügavusel, küngastel kohati sügavamalgi. Ehitusgeoloogiliselt on maakonna pinnased valdavalt hea kandevõimega, kuid ehitustegevust võib takistada reljeef. == Majandus == Valgamaa on peamiselt tööstuse ja põllumajandusega tegelev piirkond, kus asub ka Eesti tuntuim puhke- ja spordikeskus Otepää. 2013. aastal oli maakonna keskmine brutopalk 729 eurot (võrdluseks Eesti keskmisega 949 eurot samal aastal).<ref name=":0" /> === Ettevõtlus === 31. detsembril 2013 oli Valgamaal kokku 2717 [[ettevõte]]t (sh 930 [[füüsilisest isikust ettevõtja]]t ja 1787 [[äriühing]]ut), 677 [[mittetulundusühing]]ut ja 23 [[sihtasutus]]t.<ref name=":0" /> Suurema keskmise käibega tegevusalad olid puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, hoonete ehitus, toiduainete tootmine, taime- ja loomakasvatus ja hulgikaubandus.<ref name=":2" /> Tähtsal kohal on turism (peamiselt Otepää piirkonnas). Toodete ja teenuste eksport (2013. aastal 142,5 miljonit eurot) oli tunduvalt suurem kui import (81 miljonit eurot).<ref name=":0" /> === Põllumajandus ja karjakasvatus === 2014 oli Valgamaal põllukultuuride kasvupind kokku 24 123&nbsp;ha, millest moodustas [[teravili]] 13 554&nbsp;ha, [[kaunvili]] 1236&nbsp;ha, [[raps]] ja rüps 2838&nbsp;ha, kartul 93 ja avamaa köögivili 38&nbsp;ha. 2013. aasta lõpuks oli põllumajanduslik kogusaak teravilja puhul 40 662 t, kaunvilja 2256 t, rapsi- ja rüpsiseemne 7184 t, kartuli 1228 t ja avamaa köögivilja puhul 190 t.<ref name=":0" /> Kariloomi oli Valga maakonnas 2013. aastal kokku umbes 24 700 looma, kellest [[veis]]eid 12 100 (sh piimalehmi 3700), [[siga|sigu]] 1200, [[lammas|lambaid]] ja [[kodukits]]i 7700. Loomakasvatustoodangult toodeti kokku 1233 t liha ja 28 585 t piima.<ref name=":0" /> == Tervishoid ja hoolekanne == {| class="wikitable floatright" |+ Maakonna hoolekandeasutused ja pakutavate kohtade arv !Asutus !Kohad |- |MTÜ Hellenurme Mõis |390 |- |SA Taheva Sanatoorium |93 |- |AS Valga Haigla |90 |- |MTÜ Paju Pansionaadid |90 |- |MTÜ Valgamaa Tugikeskus |62 |- |AS Hoolekandeteenused Tõrva Kodu |60 |- |MTÜ Sangaste Asundused |56 |- |SA Tõrva Haigla |33 |- |Valga lastekodu Kurepesa |31 |- |SA Otepää Tervisekeskus |23 |- |OÜ Taagepera Resort |19 |- |Karula hooldemaja |18 |- |Hummuli hoolekandekeskus |16 |} Valgamaal pakuvad statsionaarset arstiabi tervishoiuteenust [[AS Valga Haigla]], [[SA Otepää Tervisekeskus]] ja [[SA Tõrva Haigla]]. Otepää tervisekeskus ja Tõrva haigla on mõeldud hooldusraviks, Valga haiglas pakutakse lisaks hooldusravile ka eriarstiabi. Ambulatoorseid eriarstiabiteenuseid on võimalik saada kõigis kolmes statsionaarset arstiabi pakkuvas asutuses. Maakonna elanikele on üldarstiabi tagamiseks avatud 17 perearstinimistut, kelle heaks töötab 15 [[perearst]]i, 2 asendusarsti, 2 abiarsti ja 19 pereõde. Kõige suurem nimistu, teeninduspiirkonnaga [[Tõrva linn]], [[Helme vald|Helme]] ja [[Põdrala vald]], on perearst Merike Ausmehel. Nimistusse kuulub 2500 patsienti. Maakonnas on kuus perearstinimistut, mille suurus ületab 2000 patsienti. Kõige väiksem maakonna perearstinimistu teenindab [[Tõlliste vald|Tõlliste]] ja [[Õru vald]]a, nimistusse kuulub 681 patsienti. Kuni 2012. aasta lõpuni korraldas maakonnas perearstiabi [[maavanem]], seoses tervishoiuteenuste seaduse muutumisega on alates 1. jaanuarist 2013 vastav pädevus ja kohustus antud [[Terviseamet]]ile.<ref name="biWNi" /> Valga maakonnas on kokku 13 hoolekandeteenuseid pakkuvat asutust, millest suurim on [[Hellenurme mõis]] 390 elamiskohaga. Neli asutust on registreeritud mittetulundusühinguna, kolm sihtasutusena, kaks [[aktsiaselts]]ina ja üks osaühinguna. Ülejäänutel [[Juriidiline isik|juriidilised isikud]] puuduvad. 2014. aasta seisuga on maakonnas võimalik hoolekandeteenuseid pakkuda 981 inimesele, millest täidetud oli 818 kohta. Maakonnas osutavad koduteenuseid 27 sotsiaalhooldajat ja 294 teenindavat isikut. [[Fail:Valga haigla (1).JPG|pisi|tühi|AS Valga Haigla peahoone]] == Turism == {| class="wikitable floatright" |+Valga maakonna enimkülastatud sündmused 2011 – 2013'' ''(SA Valgamaa Arenguagentuuri andmetel) !Sündmus !2011 !2012 !2013 |- |[[Rally Estonia]] |13 000 |23 186 |19 437 |- |Rahvusvaheline Valga militaarajaloo festival |8000 |12 000 |15 000 |- |[[Tartu maraton]]* |7045 |9563 |11 286 |- |[[Tartu rattamaraton]]* |4925 |7454 |8084 |- |Valga-Valka kaksiklinnade festival |6700 |5700 |6300 |- |[[Leigo Järvemuusika]] |5000 |5000 |5000 |- |Klaperjaht |– |5000 |5000 |- |[[Tartu jooksumaraton]]* |2011 |6790 |8383 |- |Tõrva loits |2000 |2000 |4000 |- |Euroopa saunamaraton |208 |449 |654 |- | colspan="4" |*võistlejad ilma pealtvaatajateta |} [[Pilt:Sangaste mõisa peahoone1.jpg|vasakul|pisi|[[Sangaste mõis]]a peahoone]] Valgamaal asub kokku 69 [[mõis]]a ja [[loss]]i, millest tuntumad on [[Sangaste loss|Sangaste]] ja [[Taagepera mõis|Taagepera loss]] (Eesti parim pulmakoht 2007–2013).<ref name="mFuRY" /> Valga maakonna tuntuim ja külastatuim turismisihtkoht on [[Otepää]] linn, mis kannab aastast 1996 igal talvel 21. detsembrist kuni 20. märtsini [[talvepealinn]]a nimetust. Otepää piirkond on tuntud kui üks eesti mitmekülgseimatest treeninglaagrite ja talispordiürituste toimumiskohtadest. Majutuskohtade arvult on Valgamaa Eestis maakondade võrdluses neljas ([[Harjumaa]], [[Saaremaa]] ja [[Pärnumaa]] järel). 2013. aasta seisuga asus Valga maakonnas 77 majutuskohta, mis pakkusid kokku 826 tuba ning 2149 voodikohta (siia kuuluvad vaid statistikakohuslaste andmed).<ref name=":2" /> Enimkülastatud sündmused maakonnas on [[Rally Estonia]] ja rahvusvaheline [[Valga militaarajaloo festival]] (Lõuna-Eesti parim turismisündmus 2013) ning enimkülastatud objektideks [[Kuutsemäe Puhkekeskus]] ja [[Tehvandi spordikompleks]]. Valga maakonna tuntumad vaatamisväärsused piirkondade kaupa:<ref name=":2" /> === Tõrva piirkonnas === Tõrva linnas: [[Tõrva Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]] ja [[Tõrva Gümnaasium]]i park, [[Riiska järv|Riiska]] ja [[Tõrva Vanamõisa järv|Vanamõisa järve]] puhkealad, [[Tikste ürgorg]], [[Tõrva linnamägi|Tõrva Tantsumägi]]. Helme vallas: [[Barclay de Tolly mausoleum]], [[Helme ordulinnus]]e varemed, [[Helme koopad]], Helme koduloomuuseum, Helme ohvriallikas, Eesti klaverimeistrite toodetud klaverite kogum Helme mõisahoones, kindralmajor [[Jaan Soots]]i ja [[Aleksander Jaakson]]i mälestuskivid, [[Mats Erdell]]i kabel Taagepera kalmistul. Põdrala vallas: Võrtsjärve suubuv Väike Emajõgi koos Pikasilla puhkealaga, [[Henrik Visnapuu]] ja [[Johann Paul]]i sünnikohad. Hummuli vallas: [[Koorküla koopad]], Koorküla Valgjärv, [[Udsu järv]] (sügavuselt kolmas Eestis), Põhjasõjaaegne mänd, tuhandeaastane kalmistu, [[Hummuli lahing]]upaik.  === Otepää piirkonnas === {| class="wikitable floatright" |+Valga maakonna külastatumad turismiobjektid 2011–2013 (SA Valgamaa Arenguagentuuri andmetel) !Objekt !2011 !2012 !2013 |- |Tehvandi spordikompleks |33 328 |57 329 |73 625 |- |Kuutsemäe puhkekeskus |30 000 |– |28 000 |- |Pühajärve SPA- ja Puhkekeskus |19 548 |23 207 |22 345 |- |Otepää seikluspark |24 617 |22 553 |23 305 |- |GMP Clubhotel Pühajärve restoran |19 500 |19 500 |19 500 |- |[[Taagepera mõis|Taagepera loss]] |10 500 |10 500 |10 500 |- |Otepää snowtubing |7300 |7000 |4500 |- |[[Sangaste loss]] |7345 |12 000 |12 600 |- |Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon |5000 |4823 |6020 |- |[[Barclay de Tolly mausoleum]] |3012 |3300 |2373 |} Otepää vallas: [[Otepää linnamägi]], [[Väike Munamägi]], Apteekrimägi, Pühajärv, [[Otepää kirik]], Vabadussõjas langenute mälestussammas, [[Tehvandi spordikeskus]], Märdi veskitamm, [[Pühajärve sõjatamm]]. Palupera vallas: Palupera ja Hellenurme mõisakompleksid parkidega, [[Hellenurme vesiveski]] ja puhkeala, Middendorffide perekonnakalmistu. Puka vallas: [[Kuigatsi]] mõisa park ja hooned [[Kuigatsi]] külas, Puka põlispuude grupp, Komsi puistu, [[Aakre mõis]]a hooned ja park [[Aakre]] külas, [[Puka]] aleviku keskuse hoonestus (pangahoone sõdadevahelisest ajast, raudteejaam, apteek), [[Vooremägi]], [[Kuigatsi linnamägi|Kuigatsi ehk Puka linnamägi]], Ristimägi Kähri külas. Sangaste vallas: Sangaste loss ja lossipark, [[Sangaste kirik]], Sangaste kalmistu, [[Sangaste linnamägi]], [[Harimägi]], [[August Gailit]]i sünnikodu. === Valga piirkonnas === Valga linnas: Valga Vabadussammas, Valga Raekoda, [[Valga Jaani kirik|Jaani kirik]], skulptuur "Nipernaadi", mälestustahvel [[Stefan Bathory]]ile, mälestustahvel [[Johannes Märtson]]il, [[Alfred Neuland]]i – esimese eestlasest olümpiavõitja – mälestusmärk, [[Valga raudteejaam]]. Karula vallas: Karula ja Kaagjärve mõisakompleksid, [[Karula kirik]], [[Pikkjärve (Karula)|Pikkjärve]] maastikukaitseala loodusobjektid. Taheva vallas: [[Ristipuu]]d Kallikülas, [[Püha pettai]] Harglas, Ohvrikivi Tsirgumäel, Ohvrimänd Tsirgumäel, RMK [[Tellingumägi|Tellingumäe]] vaatetorn, [[Taheva mõis]]a kompleks koos pargiga, [[Aheru järv]], [[Oore männikud]], Mustajõe-Koiva maastikukaitse ala. Tõlliste vallas: [[Paju mõis]], Paju mälestusmärk. Õru vallas: [[Lota mõis]] Lota külas, luuletaja [[Friedrich Kuhlbars]]i sünnikoht [[Uniküla (Õru)|Uniküla külas]], loomaarstiteadlase [[Elmar Roots]]i sünnikoht Priipalu külas, maalikunstnik [[Kristjan Teder|Kristjan Tedre]] sünnikoht Priipalu külas, [[Uniküla koopad]] Unikülas. == Kultuur == === Kirjandus === [[Pilt:Henrik Visnapuu 1917.jpg|pisi|püsti|Henrik Visnapuu sündis Helme alevikus]] Valgamaalt on pärit mitmed Eesti kirjandusmaastiku muutnud isikud. Peamiselt on nende looming ja tegevus Valgamaaga seotud 20. sajandil. Valgamaa kõige tuntumaks kirjanikuks võib pidada [[Ala (Helme)|Ala külast]] pärit [[Hella Wuolijoki]] (1886–1954), kes sai maailmakuulsaks näidenditega, mis on kirjutatud [[soome keel]]es ja Soome elust. Wuolijoki esimestes teostes on palju juttu Valgamaast. Helmes on sündinud luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik [[Henrik Visnapuu]], kes oli üks [[Siuru]] kirjandusrühmituse kesksemaid ja aktiivsemaid liikmeid. Siuru asutaja ja juhtfiguur [[August Gailit]]i (1891–1960) romaani "[[Toomas Nipernaadi]]" tegevus ei ole küll faktiliselt autori sünnikohaga seotud, kuid peategelasel oli Valgamaalt pärit kohalik prototüüp. Gailit ise sündis Sangaste mõisa lähedal [[Kuiksilla]]l. Nooruses kolis Gailit Valgamaa piires mitu kordi, kui Sangastest suundus perekond [[Laatre mõis]]a ja sealt 1906. aastal [[Tsirguliina]] alevikku. [[Herta Laipaik]] (1921–2008) sündis [[Hummuli]]s Kaprani talus. Mitmed tema teosed sisaldavad [[Helme kihelkond|Helme kihelkonna]] rahvapärimusi või on saanud ainest Helme ajaloost. Laipaiga romaani "Hallid luiged" (1986) tegevus toimub väikelinnas Tõrvatus (Tõrva) ja Valgas. Eesti üks kuulsamaid novellikirjanikke [[Mats Traat]] (s. 1936) on sündinud Palupera vallas Meema külas ning on paljudes oma teostes jäädvustanud Valgamaad. Tema teoste tegelased on nii mõnigi kord rääkinud Otepää murrakus. Eesti kaasaegse ulmekirjanduse menukaim autor [[Indrek Hargla]] (s. 1970) pärineb [[Hargla]]st. Oma kirjanikunime Hargla on mees just oma kodupaiga järgi valinud. Hargla kriminaalromaanide sari apteeker Melchiorist on Eesti uuema aja ulmekirjanduse tippteoseks. [[Mehis Heinsaar]]e (s. 1973) novellides "Kohtumine Taageperas" ja "1969" on tegevuspaigaks Taagepera. Rahvaluule- ja keeleteadlasena Eesti ühiskondliku elluärataja [[Jakob Hurt]] pidas õpetaja ametit Otepääl aastatel 1872–1880. Hurda elust Otepääl on kirjutanud ka soome-rootsi kirjanik Ester Stậhlberg (1870–1950) ajaloolises romaanis "Päikese tõusu poole". === Muusika ja näitekunst === Rahvapilliõpetaja ja torupillimeister [[Ants Taul]] (s. 1950) on sündinud Tõrvas. 1995. aastast on Taul [[Viljandi Kultuurikolledž]]i rahvapilliõppejõud. Ta on asutanud pereansambli Torupill (1995), mis esinenud paljudes riikides. Valgas on sündinud trompetist [[Abi Zeider]] (1920–1999), kes mänginud džässi- ja estraadiorkestrites ning oli [[Eesti Televisioon]]i ja [[Eesti Raadio]] estraadiorkestri kontsertmeister. Tunnustatud dirigent [[Peeter Lilje]] (1950–1993) on sundinud Valgas, kus õppis ka muusikakoolis. Lilje oli [[Estonia kontserdisaal|Estonia]] kontsertmeister ja [[dirigent]] ning [[ERSO]] ja Oulu linnaorkestri peadirigent. Ta juhatas [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestreid]] paljudes riikides üle maailma. [[Madis Kõiv]] (1929–2014) elas lapsepõlves Tõrvas ja Valgas. Töötanud õppejõu ja teadurina. Kirjutanud [[näidend]]eid, [[proosa]]t ja [[kuuldemäng]]e ning tegelenud [[maalikunst]]iga. Maakonnas sündinud ja kasvanud näitlejatest on laiemale publikule kõige tuntum [[Holdre vald|Holdre vallas]] sündinud [[Lembit Eelmäe]] (1927–2009), kelle kuulsaimaks rolliks võib pidada [[Jaan Tooming]]a "[[Põrgupõhja uus Vanapagan (film)|Põrgupõhja uues Vanapaganas]]" mängitud Jürkat. Näitleja [[Meta Luts]] (1905–1958) sündis [[Riidaja vald|Riidaja vallas]]. Luts alustas lavateed teatris [[Endla (teater)|Endla]] ja töötas seejärel [[Estonia (teater)|Estonias]] ning [[Tallinna Draamateater|Tallinna Draamateatris]]. Näitleja [[Anne Veesaar]] sündis 1957. aastal Valgas. Veesaar on töötanud [[Rakvere Teater|Rakvere Teatris]] ja [[Vanalinnastuudio]]s. Üks tema tuntumaid osatäitmisi on telesarjas "[[Õnne 13]]". Tõrvast on pärit ka Ugala näitleja [[Aarne Soro]]. [[Pikasilla (Põdrala)|Pikasilla külast]] on pärit [[Lea Tormis]] (s. 1932), kes on tuntud teatriteadlane ja kriitik. === Sport === [[Pilt:Alfred Neuland.jpeg|pisi|püsti|Eesti tõstja ja esimene eestlasest olümpiavõitja [[Alfred Neuland]]]] Valgamaa spordis on enim tooni andnud [[suusatamine]] ja [[raskejõustik]]. Valgamaa pikaajalised sporditraditsioonid on kinkinud Eestile esimese olümpiavõitja [[Alfred Neuland]]i. Neuland, kes võitis kulla [[Antwerpeni olümpiamängud]]el aastal 1920, sündis Valgas aastal 1895. Aastal 1924 lisandus Neulandi kollektsiooni ka olümpiahõbe [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisist]]. Valgast pärit [[Kiirkäimine|käija]] [[Bruno Junk]] on võitnud olümpiamängudelt kaks pronksmedalit. Aastal 1952 sai ta sellega hakkama [[Helsingi olümpiamängud|Helsingis]] ja 1956 [[Melbourne olümpiamängud|Melbourne'is]]. Otepääl, endises [[Pühajärve vald|Pühajärve vallas]] sündinud [[August Englas]] on tulnud maailmameistriks [[Kreeka-Rooma maadlus]]es aastal 1953 ja [[vabamaadlus]]es aastal 1954. Kergejõustiklastest on Valgast (täpsemalt [[Valka]] poolsest osast) pärit neli korda olümpiamängudel osalenud [[Pavel Loskutov]]. [[Raimond Luts]]u õpilase parimaks saavutuseks on EM-i hõbemedal meeste [[maratonijooks]]us (2002). Valgas on püstitatud kolm Eesti rekordtulemust kergejõustikus, millest tuntuim on Eesti odaviskerekord 87.83, mis on [[Andrus Värnik]]u nimel ja visatud 2003. aasta 19. augustil. Tipptulemusena on märgitud rekorditeraamatusse ka [[Anu Teesaar]]e naiste kümnevõistluse rekord 6411 (5. september 2004) ja [[Jekaterina Jutkina]] naiste 5 kilomeetri käimistulemus 24.07 (7. juuni 2003). Pallimängudes on Valgamaal ette näidata ainus Eesti meistrivõistluste kuldmedal meeste [[käsipall]]is, mille võitis võistkond Valga Maret-Sport aastal 1992. Valgal on Eesti meistriliigavõistkond nii korv- kui ka käsipallis. Valgast on pärit mitu tuntud sporditreenerit eesotsas [[Rein Ahun]]iga, kes on olnud kergejõustikutalentide [[Märt Israel]]i ja praegu [[NFL]]-is mängiva [[Margus Hunt|Margus Hundi]] treeneriks. Eesti üks läbi aegade parimaid käsipallureid [[Kaupo Palmar]] alustas oma käsipallitreeninguid Valgas aastal 1985. Kahel korral Eesti parimaks käsipalluriks valitud Palmari esimesed juhendajad olid [[Ebba Lõokene]] ja [[Ülo Mere]]. Valgamaal asub tuntud talispordi- ja suusalinn Otepää, kus on korraldatud [[Maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises|murdmaasuusatamise MK-etappe]]. Esimene neist toimus aastal 1999. Aastatel 2003–2012 toimusid MK-etapid Otepääl igal aastal, seejärel 2015. ja 2017. aastal. Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaalis on hariduse omandanud paljud tuntud Eesti spordikuulsused nagu näiteks maanteeratturid [[Rein Taaramäe]], [[Tanel Kangert]] ja [[Rene Mandri]] ning murdamaasuusatajad [[Aivar Rehemaa]] ja [[Algo Kärp]]. Tuntumatest talisportlastest on maakonnast pärit kolmekordne olümpialane suusatamises [[Elmo Kassin]] (Valga), suusataja [[Kein Einaste]] (Sangaste), laskesuusataja Kalju Ojaste (Otepää) ja kelgutaja [[Helen Novikov]] (Tõrva). Kunagisest [[Kaagjärve vald|Kaagjärve vallast]] on pärit tuntud spordipedagoog ja Eesti suusakoondise juhina kahel OM-il käinud [[Kaarel Zilmer]]. Valgamaa spordielu koordineerib [[Valgamaa Spordiliit]], mis on asutatud 30. novembril 1995. Spordiliidu juhatuse esimees on [[Tiit Kattai]]. === Meedia === Valga linnas asub nädalas kolm korda ilmuva maakonnalehe [[Valgamaalane]] toimetus. Ajaleht kuulub koos [[Pärnu Postimees|Pärnu Postimehe]], [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], [[Virumaa Teataja]] ja [[Järva Teataja]]ga meediaettevõttesse [[AS Eesti Meedia]]. Tõrva linna, Helme ja Põdrala valla piirkonnas toimuvaid sündmusi kajastab kord kuus ilmuv [[Helme Kihelkonnaleht]]. Otepää vald koos Palupera, Puka ja Sangaste vallaga annab välja ühist piirkondlikku häälekandjat [[Otepää Teataja]], mis ilmub kaks korda kuus. Valga linnas asub maakonna ainuke alaline raadiojaam [[Ruut FM]]. Periooditi tegutseb Valga maakonnas noorte eestvedamisel [[Tõrva Raadio]]. === Valga maakonnast pärit kultuuri- ja ühiskonnategelasi === [[Pilt:Konrad Mägi. Meditatsioon (Maastik daamiga). 1915-1916.jpg|pisi|Konrad Mägi "Meditatsioon (Maastik daamiga)", õlimaal 1915–1916]] * [[Jānis Cimze]], pedagoog ja muusikamees, aastatel 1849–1881 Valgas [[Cimze seminar]]i juhataja * [[Konrad Mägi]], maalikunstnik ja pedagoog, sündis Hellenurme vallas * [[Ilmi Parmasto]], mükoloog, sündinud Valgas * [[Tiit Käbin]], õigusteadlane ja poliitik * [[Tiit Vähi]], poliitik ja majandustegelane, sündis Kaagjärvel ja lõpetas [[Valga 1. Keskkool]]i, töötas Valga autotranspordibaasis ja oli selle direktor 1976–1989 * [[Paul Varul]], õigusteadlane ja riigitegelane * [[Urmas Ott]], teleajakirjanik, sündis ja kasvas Otepääl == Haridus ja noorsootöö == Õppeaastal 2013/2014 oli maakonnas kokku 23 õppeasutust. Nendest 20 [[munitsipaalkool]]id ehk õppeasutused hallatud kohaliku omavalitsuse poolt, kaks ametlikku [[riigikool]]i ja üks [[erakool]]. Munitsipaalkoolide hulka kuulub 7 [[gümnaasium]]i ja keskkooli (üks kaugõppegümnaasium) ja 13 [[põhikool]]i. Riigikoolidest on maakonnas [[Valga Jaanikese Kool]] ja [[Valgamaa Kutseõppekeskus]]. Maakonna ainukeseks erakooliks on [[Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal]]. Valga maakonna suurimad (õpilaste arvu põhjal 2013/2014) koolid on: [[Valga Põhikool]] (846), [[Tõrva Gümnaasium]] (446), Valgamaa kutseõppekeskus (415), [[Valga Vene Gümnaasium]] (1. septembrist 2015 jätkab Valga vene gümnaasium põhikoolina, kandes nime Valga Priimetsa kool) (391) ja [[Otepää Gümnaasium]] (387). Eesti hariduse infosüsteemi andmete põhjal on Valgamaal 7 huvikooli: [[Valga Muusikakool]], [[Tõrva Muusikakool]], [[Otepää Muusikakool]], [[Puka Kunstikool]], Valga Kultuuri- ja huvialakeskus, Valgamaa Noorte Tehnikakeskus ja Valga Ukraina Laupäevakool Kalõna. Koolides õppis 2014. aastal kokku 3700 õpilast ja töötas kokku 481 [[pedagoog]]i (lisaks aineõpetajatele ka koolide juhtkond). Lisaks töötavad koolides mitmed erialaspetsialistid – huvijuhid, infojuhid, [[Logopeedia|logopeedid]], psühholoogid, sotsiaalpedagoogid ja eripedagoogid. Valgamaa aasta õpetaja 2014 nimetuse pälvis Valga Jaanikese kooli õpetaja Jelena Sljusartšuk. == Ajalugu == === Keskaeg === Maakonna ajalugu ulatub Saksa vallutuse aegsesse asustusse [[13. sajand]]il, mille kohta leidub andmeid [[Läti Henriku kroonika]]s. See nimetab Eesti-Läti piiriks [[Ümera jõgi|Ümera jõge]]. Ajaloolased on selleks pakkunud ka [[Säde jõgi|Säde jõge]], mis lõuna poolt Valga külje alt läbis [[Tireli soo]] põhjaosa ning voolas [[Burtnieki järv]]e. Suur Tireli soo ja Säde jõe ülemjooksu ümbritsevad heinamaad ja metsad olid vanasti küllap veel laialdasemad ja läbipääsmatumad ning seega piiriks nagu loodud. Muistne (13. sajandi) rahvuspiir on kulgenud hoopis teisest kohast. Arvatavasti olid Härgmäe ümbruse alad tollal eestlastega asustatud ning rahvuspiir kulges arvatavasti Säde jõe allikailt metsi mööda [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kõige põhjapoolsema kääruni ja sealt edasi Koiva jõge mööda. Ei ole muidugi ka välistatud, et Kaagjärve ümbrus kuulus toona koos Valga linna alaga latgalitele. 13. sajandil toimunud ristisõdade ja muistse vabadusvõitluse järgselt kujunes Valgamaa ajaloolise [[Vana-Liivimaa]] loomulikuks keskuseks, kust läksid läbi tähtsamad liiklemisteed nii põhjast, lõunast kui ka idast, omades seega suurt strateegilist tähtsust. [[Pilt:Helme linnus 2.jpg|pisi|14. sajandil ehitatud [[Helme ordulinnus]]e varemed]] === Varauusaeg === [[3. juuli]]l [[1783]] kehtestas [[keisrinna]] [[Katariina II]] Balti provintsides uue halduskorra ning moodustas peaasjalikult [[Riia kreis|Riia]] ja [[Võnnu kreis]]idest seni Riia maakonda kuulunud Valga linna ümber [[Valga kreis]]i. Tollane Valga maakond koosnes üheteistkümnest vallast, millest üheksa asus praeguse Läti aladel ja ainult kaks – [[Luke vald|Luke]] (läti k Lugaži, saksa k Luhde) ja [[Härgmäe vald|Härgmäe]] (läti k Ērģeme, saksa k Ermes) – ulatusid servapidi ka praeguse Eesti alale, peamiselt Valga linna ümbruses. Uue kreisi tõmbekeskuseks muutus Valga linn, mis oli saanud linnaõigused juba [[1584]]. aastal Poola kuningalt [[Stefan Batory]]lt. [[1789]]. aastal elas Valgas 891 inimest. Seoses Valga linna muutumisega kreisilinnaks rajati sinna [[Valga Jaani kirik|Jaani kirik]], aastail 1783–1786 valmis kreisiametiasutuste hoone (hilisem vangla). === Lähiajalugu === {{vaata|Valgamaa|Valga rajoon}} 12. veebruaril 1919 andis Eesti Vabariigi valitsus välja määruse Valga maakonna moodustamise kohta [[Vabadussõda|Vabadussõja]] käigus Eesti vägede kätte sattunud maa-alast, mis oli küllaltki väike. Teiselt poolt ulatusid päris Valga lähedale Võru, Tartu ja Viljandi maakonna osad. 19. aprillil 1919 asus Valga maakonnavalitsuse esimehe ehk sisuliselt esimese [[Valga maavanem]]ana ametisse Karula talunik [[Johann Kurvits]]. Selles ametis oli ta juulini 1921, mil tema ametiposti võttis üle [[August Sild]]. Valga ja osalt ka Härgmäe ümbruses oli kuni 1920. aastateni paljus tegemist Eesti-Läti segaaladega, kus puudus kindel ja täpne rahvuspiir. Ka Valga linnas oli tollal eestlasi ja lätlasi umbes võrdselt. Kindla ja konkreetse rahvuspiiri kujunemisele aitas kaasa 1920. aastal [[Eesti-Läti piir|Eesti-Läti riigipiiri]] paikapanek, mis jättis 18. sajandil moodustatud Valga kreisist (maakonnast) Eestile [[Paju mõis|Paju]] ja [[Sooru mõis]]a alad ning enamiku Valga linnast (seal olid eestlased ka paljus ülekaalus), ülejäänu jäi aga Lätile. [[4. juuli]]il 1919 võttis [[Otto Strandmani esimene valitsus]] vastu määruse Eesti piiridesse kuuluvate endiste Läti, Valga ja [[Volmari maakond|Volmari maakonna]] valdade alluvuse ja valitsemise kohta.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/07/12/3 Nr. 93. Wabariigi walitsuse poolt 4. juulil 1919. a. wastuwõetud ajutine määrus Eesti wabariigi piiridesse kuuluwate endiste Läti, Walga ja Wolmari maakonna waldade alluwuse ja walitsemise kohta], Riigi Teataja, nr. 45, 12 juuli 1919</ref> ==== Moodustamine ==== [[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|300px|Eesti haldusjaotus (1925)]] Valga maakond moodustati 6. septembril 1920,<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/09/15/9 Nr. 304. Ajutise walitsemise korra § 12-a põhjal wabariigi walitsuse poolt 6. septembril 1920 a. wastuwõetud seadus Walga ja Alutaguse maakondade asutamise kohta]. Riigi Teataja, nr 45, 12. juuli 1919.</ref> mil Vabadussõja kulg ja kujunenud olukord nõudsid Valga kui tähtsa keskuse eraldamist teistest maakondadest. 6. septembril 1920. aastal loodi praktiliselt uus Valga maakond enam-vähem tänapäevasel kujul, vaid senine [[Valga]] linn koos tühise ümbrusega pärines vanast peamiselt lätikeelsest [[Liivimaa kubermang]]u [[Valga kreis|Valga maakonnast]]. Ülejäänud maakond moodustati [[Tartumaa]], [[Viljandimaa]] ja [[Võrumaa]] Valga-lähedastest osadest ([[Sangaste kihelkond]], [[Helme kihelkond]], [[Karula kihelkond]] jt).<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.2.6:330 Määrus Valga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta], Rahvusarhiiv</ref> {{vaata|Valga maavalitsus}} [[Pilt:Taagepera mõisa peahoone2.jpg|pisi|left|Taagepera mõisa peahoone (ehitatud 1907–1912)]] 11. veebruaril 1921 määras valitsus kindlaks Valga maakonna maa-ala. [[Võru maakond|Võru maakonnast]] laenati [[Kaagjärve vald (Karula kihelkond)|Kaagjärve]], [[Karula vald (Karula kihelkond)|Karula]], [[Laanemetsa vald|Laanemetsa]] ja [[Taheva vald (Hargla kihelkond)|Taheva]], [[Tartu maakond|Tartu maakonnast]] [[Tõlliste vald (Sangaste kihelkond)|Tõlliste]], [[Laatre vald|Laatre]], [[Sangaste vald (Sangaste kihelkond)|Sangaste]], [[Keeni vald|Keeni]] ja [[Kuigatsi vald (Sangaste kihelkond)|Kuigatsi vallad]]. [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnast]] aga [[Jõgeveste vald|Jõgeveste]], [[Patküla vald|Patküla]], [[Koorküla vald|Koorküla]], [[Taagepera vald|Taagepera]], [[Leebiku vald|Leebiku]], [[Helme vald (Helme kihelkond)|Helme]], [[Lõve vald|Lõve]] ja [[Hummuli vald (Helme kihelkond)|Hummuli vallad]].<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1921/02/25/4 Wabariigi walitsuse poolt 11. weebruaril 1921 a. wastuwõetud määrus Walga maakonna maa-ala kindlaksmääramise kohta]. Riigi Teataja, nr 13, 25. veebruar 1921.</ref> Hiljem toimus maakonnas rida haldusterritoriaalseid muutusi. 1921. aastal eraldati Patküla vallast [[Holdre vald]] ja [[Tõrva]] alev, aasta hiljem liideti [[Paju vald (Luke kihelkond)|Paju valla]] koosseisus olnud [[Puraküla]] Valga linnaga, aastal 1926 aga Paju vald [[Sooru vald|Sooru vallaga]], 2. juulil 1926 sai Tõrva linnaks. Seega oli Valga maakonnas 1920. aastate teisest poolest 1939. aastani kokku 19 valda. [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]] [[1939. aasta vallareform|1939. aastal toimunud haldusreformiga]] [[Eestis 1939 kaotatud valdade loend|likvideeriti Valga maakonnas]]: [[Holdre vald]], [[Jõgeveste vald]], [[Keeni vald]], [[Koorküla vald]], [[Laanemetsa vald]], [[Leebiku vald (Helme kihelkond)|Leebiku vald]], [[Lõve vald]], [[Patküla vald]], [[Sooru vald]], [[Taagepera vald]]. Maakonda jäi [[Eesti valdade loend (1939)#Valga maakond|kümme valda]]: [[Helme vald (1939)|Helme]], [[Hummuli vald (1939)|Hummuli]], [[Kaagjärve vald (1939)|Kaagjärve]], [[Karula vald (1939)|Karula]], [[Kuigatsi vald (1939)|Kuigatsi]], [[Põdrala vald (1939)|Põdrala]], [[Sangaste vald (1939)|Sangaste]], [[Taheva vald (1939)|Taheva]], [[Tõlliste vald (1939)|Tõlliste]], [[Vaoküla vald (1939)|Vaoküla vald]]. ==== Teine maailmasõda ja okupatsioon ==== [[Pilt:USSR map NO 35-8 Valga.jpg|pisi|Valgamaa piirkond, 1954. aastal]] Viimane Eesti okupeerimise eelne [[Valga maavanem]] [[Värdi Vellner]] pidi võimu loovutama [[8. juuli]]l [[1940]]. Sellest hoolimata kestis 1939. aastal kehtestatud haldusjaotus 1950. aastani, mil Eestis moodustati 39 maarajooni, mis omakorda jagunesid 636 külanõukoguks. Praegune Valga maakonna territoorium jagunes kolmeks: Valga, [[Tõrva rajoon|Tõrva]] ja [[Otepää rajoon]]iks. 1952. aastal moodustati aga [[Eesti NSV haldusjaotus|Eesti NSV koosseisus]] Tallinna, Tartu ja [[Pärnu oblast]]. Valga kuulus [[Tartu oblast]]i koosseisu. {{vaata|Valga rajoon|Tõrva rajoon|Otepää rajoon|Elva rajoon}} 1959. aastal asuti väikseid rajoone likvideerima. Kadusid [[Antsla rajoon|Antsla]], Otepää ja Tõrva rajoonid. Valga rajooniga liideti [[Tõrva linn]] ning [[Haabsaare külanõukogu|Haabsaare]], [[Helme külanõukogu|Helme]], [[Koorküla külanõukogu|Koorküla]], [[Mõniste külanõukogu|Mõniste]], [[Riidaja külanõukogu|Riidaja]] ja [[Taagepera külanõukogu]]. [[Otepää linn]], [[Otepää külanõukogu|Otepää]] ja [[Pühajärve külanõukogu]] liideti seevastu hoopis [[Elva rajoon]]iga. 1961. aastal läks aga [[Mõniste]] [[Võru rajoon]]i koosseisu. Järgmisel aastal tulid Valga rajooni koosseisu [[Otepää]] linn, [[Aakre külanõukogu|Aakre]], Otepää ja [[Palupera külanõukogu]]. Aasta pärast tuli lisa Põlva rajoonist ja 1966. aastal [[Valtina]] ümbrus Võru rajoonist. Sellega olid Valga rajooni piirid lõplikult paigas. ==== Taastamine ==== Detsembris 1989 sai Valga maakonna volikogu otsusega toonasest Valga rajooni RSN täitevkomitee esimehest [[Uno Heinlas]]t esimene taasiseseisvumise järgne [[Valga maavanem]]. Järgmise aasta 22. veebruaril reorganiseeriti Valga Rajooni RSN Täitevkomitee taas Valga maakonnavalitsuseks. 1. jaanuarist 1999 oli Valgamaal kolm linna: [[Valga]], [[Tõrva]] ja [[Otepää]]. Neist Otepää on staatuselt vallasisene linn. Valdu on 11: [[Helme vald|Helme]], [[Hummuli vald|Hummuli]], [[Karula vald|Karula]], [[Palupera vald|Palupera]], [[Puka vald|Puka]], [[Põdrala vald|Põdrala]], [[Otepää vald|Otepää]], [[Sangaste vald|Sangaste]], [[Taheva vald|Taheva]], [[Tõlliste vald|Tõlliste]] ja [[Õru vald|Õru]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel endise [[Palupera vald|Palupera valla]] [[Astuvere]], [[Atra]], [[Hellenurme]], [[Mäelooga]], [[Palupera]], [[Pastaku]] ja [[Urmi]] külad ning endise Puka valla Aakre, Palamuste, Pedaste, Purtsi, Pühaste ja Rebaste külad arvati alates 24. oktoobrist 2017 Tartu maakonna Elva valla koosseis<ref>[https://web.archive.org/web/20210119191648/https://maakonnaplaneering.ee/tartumaaplaneering Valgamaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>. == Sümboolika == [[Pilt:Valga maakonna vapp, 1937.jpg|pisi|püsti|Valga maakonna vapp (1937)]] === Lipp === {{Vaata|Valga vapp}} Maakondade lipud kinnitati koos vappidega ühesugustena – valge-rohelise lipu ülemisel poolel asetseb vastava maakonna vapp. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11 ja lipu normaalsuurus 1050×1650&nbsp;mm.<ref name=":1" /> === Vapp === {{Vaata|Valga vapp}} Valga maakonna vapil on kilp lõigatud diagonaalselt kaheks. Ülemisel sinisel poolel on neli viieharulist hõbedast tähte (maakonna moodustanud nelja maakonna arv) ja alumine hõbedane väli on tühi. Vapi sinine toon on rahvusvahelise [[Pantone Matching System|Pantone värvitabeli]] järgi 285&nbsp;°C.<ref name=":1" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">[http://www.stat.ee/ppe-valga-maakond Statistikaamet], Valga maakonna üldstatistika</ref> <ref name="U29ds">[http://www.mnt.ee/ Maanteeameti koduleht]</ref> <ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]</ref> <ref name=":1">[http://www.valgamaa.ee/uldinfo/uldandmed/ Valgamaa koduleht], üldandmed</ref> <ref name=":2">{{Netiviide |url=https://valga.maavalitsus.ee/documents/180027/2279601/Valga_aastaraamat_2013.pdf/d72c1fa6-f729-4645-814f-5b5841b9d21c |pealkiri=Valgamaa aastaraamat 2013 |vaadatud=2014-12-29 |arhiivimisaeg=2015-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150106160525/https://valga.maavalitsus.ee/documents/180027/2279601/Valga_aastaraamat_2013.pdf/d72c1fa6-f729-4645-814f-5b5841b9d21c |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="biWNi">[https://www.riigiteataja.ee/akt/TTKS Riigi Teataja] – Tervishoiuteenuste korraldamise seadus</ref> <ref name="mFuRY">[http://www.mois.ee/vallad/valga.shtml Eesti mõisaportaal]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Valga County}} * [http://www.arenguagentuur.ee/ Valgamaa Arenguagentuur] * [http://www.valgamaa.ee Valgamaa portaal] * [http://www.stat.ee/ppe-valga-maakond Valga maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis {{EST}} {{koord |NS=57.86666667 |EW=26.16666667 |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Valga maakond| ]] 7pwnlnsb0a30l2ko4hg4mxkdp14igga 0 5958 6165717 6142907 2022-07-22T15:47:03Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit [[Võrumaa]].}} {{Provints | nimi = Võru maakond | lipp = Võrumaa lipp.svg | lipu_link = [[Võrumaa lipp]] | vapp = Võrumaa vapp.svg | vapi_link = [[Võrumaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Võru]] | asendikaardi_pilt = Võru County in Estonia.svg }} '''Võru maakond''' ehk '''Võrumaa''' ([[võru keel|võru keeles]] ''Võro maakund'', ''Võromaa'') on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]] kaguosas. See hõlmab ajaloolist [[Võrumaa]] lõunaosa ning Eesti piires olevat tükki [[Setumaa]]st. Maakond piirneb läänes ja loodes [[Valga maakond|Valga maakonnaga]], põhjas [[Põlva maakond|Põlva maakonnaga]], idas [[Venemaa]] [[Pihkva oblast|Pihkva oblastiga]] ja lõunas [[Läti]]ga. [[Võru maavanem]] on alates [[14. juuni]]st [[2010]] [[Andres Kõiv]]. ==Loodus== *[[Engli järv]] *[[Haanja kõrgustik]] *[[Karula kõrgustik]] *[[Piusa jõgi]] *[[Rõuge Suurjärv]] *[[Suur Munamägi]] *[[Tamme-Lauri tamm]] *[[Tsirgu mänd]] ==Kohaliku omavalitsuse üksused== [[File:Võru municipalities 2017.png|thumb|300px|Võrumaa omavalitsusüksused peale [[2017. aasta haldusreform|2017. aasta haldusreformi]]]] [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Võru maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Võru vald]], [[Antsla vald]], [[Rõuge vald]] ja [[Setomaa vald]]. Oma haldusterritoriaalse piiri säilitas Võru linn. Võru valla koosseisu kuulub nüüd ka endine [[Orava vald]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnast]]. Setomaa valla koosseisu kuuluvad ka endised [[Värska vald|Värska]] ja [[Mikitamäe vald|Mikitamäe vallad]] Põlva maakonnast.<ref>[https://web.archive.org/web/20210119183926/https://maakonnaplaneering.ee/vorumaaplaneering Võrumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>Võru maakonnas on 5 [[kohaliku omavalitsuse üksus]]t: ; Linn: [[Võru]] ; Vallad: [[Antsla vald]] – [[Rõuge vald]] – [[Setomaa vald]] – [[Võru vald]] ==Rahvastik== ===Demograafilised näitajad=== {{Ajakohasta|kuu=jaanuar|aasta=2021}} Seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Võru maakonnas 37 888 elanikku. Neist 46,92% olid mehed ja 53,08% naised. Sündimuse üldkordaja oli 8,95‰, suremuse üldkordaja 14,20‰ ja loomulik iive −5,25‰. 2017. aastal olid 95,3% elanikest [[eestlased]] ja 3,3% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,69%, tööealisi (vanuses 15–64) 65,88% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 19,43%. Töötuse määr oli 9,6%.<ref>2007–2009 libisev keskmine</ref> Elanike tihedus oli 16,4 in/km&sup2;.<ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee/57647 Statistikaameti koduleht]</ref> ===Asustusüksused=== Võru maakonnas on 2 [[linn]]a, 11 [[alevik]]ku ja 649 [[küla]]. ====Linnad==== [[Antsla]] – [[Võru]] ====Alevikud==== [[Kobela]] – [[Kose (Võru vald)|Kose]] – [[Misso]] – [[Parksepa]] – [[Rõuge]] – [[Sõmerpalu]] – [[Vana-Antsla]] – [[Varstu]] – [[Vastseliina]] – [[Väimela]] - [[Värska]] ====Külad==== Vt: [[:Kategooria:Võru maakonna külad|Võru maakonna külad]] == Sõpruslinnad == * {{riigi ikoon|Soome}} [[Halsua vald|Halsua]], [[Soome]] * {{riigi ikoon|Soome}} [[Kaavi vald|Kaavi]], [[Soome]] * {{riigi ikoon|Soome}} [[Kaustinen]], [[Soome]] * {{riigi ikoon|Soome}} [[Nilsiä]], [[Soome]] * {{riigi ikoon|Soome}} [[Perho]], [[Soome]] * {{riigi ikoon|Soome}} Rautavaara, [[Soome]] * {{riigi ikoon|Soome}} [[Ullava]], [[Soome]] * {{riigi ikoon|Soome}} Vehmaa, [[Soome]] * {{riigi ikoon|Soome}} [[Veteli]], [[Soome]]<ref>[http://www.finland.ee/public/default.aspx?nodeid=40668&contentlan=13&culture=et-EE Soome valdade sõprusvallad Eestis], Värskendatud 8.3.2010</ref> [[Pilt:Võru Maavalitsus.JPG|pisi|Võru maavalitsuse hoone Võru linnas.]] == Majandus == Võrumaa tähtsaimad majandusharud on tööstus, põllumajandus ja turism. Tööstustoodangu müük (üle 20 töötajaga ettevõtetes) oli 2005. aastal 1,8 miljardit krooni. Peamine tööstusharu on puidu- ja mööblitööstus. Suuremate ettevõtete käive aastatel 2005–2006 (mln kr): {| class="wikitable" |+ ! !2005 !2006 |- |Toftan |358 |436 |- |GM Panels |115 |124 |- |Wermo |108 |85 |- |Antsla-Inno |232 |230 |} Toiduainetetööstusest on suurema käibega Valio Kontserni [[Võru Juust]] (rohkem kui 260 mln kr). [[Wõro Kommerts]] tootmine toimub aga Põlvamaal [[Ahja]]l. ==Ajalugu== {{vaata|Võrumaa|Võru kreis}} [[Võrumaa]] loodi eraldiseisva maakonnana (kreisina) [[1783]]. aastal senise [[Tartumaa]] lõuna- ja kaguosast ning sellisena säilis see kuni [[1920]]. aastani. Maakond koosnes kaheksast [[kihelkond|kihelkonnast]]: [[Karula kihelkond|Karula]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Räpina kihelkond|Räpina]] ja [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina]]. Neis kihelkondades räägitakse [[võru keel]]e mitmesuguseid murdeid. Loodud uuel maakonnal puudus aga keskus. 7. oktoobril 1783 määras Riia kindralkuberner [[George von Browne]] rajatava maakonnalinna asukohaks [[Vana-Koiola mõis|Vana-Koiola riigimõis]]a. Keisrinna [[Katariina II]] andis nõusoleku Võru eramõisa ostmiseks [[maakonnalinn]]a rajamise eesmärgil. Võru mõis osteti riigile 2. või 3. augustil 1784. aastal. [[10. august]]il ([[ukj]] [[21. august]]il) [[1784]]. aastal ilmus kindralkuberneri dekreet, milles teatati, et rajatava makoonalinna asukohaks saab [[Võru mõis]] ning linn hakkas kandma [[Võru]] nime. [[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|300px|Eesti haldusjaotus (1925)]] [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]] Aastal [[1920]], mil Valga maakonna eestlastega asustatud põhjapoolsed alad Eesti koosseisu arvati ja Eesti aladel uus [[Valga maakond]] moodustati, liideti osa [[Karula kihelkond|Karula]] ja [[Hargla kihelkond|Hargla kihelkonnast]] Valga maakonnaga. Aastal [[1925]] viidi osa [[Räpina kihelkond|Räpina kihelkonnast]] [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] alla. {{vaata|Võru maavalitsus|Võru maakonnanõukogu}} 1. aprillil 1939. aastal moodustati [[1939. aasta vallareform]]iga Võrumaal seniste valdade ([[Aleksandri vald]], [[Kahkva vald]], [[Karilatsi vald]], [[Kiuma vald]], [[Koiola vald]], [[Krabi vald]], [[Kärgula vald]], [[Laitsna-Rogosi vald]], [[Loosi vald]], [[Nursi vald]], [[Peri vald]], [[Pindi vald]], [[Põlgaste vald]], [[Saru vald]], [[Timo vald]], [[Toolamaa vald]], [[Tsooru vald]], [[Vaabina vald]], [[Vana-Antsla vald]], [[Vana-Roosa vald]], [[Vastse-Antsla vald]], [[Viitina vald]]) asemel uued vallad: [[Antsla vald (1939)|Antsla vald]], [[Haanja vald (1939)|Haanja vald]], [[Kanepi vald (1939)|Kanepi vald]] , [[Kasaritsa vald (1939)|Kasaritsa vald]], [[Kooraste vald (1939)|Kooraste vald]], [[Kõlleste vald (1939)|Kõlleste vald]], [[Laheda vald (1939)|Laheda vald]], [[Lasva vald (1939)|Lasva vald]], [[Leevi vald (1939)|Leevi vald]], [[Lepistu vald (1939)|Lepistu vald]], [[Linnamäe vald (1939)|Linnamäe vald]], [[Misso vald (1939)|Misso vald]], [[Mooste vald (1939)|Mooste vald]], [[Mõniste vald (1939)|Mõniste vald]], [[Orava vald (1939)|Orava vald]], [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]], [[Ruusmäe vald (1939)|Ruusmäe vald]], [[Räpina vald (1939)|Räpina vald]], [[Rõuge vald (1939)|Rõuge vald]], [[Sõmerpalu vald (1939)|Sõmerpalu vald]], [[Urvaste vald (1939)|Urvaste vald]], [[Valgjärve vald (1939)|Valgjärve vald]], [[Varstu vald (1939)|Varstu vald]], [[Vastseliina vald (1939)|Vastseliina vald]], [[Veriora vald (1939)|Veriora vald]], [[Võru vald (1939)|Võru vald]]. ;Võrumaa Eesti NSV-s {{vaata|Võrumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Võrumaa TSN Täitevkomitee}} Võrumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimeestena tegutsesid: [[Albert Ühtigi]], [[Aleksander Mikal]]<ref>Võrumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee isikulise koosseisu kinnitamise kohta, 15. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, 5. novembril 1946. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 3 28. jaanuaril — 28 января 1947. lk 80</ref>. Võru maakonna vallad likvideeriti 1950. aastal, mil nad kaotati koos Võru maakonnaga. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950 seadlusega "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s" moodustati [[Võru rajoon]]. Võru rajoon sai oma lõplikud piirid 1960. aastate haldusreformi käigus. {{vaata|Võru rajoon}} Võru rajoon nimetati 1990. aastate algul Võru maakonnaks, kuid selle olid piirid 1930. aastatega võrreldes muutunud – lisandunud olid [[Setumaa]] ([[Petseri maakond|Petseri maakonna]]) mõningad läänepoolsed osad ning välja jäänud kirdepoolsed alad, kuulusid [[Põlva maakond|Põlva maakonna]] koosseisu. [[Fail:Võrumaa vallad.svg|300px|pisi|Võrumaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi]] 2011. aastal kuulus Võru maakonda: Võru linn, [[Antsla vald]], [[Haanja vald]], [[Lasva vald]], [[Meremäe vald]], [[Misso vald]], [[Mõniste vald]], [[Rõuge vald]], [[Sõmerpalu vald]], [[Urvaste vald]], [[Varstu vald]], [[Vastseliina vald]], [[Võru vald]]. {{vaata|Võru maavanem|Võru Maavalitsus}} [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Võru maakonna Võru valla koosseisu ka endine [[Orava vald]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnast]]. Setomaa valla koosseisu kuuluvad ka endised [[Värska vald|Värska]] ja [[Mikitamäe vald|Mikitamäe vallad]] Põlva maakonnast.<ref>[https://web.archive.org/web/20210119183926/https://maakonnaplaneering.ee/vorumaaplaneering Võrumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref> ==Vaata ka== *[[Võrumaa vapimärk]] *[[Võrumaa teenetemärk]] *[[Võrumaa Arenguagentuur]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Võru County}} * [https://voru.maavalitsus.ee Võru maavalitsuse koduleht] * [http://www.stat.ee/ppe-voru-maakond Võru maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis * [https://goo.gl/maps/rz8kpP6BKPEyZp3C9 Võru maakond] kaardil {{EST}} {{koord |NS=57.75 |EW=26.91666667 |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Võru maakond| ]] qwv5p71kz6i5fz917p7dvmiay1pdvi6 6166082 6165717 2022-07-23T10:16:26Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit [[Võrumaa]].}} {{Provints | nimi = Võru maakond | lipp = Võrumaa lipp.svg | lipu_link = [[Võrumaa lipp]] | vapp = Võrumaa vapp.svg | vapi_link = [[Võrumaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Võru]] | asendikaardi_pilt = Võru County in Estonia.svg }} '''Võru maakond'''<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref> ehk '''Võrumaa''' ([[võru keel|võru keeles]] ''Võro maakund'', ''Võromaa'') on [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]] kaguosas. See hõlmab ajaloolist [[Võrumaa]] lõunaosa ning Eesti piires olevat tükki [[Setumaa]]st. Maakond piirneb läänes ja loodes [[Valga maakond|Valga maakonnaga]], põhjas [[Põlva maakond|Põlva maakonnaga]], idas [[Venemaa]] [[Pihkva oblast|Pihkva oblastiga]] ja lõunas [[Läti]]ga. [[Võru maavanem]] on alates [[14. juuni]]st [[2010]] [[Andres Kõiv]]. ==Loodus== *[[Engli järv]] *[[Haanja kõrgustik]] *[[Karula kõrgustik]] *[[Piusa jõgi]] *[[Rõuge Suurjärv]] *[[Suur Munamägi]] *[[Tamme-Lauri tamm]] *[[Tsirgu mänd]] ==Kohaliku omavalitsuse üksused== [[File:Võru municipalities 2017.png|thumb|300px|Võrumaa omavalitsusüksused peale [[2017. aasta haldusreform|2017. aasta haldusreformi]]]] [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Võru maakonna koosseisu alates 21. oktoobrist 2017 [[Võru vald]], [[Antsla vald]], [[Rõuge vald]] ja [[Setomaa vald]]. Oma haldusterritoriaalse piiri säilitas Võru linn. Võru valla koosseisu kuulub nüüd ka endine [[Orava vald]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnast]]. Setomaa valla koosseisu kuuluvad ka endised [[Värska vald|Värska]] ja [[Mikitamäe vald|Mikitamäe vallad]] Põlva maakonnast.<ref>[https://web.archive.org/web/20210119183926/https://maakonnaplaneering.ee/vorumaaplaneering Võrumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref>Võru maakonnas on 5 [[kohaliku omavalitsuse üksus]]t: ; Linn: [[Võru]] ; Vallad: [[Antsla vald]] – [[Rõuge vald]] – [[Setomaa vald]] – [[Võru vald]] ==Rahvastik== ===Demograafilised näitajad=== {{Ajakohasta|kuu=jaanuar|aasta=2021}} Seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Võru maakonnas 37 888 elanikku. Neist 46,92% olid mehed ja 53,08% naised. Sündimuse üldkordaja oli 8,95‰, suremuse üldkordaja 14,20‰ ja loomulik iive −5,25‰. 2017. aastal olid 95,3% elanikest [[eestlased]] ja 3,3% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,69%, tööealisi (vanuses 15–64) 65,88% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 19,43%. Töötuse määr oli 9,6%.<ref>2007–2009 libisev keskmine</ref> Elanike tihedus oli 16,4 in/km&sup2;.<ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee/57647 Statistikaameti koduleht]</ref> ===Asustusüksused=== Võru maakonnas on 2 [[linn]]a, 11 [[alevik]]ku ja 649 [[küla]]. ====Linnad==== [[Antsla]] – [[Võru]] ====Alevikud==== [[Kobela]] – [[Kose (Võru vald)|Kose]] – [[Misso]] – [[Parksepa]] – [[Rõuge]] – [[Sõmerpalu]] – [[Vana-Antsla]] – [[Varstu]] – [[Vastseliina]] – [[Väimela]] - [[Värska]] ====Külad==== Vt: [[:Kategooria:Võru maakonna külad|Võru maakonna külad]] == Sõpruslinnad == * {{riigi ikoon|Soome}} [[Halsua vald|Halsua]], [[Soome]] * {{riigi ikoon|Soome}} [[Kaavi vald|Kaavi]], [[Soome]] * {{riigi ikoon|Soome}} [[Kaustinen]], [[Soome]] * {{riigi ikoon|Soome}} [[Nilsiä]], [[Soome]] * {{riigi ikoon|Soome}} [[Perho]], [[Soome]] * {{riigi ikoon|Soome}} Rautavaara, [[Soome]] * {{riigi ikoon|Soome}} [[Ullava]], [[Soome]] * {{riigi ikoon|Soome}} Vehmaa, [[Soome]] * {{riigi ikoon|Soome}} [[Veteli]], [[Soome]]<ref>[http://www.finland.ee/public/default.aspx?nodeid=40668&contentlan=13&culture=et-EE Soome valdade sõprusvallad Eestis], Värskendatud 8.3.2010</ref> [[Pilt:Võru Maavalitsus.JPG|pisi|Võru maavalitsuse hoone Võru linnas.]] == Majandus == Võrumaa tähtsaimad majandusharud on tööstus, põllumajandus ja turism. Tööstustoodangu müük (üle 20 töötajaga ettevõtetes) oli 2005. aastal 1,8 miljardit krooni. Peamine tööstusharu on puidu- ja mööblitööstus. Suuremate ettevõtete käive aastatel 2005–2006 (mln kr): {| class="wikitable" |+ ! !2005 !2006 |- |Toftan |358 |436 |- |GM Panels |115 |124 |- |Wermo |108 |85 |- |Antsla-Inno |232 |230 |} Toiduainetetööstusest on suurema käibega Valio Kontserni [[Võru Juust]] (rohkem kui 260 mln kr). [[Wõro Kommerts]] tootmine toimub aga Põlvamaal [[Ahja]]l. ==Ajalugu== {{vaata|Võrumaa|Võru kreis}} [[Võrumaa]] loodi eraldiseisva maakonnana (kreisina) [[1783]]. aastal senise [[Tartumaa]] lõuna- ja kaguosast ning sellisena säilis see kuni [[1920]]. aastani. Maakond koosnes kaheksast [[kihelkond|kihelkonnast]]: [[Karula kihelkond|Karula]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Räpina kihelkond|Räpina]] ja [[Vastseliina kihelkond|Vastseliina]]. Neis kihelkondades räägitakse [[võru keel]]e mitmesuguseid murdeid. Loodud uuel maakonnal puudus aga keskus. 7. oktoobril 1783 määras Riia kindralkuberner [[George von Browne]] rajatava maakonnalinna asukohaks [[Vana-Koiola mõis|Vana-Koiola riigimõis]]a. Keisrinna [[Katariina II]] andis nõusoleku Võru eramõisa ostmiseks [[maakonnalinn]]a rajamise eesmärgil. Võru mõis osteti riigile 2. või 3. augustil 1784. aastal. [[10. august]]il ([[ukj]] [[21. august]]il) [[1784]]. aastal ilmus kindralkuberneri dekreet, milles teatati, et rajatava makoonalinna asukohaks saab [[Võru mõis]] ning linn hakkas kandma [[Võru]] nime. [[Pilt:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|300px|Eesti haldusjaotus (1925)]] [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]] Aastal [[1920]], mil Valga maakonna eestlastega asustatud põhjapoolsed alad Eesti koosseisu arvati ja Eesti aladel uus [[Valga maakond]] moodustati, liideti osa [[Karula kihelkond|Karula]] ja [[Hargla kihelkond|Hargla kihelkonnast]] Valga maakonnaga. Aastal [[1925]] viidi osa [[Räpina kihelkond|Räpina kihelkonnast]] [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] alla. {{vaata|Võru maavalitsus|Võru maakonnanõukogu}} 1. aprillil 1939. aastal moodustati [[1939. aasta vallareform]]iga Võrumaal seniste valdade ([[Aleksandri vald]], [[Kahkva vald]], [[Karilatsi vald]], [[Kiuma vald]], [[Koiola vald]], [[Krabi vald]], [[Kärgula vald]], [[Laitsna-Rogosi vald]], [[Loosi vald]], [[Nursi vald]], [[Peri vald]], [[Pindi vald]], [[Põlgaste vald]], [[Saru vald]], [[Timo vald]], [[Toolamaa vald]], [[Tsooru vald]], [[Vaabina vald]], [[Vana-Antsla vald]], [[Vana-Roosa vald]], [[Vastse-Antsla vald]], [[Viitina vald]]) asemel uued vallad: [[Antsla vald (1939)|Antsla vald]], [[Haanja vald (1939)|Haanja vald]], [[Kanepi vald (1939)|Kanepi vald]] , [[Kasaritsa vald (1939)|Kasaritsa vald]], [[Kooraste vald (1939)|Kooraste vald]], [[Kõlleste vald (1939)|Kõlleste vald]], [[Laheda vald (1939)|Laheda vald]], [[Lasva vald (1939)|Lasva vald]], [[Leevi vald (1939)|Leevi vald]], [[Lepistu vald (1939)|Lepistu vald]], [[Linnamäe vald (1939)|Linnamäe vald]], [[Misso vald (1939)|Misso vald]], [[Mooste vald (1939)|Mooste vald]], [[Mõniste vald (1939)|Mõniste vald]], [[Orava vald (1939)|Orava vald]], [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]], [[Ruusmäe vald (1939)|Ruusmäe vald]], [[Räpina vald (1939)|Räpina vald]], [[Rõuge vald (1939)|Rõuge vald]], [[Sõmerpalu vald (1939)|Sõmerpalu vald]], [[Urvaste vald (1939)|Urvaste vald]], [[Valgjärve vald (1939)|Valgjärve vald]], [[Varstu vald (1939)|Varstu vald]], [[Vastseliina vald (1939)|Vastseliina vald]], [[Veriora vald (1939)|Veriora vald]], [[Võru vald (1939)|Võru vald]]. ;Võrumaa Eesti NSV-s {{vaata|Võrumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Võrumaa TSN Täitevkomitee}} Võrumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimeestena tegutsesid: [[Albert Ühtigi]], [[Aleksander Mikal]]<ref>Võrumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee isikulise koosseisu kinnitamise kohta, 15. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, 5. novembril 1946. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 3 28. jaanuaril — 28 января 1947. lk 80</ref>. Võru maakonna vallad likvideeriti 1950. aastal, mil nad kaotati koos Võru maakonnaga. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950 seadlusega "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s" moodustati [[Võru rajoon]]. Võru rajoon sai oma lõplikud piirid 1960. aastate haldusreformi käigus. {{vaata|Võru rajoon}} Võru rajoon nimetati 1990. aastate algul Võru maakonnaks, kuid selle olid piirid 1930. aastatega võrreldes muutunud – lisandunud olid [[Setumaa]] ([[Petseri maakond|Petseri maakonna]]) mõningad läänepoolsed osad ning välja jäänud kirdepoolsed alad, kuulusid [[Põlva maakond|Põlva maakonna]] koosseisu. [[Fail:Võrumaa vallad.svg|300px|pisi|Võrumaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi]] 2011. aastal kuulus Võru maakonda: Võru linn, [[Antsla vald]], [[Haanja vald]], [[Lasva vald]], [[Meremäe vald]], [[Misso vald]], [[Mõniste vald]], [[Rõuge vald]], [[Sõmerpalu vald]], [[Urvaste vald]], [[Varstu vald]], [[Vastseliina vald]], [[Võru vald]]. {{vaata|Võru maavanem|Võru Maavalitsus}} [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel kuulub Võru maakonna Võru valla koosseisu ka endine [[Orava vald]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnast]]. Setomaa valla koosseisu kuuluvad ka endised [[Värska vald|Värska]] ja [[Mikitamäe vald|Mikitamäe vallad]] Põlva maakonnast.<ref>[https://web.archive.org/web/20210119183926/https://maakonnaplaneering.ee/vorumaaplaneering Võrumaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref> ==Vaata ka== *[[Võrumaa vapimärk]] *[[Võrumaa teenetemärk]] *[[Võrumaa Arenguagentuur]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Võru County}} * [https://voru.maavalitsus.ee Võru maavalitsuse koduleht] * [http://www.stat.ee/ppe-voru-maakond Võru maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis * [https://goo.gl/maps/rz8kpP6BKPEyZp3C9 Võru maakond] kaardil {{EST}} {{koord |NS=57.75 |EW=26.91666667 |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Võru maakond| ]] njrkbdk7ofad1viex9qx6arest9juak 0 5959 6166074 6137221 2022-07-23T10:14:48Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Põlva maakond | lipp = Põlvamaa lipp.svg | lipu_link = [[Põlvamaa lipp]] | vapp = Põlvamaa vapp.svg | vapi_link = [[Põlvamaa vapp]] | pindala = | elanikke = | keskuse_nimetus = [[Maakonnalinn]] | keskuse_nimi = [[Põlva]] | asendikaardi_pilt = Põlva County in Estonia.svg }} '''Põlva maakond'''<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref> ehk '''Põlvamaa''' [[1. järgu haldusüksus]] [[Eesti]]s. Hõlmab suurema osa endise [[Põlva rajoon]]i alast. == Üldandmed == Põlva maakond asub [[Eesti|Kagu-Eestis]]. Põlvamaa piirneb põhjas ja loodes [[Tartu maakond|Tartu maakonnaga]], idas [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]iga, lõunas, edelas ja kagus [[Võru maakond|Võru maakonnaga]], läänes [[Valga maakond|Valga maakonnaga]]. Maakonna kirdepiir [[Lämmijärv]]es on ühtlasi riigipiir Venemaaga. == Kohalikud omavalitsused == [[File:Põlva municipalities 2017.png|thumb|Põlva maakonna vallad]] Alates 2017. aastast kuuluvad [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel Põlva maakonna koosseisu [[Kanepi vald|Kanepi]], [[Põlva vald|Põlva]] ja [[Räpina vald]]. Räpina valla koosseisu kuulub ka osa Tartu maakonda kuulunud endisest [[Meeksi vald|Meeksi vallast]].<ref>[https://web.archive.org/web/20210119181229/https://maakonnaplaneering.ee/polvamaaplaneering Põlvamaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref> Maakonnalinn [[Põlva]] oli omaette omavalitsusüksus aastani 2013, mil ta ühines [[Põlva vald|Põlva vallaga]]. == Loodus == === Maastik === Põlva maakond liigestub maastikuliselt kaheks: * [[Kagu-Eesti lavamaa]] (maakonna lääne- ja keskosa) * [[Palumaa]] (ida- ja kaguosa). [[File:Põlva county, Põlva parish.jpg|thumb|Maastik Põlvamaa keskosas - Põlva vallas]] Kõrgeimaks kohaks on [[Laanemägi]] (212,3 m). Põlva maakonnas asub Eesti üks tuntumaid looduslikke vaatamisväärsusi [[Suur Taevaskoda]] – 22,5 meetri kõrgune [[liivakivipaljand]] [[Ahja jõe ürgorg|Ahja jõe ürgorus]]. === Veestik === Põlva maakond kuulub tervenisti [[Peipsi-Pihkva järv]]e vesikonda, mis tähendab, et maakonna kõigi üle 40 jõe ja oja veed jõuavad [[Peipsi järv|Peipsisse]] ja [[Lämmijärv]]e. Maakonnas on ligi 130 järve, kogupind 1000 ha. Enamik maakonna järvedest moodustab järvestikke: * [[Kanepi-Kooraste aheljärvestik]], kus suurimateks järvedeks on [[Jõksi järv]] (65 ha), [[Piigandi järv]] (43 ha) ja [[Kooraste Suurjärv]] (39 ha); * [[Mooste järved]]; * [[Partsi järved]]; * [[Tilsi järved]]. Maakonna suurim järv on [[Meelva järv]] (78,7 ha). == Rahvastik == === Demograafilised näitajad === Arvestuslikult seisuga [[1. jaanuar]] [[2009]] oli Põlva maakonnas 31 002 elanikku. Neist 47,48% oli mehi ja 52,52% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 9,97‰, suremuse üldkordaja 13,64‰ ja loomulik iive −3,68‰. 94,74% elanikest olid [[eestlased]] ja 4,04% [[venelased]]. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,77%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,43% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,80%. Töötuse määr<ref name="0piaS" /> oli 8,6%. Asustustihedus oli 14,3 in/km².<ref name="mYy7B" /> === Asustusüksused === Põlva maakonnas on 2 linna, 7 alevikku ja 181 küla. Linnad: [[Põlva]] – [[Räpina]] Alevikud: [[Ahja]] – [[Kanepi]] – [[Mehikoorma]] - [[Mooste]] – [[Vastse-Kuuste]] – [[Veriora]] – [[Võõpsu]] Külad: [[Aarna]] – [[Abissaare]] – [[Adiste]] – [[Aiaste]] – [[Akste]] – [[Andre]] – [[Aravu]] – [[Eoste]] – [[Erastvere]] – [[Haavametsa]] – [[Haavapää]] – [[Hauka]] – [[Heisri]] – [[Himma]] – [[Himmaste]] – [[Himmiste (Veriora)]] – [[Hino (Kanepi)|Hino]] – [[Holvandi]] – [[Hurmi]] – [[Häätaru]] – [[Ibaste]] – [[Ihamaru]] – [[Jaanikeste]] – [[Jaanimõisa]] – [[Joosu]] – [[Jõepera (Meeksi)]] - [[Jõevaara]] – [[Jõeveere]] – [[Jõgehara]] – [[Jõksi (Kanepi)|Jõksi]] – [[Kaagna]] – [[Kaagvere (Kanepi)|Kaagvere]] – [[Kaaru]] – [[Kadaja]] – [[Kanassaare]] – [[Karaski (Kõlleste)]] – [[Karilatsi (Kõlleste)]] – [[Karilatsi (Vastse-Kuuste)]] – [[Karste]] – [[Kassilaane]] – [[Kastmekoja]] – [[Kauksi (Mooste)|Kauksi]] – [[Kiidjärve]] – [[Kikka]] – [[Kirmsi]] – [[Kiuma]] – [[Koigera]] – [[Kooli]] – [[Koolma]] – [[Koolmajärve]] – [[Kooraste]] – [[Koorvere]] – [[Kosova]] – [[Krootuse]] – [[Krüüdneri]] – [[Kullamäe (Veriora)|Kullamäe]] – [[Kunksilla]] – [[Kõnnu (Räpina)|Kõnnu]] – [[Kähri (Põlva)|Kähri]] – [[Kärsa (Ahja)|Kärsa]] – [[Köstrimäe]] – [[Lahe (Laheda)|Lahe]] – [[Laho]] – [[Laho (Veriora)]] – [[Lauri (Kanepi)|Lauri]] – [[Leevaku]] – [[Leevi küla|Leevi]] – [[Leevijõe]] – [[Lihtensteini]] – [[Linte]] – [[Logina]] – [[Loko]] – [[Lootvina]] – [[Lutsu (Põlva)]] – [[Maaritsa]] – [[Magari]] – [[Mammaste]] – [[Meeksi]] – [[Meelva (Räpina)|Meelva]] – [[Meemaste]] – [[Meerapalu]] – [[Metste]] – [[Miiaste]] – [[Mustajõe]] – [[Mustakurmu]] – [[Mõtsavaara]] – [[Mõtsküla]] – [[Mägiotsa]] – [[Männisalu]] – [[Mügra]] – [[Naha]] – [[Naruski]] – [[Nooritsmetsa]] – [[Nulga]] – [[Närapää]] – [[Orajõe (Põlva)|Orajõe]] – [[Padari]] – [[Pahtpää]] – [[Palutaja]] – [[Parapalu]] – [[Partsi (Põlva)|Partsi]] – [[Peetrimõisa]] – [[Peri]] – [[Piigandi]] – [[Piigaste]] – [[Pikajärve]] – [[Pikareinu]] – [[Pindi]] – [[Pragi]] – [[Prangli küla|Prangli]] – [[Puskaru]] – [[Puugi]] – [[Puuri]] – [[Põlgaste]] – [[Pääsna]] – [[Raadama]] – [[Rahumäe (Räpina)]] – [[Raigla]] – [[Rasina]] – [[Rebaste (Kanepi)|Rebaste]] – [[Ristipalo]] – [[Roosi]] – [[Rosma]] – [[Ruusa]] – [[Saareküla (Räpina)|Saareküla]] – [[Sarvemäe]] – [[Saverna]] – [[Savimäe (Mooste)|Savimäe]] – [[Sikakurmu]] – [[Sillapää]] – [[Sirvaste]] – [[Soesaare]] – [[Soohara]] – [[Sulaoja küla|Sulaoja]] – [[Suure-Veerksu]] – [[Suurküla (Laheda)|Suurküla]] – [[Suurmetsa]] – [[Sõreste]] – [[Säkna]] – [[Säässaare]] – [[Sülgoja]] – [[Süvahavva]] – [[Taevaskoja]] – [[Terepi]] – [[Tiido]] – [[Tilsi]] – [[Timo]] – [[Toolamaa (Räpina)|Toolamaa]] – [[Tooste]] – [[Tromsi]] – [[Tsirksi]] – [[Tuulemäe]] – [[Tõdu]] – [[Tännassilma (Põlva)|Tännassilma]] – [[Uibujärve]] – [[Valgemetsa]] – [[Valgesoo küla|Valgesoo]] – [[Valgjärve]] – [[Vana-Koiola]] – [[Vanaküla (Põlva)|Vanaküla]] – [[Vanamõisa (Ahja)|Vanamõisa]] – [[Varbuse]] – [[Vardja (Laheda)|Vardja]] – [[Vareste]] – [[Verioramõisa]] – [[Veski (Kõlleste)|Veski]] – [[Viira (Veriora)|Viira]] – [[Viisli]] – [[Viluste]] – [[Vinso]] – [[Vissi (Valgjärve)|Vissi]] – [[Vooreküla]] – [[Voorepalu]] – [[Võiardi]] – [[Võika]] – [[Võuküla]] – [[Väike-Veerksu]] – [[Vändra (Veriora)|Vändra]] == Vaatamisväärsused == === Loodusobjektid === * [[Suur Taevaskoda]], * [[Väike Taevaskoda]], * [[Sõjatare müür]], * [[Erastvere mõisapark]], * [[Nohipalu Mustjärv]], * [[Tilleoru maastikukaitseala]], * [[Tsõõrikmäe meteoriidikraater]]. === Kirikud === * [[Kärsa metodisti kirik]], * [[Kähri Peaingel Miikaeli kirik]], * [[Põlva Püha Neitsi Maarja kirik]], * [[Räpina Püha Sakariase ja Elisabethi kirik]], * [[Kanepi Jaani kirik]], * [[Räpina Miikaeli kirik]]. == Ajalugu == [[Pilt:Põlvamaa vallad.svg|pisi|240px|Põlvamaa omavalitsusüksused enne [[2017. aasta haldusreform]]i]] [[Põlva rajoon]] nimetati ümber Põlva maakonnaks 1. jaanuaril 1990. 2011. aastal oli Põlva maakonnas: [[Põlva]] linn, [[Ahja vald]], [[Kanepi vald]], [[Kõlleste vald]], [[Laheda vald]], [[Mikitamäe vald]], [[Mooste vald]], [[Orava vald]], [[Põlva vald]], [[Räpina vald]], [[Valgjärve vald]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Veriora vald]], [[Värska vald]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusel arvati endine [[Värska vald|Värska]] ja [[Mikitamäe vald]] alates 21. oktoobrist 2017 [[Võru maakond|Võru maakonna]] [[Setomaa vald|Setomaa valla]] koosseisu ning endine [[Orava vald]] alates 21. oktoobrist 2017 Võru maakonna [[Võru vald|Võru valla]] koosseisu.<ref>[https://web.archive.org/web/20210119194654/https://maakonnaplaneering.ee/laanemaaplaneering Läänemaa], maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)</ref> Samuti lõpetas tegevuse [[Põlva maavalitsus]]. == Vaata ka == * [[Põlvamaa Vapimärk]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="0piaS">2007.-2009. libisev keskmine</ref> <ref name="mYy7B">[http://www.stat.ee Statistikaameti koduleht]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Põlva County}} * [http://www.polvamaa.ee/ Põlvamaa portaal] * [https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/piirkonnad/polva-maakond Põlva maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis {{EST}} {{koord |NS=58.08 |EW=27.08 |type=adm1st |region=EE}} [[Kategooria:Eesti maakonnad]] [[Kategooria:Põlva maakond| ]] 9idp2enr9zbc7m9du1w7hjqn8i10oqb 0 7794 6165559 6164752 2022-07-22T13:12:06Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki '''Sri Lanka riigipeade loend''' loetleb [[Sri Lanka]] riigipead alates riigi iseseisvumisest [[1948]]. aastal. {|class=wikitable !Alates !Kuni !Nimi !Eluaastad |- |'''Monarhid''' |- |[[1948]], [[4. veebruar]]||[[1952]], [[6. veebruar]]||[[George VI]]||([[1895]]–[[1952]]) |- |[[1952]], [[6. veebruar]]||[[1972]], [[22. mai]]||[[Elizabeth II]]||([[1926]]–) |- |'''Presidendid''' |- |[[1972]], [[22. mai]]||1978, 4. veebruar||[[William Gopallawa]]||([[1897]]–[[1981]]) |- |[[1978]], [[4. veebruar]]||1989, 2. jaanuar||[[Junius Richard Jayewardene]]||([[1906]]–[[1996]]) |- |[[1989]], [[2. jaanuar]]||1993, 1. mai||[[Ranasinghe Premadasa]]||([[1924]]-[[1993]]) |- |[[1993]], [[1. mai]]||1994, 12. november||[[Dingiri Banda Wijetunge]]||([[1922]]–) |- |[[1994]], [[12. november]]||2005, 19. november||''pr.'' [[Chandrika Kumaratunga]]||([[1945]]–) |- |[[2005]], [[19. november]] || 2015, 9. jaanuar || [[Mahinda Rajapaksa]]||([[1945]]–) |- |[[2015]], [[9. jaanuar]] || 2019, 18. november || [[Maithripala Sirisena]] || ([[1951]]–) |- |[[2019]], [[18. november]] || 2022, 15. juuli || [[Gotabaya Rajapaksa]] || ([[1949]]-) |- |[[2022]], [[15. juuli]] || || [[Ranil Wickremesinghe]] || ([[1949]]–) |} ==Vaata ka== * [[Sri Lanka kindralkuberneride loend]] [[Kategooria:Riigipeade loendid]] [[Kategooria:Sri Lanka loendid|Riigipead]] 9qch9e4zn99rc91pl2qf5ot1v3emusi 0 7827 6165765 6165380 2022-07-22T17:59:09Z Velirand 67997 /* L */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== * [[A Lamusi]], mongoli päritolu Hiina judoka, Hiina koondislane * [[Terje Aa]], norra bridžimängija, Euroopa meister * [[Kristo Aab]], eesti korvpallur, Eesti meister, Eesti karika võitja * [[Meelis Aab]], eesti saalihokimängija, Eesti meister * [[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija * [[Hans Aabech]], taani jalgpallur, Taani koondislane * [[Kim Aabech]], taani jalgpallur * [[Villu Aabne]], eesti korvpallur * [[Erko Aabrams]], eesti veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister * [[Harald Aabrekk]], norra jalgpallur * [[Edgar Aabye]], taani köievedaja, olümpiavõitja * [[Mare Aade]], eesti motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Gitte Aaen]], taani käsipallur, Euroopa klubide karika võitja, Taani koondislane, mitmekordne Taani meister, mitmekordne Taani karika võitja * [[Gerard Aafjes]], hollandi jalgpallur, Hollandi meister * [[Christine Aaftink]], hollandi kiiruisutaja, mitmekordne Hollandi meister * [[Jacob Aagaard]], taani päritolu Šotimaa maletaja, suurmeister, Suurbritannia meister, Šotimaa meister * [[Mikkel Aagaard]], taani käsipallur, Taani koondislane, Euroopa meister * [[Kjetil André Aamodt]], norra mäesuusataja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne maailma karika võitja * [[Patrick van Aanholt]], hollandi jalgpallur * [[Signy Aarna]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane * [[Lembit Aaslav-Kaasik]], eesti veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja * [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]], eesti veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Euroopa meister, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordipüstitaja * [[Moonika Aava]], eesti odaviskaja, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Uno Aava]], eesti autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Urmo Aava]], eesti autorallisõitja * [[Arvi Aavik]], eesti maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Peep Aaviksoo]], eesti korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister * [[Uno Aavola]] * [[Igor Abakoumov]], Ukraina päritolu Belgia jalgrattur * [[Marija Abakumova]], vene odaviskaja, maailmameister, Venemaa meister, Venemaa rekordi püstitaja * [[Jevgeni Abalakov]], vene alpinist * [[Vitali Abalakov]], vene alpinist * [[Luc Abalo]], Prantsusmaa käsipallur * [[Emanuele Abate]], itaalia tõkkejooksja, mitmekordne Itaalia meister, Itaalia rekordi püstitaja * [[Ignazio Abate]], itaalia jalgpallur, Itaalia koondislane * [[Kareem Abdul-Jabbar]], USA korvpallur, mitmekordne NBA meister * [[Olesya Abdullina]], baškiiri kabetaja * [[Nodirbek Abdusattorov]], usbeki maletaja * [[Andrei Abduvalijev]], Tadžikistani päritolu vasaraheitja, olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, Aasia meister, maailmarekordi püstitaja * [[Erna Abel]], eesti suusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Herbert Abel]], eesti suusataja ning vettehüppaja, Eesti meister * [[Arthur Abele]], saksa kümnevõistleja * [[Rašid Abeljanov]], krimmitatari päritolu korvpallur * [[Aleksander Aberg]], eesti maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister * [[Todd Abernethy]], USA päritolu korvpallur * [[Éric Abidal]], Prantsusmaa jalgpallur, mitmekordne Prantsusmaa meister, mitmekordne Hispaania meister, Prantsusmaa koondislane * [[Vincent Aboubakar]] * [[Ara Abrahamian]], Armeenia ja Rootsi Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne maailmameister * [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]], Nõukogude Liidu jalgpallur, Nõukogude Liidu meister, Nõukogude Liidu koondislane * [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]], Venemaa jalgpallur * [[Ivana Abramović]], Horvaatia tennisist * [[Ivar Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Siim Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister * [[Tammy Abraham]] * [[Luis Abram]], Peruu jalgpallur * [[Svetlana Abrossimova]], Venemaa korvpallur, Tšehhi meister, Venemaa meister, Venemaa koondislane * [[Francesco Acerbi]] * [[Abdel Hak Achik]], Maroko poksija, olümpiavõitja * [[Mohamed Achik]], Maroko poksija * [[Ronny Ackermann]], Saksamaa kahevõistleja, mitmekordne maailmameister, maailma karika võitja * [[Rosemarie Ackermann]], Saksa DV kaugushüppaja, olümpiavõitja, Euroopa meister, mitmekordne maailmarekordiomanik * [[Marcos Acuña]] * [[Monique Adamczak]], Austraalia tennisist * [[Viktors Adamovičs]], Läti kabetaja * [[Ché Adams]], inglise jalgpallur * [[Ljukman Adams]], Venemaa kolmikhüppaja * [[Tyler Adams]] * [[Valerie Adams]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister * [[Jerzy Adamski]], Poola poksija, mitmekordne Poola meister * [[David Addy]] * [[Emmanuel Adebayor]], Togo koondislane, Aafrika aasta jalgpallur, Hispaania karika võitja * [[Elmar Adelmann]], eesti poksija, Eesti meister * [[Margus Ader]], eesti laskesuusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Bismark Adjei-Boateng]], Ghana jalgpallur * [[Charles Adkins]], USA poksija, olümpiavõitja * [[Rebecca Adlington]] * [[Nathan Adrian]], USA ujuja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister * [[Luis Advíncula]] * [[Dick Advocaat]], hollandi jalgpallur * [[Andri Aedma]], eesti ujuja * [[Ibrahim Afellay]], Maroko päritolu jalgpallur, Hollandi koondislane * [[Benik Afobe]] * [[Ali Afshar]], USA elukutseline võidusõitja * [[Vladimir Agafonov]], Venemaa kabetaja, viiekordne maailmameister kirikabes, rahvusvaheline suurmeister * [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur, Eesti koondislane * [[Andre Agassi]], USA tennisist, Wimbledoni võitja, mitmekordne USA lahtiste tennisemeistrivõistluste võitja, mitmekordne Australian Openi võitja, olümpiavõitja * [[Gabriel Agbonlahor]], Inglismaa jalgpallur, Inglismaa koondislane * [[Daniel Agger]], taani jalgpallur, Taani koondislane * [[Kenny Agostino]] * [[Erik Ågren]], rootsi poksija, mitmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Natasha Aguilar]], Costa Rica ujuja, Costa Rica koondislane * [[Érick Aguirre]] * [[Ramón Aguirre Suárez]], Argentina jalgpallur, kahekordne Kontinentidevahelise karika võitja * [[Matthias Agur]], eesti veemootorisportlane, Euroopa juunioride meister * [[Sergio Agüero]], Argentina jalgpallur, Euroopa superkarika võitja, mitmekordne Inglismaa meister, olümpiavõitja, kahekordne U20 maailmameister * [[Jarmo Ahjupera]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane * [[Bruno Ahlberg]], Soome poksija, kahekordne Soome meister, Soome koondislane * [[Thure Ahlqvist]], rootsi poksija, Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Matti Aho]], soome poksija, viiekordne Soome meister, Soome koondislane * [[Sebastian Aho]] * [[Viljo Aho]], soome poksija, Soome meister, Soome koondislane * [[Janne Ahonen]], soome suusahüppaja, kahekordne maailmameister, kahekordne meeskondlik olümpiavõitja, kolmekordne meeskondlik maailmameister, Soome aasta sportlane * [[Murielle Ahouré]], Elevandiluuranniku sprinter, sisemaailmameister, kahekordne Aafrika meister * [[Jerry Ahrlin]], rootsi murdmaasuusataja * [[Thörner Åhsman]], rootsi poksija, kolmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Johannes Ahun]], eesti purjetaja, Eesti koondislane * [[Kassim Aidara]], Prantsusmaa jalgpallur * [[Artti Aigro]] * [[Ola Aina]] * [[Mihkel Ainsalu]] * [[Madis Ainso]], eesti vasaraheitja, 7-kordne Eesti NSV rekordi püstitaja, 11-kordne Eesti NSV meister * [[Ants Ainsoo]], eesti poksija, kahekordne Eesti NSV meister, Eesti NSV koondislane * [[Kristoffer Ajer]] * [[Manuel Akanji]] * [[Nathan Aké]] * [[Igor Akinfejev]] * [[Jeroen van den Akker]] * [[Mihkel Aksalu]] * [[Siim Ala]] * [[David Alaba]] * [[Erkki Alak]] * [[Olavi Alakulppi]] * [[Andreas Alamommo]] * [[Richard Aland]] * [[Kalervo Alanenpää]] * [[Santeri Alatalo]] * [[Toimi Alatalo]] * [[Vladimir Alatortsev]] * [[Jordi Alba]] * [[Marco Albarello]] * [[Maria Albert]] * [[Marko Albert]] * [[Christijan Albers]] * [[Flórián Albert]] * [[Islam-Beka Albijev]] * [[Eik Albri]] * [[Marc Albrighton]] * [[Omar Alderete]] * [[Aleksandr Alehhin]] * [[Sergei Aleinikov]] * [[Mykolas Alekna]] * [[Virgilijus Alekna]] * [[Kirill Aleksejenko]] * [[Marko Aleksejev]] * [[Marius Aleksejev]] * [[Markku Alén]] * [[Jean Alesi]] * [[Mall Alev]] * [[Jaime Alguersuari]] * [[Berit Aljand]] * [[Martti Aljand]] * [[Triin Aljand]] * [[Émile Allais]] * [[Teet Allas]] * [[Olavi Allase]] * [[Marcus Allbäck]] * [[Ray Allen]] * [[Rasmus Alles]] * [[Karli Allik]], eesti võrkpallur * [[Martin Allik]] * [[Karmo Allikas]] * [[Mihkel Allikmäe]] * [[Rauno Alliku]] * [[Martin Allikvee]] * [[Vallo Allingu]] * [[Andres Allsalu]] * [[André Almeida]] * [[Miguel Almirón]] * [[Adam Almqvist]] * [[Franziska van Almsick]] * [[Manuel Almunia]] * [[Airi Alnek]] * [[Folke Alnevik]] - [[Viktor Alonen]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Tobias Angerer]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]] - [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Ants Antson]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Anton Aristov]] - [[Emili Arm]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Aksel Artus]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Asashōryū]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Berit Aunli]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Charlie Austin]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Inga Babakova]] - [[Alonzo Babers]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Javier Báez]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Bruno Banani]] - [[Éver Banega]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Eunice Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Marta Bassino]] - [[Marco van Basten]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Jean Beausejour]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Jan Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Wade Belak]] - [[Younès Belhanda]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Besart Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Nicholas Bett]] - [[Paolo Bettini]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[George Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Yohan Blake]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Frank de Boer]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Alberto Botía]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Michael Bradley]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[T. J. Brodie]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Jack Broughton]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Sergio Busquets]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Carlos Calado]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Zeki Çelik]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Christopher Chataway]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Alex Chiasson]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Aryan Chopra]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Kim Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Alberto Contador]] - [[Samuel Contesti]] - [[Myrtle Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Joaquín Correa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Patson Daka]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Diogo Dalot]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Sergi Darder]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Jean Delarge]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Merih Demiral]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Jean Despeaux]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Eva Dimas]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Novak Đoković]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Ion Dosca]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Goran Dragić]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Henri Drell]] - [[Chris Driedger]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Muktar Edris]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Eugen Einman]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Stefan Elliott]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Mahir Emreli]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Arianna Errigo]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Kiko Femenía]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Landon Ferraro]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Darren Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Diego Forlán]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Gustav Forsling]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Roman Fosti]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Alleyne Francique]] - [[Borka Frančišković]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Andre Frolov]] - [[Christopher Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Mircea Fulger]] - [[Dominik Furch]] - [[Darnell Furlong]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Tyson Fury]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Raúl García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Pau Gasol]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Lisa Gelius]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Konstantin Gern]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Alberto Gilardino]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Heurelho Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Mario Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Mikael Granlund]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Boris Griidin]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Vicente Guaita]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Saida Gunba]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Peet Gustel]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Juha Hakola]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Marek Hamšík]] - [[Samir Handanović]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Otis Harris]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Thorleif Haug]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Sara Hector]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jordan Henderson]] - [[Stephen Hendry]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Mario Hermoso]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Denise Herrmann]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[John Higgins]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Marcel Hirscher]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Nina Hoekman]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Peter Holland]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Evander Holyfield]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Julius Honka]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Werner Hug]] - [[Quinn Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Mauro Icardi]] - [[Yūji Ide]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Andre Iguodala]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Joel Indermitte]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Hugh Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Jakub Janda]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Raymond Joval]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Gojko Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Syed Kadir]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Kaká]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Janek Kalda]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Arno Kamminga]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Albert Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Michális Kapsís]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Nouman Karim]] - [[Roman Kariste]] - [[Nigul Karits]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Börje Karvonen]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Leonhard Kass]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Avo Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Devon Kershaw]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Phil Kessel]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Billie Jean King]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Tevfik Kış]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[László Kleinheisler]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Christian Klien]] - [[Romuald Klim]] - [[Sebastian Klinga]] - [[John Klingberg]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Vincent Kompany]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Rene Krhin]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Robbie Kruse]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Igor Kurve]] - [[Rudolf Kus]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Enn Käiss]] - [[Uno Källe]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Katrin Käärt]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Sam Lafferty]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Ernst Larsen]] - [[Adam Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Indrek Lauri]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Vallo Leet]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Thomas Lemar]] - [[Mati Lember]] - [[Eric Lemming]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Ellen Leonova]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Jaan Lepp]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Ervin Liebert]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Andres Liinat]] - [[Marten Liiv]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Risto Lillemets]] - [[Marcel Limage]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Joel Lindpere]] - [[Joakim Lindström]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Jaak Lipso]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Ryan Lochte]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Valeri Loginov]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Éverton Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Richard Mabuza]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Jaak Mae]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Priit Mann]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Marek Marksoo]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Henry Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Obafemi Martins]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Tina Maze]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Terje Matsik]] - [[Mario Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Kévin Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Brayden McNabb]] - [[John McNally]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Mirjana Medić]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Andy Miele]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Tyrone Mings]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Kieffer Moore]] - [[Emre Mor]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Ayumi Morita]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Eva Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Steve Mounié]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Selma Multer]] - [[Iker Muniain]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Josh Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Adrian Mutu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Ants Mängel]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Rafael Nadal]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Katie Nageotte]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nani]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Johan Neeskens]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Artur Nevinski]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Brian Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Piret Niglas]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Tapani Niku]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Eric Nkansah]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Artur Noga]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Mati Nuude]] - [[Maie Nuust]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Norbert Növényi]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Christina Obergföll]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jake Oettinger]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Regina Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Annely Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Arved Oksaar]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Linus Omark]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Saara Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Aiko Orgla]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Erik Paartalu]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Bob Paisley]] - [[Ave Pajo]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Uno Palu]] - [[Goran Pandev]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Christian Panucci]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Egon Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Taavi Peetre]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Jukka Peltola]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Jeff Petry]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Martin Plaser]] - [[Michel Platini]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Paul Pogba]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Anna Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Mart Poom]] - [[Raimo Poomann]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[David Popovici]] - [[Denis Popović]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[William Pottker]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Carey Price]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alena Procházková]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Helmut Puur]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Liina Põldots]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == *[[Rustam Qosimjonov]], usbeki maletaja, FIDE maailmameister, rahvusvaheline suurmeister *[[Simona Quadarella]] *[[Robin Quaison]] *[[Ricardo Quaresma]], Portugali jalgpallur *[[Don Quarrie]], Jamaica kergejõustiklane *[[Henk Quentemeijer]], Hollandi poksija *[[Jason Quigley]], Iirimaa poksija *[[Jonathan Quick]] *[[Pierre Quinon]], Prantsusmaa kergejõustiklane (teivashüpe), olümpiavõitja *[[Damiano Quintieri]], Itaalia jalgpallur == R == [[Anton Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Indrek Rannama]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Ryan Reaves]] - [[Kirti Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Peter Regin]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Riido Reiman]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Loïc Rémy]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Micah Richards]] - [[Brad Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Kristo Ringas]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Liisi Rist]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Erika Roger]] - [[Jacques Rogge]] - [[Laura Rogule]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Esteban Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Wayne Rooney]] - [[Riivo Roose]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[Nicolas Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Arvo Saal]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Salem Saleh]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Jere Sallinen]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Giórgos Samarás]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Emma Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Takuma Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Igor Savvov]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Mario Seidl]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Thulani Serero]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Salva Sevilla]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Eler Siim]] - [[Georg Siimenson]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ats Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Irina Simagina]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[René Simões]] - [[Vijender Singh]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Henning Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Henri Sool]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Melanie South]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Eric Staal]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Steven Stamkos]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Mark Stone]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Marek Suchý]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Gustav Sule]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Sun Yang]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[John Surtees]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xue]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Elina Zvierava]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == *[[Leonid Žabotõnskõi]], ukraina tõstja *[[Margarita Žernosekova]], Eesti jalgpallur *[[Nikola Žigić]], Serbia jalgpallur *[[Juri Žirkov]], Venemaa jalgpallur *[[Vassili Žirov]], NSV Liidu ja Kasahstani poksija *[[Boris Živković]], Horvaatia jalgpallur *[[Slobodan Živojinović]], serbia tennisist *[[Jan Železný]], Tšehhi kergejõustiklane (odaviskaja), kolmekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister *[[Vitali Žuk]], Valgevene maadleja *[[Igor Žurakovski]], Ukraina jalgpallur == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Valdo Tali]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Kalver Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Ramón Tapia]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Júlio Tavares]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Liis Teemusk]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[Kees Thijssen]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Guus Til]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Evald Tipner]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[James Troisi]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Jarno Trulli]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Luule Tull]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Indrek Turi]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Egle Uljas]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Marco Ureña]] - [[Jere Uronen]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Urmet Uusorg]] == V == [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Vágner Love]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Raphaël Varane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Miloš Veljković]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Abel Verse]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Rivo Vesik]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Arnold Viiding]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Marje Viirmann]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Ain Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heldur Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Juozas Vinča]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Lembit Virkus]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Eevi Virula]] - [[Bruno Visintin]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Katja Višnar]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Eduard Voitra]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Michel Vorm]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Voldemar Väli]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Chris Webber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Yannick Weber]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Allan Wells]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Jack Wilshere]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Alexander Wurz]] - [[Åke Wärnström]] - [[Barbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] == Õ == * [[Janek Õiglane]] * [[Tõnu Õim]] * [[Pille Õnnepalu]] * [[Janar Õunap]] * [[Toivo Õunap]] * [[Madis Õunapuu]] * [[Kethy Õunpuu]] == Ä == * [[Ardo Ärmpalu]] * [[Eevald Äärma]] == Ö == * [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja * [[Emelie Öhrstig]], rootsi murdmaasuusataja * [[Alpay Özalan]] * [[Mesut Özil]], türgi päritolu Saksamaa jalgpallikoondise keskmängija * [[Kübra Öztürk]], türgi maletaja, naiste suurmeister == Ü == * [[Enes Ünal]] * [[Gökhan Ünal]] * [[Cengiz Ünder]] * [[Jasmiin Üpraus]] * [[Oskar Üpraus]] * [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == *[[Níki Xánthou]], kreeka kaugushüppaja, Euroopa sisemeister *[[Granit Xhaka]], Šveitsi jalgpallur, Šveitsi meister, Šveitsi koondislane *[[Jeffery Xiong]], USA maletaja, rahvusvaheline suurmeister == Y == * [[Vikas Yadav]], India poksija * [[Steeve Yago]] * [[Atagün Yalçınkaya]], türgi poksija * [[Satoru Yamagishi]] * [[Sakon Yamamoto]], jaapani Vormel 1 sõitja * [[Yang Xu]], hiina jalgpallur, Hiina koondislane * [[Yao Ming]], hiina korvpallur * [[Yann Michael Yao]], Elevandiluuranniku jalgpallur * [[Yusuf Yazıcı]] * [[Ye Jiangchuan]], hiina maletaja * [[Alfred Kirwa Yego]], Keenia keskmaajooksja, maailmameister * [[Julius Yego]], Keenia odaviskaja * [[Hamza Yerlikaya]], türgi maadleja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne Euroopa meister * [[Alex Yermolinsky]], vene päritolu Ameerika Ühendriikide maletaja * [[Yi Siling]], hiina laskesportlane, olümpiavõitja * [[Miruts Yifter]], Etioopia pikamaajooksja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailma karika võitja * [[Burak Yılmaz]] * [[Brandon Yip]], Kanada jäähokimängija * [[Marko Yli-Hannuksela]], soome maadleja, maailmameister * [[Okay Yokuşlu]] * [[Alex Yoong]], Malaisia Vormel 1 sõitja * [[Svetla Yordanova]], bulgaaria maletaja * [[Dwight Yorke]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur, Trinidadi ja Tobago koondislane * [[Yoshimar Yotún]], Peruu jalgpallur * [[Amos Youga]] * [[Kevin Young]], USA tõkkejooksja, olümpiavõitja, maailmameister, maailmarekordi püstitaja * [[Yu Yangyi]], hiina maletaja * [[Jouni Yrjölä]], soome maletaja == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] awppakf4oyycwfea1no0tajl0kdlvsg 0 8633 6165763 5655838 2022-07-22T17:29:45Z Kalle 51 /* Maailmameistrivõistluste medalivõitjad */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:200metres Helsinki2005.jpg|pisi|200 m jooksjad jõuavad lõpusirgele 2005. aasta kergejõustiku MM-il Helsingis]] [[File:Athletics Men's 200 Final - 27th Summer Universiade 2013 - Kazan (RUS).webm|thumb|Meeste 200 m jooksu finaal]] '''200 meetri jooks''' on [[jooksusprint|jooksusprindi]]alade hulka kuuluv [[kergejõustik]]uala. == Ajalugu == Kiirjooksul on väga pikk ajalugu. Esimestel [[antiikolümpiamängud]]el (776 e.m.a.) oli kavas ainult üks ala: [[dromos]] (kiirjooks) ehk stadiodromos, mille pikkus oli 192 meetrit. Jooks toimus sirgel rajal. Dromos oli olümpiamängude ainsa alana kavas üle viiekümne aasta, mille järel lisandusid ka pikemad jooksudistantsid. 200 meetri jooks oli [[kaasaegsed olümpiamängud|kaasaegsetel olümpiamängudel]] esimest korda kavas [[1900]]. aastal [[Pariis]]is. [[1896]]. aastal [[Ateena]]s ei lülitatud seda kavasse [[staadion]]i järskude kurvide tõttu (raadius ainult 9 meetrit). 200 meetri jooksu on olümpiamängudel joostud peamiselt kurviga rajal, kuid erandlikult [[1904]]. aastal [[Saint Louis|Saint Louises]] sirgrajal. Finaali pääses 4 jooksjat, kusjuures täpselt 200 meetrit jooksis ainult võitja [[Archie Hahn]]. Lähetaja karistas nimelt valelähte tegemise eest stardijoone nihutamisega ühe [[jard]]i võrra tahapoole. Esimeseks olümpiavõitjaks 200 meetri jooksus tuli [[Walter Tewksbury]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]]. Hiljem on Ameerika Ühendriikide [[neegrid|neeger]]sportlaste ülemvõim jätkunud. Ilmeka pildi sellest annab suurvõistluste medalite jagunemise jälgimine riikide kaupa. == Maailmarekordi areng == === Mehed === '''Sirgrada''' {|class=wikitable !Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht |- |21,2 j||[[Bernard Wefers]]||[[USA]]||[[30. mai]] [[1896]]||[[New York]] |- |21,2 j||[[Ralph Craig]]||USA||[[28. mai]] [[1910]]||[[Philadelphia]] |- |21,2 j||[[Donald Lippincott]]||USA||[[31. mai]] [[1913]]||[[Cambridge]] |- |21,2 j||[[Howard Drew]]||USA||[[28. veebruar]] [[1914]]||[[Claremont]] |- |20,8 j||[[Charles Paddock]]||USA||[[26. märts]] [[1921]]||[[Berkeley (California)|Berkeley]] |- |20,6 j||Charles Paddock||USA||30. mai [[1924]]||[[West Orange]] |- |20,6 j||[[Roland Locke]]||USA||[[1. mai]] [[1926]]||[[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]] |- |20,6||[[Ralph Metcalfe]]||USA||[[12. august]] [[1933]]||[[Budapest]] |- |20,3 j||[[Jesse Owens]]||USA||[[25. mai]] [[1935]]||[[Ann Arbor]] |- |20,2 j||[[Melvin Patton]]||USA||[[4. mai]] [[1949]]||[[Los Angeles]] |- |20,1 j||[[David Sime]]||USA||[[11. mai]] [[1956]]||[[Durham]] |- |20,0 j||David Sime||USA||[[9. juuni]] 1956||[[Sanger (California)|Sanger]] |- |20,0 j||[[Frank Budd]]||USA||[[12. mai]] [[1962]]||[[Villanova]] |- |20,0||[[Tommie Smith]]||USA||[[13. märts]] [[1965]]||[[San Jose]] |- |19,5 j||Tommie Smith||USA||[[7. mai]] [[1966]]||San Jose |} j: tulemus saavutati 220 jardi (201,7 m) jooksus '''Täiskurviga rada''' {|class=wikitable !Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht |- |20,6 j||[[Andrew Stanfield]]||[[USA]]||[[26. mai]] [[1951]]||[[New York]] |- |20,6||Andrew Stanfield||USA||[[28. juuni]] [[1952]]||[[Los Angeles]] |- |20,6||[[Walter Thane Baker]]||USA||[[23. juuni]] [[1956]]||[[Bakersfield]] |- |20,6||[[Bobby Joe Morrow]]||USA||[[27. november]] 1956||[[Melbourne]] |- |20,6||[[Manfred Germar]]||[[Saksamaa]]||[[1. oktoober]] [[1958]]||[[Wuppertal]] |- |20,6 j||[[Otis Ray Norton]]||USA||[[19. märts]] [[1960]]||[[Berkeley (California)|Berkeley]] |- |20,6 j||Otis Ray Norton||USA||[[30. aprill]] 1960||[[Philadelphia]] |- |20,5 j||[[Peter Radford]]||[[Suurbritannia]]||[[28. mai]] 1960||[[Wolverhampton]] |- |20,6||Andrew Stanfield||USA||28. juuni 1960||[[Los Angeles]] |- |20,5||[[Stonewall Johnson]]||USA||[[2. juuli]] 1960||[[Stanford]] |- |20,5||Otis Ray Norton||USA||2. juuli 1960||Stanford |- |20,5||[[Livio Berruti]]||[[Itaalia]]||[[3. september]] 1960||[[Rooma]] |- |20,5||Livio Berruti||Itaalia||3. september 1960||Rooma |- |20,5 j||[[Otis Paul Drayton]]||USA||[[23. juuni]] [[1962]]||[[Walnut]] |- |20,3 j||[[Henry Carr]]||USA||[[22. märts]] [[1963]]||[[Tempe]] |- |20,2 j||Henry Carr||USA||[[4. aprill]] [[1964]]||Tempe |- |20,0 j||[[Tommie Smith]]||USA||[[11. juuni]] [[1966]]||[[Sacramento]] |- |19,8||Tommie Smith||USA||[[16. oktoober]] [[1968]]||[[México]] |- |19,8||[[Donald Quarrie]]||[[Jamaica]]||[[3. august]] [[1971]]||[[Cali]] |- |19,8||Donald Quarrie||Jamaica||[[7. juuni]] [[1975]]||[[Eugene]] |} '''Elektrooniline ajavõtt''' {|class=wikitable !Tulemus!!Sportlane!!Riik!!Aeg!!Koht |- |19,83||[[Tommie Smith]]||[[USA]]||[[16. oktoober]] [[1968]]||[[México]] |- |19,72||[[Pietro Mennea]]||[[Itaalia]]||[[12. september]] [[1979]]||México |- |19,66||[[Michael Johnson]]||USA||[[23. juuni]] [[1996]]||[[Atlanta]] |- |19,32||Michael Johnson||USA||[[1. august]] 1996||Atlanta |- |19,30||[[Usain Bolt]]||[[Jamaica]]||[[20. august]] 2008||[[Peking]] |- |19,19||Usain Bolt||Jamaica||[[20. august]] 2009||[[Berliin]] |} === Naised === ==[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad== === Mehed === {|class=wikitable |- !Aasta !{{kuld}} !{{hõbe}} !{{pronks}} |- |[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1900]] |[[Walter Tewksbury]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,2 |[[Norman Pritchard]] {{Riigi ikoon|India}} 22,8 |[[Stanley Rowley]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,9 |- |[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1904]] |[[Archie Hahn]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,6 |[[Nathaniel Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,9 |[[William Hogenson]] {{Riigi ikoon|USA}} ? |- |[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1908]] |[[Bob Kerr]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|24px]] [[Kanada]] 22,6 |[[Robert Cloughen]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,6 |[[Nate Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,7 |- |[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1912]] |[[Ralph Craig]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,7 |[[Donald Lippincott]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,8 |[[Willie Applegarth]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,0 |- |[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1920]] |[[Allen Woodring]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,0 |[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,0 |[[Harry Edward]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,1 |- |[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1924]] |[[Jackson Scholz]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,6 |[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,7 |[[Eric Liddell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,9 |- |[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1928]] |[[Percy Williams]] [[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px]] [[Kanada]] 21,8 |[[Walter Rangeley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,9 |[[Helmut Körnig]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 21,9 |- |[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1932]] |[[Eddie Tolan]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,2 |[[George Simpson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,4 |[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,5 |- |[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1936]] |[[Jesse Owens]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7 |[[Mack Robinson]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,1 |[[Martinus Osendarp]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,3 |- |[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1948]] |[[Mel Patton]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,1 |[[Barney Ewell]] {{Riigi ikoon|USA}}21,1 |[[Lloyd LaBeach]] {{Riigi ikoon|Panama}} 21,2 |- |[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1952]] |[[Andy Stanfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7 |[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,8 |[[Jim Gathers]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,8 |- |[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1956]] |[[Bobby Morrow]] {{Riigi ikoon|USA}} '''20,6 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |[[Andy Stanfield]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,7 |[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,9 |- |[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1960]] |[[Livio Berruti]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''20,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |[[Les Carney]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,6 |[[Abdoulaye Seye]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,7 |- |[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1964]] |[[Henry Carr]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,3 |[[Paul Drayton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,5 |[[Edwin Roberts]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,6 |- |[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel# 200 m|1968]] |[[Tommie Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} '''19,8 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |[[Peter Norman]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 20,0 |[[John Carlos]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,0 |- |[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1972]] |[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 20,00 |[[Larry Black]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,19 |[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,30 |- |[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1976]] |[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,22 |[[Millard Hampton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,29 |[[Dwayne Evans]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,43 |- |[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m|1980]] |[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,19 |[[Allan Wells]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,21 |[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,29 |- |[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,80 |[[Kirk Baptiste]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,96 |[[Thomas Jefferson (jooksja)|Thomas Jefferson]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,26 |- |[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] |[[Joe DeLoach]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,75 |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79 |[[Robson da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,04 |- |[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] |[[Michael Marsh]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01 |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,13 |[[Michael Bates]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,38 |- |[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} '''19,32 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 19,68 |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 19,80 |- |[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2000]] |[[Konstantínos Kentéris]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 20,09 |[[Darren Campbell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,14 |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,20 |- |[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2004]] |[[Shawn Crawford]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79 |[[Bernard Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01 |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,03 |- |[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2008]] |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''19,30 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |[[Shawn Crawford]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,96 |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,98 |- |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m|2012]] |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,32 |[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,44 |[[Warren Weir]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,84 |- |[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 meetrit|2016]] |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,78 |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 20,02 |[[Christophe Lemaitre]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,12 |} === Naised === {|class=wikitable |- !Aasta !{{kuld}} !{{hõbe}} !{{pronks}} |- |[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1948]] |[[Fanny Blankers-Koen]] {{Riigi ikoon|Holland}} 24,4 |[[Audrey Williamson]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 25,1 |[[Audrey Patterson]] {{Riigi ikoon|USA}} 25,2 |- |[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1952]] |[[Marjorie Jackson]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,7 |[[Bertha Brouwer]] {{Riigi ikoon|Holland}} 24,2 |[[Nadežda Kõnikina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 24,2 |- |[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1956]] |[[Betty Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''23,4 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |[[Christa Stubnick]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 23,7 |[[Marlene Matthews]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,8 |- |[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1960]] |[[Wilma Rudolph]] {{Riigi ikoon|USA}} 24,0 |[[Jutta Heine]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 24,4 |[[Dorothy Hyman]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 24,7 |- |[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1964]] |[[Edith McGuire]] {{Riigi ikoon|USA}} '''23,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |[[Irena Szewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 23,1 |[[Marilyn Black]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,1 |- |[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1968]] |[[Irena Szwewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''22,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,7 |[[Jennifer Lamy]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 23,1 |- |[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1972]] |[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} '''22,40 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 22,45 |[[Irena Szewinska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 22,74 |- |[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1976]] |[[Bärbel Wöckel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,37 |[[Annegret Richter]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 22,39 |[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,47 |- |[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|1980]] |[[Bärbel Wöckel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,03 |[[Natalja Botšina]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 22,19 |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,20 |- |[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] |[[Valerie Brisco]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81 |[[Florence Griffith-Joyner|Florence Griffith]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,04 |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09 |- |[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] |[[Florence Griffith-Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} '''21,34 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |[[Grace Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,72 |[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 21,95 |- |[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81 |[[Juliet Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,02 |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09 |- |[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] |[[Marie-José Pérec]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,12 |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,24 |[[Mary Onyali]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 22,38 |- |[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2000]] | - |[[Pauline Davis]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,27 |[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,28 |- |[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2004]] |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,05 |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,18 |[[Debbie Ferguson]] {{Riigi ikoon|Bahama}}22,30 |- |[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2008]] |[[Veronica Campbell|Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,74 |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,93 |[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,00 |- |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|2012]] |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,88 |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,09 |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,14 |- |[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#200 meetrit 2|2016]] |[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,78 |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,88 |[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,15 |} == Maailmameistrivõistluste medalivõitjad == === Mehed === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- |[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1983 Helsingi]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,14 |style="background:#DCE5E5;" |[[Elliott Quow]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,41 |style="background:#FFDAB9;"|[[Pietro Mennea]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 20,51 |- |[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1987 Rooma]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,16 |style="background:#DCE5E5;" |[[Gilles Quénéhervé]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 20,16 |style="background:#FFDAB9;"|[[John Regis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 20,18 |- |[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1991 Tokio]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,01 |style="background:#DCE5E5;" |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,34 |style="background:#FFDAB9;"|[[Atlee Mahorn]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 20,49 |- |[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1993 Stuttgart]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 19,85 |style="background:#DCE5E5;" |[[John Regis]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 19,94 |style="background:#FFDAB9;"|[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,99 |- |[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1995 Gõteborg]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Michael Johnson]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,79 |style="background:#DCE5E5;" |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,12 |style="background:#FFDAB9;"|[[Jeff Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,18 |- |[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1997 Ateena]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,04 |style="background:#DCE5E5;" |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 20,23 |style="background:#FFDAB9;"|[[Claudinei Quirino Da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,26 |- |[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|1999 Sevilla]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,90 |style="background:#DCE5E5;" |[[Claudinei Quirino Da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 20,00 |style="background:#FFDAB9;"|[[Francis Obikwelu]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 20,11 |- |[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2001 Edmonton]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Konstantínos Kentéris]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 20,04 |style="background:#DCE5E5;" |[[Christopher Williams]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 20,20 |style="background:#FFDAB9;"|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 20,20 |- |[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2003 Pariis]] |style="background:#F7F6A8;" |[[John Capel]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,30 |style="background:#DCE5E5;" |[[Darvis Patton]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,31 |style="background:#FFDAB9;"|[[Shingo Suetsugu]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 20,38 |- |[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2005 Helsingi]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,04 |style="background:#DCE5E5;" |[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,20 |style="background:#FFDAB9;"|[[John Capel]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,31 |- |[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2007 Osaka]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,76 |style="background:#DCE5E5;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,91 |style="background:#FFDAB9;"|[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,05 |- |[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2009 Berliin]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''19,19 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|MR]]''' |style="background:#DCE5E5;" |[[Alonso Edward]] {{Riigi ikoon|Panama}} 19,81 |style="background:#FFDAB9;"|[[Wallace Spearmon]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,85 |- |[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2011 Daegu]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,40 |style="background:#DCE5E5;" |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,70 |style="background:#FFDAB9;"|[[Christophe Lemaitre]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 19,80 |- |[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|2013 Moskva]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,66 |style="background:#DCE5E5;" |[[Warren Weir]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,79 |style="background:#FFDAB9;"|[[Curtis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 20,04 |- |[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|2015 Peking]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 19,55 |style="background:#DCE5E5;" |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,74 |style="background:#FFDAB9;"|[[Anaso Jobodwana]] {{Riigi ikoon|LAV}} 19,87 |- |[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|2017 London]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Ramil Guliyev]] {{Riigi ikoon|Türgi}} 20,09 |style="background:#DCE5E5;" |[[Wayde van Niekerk]] {{Riigi ikoon|LAV}} 20,11 |style="background:#FFDAB9;"|[[Jereem Richards]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 20,11 |- |[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|2019 Doha]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,83 |style="background:#DCE5E5;" |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 19,95 |style="background:#FFDAB9;"|[[Alex Quiñónez]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} 19,98 |- |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|20122 Oregon]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,31 |style="background:#DCE5E5;" |[[Kenny Bednarek]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,77 |style="background:#FFDAB9;"|[[Erriyon Knighton]] {{Riigi ikoon|USA}} 19,80 |} === Naised === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- |[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1983 Helsingi]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Marita Koch]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 22,13 |style="background:#DCE5E5;" |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,19 |style="background:#FFDAB9;"|[[Kathy Smallwood-Cook]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,37 |- |[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1987 Rooma]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Silke Gladisch-Möller]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 21,74 |style="background:#DCE5E5;" |[[Florence Griffith-Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,96 |style="background:#FFDAB9;"|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,06 |- |[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1991 Tokio]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Katrin Krabbe]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 22,09 |style="background:#DCE5E5;" |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,16 |style="background:#FFDAB9;"|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,21 |- |[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1993 Stuttrart]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,98 |style="background:#DCE5E5;" |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,00 |style="background:#FFDAB9;"|[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,13 |- |[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1995 Göteborg]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,12 |style="background:#DCE5E5;" |[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,12 |style="background:#FFDAB9;"|[[Galina Maltšugina]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,37 |- |[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1997 Ateena]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Žanna Tarnopolskaja-Pintusevitš]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 22,32 |style="background:#DCE5E5;" |[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,39 |style="background:#FFDAB9;"|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,40 |- |[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|1999 Sevilla]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Inger Miller]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,77 |style="background:#DCE5E5;" |[[Beverly McDonald]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22 |style="background:#FFDAB9;"|[[Merlene Frazer]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,26 |- |[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2001 Edmonton]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,39 |style="background:#DCE5E5;" |[[Debbie Ferguson]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,52 |style="background:#FFDAB9;"|[[Kelli White]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,56 |- |[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2003 Pariis]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Anastassia Kapatšinskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 22,38 |style="background:#DCE5E5;" |[[Torri Edwards]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,47 |style="background:#FFDAB9;"|[[Muriel Hurtis]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,59 |- |[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2005 Helsingi]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,16 |style="background:#DCE5E5;" |[[Rochelle Boone-Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,31 |style="background:#FFDAB9;"|[[Christine Arron]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 22,31 |- |[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2007 Osaka]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 21,81 |style="background:#DCE5E5;" |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,34 |style="background:#FFDAB9;"|[[Susanthika Jayasinghe]] {{Riigi ikoon|Sri Lanka}} 22,63 |- |[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2009 Berliin]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,02 |style="background:#DCE5E5;" |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,35 |style="background:#FFDAB9;"|[[Debbie Ferguson-McKenzie]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,41 |- |[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2011 Daegu]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22 |style="background:#DCE5E5;" |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,37 |style="background:#FFDAB9;"|[[Allyson Felix]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,42 |- |[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m 2|2013 Moskva]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,17 |style="background:#DCE5E5;" |[[Murielle Ahouré]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 22,32 |style="background:#FFDAB9;"|[[Blessing Okagbare]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 22,32 |- |[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit 2|2015 Peking]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 21,63 |style="background:#DCE5E5;" |[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,66 |style="background:#FFDAB9;"|[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,97 |- |[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit 2|2017 London]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 22,05 |style="background:#DCE5E5;" |[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 22,08 |style="background:#FFDAB9;"|[[Shaunae Miller-Uibo]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 22,15 |- |[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit 2|2019 Doha]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 21,88 |style="background:#DCE5E5;" |[[Brittany Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 22,22 |style="background:#FFDAB9;"|[[Mujinga Kambundji]] {{Riigi ikoon|Šveits}} 22,51 |- |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks 2|2022 Oregon]] |style="background:#F7F6A8;" |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 21,88 |style="background:#DCE5E5;" |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 22,22 |style="background:#FFDAB9;"|[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 22,51 |} == Veel rekordeid == {|class="wikitable" |- ! ! Tulemus ! Sportlane ! Riik ! Koht ! Aeg |- |Maailmarekord |'''19,19''' |[[Usain Bolt]] |{{PisiLipp|Jamaica}} |[[Berliin]] |[[20. august]] [[2009]] |- |Sisemaailmarekord |'''19,92''' |[[Frank Fredericks]] |{{PisiLipp|Namiibia}} |[[Liévin]] |[[18. veebruar]] [[1996]] |- |Eesti rekord |'''20,43''' |[[Marek Niit]] |{{PisiLipp|Eesti}} |[[Des Moines]] |[[9. juuni]] [[2011]] |- |colspan="8"|''Suurvõistluste rekordid'' |- |[[Olümpiamängude rekordid kergejõustikus|Olümpiamängude rekord]] |'''19,32''' |[[Usain Bolt]] |{{PisiLipp|Jamaica}} |[[Peking]] |[[20. august]] [[2008]] |- |[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]<br>rekord |'''19,19''' |[[Usain Bolt]] |{{PisiLipp|Jamaica}} |[[Berliin]] |[[20. august]] [[2009]] |- |[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]<br>rekord |'''19,85''' |[[Konstantínos Kentéris]] |{{PisiLipp|Kreeka}} |[[München]] |[[9. august]] [[2002]] |- |colspan="8"|''Maailmajagude rekordid'' |- |[[Aafrika]] rekord |'''19,68''' |[[Frank Fredericks]] |{{PisiLipp|Namiibia}} |[[Atlanta]] |[[1. august]] [[1996]] |- |[[Aasia]] rekord |'''20,03''' |[[Shingo Suetsugu]] |{{PisiLipp|Jaapan}} |[[Yokohama]] |[[6. juuli]] [[2003]] |- |[[Austraalia ja Okeaania]] rekord |'''20,06''' |[[Peter Norman]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[México]] |[[16. oktoober]] [[1968]] |- |[[Euroopa]] rekord |'''19,72''' |[[Pietro Mennea]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[México]] |[[12. september]] [[1979]] |- |[[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi]] rekord |'''19,19''' |[[Usain Bolt]] |{{PisiLipp|Jamaica}} |[[Berlin]] |[[20. august]] [[2009]] |- |[[Põhja-Ameerika]] rekord |'''19,32''' |[[Michael Johnson]] |{{PisiLipp|USA}} |[[Atlanta]] |[[1. august]] [[1996]] |- |[[Lõuna-Ameerika]] rekord |'''19,81''' |[[Alonso Edward]] |{{PisiLipp|Panama}} |[[Berliin]] |[[20. august]] [[1999]] |} ==Vaata ka== *[[200 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] *[[200 m jooks 1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] == Välislingid == * [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=200/detail.htmx Meeste 200 m jooksu kõigi aegade edetabel] *[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=200/detail.htmx Naiste 200 m jooksu kõigi aegade edetabel] * Meeste 200 m jooksu edetabelid - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2008] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2009] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2010/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2010] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2011/sex=M/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2011] * Naiste 200 m jooksu edetabelid - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.htmx 2008] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2009] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2010/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2010] -[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2011/sex=W/all=n/legal=A/disc=200/detail.html 2011] {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Jooksualad]] kqxiwkibm4x6pl9lsswdd7o591pa810 0 8972 6165671 5795748 2022-07-22T15:09:18Z NOSSER 8097 /* Valimised */ wikitext text/x-wiki '''I Riigikogu''' oli [[Riigikogu]] esimene koosseis, [[Eesti]] esindusorgan aastail [[1920]]–[[1923]]. I Riigikogu pidas enda istungeid [[Toompea loss]]i valges saalis kuni 1922. aasta sügiseni, mil Toompea lossi õuel asunud konvendihoone varemetele valmis Riigikogu hoone.<ref>[http://www.riigikogu.ee/index.php?id=31565 Riigikogu ja Toompea loss] Riigikogu</ref> ==Valimised== {{vaata|I Riigikogu valimised}} I Riigikogu valiti [[27. november|27.]]–[[29. november|29. novembril]] 1920. Kohad 100-liikmelises Riigikogus jaotusid nii: # [[Eesti Tööerakond|Tööerakond]] 22 # [[Põllumeestekogud]] 21 # [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] 17 # [[Eesti Rahvaerakond]] 10 # [[Iseseisvad sotsialistid]] 11 # [[Kristlik Rahvaerakond]] 8 # [[Ametiühing]]ud 5 # [[sakslased]] 4 # [[venelased]] 1 # majandusrühm 1 Vaadete järgi jaotusid kohad: 46 parempoolsetele, 33 sotsialistidele ja kommunistidele ning 21 kohta tööerakond ehk tsentrum nende vahel. [[Tallinn]]as oli eelistusjärjekord selline: # kommunistid # Tööerakond # kristlased # sakslased # põllumehed # rahvaerakond [[Tartu]]s on eelistusjärjekord selline: # rahvaerakond # sotsiaaldemokraadid # iseseisvad sotsialistid # põllumehed 18. jaanuaril 1921 ütles [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu#Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus|kommunist]] [[Johannes-August Allikso]] Riigikogu kõnetoolist: Eesti on ametlikult [[Demokraatia|demokraatline]] [[Vabariik]], sellepärast tuleb vaatamise alla võtta, kas [[I Riigikogu valimised|valimised]] sündisid vastavalt demokraatlistele põhimõtetele. Valimised sündisid [[sõjaseadus]]e all. [[Eesti Ajutine Valitsus|Valitsus]] andis määruse, et valimise koosolekuid võib pidada ilma komandandi iseäralise loata. Kuid pärast... (Jääb äkki peatama. Vahelhüüded paremalt poolt: „Pange prillid pähe, siis seletate paremini!”) Valimiste ajal oli meil [[Terrorism|terroor]]... (Vahelhüüe: Terroor, terroor! See ei käi valimiste kohta.) Ähvardati, – igaüks, kes punastele hääletab, saab kannatada, saab välja saadetud jne. Niisugusel korral ei saa poliitilistest vabadustest valimistel juttu olla. Kõik rühmad võisid Tallinnas koosolekuid pidada ja selleks [[Estonia kontserdisaal|„Estoonia” kontsertsaali]] tarvitada, aga meie ei saanud seda mitte. Rõhutud töölised ei saanud oma häält kuidagi tõsta. Teil aga olid kõik kohad ja võimalused tarvitada, isegi kiriku kantslist tehti kihutustööd. Tallinna trükikojad trükivad kodanlisi ajakirju, meie [[häälekandja]]id ei taha aga keegi trükkida. (Vahelhüüe: Teie teete tööd põrandaall!) Kas võib tööliste [[Sõnavabadus|sõna-]] ja [[Trükivabadus|trükivabadus]]est juttu olla? Kui korraldatud valimise koosolekule minevate tööliste käest priiskavate kurnajate võimude läbi punased lipud ära kisti, tarvitati töölise vastu vägivalda, pekseti neid kantsikutega, tallati hobustega. [[Riigikogu Kommunistlik Töölisterühm|Riigikogu Kommunistline Töölisterühm]] teeb sellepärast järgmise ettepaneku: „Riigikogu tunnistab, et Riigikogu valimised on sündinud sõjaseaduse ja kapitaali surve all, aga mitte vastavalt demokraatia põhimõttele ja otsustab seepärast valimisi tühjaks tunnistada.” (Üleüldine naer.)<ref>http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=119179</ref> Ettepanek lükati nähtava enamusega tagasi. Põhiseaduse järgi valiti I Riigikogu 3 aastaks, kuid I Riigikogu kuulutas välja ennetähtaegsed valimised. [[17. veebruar|17.]]–[[19. veebruar]]ini 1923 toimus [[Rahvahääletus Algkooli seaduse muutmiseks]]. Rahva valdav enamus oli selle seaduse vastu, mistõttu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|põhiseaduse]] § 32 alusel korraldati uue Riigikogu valimised. See jäi ka ainsaks korraks, mil Riigikogu selle paragrahvi alusel laiali läks. 28. veebruaril 1921 palus Riigikogu juhatus Vabariigi Valitsuselt ühte sõiduautot enda käsutusse<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700220954&img=era0031_002_0000006_00601_t.jpg&tbn=1&pgn=31&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=57885e63847e9f0fc0ba0434c8621345 Riigikogu Juhatuse kiri Vabariigi Valitsusele 28. veebruarist 1921]</ref>. == I Riigikogu liikmed == * [[Paul Abramson]] * [[Peeter Adamson]] * [[Johannes-August Allikso]] * [[Oskar Amberg]] * [[Hermann Leopold Ammende]] * [[Ado Anderkopp]] * [[Johann Anderson]] * [[Sergei Andrejev]] * [[Jüri Annusson]] * [[Alma Anvelt-Ostra]] * [[Christjan Arro]] * [[Emma Asson]] * [[Karl Ast]] * [[Robert Astrem]] * [[Karl August Baars]] * [[Artur Bach]] * [[Adam Bachman]] * [[Jaan-Johann Bergmann]] * [[Vladimir Binsol]] * [[Ado Birk]] * [[Eduard Birkenberg]] * [[Martin Bleimann]] * [[Max Woldemar Gustav Eduard Bock]] * [[Aksel Brehm]] * [[Karl Einbund]] * [[August Ehrlich]] * [[Jaan Eigo]] * [[Karl Ellis]] * [[Villem Ernits]] *[[Oskar Jüriväli (Jürgenfeldt)]] * [[Jaan Lattik]], [[Kristlik Rahvaerakond]] * [[Johannes Märtson]], Kristlik Rahvaerakond * [[Konstantin Päts]], [[Põllumeestekogud]] * [[Leopold Raudkepp]], Kristlik Rahvaerakond * [[Hugo Bernhard Rahamägi]], Kristlik Rahvaerakond == Juhatus == Esimehed: *[[Otto Strandman]], 04.01.–18.11.1921 *[[Johann Kukk]], 18.11.1921–20.11.1922 *[[Konstantin Päts]], alates 20.11.1922 *I abiesimees: [[Karl Virma]], alates 04.01.1921 *II abiesimees: [[Jaan Järve]], 04.01.–04.03.1921 **[[August Kerem]], alates 04.03.1921 *Sekretär: [[Artur Tupits]], 04.01.1921–20.11.1922 **[[Tõnis Kalbus]], alates 20.11.1922 *I abisekretär: [[Jaan-Johann Bergmann]], alates 04.01.1921 *II abisekretär: [[Walter von Pezold]], alates 04.01.1921 ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Dokumendid/I_Riigikogu_liikmed.pdf I Riigikogu liikmed] *[https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1918-1940/1920 Meie parlament ja aeg. I Riigikogu, 20.12.1920-30.05.1923] *[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:388859 I Riigikogu liikmed / koostanud Piret Viljamaa. Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2019.] {{Riigikogu}} [[Kategooria:I Riigikogu| ]] frzfnmmh4ek4pcjexh9x3xskozojwq0 0 9630 6166026 5427889 2022-07-23T09:08:35Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Harare | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Harare | | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = Harare_Skyline.jpg | lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Harare.svg|125px]] | lipu_link = [[Harare lipp]] | vapi_pilt = [[Pilt:Coat of arms of Harare.svg|125px]] | vapi_link = [[Harare vapp]] | pindala = 872 | elanikke = }} '''Harare''' (endine nimi kuni [[1982]]. aastani ''Salisbury'') on [[Zimbabwe]] pealinn ja riigi suurim linn, riigi haldus-, äri- ja kommunikatsioonikeskus. Harares töödeldakse [[tubakas|tubakat]], [[mais]]i, [[puuvill]]a ja [[tsitrus]]vilju. Toodetakse ka [[tekstiil]]i, [[teras]]t ja [[kemikaal]]e. Piirkonnas leidub [[kuld]]a. [[Pilt:Harare, Zimbabwe. 02.JPG|pisi|Harare kesklinn, 2013]] == Välislingid == * [http://www.nairaland.com/129248/harare-gallery-zimbabwe-look-please Pilte linnast] {{ZIM}} [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Zimbabwe linnad]] nt9l8nvxmb3i81o7uhf3eqed0mlpj75 0 10251 6165818 6163663 2022-07-22T19:56:44Z 46.131.36.229 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2009}} {{Infokast ametiisik | nimi = Vladimir Putin | pildi nimi = Владимир Путин (20-06-2021) (cropped).jpg | amet = [[Venemaa president]] | ametiajaalgus = [[7. mai]] [[2012]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Dmitri Medvedev]] | järgmine = | amet2 = [[Venemaa president]] | ametiaja_algus2 = [[31. detsember]] [[1999]] | ametiaja_lõpp2 = [[7. mai]] [[2008]] | eelmine2 = [[Boriss Jeltsin]] | järgmine2 = [[Dmitri Medvedev]] | amet3 = [[Venemaa peaminister]] | ametiaja_algus3 = [[8. mai]] [[2008]] | ametiaja_lõpp3 = [[7. mai]] [[2012]] | eelmine3 = [[Viktor Zubkov]] | järgmine3 = [[Dmitri Medvedev]] | amet4 = [[Venemaa peaminister]] | ametiaja_algus4 = [[9. august]] [[1999]] | ametiaja_lõpp4 = [[7. mai]] [[2000]] | eelmine4 = [[Sergei Stepašin]] | järgmine4 = [[Mihhail Kasjanov]] | amet5 = [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] esimees | ametiaja_algus5 = [[1. jaanuar]] [[2008]] | ametiaja_lõpp5 = [[30. mai]] [[2012]] | eelmine5 = [[Boriss Grõzlov]] | järgmine5 = [[Dmitri Medvedev]] | amet6 = [[FSB]] [[FSB juhtide loend|juht]] | ametiaja_algus6 = [[25. juuli]] [[1998]] | ametiaja_lõpp6 = [[29. märts]] [[1999]] | eelmine6 = [[Nikolai Kovaljov]] | järgmine6 = [[Nikolai Patrušev]] | amet7 = | ametiaja_algus7 = | ametiaja_lõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiaja_algus8 = | ametiaja_lõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünnikuupäev = {{süv|1952|10|07|df=y}} | sünnikoht = [[Leningrad]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmakuupäev = | surmakoht = | allkiri = Putin signature.svg | alma_mater = [[Leningradi Riiklik Ülikool]] | partei = [[NLKP]] 1975–1991 <br>[[Meie Kodu on Venemaa]] (1995–1999) <br>[[Ühtne Venemaa]] (2008–)| }} '''Vladimir Vladimirovitš Putin''' [vlad'iimir vlad'iimirovitš p'uutin] (''Владимир Владимирович Путин''; sündinud [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1952]] [[Leningrad]]is (nüüd [[Peterburi]]) on Venemaa [[poliitik]] ja sõjakurjategija. Putin on [[Venemaa president]] neljandat ametiaega (president aastatel 2000–2008, 2012–). 1. juulil 2020 toimunud üldrahvaliku referendumi esialgsete tulemuste põhjal saab Vladimir Putin jääda presidendiks kuni aastani 2036.<ref name="o2036" /><ref name="o2036_2" /> == Elust == [[KGB]] sõjakoolis oli tema hüüdnimi "okurok" (eesti keeles 'koni').<ref name=":0">Швец, Юрий Борисович.‘The perfect target': Russia cultivated Trump as asset for 40 years – ex-KGB spy (англ.). ''The Guardian''. Guardian Media Group (29 January 2021)</ref> Putin on endine [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Esimese peavalitsuse]] välisluure ohvitser ([[alampolkovnik]]). Ta teenis 1980. aastatel [[Dresden]]is [[Saksa DV]]-s, olles Saksa DV luure [[Stasi]] juures KGB sideohvitser (arhivaar) ja ei tegelenud mingi luuretegevusega.<ref>Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну? У него от страха ботокс потечет (рус.). ''Gordon'' (28 April 2015)</ref> Ta valdab [[saksa keel]]t.<ref>https://www.sueddeutsche.de/medien/joerg-schoenenborns-interview-mit-wladimir-putin-wie-heissen-sie-uebrigens-1.1642250</ref> <!---Saksa keelt valdab tema eksabikaasa kuid mitte Putin ise. V.V.Putin oskab saksa keeles vaid mõnda lihtsat lauset.<ref name=":1" /> Viidatud väide ei ole kontrollitav.---> <ref name=":1">Dmitri ''Gordoni'' intervjuu ''Sergei Pugatšoviga. (2021)''</ref>1997. aastast on ta [[Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik]]. Vladimir Putin oli [[8. mai]]st [[2008]] kuni 7. maini 2012 [[Venemaa peaminister]]. [[2012]]. aasta [[4. märts]]i presidendivalimised võitis Putin I voorus ning [[7. märts]]il [[2012]] kuulutas VF Keskvalimiskomisjon Putini valituks Venemaa Föderatsiooni presidendi ametikohale, seekord kuueks aastaks. Ta astus ametisse sama aasta 7. mail. [[7. mai]]st [[2000]] kuni 7. maini [[2008]] oli Vladimir Putin kaks ametiaega [[Venemaa Föderatsiooni president|Venemaa president]]. Tema teine ametiaeg algas [[2004]]. Ta oli ühtlasi [[Venemaa sõjavägi|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja]] ja [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] esimees. [[2007. aasta Riigiduuma valimised|2007. aasta Riigiduuma valimistel]] juhtis Putin [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] nimekirja (olemata partei liige) ning oli partei föderaalnimekirjas ainukesena. Partei 8. kongressil nõustus ta olema partei valimisnimekirja eesotsas ning teatas, et on pärast presidendivolituste lõppemist nõus saama Venemaa valitsusjuhiks. [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|2008. aasta presidendivalimistel]] toetas ta [[Dmitri Medvedev]]i kandidatuuri. Alates [[8. august]]ist [[1999]] kuni [[7. mai]]ni [[2000]] oli ta [[Venemaa peaminister]] ning pärast president [[Boriss Jeltsin]]i tagasiastumist [[31. detsember|31. detsembrist]] [[1999]] kuni 7. maini 2000 oli ta presidendi kohusetäitja. Leningradi Riiklikus Ülikoolis õppides astus ta [[NLKP]]-sse ning jäi selle liikmeks kuni partei keelustamiseni augustis [[1991]]. Formaalselt ta parteist välja ei astunud. Kuigi ta oli üks partei [[Ühtne Venemaa]] algatajatest ning 2007. aasta sügisel pakuti talle selle juhi kohta, ei soovinud ta sinna astuda, põhjendades seda sooviga jääda parteituks nagu enamik venemaalasi.<ref name="zv5VJ" /> Ühtse Venemaa 9. kongressil võttis ta [[15. aprill]]il [[2008]] siiski vastu ettepaneku asuda pärast presidendivolituste lõppemist partei etteotsa. Seekord viitas ta presidendi ametikoha ja parteisse kuulumise kokkusobimatusele. Ta on olnud [[KGB]] teenistuses [[Saksa DV]]-s, hiljem ([[Anatoli Sobtšak]]i ajal) [[Peterburi]] aselinnapea 1990ndate alguses FSB sideohvitserina. [[FSB|Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] juht 1998–1999. Septembris 1999 määras president [[Boriss Jeltsin|Jeltsin]] ta peaministriks. Oli Nõukogude Liidu pärandina saadud välismaal asuvate kinnisvarade tehingutega seotud Jeltsini tütre Tatjanaga, mistõttu ta edutati.<ref>{{Netiviide|autor=Lauri Laugen|url=https://www.delfi.ee/artikkel/94821993/vene-miljardar-pugatsov-putinil-pole-uldse-sopru-ta-ei-usalda-kedagi|pealkiri=Vene miljardär Pugatšov: Putinil pole üldse sõpru, ta ei usalda kedagi|väljaanne=delfi.ee|aeg=11.10.2021|vaadatud=29.10.2021}}</ref> [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] tõttu sai ta populaarseks ning võitis [[2000. aasta Venemaa presidendivalimised|2000. aasta presidendivalimised]] 52-protsendilise toetusega. 2008. aastal oli ta Venemaa kõige populaarsem poliitik. Putini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng pärast [[rublakriis|1998. aasta rahanduskriisi]]. [[Sisemajanduse kogutoodang]], tööstus- ja põllumajandustoodang, [[tarbimislaen]]ude maht jt majandusnäitajad kasvasid. Viidi ellu hulk suuri reforme [[pension]]ide, [[pangandus]]e, [[maksud]]e ja muudes valdkondades. Vladimir Putini valitsemise ajal on täheldatud probleeme [[demokraatia]], [[ajakirjandusvabadus]]e, [[inimõigused|inimõiguste]] ja [[korruptsioon]]iga. Mitmed Jeltsini-aegsed [[oligarhid]], sealhulgas [[Boriss Berezovski]] ja [[Mihhail Hodorkovski]], on antud [[korruptsioon]]isüüdistusega kohtu alla ning kas eksiili läinud või vangistatud, samuti osa nende omanduses olnud meediast on läinud riigi kontrolli alla, kuna nad ei olnud nõus teenima uue režiimi eesmärke. Kõik Venemaa oligarhid oma varandustega on riigi teenistuses nagu Hiinaski.<ref name=":0" /> Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud [[Ühtne Venemaa]] on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil [[Riigiduuma]]t kontrollida. Putini välispoliitika on olnud jäigem kui Jeltsini oma. Ta toetas 2001. aasta [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõda]], kuid oli väga kriitiline 2003. aasta [[Iraagi sõda|Iraagi sõja]] suhtes ning [[USA]] plaani suhtes paigutada tuumarakette Ida-Euroopasse. Putin on püüdnud suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule. Koos endise Saksamaa kantsleri [[Gerhard Schröder]]iga on ta häälekalt toetanud [[Põhja-Euroopa gaasijuhe|Põhja-Euroopa gaasijuhtme]] projekti. == Vanemad ja vanavanemad == === Isa === [[Pilt:Vladimir Spiridonovich Putin.jpg|thumb|Vladimir Spiridonovitš Putin – Vladimir Putini isa]] Putini isa Vladimir Spiridonovitš Putin ([[1911]] [[Peterburi]] – [[2. august]] [[1999]]) töötas metroovaguneid tootvas Jegorovi-nimelises Leningradi vaguniehitustehases sõjaväelises valves, hiljem meistrina, ning oli tsehhi [[ÜK(b)P|parteibüroo]] sekretär. Esimese maailmasõja ajal kolis ta nälja eest põgenedes vanematega ema kodukohta [[Tveri oblast]]i [[Pominovo]] külla. Vladimir Spiridonovitš oli küla [[komsomol]]iaktivist. 1930ndate alguses teenis ta ajateenijana [[allveelaev]]al. [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] puhkedes läks ta vabatahtlikuna rindele ning oli [[NKVD]] [[hävituspataljon]]is, mille ülesandeks olid [[diversioon]]iaktid ( ka "põletatud maa" taktika) vaenlase tagalas. Isa osales ühes niisuguses operatsioonis 28-liikmelise grupi koosseisus. Grupp paisati [[Kingissepp|Kingissepa]] ( Leningradi oblastis endine Jamburg) lähedale. Nad varjusid metsa ning lasksid õhku laskemoonarongi. Kui toidumoon otsa lõppes, said nad eestlastelt süüa ning seejärel andsid eestlased nad sakslastele välja. Osal grupist, nende hulgas Putini isal, õnnestus piiramisrõngast välja murda. Teel rindejoone poole kaotati mõned mehed, seejärel hargneti. Putini isa peitis end soolaukasse ja hingas pillirootoru kaudu. Koertega jälitajad jooksid temast mööda. Omade juurde välja jõudis neli meest, sealhulgas Putini isa{{lisa viide}}. Jõudmata abikaasaga kohtuda, läks ta jälle 86. laskurdiviisi 330. laskurpolgu koosseisus rindele, seekord "[[Neeva kannas]]ele" [[Neeva]] vasakkaldal, mis oli ainus sakslaste poolt vallutamata jäänud maalapp piirkonnas. Vaatamata massiivsele pommitamisele hoidis Punaarmee seda enda käes blokaadi lõpuni. Isale ja ühele teisele sõdurile tehti ülesandeks võtta ''[[keel (sõjandus)|keel]]''. Nad läksid Saksa [[blindaaž]]i juurde, kus ootamatult ilmus nähtavale sakslane, kes viskas nende pihta [[Käsigranaat|granaadi]]{{lisa viide}}. Isa sai raskelt haavata, tema jalg oli granaadikilde täis, nii et ta jäi lonkama. Mõne tunni pärast viisid omad ta ära.<ref name="KLtwu" /> Endine majanaaber tassis ta tule all mööda Neeva jääd tagalasse haiglasse. Isa oli haiglas mõne kuu. Ema käis teda seal iga päev vaatamas. Et ema oli näljast nõrkemas, laskis isa medõel oma toidu salaja emale anda. Et isa hakkas näljast teadvust kaotama, tuli see välja ning ema mõnda aega haiglasse ei lastud{{lisa viide}}. Kuigi isa tugevasti lonkas, ei antud talle kaua aega invaliidsusgruppi. Isa tegi sageli süüa, muu hulgas keetis [[sült]]i. Putini klassijuhataja sõnul oli Putini isa karmi, tõsise ja vihase olekuga, kuigi hiljem selgus, et ta on hea südamega.<ref name="kremlin" /> Ta oli veendunud [[kommunis]]t. Ta suri vähki. === Vanaisa === Vanaisa Spiridon Ivanovitš Putin töötas kogu elu kokana{{lisa viide}}. Ta töötas ka [[Leniskije Gorki|Gorkis]], kus elas [[Vladimir Lenin|Lenini]] ja kogu Uljanovite perekond. Kui Lenin suri, viidi ta üle ühte [[Jossif Stalin|Stalini]] suvilatest. Pensionil olles oli ta kokaks [[ÜK(b)P Moskva linnakomitee]] puhkekodus [[Iljinskoje]]s. Ta suri [[1979]]. Tema abikaasa, Putini vanaema Olga Ivanovna suri 1979. Mõlemad on maetud [[Moskva oblast]]i [[Krasnogorski rajoon]]i Iljinski kalmistule. Spiridonil oli palju poegi, kes läksid kõik rindele. Mõned neist hukkusid. === Ema === Putini ema Marija Ivanovna Šelomova (17. oktoober [[1911]] [[Zaretšje]] küla [[Tveri oblast]]is Pominovo küla naabruses – 6. juuli [[1998]]) töötas enne sõda tehases, pärast sõda muu hulgas sanitarina, kojamehena, kauba vastuvõtjana leivapoes ja koristajana laboratooriumis. Ta oli vähese haridusega. Ta elas üle [[Leningradi blokaad]]i. Ema on iseloomustatud väga pehme, heasüdamliku inimesena. Ta oli [[õigeusk|õigeusuline]]. Ta suri vähki. === Vanemate elu enne Putini sündi === Vladimiri vanemad tutvusid Pominovos ja abiellusid [[1928]]. Aastal [[1932]] kolisid nad maalt [[Peterhof]]i. Neil oli seal pool maja, millega nad olid väga rahul. Peaaegu kohe võeti isa sõjaväkke, ema läks tehasesse tööle. Sõja puhkedes ei tahtnud ema Peterhofist lahkuda. [[Leningradi blokaad|Blokaadi]] alguses viis ema vend, mereväeohvitser Ivan Ivanovitš Šelomov (suri 1973), kes teenis [[Smolnõi]]s mereväe staabis, Putini ema ja venna tule ja pommide all Peterhofist Leningradi. Ivan aitas ema oma pajuki arvelt. Kord kaotas ema Ivani äraolekul teadvuse ning teda peeti surnuks ja paigutati surnute juurde. Pärast sõda sai isa tehase kaudu kohe toa vannitoata [[kommunaalkorter]]is kesklinnas Baskovõi põiktänaval (''Баско́в переу́лок'') viiendal korrusel sooja vee ja liftita majas. Alguses oli köögi asemel kitsas koridoris gaasipliit ja kraanikauss. Trepikojas elasid rotid. == Lapsepõlv ja noorpõlv == [[Pilt:Vladimir Putin with his mother.jpg|thumb|Vladimir Putin emaga]] [[Pilt:Vladimir Putin as a child.jpg|thumb|Vladimir Putin lapsena]] [[Pilt:Vladimir Putin with parents in 1985.jpg|thumb|Putin koos vanematega 1985. aastal]] Putin sündis [[Peterburi|Leningradis]]. Vladimir oli perekonnas kolmas laps. Kaks vanemat venda, kes sündisid 1930-ndatel aastase vahega, surid lapsena. Esimene poeg suri mõne kuu vanusena, teine poeg suri blokaadi ajal Leningradi lastekodus, kus püüti lapsi elus hoida, [[difteeria]]sse. Putinite perekond elas Leningradis 20&nbsp;m² suuruses toas [[kommunaalkorter]]is. (Hiljem sai Putini isa sõjainvaliidina 27-ruutmeetrise korteri uusehitises [[Avtovo]]s.) Ema ja naabrinaine ristisid poisi isa teadmata. Isa kasvatus oli range, ema oli leebe. Ta õppis [[1960]]–[[1968]] Leningradi 193. 8-klassilises koolis [[Gribojedovi kanal]]i ääres koduga samal tänaval. Kuni kuuenda klassini õppis ta halvasti, kuid käis [[saksa keel]]e ringis, mida juhendas klassijuhataja. Isa soovil käis Putin algklassides vastu tahtmist [[bajaan]]i õppimas. Poiss veetis suure osa ajast õues ja kakles eakaaslastega, mistõttu teda kolmandas klassis veel [[Pioneeriliikumine|pioneeriks]] ei võetud. Ta oli enda sõnul esialgu mitteformaalne liider, kellel oli kohtuniku taoline staatus. Kui ta hakkas seda seisundit kaotama, selgus, et kaklemisoskustest ei piisa, ning ta hakkas 11- või 12-aastaselt spordiga tegelema. Ta tegeles algul [[poks]]iga, kuid jättis selle varsti maha, sest tal löödi nina lõhki. Seejärel hakkas ta treener Anatoli Semjonovitš Rahlini juures [[sambo]]ga tegelema. Putini sõnul mängis treener tema elus otsustavat rolli.<ref name="kremlin" /> Treeneri otsusel mindi sambolt üle [[judo]]le. Putin tuli lõpuks linna meistriks judos. Kui selgus, et spordist ei piisa, hakkas ta hästi (neljade-viitega) õppima. Alles siis võeti ta pioneeriks ja temast sai rühmanõukogu esimees.<ref name="kremlin" /> Pärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis Sovetski põiktänaval ning lõpetas selle [[1970]]. See oli keemiakallakuga kool tehnoloogiainstituudi baasil. Putin tahtis saada meremeheks, lenduriks või luurajaks. Lapsena innustus ta Nõukogude filmidest [[luuraja]]test (talle meeldisid [[Vjatšeslav Tihhonov]]i ja [[Georgi Žžonov]]) ning unistas tööst [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] organites. Enda väitel pakkus ta ennast juba üheksanda klassi alguses [[KGB]] Leningradi valitsuse peakorteris, ent sai sealt soovituse kõigepealt õigusteaduskond lõpetada. Aastatel [[1970]]–[[1975]] õppis Putin [[Leningradi ülikool]]i õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse osakonnas. Ta astus sinna hoolimata treeneri ja isa vastuseisust. Treener kartis, et poiss hakkab miilitsana inimesi püüdma, isa aga kartis, et poeg ei saa sisse ja läheb sõjaväkke, ning soovitas selle asemel astuda Tsiviillennunduse Akadeemiasse. Ülikoolis oli keskkoolilõpetajatele konkurss umbes 40 kandidaati kohale. Putin sai kirjandi eest nelja ning teistel eksamitel viied ning sai sisse. Sissesaamise nimel oli Putin viimases keskkooliklassis jätnud unarusse kõik õppeained, milles sisseastumiseksamit ei olnud. Putin õppis ülikoolis hästi, ühiskondliku tööga ei tegelnud, komsomoliaktivist ei olnud. Sport jäi õppimise kõrval teisejärguliseks, ometi ta treenis ja võistles palju ning tuli 1976 judos Leningradi meistriks. Ta täitis meistersportlase normi sambos ja sai meistersportlaseks judos. Putini ema võitis loteriil sõiduauto [[Zaporožets]] ja kinkis selle pojale. Õpingute ajal astus ta [[NLKP]]-sse. Üks tema õppejõududest oli [[Anatoli Sobtšak]], kes õpetas majandusõigust. Putini väitel ei olnud nende vahel mingeid erilisi suhteid. Putini diplomitöö teema oli "''Принцип наиболее благоприятствуемой нации''" (juhendaja L. N. Galenskaja). NB! == Teenistus KGB-s == [[Pilt:Vladimir Putin in KGB uniform.jpg|pisi|left|Vladimir Putin KGB vormis]] Kuna nõukogude aegne Riikliku Julgeoleku Komitee ja töötajate tegevus oli salastatud, siis on Putini ning teiste sellel ajal RJK töötanud isikute tegevuse kohta erinevaid andmeid – ametlik versioon ning mitteametlikud andmed.<ref name="QB70X" /> Pärast ülikooli lõpetamist suunati ta [[1975]]. aastal Leningradi [[KGB]] piirkondlikku valitsusse, kohustusliku kaheaastase suunamisjärgse töötamiskohustusega, olemata veel RJK [[kaadriohvitser]]. Ta vormistati tööle algul [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi ja Leningradi oblasti valitsus|RJK Leningradi ja Leningradi oblasti valitsuse]] sekretariaati, see järel töötas umbes viis kuud (kaadriosakonnas) ja Teise osakonna süsteemis, Putini sõnul [[vastuluure]] allosakonnas..<ref name="bookchapter4" /> [[1976]]. aastal õppis ta veebruarist juulini Leningradis [[Ohta]]s lühiajalistel operatiivkaadri ümberkoolituste kursustel ("401. kool"), kus valmistati ette (ametliku versiooni kohaselt) välisvaatlusega tegelevaid julgeolekutöötajaid. 2001. aastal aga avaldas ajaleht [[La Repubblica]] koos Putiniga kursustel viibinud endise julgeolekutöötaja andmed, mille kohaselt valmistati nende 25-liikmelist gruppi ette tööks "ideoloogiliste diversioonidega võitlemiseks" [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|RJK 5. osakonnas]] – NSV liidu [[Salapolitsei|poliitilises politseis]].<ref name="sMFrG" /> Pärast seda töötas Putin ametliku versiooni kohaselt, mis loob talle venelaste jaoks positiivse luuraja [[imago]] [[1977]]. aasta alguseni RJK Leningradi valitsuses enda sõnul [[vastuluure]] alal, tegeldes välismaalastega, endiste kolleegide sõnul aga "[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|viiendas teenistuses]]", mis võitles ideoloogiliste diversioonidega. Ta tutvus seal [[Sergei Ivanov]]iga, kes töötas samas allosakonnas. [[Pilt:Lyudmila Putin favourite photo.jpg|thumb|1983. aastal abiellus Putin [[Ljudmila Putina|Ljudmila Aleksandrovna Škrebnjovaga]]]] Putin viidi üle Esimese Peavalitsuse (välisluure) süsteemi. [[1979]]. aastal lõpetas ta aastased ümberkoolituskursused [[Moskva]]s [[Dzeržinski-nimeline NSV Liidu KGB Kõrgkool|Dzeržinski-nimelises KGB Kõrgkoolis]] [[Varsonofjevski põiktänav]]al ning tegeles [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva Olümpiamängude]] turvamisega. Pärast seda töötas ta neli ja pool aastat (1979–1983) [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi ja Leningradi oblasti valitsus]]e 1. ([[välisluure]]) osakonnas (luure oma territooriumilt). Aastal [[1984]] sai ta [[major]]i auastme. Juulist [[1984]] juulini [[1985]] õppis ta varjunime "Platov" all [[NSV Liidu RJK Punalipuline Instituut|Punalipulise Instituudi]] (''Краснознаменный имени Ю.В. Андропова институт КГБ СССР'') (KGB kõrgema kooli number 1 ehk "101. kooli", praegu [[Välisluureakadeemia]]) üheaastases teaduskonnas. See asus [[Moskva oblast]]i [[Zvenigorodi rajoon]]is ("objekt "Jūrmala""). Seal spetsialiseerus ta saksakeelsetele maadele ([[Šveits]], [[Austria]], [[SVL|Lääne-Saksamaa]], [[SDV|Ida-Saksamaa]]; [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|RJK Esimese Peavalitsuse]] 4. osakond). Ta oli oma õppegrupi vanem. {{Vaata|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus#Esimese peavalitsuse struktuur 1989. aastal}} Sellest koolist saadud iseloomustus määras, kas lõpetaja saadeti välismaale tööle. Tema õppejõud [[Mihhail Frolov]] sõnul märgiti tema joontena iseloomustuses muuhulgas kinnisust ja akadeemilisust (viimane oli negatiivne joon)<ref name="bookchapter4" /> Putini sõnul kirjutati tema iseloomustusse ühes luurekoolis negatiivse joonena "alanenud ohutunne"..<ref name="ogGKw" /> Putini sõnul oli tal {{kas|valida}}, kas sõita kohe Ida-Saksamaale või teenida mõne aja [[KGB|NSV Liidu KGB]] keskaparaadis Moskvas, vastava suuna (Saksamaa) keskaparaadi osakonnas ning seejärel sõita Lääne-Saksamaale, ning ta otsustas kohe sõita. Ta teenis aastail [[1985]]–[[1990]] [[Saksa DV]]-s [[Dresden]]is. Saksamaal oli Putin osakonna ülema vanemabi ja parteilises liinis [[Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s|Riikliku Julgeoleku Komitee SDV esinduse]] Dresdeni grupi parteiorganisatsiooni sekretär, ametlikult oli tema ametinimetus ([[kattealune töökoht]]) [[NSVL–SDV Sõpruse Maja]] direktor. Putini ''enda sõnul'' tegeles ta informatsiooni kogumisega [[Lääne-Saksamaa]] poliitikategelaste kohta ja potentsiaalse vaenlase ([[NATO]]) plaanide kohta. Putin: {{Tsitaat|"Tavaline luuretegevus: teabeallikate [[värbamine]], teabe saamine, selle töötlus ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|keskusse]] saatmine. Jutt oli teabest parteide kohta, tendentsidest nende parteide sees, liidritest – nii tänastest kui ka võimalikest homsetest, inimeste edutamisest teatud ametikohtadele nii parteides kui ka riigiaparaadis. Tähtis oli teada, kes, kuidas ja mida teeb, mis toimub meid huvitava riigi [[Saksa LV Välisministeerium|välisministeeriumis]], kuidas see riik ehitab üles oma poliitikat erinevates küsimustes erinevates maailmajagudes. Või missuguseks kujuneb meie partnerite positsioon [[desarmeerimisläbirääkimised|desarmeerimisläbirääkimistel]]." Suurem osa tööst tehti Ida-Saksamaa kodanike kaudu. Putini väitel dubleeris KGB tegevust [[Stasi]] oma ning [[BND|Lääne-Saksamaa vastuluurele]] oli kõik teada. "Ma ei töötanud Saksamaa huvide vastu."|<ref name="bookchapter4" />|}} Putin otsis idasakslasi, kellel professorite, ajakirjanike, teadlaste või tehnikutena oli usutav põhjus näiteks ärireisile või konverentsile Lääne-Saksamaale sõita, et nad võtaksid [[sideagent]]idena ühendust nõukogude luureagentidega Lääne-Saksamaal. Selliste ülesannetega – välisluure [[illegaalne residentuurid|illegaalsete residentuuride]] agentide töö materiaal-tehnilise kindlustamisega tegelesid [[S valitsus]]e 3. osakonna töötajad. Saksamaa luurespetsialistide väitel oli eesmärgiks [[tööstusspionaaž|varastada Lääne tehnoloogiat]] või [[NATO]] saladusi. Teda võis huvitada NATO sõjaväeelektroonika. On teada, et ta püüdis värvata agente, kes tunnevad "traadita side"-t. Arvatakse, et Putin värbas eriti [[Saksa DV]] elektroonikafirma [[Robotron]]i töötajaid ning Robotroni külastavaid [[Siemens]]i ja [[IBM]]-i töötajaid..<ref name="xgEhm" /> Putin on vihjanud, et luure poolt hangitud saladusi polnud Nõukogude Liidus tehnilise mahajäämuse tõttu võimalik kasutada. Luurespetsialistid ja [[politoloog]]id on öelnud, et Putinil võis olla poliitiline ülesanne kontakteeruda Ida-Saksamaa režiimi langemise puhuks [[Mihhail Gorbatšov]]ile sümpaatsete idasakslastega, näiteks Dresdeni parteijuhi [[Hans Modrow]]iga{{lisa viide}}. Putini väitel ei osalenud ta töös Ida-Saksamaa juhtkonnaga ([[Operatsioon Lutš]]). Samuti eitab ta kohaliku parteijuhi [[Hans Modrow]]i jälgimist, mida talle on omistatud: "Ma kohtusin temaga paar korda ametlikel vastuvõttudel. Ta suhtles teise tasandi inimestega – armee komandöriga, meie vanema sideohvitseriga. Ja üldse me ei töötanud parteifunktsionääridega. Sealhulgas muide ka meie omadega. Oli keelatud." Samuti eitab ta hävitaja [[Eurofighter Typhoon|Eurofighter]] kohta dokumentide hankimist.<ref name="bookchapter4" /> Saksamaale sõitis Putin vanem[[operatiivvolinik]]una. Seal edutati ta osakonnaülema abiks ning seejärel osakonnaülema vanemabiks. Samuti sai ta KGB Saksamaa esinduse [[parteikomitee]] liikmeks. Perekond elas [[Stasi]] majas. Hea elu, sealhulgas istuva eluviisi, kehalise aktiivsuse puudumise ja massiivse õllejoomise tõttu võttis Putin 12 kg juurde ning tema kehakaal kasvas 85 kg-ni. Töökoht [[Dresden]]is, asus villas künkal Angelikastrasse 4<ref name="nzimC" /> [[Elbe]] jõe ääres linna Stasi peakorteri vastas, elukoha vahetus läheduses. Saksamaal teenitud raha eest ostsid Putinid kodumaal [[Volga (auto)|Volga]]. Ta kutsuti tagasi, kui Saksa DV Saksamaa Liitvabariigiga ühines. Kõik kontaktid ja operatiivvõrgud hävitati. Jaanuaris 1990 naasis Putin kodumaale. Putin väidab, et talle pakuti tööd KGB keskaparaadis, kuid ta keeldus, sest nägi, et Nõukogude Liidul ei ole tulevikku. Ta oli pettunud asjatu töö pärast, sest nende informatsiooni ei kasutatud ja nõuandeid ei arvestatud.<ref name="XN41b" /> Teine seletus Moskvasse minekust keeldumise kohta on tahtmatus perekonda Moskvasse viia. Ametlikult lahkus Putin KGB tegevteenistusest [[1992]]. aasta algul [[alampolkovnik]]u auastmes.<ref name="xgEhm" /> Kuni selle ajani sai ta KGB-st ka töötasu, mis ületas tema töötasu Leningradi nõukogus. KGB-st lahkus ta enda sõnul sellepärast, et üks Leningradi nõukogu saadik, kes teadis, et ta töötab KGB-s, hakkas teda šantažeerima saavutamaks temalt teenet. Putin pidas otsust lahkuda KGB-st, kus tal oli stabiilne positsioon, [[Anatoli Sobtšak]]i ebakindla poliitilise tuleviku tõttu riskantseks. "Mul tuli teha küllap kõige keerulisem otsus oma elus.".<ref name="BRjPW" />- Selle kohta väidab Jeltsini lähikondlane ja Putini naaber Rubljovkal 1990-tel (oligarh S. Pugatšov) , et Putin pole KGB-st kunagi lahkunud ning oli KGB sidemees Sobtšaki juures.<ref name=":1" /> == Töö Peterburi (Leningradi) ülikoolis ja võimuorganites == === Ülikoolis === Putin sai [[1990]] Leningradi Ülikooli rektori [[Stanislav Merkurjev]]i abiks välissuhete alal. See ametikoht kuulus traditsiooniliselt [[KGB|NSV Liidu riikliku julgeolekuametkonna]] esindajale, kus töötasid [[Riikliku Julgeoleku Komitee aktiivreserv]]i kuuluvad julgeolekuohvitserid, kes kontrollisid ülikooli välissidemeid ja ülikooli poliitilist tegevust, endise RJK kindralmajori [[Oleg Kalugin]]i hinnangul oli Putin RJK [[resident]] (agentuurvõrgu juht) Leningradi ülikoolis.<ref name="db2F6" /> Ülikooli rektor oli sellest teadlik. Putin tahtis ühtlasi ülikoolis rahvusvahelise eraõiguse alal [[Valeri Mussin]]i juhendamisel väitekirja kirjutada.<ref name="vFxW3" /> === Linnanõukogu esimehe aparaadis === Mais 1990, varsti pärast [[Anatoli Sobtšak]]i valimist Leningradi linnanõukogu esimeheks asus Putin tööle tema nõunikuna. Sisuliselt oli ta ka abi, referent, sekretär ja usaldusisik. On oletatud, et see üleminek toimus tema ülemuse soovitusel.<ref name="u7c9x" /> Putin ise väidab, et ta teatas sellest oma vahetule ülemusele KGB-s, kui kokkulepe tema määramise kohta oli juba olemas, ning sai temalt loa. Putini sõnul ei teinud KGB kordagi katset teda operatiiveesmärkidel kasutada. "Arvan, et saadi aru, et see on mõttetu. Peale selle, tol hetkel oli kõik, sealhulgas õiguskaitseorganid, lagunemise seisundis." Kord taheti Putinilt siiski Sobtšaki allkirja ühele dokumendile, kuid ta lükkas ettepaneku tagasi, viidates Sobtšaki usaldusele (Sobtšak oli ära sõites jätnud talle kolm tühja paberit oma allkirjaga). Sobtšak lõi Putini tunnistuse peale, et ta töötab KGB-s, pärast järelemõtlemist käega: "Noh, ... sellega!"). Putini sõnul läks ta Sobtšaki juurde tööle ühe sõbra soovitusel, kelle meelest Sobtšakki ümbritsesid sulid. Sobtšak olevat Putinile öelnud: "Mul on tarvis abilist. Kui ausalt öelda, siis ma kardan vastuvõtutuppa minna. Ma ei tea, mis inimesed seal on." Putin kommenteeris seda nii: "Poisid, kes Sobtšaki juures vastuvõtutoas istusid ning sel hetkel just nagu tema lähima ümbruse, käitusid jäigalt, jämedalt, komsomoli-, nõukogude koolkonna parimates traditsioonides. See tekitas saadikutekorpuses muidugi tugevat ärritust ja viis väga kiiresti konfliktini Sobtšaki ja Leningradi nõukogu vahel."<ref name="z7Fkx" /> Juba siis ületas Putini reaalne mõju Sobtšakile formaalse mõju (mida ei eita ka Putin ise). [[Dmitri Lenkov]], kes oli linnanõukogus fraktsiooni "Demokraatlik Venemaa" koordinaator, meenutab, et Putini suhetel saadikutega oli "täiesti positiivne iseloom". Sobtšak saatis sageli Putini rahulolematute linnanõukogu liikmetega asju klaarima. Just Putin algatas läbirääkimised "Demokraatliku Venemaa" fraktsiooni ja Sobtšaki vahel 1991. aasta alguses, kui nende suhted olid väga teravad.<ref name="Vsp06" /> === Linnapea aparaadis === Kui Anatoli Sobtšak juunis [[1991]] Leningradi linnapeaks valiti, sai Putinist 12. juunil või 28. juunil 1991 linnavalitsuse välissidemete komitee esimees. See komitee arendas suhteid välismaa firmadega. Putin riputas oma [[Smolnõi]] kabineti seinale [[Peeter I]] hilisperioodi portree. Komitee alustas sellest, et Peterburis avati Nõukogude Liidu esimesed lääne pankade esindused. Püüti ligi tõmmata lääne investeeringuid. Selleks loodi "investeerimistsoonid". Samuti hakati moderniseerima Peterburi infrastruktuuri. Viidi lõpule Peterburi ja Kopenhaageni vahelise valguskaabli rajamine. See tagas kvaliteetse telefonside välismaaga. Välissuhete spetsialistide väljaõpetamiseks loodi Putini algatusel ja Sobtšaki toetusel Leningradi ülikoolis rahvusvaheliste suhete teaduskond, mis alustas tööd 1994. Et võtta hasartmängud kontrolli alla, loodi munitsipaalettevõte, mis kontrollis 51% linna hasartmänguasutustes aktsiatest. Seal olid [[FSB]], maksupolitsei ja maksuinspektsiooni esindajad. Asutused aga näitasid ainult kahjumeid. (1996. aasta valimiste ajal heideti linnavalitsusele ette osalust hasartmänguäris.) [[Augustiputš]]i ajal oli Putin puhkusel. Ta jõudis Leningradi 20. augustil. Kui Sobtšak [[augustiputš]]i ajal Moskvast Leningradi sõitis, oli Putin tal KGB-st saadud ihukaitsjate meeskonnaga vastas. Koos Sobtšaki ja teistega sõitis ta mööda linna ettevõtteid ja esines töölistele. [[20. jaanuar]]il esitas ta teist korda raporti KGB-st lahkumiseks. Sobtšak helistas Putini sõnul 20. augustil [[Vladimir Krjutškov]]ile ning Peterburi KGB juhile [[Viktor Tšerkessov]]ile ning sai järgmisel päeval teada, et tema raportile on alla kirjutatud.<ref name="z7Fkx" /> 1992. aasta alguses arvati Putin KGB reserv[[alampolkovnik]]una [[Riikliku Julgeoleku Komitee tegevreserv|tegevreservi]]. Ta kirjutas juba enne [[augustiputš]]i ise raporti sooviga KGB-st lahkuda, sest üks linnaduuma saadik hakkas teda šantažeerima, püüdes saavutada temalt üht teenet. Ta andis [[Igor Šadhan]]ile teleintervjuu, kus ta "''jutustas üksikasjalikult oma tööst KGB-s''". Pärast seda ei olnud teda enam võimalik šantažeerida. Linnas ei olnud toiduaineid, ja neid vahetati välismaalt metallide vastu. [[Peterburi Linnaduuma]] toidukomitee liige [[Marina Salje]] pani tähele, et lepingutes oli metallide hind liiga kõrge ja toidu hind liiga madal. Lõpuks ei jõudnudki toit kohale. Salje kahtlustab välissidemete komitee esimeest Putinit osaluses [[manipulatsioon]]ides.<ref name="vFxW3" /> Aastal [[1992]] esitas Leningradi nõukogu saadikute töörühm eesotsas [[Marina Salje]] ja [[Juri Gladkov]]iga (nn [[Salje komisjon]]) Putini kui välismajandussidemete komitee esimehe vastu süüdistuse mahhinatsioonides seoses Peterburi toiduainetega varustamisega tooraine vastu. Töörühma järelduse kohaselt<ref name="0pG3x" /> müüdi toorainet turuhinnast palju madalamate hindadega (haruldast metalli [[skandium]]i tuhat korda odavamalt, toiduaineid aga osteti kallimalt; tehinguid tehti kahtlaste ühepäevafirmadega ning firmadega, mille eesotsas olid kriminaalsed tegelased, lepingud sõlmiti reeglite jämedate rikkumistega ning soovi korral sai neid hõlpsasti kehtetuks tunnistada. Peterburi nõukogu kiitis [[8. mai]]l [[1992]] töörühma ettekande heaks ning soovitas Anatoli Sobtšakil Putin erru saata ning anda materjalid üle prokuratuurile. Putin kommenteeris asja nii: "Tõepoolest, 1992. aastal, kui riigis oli faktiliselt toitluskriis, olid Leningradil suured probleemid. Ja siis panid meie ärimehed ette järgmise skeemi: neil lubatakse müüa välismaale kaupu, peamiselt toorainegrupist, ja nemad kohustuvad selle eest tarnima toiduaineid. Teisi variante meil ei olnud. Sellepärast nõustus Välissidemete Komitee, mida ma juhtisin, selle ettepanekuga. Saadi valitsuse esimehe luba, vormistati vastav ülesanne. Skeem hakkas toimima. Firmad vedasid toorainet välja. S.o toll ei lasknud midagi välja ilma vastavate saatedokumentideta, mida selleks tavaliselt nõutakse. Siis räägiti palju, et olevat välja veetud mingeid haruldasi muldmetalli. Ühtki grammi mitte mingit metalli välja ei veetud. Seda, mis vajas eriluba, toll läbi ei lasknud. Kahjuks jätsid mõned firmad täitmata lepingu peamise tingimuse – ei toonud välismaalt sisse toiduaineid või ei toonud täies mahus. Nad rikkusid kohustusi linna ees. ... Ja seal ei olnud faktiliselt mingit uurimist. Ega saanudki olla. Kriminaalkorras jälitada ei olnud mitte millegi eest ja mitte kedagi. ... Arvan, et seda skandaali püüdis osa saadikuid kasutada Sobtšaki mõjutamiseks, et ta mind vallandaks. ... Selle eest, et ma olen endine KGB-lane. Kuigi arvan, et selle taga olid ka teised motiivid. Mõned saadikud töötasid otseselt nende firmadega, mis tahtsid nendelt tehingutelt teenida, aga nendele midagi osaks ei langenud, nii nad leidsidki kurja KGB-lase, kes segas, ja teda tuli ära ajada. Ja sellele ametikohale tahti panna oma inimene. Leian, et linn muidugi ei teinud kõike, mida oleks võinud. Oleks tulnud tegema tihedamat koostööd õiguskaitseorganitega ning nendest firmadest lubatu kepiga välja peksta. Kuid kohtusse anda oli neid mõttetu – nad lahustusid kohe. Õigupoolest polnudki neid millegi eest kohtu alla anda. Tuletage seda aega meelde – siis tekkisid alatasa mingid kontorid, finantspüramiidid, [[MMM]]... Me lihtsalt ei oodanud seda. Saage aru, meie ju ei tegelnud kaubandusega. Välissidemete komitee ise ei kaubelnud millegagi, ei ostnud midagi, ei müünud midagi. See ei ole ju väliskaubandusorganisatsioon. ... Litsentsi ei olnud meil õigust anda. Selles asi ju ongi. Litsentse andsid [[Välismajandussidemete Ministeerium]]i allosakonnad. See on föderaalstruktuur, millel ei olnud linna administratsiooniga mingit pistmist."<ref name="z7Fkx" /> [[Pilt:George_Bush_and_Vladimir_Putin_2008-04-05.jpg|pisi|[[George W. Bush]] ja Vladimir Putin [[Sotši]]s [[Must meri|Musta mere]] kail päikeseloojangut vaatamas, 5. aprill 2008]]Ajakirjanduses on ka juttu olnud Putini sidemetest aastatel 1992–1999 Vene-Saksa firmaga [[SPAG]] (''Санкт-Петербургское общество недвижимости и долевого участия''), mida välismaa luureteenistused on kahtlustanud [[rahapesu]]s ja sidemetes [[Colombia narkomaffia]]ga. Putin oli selle firma konsultatiivnõukogu või vaatlusnõukogu liige ja esimehe asetäitja ning tal on tihedad sidemed [[Vladimir Smirnov]]iga, kes mõnda aega juhtis firma tegevust Venemaal. Need sidemed tekkisid neil ühise sõidu ajal [[Frankfurt]]i 1991 ning nende najal sai Smirnov SPAG-i peamiseks Venemaa-poolseks kaasasutajaks ning SPAG-i Peterburi operatsioonide täitevdirektoriks. Smirnov ja Putin said sõpradeks ning ostsid endale Peterburi lähedal kõrvuti suvilad. 2000. aastal kutsus Putin Smirnovi tööle Venemaa presidendi asjadevalitsusse kinnisvara eest vastutajaks. Putini ja veel kolme ametniku osalus firma konsultatiivnõukogus oli vajalik, et investorid võtaksid kompaniid tõsisemalt. Firma presidendi [[Markus Rese]] sõnul oli Putin "üks kontaktidest" ning tema tasustamata tööd konsultatiivnõukogus märtsini 2000 võib pidada põhiliselt "auametiks". Aastal 2000 eitas Putini suhtekorraldaja, et Putin oleks selle firma heaks kunagi nõunikuna töötanud või et talle oleks selle eest makstud. Ent [[Newsweek]]i andmetel on alust arvata, et Putinil olid vähemalt regulaarsed (ja mõnikord väga tihedad) kontaktid SPAG-i mõningate Venemaa ja välismaa direktoritega ning et ta kirjutas isegi Venemaa linnavalitsuse nimel selle firma tähtsatele dokumentidele alla. Detsembris 1994 kirjutas Putin [[Peterburi linnavalitsus]]e nimel alla volitusele, millega Smirnovile usaldati käsutada 200 SPAG-i aktsiat, mis kuulusid linnale. Augustis 1996 allkirjastas Putin linnavalitsuse nimel korralduse, millega anti Smirnovile kuuluvale [[Peterburi kütusekompanii]]le PTK praktiliselt [[monopol|monopoolne]] õigus[[ bensiin]]i jaemüügile linnas, sealhulgas lepingud bensiini tarnimiseks kiirabi- ja miilitsaautodele ning bussidele ja taksodele. Newsweeki järgi on Putini ülikooliaegsel sõbral jurist Viktor Hmarinil suur pakk kütusekompanii aktsiaid. Kompanii asepresidendiks sai väidetav [[Tambovi organiseeritud kuritegelik grupeering|Tambovi organiseeritud kuritegeliku grupeeringe]] juht [[Vladimir Barsukov]] (hilisema nimevahetuse tulemusena [[Vladimir Kumarin]]). On avaldatud arvamust, et Putini toetus USA-le pärast 2001. aasta [[9/11|11. septembri sündmusi]] on seotud [[George W. Bush]]i lubadusega mitte avaldada Putinit kompromiteerivaid luureandmeid seotuse kohta kuritegelike rühmitustega.<ref name="Tag5Q" /><ref name="wQz4F" /><ref name="Fu6kv" /><ref name="4xL2B" /><ref name="n5eSo" /> Paljud neist, kes koos Putini kui välissidemete komitee esimehega tegelesid arvukate firmade asutamisega ja nende tegevuse juhtimisega, [[Aleksei Kudrin]], [[German Gref]], [[Mihhal Lessin]] jt), asusid 2000. aastatel Venemaa valitsuses vastutavatele ametikohtadele. Märtsist [[1994]] oli Putin ühtlasi linnavalitsuse esimehe (1995. aastast [[Peterburi linnapeade loend|Peterburi linnapea]]) esimene asetäitja. Aselinnapeana hoidus Putin avalikkuse eest varjule. Putin tegeles diplomaatiliste esindustega, hotellidega, hasartmänguäriga ja ühiskondlike ühendustega ning kureeris kõiki jõustruktuure. Aastal [[1995]] korraldas Putin kohapeal partei "Meie Kodu On Venemaa" Riigiduuma valimiste kampaaniat. Aastatel 1995–[[1997]] oli ta liikumise "[[Meie Kodu On Venemaa]]" Peterburi osakonna nõukogu esimees. Mitte keegi Sobtšaki 1991. aasta kaastöölistest peale Putini ja [[Vitali Mutko]] ei jäänud Sobtšaki lähikonda 1996. aastani välja, mil Sobtšak kaotas [[3. juuli]]l linnapeavalimised [[Vladimir Jakovlev (1944)|Vladimir Jakovlevile]]. Putin astus ametitest linnavalitsuses tagasi. Ta aitas presidendivalimistel [[Boriss Jeltsin]]i kohalikku valimisstaapi. Augustis [[1999]] süüdistasid ajakirjanikud [[Oleg Lurje]] ja [[Inga Saveljeva]] Putinit [[korruptsioon]]is erastamise käigus, eelarvevahendite riisumises, sidemetes kuritegeliku maailmaga jne. Need süüdistusid kattusid paljus anonüümsete kompromiteerivate materjalidega Putini kohta, mida levitati Moskvas. Mingit ametlikku reaktsiooni neile süüdistustele ei järgnenud. == Töö Moskvas presidendi aparaadis == [[Pilt:Russia.VladimirPutin.02.jpg|pisi|Putin, 2003]] Kui Anatoli Sobtšak [[1996]] valimistel lüüa sai, asus Putin augustis tööle Venemaa Presidendi administratsiooni varustusosakonna juhataja [[Pavel Borodin]]i asetäitjana. Märtsist [[1997]] oli ta presidendi administratsiooni juhi asetäitja ja büroo revisjonikomisjoni esimees. Mais [[1998]] sai ta [[Presidendi administratsioon]]i juhi esimeseks asetäitjaks. [[27. juuni]]l [[1997]] kaitses Putin [[Peterburi Mäeinstituut|Peterburi Mäeinstituudis]] 218-leheküljelise kandidaaditöö "Стратегическое планирование воспроизводства минерально-сырьевой базы региона в условиях формирования рыночных отношений. Санкт-Петербург и Ленинградская область)" ("Regiooni mineraalsete toorainete baasi taastootmise strateegiline planeerimine turusuhete kujunemise tingimustes. Peterburi ja Leningradi oblast"). Väitekiri tegeles suures osas Peterburisse sadama ja teede ehitamise tõhususega. Retsensentide seas olid [[Valeri Serdjukov]], [[Sergei Glazjev]] ja [[Mihhail Mednikov]]. [[25. märts]]il [[2006]] teatasid [[Washington]]i mõttekoja [[Brookings Institution]] uurijad, et väitekirjas oli 16 lehekülge peaaegu sõna-sõnalt maha kirjutatud [[1978]] ilmunud USA professorite [[William King]]i ja [[David Cleland]]i artikli "Strategic Planning and Policy" venekeelsest tõlkest, mille üks KGB-ga seotud instituut oli teinud 1982. Kuus diagrammi ja graafikut on peaaegu täpselt üle võetud. Plagiaadi avastajate [[Clifford Gaddy]] ja [[Igor Dantšenko]] arvates on Putin nende tööd hoolega lugenud ning rakendab seda Venemaa juhtimisel.<ref name="zXBFX" /><ref name="WvBrn" /> == Tegevus [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] juhina == [[Boriss Jeltsin]]i valitsusajal juhtis Putin esimese tsiviilisikuna [[FSB]]-d juulist [[1998]] märtsini [[1999]]. Ta sai ka [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] esimeheks. Ajal, mil Putin juhtis FSB-d, toimusid Venemaal septembris 1999. terroriaktid – [[Buinaksk]]is, [[Moskva]]s ja [[Volgodonsk]]is ([[1999. aasta Venemaa korteripommitamised]]), mille organiseerimises süüdistas endine Venemaa [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekuministeerium|JM]]-[[Venemaa Föderatsiooni Vastuluureteenistus|FSK]]-[[FSB]] töötaja [[Aleksandr Litvinenko]] FSB-d. == Tegevus peaministrina ja presidendi kohusetäitjana == {{Vaata|Vladimir Putini esimene valitsus}} Augustis 1999 nimetas Jeltsin ta [[Venemaa peaminister|Venemaa peaministriks]]. [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] käigus Venemaa õhujõudude poolt tsiviilobjektide pommitamist kommenteerides teatas Putin Venemaa peaministrina Venemaa televisioonikanali esinemises, kriminaal[[kurjategija]]te [[žargoon]]i kasutades, et Venemaa relvajõud hävitavad tšetšeene/terroriste igal pool valimata aega ja kohta: {{Tsitaat|Venemaa lennukid teostasid ja teostavad ka edaspidi rünnakuid Tšetšeenias ainult terroristide baaside suhtes, ja see jätkub kus ka terroristid ei asuks. …Me jälitame terroriste kõikjal. Kui lennujaamas – siis lennujaamas. Tähendab, Te vabandage mind aga kui tabame tualetis, siis lööme nad peldikus kasti '''''сортире их замочим''''', lõppude-lõpuks. Kõik, küsimus on suletud, lõplikult.|[[:ru:Мочить в сортире]]|}} Tšetšeenia sõja eduka lõpuleviimisega võitis Putin Venemaa elanikkonna poolehoiu ning [[valimistehnoloogi]]aid kasutades saavutas, et kui [[31. detsember|31. detsembril]] 1999 astus Jeltsin tagasi, nimetas ta Putini presidendi kohusetäitjaks. == Tegevus presidendina == [[Pilt:Vladimir Putin-6.jpg|thumb|Vladimir Putin]] [[26. märts]]il [[2000]] valiti Vladimir Putin Venemaa presidendiks. [[7. mai]]l astus ta ametisse. [[14. märts]]il [[2004]] valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. See ametiaeg algas 7. mail 2004. Venemaa presidendina alustas Vladimir Putin NSV Liidu idealiseerimist ning nimetas NSV Liidu lagunemist, millega üks kahest maailma üliriigist varises ootamatult kokku ja jõudude vahekord maailmas muutus radikaalselt, [[20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof|20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks]]<ref name="a13cn" /> ja Vene inimeste jaoks tõeliseks tragöödiaks, mille tagajärjel "kümned miljonid meie kaasmaalased ja kaaskodanikud leidsid end elavat Venemaast väljaspool." == 2008. aasta presidendivalimised == [[2. märts]]il [[2008]] toimunud [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|presidendivalimistel]] Vladimir Putin ei kandideerinud, sest Venemaa põhiseadus piirab presidendi järjestikust võimulolekut kahe ametiajaga ja vaatamata erinevatele spekulatsioonidele teatas Putin juba aegsasti, et ta ei kavatse võimulejäämiseks seadusemuudatust algatada. Presidendivalimised võitis tema soosik, asepeaminister [[Dmitri Medvedev]] (teiseks Putini kandidaadiks oli [[FSB]]-lane [[Sergei Ivanov]]), kes võttis Putinilt võimu üle [[7. mai]]l [[2008]] ja nimetas Putini peaministriks. == Tegevus peaministrina alates 2008. aastast == {{Vaata|Vladimir Putini teine valitsus}} [[Pilt:Dmitry Medvedev 12 November 2008-1.jpg|thumb|Medvedev ja Putin 12. novembril 2008]] Putin kinnitati peaministriks [[8. mai]]l 2008. 24.–25. juulil 2008 süüdistas ta kaevandusfirmat [[Mechel]] oma toodangu müümises Venemaale kallima hinnaga kui teistele riikidele ja maksudest kõrvale hiilimises. Selle tagajärjeks oli Mecheli aktsiahinna järsk langus, mis aitas kaasa Venemaa 2008. aasta finantskriisile.<ref name="fafWw" /> Detsembris 2008 protesteerisid [[Kaug-Ida]] elanikud välismaalt imporditud autodele uute maksude kehtestamise vastu ja nõudsid Putini tagasiastumist. Peaministri ja presidendina on Putin pooldanud ja teostanud Venemaal [[juhitav demokraatia|juhitava demokraatia]] põhimõtteid,<ref name="G0f2p" /> kasutades selleks valitseva partei "[[Ühtne Venemaa]]" ja riigiaparaadi [[administratiivressurss]]i. === Suhtekorraldus === Peaministrina on ta läbi viinud Venemaa jaoks enneolematuid [[Suhtekorraldus|PR]] aktsioone, avalikult ja demonstratiivselt rõhutanud oma [[macho]]mehelikku külge – lennanud hävituslennukiga, sõitnud miniallveelaevaga [[Mir-1]] [[Baikali järv]]es, teinud laialt kajastatud kalapüügiretki paljastatud [[torso]]ga; külastas looduskaitseala, kus ta "päästis" televisiooni võttegrupi, tehes juhuslikult käepärast olnud uinutirelvaga kahjutuks neid ähvardava [[ussuuri tiiger|ussuuri tiigri]]; külastades Kaug-Ida piirkondi [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ääres osales ta vaaladele [[satelliit]]jälgimisanduri kinnitamisel, mis võimaldab läbi viia teaduslike uuringuid vaalade liikumisteede kohta; andis välja oma [[DVD]] [[judo]] õpetusega koos Olümpia- ja maailmameistri [[Yasuhiro Yamashita]]ga; laste vastu suunatud hoolitsusega ([[Nikita Konkin]]i nimelise viieaastase poisi paljastatu kõhu suudlemine [[Moskva Kreml]]i lähedal), Siberi külastamisel [[John Wayne]] stiilis poseerimine hobuse seljas,<ref name="i8MGR" /> [[vaal]]apüük [[Kamtšatka]]l,<ref name="nZxjW" /> [[lumeleopard]]ide elu uuriv ekspeditsioon [[Tõva]] autonoomses piirkonnas,<ref name="BQt1u" /> 2010. aasta augustis toimunud [[metsapõleng]]ute ajal istus ta lenduriväljaõpet mitteomavana lennuki [[Be-200]], [[lennukitüür]]i taha ning teostas kustutamiseks vajaliku vee võttu lennuki kustutussüsteemi ja põlengupaigale heitmise jne. == Esinemine 2012. Lužniki staadioni rahvapeol == 23. veebruaril 2012 toimus Moskvas Lužniki staadionil relvajõudude pidupäeva puhul korraldatud rahvapidu, mis oli ametlikult mõeldud poliitilise kogunemise ja meeleavaldusena. Moscow New`s poliitilise osakonna vanemreporteri Anna Arutunyani silmade läbi sellel toimunud Putini esinemisest: ''""Me mäletame oma ''lapsepõlvest neid sõnu, mäletame sõdalasi, kes vandusid ustavust oma isamaale ning kes igatsesid selle eest surra!" … ''"Meiegi sureme ''Moskva eest'' ''Nagu kõik, kes ''surid sel lahinguteel!'' ''Võitlus ja surm, ''hüüdsime taas!'' ''Ja sel üleni ''verisel maal'' ''täitsime vande ''surra kodumaa raal!" '' ''Ühelt poolt ''ähvarduse ja teisalt lubadusega pikitud kõne kulmineerus morni hoiatusega:'' ''"Võitlus Venemaa eest jätkub. Võit jääb meile!" … Ta kutsus meid surema iseenda kui Venemaa kehastaja nimel … , manipuleerides ürgse igatsusega jagada oma pühade esiisade saatust.'' ''Seisin seal ''tardunult, …, sest ma tajusin toimuva salakavalat loogikat. Kuuldu oli otsekui ''kahvatu minevikupeegeldus ajast, kui inimesed igatsesid surra Stalini eest. Kurnatud, ületöötanud koduperenaisele, kes heitles igapäevaelu labaste pisiasjadega: nõelumata sokkidega, tilkuvate kraanidega, läbipõlenud elektrikorkidega ja kõige muuga, ning kes kulutas veelgi rohkem energiat selleks, et külmal ajal sooja saada, ning niisuguses maailmas laste kasvatamisega lausa Heraklese vägitegusid korda saatis, võis tunduda kuulsusrikas surm lausa ahvatlev. Praegu ei tunnistaks ta seda iialgi, isegi iseendalegi mitte, rääkimata juba valjusti väljaütlemisest, kuid just niisugust paganlikku tungi, Jumal teab mis eesmärgil, kasutaski ära Putin."'' <ref name="xQHMt" />'' == Isiklikku == [[Pilt:Putin (cropped).jpg|thumb|Putin, 2007]] === Keelteoskus === Lisaks [[vene keel]]ele oskab Putin soravalt ka [[saksa keel]]t.<ref>Vt nt Putini kõne Bundestagis: https://www.youtube.com/watch?v=9jyLQmyg9hs</ref> Saksamaal elades oli perekonna kodune keel saksa keel{{lisa viide}}. 2000. aastal presidendiks saades hakkas ta võtma [[inglise keel]]e tunde. Eraviisilistes vestlustes kasutab president inglise keelt, ametlikes olukordades ent jätkuvalt tõlgi abi. Esimene ametlik ingliskeelne sõnavõtt koosnes mõnest kaastundeavalduseks öeldud fraasist 2003. aastal [[Buckinghami palee]]s. Esimese täismahus, soravas inglise keeles kõne pidas Putin 119. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK-i]] istungjärgul [[4. juuli]]l [[2007]] [[Guatemala (linn)|Guatemalas]] [[Sotši]]le [[2014. aasta taliolümpiamängud|taliolümpia]] korraldamisõiguse kinnitamise puhul. Eesti keeles oskab ta öelda "tere-tere vana kere".<ref name="VgcYZ" /> === Varanduslik seis === 2007. aastal avaldatud majanduslike huvide deklaratsioonis teatas Putin oma varanduseks 3,7 miljonit rubla pangakontodel, 77,4-ruutmeetrise korteri Peterburis ja 260 panga [[Saint Petersburg Bank]] [[aktsia]]t turuhinnaga 5,36 [[USA dollar]]it aktsia kohta ja kaks 1960ndate autot [[Volga M21]], mis ta oma isalt päris. Tema [[2006]]. aasta sissetulek oli umbes 2 miljonit rubla. Väidetavalt hinnati [[Luure Keskagentuur|CIA]] [[2007]]. aasta salajases aruandes Putini varanduslikku seisu umbes 40 [[miljard]]ile [[USA dollar|dollarile]].<ref name="wU1LS" /><ref name="lF8f8" /> Arvatakse, et Putini tegelik varandus on palju suurem ning ta on üks Euroopa või maailma rikkamaid inimesi.<ref name="Ig4oT" /> Endise [[Riigiduuma]] esimehe [[Ivan Rõbkin]]i ja politoloog [[Stanislav Belkovski]] väitel kontrollib Putin ''[[offshore]]''-firmade kaudu 4,5% osalust (umbes 13 miljardit USD) [[Gazprom]]is, 37% (umbes 20 miljardit USD) [[Surgutneftegaz]]is ja 50% naftafirmas [[Gunvor]]. Neid väiteid ei ole siiski tõestatud ja Putin ise on seda eitanud.<ref name="uyV7I" /> 19.jaanuaril 2021. aastal avaldas Navalnõi Youtubes uurimuse "Putini loss. Kõige suurema altkäemaksu lugu"- seda hakati ehitama 2004. aastal. Asub Musta mere kaldal, Gelenziki lahest mööda randa 19 km lõuna suunas. 44°25'13"N 38°12'35"E === Perekond === [[28. juuli]]l [[1983]] abiellus ta [[Ljudmila Putina|Ljudmila Aleksandrovna Škrebnjovaga]]. Nad tutvusid Leningradis [[Arkadi Raikin]]i etendusel ja abiellusid kolme ja poole aasta pärast. 6. juunil 2013 teatasid nad ühisintervjuus telekanalile [[Rossija-24]] oma abielu lõppemisest. 1. aprillil 2014 teatas Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]], et abielu on ametlikult lahutatud.<ref name="e7yQp" /> Ljudmila Aleksandrovna on saksa keele õpetaja, varem töötas Kaliningradi lennurühmas stjuardessina. Ta on avalikkuse ette ilmunud harva. [[Anatoli Voropajev]] on Putini ja tema abikaasa elu ainetel teinud mängufilmi "Potselui ne dlja pressõ", mis ilmus [[DVD]]-na [[14. veebruar]]il [[2008]]. Kinodes seda näidatud ei ole.<ref name="lrEXj" /> Neil on kaks tütart: Marija (sündinud 1985, kui Putin õppis Moskvas) ja [[Katerina Tihhonova|Jekaterina]]<ref name="wqgOH" /> (sündinud [[1986]] [[Dresden]]is). Tütred käisid Moskva saksa koolis ning õppisid Peterburi ülikoolis. Nendest on avaldatud vähe fotosid.<ref name="1b0R8" /> Seoses [[Malaysia Airlinesi lend 17|Malaisia reisilennuki allatulistamisega Ida-Ukrainas]] [[17. juuli]]l [[2014]] ütles [[Holland]]i [[Hilversum]]i linnapea Pieter Broertjes sama aasta 23. juuli hommikul raadiojaamale antud intervjuus, et [[Voorschoten]]is oma hollandlasest poiss-sõbraga elav Vladimir Putini 29-aastane tütar Marija Putin tuleks riigist välja saata.<ref name="NPkwM" /> Hiljem vabandas Broertjes [[Twitter]]i kaudu, öeldes et tema märkus polnud tark.<ref name="MEGJn" /><ref name="mSweM" /><ref name="Pp6hW" /> Ajaleht [[Moskovski Korrespondent]] on teatanud, et Putin on 2008. aasta alguses Ljudmilast lahutatud ning [[15. juuni]]l [[2008]] oli tal plaanis abielluda [[Alina Kabajeva]]ga. Viimane on seda eitanud.<ref name="maomn" /> 18. aprillil lükkas ka Putin pressikonverentsil Itaalias selle kuulujutu ümber ning ka ajalehe omanik vabandas kontrollimata andmete avaldamise pärast.<ref name="XUBdR" /><ref name="WcPg3" /> === Koduloomad === Tal on olnud hulk koduloomi, kellest enamik on talle kingitud: kolm koera (must [[labradori retriiver]] [[Konni]]<ref name="PLAcS" /> ja kaks [[puudel|puudlit]]), [[kodukits]] tallega, [[poni]], [[hobune|hobused]], [[küülik]]ud, [[kalkun]]id, [[kukk|kuked]], [[kana]]d ja [[part|pardid]]. === Sport === [[Pilt:Vladimir Putin in Japan 3-5 September 2000-23.jpg|thumb|Vladimir Putin Jaapanis judo näidismatšil]] Ta innustus lapsena [[võitluskunstid]]est ning tuli lõpuks linna meistriks [[judo]]s, milles tal on [[must vöö]]. Ka Kremlis treenib ta ''[[dōjō]]''<nowiki>'s</nowiki>. Putin valdab ka [[poks]]i ja [[sambo]]t. Ta on meistersportlane [[sambo]]s ([[1973]]) ja [[judo]]s (1975). Samuti meeldib talle suusatada. Ta on tegutsenud [[treener]]ina. Osalemise eest kahekordse [[Maailmameister|maailmameistri]] [[Tagir Abdulajev]]i ettevalmistamises pälvis ta 1998. aastal [[Venemaa teeneline treener|Venemaa teenelise treeneri]] aunimetuse sambos.<ref name="tvc"/> === Religioon === Putin rõhutab oma õigeusu juuri (tema ema oli õigeusklik). Ema ja naabrinaine ristisid poisi isa eest salaja. Ta on presidendina avalikult osalenud õigeusu jumalateenistustes, tehes ristimärki ja küünlaid süüdates. Näiteks on televisioonis näidatud, kuidas ta [[2006]] osales jõulujumalateenistusel [[Istra]]s [[Uus-Jeruusalemma klooster|Uus-Jeruusalemma kloostris]]. Ei ole teada, et ta oleks armulaual käinud. Alates eluohtlikust tulekahjust suvilas 1990ndate alguses on Putin [[Vene Õigeusu Kirik]]u liige. Aastal [[1993]] sõitis Putin ametliku delegatsiooniga Iisraeli. Ema andis pojale kaasa tema ristimisristi, et poeg laseks selle Issanda Hauakirikus pühitseda. Putin tegi seda ning kannab sellest ajast seda risti.<ref name="3t9Nh" /> === Muud === On olemas ka Vladimir Putini nimeline tomatisort.<ref name="378Z6" /> 1999. aastal kaalus Putin 75 kg. Ta on eri andmeil 165–170 sentimeetrit pikk. Endine abikaasa pidas Putinit heaks anekdoodivestjaks.<!--vestab praegugi, youtube'is mitmeid klippe--> 5. oktoobril 2008 nimetati [[Groznõi]] linnas [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigis]] paiknev Võidu prospekt Vladimir Putini auks ümber V. V. Putini nimeliseks prospektiks.<ref name="yw3vp" /> 2011. aastal nimetati [[Kõrgõzstan]]is [[Tjan-Šan]]is asuv 4446 m kõrgune mäetipp Vladimir Putini tipuks. Väidetavalt pole 15 aastat absoluutset võimu teda mitte üksnes moraalselt, vaid ka intellektuaalselt laostanud. Väidetavalt pole Putin siiani õppinud internetti kasutama (eelistab eritoimikuid, mille asetavad tema lauale eriväljaõppe saanud inimesed).<ref name="B6Xkg" /> == Oletused == === Mitteametlik versioon Putini päritolu kohta === On väidetud, et Putin sündis tegelikult 1950, tema tegelik ema on Vera Nikolajevna Putina (sündinud 1926 [[Permi oblast]]i [[Terehhino]] külas (praegu [[Otšorõ]] linna koosseisus)) ja tema tegelik isa oli Platon Privalov. 1960. aasta paiku anti laps algul ema vanematele Mihhail Illarionovitš Putinile ja Anna Iljinitšna Putinile ning hiljem olevat ta antud nende kaugele sugulasele Vladimir Spiridonovitš Putinile, kelle perekond olevat lapse sünnitunnistust muuta lasknud. Putini väidetav ema (praeguse perekonnanimega Osepašvili) elab Gruusias [[Metehhi]] külas (kus ka Putin ise olevat 3–9-aastasena elanud) ning tal on veel kaks tütart ja poeg. Putin on väidetava emaga väliselt sarnane ning Vera Nikolajevna poega tundnud inimesed, sealhulgas ema ise, arvavad teda hilisemas presidendis ära tundvat. Seda versiooni on levitanud teiste seas [[Vladimir Pribõlovski]] ja [[Juri Felštinski]].<ref name="cCtaB" /> Selle oletuse vastu räägib asjaolu, et [[Otšorõ]] lastekodus säilinud dokumentide järgi oli kasvandik Vladimir Spiridonovitš Putin sealses lastekodus 1968. aastani. 15. jaanuaril 1968 asus ta elama [[Tšernuška]] linna 62. ametikooli ühiselamusse. Pärast kooli lõpetamist asus ta tööle luurepuurimiskontori nr 7 puurija abina. Tal oli pere kahe lapsega. 1991. aasta paiku lahkus ta töö lõppemise tõttu linnast.<ref name="LWiEO" /> == Tunnustus == * Orden [[Austuse märk]] (1988){{lisa viide}} * [[Austuse orden]] (1996){{lisa viide}} * [[Venemaa teeneline treener]] (1998, sambos)<ref name="tvc"/> * [[Hồ Chí Minhi orden]] (Vietnam, 2001) * [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] (2004) * [[Vabastaja orden]] (Venezuela, 2010) * [[Konfutsiuse rahupreemia]] (Hiina RV, 2011)<ref name="khGlw" /> * [[Taekwondo]] ausuurmeister (2013) == Vaata ka == * [[President (film)|"President"]] – ametlik dokumentaalfilm Putinist * [[Putin – huilo]] * [[Putinism]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="o2036">{{cite web|url=https://edition.cnn.com/2020/07/01/europe/russia-referendum-putin-power-2036-intl/index.html |title=Russian voters overwhelmingly back a ploy by President Vladimir Putin to rule until 2036 |trans-title= |publisher=CNN |date=2. juuli 2020, 08:34 |accessdate=2.07.2020 |website= |language=en |authors=Nathan Hodge ja Mary Ilyushina |quote=The vote paves the way for Putin, who has ruled for two decades, to remain president until 2036. }}</ref> <ref name="o2036_2">{{cite web|url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-referendum-putin-07-01-20-intl/h_c2e80dc02c19770fccb3adbce2430ff4 |title=Putin's ploy to extend rule backed by Russians: live updates |trans-title= |publisher=CNN |date=1. juuli 2020, 04:29 |accessdate=2.07.2020 |language=en |authors=Nathan Hodge ja Mary Ilyushina}}</ref> <ref name="kremlin">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter2.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="bookchapter4">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter4.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="zv5VJ">[https://web.archive.org/web/20071223131058/http://www.gzt.ru/politics/2007/10/01/180923.html Путин отказался стать членом партии "Единая Россия"], gazeta.ru, 1. oktoober 2007</ref> <ref name="KLtwu">[https://web.archive.org/web/20140303161537/http://moshlisselburg.ru/newz/661-2011-01-21-15-47-39 В одном полку с Путиным], moshlisselburg.ru, 21.01.2011</ref> <ref name="QB70X">{{Netiviide |url=http://members.fortunecity.com/lubianka/xyu3vvp/vvp_kgb_cv.htm |pealkiri=ПОПЫТКА РЕКОНСТРУКЦИИ ИСТИННОГО ПОСЛУЖНОГО СПИСКА ОФИЦЕРА "РАЗВЕДКИ" ПУТИНА |vaadatud=2009-12-13 |arhiivimisaeg=2009-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091213044623/http://members.fortunecity.com/lubianka/xyu3vvp/vvp_kgb_cv.htm |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="sMFrG">[http://ricerca.repubblica.it/repubblica/archivio/repubblica/2001/07/11/putin-le-bugie-sul-kgb.html Putin, le bugie sul Kgb. Repubblica — 11 luglio 2001]</ref> <ref name="ogGKw">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter3.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="xgEhm">[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/russiagov/putin.htm Putin's Career Rooted in Russia's KGB] Washington Post, 30. juuni 2000</ref> <ref name="nzimC">[http://www.compromat.ru/page_9360.htm Путин в разведке: "завклубом" или "суперагент"?]</ref> <ref name="XN41b">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter5.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="BRjPW">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter6.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="db2F6">Юрий Фельштинский, Владимир Прибыловский, [https://web.archive.org/web/20110725200206/http://www.corporation-kgb.org/?page=3 КОРПОРАЦИЯ. РОССИЯ И КГБ ВО ВРЕМЕНА ПРЕЗИДЕНТА ПУТИНА]</ref> <ref name="vFxW3">[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/russiagov/putin.htm Putin's Career Rooted in Russia's KGB]</ref> <ref name="u7c9x">[[Boriss Višnevski]]: [https://web.archive.org/web/20080118111356/http://www2.spb.yabloko.ru/News/articles/vish_putin.htm О биографии В.Путина], Izvestija, 12. august 1999</ref> <ref name="z7Fkx">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter6.shtml Ot pervogo Litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="Vsp06">[https://web.archive.org/web/20080118111356/http://www2.spb.yabloko.ru/News/articles/vish_putin.htm О биографии В.Путина] Izvestija, 12. august 1999</ref> <ref name="0pG3x">[http://compromat.ru/main/putin/saliedokl.htm Komisjoni aruanne ja Peterburi linnanõukogu otsus]</ref> <ref name="Tag5Q">[https://web.archive.org/web/20021124114709/http://www.inosmi.ru/print/141222.html Пятно на репутации Незапятнанного], inosmi.ru ajalehe Newsweek artikli järgi 27. augustist 2001</ref> <ref name="wQz4F">[http://2005.novayagazeta.ru/nomer/2005/18n/n18n-s00.shtml ЕСТЬ ВОПРОСЫ К СВИДЕТЕЛЮ: ПРЕЗИДЕНТУ РОССИИ: Они возникают после прочтения документов прокуратуры Лихтенштейна], Novaja Gazeta, 14. märts 2005</ref> <ref name="Fu6kv">[http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=149013 Имя г-на Путина всплывает в деле об отмывании денег в Лихтенштейне], Kommersant, 27. mai 2000; ajalehest Le Monde</ref> <ref name="4xL2B">[http://www.sovsekretno.ru/magazines/article/514 Неразборчивые связи северной столицы], Soveršenno Sekretno, august 2000</ref> <ref name="n5eSo">[https://web.archive.org/web/20070814204327/http://www.anticompromat.ru/putin/spag2007.html Katkend Vladimir Pribõlovski ja Juri Felštinski raamatust Операция "Наследник"], anticompromat.ru</ref> <ref name="zXBFX">[http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/article695235.ece Putin accused of plagiarising his PhD thesis], Sunday Times, 26. märts 2006</ref> <ref name="WvBrn">[http://www.pittsburghlive.com/x/pittsburghtrib/s_437473.html Putin plagiarized from Pitt professors], Pittsburgh Tribune Review, 28. märts 2006</ref> <ref name="a13cn">[http://www.epl.ee/news/valismaa/putin-nimetas-noukogude-liidu-kokkuvarisemist-sajandi-katastroofiks.d?id=51009098 Putin nimetas Nõukogude Liidu kokkuvarisemist sajandi katastroofiks], Eesti Päevaleht, 26. aprill 2005</ref> <ref name="fafWw">[http://www.postimees.ee/?id=22921 "Putini rünnak maksis aktsiaturule kümneid miljardeid"] Postimees, 26. juuli 2008</ref> <ref name="G0f2p">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putin-lubaks-rahval-kubernere-valida-presidendi-kinnitatud-kandidaatide-hulgast.d?id=63348684 Putin lubaks rahval kubernere valida presidendi kinnitatud kandidaatide hulgast], Delfi.ee, 15. detsember 2011</ref> <ref name="i8MGR">[http://www.elu24.ee/?id=233946 Vladimir Putinist sai John Wayne?], [[elu24.ee]], 8.03.2010</ref> <ref name="nZxjW">[http://www.guardian.co.uk/world/2010/aug/25/vladimir-putin-whale-dart-russia Vladimir Putin finally gets his whale in macho stunt], www.guardian.co.uk, 25 August 2010</ref> <ref name="BQt1u">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-machomees-vladimir-putin-tegutseb-jalle.d?id=34443273 Machomees Vladimir Putin tegutseb jälle!], www.Publik.ee, 31. oktoober 2010</ref> <ref name="xQHMt">Anna Arutunyan ''Müstiline Putin'' Ajakirjade Kirjastus 2012 lk 273–274</ref> <ref name="VgcYZ">http://www.postimees.ee/2637178/putin-raakis-pressikonverentsil-eesti-keelt</ref> <ref name="wU1LS">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-35385445 |title='Putin is corrupt' says US Treasury |publisher=[[BBC News Online]] |date=25. jaanuar 2016 |accessdate=25. jaanuar 2016 |language=inglise}}</ref> <ref name="lF8f8">{{Cite web|url=http://mediarnbo.org/2016/01/27/bbc-one-velikobritaniya-sekretnyie-bogatstva-putina-video/?lang=ru |title=BBC One (Великобритания): Секретные богатства Путина (ВИДЕО) |publisher=BBC One / URJKN |date=27. jaanuar 2016 |accessdate=28. jaanuaril 2016 |language=vene}}</ref> <ref name="Ig4oT">{{Cite web|url=http://www.nytimes.com/2012/08/28/world/europe/for-russia-president-vladimir-putin-report-says-perks-are-piling-up.html?_r=2&smid=tw-nytimes&seid=auto& |title=For Putin, Report Says, State Perks Pile High |publisher=[[The New York Times]] |date=27. august 2012 |accessdate=16. juuli 2014 |first1=Andrew E. |last1=Kramer |website=www.nytimes.com |language=inglise}}</ref> <ref name="uyV7I">14. veebruari 2008 pressikonverentsil esitatud küsimusele, kas ta on Euroopa rikkaim inimene (40 mld USD), [http://en.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Putin#Personal_wealth vastas Vladimir Putin eitavalt].</ref> <ref name="e7yQp">[http://tass.ru/politika/1090615 В Кремле подтвердили, что Путин официально развелся], tass.ru. 1. aprill 2014</ref> <ref name="lrEXj">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/7230404.stm Film 'reveals' Putin's love life], BBC News, 6. veebruar 2008</ref> <ref name="wqgOH">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putini-noorim-tutar-abiellub-korealasega.d?id=34391383 Putini noorim tütar abiellub korealasega], www.DELFI.ee, 29. oktoober 2010</ref> <ref name="1b0R8">{{Cite web|url=http://www.businessinsider.com/the-mysterious-daughters-of-vladimir-putin-2012-8 |title=Here's All We Know About The Mysterious Daughters Of Vladimir Putin |publisher=Business Insider |date=28. august 2012 |accessdate=16. juuli 2014 |first1=Julie |last1=Zeveloff |website=www.businessinsider.com |language=inglise}}</ref> <ref name="NPkwM">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/world/2014/jul/23/mh17-dutch-mayor-vladimir-putin-daughter-deport |title=MH17: Dutch mayor wants Vladimir Putin's daughter Maria deported |publisher=[[The Guardian]] |date=23. juuli 2014, 13:46 |accessdate=23. juulil 2014 |first1=Philip |last1= Oltermann |first2= Shaun |last2=Walker |website=www.theguardian.com |language=inglise}}</ref> <ref name="MEGJn">[https://twitter.com/pieterbroertjes/status/491872935519727616 Pieter Broertjes], Twitter, 23. juuli 2014</ref> <ref name="mSweM">{{Cite web |url=http://www.news.com.au/world/maria-putin-living-in-holland-causes-outrage-after-mh17-disaster/story-fndir2ev-1227000267513 |title=Maria Putin living in Holland causes outrage after MH17 disaster |publisher=news.com.au |date=25. juuli 2014 |accessdate=25. juuli 2014 |language=inglise |archive-date=2014-07-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140725172023/http://www.news.com.au/world/maria-putin-living-in-holland-causes-outrage-after-mh17-disaster/story-fndir2ev-1227000267513 |url-status=dead }}</ref> <ref name="Pp6hW">{{Cite web|url=http://www.mirror.co.uk/news/world-news/flight-mh17-vladimir-putins-daughter-3909500 |title=Flight MH17: Vladimir Putin's daughter flees £2million Dutch penthouse flat as fury grows over jet tragedy |publisher=[[Daily Mirror]] |date=25. juuli 2014 |accessdate=25. juuli 2014 |first1= |last1= |language=inglise}}</ref> <ref name="maomn">[[Aadu Hiietamm]]: [https://www.ohtuleht.ee/275807 Vene ajaleht: Putin võtab 15. juunil uue noore naise], Õhtuleht, 17. aprill 2008</ref> <ref name="XUBdR">{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/180408/esileht/valisuudised/324852.php |pealkiri=Putin tõrjus kuulujutte väidetavast abiellumisest Kabajevaga |vaadatud=2008-04-18 |arhiivimisaeg=2008-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080421211959/http://www.postimees.ee/180408/esileht/valisuudised/324852.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="WcPg3">[http://www.epl.ee/artikkel/426167 Putini lahutusest kirjutanud leht raputas endale tuhka pähe]</ref> <ref name="PLAcS">[https://www.ohtuleht.ee/399324 Saksa ajaleht: Putin kasutas Merkeli mõjutamiseks koera], Õhtuleht, 21.10.2010</ref> <ref name="3t9Nh">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter1.shtml Ot pervogo litsa: Razgovorõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="378Z6">Kaivo Kopli: [http://www.epl.ee/artikkel/216877 "Putini juubel kujunes kasvava isikukultuse kulminat­siooniks"] Ärileht (Eesti Päevaleht), 8. oktoober 2002</ref> <ref name="yw3vp">{{netiviide | url =http://www.newsru.com/russia/05oct2008/put.html | pealkiri = Главный проспект Грозного назван именем В.В. Путина| keel = vene}}</ref> <ref name="B6Xkg">[http://arvamus.postimees.ee/2976833/viktor-senderovits-soda-kui-emake-armas Viktor Šenderovitš. ''Sõda kui emake armas''. PM 03.11.2014]</ref> <ref name="cCtaB">[https://web.archive.org/web/20071012120541/http://subbota.com/2004/03/04/li030.html Who is Mr. Putin], Subbota, 4. märts 2004</ref> <ref name="LWiEO">[http://www.polit.ru/bbs/2006/06/13/gp.html "МК": одноклассники дразнили Путина], polit.ru, 13. juuni 2006</ref> <ref name="khGlw">[http://www.ohtuleht.ee/452312 Vladimir Putin sai sõdade alustamise eest rahupreemia]</ref> <ref name="tvc">[http://www.tvc.ru/news/show/id/72823 Спортивные увлечения Владимира Путина]. tvc.ru</ref> }} == Kirjandus == * [[Sergei Kovaljov]], "Putini sõda". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[2000]], nr. 2/3, lk. 152–168 * [[Natalya Givorkyan]], [[Andre Kolisnikov]], [[Natalya Timakova]], "Kes te olete, härra president?" (vestlusi Vladimir Putiniga). Vene keelest tõlkinud [[Tanja Mänd]]. [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], [[Tallinn]] [[2001]] * [[Alexander Rahr]], "Vladimir Putin. "Sakslane" Kremlis". Saksa keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]]. [[Olion]], Tallinn [[2002]] * [[Anna Politkovskaja]], "Putini Venemaa". Kirjastus Eesti Päevaleht, Tallinn [[2006]] ISBN 9985-9747-2-7 * [[Ben Judah]], "Vladimir Putini päev" / tõlkinud [[Marek Laane]]. – [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], november 2014, nr 11 (135), lk 5–7. *[[Gulnaz Sharafutdinova]]. Alexei Navalny vs. Vladimir Putin: When Politics Enter the Epic Realm. – ''Russian Review'', 2022, kd 81, nr 3, lk 561–565. *[[Dan Dungaciu]]. Religie, politică și "corectitudine politică" în Europa. De ce lasă Bruxelles-ul liber spațiul valorilor tradiționale pentru Vladimir Putin? – ''Revista de Știinţe Politice şi Relaţii Internaţionale'', 2002, kd XIX, nr 1, lk 8–19. *[[Ian Hill]]. Putin's tragic miscalculation. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 2–5. *[[Dmitry Shlapentokh]]. Putin and Ukraine: power and the construction of history. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 6–9. *[[Rouben Azizian]] The path to war. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 10–12. *[[Corina Filipescu]]. Synthetic personalization and the legitimization of the Crimean annexation: A discourse analysis of Vladimir Putin's March 2014 presidential address. – ''Discourse & Society'', 2022. *[[Natasha Lewis]]. On Ukraine. – ''Dissent'', 2022, kd 9, nr 2, lk 4–5. *[[Hillel Schenker]]. Russia-Ukraine, Israel-Palestine? – ''Palestine-Israel Journal of Politics, Economics & Culture'', 2022, kd 27, nr 1/2, lk 106–112. *[[Thomas Sherlock]]. ''Post-Soviet Affairs'', 2022, kd 38, lk 175–205. *[[Taras Lesiv]]. Putin's Descent: Iconography of the Last Judgment and Politics in Contemporary Ukraine. – ''Material Religion'', 2022, kd 18, nr 2, lk 182–202. *Russia versus the West: Facing the long‐term challenge. – ''Economic Affairs'', 2022, kd 42, nr 2, lk 385–394. == Välislingid == {{commonskat|Vladimir Putin}} {{vikitsitaat}} * [http://президент.рф/ Venemaa presidendi koduleht] * [http://ru.rodovid.org/wk/%D0%A1%D0%BB%D1%83%D0%B6%D0%B5%D0%B1%D0%BD%D0%B0%D1%8F:Tree/22637 Sugupuu saidil rodovod.org] * [http://www.kremlin.ru/articles/bookintro1.shtml Ot pervogo litsa: Razgovorõ s Vladimirom Putinõm], eluloolised intervjuud Putiniga * [http://www.putin-itogi.ru/ Putin ja korruptsioon] * [http://www.postimees.ee/180207/esileht/ak/245431.php Vladimir Putin: ühe peremehega maailm on hukatuslik] Postimees, 17. veebruar 2007 * [[Jaanus Piirsalu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/436885 "Putin tõendas, et tema sõna maksab endiselt"] EPL, 30. juuni 2008 * [[Aadu Hiietamm]]. [https://www.ohtuleht.ee/304367 "Putin: "Ma poon ta munepidi üles!""] Õhtuleht, 15. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=51526 "Putin: raketikilp on Venemaa vastu"] Postimees, 24. november 2008 * Jaanus Piirsalu. [http://www.epl.ee/artikkel/450081 "Putin ehitaks Euroopa julgeoleku kolmele eitusele"] EPL, 27. november 2008 * [[Heiki Suurkask]]. [http://www.epl.ee/artikkel/451092 "Medvedevi tooli hõivanud Putin näitas end Kremli õige valitsejana"] EPL, 5. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=60935 "Venemaalased valisid Vladimir Putini aasta inimeseks"] Postimees, 20. detsember 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/453656 "Putini rikkus sulab majanduskriisis"] EPL, 30. detsember 2008 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=20844181&l=fplead "Putin tõi Balti riike eeskujuks"] Delfi, 9. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=69369 "Putin tegi heategevuslikuks oksjoniks maali"] Postimees, 14. jaanuar 2009 * [http://uudised.err.ee/index.php?06151460 "Putini loodud maali hinnaks kujunes 37 miljonit rubla"] ERR, 18. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=72976 "Putini reiting vajus Medvedeviga ligilähedasele tasemele"] Postimees, 23. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=75346 "Putin: rahvusvaheline majanduskriis on täiuslik torm"] Postimees, 28. jaanuar 2009 * [[Kalev Kask]]. [http://www.epl.ee/artikkel/457971 "Putin: Euroopa Liit rikub Vene vähemuse õigusi"] EPL, 6. veebruar 2009 * [[Aleksander Etkind]]. [http://www.epl.ee/artikkel/478078 "Putini ajalootunnid"] EPL, 17. september 2009 * [[Inga Höglund]]. [http://www.postimees.ee/?id=364435 Putin sattus korruptsiooniskandaali], 30. detsember 2010, postimees.ee * [http://www.elu24.ee/620694/ Saksa luuredokumendid: Putin oli naisepeksja ja võrgutaja], elu24.ee, 3. november 2011 * [http://arvamus.postimees.ee/2642278/veljo-kuusk-putini-aasta Veljo Kuusk. Putini aasta], postimees.ee, 25. detsember 2013 * [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raamat-paljastab-president-putini-salajase-elu-internetti-kardab-eelistab-lihtsat-toitu-paeva-alustab-tabloididega.d?id=69420985 Raamat paljastab president Putini salajase elu: internetti kardab, eelistab lihtsat toitu, päeva alustab tabloididega], delfi.ee, 25. juuli 2014 * [http://www.telegraph.co.uk/news/picturegalleries/worldnews/10353374/In-pictures-Vladimir-Putin-man-of-action.html In pictures: Vladimir Putin – man of action]. ''[[The Daily Telegraph|The Telegraph]]''. [[30. september]] [[2014]]. * Steve Rosenberg. [http://www.bbc.com/news/world-europe-29513589 In pictures: The 12 Labours of... Putin] [Pildid&nbsp;– Putini 12 [[Heraklese vägitööd|vägitööd]]<nowiki>]</nowiki>. ''[[BBC News Online]]''. [[7. oktoober]] [[2014]]. * Chris Bowlby. [http://www.bbc.com/news/magazine-32066222 Vladimir Putin's formative German years], ''[[BBC News Online]]'', [[27. märts]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * Noah Rayman. [http://time.com/3820529/vladimir-putin-youth-pictures/ See Pictures of a Young Vladimir Putin], ''[[Time]]'', [[16. aprill]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * [https://www.bbc.com/news/world-europe-50729110 Vladimir Putin: 20 years in 20 photos], BBC News, 14. detsember 2019 * [https://www.bbc.co.uk/programmes/m0015nfd/episodes/player Putin] (u 30 min kestusega helisalvestused). BBC Radio, 15. märts 2022 * Luke Harding, 21. detsember 2007, [http://www.guardian.co.uk/world/2007/dec/21/russia.topstories3/print Putin, the Kremlin power struggle and the $40bn fortune], The Guardian, guardian.co.uk * 2 Dec 2010, Andy Bloxham, [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/wikileaks/8175406/WikiLeaks-Putins-secret-billions.html WikiLeaks: Putin's 'secret billions'], Telegraph, telegraph.co.uk * 24. juuni 2010, [http://www.dw.de/%D0%B7%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%8C-%D0%B6%D0%B8%D0%BB-%D0%B8-%D1%80%D0%B0%D0%B1%D0%BE%D1%82%D0%B0%D0%BB-%D0%BF%D0%BE%D0%B4%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B8%D0%BA-%D0%BF%D1%83%D1%82%D0%B8%D0%BD-%D1%8D%D0%BA%D1%81%D0%BA%D1%83%D1%80%D1%81%D0%B8%D1%8F-%D0%BF%D0%BE-%D0%B4%D1%80%D0%B5%D0%B7%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%83/a-5690923-1 Deutsche Welle: Здесь жил и работал подполковник Путин: экскурсия по Дрездену], dw.de * 16. detsember 2013, By Christian Neef and Matthias Schepp, [http://www.spiegel.de/international/europe/how-vladimir-putin-ruthlessly-maintains-russia-s-grip-on-the-east-a-939286-druck.html Maintaining Russian Power: How Putin Outfoxed the West], spiegel.de * 19. detsember 2013, [http://www.zeit.de/2013/52/wladimir-putin-kgb-agent-ddr Wladimir Putin: "Honecker wäre stolz auf ihn"], zeit.de * 29. juuli 2014, [http://edition.cnn.com/video/data/2.0/video/world/2014/07/29/id-vladimir-putin-private-life-judah.cnn-ap.html Ben Judah. Fragile Empire: How Russia Fell In and Out of Love with Vladimir Putin], intervjuu autoriga, [[CNN]], 5:29 * [[6. veebruar]] [[2015]], [[Thomas Gomart]], [http://www.lefigaro.fr/vox/monde/2015/02/06/31002-20150206ARTFIG00236-vladimir-poutine-se-reve-en-nicolas-ier.php Vladimir Poutine se rêve en Nicolas Ier], [[Le Figaro]] <small>(''prantsuse keeles'')</small> * [[13. märts]], [http://www.blick.ch/news/schweiz/tessin/heisses-geruecht-um-alina-kabajewa-bringt-sie-putins-kind-im-tessin-zur-welt-id3563547.html Bringt sie Putins Kind im Tessin zur Welt?] <small>(''saksa keeles'')</small> * [[13. märts]] [[2015]], Roland Oliphant, [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/vladimir-putin/11471579/Vladimir-Putins-girlfriend-has-given-birth.html Vladimir Putin's 'girlfriend has given birth'], ''[[The Daily Telegraph|The Telegraph]]'' <small>(''inglise keeles'')</small> * [[28. aprill]] 2015, Natalia Dvali, [http://gordonua.com/publications/Sokursnik-Putina-eks-razvedchik-KGB-Vy-serezno-dumaete-chto-Putin-delayushchiy-podtyazhku-lica-razvyazhet-yadernuyu-voynu-U-nego-ot-straha-botoks-potechet-77899.html Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну? У него от страха ботокс потечет], http://gordonua.com ** 28. aprill 2015, [http://www.szona.org/sokursnik-putina-eks-razvedchik-kgb-vy-serezno-dumaete-chto-putin-delayushhij-podtyazhku-litsa-razvyazhet-yadernuyu-vojnu/ Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну?], szona.org * 30. juuli 2015, David Crawford, Marcus Bensmann, [https://correctiv.org/en/investigations/system-putin/article/2015/07/30/putins-early-years/ Putin's early years], correctiv.org ** 7. august 2015, [http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=72164697 Delfi: Putin proovis spioonipäevadel üht teadlast pornoga šantažeerida ja juhtis kurikuulsat neonatsi], delfi.ee (vt ka https://correctiv.org/recherchen/system-putin/artikel/2015/07/30/putins-fruehe-jahre/ Putins frühe Jahre) * Marc Bennetts, 11. märts 2020, [https://www.thetimes.co.uk/edition/world/president-putin-grabs-power-in-russia-for-a-further-16-years-g53spds28 President Putin grabs power in Russia for a further 16 years], [[The Times]] * KN - [[Kieler Nachrichten]], kn-online.de ** 18:04 07.02.2022, [https://www.kn-online.de/Nachrichten/Schleswig-Holstein/Nord-Ostsee-Kanal-Putins-Luxusjacht-Graceful-auf-dem-Weg-nach-Russland Nord-Ostsee-Kanal: Putins Luxusjacht auf dem Weg nach Russland] ** 18:07 07.02.2022, [https://www.kn-online.de/Nachrichten/Schleswig-Holstein/Hamburger-Hafen-Putins-Luxusjacht-Bug-an-Bug-mit-der-Korvette-Emden Deutsche Korvette Bug an Bug mit der Privatjacht von Wladimir Putin] * [https://www.youtube.com/watch?v=tsEDBHT3hn4 Кто убил Собчака, контролировал Ельцина и настоящая мать путина. Юрий Фельштинский], [[Nataša Vlaštšenko]] intervjuu [[Juri Felštinski]]ga, 4. juuli 2020 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Nikolai Dmitrijevitš Kovaljov]] | nimi=[[FSB]] direktor | aeg=[[1998]]–[[1999]] | järgnev=[[Nikolai Patrušev]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Sergei Stepašin]] | nimi=[[Venemaa peaminister]] | aeg=[[1999]]–[[2000]] | järgnev=[[Mihhail Kasjanov]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Boriss Jeltsin]] | nimi=[[Venemaa president]] | aeg=[[1999]]–[[2008]] | järgnev=[[Dmitri Medvedev]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Viktor Zubkov]] | nimi=[[Venemaa peaminister]] | aeg=[[2008]]–[[2012]] | järgnev=[[Viktor Zubkov]] (kohusetäitja)}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Dmitri Medvedev]] | nimi=[[Venemaa president]] | aeg=[[2012]]– | järgnev=}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Putin, Vladimir}} [[Kategooria:Venemaa presidendid]] [[Kategooria:Venemaa peaministrid]] [[Kategooria:Vladimir Putin| ]] [[Kategooria:KGB ohvitserid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sportlased]] [[Kategooria:Judokad]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] kdcyma2vo9gitygq8yaytxv2lmz3ymq 6165822 6165818 2022-07-22T20:05:48Z Pietadè 41543 Eemaldatud muudatus 6165818, mille tegi [[Special:Contributions/46.131.36.229|46.131.36.229]] ([[User talk:46.131.36.229|arutelu]]) wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2009}} {{Infokast ametiisik | nimi = Vladimir Putin | pildi nimi = Владимир Путин (20-06-2021) (cropped).jpg | amet = [[Venemaa president]] | ametiajaalgus = [[7. mai]] [[2012]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Dmitri Medvedev]] | järgmine = | amet2 = [[Venemaa president]] | ametiaja_algus2 = [[31. detsember]] [[1999]] | ametiaja_lõpp2 = [[7. mai]] [[2008]] | eelmine2 = [[Boriss Jeltsin]] | järgmine2 = [[Dmitri Medvedev]] | amet3 = [[Venemaa peaminister]] | ametiaja_algus3 = [[8. mai]] [[2008]] | ametiaja_lõpp3 = [[7. mai]] [[2012]] | eelmine3 = [[Viktor Zubkov]] | järgmine3 = [[Dmitri Medvedev]] | amet4 = [[Venemaa peaminister]] | ametiaja_algus4 = [[9. august]] [[1999]] | ametiaja_lõpp4 = [[7. mai]] [[2000]] | eelmine4 = [[Sergei Stepašin]] | järgmine4 = [[Mihhail Kasjanov]] | amet5 = [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] esimees | ametiaja_algus5 = [[1. jaanuar]] [[2008]] | ametiaja_lõpp5 = [[30. mai]] [[2012]] | eelmine5 = [[Boriss Grõzlov]] | järgmine5 = [[Dmitri Medvedev]] | amet6 = [[FSB]] [[FSB juhtide loend|juht]] | ametiaja_algus6 = [[25. juuli]] [[1998]] | ametiaja_lõpp6 = [[29. märts]] [[1999]] | eelmine6 = [[Nikolai Kovaljov]] | järgmine6 = [[Nikolai Patrušev]] | amet7 = | ametiaja_algus7 = | ametiaja_lõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiaja_algus8 = | ametiaja_lõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünnikuupäev = {{süv|1952|10|07|df=y}} | sünnikoht = [[Leningrad]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmakuupäev = | surmakoht = | allkiri = Putin signature.svg | alma_mater = [[Leningradi Riiklik Ülikool]] | partei = [[NLKP]] 1975–1991 <br>[[Meie Kodu on Venemaa]] (1995–1999) <br>[[Ühtne Venemaa]] (2008–)| }} '''Vladimir Vladimirovitš Putin''' [vlad'iimir vlad'iimirovitš p'uutin] (''Владимир Владимирович Путин''; sündinud [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1952]] [[Leningrad]]is (nüüd [[Peterburi]]) on Venemaa [[poliitik]]. Putin on [[Venemaa president]] neljandat ametiaega (president aastatel 2000–2008, 2012–). 1. juulil 2020 toimunud üldrahvaliku referendumi esialgsete tulemuste põhjal saab Vladimir Putin jääda presidendiks kuni aastani 2036.<ref name="o2036" /><ref name="o2036_2" /> == Elust == [[KGB]] sõjakoolis oli tema hüüdnimi "okurok" (eesti keeles 'koni').<ref name=":0">Швец, Юрий Борисович.‘The perfect target': Russia cultivated Trump as asset for 40 years – ex-KGB spy (англ.). ''The Guardian''. Guardian Media Group (29 January 2021)</ref> Putin on endine [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Esimese peavalitsuse]] välisluure ohvitser ([[alampolkovnik]]). Ta teenis 1980. aastatel [[Dresden]]is [[Saksa DV]]-s, olles Saksa DV luure [[Stasi]] juures KGB sideohvitser (arhivaar) ja ei tegelenud mingi luuretegevusega.<ref>Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну? У него от страха ботокс потечет (рус.). ''Gordon'' (28 April 2015)</ref> Ta valdab [[saksa keel]]t.<ref>https://www.sueddeutsche.de/medien/joerg-schoenenborns-interview-mit-wladimir-putin-wie-heissen-sie-uebrigens-1.1642250</ref> <!---Saksa keelt valdab tema eksabikaasa kuid mitte Putin ise. V.V.Putin oskab saksa keeles vaid mõnda lihtsat lauset.<ref name=":1" /> Viidatud väide ei ole kontrollitav.---> <ref name=":1">Dmitri ''Gordoni'' intervjuu ''Sergei Pugatšoviga. (2021)''</ref>1997. aastast on ta [[Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik]]. Vladimir Putin oli [[8. mai]]st [[2008]] kuni 7. maini 2012 [[Venemaa peaminister]]. [[2012]]. aasta [[4. märts]]i presidendivalimised võitis Putin I voorus ning [[7. märts]]il [[2012]] kuulutas VF Keskvalimiskomisjon Putini valituks Venemaa Föderatsiooni presidendi ametikohale, seekord kuueks aastaks. Ta astus ametisse sama aasta 7. mail. [[7. mai]]st [[2000]] kuni 7. maini [[2008]] oli Vladimir Putin kaks ametiaega [[Venemaa Föderatsiooni president|Venemaa president]]. Tema teine ametiaeg algas [[2004]]. Ta oli ühtlasi [[Venemaa sõjavägi|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja]] ja [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] esimees. [[2007. aasta Riigiduuma valimised|2007. aasta Riigiduuma valimistel]] juhtis Putin [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] nimekirja (olemata partei liige) ning oli partei föderaalnimekirjas ainukesena. Partei 8. kongressil nõustus ta olema partei valimisnimekirja eesotsas ning teatas, et on pärast presidendivolituste lõppemist nõus saama Venemaa valitsusjuhiks. [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|2008. aasta presidendivalimistel]] toetas ta [[Dmitri Medvedev]]i kandidatuuri. Alates [[8. august]]ist [[1999]] kuni [[7. mai]]ni [[2000]] oli ta [[Venemaa peaminister]] ning pärast president [[Boriss Jeltsin]]i tagasiastumist [[31. detsember|31. detsembrist]] [[1999]] kuni 7. maini 2000 oli ta presidendi kohusetäitja. Leningradi Riiklikus Ülikoolis õppides astus ta [[NLKP]]-sse ning jäi selle liikmeks kuni partei keelustamiseni augustis [[1991]]. Formaalselt ta parteist välja ei astunud. Kuigi ta oli üks partei [[Ühtne Venemaa]] algatajatest ning 2007. aasta sügisel pakuti talle selle juhi kohta, ei soovinud ta sinna astuda, põhjendades seda sooviga jääda parteituks nagu enamik venemaalasi.<ref name="zv5VJ" /> Ühtse Venemaa 9. kongressil võttis ta [[15. aprill]]il [[2008]] siiski vastu ettepaneku asuda pärast presidendivolituste lõppemist partei etteotsa. Seekord viitas ta presidendi ametikoha ja parteisse kuulumise kokkusobimatusele. Ta on olnud [[KGB]] teenistuses [[Saksa DV]]-s, hiljem ([[Anatoli Sobtšak]]i ajal) [[Peterburi]] aselinnapea 1990ndate alguses FSB sideohvitserina. [[FSB|Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] juht 1998–1999. Septembris 1999 määras president [[Boriss Jeltsin|Jeltsin]] ta peaministriks. Oli Nõukogude Liidu pärandina saadud välismaal asuvate kinnisvarade tehingutega seotud Jeltsini tütre Tatjanaga, mistõttu ta edutati.<ref>{{Netiviide|autor=Lauri Laugen|url=https://www.delfi.ee/artikkel/94821993/vene-miljardar-pugatsov-putinil-pole-uldse-sopru-ta-ei-usalda-kedagi|pealkiri=Vene miljardär Pugatšov: Putinil pole üldse sõpru, ta ei usalda kedagi|väljaanne=delfi.ee|aeg=11.10.2021|vaadatud=29.10.2021}}</ref> [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] tõttu sai ta populaarseks ning võitis [[2000. aasta Venemaa presidendivalimised|2000. aasta presidendivalimised]] 52-protsendilise toetusega. 2008. aastal oli ta Venemaa kõige populaarsem poliitik. Putini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng pärast [[rublakriis|1998. aasta rahanduskriisi]]. [[Sisemajanduse kogutoodang]], tööstus- ja põllumajandustoodang, [[tarbimislaen]]ude maht jt majandusnäitajad kasvasid. Viidi ellu hulk suuri reforme [[pension]]ide, [[pangandus]]e, [[maksud]]e ja muudes valdkondades. Vladimir Putini valitsemise ajal on täheldatud probleeme [[demokraatia]], [[ajakirjandusvabadus]]e, [[inimõigused|inimõiguste]] ja [[korruptsioon]]iga. Mitmed Jeltsini-aegsed [[oligarhid]], sealhulgas [[Boriss Berezovski]] ja [[Mihhail Hodorkovski]], on antud [[korruptsioon]]isüüdistusega kohtu alla ning kas eksiili läinud või vangistatud, samuti osa nende omanduses olnud meediast on läinud riigi kontrolli alla, kuna nad ei olnud nõus teenima uue režiimi eesmärke. Kõik Venemaa oligarhid oma varandustega on riigi teenistuses nagu Hiinaski.<ref name=":0" /> Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud [[Ühtne Venemaa]] on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil [[Riigiduuma]]t kontrollida. Putini välispoliitika on olnud jäigem kui Jeltsini oma. Ta toetas 2001. aasta [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõda]], kuid oli väga kriitiline 2003. aasta [[Iraagi sõda|Iraagi sõja]] suhtes ning [[USA]] plaani suhtes paigutada tuumarakette Ida-Euroopasse. Putin on püüdnud suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule. Koos endise Saksamaa kantsleri [[Gerhard Schröder]]iga on ta häälekalt toetanud [[Põhja-Euroopa gaasijuhe|Põhja-Euroopa gaasijuhtme]] projekti. == Vanemad ja vanavanemad == === Isa === [[Pilt:Vladimir Spiridonovich Putin.jpg|thumb|Vladimir Spiridonovitš Putin – Vladimir Putini isa]] Putini isa Vladimir Spiridonovitš Putin ([[1911]] [[Peterburi]] – [[2. august]] [[1999]]) töötas metroovaguneid tootvas Jegorovi-nimelises Leningradi vaguniehitustehases sõjaväelises valves, hiljem meistrina, ning oli tsehhi [[ÜK(b)P|parteibüroo]] sekretär. Esimese maailmasõja ajal kolis ta nälja eest põgenedes vanematega ema kodukohta [[Tveri oblast]]i [[Pominovo]] külla. Vladimir Spiridonovitš oli küla [[komsomol]]iaktivist. 1930ndate alguses teenis ta ajateenijana [[allveelaev]]al. [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] puhkedes läks ta vabatahtlikuna rindele ning oli [[NKVD]] [[hävituspataljon]]is, mille ülesandeks olid [[diversioon]]iaktid ( ka "põletatud maa" taktika) vaenlase tagalas. Isa osales ühes niisuguses operatsioonis 28-liikmelise grupi koosseisus. Grupp paisati [[Kingissepp|Kingissepa]] ( Leningradi oblastis endine Jamburg) lähedale. Nad varjusid metsa ning lasksid õhku laskemoonarongi. Kui toidumoon otsa lõppes, said nad eestlastelt süüa ning seejärel andsid eestlased nad sakslastele välja. Osal grupist, nende hulgas Putini isal, õnnestus piiramisrõngast välja murda. Teel rindejoone poole kaotati mõned mehed, seejärel hargneti. Putini isa peitis end soolaukasse ja hingas pillirootoru kaudu. Koertega jälitajad jooksid temast mööda. Omade juurde välja jõudis neli meest, sealhulgas Putini isa{{lisa viide}}. Jõudmata abikaasaga kohtuda, läks ta jälle 86. laskurdiviisi 330. laskurpolgu koosseisus rindele, seekord "[[Neeva kannas]]ele" [[Neeva]] vasakkaldal, mis oli ainus sakslaste poolt vallutamata jäänud maalapp piirkonnas. Vaatamata massiivsele pommitamisele hoidis Punaarmee seda enda käes blokaadi lõpuni. Isale ja ühele teisele sõdurile tehti ülesandeks võtta ''[[keel (sõjandus)|keel]]''. Nad läksid Saksa [[blindaaž]]i juurde, kus ootamatult ilmus nähtavale sakslane, kes viskas nende pihta [[Käsigranaat|granaadi]]{{lisa viide}}. Isa sai raskelt haavata, tema jalg oli granaadikilde täis, nii et ta jäi lonkama. Mõne tunni pärast viisid omad ta ära.<ref name="KLtwu" /> Endine majanaaber tassis ta tule all mööda Neeva jääd tagalasse haiglasse. Isa oli haiglas mõne kuu. Ema käis teda seal iga päev vaatamas. Et ema oli näljast nõrkemas, laskis isa medõel oma toidu salaja emale anda. Et isa hakkas näljast teadvust kaotama, tuli see välja ning ema mõnda aega haiglasse ei lastud{{lisa viide}}. Kuigi isa tugevasti lonkas, ei antud talle kaua aega invaliidsusgruppi. Isa tegi sageli süüa, muu hulgas keetis [[sült]]i. Putini klassijuhataja sõnul oli Putini isa karmi, tõsise ja vihase olekuga, kuigi hiljem selgus, et ta on hea südamega.<ref name="kremlin" /> Ta oli veendunud [[kommunis]]t. Ta suri vähki. === Vanaisa === Vanaisa Spiridon Ivanovitš Putin töötas kogu elu kokana{{lisa viide}}. Ta töötas ka [[Leniskije Gorki|Gorkis]], kus elas [[Vladimir Lenin|Lenini]] ja kogu Uljanovite perekond. Kui Lenin suri, viidi ta üle ühte [[Jossif Stalin|Stalini]] suvilatest. Pensionil olles oli ta kokaks [[ÜK(b)P Moskva linnakomitee]] puhkekodus [[Iljinskoje]]s. Ta suri [[1979]]. Tema abikaasa, Putini vanaema Olga Ivanovna suri 1979. Mõlemad on maetud [[Moskva oblast]]i [[Krasnogorski rajoon]]i Iljinski kalmistule. Spiridonil oli palju poegi, kes läksid kõik rindele. Mõned neist hukkusid. === Ema === Putini ema Marija Ivanovna Šelomova (17. oktoober [[1911]] [[Zaretšje]] küla [[Tveri oblast]]is Pominovo küla naabruses – 6. juuli [[1998]]) töötas enne sõda tehases, pärast sõda muu hulgas sanitarina, kojamehena, kauba vastuvõtjana leivapoes ja koristajana laboratooriumis. Ta oli vähese haridusega. Ta elas üle [[Leningradi blokaad]]i. Ema on iseloomustatud väga pehme, heasüdamliku inimesena. Ta oli [[õigeusk|õigeusuline]]. Ta suri vähki. === Vanemate elu enne Putini sündi === Vladimiri vanemad tutvusid Pominovos ja abiellusid [[1928]]. Aastal [[1932]] kolisid nad maalt [[Peterhof]]i. Neil oli seal pool maja, millega nad olid väga rahul. Peaaegu kohe võeti isa sõjaväkke, ema läks tehasesse tööle. Sõja puhkedes ei tahtnud ema Peterhofist lahkuda. [[Leningradi blokaad|Blokaadi]] alguses viis ema vend, mereväeohvitser Ivan Ivanovitš Šelomov (suri 1973), kes teenis [[Smolnõi]]s mereväe staabis, Putini ema ja venna tule ja pommide all Peterhofist Leningradi. Ivan aitas ema oma pajuki arvelt. Kord kaotas ema Ivani äraolekul teadvuse ning teda peeti surnuks ja paigutati surnute juurde. Pärast sõda sai isa tehase kaudu kohe toa vannitoata [[kommunaalkorter]]is kesklinnas Baskovõi põiktänaval (''Баско́в переу́лок'') viiendal korrusel sooja vee ja liftita majas. Alguses oli köögi asemel kitsas koridoris gaasipliit ja kraanikauss. Trepikojas elasid rotid. == Lapsepõlv ja noorpõlv == [[Pilt:Vladimir Putin with his mother.jpg|thumb|Vladimir Putin emaga]] [[Pilt:Vladimir Putin as a child.jpg|thumb|Vladimir Putin lapsena]] [[Pilt:Vladimir Putin with parents in 1985.jpg|thumb|Putin koos vanematega 1985. aastal]] Putin sündis [[Peterburi|Leningradis]]. Vladimir oli perekonnas kolmas laps. Kaks vanemat venda, kes sündisid 1930-ndatel aastase vahega, surid lapsena. Esimene poeg suri mõne kuu vanusena, teine poeg suri blokaadi ajal Leningradi lastekodus, kus püüti lapsi elus hoida, [[difteeria]]sse. Putinite perekond elas Leningradis 20&nbsp;m² suuruses toas [[kommunaalkorter]]is. (Hiljem sai Putini isa sõjainvaliidina 27-ruutmeetrise korteri uusehitises [[Avtovo]]s.) Ema ja naabrinaine ristisid poisi isa teadmata. Isa kasvatus oli range, ema oli leebe. Ta õppis [[1960]]–[[1968]] Leningradi 193. 8-klassilises koolis [[Gribojedovi kanal]]i ääres koduga samal tänaval. Kuni kuuenda klassini õppis ta halvasti, kuid käis [[saksa keel]]e ringis, mida juhendas klassijuhataja. Isa soovil käis Putin algklassides vastu tahtmist [[bajaan]]i õppimas. Poiss veetis suure osa ajast õues ja kakles eakaaslastega, mistõttu teda kolmandas klassis veel [[Pioneeriliikumine|pioneeriks]] ei võetud. Ta oli enda sõnul esialgu mitteformaalne liider, kellel oli kohtuniku taoline staatus. Kui ta hakkas seda seisundit kaotama, selgus, et kaklemisoskustest ei piisa, ning ta hakkas 11- või 12-aastaselt spordiga tegelema. Ta tegeles algul [[poks]]iga, kuid jättis selle varsti maha, sest tal löödi nina lõhki. Seejärel hakkas ta treener Anatoli Semjonovitš Rahlini juures [[sambo]]ga tegelema. Putini sõnul mängis treener tema elus otsustavat rolli.<ref name="kremlin" /> Treeneri otsusel mindi sambolt üle [[judo]]le. Putin tuli lõpuks linna meistriks judos. Kui selgus, et spordist ei piisa, hakkas ta hästi (neljade-viitega) õppima. Alles siis võeti ta pioneeriks ja temast sai rühmanõukogu esimees.<ref name="kremlin" /> Pärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis Sovetski põiktänaval ning lõpetas selle [[1970]]. See oli keemiakallakuga kool tehnoloogiainstituudi baasil. Putin tahtis saada meremeheks, lenduriks või luurajaks. Lapsena innustus ta Nõukogude filmidest [[luuraja]]test (talle meeldisid [[Vjatšeslav Tihhonov]]i ja [[Georgi Žžonov]]) ning unistas tööst [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] organites. Enda väitel pakkus ta ennast juba üheksanda klassi alguses [[KGB]] Leningradi valitsuse peakorteris, ent sai sealt soovituse kõigepealt õigusteaduskond lõpetada. Aastatel [[1970]]–[[1975]] õppis Putin [[Leningradi ülikool]]i õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse osakonnas. Ta astus sinna hoolimata treeneri ja isa vastuseisust. Treener kartis, et poiss hakkab miilitsana inimesi püüdma, isa aga kartis, et poeg ei saa sisse ja läheb sõjaväkke, ning soovitas selle asemel astuda Tsiviillennunduse Akadeemiasse. Ülikoolis oli keskkoolilõpetajatele konkurss umbes 40 kandidaati kohale. Putin sai kirjandi eest nelja ning teistel eksamitel viied ning sai sisse. Sissesaamise nimel oli Putin viimases keskkooliklassis jätnud unarusse kõik õppeained, milles sisseastumiseksamit ei olnud. Putin õppis ülikoolis hästi, ühiskondliku tööga ei tegelnud, komsomoliaktivist ei olnud. Sport jäi õppimise kõrval teisejärguliseks, ometi ta treenis ja võistles palju ning tuli 1976 judos Leningradi meistriks. Ta täitis meistersportlase normi sambos ja sai meistersportlaseks judos. Putini ema võitis loteriil sõiduauto [[Zaporožets]] ja kinkis selle pojale. Õpingute ajal astus ta [[NLKP]]-sse. Üks tema õppejõududest oli [[Anatoli Sobtšak]], kes õpetas majandusõigust. Putini väitel ei olnud nende vahel mingeid erilisi suhteid. Putini diplomitöö teema oli "''Принцип наиболее благоприятствуемой нации''" (juhendaja L. N. Galenskaja). NB! == Teenistus KGB-s == [[Pilt:Vladimir Putin in KGB uniform.jpg|pisi|left|Vladimir Putin KGB vormis]] Kuna nõukogude aegne Riikliku Julgeoleku Komitee ja töötajate tegevus oli salastatud, siis on Putini ning teiste sellel ajal RJK töötanud isikute tegevuse kohta erinevaid andmeid – ametlik versioon ning mitteametlikud andmed.<ref name="QB70X" /> Pärast ülikooli lõpetamist suunati ta [[1975]]. aastal Leningradi [[KGB]] piirkondlikku valitsusse, kohustusliku kaheaastase suunamisjärgse töötamiskohustusega, olemata veel RJK [[kaadriohvitser]]. Ta vormistati tööle algul [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi ja Leningradi oblasti valitsus|RJK Leningradi ja Leningradi oblasti valitsuse]] sekretariaati, see järel töötas umbes viis kuud (kaadriosakonnas) ja Teise osakonna süsteemis, Putini sõnul [[vastuluure]] allosakonnas..<ref name="bookchapter4" /> [[1976]]. aastal õppis ta veebruarist juulini Leningradis [[Ohta]]s lühiajalistel operatiivkaadri ümberkoolituste kursustel ("401. kool"), kus valmistati ette (ametliku versiooni kohaselt) välisvaatlusega tegelevaid julgeolekutöötajaid. 2001. aastal aga avaldas ajaleht [[La Repubblica]] koos Putiniga kursustel viibinud endise julgeolekutöötaja andmed, mille kohaselt valmistati nende 25-liikmelist gruppi ette tööks "ideoloogiliste diversioonidega võitlemiseks" [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|RJK 5. osakonnas]] – NSV liidu [[Salapolitsei|poliitilises politseis]].<ref name="sMFrG" /> Pärast seda töötas Putin ametliku versiooni kohaselt, mis loob talle venelaste jaoks positiivse luuraja [[imago]] [[1977]]. aasta alguseni RJK Leningradi valitsuses enda sõnul [[vastuluure]] alal, tegeldes välismaalastega, endiste kolleegide sõnul aga "[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|viiendas teenistuses]]", mis võitles ideoloogiliste diversioonidega. Ta tutvus seal [[Sergei Ivanov]]iga, kes töötas samas allosakonnas. [[Pilt:Lyudmila Putin favourite photo.jpg|thumb|1983. aastal abiellus Putin [[Ljudmila Putina|Ljudmila Aleksandrovna Škrebnjovaga]]]] Putin viidi üle Esimese Peavalitsuse (välisluure) süsteemi. [[1979]]. aastal lõpetas ta aastased ümberkoolituskursused [[Moskva]]s [[Dzeržinski-nimeline NSV Liidu KGB Kõrgkool|Dzeržinski-nimelises KGB Kõrgkoolis]] [[Varsonofjevski põiktänav]]al ning tegeles [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva Olümpiamängude]] turvamisega. Pärast seda töötas ta neli ja pool aastat (1979–1983) [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi ja Leningradi oblasti valitsus]]e 1. ([[välisluure]]) osakonnas (luure oma territooriumilt). Aastal [[1984]] sai ta [[major]]i auastme. Juulist [[1984]] juulini [[1985]] õppis ta varjunime "Platov" all [[NSV Liidu RJK Punalipuline Instituut|Punalipulise Instituudi]] (''Краснознаменный имени Ю.В. Андропова институт КГБ СССР'') (KGB kõrgema kooli number 1 ehk "101. kooli", praegu [[Välisluureakadeemia]]) üheaastases teaduskonnas. See asus [[Moskva oblast]]i [[Zvenigorodi rajoon]]is ("objekt "Jūrmala""). Seal spetsialiseerus ta saksakeelsetele maadele ([[Šveits]], [[Austria]], [[SVL|Lääne-Saksamaa]], [[SDV|Ida-Saksamaa]]; [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|RJK Esimese Peavalitsuse]] 4. osakond). Ta oli oma õppegrupi vanem. {{Vaata|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus#Esimese peavalitsuse struktuur 1989. aastal}} Sellest koolist saadud iseloomustus määras, kas lõpetaja saadeti välismaale tööle. Tema õppejõud [[Mihhail Frolov]] sõnul märgiti tema joontena iseloomustuses muuhulgas kinnisust ja akadeemilisust (viimane oli negatiivne joon)<ref name="bookchapter4" /> Putini sõnul kirjutati tema iseloomustusse ühes luurekoolis negatiivse joonena "alanenud ohutunne"..<ref name="ogGKw" /> Putini sõnul oli tal {{kas|valida}}, kas sõita kohe Ida-Saksamaale või teenida mõne aja [[KGB|NSV Liidu KGB]] keskaparaadis Moskvas, vastava suuna (Saksamaa) keskaparaadi osakonnas ning seejärel sõita Lääne-Saksamaale, ning ta otsustas kohe sõita. Ta teenis aastail [[1985]]–[[1990]] [[Saksa DV]]-s [[Dresden]]is. Saksamaal oli Putin osakonna ülema vanemabi ja parteilises liinis [[Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s|Riikliku Julgeoleku Komitee SDV esinduse]] Dresdeni grupi parteiorganisatsiooni sekretär, ametlikult oli tema ametinimetus ([[kattealune töökoht]]) [[NSVL–SDV Sõpruse Maja]] direktor. Putini ''enda sõnul'' tegeles ta informatsiooni kogumisega [[Lääne-Saksamaa]] poliitikategelaste kohta ja potentsiaalse vaenlase ([[NATO]]) plaanide kohta. Putin: {{Tsitaat|"Tavaline luuretegevus: teabeallikate [[värbamine]], teabe saamine, selle töötlus ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|keskusse]] saatmine. Jutt oli teabest parteide kohta, tendentsidest nende parteide sees, liidritest – nii tänastest kui ka võimalikest homsetest, inimeste edutamisest teatud ametikohtadele nii parteides kui ka riigiaparaadis. Tähtis oli teada, kes, kuidas ja mida teeb, mis toimub meid huvitava riigi [[Saksa LV Välisministeerium|välisministeeriumis]], kuidas see riik ehitab üles oma poliitikat erinevates küsimustes erinevates maailmajagudes. Või missuguseks kujuneb meie partnerite positsioon [[desarmeerimisläbirääkimised|desarmeerimisläbirääkimistel]]." Suurem osa tööst tehti Ida-Saksamaa kodanike kaudu. Putini väitel dubleeris KGB tegevust [[Stasi]] oma ning [[BND|Lääne-Saksamaa vastuluurele]] oli kõik teada. "Ma ei töötanud Saksamaa huvide vastu."|<ref name="bookchapter4" />|}} Putin otsis idasakslasi, kellel professorite, ajakirjanike, teadlaste või tehnikutena oli usutav põhjus näiteks ärireisile või konverentsile Lääne-Saksamaale sõita, et nad võtaksid [[sideagent]]idena ühendust nõukogude luureagentidega Lääne-Saksamaal. Selliste ülesannetega – välisluure [[illegaalne residentuurid|illegaalsete residentuuride]] agentide töö materiaal-tehnilise kindlustamisega tegelesid [[S valitsus]]e 3. osakonna töötajad. Saksamaa luurespetsialistide väitel oli eesmärgiks [[tööstusspionaaž|varastada Lääne tehnoloogiat]] või [[NATO]] saladusi. Teda võis huvitada NATO sõjaväeelektroonika. On teada, et ta püüdis värvata agente, kes tunnevad "traadita side"-t. Arvatakse, et Putin värbas eriti [[Saksa DV]] elektroonikafirma [[Robotron]]i töötajaid ning Robotroni külastavaid [[Siemens]]i ja [[IBM]]-i töötajaid..<ref name="xgEhm" /> Putin on vihjanud, et luure poolt hangitud saladusi polnud Nõukogude Liidus tehnilise mahajäämuse tõttu võimalik kasutada. Luurespetsialistid ja [[politoloog]]id on öelnud, et Putinil võis olla poliitiline ülesanne kontakteeruda Ida-Saksamaa režiimi langemise puhuks [[Mihhail Gorbatšov]]ile sümpaatsete idasakslastega, näiteks Dresdeni parteijuhi [[Hans Modrow]]iga{{lisa viide}}. Putini väitel ei osalenud ta töös Ida-Saksamaa juhtkonnaga ([[Operatsioon Lutš]]). Samuti eitab ta kohaliku parteijuhi [[Hans Modrow]]i jälgimist, mida talle on omistatud: "Ma kohtusin temaga paar korda ametlikel vastuvõttudel. Ta suhtles teise tasandi inimestega – armee komandöriga, meie vanema sideohvitseriga. Ja üldse me ei töötanud parteifunktsionääridega. Sealhulgas muide ka meie omadega. Oli keelatud." Samuti eitab ta hävitaja [[Eurofighter Typhoon|Eurofighter]] kohta dokumentide hankimist.<ref name="bookchapter4" /> Saksamaale sõitis Putin vanem[[operatiivvolinik]]una. Seal edutati ta osakonnaülema abiks ning seejärel osakonnaülema vanemabiks. Samuti sai ta KGB Saksamaa esinduse [[parteikomitee]] liikmeks. Perekond elas [[Stasi]] majas. Hea elu, sealhulgas istuva eluviisi, kehalise aktiivsuse puudumise ja massiivse õllejoomise tõttu võttis Putin 12 kg juurde ning tema kehakaal kasvas 85 kg-ni. Töökoht [[Dresden]]is, asus villas künkal Angelikastrasse 4<ref name="nzimC" /> [[Elbe]] jõe ääres linna Stasi peakorteri vastas, elukoha vahetus läheduses. Saksamaal teenitud raha eest ostsid Putinid kodumaal [[Volga (auto)|Volga]]. Ta kutsuti tagasi, kui Saksa DV Saksamaa Liitvabariigiga ühines. Kõik kontaktid ja operatiivvõrgud hävitati. Jaanuaris 1990 naasis Putin kodumaale. Putin väidab, et talle pakuti tööd KGB keskaparaadis, kuid ta keeldus, sest nägi, et Nõukogude Liidul ei ole tulevikku. Ta oli pettunud asjatu töö pärast, sest nende informatsiooni ei kasutatud ja nõuandeid ei arvestatud.<ref name="XN41b" /> Teine seletus Moskvasse minekust keeldumise kohta on tahtmatus perekonda Moskvasse viia. Ametlikult lahkus Putin KGB tegevteenistusest [[1992]]. aasta algul [[alampolkovnik]]u auastmes.<ref name="xgEhm" /> Kuni selle ajani sai ta KGB-st ka töötasu, mis ületas tema töötasu Leningradi nõukogus. KGB-st lahkus ta enda sõnul sellepärast, et üks Leningradi nõukogu saadik, kes teadis, et ta töötab KGB-s, hakkas teda šantažeerima saavutamaks temalt teenet. Putin pidas otsust lahkuda KGB-st, kus tal oli stabiilne positsioon, [[Anatoli Sobtšak]]i ebakindla poliitilise tuleviku tõttu riskantseks. "Mul tuli teha küllap kõige keerulisem otsus oma elus.".<ref name="BRjPW" />- Selle kohta väidab Jeltsini lähikondlane ja Putini naaber Rubljovkal 1990-tel (oligarh S. Pugatšov) , et Putin pole KGB-st kunagi lahkunud ning oli KGB sidemees Sobtšaki juures.<ref name=":1" /> == Töö Peterburi (Leningradi) ülikoolis ja võimuorganites == === Ülikoolis === Putin sai [[1990]] Leningradi Ülikooli rektori [[Stanislav Merkurjev]]i abiks välissuhete alal. See ametikoht kuulus traditsiooniliselt [[KGB|NSV Liidu riikliku julgeolekuametkonna]] esindajale, kus töötasid [[Riikliku Julgeoleku Komitee aktiivreserv]]i kuuluvad julgeolekuohvitserid, kes kontrollisid ülikooli välissidemeid ja ülikooli poliitilist tegevust, endise RJK kindralmajori [[Oleg Kalugin]]i hinnangul oli Putin RJK [[resident]] (agentuurvõrgu juht) Leningradi ülikoolis.<ref name="db2F6" /> Ülikooli rektor oli sellest teadlik. Putin tahtis ühtlasi ülikoolis rahvusvahelise eraõiguse alal [[Valeri Mussin]]i juhendamisel väitekirja kirjutada.<ref name="vFxW3" /> === Linnanõukogu esimehe aparaadis === Mais 1990, varsti pärast [[Anatoli Sobtšak]]i valimist Leningradi linnanõukogu esimeheks asus Putin tööle tema nõunikuna. Sisuliselt oli ta ka abi, referent, sekretär ja usaldusisik. On oletatud, et see üleminek toimus tema ülemuse soovitusel.<ref name="u7c9x" /> Putin ise väidab, et ta teatas sellest oma vahetule ülemusele KGB-s, kui kokkulepe tema määramise kohta oli juba olemas, ning sai temalt loa. Putini sõnul ei teinud KGB kordagi katset teda operatiiveesmärkidel kasutada. "Arvan, et saadi aru, et see on mõttetu. Peale selle, tol hetkel oli kõik, sealhulgas õiguskaitseorganid, lagunemise seisundis." Kord taheti Putinilt siiski Sobtšaki allkirja ühele dokumendile, kuid ta lükkas ettepaneku tagasi, viidates Sobtšaki usaldusele (Sobtšak oli ära sõites jätnud talle kolm tühja paberit oma allkirjaga). Sobtšak lõi Putini tunnistuse peale, et ta töötab KGB-s, pärast järelemõtlemist käega: "Noh, ... sellega!"). Putini sõnul läks ta Sobtšaki juurde tööle ühe sõbra soovitusel, kelle meelest Sobtšakki ümbritsesid sulid. Sobtšak olevat Putinile öelnud: "Mul on tarvis abilist. Kui ausalt öelda, siis ma kardan vastuvõtutuppa minna. Ma ei tea, mis inimesed seal on." Putin kommenteeris seda nii: "Poisid, kes Sobtšaki juures vastuvõtutoas istusid ning sel hetkel just nagu tema lähima ümbruse, käitusid jäigalt, jämedalt, komsomoli-, nõukogude koolkonna parimates traditsioonides. See tekitas saadikutekorpuses muidugi tugevat ärritust ja viis väga kiiresti konfliktini Sobtšaki ja Leningradi nõukogu vahel."<ref name="z7Fkx" /> Juba siis ületas Putini reaalne mõju Sobtšakile formaalse mõju (mida ei eita ka Putin ise). [[Dmitri Lenkov]], kes oli linnanõukogus fraktsiooni "Demokraatlik Venemaa" koordinaator, meenutab, et Putini suhetel saadikutega oli "täiesti positiivne iseloom". Sobtšak saatis sageli Putini rahulolematute linnanõukogu liikmetega asju klaarima. Just Putin algatas läbirääkimised "Demokraatliku Venemaa" fraktsiooni ja Sobtšaki vahel 1991. aasta alguses, kui nende suhted olid väga teravad.<ref name="Vsp06" /> === Linnapea aparaadis === Kui Anatoli Sobtšak juunis [[1991]] Leningradi linnapeaks valiti, sai Putinist 12. juunil või 28. juunil 1991 linnavalitsuse välissidemete komitee esimees. See komitee arendas suhteid välismaa firmadega. Putin riputas oma [[Smolnõi]] kabineti seinale [[Peeter I]] hilisperioodi portree. Komitee alustas sellest, et Peterburis avati Nõukogude Liidu esimesed lääne pankade esindused. Püüti ligi tõmmata lääne investeeringuid. Selleks loodi "investeerimistsoonid". Samuti hakati moderniseerima Peterburi infrastruktuuri. Viidi lõpule Peterburi ja Kopenhaageni vahelise valguskaabli rajamine. See tagas kvaliteetse telefonside välismaaga. Välissuhete spetsialistide väljaõpetamiseks loodi Putini algatusel ja Sobtšaki toetusel Leningradi ülikoolis rahvusvaheliste suhete teaduskond, mis alustas tööd 1994. Et võtta hasartmängud kontrolli alla, loodi munitsipaalettevõte, mis kontrollis 51% linna hasartmänguasutustes aktsiatest. Seal olid [[FSB]], maksupolitsei ja maksuinspektsiooni esindajad. Asutused aga näitasid ainult kahjumeid. (1996. aasta valimiste ajal heideti linnavalitsusele ette osalust hasartmänguäris.) [[Augustiputš]]i ajal oli Putin puhkusel. Ta jõudis Leningradi 20. augustil. Kui Sobtšak [[augustiputš]]i ajal Moskvast Leningradi sõitis, oli Putin tal KGB-st saadud ihukaitsjate meeskonnaga vastas. Koos Sobtšaki ja teistega sõitis ta mööda linna ettevõtteid ja esines töölistele. [[20. jaanuar]]il esitas ta teist korda raporti KGB-st lahkumiseks. Sobtšak helistas Putini sõnul 20. augustil [[Vladimir Krjutškov]]ile ning Peterburi KGB juhile [[Viktor Tšerkessov]]ile ning sai järgmisel päeval teada, et tema raportile on alla kirjutatud.<ref name="z7Fkx" /> 1992. aasta alguses arvati Putin KGB reserv[[alampolkovnik]]una [[Riikliku Julgeoleku Komitee tegevreserv|tegevreservi]]. Ta kirjutas juba enne [[augustiputš]]i ise raporti sooviga KGB-st lahkuda, sest üks linnaduuma saadik hakkas teda šantažeerima, püüdes saavutada temalt üht teenet. Ta andis [[Igor Šadhan]]ile teleintervjuu, kus ta "''jutustas üksikasjalikult oma tööst KGB-s''". Pärast seda ei olnud teda enam võimalik šantažeerida. Linnas ei olnud toiduaineid, ja neid vahetati välismaalt metallide vastu. [[Peterburi Linnaduuma]] toidukomitee liige [[Marina Salje]] pani tähele, et lepingutes oli metallide hind liiga kõrge ja toidu hind liiga madal. Lõpuks ei jõudnudki toit kohale. Salje kahtlustab välissidemete komitee esimeest Putinit osaluses [[manipulatsioon]]ides.<ref name="vFxW3" /> Aastal [[1992]] esitas Leningradi nõukogu saadikute töörühm eesotsas [[Marina Salje]] ja [[Juri Gladkov]]iga (nn [[Salje komisjon]]) Putini kui välismajandussidemete komitee esimehe vastu süüdistuse mahhinatsioonides seoses Peterburi toiduainetega varustamisega tooraine vastu. Töörühma järelduse kohaselt<ref name="0pG3x" /> müüdi toorainet turuhinnast palju madalamate hindadega (haruldast metalli [[skandium]]i tuhat korda odavamalt, toiduaineid aga osteti kallimalt; tehinguid tehti kahtlaste ühepäevafirmadega ning firmadega, mille eesotsas olid kriminaalsed tegelased, lepingud sõlmiti reeglite jämedate rikkumistega ning soovi korral sai neid hõlpsasti kehtetuks tunnistada. Peterburi nõukogu kiitis [[8. mai]]l [[1992]] töörühma ettekande heaks ning soovitas Anatoli Sobtšakil Putin erru saata ning anda materjalid üle prokuratuurile. Putin kommenteeris asja nii: "Tõepoolest, 1992. aastal, kui riigis oli faktiliselt toitluskriis, olid Leningradil suured probleemid. Ja siis panid meie ärimehed ette järgmise skeemi: neil lubatakse müüa välismaale kaupu, peamiselt toorainegrupist, ja nemad kohustuvad selle eest tarnima toiduaineid. Teisi variante meil ei olnud. Sellepärast nõustus Välissidemete Komitee, mida ma juhtisin, selle ettepanekuga. Saadi valitsuse esimehe luba, vormistati vastav ülesanne. Skeem hakkas toimima. Firmad vedasid toorainet välja. S.o toll ei lasknud midagi välja ilma vastavate saatedokumentideta, mida selleks tavaliselt nõutakse. Siis räägiti palju, et olevat välja veetud mingeid haruldasi muldmetalli. Ühtki grammi mitte mingit metalli välja ei veetud. Seda, mis vajas eriluba, toll läbi ei lasknud. Kahjuks jätsid mõned firmad täitmata lepingu peamise tingimuse – ei toonud välismaalt sisse toiduaineid või ei toonud täies mahus. Nad rikkusid kohustusi linna ees. ... Ja seal ei olnud faktiliselt mingit uurimist. Ega saanudki olla. Kriminaalkorras jälitada ei olnud mitte millegi eest ja mitte kedagi. ... Arvan, et seda skandaali püüdis osa saadikuid kasutada Sobtšaki mõjutamiseks, et ta mind vallandaks. ... Selle eest, et ma olen endine KGB-lane. Kuigi arvan, et selle taga olid ka teised motiivid. Mõned saadikud töötasid otseselt nende firmadega, mis tahtsid nendelt tehingutelt teenida, aga nendele midagi osaks ei langenud, nii nad leidsidki kurja KGB-lase, kes segas, ja teda tuli ära ajada. Ja sellele ametikohale tahti panna oma inimene. Leian, et linn muidugi ei teinud kõike, mida oleks võinud. Oleks tulnud tegema tihedamat koostööd õiguskaitseorganitega ning nendest firmadest lubatu kepiga välja peksta. Kuid kohtusse anda oli neid mõttetu – nad lahustusid kohe. Õigupoolest polnudki neid millegi eest kohtu alla anda. Tuletage seda aega meelde – siis tekkisid alatasa mingid kontorid, finantspüramiidid, [[MMM]]... Me lihtsalt ei oodanud seda. Saage aru, meie ju ei tegelnud kaubandusega. Välissidemete komitee ise ei kaubelnud millegagi, ei ostnud midagi, ei müünud midagi. See ei ole ju väliskaubandusorganisatsioon. ... Litsentsi ei olnud meil õigust anda. Selles asi ju ongi. Litsentse andsid [[Välismajandussidemete Ministeerium]]i allosakonnad. See on föderaalstruktuur, millel ei olnud linna administratsiooniga mingit pistmist."<ref name="z7Fkx" /> [[Pilt:George_Bush_and_Vladimir_Putin_2008-04-05.jpg|pisi|[[George W. Bush]] ja Vladimir Putin [[Sotši]]s [[Must meri|Musta mere]] kail päikeseloojangut vaatamas, 5. aprill 2008]]Ajakirjanduses on ka juttu olnud Putini sidemetest aastatel 1992–1999 Vene-Saksa firmaga [[SPAG]] (''Санкт-Петербургское общество недвижимости и долевого участия''), mida välismaa luureteenistused on kahtlustanud [[rahapesu]]s ja sidemetes [[Colombia narkomaffia]]ga. Putin oli selle firma konsultatiivnõukogu või vaatlusnõukogu liige ja esimehe asetäitja ning tal on tihedad sidemed [[Vladimir Smirnov]]iga, kes mõnda aega juhtis firma tegevust Venemaal. Need sidemed tekkisid neil ühise sõidu ajal [[Frankfurt]]i 1991 ning nende najal sai Smirnov SPAG-i peamiseks Venemaa-poolseks kaasasutajaks ning SPAG-i Peterburi operatsioonide täitevdirektoriks. Smirnov ja Putin said sõpradeks ning ostsid endale Peterburi lähedal kõrvuti suvilad. 2000. aastal kutsus Putin Smirnovi tööle Venemaa presidendi asjadevalitsusse kinnisvara eest vastutajaks. Putini ja veel kolme ametniku osalus firma konsultatiivnõukogus oli vajalik, et investorid võtaksid kompaniid tõsisemalt. Firma presidendi [[Markus Rese]] sõnul oli Putin "üks kontaktidest" ning tema tasustamata tööd konsultatiivnõukogus märtsini 2000 võib pidada põhiliselt "auametiks". Aastal 2000 eitas Putini suhtekorraldaja, et Putin oleks selle firma heaks kunagi nõunikuna töötanud või et talle oleks selle eest makstud. Ent [[Newsweek]]i andmetel on alust arvata, et Putinil olid vähemalt regulaarsed (ja mõnikord väga tihedad) kontaktid SPAG-i mõningate Venemaa ja välismaa direktoritega ning et ta kirjutas isegi Venemaa linnavalitsuse nimel selle firma tähtsatele dokumentidele alla. Detsembris 1994 kirjutas Putin [[Peterburi linnavalitsus]]e nimel alla volitusele, millega Smirnovile usaldati käsutada 200 SPAG-i aktsiat, mis kuulusid linnale. Augustis 1996 allkirjastas Putin linnavalitsuse nimel korralduse, millega anti Smirnovile kuuluvale [[Peterburi kütusekompanii]]le PTK praktiliselt [[monopol|monopoolne]] õigus[[ bensiin]]i jaemüügile linnas, sealhulgas lepingud bensiini tarnimiseks kiirabi- ja miilitsaautodele ning bussidele ja taksodele. Newsweeki järgi on Putini ülikooliaegsel sõbral jurist Viktor Hmarinil suur pakk kütusekompanii aktsiaid. Kompanii asepresidendiks sai väidetav [[Tambovi organiseeritud kuritegelik grupeering|Tambovi organiseeritud kuritegeliku grupeeringe]] juht [[Vladimir Barsukov]] (hilisema nimevahetuse tulemusena [[Vladimir Kumarin]]). On avaldatud arvamust, et Putini toetus USA-le pärast 2001. aasta [[9/11|11. septembri sündmusi]] on seotud [[George W. Bush]]i lubadusega mitte avaldada Putinit kompromiteerivaid luureandmeid seotuse kohta kuritegelike rühmitustega.<ref name="Tag5Q" /><ref name="wQz4F" /><ref name="Fu6kv" /><ref name="4xL2B" /><ref name="n5eSo" /> Paljud neist, kes koos Putini kui välissidemete komitee esimehega tegelesid arvukate firmade asutamisega ja nende tegevuse juhtimisega, [[Aleksei Kudrin]], [[German Gref]], [[Mihhal Lessin]] jt), asusid 2000. aastatel Venemaa valitsuses vastutavatele ametikohtadele. Märtsist [[1994]] oli Putin ühtlasi linnavalitsuse esimehe (1995. aastast [[Peterburi linnapeade loend|Peterburi linnapea]]) esimene asetäitja. Aselinnapeana hoidus Putin avalikkuse eest varjule. Putin tegeles diplomaatiliste esindustega, hotellidega, hasartmänguäriga ja ühiskondlike ühendustega ning kureeris kõiki jõustruktuure. Aastal [[1995]] korraldas Putin kohapeal partei "Meie Kodu On Venemaa" Riigiduuma valimiste kampaaniat. Aastatel 1995–[[1997]] oli ta liikumise "[[Meie Kodu On Venemaa]]" Peterburi osakonna nõukogu esimees. Mitte keegi Sobtšaki 1991. aasta kaastöölistest peale Putini ja [[Vitali Mutko]] ei jäänud Sobtšaki lähikonda 1996. aastani välja, mil Sobtšak kaotas [[3. juuli]]l linnapeavalimised [[Vladimir Jakovlev (1944)|Vladimir Jakovlevile]]. Putin astus ametitest linnavalitsuses tagasi. Ta aitas presidendivalimistel [[Boriss Jeltsin]]i kohalikku valimisstaapi. Augustis [[1999]] süüdistasid ajakirjanikud [[Oleg Lurje]] ja [[Inga Saveljeva]] Putinit [[korruptsioon]]is erastamise käigus, eelarvevahendite riisumises, sidemetes kuritegeliku maailmaga jne. Need süüdistusid kattusid paljus anonüümsete kompromiteerivate materjalidega Putini kohta, mida levitati Moskvas. Mingit ametlikku reaktsiooni neile süüdistustele ei järgnenud. == Töö Moskvas presidendi aparaadis == [[Pilt:Russia.VladimirPutin.02.jpg|pisi|Putin, 2003]] Kui Anatoli Sobtšak [[1996]] valimistel lüüa sai, asus Putin augustis tööle Venemaa Presidendi administratsiooni varustusosakonna juhataja [[Pavel Borodin]]i asetäitjana. Märtsist [[1997]] oli ta presidendi administratsiooni juhi asetäitja ja büroo revisjonikomisjoni esimees. Mais [[1998]] sai ta [[Presidendi administratsioon]]i juhi esimeseks asetäitjaks. [[27. juuni]]l [[1997]] kaitses Putin [[Peterburi Mäeinstituut|Peterburi Mäeinstituudis]] 218-leheküljelise kandidaaditöö "Стратегическое планирование воспроизводства минерально-сырьевой базы региона в условиях формирования рыночных отношений. Санкт-Петербург и Ленинградская область)" ("Regiooni mineraalsete toorainete baasi taastootmise strateegiline planeerimine turusuhete kujunemise tingimustes. Peterburi ja Leningradi oblast"). Väitekiri tegeles suures osas Peterburisse sadama ja teede ehitamise tõhususega. Retsensentide seas olid [[Valeri Serdjukov]], [[Sergei Glazjev]] ja [[Mihhail Mednikov]]. [[25. märts]]il [[2006]] teatasid [[Washington]]i mõttekoja [[Brookings Institution]] uurijad, et väitekirjas oli 16 lehekülge peaaegu sõna-sõnalt maha kirjutatud [[1978]] ilmunud USA professorite [[William King]]i ja [[David Cleland]]i artikli "Strategic Planning and Policy" venekeelsest tõlkest, mille üks KGB-ga seotud instituut oli teinud 1982. Kuus diagrammi ja graafikut on peaaegu täpselt üle võetud. Plagiaadi avastajate [[Clifford Gaddy]] ja [[Igor Dantšenko]] arvates on Putin nende tööd hoolega lugenud ning rakendab seda Venemaa juhtimisel.<ref name="zXBFX" /><ref name="WvBrn" /> == Tegevus [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] juhina == [[Boriss Jeltsin]]i valitsusajal juhtis Putin esimese tsiviilisikuna [[FSB]]-d juulist [[1998]] märtsini [[1999]]. Ta sai ka [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] esimeheks. Ajal, mil Putin juhtis FSB-d, toimusid Venemaal septembris 1999. terroriaktid – [[Buinaksk]]is, [[Moskva]]s ja [[Volgodonsk]]is ([[1999. aasta Venemaa korteripommitamised]]), mille organiseerimises süüdistas endine Venemaa [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekuministeerium|JM]]-[[Venemaa Föderatsiooni Vastuluureteenistus|FSK]]-[[FSB]] töötaja [[Aleksandr Litvinenko]] FSB-d. == Tegevus peaministrina ja presidendi kohusetäitjana == {{Vaata|Vladimir Putini esimene valitsus}} Augustis 1999 nimetas Jeltsin ta [[Venemaa peaminister|Venemaa peaministriks]]. [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] käigus Venemaa õhujõudude poolt tsiviilobjektide pommitamist kommenteerides teatas Putin Venemaa peaministrina Venemaa televisioonikanali esinemises, kriminaal[[kurjategija]]te [[žargoon]]i kasutades, et Venemaa relvajõud hävitavad tšetšeene/terroriste igal pool valimata aega ja kohta: {{Tsitaat|Venemaa lennukid teostasid ja teostavad ka edaspidi rünnakuid Tšetšeenias ainult terroristide baaside suhtes, ja see jätkub kus ka terroristid ei asuks. …Me jälitame terroriste kõikjal. Kui lennujaamas – siis lennujaamas. Tähendab, Te vabandage mind aga kui tabame tualetis, siis lööme nad peldikus kasti '''''сортире их замочим''''', lõppude-lõpuks. Kõik, küsimus on suletud, lõplikult.|[[:ru:Мочить в сортире]]|}} Tšetšeenia sõja eduka lõpuleviimisega võitis Putin Venemaa elanikkonna poolehoiu ning [[valimistehnoloogi]]aid kasutades saavutas, et kui [[31. detsember|31. detsembril]] 1999 astus Jeltsin tagasi, nimetas ta Putini presidendi kohusetäitjaks. == Tegevus presidendina == [[Pilt:Vladimir Putin-6.jpg|thumb|Vladimir Putin]] [[26. märts]]il [[2000]] valiti Vladimir Putin Venemaa presidendiks. [[7. mai]]l astus ta ametisse. [[14. märts]]il [[2004]] valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. See ametiaeg algas 7. mail 2004. Venemaa presidendina alustas Vladimir Putin NSV Liidu idealiseerimist ning nimetas NSV Liidu lagunemist, millega üks kahest maailma üliriigist varises ootamatult kokku ja jõudude vahekord maailmas muutus radikaalselt, [[20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof|20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks]]<ref name="a13cn" /> ja Vene inimeste jaoks tõeliseks tragöödiaks, mille tagajärjel "kümned miljonid meie kaasmaalased ja kaaskodanikud leidsid end elavat Venemaast väljaspool." == 2008. aasta presidendivalimised == [[2. märts]]il [[2008]] toimunud [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|presidendivalimistel]] Vladimir Putin ei kandideerinud, sest Venemaa põhiseadus piirab presidendi järjestikust võimulolekut kahe ametiajaga ja vaatamata erinevatele spekulatsioonidele teatas Putin juba aegsasti, et ta ei kavatse võimulejäämiseks seadusemuudatust algatada. Presidendivalimised võitis tema soosik, asepeaminister [[Dmitri Medvedev]] (teiseks Putini kandidaadiks oli [[FSB]]-lane [[Sergei Ivanov]]), kes võttis Putinilt võimu üle [[7. mai]]l [[2008]] ja nimetas Putini peaministriks. == Tegevus peaministrina alates 2008. aastast == {{Vaata|Vladimir Putini teine valitsus}} [[Pilt:Dmitry Medvedev 12 November 2008-1.jpg|thumb|Medvedev ja Putin 12. novembril 2008]] Putin kinnitati peaministriks [[8. mai]]l 2008. 24.–25. juulil 2008 süüdistas ta kaevandusfirmat [[Mechel]] oma toodangu müümises Venemaale kallima hinnaga kui teistele riikidele ja maksudest kõrvale hiilimises. Selle tagajärjeks oli Mecheli aktsiahinna järsk langus, mis aitas kaasa Venemaa 2008. aasta finantskriisile.<ref name="fafWw" /> Detsembris 2008 protesteerisid [[Kaug-Ida]] elanikud välismaalt imporditud autodele uute maksude kehtestamise vastu ja nõudsid Putini tagasiastumist. Peaministri ja presidendina on Putin pooldanud ja teostanud Venemaal [[juhitav demokraatia|juhitava demokraatia]] põhimõtteid,<ref name="G0f2p" /> kasutades selleks valitseva partei "[[Ühtne Venemaa]]" ja riigiaparaadi [[administratiivressurss]]i. === Suhtekorraldus === Peaministrina on ta läbi viinud Venemaa jaoks enneolematuid [[Suhtekorraldus|PR]] aktsioone, avalikult ja demonstratiivselt rõhutanud oma [[macho]]mehelikku külge – lennanud hävituslennukiga, sõitnud miniallveelaevaga [[Mir-1]] [[Baikali järv]]es, teinud laialt kajastatud kalapüügiretki paljastatud [[torso]]ga; külastas looduskaitseala, kus ta "päästis" televisiooni võttegrupi, tehes juhuslikult käepärast olnud uinutirelvaga kahjutuks neid ähvardava [[ussuuri tiiger|ussuuri tiigri]]; külastades Kaug-Ida piirkondi [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ääres osales ta vaaladele [[satelliit]]jälgimisanduri kinnitamisel, mis võimaldab läbi viia teaduslike uuringuid vaalade liikumisteede kohta; andis välja oma [[DVD]] [[judo]] õpetusega koos Olümpia- ja maailmameistri [[Yasuhiro Yamashita]]ga; laste vastu suunatud hoolitsusega ([[Nikita Konkin]]i nimelise viieaastase poisi paljastatu kõhu suudlemine [[Moskva Kreml]]i lähedal), Siberi külastamisel [[John Wayne]] stiilis poseerimine hobuse seljas,<ref name="i8MGR" /> [[vaal]]apüük [[Kamtšatka]]l,<ref name="nZxjW" /> [[lumeleopard]]ide elu uuriv ekspeditsioon [[Tõva]] autonoomses piirkonnas,<ref name="BQt1u" /> 2010. aasta augustis toimunud [[metsapõleng]]ute ajal istus ta lenduriväljaõpet mitteomavana lennuki [[Be-200]], [[lennukitüür]]i taha ning teostas kustutamiseks vajaliku vee võttu lennuki kustutussüsteemi ja põlengupaigale heitmise jne. == Esinemine 2012. Lužniki staadioni rahvapeol == 23. veebruaril 2012 toimus Moskvas Lužniki staadionil relvajõudude pidupäeva puhul korraldatud rahvapidu, mis oli ametlikult mõeldud poliitilise kogunemise ja meeleavaldusena. Moscow New`s poliitilise osakonna vanemreporteri Anna Arutunyani silmade läbi sellel toimunud Putini esinemisest: ''""Me mäletame oma ''lapsepõlvest neid sõnu, mäletame sõdalasi, kes vandusid ustavust oma isamaale ning kes igatsesid selle eest surra!" … ''"Meiegi sureme ''Moskva eest'' ''Nagu kõik, kes ''surid sel lahinguteel!'' ''Võitlus ja surm, ''hüüdsime taas!'' ''Ja sel üleni ''verisel maal'' ''täitsime vande ''surra kodumaa raal!" '' ''Ühelt poolt ''ähvarduse ja teisalt lubadusega pikitud kõne kulmineerus morni hoiatusega:'' ''"Võitlus Venemaa eest jätkub. Võit jääb meile!" … Ta kutsus meid surema iseenda kui Venemaa kehastaja nimel … , manipuleerides ürgse igatsusega jagada oma pühade esiisade saatust.'' ''Seisin seal ''tardunult, …, sest ma tajusin toimuva salakavalat loogikat. Kuuldu oli otsekui ''kahvatu minevikupeegeldus ajast, kui inimesed igatsesid surra Stalini eest. Kurnatud, ületöötanud koduperenaisele, kes heitles igapäevaelu labaste pisiasjadega: nõelumata sokkidega, tilkuvate kraanidega, läbipõlenud elektrikorkidega ja kõige muuga, ning kes kulutas veelgi rohkem energiat selleks, et külmal ajal sooja saada, ning niisuguses maailmas laste kasvatamisega lausa Heraklese vägitegusid korda saatis, võis tunduda kuulsusrikas surm lausa ahvatlev. Praegu ei tunnistaks ta seda iialgi, isegi iseendalegi mitte, rääkimata juba valjusti väljaütlemisest, kuid just niisugust paganlikku tungi, Jumal teab mis eesmärgil, kasutaski ära Putin."'' <ref name="xQHMt" />'' == Isiklikku == [[Pilt:Putin (cropped).jpg|thumb|Putin, 2007]] === Keelteoskus === Lisaks [[vene keel]]ele oskab Putin soravalt ka [[saksa keel]]t.<ref>Vt nt Putini kõne Bundestagis: https://www.youtube.com/watch?v=9jyLQmyg9hs</ref> Saksamaal elades oli perekonna kodune keel saksa keel{{lisa viide}}. 2000. aastal presidendiks saades hakkas ta võtma [[inglise keel]]e tunde. Eraviisilistes vestlustes kasutab president inglise keelt, ametlikes olukordades ent jätkuvalt tõlgi abi. Esimene ametlik ingliskeelne sõnavõtt koosnes mõnest kaastundeavalduseks öeldud fraasist 2003. aastal [[Buckinghami palee]]s. Esimese täismahus, soravas inglise keeles kõne pidas Putin 119. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK-i]] istungjärgul [[4. juuli]]l [[2007]] [[Guatemala (linn)|Guatemalas]] [[Sotši]]le [[2014. aasta taliolümpiamängud|taliolümpia]] korraldamisõiguse kinnitamise puhul. Eesti keeles oskab ta öelda "tere-tere vana kere".<ref name="VgcYZ" /> === Varanduslik seis === 2007. aastal avaldatud majanduslike huvide deklaratsioonis teatas Putin oma varanduseks 3,7 miljonit rubla pangakontodel, 77,4-ruutmeetrise korteri Peterburis ja 260 panga [[Saint Petersburg Bank]] [[aktsia]]t turuhinnaga 5,36 [[USA dollar]]it aktsia kohta ja kaks 1960ndate autot [[Volga M21]], mis ta oma isalt päris. Tema [[2006]]. aasta sissetulek oli umbes 2 miljonit rubla. Väidetavalt hinnati [[Luure Keskagentuur|CIA]] [[2007]]. aasta salajases aruandes Putini varanduslikku seisu umbes 40 [[miljard]]ile [[USA dollar|dollarile]].<ref name="wU1LS" /><ref name="lF8f8" /> Arvatakse, et Putini tegelik varandus on palju suurem ning ta on üks Euroopa või maailma rikkamaid inimesi.<ref name="Ig4oT" /> Endise [[Riigiduuma]] esimehe [[Ivan Rõbkin]]i ja politoloog [[Stanislav Belkovski]] väitel kontrollib Putin ''[[offshore]]''-firmade kaudu 4,5% osalust (umbes 13 miljardit USD) [[Gazprom]]is, 37% (umbes 20 miljardit USD) [[Surgutneftegaz]]is ja 50% naftafirmas [[Gunvor]]. Neid väiteid ei ole siiski tõestatud ja Putin ise on seda eitanud.<ref name="uyV7I" /> 19.jaanuaril 2021. aastal avaldas Navalnõi Youtubes uurimuse "Putini loss. Kõige suurema altkäemaksu lugu"- seda hakati ehitama 2004. aastal. Asub Musta mere kaldal, Gelenziki lahest mööda randa 19 km lõuna suunas. 44°25'13"N 38°12'35"E === Perekond === [[28. juuli]]l [[1983]] abiellus ta [[Ljudmila Putina|Ljudmila Aleksandrovna Škrebnjovaga]]. Nad tutvusid Leningradis [[Arkadi Raikin]]i etendusel ja abiellusid kolme ja poole aasta pärast. 6. juunil 2013 teatasid nad ühisintervjuus telekanalile [[Rossija-24]] oma abielu lõppemisest. 1. aprillil 2014 teatas Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]], et abielu on ametlikult lahutatud.<ref name="e7yQp" /> Ljudmila Aleksandrovna on saksa keele õpetaja, varem töötas Kaliningradi lennurühmas stjuardessina. Ta on avalikkuse ette ilmunud harva. [[Anatoli Voropajev]] on Putini ja tema abikaasa elu ainetel teinud mängufilmi "Potselui ne dlja pressõ", mis ilmus [[DVD]]-na [[14. veebruar]]il [[2008]]. Kinodes seda näidatud ei ole.<ref name="lrEXj" /> Neil on kaks tütart: Marija (sündinud 1985, kui Putin õppis Moskvas) ja [[Katerina Tihhonova|Jekaterina]]<ref name="wqgOH" /> (sündinud [[1986]] [[Dresden]]is). Tütred käisid Moskva saksa koolis ning õppisid Peterburi ülikoolis. Nendest on avaldatud vähe fotosid.<ref name="1b0R8" /> Seoses [[Malaysia Airlinesi lend 17|Malaisia reisilennuki allatulistamisega Ida-Ukrainas]] [[17. juuli]]l [[2014]] ütles [[Holland]]i [[Hilversum]]i linnapea Pieter Broertjes sama aasta 23. juuli hommikul raadiojaamale antud intervjuus, et [[Voorschoten]]is oma hollandlasest poiss-sõbraga elav Vladimir Putini 29-aastane tütar Marija Putin tuleks riigist välja saata.<ref name="NPkwM" /> Hiljem vabandas Broertjes [[Twitter]]i kaudu, öeldes et tema märkus polnud tark.<ref name="MEGJn" /><ref name="mSweM" /><ref name="Pp6hW" /> Ajaleht [[Moskovski Korrespondent]] on teatanud, et Putin on 2008. aasta alguses Ljudmilast lahutatud ning [[15. juuni]]l [[2008]] oli tal plaanis abielluda [[Alina Kabajeva]]ga. Viimane on seda eitanud.<ref name="maomn" /> 18. aprillil lükkas ka Putin pressikonverentsil Itaalias selle kuulujutu ümber ning ka ajalehe omanik vabandas kontrollimata andmete avaldamise pärast.<ref name="XUBdR" /><ref name="WcPg3" /> === Koduloomad === Tal on olnud hulk koduloomi, kellest enamik on talle kingitud: kolm koera (must [[labradori retriiver]] [[Konni]]<ref name="PLAcS" /> ja kaks [[puudel|puudlit]]), [[kodukits]] tallega, [[poni]], [[hobune|hobused]], [[küülik]]ud, [[kalkun]]id, [[kukk|kuked]], [[kana]]d ja [[part|pardid]]. === Sport === [[Pilt:Vladimir Putin in Japan 3-5 September 2000-23.jpg|thumb|Vladimir Putin Jaapanis judo näidismatšil]] Ta innustus lapsena [[võitluskunstid]]est ning tuli lõpuks linna meistriks [[judo]]s, milles tal on [[must vöö]]. Ka Kremlis treenib ta ''[[dōjō]]''<nowiki>'s</nowiki>. Putin valdab ka [[poks]]i ja [[sambo]]t. Ta on meistersportlane [[sambo]]s ([[1973]]) ja [[judo]]s (1975). Samuti meeldib talle suusatada. Ta on tegutsenud [[treener]]ina. Osalemise eest kahekordse [[Maailmameister|maailmameistri]] [[Tagir Abdulajev]]i ettevalmistamises pälvis ta 1998. aastal [[Venemaa teeneline treener|Venemaa teenelise treeneri]] aunimetuse sambos.<ref name="tvc"/> === Religioon === Putin rõhutab oma õigeusu juuri (tema ema oli õigeusklik). Ema ja naabrinaine ristisid poisi isa eest salaja. Ta on presidendina avalikult osalenud õigeusu jumalateenistustes, tehes ristimärki ja küünlaid süüdates. Näiteks on televisioonis näidatud, kuidas ta [[2006]] osales jõulujumalateenistusel [[Istra]]s [[Uus-Jeruusalemma klooster|Uus-Jeruusalemma kloostris]]. Ei ole teada, et ta oleks armulaual käinud. Alates eluohtlikust tulekahjust suvilas 1990ndate alguses on Putin [[Vene Õigeusu Kirik]]u liige. Aastal [[1993]] sõitis Putin ametliku delegatsiooniga Iisraeli. Ema andis pojale kaasa tema ristimisristi, et poeg laseks selle Issanda Hauakirikus pühitseda. Putin tegi seda ning kannab sellest ajast seda risti.<ref name="3t9Nh" /> === Muud === On olemas ka Vladimir Putini nimeline tomatisort.<ref name="378Z6" /> 1999. aastal kaalus Putin 75 kg. Ta on eri andmeil 165–170 sentimeetrit pikk. Endine abikaasa pidas Putinit heaks anekdoodivestjaks.<!--vestab praegugi, youtube'is mitmeid klippe--> 5. oktoobril 2008 nimetati [[Groznõi]] linnas [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigis]] paiknev Võidu prospekt Vladimir Putini auks ümber V. V. Putini nimeliseks prospektiks.<ref name="yw3vp" /> 2011. aastal nimetati [[Kõrgõzstan]]is [[Tjan-Šan]]is asuv 4446 m kõrgune mäetipp Vladimir Putini tipuks. Väidetavalt pole 15 aastat absoluutset võimu teda mitte üksnes moraalselt, vaid ka intellektuaalselt laostanud. Väidetavalt pole Putin siiani õppinud internetti kasutama (eelistab eritoimikuid, mille asetavad tema lauale eriväljaõppe saanud inimesed).<ref name="B6Xkg" /> == Oletused == === Mitteametlik versioon Putini päritolu kohta === On väidetud, et Putin sündis tegelikult 1950, tema tegelik ema on Vera Nikolajevna Putina (sündinud 1926 [[Permi oblast]]i [[Terehhino]] külas (praegu [[Otšorõ]] linna koosseisus)) ja tema tegelik isa oli Platon Privalov. 1960. aasta paiku anti laps algul ema vanematele Mihhail Illarionovitš Putinile ja Anna Iljinitšna Putinile ning hiljem olevat ta antud nende kaugele sugulasele Vladimir Spiridonovitš Putinile, kelle perekond olevat lapse sünnitunnistust muuta lasknud. Putini väidetav ema (praeguse perekonnanimega Osepašvili) elab Gruusias [[Metehhi]] külas (kus ka Putin ise olevat 3–9-aastasena elanud) ning tal on veel kaks tütart ja poeg. Putin on väidetava emaga väliselt sarnane ning Vera Nikolajevna poega tundnud inimesed, sealhulgas ema ise, arvavad teda hilisemas presidendis ära tundvat. Seda versiooni on levitanud teiste seas [[Vladimir Pribõlovski]] ja [[Juri Felštinski]].<ref name="cCtaB" /> Selle oletuse vastu räägib asjaolu, et [[Otšorõ]] lastekodus säilinud dokumentide järgi oli kasvandik Vladimir Spiridonovitš Putin sealses lastekodus 1968. aastani. 15. jaanuaril 1968 asus ta elama [[Tšernuška]] linna 62. ametikooli ühiselamusse. Pärast kooli lõpetamist asus ta tööle luurepuurimiskontori nr 7 puurija abina. Tal oli pere kahe lapsega. 1991. aasta paiku lahkus ta töö lõppemise tõttu linnast.<ref name="LWiEO" /> == Tunnustus == * Orden [[Austuse märk]] (1988){{lisa viide}} * [[Austuse orden]] (1996){{lisa viide}} * [[Venemaa teeneline treener]] (1998, sambos)<ref name="tvc"/> * [[Hồ Chí Minhi orden]] (Vietnam, 2001) * [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] (2004) * [[Vabastaja orden]] (Venezuela, 2010) * [[Konfutsiuse rahupreemia]] (Hiina RV, 2011)<ref name="khGlw" /> * [[Taekwondo]] ausuurmeister (2013) == Vaata ka == * [[President (film)|"President"]] – ametlik dokumentaalfilm Putinist * [[Putin – huilo]] * [[Putinism]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="o2036">{{cite web|url=https://edition.cnn.com/2020/07/01/europe/russia-referendum-putin-power-2036-intl/index.html |title=Russian voters overwhelmingly back a ploy by President Vladimir Putin to rule until 2036 |trans-title= |publisher=CNN |date=2. juuli 2020, 08:34 |accessdate=2.07.2020 |website= |language=en |authors=Nathan Hodge ja Mary Ilyushina |quote=The vote paves the way for Putin, who has ruled for two decades, to remain president until 2036. }}</ref> <ref name="o2036_2">{{cite web|url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-referendum-putin-07-01-20-intl/h_c2e80dc02c19770fccb3adbce2430ff4 |title=Putin's ploy to extend rule backed by Russians: live updates |trans-title= |publisher=CNN |date=1. juuli 2020, 04:29 |accessdate=2.07.2020 |language=en |authors=Nathan Hodge ja Mary Ilyushina}}</ref> <ref name="kremlin">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter2.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="bookchapter4">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter4.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="zv5VJ">[https://web.archive.org/web/20071223131058/http://www.gzt.ru/politics/2007/10/01/180923.html Путин отказался стать членом партии "Единая Россия"], gazeta.ru, 1. oktoober 2007</ref> <ref name="KLtwu">[https://web.archive.org/web/20140303161537/http://moshlisselburg.ru/newz/661-2011-01-21-15-47-39 В одном полку с Путиным], moshlisselburg.ru, 21.01.2011</ref> <ref name="QB70X">{{Netiviide |url=http://members.fortunecity.com/lubianka/xyu3vvp/vvp_kgb_cv.htm |pealkiri=ПОПЫТКА РЕКОНСТРУКЦИИ ИСТИННОГО ПОСЛУЖНОГО СПИСКА ОФИЦЕРА "РАЗВЕДКИ" ПУТИНА |vaadatud=2009-12-13 |arhiivimisaeg=2009-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091213044623/http://members.fortunecity.com/lubianka/xyu3vvp/vvp_kgb_cv.htm |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="sMFrG">[http://ricerca.repubblica.it/repubblica/archivio/repubblica/2001/07/11/putin-le-bugie-sul-kgb.html Putin, le bugie sul Kgb. Repubblica — 11 luglio 2001]</ref> <ref name="ogGKw">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter3.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="xgEhm">[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/russiagov/putin.htm Putin's Career Rooted in Russia's KGB] Washington Post, 30. juuni 2000</ref> <ref name="nzimC">[http://www.compromat.ru/page_9360.htm Путин в разведке: "завклубом" или "суперагент"?]</ref> <ref name="XN41b">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter5.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="BRjPW">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter6.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="db2F6">Юрий Фельштинский, Владимир Прибыловский, [https://web.archive.org/web/20110725200206/http://www.corporation-kgb.org/?page=3 КОРПОРАЦИЯ. РОССИЯ И КГБ ВО ВРЕМЕНА ПРЕЗИДЕНТА ПУТИНА]</ref> <ref name="vFxW3">[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/russiagov/putin.htm Putin's Career Rooted in Russia's KGB]</ref> <ref name="u7c9x">[[Boriss Višnevski]]: [https://web.archive.org/web/20080118111356/http://www2.spb.yabloko.ru/News/articles/vish_putin.htm О биографии В.Путина], Izvestija, 12. august 1999</ref> <ref name="z7Fkx">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter6.shtml Ot pervogo Litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="Vsp06">[https://web.archive.org/web/20080118111356/http://www2.spb.yabloko.ru/News/articles/vish_putin.htm О биографии В.Путина] Izvestija, 12. august 1999</ref> <ref name="0pG3x">[http://compromat.ru/main/putin/saliedokl.htm Komisjoni aruanne ja Peterburi linnanõukogu otsus]</ref> <ref name="Tag5Q">[https://web.archive.org/web/20021124114709/http://www.inosmi.ru/print/141222.html Пятно на репутации Незапятнанного], inosmi.ru ajalehe Newsweek artikli järgi 27. augustist 2001</ref> <ref name="wQz4F">[http://2005.novayagazeta.ru/nomer/2005/18n/n18n-s00.shtml ЕСТЬ ВОПРОСЫ К СВИДЕТЕЛЮ: ПРЕЗИДЕНТУ РОССИИ: Они возникают после прочтения документов прокуратуры Лихтенштейна], Novaja Gazeta, 14. märts 2005</ref> <ref name="Fu6kv">[http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=149013 Имя г-на Путина всплывает в деле об отмывании денег в Лихтенштейне], Kommersant, 27. mai 2000; ajalehest Le Monde</ref> <ref name="4xL2B">[http://www.sovsekretno.ru/magazines/article/514 Неразборчивые связи северной столицы], Soveršenno Sekretno, august 2000</ref> <ref name="n5eSo">[https://web.archive.org/web/20070814204327/http://www.anticompromat.ru/putin/spag2007.html Katkend Vladimir Pribõlovski ja Juri Felštinski raamatust Операция "Наследник"], anticompromat.ru</ref> <ref name="zXBFX">[http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/article695235.ece Putin accused of plagiarising his PhD thesis], Sunday Times, 26. märts 2006</ref> <ref name="WvBrn">[http://www.pittsburghlive.com/x/pittsburghtrib/s_437473.html Putin plagiarized from Pitt professors], Pittsburgh Tribune Review, 28. märts 2006</ref> <ref name="a13cn">[http://www.epl.ee/news/valismaa/putin-nimetas-noukogude-liidu-kokkuvarisemist-sajandi-katastroofiks.d?id=51009098 Putin nimetas Nõukogude Liidu kokkuvarisemist sajandi katastroofiks], Eesti Päevaleht, 26. aprill 2005</ref> <ref name="fafWw">[http://www.postimees.ee/?id=22921 "Putini rünnak maksis aktsiaturule kümneid miljardeid"] Postimees, 26. juuli 2008</ref> <ref name="G0f2p">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putin-lubaks-rahval-kubernere-valida-presidendi-kinnitatud-kandidaatide-hulgast.d?id=63348684 Putin lubaks rahval kubernere valida presidendi kinnitatud kandidaatide hulgast], Delfi.ee, 15. detsember 2011</ref> <ref name="i8MGR">[http://www.elu24.ee/?id=233946 Vladimir Putinist sai John Wayne?], [[elu24.ee]], 8.03.2010</ref> <ref name="nZxjW">[http://www.guardian.co.uk/world/2010/aug/25/vladimir-putin-whale-dart-russia Vladimir Putin finally gets his whale in macho stunt], www.guardian.co.uk, 25 August 2010</ref> <ref name="BQt1u">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-machomees-vladimir-putin-tegutseb-jalle.d?id=34443273 Machomees Vladimir Putin tegutseb jälle!], www.Publik.ee, 31. oktoober 2010</ref> <ref name="xQHMt">Anna Arutunyan ''Müstiline Putin'' Ajakirjade Kirjastus 2012 lk 273–274</ref> <ref name="VgcYZ">http://www.postimees.ee/2637178/putin-raakis-pressikonverentsil-eesti-keelt</ref> <ref name="wU1LS">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-35385445 |title='Putin is corrupt' says US Treasury |publisher=[[BBC News Online]] |date=25. jaanuar 2016 |accessdate=25. jaanuar 2016 |language=inglise}}</ref> <ref name="lF8f8">{{Cite web|url=http://mediarnbo.org/2016/01/27/bbc-one-velikobritaniya-sekretnyie-bogatstva-putina-video/?lang=ru |title=BBC One (Великобритания): Секретные богатства Путина (ВИДЕО) |publisher=BBC One / URJKN |date=27. jaanuar 2016 |accessdate=28. jaanuaril 2016 |language=vene}}</ref> <ref name="Ig4oT">{{Cite web|url=http://www.nytimes.com/2012/08/28/world/europe/for-russia-president-vladimir-putin-report-says-perks-are-piling-up.html?_r=2&smid=tw-nytimes&seid=auto& |title=For Putin, Report Says, State Perks Pile High |publisher=[[The New York Times]] |date=27. august 2012 |accessdate=16. juuli 2014 |first1=Andrew E. |last1=Kramer |website=www.nytimes.com |language=inglise}}</ref> <ref name="uyV7I">14. veebruari 2008 pressikonverentsil esitatud küsimusele, kas ta on Euroopa rikkaim inimene (40 mld USD), [http://en.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Putin#Personal_wealth vastas Vladimir Putin eitavalt].</ref> <ref name="e7yQp">[http://tass.ru/politika/1090615 В Кремле подтвердили, что Путин официально развелся], tass.ru. 1. aprill 2014</ref> <ref name="lrEXj">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/7230404.stm Film 'reveals' Putin's love life], BBC News, 6. veebruar 2008</ref> <ref name="wqgOH">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putini-noorim-tutar-abiellub-korealasega.d?id=34391383 Putini noorim tütar abiellub korealasega], www.DELFI.ee, 29. oktoober 2010</ref> <ref name="1b0R8">{{Cite web|url=http://www.businessinsider.com/the-mysterious-daughters-of-vladimir-putin-2012-8 |title=Here's All We Know About The Mysterious Daughters Of Vladimir Putin |publisher=Business Insider |date=28. august 2012 |accessdate=16. juuli 2014 |first1=Julie |last1=Zeveloff |website=www.businessinsider.com |language=inglise}}</ref> <ref name="NPkwM">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/world/2014/jul/23/mh17-dutch-mayor-vladimir-putin-daughter-deport |title=MH17: Dutch mayor wants Vladimir Putin's daughter Maria deported |publisher=[[The Guardian]] |date=23. juuli 2014, 13:46 |accessdate=23. juulil 2014 |first1=Philip |last1= Oltermann |first2= Shaun |last2=Walker |website=www.theguardian.com |language=inglise}}</ref> <ref name="MEGJn">[https://twitter.com/pieterbroertjes/status/491872935519727616 Pieter Broertjes], Twitter, 23. juuli 2014</ref> <ref name="mSweM">{{Cite web |url=http://www.news.com.au/world/maria-putin-living-in-holland-causes-outrage-after-mh17-disaster/story-fndir2ev-1227000267513 |title=Maria Putin living in Holland causes outrage after MH17 disaster |publisher=news.com.au |date=25. juuli 2014 |accessdate=25. juuli 2014 |language=inglise |archive-date=2014-07-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140725172023/http://www.news.com.au/world/maria-putin-living-in-holland-causes-outrage-after-mh17-disaster/story-fndir2ev-1227000267513 |url-status=dead }}</ref> <ref name="Pp6hW">{{Cite web|url=http://www.mirror.co.uk/news/world-news/flight-mh17-vladimir-putins-daughter-3909500 |title=Flight MH17: Vladimir Putin's daughter flees £2million Dutch penthouse flat as fury grows over jet tragedy |publisher=[[Daily Mirror]] |date=25. juuli 2014 |accessdate=25. juuli 2014 |first1= |last1= |language=inglise}}</ref> <ref name="maomn">[[Aadu Hiietamm]]: [https://www.ohtuleht.ee/275807 Vene ajaleht: Putin võtab 15. juunil uue noore naise], Õhtuleht, 17. aprill 2008</ref> <ref name="XUBdR">{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/180408/esileht/valisuudised/324852.php |pealkiri=Putin tõrjus kuulujutte väidetavast abiellumisest Kabajevaga |vaadatud=2008-04-18 |arhiivimisaeg=2008-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080421211959/http://www.postimees.ee/180408/esileht/valisuudised/324852.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="WcPg3">[http://www.epl.ee/artikkel/426167 Putini lahutusest kirjutanud leht raputas endale tuhka pähe]</ref> <ref name="PLAcS">[https://www.ohtuleht.ee/399324 Saksa ajaleht: Putin kasutas Merkeli mõjutamiseks koera], Õhtuleht, 21.10.2010</ref> <ref name="3t9Nh">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter1.shtml Ot pervogo litsa: Razgovorõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="378Z6">Kaivo Kopli: [http://www.epl.ee/artikkel/216877 "Putini juubel kujunes kasvava isikukultuse kulminat­siooniks"] Ärileht (Eesti Päevaleht), 8. oktoober 2002</ref> <ref name="yw3vp">{{netiviide | url =http://www.newsru.com/russia/05oct2008/put.html | pealkiri = Главный проспект Грозного назван именем В.В. Путина| keel = vene}}</ref> <ref name="B6Xkg">[http://arvamus.postimees.ee/2976833/viktor-senderovits-soda-kui-emake-armas Viktor Šenderovitš. ''Sõda kui emake armas''. PM 03.11.2014]</ref> <ref name="cCtaB">[https://web.archive.org/web/20071012120541/http://subbota.com/2004/03/04/li030.html Who is Mr. Putin], Subbota, 4. märts 2004</ref> <ref name="LWiEO">[http://www.polit.ru/bbs/2006/06/13/gp.html "МК": одноклассники дразнили Путина], polit.ru, 13. juuni 2006</ref> <ref name="khGlw">[http://www.ohtuleht.ee/452312 Vladimir Putin sai sõdade alustamise eest rahupreemia]</ref> <ref name="tvc">[http://www.tvc.ru/news/show/id/72823 Спортивные увлечения Владимира Путина]. tvc.ru</ref> }} == Kirjandus == * [[Sergei Kovaljov]], "Putini sõda". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[2000]], nr. 2/3, lk. 152–168 * [[Natalya Givorkyan]], [[Andre Kolisnikov]], [[Natalya Timakova]], "Kes te olete, härra president?" (vestlusi Vladimir Putiniga). Vene keelest tõlkinud [[Tanja Mänd]]. [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], [[Tallinn]] [[2001]] * [[Alexander Rahr]], "Vladimir Putin. "Sakslane" Kremlis". Saksa keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]]. [[Olion]], Tallinn [[2002]] * [[Anna Politkovskaja]], "Putini Venemaa". Kirjastus Eesti Päevaleht, Tallinn [[2006]] ISBN 9985-9747-2-7 * [[Ben Judah]], "Vladimir Putini päev" / tõlkinud [[Marek Laane]]. – [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], november 2014, nr 11 (135), lk 5–7. *[[Gulnaz Sharafutdinova]]. Alexei Navalny vs. Vladimir Putin: When Politics Enter the Epic Realm. – ''Russian Review'', 2022, kd 81, nr 3, lk 561–565. *[[Dan Dungaciu]]. Religie, politică și "corectitudine politică" în Europa. De ce lasă Bruxelles-ul liber spațiul valorilor tradiționale pentru Vladimir Putin? – ''Revista de Știinţe Politice şi Relaţii Internaţionale'', 2002, kd XIX, nr 1, lk 8–19. *[[Ian Hill]]. Putin's tragic miscalculation. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 2–5. *[[Dmitry Shlapentokh]]. Putin and Ukraine: power and the construction of history. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 6–9. *[[Rouben Azizian]] The path to war. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 10–12. *[[Corina Filipescu]]. Synthetic personalization and the legitimization of the Crimean annexation: A discourse analysis of Vladimir Putin's March 2014 presidential address. – ''Discourse & Society'', 2022. *[[Natasha Lewis]]. On Ukraine. – ''Dissent'', 2022, kd 9, nr 2, lk 4–5. *[[Hillel Schenker]]. Russia-Ukraine, Israel-Palestine? – ''Palestine-Israel Journal of Politics, Economics & Culture'', 2022, kd 27, nr 1/2, lk 106–112. *[[Thomas Sherlock]]. ''Post-Soviet Affairs'', 2022, kd 38, lk 175–205. *[[Taras Lesiv]]. Putin's Descent: Iconography of the Last Judgment and Politics in Contemporary Ukraine. – ''Material Religion'', 2022, kd 18, nr 2, lk 182–202. *Russia versus the West: Facing the long‐term challenge. – ''Economic Affairs'', 2022, kd 42, nr 2, lk 385–394. == Välislingid == {{commonskat|Vladimir Putin}} {{vikitsitaat}} * [http://президент.рф/ Venemaa presidendi koduleht] * [http://ru.rodovid.org/wk/%D0%A1%D0%BB%D1%83%D0%B6%D0%B5%D0%B1%D0%BD%D0%B0%D1%8F:Tree/22637 Sugupuu saidil rodovod.org] * [http://www.kremlin.ru/articles/bookintro1.shtml Ot pervogo litsa: Razgovorõ s Vladimirom Putinõm], eluloolised intervjuud Putiniga * [http://www.putin-itogi.ru/ Putin ja korruptsioon] * [http://www.postimees.ee/180207/esileht/ak/245431.php Vladimir Putin: ühe peremehega maailm on hukatuslik] Postimees, 17. veebruar 2007 * [[Jaanus Piirsalu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/436885 "Putin tõendas, et tema sõna maksab endiselt"] EPL, 30. juuni 2008 * [[Aadu Hiietamm]]. [https://www.ohtuleht.ee/304367 "Putin: "Ma poon ta munepidi üles!""] Õhtuleht, 15. november 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=51526 "Putin: raketikilp on Venemaa vastu"] Postimees, 24. november 2008 * Jaanus Piirsalu. [http://www.epl.ee/artikkel/450081 "Putin ehitaks Euroopa julgeoleku kolmele eitusele"] EPL, 27. november 2008 * [[Heiki Suurkask]]. [http://www.epl.ee/artikkel/451092 "Medvedevi tooli hõivanud Putin näitas end Kremli õige valitsejana"] EPL, 5. detsember 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=60935 "Venemaalased valisid Vladimir Putini aasta inimeseks"] Postimees, 20. detsember 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/453656 "Putini rikkus sulab majanduskriisis"] EPL, 30. detsember 2008 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/article.php?id=20844181&l=fplead "Putin tõi Balti riike eeskujuks"] Delfi, 9. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=69369 "Putin tegi heategevuslikuks oksjoniks maali"] Postimees, 14. jaanuar 2009 * [http://uudised.err.ee/index.php?06151460 "Putini loodud maali hinnaks kujunes 37 miljonit rubla"] ERR, 18. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=72976 "Putini reiting vajus Medvedeviga ligilähedasele tasemele"] Postimees, 23. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=75346 "Putin: rahvusvaheline majanduskriis on täiuslik torm"] Postimees, 28. jaanuar 2009 * [[Kalev Kask]]. [http://www.epl.ee/artikkel/457971 "Putin: Euroopa Liit rikub Vene vähemuse õigusi"] EPL, 6. veebruar 2009 * [[Aleksander Etkind]]. [http://www.epl.ee/artikkel/478078 "Putini ajalootunnid"] EPL, 17. september 2009 * [[Inga Höglund]]. [http://www.postimees.ee/?id=364435 Putin sattus korruptsiooniskandaali], 30. detsember 2010, postimees.ee * [http://www.elu24.ee/620694/ Saksa luuredokumendid: Putin oli naisepeksja ja võrgutaja], elu24.ee, 3. november 2011 * [http://arvamus.postimees.ee/2642278/veljo-kuusk-putini-aasta Veljo Kuusk. Putini aasta], postimees.ee, 25. detsember 2013 * [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raamat-paljastab-president-putini-salajase-elu-internetti-kardab-eelistab-lihtsat-toitu-paeva-alustab-tabloididega.d?id=69420985 Raamat paljastab president Putini salajase elu: internetti kardab, eelistab lihtsat toitu, päeva alustab tabloididega], delfi.ee, 25. juuli 2014 * [http://www.telegraph.co.uk/news/picturegalleries/worldnews/10353374/In-pictures-Vladimir-Putin-man-of-action.html In pictures: Vladimir Putin – man of action]. ''[[The Daily Telegraph|The Telegraph]]''. [[30. september]] [[2014]]. * Steve Rosenberg. [http://www.bbc.com/news/world-europe-29513589 In pictures: The 12 Labours of... Putin] [Pildid&nbsp;– Putini 12 [[Heraklese vägitööd|vägitööd]]<nowiki>]</nowiki>. ''[[BBC News Online]]''. [[7. oktoober]] [[2014]]. * Chris Bowlby. [http://www.bbc.com/news/magazine-32066222 Vladimir Putin's formative German years], ''[[BBC News Online]]'', [[27. märts]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * Noah Rayman. [http://time.com/3820529/vladimir-putin-youth-pictures/ See Pictures of a Young Vladimir Putin], ''[[Time]]'', [[16. aprill]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> * [https://www.bbc.com/news/world-europe-50729110 Vladimir Putin: 20 years in 20 photos], BBC News, 14. detsember 2019 * [https://www.bbc.co.uk/programmes/m0015nfd/episodes/player Putin] (u 30 min kestusega helisalvestused). BBC Radio, 15. märts 2022 * Luke Harding, 21. detsember 2007, [http://www.guardian.co.uk/world/2007/dec/21/russia.topstories3/print Putin, the Kremlin power struggle and the $40bn fortune], The Guardian, guardian.co.uk * 2 Dec 2010, Andy Bloxham, [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/wikileaks/8175406/WikiLeaks-Putins-secret-billions.html WikiLeaks: Putin's 'secret billions'], Telegraph, telegraph.co.uk * 24. juuni 2010, [http://www.dw.de/%D0%B7%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%8C-%D0%B6%D0%B8%D0%BB-%D0%B8-%D1%80%D0%B0%D0%B1%D0%BE%D1%82%D0%B0%D0%BB-%D0%BF%D0%BE%D0%B4%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B8%D0%BA-%D0%BF%D1%83%D1%82%D0%B8%D0%BD-%D1%8D%D0%BA%D1%81%D0%BA%D1%83%D1%80%D1%81%D0%B8%D1%8F-%D0%BF%D0%BE-%D0%B4%D1%80%D0%B5%D0%B7%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%83/a-5690923-1 Deutsche Welle: Здесь жил и работал подполковник Путин: экскурсия по Дрездену], dw.de * 16. detsember 2013, By Christian Neef and Matthias Schepp, [http://www.spiegel.de/international/europe/how-vladimir-putin-ruthlessly-maintains-russia-s-grip-on-the-east-a-939286-druck.html Maintaining Russian Power: How Putin Outfoxed the West], spiegel.de * 19. detsember 2013, [http://www.zeit.de/2013/52/wladimir-putin-kgb-agent-ddr Wladimir Putin: "Honecker wäre stolz auf ihn"], zeit.de * 29. juuli 2014, [http://edition.cnn.com/video/data/2.0/video/world/2014/07/29/id-vladimir-putin-private-life-judah.cnn-ap.html Ben Judah. Fragile Empire: How Russia Fell In and Out of Love with Vladimir Putin], intervjuu autoriga, [[CNN]], 5:29 * [[6. veebruar]] [[2015]], [[Thomas Gomart]], [http://www.lefigaro.fr/vox/monde/2015/02/06/31002-20150206ARTFIG00236-vladimir-poutine-se-reve-en-nicolas-ier.php Vladimir Poutine se rêve en Nicolas Ier], [[Le Figaro]] <small>(''prantsuse keeles'')</small> * [[13. märts]], [http://www.blick.ch/news/schweiz/tessin/heisses-geruecht-um-alina-kabajewa-bringt-sie-putins-kind-im-tessin-zur-welt-id3563547.html Bringt sie Putins Kind im Tessin zur Welt?] <small>(''saksa keeles'')</small> * [[13. märts]] [[2015]], Roland Oliphant, [http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/vladimir-putin/11471579/Vladimir-Putins-girlfriend-has-given-birth.html Vladimir Putin's 'girlfriend has given birth'], ''[[The Daily Telegraph|The Telegraph]]'' <small>(''inglise keeles'')</small> * [[28. aprill]] 2015, Natalia Dvali, [http://gordonua.com/publications/Sokursnik-Putina-eks-razvedchik-KGB-Vy-serezno-dumaete-chto-Putin-delayushchiy-podtyazhku-lica-razvyazhet-yadernuyu-voynu-U-nego-ot-straha-botoks-potechet-77899.html Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну? У него от страха ботокс потечет], http://gordonua.com ** 28. aprill 2015, [http://www.szona.org/sokursnik-putina-eks-razvedchik-kgb-vy-serezno-dumaete-chto-putin-delayushhij-podtyazhku-litsa-razvyazhet-yadernuyu-vojnu/ Сокурсник Путина, экс-разведчик КГБ: Вы серьезно думаете, что Путин, делающий подтяжку лица, развяжет ядерную войну?], szona.org * 30. juuli 2015, David Crawford, Marcus Bensmann, [https://correctiv.org/en/investigations/system-putin/article/2015/07/30/putins-early-years/ Putin's early years], correctiv.org ** 7. august 2015, [http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=72164697 Delfi: Putin proovis spioonipäevadel üht teadlast pornoga šantažeerida ja juhtis kurikuulsat neonatsi], delfi.ee (vt ka https://correctiv.org/recherchen/system-putin/artikel/2015/07/30/putins-fruehe-jahre/ Putins frühe Jahre) * Marc Bennetts, 11. märts 2020, [https://www.thetimes.co.uk/edition/world/president-putin-grabs-power-in-russia-for-a-further-16-years-g53spds28 President Putin grabs power in Russia for a further 16 years], [[The Times]] * KN - [[Kieler Nachrichten]], kn-online.de ** 18:04 07.02.2022, [https://www.kn-online.de/Nachrichten/Schleswig-Holstein/Nord-Ostsee-Kanal-Putins-Luxusjacht-Graceful-auf-dem-Weg-nach-Russland Nord-Ostsee-Kanal: Putins Luxusjacht auf dem Weg nach Russland] ** 18:07 07.02.2022, [https://www.kn-online.de/Nachrichten/Schleswig-Holstein/Hamburger-Hafen-Putins-Luxusjacht-Bug-an-Bug-mit-der-Korvette-Emden Deutsche Korvette Bug an Bug mit der Privatjacht von Wladimir Putin] * [https://www.youtube.com/watch?v=tsEDBHT3hn4 Кто убил Собчака, контролировал Ельцина и настоящая мать путина. Юрий Фельштинский], [[Nataša Vlaštšenko]] intervjuu [[Juri Felštinski]]ga, 4. juuli 2020 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Nikolai Dmitrijevitš Kovaljov]] | nimi=[[FSB]] direktor | aeg=[[1998]]–[[1999]] | järgnev=[[Nikolai Patrušev]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Sergei Stepašin]] | nimi=[[Venemaa peaminister]] | aeg=[[1999]]–[[2000]] | järgnev=[[Mihhail Kasjanov]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Boriss Jeltsin]] | nimi=[[Venemaa president]] | aeg=[[1999]]–[[2008]] | järgnev=[[Dmitri Medvedev]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Viktor Zubkov]] | nimi=[[Venemaa peaminister]] | aeg=[[2008]]–[[2012]] | järgnev=[[Viktor Zubkov]] (kohusetäitja)}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Dmitri Medvedev]] | nimi=[[Venemaa president]] | aeg=[[2012]]– | järgnev=}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Putin, Vladimir}} [[Kategooria:Venemaa presidendid]] [[Kategooria:Venemaa peaministrid]] [[Kategooria:Vladimir Putin| ]] [[Kategooria:KGB ohvitserid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sportlased]] [[Kategooria:Judokad]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] 5qebss7j980co3sk7z1re3fo48wbujf 0 10276 6166128 6161061 2022-07-23T10:56:19Z Velirand 67997 /* B */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhetslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Naci Ağbal]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Hossein Amir-Abdollahian]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Azali Assoumani]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Clement Attlee]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Jorge Batlle]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Paul Bérenger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Tuija Brax]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Jan Brewer]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Carme Chacón]] *[[René Chaloult]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clement]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[René Cornejo]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns (keemik)|Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Mikael Damberg]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] == E == *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Mihai Fifor]] *[[Vlad Filat]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gál]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Aristides Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Oleksi Gontšaruk]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[David Granger]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Matt Hancock]] *[[Tobias Hans]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Josh Hawley]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Joseph Iléo]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Tomomi Inada]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Volker Kauder]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Petra Kelly]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Željko Komšić]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Igor Levitin]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Edgar Lungu]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Vasile Milea]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Vladimir Milov]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Irene Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Prokop Murra]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Eva Nordmark]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Katalin Novák]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[David W. Panuelo]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Göran Persson]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Fabian Picardo]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Alois Pisnik]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Miroslav Poche]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Colin Powell]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohhir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Julia Reda]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Mark Rutte]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Nikola Selaković]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Freundel Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Jekaterina Zahharijeva]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Willy Telavi]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Nils Torvalds]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Oscar Valdés]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Radu Vasile]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Paul Verner]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Jakub Vrána]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Manfred Walther]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Sergei Witte]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] jjm9j9xr34185u300b6qvansifwucql 6166146 6166128 2022-07-23T11:29:41Z Velirand 67997 /* W */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhetslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Naci Ağbal]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Hossein Amir-Abdollahian]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Azali Assoumani]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Clement Attlee]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Jorge Batlle]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Paul Bérenger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Tuija Brax]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Jan Brewer]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Carme Chacón]] *[[René Chaloult]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clement]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[René Cornejo]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns (keemik)|Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Mikael Damberg]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] == E == *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Mihai Fifor]] *[[Vlad Filat]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gál]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Aristides Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Oleksi Gontšaruk]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[David Granger]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Matt Hancock]] *[[Tobias Hans]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Josh Hawley]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Joseph Iléo]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Tomomi Inada]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Volker Kauder]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Petra Kelly]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Željko Komšić]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Igor Levitin]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Edgar Lungu]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Vasile Milea]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Vladimir Milov]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Irene Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Prokop Murra]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Eva Nordmark]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Katalin Novák]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[David W. Panuelo]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Göran Persson]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Fabian Picardo]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Alois Pisnik]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Miroslav Poche]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Colin Powell]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohhir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Julia Reda]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Mark Rutte]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Nikola Selaković]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Freundel Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Jekaterina Zahharijeva]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Willy Telavi]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Nils Torvalds]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Oscar Valdés]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Radu Vasile]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Paul Verner]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Jakub Vrána]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Manfred Walther]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Sergei Witte]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] hcbysbjj3xfyyouq09j0q5unu793bw6 0 12286 6165609 6157583 2022-07-22T14:16:33Z Andres 5 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}} {{lisa infot}} [[File:Petersdom von Engelsburg gesehen.jpg|pisi|[[Püha Peetruse basiilika]]]] '''Katoliku kirik''' ehk '''roomakatoliku kirik''' ([[ladina keel|ladina]] ''Sancta Romana Ecclesia'' 'püha Rooma kirik') on maailma suurim [[kristlus|kristlik]] [[Kirik (institutsioon)|kirik]] (üle 1,2 miljardi liikme).<ref name="Cath pop steady">[http://ncronline.org/news/faith-parish/vatican-statistics-report-church-growth-remains-steady-worldwide Vatican statistics report church growth remains steady worldwide] National Catholic Reporter, 02.05.2014 (vaadatud 18.04.2015)</ref> Tegemist on maailma ühe vanima usuühinguga, mis on mänginud olulist rolli [[läänemaailm]]a ajaloos.<ref>O'Collins, Gerald; Farrugia, Maria. ''Catholicism: The Story of Catholic Christianity.'' Oxford University Press, 2003, v.</ref> Katoliku kiriku hierarhia tipus seisab [[Rooma piiskop]], keda nimetatakse ka [[paavst]]iks. Kiriku peamised uskumused on kokku võetud [[Nikaia usutunnistus]]es ja [[apostellik usutunnistus|apostellikus usutunnistuses]]; [[protestantism|protestantlikest kirikutest]] eristab katoliku kirikut eelkõige seitsme [[sakrament|sakramendi]] ja paavsti ülemvõimu tunnistamine.<ref>Stanford, Peter. [http://www.bbc.co.uk/religion/religions/christianity/catholic/catholic_1.shtml Roman Catholic Church] BBC Religions, 29.06.2011 (vaadatud 18.04.2015)</ref> [[Katoliiklus]]e seisukohalt on katoliku kirik ainuõndsakstegev [[püha]] [[asutus]] ning [[Jumalariik|Jumalariigi]] nähtav kehastus maa peal. [[1054]]. aastal toimunud [[Suur kirikulõhe|suure kirikulõhe]] tagajärjel lõhenes ühtne, ortodoksne ja katoolne kirik [[õigeusu kirik|õigeusu]] ja katoliku kirikuks. == Organisatsioon == Katoliku kiriku pea on [[Rooma]] [[piiskop]] ehk [[paavst]], keda peetakse [[Kristus]]e asemikuks maa peal. Paavst on [[Paavsti ilmeksimatus|ilmeksimatu]] ametlikes (''ex cathedra'') seisukohavõttudes, mis puudutavad moraali ja usku. Ühtlasi on paavst [[Vatikan]]i linnriigi pea. Katoliku kiriku kõrgeim [[organ]] on [[kirikukogu]], kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Täidesaatva ning juriidilise organina tegutseb paavsti juures [[Rooma kuuria]], mille arvukaid ametkondi ([[kongregatsioon]]e) juhivad [[kardinal]]id. Paavsti surma korral valib kardinalide [[kolleegium]] ([[konklaav]]) uue kirikupea, kelleks võib olla iga meessoost isik. == Riitused == Katoliiklastel ja [[õigeusk]]likel on seitse [[sakrament]]i: [[ristimine|ristimise]],<ref>Märkus. Ristimine on seitsmest sakramendist ainus, mida eluohtlikus olukorras võib erandina toimetada ilma preestripühitsuseta inimene. Kuid ka siis peavad täidetud olema teatud tingimused: ristija peab ise olema usklik ristitud inimene ning ristimisel tuleb kasutada selle sakramendi toimetamiseks määratud palvevormelit ja vett.</ref> [[konfirmatsioon]]i, [[armulaua sakrament|armulaua]], [[abielu sakrament|abielu]], [[vaimulikuseisuse sakrament|vaimulikuseisuse]], [[meeleparanduse sakrament|meeleparanduse]] ja [[haigete salvimise sakrament]]. Iga sakrament kannab nähtamatut jumalaarmu, mida nähtavalt väljendavad märk, žestid ja ettemääratud sõnad. Oma [[pühitsemine|pühitsemis]][[võim]]u (vt [[sakrament]]ide pühitsemine ja jagamine) annab katoliku kirik [[Vaimulikuseisuse sakrament|vaimulikuametisse pühitsemise sakramendi]] kaudu edasi [[preester|preestriseisuse]] liikmeile, kes on [[inimene|inimese]] ja [[Jumal]]a vahendajad. Ladina riituses on vaimulikule normiks [[tsölibaat]]. [[Kirik (institutsioon)|Kiriku]] [[haldus]]liku jaotuse põhiüksus on [[kogudus]]test koosnev [[diötsees]] ehk piiskopkond, mida haldab piiskop. Jumalateenistuse põhivormid on [[missa]], [[laudes]], [[vesper]], [[vigiilia]] jt. Nende kõrval korraldatakse [[protsessioon]]e, [[palverännak]]uid ja muid [[rituaal|kombetalitusi]]. Jumalateenistusi ja kombetalitusi toimetatakse pidulikult, kasutades [[liturgiline riietus|liturgilist riietust]], [[Liturgiline muusika|liturgilist muusikat]], mitmesugust sümboolikat (näiteks žeste, [[liturgilised värvid|liturgilisi värve]]), pühitsetud vett, pühapilte ja [[viiruk]]it. Kiriku ainsaks ameti- ja [[liturgia|liturgiliseks]] [[Keel (keeleteadus)|keeleks]] oli [[1965]]. aastani [[ladina keel]]. Roomakatoliku kiriku [[ajalugu|ajaloos]] on olnud tähtsad [[ordu|mungaordud]] (vt [[munklus]]). == Katoliku kirik Eestis == {{Vaata|Katoliku kirik Eestis}} [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e järgi pidas 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest end katoliiklaseks 4501 ja [[Ukraina Kreekakatoliku Kirik]]usse kuuluvaks 124 küsitletut. Tegutseb kaheksa [[kogudus]]t, ametis on kaheksa [[diötsees]]ipreestrit, kaks [[ordu]]preestrit, kaks [[personaalprelatuur]]i vaimulikku. Lisaks elab Eestis 18 [[nunn]]a. Suurim klooster on [[Pirita klooster]] Tallinnas, kus tegutsevad [[birgitiinide ordu]] õed. Ka [[Halastuse Misjonäride Ordu]] õed tegutsevad Tallinnas. Tartus on pärast taasiseseisvumist oma tegutsemist jätkanud Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise õdede [[kongregatsioon]], kes elavad [[frantsisklased|frantsisklaste]] ordureegli järgi. Eestis ei ole moodustatud oma [[diötsees]]i, vaid on 1924. aastal moodustatud ja 1992. aastal taastatud [[apostellik administratuur]]. Ametis on piiskop, [[Opus Dei]] liige [[Philippe Jourdan]]. == Seksuaalse ärakasutamise juhtumid katoliku kirikus == {{Vaata|Seksuaalse ärakasutamise juhtumid katoliku kirikus}} Alates 1990. aastatest on alaealiste seksuaalse kuritarvitamine katoliku vaimulike ja teiste kirikuliikmete poolt muutunud tsiviilkohtuvaidluste, kriminaalvastutusele võtmise, meediakajastuse ja avaliku arutelu objektiks üle maailma. Katoliku kirikut on kritiseeritud väärkohtlemise kaebuste käsitlemise eest, kui sai teatavaks, et mõned piiskopid varjasid süüdistatud preestreid, viies nad üle teistele pastoraalsetele ülesannetele, kus suurem osa jätkasid seksuaalkuritegude toimepanemist. Vastuseks skandaalile on kehtestatud ametlikud protseduurid, mis peaksid aitama ära hoida väärkohtlemist, julgustama igast juhtunud väärkohtlemisest teatama ja selliseid teateid kiiresti käsitlema, kuigi ohvreid esindavad rühmad on nende tõhususe vaidlustanud.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=BNS|url=https://www.err.ee/912727/paavst-avas-vatikanis-lastepilastusevastase-tippkohtumise|pealkiri=Paavst avas Vatikanis lastepilastusevastase tippkohtumise|väljaanne=ERR-i Uudised|aeg=21.02.2019}}</ref> 2014. aastal asutas paavst Franciscus alaealiste kaitseks paavstliku komisjoni. == Vaata ka == * [[Katoliku ordude loend]] * [[Kreekakatoliku kirik]] * [[Kanooniline õigus]] * [[Ketserlus]] * [[Kongregatsioon]] == Viited ja märkused == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Rooma-Katoliku Kirik| ]] 83h4jxkp8qi9q7ostjdej7yqi2dp56x 0 12562 6165571 6165503 2022-07-22T13:25:17Z Sacerdos79 801 /* Katoliiklikud ordud */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib teatud organisatsioonidest, Türgi linna kohta vaata artiklit [[Ordu (linn)]] ja filmi "The Order" kohta vaata artiklit [[Ordu (film)]].}} {{liita|Religioosne ordu}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} '''Ordu''' ([[ladina keel|ladina]] sõnast ''ordo'' – 'kord, seisus') on teatud põhimõtete järgi korrastatud organisatsioon, mis luuakse teatud eesmärkide või ideede saavutamise kaitseks, säilitamiseks ja ordu idee edasiviimiseks. Vanemad kristlik/katoliiklikud ordud olid peamisteks kiriku misjonitegevuse tugipunktideks. [[Katoliiklus|Katoliiklike]] ordude kohta kasutatakse pärast [[Teine Vatikani kirikukogu|Teist Vatikani kirikukogu]] ka sõna "[[kongregatsioon]]". Ordut iseloomustab liikmete koherentsus oma ideede elluviimisel ning väliselt teatud regaaliate ning ainult neile omaste riietuse ja väljendite kasutamine. Ajaloost on teada erisuunalise arenguga ning eesmärkidega ordusid. Enamus neist on olnud avalikud nii oma eesmärkides kui ka ideoloogias. On teada ordusid, mis on moodustatud lühiajaliste eesmärkide saavutamiseks (ristisõjad), kui ka neid, mis on püsinud sajandeid ning on sekulaarse põhjaga hariduse, tervishoiu ja religiooni edendamisel pikkade traditsioonidega. Mõned ordud on aga tuntud oma varjatud eesmärkide ja tegutsemismoodustega, mis on tekitanud ajaloos ja ka tänapäeval palju poleemikat ning nende liikmete vastu ka otseseid repressioone. Kristlikke ordusid on kutsutud ka kiriku sõjaväeks ja nende liikmeid Kristuse sõdalasteks. Varajasel keskajal olid paljud ordud militaarseks jõuks, mis ületasid isegi mõnede riikide sõjalise jõu. Tänapäevani eksisteerivate ordude otsene eesmärk ja tegevus on jäänud meediast praktiliselt välja, ehkki on teada, et paljud haiglad ja isegi koolid kuuluvad tegelikult juba keskajast tuntud ordude õiglusjärglastele. Tunduvalt spekulatiivsemad andmed on aga niinimetatud salajaste ordude edasikestmise ja tegevuse kohta tänapäeval. ==Ordusid== * [[Templiordu]] (1118/1119–1314) * [[Mõõgavendade ordu]] * [[Saksa ordu]] * [[Tsistertslaste ordu]] * [[Liivi ordu]] * [[Malta ordu]] ===Katoliku ordud=== {{vaata|Katoliku ordude loend}} ====Mungaordud==== * [[Benediktlased]] : [[Kamalduleeslased]] * [[Tsistertslased]] : Üldine observants : [[Feuillandid]] : [[Trapistid]] * [[Kartuuslased]] ====Augustinuse reegel==== * [[Augustiinlased]]-koorihärrad * Augustiinlased-naiskanoonikud * [[Premonstraatlased]] * Naispremonstraatlased ====Hospidaliordud==== * [[Antoniidid]] * [[Püha Vaimu ordu]] * [[Halastavad Vennad]] ====Vaimulikud rüütliordud==== * [[Johanniidid]] * [[Templiordu]] * [[Saksa ordu]] * [[Thomas Becket|Püha Canterbury Thomase]] [[Püha Canterbury Thomase ordu|ordu]] * [[Calatrava ordu]] * [[Alcantara ordu]] * [[Santiago ordu]] * [[Avise ordu]] ====Kerjusordud==== * [[Frantsisklased]] : Esimene ordu: :: Frantsisklased-konventuaalid :: Frantsisklased-observandid :: Reformaadid :: [[Diskaltseaadid]] :: [[Rekollektid]] :: [[Kaputsiinlased]] : Teine ordu: :: Klarissid : Kolmas ordu: :: Tertsiaarid :: Reguleeritud Kolmas ordu * [[Dominiiklased]] : Teine ordu: :: Naisdominiiklased :: [[Püha Dominicuse Patukahetsuse Kolmas ordu]] * [[Karmeliidid]] : Esimene ordu: :: Vana observantsi karmeliidid :: Paljasjalgsed : Teine ordu: :: Nais[[karmeliidid]] :: Paljasjalgsed : Kolmas ordu * Augustiinlased-[[eremiidid]] : Augustiinlased-rekollektorid : Augustiinlased-paljasjalgsed ====Jesuiidid==== * [[Jesuiidid]] : Inglise preilid == Sõna kasutus väljaspool kirikut == Tuntumad mitte kiriklikud ordud on [[Vabamüürlus|Vabamüürlaste ordu]] ja [[Assasiinid|Assasiinide ordu]]. Keskajal olid tuntud ka mitmed kuninglikud rüütliordud, mille liikmed valis kuningas ja mille liikmeks olemine oli au küsimus. Liikmeks olemine tõi üldjuhul kaasa materiaalseid ja muid kohustusi kuninga suhtes. Tuntuim peaks olema [[Prantsusmaa]] kuningate asutatud Sukapaela ordu. ==Vaata ka== * [[orden]] ==Välislingid== * [http://www.chivalricorders.org/index3.htm Great Orders of Chivalry] * [http://www.chivalricorders.org/orders/self-styled/selfstyl.htm The Self-Styled Orders] [[Category:Ordud| ]] 2uk8d4ea14vr5tqz4ecpduvdx6kf7mz 6165607 6165571 2022-07-22T14:15:41Z Andres 5 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib teatud organisatsioonidest, Türgi linna kohta vaata artiklit [[Ordu (linn)]] ja filmi "The Order" kohta vaata artiklit [[Ordu (film)]].}} {{liita|Religioosne ordu}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} '''Ordu''' ([[ladina keel|ladina]] sõnast ''ordo'' – 'kord, seisus') on teatud põhimõtete järgi korrastatud organisatsioon, mis luuakse teatud eesmärkide või ideede saavutamise kaitseks, säilitamiseks ja ordu idee edasiviimiseks. Vanemad kristlik/katoliiklikud ordud olid peamisteks kiriku misjonitegevuse tugipunktideks. [[Katoliiklus|Katoliiklike]] ordude kohta kasutatakse pärast [[Teine Vatikani kirikukogu|Teist Vatikani kirikukogu]] ka sõna "[[kongregatsioon]]". Ordut iseloomustab liikmete koherentsus oma ideede elluviimisel ning väliselt teatud regaaliate ning ainult neile omaste riietuse ja väljendite kasutamine. Ajaloost on teada erisuunalise arenguga ning eesmärkidega ordusid. Enamus neist on olnud avalikud nii oma eesmärkides kui ka ideoloogias. On teada ordusid, mis on moodustatud lühiajaliste eesmärkide saavutamiseks (ristisõjad), kui ka neid, mis on püsinud sajandeid ning on sekulaarse põhjaga hariduse, tervishoiu ja religiooni edendamisel pikkade traditsioonidega. Mõned ordud on aga tuntud oma varjatud eesmärkide ja tegutsemismoodustega, mis on tekitanud ajaloos ja ka tänapäeval palju poleemikat ning nende liikmete vastu ka otseseid repressioone. Kristlikke ordusid on kutsutud ka kiriku sõjaväeks ja nende liikmeid Kristuse sõdalasteks. Varajasel keskajal olid paljud ordud militaarseks jõuks, mis ületasid isegi mõnede riikide sõjalise jõu. Tänapäevani eksisteerivate ordude otsene eesmärk ja tegevus on jäänud meediast praktiliselt välja, ehkki on teada, et paljud haiglad ja isegi koolid kuuluvad tegelikult juba keskajast tuntud ordude õiglusjärglastele. Tunduvalt spekulatiivsemad andmed on aga niinimetatud salajaste ordude edasikestmise ja tegevuse kohta tänapäeval. ==Ordusid== * [[Templiordu]] (1118/1119–1314) * [[Mõõgavendade ordu]] * [[Saksa ordu]] * [[Tsistertslaste ordu]] * [[Liivi ordu]] * [[Malta ordu]] ===Katoliku ordud=== {{vaata|Katoliku ordude loend}} ====Mungaordud==== * [[Benediktlased]] : [[Kamalduleeslased]] * [[Tsistertslased]] : Üldine observants : [[Feuillandid]] : [[Trapistid]] * [[Kartuuslased]] ====Augustinuse reegel==== * [[Augustiinlased]]-koorihärrad * Augustiinlased-naiskanoonikud * [[Premonstraatlased]] * Naispremonstraatlased ====Hospidaliordud==== * [[Antoniidid]] * [[Püha Vaimu ordu]] * [[Halastavad Vennad]] ====Vaimulikud rüütliordud==== * [[Johanniidid]] * [[Templiordu]] * [[Saksa ordu]] * [[Thomas Becket|Püha Canterbury Thomase]] [[Püha Canterbury Thomase ordu|ordu]] * [[Calatrava ordu]] * [[Alcantara ordu]] * [[Santiago ordu]] * [[Avise ordu]] ====Kerjusordud==== * [[Frantsisklased]] : Esimene ordu: :: Frantsisklased-konventuaalid :: Frantsisklased-observandid :: Reformaadid :: [[Diskaltseaadid]] :: [[Rekollektid]] :: [[Kaputsiinlased]] : Teine ordu: :: Klarissid : Kolmas ordu: :: Tertsiaarid :: Reguleeritud Kolmas ordu * [[Dominiiklased]] : Teine ordu: :: Naisdominiiklased :: [[Püha Dominicuse Patukahetsuse Kolmas ordu]] * [[Karmeliidid]] : Esimene ordu: :: Vana observantsi karmeliidid :: Paljasjalgsed : Teine ordu: :: Nais[[karmeliidid]] :: Paljasjalgsed : Kolmas ordu * Augustiinlased-[[eremiidid]] : Augustiinlased-rekollektorid : Augustiinlased-paljasjalgsed ====Jesuiidid==== * [[Jesuiidid]] : Inglise preilid == Sõna kasutus väljaspool kirikut == Tuntumad mitte kiriklikud ordud on [[Vabamüürlus|Vabamüürlaste ordu]] ja [[Assasiinid|Assasiinide ordu]]. Keskajal olid tuntud ka mitmed kuninglikud rüütliordud, mille liikmed valis kuningas ja mille liikmeks olemine oli au küsimus. Liikmeks olemine tõi üldjuhul kaasa materiaalseid ja muid kohustusi kuninga suhtes. Tuntuim peaks olema [[Prantsusmaa]] kuningate asutatud Sukapaela ordu. ==Vaata ka== * [[katoliku ordude loend]] * [[orden]] ==Välislingid== * [http://www.chivalricorders.org/index3.htm Great Orders of Chivalry] * [http://www.chivalricorders.org/orders/self-styled/selfstyl.htm The Self-Styled Orders] [[Category:Ordud| ]] a41607wahv6o7smh1zr4i9pxr8iruuw 0 13472 6165542 6148062 2022-07-22T13:04:25Z Sacerdos79 801 /* I */ wikitext text/x-wiki ''See on koondtabel praegu võimul olevatest [[riik]]ide [[riigipea]]dest ja [[valitsusjuht]]idest. __NOTOC__{{tähed}} ==A== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Afganistan]] | [[Maulawī Hibat-Allāh-i Āḩūndzāda]] ''(de facto)'' | [[Hasan Akhund]] |- | [[Albaania]] | [[Ilir Meta]] | [[Edi Rama]] |- | [[Alžeeria]] | [[Abdelmadjid Tebboune]] | [[Abdelaziz Djerad]] |- | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Joe Biden]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Andorra]] | [[Joan Enric Vives Sicília]] ja [[Emmanuel Macron]] | [[Xavier Espot Zamora]] |- | [[Angola]] | [[João Lourenço]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Antigua ja Barbuda]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Rodney Williams]]) | [[Gaston Browne]] |- | [[Araabia Ühendemiraadid]] | šeik [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] | šeik [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]] |- | [[Argentina]] | [[Alberto Fernández]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Armeenia]] | [[Vahagn Hatšaturjan]] | [[Nikol Pašinjan]] |- | [[Aserbaidžaan]] | [[İlham Əliyev]] | [[Əli Əsədov]] |- | [[Austraalia]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[David Hurley]]) | [[Anthony Albanese]] |- | [[Austria]] | [[Alexander Van der Bellen]] | [[Karl Nehammer]] |} ==B== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Bahama]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Cornelius A. Smith]]) | [[Philip Davis]] |- | [[Bahrein]] | [[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]] | [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]] |- | [[Bangladesh]] | [[Ābdul Hāmid]] | [[Hāsinā Oyājed]] |- | [[Barbados]] | [[Sandra Mason]] | [[Mia Mottley]] |- | [[Belau]] | [[Surangel Whipps noorem]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Belgia]] | [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]] | [[Alexander De Croo]] |- | [[Belize]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner Sir [[Colville Young]]) | [[Johnny Briceño]] |- | [[Benin]] | [[Patrice Talon]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bhutan]] | [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]] | [[Lotay Tshering]] |- | [[Boliivia]] | [[Luis Arce]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[Milorad Dodik]], [[Šefik Džaferović]], [[Željko Komšić]] | [[Zoran Tegeltija]] |- | [[Botswana]] | [[Mokgweetsi Masisi]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Brasiilia]] | [[Jair Bolsonaro]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Brunei]] | [[Hassanal Bolkiah|Hassanal Bolkiah Muizzadin Waddaulah]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bulgaaria]] | [[Rumen Radev]] | [[Kiril Petkov]] |- | [[Burkina Faso]] | [[Paul-Henri Sandaogo Damiba]] | [[Albert Ouedraogo]] |- | [[Burundi]] | [[Évariste Ndayishimiye]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==C== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Colombia]] | [[Iván Duque Márquez]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Costa Rica]] | [[Rodrigo Chaves]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==D== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Djibouti]] | [[Ismail Omar Guelleh]] | [[Abdoulkader Kamil Mohamed]] |- | [[Dominica]] | [[Charles Savarin]] | [[Roosevelt Skerrit]] |- | [[Dominikaani Vabariik]] | [[Luis Abinader]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==E== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Ecuador]] | [[Guillermo Lasso]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Eesti]] | [[Alar Karis]] | [[Kaja Kallas]] |- | [[Egiptus]] | [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] | [[Muşţafā Madbūlī]] |- | [[Ekvatoriaal-Guinea]] | [[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] | [[Francisco Pascual Obama Asue]] |- | [[El Salvador]] | [[Nayib Bukele]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Elevandiluurannik]] | [[Alassane Ouattara]] | [[Patrick Achi]] |- | [[Eritrea]] | [[Isaias Afewerki]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Etioopia]] | [[Sahle-Work Zewde]] | [[Abiy Ahmed]] |} ==F== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Fidži]] | ''ratu'' [[Wiliame Katonivere]] | [[Josaia Voreqe Bainimarama]] |- | [[Filipiinid]] | [[Bongbong Marcos]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==G== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Gabon]] | [[Ali Bongo Ondimba]] | [[Rose Christiane Raponda]] |- | [[Gambia]] | [[Adama Barrow]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Ghana]] | [[Nana Addo Dankwa Akufo-Addo]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Grenada]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Cécile La Grenade]]) | [[Keith Mitchell]] |- | [[Gruusia]] | [[Salome Zurabišvili]] | [[Irakli Garibašvili]] |- | [[Guatemala]] | [[Alejandro Giammattei]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Guinea]] | [[Mamady Doumbouya]] | ''vakantne'' |- | [[Guinea-Bissau]] | [[Umaro Sissoco Embaló]] | [[Nuno Gomes Nabiam]] |- | [[Guyana]] | [[Irfaan Ali]] | [[Mark Phillips]] |} ==H== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Haiti]] | [[Ariel Henry]] ''(kohusetäitja)'' | [[Ariel Henry]] |- | [[Hiina Rahvavabariik]] | [[Xi Jinping]] | [[Li Keqiang]] |- | [[Hiina Vabariik]] (Taiwan) | [[Cai Yingwen]] | [[Su Tseng-chang]] |- | [[Hispaania]] | [[Felipe VI]] | [[Pedro Sánchez]] |- | [[Madalmaade Kuningriik|Holland]] | [[Willem-Alexander]] | [[Mark Rutte]] |- | [[Honduras]] | [[Xiomara Castro]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Horvaatia]] | [[Zoran Milanović]] | [[Andrej Plenković]] |} ==I== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Ida-Timor]] | [[Francisco Guterres]] | [[Taur Matan Ruak]] |- | [[Iirimaa]] | [[Michael D. Higgins]] | [[Micheál Martin]] |- | [[Iisrael]] | [[Yits'ẖak Hertzog]] | [[Ya'ir Lapid]] |- | [[India]] | [[Ram Nath Kovind]] | [[Narendra Modi]] |- | [[Indoneesia]] | [[Joko Widodo]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Iraak]] | [[Barham Aḩmad Şāliḩ]] | [[‘Ādil ‘Abd al-Mahdī]] ''(kohusetäitja)'' |- | [[Iraan]] | [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Island]] | [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] | [[Katrín Jakobsdóttir]] |- | [[Itaalia]] | [[Sergio Mattarella]] | [[Mario Draghi]] |} ==J== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Jaapan]] | [[Naruhito]] | [[Fumio Kishida]] |- | [[Jamaica]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Patrick Allen]]) | [[Andrew Holness]] |- | [[Jeemen]] | [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] ''(de iure)'' | [[Ma‘īn ‘Abd al-Malik Sa‘īd]] |- | [[Jordaania]] | [[‘Abd Allāh II]] | [[Bisher al-Khasawneh]] |} ==K== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Kambodža]] | [[Norodom Sihamoni]] | [[Hun Sen]] |- | [[Kamerun]] | [[Paul Biya]] | [[Joseph Dion Ngute]] |- | [[Kanada]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Mary Simon]]) | [[Justin Trudeau]] |- | [[Kasahstan]] | [[Kasõm-Žomart Tokajev]] | [[Älihhan Smajõlov]] |- | [[Katar]] | [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]] | [[Khālid ibn Khalīfah ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Thānī]] |- | [[Keenia]] | [[Uhuru Kenyatta]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Kesk-Aafrika Vabariik]] | [[Faustin-Archange Touadéra]] | [[Félix Moloua]] |- | [[Kiribati]] | [[Taneti Maamau]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Komoorid]] | [[Azali Assoumani]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Kongo DV]] | [[Félix Tshisekedi]] | [[Jean-Michel Sama Lukonde]] |- | [[Kongo Vabariik]] | [[Denis Sassou-Nguesso]] | [[Anatole Collinet Makosso]] |- | [[Põhja-Korea|Korea RDV]] | [[Kim Il-sŏng]] (igavene president, surnud 1994)<br>[[Choe Ryong-hae]] (''de facto'' riigipea) | [[Kim Jae-ryong]] |- | [[Lõuna-Korea|Korea Vabariik]] | [[Yoon Suk-yeol]] | [[Han Duck-soo]] |- | [[Kosovo]] | [[Vjosa Osmani]] | [[Albin Kurti]] |- | [[Kreeka]] | [[Aikateríni Sakellaropoúlou]] | [[Kyriákos Mitsotákis]] |- | [[Kuuba]] | [[Miguel Díaz-Canel]] | [[Manuel Marrero]] |- | [[Kuveit]] | [[Nawāf al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]] | [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ]] |- | [[Kõrgõzstan]] | [[Sadõr Džaparov]] | [[Akõlbek Džaparov]] |- | [[Küpros]] | [[Níkos Anastasiádis]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==L== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Laos]] | [[Thongloun Sisoulith]] | [[Phankham Viphavanh]] |- | [[Leedu]] | [[Gitanas Nausėda]] | [[Ingrida Šimonytė]] |- | [[Lesotho]] | [[Letsie III]] | [[Tom Thabane]] |- | [[Libeeria]] | [[George Weah]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Liechtenstein]] | [[Hans Adam II]] | [[Daniel Risch]] |- | [[Liibanon]] | [[Michel Aoun]] | [[Ḩassān Diyāb]] |- | [[Liibüa]] | [[Mohamed al-Menfi]] | [[Fathi Bashagha]] |- | [[Luksemburg]] | [[Henri (Luksemburgi suurhertsog)|Henri]] | [[Xavier Bettel]] |- | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Cyril Ramaphosa]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Lõuna-Sudaan]] | [[Salva Kiir Mayardit]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Läti]] | [[Egils Levits]] | [[Arturs Krišjānis Kariņš]] |} ==M== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Madagaskar]] | [[Andry Rajoelina]] | [[Christian Ntsay]] |- | [[Malaisia]] | [[Abdullah Shah]] | [[Ismail Sabri Yaakob]] |- | [[Malawi]] | [[Lazarus Chakwera]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Maldiivid]] | [[Ibrahim Mohamed Solih]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mali]] | [[Assimi Goïta]] | [[Choguel Kokalla Maïga]] |- | [[Malta]] | [[George Vella]] | [[Robert Abela]] |- | [[Maroko]] | [[Mohammed VI]] | [[Aziz Akhannouch]] |- | [[Marshalli Saared]] | [[David Kabua]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mauritaania]] | [[Mohamed Cheikh El Ghazouani]] | [[Mohamed Ould Bilal]] |- | [[Mauritius]] | [[Prithvirajsing Roopun]] | [[Pravind Jugnauth]] |- | [[Mehhiko]] | [[Andrés Manuel López Obrador]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia]] | [[David W. Panuelo]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Moldova]] | [[Maia Sandu]] | [[Natalia Gavrilița]] |- | [[Monaco]] | [[Albert II (Monaco)|Albert II]] | [[Pierre Dartout]] |- | [[Mongoolia]] | [[Uhnaagijn Hürelsüh]] | [[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] |- | [[Montenegro]] | [[Milo Đukanović]] | [[Zdravko Krivokapić]] |- | [[Mosambiik]] | [[Filipe Nyusi]] | [[Adriano Maleiane]] |- | [[Myanmar]] | [[Myint Swe]] ''(kohusetäitja)'' | [[Min Aung Hlaing]] |} == N == {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Namiibia]] | [[Hage Geingob]] | [[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] |- | [[Nauru]] | [[Lionel Aingimea]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Nepal]] | [[Bidhya Devi Bhandari]] | [[Sher Bahadur Deuba]] |- | [[Nicaragua]] | [[Daniel Ortega]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Nigeeria]] | [[Muhammadu Buhari]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Niger]] | [[Mohamed Bazoum]] | [[Ouhoumoudou Mahamadou]] |- | [[Norra]] | [[Harald V]] | [[Jonas Gahr Støre]] |} ==O== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Omaan]] | [[Haitham ibn Tāriq]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==P== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Paapua Uus-Guinea]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Bob Dadae]]) | [[James Marape]] |- | [[Pakistan]] | [[Arif Alvi]] | [[Shehbaz Sharif]] |- | [[Panama]] | [[Laurentino Cortizo]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Paraguay]] | [[Mario Abdo Benítez]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Peruu]] | [[Pedro Castillo]] | [[Aníbal Torres]] |- | [[Poola]] | [[Andrzej Duda]] | [[Mateusz Morawiecki]] |- | [[Portugal]] | [[Marcelo Rebelo de Sousa]] | [[António Costa]] |- | [[Prantsusmaa]] | [[Emmanuel Macron]] | [[Élisabeth Borne]] |- | [[Põhja-Makedoonia]] | [[Stevo Pendarovski]] | [[Dimitar Kovačevski]] |} ==R== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Roheneemesaared]] | [[José Maria Neves]] | [[Ulisses Correia e Silva]] |- | [[Rootsi]] | [[Carl XVI Gustaf]] | [[Magdalena Andersson]] |- | [[Rumeenia]] | [[Klaus Iohannis]] | [[Nicolae Ciucă]] |- | [[Rwanda]] | [[Paul Kagame]] | [[Edouard Ngirente]] |} ==S== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Saalomoni Saared]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[David Vunagi]]) | [[Manasseh Sogavare]] |- | [[Saint Kitts ja Nevis]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Samuel Weymouth Tapley Seaton]]) | [[Timothy Harris]] |- | [[Saint Lucia]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Neville Cenac]]) | [[Philip J. Pierre]] |- | [[Saint Vincent ja Grenadiinid]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Susan Dougan]]) | [[Ralph Gonsalves]] |- | [[Saksamaa]] | [[Frank-Walter Steinmeier]] | [[Olaf Scholz]] |- | [[Sambia]] | [[Hakainde Hichilema]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Samoa]] | [[Va'aletoa Sualauvi II]] | [[Naomi Mataʻafa]] |- | [[San Marino]] | [[Francesco Mussoni]] ja [[Giacomo Simoncini]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[São Tomé ja Príncipe]] | [[Carlos Vila Nova]] | [[Jorge Bom Jesus]] |- | [[Saudi Araabia]] | [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmān]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Seišellid]] | [[Wavel Ramkalawan]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Senegal]] | [[Macky Sall]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Serbia]] | [[Aleksandar Vučić]] | [[Ana Brnabić]] |- | [[Sierra Leone]] | [[Julius Maada Bio]] | [[David J. Francis]] |- | [[Singapur]] | [[Halimah Yacob]] | [[Lee Hsien Loong]] |- | [[Slovakkia]] | [[Zuzana Čaputová]] | [[Eduard Heger]] |- | [[Sloveenia]] | [[Borut Pahor]] | [[Janez Janša]] |- | [[Somaalia]] | [[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] | [[Maxamed Xuseen Rooble]] |- | [[Soome]] | [[Sauli Niinistö]] | [[Sanna Marin]] |- | [[Sri Lanka]] | [[Gotabaya Rajapaksa]] | [[Ranil Wickremesinghe]] |- | [[Sudaan]] | Iseseisvusnõukogu (11 liiget, esimees [[‘Abd al-Fattāḩ ‘Abd ar-Raḩmān al-Burhān]]) | [[Omar Hussein]] ''(kohusetäitja)'' |- | [[Suriname]] | [[Chandrikapersad Santokhi]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Suurbritannia]] | [[Elizabeth II]] | [[Boris Johnson]] |- | [[Svaasimaa]] | [[Mswati III]] | [[Cleopas Dlamini]] |- | [[Süüria]] | [[Bashār al-Asad]] | [[Ḩusain ‘Arnūs]] |} ==Š== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Šveits]] | Kollektiivne riigipea on [[Liidunõukogu (Šveits)|Liidunõukogu]]: ([[Šveitsi liidupresident|liidupresident]] [[Ignazio Cassis]]), [[Alain Berset]], [[Viola Amherd]], [[Karin Keller-Sutter]], [[Ueli Maurer]], [[Simonetta Sommaruga]], [[Guy Parmelin]] | ''Liidunõukogu on ka valitsus'' |} ==Z== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Zimbabwe]] | [[Emmerson Mnangagwa]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==T== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Taani]] | [[Margrethe II]] | [[Mette Frederiksen]] |- | [[Tadžikistan]] | [[Emomalii Rahmon]] | [[Kohhir Rasulzoda]] |- | [[Tai]] | [[Maha Vajiralongkorn]] | [[Prayuth Chan-ocha]] |- | [[Tansaania]] | [[Samia Suluhu]] | [[Kassim Majaliwa]] |- | [[Togo]] | [[Faure Gnassingbé]] | [[Victoire Tomegah Dogbé]] |- | [[Tonga]] | [[Tupou VI]] | [[Pohiva Tuʻiʻonetoa]] |- | [[Trinidad ja Tobago]] | [[Paula Mae Weekes]] | [[Keith Rowley]] |- | [[Tšaad]] | [[Mahamat Idriss Déby Itno]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Tšehhi]] | [[Miloš Zeman]] | [[Andrej Babiš]] ''(kohusetäitja)'' |- | [[Tšiili]] | [[Michelle Bachelet]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Tuneesia]] | [[Qais Su‘ayyid]] | [[Hichem Mechichi]] |- | [[Tuvalu]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Iakoba Italeli]]) | [[Kausea Natano]] |- | [[Türgi]] | [[Recep Tayyip Erdoğan]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Türkmenistan]] | [[Serdar Berdimuhamedow]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==U== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Uganda]] | [[Yoweri Museveni]] | [[Robinah Nabbanja]] |- | [[Ukraina]] | [[Volodõmõr Zelenskõi]] | [[Denõss Šmõgal]] |- | [[Ungari]] | [[Katalin Novák]] | [[Viktor Orbán]] |- | [[Uruguay]] | [[Luis Alberto Lacalle Pou]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Usbekistan]] | [[Shavkat Mirziyoyev]] | [[Abdulla Aripov]] |- | [[Uus-Meremaa]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Jerry Mateparae]]) | [[Jacinda Ardern]] |} ==V== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Valgevene]] | [[Alaksandr Łukašenka]] | [[Raman Galovtšenka]] |- | [[Vanuatu]] | [[Tallis Obed Moses]] | [[Bob Loughman]] |- | [[Vatikan]] | [[Franciscus]] | [[Pietro Parolin]] |- | [[Venemaa]] | [[Vladimir Putin]] | [[Mihhail Mišustin]] |- | [[Venezuela]] | [[Nicolás Maduro]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Vietnam]] | [[Nguyễn Xuân Phúc]] | [[Phạm Minh Chính]] |} == Vaata ka == *[[Riigipeade loendid riigiti]] *[[Valitsusjuhtide loendid riigiti]] *[[Riigipeade loend 1938]] [[Kategooria:Riigipead| Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] [[Kategooria:Peaministrid| Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] [[Kategooria:Riigipeade loendid| ]] [[hu:Államok vezetőinek listája 2008-ban]] tuxeohm16ho4155c5r5ztacrg3mho07 6165544 6165542 2022-07-22T13:05:36Z Sacerdos79 801 /* V */ wikitext text/x-wiki ''See on koondtabel praegu võimul olevatest [[riik]]ide [[riigipea]]dest ja [[valitsusjuht]]idest. __NOTOC__{{tähed}} ==A== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Afganistan]] | [[Maulawī Hibat-Allāh-i Āḩūndzāda]] ''(de facto)'' | [[Hasan Akhund]] |- | [[Albaania]] | [[Ilir Meta]] | [[Edi Rama]] |- | [[Alžeeria]] | [[Abdelmadjid Tebboune]] | [[Abdelaziz Djerad]] |- | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Joe Biden]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Andorra]] | [[Joan Enric Vives Sicília]] ja [[Emmanuel Macron]] | [[Xavier Espot Zamora]] |- | [[Angola]] | [[João Lourenço]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Antigua ja Barbuda]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Rodney Williams]]) | [[Gaston Browne]] |- | [[Araabia Ühendemiraadid]] | šeik [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] | šeik [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]] |- | [[Argentina]] | [[Alberto Fernández]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Armeenia]] | [[Vahagn Hatšaturjan]] | [[Nikol Pašinjan]] |- | [[Aserbaidžaan]] | [[İlham Əliyev]] | [[Əli Əsədov]] |- | [[Austraalia]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[David Hurley]]) | [[Anthony Albanese]] |- | [[Austria]] | [[Alexander Van der Bellen]] | [[Karl Nehammer]] |} ==B== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Bahama]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Cornelius A. Smith]]) | [[Philip Davis]] |- | [[Bahrein]] | [[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]] | [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]] |- | [[Bangladesh]] | [[Ābdul Hāmid]] | [[Hāsinā Oyājed]] |- | [[Barbados]] | [[Sandra Mason]] | [[Mia Mottley]] |- | [[Belau]] | [[Surangel Whipps noorem]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Belgia]] | [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]] | [[Alexander De Croo]] |- | [[Belize]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner Sir [[Colville Young]]) | [[Johnny Briceño]] |- | [[Benin]] | [[Patrice Talon]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bhutan]] | [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]] | [[Lotay Tshering]] |- | [[Boliivia]] | [[Luis Arce]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[Milorad Dodik]], [[Šefik Džaferović]], [[Željko Komšić]] | [[Zoran Tegeltija]] |- | [[Botswana]] | [[Mokgweetsi Masisi]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Brasiilia]] | [[Jair Bolsonaro]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Brunei]] | [[Hassanal Bolkiah|Hassanal Bolkiah Muizzadin Waddaulah]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bulgaaria]] | [[Rumen Radev]] | [[Kiril Petkov]] |- | [[Burkina Faso]] | [[Paul-Henri Sandaogo Damiba]] | [[Albert Ouedraogo]] |- | [[Burundi]] | [[Évariste Ndayishimiye]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==C== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Colombia]] | [[Iván Duque Márquez]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Costa Rica]] | [[Rodrigo Chaves]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==D== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Djibouti]] | [[Ismail Omar Guelleh]] | [[Abdoulkader Kamil Mohamed]] |- | [[Dominica]] | [[Charles Savarin]] | [[Roosevelt Skerrit]] |- | [[Dominikaani Vabariik]] | [[Luis Abinader]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==E== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Ecuador]] | [[Guillermo Lasso]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Eesti]] | [[Alar Karis]] | [[Kaja Kallas]] |- | [[Egiptus]] | [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] | [[Muşţafā Madbūlī]] |- | [[Ekvatoriaal-Guinea]] | [[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] | [[Francisco Pascual Obama Asue]] |- | [[El Salvador]] | [[Nayib Bukele]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Elevandiluurannik]] | [[Alassane Ouattara]] | [[Patrick Achi]] |- | [[Eritrea]] | [[Isaias Afewerki]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Etioopia]] | [[Sahle-Work Zewde]] | [[Abiy Ahmed]] |} ==F== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Fidži]] | ''ratu'' [[Wiliame Katonivere]] | [[Josaia Voreqe Bainimarama]] |- | [[Filipiinid]] | [[Bongbong Marcos]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==G== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Gabon]] | [[Ali Bongo Ondimba]] | [[Rose Christiane Raponda]] |- | [[Gambia]] | [[Adama Barrow]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Ghana]] | [[Nana Addo Dankwa Akufo-Addo]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Grenada]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Cécile La Grenade]]) | [[Keith Mitchell]] |- | [[Gruusia]] | [[Salome Zurabišvili]] | [[Irakli Garibašvili]] |- | [[Guatemala]] | [[Alejandro Giammattei]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Guinea]] | [[Mamady Doumbouya]] | ''vakantne'' |- | [[Guinea-Bissau]] | [[Umaro Sissoco Embaló]] | [[Nuno Gomes Nabiam]] |- | [[Guyana]] | [[Irfaan Ali]] | [[Mark Phillips]] |} ==H== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Haiti]] | [[Ariel Henry]] ''(kohusetäitja)'' | [[Ariel Henry]] |- | [[Hiina Rahvavabariik]] | [[Xi Jinping]] | [[Li Keqiang]] |- | [[Hiina Vabariik]] (Taiwan) | [[Cai Yingwen]] | [[Su Tseng-chang]] |- | [[Hispaania]] | [[Felipe VI]] | [[Pedro Sánchez]] |- | [[Madalmaade Kuningriik|Holland]] | [[Willem-Alexander]] | [[Mark Rutte]] |- | [[Honduras]] | [[Xiomara Castro]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Horvaatia]] | [[Zoran Milanović]] | [[Andrej Plenković]] |} ==I== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Ida-Timor]] | [[Francisco Guterres]] | [[Taur Matan Ruak]] |- | [[Iirimaa]] | [[Michael D. Higgins]] | [[Micheál Martin]] |- | [[Iisrael]] | [[Yits'ẖak Hertzog]] | [[Ya'ir Lapid]] |- | [[India]] | [[Ram Nath Kovind]] | [[Narendra Modi]] |- | [[Indoneesia]] | [[Joko Widodo]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Iraak]] | [[Barham Aḩmad Şāliḩ]] | [[‘Ādil ‘Abd al-Mahdī]] ''(kohusetäitja)'' |- | [[Iraan]] | [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Island]] | [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] | [[Katrín Jakobsdóttir]] |- | [[Itaalia]] | [[Sergio Mattarella]] | [[Mario Draghi]] |} ==J== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Jaapan]] | [[Naruhito]] | [[Fumio Kishida]] |- | [[Jamaica]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Patrick Allen]]) | [[Andrew Holness]] |- | [[Jeemen]] | [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] ''(de iure)'' | [[Ma‘īn ‘Abd al-Malik Sa‘īd]] |- | [[Jordaania]] | [[‘Abd Allāh II]] | [[Bisher al-Khasawneh]] |} ==K== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Kambodža]] | [[Norodom Sihamoni]] | [[Hun Sen]] |- | [[Kamerun]] | [[Paul Biya]] | [[Joseph Dion Ngute]] |- | [[Kanada]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Mary Simon]]) | [[Justin Trudeau]] |- | [[Kasahstan]] | [[Kasõm-Žomart Tokajev]] | [[Älihhan Smajõlov]] |- | [[Katar]] | [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]] | [[Khālid ibn Khalīfah ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Thānī]] |- | [[Keenia]] | [[Uhuru Kenyatta]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Kesk-Aafrika Vabariik]] | [[Faustin-Archange Touadéra]] | [[Félix Moloua]] |- | [[Kiribati]] | [[Taneti Maamau]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Komoorid]] | [[Azali Assoumani]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Kongo DV]] | [[Félix Tshisekedi]] | [[Jean-Michel Sama Lukonde]] |- | [[Kongo Vabariik]] | [[Denis Sassou-Nguesso]] | [[Anatole Collinet Makosso]] |- | [[Põhja-Korea|Korea RDV]] | [[Kim Il-sŏng]] (igavene president, surnud 1994)<br>[[Choe Ryong-hae]] (''de facto'' riigipea) | [[Kim Jae-ryong]] |- | [[Lõuna-Korea|Korea Vabariik]] | [[Yoon Suk-yeol]] | [[Han Duck-soo]] |- | [[Kosovo]] | [[Vjosa Osmani]] | [[Albin Kurti]] |- | [[Kreeka]] | [[Aikateríni Sakellaropoúlou]] | [[Kyriákos Mitsotákis]] |- | [[Kuuba]] | [[Miguel Díaz-Canel]] | [[Manuel Marrero]] |- | [[Kuveit]] | [[Nawāf al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]] | [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ]] |- | [[Kõrgõzstan]] | [[Sadõr Džaparov]] | [[Akõlbek Džaparov]] |- | [[Küpros]] | [[Níkos Anastasiádis]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==L== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Laos]] | [[Thongloun Sisoulith]] | [[Phankham Viphavanh]] |- | [[Leedu]] | [[Gitanas Nausėda]] | [[Ingrida Šimonytė]] |- | [[Lesotho]] | [[Letsie III]] | [[Tom Thabane]] |- | [[Libeeria]] | [[George Weah]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Liechtenstein]] | [[Hans Adam II]] | [[Daniel Risch]] |- | [[Liibanon]] | [[Michel Aoun]] | [[Ḩassān Diyāb]] |- | [[Liibüa]] | [[Mohamed al-Menfi]] | [[Fathi Bashagha]] |- | [[Luksemburg]] | [[Henri (Luksemburgi suurhertsog)|Henri]] | [[Xavier Bettel]] |- | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Cyril Ramaphosa]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Lõuna-Sudaan]] | [[Salva Kiir Mayardit]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Läti]] | [[Egils Levits]] | [[Arturs Krišjānis Kariņš]] |} ==M== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Madagaskar]] | [[Andry Rajoelina]] | [[Christian Ntsay]] |- | [[Malaisia]] | [[Abdullah Shah]] | [[Ismail Sabri Yaakob]] |- | [[Malawi]] | [[Lazarus Chakwera]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Maldiivid]] | [[Ibrahim Mohamed Solih]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mali]] | [[Assimi Goïta]] | [[Choguel Kokalla Maïga]] |- | [[Malta]] | [[George Vella]] | [[Robert Abela]] |- | [[Maroko]] | [[Mohammed VI]] | [[Aziz Akhannouch]] |- | [[Marshalli Saared]] | [[David Kabua]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mauritaania]] | [[Mohamed Cheikh El Ghazouani]] | [[Mohamed Ould Bilal]] |- | [[Mauritius]] | [[Prithvirajsing Roopun]] | [[Pravind Jugnauth]] |- | [[Mehhiko]] | [[Andrés Manuel López Obrador]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia]] | [[David W. Panuelo]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Moldova]] | [[Maia Sandu]] | [[Natalia Gavrilița]] |- | [[Monaco]] | [[Albert II (Monaco)|Albert II]] | [[Pierre Dartout]] |- | [[Mongoolia]] | [[Uhnaagijn Hürelsüh]] | [[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] |- | [[Montenegro]] | [[Milo Đukanović]] | [[Zdravko Krivokapić]] |- | [[Mosambiik]] | [[Filipe Nyusi]] | [[Adriano Maleiane]] |- | [[Myanmar]] | [[Myint Swe]] ''(kohusetäitja)'' | [[Min Aung Hlaing]] |} == N == {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Namiibia]] | [[Hage Geingob]] | [[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] |- | [[Nauru]] | [[Lionel Aingimea]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Nepal]] | [[Bidhya Devi Bhandari]] | [[Sher Bahadur Deuba]] |- | [[Nicaragua]] | [[Daniel Ortega]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Nigeeria]] | [[Muhammadu Buhari]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Niger]] | [[Mohamed Bazoum]] | [[Ouhoumoudou Mahamadou]] |- | [[Norra]] | [[Harald V]] | [[Jonas Gahr Støre]] |} ==O== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Omaan]] | [[Haitham ibn Tāriq]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==P== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Paapua Uus-Guinea]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Bob Dadae]]) | [[James Marape]] |- | [[Pakistan]] | [[Arif Alvi]] | [[Shehbaz Sharif]] |- | [[Panama]] | [[Laurentino Cortizo]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Paraguay]] | [[Mario Abdo Benítez]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Peruu]] | [[Pedro Castillo]] | [[Aníbal Torres]] |- | [[Poola]] | [[Andrzej Duda]] | [[Mateusz Morawiecki]] |- | [[Portugal]] | [[Marcelo Rebelo de Sousa]] | [[António Costa]] |- | [[Prantsusmaa]] | [[Emmanuel Macron]] | [[Élisabeth Borne]] |- | [[Põhja-Makedoonia]] | [[Stevo Pendarovski]] | [[Dimitar Kovačevski]] |} ==R== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Roheneemesaared]] | [[José Maria Neves]] | [[Ulisses Correia e Silva]] |- | [[Rootsi]] | [[Carl XVI Gustaf]] | [[Magdalena Andersson]] |- | [[Rumeenia]] | [[Klaus Iohannis]] | [[Nicolae Ciucă]] |- | [[Rwanda]] | [[Paul Kagame]] | [[Edouard Ngirente]] |} ==S== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Saalomoni Saared]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[David Vunagi]]) | [[Manasseh Sogavare]] |- | [[Saint Kitts ja Nevis]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Samuel Weymouth Tapley Seaton]]) | [[Timothy Harris]] |- | [[Saint Lucia]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Neville Cenac]]) | [[Philip J. Pierre]] |- | [[Saint Vincent ja Grenadiinid]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Susan Dougan]]) | [[Ralph Gonsalves]] |- | [[Saksamaa]] | [[Frank-Walter Steinmeier]] | [[Olaf Scholz]] |- | [[Sambia]] | [[Hakainde Hichilema]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Samoa]] | [[Va'aletoa Sualauvi II]] | [[Naomi Mataʻafa]] |- | [[San Marino]] | [[Francesco Mussoni]] ja [[Giacomo Simoncini]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[São Tomé ja Príncipe]] | [[Carlos Vila Nova]] | [[Jorge Bom Jesus]] |- | [[Saudi Araabia]] | [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmān]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Seišellid]] | [[Wavel Ramkalawan]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Senegal]] | [[Macky Sall]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Serbia]] | [[Aleksandar Vučić]] | [[Ana Brnabić]] |- | [[Sierra Leone]] | [[Julius Maada Bio]] | [[David J. Francis]] |- | [[Singapur]] | [[Halimah Yacob]] | [[Lee Hsien Loong]] |- | [[Slovakkia]] | [[Zuzana Čaputová]] | [[Eduard Heger]] |- | [[Sloveenia]] | [[Borut Pahor]] | [[Janez Janša]] |- | [[Somaalia]] | [[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] | [[Maxamed Xuseen Rooble]] |- | [[Soome]] | [[Sauli Niinistö]] | [[Sanna Marin]] |- | [[Sri Lanka]] | [[Gotabaya Rajapaksa]] | [[Ranil Wickremesinghe]] |- | [[Sudaan]] | Iseseisvusnõukogu (11 liiget, esimees [[‘Abd al-Fattāḩ ‘Abd ar-Raḩmān al-Burhān]]) | [[Omar Hussein]] ''(kohusetäitja)'' |- | [[Suriname]] | [[Chandrikapersad Santokhi]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Suurbritannia]] | [[Elizabeth II]] | [[Boris Johnson]] |- | [[Svaasimaa]] | [[Mswati III]] | [[Cleopas Dlamini]] |- | [[Süüria]] | [[Bashār al-Asad]] | [[Ḩusain ‘Arnūs]] |} ==Š== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Šveits]] | Kollektiivne riigipea on [[Liidunõukogu (Šveits)|Liidunõukogu]]: ([[Šveitsi liidupresident|liidupresident]] [[Ignazio Cassis]]), [[Alain Berset]], [[Viola Amherd]], [[Karin Keller-Sutter]], [[Ueli Maurer]], [[Simonetta Sommaruga]], [[Guy Parmelin]] | ''Liidunõukogu on ka valitsus'' |} ==Z== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Zimbabwe]] | [[Emmerson Mnangagwa]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==T== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Taani]] | [[Margrethe II]] | [[Mette Frederiksen]] |- | [[Tadžikistan]] | [[Emomalii Rahmon]] | [[Kohhir Rasulzoda]] |- | [[Tai]] | [[Maha Vajiralongkorn]] | [[Prayuth Chan-ocha]] |- | [[Tansaania]] | [[Samia Suluhu]] | [[Kassim Majaliwa]] |- | [[Togo]] | [[Faure Gnassingbé]] | [[Victoire Tomegah Dogbé]] |- | [[Tonga]] | [[Tupou VI]] | [[Pohiva Tuʻiʻonetoa]] |- | [[Trinidad ja Tobago]] | [[Paula Mae Weekes]] | [[Keith Rowley]] |- | [[Tšaad]] | [[Mahamat Idriss Déby Itno]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Tšehhi]] | [[Miloš Zeman]] | [[Andrej Babiš]] ''(kohusetäitja)'' |- | [[Tšiili]] | [[Michelle Bachelet]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Tuneesia]] | [[Qais Su‘ayyid]] | [[Hichem Mechichi]] |- | [[Tuvalu]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Iakoba Italeli]]) | [[Kausea Natano]] |- | [[Türgi]] | [[Recep Tayyip Erdoğan]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Türkmenistan]] | [[Serdar Berdimuhamedow]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==U== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Uganda]] | [[Yoweri Museveni]] | [[Robinah Nabbanja]] |- | [[Ukraina]] | [[Volodõmõr Zelenskõi]] | [[Denõss Šmõgal]] |- | [[Ungari]] | [[Katalin Novák]] | [[Viktor Orbán]] |- | [[Uruguay]] | [[Luis Alberto Lacalle Pou]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Usbekistan]] | [[Shavkat Mirziyoyev]] | [[Abdulla Aripov]] |- | [[Uus-Meremaa]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Jerry Mateparae]]) | [[Jacinda Ardern]] |} ==V== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Valgevene]] | [[Alaksandr Łukašenka]] | [[Raman Galovtšenka]] |- | [[Vanuatu]] | [[Seoule Simeon]] ''(kohusetäitja)'' | [[Bob Loughman]] |- | [[Vatikan]] | [[Franciscus]] | [[Pietro Parolin]] |- | [[Venemaa]] | [[Vladimir Putin]] | [[Mihhail Mišustin]] |- | [[Venezuela]] | [[Nicolás Maduro]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Vietnam]] | [[Nguyễn Xuân Phúc]] | [[Phạm Minh Chính]] |} == Vaata ka == *[[Riigipeade loendid riigiti]] *[[Valitsusjuhtide loendid riigiti]] *[[Riigipeade loend 1938]] [[Kategooria:Riigipead| Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] [[Kategooria:Peaministrid| Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] [[Kategooria:Riigipeade loendid| ]] [[hu:Államok vezetőinek listája 2008-ban]] coknu6durjc0rdg1m75tk2vs0c1omcw 6165557 6165544 2022-07-22T13:09:45Z Sacerdos79 801 /* S */ wikitext text/x-wiki ''See on koondtabel praegu võimul olevatest [[riik]]ide [[riigipea]]dest ja [[valitsusjuht]]idest. __NOTOC__{{tähed}} ==A== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Afganistan]] | [[Maulawī Hibat-Allāh-i Āḩūndzāda]] ''(de facto)'' | [[Hasan Akhund]] |- | [[Albaania]] | [[Ilir Meta]] | [[Edi Rama]] |- | [[Alžeeria]] | [[Abdelmadjid Tebboune]] | [[Abdelaziz Djerad]] |- | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Joe Biden]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Andorra]] | [[Joan Enric Vives Sicília]] ja [[Emmanuel Macron]] | [[Xavier Espot Zamora]] |- | [[Angola]] | [[João Lourenço]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Antigua ja Barbuda]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Rodney Williams]]) | [[Gaston Browne]] |- | [[Araabia Ühendemiraadid]] | šeik [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] | šeik [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]] |- | [[Argentina]] | [[Alberto Fernández]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Armeenia]] | [[Vahagn Hatšaturjan]] | [[Nikol Pašinjan]] |- | [[Aserbaidžaan]] | [[İlham Əliyev]] | [[Əli Əsədov]] |- | [[Austraalia]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[David Hurley]]) | [[Anthony Albanese]] |- | [[Austria]] | [[Alexander Van der Bellen]] | [[Karl Nehammer]] |} ==B== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Bahama]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Cornelius A. Smith]]) | [[Philip Davis]] |- | [[Bahrein]] | [[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]] | [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]] |- | [[Bangladesh]] | [[Ābdul Hāmid]] | [[Hāsinā Oyājed]] |- | [[Barbados]] | [[Sandra Mason]] | [[Mia Mottley]] |- | [[Belau]] | [[Surangel Whipps noorem]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Belgia]] | [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]] | [[Alexander De Croo]] |- | [[Belize]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner Sir [[Colville Young]]) | [[Johnny Briceño]] |- | [[Benin]] | [[Patrice Talon]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bhutan]] | [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]] | [[Lotay Tshering]] |- | [[Boliivia]] | [[Luis Arce]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bosnia ja Hertsegoviina]] | [[Milorad Dodik]], [[Šefik Džaferović]], [[Željko Komšić]] | [[Zoran Tegeltija]] |- | [[Botswana]] | [[Mokgweetsi Masisi]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Brasiilia]] | [[Jair Bolsonaro]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Brunei]] | [[Hassanal Bolkiah|Hassanal Bolkiah Muizzadin Waddaulah]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Bulgaaria]] | [[Rumen Radev]] | [[Kiril Petkov]] |- | [[Burkina Faso]] | [[Paul-Henri Sandaogo Damiba]] | [[Albert Ouedraogo]] |- | [[Burundi]] | [[Évariste Ndayishimiye]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==C== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Colombia]] | [[Iván Duque Márquez]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Costa Rica]] | [[Rodrigo Chaves]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==D== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Djibouti]] | [[Ismail Omar Guelleh]] | [[Abdoulkader Kamil Mohamed]] |- | [[Dominica]] | [[Charles Savarin]] | [[Roosevelt Skerrit]] |- | [[Dominikaani Vabariik]] | [[Luis Abinader]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==E== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Ecuador]] | [[Guillermo Lasso]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Eesti]] | [[Alar Karis]] | [[Kaja Kallas]] |- | [[Egiptus]] | [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] | [[Muşţafā Madbūlī]] |- | [[Ekvatoriaal-Guinea]] | [[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] | [[Francisco Pascual Obama Asue]] |- | [[El Salvador]] | [[Nayib Bukele]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Elevandiluurannik]] | [[Alassane Ouattara]] | [[Patrick Achi]] |- | [[Eritrea]] | [[Isaias Afewerki]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Etioopia]] | [[Sahle-Work Zewde]] | [[Abiy Ahmed]] |} ==F== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Fidži]] | ''ratu'' [[Wiliame Katonivere]] | [[Josaia Voreqe Bainimarama]] |- | [[Filipiinid]] | [[Bongbong Marcos]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==G== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Gabon]] | [[Ali Bongo Ondimba]] | [[Rose Christiane Raponda]] |- | [[Gambia]] | [[Adama Barrow]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Ghana]] | [[Nana Addo Dankwa Akufo-Addo]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Grenada]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Cécile La Grenade]]) | [[Keith Mitchell]] |- | [[Gruusia]] | [[Salome Zurabišvili]] | [[Irakli Garibašvili]] |- | [[Guatemala]] | [[Alejandro Giammattei]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Guinea]] | [[Mamady Doumbouya]] | ''vakantne'' |- | [[Guinea-Bissau]] | [[Umaro Sissoco Embaló]] | [[Nuno Gomes Nabiam]] |- | [[Guyana]] | [[Irfaan Ali]] | [[Mark Phillips]] |} ==H== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Haiti]] | [[Ariel Henry]] ''(kohusetäitja)'' | [[Ariel Henry]] |- | [[Hiina Rahvavabariik]] | [[Xi Jinping]] | [[Li Keqiang]] |- | [[Hiina Vabariik]] (Taiwan) | [[Cai Yingwen]] | [[Su Tseng-chang]] |- | [[Hispaania]] | [[Felipe VI]] | [[Pedro Sánchez]] |- | [[Madalmaade Kuningriik|Holland]] | [[Willem-Alexander]] | [[Mark Rutte]] |- | [[Honduras]] | [[Xiomara Castro]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Horvaatia]] | [[Zoran Milanović]] | [[Andrej Plenković]] |} ==I== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Ida-Timor]] | [[Francisco Guterres]] | [[Taur Matan Ruak]] |- | [[Iirimaa]] | [[Michael D. Higgins]] | [[Micheál Martin]] |- | [[Iisrael]] | [[Yits'ẖak Hertzog]] | [[Ya'ir Lapid]] |- | [[India]] | [[Ram Nath Kovind]] | [[Narendra Modi]] |- | [[Indoneesia]] | [[Joko Widodo]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Iraak]] | [[Barham Aḩmad Şāliḩ]] | [[‘Ādil ‘Abd al-Mahdī]] ''(kohusetäitja)'' |- | [[Iraan]] | [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Island]] | [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] | [[Katrín Jakobsdóttir]] |- | [[Itaalia]] | [[Sergio Mattarella]] | [[Mario Draghi]] |} ==J== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Jaapan]] | [[Naruhito]] | [[Fumio Kishida]] |- | [[Jamaica]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Patrick Allen]]) | [[Andrew Holness]] |- | [[Jeemen]] | [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] ''(de iure)'' | [[Ma‘īn ‘Abd al-Malik Sa‘īd]] |- | [[Jordaania]] | [[‘Abd Allāh II]] | [[Bisher al-Khasawneh]] |} ==K== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Kambodža]] | [[Norodom Sihamoni]] | [[Hun Sen]] |- | [[Kamerun]] | [[Paul Biya]] | [[Joseph Dion Ngute]] |- | [[Kanada]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Mary Simon]]) | [[Justin Trudeau]] |- | [[Kasahstan]] | [[Kasõm-Žomart Tokajev]] | [[Älihhan Smajõlov]] |- | [[Katar]] | [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]] | [[Khālid ibn Khalīfah ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Thānī]] |- | [[Keenia]] | [[Uhuru Kenyatta]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Kesk-Aafrika Vabariik]] | [[Faustin-Archange Touadéra]] | [[Félix Moloua]] |- | [[Kiribati]] | [[Taneti Maamau]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Komoorid]] | [[Azali Assoumani]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Kongo DV]] | [[Félix Tshisekedi]] | [[Jean-Michel Sama Lukonde]] |- | [[Kongo Vabariik]] | [[Denis Sassou-Nguesso]] | [[Anatole Collinet Makosso]] |- | [[Põhja-Korea|Korea RDV]] | [[Kim Il-sŏng]] (igavene president, surnud 1994)<br>[[Choe Ryong-hae]] (''de facto'' riigipea) | [[Kim Jae-ryong]] |- | [[Lõuna-Korea|Korea Vabariik]] | [[Yoon Suk-yeol]] | [[Han Duck-soo]] |- | [[Kosovo]] | [[Vjosa Osmani]] | [[Albin Kurti]] |- | [[Kreeka]] | [[Aikateríni Sakellaropoúlou]] | [[Kyriákos Mitsotákis]] |- | [[Kuuba]] | [[Miguel Díaz-Canel]] | [[Manuel Marrero]] |- | [[Kuveit]] | [[Nawāf al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]] | [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ]] |- | [[Kõrgõzstan]] | [[Sadõr Džaparov]] | [[Akõlbek Džaparov]] |- | [[Küpros]] | [[Níkos Anastasiádis]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==L== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Laos]] | [[Thongloun Sisoulith]] | [[Phankham Viphavanh]] |- | [[Leedu]] | [[Gitanas Nausėda]] | [[Ingrida Šimonytė]] |- | [[Lesotho]] | [[Letsie III]] | [[Tom Thabane]] |- | [[Libeeria]] | [[George Weah]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Liechtenstein]] | [[Hans Adam II]] | [[Daniel Risch]] |- | [[Liibanon]] | [[Michel Aoun]] | [[Ḩassān Diyāb]] |- | [[Liibüa]] | [[Mohamed al-Menfi]] | [[Fathi Bashagha]] |- | [[Luksemburg]] | [[Henri (Luksemburgi suurhertsog)|Henri]] | [[Xavier Bettel]] |- | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Cyril Ramaphosa]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Lõuna-Sudaan]] | [[Salva Kiir Mayardit]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Läti]] | [[Egils Levits]] | [[Arturs Krišjānis Kariņš]] |} ==M== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Madagaskar]] | [[Andry Rajoelina]] | [[Christian Ntsay]] |- | [[Malaisia]] | [[Abdullah Shah]] | [[Ismail Sabri Yaakob]] |- | [[Malawi]] | [[Lazarus Chakwera]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Maldiivid]] | [[Ibrahim Mohamed Solih]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mali]] | [[Assimi Goïta]] | [[Choguel Kokalla Maïga]] |- | [[Malta]] | [[George Vella]] | [[Robert Abela]] |- | [[Maroko]] | [[Mohammed VI]] | [[Aziz Akhannouch]] |- | [[Marshalli Saared]] | [[David Kabua]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mauritaania]] | [[Mohamed Cheikh El Ghazouani]] | [[Mohamed Ould Bilal]] |- | [[Mauritius]] | [[Prithvirajsing Roopun]] | [[Pravind Jugnauth]] |- | [[Mehhiko]] | [[Andrés Manuel López Obrador]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia]] | [[David W. Panuelo]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Moldova]] | [[Maia Sandu]] | [[Natalia Gavrilița]] |- | [[Monaco]] | [[Albert II (Monaco)|Albert II]] | [[Pierre Dartout]] |- | [[Mongoolia]] | [[Uhnaagijn Hürelsüh]] | [[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] |- | [[Montenegro]] | [[Milo Đukanović]] | [[Zdravko Krivokapić]] |- | [[Mosambiik]] | [[Filipe Nyusi]] | [[Adriano Maleiane]] |- | [[Myanmar]] | [[Myint Swe]] ''(kohusetäitja)'' | [[Min Aung Hlaing]] |} == N == {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Namiibia]] | [[Hage Geingob]] | [[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] |- | [[Nauru]] | [[Lionel Aingimea]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Nepal]] | [[Bidhya Devi Bhandari]] | [[Sher Bahadur Deuba]] |- | [[Nicaragua]] | [[Daniel Ortega]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Nigeeria]] | [[Muhammadu Buhari]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Niger]] | [[Mohamed Bazoum]] | [[Ouhoumoudou Mahamadou]] |- | [[Norra]] | [[Harald V]] | [[Jonas Gahr Støre]] |} ==O== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Omaan]] | [[Haitham ibn Tāriq]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==P== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Paapua Uus-Guinea]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Bob Dadae]]) | [[James Marape]] |- | [[Pakistan]] | [[Arif Alvi]] | [[Shehbaz Sharif]] |- | [[Panama]] | [[Laurentino Cortizo]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Paraguay]] | [[Mario Abdo Benítez]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Peruu]] | [[Pedro Castillo]] | [[Aníbal Torres]] |- | [[Poola]] | [[Andrzej Duda]] | [[Mateusz Morawiecki]] |- | [[Portugal]] | [[Marcelo Rebelo de Sousa]] | [[António Costa]] |- | [[Prantsusmaa]] | [[Emmanuel Macron]] | [[Élisabeth Borne]] |- | [[Põhja-Makedoonia]] | [[Stevo Pendarovski]] | [[Dimitar Kovačevski]] |} ==R== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Roheneemesaared]] | [[José Maria Neves]] | [[Ulisses Correia e Silva]] |- | [[Rootsi]] | [[Carl XVI Gustaf]] | [[Magdalena Andersson]] |- | [[Rumeenia]] | [[Klaus Iohannis]] | [[Nicolae Ciucă]] |- | [[Rwanda]] | [[Paul Kagame]] | [[Edouard Ngirente]] |} ==S== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Saalomoni Saared]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[David Vunagi]]) | [[Manasseh Sogavare]] |- | [[Saint Kitts ja Nevis]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Samuel Weymouth Tapley Seaton]]) | [[Timothy Harris]] |- | [[Saint Lucia]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Neville Cenac]]) | [[Philip J. Pierre]] |- | [[Saint Vincent ja Grenadiinid]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Susan Dougan]]) | [[Ralph Gonsalves]] |- | [[Saksamaa]] | [[Frank-Walter Steinmeier]] | [[Olaf Scholz]] |- | [[Sambia]] | [[Hakainde Hichilema]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Samoa]] | [[Va'aletoa Sualauvi II]] | [[Naomi Mataʻafa]] |- | [[San Marino]] | [[Francesco Mussoni]] ja [[Giacomo Simoncini]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[São Tomé ja Príncipe]] | [[Carlos Vila Nova]] | [[Jorge Bom Jesus]] |- | [[Saudi Araabia]] | [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmān]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Seišellid]] | [[Wavel Ramkalawan]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Senegal]] | [[Macky Sall]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Serbia]] | [[Aleksandar Vučić]] | [[Ana Brnabić]] |- | [[Sierra Leone]] | [[Julius Maada Bio]] | [[David J. Francis]] |- | [[Singapur]] | [[Halimah Yacob]] | [[Lee Hsien Loong]] |- | [[Slovakkia]] | [[Zuzana Čaputová]] | [[Eduard Heger]] |- | [[Sloveenia]] | [[Borut Pahor]] | [[Janez Janša]] |- | [[Somaalia]] | [[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] | [[Maxamed Xuseen Rooble]] |- | [[Soome]] | [[Sauli Niinistö]] | [[Sanna Marin]] |- | [[Sri Lanka]] | [[Ranil Wickremesinghe]] | [[Dinesh Gunawardene]] |- | [[Sudaan]] | Iseseisvusnõukogu (11 liiget, esimees [[‘Abd al-Fattāḩ ‘Abd ar-Raḩmān al-Burhān]]) | [[Omar Hussein]] ''(kohusetäitja)'' |- | [[Suriname]] | [[Chandrikapersad Santokhi]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Suurbritannia]] | [[Elizabeth II]] | [[Boris Johnson]] |- | [[Svaasimaa]] | [[Mswati III]] | [[Cleopas Dlamini]] |- | [[Süüria]] | [[Bashār al-Asad]] | [[Ḩusain ‘Arnūs]] |} ==Š== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Šveits]] | Kollektiivne riigipea on [[Liidunõukogu (Šveits)|Liidunõukogu]]: ([[Šveitsi liidupresident|liidupresident]] [[Ignazio Cassis]]), [[Alain Berset]], [[Viola Amherd]], [[Karin Keller-Sutter]], [[Ueli Maurer]], [[Simonetta Sommaruga]], [[Guy Parmelin]] | ''Liidunõukogu on ka valitsus'' |} ==Z== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Zimbabwe]] | [[Emmerson Mnangagwa]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==T== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Taani]] | [[Margrethe II]] | [[Mette Frederiksen]] |- | [[Tadžikistan]] | [[Emomalii Rahmon]] | [[Kohhir Rasulzoda]] |- | [[Tai]] | [[Maha Vajiralongkorn]] | [[Prayuth Chan-ocha]] |- | [[Tansaania]] | [[Samia Suluhu]] | [[Kassim Majaliwa]] |- | [[Togo]] | [[Faure Gnassingbé]] | [[Victoire Tomegah Dogbé]] |- | [[Tonga]] | [[Tupou VI]] | [[Pohiva Tuʻiʻonetoa]] |- | [[Trinidad ja Tobago]] | [[Paula Mae Weekes]] | [[Keith Rowley]] |- | [[Tšaad]] | [[Mahamat Idriss Déby Itno]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Tšehhi]] | [[Miloš Zeman]] | [[Andrej Babiš]] ''(kohusetäitja)'' |- | [[Tšiili]] | [[Michelle Bachelet]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Tuneesia]] | [[Qais Su‘ayyid]] | [[Hichem Mechichi]] |- | [[Tuvalu]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Iakoba Italeli]]) | [[Kausea Natano]] |- | [[Türgi]] | [[Recep Tayyip Erdoğan]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Türkmenistan]] | [[Serdar Berdimuhamedow]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |} ==U== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Uganda]] | [[Yoweri Museveni]] | [[Robinah Nabbanja]] |- | [[Ukraina]] | [[Volodõmõr Zelenskõi]] | [[Denõss Šmõgal]] |- | [[Ungari]] | [[Katalin Novák]] | [[Viktor Orbán]] |- | [[Uruguay]] | [[Luis Alberto Lacalle Pou]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Usbekistan]] | [[Shavkat Mirziyoyev]] | [[Abdulla Aripov]] |- | [[Uus-Meremaa]] | [[Elizabeth II]] (kindralkuberner [[Jerry Mateparae]]) | [[Jacinda Ardern]] |} ==V== {| class="wikitable" style="width:100%;" |- ! style="width:30%; background-color:#f2b8b6;" | Riik ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Riigipea ! style="width:35%; background-color:#f2b8b6;" | Valitsusjuht |- | [[Valgevene]] | [[Alaksandr Łukašenka]] | [[Raman Galovtšenka]] |- | [[Vanuatu]] | [[Seoule Simeon]] ''(kohusetäitja)'' | [[Bob Loughman]] |- | [[Vatikan]] | [[Franciscus]] | [[Pietro Parolin]] |- | [[Venemaa]] | [[Vladimir Putin]] | [[Mihhail Mišustin]] |- | [[Venezuela]] | [[Nicolás Maduro]] | ''riigipea on ühtlasi valitsusjuht'' |- | [[Vietnam]] | [[Nguyễn Xuân Phúc]] | [[Phạm Minh Chính]] |} == Vaata ka == *[[Riigipeade loendid riigiti]] *[[Valitsusjuhtide loendid riigiti]] *[[Riigipeade loend 1938]] [[Kategooria:Riigipead| Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] [[Kategooria:Peaministrid| Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] [[Kategooria:Riigipeade loendid| ]] [[hu:Államok vezetőinek listája 2008-ban]] 2ivtwor0s4egh0mi843xo73hedoxmkr 0 15253 6165722 6165135 2022-07-22T15:50:47Z Nimelik 60716 /* Kirjandus */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cellulose Sessel.svg|pisi|Tselluloosi [[molekul]]i struktuur: näha on kaks [[elementaarlüli]]]] [[Pilt:Cellulose strand.svg|pisi|Molekulisisesed ja molekulidevahelised [[vesinikside]]med (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselloloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus]] '''Tselluloos''' on looduslik [[kiudaine]] taimede [[rakukest]]ades esinev hargnemata struktuuriga [[polüsahhariid]] (süsivesik), mis koosneb [[glükoos|&beta;-D-glükopüranoosi]] jääkidest. Mõistet "tselluloos" kasutatakse nii looduses taimede rakukestades esineva tselluloosi kui ka tööstuslikult taimsest materjalist (põhiliselt puidust) eraldatud tselluloosi kohta. Tselluloosi ehitust kirjeldab [[keemiline valem|valem]] ([[Süsinik|C]]₆[[Vesinik|H]]₁₀[[Hapnik|O]]₅)_n, kus n ([[elementaarlüli]]de arv) on 7000 – 15 000. Tselluloos on kristalne, tugev ja raskesti [[hüdrolüüs]]itav [[glükoos]]i [[homopolümeer]]. ==Looduses== Taimedele annab põhiliselt tugevuse rakukestade ehitusmaterjaliks olev tselluloos, mille struktuur on suhteliselt jäik. Tselluloos on kõige levinum orgaaniline aine Maal, moodustades keskmiselt 33% taimsest materjalist. Vähemal määral leidub seda kõigi seente ja bakterite rakukestades. Tselluloosi sisaldus [[puuvill]]as on 90%, [[puit|puidus]] 40–50%, [[kanep]]is 75%, õlgedes ja pilliroovartes umbes 36%. Tselluloos kui tööstuslikult toodetav tehniline [[kiudaine]] (85–95% tselluloosi) saadakse taimedest; puit on [[tselluloosi- ja paberitööstus]]e lähtematerjal.<ref>[http://www.kk.ttu.ee/puit/Puittoodete_tehnoloogia/Tselluloosi_tehnoloogia.pdf ."Tselluloosi tehnoloogia"]</ref> Inimesed ja paljud loomad ei ole võimelised tselluloosi seedima, kuna neil puudub vajalik [[ensüüm]], mis tselluloosi molekuli lagundaks. Kuna tselluloos, samuti [[kitiin]] on ensüümide jaoks raskesti lagundatavad nimetatakse neid ka tõrksateks polüsahhariidideks. Kuid näiteks [[termiit]]ide ja [[mäletsejad|mäletsejate]] seedetraktis olevad [[bakter]]id toodavad selleks vajalikku ensüümi. Tselluloos koos teiste taimsete orgaaniliste ainetega ([[hemitselluloos]], [[ligniin]] jt) on oluline taastuv loodusressurss. Üks osa sellest ressursist läheb looduse [[aineringe]]sse [[lagundajad|lagundajate]] osalusel. [[Süsinikuringe]] säilimiseks vajalik tselluloosi [[lagunemisreaktsioon|lagunemine]] toimub spetsiifiliste seente ja bakterite elutegevuse tulemusena, seda põhjustab [[ensüüm]] [[tsellulaas]], mis [[hüdrolüüs]]ib tselluloosi [[glükoos]]ini. Teine osa kasutatakse [[energia]]allikana, ehk põletatakse [[kütus]]ena. Kolmas, väiksem osa kasutatakse [[keemiatööstus]]e lähtematerjalina. ==Keemilised omadused== [[Pilt:Nitrocellulose burning on hand.jpg|pisi|Tselluloosi lämmastikhappeestrid on tuntud [[nitrotselluloosid]]ena, mis on kergestisüttivad ja plahvatuslikult põlevad ained]] Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga [[polüsahhariid]]. [[Vesinikside]]mete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks. Sellel ei ole [[sulamistemperatuur]]i, üle 300&nbsp;°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud [[tugevad happed|mineraalhapetes]], kuid [[leelis]]te suhtes on püsiv. See on perspektiivne taastuv algmaterjal [[keemiatööstus]]ele, mida arendatakse kahes põhisuunas: *tselluloosi [[polümeer]]sete [[molekul]]ide destruktsioon [[glükoos]]iks. Tselluloos [[hüdrolüüs]]ub [[väävelhape|väävelhappe]] juuresolekul ja moodustab [[glükoos]]i. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena tööstusliku glükoosi ja [[etanool|piirituse]] tootmisel. [[Lignotselluloos]] on perspektiivne lähtematerjal [[bioetanool]]i või [[biobutanool]]i tootmiseks, kuid senised eeltöötlus- ja [[fermentatsioon]]itehnoloogiad vajavad täiustamist. *tselluloosi polümeersete molekulide [[derivatiseerimine]]. Tselluloosi ahelates esinevad [[hüdroksüülrühm]]ad (–OH) saab osaliselt või täielikult (loetakse asendusi ühe [[elementaarlüli]] kohta) asendada ja saadakse uute omadustega [[derivaat|derivaadid]], põhiliselt tselluloosi [[estrid]] ja tselluloosi [[eetrid]]. Näiteks [[atsetüültselluloos]] ja [[triatsetüültselluloos]], [[nitrotselluloos]], metüül- ja etüültselluloos jpt. Erinevalt [[tärklis]]est reageerib tselluloos tugevate hapetega (näiteks [[lämmastikhape|lämmastikhappega]]) ja moodustab [[nitrotselluloosid|mono-, di-, trinitrotselluloosi]]. Neist viimase, mis on tuntud [[lõhkeaine]], valmistamisel kasutatakse puuvilla (90% tselluloos). ==Tselluloosi tehnoloogia== [[Pilt:Kehra tselluloositehas talvel.JPG|pisi|Kehra tselluloositehas talvel]] {{Main|Tselluloosi- ja paberitööstus}} Tselluloos kui tehniline [[kiudaine]] saadakse [[tselluloosi- ja paberitööstus]]tes [[puit|puidust]]. *Puidu eeltöötlus: koorimine, laastu valmistamine *Keet: sulfaatkeet või sulfitkeet või leeliskeet *Tselluloosi järeltöötlus: pesemine, sorteerimine, pleegitamine, kuivatamine Olulisemad tselluloosisaadused: *[[paber]] ja [[papp]] *[[atsetüültselluloos]] *[[triatsetüültselluloos]] *[[nitrotselluloos]] *[[ksantogenaattselluloos]], sellest saadakse [[viskooskiud]]u *[[karboksümetüültselluloos]] *[[tsellofaan]] Eestis toodetakse pleegitamata sulfaattselluloosi Kehras Tolaram Grupile kuuluvas ettevõttes Horizon Pulp&Paper (asutatud 1938) ja Kundas asuvas haavapuitmassi tehases AS Estonian Cell (alustas 2006).<ref>[http://www.estoniancell.ee/index.php?page=753&lang=est AS Estonian Cell]</ref> [[Atsetüültselluloos]] ja [[triatsetüültselluloos]] ehk tselluloosi etaanhappe[[estrid]] saadakse [[äädikhape|jää-äädikhappe]] või [[äädikhappeanhüdriid]]i toimel tselluloosile [[katalüsaator]]i ([[tugevad happed|tugeva mineraalhappe]]) manulusel, nimetatakse [[atsetüülimine]]. Atsetaattselluloos on atsetaatkiu, kilede, elektriisolatsioonimaterjalide jm tootmise lähteaine. Alates 1970. aastate lõpust on tuntud tselluloosist saadav [[nanotselluloos]]. Selle kui spetsiifilise materjali mehaanilised omadused, kilemoodustumise võime, [[viskoossus]] ja [[biolagunemine|biolagunevus]] on paljulubavad mitmesugusteks rakendusteks elektroonikas, meditsiinis jm. == Vaata ka == *[[Hemitselluloos]] *[[Tselluloosi- ja paberitööstus]] *[[Rakukest]] *[[Lignotselluloos]] == Kirjandus == * "Eesti Vabariigi preemiad", [[Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus]] 2022, (lk 110-129 [[Priit Väljamäe]] uurimistööst: "Tõrksate polüsahhariidide ensümaatilisest lagundamisest"); ISSN 1406-2321 (trükiväljaanne), ISSN 2674-3019 (võrguväljaanne). [https://www.akadeemia.ee/publication/eesti-vabariigi-preemiad-2022/] ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} {{viited}} *[https://tymri.ut.ee/et/sisu/tselluloosi-uurimisgrupp] Tselluloosi uurimisgrupp [[TÜMRI]]s. [[Kategooria:Paber]] [[Kategooria:Polüsahhariidid]] rwzeezk9zmbcmoyrhzprcww28deol0r 0 16311 6165778 6158679 2022-07-22T18:22:34Z Velirand 67997 /* Ch */ wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (C)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab C-tähega. ==Ca== ''Vaata [[Biograafiad (Ca)]]'' ==Ce== *[[Elena Ceaușescu]], Nicolae Ceaușescu abikaasa (1916–1989) *[[Nicolae Ceaușescu]], Rumeenia poliitik (1918–1989) *[[Nicu Ceaușescu]], Rumeenia poliitik (1951–1996) *[[Zoia Ceauşescu]], rumeenia matemaatik (1949–2006) *[[Valentin Ceaușescu]], rumeenia füüsik (1948–) *[[Emilio Cecchi]], itaalia kirjanik ja kirjanduskriitik (1884–1966) *[[Eduard Čech]], tšehhi matemaatik (1893–1960) *[[Petr Čech]], Tšehhi jalgpallur (1972–) *[[Svatopluk Čech]], tšehhi kirjanik (1846–1908) *[[William Cecil]], Inglismaa poliitik (1521–1598) *[[Arno Rafael Cederberg]], soome ajaloolane (1885–1948) *[[Stig Cederberg]], Rootsi poksija (1913–1980) *[[Gustaf Cederström]], rootsi kunstnik (1845–1933) *[[Cedric the Entertainer]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Yankuba Ceesay]], Gambia jalgpallur (1984–) *[[Aleksander Čeferin]], Sloveenia jurist ja jalgpalliametnik (1967–) *[[Kristjan Čeh]], sloveenia kettaheitja (1999–) *[[Özlem Sara Cekic]], kurdi päritolu Taani poliitik (1976–) *[[Petrit Çeku]], Kosovo-Albaania klassikalise muusika kitarrist (1985–) *[[Aleksandrs Čekulajevs]], Läti jalgpallur (1985–) *[[Camilo José Cela]], hispaania kirjanik (1916–2002) *[[Vaçe Zela]], albaania laulja ja laulukirjutaja (1939–2014) *[[František Ladislav Čelakovský]], tšehhi luuletaja (1799–1852) *[[Paul Celan]], Austria luuletaja (1920–1970) *[[Evliya Çelebi]], osmani rännumees ja kirjanik (1611 – umbes 1684) *[[Adriano Celentano]], itaalia laulja, koomik, näitleja, filmirežissöör ja saatejuht (1938–) *[[Faruk Çelik]], Türgi poliitik (1976–) *[[Ömer Çelik]], Türgi poliitik (1968–) *[[Louis-Ferdinand Céline]], prantsuse kirjanik (1894–1961) *[[Andreas Cellarius]], saksa päritolu Hollandi kosmograaf (1596–1665) *[[Alexander Cellarius]], Saksamaa sõjaväelane (sündis 1898) *[[Christophorus Cellarius]] (Christoph Keller), Saksa ajaloolane (1638–1707) *[[Benvenuto Cellini]], Itaalia kullassepp, skulptor, maalikunstnik, sõdur ja muusik (1500–1571) *[[Hugo Celmiņš]], Läti poliitik (1877–1941) *[[Ledina Çelo]], albaania laulja (1977–) *[[Anders Celsius]], Rootsi astronoom ja füüsik (1701–1744) *[[Celsus]], vanarooma teadlane (1. sajand) *[[Ondřej Čelůstka]], tšehhi jalgpallur (1989–) *[[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (1939–) *[[Blaise Cendrars]], prantsuse kirjanik (1887–1961) *[[Rogério Ceni]], Brasiilia jalgpallur (1973–) *[[Mário Centeno]], Portugali majandusteadlane ja poliitik (1966–) *[[Noah Centineo]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1996–) *[[Albinas Čepas]], Leedu ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1963) *[[Alexej Čepička]], Tšehhoslovakkia kommunistlik riigitegelane ja sõjaväelane (1910–1990) *[[Jonas Čepulis]], Nõukogude Liidu ja Leedu endine poksija (1939–2015) *[[C. W. Ceram]], saksa ajakirjanik (1915–1972) *[[Vincenzo Cerami]], itaalia filmistsenarist (1940–2013) *[[Miro Cerar]], Sloveenia jurist ja poliitik (1963–) *[[Miroslav Cerar]], sloveeni võimleja (1939–) *[[Gustavo Cerati]], Argentina laulja (1959–2014) *[[Javier Cercas]], hispaania kirjanik ja tõlkija (1962–) *[[Marcel Cerdan]], Prantsusmaa poksija (1916–1949) *[[Vinton Cerf]], USA arvutiteadlane (1943–) *[[Erik Černák]], slovaki jäähokimängija (1997–) *[[Eugene Cernan]], USA astronaut (1934–2017) *[[Oldřich Černík]], Tšehhoslovakkia riigitegelane (1921–1994) *[[Jonas Černius]], Leedu sõjaväelane ja poliitik (1898–1977) *[[David Černý]], tšehhi skulptor (1967–) *[[Jan Černý]], Tšehhi poliitik (1959–) *[[Miguel de Cervantes Saavedra]], Hispaania kirjanik (1547–1616) *[[Roman Červenka]], tšehhi jäähokimängija (1985–) *[[Vǎlko Červenkov]], Bulgaaria poliitik (1900–1980) *[[Aimé Césaire]], Martinique'i kirjanik (1913–2008) *[[Giuliano Cesarini]], kardinal (1398–1444) *[[Andrea de Cesaris]], itaalia vormelisõitja (1959–2014) *[[Catherine Césarsky]], prantsuse astronoom (1943–) *[[Paul Cézanne]], prantsuse maalikunstnik (1839–1906) *[[Duran Çetin]], Türgi romaanikirjanik (1964–) ==Ch== *[[Jacques Chaban-Delmas]], prantsuse riigitegelane (1915–2000) *[[Michael Chabon]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1963–) *[[Thomas Chabot]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Emmanuel Chabrier]], prantsuse helilooja (1841–1894) *[[Jean Pierre Chabrol]], prantsuse kirjanik (1925–2001) *[[Carme Chacón]], Hispaania poliitik (1971–2017) *[[José María Chacón]], Hispaania sõjaväelane (1747–1833) *[[Nacer Chadli]], Belgia jalgpallur (1989–) *[[James Chadwick]], Briti füüsik (1891–1974) *[[John Chadwick]], Briti keeleteadlane ja klassikaline filoloog (1920–1998) *[[Wallace Chafe]], ameerika keeleteadlane (1927–2019) *[[Lewis Sperry Chafer]], USA teoloog (1871–1952) *[[Roger B. Chaffee]], USA astronaut (1935–1967) *[[Marc Chagall]], juudi kunstnik (1887–1985) *[[Ernst Boris Chain]], inglise biokeemik (1906–1979) *[[Timothée Chalamet]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1995–) *[[Jean François Chalgrin]], prantsuse arhitekt (1739–1811) *[[Chalice]], eesti laulja (1983–) *[[Faní Chalkiá]], Kreeka tõkkejooksja (1979–) *[[Kóstas Chalkías]], kreeka jalgpallur (1974–) *[[Alan Chalmers]], inglise päritolu Austraalia filosoof (1939–) *[[David Chalmers]], Austraalia päritolu USA filosoof ja kognitiivteadlane (1966–) *[[Mario Chalmers]], USA korvpallur (1986–) *[[Nathaniel Chalobah]], Sierra Leone päritolu Inglismaa jalgpallur (1994–) *[[Trevoh Chalobah]], Sierra Leone päritolu Inglismaa jalgpallur (1999–) *[[René Chaloult]], Kanada poliitik (1901–1978) *[[Marouane Chamakh]], Prantsusmaal sündinud Maroko jalgpallur (1984–) *[[Roja Chamankar]], pärsia poeet (1981–) *[[Neville Chamberlain]], Suurbritannia poliitik (1869–1940) *[[Austen Chamberlain]], Suurbritannia riigimees (1863–1937) *[[Houston Stewart Chamberlain]], saksa filosoof (1855–1927) *[[Owen Chamberlain]], USA füüsik (1920–2006) *[[William Charles Chamberlain]], Briti sõjaväelane (1818–1878) *[[Wilt Chamberlain]], USA korvpallur (1936–1999) *[[Calum Chambers]], inglise jalgpallur (1995–) *[[Emma Chambers]], Suurbritannia filminäitleja (1964–2018) *[[Ephraim Chambers]], inglise kirjanik ja entsüklopedist (suri 1740) *[[Whittaker Chambers]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja toimetaja (1901–1961) *[[Georges de Chambray]], prantsuse sõjaväelane ja literaat (1783–1848) *[[Nicolas Sébastien Roch Chamfort]], prantsuse kirjanik (1741–1794) *[[Chamillionaire]], USA räppar (1979–) *[[Cécile Chaminade]], prantsuse helilooja (1857–1944) *[[Adelbert von Chamisso]], saksa kirjanik ja bioloog (1781–1838) *[[Diego Manuel Chamorro]], Nicaragua poliitik ja president (1861–1923) *[[Fruto Chamorro]], Nicaragua poliitik ja president (1804–1855) *[[Pedro Joaquín Chamorro]], Nicaragua poliitik, sõjaväelane ja president (1818–1890) *[[Rosendo Chamorro]], Nicaragua jurist ja president *[[Benoît Chamoux]], prantsuse alpinist (1961–1995) *[[Jean Baptiste Nompère de Champagny]], Prantsuse diplomaat (1756–1834) *[[Philippe de Champaigne]], flaami päritolu prantsuse kunstnik (1602–1674) *[[Will Champion]], Briti muusik (1978–) *[[Samuel de Champlain]], prantsuse maadeavastaja (suri 1635) *[[Jean-François Champollion]], prantsuse egüptoloog (1790–1832) *[[André Chamson]], prantsuse kirjanik ja arheoloog (1900–1983) *[[Jackie Chan]], hiina näitleja, koreograaf, filmilavastaja, produtsent, võitluskunstnik, stsenarist, laulja ja kaskadöör (1954–) *[[Margaret Chan]], hiina päritolu terviseekspert, WHO peadirektor (1947–) *[[Karun Chandhok]], India vormelisõitja (1984–) *[[Raymond Chandler]], ameerika kirjanik ja stsenarist (1888–1959) *[[Tyson Chandler]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1982–) *[[Subrahmanyan Chandrasekhar]], India päritolu astronoom (1910–1995) *[[Coco Chanel]], prantsuse moelooja (1883–1971) *[[Lon Chaney]], USA tummfilminäitleja (1883–1930) *[[Iris Chang]], USA ajaloolane ja ajakirjanik (1968–2014) *[[José Antonio Chang]], Peruu poliitik (1958–) *[[Michael Chang]], USA tennisist (1972–) *[[Chang Myon]], Lõuna-Korea poliitik (1899–1966) *[[Sarah Chang]], korea päritolu USA viiuldaja (sündinud 1980) *[[Nicolas Changarnier]], Prantsuse sõjaväelane ja poliitik (1793–1877) *[[Carol Channing]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1921–2019) *[[William Ellery Channing vanem]], USA ühiskonnategelane (1780–1842) *[[William Ellery Channing noorem]], USA kirjanik (1818–1901) *[[Antoine Eugène Alfred Chanzy]], Prantsuse sõjaväelane ja diplomaat (1823–1883) *[[Gerli A. Chantelle]], eesti ettevõtja, moelooja ja disainer (1989–) *[[Pierre Daniel Chantepie de la Saussaye]], hollandi usundiloolane (1848–1920) *[[Pierre Chantraine]], prantsuse keeleteadlane ja klassikaline filoloog (1899–1974) *[[Vladimer Ch'ant'uria]], Gruusia endine poksija (1978–) *[[Chaovarat Chanweerakul]], Tai poliitik (1936–) *[[Elaine Chao]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide poliitik (1953–) *[[Yuen Ren Chao]], hiina päritolu USA keeleteadlane (1892–1982) *[[Jean Chapelain]], prantsuse luuletaja (1595–1674) *[[Charlie Chaplin]], filmirežissöör ja filminäitleja (1889–1977) *[[George Chapman]], inglise luuletaja (1559–1634) *[[Fredrik Henrik af Chapman]], Rootsi laevaehitaja ja sõjalaevastikujuht (1721–1808) *[[Carrie Chapman Catt]], USA naisõiguslane (1859–1947) *[[Charles Champaud]], võimleja ja võimlemisõpetaja *[[Anna Chapman]], Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuse endine salaagent, kes tegutses Ameerika Ühendriikides (1982–) *[[Tracy Chapman]], laulja (1964–) *[[Jean Antoine Claude Chaptal]], prantsuse keemik ja poliitik (1756–1832) *[[Yimmi Chará]], Colombia jalgpallur (1991–) *[[Stéphane Charbonnier]], prantsuse karikaturist ja ajakirjanik (1967–2015) *[[Jean Baptiste Charcot]], prantsuse polaaruurija (1867–1936) *[[Jean Martin Charcot]], prantsuse arstiteadlane (1825–1893) *[[Jean Baptiste Siméon Chardin]], prantsuse kunstnik (1699–1779) *[[Libor Charfreitag]], Slovakkia vasaraheitja (1977–) *[[Ángelos Charistéas]], kreeka jalgpallur (1980–) *[[Chariton]], vanakreeka kirjanik (1. või 2. sajand) *[[Charlekas]], eesti mustkunstnik *[[Diane Charlemagne]], Suurbritannia laulja (1964–2015) *[[Charles, Walesi prints]] (1948–) *[[Charles I]], Inglismaa kuningas (1600–1649) *[[Charles II (Inglismaa)|Charles II]], Inglismaa kuningas (1630–1685) *[[Charles II Paljaspea]], Lääne-Frangi riigi kuningas, ja Frangi keiser (823–877) *[[Charles III]] Kohtlane, Lääne-Frangi riigi kuningas (879–929) *[[Charles IV]] Ilus, Prantsusmaa kuningas (1294–1328) *[[Charles V]] Tark, Prantsusmaa kuningas (1337–1380) *[[Charles VI]] Nõdrameelne, Prantsusmaa kuningas (1368–1422) *[[Charles VII]], Prantsusmaa kuningas (1403–1461) *[[Charles VIII]], Prantsusmaa kuningas (1470–1498) *[[Charles IX]], Prantsusmaa kuningas (1550–1574) *[[Charles X]], Prantsusmaa kuningas (1757–1836) *[[Edmonde Charles-Roux]], prantsuse kirjanik (1920–2016) *[[Charles Südi]], Burgundia hertsog (1433–1477) *[[Jacques Charles]], prantsuse aeronaut (1746–1823) *[[Ray Charles]], USA pianist ja laulja (1930–2004) *[[Nicolas Toussaint Charlet]], prantsuse kunstnik (1792–1845) *[[Carl Vilhelm Ludvig Charlier]], rootsi astronoom (1862–1934) *[[Charlotta (Mehhiko)]], Mehhiko keisrinna (1840–1927) *[[Charlotte Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel]], saksa printsess, keiser [[Peeter II]] ema (1694–1715) *[[Charmides]], Ateena poliitik (5. sajand eKr) *[[Mai Charoenpura]], tai laulja ja näitleja (1969–) *[[Charondas]], vanakreeka seadusandja (6. sajand eKr) *[[Georges Charpak]], poola päritolu Prantsusmaa füüsik (1924–2010) *[[Johann Friedrich Charpentier]], saksa mineraloog (1738–1805) *[[Gustave Charpentier]], prantsuse helilooja (1860–1956) *[[Isabelle de Charrière]], Hollandi ja Šveitsi kirjanik (1740–1805) *[[Pierre Charron]], prantsuse filosoof (1541–1603) *[[Alain Chartier]], prantsuse luuletaja (umbes 1385 – umbes 1450) *[[Roger Chartier]], prantsuse ajaloolane (1945–) *[[Franciszek Charwat]], Poola diplomaat (1881–1943) *[[James Hadley Chase]], Briti kirjanik (1906–1985) *[[Sokrátis Chásikos]], Küprose poliitik (1956–) *[[Michel Chasles]], prantsuse matemaatik (1793–1880) *[[Théodore Chassériau]], prantsuse kunstnik (1819–1856) *[[Olivier Chastel]], Belgia poliitik (1964–) *[[Christopher Chataway]], Suurbritannia kergejõustiklane ja poliitik (1931–2014) *[[François René de Chateaubriand]], prantsuse kirjanik (1768–1848) *[[Georges-Olivier Châteaureynaud]], prantsuse kirjanik (1947–) *[[Émilie du Châtelet]], prantsuse loodusfilosoof, matemaatik ja füüsik (1706–1749) *[[Joseph Chatoyer]], pealik Saint Vincentil (suri 1795) *[[Mános Chatzidákis]], kreeka helilooja (1925–1994) *[[Thomas Chatterton]], inglise luuletaja (1752–1770) *[[Arthur Chatto]], Briti kuningliku perekonna sugulane (1999–) *[[Samuel Chatto]], Briti kuningliku perekonna sugulane (1996–) *[[Sarah Chatto]], maalikunstnik (1964–) *[[Bankim Chandra Chattopadhyay]], India bengalikeelne kirjanik (1838–1894) *[[Geoffrey Chaucer]], inglise kirjanik (suri 1400) *[[Pierre Gaspard Chaumette]], prantsuse revolutsionäär (1763–1794) *[[Chantal Chaudé de Silans]], prantsuse maletaja (1919–2001) *[[Ernest Chausson]], prantsuse helilooja (1855–1899) *[[Camille Chautemps]], Prantsusmaa poliitik ja riigitegelane *[[Yves Chauvin]], prantsuse keemik (1930–2015) *[[Carlos Chávez]], Mehhiko helilooja (1899–1978) *[[Christian Chávez]], Mehhiko näitleja ja laulja (1983–) *[[Edvaldo Oliveira Chaves]], Brasiilia endine jalgpallur (1958–) *[[Hugo Chávez]], Venezuela sõjaväelane ja poliitik (1954–2013) *[[Ignacio Chávez]], Nicaragua poliitik ja sõjaväelane *[[Susana Chávez]], Mehhiko luuletaja ja inimõiguste aktivist (1974–2011) *[[Chubby Checker]], USA laulja ja tantsija (1941–) *[[Cheek]], soome räppar (1981–) *[[John Cheever]], USA kirjanik (1912–1982) *[[Robert Chef d’Hôtel]], prantsuse kergejõustiklane (1922–) *[[Said Mohamed Cheikh]] *[[Petr Chelčický]], tšehhi teoloog ja filosoof (14.–15. sajand) *[[Lars Chemnitz]], Gröönimaa poliitik (1925–2006) *[[Johannes Chemnitzer]], endine Saksa DV partei- ja riigitegelane (1929–) *[[Chen Danqing]], hiina maalikunstnik (1953–) *[[Sean Chen]], Hiina Vabariigi poliitik (1949–) *[[Chen Qi]], hiina lauatennisist (1984–) *[[Chen Shui-bian]], Taiwani poliitik *[[Grahame Cheney]], Austraalia poksija (1969–) *[[Richard Cheney]], USA poliitik *[[André Chénier]], prantsuse luuletaja (1762–1794) *[[Cheops]], Vana-Egiptuse kuningas (27. sajand eKr) *[[Chephren]], Vana-Egiptuse kuningas (26. sajand eKr) *[[Cher]], USA laulja, filminäitleja ja filmirežissöör (1946–) *[[Oskar Cher]], eesti kommunist (1913–1942) *[[Oleg Chernyak]], kabetaja (1981–2009) *[[Luigi Cherubini]], itaalia helilooja (1760–1842) *[[Timothy Cheruiyot]], Keenia jooksja (1995–) *[[Vivian Cheruiyot]], Keenia jooksja (1983–) *[[Alain Chervet]], Šveitsi poksija (1990–) *[[Fritz Chervet]], Šveitsi poksija (1942–2020) *[[Walter Chervet]], Šveitsi poksija (1945–) *[[Marion Chesney]], šoti kirjanik (1936–2019) *[[Gilbert Keith Chesterton]], inglise kirjanik (1874–1936) *[[Marcel Chevalier]], viimane Pariisi timukas (1921–2008) *[[Maurice Chevalier]], prantsuse varieteelaulja ja filminäitleja (1888–1972) *[[Eugène Chevreul]], prantsuse keemik (1786–1889) *[[Gabriello Chiabrera]], itaalia luuletaja (1552–1638) *[[Chiang Kai-shek]] *[[Alex Chiasson]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Pierluigi Chicca]], itaalia vehkleja (1937–2017) *[[Ion Chicu]], Moldova poliitik (1972–) *[[Giorgio Chiellini]], itaalia jalgpallur (1983–) *[[Shu Chien]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide biomeditsiinitehnikateadlane ja -insener (1931–) *[[Giulietto Chiesa]], Itaalia ajakirjanik ja poliitik (1940–2020) *[[Monzaemon Chikamatsu]], jaapani näitekirjanik (1653–1724) *[[Catherine Chikwakwa]], Malawi jooksja (1985–) *[[Vere Gordon Childe]], inglise arheoloog (1892–1957) *[[Brevard Childs]], USA teoloog (1923–2007) *[[Childerich I]], saali frankide kuningas (suri 481) *[[Eduardo Chillida]], baski päritolu Hispaania skulptor (1924–2002) *[[Chilperich I]], Neustria kuningas (539–548) *[[Max Chilton]], Briti vormelisõitja (1991–) *[[Frederick Chiluba]], Sambia poliitik (1943–2011) *[[Ben Chilwell]], inglise jalgpallur (1996–) *[[Laura Chinchilla]], Costa Rica poliitik (1959–) *[[Kama Chinen]], jaapani ülipikaealine (1895–2010) *[[Chingy]], USA räppar (1980–) *[[Meenakshi Chintapalli]], USA pediaater *[[Thomas Chippendale]], inglise mööblikunstnik (1718–1779) *[[Abner Chipu]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pikamaajooksja (1972–) *[[Jacques Chirac]], Prantsusmaa poliitik (1932–2019) *[[Giorgio de Chirico]], itaalia kunstnik (1888–1978) *[[Melanie Chisholm]], inglise laulja (1974–) *[[Shirley Chisholm]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja haridustegelane (1924–2005) *[[Joaquim Chissano]], Mosambiigi poliitik (1939–) *[[Ernst Chladni]], saksa füüsik (1756–1827) *[[Chlodowech I]], Frangi riigi kuningas (466–511) *[[Tomasz Chłoń]], Poola diplomaat *[[Józef Grzegorz Chłopicki]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1771–1854) *[[Henryk Chmielewski]], poola poksija (1914–1998) *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]], leedu maletaja (1983–) *[[Bohuslav Chňoupek]], Tšehhoslovakkia riigitegelane, ajakirjanik ja publitsist (1925–2004) *[[Cho Kyuhyun]], Lõuna-Korea muusik *[[Isamu Chō]], Jaapani kindral (1895–1945) *[[Margaret Cho]], USA moedisainer, näitleja ja kirjanik (1968–) *[[Marian Chodacki]], Poola diplomaat ja sõjaväelane (1898–1975) *[[Jan Karol Chodkiewicz]], Poola-Leedu väejuht (suri 1621) *[[Daniel Chodowiecki]], poola päritolu Saksamaa kunstnik (1726–1801) *[[Choe Ryong-hae]], Põhja-Korea poliitik ja sõjaväelane (1950–) *[[Choe Son-hui]], Põhja-Korea diplomaat ja poliitik (1964–) *[[Chōjiro Raku]], jaapani keraamik (1516–1592) *[[Noam Chomsky]], USA keeleteadlane (1928–) *[[Frédéric Chopin]], poola helilooja ja pianist (1810–1849) *[[Aryan Chopra]], India maletaja (2001–) *[[Priyanka Chopra]], India näitlejanna (1982–) *[[Choummaly Sayasone]], [[Laos]]e poliitik ja sõjaväelane (1936–) *[[Chrétien de Troyes]], prantsuse truväär (12. sajand) *[[Kevin Chris]], eesti mustkunstnik *[[Johnny Christ]], USA muusik (1981–) *[[Andreas Christensen]], Taani jalgpallur (1996–) *[[Halfdan Christensen]], norra näitleja ja teatridirektor (1873–1950) *[[Inger Christensen]], taani luuletaja, kirjanik ja esseist (1935–2009) *[[Lars Saabye Christensen]], norra kirjanik (1953–) *[[Niels Christensen]], taani päritolu leiutaja (1865–1952) *[[Niels Egmont Christensen]], taani filosoof (1927–1980) *[[Peter Christensen]], Taani poliitik (1975–) *[[Svend Aage Christensen]], Taani endine poksija (1917–?) *[[Christian Preisimaalt]], esimene preislaste ehk Preisimaa piiskop (surnud 13. sajandil) *[[Christian I]], Taani-Norra ja Rootsi kuningas (1426–1481) *[[Christian II]], Taani-Norra ja Rootsi kuningas (1481–1559) *[[Christian III]], Taani-Norra kuningas (1503–1559) *[[Christian IV]], Taani-Norra kuningas (1577–1648) *[[Christian VI]], Taani ja Norra kuningas (1699–1746) *[[Christian IX]], Taani kuningas (1863–1906) *[[Christian X]], Taani ja Islandi kuningas (1870–1947) *[[Christian (Taani prints)|Christian]], Taani prints (2005–) *[[Christian (Braunschweig-Lüneburg)|Christian]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst(1566–1633) *[[Christian Ludwig (Braunschweig-Lüneburg)|Christian Ludwig]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst (1622–1665) *prints [[Christian Victor]], Briti kuningliku perekonna liige (1867–1900) *[[Peter M. Christian]], Mikroneesia Liiduriikide poliitik (1947–) *[[Arnold Friedrich Christiani]], Eesti vaimulik (1807–1886) *[[Rudolf Christiani]], Taani ehitusinsener ja poliitik (1877–1960) *[[Titus Christiani]], baltisakslasest Eesti ajaloolane ja arhivaar (1853–1919) *[[Wilhelm Gotthilf Robert Adelbert Christiani]], Eesti vaimulik (1831–1895) *[[Christian-Jaque]], prantsuse filmirežissöör (1904–1994) *[[Agatha Christie]], inglise kirjanik (1890–1976) *[[Christian Christie]], norra arhitekt (1832–1906) *[[Linford Christie]], Suurbritannia jooksja (1960–) *[[Perry Christie]], Bahama poliitik (1943–) *[[Ryan Christie]], Šotimaa jalgpallur (1995–) *[[Christina]], kristlik märter (suri 3., 4. või 5. sajandil) *[[Christina (Lotringi hertsoginna)|Christina]], Taani printsess, Milano hertsoginna, Lotringi hertsoginna (1521–1590) *[[printsess Christina, proua Magnuson]], Rootsi printsess (1943–) *[[Níkos Christodoulídis]], Küprose poliitik (1973–) *[[Christoffer I]], Taani kuningas (1219–1259) *[[Dimítris Christófias]], Küprose president (1946–2019) *[[Louis Christopf]], Eestimaa arhitekt ja ehitusinsener (1853–1906) *[[Christoph II (Baden-Rodemachern)|Christoph II]]], Baden-Rodemacherni markkrahv (1537–1575) *[[Christoph von Mecklenburg]], Riia koadjuutor (1537–1592) *[[Warren Christopher]], Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik (1925–2011) *[[Bronisław Chromy]], poola skulptor (1925–2017) *[[Judy Chu]], USA poliitik (1953–) *[[Steven Chu]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1948–) *[[Tanja Chub]], kabetaja (1970–) *[[Destiny Chukunyere]], Malta lauljatar (2002–) *[[Chulalongkorn]], Tai kuningas (1853–1910) *[[Surayud Chulanont]], Tai sõjaväelane ja poliitik (1943–) *[[Chung Sye-kyun]], Lõuna-Korea poliitik (1950–) *[[Chung Un-chan]], Lõuna-Korea poliitik (1946–) *[[Jamie Chung]], korea päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1983–) *[[Fanny Churberg]], soome maastikumaalija (1845–1892) *[[Ellen Church]], esimene stjuardess maailmas, ameeriklanna (1904–1965) *[[Frederic Edwin Church]], USA maalikunstnik (1826–1900) *[[Frank Churchill]], USA filmihelilooja (1901–1942) *[[Jennie Churchill]], Ameerikas sündinud Briti seltskonnadaam (1854–1921) *[[Randolph Churchill]], Briti poliitik (1849–1895) *[[Winston Churchill]], Suurbritannia poliitik (1874–1965) *[[José Churriguera]], hispaania arhitekt ja skulptor (suri 1723) *[[Ivan Chrucki]], valgevene maalikunstnik (1810–1885) *[[František Chvalkovský]], Tšehhoslovakkia diplomaat ja poliitik (1885–1945) *[[Věra Chytilová]], Tšehhi filmilavastaja (1929–2014) ==Ci== *[[Matteo Ciacci]], San Marino poliitik (1990–) *[[Robert Cialdini]], USA psühholoog (1945–) *[[Carlo Azeglio Ciampi]], Itaalia poliitik (1920–2016) *[[Galeazzo Ciano]], Itaalia poliitik (1903–1944) *[[Ciara]], USA laulja (1985–) *[[Valeria Ciavatta]], San Marino poliitik (1959–) *[[Dominika Cibulková]], Slovakkia tennisist (1989–) *[[Cicero]], Vana-Rooma oraator (106–43 eKr) *[[Milan Čič]], Slovakkia poliitik (1932–) *[[Ivan Cichan]], valgevene kergejõustiklane (1976–) *[[Cid]], Hispaania rahvuskangelane (suri 1099) *[[José Cid]], portugali laulja (1942–) *[[Fēlikss Cielēns]], Läti poliitik, diplomaat ja ühiskonnategelane (1888–1964) *[[Camilo Cienfuegos]], Kuuba revolutsionäär (1932–1959) *[[Leon Cienkowski]], poola mikrobioloog (1922–1987) *[[Waldemar Cierpinski]], (Ida)-Saksamaa kergejõustiklane (1950–) *[[Cesar Cielo Filho]], Brasiilia ujuja (1987–) *[[Ján Cikker]], slovaki helilooja (1911–1989) *[[Michel du Cille]], Jamaica päritolu USA pressifotograaf (1956–2014) *[[Tansu Çiller]], Türgi akadeemik, majandusteadlane ja poliitik (1946–) *[[Jasper Cillessen]], hollandi jalgpallur (1989–) *[[Giovanni Cimabue]], itaalia kunstnik (13.–14. sajand) *[[Domenico Cimarosa]], itaalia helilooja (1749–1801) *[[Włodzimierz Cimoszewicz]], Poola poliitik (1950–) *[[Joseph Cimpaye]], Burundu poliitik ja kirjanik (1931–1972) *[[Sorin Cîmpeanu]], Rumeenia poliitik ja põllumajandusteadlane (1968–) *[[Jānis Cimze]], läti haridustegelane (1814–1881) *[[Cinna]], Vana-Rooma riigimees (suri 84 eKr) *[[Gigliola Cinquetti]], itaalia laulja, telesaatejuht ja ajakirjanik (1947–) *[[Nelly Ciobanu]], Moldova laulja (1974–) *[[Aureliu Ciocoi]], Moldova diplomaat ja poliitik (1968–) *[[Dacian Cioloș]], Rumeenia poliitik (1969–) *[[Emil Cioran]], rumeenia filosoof ja kirjanik (1911–1995) *[[Victor Ciorbea]], Rumeenia poliitik (1954–) *[[Stanisław Ciosek]], Poola poliitik ja diplomaat (1939–) *[[Greg Cipes]], Ameerika Ühendriikide seriaali- ja filminäitleja, ''reggae''- ja hiphopmuusik ning elukutseline surfar (1980–) *[[Anthony Cirelli]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Gabriel de Císcar y Císcar]], Hispaania poliitik (1760–1829) *[[Aliou Cissé]], Senegali jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1976–) *[[Boubou Cissé]], Mali poliitik (1974–) *[[Kalifa Cissé]], Mali jalgpallur (1984–) *[[Papiss Cissé]], Senegali jalgpallur (1985–) *[[Diango Cissoko]], Mali poliitik (1948–2022) *[[Guillaume Cizeron]], prantsuse iluuisutaja (1994–) *[[Isaak Citroën]], eesti majandustegelane (sündis 1878) *[[Florin Cîțu]], Rumeenia poliitik (1972–) *[[Ion Ciubuc]], Moldova poliitik (1943–2018) *[[Nicolae Ciucă]], Rumeenia sõjaväelane ja poliitik (1967–) *[[Jože Ciuha]], sloveeni kunstnik (1924–2015) *[[Dagne Ciuksyte]], Briti maletaja (1977–) *[[Mikalojus Konstantinas Čiurlionis]], leedu maalikunstnik ja helilooja (1875–1911) *[[Cixi]], Hiina keisrinna (1835–1908) ==Cl== *[[Léon Cladel]], prantsuse kirjanik (1835–1892) *[[Stig Claesson]], rootsi kirjanik ja kunstnik (1928–2008) *[[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[René Clair]], prantsuse filmirežissöör ja stsenarist (1898–1981) *[[Alexis Claude Clairaut]], prantsuse matemaatik (1713–1765) *[[Clairo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1998–) *[[Clairon]], prantsuse näitlejatar (1723–1803) *[[Joseph Philippe de Clairville]], prantsuse päritolu Šveitsi botaanik ja entomoloog (1742–1830) *[[Ludwig von Claisen]], saksa keemik (1851–1930) *[[Sylvestre Clancier]], prantsuse luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik (1946–) *[[Tom Clancy]], USA kirjanik (1947–2013) *[[Édouard Claparède]], Šveitsi psühholoog (1873–1940) *[[Benoît Pierre Émile Clapeyron]], prantsuse insener ja füüsik (1799–1864) *[[Arthur Roy Clapham]], inglise botaanik (1904–1990) *[[Eric Clapton]], Briti laulja (1945–) *[[Roland Clara]], Itaalia suusataja (1982–) *[[Teresa Claramunt]], katalaani päritolu Hispaania anarhosündikalist (1862–1932) *[[Cassandra Clare]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1973–) *[[Emmanuelle Claret]], prantsuse laskesuusataja (1968–2013) *[[Adam Clark]], šoti ehitusinsener (1811–1866) *[[Blake Clark]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1946–) *[[Dan Clark]], inglise näitleja (1976–) *[[David P. Clark]], USA geneetik (1952–) *[[Helen Clark]], Uus-Meremaa poliitik (1950–) *[[Jim Clark]], Briti vormelisõitja (1936–1968) *[[John Bates Clark]], USA majandusteadlane (1847–1938) *[[Laurel Clark]], Ameerika Ühendriikide arst, mereväelane ja NASA astronaut (1961–2003) *[[Steve Clark]], Briti muusik (1960–1991) *[[Wesley Clark]], USA sõjaväelane ja poliitik (1944–) *[[William Tierney Clark]], inglise insener (1783–1852) *[[Arthur C. Clarke]], Briti ulmekirjanik (1917–2008) *[[Cam Clarke]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja näitleja (1957–) *[[Eddie Clarke]], Briti kitarrist (1950–) *[[Emilia Clarke]], inglise näitleja *[[Margaret Clarke]], iiri kunstnik (1888–1961) *[[Steve Clarke]], Šotimaa jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1963–) *[[Thompson Clarke]], USA filosoof (1928–2012) *[[Vince Clarke]], Briti muusik (1960–) *[[Jeremy Clarkson]], inglise autoajakirjanik ja saatejuht (1960–) *[[Kelly Clarkson]], USA laulja (1982–) *[[Kevin Clash]], Ameerika Ühendriikide nukunäitleja (1960–) *[[Carl Joachim Classen]], saksa klassikaline filoloog (1928–2013) *[[Mark Clattenburg]], Inglismaa jalgpallikohtunik (1975–) *[[Paul Claudel]], prantsuse kirjanik ja diplomaat (1868–1955) *[[Philippe Claudel]], prantsuse kirjanik ja filmilavastaja (1962–) *[[Claudius]], Vana-Rooma keiser *[[Claudius II Gothicus]] *[[Appius Claudius]], Vana-Rooma riigitegelane (5. sajand eKr) *[[Appius Claudius Caecus]], Vana-Rooma riigitegelane (4. sajand eKr) *[[Eduard Claudius]], saksa kirjanik (1911–1976) *[[Claus von Amsberg]] (1926–2002), Madalmaade prints *[[Carl Claus]], baltisaksa keemik, botaanik ja rohuteadlane (1796–1864) *[[Carl Philipp Gottlieb von Clausewitz]], preisi sõjaväelane ja silmapaistev sõjateaduse teoreetik (1780–1831) *[[Rudolf Clausius]], saksa füüsik (1822–1888) *[[Adolf von Clauson-Kaas]], taani haridustegelane (1826–1906) *[[Rosemarie Claussen]], Adolf Hitleri ristitütar (1934–) *[[André Claveau]], prantsuse laulja ja filminäitleja (1911–2003) *[[Bryan Clay]], USA kümnevõistleja (1980–) *[[Henry Clay]], USA poliitik (1777–1852) *[[Richard Clayderman]], prantsuse pianist (1953–) *[[Will Claye]], USA kaugus- ja kolmikhüppaja (1991–) *[[Adam Clayton]], Briti muusik (1960–) *[[Patrick Cleburne]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni sõjaväelane (1828–1864) *[[Ann Cleeves]], inglise kriminaalromaanikirjanik (1954–) *[[Brian Clegg]], Briti teaduskirjanik (1955–) *[[Nick Clegg]], Briti poliitik (1967–) *[[Georges Clemenceau]], prantsuse riigimees (1841–1929) *[[Clemens I]], paavst *[[Clemens II]], paavst (suri 1047) *[[Clemens III]], paavst (suri 1191) *[[Clemens III (vastupaavst)|Clemens III]], vastupaavst *[[Clemens IV]], paavst (suri 1268) *[[Clemens V]], paavst (1264–1314) *[[Clemens VI]], paavst (1291–1352) *[[Clemens VII]], paavst (1478–1534) *[[Clemens VIII]], paavst (1536–1605) *[[Clemens IX]], paavst *[[Clemens X]], paavst *[[Clemens XI]], paavst (1649–1721) *[[Clemens XII]], paavst (1652–1740) *[[Clemens XIII]], paavst (1693–1769) *[[Clemens XIV]], paavst (1705–1774) *[[Carl Friedrich Clemens]], Tallinna kullassepp (1738–1793) *[[Hermann Clemenz]], baltisaksa maletaja ja spordiajakirjanik (1846–1908) *[[Fridtjov Clement]], Norra ajakirjanik ja poliitik (1932–) *[[Jemaine Clement]], USA näitleja (1974–) *[[Kerron Clement]], USA kergejõustiklane (1985–) *[[Louis Clément]], Šveitsi poksija (1896–1966) *[[René Clément]], prantsuse filmirežissöör (1913–1996) *[[Luís Fabiano Clemente]], Brasiilia jalgpallur (1980–) *[[Marco Clemente]], Itaalia diplomaat (1959–) *[[Muzio Clementi]], itaalia helilooja (1752–1832) *[[Frederic Clements]], USA taimeökoloog (1874–1945) *[[Michael Clemmesen]], Taani sõjaväelane ja ajaloolane (1944–) *[[Louis-Nicolas Clérambault]], prantsuse organist, klavessinist ja helilooja (1676–1749) *[[Rob Clerc]], hollandi kabetaja (1955–) *[[Claude Clerselier]], Descartesi teoste tõlkija ja toimetaja (1614–1684) *[[Per Teodor Cleve]], rootsi keemik ja geoloog (1840–1905) *[[Grover Cleveland]], USA poliitik (1837–1908) *[[Tom Cleverley]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[James Cleverly]], Suurbritannia poliitik (1969–) *[[Van Cliburn]], USA pianist ja dirigent (1934–) *[[Gaël Clichy]], prantsuse jalgpallur (1985–) *[[Michael Clifford]], Austraalia laulja (1995–) *[[Peter Clift]], briti meregeoloog ja geofüüsik (1966–) *[[Kim Clijsters]], Belgia tennisist (1983–) *[[Ernest Cline]], USA kirjanik (1972–) *[[Bill Clinton]], USA poliitik (1946–) *[[George Clinton]], USA poliitik, New Yorgi kuberner ja asepresident (1739–1812) *[[Hillary Clinton]], USA poliitik (1947–) *[[Colin Clive]], näitleja (1900–1937) *[[Robert Clive]], Suurbritannia sõjaväelane (1725–1774) *[[Clodius Albinus]] *[[Johann Clodt]], Järva foogt (suri 1529) *[[Peter Clodt von Jürgensburg]], skulptor (1805–1867) *[[Hestrie Cloete]] *[[Stuart Cloete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1897–1976) *[[George Clooney]], USA näitleja ja režissöör (1961–) *[[Anacharsis Cloots]], Prantsusmaa revolutsionäär (1755–1794) *[[Glenn Close]], USA filminäitlejatar (1947–) *[[Jean Clouet]], prantsuse kunstnik (15.–16. sajand) *[[François Clouet]], prantsuse kunstnik (suri 1572) *[[Henri Georges Clouzot]], prantsuse filmirežissöör (1907–1977) *[[Richard Clune]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Martin Clunes]], inglise koomik ja näitleja (1961–) ==Co== {{vaata|Biograafiad (Co)}} ==Cr== *[[Stephen Crabb]], Suurbritannia poliitik (1973–) *[[Adam Cracknell]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Christopher Cradock]], Briti mereväelane (1862–1914) *[[Alessio Cragno]], itaalia jalgpallur (1994–) *[[Shawn Crahan]], USA muusik (1969–) *[[Daniel Craig]], Briti filminäitleja (1968–) *[[William Lane Craig]], ameerika filosoof ja teoloog (1949–) *[[Tim Crane]], Briti filosoof (1962–) *[[Toller Cranston]], Kanada iluuisutaja (1949–2015) *[[Christl Cranz]], Saksamaa mäesuusataja (1914–2004) *[[Steve Cram]], Briti kergejõustiklane (1960–) *[[Rudolf Cramer von Clausbruch]], saksa lendur (1900–1979) *[[Pia Cramling]], rootsi maletaja (1963–) *[[Thomas Cranmer]], inglise teoloog ja vaimulik, Canterbury peapiiskop (1489–1556) *[[Bryan Cranston]], USA näitleja, stsenarist ja režissöör (1956–) *[[Heinrich Johann Nepomuk von Crantz]], austria botaanik ja arstiteadlane (1722–1797) *[[Thomas Crapper]], inglise torulukksepp (1836–1910) *[[Crassus]], Vana-Rooma väejuht ja poliitik (115–53 eKr) *[[Francisco Craveiro Lopes]], Portugali president (1894–1964) *[[Margaret Craven]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1901–1980) *[[João Gomes Cravinho]], Portugali poliitik ja diplomaat (1964–) *[[Chandra Crawford]], Kanada suusataja (1983–) *[[Cindy Crawford]], Ameerika Ühendriikide modell, näitleja ja ettevõtja (1966–) *[[Corey Crawford]], Kanada jäähokimängija (1984–) *[[Hasely Crawford]], Trinidadi ja Tobago jooksja (1950–) *[[Jamal Crawford]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1980–) *[[Riley Crawford]], sissisõdalane Ameerika kodusõjas (1848–1864) *[[Shawn Crawford]], USA kergejõustiklane (1978–) *[[Michelle Creber]], Kanada näitleja ja laulja (1999–) *[[Lorenzo di Credi]], itaalia kunstnik (umbes 1459 – 1537) *[[George Creel]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja poliitik (1876–1953) *[[Lol Crème]], Briti muusik (1947–) *[[William Randal Cremer]], inglise poliitik ja patsifist (1828–1908) *[[Richard Crenna]], USA näitleja (1926–2003) *[[Hernán Crespo]], Argentina jalgpallur (1975–) *[[Édith Cresson]], Prantsusmaa poliitik (1934–) *[[Aaron Cresswell]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Gheorghe Crețu]], Rumeenia võrkpallitreener (1968–) *[[Sandra Cretu]], saksa laulja (1962–) *[[Nicolae Crețulescu]], Rumeenia poliitik (1812–1900) *[[Terry Crews]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1968–) *[[Francis Crick]], Briti molekulaarbioloog ja füüsik (1916–2004) *[[Miron Cristea]], Rumeenia poliitik (1868–1939) *[[Robert L. Crippen]], USA merejalaväelane ja astronaut (1937–) *[[Crixus]], Rooma orjade ülestõusu juht (suri 72 eKr) *[[Igor Crnadak]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1972–) *[[Benedetto Croce]], Itaalia filosoof ja poliitik (1866–1952) *[[Edward S. Crocker]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (1895–1968) *[[Douglas Crockford]], USA programmeerija *[[Freeman Wills Crofts]], inglise kirjanik (1879–1957) *[[Henry Cromwell]], Iiri poliitikategelane (1628–1674) *[[Oliver Cromwell]], Inglismaa riigimees ja sõjaväelane (1599–1658) *[[Thomas Cromwell]], inglise riigimees (1485–1540) *[[Walter von Cronberg]], Saksa ordu kõrgmeistri kohusetäitja (suri 1543) *[[Archibald Cronin]], šoti kirjanik ja arst (1896–1981) *[[James Cronin]], USA füüsik (1931–2016) *[[Edward Crook]], USA poksija (1929–2005) *[[Bing Crosby]], USA laulja ja näitleja (1903–1977) *[[Sidney Crosby]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[David Cross]], Ameerika Ühendriikide näitleja, stsenarist ja koomik (1964–) *[[Marcia Cross]], USA filminäitleja (1962–) *[[Ryan Crouser]], USA kergejõustiklane (1992–) *[[Kornelius Crøys]], norra päritolu Venemaa sõjaväelane (1655–1727) *[[Sheryl Crow]], USA laulja-laulukirjutaja ja näitleja (1962–) *[[Russell Crowe]], Austraalia filminäitleja (1964–) *[[Aleister Crowley]] (1875–1947) *[[Peter Crouch]], inglise jalgpallur (1981–) *[[Charles Eugène de Croy]], Austria ja Vene väejuht (1651–1702) *[[Arthur Crudup]], USA muusik (1905–1974) *[[Johan Cruijff]], hollandi jalgpallur (1947–2016) *[[Tom Cruise]], USA filminäitleja (1962–) *[[Bernhard Crusell]], rootsi-soome klarnetist, helilooja ja tõlkija (1775–1838) *[[Penélope Cruz]], hispaania filminäitleja (1974–) *[[Paul Crutzen]], hollandi keemik (1933–2021) *[[Cornelius Cruys]], norra ja seejärel hollandi päritolu Venemaa keiserliku mereväe admiral ja Balti laevastiku esimene komandör (1655–1727) *[[Branko Crvenkovski]], Makedoonia poliitik (1962–) *[[Jon Cryer]], Ameerika Ühendriikide näitleja, stsenarist, filmilavastaja ja -produtsent (1965–) *[[Billy Crystal]], USA näitleja (1948–) ==Cs== *[[Ibolya Csák]], ungari kõrgushüppaja (1915–2006) *[[József Csatári]], ungari maadleja (1943–2021) *[[Géza Csáth]], ungari kirjanik (1887–1919) *[[László Cseh]], Ungari ujuja (1985–) *[[Csézy]], ungari laulja (1979–) *[[Tibor Csík]], Ungari poksija (1927–1976) *[[Mihály Csíkszentmihályi]], USA psühholoog (1934–2021) *[[István Csurka]], Ungari ajakirjanik, kirjanik ja poliitik (1934–2012) ==Cz== *[[Jacek Czaputowicz]], Poola poliitik ja riigitegelane (1956–) *[[Paweł Czarnota]], poola maletaja (1988–) *[[Christian Czernekow]], Tallinna piiskop (surnud 1514) *[[Jan Czerski]], valgevene-poola paleontoloog, geoloog ja geograaf (1845–1892) *[[Anna Czerwińska]], poola alpinist (1949–) *[[Teresa Czerwińska]], Poola majandusteadlane ja poliitik (1974–) *[[Lajos Czinege]], Ungari sõjaväelane ja kommunistlik riigitegelane (1924–1998) *[[Antoni Czortek]], Poola poksija (1915–2004) *[[Edward Czuruk]], Poola sõjaväelane (1897–1981) ==Ct== *[[Václav Čtvrtek]], tšehhi kirjanik (1911–1976) ==Cu== *[[Juan Cuadrado]], Colombia jalgpallur (1988–) *[[Alfonso Cuarón]], Mehhiko filmirežissöör (1961–) *[[Mark Cuban]], USA ärimees (1958–) *[[Raúl Cubas Grau]], Paraguay ärimees ja poliitik (1943–) *[[Julius von Cube]], baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane (1815–1888) *[[Teófilo Cubillas]], Peruu jalgpallur (1949–) *[[Didier Cuche]], Šveitsi mäesuusataja (1974–) *[[Roger Cuche]], Šveitsi poksija (1928–) *[[Ljubomir Cuculovski]], makedoonia filosoof (1948–) *[[Inma Cuesta]], hispaania filminäitleja (1980–) *[[Víctor Cuesta]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Christian Cueva]], Peruu valgpallur (1991–) *[[Nelson Cuevas]], Paraguay jalgpallur (1980–) *[[Mickaël Cuisance]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) *[[Herberts Cukurs]], läti lendur (1900–1965) *[[Claudine de Culam]], prantsuse zoofiil (1585–1601) *[[Macaulay Culkin]], USA filminäitleja (1980–) *[[Culle]], Saaremaa maavanem *[[Josh Cullen]], Inglismaal sündinud Iirimaa jalgpallur (1996) *[[Benedict Cumberbatch]], inglise näitleja (1976–) *[[Anthony Cumia]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1961–) *[[Constance Cummings]], Briti näitlejanna (1910–2005) *[[Jim Cummings]], USA näitleja (1952–) *[[Robert Cummings]], USA filminäitleja (1908–1990) *[[Cunedagius]], brittide kuningas *[[Eduardo Cunha]], Brasiilia poliitik ja raadiojutlustaja (1958–) *[[Matheus Cunha]], Brasiilia jalgpallur (1999–) *[[Lluïsa Cunillé]], katalaani näitekirjanik (1961–) *[[Michael Cunningham]], ameerika kirjanik (1952–) *[[Ward Cunningham]], USA programmeerija (1949–) *[[Wilhelm Cuno]], Saksa ettevõtja ja poliitik (1876–1933) *[[Kaley Cuoco]], USA näitleja (1985–) *[[Emil Čuprenski]], Bulgaaria poksija (1960–) *[[José Cura]], argentina laulja ja dirigent (1962–) *[[Marie Curie]], poola päritolu prantsuse füüsik ja keemik *[[Pierre Curie]], prantsuse füüsik (1859–1906) *[[Sigurd Curman]], rootsi arhitektuuriajaloolane (1879–1966) *[[Gregory Currie]], inglise filosoof (1950–) *[[Adrianne Curry]], USA modell (1982–) *[[Stephen Curry]], USA korvpallur (1988–) *[[Fritz Curschmann]], saksa ajaloolane ja geograaf (1874–1946) *[[George Nathaniel Curzon]], Suurbritannia poliitik (1859–1925) *[[Betty Curtis]], itaalia laulja (1936–2006) *[[Charles Curtis]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1860–1936) *[[Ian Curtis]], inglise muusik (1956—1980) *[[Thomas Curtis]], USA tõkkejooksja (1870–1944) *[[Tony Curtis]], USA filminäitleja (1925–2010) *[[Michael Curtiz]], filmirežissöör (1886–1962) *[[Curtius Rufus]], Vana-Rooma ajaloolane ja senaator (suri 53) *[[Joan Cusack]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1962–) *[[John Cusack]], ameerika filminäitleja (1966–) *[[Denis Cuspert]], saksa-ghana päritolu räppar (1975–2018) *[[Brian Cusworth]], USA korvpallur (1984–) *[[Elisha Cuthbert]], Kanada näitleja ja modell *[[Toto Cutugno]], itaalia laulja (1943–) *[[Umihana Čuvidina]], bosnia luuletaja (1794–1870) *[[Georges Cuvier]], prantsuse loodusteadlane ja zooloog (1769–1832) ==Cv== *[[Mirko Cvetković]], Serbia poliitik (1950–) *[[Željka Cvijanović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1967–) *[[Petras Cvirka]], leedu kirjanik (1909–1947) ==Cö== *[[Eray Cömert]], Šveitsi jalgpallur (1998–) ==Cy== *[[Zbigniew Cybulski]], poola näitleja (1927–1967) *[[Karina Cyfka]], poola maletaja (1987–) *[[John Cygan]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1954–2017) *[[Cyprianus]], Kartaago piiskop (surnud 258) *[[Louis Cyr]], Kanada jõumees (1863–1912) *[[Czesław Cyraniak]], Poola poksija (1914–1939) *[[Józef Cyrankiewicz]], Poola sotsialistlik ja kommunistlik poliitik ning riigitegelane (1911–1989) *[[Billy Ray Cyrus]], USA kantrilaulja (1961–) *[[Miley Cyrus]], USA näitleja ja laulja (1992–) *[[Noah Cyrus]], USA näitleja (2000–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|C, Biograafiad]] kbntvnwjsidfbhguvcbkjqzcebr33el 0 17917 6165525 6165299 2022-07-22T12:38:32Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Astrid Lindgren 1924.jpg|thumb|Astrid Lindgren, 1924]] '''Astrid Anna Emilia Lindgren''' (kuni 1931 '''Astrid Ericsson'''; [[14. november]] [[1907]] [[Vimmerby]] – [[28. jaanuar]] [[2002]] [[Stockholm]]) oli [[Rootsi]] lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. 2002. aastal loodi [[Riksdag|Rootsi parlamendi]] toetusel [[Astrid Lindgreni mälestusauhind]]. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, mis küünib 5 miljoni [[Rootsi kroon]]ini. ==Elukäik== [[Pilt:StatueOfAstridLindgrenStockholm.jpg|thumb|Astrid Lindgreni kuju Stockholmis]] Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (1875–1969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena [[Smålandi maakond|Smålandi maakonnas]] Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps. Astridil oli vanem vend Gunnar (1906–1974) ning nooremad õed Stina (1911–2002) ja Ingegerd (1916–1997). Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa". Pärast kooli lõpetamist [[1924]]. aastal oli ta veidi aega praktikant ajalehes Vimmerby Tidningen. Seal töötades jäi ta 18-aastaselt ja vallalisena lapseootele ning keeldudes lapse isaga, ajalehe peatoimetaja Reinhold Blombergiga (1877–1947) abiellumast, siirdus 19-aastaselt [[Stockholm]]i, et sekretäriks õppida. 4. detsembril [[1926]] sündis tal poeg Lars (suri 1986), kes oma esimesed eluaastad elas kasuvanemate juures [[Kopenhaagen]]is. [[1928]]. aastal asus Astrid sekretärina tööle Kuninglikus Autoklubis, kus tutvus oma tulevase abikaasa Sture Lindgreniga (1898–1952), kellega ta [[1931]]. aastal abiellus. Seejärel sai ta lõpuks poja Larsi enda kasvatada. Aastal [[1934]] sündis tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime [[Pipi Pikksukk]] pani tütar. Astrid Lindgreni tütar mõtles ka [[Segasumma suvila]] välja. Ta ütles emale, et raamat võiks olla üksikust tüdrukust kes on tugev ja leiab endale kaks parimat sõpra, ning et raamatu alguses igav poleks, mõtles tütar, et tal võiks olla kaks looma (ahv ja hobune). Tütar tahtis ka, et Pipi oleks [[rikas]]. [[1986]]. aastal kirjutas Lindgren [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] saadikule Stockholmis [[Boriss Pankin]]ile, et juhtida tähelepanu olukorrale, et Nõukogude liit ei luba [[Leila Miller]]i ja [[Valdo Randpere]] tütart Kaisat oma vanematele Rootsi järgneda. Kirjas teatas Lindgren, et "võimsal Nõukogude Liidul ei ole nii palju halastust ja südamlikkust, et üht väikest tüdrukut oma vanemate juurde lasta."<ref>{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hupe-labi-raudse-eesriide-ehk-sangarid-spioonid-ja-kameeleonid?id=77424744|Pealkiri=Hüpe läbi raudse eesriide ehk sangarid, spioonid ja kameeleonid|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=08.03.2017|Kasutatud=}}</ref> Astrid Lindgren suri Stockholmis 28. jaanuaril 2002. Matuserongkäiku olid tänavatele vaatama tulnud tuhanded inimesed. [[Stockholmi Toomkirik|Toomkirikus]] toimunud tseremoonial osalesid peale pereliikmete ja sugulaste ka Rootsi kuningakoja ning valitsuse esindajad, samuti välisajakirjanikud.<ref name="ÕL, 2002" /> Astrid Lindgreni põrm maeti tema kodukohta Vimmerbysse, perekonna hauaplatsile.<ref name="ÕL, 2002" /> ==Karjäär== 1944. aastal tuli Lindgren vastloodud kirjastuse [[Rabén & Sjögren]] konkursil looga "Britt-Mari puistab südant" teisele kohale. Aasta hiljem võitis ta sama konkursi raamatuga "[[Pipi Pikksukk (raamat)|Pipi Pikksukk]]", mille avaldamisest kirjastus [[Bonniers]] oli varem loobunud. Nüüdseks on "Pipi Pikksukast" saanud maailma armastatumaid lasteraamatuid. Ehkki Lindgrenist oli sellega hinnatud kirjanik saanud, on ta tegelastele omane üleolev suhtumine täiskasvanute autoriteeti siiski aeg-ajalt ühiskonna pahameele osaliseks saanud. 1948. aastal saatis naisteajakiri Damernas Värld Lindgreni [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] väljaandele lühikesi kirjatükke kirjutama. Ameerikasse jõudnult ütles Lindgren, et on häiritud [[afroameeriklased|afroameeriklaste]] diskrimineerimisest. Paar aastat hiljem avaldas ta reisist innustatud lühijuttude kogu "Kati Ameerikas". 1958. aastal sai temast [[Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia]] teine laureaat. Lindgreni 90. sünnipäeval kuulutati ta aasta rootslaseks. 1976. aastal tuli Lindgrenil maksta 102 protsenti tulumaksu (ta pidi maksma nii tavalise tulumaksu ja ka tööandja tasu), protestiks kirjutas ta 3. märtsil 1976 Stockholmi õhtulehele Expressen satiirilise lühijutu "Pomperiposa Monismaanias". See tekitas Rootsis suure debati maksusüsteemi osas ja oli üheks põhjuseks, miks [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei]] sama aasta septembris esimest korda peale 1932. aastat valimised kaotas. Irooniliselt oli Lindgren ise aga eluaegne sotsiaaldemokraat. Lõpuks lahenes maksuküsimus nii, et Lindgren pidi maksma vaid 80 protsenti tulumaksu.<ref>{{Netiviide|autor=Koppel, Peeter|url=https://arvamus.postimees.ee/4311633/peeter-koppel-vaariti-moistetud-muinasjutt-skandinaavia-eduloost|pealkiri=Peeter Koppel: vääriti mõistetud muinasjutt Skandinaavia eduloost|väljaanne=Postimees Online|aeg=16. november 2017|vaadatud=}}</ref> ==Teoseid== [[Pilt:Villa villekulla.jpg|thumb|Segasummasuvila [[Ojamaa]]l Kneippbynis]] {| |- | '''Aasta''' ||align="center"| '''Pealkiri''' || '''Tõlge''' |- | 1944 || [[Britt-Mari puistab südant]] (''Britt-Marie lättar sitt hjärta'')|| 2000 |- | 1945 || [[Kerstin ja mina]] (''Kerstin och jag'')|| 2001 |- | 1945 || [[Pipi Pikksukk (raamat)|Pipi Pikksukk]] (''Pippi Långstrump'')|| 1968 |- | 1946 || [[Pipi Pikksukk läheb laevale]] (''Pippi Långstrump går ombord'')|| 1968 |- | 1946 || [[Meisterdetektiiv Blomkvist]] (''Mästerdetektiven Blomkvist'')|| 1960 |- | 1947 || [[Meie, Bullerby lapsed]] (''Barnen i Bullerbyn'')|| 2000, 2006 |- | 1948 || [[Pipi Pikksukk Lõunamerel]] (''Pippi Långstrump i Söderhavet'')|| 1968 |- | 1949 || Veel Bullerby lastest || 2000, 2006 |- | 1949 || [[Pöialpoiss Nils Karlsson]] || 1998 |- | 1950 || [[Hakkaja Kaisa]] || 2003, 2014 |- | 1950 || [[Kati Ameerikas]] (''Kati i Amerika'')|| 1951, 2000 |- | 1951 || [[Meisterdetektiiv Blomkvist elab ohtlikku elu]] || 1960 |- | 1952 || Bullerbys on alati lõbus || 2000, 2005 |- | 1952 || [[Kati Itaalias]] || 2001 |- | 1953 || [[Kalle Blomkvist ja Rasmus]] (''Kalle Blomkvist och Rasmus'')|| 1971 |- | 1954 || [[Mio, mu Mio]] (''Mio, min Mio'')|| 1993 |- | 1954 || [[Kati Pariisis]] || 2001 |- | 1955 || [[Väikevend ja Karlsson katuselt]] (''Karlsson på taket'')|| 1964 |- | 1956 || [[Hulkur Rasmus]] || 1965 |- | 1957 || [[Rasmus, Pontus ja Lontu]] || 1967 |- | 1958 || [[Lärmisepa tänava lapsed]] || 1995 |- | 1959 || [[Päevanurme]] (''Sunnanäng'')|| 1959, 1997 |- | 1960 || [[Madlike]] (''Madicken'') || 1993 |- | 1961 || [[Lärmisepa tänava Lota]] || 1995 |- | 1961 || [[Käraküla raamat]] (eestikeelse pealkirjaga "[[Bullerby lapsed]]")|| 1970 |- | 1962 || [[Karlsson katuselt lendab jälle]] || 1970 |- | 1963 || [[Vahtramäe Emil]] (''Emil i Lönneberga'')|| 1993 |- | 1964 || [[Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses]] || 1969 |- | 1965 || [[Kevad Kärakülas]] || 1987 |- | 1966 || [[Vahtramäe Emili uued vembud]] || 1993 |- | 1968 || [[Karlsson katuselt hiilib jälle]] || 1970 |- | 1970 || [[Vahtramäe Emil on veel elus]] || 1993 |- | 1970 || [[Minu väljamõeldised]] || |- | 1973 || [[Vennad Lõvisüdamed]] (''Bröderna Lejonhjärta'')|| 1987 |- | 1973 || [[Samuel August Sevedstorpist ja Hulti Hanna]] || 2002 |- | 1976 || [[Madlike ja Jaanikingu põnn]] || 1994 |- | 1979 || [[Pipi Pikksuka jõulupuu]] || 1999 |- | 1981 || [[Röövlitütar Ronja]] (''Ronja rövardotter'')|| 1987 |- | 1984 || [[Kui väike Ida tahtis teha vempu]] || 1985 |- | 1984 || [[Emili vemp nr. 325]] || 2003 |- | 1986 || [[Ei mingit koonerdamist, ütles Vahtramäe Emil]] &nbsp; || 2003 |- | 1987 || [[Assar Seebimull]] || 1987 |- | 1991 || [[Kui Liisbet pistis herne ninna]] || 2001 |} ==Koostöö Ilon Wiklandiga== *Astrid Lindgreni enamiku raamatute [[illustraator]] oli [[Eesti]] päritolu [[Ilon Wikland]]. Nende esimene ühine raamat oli [[1954]]. aastal ilmunud "[[Mio, mu Mio]]". ==Tunnustus== *[[1977]] – [[Rootsi kriminaalkirjanduse auhind#Parim laste ja noorsooromaan|Rootsi kriminaalkirjanduse auhind]] parimale laste- ja noorsooromaanile *[[1986]] – [[Selma Lagerlöfi auhind]] *1989 – Haapsalu rajooni aukodanik<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=laaneelu20150912.2.9.2 Lääne Elu, 12. september 2015]</ref> ==Isiklikku== Tema venna [[Gunnar Ericsson]]i tütre Barbro tütar on stsenarist ja kriminaalromaanide autor [[Karin Alvtegen]]. ==Viited== {{viited| <ref name="ÕL, 2002">[https://archive.today/20030526015642/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/15.03.02/paevateema/4.shtml/ Maeti Astrid Lindgren] Õpetajate Leht 15. märts, 2002</ref>}} ==Kirjandus == * Jens Andersen. ''Astrid Lindgren : päev nagu elu'', Tallinn: Koolibri, 2017. Tõlkinud [[Tiina Toomet]]. ISBN 978-9985-0-3873-4 * Margareta Strömstedt. ''Astrid Lindgren: elulugu'', Tallinn: [[Tänapäev]], [[2000]]. Tõlkinud [[Tõnis Arnover]]. ISBN 9985-9269-2-7 * Eva-Maria Metcalf. ''Astrid Lindgren'', Stockholm: Rootsi Instituut, 2000. Tõlkinud Tõnis Arnover. ISBN 91-520-0607-7 * ''Astrid Lindgren: Hans Christian Anderseni preemia laureaat'', Tallinn: Eesti Lasteraamatukogu, 1997. Tõlkinud: [[Anu Kehman]] ja [[Andres Jaaksoo]]. ISBN 9985901576 ==Välislingid== {{commons|Astrid Lindgren}} {{vikitsitaadid}} * {{IMDb|nm0511807|Astrid Lindgren}} {{JÄRJESTA:Lindgren, Astrid}} [[Kategooria:Rootsi kirjanikud]] [[Kategooria:Lastekirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1907]] [[Kategooria:Surnud 2002]] e8ohhcuesmafzdlwtywmd3vucf2zz25 0 19960 6166028 5448858 2022-07-23T09:10:29Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Hartum | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = araabia | الخرطوم |Al-Khurţūm | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = الخرطوم-جزيرة توتي.jpg | pindala = | elanikke = 2 970 000 (2006), </br> eeslinnadega 7 830 500 | asendikaart = Sudaan }} '''Hartum''' on [[Sudaan|Sudaani]] pealinn. Hartumis ühinevad [[Sinine Niilus|Sinine]] ja [[Valge Niilus]]. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Sudaani linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] fhsx0p6hs2k0g6iixec9et6hatmmksz 0 20260 6165957 6117843 2022-07-23T06:01:08Z Sillerkiil 58396 /* Transport */ wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=juuli|aasta=2019}} {{linn | nimi = Kiiev | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Київ | nimi1_latin = ''Kõjiv'' | pilt = Kyiv Montage 2016.png | lipp = Flag of Kyiv Kurovskyi.svg | lipu_link = [[Kiievi lipp]] | vapp = COA of Kyiv Kurovskyi.svg | vapi_link = [[Kiievi vapp]] | pindala = | elanikke = | osm = pind }} [[Pilt:Ukraine Kiev StMichael.jpg|pisi|[[Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster]]]] [[Pilt:Pechersk Lavra 1918 LOC 3c02697u.jpg|pisi|[[Kiievi koobasklooster]]]] [[Pilt:Kyiv1651 WesterFeld.jpg|pisi|Kiiev (1651)]] [[Pilt:Планы городов из Полного собрания законов Российской империи 136.jpg|pisi|[[Kubermangulinn]]a Kiievi plaan (1839)]] '''Kiiev''' ([[ukraina keel]]es Київ ''Kõjiv'', vene keeles Киев ''Kijev'') on [[Ukraina]] pealinn. Kiiev asub [[Dnepr]]i jõe ääres. Kiiev moodustab omaette [[1. järgu haldusüksus]]e (місто Київ) ja on samaaegselt [[Kiievi oblast]]i keskus. Kiievi praegune linnapea on [[Vitali Klõtško]]. == Rahvastik == [[2001]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kiievi elanikkonnast [[ukrainlased|ukrainlasi]] 82,2%, [[venelased|venelasi]] 13,1%, [[juudid|juute]] 0,7%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,6% ja [[poolakad|poolakaid]] 0,3%. == Kliima == Kiievi aastane keskmine temperatuur on +7,9&nbsp;°C. Kõige kõrgem on see [[juuli]]s (19,5&nbsp;°C) ja [[august]]is (18,9&nbsp;°C), kõige madalam [[jaanuar]]is (−4,3&nbsp;°C) ja [[veebruar]]is (−3,3&nbsp;°C). Kuu absoluutne maksimum on kõige kõrgem augustis (39,9&nbsp;°C) ja juulis (39,4&nbsp;°C). Kõige madalam absoluutne maksimum on jaanuaris (11,1&nbsp;°C) ja [[detsember|detsembris]] (14,7&nbsp;°C). Kuu absoluutne miinimum on kõige madalam veebruaris (−32,2&nbsp;°C) ja jaanuaris (−31,1&nbsp;°C). Kõige kõrgem absoluutne miinimum on juulis (+5,8&nbsp;°C) ja augustis (+3,3&nbsp;°C). Ka [[juuni]]s pole iialgi [[öökülm]]a esinenud. Aastane keskmine sademete hulk on 621&nbsp;mm. Kõige märjemad kuud on juuli (85&nbsp;mm) ja juuni (75&nbsp;mm), kõige kuivemad on [[märts]] (36&nbsp;mm), veebruar ja [[oktoober]] (37&nbsp;mm). Keskmine [[tuul]]e kiirus on 2,4&nbsp;m/s ja keskmine [[õhuniiskus]] on 75%. == Ajalugu == Kiiev on üks vanimaid linnu [[Ida-Euroopa]]s. Tal on olnud pöördeline osa nii [[Vana-Vene riik|Vana-Vene riigi]] kui ka [[ukrainlased|ukraina rahvuse]] kujunemisel. Legendi järgi asutasid linna aastal [[482]] vennad Kii, Štšek ja Horiv ning nende õde Lõbied<ref>[http://litopys.org.ua/ipatlet/ipat01.htm Ipati kroonika vanavene keeles]</ref> (ukrainapäraselt ''Kõi'', ''Štšek'', ''Horõv'' ning ''Lõbid''). Seetõttu tähistati 1982. aastal Kiievi 1500. aastapäeva. Linn nimetati vanima venna järgi. Kiievis asuvad ka Štšekavõtsja ja Horevõtsja mägi ning Lõbidi jõgi. Nimi "kii" tähendas [[vanavene keel]]es suurt keppi (võrdle näiteks [[piljardikii]]ga). See on seotud linna asukohaga [[varjaagid]]e juurest [[Bütsants]]i mineva [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|kaubatee ääres]]. Laevnikele olid [[Dnepr]]i jõe ääres linna asukoha määramisel väga olulised kiid – suured jõepõhja rammitud postid, mille külge sai siduda oma veesõidukid, et need sel ajal ära ei ujuks, kui laevnikud maal käivad. Ajaloolased pole kindlad, millal tegelikult Kiiev linnalise asulana avastati. Kõige entusiastlikumad osutavad juba [[Ptolemaios]]e teostes leiduvale asulale {{kas|Metropolity}} ja väidavad, et see olevatki Kiiev. Hajusad [[slaavlased|idaslaavlaste]] asulad asusid selles piirkonnas alates [[6. sajand]]ist, kuid pole teada, millal mõni neist linnaliseks asulaks arenes. [[8. sajand]]il rajati Kiievisse kindlustused kohale, mis oli võib-olla mitukümmend aastat varem maha jäetud. Pole teada, kas need kindlustused rajasid slaavlased või [[kasaarid]]. [[Nestori kroonika]] märgib, et Kiievi slaavlased rääkisid [[Askold ja Dir|Askoldile ja Dirile]], et neil ei ole valitsejat ja nad maksavad kasaaridele [[andam]]it. Kuid vähemalt 8. ja [[9. sajand]]il toimis Kiiev [[Kasaari kaganaat|Kasaari kaganaadi]] eelposti ja piirikindlusena. Mõned ajaloolased lükkavadki linna asutamise alles 8. või koguni 9. sajandisse. === Kiievi-Vene riigis === 9. sajandi teisel poolel (kuid mõnedel hinnangutel alles [[920. aastad|920. aastatel]]) vabanes Kiiev kasaaride võimu alt ja sai [[Kiievi-Vene]] riigi keskuseks. [[882]]. aastal vallutas linna [[Novgorodi vürst]] [[Oleg]] [[Novgorodimaa]]lt kogutud [[varjaag]]ide, [[soomlased|soomlaste]] ja slaavlaste väega sõjakäigul Kiievi, kus valitsesid seni samuti varjaagid [[Askold]] ja [[Dir (Kiievi vürst)|Dir]].<ref>[[Nestor (kroonik)|Nestori]] kroonika "[[Jutustus möödunud aegadest]]"</ref> Ta tegi sellest oma riigi pealinna, alistades enda võimule ka kohalikud vürstid, kes seni olid maksnud makse [[Kasaari kagaan]]ile. Nii sai Olegist vürstide vürst ehk [[Kiievi suurvürst]]. [[988]]. aastal moodustati [[Konstantinoopoli Õigeusu Kirik]]u [[Kiievi metropoolia]] ning pärast seda asus selle juht Kiievis. [[Kiievi-Vene]] ja selle pealinna Kiievi kuldaeg oli [[11. sajand]]il ja [[12. sajand]]i algul. Pärast [[Mstislav Suur]]e surma [[1132]] muutusid Kiiev ja [[Kiievi vürstiriik]] pigem kõige võimsama vürsti autasuks ja nende vahel algas võitlus Kiievi pärast. Esimesena suutis Kiievi vallutada [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali]] [[Vladimiri vürst|vürst]] [[Andrei Bogoljubski]] [[1169]]. Pärast [[Mongolite invasioon Venemaale|mongolite invasiooni Kiievi-Vene riigi aladele]] [[13. sajand]]il kaotas Kiiev oma poliitilise tähtsuse, piirkonna allutamise pärast võistlesid [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali]] ja [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik]], kes korduvalt linna vallutasid ja laastasid. === Kiievi vürstiriigis === [[Kiievi Suurvürstiriik|Kiievi Suurvürstiriigi]] lagunemise järel kujunes Lääne-Kiievimaa Loode-[[Tšerkassõ]], Ida-[[Žitomir]]i maa-aladel [[Kiievi vürstiriik]], mis eksisteeris aastatel ([[1132]]–[[1471]]). Riigi pealinn oli Kiievi linn. [[1240]]. aastal vallutas Kiievi [[Batu-khaan]], kes jättis vallutamise käigus linna 50 000 elanikust ellu üksnes 2000. Linn rüüstati ja põletati maha. === Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigis === Kiievi vürstiriik eksisteeris iseseisvalt kuni [[1362]]. aastani, mil liitus [[Vene Suurvürstiriik|Vene Suurvürstiriigina]] [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga]] ning moodustas 2/3 Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi territooriumist oma lääneslaavi päritolu elanikkonnaga. === Rzeczpospolita riigis === Aastatel [[1471]]–[[1654]] kuulus Ukraina koos [[Valgevene]]ga Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ja [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] liitumisel moodustunud [[Rzeczpospolita]] riiki. Aastatel [[1494]]–[[1497]] sai Kiiev [[Magdeburgi linnaõigused]]. Magdeburgi linnaõiguse alusel oli linnad vabastatud feodaalkohustustest, -kohtust ning vojevoodide ja riigiametnike võimu alt, ning omasid õigust moodustada [[omavalitsus]]organi [[raad]]i. Linnaõigused tühistati alles [[1835]]. aastal [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] [[Nikolai I]] poolt. [[1654]]. aastal otsustas [[Perejaslavi raada]], mida juhtis [[hetman]] [[Bogdan Hmelnitski]], et edaspidi ei allu [[kasakad]] [[Poola kuningas|Poola kuningale]], vaid [[Moskva tsaar]]ile. Samal aastal puhkes [[Poola-Vene sõda (1654–1667)|Poola-Vene sõda]]. [[1657]]. aastal valiti [[Korsuni raada]]l uueks hetmaniks Hmelnitski lähikondlane [[Ivan Võhovskõi]]. [[1658]] sõlmisid Rzeczpospolita esindajad ja Võhovskõi tänapäeva [[Poltaava oblast]]is olevas [[Gadjatš]]i linnas [[Gadjatši leping]]u. Selle kohaselt asendati Poola–Leedu kaksikmonarhia Poola–Leedu–Vene kolmikmonarhiaga. [[Vasakkalda-Ukraina]]s tuli lepingu kohaselt [[Tšernigivi vojevoodkond|Tšernigivi vojevoodkonna]], [[Kiievi vojevoodkond|Kiievi vojevoodkonna]] ja [[Bratslavi vojevoodkond|Bratslavi vojevoodkonna]] põhjal moodustada [[Vene Suurvürstiriik (1658–1659)|Vene Suurvürstiriik]]. [[Poola-Türgi sõda (1672–1676)|Poola-Türgi sõja]] järel annekteeris [[Osmanite riik]] aastateks [[1672]]–[[1699]] [[Podoolia]] [[Kamjanets-Podilskõi]]ga, [[Bratslavi vojevoodkond|Bratslavi vojevoodkonna]] [[Bratslav]]i ja [[Uman]]iga ning osa [[Žõtomõr]]ist lõunas asuvatest Paremkalda-Ukraina vojevoodkondade aladest, sh [[Bila Tserkva]], [[Tšerkassõ]] ja [[Tšigirin]]i. Kirde-Ukrainas säilis Hetmaniriik, kus asusid linnad Kiiev, [[Tšernigiv]], [[Nižõn]], [[Perejaslav]], [[Baturõn]], [[Gadjatš]], [[Lubnõ]] ja [[Poltava]]. Ida-Ukrainas, Dnepri keskjooksul säilis [[Zaporižžja Sitš]]i territoorium. Lõuna-Ukraina [[Must meri|Musta mere]] äärsed territooriumid liideti Osmanite riigiga ja [[Krimm]]is valitses [[Krimmi khaaniriik]]. Osmanite riigi sekkumise järel Ukraina aladel sõlmisid [[Moskva tsaaririik]] ja Rzeczpospolita [[1686]]. aastal [[Igavese rahu leping]]u, milles kinnitasid [[Andrussovo rahuleping]]u punkte. Rahuleping kinnitas tsaaririigi valdusi Vasakkalda-Ukrainas ja Kiievi linnale. === Dekommuniseerimine === 2016. aastal demonteeriti [[tšekist]]idele pühendatud mälestusmärk.<ref>[http://kiev.unian.ua/1359359-u-kievi-demontuvali-pamyatnik-chekistam-foto.html У Києві демонтували пам'ятник чекістам (фото)] (vaadatud: 27.04.2022)</ref> 26. aprillil 2022 demonteeriti [[Rahvaste sõpruse kaar]]e juures paiknev vene ja ukraina töölist kujutav skultpuur.<ref>[https://news.obozrevatel.com/ukr/kiyany/u-tsentri-kieva-demontuyut-skulpturu-pro-vozzednannya-ukraini-j-rosii-klichko.htm У центрі Києва демонтують скульптуру про "возз'єднання України й Росії" – Кличко] - Obozrevatel, 26.04.2022 (vaadatud: 27.04.2022).</ref> <gallery> Euromaidan in Kyiv early evening 2013-12-10 (013).JPG|Lenini monumendi mahavõtmine Kiievis 2013. aastal Lenin monument after 8-12-2013(1).JPG|Postament pärast monumendilt Lenini kuju eemaldamist 2013. aastal </gallery> == Kultuur == === Muuseumid === Kiievis asuvad [[Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum]] ja [[Mõstetskõi arsenal]]. == Haridus == === Kiievi ülikoolid === * [[Kiievi Mogila Akadeemia]] * [[Kiievi ülikool]] * [[Kiievi Polütehniline Instituut]] * [[Kiievi Riiklik Ehituse ja Arhitektuuri Ülikool]] * [[Kiievi Rahvuslik Kaubandus- ja Majandusülikool]] * [[Oleksandr Bogomoletsi nimeline Rahvuslik Meditsiiniülikool]] == Rajoonid == [[Fail:Kiiev linnajaod.gif|pisi|Kiievi rajoonid]] Kiiev jaguneb 10 rajooniks (sulgudes number viitab asukohale kaardil): * [[Desna rajoon]] (1) * [[Dnipro rajoon|Dnipro]] (2) * [[Darnõtsia rajoon]] (3) * [[Holosiivi rajoon]] (4) * [[Petšerski rajoon]] (5) * [[Solomianka rajoon]] (6) * [[Svjatošini rajoon]] (7) * [[Ševtšenko rajoon]] (8) * [[Podili rajoon]] (9) * [[Oboloni rajoon]] (10) == Transport == Kiievist 29 km ida pool asub [[Kiievi Borõspili lennujaam]]. See on Ukraina suurim lennujaam, mis teenindab suuremat osa Ukraina rahvusvahelistest lendudest. [[Kiievi metroo]] töötab alates 1960. aastast. Kiievi ühistranspordivõrku kuuluvad muuhulgas veel ka [[tramm]]i-, [[trollibuss]]i- ja [[autobuss]]iliinid. <gallery> Fail:Собор Софійський 2009.10.31 (16).jpg|Vaade [[Kiievi Püha Sofia peakirik]]ule ülalt Fail:Saint Sophia Cathedral 2006, Kyiv.jpg|Kiievi Sofia katedraali kellatorn Fail:Андріївська церква-012.JPG|[[Püha Andrease kirik (Kiiev)|Püha Andrease kirik]] Fail:80-382-9004 Комплекс споруд церкви Феодосія Печерського.jpg|[[Püha Theodosiuse klooster]] Fail:Володимир Великий.JPG|[[Vladimir Suure mälestusmärk]] Fail:Bogdan.jpg|[[Bogdan Hmelnõtskõi]] mälestusmärk Kiievis Fail:Klov Palace. Listed ID 80-382-0462. - 8 Pylypa Orlyka Street, Pechersk Raion, Kiev. - Pechersk 28 09 13 396.jpg|[[Klovi palee]] Fail:Маріїнський палац в Києві (cropped).jpg|Mariinskõi palee Fail:2017 - Київ - Місячний вечір на Замковій горі.jpg|alt=|Püha Andrease kirik öösel </gallery> == Vaata ka == * [[Kiievi-Vene]] * [[Babõn Jar]] * [[Kiievi olümpiastaadion]] * [[Kiievi Dinamo]] * [[Maidan Nezaležnosti]] * [[Hreštšatõk]] * [[Kiievi loomaaed]] * [[Struve raudteesild]] * [[Darnõtsja raudteesild]] * [[Darnõtsja sild]] * [[Nikolai kettsild]] * [[Kiievi Püha Vladimiri katedraal]] * [[Kiievi teletorn]] * [[Lenini monument Kiievis]] * [[Igavese Kuulsuse Park]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikitsitaadid}} {{commonskat-tekstina}} {{vikisõnastik-tekstina}} * [[13. november]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/11/13/7044163/ Saadikud tahavad keelata Kiievis öise alkoholimüügi] <small>(''vene keeles'')</small> {{UKR}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Kiiev| ]] bg5tvbxfkwap9ixqhfmhx1hdvc9ontj 1 20427 6166112 5555883 2022-07-23T10:46:42Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki Siin peaks olema juttu sellest, et Amsterdamis on kanep legaalne, samuti muudest [[droog]]ide sallivusega seotud seadusandluse eripäradest Hollandis. == Holland vs. Madalmaade Kuningriik == Minu meelest on siin segadus. Jutt ei ole Madalmaade kuningriigist, mis hõlmab ka Aruba ja Hollandi Antillid, vaid Euroopa maast Hollandist, mis on Madalmaade kuningriigi osa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 08:33, 7 Apr 2005 (UTC) : Mina olen nii aru saanud et siinne artikkel peaks olema, just Madalmaade Kuningriigist (või on siis infotabel ekslik), see on siis ametlik nimi riigile mida tavanimena kutsutakse Holland (ehk Madalmaad) (vt. [http://www.eki.ee/knab/mmaad.htm EKI - Maailma maade nimed]). Ja Madalmaade Kuningriik koosneb Madalmaadest (siis Lääne-Euroopas asuv maa) ja autonoomsed piirkonnad Kariibidel. Segadus tuleb minu meelest sealt et nimega Holland (ja ka Madalmaad) kutsutakse eesti keeles nii kogu kuningriiki kui ka kuningriigi euroopa osa, olenevalt kontekstist (või vahel ka teadmatusest). : Proovisin leida kusagilt ametliku ja selget seletust neile nimedele ja eri riigi osade suhetele, kuid ei leidnud midagi selget. Inglise ([[:en:Netherlands]] vs. [[:en:Kingdom of the Netherlands]]) ja hollandi ([[:nl:Nederland]] vs. [[:nl:Koninkrijk der Nederlanden]]) vikidest saab ehk ülevaate. : Peaks kokku leppima et mis artikkel räägib millest ja lisama vastava(d) artikli(d), kus sissejuhatuses on selget öeldud millest jutt. (ja siis ka lingid ära parandama) --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 11:28, 7 Apr 2005 (UTC) :: ja veel lisaks: inglise vikis ([[:en:Netherlands#Naming conventions]]) on kenasti selgitatud seda Holland vs. Madalmaad nime kasutamist. Ja ma arvan et me peaksime samuti kasutama nimetust madalmaad kui räägime kogu riigist (ei meeldinud meile ju ka kui meid NSVL-i ajal venelasteks peeti ja Eestit osaks Venemaaks kutsuti (NSVL=Venemaa)) --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 11:47, 7 Apr 2005 (UTC) Tegelt peaks korrekne olema üleüldse mitte ei Holland (provints) ega Madalmaad (kuningriik) vaid hoopis Madalmaa - aga need piirid on nii segasevõitu, et korrektselt siin seda kirja panna on väga raske ülesanne - ega selget ja ühest vastust ei saa ka hollandlastelt endilt - [[Kasutaja:213.219.118.62|213.219.118.62]] 12:08, 7 Apr 2005 (UTC) ::: KNAB-i järgi on asi paika pandud nii. Riigi nimi on Holland, rööpnimi on Madalmaad, ametlik nimi on Madalmaade Kuningriik. KNAB ei tee selget vahet Hollandi kui Euroopa maa ja Madalmaade Kuningriigi vahet. Arvan, et see tähendab, et Hollandiks võib nimetada nii Euroopa maad kui ka Madalmaade kuningriiki, kuid seda ei loe sealt selgelt välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14:01, 7 Apr 2005 (UTC) :::: KNAB-i järgi paistab jah et "Holland" ja "Madalmaade Kuningriik" on võrdsed [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=15428&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb ] ja eks neid ongi mõeldudki kasutada peaaegu sünonüümidena. :::: &nbsp; uurisin seda veel ja näiteks nende [http://www.minbuza.nl/default.asp?CMS_ITEM=12E5DC3F5E024ADFB2AA6B315606A627X2X31365X4 välisministeeriumi (ingliskeelne) koduleht] kasutab jätkuvalt ''Netherlands'', kui riigi ametliku nimena, kuid pea kogu jutt käib just sest Euroopa osast ja kõik statistika on sellest. Möödaminnes mainitakse ([http://www.minbuza.nl/default.asp?CMS_ITEM=MBZ300136 ] ja [http://www.minbuza.nl/default.asp?CMS_ITEM=F1B15A9F2E524C88ACF7E259410C8460X3X46522X6#TOC_1 ]) ära küll et on kuningriik ja sinna kuuluvad ka saared Kariibi meres, kuid mulle jääb küll mulje kogu sest tekstist et tegu on sellise suurrahva mõtteviisiga, et mis nendest asumaadest ikka. :o) --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 16:48, 7 Apr 2005 (UTC) ::: Praeguses tabelis ei ole andmed mitte Madalmaade Kuningriigi, vaid Hollandi kui Euroopa maa kohta, seetõttu tuleks minu arvates tabeli päisesse kirjutada "Madalmaade Kuningriigi" asemele "Holland". Madalmaade Kuningriigi kohta tuleb kirjutada eraldi artikkel. ::: Soomlased ütlevad eesti kohta "Viro" ja lätlased "Igaunija", kuigi Virumaa ja Ugandi on vaid eesti ajaloolised maakonnad. Me ju ei pane seda neile pahaks. Olen rääkinud hollandlasega, kes ise kasutas Hollandi kohta nime "Holland". Sellisele nimekasutusele pole minu meelest küll midagi ette heita. Nimi "Madalmaad" on minu meelest käibel peamiselt ajaloolises kontekstis, kus ta tähendab praegusest Hollandist suuremat ala. Seetõttu võib selle nime kasutamine minu meelest tekitada segadust ennemini kui Hollandiks nimetamine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14:01, 7 Apr 2005 (UTC) :::: "viro" ja "igaunija" on lihtsalt ajalooliselt välja kujunenud nimed naaber riikidele, samamoodi nagu linnade nimed ("Riia" vs "Riga") ja minu arust see ei ole päris sama kui Hollandi puhul. Mis soomlastesse puutub siis on nad ise ka segaduses kumba kasutada kas "Eesti" või "Viro" (ja seda võin ma väita mitte vaid ühe või kümne soomlasega rääkides :o) kuid see selleks. :::: Eks sõna tähendus sõltu kontekstist, "Holland"-il on lihtsalt mitu tähendust eesti keeles, ja siin on meil lihtsalt vaja kontekst selgelt välja tuua (ja samas ka olla täpne faktide kirjutamisel, näiteks Hollandi kõrgeim punkt on Vaalserberg (Limburg): 323 m, kuid Madalmaade Kuningriigi kõrgeim punkt ''Mount Scenery'' Saba saarel: 888m) --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 16:48, 7 Apr 2005 (UTC) ::: Sellepärast tulebki teha erinevate pealkirjadega artiklid. Pakun, et need oleksid "Holland", "Madalmaade Kuningriik" ja "Hollandi provints". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17:10, 7 Apr 2005 (UTC) ::: "Madalmaa" on küll otsene tõlge hollandi keelest, kuid sellist nime ei kasutata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14:01, 7 Apr 2005 (UTC) :::: väike märkus selle juurde - kui juttu on Madalmaadest (mitmuses) siis võidakse rääkida ka belgiast... - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 17:28, 7 Apr 2005 (UTC) == Move to Adalmaad? == Isn't the proper place of this article [[Madalmaad]], since ''Holland'' is actually just an area within the Netherlands (=Madalmaad)? [[nl:Gebruiker:Fedor]] [[Kasutaja:80.167.191.203|80.167.191.203]] 08:14, 27 Apr 2005 (UTC) : No. The area within the Netherlands will be covered in the article [[Hollandi provints]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 08:38, 27 Apr 2005 (UTC) ::Well, that is not actuallu my point. My point is that 'Holland', although popularly used, is not really an appropriate name for the nation itself, as the latter comprises many other areas other than 'Holland' (e.g. Friesland and Limburg). Almost all wikipedias let go of the imprecise and incorrect designation 'Holland' in favour of the more correct 'Netherlands'. In Finnish, for example, the nation is listed under the name of [[fi:Alankomaat|Alankomaat]]. In Estonian, I reckon, the situation ought to be the same, thus [[Madalmaad]]... [[nl:Gebruiker:Fedor|Fedor]] [[Kasutaja:80.167.191.203|80.167.191.203]] 21:04, 27 Apr 2005 (UTC) ::: "Madalmaad" is an ambiguous name too. In Estonian, there is a historical distinction between "Madalmaad" (including also Belgium, Luxembourg and part of the contemporary France) and "Holland" (the area of the Northern Provinces). "Madalmaad" almost always refers to that broader area, whereas in Dutch there is no distinction. For painters, we always distinguish between "madalmaade kunstnik" and "hollandi kunstnik". The official Estonian name of "Koninkrijk der Nederlanden" is "Madalmaade Kuningriik". "Madalmaad" is very rarely used for the contemporary "Nederland". ::: There are other languages and other wikis were an analoguous name is used, e.g. Hungarian. The Estonian toponyms have been very strictly standardized [http://www.eki.ee/knab/knab.htm here]. See particularly [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=nederland&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb Nederland], [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=madalmaad&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb Madalmaad], [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=27476&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb Madalmaad in the historical context], [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=15428&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb Holland as Nederland], [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=15429&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb Holland as part of Nederland]. (True, that data base seems erroneously to identify Koninkrijk der Nederlanden with Nederland.) According to those data, there are other languages which use "Holland" or some form of it as the basic name of Nederland: Faroese, Hawaii, Hungarian, Khmer, Lithuanian, Malai, Papiamento, Polish, Sinhalese, Suahili, Vietnamese, Chinese and Võro. Many other languages use parallel names. ::: The reason why we don't use "Madalmaad" as the name of the article about the contemporary country is that the name is ambiguous and is used primarily for the historical broader Nederland. ::: Don't worry. Finns call Estonia "Viro", after one of its historical counties (Viru or Virumaa). Latvians call Estonia "Igaunija", after one of its historical counties (Ugandi). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 05:39, 28 Apr 2005 (UTC) ==Väljatõstetud tabel== Kuna Ahsoous väidab, et Holland pole riik, vaid föderatsiooni osa, siis muudan tabeli formaadi riigi osa jaoks vastavaks ja paigutan väljajäetu siia. :imho võiks selle tabeli siiski artiklisse tagasi tõsta...- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 24. detsember 2005, kell 15.26 (UTC) ::Tabel käib RIIGI juurde. Kui pole riik, pole tabelit. Lihtne. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 24. detsember 2005, kell 15.31 (UTC) ::: Vat seda ma nimetaks juba vandalismiks... kus kohas tabelis on öeldud, et see on riik! - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 24. detsember 2005, kell 15.35 (UTC) ::::Nagu Sa oled tähele pannud, kasutame me riikide osade kohta teistsugust tabelit. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 24. detsember 2005, kell 15.37 (UTC) <table border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" align="right" style="margin-left:0.5em;" width="300"> <caption><font size="+1">'''Holland'''<br/>''' '''</font></caption> <tr><td style="background:#efefef;" align="center" colspan="2"> <table border="0" cellpadding="2" cellspacing="0"> <tr><td align="center" width="140">[[Pilt:Hollandi_lipp.png]]</td> <td align="center" width="140">[[Pilt:Hollandi_vapp.png]]</td></tr> <tr><td>[[Hollandi lipp]]</td><td>[[Hollandi vapp]]</td></tr> </table></td></tr> <!--<tr> <td align="center" colspan="2" style="border-bottom:3px" solid=""> <font size="-1"></font> </td> </tr>--> <tr><td align=center colspan=2>[[Pilt:LocationNetherlands.png]]</td></tr> <tr><td>[[Deviis]]</td><td>''Je maintendrai''</td></tr> <tr><td>[[Ametlik keel|Ametlikud keeled]]</td><td>[[hollandi keel|hollandi]], [[Friisimaa provints]]is [[friisi keel|friisi]]</td></tr> <tr><td>[[Pealinn]]</td><td>[[Amsterdam]]</td></tr> <tr><td>Suurim linn</td><td>Amsterdam</td></tr> <tr><td>[[Valitsuse residents]]</td><td>[[Haag]]</td></tr> <tr><td>[[Hollandi monarh|Kuninganna]]</td><td>[[Beatrix]]</td></tr> <tr><td>[[Hollandi peaminister|Peaminister]]</td><td>[[Jan Peter Balkenende]]</td></tr> <tr><td>[[Pindala]]</td><td>41 526 km&sup2;</td></tr> <tr><td>&nbsp;[[Rahvaarv]] ([[2003]])<br>&nbsp;[[Rahvastiku tihedus]]</td><td>16 150 511<br>477 in/km&sup2;</td></tr> <tr><td>[[Iseseisvus]]</td><td>[[26. juuli]] [[1581]]</td></tr> <tr><td>[[Rahaühik]]</td><td>[[euro]] (EUR)</td></tr> <tr><td>[[Ajavöönd]]</td><td>[[Kesk-Euroopa aeg]]</td></tr> <tr><td>[[Riigihümn]]</td><td>[[Het Wilhelmus]]</td></tr> <tr><td>[[Üladomeen]]</td><td>.nl</td></tr> <tr><td>[[Maakood (telefon)|Maakood]]</td><td>31</td></tr> </table> Võiks siis selle tabeli vastavate muudatustega panna artiklisse [[Madalmaade Kuningriik]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. detsember 2005, kell 14.36 (UTC) : Selle juures tekib selline pisike probleem, et siis tuleks lahtrisse peaminister kolm erinevat isikut kirja panna... ja muid samalaadseid nalju... - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 25. detsember 2005, kell 15.01 (UTC) Arvan, et oleks tarvis rohkem paindlikkust. Reaalsus ei taha hästi mahtuda etteantud skeemidesse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. detsember 2005, kell 14.39 (UTC) ::Üheski föderatsioonis ega konföderatsioonis ei ole korraga samal ametipostil (peaminister nt) mitut inimest. Asi käib kas järjekorra alusel või on üks teistest nö "võrdsem" või on osariikide üle föderaalorganid. Enne kirjutamist tuleks asjade kord (põhiseaduslik korraldus) selgeks teha. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 25. detsember 2005, kell 15.10 (UTC) ::: Nu tuleta siis meelde NLiitu... siin oli ju ka igal vabariigil oma Min.Nõukogu esimees... Selles riigis on ühised üksnes riigikaitse, välissuhted, kodakondsus ja väljaandmine... ülejäänud asjad on kõik kohalike valitsuste pädevuses... - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 25. detsember 2005, kell 15.13 (UTC) ::::Mida pean NLiidust meelde tuletama? - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 25. detsember 2005, kell 15.23 (UTC) ::::Madalmaade Kuningriik (ehk siis Holland) andis oma asumaade elanikele kodakondsuse, vastutab oma nende julgeoleku eest ega lase neil iseseisvat välispoliitikat ajada. Asi paistab selline ;) - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 25. detsember 2005, kell 15.25 (UTC) ::::: On Hollandi valitsus ja on Madalmaade Kuningriigi valitsus. Hollandi peaminister on ühtlasi Madalmaade Kuningriigi valitsusjuht (peaminister?). Need on kaks eri ametikohta. Samuti on Hollandi Antillidel ja Arubal kummalgi oma valitsus ja valitsusjuht. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. detsember 2005, kell 08.39 (UTC) ::::: Sain nüüd aru, milles asi on. Loomulikult on Madalmaade Kuningriigil ainult üks valitsusjuht. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. detsember 2005, kell 08.39 (UTC) ---- Kas mitte monarhi tiitel ei ole [[Madalmaade kuningas]] või kuninganna? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. november 2006, kell 11:36 (UTC) ---- Hollandil on oma valitsus ja oma peaminister. Peaminister võiks tabelis sees olla. ---- Vana elanike arv: elanikke = 16 366 600 (2007) [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. detsember 2009, kell 14:55 (UTC) ----- Lause ''...et pool Hollandist asub merepinnast madalamal. '' on vale -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 14. veebruar 2010, kell 13:05 (UTC) : Milline sõnastus oleks õige ja millisele allikale saaks toetuda? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. veebruar 2010, kell 13:41 (UTC) :: Kui tänaseid uudiseid kuulad, siis allpool merepinda asub 26% -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 14. veebruar 2010, kell 14:16 (UTC) ::: Tee siis parandus ja lisa viide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. veebruar 2010, kell 14:51 (UTC) :::: Kas sehukesest lingist piisab http://www.pbl.nl/en/dossiers/Climatechange/content/correction-wording-flood-risks.html -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 14. veebruar 2010, kell 16:07 (UTC) :::::: Jah. Palun pane see ise. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. veebruar 2010, kell 16:17 (UTC) ---- Pindala pidi nüüd ka pisut suurenema? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. oktoober 2010, kell 09:28 (EEST) : Jah. See teema jäi mul täitsa pooleli; need uued saared peaks ju ka siia kirja panema. Aga kuidas neid nimetada, lihtsalt omavalitsusüksusteks? --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 11. oktoober 2010, kell 15:31 (EEST) :: Katsume uurida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. oktoober 2010, kell 18:04 (EEST) ---- | elanikke = 16 515 100 (2009) --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 23. mai 2011, kell 03:12 (EEST) ==Infokast== Miks artiklis kasutatakse provintsi kasti? [[Kasutaja:Üllar|Üllar]] 14. november 2011, kell 16:37 (EET) : Sest tegu on Madalmaade Kuningriigi osaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. november 2011, kell 02:36 (EET) ---- Ei ole sellist asja nagu Hollandi kuningas, on Madalmaade kuningas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. mai 2013, kell 21:35 (EEST) ---- '' Vastavalt ametlikule nimetusele, mida kasutab ka välisministeerium ja riigi ametlikule poliitikale alates 2020 mitte kasutada Hollandi nimetust. https://europa.eu/european-union/about-eu/countries/member-countries/netherlands_et'' : Artikkel riigist on [[Madalmaade Kuningriik]], mitte see siin. Samuti, mis uuele lähenemisele (''alates 2020'') siin viidatakse? Et teatud konktekstis ja teatud keeltes eelistatakse sõna ''Madalmaad'' või selle sõna-sõnalist tõlget, selles pole midagi uut. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. jaanuar 2020, kell 15:52 (EET) ---- Holland oli üks väheseid lääneriike Rootsi kõrval, kes de jure tunnustas Eesti ennekteerimist N. Liidu koosseisu. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 23. juuli 2022, kell 13:46 (EEST) bow485kictus9bdtz4qsynpjhyob30v 6166113 6166112 2022-07-23T10:47:02Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki Siin peaks olema juttu sellest, et Amsterdamis on kanep legaalne, samuti muudest [[droog]]ide sallivusega seotud seadusandluse eripäradest Hollandis. == Holland vs. Madalmaade Kuningriik == Minu meelest on siin segadus. Jutt ei ole Madalmaade kuningriigist, mis hõlmab ka Aruba ja Hollandi Antillid, vaid Euroopa maast Hollandist, mis on Madalmaade kuningriigi osa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 08:33, 7 Apr 2005 (UTC) : Mina olen nii aru saanud et siinne artikkel peaks olema, just Madalmaade Kuningriigist (või on siis infotabel ekslik), see on siis ametlik nimi riigile mida tavanimena kutsutakse Holland (ehk Madalmaad) (vt. [http://www.eki.ee/knab/mmaad.htm EKI - Maailma maade nimed]). Ja Madalmaade Kuningriik koosneb Madalmaadest (siis Lääne-Euroopas asuv maa) ja autonoomsed piirkonnad Kariibidel. Segadus tuleb minu meelest sealt et nimega Holland (ja ka Madalmaad) kutsutakse eesti keeles nii kogu kuningriiki kui ka kuningriigi euroopa osa, olenevalt kontekstist (või vahel ka teadmatusest). : Proovisin leida kusagilt ametliku ja selget seletust neile nimedele ja eri riigi osade suhetele, kuid ei leidnud midagi selget. Inglise ([[:en:Netherlands]] vs. [[:en:Kingdom of the Netherlands]]) ja hollandi ([[:nl:Nederland]] vs. [[:nl:Koninkrijk der Nederlanden]]) vikidest saab ehk ülevaate. : Peaks kokku leppima et mis artikkel räägib millest ja lisama vastava(d) artikli(d), kus sissejuhatuses on selget öeldud millest jutt. (ja siis ka lingid ära parandama) --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 11:28, 7 Apr 2005 (UTC) :: ja veel lisaks: inglise vikis ([[:en:Netherlands#Naming conventions]]) on kenasti selgitatud seda Holland vs. Madalmaad nime kasutamist. Ja ma arvan et me peaksime samuti kasutama nimetust madalmaad kui räägime kogu riigist (ei meeldinud meile ju ka kui meid NSVL-i ajal venelasteks peeti ja Eestit osaks Venemaaks kutsuti (NSVL=Venemaa)) --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 11:47, 7 Apr 2005 (UTC) Tegelt peaks korrekne olema üleüldse mitte ei Holland (provints) ega Madalmaad (kuningriik) vaid hoopis Madalmaa - aga need piirid on nii segasevõitu, et korrektselt siin seda kirja panna on väga raske ülesanne - ega selget ja ühest vastust ei saa ka hollandlastelt endilt - [[Kasutaja:213.219.118.62|213.219.118.62]] 12:08, 7 Apr 2005 (UTC) ::: KNAB-i järgi on asi paika pandud nii. Riigi nimi on Holland, rööpnimi on Madalmaad, ametlik nimi on Madalmaade Kuningriik. KNAB ei tee selget vahet Hollandi kui Euroopa maa ja Madalmaade Kuningriigi vahet. Arvan, et see tähendab, et Hollandiks võib nimetada nii Euroopa maad kui ka Madalmaade kuningriiki, kuid seda ei loe sealt selgelt välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14:01, 7 Apr 2005 (UTC) :::: KNAB-i järgi paistab jah et "Holland" ja "Madalmaade Kuningriik" on võrdsed [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=15428&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb ] ja eks neid ongi mõeldudki kasutada peaaegu sünonüümidena. :::: &nbsp; uurisin seda veel ja näiteks nende [http://www.minbuza.nl/default.asp?CMS_ITEM=12E5DC3F5E024ADFB2AA6B315606A627X2X31365X4 välisministeeriumi (ingliskeelne) koduleht] kasutab jätkuvalt ''Netherlands'', kui riigi ametliku nimena, kuid pea kogu jutt käib just sest Euroopa osast ja kõik statistika on sellest. Möödaminnes mainitakse ([http://www.minbuza.nl/default.asp?CMS_ITEM=MBZ300136 ] ja [http://www.minbuza.nl/default.asp?CMS_ITEM=F1B15A9F2E524C88ACF7E259410C8460X3X46522X6#TOC_1 ]) ära küll et on kuningriik ja sinna kuuluvad ka saared Kariibi meres, kuid mulle jääb küll mulje kogu sest tekstist et tegu on sellise suurrahva mõtteviisiga, et mis nendest asumaadest ikka. :o) --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 16:48, 7 Apr 2005 (UTC) ::: Praeguses tabelis ei ole andmed mitte Madalmaade Kuningriigi, vaid Hollandi kui Euroopa maa kohta, seetõttu tuleks minu arvates tabeli päisesse kirjutada "Madalmaade Kuningriigi" asemele "Holland". Madalmaade Kuningriigi kohta tuleb kirjutada eraldi artikkel. ::: Soomlased ütlevad eesti kohta "Viro" ja lätlased "Igaunija", kuigi Virumaa ja Ugandi on vaid eesti ajaloolised maakonnad. Me ju ei pane seda neile pahaks. Olen rääkinud hollandlasega, kes ise kasutas Hollandi kohta nime "Holland". Sellisele nimekasutusele pole minu meelest küll midagi ette heita. Nimi "Madalmaad" on minu meelest käibel peamiselt ajaloolises kontekstis, kus ta tähendab praegusest Hollandist suuremat ala. Seetõttu võib selle nime kasutamine minu meelest tekitada segadust ennemini kui Hollandiks nimetamine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14:01, 7 Apr 2005 (UTC) :::: "viro" ja "igaunija" on lihtsalt ajalooliselt välja kujunenud nimed naaber riikidele, samamoodi nagu linnade nimed ("Riia" vs "Riga") ja minu arust see ei ole päris sama kui Hollandi puhul. Mis soomlastesse puutub siis on nad ise ka segaduses kumba kasutada kas "Eesti" või "Viro" (ja seda võin ma väita mitte vaid ühe või kümne soomlasega rääkides :o) kuid see selleks. :::: Eks sõna tähendus sõltu kontekstist, "Holland"-il on lihtsalt mitu tähendust eesti keeles, ja siin on meil lihtsalt vaja kontekst selgelt välja tuua (ja samas ka olla täpne faktide kirjutamisel, näiteks Hollandi kõrgeim punkt on Vaalserberg (Limburg): 323 m, kuid Madalmaade Kuningriigi kõrgeim punkt ''Mount Scenery'' Saba saarel: 888m) --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 16:48, 7 Apr 2005 (UTC) ::: Sellepärast tulebki teha erinevate pealkirjadega artiklid. Pakun, et need oleksid "Holland", "Madalmaade Kuningriik" ja "Hollandi provints". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17:10, 7 Apr 2005 (UTC) ::: "Madalmaa" on küll otsene tõlge hollandi keelest, kuid sellist nime ei kasutata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14:01, 7 Apr 2005 (UTC) :::: väike märkus selle juurde - kui juttu on Madalmaadest (mitmuses) siis võidakse rääkida ka belgiast... - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 17:28, 7 Apr 2005 (UTC) == Move to Adalmaad? == Isn't the proper place of this article [[Madalmaad]], since ''Holland'' is actually just an area within the Netherlands (=Madalmaad)? [[nl:Gebruiker:Fedor]] [[Kasutaja:80.167.191.203|80.167.191.203]] 08:14, 27 Apr 2005 (UTC) : No. The area within the Netherlands will be covered in the article [[Hollandi provints]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 08:38, 27 Apr 2005 (UTC) ::Well, that is not actuallu my point. My point is that 'Holland', although popularly used, is not really an appropriate name for the nation itself, as the latter comprises many other areas other than 'Holland' (e.g. Friesland and Limburg). Almost all wikipedias let go of the imprecise and incorrect designation 'Holland' in favour of the more correct 'Netherlands'. In Finnish, for example, the nation is listed under the name of [[fi:Alankomaat|Alankomaat]]. In Estonian, I reckon, the situation ought to be the same, thus [[Madalmaad]]... [[nl:Gebruiker:Fedor|Fedor]] [[Kasutaja:80.167.191.203|80.167.191.203]] 21:04, 27 Apr 2005 (UTC) ::: "Madalmaad" is an ambiguous name too. In Estonian, there is a historical distinction between "Madalmaad" (including also Belgium, Luxembourg and part of the contemporary France) and "Holland" (the area of the Northern Provinces). "Madalmaad" almost always refers to that broader area, whereas in Dutch there is no distinction. For painters, we always distinguish between "madalmaade kunstnik" and "hollandi kunstnik". The official Estonian name of "Koninkrijk der Nederlanden" is "Madalmaade Kuningriik". "Madalmaad" is very rarely used for the contemporary "Nederland". ::: There are other languages and other wikis were an analoguous name is used, e.g. Hungarian. The Estonian toponyms have been very strictly standardized [http://www.eki.ee/knab/knab.htm here]. See particularly [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=nederland&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb Nederland], [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=madalmaad&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb Madalmaad], [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=27476&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb Madalmaad in the historical context], [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=15428&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb Holland as Nederland], [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=15429&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb Holland as part of Nederland]. (True, that data base seems erroneously to identify Koninkrijk der Nederlanden with Nederland.) According to those data, there are other languages which use "Holland" or some form of it as the basic name of Nederland: Faroese, Hawaii, Hungarian, Khmer, Lithuanian, Malai, Papiamento, Polish, Sinhalese, Suahili, Vietnamese, Chinese and Võro. Many other languages use parallel names. ::: The reason why we don't use "Madalmaad" as the name of the article about the contemporary country is that the name is ambiguous and is used primarily for the historical broader Nederland. ::: Don't worry. Finns call Estonia "Viro", after one of its historical counties (Viru or Virumaa). Latvians call Estonia "Igaunija", after one of its historical counties (Ugandi). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 05:39, 28 Apr 2005 (UTC) ==Väljatõstetud tabel== Kuna Ahsoous väidab, et Holland pole riik, vaid föderatsiooni osa, siis muudan tabeli formaadi riigi osa jaoks vastavaks ja paigutan väljajäetu siia. :imho võiks selle tabeli siiski artiklisse tagasi tõsta...- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 24. detsember 2005, kell 15.26 (UTC) ::Tabel käib RIIGI juurde. Kui pole riik, pole tabelit. Lihtne. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 24. detsember 2005, kell 15.31 (UTC) ::: Vat seda ma nimetaks juba vandalismiks... kus kohas tabelis on öeldud, et see on riik! - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 24. detsember 2005, kell 15.35 (UTC) ::::Nagu Sa oled tähele pannud, kasutame me riikide osade kohta teistsugust tabelit. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 24. detsember 2005, kell 15.37 (UTC) <table border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" align="right" style="margin-left:0.5em;" width="300"> <caption><font size="+1">'''Holland'''<br/>''' '''</font></caption> <tr><td style="background:#efefef;" align="center" colspan="2"> <table border="0" cellpadding="2" cellspacing="0"> <tr><td align="center" width="140">[[Pilt:Hollandi_lipp.png]]</td> <td align="center" width="140">[[Pilt:Hollandi_vapp.png]]</td></tr> <tr><td>[[Hollandi lipp]]</td><td>[[Hollandi vapp]]</td></tr> </table></td></tr> <!--<tr> <td align="center" colspan="2" style="border-bottom:3px" solid=""> <font size="-1"></font> </td> </tr>--> <tr><td align=center colspan=2>[[Pilt:LocationNetherlands.png]]</td></tr> <tr><td>[[Deviis]]</td><td>''Je maintendrai''</td></tr> <tr><td>[[Ametlik keel|Ametlikud keeled]]</td><td>[[hollandi keel|hollandi]], [[Friisimaa provints]]is [[friisi keel|friisi]]</td></tr> <tr><td>[[Pealinn]]</td><td>[[Amsterdam]]</td></tr> <tr><td>Suurim linn</td><td>Amsterdam</td></tr> <tr><td>[[Valitsuse residents]]</td><td>[[Haag]]</td></tr> <tr><td>[[Hollandi monarh|Kuninganna]]</td><td>[[Beatrix]]</td></tr> <tr><td>[[Hollandi peaminister|Peaminister]]</td><td>[[Jan Peter Balkenende]]</td></tr> <tr><td>[[Pindala]]</td><td>41 526 km&sup2;</td></tr> <tr><td>&nbsp;[[Rahvaarv]] ([[2003]])<br>&nbsp;[[Rahvastiku tihedus]]</td><td>16 150 511<br>477 in/km&sup2;</td></tr> <tr><td>[[Iseseisvus]]</td><td>[[26. juuli]] [[1581]]</td></tr> <tr><td>[[Rahaühik]]</td><td>[[euro]] (EUR)</td></tr> <tr><td>[[Ajavöönd]]</td><td>[[Kesk-Euroopa aeg]]</td></tr> <tr><td>[[Riigihümn]]</td><td>[[Het Wilhelmus]]</td></tr> <tr><td>[[Üladomeen]]</td><td>.nl</td></tr> <tr><td>[[Maakood (telefon)|Maakood]]</td><td>31</td></tr> </table> Võiks siis selle tabeli vastavate muudatustega panna artiklisse [[Madalmaade Kuningriik]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. detsember 2005, kell 14.36 (UTC) : Selle juures tekib selline pisike probleem, et siis tuleks lahtrisse peaminister kolm erinevat isikut kirja panna... ja muid samalaadseid nalju... - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 25. detsember 2005, kell 15.01 (UTC) Arvan, et oleks tarvis rohkem paindlikkust. Reaalsus ei taha hästi mahtuda etteantud skeemidesse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. detsember 2005, kell 14.39 (UTC) ::Üheski föderatsioonis ega konföderatsioonis ei ole korraga samal ametipostil (peaminister nt) mitut inimest. Asi käib kas järjekorra alusel või on üks teistest nö "võrdsem" või on osariikide üle föderaalorganid. Enne kirjutamist tuleks asjade kord (põhiseaduslik korraldus) selgeks teha. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 25. detsember 2005, kell 15.10 (UTC) ::: Nu tuleta siis meelde NLiitu... siin oli ju ka igal vabariigil oma Min.Nõukogu esimees... Selles riigis on ühised üksnes riigikaitse, välissuhted, kodakondsus ja väljaandmine... ülejäänud asjad on kõik kohalike valitsuste pädevuses... - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 25. detsember 2005, kell 15.13 (UTC) ::::Mida pean NLiidust meelde tuletama? - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 25. detsember 2005, kell 15.23 (UTC) ::::Madalmaade Kuningriik (ehk siis Holland) andis oma asumaade elanikele kodakondsuse, vastutab oma nende julgeoleku eest ega lase neil iseseisvat välispoliitikat ajada. Asi paistab selline ;) - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 25. detsember 2005, kell 15.25 (UTC) ::::: On Hollandi valitsus ja on Madalmaade Kuningriigi valitsus. Hollandi peaminister on ühtlasi Madalmaade Kuningriigi valitsusjuht (peaminister?). Need on kaks eri ametikohta. Samuti on Hollandi Antillidel ja Arubal kummalgi oma valitsus ja valitsusjuht. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. detsember 2005, kell 08.39 (UTC) ::::: Sain nüüd aru, milles asi on. Loomulikult on Madalmaade Kuningriigil ainult üks valitsusjuht. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. detsember 2005, kell 08.39 (UTC) ---- Kas mitte monarhi tiitel ei ole [[Madalmaade kuningas]] või kuninganna? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. november 2006, kell 11:36 (UTC) ---- Hollandil on oma valitsus ja oma peaminister. Peaminister võiks tabelis sees olla. ---- Vana elanike arv: elanikke = 16 366 600 (2007) [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. detsember 2009, kell 14:55 (UTC) ----- Lause ''...et pool Hollandist asub merepinnast madalamal. '' on vale -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 14. veebruar 2010, kell 13:05 (UTC) : Milline sõnastus oleks õige ja millisele allikale saaks toetuda? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. veebruar 2010, kell 13:41 (UTC) :: Kui tänaseid uudiseid kuulad, siis allpool merepinda asub 26% -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 14. veebruar 2010, kell 14:16 (UTC) ::: Tee siis parandus ja lisa viide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. veebruar 2010, kell 14:51 (UTC) :::: Kas sehukesest lingist piisab http://www.pbl.nl/en/dossiers/Climatechange/content/correction-wording-flood-risks.html -- <small><span style="border:1px solid Green; padding:1px;">[[Kasutaja:Ahsoous|<b><font style="color:White;background:Green;">Ahsoo</font></b>]][[Kasutaja_arutelu:Ahsoous|<font style="color:Green;">us</font>]]</span></small> 14. veebruar 2010, kell 16:07 (UTC) :::::: Jah. Palun pane see ise. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. veebruar 2010, kell 16:17 (UTC) ---- Pindala pidi nüüd ka pisut suurenema? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. oktoober 2010, kell 09:28 (EEST) : Jah. See teema jäi mul täitsa pooleli; need uued saared peaks ju ka siia kirja panema. Aga kuidas neid nimetada, lihtsalt omavalitsusüksusteks? --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 11. oktoober 2010, kell 15:31 (EEST) :: Katsume uurida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. oktoober 2010, kell 18:04 (EEST) ---- | elanikke = 16 515 100 (2009) --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 23. mai 2011, kell 03:12 (EEST) ==Infokast== Miks artiklis kasutatakse provintsi kasti? [[Kasutaja:Üllar|Üllar]] 14. november 2011, kell 16:37 (EET) : Sest tegu on Madalmaade Kuningriigi osaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. november 2011, kell 02:36 (EET) ---- Ei ole sellist asja nagu Hollandi kuningas, on Madalmaade kuningas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. mai 2013, kell 21:35 (EEST) ---- '' Vastavalt ametlikule nimetusele, mida kasutab ka välisministeerium ja riigi ametlikule poliitikale alates 2020 mitte kasutada Hollandi nimetust. https://europa.eu/european-union/about-eu/countries/member-countries/netherlands_et'' : Artikkel riigist on [[Madalmaade Kuningriik]], mitte see siin. Samuti, mis uuele lähenemisele (''alates 2020'') siin viidatakse? Et teatud konktekstis ja teatud keeltes eelistatakse sõna ''Madalmaad'' või selle sõna-sõnalist tõlget, selles pole midagi uut. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. jaanuar 2020, kell 15:52 (EET) ---- Holland oli üks väheseid lääneriike Rootsi kõrval, kes de jure tunnustas Eesti annekteerimist N. Liidu koosseisu. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 23. juuli 2022, kell 13:46 (EEST) 7dyvbu4czrknmjw855ccziz2zgp3zl3 0 20506 6166164 6096800 2022-07-23T11:48:26Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Juhan Smuul''' ([[1954]]. aastani '''Johannes Schmuul'''; [[18. veebruar]] [[1922]] [[Koguva]] küla, [[Muhu]] saar – [[13. aprill]] [[1971]] [[Tallinn]]) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. [[Pilt:Tooma talu Koguval.jpg|thumb|Juhan Smuuli sünnitalu Koguval. Aastal 2007 asub seal [[Muhu Muuseum]]]] == Elukäik == Juhan Smuul õppis [[1930]]–[[1936]] [[Piiri algkool]]is, pärast seda lühikest aega Järvamaal [[Jäneda]] põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetus ja sattus näärmete põletikuga [[Tartu kliinik]]usse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Aastal [[1941]] mobiliseeriti Juhan Smuul [[Punaarmee]]sse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti [[1944]] alguses. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline [[Rahva Hääl]]e toimetuses [[Leningrad]]is. Lühikest aega töötas [[Sirp ja Vasar|Sirbi ja Vasara]] toimetaja asetäitjana ning ajakirja [[Pioneer (ajakiri)|Pioneer]] toimetajana [[Tallinn]]as. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951–1953 oli [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] aseesimees ja esimees 1953–1971. Juhan Smuul oli [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] viienda ja kuuenda koosseisu ja [[Eesti NSV IV Ülemnõukogu]] koosseisu saadik. Aastail 1956–1958 oli ta [[EKP Keskkomitee]] liige. Juhan Smuul tegi ajalehekorrespondendina või kirjanikuna kaasa ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile [[1955]], polaarekspeditsioonilaevaga [[Antarktika|Antarktisesse]] 1957–1958, uurimislaevaga [[Jaapani meri|Jaapani merele]] [[1959]] ja [[Teravmäed|Teravmägedele]] [[1960]]. == Looming == * "[[Tormi poeg]]" (poeem, [[1947]]) * "[[Järvesuu poiste brigaad]]" ([[1948]]) * "[[Poeem Stalinile]]" ([[1949]]) * "[[Mina – kommunistlik noor]]" (1953) * "[[Kirjad Sõgedate külast]]" (1955) * "[[Jäine raamat]]" (reisipäevik, [[1959]]) * "[[Jaapani meri, detsember]]" (reisipäevik, [[1963]]) * "[[Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol]]" ([[1967]]) * "[[Muhu monoloogid]]" ([[1968]]) Luulekogud * "Karm noorus" ([[1946]]) * "Et õunapuud õitseksid" ([[1951]]) * "Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid * "Atlandi ookean" (1957) * "Lea" ([[1960]]) * "[[Kihnu Jõnn ehk Metskapten]]" ([[1965]]) * "[[Polkovniku lesk]] ehk Arstid ei tea midagi" ([[1965]]) * "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" ([[1969]]) == Tunnustus == * [[1949]] ja [[1950]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] ("Poeemi Stalinile" eest) * [[1952]] – [[Stalini preemia]] * [[1955]] – [[Eesti NSV teeneline kirjanik]] * [[1961]] – [[Lenini preemia]] * [[1965]] – [[Eesti NSV rahvakirjanik]] == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:Juhan Smuul (Tõnu Maarand)2.jpg|pisi|[[Juhan Smuuli monument]] Muhu saarel]] 1971. aastal nimetati Liiva Algkool ümber [[Juhan Smuuli nimeline Muhu 8-klassiline Kool|Juhan Smuuli nimeliseks Muhu 8-klassiliseks Kooliks]]. Võru Rajooniraamatukogu nimetati ümber [[Juhan Smuuli nimeline Võru Rajooniraamatukogu|Juhan Smuuli nimeliseks Võru Rajooniraamatukoguks]]. 1972. aastal nimetati senine Eesti NSV kirjanduse aastapreemia ümber [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia|Juhan Smuuli nimeliseks kirjanduse aastapreemiaks]]. 1972. aastal nimetati tema järgi [[Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis Ookean|Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise Ookean]] traaler.<ref>[http://www.shipspotting.com/gallery/photo.php?lid=2079748 JUHAN SMUUL - IMO 7221299]</ref> 1973. aastal avati Muhul Koguval Kingissepa muuseumi filiaalina [[Juhan Smuuli muuseum]]. 1990. aastal avati Kadrioru pargis skulptor [[Tõnu Maarand]]i loodud [[Juhan Smuuli monument]]. Monument võeti maha 1996. aastal. [[19. juuli]]l [[2006]] ausammas taasavati [[Muhu|Muhu saarel]] [[Koguva]] külas. Juhan Smuuli järgi on nimetatud [[Juhan Smuuli tee]] [[Tallinn]]as [[Lasnamäe]]l ja [[Juhan Smuuli tänav]] [[Kuressaare]]s. == Isiklikku == Juhan Smuul oli abielus algul tõlkija [[Ita Saks]]a ja siis luuletaja [[Debora Vaarandi]]ga. Enne surma elas ta kolm-neli aastat koos raadio- ja soomekeelsete telesaadete toimetaja Ellen Noodaga, abielluda nad ei jõudnud.<ref>Sirje Presnal. [https://elu.ohtuleht.ee/1055011/tadi-elleni-lugu-juhan-smuuli-surm-oli-ka-ta-naise-ellen-nooda-jaoks-elu-lopp Tädi Elleni lugu: Juhan Smuuli surm oli ka ta naise Ellen Nooda jaoks elu lõpp] Õhtuleht, 04.02.2022.</ref> Tal ei olnud järeltulijaid. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Ülo Tonts]], "Juhan Smuul" (lühimonograafia). Sari [[Eesti kirjamehi]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1979]] * [[Jaan Undusk]], "[[Stalinism]]i müstilised ja maagilised märgid: Juhan Smuuli ''Poeem Stalinile'' oma retoorilises ümbruses" – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1994]], nr. 9, lk. 1863 * Ülo Tuulik. "Valus valgus" (Juhan Smuul 75) – Postimees, 19. veebruar 1997. * Teet Kallas. "Müüt ja elekter". (Juhan Smuuli komnoorte löökehitust kirjeldavast poeemist “Järvesuu poiste brigaad", 1948). – Postimees, 19. aprill 1999. == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://www.muhumuuseum.ee/Juhan-Smuul Juhan Smuulist Muhu Muuseumi kodulehel] * [[Lembit Remmelgas junior|Lembit Remmelgas]]. [http://www.ohtuleht.ee/95065 Juhan Smuul unustas “Poeemi Stalinile” käsikirja Moskva rongi] – Õhtuleht, 11. august 2000 * [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/toop-olut-rahva-ja-naljamees-juhan-smuuliga?id=50913095 Toop õlut rahva- ja naljamees Juhan Smuuliga] Eesti Päevaleht, 15. veebruar 2002 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ajaloolane-soovitab-smuuli-tanava-nime-muuta.d?id=30680971 Ajaloolane soovitab Smuuli tänava nime muuta] DELFI.ee, 27. aprill 2010 * [https://arhiiv.saartehaal.ee/?p=36685 Juhan Smuul – vastuoluline mees vastuolulisest lähiminevikust]. Saarte Hääl, 18. aprill 2011. {{JÄRJESTA:Smuul, Juhan}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kirjanikud]] [[Kategooria:Stalini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Lenini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1971]] 6w154ks2lx0aoca5uw94nrce950rqqn 0 20775 6165972 5788788 2022-07-23T06:26:10Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Persoon | Nimi = Bernard Kangro | Taustavärv = | Pilt = Bernard Kangro, Tartu. 1937.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[18. september]] [[1910]] | Sünnikoht = [[Oe]] küla, [[Võrumaa]], [[Eesti]] | Surmaaeg = [[25. märts]] [[1994]] | Surmakoht = [[Lund]], [[Rootsi]] | Rahvus = eestlane | a1 = Amet | a2 = luuletaja, kirjanik, ajakirjanik | b1 = | b2 = }} '''Bernard Kangro''' (ka '''Bernhard'''; [[18. september]] [[1910]] [[Oe]] küla, [[Võrumaa]] – [[25. märts]] [[1994]] [[Lund]], [[Rootsi]]) oli eesti luuletaja, proosakirjanik ja ajakirjanik. == Elulugu == Bernard Kangro sündis [[Oe]] külas Vana-Antsla vallas [[Võrumaa]]l taluomaniku Andres Kangro ja Minna (Kangro) perekonnas. Ta õppis Kiltre algkoolis ([[1919]]–[[1922]]), Antsla kõrgemas algkoolis (1922–[[1924]]) ja [[Valga Poeglaste Gümnaasium|Valga Poeglaste Gümnaasiumis]] (1924–[[1929]]). Lõpetas [[Tartu Ülikool]]i (1929–[[1938]]) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga ''cum laude''. Aastatel [[1943]]–[[1944]] töötas ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes ta [[Soome]] kaudu [[Rootsi]]. Aastatel [[1950]]–[[1994]] töötas ta ajakirja [[Tulimuld]] toimetajana ja [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv]]i direktorina. Oli seotud ka väljaannetega Eesti sõna ([[1942]]), Puhkus ja elurõõm (1943), [[Kodukolle (ajakiri, 1945)|Kodukolle]] ([[1945]]) ja [[Stockholms-Tidningen Eestlastele|Stockholms-Tidningen]] ([[1946]]). Bernard Kangro oli [[EYS Veljesto]] veli ning alates 1945. aastast [[Välismaine Eesti Kirjanike Liit|Välismaise Eesti Kirjanike Liid]]u liige. == Looming == Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel [[Eesti]]s ja [[Tartu]]. Tähelepanu väärivad ka Kangro kirjandusloolised raamatud "[[Arbujad]]" ([[1981]]) ja "Arbujate kaasaeg" ([[1983]]). == Pseudonüümid== Bernard Kangro kasutas pseudonüüme Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik, O. J., Oskar Jooniste, Taavet Valler. == Teosed == ===Luulekogud=== *"Sonetid" ([[1935]]) *"Vanad majad" ([[1937]]) *"Reheahi" ([[1939]]) *"Põlenud puu" ([[1945]]) *"Pühapäev" ([[1946]]) *"Seitsmes öö" ([[1947]]) *"Tulease" ([[1949]]) *"Veebruar" ([[1951]]) *"Eikellegi maa" ([[1952]]) *"Suvihari" ([[1955]]) *"September" ([[1964]]) *"Varjumaa" ([[1966]]) *"Allikad silla juures" ([[1972]]) *"Hingetuisk. Jääminek" ([[1988]]) ===Valikkogud=== *"Ajatu mälestus" ([[1960]]) *"Minu nägu" (1970) *"Kogutud luuletused" ([[1991]]) *"Kojukutsuv hääl" ([[2000]]) ===Romaanid=== *"Igatsetud maa" (1949) *"Kuma taevarannal" ([[1950]]) *"Peipsi" ([[1954]]) *"Taeva võtmed" ([[1956]]) *"Sinine värav" ([[1957]]) *"[[Jäälätted]]" ([[1958]]) *"Emajõgi" ([[1961]]) *"Tartu" ([[1962]]) *"Kivisild" ([[1963]]) *"Must raamat" ([[1965]]) *"Keeristuli" ([[1969]]) *"Joonatan, kadunud veli" ([[1971]]) *"Öö astmes x" ([[1973]]) *"Puu saarel on alles" (1973) *"Kuus päeva" ([[1980]]) *"Seitsmes päev" ([[1984]]) ===Esseistika ja mälestused=== *"Arbujad" ([[1981]]) *"Kipitai" ([[1992]]) *"Härjanädalate aegu" ([[1994]]) *"Üks sündmusteta suvi" ([[1998]]) == Tunnustus == * 1957 [[Henrik Visnapuu preemia]] ("Taeva võtmed") *1963 [[Henrik Visnapuu preemia]] ("Tartu") *1970 [[Henrik Visnapuu preemia]] ("Keeristuli") *1982 [[Henrik Visnapuu preemia]] ("Arbujad") *1988 [[Henrik Visnapuu preemia]] („Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid“) * 1990 [[Tartu Ülikool]]i [[audoktor]] * 1990 [[Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia]] ("Eesti kirjakuulutaja eksiilis") * 1990 [[Bernard Kangro kirjanduspreemia]] ==Isiklikku== Tema ja Maria Kangro tütar oli [[Eva Merike Kangro-Pennar]] ja poeg on Andrus Kangro. == Kirjandus == * [[Karl Ristikivi]] "Bernard Kangro" (lühimonograafia). Sari "[[Meie kirjanikke]]", nr 9. [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv]], [[Lund]] [[1967]], 80 lk * [[Karl Muru]] "Ühe nooruslüürika vaatlusi". [[Keel ja Kirjandus]] [[1971]], nr 3, lk 143–152 ja nr 4, lk 217–227 * Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 2. raamat. [[Eesti Raamat]] [[1984]], lk 365–381 ja bibliograafia lk 393–394 * [[Toomas Liiv]] "Bernard Kangro kirjanikuna". [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1989]], nr 1, lk 111–122 * [[Janika Kronberg]] "Kirjuta!". Looming [[2000]], nr 11, lk 1706–1717 * [[Oskar Kruus]] "Bernard Kangro: elukäik ja looming". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[2003]], 150 lk ==Artiklid== * Bernard Kangro [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=578 "Mait Metsanurgast ja jumalast"]. Looming nr 9 [[1939]] == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|818}} * [http://lugemissoovitus.wordpress.com/2010/11/11/bernard-kangro/ Lühikokkuvõtted Bernard Kangro teostest] * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=19858 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Kangro, Bernard}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liikmed]] [[Kategooria:2. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:7. Jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Arbujad]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1994]] 9vapz1zx8nx83pi7e5lycjyfv02muon 14 24245 6166046 3579026 2022-07-23T09:53:28Z 2001:1530:1018:C079:D5A9:18A1:2B9A:5659 M wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Läti asulad|Linnad]] [[Kategooria:Linnad riigiti]] Kqkq i91s366fdbdgthaikblfno969f5huzw 6166049 6166046 2022-07-23T09:59:36Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/2001:1530:1018:C079:D5A9:18A1:2B9A:5659|2001:1530:1018:C079:D5A9:18A1:2B9A:5659]] ([[User talk:2001:1530:1018:C079:D5A9:18A1:2B9A:5659|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Addbot|Addbot]]. wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Läti asulad|Linnad]] [[Kategooria:Linnad riigiti]] rt3yf44g61enakm14djfi217uvqutbn 0 24864 6165755 6165418 2022-07-22T17:02:01Z Andreas003 7485 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Endine riik | nimi = Soome Demokraatlik Vabariik | omakeelne-nimi = [[Soome keel|soome keeles]]: Suomen kansanvaltainen tasavalta <br> [[rootsi keel|Rootsi keeles]]: Demokratiska Republiken Finland | algusaasta = 01.12.1939 | lipp = Flag of Finland.svg | asendikaart = Suomen-kansantasavalta.png | lipp-tekst = [[Soome lipp|Soome Demokraatliku Vabariigi lipp]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.worldstatesmen.org/Finland.html#1939-1940%20People's%20Republic|pealkiri=Alternative Government: Finnish Democratic Republic|väljaanne=World Statesman|vaadatud=01.06.2022}}</ref> | lõppaasta = 12.03.1940 | asendikaart-tekst = Soome ja Nõukogude Liidu vahel kokkulepitud uus piir. Soome pidi loovutama punasega määratletud alad ja vastu saama rohelisega määratletud ala | valitsusvorm = [[Nukuriik]] | osa = [[Soome]] | riigipea-nimi = [[Otto Wille Kuusinen]] | pealinn = ametlikult [[Helsinki]],<br>faktiliselt [[Terijoki]] ja [[Petroskoi]] | ajalugu1 = 01.12.1939 | sündmus1 = Soome Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine | ajalugu2 = 12.03.1940 | sündmus2 = Soome Demokraatliku Vabariigi likvideerimine | riigikeel = [[Soome keel]], [[rootsi keel]] | eelnes = [[Pilt:Flag of Finland.svg|25px]] [[Soome]] | järgnes = [[Pilt:Flag of the Karelo-Finnish SSR (1940-1953).svg|25px]] [[Karjala-Soome NSV]] | riigipea = Rahvavalitsuse esimees | rahaühik = [[Soome mark]] | hümn = [[Soome keel|soomekeelne]] "[[Internatsionaal]]" | ajavöönd = UT +3 }} '''Soome Demokraatlik Vabariik''' ([[soome keel]]es ''Suomen kansanvaltainen tasavalta''), varasemas eesti kirjanduses tuntud ka kui '''"Soome rahvavalitsus"''', oli [[Talvesõda|Talvesõja]] ajal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt loodud [[Soome]] [[nukuvalitsus]], millega Nõukogude Liit lootis [[Helsingi|Helsingis]] oleva valitsuse asendada. Vabariik kuulutati välja [[1. detsember|1. detsembril]] [[1939]] Nõukogude Liidu poolt okupeeritud [[Terijoki|Terijoel]] (praegune [[Zelenogorsk]]) ja kaasaegsetes ajalookäsitlustes on Soome Demokraatlik Vabariik paremini tuntud '''Terijoki valitsuse''' nime all. [[Nukuvalitsus]]e juht oli [[Otto Ville Kuusinen]]. Vabariik rahvusvahelist tunnustust ei leidnud - kolme tegevuskuu jooksul tunnustas Soome Demokraatliku Vabariiki vaid nukuriigi moodustanud [[Nõukogude Liit]]. [[12. märts]]il [[1940]] Saadeti Soome DV laiali ning Soomelt vallutatud alad liideti [[Karjala ANSV|Karjala Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga]]. [[31. märts]]il 1940 liideti suurem osa Soome DV aladest Karjala ANSV aladega ning moodustati 12. Nõukogude liiduvabariik [[Karjala-Soome NSV]], mida võib pidada Soome DV järglaseks. == Ajalugu == [[Pilt:Terijokipakten.jpg|thumb|300px|NSV Liidu - Soome DV vastastikuse abistamise lepingu allakirjutamine [[2. detsember|2. detsembril]] 1939. Vasakult seisavad [[Andrei Ždanov|Ždanov]], [[Kliment Vorošilov|Vorošilov]], [[Stalin]] ja [[Otto Wille Kuusinen|Kuusinen]]. Alla kirjutab [[Vjatšeslav Molotov|Molotov]]|vasakul]] ==== Vabariigi asutamine ==== 26. novembril 1939. aastal kell 15.45 teatas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] teadeteagentuur [[TASS]], et Nõukogude-Soome piiriäärsel [[Karjala kannas|Karjala kannasel]] on [[Soome]] suurtükivägi tulistanud mitmed [[Mainila lasud|lasud Mainila küla]] juures üle Nõukogude piiri. Sellele järgnes 30. novembril [[Punaarmee]] sõjakuulutuseta [[Talvesõda|sissetung Soomesse]] ja 1. detsembril kuulutati vastukaaluks Soome valitsusele [[Helsingi|Helsingis]] [[Terijoki|Terijokil]] välja Soome Demokraatliku Vabariigi rahvavalitsus, mille etteotsa asus endise [[Soome Kommunistlik Partei|Soome kompartei]] üks juhtfiguuridest, Nõukogude Liidus maapaos olev [[Otto Wille Kuusinen]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=ANTS LAANEOTS|pealkiri=KVÜÕA toimetised 5/2005: TALVESÕDA 1939–1940|aasta=2005|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=8-75}}</ref> ==== Liit Nõukogude Liiduga ==== Juba samal päeval pöördus Kuusinen Nõukogude Liidu poole, kiites heaks "punaarmee operatsioonid Soome territooriumil" ja esitades abipalve "uut valitsust toetada võitluses Soome Demokraatliku Vabariigi eest." Kuusinen rõhutas, et Soome DV saab olema demokraatlik vabariik, mitte Nõukogude vabariik ja et praegune rahvavalitsus on ajutine - pärast Helsingi vabastamist piiritletakse uue valitsuse täpsed võimupiirid. Soome Demokraatliku Vabariikide tähtsamad sihid oli ametlikult rajada korralik riiklik kontroll [[Erapank|erapankade]] ja suurtööstuse üle, soodustada [[Väikeettevõte|väikeettevõtteid]], likvideerida töötus, kindlustada kõigile kahenädalaline [[Puhkus|suvepuhkus]], konfiskeerida suurmaaomandid, kustutada [[Talunik|talunike]] [[Võlg|võlad]], toetada riiklikult vaeseid talunikke, demokratiseerida riigiinstituutide struktuur ja suurendada riiklikku toetust kultuurile ning haridusele.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/12/02/20|pealkiri=Kuusise walitsuse deklaratsioon|väljaanne=Päewaleht|aeg=02.12.1939}}</ref> Järgmisel päeval, 2. detsembril, oli Kuusinen juba [[Moskva|Moskvas]], kus sõlmis [[Jossif Stalin|Stalini]], [[Vjatšeslav Molotov|Molotovi]], [[Kliment Vorošilov|Vorošilovi]] ja [[Andrei Ždanov|Ždanovi]] juuresolekul "Sõpruse ja vastastikuse abistamise lepingu Nõukogude Liidu ja Soome Demokraatliku Vabariigi vahel." Lepinguga kohustusid mõlemad riigid teineteist toetama aggressiooni puhul, sõlmima kaubanduslepingu ning Nõukogude Liit kohustus saatma Soome DV sõjaväele relvaabi. Lepinguga kaasnes ka maa-alade vahetus. Leppe järgi oli Nõukogude Liit valmis andma Soome Demokraatlikule Vabariigile 70 000 ruutkilomeetrit [[Ida-Karjala|Nõukogude Karjalast]], mis valdavalt [[Karjalased|karjalastega]] olid asustatud. Huvitaval kombel oli Nõukogude Liit valmis Soome DV püüdu karjalased ja soomlased ühe riigi rüppe ühendada tunnistama heaks ja õigeks. Vastutasuks oli Soome DV valmis andma Nõukogude Liidule 3970 ruutkilomeetrit Karjala kannasel ning müüma 300 miljoni marga eest [[Soome laht|Soome lahes]] [[Lavassaar|Lavassaare]], [[Suursaar|Suursaare]], [[Seiskari]], [[Tütarsaared]] ja [[Koivisto saarestik|Koivisto saared]] ning samuti [[Rõbatši poolsaar|Rõbatši]] ja [[Sredni poolsaar|Sredni poolsaared]] [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] ääres. Samuti oli Soome DV valmis Punaarmeele rentima 30 aastaks [[Hanko]] neeme.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1939/12/04/2|pealkiri=Molotov ja Kuusinen kirjutasid alla vastastikusele abistamise ja sõpruse lepingule|väljaanne=Uus Eesti|aeg=04.12.1939}}</ref> Nõukogude Liit katkestas suhted Soome Vabariigiga ning tunnistas ainsa Soome valitsusena rahvavalitsust.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/laaneeluew/1939/12/04/3|pealkiri=Moskva keeldub kõnelemast Ryti valitsusega|väljaanne=Lääne Elu : Läänemaa häälekandja|aeg=04.12.1939}}</ref> === Riikluse loomine === Nõukogude Liit üritas veenda maailma, et Terijoki valitsuse lõid Soome kommunistid ise, mitte ei loodud seda Stalini käsul. Arhiivimaterjalid aga näitavad, et kompartei ideoloog [[Andrei Ždanov]] ja nõukogudevalitsuse välisasjade rahvakomissar [[Vjatšeslav Molotov]] mängisid suurt rolli SDV rajamisel.<ref name=":0" /> Selleks et Soome Demokraatlik Vabariik meenutaks iseseisvat riiki, moodustati kiirustades riiklikud institutsioonid. Riigilipp säilitati esialgu samana, ametlikku vappi välja mõelda ei jõutud. Teisel detsembril kuulutati välja SDV valitsus, mille koosseisu kuulusid:<ref name=":0" /> *Rahvavalitsuse esimees ja Soome välisminister [[Otto Wille Kuusinen]] *Rahvavalitsuse aseesimees ja rahandusminister [[Mauri Rosenberg]] *Kaitseminister [[Akseli Anttila]] *Siseminister [või: siseasjade minister] [[Tuure Lehén]] *Põllumajandusminister [[Armas Äikiä]] *Haridusminister [[Inkeri Lehtinen]] *Karjala asjade minister [[Paavo Prokkonen]] ==== Armee ==== Kuusineni marionettvalitsus rajas ka sõjaväe, mille etteotsa määrati [[Akseli Anttila]]. "Soome rahvaarmee" loomist alustati sügisel ning see pidi olema valmis 24. novembriks 1939. Rahvaarmee aluseks rajati punaväe koosseisus uus 106. laskurkorpus, mida hakati mehitama [[Vene NFSV|Venemaal]] elavate [[Soomlased|soomlaste]], [[Karjalased|karjalaste]] ja [[Ingerlased|ingerlastega]]. Kuna soome rahvaste esindajaid ei jätkunud, määrati korpusesse hulgaliselt ka [[Venelased|venelasi]], kelle nimesid võimalusel [[Soomestamine|soomestati]]. Värskele isikkoosseisule korraldati [[Soome keel|soome keele]] kursused. Rahvaarmee, mis hiljem nimetati ümber korpuseks, pidi koosnema kahest [[Diviis|diviisist]], üksikust tankipolgust ja hävitajate eskadrillist, ühtekokku 22 594 meest. Sihitud arvuni armee aga kunagi ei jõudnud, detsembriks oli korpuses kokku umbes 18 000 meest.<ref name=":0" /> Väekoondis toodi [[Leningrad|Leningradi]], et valmistada isikkoosseis ette võiduparaadiks Helsingis. Korpuse võitlusmoraal oli aga madal, mistõttu leidis Soome rahvaarmee kasutust Talvesõjas vaid korra. Kuna rahvaarmeelased jooksid pärast lühikest tulevahetust soomlastega lahinguväljalt minema, ei julgenud Nõukogude väejuhatus rahvaarmee üksusi rohkem rindel kasutada.<ref name=":0" /> Selle asemel tegi enamuse tööst Talvesõjas Punaarmee, kus [[Soome]]s tegutsevaid üksusi juhtis [[Kirill Meretskov]]. Kuusineni fantoomvalitsus pidas Soome pinnal Terijokis ainult ühe koosoleku, mis toimus kohe 1. detsembril 1939. Kogu ülejäänud sõjaaja istus SDV valitsus Nõukogude tagalas [[Petroskoi|Petroskois]]. Soome Demokraatliku Vabariigi poolt hallatud piirkondades tegutsesid aktiivselt [[Karjala ANSV|Karjalas]] paguluses olnud [[punasoomlased]] ja [[Soome Kommunistlik Partei]]. SDV aladel levitati kohalike seas kohalike meelsuse muutmiseks ajalehte [[Kansan Valta]], [[Soome Kommunistliku Partei Keskkomitee|Soome kompartei keskkomitee]] pöördumist soome rahva poole ning üleskutset korraldada koosolekuid kohaliku Rahvarinde moodustamiseks.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/memento/2022/04/01/10.1|pealkiri=Ždanovi jäljed|väljaanne=Memento : Eesti Memento Liidu teataja|aeg=aprill 2022}}</ref> === Laialisaatmine === 29. jaanuarist peale väljendas Nõukogude Liit valmisolekut taas Soome Vabariigiga suhelda, kuigi säilitas Soome DV valitsuse kuni sõja lõpuni. 14. märtsil, päev pärast [[Moskva rahuleping (Soome ja Nõukogude Liit)|Moskva rahu]] kehtima hakkamist avaldas Kuusineni valitsus ajalehe viimases numbris kahetsust, et Soome rõhutud töölised ei olnud suutnud valitseva klassi vastu üles tõusta kodanlike repressioonide ja põhjaliku ajupesu tõttu. Samuti teatas rahvavalitsus, et tühistas sõprusleppe Nõukogude Liiduga Terijoki valitsuse palvel ning et valitsus lõpetab oma tegevuse. Kaks nädalat hiljem loodi Soomelt vallutatud alade ja [[Karjala ANSV]] alade liitmisel [[Karjala-Soome Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]].<ref>{{Raamatuviide|autor=David Kirby|pealkiri=A Concise History of Finland|aasta=2006|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=197-215}}</ref> ==Vaata ka== *[[Soome]] *[[Talvesõda]] *[[Karjala-Soome NSV]] *[[NSV Liidu ekspansioonipoliitika]] ==Viited== [[Kategooria: Soome ajaloolised riigid‎]] [[Kategooria:Soome Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:NSV Liidu välispoliitika]] 3n1u5sinhlt3dkgpj0av0eurmotik4d 0 24931 6165770 6118917 2022-07-22T18:14:22Z Velirand 67997 /* Ly */ wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (L)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab L-tähega. ==La== ''Vaata [[Biograafiad (La)]]'' ==Le== ''Vaata [[Biograafiad (Le)]]'' ==Lh== *[[Vital L'Hoste]], Belgia poksija (1925–) *[[André Lhote]], prantsuse maalikunstnik ja kunstikriitik (1885–1962) ==Li== ''Vaata [[Biograafiad (Li)]]'' ==Lj== *[[Oleg Ljadov]], Eesti tipprattur ja ärimees (1955–2013) *[[Ivan Ljahhov]], vene kaupmees, kes uuris Uus-Siberi saari (? – u 1800) *[[Jakov Ljahhov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1922–1944) *[[Vladimir Ljahhov]] *[[Adem Ljajić]], serbia jalgpallur (1991–) *[[Igor Ljakin-Frolov]], Venemaa diplomaat, erakorraline ja täievoliline suursaadik (1948–) *[[Oleg Ljalin]], NSV Liidu julgeolekutöötaja (1937–1995) *[[Andrej Ljapčev]], Bulgaaria poliitik (1866–1933) *[[Viktor Ljaško]], Ukraina arst ja poliitik (1980–) *[[Roar Ljøkelsøy]], Norra suusahüppaja (1976–) *[[Anniina Ljokkoi]], soome tõlkija ja publitsist (1984–) *[[Zlatan Ljubijankić]], Sloveenia jalgpallur (1983–) *[[Juri Ljubimov]], vene teatrilavastaja (1917–2014) *[[Roman Ljubimov]], vene jäähokimängija (1992–) *[[Olga Ljubimova]], Venemaa teatriteadlane, ajakirjanik ja poliitik (1980–) *[[Aleksandr Ljubištšev]], vene bioloog ja filosoof (1890–1972) *[[Aleksandr Ljukevitš]], vene arstiteadlane (1867–1928) *[[Fredrik Ljungberg]], rootsi jalgpallur (1977–) *[[Mikael Ljungberg]], Rootsi maadleja (1970–2004) *[[Anders Ljunggren]], Rootsi diplomaat ja ajakirjanik (1951–) *[[Birger Ljungström]], rootsi insener, leiutaja ja tööstur (1872–1948) ==Ll== *[[Julio Llamazares]], hispaania stsenarist, proosakirjanik ja luuletaja (1955–) *[[Diego Llorente]], hispaania jalgpallur (1993–) *[[Fernando Llorente]], hispaania jalgpallur (1985–) *[[Marcos Llorente]], hispaania jalgpallur (1995–) *[[Hugo Lloris]], Prantsusmaa jalgpallur (1986–) *[[Carli Lloyd]], USA jalgpallur (1982–) *[[Christopher Lloyd]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1938–) *[[Harold Lloyd]], USA filminäitleja ja -produtsent (1893–1971) *[[Siân Lloyd]], Briti teleajakirjanik (1958–) *[[Sue Lloyd-Roberts]], Briti teleajakirjanik (1950–2015) *[[Ramon Llull]], Hispaania kirjanik, filosoof ja loogik (u 1232 – u 1315) *[[Alan Llwyd]], kõmri luuletaja (1948–) ==Lo== ''Vaata [[Biograafiad (Lo)]]'' ==Lp== *[[Smbat Lputjan]], armeenia maletaja (1958–) ==Lu== ''Vaata [[Biograafiad (Lu)]]'' ==Lv== *[[Aleksei Lvov]], vene helilooja ja viiuldaja (1798–1870) *[[Georgi Lvov]], Venemaa poliitik (1861–1925) *[[Nikolai Lvov]], Venemaa arhitekt (1753–1804) ==Lw== *[[André Lwoff]], prantsuse mikrobioloog (1902–1994) ==Lõ== *[[Erni Lõbu]], eesti ajakirjanik (1933–2015) *[[Grete Lõbu]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Triin Lõbus]], eesti keeleteadlane ja tõlkija (1977–) *[[Endla Lõhkivi]], eesti teadusfilosoof (1962–) *[[Ado Lõhmus]], eesti keskkonnaametnik (1983–) *[[Adolf Lõhmus]], Eesti NSV riigitegelane (1894–1969) *[[Ahto Lõhmus]] (1935–) *[[Aivo Lõhmus]], eesti kirjanik (1950–2005) *[[Alfons Lõhmus]], eesti põllumajandusteadlane (1949–) *[[Alfred Lõhmus]], eesti alpinist (1947–) *[[Alo Lõhmus]], eesti ajakirjanik (1973–) *[[Annika Lõhmus]], eesti laulja ja kirjanik (1978–) *[[Annika Lõhmus (pedagoog)|Annika Lõhmus]], eesti pedagoog (1976–2013) *[[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (1944–) *[[Ants Lõhmus (sõjaväelane)|Ants Lõhmus]], Eesti sõjaväelane (1885–1968) *[[Asko Lõhmus]], eesti ornitoloog (1974–) *[[Bernhard Lõhmus]], eesti sporditegelane (1925–1985) *[[Diana Lõhmus]], eesti aiandusteadlane (1969–) *[[Enn Lõhmus]], eesti farmakokeemik (1911–1986) *[[Erich Lõhmus]], eesti metsandusteadlane (1928–1995) *[[Jaak Lõhmus]], eesti füüsik (1937–2006) *[[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]], eesti stsenarist ja režissöör (1955–) *[[Johannes Lõhmus]], eesti muusik (1979–) *[[Juhan Lõhmus]], eesti tõlkija *[[Krista Lõhmus]], eesti metsandusteadlane (1948–) *[[Leho Lõhmus]], eesti koduloolane (1956–) *[[Lembit Lõhmus]], eesti graafik (1947–) *[[Leontine Lõhmus]] *[[Maarja Lõhmus]], eesti ajakirjandusteadlane (1960–) *[[Margit Lõhmus]], eesti kunstnik ja kirjanik (1985–) *[[Merle Lõhmus]], eesti andragoogikateadlane (1954–) *[[Nigul Lõhmus]] *[[Peter Lõhmus]] *[[Piret Lõhmus]], eesti botaanik (1974–) *[[Rain Lõhmus]], eesti pankur (1966–) *[[Riina Lõhmus]], eesti turismiametnik *[[Rünno Lõhmus]], eesti füüsik (1972–) *[[Sven Lõhmus]], eesti muusik (1972–) *[[Timo Lõhmus]], eesti võrkpallur (2001–) *[[Uno Lõhmus]], eesti jurist (1952–) *[[Toomas Lõhmuste]], eesti näitleja ja raadioteatri juht (1958–) *[[Agafja Lõkova]], vene vanausuline erak *[[Andres Lõo]], eesti kunstnik (1978–) *[[Jaan Lõo]], eesti jurist ja luuletaja (1872–1939) *[[Artur Lõoke]], Eesti raudteelane (1909–1950) *[[Marika Lõoke]], eesti arhitekt (1951–) *[[Urmas Lõoke]], eesti arhitekt (1950–) *[[Andri Lõssenko]], Ukraina sõjaajakirjanik (1968–) *[[Tatjana Lõssenko]], vene kergejõustiklane (1983–) *[[Trofim Lõssenko]], Nõukogude põllumajandusteadlane ja bioloog (1898–1976) *[[Joann Lõssov]], Eesti korvpallur, treener ja spordipedagoog (1921–2000) *[[Vassili Lõtkin]], komi keeleteadlane ja luuletaja (1895–1981) *[[Volodõmõr Lõtvõn]], Ukraina poliitik (1956–) *[[Vello Lõugas]], eesti arheoloog (1937–1998) *[[Peeter Lõuk]], eesti poksija (1940–2004) *[[Jaan Lõvi]], eesti koolmeister (1853–1939) *[[Oskar Lõvi]], eesti agronoom, ärimees ja kirjanik (1892–1977) ==Lä== *[[Helena Läks]], eesti luuletaja ja toimetaja (1987–) *[[Marju Länik]], eesti laulja (1957–) *[[Randel Länts]], Eesti poliitik (1978–) *[[Ulla Länts]], eesti raadioajakirjanik (1959–) *[[Aleksander Läte]], eesti helilooja ja pedagoog (1860–1948) *[[Hilja Läti]], eesti kunstiajaloolane (1922–2013) *[[Karin Lätsim]], eesti näitleja (1979–) *[[Selma Lätt]], eesti folklorist (1909–1969) *[[Hiie Lätte]], eesti muusikapedagoog (1935–2012) *[[Mart Lätte]], eesti ajaloolane (1983–) *[[Raimond Lätte]], eesti helilooja (1931–1997) *[[Eha Lättemäe]], eesti- ja soomekeelne kirjanik (1922–2012) *[[Paul Lättemäe]], eesti põllumajandusteadlane (1955–2014) *[[Silja Lättemäe]], eesti ajakirjanik (1952–) *[[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1937–2022) *[[Amanda Lääne]], eesti näitleja ja laulja (1897–1985) *[[August Lääne]], eesti näitleja ja lavastaja (1899–1976) *[[Jaan Lääne]], eesti vaimulik (1899–1977) *[[Tiit Lääne]], eesti spordiajakirjanik (1958–) *[[Alar Läänelaid]], eesti maastikuökoloog ja dendrokronoloog (1951–) *[[Lauri Läänemets]], Eesti poliitik (1983–) *[[Märt Läänemets]], eesti sinoloog (1962–) *[[Saron Läänmäe]], eesti naisjalgpallur (1996–) *[[Heli Lääts]], eesti laulja (1932–2018) *[[Kertu Lääts]], eesti majandusteadlane (1972–) *[[Koit Lääts]], eesti keemik (1928–2008) *[[Lui Lääts]], eesti teatritegelane (1945–) ==Lö== *[[Johann Eckard Löffler]], saksa graafik (suri pärast 1680. aastat) *[[Orvar Löfgren]], rootsi etnoloog (1943–) *[[Stefan Löfven]], Rootsi poliitik (1957–) *[[Hartwig Löger]], Austria poliitik (1965–) *[[Fritz Löhner-Beda]], Austria kirjanik ja libretist (1883–1942) *[[Wivi Lönn]], soome arhitekt (1872–1966) *[[Elias Lönnrot]], soome rahvaluulekoguja ja kirjanik (1802–1884) *[[Gesine Lötzsch]], Saksa poliitik (1961–) *[[Grigori Löwenfisch]], Nõukogude Liidu maletaja (1889–1961) *[[Isabella Lövin]], Rootsi poliitik (1963–) *[[Friedrich von Löwen (1600–1669)|Friedrich von Löwen]], Rootsi sõjaväelane (1600–1669) *[[Friedrich von Löwen (1654–1744)|Friedrich von Löwen]], baltisaksa poliitik (1654–1744) *[[Georg Johann von Löwen]], Rootsi sõjaväelane ja poliitik (1630–1681) *[[Gustav Reinhold von Löwen]], baltisaksa sõjaväelane ja poliitik (1690–1766) *[[Ulrich Friedrich Woldemar von Löwendahl]], sõjaväelane ja riigitegelane (1700–1755) *[[Hermann Ludwig von Löwenstern]], baltisaksa poliitik (1748–1815) *[[Ludwig von Löwenstern]], baltisaksa tõlkija ja riigitegelane (1783–1843) *[[Woldemar Hermann von Löwenstern]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (1776–1858) *[[Gerhard Johann von Löwenwolde]], Rootsi ja Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (suri 1723) *[[Andreas von Löwis of Menar]], baltisaksa põllumees ja kunstnik (1777–1839) *[[Friedrich von Löwis of Menar]], baltisaksa sõjaväelane ja poliitik (1767–1824) *[[Karl von Löwis of Menar]], baltisaksa päritolu Baltimaade ajaloolise geograafia harrastaja, kunstiajaloolane, arheoloog ja kartograaf (1855–1930) *[[Adolf Löwström]], Rakvere kullassepp *[[Annie Lööf]], Rootsi poliitik (1983–) *[[Hando Lööper]], eesti meelelahutusärimees ja diskor (1969–) *[[Viktor Lööv]], rootsi jäähokimängija (1992–) *[[Liisa Löyttyniemi]], Soome poliitik, estofiil ja kodanikuaktivist (1940–) ==Lü== *[[Adalbert Lübek]], eesti arst (1885–1948) *[[Vincent Lübeck]], saksa organist, helilooja ja pedagoog (1654–1740) *[[Anton Heinrich Lücke]], Eesti vaimulik (1745–1799) *[[Gina Lückenkemper]], Saksamaa kergejõustiklane, sprinter (1996–) *[[Ernst Lüdig]], Eesti vaimulik (1892–1968) *[[Hans Henning Lüdig]], eesti vaimulik ja meditsiinitöötaja (1919–2008) *[[Johann Lüdig]], esimene eestlasest mõisnik (1819–1883) *[[Liia Lüdig]], eesti maalikunstnik (1950–) *[[Mihkel Lüdig]], eesti helilooja (1880–1958) *[[Peeter Paul Lüdig]], eesti pianist, organist ja dirigent (1906–1983) *[[Mathilde Lüdig-Sinkel]], eesti laulja (1882–1953) *[[Neeme Lüdimois]], eesti kunstnik (1955–) *[[Heinrich Lüdinghausen-Wulff]], Maasilinna foogt ja Taani administraator (suri 1574) *[[Rutger Lüdinghausen-Wulff]], Pärnu komtuur *[[Johannes Lükki]], eesti ooperilaulja (tenor) (1913–2004) *[[Edgar Friedrich Lüning]], õigusteadlane (1843–1919) *[[Friedrich Benjamin von Lütke]], saksa päritolu Venemaa meresõitja, admiral, geograaf ja kirjanik (1797–1882) *[[Alexander Lütkens]], Eesti metsandustegelane (1842–1898) *[[Johannes Matthias Lütkens]], teoloog (1829–1894) *[[Agu Lüüdik]], eesti näitleja ja lavastaja (1897–1949) *[[Aado Lüüs]], Eesti sõjaväelane (1896–1980) *[[Aadu Lüüs]], eesti arstiteadlane (1878–1967) *[[Alfred Lüüs]], eesti agronoom (1900–1990) *[[Ella Lüüs]], eesti graafik (1915–1996) *[[Karin Lüüs]], eesti sisustusarhitekt (1940–) *[[Karl Lüüs]], eesti arhitekt (1905–1996) *[[Kristjan Lüüs]], eesti näitleja (1991–) *[[Lembit Lüüs]], Eesti NSV riigitegelane (1910–1999) *[[Maie Lüüs]], eesti tõlkija *[[Rein Lüüs]], eesti tennisist ja ehitusinsener (1935–2020) *[[Urmas Lüüs]], eesti kunstnik ja disainer (1987–) *[[Villem Lüüs]], eesti kabetaja ja vikipedist (1971–2020) *[[Valve Lüütsepp-Kaasik]], eesti korvpallur (1937–) ==Ly== *[[Oumar Tatam Ly]], Mali majandusteadlane ja poliitik (1963–) *[[Mikael Lybeck]], soomerootsi kirjanik (1864–1925) *[[William Lycan]], USA filosoof (1945) *[[Kevin Lyde]], USA korvpallur (1980–) *[[John Lydon]], inglise laulja (1956–) *[[Ivar Lykke]], Norra poliitik (1872–1949) *[[Lykke Li]], rootsi laulja ja laulukirjutaja (1986–) *[[Nina Lykke]], norra kirjanik (1965–) *[[Mogens Lykketoft]], Taani poliitik (1946–) *[[Lykophron]], vanakreeka sofist (5.–4. sajand eKr) *[[Lykurgos (Ateena)|Lykurgos]], Ateena aristokraat, oraator ja poliitik (suri 324 eKr) *[[Noah Lyles]], Ameerika Ühendriikide sprinter (1997–) *[[Mark Lynas]], Briti teaduskirjanik ja keskkonnaaktivist (1973–) *[[David Lynch]], USA filmitegija (1946–) *[[Evanna Lynch]], iiri filminäitleja (1991–) *[[Reggie Lynch]], USA korvpallur (1994–) *[[Ross Lynch]], USA näitleja, laulja, tantsija ja pillimängija (1995–) *[[Stephen Lynch (muusik)|Stephen Lynch]], USA muusik (1971–) *[[Feodor Lynen]], saksa biokeemik (1911–1979) *[[John Lyng]], Norra poliitik (1905–1978) *[[Cassandra Lynn]], USA modell (1979–2014) *[[Loretta Lynn]], USA lauljanna (1932–) *[[Vera Lynn]], Briti laulja, laulukirjutaja ja meelelahutaja (1917–2020) *[[Jean-François Lyotard]], prantsuse filosoof (1924–1998) *[[Anni-Frid Lyngstad]], rootsi laulja, ABBA liige (1945–) *[[Kieran Lyons]], Fidži maletaja (1997–) *[[Evan Lysacek]], USA iluuisutaja (1985–) *[[Fjodor von Lysander]], Venemaa riigitegelane (1816–1893) *[[Audun Lysbakken]], Norra poliitik (1977–) *[[Sonja Lyubomirsky]], USA psühholoog [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|L, Biograafiad]] s1c9pyb5nskr52ku5cgaclfmscfssoy 0 24937 6165807 6145210 2022-07-22T19:24:46Z Andres 5 /* Sm */ wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (S)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab S-tähega. ==Sa== ''Vaata [[Biograafiad (Sa)]]'' ==Sc== ''Vaata [[Biograafiad (Sc)]]'' ==Se== ''Vaata [[Biograafiad (Se)]]'' ==Sf== *[[Carlo Sforza]], Itaalia poliitik (1872–1952) *[[Caterina Sforza]], Itaalia ülikudaam (1463–1509) *[[Galeazzo Maria Sforza]], Milano hertsog (1444–1476) *[[Ludovico Maria Sforza]], Milano hertsog (1452–1508) *[[Muzio Attendolo Sforza]], kondotjeer (1369–1424) ==Sg== *[[Giovanni Sgambati]], itaalia helilooja (1841–1914) ==Sh== *[[Sha Menghai]], hiina kalligraafiakunstnik (1900—1992) *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]], Lõuna-Jeemeni poliitik (1920–1981) *[[Victor Shabangu]], Svaasimaa kergejõustiklane (1970–2018) *[[Alexander Shabalov]], USA maletaja (1967–) *[[Betty Shabazz]], Malcolm X-i abikaasa (1936–1997) *[[James Shabazz]] (James Warden, James 67X), USA usutegelane, Malcolm X-i kaastööline (1931–2014) *[[Ernest Shackleton]], inglise-iiri polaaruurija (1874–1922) *[[Jennifer Shahade]], ameerika maletaja (1980–) *[[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], Katari kergejõustiklane (1982–) *[[Matt Shadows]], USA muusik (1981–) *[[Hussain Shah]], Pakistani endine poksija (1964–) *[[John Shakespeare]], Briti köösner, William Shakespeare'i isa (16.–17. sajand) *[[William Shakespeare]], inglise kirjanik (1564–1616) *[[Shakira]], Colombia laulja (1977–) *[[Afeni Shakur]], USA muusikamänedžer *[[Tupac Shakur]], USA räppar (1971–1996) *[[Tony Shalhoub]], USA filminäitleja (1953–) *[[Gilad Shalit]], Iisraeli kaitseväelane (1986–) *[[Yits'ẖak Shamir]], Iisraeli poliitik (1915–2012) *[[Leonid Shamkovich]], USA maletaja (1923–2005) *[[Patrick M. Shanahan]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[James Shand]], Suurbritannia geoloog (1882–1957) *[[Garry Shandling]], USA näitleja *[[Harley C. Shands]], USA psühhiaater ja semiootik (1916–1981) *[[Shangguan Yunzhu]], Hiina näitleja (1920–1968) *[[Ravi Shankar]], India sitarimängija ja helilooja (1920–2012) *[[Sam Shankland]], ameerika maletaja (1991–) *[[Bill Shankly]], šoti jalgpallitreener ja jalgpallur (1913–1981) *[[Michael Shanks]], Kanada näitleja (1970–) *[[Claude Shannon]], ameerika matemaatik, elektroonik ja kodeerija (1916–2001) *[[Molly Shannon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Benny Shanon]], Iisraeli psühholoog (1948–) *[[Dmitry Shapiro]], Vene juudi päritolu USA ettevõtja (1969–) *[[Michael Shapiro]], USA keeleteadlane ja semiootik (1939–) *[[Harlow Shapley]], ameerika astronoom (1885–1972) *[[Moshe Sharet]], Iisraeli poliitik (1894–1965) *[[Anna Sharevich]], ameerika maletaja (1985–) *[[Sharif ul-Hāshim]], Sulu sultan (15. sajand) *[[Nawaz Sharif]], Pakistani poliitik (1949–) *[[Shahbaz Sharif]], Pakistani poliitik (1951–) *[[Alok Sharma]], india päritolu Inglise konservatiivne poliitik (1967–) *[[Ari'el Sharon]], Iisraeli poliitik (1928–2014) *[[Henry Graham Sharp]], Suurbritannia iluuisutaja (1917–1995) *[[Keesha Sharp]], USA näitleja (1973–) *[[Margery Sharp]], inglise kirjanik (1905–1991) *[[Alfred Sharpe]], Suurbritannia koloniaalametnik (1853–1935) *[[William Shatner]], [[Kanada]] filminäitleja (1931–) *[[Kevin Shattenkirk]], USA jäähokimängija (1989–) *[[Fiona Shaw]], iiri näitleja (1958–) *[[George Bernard Shaw]], iiri päritolu inglise näitekirjanik (1856–1950) *[[Irwin Shaw]], USA kirjanik (1913–1984) *[[Luke Shaw]], inglise jalgpallur (1995–) *[[Ron Shaw]], Briti matemaatik (1929–2015) *[[Sandie Shaw]], inglise laulja (1947–) *[[Wallace Shawn]], Ameerika Ühendriikide filmi-, tele- ja teatrinäitleja (1943–) *[[Jack Shea]], USA kiiruisutaja (1910–2002) *[[John Shea]], USA näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Alan Shearer]], endine Inglismaa jalgpallur (1970–) *[[Conor Sheary]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–) *[[Daniel Shechtman]], Iisraeli materjaliteadlane (1941–) *[[Charlie Sheen]], USA filminäitleja (1962–) *[[Martin Sheen]], USA filminäitleja (1940–) *[[Ed Sheeran]], Briti laulja (1991–) *[[Millard Sheets]], USA kunstnik (1907–1989) *[[Henry M. Sheffer]], Ameerika loogik (1882–1964) *[[Mehmet Shehu]], Albaania poliitik (1913–1981) *[[Sheikh Muszaphar Shukor]], Malaisia kosmonaut ja arst (1972) *[[Ali Mohamed Shein]], Tansaania poliitik (1948–) *[[Harry Shein]], Eesti ja Iisraeli arhitekt (1947–2013) *[[Reet Shein]] eesti päritolu Iisraeli arhitekt (1946–) *[[Ardalan Shekarabi]], Iraani päritolu sotsiaaldemokraatlik Rootsi poliitik (1978–) *[[Joseph Orville Shelby]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni sõjaväelane (1830–1897) *[[Sidney Sheldon]], kirjanik (1917–2007) *[[Rupert Sheldrake]], Suurbritannia parapsühholoog ja biokeemik (1942–) *[[Mary Shelley]], inglise kirjanik (1797–1851) *[[Percy Shelley]], inglise luuletaja (1792–1822) *[[Jonjo Shelvey]], inglise jalgpallur (1992–) *[[Shen Xue]], Hiina iluuisutaja (1978–) *[[Shen Yang]], hiina maletaja (1989–) *[[Sheng Yen]], Taiwani ''chan''-budistlik õpetaja (1930–2009) *[[Shenouda III]], Aleksandria paavst (1923–2012) *[[Alan Shepard]], USA astronaut (1923–1998) *[[Sam Shepard]], USA näitleja ja näitekirjanik (1943–2017) *[[William Shepherd]], Ameerika Ühendriikide endine mereväelane ja NASA astronaut (1949–) *[[James Sheppard]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Cillian Sheridan]], Iirimaa jalgpallur (1989–) *[[Martin Sheridan]], USA kergejõustiklane (1881–1918) *[[Nicollette Sheridan]], Briti näitleja (1963–) *[[Muzafer Sherif]], türgi päritolu USA psühholoog (1906–1988) *[[Teddy Sheringham]], Briti jalgpallur (1966–) *[[Chhang Dawa Sherpa]], Nepali alpinist (1982–) *[[Pasang Lhamu Sherpa]], Nepali alpinist (1961–1993) *[[Lloyd Sherr]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1959–) *[[Charles Scott Sherrington]], inglise füsioloog (1857–1952) *[[Mark Sherwin]], Cooki saarte kergejõustiklane (1970–) *[[Haakon Shetelig]], norra arheoloog (1877–1955) *[[Shi Liang]], hiina jurist ja Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (1900–1985) *[[Shi Zhengli]], hiina viroloog (1964–) *[[M. P. Shiel]], Briti kirjanik ja Redonda kuningas (1865–1947) *[[Brooke Shields]], ameerika näitleja ja modell (1965–) *[[Mikaela Shiffrin]], USA mäesuusataja (1995–) *[[Jean Shiley]], USA kõrgushüppaja (1911–1998) *[[Robert J. Shiller]], USA majandusteadlane (1946–) *[[Shigeru Shimada]], Jaapani diplomaat (1885–1954) *[[Hitomi Shimatani]], jaapani poplauljatar (1980–) *[[John Shimkus]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1958–) *[[Hakubun Shimomura]], Jaapani poliitik (1954–) *[[Yingluck Shinawatra]], Tai poliitik (1967–) *[[Kaneto Shindō]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (1912–2012) *[[Makoto Shinkai]], jaapani filmilavastaja (1973–) *[[Hunter Shinkaruk]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Mike Shinoda]], USA laulja ja muusikaprodutsent (1977–) *[[Hiromi Shinya]], jaapani gastroenteroloog ja kirurg (1935–) *[[Harold Shipman]], Briti arst-sarimõrvar *[[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (1931–) *[[Hideki Shirakawa]], jaapani keemik (1936–) *[[Cabdi Faarax Shirdoon]], Somaalia majandusteadlane, ettevõtja ja poliitik (1958–) *[[Vandana Shiva]], India keskkonnakaitsja ja füüsik (1952–) *[[William Bradford Shockley]], füüsik ja leiutaja (1910–1989) *[[Carolyn Shoemaker]], Ameerika Ühendriikide astronoom (1929–) *[[Eugene Shoemaker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja planetoloogia teadusharu teerajaja (1928–1997) *[[Drew Shore]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Howard Shore]], Kanada helilooja (1946–) *[[Gregory Short]], Ameerika Ühendriikide helilooja, pedagoog ja esineja (1938–1999) *[[Nigel Short]], inglise maletaja (1965–) *[[Thomas Lloyd Short]], ameerika semiootik (1940–) *[[Frank Shorter]], USA jooksja (1947–) *[[Claudia Shotz]], bulgaaria pornonäitleja (1992–) *[[Jackie Shroff]], India näitleja (1957–) *[[Tiger Shroff]], India näitleja (1990–) *[[Alfred Shrubb]], Suurbritannia pikamaajooksja (1879–1964) *[[Sergei Shtsherbakov]], Eesti põllumees ja poliitik (1871–1937) *[[Karl Shuker]], Briti zooloog ja kirjanik (1959–) *[[Sāmiḩ Shukrī]], Egiptuse poliitik (1952–) *[[David Shulkin]], Ameerika Ühendriikide arst ja poliitik (1959–) *[[Clifford Shull]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1915–2001) *[[George P. Shultz]], USA poliitik (1920–2021) *[[Richard Shusterman]], pragmatistlik kunstiesteetik ja filosoof (1949–) *[[Nevil Shute]], inglise kirjanik, lennukiinsener ja piloot (1899–1960) *[[Yuliya Shvayger]], Iisraeli maletaja (1994–) *[[M. Night Shyamalan]], USA filmirežissöör, -stsenarist ja -produtsent (1970–) *[[Luca Shytaj]], Itaalia maletaja (1986–) ==Si== ''Vaata [[Biograafiad (Si)]]'' ==Sj== *[[Olga Sjatkovskaja]], Eesti loomaarst (1973–) *[[Sjoerd Sjoerdsma]], Hollandi diplomaat ja poliitik (1981–) *[[Sjón]], islandi luuletaja ja proosakirjanik (1962–) *[[Sanan Sjugirov]], kalmõki maletaja (1993–) *[[Semjon Sjulski]], Jakuudi ANSV riigitegelane (1908–1952) *[[Igor Sjunin]], Eesti kolmikhüppaja (1990–) *[[Rašid Sjunjajev]], Venemaa astrofüüsik (1943–) *[[Gudrun Sjödén]], Rootsi moelooja ja ettevõtja (1941–) *[[Stig Sjölin]], Rootsi poksija (1928–1995) *[[Jonas Sjöstedt]], Rootsi poliitik (1964–) *[[Oscar Sjöstedt]], Eesti aukonsul Rio de Janeiros (1885–1958) *[[Sarah Sjöström]], Rootsi ujuja (1993–) *[[Maj Sjöwall]], rootsi graafik, ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija (1935–2020) ==Sk== *[[Har'el Skaat]], Iisraeli laulja (1981–) *[[Fredrik Skagen]], norra kirjanik (1936–2017) *[[Gintarė Skaistė]], Leedu poliitik (1981–) *[[Kārlis Skalbe]], läti proosakirjanik, luuletaja ja aktivist (1879–1945) *[[Zorjana Skaletska]], Ukraina jurist ja poliitik (1980–) *[[Jefstafi Skalon]], Venemaa riigitegelane (1845–1902) *[[Skanderbeg]], albaania rahvuskangelane *[[Oļegs Skarainis]], Läti skulptor (1923–2017) *[[Stellan Skarsgård]], rootsi filminäitleja (1951–) *[[Francysk Skaryna]], valgevene ja idaslaavi esmatrükkal, teadlane, valgustaja, tõlkija, kirjanik ja graafik (1490–1551) *[[Phandu Skelemani]], Botswana poliitik (1945–) *[[Spyrídon Skémpris]], kreeka maletaja (1958–) *[[Roosevelt Skerrit]], Dominica poliitik (1972–) *[[Ellyes Skhiri]], Tuneesia jalgpallur (1995–) *[[Robert Skidelsky]], Suurbritannia majandusajaloolane (1939–) *[[Ville Skinnari]], Soome poliitik ja endine jäähokimängija (1974–) *[[Burrhus Frederic Skinner]], USA psühholoog (1904–1990) *[[Quentin Skinner]], Suurbritannia ajaloolane (1940–) *[[Dmitri Skiperski]], jalgpallur (1973–) *[[Ossian Skiöld]], rootsi vasaraheitja (1889–1961) *[[Ann Elen Skjelbreid]], norra laskesuusataja (1971–) *[[Max Skladanowsky]], saksa leiutaja (1863–1939) *[[Matvei Skobelev]], Vene poliitik (1885–1938) *[[Lidija Skoblikova]], Nõukogude Liidu kiiruisutaja (1939–) *[[Nikolai Skoblin]], vene sõjaväelane ja [[OGPU]] agent (1893–1937) *[[Kaia Skoblov]], eesti näitleja (1979–) *[[Vibeke Skofterud]], Norra murdmaasuusataja (1980–2018) *[[Cecilie Skog]], norra retkleja ja alpinist (1974–) *[[Jan Skolimowski]], eesti arhitekt (1977–) *[[Mihhail Skopin-Šuiski]], Venemaa riigitegelane (1586–1610)[http://scopin.narod.ru/index.htm] *[[Otto Skorzeny]], Relva-SS-i ohvitser (1908–1975) *[[Jens Christian Skou]], taani keemik (1918–2018) *[[Pános Skourlétis]], Kreeka poliitik (1962–) *[[Cleon Skousen]], USA ajakirjanik (1913–2006) *[[Werner Skowron]], Saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1943–2016) *[[Nathalie Skowronek]], Belgia kirjanik (1973–) *[[Artūrs Skrastiņš]], läti näitleja (1974–) *[[Kārlis Skrastiņš]], läti jäähokimängija (1974–2011) *[[SkReW]], USA räppar *[[Baiba Skride]], läti viiuldaja (1981–) *[[Sergei Skripal]] (1951–), spioneerimises süüdi mõistetud Venemaa ohvitser *[[Almira Skripchenko]], Prantsusmaa maletaja (1976–) *[[Aleksandr Skrjabin]], vene helilooja ja pianist (1872/1871–1915) *[[Gennadi Skromnov]], Eesti looduskaitsetegelane (1949–) *[[Aleksander Skrzyński]], Poola diplomaat ja poliitik (1882–1931) *[[Marianna Skrõbõkina]], Sahha filmiprodutsent (1980–) *[[Anne Skrõpnik]], eesti raamatukogundustegelane ja bibliograaf (1940–2006) *[[Artur Skrõpnik]], Eesti kitarrist (1967–) *[[Viktor Skrõpnõk]], ukraina jalgpallur ja treener (1969–) *[[Nejc Skubic]], sloveeni jalgpallur (1989–) *[[Krzysztof Skubiszewski]], Poola jurist, õigusteadlane ja poliitik (1926–2010) *[[Kazys Skučas]], Leedu poliitik ja sõjaväelane (1894–1941) *[[Andres Skuin]], eesti võrkpallitreener (1962–2003) *[[Marģers Skujenieks]], Läti poliitik (1886–1941) *[[Austra Skujiņa]], läti luuletaja (1909–1932) *[[Frīdrihs Skujiņš]], läti arhitekt (1890–1957) *[[Džemma Skulme]], Läti maalikunstnik ja poliitik (1925–2019) *[[Marta Skulme]], läti skulptor (1890–1962) *[[Jelena Skulskaja]], Eesti ajakirjanik (1950–) *[[Grigori Skulski]], juudi rahvusest Ukrainas sündinud Eesti kirjanik (1912–1987) *[[Ādolfs Skulte]], Läti helilooja ja pedagoog (1909–2000) *[[Gvido Skulte]], läti filmioperaator (1939–2013) *[[Marius Skuodis]], Leedu poliitik (1986–) *[[Maljuta Skuratov]], opritšnik (suri 1573) *[[Alexander Frank Skutch]], Ameerika Ühendriikide botaanik, ornitoloog, filosoof ja kirjanik (1904–2004) *[[Saulius Skvernelis]], Leedu poliitik ja politseijuht (1970–) *[[Viktor Aleksejevitš Skvortsov]], vene farmakoloog (1872–?) *[[Per Edvin Sköld]], Rootsi poliitik (1891–1972) *[[Bengt Skytte]], Rootsi riigitegelane ja diplomaat (1614–1683) *[[Carl Gustaf Skytte]], Rootsi sõjaväelane (1647–1714) *[[Gustav Adolf Skytte]], Rootsi aadlik ja mereröövel (1637–1663) *[[Jakob Skytte]], Tartu ülikooli esimene rektor (1616–1654) *[[Johan Skytte]], Liivimaa kindralkuberner (1577–1645) *[[Vendela Skytte]], rootsi aadlidaam, kirjanik ja epistolaar (1608–1629) ==Sl== *[[Naděžda Slabihoudová]], tšehhi tõlkija (1922–2014) *[[Krunoslav Slabinac]], horvaadi laulja (1944–2020) *[[Emilija Slabunova]], Venemaa poliitik (1958–) *[[Antoine Slaby]], Belgia kabetaja (1928–2017) *[[David Slade]], suurbritannia filmilavastaja (1969–) *[[Mary Slaney]], USA kergejõustiklane (1958–) *[[Czesław Słania]], Poola-Rootsi postmarkide ja paberrahade graveerija (1921–2005) *[[Rudolf Slánský]], Tšehhoslovakkia kommunistlik poliitik ja riigitegelane (1901–1952) *[[Slash]] (Saul Hudson), USA-Briti muusik (1965–) *[[Laima Slava]], läti kunstiajaloolane ja kirjastaja (1947–) *[[Jaccob Slavin]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Nikolai Slavin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja diplomaat (1903–1958) *[[Zinaida Slavina]], vene näitleja (1940–2019) *[[Olga Slavnikova]], vene ajakirjanik ja kirjanik (1957–) *[[Walery Sławek]], Poola poliitik (1879–1939) *[[Gregory Slay]], USA muusik, trummar (1969–2010) *[[Deke Slayton]], USA astronaut (1924–1993) *[[Jelena Slessarenko]], Venemaa kergejõustiklane (kõrgushüppaja) (1982–) *[[Michel Sleiman]], Liibanoni poliitik (1948–) *[[Boriss Slepikovski]], Eesti alpinist (1948–) *[[Svetlana Sleptsova]], Venemaa laskesuusataja (1986–) *[[Anton Slepõšev]], Venemaa jäähokimängija (1994–) *[[Solveig Slettahjell]], norra džässlaulja (sündinud 1971) *[[Grace Slick]], ameerika laulja ja laulukirjutaja (1939–) *[[John Slidell]], USA ja CSA poliitik ja diplomaat (1793–1871) *[[Carlos Slim Helú]], Liibanoni päritolu Mehhiko ärimees ja filantroop (1940–) *[[Fatboy Slim]], Briti muusik (1963–) *[[Vesto Slipher]], ameerika astronoom (1875–1969) *[[Ljubov Sliska]], Venemaa poliitik (1953–) * [[Aleg Sliževski]], Valgevene jurist ja poliitik (1972–) *[[Naïm Sliti]], Tuneesia jalgpallur (1992–) *[[Nikolai Slitšenko]], Venemaa laulja, teatri- ja filminäitleja ning lavastaja (1934–2021) *[[Bogdan Śliwa]], poola maletaja (1922–2006) *[[John Sloboda]], Briti psühholoog ja maamiinide kasutamise vastu võitleja *[[Lev Slobodskoi]], Ukraina-Iisraeli kabetaja (1943–2019) *[[Joshua Slocum]], Kanada meresõitja (1844–1909) *[[Michael Slote]], filosoof *[[Juliusz Słowacki]], poola luuletaja ja näitekirjanik (1809–1849) *[[Aado Slutsk]], eesti ajakirjanik ja raadiojuht (1918–2006) *[[Ināra Slucka]], läti näitleja ja lavastaja (1959–) *[[Grigori Služitel]], vene kirjanik ja näitleja (1983–) *[[Irina Slutskaja]], vene iluuisutaja (1979–) *[[Boriss Slutski]], vene luuletaja (1919–1986) *[[Leonid Slutski]], Venemaa poliitik (1968–) *[[Fredrik Gottlieb Slöör]], Ingerimaa vaimulik (1835–1889) *[[Georg Frithjof Slöör]], Eesti ja soome vaimulik (1874–1934) ==Sm== *[[Izmir Smajlaj]], Albaania kaugushüppaja (1993–) *[[Tringe Smajli]], Albaania vabadusvõitleja (18801917) *[[Bertrice Small]], USA kirjanik (1937–2015) *[[Chris Smalling]], inglise elukutseline jalgpallur (1989–) *[[John Jamieson Carswell Smart]], Austraalia filosoof (1920–2012) *[[Ninian Smart]], Briti usuteadlane ja filosoof (1927–2001) *[[Viktor Smeds]], soome võimleja (1885–1957) *[[Mihkel Smeljanski]], eesti näitleja ja laulja (1950–2020) *[[Rudolf Smend]], saksa teoloog (1851–1913) *[[David Smerdon]], austraalia maletaja (1984–) *[[Bernhard von Smerten]], Järva foogt 16. sajandil *[[Igor Smeško]], Ukraina poliitik (1955–) *[[Bedřich Smetana]], tšehhi helilooja (1824–1884) *[[Vladimir Smetanin]], Eesti statistik (1888–1945) *[[Raissa Smetanina]], vene murdmaasuusataja (1952–) *[[Antanas Smetona]], Leedu poliitik (1874–1944) *[[Aistė Smilgevičiūtė]], leedu laulja (1977–) *[[Ilia Smirin]], Iisraeli maletaja (1968–) *[[Aleksandr Smirnov (kirjandusteadlane)|Aleksandr Aleksandrovitš Smirnov]], kirjandusteadlane ja tõlkija (1883–1962) *[[Aleksandr Smirnov (ajakirjanik)|Aleksandr Aleksejevitš Smirnov]], ajakirjanik, ajakirja [[Russkaja Žizn]] toimetaja (1864–1898) *[[Aleksandr Smirnov (teoloog)|Aleksandr Aleksejevitš Smirnov]], õigeusu vaimulik ja teoloog (1839–1906) *[[Aleksandr Smirnov (näitleja)|Aleksandr Iljitš Smirnov]], näitleja (1909–1977) *[[Aleksandr Smirnov (filoloog)|Aleksandr Ivanovitš Smirnov]], keele- ja kirjandusteadlane (1842–1905) *[[Aleksandr Smirnov (biokeemik)|Aleksandr Ivanovitš Smirnov]], biokeemik ja NSV Liidu Teaduste Akadeemia liige (1888–1945) *[[Aleksandr Smirnov (lendur)|Aleksandr Ivanovitš Smirnov]], endine sõjaväelendur (1920–) *[[Aleksandr Smirnov (jalgpallur)|Aleksandr Mihhailovitš Smirnov]], endine jalgpallur (1954–) *[[Aleksandr Smirnov (Nõukogude Liidu poliitik)|Aleksandr Petrovitš Smirnov]], NSV Liidu poliitik ja riigiametnik (1877–1938) *[[Aleksandr Smirnov (lastekirjanik)|Aleksandr Platonovitš Smirnov]], lastekirjanik (1854–1900) *[[Aleksandr Smirnov (ooperilaulja)|Aleksandr Vassiljevitš Smirnov]], ooperilaulja (1870–1942) *[[Aleksandr Smirnov (arst)|Aleksandr Vassiljevitš Smirnov]], kirurg ja arstiteadlane (1886–1972) *[[Aleksandr Smirnov (Venemaa poliitik)|Aleksandr Vassiljevitš Smirnov]], Venemaa poliitik (1958–) *[[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Viktorovitš Smirnov]], iluuisutaja (1984–) *[[Artjom Smirnov]], vene maletaja (1985–) *[[Maksim Smirnov]], Eesti jalgpallur (1979–) *[[Savvati Smirnov]], Eesti keeleteadlane (1929–2002) *[[Sergei Smirnov]], Venemaa riigiametnik ja sõjaväelane (1950–) *[[Sergei Smirnov (ajakirjanik)]], vene ajakirjanik (1975–) *[[Vladimir Smirnov]], Kasahstani suusataja (1964–) *[[Roman Smiško]], Ukraina jalgpallur (1983–) *[[Jørgen Smit]], norra antroposoof (1916–1991) *[[Adam Smith]], šoti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane (1723–1790) *[[Adrian Smith]], inglise kitarrist (1957–) *[[Alex Smith]], USA Ameerika jalgpalli mängija (1984–) *[[Ali Smith]], Šoti kirjanik (sündinud 1962) *[[Anna Nicole Smith]], USA näitlejatar, seksisümbol (1967–2007) *[[Axel Smith]], Rootsi maletaja (1986–) *[[Brendan Smith]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Calvin Smith]], USA kergejõustiklane (1961–) *[[Chadwick Smith]], tšerokiide ülempealik (1950–) *[[Christine Smith]], fotomodell (1979–) *[[Craig Smith]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1989–) *[[Dean Smith]], USA sprinter (1932–) *[[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpalitreener (1971–) *[[Edmund Kirby Smith]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni sõjaväelane (1824–1893) *[[Edward Smith]], [[Titanic]]u kapten (1850–1912) *[[Elinor Smith]], USA lendur (1911–2010) *[[George E. Smith]], ameerika füüsik (1930–) *[[Ian Smith]], Rodeesia poliitik (1919–2007) *[[Jaden Smith]], USA laulja ja näitleja (1998–) *[[James Smith (ihtüoloog)|James Smith]], Lõuna-Aafrika ihtüoloog (1897–1968) *[[John Smith (maadleja)|John Smith]], USA maadleja (1965–) *[[Lyman C. Smith]], Ameerika Ühendriikide tööstur (1850–1910) *[[Maggie Smith]], inglise filmi-, teatri- ja televisiooninäitleja (1934–) *[[Matt Smith]], Suurbritannia näitleja (1982–) *[[Maurice Smith]], Jamaica kümnevõistleja (1980–) *[[Patti Smith]], USA laulja (1946–) *[[Quentin Smith]], ameerika filosoof (1952–) *[[Regan Smith]], USA ujuja (2002–) *[[Reilly Smith]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Robert Smith (muusik)|Robert Smith]], inglise laulja (1959–) *[[Rusty Smith]], USA kiiruisutaja (1979–) *[[Samantha Smith]], USA koolitüdruk, kes kirjutas Andropovile (1972–1985) *[[Spencer Smith]], USA muusik (1987–) *[[Warren Cummings Smith]], eesti mäesuusataja (1992–) *[[Will Smith]], USA filminäitleja (1968–) *[[William Smith]], inglise geoloog ja paleontoloog (1769–1839) *[[Yeardley Smith]], USA näitleja (1964–) *[[Oliver Smithies]], USA geneetik (1925–2017) *[[Edward Smith-Stanley (14. Derby krahv)|Edward Smith-Stanley]], 14. Derby krahv *[[Evald Smitt]], eesti jalgpallur (1915–2007) *[[Innokenti Smoktunovski]], vene näitleja (1925–1994) *[[Lee Smolin]], USA ja Kanada füüsikateoreetik ja teaduskirjanik (1955–) *[[Fjodor Smolov]], vene jalgpallur (1990–) *[[George Smoot]], Ameerika Ühendriikide astrofüüsik ja kosmoloog (1945–) *[[Josef Smrkovský]], Tšehhoslovakkia poliitik ja riigitegelane (1911–1974) *[[Cobie Smulders]], Kanada näitleja ja modell (1982–) *[[Jakov Smuškevitš]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1902–1941) *[[Ilona Smuškina]], Eesti kultuuritegelane (1948–) *[[Aaron Smuts]], Ameerika Ühendriikide filosoof *[[Juhan Smuul]], eesti kirjanik (1922–1971) *[[Vassili Smõslov]], vene maletaja (1921–2010) ==Sn== *[[Vassili Snegov]], Nõukogude Liidu sporditegelane (1902–1990) *[[Mircea Snegur]], Moldova riigitegelane (1940–) *[[Wesley Sneijder]], hollandi jalgpallur (1984–) *[[Johann Wilhelm Snell]], saksa õigusteadlane (1789–1851) *[[Johan Vilhelm Snellman]], Soome ühiskonnategelane ja publitsist (1806–1881) *[[Antanas Sniečkus]], Leedu NSV parteitegelane (1903–1974) *[[Wesley Snipes]], ameerika filminäitleja (1962–) *[[Robert Snodgrass]], Šotimaa jalgpallur (1987–) *[[Snofru]], Vana-Egiptuse kuningas (27.–26. sajand eKr) *[[Carl Snoilsky]], Rootsi luuletaja ja diplomaat (1841–1903) *[[Snorri Sturluson]], Islandi ajaloolane, luuletaja ja poliitik (1178–1241) *[[Charles Percy Snow]], inglise teadlane ja kirjanik (1905–1980) *[[Jon Snow]], inglise ajakirjanik *[[Mark Snow]], Ameerika Ühendriikide helilooja (1946–) *[[Edward Snowden]], USA luuraja (1983–) *[[Gary Snyder]], USA kirjanik ja looduskaitsja (1930–) *[[Timothy Snyder]], USA ajaloolane (1969–) ==So== ''Vaata [[Biograafiad (So)]]'' ==Sp== *[[Paul-Henri Spaak]], Belgia poliitik (1899–1972) *[[Vincenzo Spadafora]], Itaalia poliitik (1974–) *[[David Spade]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[James Spader]], USA filminäitleja (1960–) *[[Andrejs Spāģis]], Läti pedagoog ja publitsist (1820–1871) *[[Jens Spahn]], Saksamaa poliitik (1980–) *[[Uroš Spajić]], serbia jalgpallur (1993–) *[[Luciano Spalletti]], Itaalia jalgpallitreener ja jalgpallur (1959–) *[[Kirsti Sparboe]], norra laulja (1946–) *[[Jordin Sparks]], USA muusik (1989–) *[[Nicholas Sparks]], USA kirjanik (1965–) *[[Spartacus]], Traakiast pärit gladiaator, orjade mässu juht Rooma riigis (2.–1. sajand eKr) *[[Tim Sparv]], Soome jalgpallur (1987–) *[[Boriss Spasski]], Venemaa maletaja (1937–) *[[Oliver Spasovski]], Makedoonia poliitik (1976–) *[[Charles Edward Spearman]], inglise psühholoog (1863–1945) *[[Wallace Spearmon]], USA kergejõustiklane (1984–) *[[Britney Spears]], laulja (1981–) *[[Jamie Lynn Spears]], USA näitleja ja laulja (1991–) *[[Justus Friedrich Specht]], Pärnu raehärra (1822–1907) *[[Phil Spector]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (1939–2021) *[[Maximilian von Spee]], Saksamaa sõjaväelane (1861–1914) *[[Gary Speed]], Walesi jalgpallur ja treener (1969–2011) *[[Scott Speed]], USA autovõidusõitja (1983–) *[[Heli Speek]], eesti dokumentaalfilmide režissöör (1948–) *[[Jaan Speek]], eesti kirjanik ja kooliõpetaja (1866–1921) *[[Peeter Speek]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1873–1968) *[[Tiiu Speek]], eesti tõlkija (1958–) *[[Albert Speer]], saksa arhitekt ja poliitik (1905–1981) *[[Oskar Woldemar Speer]], Eesti vaimulik (1838–1898) *[[Viktor Woldemar Theodor Speer]], Eesti vaimulik (1875–1946) *[[Ronald Speirs]], USA sõjaväelane (1920–2007) *[[Regina Spektor]], vene päritolu USA laulja, laulukirjutaja ja pianist (1980–) *[[Edward Speleers]], Suurbritannia näitleja (1987–) *[[Aaron Spelling]], USA filmi- ja teleprodutsent (1923–2006) *[[Baldwin Spencer]], Antigua ja Barbuda poliitik (1948–) *[[Bud Spencer]], Itaalia näitleja, filmilooja ja ujuja (1929–2016) *[[Herbert Spencer]], inglise filosoof ja sotsioloog (1820–1903) *[[Percival Spencer]], Jamaica sprinter (1975–) *[[Oswald Spengler]], saksa filosoof (1880–1936) *[[Urassaya Sperbund]], tai filminäitleja (1993–) *[[Göran von Sperling]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1630–1691) *[[Ulrich von Sperreuter]], sõjaväelane (1664–1745) *[[Burchard Leonhard Viktor Sperrlingk]], eesti vaimulik (1854–1905) *[[Paul Sperrlingk]], eesti keemik (1887–1939) *[[Roger Sperry]], USA neuropsühholoog (1913–1994) *[[Jason Spezza]], Kanada jäähokimängija (1983–) *[[Anne Spiegel]], Saksamaa poliitik (1980–) *[[Art Spiegelman]], USA koomiksikunstnik (1948–) *[[Steven Spielberg]], USA filmirežissöör *[[Johnny Spillane]], USA kahevõistleja (1980–) *[[Bernard Spilsbury]], inglise kohtuarst (1877–1947) *[[Leonardo Spinazzola]], itaalia jalgpallur (1993–) *[[Michael Spindelegger]], Austria poliitik (1959–) *[[Bernhard Justus Thomas Spindler]], Eesti vaimulik (1822–1892) *[[Friedrich Spindler]], Eesti vaimulik ja baltisaksa ajakirjanik (1866–1920) *[[Georg Wilhelm Spindler]], Eesti vaimulik (1793–1838) *[[Hermann Spindler]], Eesti vaimulik (1860–1893) *[[Nikolaus Friedrich Hermann Spindler]], Eesti vaimulik (1831–1894) *[[Altiero Spinelli]], itaalia poliitik (1907–1986) *[[Leon Spinks]], USA poksija (1953–2021) *[[Caroll Spinney]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–2019) *[[Baruch Spinoza]], juudi päritolu Hollandi filosoof (1632–1677) *[[Norman Spinrad]], USA ulmekirjanik (1940–) *[[Valeri Spiridonov]], Eesti maadleja (1952–1993) *[[Aleksei Spiridov]], Venemaa sõjaväelane (1753–1828) *[[Ugo Spirito]], itaalia filosoof (1896–1979) *[[Herbert J. Spiro]], saksa päritolu USA poliitikategelane ja politoloog (1924–) *[[Mark Spitz]], USA ujuja (1950–) *[[Rein Spitz]], Eesti ajakirjanik (1959–) *[[Carl Spitzweg]], saksa romantistlik maalikunstnik ja luuletaja (1808–1885) *[[Edmund Spohr]], baltisaksa botaanik ja õppejõud (1887–1964) *[[Veiko Spolītis]], Läti poliitik ja politoloog (1971–) *[[Lisa Spoonauer]], USA filminäitleja (1972–2017) *[[Heinrich Sprenge]], Narva foogt 15. sajandil *[[Göran Magnus Sprengtporten]], poliitik (1740–1819) *[[Latrell Sprewell]], USA korvpallur (1970–) *[[Edgar Spriit]], Eesti poliitik (1922–1993) *[[Eero Spriit]], eesti näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Elonna Spriit]], Eesti tantsija ja tantsupedagoog (1934–2016) *[[Anton Springer]], saksa kunstiajaloolane (1825–1891) *[[Benedictus Springer]], hollandi kabetaja (1897–1960) *[[Ron Springett]], Inglismaa jalgpallur (1935–2015) *[[Bruce Springsteen]], USA laulja (1949–) *[[Cole Sprouse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1992–) *[[Edmunds Sprūdžs]], Läti poliitik (1980–) *[[Johann Alexander Spränger]], Eesti vaimulik (1837–1877) *[[Indrek Spungin]], eesti laulja (1983–) *[[Oskars Spurdziņš]], Läti ökonomist ja poliitik (1963–) *[[Johann Spurzheim]], saksa arst (1776–1832) *[[L. Sprague de Camp]], USA kirjanik (1907–2000) *[[Voldemārs Sprūžs]], läti alpinist *[[Jared Spurgeon]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Wolfgang Späte]], Saksa purilendur ja sõjaväelane (1919–1997) ==Sq== *[[Sébastien Squillaci]], Prantsusmaa jalgpallur (1980–) *[[Chris Squire]], inglise muusik (1948–2015) ==Sr== *[[Boriss Sreznevski]], vene geograaf (1857–1934) *[[Eva Sršen]], sloveeni laulja (1951–) ==Sz== *[[Witold Szabłowski]], poola ajakirjanik (1980–) *[[László Szabó]], ungari maletaja (1917–1998) *[[László Szabó (poliitik)|László Szabó]], ungari poliitik (1970–) *[[Magda Szabó]], ungari kirjanik (1917–2007) *[[István Szabó]], ungari filmirežissöör (1938–) *[[József Szájer]], Ungari poliitik (1961–) *[[Ádám Szalai]], ungari jalgpallur (1987–) *[[Attila Szalai]], ungari jalgpallur (1998–) *[[Paweł Szałamacha]], Poola poliitik (1969–) *[[Tibor Szamuely]], juudi rahvusest Ungari kommunistlik poliitik ja ajakirjanik (1890–1919) *[[Grażyna Szapołowska]], poola näitleja (1953–) *[[Emese Szász]], ungari vehkleja (1982–) *[[Thomas Szasz]], Ameerika Ühendriikide akadeemik, psühhiaater ja psühhoanalüütik (1920–2012) *[[Ágnes Szávay]], ungari tennisist (1988–) *[[Edward Szczepanik]], Poola peaminister eksiilis (1915–2005) *[[Jan Szczepański]], Poola poksija (1939–2017) *[[Wally Szczerbiak]] (1977–) *[[Wojciech Szczęsny]], poola jalgpallur (1990–) *[[Mariusz Szczygieł]], poola ajakirjanik ja kirjanik (1966–) *[[Marian Szeja]], poola jalgpallur (1941–2015) *[[Gonzago von Szeliga-Mierzejewski]], Eesti arst (1884–1966) *[[Wladislaus von Szeliga-Mierzeyewski]] *[[Wladislaw von Szeliga-Mierzeyewski]] *[[Wolfgang von Szeliga-Mierzeyewski]], saksakeelse saarluse alalhoidja ja edendaja (1926–) *[[Jan Szembek]], Poola diplomaat (1881–1945) *[[Albert Szent-Györgyi]], Ungari füsioloog (1893–1986) *[[Sándor Szerényi]], ungari maletegelane (1905–2007) *[[Szeto Wah]], Hongkongi poliitik (1931–2011) *[[Péter Szijjártó]], Ungari poliitik (1978–) *[[Áron Szilágyi]], Ungari vehkleja (1990–) *[[Ferenc Szirko]], Eesti günekoloog (1959–) *[[Gabor Szirko]], Eesti günekoloog *[[Jerzy Szmajdziński]], Poola poliitik (1952–2010) *[[Dominik Szoboszlai]], ungari jalgpallur (2000–) *[[Robin Szolkowy]], Saksamaa iluuisutaja (1979–) *[[Michał Szpak]], poola laulja (1990–) *[[Patryk Dominik Sztyber]], poola muusik (1979–) *[[Marian Szumlakowski]], Poola diplomaat (1893–1961) *[[Łukasz Szumowski]], Poola kardioloog, arstiteadlane ja poliitik (1972–) *[[Beata Szydło]], poola poliitik (1963–) *[[Jolanta Szymanek-Deresz]], Poola poliitik ja jurist (1954–2010) *[[Julius Alfons Nikolai Szymanowski]], arstiteadlane (1829–1868) *[[Julian Szymański]], Poola poliitik ja okultist (1870–1958) *[[Konrad Szymański]], Poola poliitik (1969–) *[[Wisława Szymborska]], poola luuletaja ja tõlkija (1923–2012) *[[Jan Szyszko]], Poola metsateadlane ja poliitik (1944–2019) *[[Zygmunt Franciszek Szystowski]], Poola sõjaväelane (1898–1991) ==St== ''Vaata [[Biograafiad (St)]]'' ==Su== ''Vaata [[Biograafiad (Su)]]'' ==Sv== *[[Svala Björgvinsdóttir]], islandi laulja (1977–) *[[Gunde Svan]], rootsi murdmaasuusataja (1962–) *[[Svandís Svavarsdóttir]], Islandi poliitik (1964–) *[[Rasmus Svane]], Saksamaa maletaja (1997–) *[[Nikolai Svanidze]], Venemaa ajakirjanik ajaloolane ja õppejõud (1955–) *[[Svante Nilsson]], Rootsi riigitegelane (1460–1512) *[[Jens Arne Svartedal]], norra murdmaasuusataja (1976–) *[[Theodor Svedberg]], rootsi keemik (1884–1971) *[[Sveinn Björnsson]], Islandi poliitik (1881–1952) *[[Svend Harkhabe]], Taani, Norra ja Inglismaa kuningas (suri 1014) *[[Emil Hegle Svendsen]], Norra laskesuusataja (1985–) *[[Lars Svendsen]], norra filosoof (1970–) *[[Jacob Svenske]], Eesti vaimulik (?–1771) *[[Johannes Svenske]], Eesti vaimulik (?–1727) *[[Alice Svensson]], Rootsi laulja (1991–) *[[Johan Rudolf Svensson]], Rootsi maadleja (1899–1978) *[[Jakov Sverdlov]], nõukogude riigitegelane (1885–1919) *[[Václav Svěrkoš]], tšehhi jalgpallur (1983–) *[[Sverre Magnus]], Norra prints (2005–) *[[Jevgeni Svešnikov]], vene maletaja (1950–2021) *[[Vladimirs Svešņikovs]], Läti maletaja (1986–) *[[Vladimir Svet]], Eesti poliitik (1992–) *[[Mihhail Svetin]], vene teatri- ja filminäitleja (1930–2015) *[[Mihhail Svetlov]], Vene luuletaja (1903–1964) *[[Mihhail Svetov]], Venemaa opositsioonipoliitik (1985–) *[[Dumitru Svetuşchin]], Moldova maletaja (1980–2020) *[[Pjotr Svidler]], vene maletaja (1976–) *[[Aksel Lund Svindal]], Norra mäesuusataja (1982–) *[[Mihhail Svinelupov]], Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1903–1979) *[[Pehr Evind Svinhufvud]], Soome poliitik (1861–1944) *[[Māra Svīre]], läti kirjanik (1936–) *[[Georgi Sviridov]], vene helilooja (1915–1998) *[[Georgi Svirski]], arstiteadlane (1853–1910) *[[Pjotr Svjatopolk-Mirski]], Venemaa Keisririigi poliitik ja sõjaväelane (1857–1914) *[[Svjatoslav I]], Kiievi-Vene vürst (suri 972) *[[Viktor Svjatõšev]], Jõgeva maavanem (1956–) *[[Cyril Svoboda]], tšehhi poliitik (1956–) *[[Karel Svoboda]], tšehhi helilooja (1939–2007) *[[Ludvík Svoboda]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1895–1979) *[[Gunnar Svärdson]], Rootsi ihtüoloog ja geneetik (1914–1994) ==Sw== *[[Jimmy Swaggart]], USA pastor, laulja ja tele-evangelist (1935–) *[[Leonhard Swahn]], Eesti vaimulik (1711–1784) *[[Joseph Swan]], briti füüsik ja keemik (1828–1914) *[[Candice Swanepoel]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell (1988–) *[[Hilary Swank]], USA filminäitlejatar (1974–) *[[Leonie Swann]], Saksa krimikirjanik (1975–) *[[Steven Swanson]], Ameerika Ühendriikide insener ja astronaut (1960–) *[[Sushma Swaraj]], India poliitik (1952–2019) *[[Hans Swarowsky]], Austria dirigent (1899–1975) *[[Olof Swartz]], rootsi botaanik (1760–1818) *[[Patrick Swayze]], USA näitleja (1952–2009) *[[Emanuel Swedenborg]], rootsi teadlane, kristlik müstik, teoloog ja filosoof (1688–1772) *[[Darrell Sweet]], šoti trummar (1947–1999) *[[Iga Świątek]], poola tennisist (2001–) *[[Kazimierz Świątek]], Valgevene vaimulik (1914–2011) *[[Dariusz Świercz]], USA maletaja (1994–) *[[Stanisław Świeżawski]], Poola jurist ja poliitik (1895–1974) *[[Justyna Święty-Ersetic]], Poola kergejõustiklane (1992–) *[[Clive Swift]], Inglismaa näitleja (1936–2019) *[[Graham Swift]], inglise kirjanik (1949–) *[[Jonathan Swift]], iiri ingliskeelne kirjanik ja vaimulik (1667–1745) *[[Taylor Swift]], USA laulja (1989–) *[[Richard Swinburne]], Briti filosoof (1934–) *[[Jo Swinson]], Briti poliitik (1980–) *[[Tilda Swinton]], šoti näitleja (1960–) *[[Kazimierz Świtalski]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1886–1962) *[[Ewa Swoboda]], Poola kergejõustiklane, sprinter (1997–) ==Sõ== *[[Andres Sõber]], eesti korvpallur ja treener (1956–) *[[Ants Sõber]], eesti helilooja (1928–1995) *[[Elvia Sõber]], eesti kabetaja (1993–) *[[Hans Sõber]], eesti arst (1890–1962) *[[Linda Sõber]], eesti skulptor (1911–2004) *[[Venda Sõelsepp]], eesti luuletaja (1923–2006) *[[Villem Sõelsepp]], eesti Vabadussõja veteran ja pikaealine (1894–1999) *[[Aivar Sõerd]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1964–) *[[Endel Sõerde]], eesti teleajakirjanik (1926–2000) *[[Endel Sõgel]], eesti kirjandusteadlane (1922–1998) *[[Lea Sõgel]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1952–2020) *[[Urmas Sõgel]], eesti ajaloolane (1952–2019) *[[Voldemar Sõjamägi]], Nõmme linnaosa linnapea (1903–1984) *[[Oleg Sõlg]], eesti laulja (1951–2006) *[[Avo Sõmer]], Eesti päritolu USA muusikateadlane ja helilooja (1934–) *[[Johann Sõmer]], eesti vaimulik (1902–1964) *[[Tarvo Sõmer]], eesti näitleja (1973–) *[[Toivo Sõmer]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1967–) *[[Bruno Sõmeri]], eesti kunstnik ja pedagoog (1923–2014) *[[Anne-Liis Sõmermaa]], eesti lihhenoloog, botaanik ja fütopatoloog (1938–) *[[Heino Sõna]], eesti kandlemängija (1937–2019) *[[Andres Sõnajalg]] *[[Ats Sõnajalg]], eesti orienteeruja ja kergejõustiklane (1990–) *[[Jakob Sõnajalg]], Eesti poliitik (1887–1947) *[[Oleg Sõnajalg]] (1959–) *[[Siiri Sõnajalg]], eesti laulja (1962–) *[[Viivi Sõnajalg]], eesti laulja (1962–2021) *[[Andrei Sõritsa]], Eesti arst ja endine sportlane (1961–) *[[Eduard Sõrmus]], eesti viiuldaja ja revolutsionäär (1878–1940) *[[Inna Sõrmus]], eesti baleriin ja pedagoog (1967–) *[[Tamara Sõrmus]], eesti matemaatik ja baleriin (1926–2018) *[[August Sõrra]], eesti advokaat (1903–1944) *[[Jaan Sõrra]] (1954–) *[[Märt Sõrra]], Eesti poliitik (1872–1948) *[[Oleg Sõssujev]], Venemaa ettevõtja ja poliitik (1953–) *[[Kaja Sõstra]], eesti statistik (1965–) *[[Olga Sõtnik]], Eesti poliitik (1980–) *[[Artem Sõtnõk]], Ukraina jurist ja riigiametnik (1979–) *[[Renata Sõukand]], eesti kultuuriantropoloog ja semiootik (1974–) *[[Urmas Sõõrumaa]], eesti ettevõtja (1961–) ==Sä== *[[Enn Säde]], eesti helioperaator (1938–) *[[Margit Säde]], eesti kunstikriitik (1984–) *[[Oskar Sädek]], eesti maalikunstnik (1906–1942) *[[Dinara Säduakasova]], kasahhi maletaja (2000–) *[[Ernst Säga]], eesti arst (1899–1975) *[[Robert Säga]], eesti põllumees (1869–?) *[[Eduard Säkk]], Eesti insener, tööstur ja poliitik (1875–1943) *[[Alfred Sällik]], eesti laulja, lavastaja, näitleja (1890–1943) *[[Friedrich Sämisch]], saksa maletaja (1896–1975) *[[August Sänn]], Kilingi-Nõmme alevivolinik (1892–1936) *[[Johannes Säre]], eesti fotokunstnik *[[Karl Säre]], EKP 1. sekretär 1940–41 (1903–1945) *[[Meelis Säre]], Eesti sõjaväelane (1960–) *[[Meeri Säre]], eesti teatrikunstnik (1929–2009) *[[Rudolf Säre]], Eesti Põllumajanduse Akadeemia veterinaariaprofessor (1909–1982) *[[Aimi Säremat]], eesti õpetaja ja koolijuht (1946–) *[[Andres Särev]], eesti lavastaja (1902–1970) *[[Oskar Särev]], Eesti sõjaväelane (1891–1971) *[[Ain Särg]], eesti meditsiinikandidaat (1932–1997) *[[Alo Särg]], eesti õpetaja ja mõisaraamatute autor *[[Ilmar Särg]], eesti kirjanik ja arst (1955–) *[[Indrek Särg]], eesti kirjanik, toimetaja ja pedagoog (1966–) *[[Karl Friedrich Särg]], eesti vaimulik (1900–1971) *[[Taive Särg]], eesti folklorist ja etnomusikoloog (1962–) *[[Ants Särgava]], eesti maletaja (1969–) *[[Ernst Särgava]], Eesti poliitik ja kirjanik (1868–1958) *[[Helgi Särgava]], eesti vaimulik (1926–1999) *[[Helve Särgava]], Eesti kohtunik (1950–) *[[Karl Särgava]], eesti advokaat (1898–1942) *[[Otto Särgava]], Eesti sõjaväelane (1902–1942) *[[Peeter Särgava]], eesti vaimulik (1915–2005) *[[Viktor Särgava]], eesti arstiteadlane (1918–1983) *[[Viktor Särgava (advokaat)|Viktor Särgava]], eesti advokaat *[[Harri Säteri]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Anna-Caren Sätherberg]], Rootsi poliitik (1964–) *[[Richard Säägi]], eesti sõjaveteran (1925–2013) *[[Aimur Säärits]], eesti maadleja ja treener (1968–) *[[Anu Säärits]], eesti teleajakirjanik (1972–) *[[Gustav Sääsk]], Eesti sõjaväelane (1894–1980) *[[Kristi Sääsk]], eesti luterlik vaimulik (1973–) *[[Oleg Säyetov]], Venemaa endine poksija (1974–) *[[Mintimer Şäymiev]], Tatarstani poliitik (1937–) ==Sö== *[[Karin Söder]], Rootsi poliitik (1928–) *[[Markus Söder]], Saksamaa poliitik (1967–) *[[Carl Söderberg]], rootsi jäähokimängija (1985–) *[[Hjalmar Söderberg]], rootsi kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1869–1941) *[[Nathan Söderblom]], rootsi vaimulik (1866–1931) *[[Edith Södergran]], soomerootsi luuletaja (1892–1923) *[[Anders Södergren]], rootsi suusataja (1977–) *[[Alma Söderhjelm]], Soome ajaloolane (1870–1949) *[[Robin Söderling]], rootsi elukutseline tennisist (1984–) *[[Andres Sööt]], eesti filmilavastaja ja operaator (1934–) *[[Ants Sööt]], eesti koorijuht (1935–2013) *[[Heiko Sööt]], eesti näitleja (1968–1998) *[[Jaan Sööt]], eesti muusik (1964–) *[[Karl Eduard Sööt]], eesti luuletaja (1862–1950) *[[Margus Sööt]], eesti maletaja (1980–) *[[Meeli Sööt]], eesti näitleja (1937–) *[[Çağlar Söyüncü]], türgi jalgpallur (1996–) ==Sü== *[[Ilmar Süda]], eesti entomoloog (1963–) *[[Peeter Süda]], helilooja (1883–1920) *[[Peeter Südda]], Suure Tõllu lugude publitseerija (1830–1893) *[[Aime Sügis]], eesti keemik, taimetoitlane ja poliitik (1935–2017) *[[Anatol Sügis]], eesti insener ja füüsik (1934–2022) *[[Keili Sükijainen]], eesti teleajakirjanik ja -saatejuht (1991–) *[[Elo Süld]], eesti usundiloolane (1979–) *[[Meelis Süld]], eesti ajakirjanik (1979–) *[[Jüri Süldre]], eesti poksija (1946–) *[[Niklas Süle]], saksa jalgpallur (1995–) *[[András Süli]], ungari kunstnik (1897–1969) *[[Boris Sülluste]], eesti maadleja ja treener (1916–1997) *[[Aleksander Sünter]], eesti rahvamuusik (1970–2014) *[[Peep Sürje]], eesti insener (1945–2013) *[[Patrick Süskind]], saksa kirjanik (1949–) *[[Wilhelm Süß]], saksa klassikaline filoloog (1882–1969) *[[Elin Sütiste]], eesti tõlkeuurija ja semiootik (1975–) *[[Juhan Sütiste]], eesti kirjanik (1899–1945) *[[Jaan Sütt]], eesti arst (1974–) *[[Arnold Süvalep]], Eesti poliitik ja ajakirjanik (1888–1968) *[[Galina Süvalep]], Eesti näitleja (1923–2020) *[[Kulno Süvalep]], eesti näitekirjanik, näitleja ja lavastaja (1929–1996) *[[Alli Süvalepp]], eesti botaanik (1912–1988) *[[Konstantin Süvalo]], eesti maalikunstnik (1884–1964) *[[Aet Süvari]], eesti spordiajakirjanik (1977–) *[[Franz Xaver Süßmayr]], austria helilooja (1766–1803) ==Sy== *[[Olga Syahputra]], Indoneesia näitleja (1983–) *[[Christoph von Syburg zum Busch]], Kandava foogt (surnud 1560) *[[Eberhard von Syburg zu Wischlingen]], Aluliina komtuur (surnud 1560) *[[Georg von Syburg zu Wischlingen]], Dünaburgi komtuur ja Liivi ordu diplomaat (16. sajand) *[[Jasper von Syburg zu Wischlingen]], Liivi ordu rüütelvend 16. sajandil (suri 1571) *[[Björn von Sydow]], Rootsi poliitik (1945–) *[[Jussi Sydänmaa]], soome muusik, ansambli [[Lordi]] kitarrist (1972–) *[[Asel Sydykova]], Kõrgõzstanist pärit ettevõtja (1978–) *[[Oliver Sykes]], inglise laulja (sündinud 1986) *[[Sylvana, St. Andrewsi krahvinna]] *[[Anne Sylvestre]], prantsuse laulja ja laulukirjutaja (1934–2020) *[[Franciscus Sylvius]], hollandi arst ja anatoom (1614–1672) *[[Franciscus Sylvius (teoloog)|Franciscus Sylvius]], teoloog (1581 – 1648 või 1649) *[[Symmachus]], paavst (suri 514) *[[Martti Syrjä]], soome laulja ja näitleja (1959–) *[[Jan Syrový]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja poliitik (1888–1970) *[[Jan Peder Syse]], Norra poliitik (1930–1997) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|S, Biograafiad]] nklk6eqmb1wi9rlm2kvpn0nsecdx7yz 6165808 6165807 2022-07-22T19:26:13Z Andres 5 /* Sm */ wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (S)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab S-tähega. ==Sa== ''Vaata [[Biograafiad (Sa)]]'' ==Sc== ''Vaata [[Biograafiad (Sc)]]'' ==Se== ''Vaata [[Biograafiad (Se)]]'' ==Sf== *[[Carlo Sforza]], Itaalia poliitik (1872–1952) *[[Caterina Sforza]], Itaalia ülikudaam (1463–1509) *[[Galeazzo Maria Sforza]], Milano hertsog (1444–1476) *[[Ludovico Maria Sforza]], Milano hertsog (1452–1508) *[[Muzio Attendolo Sforza]], kondotjeer (1369–1424) ==Sg== *[[Giovanni Sgambati]], itaalia helilooja (1841–1914) ==Sh== *[[Sha Menghai]], hiina kalligraafiakunstnik (1900—1992) *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]], Lõuna-Jeemeni poliitik (1920–1981) *[[Victor Shabangu]], Svaasimaa kergejõustiklane (1970–2018) *[[Alexander Shabalov]], USA maletaja (1967–) *[[Betty Shabazz]], Malcolm X-i abikaasa (1936–1997) *[[James Shabazz]] (James Warden, James 67X), USA usutegelane, Malcolm X-i kaastööline (1931–2014) *[[Ernest Shackleton]], inglise-iiri polaaruurija (1874–1922) *[[Jennifer Shahade]], ameerika maletaja (1980–) *[[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], Katari kergejõustiklane (1982–) *[[Matt Shadows]], USA muusik (1981–) *[[Hussain Shah]], Pakistani endine poksija (1964–) *[[John Shakespeare]], Briti köösner, William Shakespeare'i isa (16.–17. sajand) *[[William Shakespeare]], inglise kirjanik (1564–1616) *[[Shakira]], Colombia laulja (1977–) *[[Afeni Shakur]], USA muusikamänedžer *[[Tupac Shakur]], USA räppar (1971–1996) *[[Tony Shalhoub]], USA filminäitleja (1953–) *[[Gilad Shalit]], Iisraeli kaitseväelane (1986–) *[[Yits'ẖak Shamir]], Iisraeli poliitik (1915–2012) *[[Leonid Shamkovich]], USA maletaja (1923–2005) *[[Patrick M. Shanahan]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[James Shand]], Suurbritannia geoloog (1882–1957) *[[Garry Shandling]], USA näitleja *[[Harley C. Shands]], USA psühhiaater ja semiootik (1916–1981) *[[Shangguan Yunzhu]], Hiina näitleja (1920–1968) *[[Ravi Shankar]], India sitarimängija ja helilooja (1920–2012) *[[Sam Shankland]], ameerika maletaja (1991–) *[[Bill Shankly]], šoti jalgpallitreener ja jalgpallur (1913–1981) *[[Michael Shanks]], Kanada näitleja (1970–) *[[Claude Shannon]], ameerika matemaatik, elektroonik ja kodeerija (1916–2001) *[[Molly Shannon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Benny Shanon]], Iisraeli psühholoog (1948–) *[[Dmitry Shapiro]], Vene juudi päritolu USA ettevõtja (1969–) *[[Michael Shapiro]], USA keeleteadlane ja semiootik (1939–) *[[Harlow Shapley]], ameerika astronoom (1885–1972) *[[Moshe Sharet]], Iisraeli poliitik (1894–1965) *[[Anna Sharevich]], ameerika maletaja (1985–) *[[Sharif ul-Hāshim]], Sulu sultan (15. sajand) *[[Nawaz Sharif]], Pakistani poliitik (1949–) *[[Shahbaz Sharif]], Pakistani poliitik (1951–) *[[Alok Sharma]], india päritolu Inglise konservatiivne poliitik (1967–) *[[Ari'el Sharon]], Iisraeli poliitik (1928–2014) *[[Henry Graham Sharp]], Suurbritannia iluuisutaja (1917–1995) *[[Keesha Sharp]], USA näitleja (1973–) *[[Margery Sharp]], inglise kirjanik (1905–1991) *[[Alfred Sharpe]], Suurbritannia koloniaalametnik (1853–1935) *[[William Shatner]], [[Kanada]] filminäitleja (1931–) *[[Kevin Shattenkirk]], USA jäähokimängija (1989–) *[[Fiona Shaw]], iiri näitleja (1958–) *[[George Bernard Shaw]], iiri päritolu inglise näitekirjanik (1856–1950) *[[Irwin Shaw]], USA kirjanik (1913–1984) *[[Luke Shaw]], inglise jalgpallur (1995–) *[[Ron Shaw]], Briti matemaatik (1929–2015) *[[Sandie Shaw]], inglise laulja (1947–) *[[Wallace Shawn]], Ameerika Ühendriikide filmi-, tele- ja teatrinäitleja (1943–) *[[Jack Shea]], USA kiiruisutaja (1910–2002) *[[John Shea]], USA näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Alan Shearer]], endine Inglismaa jalgpallur (1970–) *[[Conor Sheary]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–) *[[Daniel Shechtman]], Iisraeli materjaliteadlane (1941–) *[[Charlie Sheen]], USA filminäitleja (1962–) *[[Martin Sheen]], USA filminäitleja (1940–) *[[Ed Sheeran]], Briti laulja (1991–) *[[Millard Sheets]], USA kunstnik (1907–1989) *[[Henry M. Sheffer]], Ameerika loogik (1882–1964) *[[Mehmet Shehu]], Albaania poliitik (1913–1981) *[[Sheikh Muszaphar Shukor]], Malaisia kosmonaut ja arst (1972) *[[Ali Mohamed Shein]], Tansaania poliitik (1948–) *[[Harry Shein]], Eesti ja Iisraeli arhitekt (1947–2013) *[[Reet Shein]] eesti päritolu Iisraeli arhitekt (1946–) *[[Ardalan Shekarabi]], Iraani päritolu sotsiaaldemokraatlik Rootsi poliitik (1978–) *[[Joseph Orville Shelby]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni sõjaväelane (1830–1897) *[[Sidney Sheldon]], kirjanik (1917–2007) *[[Rupert Sheldrake]], Suurbritannia parapsühholoog ja biokeemik (1942–) *[[Mary Shelley]], inglise kirjanik (1797–1851) *[[Percy Shelley]], inglise luuletaja (1792–1822) *[[Jonjo Shelvey]], inglise jalgpallur (1992–) *[[Shen Xue]], Hiina iluuisutaja (1978–) *[[Shen Yang]], hiina maletaja (1989–) *[[Sheng Yen]], Taiwani ''chan''-budistlik õpetaja (1930–2009) *[[Shenouda III]], Aleksandria paavst (1923–2012) *[[Alan Shepard]], USA astronaut (1923–1998) *[[Sam Shepard]], USA näitleja ja näitekirjanik (1943–2017) *[[William Shepherd]], Ameerika Ühendriikide endine mereväelane ja NASA astronaut (1949–) *[[James Sheppard]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Cillian Sheridan]], Iirimaa jalgpallur (1989–) *[[Martin Sheridan]], USA kergejõustiklane (1881–1918) *[[Nicollette Sheridan]], Briti näitleja (1963–) *[[Muzafer Sherif]], türgi päritolu USA psühholoog (1906–1988) *[[Teddy Sheringham]], Briti jalgpallur (1966–) *[[Chhang Dawa Sherpa]], Nepali alpinist (1982–) *[[Pasang Lhamu Sherpa]], Nepali alpinist (1961–1993) *[[Lloyd Sherr]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1959–) *[[Charles Scott Sherrington]], inglise füsioloog (1857–1952) *[[Mark Sherwin]], Cooki saarte kergejõustiklane (1970–) *[[Haakon Shetelig]], norra arheoloog (1877–1955) *[[Shi Liang]], hiina jurist ja Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (1900–1985) *[[Shi Zhengli]], hiina viroloog (1964–) *[[M. P. Shiel]], Briti kirjanik ja Redonda kuningas (1865–1947) *[[Brooke Shields]], ameerika näitleja ja modell (1965–) *[[Mikaela Shiffrin]], USA mäesuusataja (1995–) *[[Jean Shiley]], USA kõrgushüppaja (1911–1998) *[[Robert J. Shiller]], USA majandusteadlane (1946–) *[[Shigeru Shimada]], Jaapani diplomaat (1885–1954) *[[Hitomi Shimatani]], jaapani poplauljatar (1980–) *[[John Shimkus]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1958–) *[[Hakubun Shimomura]], Jaapani poliitik (1954–) *[[Yingluck Shinawatra]], Tai poliitik (1967–) *[[Kaneto Shindō]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (1912–2012) *[[Makoto Shinkai]], jaapani filmilavastaja (1973–) *[[Hunter Shinkaruk]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Mike Shinoda]], USA laulja ja muusikaprodutsent (1977–) *[[Hiromi Shinya]], jaapani gastroenteroloog ja kirurg (1935–) *[[Harold Shipman]], Briti arst-sarimõrvar *[[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (1931–) *[[Hideki Shirakawa]], jaapani keemik (1936–) *[[Cabdi Faarax Shirdoon]], Somaalia majandusteadlane, ettevõtja ja poliitik (1958–) *[[Vandana Shiva]], India keskkonnakaitsja ja füüsik (1952–) *[[William Bradford Shockley]], füüsik ja leiutaja (1910–1989) *[[Carolyn Shoemaker]], Ameerika Ühendriikide astronoom (1929–) *[[Eugene Shoemaker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja planetoloogia teadusharu teerajaja (1928–1997) *[[Drew Shore]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Howard Shore]], Kanada helilooja (1946–) *[[Gregory Short]], Ameerika Ühendriikide helilooja, pedagoog ja esineja (1938–1999) *[[Nigel Short]], inglise maletaja (1965–) *[[Thomas Lloyd Short]], ameerika semiootik (1940–) *[[Frank Shorter]], USA jooksja (1947–) *[[Claudia Shotz]], bulgaaria pornonäitleja (1992–) *[[Jackie Shroff]], India näitleja (1957–) *[[Tiger Shroff]], India näitleja (1990–) *[[Alfred Shrubb]], Suurbritannia pikamaajooksja (1879–1964) *[[Sergei Shtsherbakov]], Eesti põllumees ja poliitik (1871–1937) *[[Karl Shuker]], Briti zooloog ja kirjanik (1959–) *[[Sāmiḩ Shukrī]], Egiptuse poliitik (1952–) *[[David Shulkin]], Ameerika Ühendriikide arst ja poliitik (1959–) *[[Clifford Shull]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1915–2001) *[[George P. Shultz]], USA poliitik (1920–2021) *[[Richard Shusterman]], pragmatistlik kunstiesteetik ja filosoof (1949–) *[[Nevil Shute]], inglise kirjanik, lennukiinsener ja piloot (1899–1960) *[[Yuliya Shvayger]], Iisraeli maletaja (1994–) *[[M. Night Shyamalan]], USA filmirežissöör, -stsenarist ja -produtsent (1970–) *[[Luca Shytaj]], Itaalia maletaja (1986–) ==Si== ''Vaata [[Biograafiad (Si)]]'' ==Sj== *[[Olga Sjatkovskaja]], Eesti loomaarst (1973–) *[[Sjoerd Sjoerdsma]], Hollandi diplomaat ja poliitik (1981–) *[[Sjón]], islandi luuletaja ja proosakirjanik (1962–) *[[Sanan Sjugirov]], kalmõki maletaja (1993–) *[[Semjon Sjulski]], Jakuudi ANSV riigitegelane (1908–1952) *[[Igor Sjunin]], Eesti kolmikhüppaja (1990–) *[[Rašid Sjunjajev]], Venemaa astrofüüsik (1943–) *[[Gudrun Sjödén]], Rootsi moelooja ja ettevõtja (1941–) *[[Stig Sjölin]], Rootsi poksija (1928–1995) *[[Jonas Sjöstedt]], Rootsi poliitik (1964–) *[[Oscar Sjöstedt]], Eesti aukonsul Rio de Janeiros (1885–1958) *[[Sarah Sjöström]], Rootsi ujuja (1993–) *[[Maj Sjöwall]], rootsi graafik, ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija (1935–2020) ==Sk== *[[Har'el Skaat]], Iisraeli laulja (1981–) *[[Fredrik Skagen]], norra kirjanik (1936–2017) *[[Gintarė Skaistė]], Leedu poliitik (1981–) *[[Kārlis Skalbe]], läti proosakirjanik, luuletaja ja aktivist (1879–1945) *[[Zorjana Skaletska]], Ukraina jurist ja poliitik (1980–) *[[Jefstafi Skalon]], Venemaa riigitegelane (1845–1902) *[[Skanderbeg]], albaania rahvuskangelane *[[Oļegs Skarainis]], Läti skulptor (1923–2017) *[[Stellan Skarsgård]], rootsi filminäitleja (1951–) *[[Francysk Skaryna]], valgevene ja idaslaavi esmatrükkal, teadlane, valgustaja, tõlkija, kirjanik ja graafik (1490–1551) *[[Phandu Skelemani]], Botswana poliitik (1945–) *[[Spyrídon Skémpris]], kreeka maletaja (1958–) *[[Roosevelt Skerrit]], Dominica poliitik (1972–) *[[Ellyes Skhiri]], Tuneesia jalgpallur (1995–) *[[Robert Skidelsky]], Suurbritannia majandusajaloolane (1939–) *[[Ville Skinnari]], Soome poliitik ja endine jäähokimängija (1974–) *[[Burrhus Frederic Skinner]], USA psühholoog (1904–1990) *[[Quentin Skinner]], Suurbritannia ajaloolane (1940–) *[[Dmitri Skiperski]], jalgpallur (1973–) *[[Ossian Skiöld]], rootsi vasaraheitja (1889–1961) *[[Ann Elen Skjelbreid]], norra laskesuusataja (1971–) *[[Max Skladanowsky]], saksa leiutaja (1863–1939) *[[Matvei Skobelev]], Vene poliitik (1885–1938) *[[Lidija Skoblikova]], Nõukogude Liidu kiiruisutaja (1939–) *[[Nikolai Skoblin]], vene sõjaväelane ja [[OGPU]] agent (1893–1937) *[[Kaia Skoblov]], eesti näitleja (1979–) *[[Vibeke Skofterud]], Norra murdmaasuusataja (1980–2018) *[[Cecilie Skog]], norra retkleja ja alpinist (1974–) *[[Jan Skolimowski]], eesti arhitekt (1977–) *[[Mihhail Skopin-Šuiski]], Venemaa riigitegelane (1586–1610)[http://scopin.narod.ru/index.htm] *[[Otto Skorzeny]], Relva-SS-i ohvitser (1908–1975) *[[Jens Christian Skou]], taani keemik (1918–2018) *[[Pános Skourlétis]], Kreeka poliitik (1962–) *[[Cleon Skousen]], USA ajakirjanik (1913–2006) *[[Werner Skowron]], Saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1943–2016) *[[Nathalie Skowronek]], Belgia kirjanik (1973–) *[[Artūrs Skrastiņš]], läti näitleja (1974–) *[[Kārlis Skrastiņš]], läti jäähokimängija (1974–2011) *[[SkReW]], USA räppar *[[Baiba Skride]], läti viiuldaja (1981–) *[[Sergei Skripal]] (1951–), spioneerimises süüdi mõistetud Venemaa ohvitser *[[Almira Skripchenko]], Prantsusmaa maletaja (1976–) *[[Aleksandr Skrjabin]], vene helilooja ja pianist (1872/1871–1915) *[[Gennadi Skromnov]], Eesti looduskaitsetegelane (1949–) *[[Aleksander Skrzyński]], Poola diplomaat ja poliitik (1882–1931) *[[Marianna Skrõbõkina]], Sahha filmiprodutsent (1980–) *[[Anne Skrõpnik]], eesti raamatukogundustegelane ja bibliograaf (1940–2006) *[[Artur Skrõpnik]], Eesti kitarrist (1967–) *[[Viktor Skrõpnõk]], ukraina jalgpallur ja treener (1969–) *[[Nejc Skubic]], sloveeni jalgpallur (1989–) *[[Krzysztof Skubiszewski]], Poola jurist, õigusteadlane ja poliitik (1926–2010) *[[Kazys Skučas]], Leedu poliitik ja sõjaväelane (1894–1941) *[[Andres Skuin]], eesti võrkpallitreener (1962–2003) *[[Marģers Skujenieks]], Läti poliitik (1886–1941) *[[Austra Skujiņa]], läti luuletaja (1909–1932) *[[Frīdrihs Skujiņš]], läti arhitekt (1890–1957) *[[Džemma Skulme]], Läti maalikunstnik ja poliitik (1925–2019) *[[Marta Skulme]], läti skulptor (1890–1962) *[[Jelena Skulskaja]], Eesti ajakirjanik (1950–) *[[Grigori Skulski]], juudi rahvusest Ukrainas sündinud Eesti kirjanik (1912–1987) *[[Ādolfs Skulte]], Läti helilooja ja pedagoog (1909–2000) *[[Gvido Skulte]], läti filmioperaator (1939–2013) *[[Marius Skuodis]], Leedu poliitik (1986–) *[[Maljuta Skuratov]], opritšnik (suri 1573) *[[Alexander Frank Skutch]], Ameerika Ühendriikide botaanik, ornitoloog, filosoof ja kirjanik (1904–2004) *[[Saulius Skvernelis]], Leedu poliitik ja politseijuht (1970–) *[[Viktor Aleksejevitš Skvortsov]], vene farmakoloog (1872–?) *[[Per Edvin Sköld]], Rootsi poliitik (1891–1972) *[[Bengt Skytte]], Rootsi riigitegelane ja diplomaat (1614–1683) *[[Carl Gustaf Skytte]], Rootsi sõjaväelane (1647–1714) *[[Gustav Adolf Skytte]], Rootsi aadlik ja mereröövel (1637–1663) *[[Jakob Skytte]], Tartu ülikooli esimene rektor (1616–1654) *[[Johan Skytte]], Liivimaa kindralkuberner (1577–1645) *[[Vendela Skytte]], rootsi aadlidaam, kirjanik ja epistolaar (1608–1629) ==Sl== *[[Naděžda Slabihoudová]], tšehhi tõlkija (1922–2014) *[[Krunoslav Slabinac]], horvaadi laulja (1944–2020) *[[Emilija Slabunova]], Venemaa poliitik (1958–) *[[Antoine Slaby]], Belgia kabetaja (1928–2017) *[[David Slade]], suurbritannia filmilavastaja (1969–) *[[Mary Slaney]], USA kergejõustiklane (1958–) *[[Czesław Słania]], Poola-Rootsi postmarkide ja paberrahade graveerija (1921–2005) *[[Rudolf Slánský]], Tšehhoslovakkia kommunistlik poliitik ja riigitegelane (1901–1952) *[[Slash]] (Saul Hudson), USA-Briti muusik (1965–) *[[Laima Slava]], läti kunstiajaloolane ja kirjastaja (1947–) *[[Jaccob Slavin]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Nikolai Slavin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja diplomaat (1903–1958) *[[Zinaida Slavina]], vene näitleja (1940–2019) *[[Olga Slavnikova]], vene ajakirjanik ja kirjanik (1957–) *[[Walery Sławek]], Poola poliitik (1879–1939) *[[Gregory Slay]], USA muusik, trummar (1969–2010) *[[Deke Slayton]], USA astronaut (1924–1993) *[[Jelena Slessarenko]], Venemaa kergejõustiklane (kõrgushüppaja) (1982–) *[[Michel Sleiman]], Liibanoni poliitik (1948–) *[[Boriss Slepikovski]], Eesti alpinist (1948–) *[[Svetlana Sleptsova]], Venemaa laskesuusataja (1986–) *[[Anton Slepõšev]], Venemaa jäähokimängija (1994–) *[[Solveig Slettahjell]], norra džässlaulja (sündinud 1971) *[[Grace Slick]], ameerika laulja ja laulukirjutaja (1939–) *[[John Slidell]], USA ja CSA poliitik ja diplomaat (1793–1871) *[[Carlos Slim Helú]], Liibanoni päritolu Mehhiko ärimees ja filantroop (1940–) *[[Fatboy Slim]], Briti muusik (1963–) *[[Vesto Slipher]], ameerika astronoom (1875–1969) *[[Ljubov Sliska]], Venemaa poliitik (1953–) * [[Aleg Sliževski]], Valgevene jurist ja poliitik (1972–) *[[Naïm Sliti]], Tuneesia jalgpallur (1992–) *[[Nikolai Slitšenko]], Venemaa laulja, teatri- ja filminäitleja ning lavastaja (1934–2021) *[[Bogdan Śliwa]], poola maletaja (1922–2006) *[[John Sloboda]], Briti psühholoog ja maamiinide kasutamise vastu võitleja *[[Lev Slobodskoi]], Ukraina-Iisraeli kabetaja (1943–2019) *[[Joshua Slocum]], Kanada meresõitja (1844–1909) *[[Michael Slote]], filosoof *[[Juliusz Słowacki]], poola luuletaja ja näitekirjanik (1809–1849) *[[Aado Slutsk]], eesti ajakirjanik ja raadiojuht (1918–2006) *[[Ināra Slucka]], läti näitleja ja lavastaja (1959–) *[[Grigori Služitel]], vene kirjanik ja näitleja (1983–) *[[Irina Slutskaja]], vene iluuisutaja (1979–) *[[Boriss Slutski]], vene luuletaja (1919–1986) *[[Leonid Slutski]], Venemaa poliitik (1968–) *[[Fredrik Gottlieb Slöör]], Ingerimaa vaimulik (1835–1889) *[[Georg Frithjof Slöör]], Eesti ja soome vaimulik (1874–1934) ==Sm== *[[Izmir Smajlaj]], albaania kaugushüppaja (1993–) *[[Tringe Smajli]], Albaania vabadusvõitleja (1880–1917) *[[Bertrice Small]], USA kirjanik (1937–2015) *[[Chris Smalling]], inglise jalgpallur (1989–) *[[John Jamieson Carswell Smart]], Austraalia filosoof (1920–2012) *[[Ninian Smart]], Briti usuteadlane ja filosoof (1927–2001) *[[Viktor Smeds]], soome võimleja (1885–1957) *[[Mihkel Smeljanski]], eesti näitleja ja laulja (1950–2020) *[[Rudolf Smend]], saksa teoloog (1851–1913) *[[David Smerdon]], Austraalia maletaja (1984–) *[[Bernhard von Smerten]], Järva foogt (16. sajand) *[[Igor Smeško]], Ukraina poliitik (1955–) *[[Bedřich Smetana]], tšehhi helilooja (1824–1884) *[[Vladimir Smetanin]], Eesti statistik (1888–1945) *[[Raissa Smetanina]], vene murdmaasuusataja (1952–) *[[Antanas Smetona]], Leedu poliitik (1874–1944) *[[Aistė Smilgevičiūtė]], leedu laulja (1977–) *[[Ilia Smirin]], Iisraeli maletaja (1968–) *[[Aleksandr Smirnov (kirjandusteadlane)|Aleksandr Aleksandrovitš Smirnov]], kirjandusteadlane ja tõlkija (1883–1962) *[[Aleksandr Smirnov (ajakirjanik)|Aleksandr Aleksejevitš Smirnov]], ajakirjanik, ajakirja [[Russkaja Žizn]] toimetaja (1864–1898) *[[Aleksandr Smirnov (teoloog)|Aleksandr Aleksejevitš Smirnov]], õigeusu vaimulik ja teoloog (1839–1906) *[[Aleksandr Smirnov (näitleja)|Aleksandr Iljitš Smirnov]], näitleja (1909–1977) *[[Aleksandr Smirnov (filoloog)|Aleksandr Ivanovitš Smirnov]], keele- ja kirjandusteadlane (1842–1905) *[[Aleksandr Smirnov (biokeemik)|Aleksandr Ivanovitš Smirnov]], biokeemik ja NSV Liidu Teaduste Akadeemia liige (1888–1945) *[[Aleksandr Smirnov (lendur)|Aleksandr Ivanovitš Smirnov]], endine sõjaväelendur (1920–) *[[Aleksandr Smirnov (jalgpallur)|Aleksandr Mihhailovitš Smirnov]], endine jalgpallur (1954–) *[[Aleksandr Smirnov (Nõukogude Liidu poliitik)|Aleksandr Petrovitš Smirnov]], NSV Liidu poliitik ja riigiametnik (1877–1938) *[[Aleksandr Smirnov (lastekirjanik)|Aleksandr Platonovitš Smirnov]], lastekirjanik (1854–1900) *[[Aleksandr Smirnov (ooperilaulja)|Aleksandr Vassiljevitš Smirnov]], ooperilaulja (1870–1942) *[[Aleksandr Smirnov (arst)|Aleksandr Vassiljevitš Smirnov]], kirurg ja arstiteadlane (1886–1972) *[[Aleksandr Smirnov (Venemaa poliitik)|Aleksandr Vassiljevitš Smirnov]], Venemaa poliitik (1958–) *[[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Viktorovitš Smirnov]], iluuisutaja (1984–) *[[Artjom Smirnov]], vene maletaja (1985–) *[[Maksim Smirnov]], Eesti jalgpallur (1979–) *[[Savvati Smirnov]], Eesti keeleteadlane (1929–2002) *[[Sergei Smirnov]], Venemaa riigiametnik ja sõjaväelane (1950–) *[[Sergei Smirnov (ajakirjanik)]], vene ajakirjanik (1975–) *[[Vladimir Smirnov]], Kasahstani suusataja (1964–) *[[Roman Smiško]], Ukraina jalgpallur (1983–) *[[Jørgen Smit]], norra antroposoof (1916–1991) *[[Adam Smith]], šoti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane (1723–1790) *[[Adrian Smith]], inglise kitarrist (1957–) *[[Alex Smith]], USA Ameerika jalgpalli mängija (1984–) *[[Ali Smith]], Šoti kirjanik (sündinud 1962) *[[Anna Nicole Smith]], USA näitlejatar, seksisümbol (1967–2007) *[[Axel Smith]], Rootsi maletaja (1986–) *[[Brendan Smith]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Calvin Smith]], USA kergejõustiklane (1961–) *[[Chadwick Smith]], tšerokiide ülempealik (1950–) *[[Christine Smith]], fotomodell (1979–) *[[Craig Smith]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1989–) *[[Dean Smith]], USA sprinter (1932–) *[[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpalitreener (1971–) *[[Edmund Kirby Smith]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni sõjaväelane (1824–1893) *[[Edward Smith]], [[Titanic]]u kapten (1850–1912) *[[Elinor Smith]], USA lendur (1911–2010) *[[George E. Smith]], ameerika füüsik (1930–) *[[Ian Smith]], Rodeesia poliitik (1919–2007) *[[Jaden Smith]], USA laulja ja näitleja (1998–) *[[James Smith (ihtüoloog)|James Smith]], Lõuna-Aafrika ihtüoloog (1897–1968) *[[John Smith (maadleja)|John Smith]], USA maadleja (1965–) *[[Lyman C. Smith]], Ameerika Ühendriikide tööstur (1850–1910) *[[Maggie Smith]], inglise filmi-, teatri- ja televisiooninäitleja (1934–) *[[Matt Smith]], Suurbritannia näitleja (1982–) *[[Maurice Smith]], Jamaica kümnevõistleja (1980–) *[[Patti Smith]], USA laulja (1946–) *[[Quentin Smith]], ameerika filosoof (1952–) *[[Regan Smith]], USA ujuja (2002–) *[[Reilly Smith]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Robert Smith (muusik)|Robert Smith]], inglise laulja (1959–) *[[Rusty Smith]], USA kiiruisutaja (1979–) *[[Samantha Smith]], USA koolitüdruk, kes kirjutas Andropovile (1972–1985) *[[Spencer Smith]], USA muusik (1987–) *[[Warren Cummings Smith]], eesti mäesuusataja (1992–) *[[Will Smith]], USA filminäitleja (1968–) *[[William Smith]], inglise geoloog ja paleontoloog (1769–1839) *[[Yeardley Smith]], USA näitleja (1964–) *[[Oliver Smithies]], USA geneetik (1925–2017) *[[Edward Smith-Stanley (14. Derby krahv)|Edward Smith-Stanley]], 14. Derby krahv *[[Evald Smitt]], eesti jalgpallur (1915–2007) *[[Innokenti Smoktunovski]], vene näitleja (1925–1994) *[[Lee Smolin]], USA ja Kanada füüsikateoreetik ja teaduskirjanik (1955–) *[[Fjodor Smolov]], vene jalgpallur (1990–) *[[George Smoot]], Ameerika Ühendriikide astrofüüsik ja kosmoloog (1945–) *[[Josef Smrkovský]], Tšehhoslovakkia poliitik ja riigitegelane (1911–1974) *[[Cobie Smulders]], Kanada näitleja ja modell (1982–) *[[Jakov Smuškevitš]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1902–1941) *[[Ilona Smuškina]], Eesti kultuuritegelane (1948–) *[[Aaron Smuts]], Ameerika Ühendriikide filosoof *[[Juhan Smuul]], eesti kirjanik (1922–1971) *[[Vassili Smõslov]], vene maletaja (1921–2010) ==Sn== *[[Vassili Snegov]], Nõukogude Liidu sporditegelane (1902–1990) *[[Mircea Snegur]], Moldova riigitegelane (1940–) *[[Wesley Sneijder]], hollandi jalgpallur (1984–) *[[Johann Wilhelm Snell]], saksa õigusteadlane (1789–1851) *[[Johan Vilhelm Snellman]], Soome ühiskonnategelane ja publitsist (1806–1881) *[[Antanas Sniečkus]], Leedu NSV parteitegelane (1903–1974) *[[Wesley Snipes]], ameerika filminäitleja (1962–) *[[Robert Snodgrass]], Šotimaa jalgpallur (1987–) *[[Snofru]], Vana-Egiptuse kuningas (27.–26. sajand eKr) *[[Carl Snoilsky]], Rootsi luuletaja ja diplomaat (1841–1903) *[[Snorri Sturluson]], Islandi ajaloolane, luuletaja ja poliitik (1178–1241) *[[Charles Percy Snow]], inglise teadlane ja kirjanik (1905–1980) *[[Jon Snow]], inglise ajakirjanik *[[Mark Snow]], Ameerika Ühendriikide helilooja (1946–) *[[Edward Snowden]], USA luuraja (1983–) *[[Gary Snyder]], USA kirjanik ja looduskaitsja (1930–) *[[Timothy Snyder]], USA ajaloolane (1969–) ==So== ''Vaata [[Biograafiad (So)]]'' ==Sp== *[[Paul-Henri Spaak]], Belgia poliitik (1899–1972) *[[Vincenzo Spadafora]], Itaalia poliitik (1974–) *[[David Spade]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[James Spader]], USA filminäitleja (1960–) *[[Andrejs Spāģis]], Läti pedagoog ja publitsist (1820–1871) *[[Jens Spahn]], Saksamaa poliitik (1980–) *[[Uroš Spajić]], serbia jalgpallur (1993–) *[[Luciano Spalletti]], Itaalia jalgpallitreener ja jalgpallur (1959–) *[[Kirsti Sparboe]], norra laulja (1946–) *[[Jordin Sparks]], USA muusik (1989–) *[[Nicholas Sparks]], USA kirjanik (1965–) *[[Spartacus]], Traakiast pärit gladiaator, orjade mässu juht Rooma riigis (2.–1. sajand eKr) *[[Tim Sparv]], Soome jalgpallur (1987–) *[[Boriss Spasski]], Venemaa maletaja (1937–) *[[Oliver Spasovski]], Makedoonia poliitik (1976–) *[[Charles Edward Spearman]], inglise psühholoog (1863–1945) *[[Wallace Spearmon]], USA kergejõustiklane (1984–) *[[Britney Spears]], laulja (1981–) *[[Jamie Lynn Spears]], USA näitleja ja laulja (1991–) *[[Justus Friedrich Specht]], Pärnu raehärra (1822–1907) *[[Phil Spector]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (1939–2021) *[[Maximilian von Spee]], Saksamaa sõjaväelane (1861–1914) *[[Gary Speed]], Walesi jalgpallur ja treener (1969–2011) *[[Scott Speed]], USA autovõidusõitja (1983–) *[[Heli Speek]], eesti dokumentaalfilmide režissöör (1948–) *[[Jaan Speek]], eesti kirjanik ja kooliõpetaja (1866–1921) *[[Peeter Speek]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1873–1968) *[[Tiiu Speek]], eesti tõlkija (1958–) *[[Albert Speer]], saksa arhitekt ja poliitik (1905–1981) *[[Oskar Woldemar Speer]], Eesti vaimulik (1838–1898) *[[Viktor Woldemar Theodor Speer]], Eesti vaimulik (1875–1946) *[[Ronald Speirs]], USA sõjaväelane (1920–2007) *[[Regina Spektor]], vene päritolu USA laulja, laulukirjutaja ja pianist (1980–) *[[Edward Speleers]], Suurbritannia näitleja (1987–) *[[Aaron Spelling]], USA filmi- ja teleprodutsent (1923–2006) *[[Baldwin Spencer]], Antigua ja Barbuda poliitik (1948–) *[[Bud Spencer]], Itaalia näitleja, filmilooja ja ujuja (1929–2016) *[[Herbert Spencer]], inglise filosoof ja sotsioloog (1820–1903) *[[Percival Spencer]], Jamaica sprinter (1975–) *[[Oswald Spengler]], saksa filosoof (1880–1936) *[[Urassaya Sperbund]], tai filminäitleja (1993–) *[[Göran von Sperling]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1630–1691) *[[Ulrich von Sperreuter]], sõjaväelane (1664–1745) *[[Burchard Leonhard Viktor Sperrlingk]], eesti vaimulik (1854–1905) *[[Paul Sperrlingk]], eesti keemik (1887–1939) *[[Roger Sperry]], USA neuropsühholoog (1913–1994) *[[Jason Spezza]], Kanada jäähokimängija (1983–) *[[Anne Spiegel]], Saksamaa poliitik (1980–) *[[Art Spiegelman]], USA koomiksikunstnik (1948–) *[[Steven Spielberg]], USA filmirežissöör *[[Johnny Spillane]], USA kahevõistleja (1980–) *[[Bernard Spilsbury]], inglise kohtuarst (1877–1947) *[[Leonardo Spinazzola]], itaalia jalgpallur (1993–) *[[Michael Spindelegger]], Austria poliitik (1959–) *[[Bernhard Justus Thomas Spindler]], Eesti vaimulik (1822–1892) *[[Friedrich Spindler]], Eesti vaimulik ja baltisaksa ajakirjanik (1866–1920) *[[Georg Wilhelm Spindler]], Eesti vaimulik (1793–1838) *[[Hermann Spindler]], Eesti vaimulik (1860–1893) *[[Nikolaus Friedrich Hermann Spindler]], Eesti vaimulik (1831–1894) *[[Altiero Spinelli]], itaalia poliitik (1907–1986) *[[Leon Spinks]], USA poksija (1953–2021) *[[Caroll Spinney]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–2019) *[[Baruch Spinoza]], juudi päritolu Hollandi filosoof (1632–1677) *[[Norman Spinrad]], USA ulmekirjanik (1940–) *[[Valeri Spiridonov]], Eesti maadleja (1952–1993) *[[Aleksei Spiridov]], Venemaa sõjaväelane (1753–1828) *[[Ugo Spirito]], itaalia filosoof (1896–1979) *[[Herbert J. Spiro]], saksa päritolu USA poliitikategelane ja politoloog (1924–) *[[Mark Spitz]], USA ujuja (1950–) *[[Rein Spitz]], Eesti ajakirjanik (1959–) *[[Carl Spitzweg]], saksa romantistlik maalikunstnik ja luuletaja (1808–1885) *[[Edmund Spohr]], baltisaksa botaanik ja õppejõud (1887–1964) *[[Veiko Spolītis]], Läti poliitik ja politoloog (1971–) *[[Lisa Spoonauer]], USA filminäitleja (1972–2017) *[[Heinrich Sprenge]], Narva foogt 15. sajandil *[[Göran Magnus Sprengtporten]], poliitik (1740–1819) *[[Latrell Sprewell]], USA korvpallur (1970–) *[[Edgar Spriit]], Eesti poliitik (1922–1993) *[[Eero Spriit]], eesti näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Elonna Spriit]], Eesti tantsija ja tantsupedagoog (1934–2016) *[[Anton Springer]], saksa kunstiajaloolane (1825–1891) *[[Benedictus Springer]], hollandi kabetaja (1897–1960) *[[Ron Springett]], Inglismaa jalgpallur (1935–2015) *[[Bruce Springsteen]], USA laulja (1949–) *[[Cole Sprouse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1992–) *[[Edmunds Sprūdžs]], Läti poliitik (1980–) *[[Johann Alexander Spränger]], Eesti vaimulik (1837–1877) *[[Indrek Spungin]], eesti laulja (1983–) *[[Oskars Spurdziņš]], Läti ökonomist ja poliitik (1963–) *[[Johann Spurzheim]], saksa arst (1776–1832) *[[L. Sprague de Camp]], USA kirjanik (1907–2000) *[[Voldemārs Sprūžs]], läti alpinist *[[Jared Spurgeon]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Wolfgang Späte]], Saksa purilendur ja sõjaväelane (1919–1997) ==Sq== *[[Sébastien Squillaci]], Prantsusmaa jalgpallur (1980–) *[[Chris Squire]], inglise muusik (1948–2015) ==Sr== *[[Boriss Sreznevski]], vene geograaf (1857–1934) *[[Eva Sršen]], sloveeni laulja (1951–) ==Sz== *[[Witold Szabłowski]], poola ajakirjanik (1980–) *[[László Szabó]], ungari maletaja (1917–1998) *[[László Szabó (poliitik)|László Szabó]], ungari poliitik (1970–) *[[Magda Szabó]], ungari kirjanik (1917–2007) *[[István Szabó]], ungari filmirežissöör (1938–) *[[József Szájer]], Ungari poliitik (1961–) *[[Ádám Szalai]], ungari jalgpallur (1987–) *[[Attila Szalai]], ungari jalgpallur (1998–) *[[Paweł Szałamacha]], Poola poliitik (1969–) *[[Tibor Szamuely]], juudi rahvusest Ungari kommunistlik poliitik ja ajakirjanik (1890–1919) *[[Grażyna Szapołowska]], poola näitleja (1953–) *[[Emese Szász]], ungari vehkleja (1982–) *[[Thomas Szasz]], Ameerika Ühendriikide akadeemik, psühhiaater ja psühhoanalüütik (1920–2012) *[[Ágnes Szávay]], ungari tennisist (1988–) *[[Edward Szczepanik]], Poola peaminister eksiilis (1915–2005) *[[Jan Szczepański]], Poola poksija (1939–2017) *[[Wally Szczerbiak]] (1977–) *[[Wojciech Szczęsny]], poola jalgpallur (1990–) *[[Mariusz Szczygieł]], poola ajakirjanik ja kirjanik (1966–) *[[Marian Szeja]], poola jalgpallur (1941–2015) *[[Gonzago von Szeliga-Mierzejewski]], Eesti arst (1884–1966) *[[Wladislaus von Szeliga-Mierzeyewski]] *[[Wladislaw von Szeliga-Mierzeyewski]] *[[Wolfgang von Szeliga-Mierzeyewski]], saksakeelse saarluse alalhoidja ja edendaja (1926–) *[[Jan Szembek]], Poola diplomaat (1881–1945) *[[Albert Szent-Györgyi]], Ungari füsioloog (1893–1986) *[[Sándor Szerényi]], ungari maletegelane (1905–2007) *[[Szeto Wah]], Hongkongi poliitik (1931–2011) *[[Péter Szijjártó]], Ungari poliitik (1978–) *[[Áron Szilágyi]], Ungari vehkleja (1990–) *[[Ferenc Szirko]], Eesti günekoloog (1959–) *[[Gabor Szirko]], Eesti günekoloog *[[Jerzy Szmajdziński]], Poola poliitik (1952–2010) *[[Dominik Szoboszlai]], ungari jalgpallur (2000–) *[[Robin Szolkowy]], Saksamaa iluuisutaja (1979–) *[[Michał Szpak]], poola laulja (1990–) *[[Patryk Dominik Sztyber]], poola muusik (1979–) *[[Marian Szumlakowski]], Poola diplomaat (1893–1961) *[[Łukasz Szumowski]], Poola kardioloog, arstiteadlane ja poliitik (1972–) *[[Beata Szydło]], poola poliitik (1963–) *[[Jolanta Szymanek-Deresz]], Poola poliitik ja jurist (1954–2010) *[[Julius Alfons Nikolai Szymanowski]], arstiteadlane (1829–1868) *[[Julian Szymański]], Poola poliitik ja okultist (1870–1958) *[[Konrad Szymański]], Poola poliitik (1969–) *[[Wisława Szymborska]], poola luuletaja ja tõlkija (1923–2012) *[[Jan Szyszko]], Poola metsateadlane ja poliitik (1944–2019) *[[Zygmunt Franciszek Szystowski]], Poola sõjaväelane (1898–1991) ==St== ''Vaata [[Biograafiad (St)]]'' ==Su== ''Vaata [[Biograafiad (Su)]]'' ==Sv== *[[Svala Björgvinsdóttir]], islandi laulja (1977–) *[[Gunde Svan]], rootsi murdmaasuusataja (1962–) *[[Svandís Svavarsdóttir]], Islandi poliitik (1964–) *[[Rasmus Svane]], Saksamaa maletaja (1997–) *[[Nikolai Svanidze]], Venemaa ajakirjanik ajaloolane ja õppejõud (1955–) *[[Svante Nilsson]], Rootsi riigitegelane (1460–1512) *[[Jens Arne Svartedal]], norra murdmaasuusataja (1976–) *[[Theodor Svedberg]], rootsi keemik (1884–1971) *[[Sveinn Björnsson]], Islandi poliitik (1881–1952) *[[Svend Harkhabe]], Taani, Norra ja Inglismaa kuningas (suri 1014) *[[Emil Hegle Svendsen]], Norra laskesuusataja (1985–) *[[Lars Svendsen]], norra filosoof (1970–) *[[Jacob Svenske]], Eesti vaimulik (?–1771) *[[Johannes Svenske]], Eesti vaimulik (?–1727) *[[Alice Svensson]], Rootsi laulja (1991–) *[[Johan Rudolf Svensson]], Rootsi maadleja (1899–1978) *[[Jakov Sverdlov]], nõukogude riigitegelane (1885–1919) *[[Václav Svěrkoš]], tšehhi jalgpallur (1983–) *[[Sverre Magnus]], Norra prints (2005–) *[[Jevgeni Svešnikov]], vene maletaja (1950–2021) *[[Vladimirs Svešņikovs]], Läti maletaja (1986–) *[[Vladimir Svet]], Eesti poliitik (1992–) *[[Mihhail Svetin]], vene teatri- ja filminäitleja (1930–2015) *[[Mihhail Svetlov]], Vene luuletaja (1903–1964) *[[Mihhail Svetov]], Venemaa opositsioonipoliitik (1985–) *[[Dumitru Svetuşchin]], Moldova maletaja (1980–2020) *[[Pjotr Svidler]], vene maletaja (1976–) *[[Aksel Lund Svindal]], Norra mäesuusataja (1982–) *[[Mihhail Svinelupov]], Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1903–1979) *[[Pehr Evind Svinhufvud]], Soome poliitik (1861–1944) *[[Māra Svīre]], läti kirjanik (1936–) *[[Georgi Sviridov]], vene helilooja (1915–1998) *[[Georgi Svirski]], arstiteadlane (1853–1910) *[[Pjotr Svjatopolk-Mirski]], Venemaa Keisririigi poliitik ja sõjaväelane (1857–1914) *[[Svjatoslav I]], Kiievi-Vene vürst (suri 972) *[[Viktor Svjatõšev]], Jõgeva maavanem (1956–) *[[Cyril Svoboda]], tšehhi poliitik (1956–) *[[Karel Svoboda]], tšehhi helilooja (1939–2007) *[[Ludvík Svoboda]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1895–1979) *[[Gunnar Svärdson]], Rootsi ihtüoloog ja geneetik (1914–1994) ==Sw== *[[Jimmy Swaggart]], USA pastor, laulja ja tele-evangelist (1935–) *[[Leonhard Swahn]], Eesti vaimulik (1711–1784) *[[Joseph Swan]], briti füüsik ja keemik (1828–1914) *[[Candice Swanepoel]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell (1988–) *[[Hilary Swank]], USA filminäitlejatar (1974–) *[[Leonie Swann]], Saksa krimikirjanik (1975–) *[[Steven Swanson]], Ameerika Ühendriikide insener ja astronaut (1960–) *[[Sushma Swaraj]], India poliitik (1952–2019) *[[Hans Swarowsky]], Austria dirigent (1899–1975) *[[Olof Swartz]], rootsi botaanik (1760–1818) *[[Patrick Swayze]], USA näitleja (1952–2009) *[[Emanuel Swedenborg]], rootsi teadlane, kristlik müstik, teoloog ja filosoof (1688–1772) *[[Darrell Sweet]], šoti trummar (1947–1999) *[[Iga Świątek]], poola tennisist (2001–) *[[Kazimierz Świątek]], Valgevene vaimulik (1914–2011) *[[Dariusz Świercz]], USA maletaja (1994–) *[[Stanisław Świeżawski]], Poola jurist ja poliitik (1895–1974) *[[Justyna Święty-Ersetic]], Poola kergejõustiklane (1992–) *[[Clive Swift]], Inglismaa näitleja (1936–2019) *[[Graham Swift]], inglise kirjanik (1949–) *[[Jonathan Swift]], iiri ingliskeelne kirjanik ja vaimulik (1667–1745) *[[Taylor Swift]], USA laulja (1989–) *[[Richard Swinburne]], Briti filosoof (1934–) *[[Jo Swinson]], Briti poliitik (1980–) *[[Tilda Swinton]], šoti näitleja (1960–) *[[Kazimierz Świtalski]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1886–1962) *[[Ewa Swoboda]], Poola kergejõustiklane, sprinter (1997–) ==Sõ== *[[Andres Sõber]], eesti korvpallur ja treener (1956–) *[[Ants Sõber]], eesti helilooja (1928–1995) *[[Elvia Sõber]], eesti kabetaja (1993–) *[[Hans Sõber]], eesti arst (1890–1962) *[[Linda Sõber]], eesti skulptor (1911–2004) *[[Venda Sõelsepp]], eesti luuletaja (1923–2006) *[[Villem Sõelsepp]], eesti Vabadussõja veteran ja pikaealine (1894–1999) *[[Aivar Sõerd]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1964–) *[[Endel Sõerde]], eesti teleajakirjanik (1926–2000) *[[Endel Sõgel]], eesti kirjandusteadlane (1922–1998) *[[Lea Sõgel]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1952–2020) *[[Urmas Sõgel]], eesti ajaloolane (1952–2019) *[[Voldemar Sõjamägi]], Nõmme linnaosa linnapea (1903–1984) *[[Oleg Sõlg]], eesti laulja (1951–2006) *[[Avo Sõmer]], Eesti päritolu USA muusikateadlane ja helilooja (1934–) *[[Johann Sõmer]], eesti vaimulik (1902–1964) *[[Tarvo Sõmer]], eesti näitleja (1973–) *[[Toivo Sõmer]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1967–) *[[Bruno Sõmeri]], eesti kunstnik ja pedagoog (1923–2014) *[[Anne-Liis Sõmermaa]], eesti lihhenoloog, botaanik ja fütopatoloog (1938–) *[[Heino Sõna]], eesti kandlemängija (1937–2019) *[[Andres Sõnajalg]] *[[Ats Sõnajalg]], eesti orienteeruja ja kergejõustiklane (1990–) *[[Jakob Sõnajalg]], Eesti poliitik (1887–1947) *[[Oleg Sõnajalg]] (1959–) *[[Siiri Sõnajalg]], eesti laulja (1962–) *[[Viivi Sõnajalg]], eesti laulja (1962–2021) *[[Andrei Sõritsa]], Eesti arst ja endine sportlane (1961–) *[[Eduard Sõrmus]], eesti viiuldaja ja revolutsionäär (1878–1940) *[[Inna Sõrmus]], eesti baleriin ja pedagoog (1967–) *[[Tamara Sõrmus]], eesti matemaatik ja baleriin (1926–2018) *[[August Sõrra]], eesti advokaat (1903–1944) *[[Jaan Sõrra]] (1954–) *[[Märt Sõrra]], Eesti poliitik (1872–1948) *[[Oleg Sõssujev]], Venemaa ettevõtja ja poliitik (1953–) *[[Kaja Sõstra]], eesti statistik (1965–) *[[Olga Sõtnik]], Eesti poliitik (1980–) *[[Artem Sõtnõk]], Ukraina jurist ja riigiametnik (1979–) *[[Renata Sõukand]], eesti kultuuriantropoloog ja semiootik (1974–) *[[Urmas Sõõrumaa]], eesti ettevõtja (1961–) ==Sä== *[[Enn Säde]], eesti helioperaator (1938–) *[[Margit Säde]], eesti kunstikriitik (1984–) *[[Oskar Sädek]], eesti maalikunstnik (1906–1942) *[[Dinara Säduakasova]], kasahhi maletaja (2000–) *[[Ernst Säga]], eesti arst (1899–1975) *[[Robert Säga]], eesti põllumees (1869–?) *[[Eduard Säkk]], Eesti insener, tööstur ja poliitik (1875–1943) *[[Alfred Sällik]], eesti laulja, lavastaja, näitleja (1890–1943) *[[Friedrich Sämisch]], saksa maletaja (1896–1975) *[[August Sänn]], Kilingi-Nõmme alevivolinik (1892–1936) *[[Johannes Säre]], eesti fotokunstnik *[[Karl Säre]], EKP 1. sekretär 1940–41 (1903–1945) *[[Meelis Säre]], Eesti sõjaväelane (1960–) *[[Meeri Säre]], eesti teatrikunstnik (1929–2009) *[[Rudolf Säre]], Eesti Põllumajanduse Akadeemia veterinaariaprofessor (1909–1982) *[[Aimi Säremat]], eesti õpetaja ja koolijuht (1946–) *[[Andres Särev]], eesti lavastaja (1902–1970) *[[Oskar Särev]], Eesti sõjaväelane (1891–1971) *[[Ain Särg]], eesti meditsiinikandidaat (1932–1997) *[[Alo Särg]], eesti õpetaja ja mõisaraamatute autor *[[Ilmar Särg]], eesti kirjanik ja arst (1955–) *[[Indrek Särg]], eesti kirjanik, toimetaja ja pedagoog (1966–) *[[Karl Friedrich Särg]], eesti vaimulik (1900–1971) *[[Taive Särg]], eesti folklorist ja etnomusikoloog (1962–) *[[Ants Särgava]], eesti maletaja (1969–) *[[Ernst Särgava]], Eesti poliitik ja kirjanik (1868–1958) *[[Helgi Särgava]], eesti vaimulik (1926–1999) *[[Helve Särgava]], Eesti kohtunik (1950–) *[[Karl Särgava]], eesti advokaat (1898–1942) *[[Otto Särgava]], Eesti sõjaväelane (1902–1942) *[[Peeter Särgava]], eesti vaimulik (1915–2005) *[[Viktor Särgava]], eesti arstiteadlane (1918–1983) *[[Viktor Särgava (advokaat)|Viktor Särgava]], eesti advokaat *[[Harri Säteri]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Anna-Caren Sätherberg]], Rootsi poliitik (1964–) *[[Richard Säägi]], eesti sõjaveteran (1925–2013) *[[Aimur Säärits]], eesti maadleja ja treener (1968–) *[[Anu Säärits]], eesti teleajakirjanik (1972–) *[[Gustav Sääsk]], Eesti sõjaväelane (1894–1980) *[[Kristi Sääsk]], eesti luterlik vaimulik (1973–) *[[Oleg Säyetov]], Venemaa endine poksija (1974–) *[[Mintimer Şäymiev]], Tatarstani poliitik (1937–) ==Sö== *[[Karin Söder]], Rootsi poliitik (1928–) *[[Markus Söder]], Saksamaa poliitik (1967–) *[[Carl Söderberg]], rootsi jäähokimängija (1985–) *[[Hjalmar Söderberg]], rootsi kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1869–1941) *[[Nathan Söderblom]], rootsi vaimulik (1866–1931) *[[Edith Södergran]], soomerootsi luuletaja (1892–1923) *[[Anders Södergren]], rootsi suusataja (1977–) *[[Alma Söderhjelm]], Soome ajaloolane (1870–1949) *[[Robin Söderling]], rootsi elukutseline tennisist (1984–) *[[Andres Sööt]], eesti filmilavastaja ja operaator (1934–) *[[Ants Sööt]], eesti koorijuht (1935–2013) *[[Heiko Sööt]], eesti näitleja (1968–1998) *[[Jaan Sööt]], eesti muusik (1964–) *[[Karl Eduard Sööt]], eesti luuletaja (1862–1950) *[[Margus Sööt]], eesti maletaja (1980–) *[[Meeli Sööt]], eesti näitleja (1937–) *[[Çağlar Söyüncü]], türgi jalgpallur (1996–) ==Sü== *[[Ilmar Süda]], eesti entomoloog (1963–) *[[Peeter Süda]], helilooja (1883–1920) *[[Peeter Südda]], Suure Tõllu lugude publitseerija (1830–1893) *[[Aime Sügis]], eesti keemik, taimetoitlane ja poliitik (1935–2017) *[[Anatol Sügis]], eesti insener ja füüsik (1934–2022) *[[Keili Sükijainen]], eesti teleajakirjanik ja -saatejuht (1991–) *[[Elo Süld]], eesti usundiloolane (1979–) *[[Meelis Süld]], eesti ajakirjanik (1979–) *[[Jüri Süldre]], eesti poksija (1946–) *[[Niklas Süle]], saksa jalgpallur (1995–) *[[András Süli]], ungari kunstnik (1897–1969) *[[Boris Sülluste]], eesti maadleja ja treener (1916–1997) *[[Aleksander Sünter]], eesti rahvamuusik (1970–2014) *[[Peep Sürje]], eesti insener (1945–2013) *[[Patrick Süskind]], saksa kirjanik (1949–) *[[Wilhelm Süß]], saksa klassikaline filoloog (1882–1969) *[[Elin Sütiste]], eesti tõlkeuurija ja semiootik (1975–) *[[Juhan Sütiste]], eesti kirjanik (1899–1945) *[[Jaan Sütt]], eesti arst (1974–) *[[Arnold Süvalep]], Eesti poliitik ja ajakirjanik (1888–1968) *[[Galina Süvalep]], Eesti näitleja (1923–2020) *[[Kulno Süvalep]], eesti näitekirjanik, näitleja ja lavastaja (1929–1996) *[[Alli Süvalepp]], eesti botaanik (1912–1988) *[[Konstantin Süvalo]], eesti maalikunstnik (1884–1964) *[[Aet Süvari]], eesti spordiajakirjanik (1977–) *[[Franz Xaver Süßmayr]], austria helilooja (1766–1803) ==Sy== *[[Olga Syahputra]], Indoneesia näitleja (1983–) *[[Christoph von Syburg zum Busch]], Kandava foogt (surnud 1560) *[[Eberhard von Syburg zu Wischlingen]], Aluliina komtuur (surnud 1560) *[[Georg von Syburg zu Wischlingen]], Dünaburgi komtuur ja Liivi ordu diplomaat (16. sajand) *[[Jasper von Syburg zu Wischlingen]], Liivi ordu rüütelvend 16. sajandil (suri 1571) *[[Björn von Sydow]], Rootsi poliitik (1945–) *[[Jussi Sydänmaa]], soome muusik, ansambli [[Lordi]] kitarrist (1972–) *[[Asel Sydykova]], Kõrgõzstanist pärit ettevõtja (1978–) *[[Oliver Sykes]], inglise laulja (sündinud 1986) *[[Sylvana, St. Andrewsi krahvinna]] *[[Anne Sylvestre]], prantsuse laulja ja laulukirjutaja (1934–2020) *[[Franciscus Sylvius]], hollandi arst ja anatoom (1614–1672) *[[Franciscus Sylvius (teoloog)|Franciscus Sylvius]], teoloog (1581 – 1648 või 1649) *[[Symmachus]], paavst (suri 514) *[[Martti Syrjä]], soome laulja ja näitleja (1959–) *[[Jan Syrový]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja poliitik (1888–1970) *[[Jan Peder Syse]], Norra poliitik (1930–1997) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|S, Biograafiad]] 7s626qzb5tzhpzl7hlafckfzjzlw6ry 0 28341 6165523 6162164 2022-07-22T12:37:35Z Kodru 59402 /* Sport */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib praegusest vallast, varasemate valdade kohta vaata artiklitest [[Jõhvi vald (1939)]] ja [[Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond)]].}} {{EestiVald | nimi = Jõhvi vald | lipp = Flag of Jõhvi.svg | lipu_link = [[Jõhvi valla lipp]] | vapp = Jõhvi valla vapp.svg | vapi_link = [[Jõhvi valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Jõhvi]] | kaart = Eesti Jõhvi vald 2017.svg | osm = pind }} '''Jõhvi vald''' on [[vald]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]]. Jõhvi valla [[Halduskeskus|halduskeskuseks]] on [[Jõhvi|Jõhvi linn]].<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/422082014032|pealkiri=Jõhvi valla põhimäärus|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=16.12.2010|vaadatud=12.12.2021}}</ref> Valla pindala on 124 km² ja 2021. aasta alguse seisuga elas vallas 11 699 inimest. Jõhvi vald taastati omavalitsusena 7. juunil 1992 ning 13. aprillil 2005 liideti sellega Jõhvi linn. == Asustus == Jõhvi vallas on [[Jõhvi]] linn, [[Tammiku]] alevik ja 11 küla.<ref name=":0" /> === Külad === [[Edise]], [[Jõhvi küla|Jõhvi]], [[Kahula]], [[Kose (Jõhvi)|Kose]], [[Kotinuka]], [[Linna (Jõhvi)|Linna]], [[Pajualuse]], [[Pargitaguse]], [[Pauliku]], [[Puru]] ja [[Sompa (Jõhvi)|Sompa]].<ref name=":0" /> == Rahvastik == [[Fail:Jöhvi cemetery.jpg|pisi|Jõhvi surnuaed]] Jõhvi vallas elas 2020. aasta alguse seisuga 11 261 inimest, kes jagunesid elukoha järgi asustusüksuste vahel järgmiselt<ref>{{Netiviide|url=https://www.johvi.ee/et/asulad|pealkiri=Jõhvi valla asulate statistika|aeg=27.05.2020|vaadatud=12.12.2021}}</ref>: {| class="wikitable" |+Rahvaarv ![[Asustusüksus]] !Elanike arv |- |Edise küla |191 |- |Jõhvi linn |9701 |- |Jõhvi küla |374 |- |Kahula küla |149 |- |Kose küla |119 |- |Kotinuka küla |60 |- |Linna küla |39 |- |Pajualuse küla |41 |- |Pargitaguse küla |1 |- |Pauliku küla |86 |- |Puru küla |69 |- |Sompa küla |77 |- |Tammiku alevik |316 |} == Ajalugu == {{Vaata|Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond)|Jõhvi vald (1939)}} [[Fail:Alutaguse hirve skulptuur Jõhvi põhjapoolsel sissesõidul, skulptor Aivar Simson, kunstnik Kalev Prits, 4. november 2012.jpg|pisi|240x240px|Alutaguse hirve skulptuur]] Jõhvi vald loodi aastal [[1866]], mil [[Jõhvi kihelkond]] jaotati 27 vallaks. Vallaga ühendati [[1892]]. aastal [[Tammiku vald (Jõhvi kihelkond)|Tammiku]], [[Edise vald|Edise]] ja [[Sompa vald|Sompa]] vallad ja umbes samal ajal ka [[Jõhvi kirikuvald]]. [[1913]]. aastal eraldati Jõhvi vallast [[Kalina|Kalina küla]], mis liideti [[Mäetaguse vald|Mäetaguse vallaga]]. [[1939. aasta vallareform]]i otsusega liideti Jõhvi vallaga suur osa [[Voka vald|Voka vallast]] ja väike osa [[Järve vald|Järve vallast]]. Haldusreformiga moodustatud uuest [[Jõhvi vald (1939)|Jõhvi vallast]] eraldati [[1948]]. aastal alevina [[Ahtme]]. Esialgu [[Virumaa]] osa olnud Jõhvi sai [[1949]]. aastal [[Jõhvi maakond|Jõhvi maakonna]] osaks, mis juba [[1950]] likvideeriti. Selle asemele moodustati [[Jõhvi rajoon]], mille osaks ka Jõhvi vald sai.<ref name=":1">{{Netiviide|url=http://40.113.101.51/artikkel/j%C3%B5hvimaa|pealkiri=Jõhvi vald|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|aeg=detsember 2003|vaadatud=12.12.2021}}</ref> Jõhvi vald sai omavalitsusliku valla staatuse 7. juunil 1992.<ref name=":1" />. [[Jõhvi Linnavolikogu]] 13. aprilli [[2005]]. aasta otsusega liideti Jõhvi linn ja Jõhvi vald, mille asemele tekkis ühine [[omavalitsus]] Jõhvi vald<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/897365|pealkiri=Jõhvi valla ja Jõhvi linna ühinemisleping|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=13.04.2005|vaadatud=12.12.2021}}</ref>. == Loodus == [[Fail:Alutaguse forests.jpg|pisi|Alutaguse metsad]] Jõhvi vald asub [[Viru lavamaa]] maastikurajoonis. Valla lääneosa jääb [[Jõhvi kõrgustik|Jõhvi kõrgustikule]] ja valla ida- ja kaguosa jäävad [[Alutaguse madalik|Alutaguse madaliku]] koosseisu. Valla põhja- ja idaosas on põhiliselt suurte [[Soo|soode]] ja [[Mets|metsade]] ala, mis oli [[Jääaeg|jääaja]] lõppedes üle ujutatud. Pinnase aluskord on moodustatud [[Kristalliinsed moondekivimid|kristalliinsetest moondekivimitest]], mida pealiskorras katavad põhiliselt karbonaatsed [[Settekivim|settekivimid]], [[Ülemvend|Ülemvendi]], [[Kambrium|Kambriumi]] ja [[Ordoviitsium|Ordoviitsiumi]] settekivimid. [[Pinnakate|Kvaternaarisetete]] kiht on põhjaosas õhuke (1–2 meetrit) ja pakseneb lõuna suunal.<ref name=":1" /> Väärtuslikem maavara on [[põlevkivi]]: Jõhvi valla altkaevandatud osa on ligikaudu 70%.<ref>{{Netiviide|url=https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18529497/Seletuskiri.pdf/ba0d7ef0-5491-47aa-87af-a3a937872c43|pealkiri=Ida-Virumaa põlekvikikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering|vaadatud=12.12.2021}}</ref> [[Fail:Pühajõgi.jpg|pisi|Pühajõgi]] === Veekogud === '''Jõed''': [[Pühajõgi]], [[Kohtla jõgi]], [[Vasavere jõgi]], [[Rausvere jõgi]], [[Sanniku oja]].<ref name=":1" /> '''Looduslikud Järved''': [[Isandajärv]].<ref name=":1" /> === Looduskaitse === Piirkonnana on looduskaitse all [[Jõhvi park]] (31,4 ha), [[Jõhvi linnapark|Jõhvi linna park ja allee]] (41 ha; osa pargist jääb valla territooriumist väljapoole), [[Tammiku puiestee]] (2,6 ha) ja [[Pauliku Tammiku hiietammed|Tammiku hiietammed]] (4 ha; 8 puud).<ref name=":1" /> Üksikobjektidena on looduskaitse all [[Revino vaher]], [[Riia-Võhma tamm]] ja [[Peri rändrahn]].<ref name=":1" /> [[Fail:Tammiku järv.jpg|pisi|Tammiku järv]] === Tammiku hiis === [[Pauliku Tammiku hiietammed|Tammiku hiis]] asub Jõhvi vallas Pauliku külas, endise [[Tammiku kaevanduskompleks|Tammiku kaevanduskompleksist]] saja meetri kaugusel. Pärimus räägib, et hiis olevat ulatunud [[Kahula|Kahulast]] endise [[Tammiku mõis (Jõhvi)|Tammiku mõisani]], kusjuures eristada sai hiie kolme osa: Tamme-, Alguse- ehk Otsahiis, Kuusiku-, Kesk-, Salupea- ehk Saluhiis ning Lepa- ehk Lõpuhiis. Rahvajuttudes olla ka [[Kalevipoeg (tegelane)|Kalevipoeg]] ise tuulevarju otsides Tammiku hiies maganud.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.johvi.ee/et/tammiku-hiis|pealkiri=Tammiku hiis|vaadatud=12.12.2021}}</ref> [[1926]]. aastaks oli Tammiku mõisa ümbruses alles vaid kolm hõredat puudesalka ja [[1962]]. aastal oli säilinud 12 suurt [[Harilik tamm|hiietamme]], millest 2020. aastateks on alles kaheksa. Nimetatud [[pühapaik]] on [[looduskaitse]] all; seal on looduslik kõnnirada ja tutvustavad infostendid.<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide|url=https://www.huvikeskus.info/hiis/|pealkiri=Tammiku hiis|väljaanne=Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus}}</ref> == Sümboolika == {{Vaata|Jõhvi valla lipp|Jõhvi valla vapp}} [[Jõhvi valla lipp]] on täisnurkne [[riidelaid]], mille kõrguse ja laiuse suhe on 1:2. [[Lipp]] koosneb viiest ribast: äärtel ja keskel 1/7 laiused valged ribad, nende vahel 2/7 laiused rohelised ribad. Lipu normaalsuurus on 82,5x165 cm. Valla lipud lehvivad alaliselt nii [[Vallavalitsus|vallavalitsuse]] kui ka [[volikogu]] haldushoonete ees, ning need heisatakse ajutiselt valla [[Tähtpäev|tähtpäevade]] puhul.<ref name=":0" /> [[Jõhvi valla vapp]] on kilbikujuline. [[Vapp|Vapi]] välja alumine 2/3 on rohelise põhjaga, millel on paremalt vasakule vaatav kullavärvi [[Hirv|hirve]] sarvede ja kaelaga pea kujutis, suust väljaulatuva punase keelega. Vapi välja ülemisel 1/3 punase põhjaga osal on kujutatud kolme hõbedavärvilist kuuske. Vapi tänapäevane kujundus kinnitati Jõhvi linnavolikogu poolt 2. detsembril [[1938]].<ref name=":0" /> Valla sümboolika alla kuulub ka [[Vallavanem|vallavanema]] [[ametiraha]]. Ametiraha on [[Hõbe|hõbedast]] lülidega kett. Ametist lahkuv vallavanem annab alati ametiraha uuele vallavanemale. Seda kantakse valda esindades ja pidulikel üritustel.<ref name=":0" /> == Valla ajaleht == {{Vaata|Jõhvi Teataja}} Alates [[1992]]. aasta novembrist ilmub Jõhvi vallas üks kord kuus [[Jõhvi Teataja]]. Aastatel 1992–1995 ilmus Jõhvi Teataja 2–5 korda aastas. Teatajat annab välja [[Jõhvi Vallavalitsus]].<ref>{{Netiviide|url=http://www.ester.ee/record=b1072303*est|pealkiri=Jõhvi Teataja : Ida-Virumaa pealinna leht = Вестник Йыхви : газета столицы Ида-Вирумаа / Jõhvi Vallavalitsus|vaadatud=12.12.2021}}</ref> [[2021]]. aasta suvel kaaluti Jõhvi vallavolikogus vallalehe sulgemist, põhjenduseks vallalehes ilmuv liigne [[propaganda]].<ref>{{Netiviide|autor=Erik Kalda|url=https://pohjarannik.postimees.ee/7273640/johvi-vallaleht-tahetakse-kinni-panna|pealkiri=Jõhvi vallaleht tahetakse kinni panna|väljaanne=Põhjarannik|aeg=17.06.2021|vaadatud=12.12.2021}}</ref> == Eelarve == Jõhvi valla 2021. aasta vastuvõetud [[eelarve]] maht on 22,5 miljonit eurot, millest põhitegevuse tulud moodustasid 15,1 miljonit eurot ja ülejäänu jagunes investeerimistegevuse tulude, investeerimislaenu ja [[Likviidsed vahendid|likviidsete vahendite]] vahel. Suurim osa kuludest läheb haridusvaldkonda, kuhu paigutatakse 51,5% põhitegevuse kulude mahust.<ref>{{Netiviide|url=https://www.johvi.ee/eelarve-ja-majandusaasta-aruanded|pealkiri=Eelarve ja majandusaasta aruanded|vaadatud=12.12.2021}}</ref> == Haridus == [[Fail:Johvig peasissepaas.JPG|pisi|Jõhvi gümnaasiumi peasissepääs]] Jõhvi vallas tegutsevad [[Üldhariduskool|üldhariduskoolidest]] [[Jõhvi Põhikool]] ja [[Jõhvi Vene Põhikool]]. 2015. aastal alustas [[riigigümnaasium]]ina [[Jõhvi Gümnaasium]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.johvig.ee/|pealkiri=Jõhvi Gümnaasium|vaadatud=12.12.2021}}</ref>. [[Kutsekool|Kutsekoolidest]] tegutsevad Jõhvi vallas [[Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus]] (eesti ja vene õppekeeltega) ja [[Maridel|Juuksurite erakool Maridel]] (vene õppekeelega)<ref>{{Netiviide|url=https://www.johvi.ee/koolid|pealkiri=Koolid|väljaanne=Jõhvi valla koduleht|vaadatud=12.12.2021}}</ref>. Alates aastast 2021 tegutseb Jõhvis ka uudne iseõppel põhinev [[Jõhvi tehnoloogiakool|tehnoloogiakool]], mis annab [[Infotehnoloogia|IT]]-alast haridust<ref>{{Netiviide|autor=Maria Kottsova|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/93248099/uudne-johvi-tehnoloogiakool-alustab-oppijate-vastuvotmist-kohtade-arv-on-piiratud-kuidas-opilaste-valimine-toimub|pealkiri=Uudne Jõhvi tehnoloogiakool alustab õppijate vastuvõtmist. Kohtade arv on piiratud. Kuidas õpilaste valimine toimub?|väljaanne=Delfi ärileht|aeg=26.04.2021|vaadatud=12.12.2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://kood.tech/|pealkiri=Kood/Jõhvi|vaadatud=12.12.2021}}</ref>. Jõhvi vallas haldab lasteaedasid juriidiline ühendus [[Jõhvi Lasteaiad]], mille alla kuuluvad lasteaiad [[Lasteaed Pillerkaar|Pillerkaar]], [[Lasteaed sipsik|Sipsik]] ja [[Lasteaed Kalevipoeg|Kalevipoeg]]<ref>{{Netiviide|url=https://johvila.edu.ee/|pealkiri=Jõhvi lasteaiad|vaadatud=12.12.2021}}</ref>. Jõhvi vallas on registreeritud kaks [[raamatukogu]]: [[Jõhvi Keskraamatukogu]] ja [[Tammiku raamatukogu]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.johvi.ee/raamatukogud|pealkiri=Jõhvi valla raamatukogud|väljaanne=Jõhvi valla koduleht|vaadatud=12.12.2021}}</ref>. Jõhvi vallas on mitmekesised võimalused huviharidusega tegelemiseks. Vallas töötab nii [[Jõhvi Kunstikool]], [[Jõhvi muusikakool]] kui ka [[Jõhvi Spordikool]]. Kõikides huviharidusasutustes on õppetöö korraldatud nii eesti kui ka vene keeles.<ref>{{Netiviide|url=https://www.johvi.ee/huviharidus|pealkiri=Jõhvi valla huviharidus|väljaanne=Jõhvi valla koduleht|vaadatud=12.12.2021}}</ref> == Kultuur == [[Fail:Jõhvi Central Library.JPG|vasakul|pisi|Jõhvi keskraamatukogu]] Jõhvi valla kultuuriasutused moodustavad võrgustiku, mille eesmärgiks on kultuurielu edendamine ja mitmekesistamine. Valla keskne kultuuriasutus on [[Jõhvi kultuuri- ja huvikeskus]], mis ühendab endas huvikeskuse ja linnagalerii, [[Tammiku rahvamaja]], [[Jõhvi seltsimaja]], noortekeskuse ning teadus- ja loomemaja. Iseseisvate organisatsioonidena tegutsevad rahvakultuurikollektiivid, seltsid ja ühendused töötavad [[Jõhvi seltsimaja]]s, Tammiku rahvamajas, üldharidus- ning huvikoolide ruumides ning valla külaseltside majades.<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.johvi.ee/kultuuriasutused-ja-uhendused|pealkiri=Kultuuriasutused ja -ühendused|väljaanne=Jõhvi valla koduleht|vaadatud=12.12.2021}}</ref> Jõhvi valla seltsid ja ühendused on [[Teater Tuuleveski]], [[Jõhvi Rahvatantsuselts Gevi]], [[Jõhvi PÜ naisansambel Elulõng]], [[Käsitööring Nobenäpp|Jõhvi PÜ Käsitööring Nobenäpp]], [[Jõhvi Pensionäride Ühendus]], [[Jõhvi PÜ memmede tantsurühm Värten]], [[Tammiku segaansambel]], [[Tammiku Külaselts]], [[Kirderanniku koor]], [[Jõhvi Muuseumi Selts]] jt.<ref name=":2" /> [[Jõhvi kindluskiriku muuseum]] on näitusesaal, mis asub [[Jõhvi Mihkli kirik]]u altarialustes võlvkeldrites, mida ülakirikuga ühendavad kitsad müürikäigud. Muuseumis eksponeeritakse [[Jäbara kalmed|Jäbara kalmetest]] leitud Eesti vanimaid raudesemeid. Kiriku krüpt-kabel on kohandatud ka kontserdipaigaks.<ref>{{Netiviide|url=http://johvimuuseum.ee/|pealkiri=Jõhvi muuseum|vaadatud=12.12.2021}}</ref> Jõhvi vallas on 9 [[arheoloogiamälestis|arheoloogia-]], 6 [[arhitektuurimälestis|arhitektuuri-]] ja 2 [[ajaloomälestis]]t<ref name=":1" />. == Arhitektuur == [[Fail:Jõhvi Mihkli kirik vallikraaviga (2).JPG|pisi|Jõhvi Mihkli kirik]] Jõhvi kõige vanem säilinud hoone on [[Jõhvi Mihkli kirik]], mis pärineb [[14. sajandist]]. Muu kaugetest aegadest jutustav arhitektuur pole linnas säilinud. Ajaloo iroonia on selles, et suurem osa linna südamest hävis [[1943]]. aasta augustis [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal ja põleng sai alguse just kirikust. Seda on nimetatud ka Eestis [[20. sajand|20. sajandi]] üheks suuremaks tulekahjuks, mille käigus oli Jõhvi vanim ja tähtsaim tänav ligemale kilomeetri pikkuselt lagedaks põlenud.<ref>{{Netiviide|url=https://luxexpress.eu/stories/johvi-vaatamisvaarsused|pealkiri=Jõhvi vaatamisväärsused|vaadatud=12.12.2021}}</ref> [[Fail:Jõhvi Stalinistlik jaamahoone.jpg|pisi|Jõhvi jaamahoone]] [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi raudteejaama]] hoone on [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistliku]] klassitsismi stiilis [[kultuurimälestis]]. See rajati [[1951]]. aastal, kuid 2020. aastate seisuga seisab hoone tühjalt ning on hakanud lagunema.<ref>{{Netiviide|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=1461|pealkiri=Jõhvi raudteejaama hoone|väljaanne=Kultuurimälestiste register|vaadatud=12.12.2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://register.muinas.ee/file/architecture/1461.pdf|pealkiri=Jõhvi raudteejaam, hoone dokumenteerimine|väljaanne=Eesti XX sajandi (1870–1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs|vaadatud=12.12.2021}}</ref> Vanemad arhitektuurilised vaatamisväärsused on ka [[Jõhvi stalinistlikud linnaosad]] ning keskväljaku äärne [[Jõhvi Maavalitsuse hoone|maavalitsuse hoone]].<ref>{{Netiviide|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=1464|pealkiri=Jõhvi stalinistlikud linnaosad|väljaanne=Kultuurimälestiste register|vaadatud=12.12.2021}}</ref> Uuemat arhitektuuri saab näha [[Jõhvi kontserdimaja]] vaadates, mis ehitati [[2005]]. aastal. Hoone arhitektid on [[Ra Luhse]] ja [[Tanel Tuhal]]. Jõhvi kontserdimaja ajalugu ulatub lausa [[1491]]. aastasse. Praeguse moodsa kontserdimaja asemel laius kunagi [[Historitsism|historitsistlikus]] stiilis [[Jõhvi mõis]], mille hooneid ümbritses avar park. Veel tänapäevalgi asub kontserdimaja kõrval park, mis annab aimu mõisa kunagisest hiilgusest.<ref>{{Netiviide|url=https://johvi.concert.ee/info/|pealkiri=Jõhvi kontserdimaja: meist|vaadatud=12.12.2021}}</ref> 2022. aasta suvel peaks valmima Jõhvi põhikooli uus maja. Koolimaja ehitatakse arhitektuurikonkursi võitnud büroo [[Arhitektuuribüroo Kauss|Kauss]] töö “Tujukuju” projekti järgi.<ref>{{Netiviide|url=https://johvipk.edu.ee/virtuaaltuur|pealkiri=Jõhvi Põhikool: Virtuaaltuur 2022|vaadatud=12.12.2021}}</ref> == Religioon == [[Fail:Jõhvi Issanda Ristimise kirik 02.JPG|vasakul|pisi|Jõhvi Issanda Ristimise kirik]] Jõhvi valla haldusalas asub kaks kirikut: [[Jõhvi kirik|Jõhvi Mihkli kirik]] ja [[Jõhvi Issanda Ristimise kirik]]. Jõhvi Mihkli kirik on Eesti suurim ühelööviline kirik. Pühakoda on tõenäoliselt rajatud 14. sajandi keskel. Oma praeguse välimuse sai kirik aastal 1728, mil kirikule paigaldati torn. Kirik on hävinenud või saanud kahjustada [[Liivi sõda|Liivi sõjas]], [[Põhjasõda|põhjasõjas]] ja viimati [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] päevil.<ref>{{Netiviide|url=https://johvi.eelk.ee/kirik/|pealkiri=Jõhvi Mihkli kogudus: kirik|vaadatud=12.12.2021}}</ref> Jõhvi Issanda Ristimise kirik ehitati aastal [[1895]]. Aastatel 1950–1957 teenis [[Aleksius II|Aleksei Ridiger]] Jõhvi Issanda Ristimise kirikus esipreestrina. Aastal [[1990]] sai temast [[Vene Õigeusu Kirik|Vene Õigeusu Kiriku]] [[Moskva]] ja kogu [[Venemaa]] [[patriarh]].<ref>{{Netiviide|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5hvi_issanda_ristimise_kirik1|pealkiri=Jõhvi Issanda Ristimise kirik|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|vaadatud=12.12.2021}}</ref> == Sport == [[Fail:Jõhvi linnastaadion tribuna.jpg|pisi|Jõhvi linnastaadion]] Jõhvi valla kõige olulisem spordiobjekt on [[Jõhvi spordihall|Jõhvi Spordihall]], kus tegutseb arvukalt erinevaid spordiklubisid. Spordihall võeti kasutusele [[2009]]. aastal ja seal korraldatakse iga-aastaselt erinevaid spordivõistlusi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.johvi.ee/spordirajatised|pealkiri=Jõhvi spordirajatised|väljaanne=Jõhvi valla koduleht|vaadatud=12.12.2021}}</ref> Lisaks spordihallile on Jõhvis ka [[Jõhvi Spordikooli ujula]] ja ka [[Jõhvi linnastaadion|Jõhvi linna jalgpalliväljak]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.johvisport.ee/et/spordihalli-kasutamine-0|pealkiri=Spordihalli kasutamine|väljaanne=Jõhvi Spordikooli koduleht|vaadatud=12.12.2021}}</ref>. Juba aastaid planeeritakse Jõhvi ka [[Jäähall|jäähalli]] ehitamist<ref>{{Netiviide|autor=Erik Kalda|url=https://pohjarannik.postimees.ee/7205353/johvi-volikogu-kiitis-heaks-jaahalli-rajamise-uude-kohta|pealkiri=Jõhvi volikogu kiitis heaks jäähalli rajamise uude kohta|väljaanne=Põhjarannik|aeg=20.03.2021|vaadatud=12.12.2021}}</ref>. Jõhvi vallas on kolm [[Jõulinnak|jõulinnakut]]: Jõhvi Edise jõulinnak, Jõhvi linnapargi jõulinnak ja Jõhvi Vene Põhikooli jõulinnak. Vallas saab kehakultuuriga tegelda Jõhvi linnapargi terviserajal ja Jõhvi discgolfi pargis.<ref>{{Netiviide|url=https://www.johvi.ee/teenused-ja-blanketid2|pealkiri=Jõhvi valla spordiväljakud|vaadatud=12.12.2021}}</ref>[[Fail:100 aastat jõhvi jalgpalli (2022 a.).jpg|vasakul|pisi|Monument "Sada aastat Jõhvi jalgpalli"]] 2020. aastast tegutseb Jõhvis [[Jõhvi jalgpallimuuseum]], mis avati [[Jõhvi jalgpalliklubi Phoenix]] eestvedamisel ja algatusel. Muuseumis on eksponeeritud jalgpalliga seotud atribuutika: karikad, medalid jpm.<ref>{{Netiviide|url=https://jalgpall.ee/ejl/uudised/johvis-avati-jalgpallimuuseum-n16910?siteacc=ejl|pealkiri=Jõhvis avati jalgpallimuuseum|väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit|vaadatud=12.12.2021}}</ref> == Turvalisus == Jõhvi vallas Jõhvi linnakus paiknevad [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] koosseisu kuuluvad [[Viru jalaväepataljon]] ja [[Kalevi jalaväepataljon]]. Viru jalaväepataljonis toimub väljaõpe peamiselt jalaväe õppesuunal, mille koosseisu kuuluvad kõik jalaväe tehnilised erialad (laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed jne) ning sõidukijuhid. Pataljoni ajalugu ulatub aastani 1917, mil loodi 4. jalaväerügement.<ref>{{Netiviide|url=https://mil.ee/uksused/maavagi/1-jalavaebrigaad/viru-jalavaepataljon/valjaope/|pealkiri=Viru jalaväepataljon|vaadatud=12.12.2021}}</ref> [[Fail:Viru vangla 2019.jpg|pisi|Viru vangla]] Kalevi jalaväepataljon on loodud [[Eesti Spordiselts Kalev|ESS Kalevi]] liikmetest aastal 1918. Pataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi<ref>{{Netiviide|url=https://mil.ee/uksused/maavagi/1-jalavaebrigaad/kalevi-jalavaepataljon/|pealkiri=Kalevi jalaväepataljon|vaadatud=12.12.2021}}</ref>. Kalevi jalaväepataljoni väljaõppes on võimalik spetsialiseeruda järgmistele erialadele: jalaväe jaoülem, jalaväelane, soomukijuht, sihtur, kuulipildur, tankitõrjuja, täpsuslaskur<ref>{{Netiviide|url=https://mil.ee/uksused/maavagi/1-jalavaebrigaad/kalevi-jalavaepataljon/teadmiseks-ajateenistusse-astujale/|pealkiri=Teadmiseks ajateenistusse astujale}}</ref>. [[Viru Vangla]] hooned valmisid 2008. aastal Jõhvi idapiiril. Viru vangla on esimene vangla, kus kõik territooriumil asuvad hooned on turvalisuse suurendamiseks omavahel ühendatud kinniste ühendusteedega. 2021. aasta 6. detsembri seisuga oli vanglas 641 vangi.<ref>{{Netiviide|url=https://www.vangla.ee/et/asutused/viru-vangla|pealkiri=Viru vangla|vaadatud=12.12.2021}}</ref> Jõhvi vallas asub ka [[Ida prefektuur]], mis on üks neljast [[Politsei- ja Piirivalveamet|Politsei- ja Piirivalveameti]] kohalikust täidesaatva riigivõimu volitusi omavast allüksusest. Prefektuur moodustati 2010. aastal, mil liideti [[Ida Politseiprefektuur]] ja [[Kirde Piirivalvepiirkond]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13222719|pealkiri=Ida prefektuuri põhimäärus|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=30.09.2009|vaadatud=12.12.2021}}</ref> == Juhtimine == [[Fail:Mayor of Mustvee Max Kaur.jpg|pisi|Max Kaur, Jõhvi valla vallavanem 2019–2020]] Vallas töötavad nii vallavolikogu kui ka volikogu moodustatud vallavalitsus.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|url=https://www.johvi.ee/endised-omavalitsusjuhid|pealkiri=Jõhvi endised omavalitsusjuhid|väljaanne=Jõhvi valla koduleht|vaadatud=12.12.2021}}</ref> === Vallavanemad ja linnapead === {| class="wikitable" |[[Voldemar Härma]] |1939–1940 |linnapea |- |[[Aavo Keerme]] |1991–2005 |linnapea |- |[[Tauno Võhmar]] |2005–2014 |vallavanem |- |[[Aivar Surva]] |2014–2016 |vallavanem |- |[[Eduard East]] |2016–2017 |vallavanem |- |[[Aleksei Naumkin]] |2017–2018 |vallavanem |- |[[Martin Repinski]] |2018–2019 |vallavanem |- |[[Max Kaur]] |2019–2020 |vallavanem |- |[[Jüri Konrad]] |2020–2021 |vallavanem |- |[[Maris Toomel]] |2021 – |vallavanem |} ==Sõpruslinnad == [[Fail:Kingisepp.JPG|pisi|Kingissepp Venemaal]] [[Fail:Kirkegata Skien sett mot fjorden fra kirkebakken Skien kirke.jpg|pisi|Skien Norras]] Jõhvi valla sõpruslinnad on<ref name="aruanne 2017" /> *[[Loimaa linn|Loimaa]] – Soome, 1997 *[[Uddevalla]] – Rootsi, 1997 *[[Kingissepp]] – Venemaa, 1999 *[[Thisted]] – Taani, 2000 *[[Skien]] – Norra, 2003 *[[Olecko]] – Poola, 2006 *[[Postavõ]] – Valgevene, 2008 *[[Gorodnja]] – Ukraina, 2011 *[[Krasnenkaja Retska]] – Venemaa, 2016 == Jõhvi silmapaistvad isikud == [[Fail:Eduard Bornhöhe 1900.jpg|pisi|Eduard Bornhöhe]] [[Rakvere]] lähistelt pärit kirjanik [[Eduard Bornhöhe]] on nii elanud kui ka töötanud Jõhvis, kus teenis raha [[Eesistuja|kohtu eesistujana]]<ref>{{Netiviide|url=https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=41&table=Persons|pealkiri=Eduard Bornhöhe|väljaanne=Kreutzwaldi sajand: Eesti kultuurilooline veeb|vaadatud=12.12.2021}}</ref>. Jõhvis valitakse [[aukodanik]]ke, kellele kingitakse aukodaniku rinnamärk. Jõhvi aukodanikeks on valitud<ref>{{Netiviide|url=https://www.johvi.ee/et/valla-aukodanikud|pealkiri=Valla aukodanikud|väljaanne=Jõhvi valla koduleht|vaadatud=12.12.2021}}</ref>: * 1998 – [[Harald Rooks]] * 2002 – [[Väino Viilup]] * 2003 – [[Helju Tori]] * 2004 – [[Endla Jaanus]] * 2007 – [[Margarita Ostroumova]] * 2008 – [[Gale Popova]] * 2008 – [[Lembit Kiisma]] * 2009 – [[Eugen Vaher]] * 2010 – [[Viktor Nikolai]] * 2011 – [[Priidik Kippar]] * 2012 – [[Peeter Kaldur]] * 2013 – [[Aavo Keerme]] * 2013 – [[Endel Paap]] * 2015 – [[Vallo Reimaa]] * 2016 – [[Sirje Koitmets]] * 2018 – [[Voldemar Berelkovski]] 2019. aastast antakse silmapaistvatele isikutele [[Jõhvi raemedal]]. Seniste kavaleride hulgas on olnud nii ettevõtjaid, kunstnikke kui ka meditsiinitöötajaid.<ref>{{Netiviide|url=https://www.johvi.ee/et/johvi-raemedali-kavalerid|pealkiri=Jõhvi raemedali kavalerid|vaadatud=12.12.2021}}</ref> == Pilte == <gallery> Fail:Johvi estonia.jpg|Jõhvi linn Fail:Jõhvi prominade.jpg|Jõhvi promenaad Fail:Jõhvi endine postijaam.jpg|Jõhvi endine postijaam Fail:Tammiku mõisa peahoone.jpg|Tammiku mõisa peahoone </gallery> == Vaata ka == *[[Jõhvi Teataja]] *[[Alutaguse kihelkond]] *[[Jõhvi kihelkond]] *[[Jõhvi külanõukogu]] *[[Jõhvi maakond]] *[[Viru kaevandus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="aruanne 2017">[https://www.johvi.ee/documents/20266938/20732105/johvivv_aastaaruanne_2017.pdf/2f1d34a4-e6bb-4428-97a9-bb864abae061 Jõhvi valla konsolideerimisgrupi 2017. aasta majandusaasta aruanne]</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Jõhvi Parish}} *[https://www.johvi.ee/ Jõhvi valla koduleht] *[[Põhjarannik (ajaleht)|Põhjarannik]]: "Otse eetris ropendanud [[Ilona Kaldre|Jõhvi valla suhtekorraldaja]]: [https://pohjarannik.postimees.ee/7149267/otse-eetris-ropendanud-johvi-valla-suhtekorraldaja-eesti-on-politseiriik-ja-johvi-pommiauk?_ga=2.46671460.272018637.1610347992-2128452655.1598359665 "Eesti on politseiriik ja Jõhvi pommiauk"]" (07.01.2021) *[https://www.riigiteataja.ee/akt/428062014028 Avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded Jõhvi vallas] {{Ida-Virumaa}} {{koord |NS=59.366667 |EW=27.416667 |type=city |region=EE-44}} [[Kategooria:Ida-Viru maakonna vallad]] [[Kategooria:Jõhvi vald| ]] kaebzg63y0gr8y0olyvp8hdh3esc62c 0 29606 6165792 6139161 2022-07-22T18:58:20Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{Mägi | Nimi = K2 | Pilt = K2-big.jpg | Pildiallkiri = K2 suvel | Kõrgus = 8611 m | Asukoht = [[Aasia]] ([[Hiina]]/[[Pakistan]]) | Mäeahelik = [[Karakoram]] | Esmavallutamine = [[31. juuli]] [[1954]] | Laiuskoordinaat = 35/52/57/N | Pikkuskoordinaat = 76/30/48/E | Tüüp = | Asendikaart = Hiina }} [[Fail:World's first ski descent of K2 with Andrzej Bargiel.webm|pisi|[[Andrzej Bargiel]] ronis ilma lisahapnikuta [[K2]] tippu ning oli esimene, kes sealt suuskadel laskus. 8-kilomeetrisele laskumisele kulus seitse tundi.]] '''K2''' (ka ''Godwin Austeni mägi'' ja ''Chhogori'') on mägi [[Aasia]]s [[Karakoram]]is [[Hiina]] ja [[Pakistan]]i piiril, viimase kõrgeim tipp, maailmas [[Džomolungma]] järel teine. Asub raskesti ligipääsetavas ja inimeluks kõlbmatus paikkonnas. Orgudest pole teda näha, sest teda varjavad ümbritsevad madalamad tipud. Kõrgus 8611 meetrit. [[6. märts]]il [[1987]] teatasid uudisteagentuurid, et [[Tehissatelliit|tehissateliidi]] abil tehtud K2 [[Mäetipp|mäetipu]] mõõdistused näitasid, et K2 kõrgus jääb vahemikku 8858–8908 m. See aga tähendas, et tegemist on kõrgeima mäega maailmas. Uurimisgruppi juhtis [[USA]] astronoom [[George Wallerstein]]. [[13. august]]il lükkasid [[Hiina]] topograafid need mõõdistustulemused ümber. Nad said kordusmõõtmisel Džomolungma kõrguseks 8848 ja K2 kõrguseks 8611 m.<ref name="segodnya" /><ref name="chinatown" /> ==Tõusud K2 tippu== Esimestena tõusid K2 tippu [[1954]]. aastal [[Itaalia]] ekspeditsiooni liikmed [[Lino Lacedelli]] ja [[Achille Compagnoni]]. Alles 1977. aastal õnnestus [[Jaapan]]i ekspeditsioonil korrata [[Itaallased|itaallaste]] saavutust. Tippu jõudis seongupaar [[Ichiro Yoshizawa]] ja [[pakistanlased|pakistanlane]] [[Ashraf Aman]]. Ekspeditsiooni oli kaasatud 1500 kohalikku pakistanlastest pakikandjat. 1978. aastal käis tipus neli [[Ameeriklased|ameeriklast]]. 1979. aastal tõusis tippu tolle aja edukaim alpinist [[Reinhold Messner]], kelle jaoks oli see viies tipputõus [[Kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelisele]] (rohkem kui kellelgi teisel). Naisalpinistidest jõudis esimesena K2 tippu 1986. aastal [[Poolakad|poolatar]] [[Wanda Rutkiewicz]]. [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] alpinistid tõusid esmakordselt tippu 1992. aastal. Tuntuim [[USA]] alpinist [[Ed Viesturs]] käis tipus 1992. aastal, [[Soome]] tuntuim alpinist [[Veikka Gustafsson]] 1994. aastal. [[Venelased|Vene]] päritolu tippalpinistid [[Anatoli Bukrejev]] ja [[Deniss Urubko]] ronisid tippu vastavalt 1993. aastal ja 2007. aastal. 2012. aastal juhtis edukalt lõppenud rahvusvahelist ekspeditsiooni K2-le noor [[šerpa]] alpinist [[Chhang Dawa Sherpa]]. 2014. aastal korraldas [[Ameeriklased|ameerika]] [[mägigiid]] [[Garrett Madison]] ajaloo esimese kommertsekspeditsiooni K2 tippu<ref name="eks"/>. Ohvriterikkaim päev mäe K2 ajaloos oli 1. august 2008, mil hukkus 11 alpinisti rahvusvahelisest ekspeditsioonist. Õnnetuse põhjustas murduv jääkamakas, mis kiskus lahti 8200 meetri kõrgusel, järsul Pudelikaela-nimelisele nõlvale pandud turvaköied<ref name="epl"/>. [[Pilt:Andras Kaasik.jpg|pisi|left|150px|<small>Esimese [[Eestlased|eestlasena]], tõenäoliselt ka esimese [[Baltimaad|baltlasena]], tõusis [[Andras Kaasik]] K2 tippu (2018). [[Jaan Künnap]]i foto</small>]] K2 tipputõusude ajaloos kõige edukam hooaeg oli 2018. aastal, kui ainuüksi kahe järjestikuse juulipäeva jooksul käis tipus 63 mägironijat. 21. juulil tõusis tippu 31 ja 22. juulil 32 alpinisti (teiste seas [[Eesti]] alpinist [[Andras Kaasik]]<ref name="pos"/>). Esimese alpinistina maailmas laskus K2 tipult baaslaagrisse [[suusk]]adel 22. juulil [[Poolakad|poola]] alpinist [[Andrzej Bargiel]].<ref name="spo21"/><ref name="spo23"/> Pärast seda on tipuskäijate koguarv tõusnud 466-ni<ref name="spo23"/>. 2015. aasta seisuga on K2 tippu jõudmiseks läbitud 10 erineval marsruudil. === Baltimaade alpinistide tipputõusud === *2018 – [[Andras Kaasik]], [[Eesti]] (tipus 22. juulil 2018)<ref name="pos" /> *2022 – [[Krisli Melesk]], Eesti (tipus 22. juulil 2022)<ref>[https://menu.err.ee/1608664375/esimene-eestlanna-joudis-maailma-koige-ohtlikuma-mae-k2-tippu "Esimene eestlanna jõudis maailma kõige ohtlikuma mäe K2 tippu"] ERR menu, 22. juuli 2022</ref> ==Alpinistid, kes tõusnud Džomolungma ja K2 tippu== [[Pilt:Reinhold Messner 4.jpg|pisi|150px|<small>[[Reinhold Messner]], esimene, kes tõusis kahe kõrgema mäe tippu. [[Jaan Künnap]]i foto</small>]] Neid alpiniste, kes on tõunud maailma kahe kõrgema mäe ([[Džomolungma]] ja K2) tippu, on umbes 200 inimest (2018. aasta juuli seisuga).<ref name="spo"/> Nende seas [[Eesti]] alpinistid [[Andras Kaasik]] (2018) ja [[Krisli Melesk]] (2022). Esimene, kes käis mõlemas tipus oli [[Reinhold Messner]] ([[Everest]], 1978; K2, 1979). Järgmisel aastal sai sellega hakkama [[Jaapanlased|jaapanlane]] [[Tsuneo Shigehiro]] (1980) ning 1983. aastal lisandusid nimekirja [[Ameeriklased|ameeriklane]] [[Louis Reichardt]] ja kolm jaapanlast. 9. alpinistina tõusis mõlema mäe tippu [[Poolakad|poolatar]] [[Wanda Rutkiewicz]] (1986). 2010. aasta mai seisuga oli prestiižses nimekirjas 148 mägironijat.<ref name="ers"/> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="pos">[https://www.postimees.ee/5904246/andras-kaasik-joudis-esimese-eestlasena-maailma-uhe-ohtlikuma-ja-korgema-mae-tippu Andras Kaasik jõudis esimese eestlasena maailma ühe ohtlikuma ja kõrgema mäe tippu]. postimees.ee, 22. juuli 2018</ref> <ref name="segodnya">[http://www.segodnya.ua/world/55-let-nazad-alpinicty-vpervye-vzoshli-na-everect.html 55 лет назад альпинисты впервые взошли на Эверест]. segodnya.ua</ref> <ref name="chinatown">[http://ww.chinatown-online.com/china/facts/worldmost/worldmost.htm Facts about China: World and Asia Records]. chinatown-online.com</ref> <ref name="epl">[http://epl.delfi.ee/news/valismaa/err-pakistani-magedes-hukkus-uheksa-alpinisti?id=51137834 ERR: Pakistani mägedes hukkus üheksa alpinisti]. epl.delfi.ee, 3. august 2008</ref> <ref name="eks">[http://ekspress.delfi.ee/kuum/eestlane-andras-kaasik-on-teel-maailma-uhe-ohtlikuma-ja-korgema-mae-tippu?id=82891147 Eestlane Andras Kaasik on teel maailma ühe ohtlikuma mäe K2 tippu]. ekspress.delfi.ee, 2. juuli 2018</ref> <ref name="spo21">[https://4sport.ua/news?id=30153 Рекорд на восьмитысячнике К2: 21 июля на вершину поднялся 31 альпинист!]. 4sport.ua, 21. juuli 2018</ref> <ref name="spo23">[https://4sport.ua/news?id=30164 Успех и трагедия на восьмитысячнике К2]. 4sport.ua, 23. juuli 2018</ref> <ref name="ers">[http://www.8000ers.com/cms/download.html?func=startdown&id=156 Climbers – First 2. Download. PDF]. 8000ers.com</ref> <ref name="spo">[https://4sport.ua/articles?id=25671 Почему К2 никогда не станет новым Эверестом]. 4sport.ua</ref> }} [[Kategooria:Kaheksatuhandelised]] [[Kategooria:Hiina mäed]] [[Kategooria:Pakistani mäed]] [[Kategooria:Riikide kõrgeimad tipud]] [[Kategooria:Karakoram]] qj5fame7i217siokjm6993ewhgh34yo 0 31896 6165529 6165416 2022-07-22T12:43:19Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki <table border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" align="right" style="margin-left:0.5em;" width="300px"> <caption><font size="+1">'''Suomen kuningaskunta<br>Konungariket Finland<br> Soome Kuningriik'''</font></caption> <tr><td style="background:#efefef;" align="center" colspan="2"> <table border="0" cellpadding="2" cellspacing="0"> <tr><td align="center" width="140px"><br>[[Pilt:Flag of Finland (state).svg|150px|border|Soome lipp]]<br><br>'''[[Soome lipp]]''' </td> <td align="center" width="140px">[[Pilt:Coat of arms of Finland.svg|100px|Soome vapp]]<br>'''[[Soome vapp]]'''</td></tr> </table></td></tr> <!----> <tr><td>[[Riigikeeled]]</td><td>[[soome keel|soome]] ja [[rootsi keel|rootsi]]</td></tr> <tr><td>[[Pealinn]]</td><td>[[Helsingi]]</td></tr> <tr><td>[[Kuningas]]</td><td>[[Väinö I|Kaarle Fredrik]]</td></tr> <tr><td>[[Soome riigipeade loend|Riigihoidja]]</td><td>[[Pehr Evind Svinhufvud]], [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]]</td></tr> <tr><td>[[Iseseisvus]]</td><td>[[9. oktoober]] [[1918]]</td></tr> <tr><td>[[Rahaühik]]</td><td>[[Soome mark]]</td></tr> <tr><td>[[Riigihümn]]</td><td>[[Maamme (Vårt land)]]</td></tr> </table> [[File:King of Finland's crown.jpg|pisi|Soome kuningale mõeldud kroon. Kasutamata, hoiul [[Kemi vääriskivigalerii]]s.]] '''Soome Kuningriik''' ([[soome keel|soome]] ''Suomen kuningaskunta'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Konungariket Finland'') oli riik [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopas]] [[Rootsi]] ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel [[9. oktoober|9. oktoobrist]] [[14. detsember|14. detsembrini]] [[1918]]. Piirnes idas Nõukogude Venemaaga, läänes Rootsi (586 km piiri) ja põhjas [[Norra]]ga. Soome [[Eduskunta|parlament]] valis {{kas|[[8. oktoober|8. oktoobril]]}} [[1918]] kuningaks Hessen-Kasseli maakrahvi Friedrich Wilhelmi poja [[Kaarle I|Friedrich Karl]]i, kes oli abielus Saksa keiser [[Wilhelm II]] õe Margarethega. Valimisdokumentides nimetatakse teda soomepäraselt Fredrik Kaarleks. Ajalehtedes ja kirjanduses on kuningat nimetatud ka Väinö I-ks, kuid see on pärit [[Olli]] pseudonüümi all esinenud Väinö Nuorteva följetonist kaasaegses ajalehes. Kuninga valimise korraldas parlament [[Soome suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigi]] valitsemise aluseks olnud [[Rootsi]] [http://sv.wikisource.org/wiki/Regeringsform_1772#.C2.A7_38. 1772. aasta põhiseaduse paragrahvi 38 järgi], mille kohaselt peab [[Riigipäev (Rootsi seisuste esindus)|Riigipäev]] pärast valitsejasoo väljasuremist uue kuninga valima. Siiski polnud 1772. aasta põhiseaduse kehtivuse kohta 1918. aasta sügisel Soomes üksmeelt: [[1917]]. aastal – enne [[Soome kodusõda|kodusõda]] – kuulutati Soome iseseisvaks vabariigina, monarhistlikud vaated said Soome poliitikute hulgas populaarseks pärast kodusõda. Vabariiklased, nende hulgas kõik sotsiaaldemokraadid, boikoteerisid kuninga valimist. Kui Saksamaa oli [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] lüüa saanud, loobus Friedrich Karl [[16. detsember|16. detsembril]] [[1918]] kuninga tiitlist ja pretensioonidest troonile. Soome ainus valitud kuningas jäi kroonimata ega jõudnud Soome pinnale. Soome kuningriik ei jäänud kuigi kauaks kestma, kuna see oli seotud riigi Saksa-meelse välispoliitikaga. Saksa suuna lõpu üks märk Soome poliitikas oli kindral [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]]i valimine riigihoidjaks [[12. detsember|12. detsembril]] 1918, kui [[eduskund]] riigihoidja [[Pehr Evind Svinhufvud]]i tagasiastumispalve rahuldas. Riigihoidja Mannerheim kinnitas [[17. juuli]]l [[1919]] Soome uue, vabariikliku põhiseaduse, mille eduskund oli võtnud vastu [[21. juuni]]l 1919. == Vaata ka == *[[Soome Demokraatlik Vabariik]] *[[Soome|Soome Vabariik]] [[Kategooria:Soome ajaloolised riigid]] cqjz509gdr4eyus4ufj2eof2sghtyg1 6166024 6165529 2022-07-23T09:08:20Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki <table border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" align="right" style="margin-left:0.5em;" width="300px"> <caption><font size="+1">'''Suomen kuningaskunta<br>Konungariket Finland<br> Soome Kuningriik'''</font></caption> <tr><td style="background:#efefef;" align="center" colspan="2"> <table border="0" cellpadding="2" cellspacing="0"> <tr><td align="center" width="140px"><br>[[Pilt:Flag of Finland (state).svg|150px|border|Soome lipp]]<br><br>'''[[Soome lipp]]''' </td> <td align="center" width="140px">[[Pilt:Coat of arms of Finland.svg|100px|Soome vapp]]<br>'''[[Soome vapp]]'''</td></tr> </table></td></tr> <!----> <tr><td>[[Riigikeeled]]</td><td>[[soome keel|soome]] ja [[rootsi keel|rootsi]]</td></tr> <tr><td>[[Pealinn]]</td><td>[[Helsingi]]</td></tr> <tr><td>[[Kuningas]]</td><td>[[Väinö I|Kaarle Fredrik]]</td></tr> <tr><td>[[Soome riigipeade loend|Riigihoidja]]</td><td>[[Pehr Evind Svinhufvud]], [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]]</td></tr> <tr><td>[[Iseseisvus]]</td><td>[[9. oktoober]] [[1918]]</td></tr> <tr><td>[[Rahaühik]]</td><td>[[Soome mark]]</td></tr> <tr><td>[[Riigihümn]]</td><td>[[Maamme (Vårt land)]]</td></tr> </table> [[File:King of Finland's crown.jpg|pisi|Soome kuningale mõeldud kroon. Kasutamata, hoiul [[Kemi vääriskivigalerii]]s.]] '''Soome Kuningriik''' ([[soome keel|soome]] ''Suomen kuningaskunta'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Konungariket Finland'') oli riik [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopas]] [[Rootsi]] ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel [[9. oktoober|9. oktoobrist]] [[14. detsember|14. detsembrini]] [[1918]]. Piirnes idas Nõukogude Venemaaga, läänes Rootsi (586 km piiri) ja põhjas [[Norra]]ga. Soome [[Eduskunta|parlament]] valis {{kas|[[8. oktoober|8. oktoobril]]}} [[1918]] kuningaks Hessen-Kasseli maakrahvi Friedrich Wilhelmi poja [[Kaarle I|Friedrich Karl]]i, kes oli abielus Saksa keiser [[Wilhelm II]] õe Margarethega. Valimisdokumentides nimetatakse teda soomepäraselt Fredrik Kaarleks. Ajalehtedes ja kirjanduses on kuningat nimetatud ka Väinö I-ks, kuid see on pärit [[Olli]] pseudonüümi all esinenud Väinö Nuorteva följetonist kaasaegses ajalehes. Kuninga valimise korraldas parlament [[Soome suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigi]] valitsemise aluseks olnud [[Rootsi]] [http://sv.wikisource.org/wiki/Regeringsform_1772#.C2.A7_38. 1772. aasta põhiseaduse paragrahvi 38 järgi], mille kohaselt peab [[Riigipäev (Rootsi seisuste esindus)|riigipäev]] pärast valitsejasoo väljasuremist uue kuninga valima. Siiski polnud 1772. aasta põhiseaduse kehtivuse kohta 1918. aasta sügisel Soomes üksmeelt: [[1917]]. aastal – enne [[Soome kodusõda|kodusõda]] – kuulutati Soome iseseisvaks vabariigina, monarhistlikud vaated said Soome poliitikute hulgas populaarseks pärast kodusõda. Vabariiklased, nende hulgas kõik sotsiaaldemokraadid, boikoteerisid kuninga valimist. Kui Saksamaa oli [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] lüüa saanud, loobus Friedrich Karl [[16. detsember|16. detsembril]] [[1918]] kuninga tiitlist ja pretensioonidest troonile. Soome ainus valitud kuningas jäi kroonimata ega jõudnud Soome pinnale. Soome kuningriik ei jäänud kuigi kauaks kestma, kuna see oli seotud riigi Saksa-meelse välispoliitikaga. Saksa suuna lõpu üks märk Soome poliitikas oli kindral [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]]i valimine riigihoidjaks [[12. detsember|12. detsembril]] 1918, kui [[eduskund]] riigihoidja [[Pehr Evind Svinhufvud]]i tagasiastumispalve rahuldas. Riigihoidja Mannerheim kinnitas [[17. juuli]]l [[1919]] Soome uue, vabariikliku põhiseaduse, mille eduskund oli võtnud vastu [[21. juuni]]l 1919. == Vaata ka == *[[Soome Demokraatlik Vabariik]] *[[Soome|Soome Vabariik]] [[Kategooria:Soome ajaloolised riigid]] mv337jg3ofu3y9dagcrd5grhd3odwyh 0 33267 6165917 6134954 2022-07-22T22:16:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki '''Narkolepsia''' on [[krooniline haigus|krooniline]] [[neuroloogiline haigus]], mida iseloomustab kontrollimatu lühiajaline [[unevajadus]], mille tõttu võib esineda 10–15 minuti pikkusi [[teadvusekaotus]]i ('''narkolepsiahoog'''): inimene langeb sügavasse unne ja teda sellest äratada on raske. Narkolepsiat põhjustab [[peaaju|aju]] suutmatus reguleerida normaalselt [[une-ärkveloleku tsüklid|une-ärkveloleku tsükleid]].<ref name="Esimene" /> Narkolepsiaga inimeste ööuni on tihti häiritud. Lisaks sellele esineb ebanormaalne päevase une harjumus. Suurem osa tervetest inimestest langeb [[Paradoksaalne uni|REM]]-unne umbes tund aega pärast uinumist, kuid paljude narkolepsiahaigete ehk narkoleptikute REM-unefaas algab juba mõne minuti jooksul.<ref name="Teine" /> Narkolepsia on seotud [[neurotransmitter|virgatsainega]] [[oreksiin]], mis on [[uneregulaator]]. Narkolepsia väljakujunemist põhjustab selliste neuronite hävimine aju [[hüpotalamus]]e osas, mis toodavad ja vabastavad oreksiini.<ref name="Kolmas" /> Üks põhilisi probleeme, mis narkolepsiaga kaasneb, on [[katapleksia]] – ootamatu [[lihastoonus]]e nõrkus, mida põhjustavad tugevad [[emotsioon]]id (ometigi leidub ka inimesi, kes ei vaja emotsioonilisi tõukeid katapleksia esinemiseks).<ref name="Neljas" /> Kõige tõenäolisemalt põhjustab seda terviseriket suur hulk [[geneetika|geneetilisi]] [[mutatsioon]]e ja ebanormaalsusi, mis omakorda avaldavad mõju aju spetsiifilistele [[bioloogia|bioloogilistele]] faktoritele. Viimased võivad kombineeruda erinevate [[keskkonnategurid|keskkonnateguritega]] ([[trauma]]d, [[stress]]), suurendades haigestumise [[risk]]i.<ref name="tFAaR" /> Termin "narkolepsia" tuleneb prantsuskeelsest sõnast ''narcolepsie'', milles on kombineeritud kreeka keelest pärinevaid sõnu νάρκη (''narkē''; "tuimus" või "uimasus")<ref name="rJU50" /><ref name="zMpY0" /> ja λῆψις (''lepsis''; "rünnak" või "sööst")<ref name="Gtp7D" />. Mõiste mõtles välja prantsuse füüsik [[Jean-Baptiste-Édouard Gélineau]] (1828–1906) <ref name="XdV4B" />. ===Sümptomid=== Haiguse klassikalised [[sümptom]]id on katapleksia, [[uneparalüüs]], [[hüpnagoogilised hallutsinatsioonid]] ja [[päevane liigunisus]] ([[inglise keel]]es ''excessive daytime sleepiness – [[EDS]]''). Narkolepsiale võib viidata ka häiritud ööuni ja automaatne käitumine, s.t kui inimene teeb midagi, ilma et ise oleks sellest teadlik (näiteks kasutab asjakohatuid sõnu). Sel juhul võib juhtuda, kui isik kõigub ärkveloleku ja une vahel.<ref name="’’Medicine’’" /> ====Päevane liigunisus==== Päevane liigunisus on peamine, mis narkolepsiat kirjeldab. Isegi pärast piisavat ööund võib narkoleptik muutuda päeva jooksul uniseks, olla lihtsalt väga väsinud või jääda magama ebasobivates kohtades. Päevased uinakud saabuvad tavaliselt ootamatult ega allu inimese kontrollile. Uinakud on tihti värskendavad, kuid vaid paariks tunniks või isegi vähemaks.<ref name="Teine" /><ref name="’’Medicine’’" /> ====Katapleksia==== Katapleksia on juhuslik seisund, mida iseloomustab lihastoonuse nõrgenemine, ulatudes kergetest nõrkustest nagu lõtvus kaelas või põlvedes, äravajunud näolihased ja võimetus rääkida selgelt, kuni kogu keha kokkuvarisemiseni. Episoodid võivad olla tingitud järskudest emotsionaalsetest reaktsioonidest: naer, viha, üllatus, hirm ja need võivad kesta mõnest sekundist mõne minutini. Inimene on kogu episoodi vältel [[teadvus]]el.<ref name="’’Medicine’’" /> ====Uneparalüüs==== Ajutist võimetust rääkida või liigutada ärkamise hetkel (harvemini magama jäämise korral) nimetatakse uneparalüüsiks. See võib kesta mõnest sekundist mõne minutini.<ref name="L67hU" /> ====Hüpnagoogilised hallutsinatsioonid==== Hüpnagoogilised hallutsinatsioonid tähendavad erksaid, sageli hirmutavaid, unenäosarnaseid kogemusi, mis esinevad tukastamise ja uinumise käigus.<ref name="’’Medicine’’" /> Enamasti on esmane sümptom liigne ja rõhuv päevane unisus. Teised sümptomid võivad esineda nii üksikult kui ka kombineeritult pärast kuid või aastaid kestnud päevaseid uinakuid. Katapleksia, uneparalüüsi ja hüpnagoogiliste hallutsinatsioonide areng, raskusaste ja esinemine erinevad indiviiditi. Umbes 10–25%-l narkolepsiahaigetest esinevad korraga kõik sümptomid.<ref name="Teine" /> [[Organism]]i ärkvelolekul on ajulained tavaliselt rütmiliselt korrapärased. Kui inimene jääb magama, muutuvad kõigepealt [[ajulained]] aeglasemaks ja vähem korrapäraseks. Sellist [[unestaadium]]i kutsutakse rahulikuks, ilma silmaliigutusteta (inglise keeles ''non-rapid eye movement – [[NREM]])'' uneks. Umbes pärast tunni möödumist NREM-une algusest muutuvad ajulained sagedasemaks. Sellist unestaadiumi kutsutakse kiirete silmaliigutustega (inglise keeles ''rapid eye movement – REM)'' uneks – siin esinevad enamasti ka need [[unenägu|unenäod]], mida hiljem mäletatakse.<ref name="otwVx" /> Narkolepsia puhul on häiritud NREM- ja REM-unestaadiumide järjekord ja pikkus. REM-uni esineb magamajäämise alguses, mitte pärast NREM-unestaadiumi nagu tavaliselt. Vahetunud unestaadiumide järjekord toobki kaasa selle, et öösel vajakajäänud uni tehakse päeval tasa.<ref name="’’Medicine’’" /> ===Põhjused=== Pärast haigussümptomite avastamist ei osatud esialgu kindlaks määrata, mis neid põhjustab. Nüüdseks on teada, et narkolepsia on seotud teatud [[geen]]iga. Viimane paikneb 6. [[kromosoom]]is ja seda nimetatakse [[HLA geenikompleks|HLA]]-kompleksiks. Selles piirkonnas ilmneb korrelatsioon narkolepsiahaigete ja teatud HLA-geenide variatsioonide vahel. Arvatakse, et teatud erinevused HLA geenikompleksis võivad vähendada autoimmuunvastuse edasijõudmist [[valgud|valku]] tootvatele [[neuron]]itele ajus. Toodetud valk, mida nimetatakse [[hüpokretiin]]iks ehk oreksiiniks, vastutab [[söögiisu]] ja unemustrite kontrollimise eest. Selle terviserikkega indiviididel on sageli vähenenud hüpokretiini tootvate neuronite arv ajus.<ref name="Teine" /><ref name="Kolmas" /><ref name="Neljas" /> Narkolepsia on seotud HLA-DQB1*0602 [[genotüüp|genotüübiga]]. Samuti on leitud seoseid geenidega HLA-DR2 ja HLA-DQ1. On tõestatud, et teatud narkolepsia vormid võivad olla [[pärilikkus|pärilikud]], kuid siiski ei teata, kuidas haigus järgmisele [[põlvkond|põlvkonnale]] edasi kandub.<ref name="Kolmteist" /> ===Diagnoos=== Haigust on lihtne diagnoosida, kui kõik sümptomid on olemas. Nõrga või mitteesineva katapleksia ning äkiliste magamishoogude puudumise korral see nii kerge ei ole. Haiguse määramiseks on mitu viisi, kolm kõige tavalisemat on ööune [[polüsomnograafia|polüsomnograaafiline]] uuring, unelatentsi test (''multiple sleep latency test [[(MSLT)]]'') ning päevase unisuse hindamine spetsiaalse küsimustikuga (''[[Epworth Sleepiness Scale]]''). Neid uuringuid viivad läbi unespetsialistid.<ref name="’’Medicine’’" /> *Polüsomnograafia puhul salvestatakse magamise ajal pidevalt ajulaineid ning mitmesuguseid [[närvid]]e ja lihaste tööga seotud muutusi.<ref name="Neljas" /> *"Epworth Sleepiness Scale" on lühike küsimustik, mis aitab kindlaks määrata tõenäolisi unehäireid, sh narkolepsiat.<ref name="whSMn" /> *MSLT puhul antakse inimesele võimalus magada iga kahe tunni järel normaalsel ärkveloleku ajal. See test määrab ära päevase unisuse ja tuvastab, kui kiiresti REM-unestaadium algab, s.t mõõdab ajulainete ja südamelöökide sagedust. MSLT tulemused ei pruugi alati olla usaldusväärsed.<ref name="Neljas" /> Hiljutiste uuringute põhjal on leitud, et on võimalus mõõta ka hüpokretiini taset [[seljaaju]] vedelikus. Ebatavaliselt madal tase näitab häiret. Seda katset on hea kasutada MSLT tulemuste kontrollimiseks.<ref name="Kolmteist" /> ===Ravi=== Narkolepsia vastu puudub täielik ravi, kuid sümptomitega toimetulekuks on erinevaid võimalusi. Ravi tuleb individuaalselt kohandada, seejuures lähtudes sümptomitest ja [[terapeutiline|terapeutilistest]] vastustest. Aeg, mis kulub haigusnähtude üle parima võimaliku kontrolli saavutamiseks, varieerub suuresti, võttes aega kuu või enamgi. Sageli on vaja kohandada ravimeetodeid, kuid täielik kontroll sümptomite üle saavutatakse harva. Suu kaudu manustatavate ravimite kõrval, mis praegu on põhiline ravimeetod, tuleb silmas pidada ka tervislikke eluviise.<ref name="Esimene" /><ref name="Viisteist" /> Haiguse raviks kasutatakse peamiselt selliseid kesknärvisüsteemi [[stimulant]]e nagu [[metüülfenidaat]], [[amfetamiin]], [[metamfetamiin]], [[modafinil]] jne. Katsetatud on ka selliste ravimitega nagu [[kodeiin]] ja [[selegiliin]], mis kesknärvisüsteemi stimulantide alla ei kuulu.<ref name="Viisteist" /><ref name="K6sIV" /><ref name="b1i9D" /> REM-une sümptomeid on võimalik kontrolli all hoida kolmetsükliliste (struktuuris esineb tsüklilisi [[süsinik]]uühendeid) [[antidepressant]]idega nagu [[kolmipramin]], [[imipramiin]], [[protriptüliin]].<ref name="Esimene" /> Olemas on ka [[venlafaxine]] – antidepressant, mis tuleb toime ka katapleksia sümptomitega. Venlafaxine'i puhul aga esineb silmnähtavaid kõrvalmõjusid, sealhulgas tekivad ka unehäired.<ref name="av8gu" /> Tõestatud on ka, et suu kaudu manustatav [[lahus]] [[Xyrem]] on võimeline katapleksiat ravima.<ref name="tKvZQ" /> Stimulante kasutades ei ole võimalik maha suruda päevast unisust ja tegelik probleem lahendust ei leia. Ravimid on abiks mõnele aktiivsele tegevusele päeva jooksul, kuid algpõhjus siiski jääb ja muutub aja möödudes potentsiaalselt hullemaks. Rõhku tuleks pöörata ka tervislikele eluviisidele. Eesmärgiks on rohkem liikuda (eriti ülekaalulised, kes kogevad sageli koos EDS-iga ka [[uneapnoe]]t ja [[norskamine|norskamist]]) ning stressi ja stimulantide ([[kohv]], [[nikotiin]]) tarbimist vähendada.<ref name="Teine" /> Paljudel juhtudel on abiks regulaarsed uinakud, mis aitavad vähendada [[farmakoloogiline|farmakoloogilise]] ravi vajadust. Lühikesed uinakud (15–30-minutilised) 2–3 korda päevas aitavad kontrollida liigset väsimust päeva jooksul ning hoiavad inimese nii tähelepaneliku kui võimalik. Päevased uinakud ei asenda öist und, eriti kui indiviidi keha on kallutatud öise elutsükli poole.<ref name="Teine" /><ref name="’’Medicine’’" /> ===Epidemioloogia=== Narkolepsia on [[aladiagnoositud haigus]]. Ameerika Ühendriikides on hinnatud, et selline seisund vaevab umbes 200 000 ameeriklast, ometigi on haigus diagnoositud vähem kui 50 000 inimesel. Epidemioloogiliste uuringute kohaselt esineb narkolepsia keskmiselt ühel inimesel 2000-st. Haigus on sama levinud kui [[Parkinsoni tõbi]] või [[polüskleroos]]. Narkolepsiat peetakse sageli ekslikult [[depressioon]]iks, [[epilepsia]]ks või ravimite kõrvalmõjuks. Ka võib haigust segi ajada kehvade uneharjumuste, [[narkootikum]]ide tarbimise või laiskusega. Narkolepsia võib esineda nii meestel kui ka naistel igas vanuses, sümptomeid aga märgatakse esmalt [[teismeline|teismelistel]] või noortel [[täiskasvanu]]tel. On tõestatud, et umbes 10%-l narkolepsiadiagnoosiga isikutest, kel esineb ka katalepsia, on selle neuroloogilise häirega lähisugulasi.<ref name="Teine" /><ref name="’’Medicine’’" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Esimene">{{netiviide | URL = http://www.ninds.nih.gov/disorders/narcolepsy/narcolepsy.htm | Pealkiri = NINDS Narcolepsy Information Page | Väljaandja = National Institute of Neurological Disorders and Stroke | Kasutatud = 29.09.2013 | arhiivimisaeg = 21.02.2014 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140221134209/http://www.ninds.nih.gov/disorders/narcolepsy/narcolepsy.htm | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="Teine">{{netiviide | URL= http://www.ninds.nih.gov/disorders/narcolepsy/detail_narcolepsy.htm | Pealkiri = Narcolepsy Fact Sheet | Väljaandja = National Institute of Neurological Disorders and Stroke | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="Kolmas">{{netiviide | Autor = Mahlios, J., Herrán-Arita, A., Mignot, E | URL= http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0959438813001025 | Pealkiri = The autoimmune basis of narcolepsy | Väljaandja = ScienceDirect | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="Neljas">{{netiviide | URL= http://adam.about.net/reports/Narcolepsy.htm | Pealkiri = Narcolepsy | Väljaandja = A.D.A.M. Navigator | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="tFAaR">{{netiviide | Autor = Harvey, S., Zieve, D |URL= http://umm.edu/health/medical/reports/articles/narcolepsy | Pealkiri = Narcolepsy | Väljaandja = University of Maryland Medical Center | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="rJU50">{{netiviide | URL= http://en.wiktionary.org/wiki/νάρκη | Pealkiri = Wiktionary – νάρκη | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="zMpY0">{{netiviide | URL= http://dictionary.reference.com/browse/Narcolepsy | Pealkiri = Narcolepsy | Väljaandja = Veebileht Dictionary.com | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="Gtp7D">{{netiviide | URL= http://en.wiktionary.org/wiki/-lepsy | Pealkiri = Wiktionary – λῆψις | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="XdV4B">{{netiviide | Autor = Janković, S., Susić, V., Sokić, D., Lević, Z | URL = http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9132972 | Pealkiri = Dr. John Baptiste Edouard Gélineau | Väljaandja = Srp Arh Celok Lek | Kasutatud = 15.10.2013}}</ref> <ref name="’’Medicine’’">{{netiviide | Autor = Medical Author: Cunha, J.P., Medical Editor: Shiel Jr., W.C| URL= http://www.medicinenet.com/narcolepsy/article.htm | Pealkiri = Narcolepsy | Väljaandja = MedicineNet | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="L67hU">{{netiviide | URL= http://www.medicinenet.com/sleep_paralysis/article.htm | Pealkiri = Sleep paralysis | Väljaandja = MedicineNet | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="otwVx">{{netiviide | URL = http://psychcentral.com/lib/stages-of-sleep/0002073 | Pealkiri = Stages of Sleep | Väljaandja = PsychCentral | Kasutatud = 15.10.2013 | arhiivimisaeg = 21.10.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131021215725/http://psychcentral.com/lib/stages-of-sleep/0002073 | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="Kolmteist">{{netiviide | URL= http://psychiatry.stanford.edu/narcolepsy/faq1.html#5 | Pealkiri = Narcolepsy Research – FAQs | Väljaandja = Stanford School of Medicine | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="whSMn">{{netiviide | URL= http://www.narcolepsynetwork.org/about-narcolepsy/ | Pealkiri = About Narcolepsy | Väljaandja = Narcolepsy Network | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="Viisteist">{{netiviide | URL= http://psychiatry.stanford.edu/narcolepsy/medications.html | Pealkiri = Medications |Väljaandja = Stanford School of Medicine | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="K6sIV">{{netiviide | Autor = Fry, J.M., Pressman, M.R., DiPhillipo, M.A., Forst-Paulus, M | URL= http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/3518019 | Pealkiri = Treatment of narcolepsy with codeine}} | Kasutatud 29.09.2013</ref> <ref name="b1i9D">{{netiviide | Autor = Hublin, C., Partinen, M., Heinonen, E.H., Puukka, P., Salmi, T | URL= http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7969965 | Pealkiri = Selegiline in the treatment of narcolepsy | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="av8gu">{{netiviide | URL= http://www.nami.org/Template.cfm?Section=About_Medications&Template=/TaggedPage/TaggedPageDisplay.cfm&TPLID=51&ContentID=66285 | Pealkiri = Medications | Väljaandja = National Alliance on Mental Illness | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> <ref name="tKvZQ">{{netiviide |URL= http://www.rx.ee/x/4056-xyrem.html?start=5 | Pealkiri = Xyrem toote info | Väljaandja = Eesti meditsiini-, narkoloogia-, farmaatsiaportaal | Kasutatud = 29.09.2013}}</ref> }} [[Kategooria:Unehäired]] 9xtfxj657msly7qagjvplwj5ibqxdtj 0 34858 6165582 6054792 2022-07-22T13:43:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib jõest; departemangu kohta vaata artiklit [[Loire'i departemang]].}} {{Jõgi | jõe_nimi = Loire | pildi_nimi =France map with Loire highlighted.jpg |pildi_link =Loire'i asukoht kaardil | jõe_lähe = [[Keskmassiiv]]is | suue = [[Atlandi ookean]]i | valgla_maad = [[Image:Flag of France.svg|25px]] [[Prantsusmaa]] | pikkus = 1012 km | valgla_pindala = 117 000 km&sup2; | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = [[Maine'i jõgi]] | vasakud_lisajõed =[[Cheri jõgi|Cher]], [[Indre]], [[Loiret' jõgi|Loiret]], [[Allier' jõgi]] }} '''Loire''' [luaar] on [[Prantsusmaa]] pikim jõgi,<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://arrestedworld.com/longest-rivers-in-france/|pealkiri=Longest River in France|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-04-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210424032320/https://arrestedworld.com/longest-rivers-in-france/|url-olek=ei tööta}}</ref> kui selleks mitte pidada [[Rein]]i, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu. Jõe pikkus on 1012 km, [[valgla]] 117 000 km². Loire on pikkuselt [[Euroopa]] viies jõgi. Loire algab [[Keskmassiiv]]ist, voolab põhja ja pärast [[Orléans]]i läände ning suubub [[Bretagne'i poolsaar]]est lõuna pool [[Atlandi ookean]]i. Suuremad lisajõed on [[Cheri jõgi|Cher]], [[Indre]], [[Loiret' jõgi|Loiret]] ja [[Maine'i jõgi]]. Jõe ääres asuvad [[Orléans]], [[Tours]], [[Angers]] ja [[Nantes]]. [[Pilt:Loire.jpg|pisi|Loire'i jõe hüdrograaf]] Antiikajal kutsuti Loire'i '''Ligeriks'''. Selle nime andsid jõele [[keldid]] ja see tähendab setteid. Loire oli ligikaudu ''[[Gallia lugdunensis]]e'' ja [[Akvitaania]] provintsi piiriks. Erinevalt paljudest Euroopa jõgerdest ei ole Loire'il peaaegu üldse [[tamm (ehitis)|tamme]] ([[1985]] rajati Villeresti tamm mõni kilomeeter [[Roanne]]'ist lõuna poole). Ühest küljest põhjustab see suurvee ajal [[üleujutus]]i, teisest küljest on see muutnud Loire'i populaarseks paadiretkede toimumise kohaks. Loire'i üleujutustest toimusid suurimad [[1856]], [[1866]] ja [[1910]]. Loire'i-äärset kliimat peavad prantslased eriliselt meeldivaks: pehmete talvede ja väikese temperatuurierinevusega. Selle tarbeks on neil väljend ''le climat ligérien''. == Galerii == <gallery caption="Loire'i jõgi ..."> Loire bei La Charite-116-2008-gje.jpg|La Charité Pont-canal de Briare-136-2008-gje.jpg|Pont-canal de Briare Gien-110-Loire-Stadt-2008-gje.jpg|Gien Loire bei Sully-sur-Loire-116-2008-gje.jpg|Sully-sur-Loire Loire river DSC02485.jpg|[[Orléans]] Blois-134-Loire-2008-gje.jpg|Blois Loire bei Chaumont-116-Pferde-2008-gje.jpg|Chaumont Loire bei Bréhémont-116-2008-gje.jpg|Bréhémont Château de Saumur-116-Stadt-2008-gje.jpg|Saumur Loire bei Chênehutte-Trèves-Cunault-116-2008-gje.jpg|Chênehutte Loire bei Le Thoureil-116-Boot-2008-gje.jpg|Le Thoureil Loire bei Les Ponts-de-Cé-114-2008-gje.jpg|Les Ponts-de-Cé Ile de Nantes.JPG|[[Nantes]] Saint-Nazaire le pont puis le chantier naval.JPG|[[Saint-Nazaire]] </gallery> == Viited == {{Viited}} {{Commons|Loire River}} [[Kategooria:Loire'i jõgikond]] [[Kategooria:Prantsusmaa jõed]] 7a1bmnkdyq2ga3s1gzzmhm4zgqh9qw2 0 35129 6166013 3984145 2022-07-23T08:57:26Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Belmopan | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = | | | pilt = Belmopan Parliament.jpg | pildiallkiri = Parlamendihoone Belmopanis | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 13 939 (2010)<ref>2010. aasta rahvaloenduse andmed</ref> | asendikaart = Belize }} '''Belmopan''' on [[Belize]]'i pealinn. Asub riigi keskosas, [[Belize'i jõgi|Belize'i jõe]] ääres, umbes 80 km kaugusel rannikust ja endisest pealinnast. Linna ümber on troopiline džungel. Belmopani hakati rajama [[1970]]. aastal, pärast seda, kui [[1961]]. aasta tornaado oli peaaegu hävitanud riigi endise pealinna [[Belize (linn)|Belize]]'i. [[1971]]. aastal sai Belmopan Briti Hondurase halduskeskuseks ja pärast riigi iseseisvumist [[1981]]. aastal Belize'i pealinnaks. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Belize'i linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] i4ebyirdrbdkpxpaqziltmm4ns2ey9j 0 37472 6165566 6165511 2022-07-22T13:21:29Z Sacerdos79 801 /* Katoliiklikke ordusid */ wikitext text/x-wiki {{liita|Ordu}} '''Religioosne ordu''' ([[ladina keel]]est ''ordo'', kord) on [[religioon|religioosse]] [[pühendumus]]ega inimeste [[organisatsioon]]. Vastavalt religioonile võivad religioosse ordu liikmed olla ühel või teisil viisil eraldunud muust ühiskonnast, elada oma reeglite kohaselt vmt. Religioossel ordul võib olla oma kombestik ja [[hierarhia]], mis tavaliselt erineb vastavas religioonis üldiselt kasutusel olevatest kombestikust, [[pühitsus]]te ja/või [[kleerik]]ute astmetest jmt. Religioosse ordu meessoost liikmeid nimetatakse sageli [[munk]]adeks või vendadeks; naissoost liikmeid [[nunn]]adeks või õdedeks. Enamasti on nad pühendunud kogu eluks, andnud mitmeid tõotusi, saanud pühitsusi jne. Sageli kuulub religioossesse ordusse ka inimesi (ajutiselt või püsivalt), kes pole ei pühitsetud ega kuulu ka hierarhiasse. Mõnede religioossete ordude liikmed võivad olla eraldunud muust maailmast, elades [[klooster|kloostrites]]; teised võivad olla säilitanud suhted ühiskonnaga, sagedasti õpetades või teenides tavapärasel viisil. Tavapärasemaid tegevusi on religioosse otstarbega käsitööesemete valmistamine, tekstide ümberkirjutamine vms. Religioossete ordude pühendumuslik tegevus hõlmab ühiseid teenistusi, [[palve]]id või [[meditatsioon]]e jpm. Enam tuntud on [[kristlus|kristlikud]] ja [[budism|budistlikud]] ordud. Religioosse pühendumusega inimeste kogukondi leidub ka mitmete [[Aafrika]] ja [[Lõuna-Ameerika]] hõimude hulgas. Budistlikes ühiskondades ([[Sri Lanka]]l, [[Tai]]s, [[Korea]]s, [[Tiibet]]is) on üsna suured mungaordud. Kirjanduse ja filmide kaudu on hästi tuntud Hiina Ch'an ([[Zen]])-budistlik [[Shaolin]]i ordu (koolkond). Kristlikud ordud on peamiselt [[katoliiklus]]es, aga ka mõnes [[protestantism|protestantlikus]] harus. ===Katoliiklikud ordud=== Katoliiklikud ordud jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. [[Kategooria:Ordud| ]] [[eo:Monakaj ordenoj]] [[la:Ordo Religiosus]] [[fi:Sääntökunta]] njukhpsrr4x3jtplfqtnb8w24sx2zfa 6165567 6165566 2022-07-22T13:21:47Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{liita|Ordu}} '''Religioosne ordu''' ([[ladina keel]]est ''ordo'', kord) on [[religioon|religioosse]] [[pühendumus]]ega inimeste [[organisatsioon]]. Vastavalt religioonile võivad religioosse ordu liikmed olla ühel või teisil viisil eraldunud muust ühiskonnast, elada oma reeglite kohaselt vmt. Religioossel ordul võib olla oma kombestik ja [[hierarhia]], mis tavaliselt erineb vastavas religioonis üldiselt kasutusel olevatest kombestikust, [[pühitsus]]te ja/või [[kleerik]]ute astmetest jmt. Religioosse ordu meessoost liikmeid nimetatakse sageli [[munk]]adeks või vendadeks; naissoost liikmeid [[nunn]]adeks või õdedeks. Enamasti on nad pühendunud kogu eluks, andnud mitmeid tõotusi, saanud pühitsusi jne. Sageli kuulub religioossesse ordusse ka inimesi (ajutiselt või püsivalt), kes pole ei pühitsetud ega kuulu ka hierarhiasse. Mõnede religioossete ordude liikmed võivad olla eraldunud muust maailmast, elades [[klooster|kloostrites]]; teised võivad olla säilitanud suhted ühiskonnaga, sagedasti õpetades või teenides tavapärasel viisil. Tavapärasemaid tegevusi on religioosse otstarbega käsitööesemete valmistamine, tekstide ümberkirjutamine vms. Religioossete ordude pühendumuslik tegevus hõlmab ühiseid teenistusi, [[palve]]id või [[meditatsioon]]e jpm. Enam tuntud on [[kristlus|kristlikud]] ja [[budism|budistlikud]] ordud. Religioosse pühendumusega inimeste kogukondi leidub ka mitmete [[Aafrika]] ja [[Lõuna-Ameerika]] hõimude hulgas. Budistlikes ühiskondades ([[Sri Lanka]]l, [[Tai]]s, [[Korea]]s, [[Tiibet]]is) on üsna suured mungaordud. Kirjanduse ja filmide kaudu on hästi tuntud Hiina Ch'an ([[Zen]])-budistlik [[Shaolin]]i ordu (koolkond). Kristlikud ordud on peamiselt [[katoliiklus]]es, aga ka mõnes [[protestantism|protestantlikus]] harus. [[Kategooria:Ordud| ]] [[eo:Monakaj ordenoj]] [[la:Ordo Religiosus]] [[fi:Sääntökunta]] deq7l8bbde3s72n2iyq5il61hunpbe3 6165570 6165567 2022-07-22T13:24:42Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{liita|Ordu}} '''Religioosne ordu''' ([[ladina keel]]est ''ordo'', kord) on [[religioon|religioosse]] [[pühendumus]]ega inimeste [[organisatsioon]]. Vastavalt religioonile võivad religioosse ordu liikmed olla ühel või teisil viisil eraldunud muust ühiskonnast, elada oma reeglite kohaselt vmt. Religioossel ordul võib olla oma kombestik ja [[hierarhia]], mis tavaliselt erineb vastavas religioonis üldiselt kasutusel olevatest kombestikust, [[pühitsus]]te ja/või [[kleerik]]ute astmetest jmt. Religioosse ordu meessoost liikmeid nimetatakse sageli [[munk]]adeks või vendadeks; naissoost liikmeid [[nunn]]adeks või õdedeks. Enamasti on nad pühendunud kogu eluks, andnud mitmeid tõotusi, saanud pühitsusi jne. Sageli kuulub religioossesse ordusse ka inimesi (ajutiselt või püsivalt), kes pole ei pühitsetud ega kuulu ka hierarhiasse. Mõnede religioossete ordude liikmed võivad olla eraldunud muust maailmast, elades [[klooster|kloostrites]]; teised võivad olla säilitanud suhted ühiskonnaga, sagedasti õpetades või teenides tavapärasel viisil. Tavapärasemaid tegevusi on religioosse otstarbega käsitööesemete valmistamine, tekstide ümberkirjutamine vms. Religioossete ordude pühendumuslik tegevus hõlmab ühiseid teenistusi, [[palve]]id või [[meditatsioon]]e jpm. Enam tuntud on [[kristlus|kristlikud]] ja [[budism|budistlikud]] ordud. Religioosse pühendumusega inimeste kogukondi leidub ka mitmete [[Aafrika]] ja [[Lõuna-Ameerika]] hõimude hulgas. Budistlikes ühiskondades ([[Sri Lanka]]l, [[Tai]]s, [[Korea]]s, [[Tiibet]]is) on üsna suured mungaordud. Kirjanduse ja filmide kaudu on hästi tuntud Hiina Ch'an ([[Zen]])-budistlik [[Shaolin]]i ordu (koolkond). Kristlikud ordud on peamiselt [[katoliiklus]]es, aga ka mõnes [[protestantism|protestantlikus]] harus. ==Vaata ka== *[[Katoliku ordude loend]] [[Kategooria:Ordud| ]] [[eo:Monakaj ordenoj]] [[la:Ordo Religiosus]] [[fi:Sääntökunta]] 14rap4tn8sk92o7jjejkhsa8pfgg8bj 0 42196 6165543 5931370 2022-07-22T13:04:44Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Semarang | hääldus = | nimi1_keel = indoneesia | nimi1 = Semarang | nimi2_keel = jaava | nimi2 = Semarang | lipp = Flag_of_Semarang_City.png | lipu_link = Semarangi lipp | vapp = Seal of the City of Semarang.svg | vapi_link = [[100px|Semarangi vapp]] | pindala = 373,7 | elanikke = 1 287 800 (2006), <br>linnastus 1 496 000 | asendikaart = Indoneesia }} '''Semarang''' on linn [[Indoneesia]]s [[Jaava]] saare põhjarannikul, [[Kesk-Jaava provints]]i keskus. Asub [[Semarangi jõgi|Semarangi jõe]] suudmes. Peamised kasutatavad keeled on [[jaava keel|jaava]] ja [[indoneesia keel]]. Linnas elab ka suhteliselt palju [[hiinlased|hiinlasi]]. [[Kategooria:Indoneesia linnad]] 5n28kqo7bj49blz891cdo5rfjdkfn2j 6165608 6165543 2022-07-22T14:16:05Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Semarang | hääldus = | nimi1_keel = indoneesia | nimi1 = Semarang | nimi2_keel = jaava | nimi2 = Semarang | pilt = Semarang_Montage.jpg | lipp = Flag_of_Semarang_City.png | lipu_link = Semarangi lipp | vapp = Seal of the City of Semarang.svg | vapi_link = [[100px|Semarangi vapp]] | pindala = 373,7 | elanikke = 1 287 800 (2006), <br>linnastus 1 496 000 | asendikaart = Indoneesia }} '''Semarang''' on linn [[Indoneesia]]s [[Jaava]] saare põhjarannikul, [[Kesk-Jaava provints]]i keskus. Asub [[Semarangi jõgi|Semarangi jõe]] suudmes. Peamised kasutatavad keeled on [[jaava keel|jaava]] ja [[indoneesia keel]]. Linnas elab ka suhteliselt palju [[hiinlased|hiinlasi]]. [[Kategooria:Indoneesia linnad]] j3zlf1dg4g9zzw8t282m5tk3vy4x5mf 6165610 6165608 2022-07-22T14:16:57Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Semarang | hääldus = | nimi1_keel = indoneesia | nimi1 = Semarang | nimi2_keel = jaava | nimi2 = Semarang | pilt = Semarang_Montage.jpg | pildisuurus = 260px | lipp = Flag_of_Semarang_City.png | lipu_link = Semarangi lipp | vapp = Seal of the City of Semarang.svg | vapi_link = [[100px|Semarangi vapp]] | pindala = 373,7 | elanikke = 1 287 800 (2006), <br>linnastus 1 496 000 | asendikaart = Indoneesia }} '''Semarang''' on linn [[Indoneesia]]s [[Jaava]] saare põhjarannikul, [[Kesk-Jaava provints]]i keskus. Asub [[Semarangi jõgi|Semarangi jõe]] suudmes. Peamised kasutatavad keeled on [[jaava keel|jaava]] ja [[indoneesia keel]]. Linnas elab ka suhteliselt palju [[hiinlased|hiinlasi]]. [[Kategooria:Indoneesia linnad]] kka5mds1h8qd8j6bsb0zj7qutp2srrx 0 42198 6165531 5518593 2022-07-22T12:45:28Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Banda Aceh | hääldus = | nimi1_keel = indoneesia | nimi1 = Banda Aceh | lipp = Flag_of_Banda_Aceh_City.png | lipu_link = [[Banda Acehi lipp]] | vapp = Lambang Kota Banda Aceh.png | vapi_link = [[Banda Acehi vapp]] | pindala = 61,4 | elanikke = 260 000 (2006) | asendikaart = Indoneesia }} '''Banda Aceh''' on linn [[Indoneesia]]s [[Sumatra]] saarel, [[Aceh]]i eripiirkonna keskus. 26. detsembril [[2004]] toimunud [[2004. aasta India ookeani maavärin|maavärinas]] ja sellele järgnenud tsunamis sai linn tugevalt kannatada, palju elanikke hukkus. Banda Aceh oli lähim linn maavärina epitsentrile. Linna suurim vaatamisväärsus Baiturrahmani suur mošee sai tugevasti kahjustada, kuid jäi püsti. == Vaatamisväärsused == [[Pilt:Meuseujid Raya Bayturrahman.JPG|pisi|Baiturrahmani suur mošee]] Suurim vaatamisväärsus [[Baiturrahmani suur mošee]]. == Välislingid == *[http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel443_424.html Aceh – maa surmalaine varjus] (Horisont nr.2, 2005) [[Kategooria:Indoneesia linnad]] fqy1siovnc3xr40hc4aco5afb9h3qal 0 42355 6165880 6161163 2022-07-22T20:57:43Z Norderner 127070 Isamaa liikmete arv Riigikogus langes ühe võrra seoses Siim Kiisleri erakonnast välja viskamisega ja tema saamisega Reinsalu asendusliikmeks. wikitext text/x-wiki {{allikad}}{{toimeta}}{{Kaasajasta}} {{Partei | nimi = Isamaa Erakond | logo = Isamaa logo.svg | juht = [[Helir-Valdor Seeder]] | peasekretär = [[Priit Sibul]] | europarlament = [[Euroopa Rahvapartei]] | liikmeid = {{decrease}} 7200 | kodulehekülg = http://www.isamaa.ee/ | ideoloogia = [[Konservatism]], [[Rahvuslus]], [[Kristlik demokraatia]], [[Majanduslik liberalism]] | kohti1_kus = Riigikogus | kohti1 = 11/101 | kohti2_kus = Euroopa parlamendis | kohti2 = 1/7 | asutamine = 2006 | peakorter = [[Fail:Flag of Tallinn.svg|border|22px]] [[Tallinn]] 10137, [[Paldiski mnt]] 13 }}[[Pilt:Jacoby.jpg|pisi|Erakonna Tallinna piirkonna kontor asus Wismari 11, arhitekt [[Erich Jacoby]] projekteeritud majas]] '''Isamaa''' (varem '''Erakond Isamaa ja Res Publica Liit''', [[lühend]] '''IRL'''; ametlikult '''ISAMAA Erakond''', ka ''Isamaa erakond'' ja ''Isamaa Erakond'') on [[Rahvuslik konservatism|rahvuslik konservatiivne]] [[partei]], mille algust võib lugeda aastast 1992 (Rahvusliku Koonderakonna Isamaa moodustamisest) ja mis praegusel kujul sündis erakondade [[Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica|Res Publica]] ühinemisel 2006. aastal. Erakonnal oli [[Äriregister|Äriregistri]] andmeil 18. detsembri 2018 seisuga 8525 liiget. 2020. aasta lõpu seisuga kuulus erakonda 7797 inimest<ref>[https://www.err.ee/1223326/isamaast-astus-valja-mitu-tuntud-diplomaati "Isamaast astus välja mitu tuntud diplomaati"] ERR, 30. detsember 2020</ref>. Isamaa on Euroopa konservatiivseid, paremtsentristlikke ja kristlik-demokraatlikke erakondi ühendava [[Euroopa Rahvapartei]] liige. Oma põhikirja järgi on erakond "Eestis tegutsev alalhoidliku maailmavaatega aatekaaslaste vabatahtlik liit." Traditsioonilisel parem-vasakskaalal peetakse Isamaa paremtsentristlikuks erakonnaks, erakonna põhikirjas<ref name="bhieo" /> sätestatud alalhoidliku maailmavaate all peetakse üldaktsepteeritult silmas [[konservatism]]i. == Päritolu == Isamaa alguspunkt on 1989. aastas, kui patriootlikult ja demokraatlikult meelestatud noored haritlased lõid [[Ühendus Res Publica|ühenduse Res Publica]]. Aasta varem, 1988 lõid Eesti iseseisvuslased [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] ning demokraatia ja vabaturumajanduse pooldajad kaks kristlik-demokraatlikku ühendust. Eeskätt need rühmitused lõid aastal 1992 valimised võitnud [[Valimisliit Isamaa|valimisliidu Isamaa]] ning moodustasid 1995 erakonna Isamaaliit. [[Ühendus Res Publica]] andis 2002. aastal veel ühe võrse – erakonna Ühendus Vabariigi Eest Res Publica. Isamaa on ajapikku hõlvatud paarkümmend paremtsentristlikku, konservatiivset või kristlik-demokraatlikku poliitilist liikumist, erakonda ja ühendust või nende liikmeid. Liitunute hulgas on järgmised erakonnad ja muud poliitilised ühendused või nende liikmed: • '''EDP''' – [[Eesti Demokraatlik Partei]], mis sai alguse [[Sinine Erakond|Sinise Erakonnana]] 1994 ning aastal 2000 nimetati ümber EDP-ks (liikmed said üle minna isikliku avalduse alusel, mitte ''in corpore''). • '''EKDE''' – [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]], mis loodi 24. juulil 1988 ja mille tegevus lõppes novembris 1992, mil moodustas koos veel kolme erakonnaga [[RKE Isamaa]]. Esimees oli [[Aivar Kala]], pikemalt on kunagistest EKDE liikmetest poliitikasse jäänud nt [[Toivo Jürgenson]] ning [[Andrus Villem]]. • '''EKDL''' – [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit]], mis loodi 29. augustil 1989 ja mille tegevus lõppes novembris 1992 Isamaa asutamisega. EKDL võttis malli Saksa sõsarerakondadelt ning kuulus [[Kristlik-Demokraatlik Internatsionaal|Kristlik-Demokraatlikku Internatsionaali]]. Erakonna esimees oli [[Illar Hallaste]], liikmetest on pikemalt poliitikasse jäänud konservatiivid Mart Laar ja Trivimi Velliste, aga ka näiteks sotsiaaldemokraat [[Vootele Hansen]]. • '''EKRE''' – [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]], mis loodi 9. juunil 1990 ja mille tegevus lõppes novembris 1992 Isamaa asutamisega. See erakond oli kristluse suhtes skeptiline, toetus maausule. Esimees oli Enn Tarto, tollastest liikmetest on pikemalt poliitikasse jäänud [[Kaido Kama]]. • '''R''' – [[Rahvaerakond]], mis loodi aprillis 1998, mil sellega liitusid 1994 Isamaast eraldunud [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]] ning [[Eesti Talurahva Erakond]]. Hiljem liitus [[Mõõdukad|Mõõdukatega]]. Esimees [[Toomas Hendrik Ilves]]. • '''EREE''' – [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]], mis eraldus sügisel 1993 ERSP-st, juht [[Ants Erm]]. Tegevus lõppes 1999. aastaks. • '''ERSP''' – [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]], mis loodi 20. augustil 1988. Esimeheks sai erakonna loomise eestvedaja [[Lagle Parek]], tuumiku moodustasid aktiivsed teisitimõtlejad, kes olid juba aastakümneid Nõukogude võimuga avalikus opositsioonis püsinud, aasta varem [[Hirvepargi miiting]]u korraldanud ning kuulusid [[MRP-AEG]]-sse. ERSP põhikiri ja ülesehitus said teenäitajaks vast kõigile hilisematele erakondadele. Tegevus lõppes 2. detsembril 1995, mil ERSP moodustas koos Isamaaga Isamaaliidu. Hiljemgi Eesti poliitikas väljapaistnud ERSP-lased on [[Tunne Kelam]], [[Avo Üprus]], [[Jüri Adams]], [[Jaanus Raidal]]. • '''Isamaa''' – [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]], mis loodi 21. novembril 1992, mil ühinesid EKDE, EKRE, EKDL ja VKE. Samad erakonnad (pluss liberaalid, kellest hiljem sai [[Reformierakond]]) olid 1992. a valimistel esinenud [[valimisliit Isamaa|valimisliiduna Isamaa]], nende valimisvõidu tulemuseks oli [[Mart Laari I valitsus]]. Peaminister Laar sai ka Isamaa esimees. 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ja ERSP liitusid ning sündis Isamaaliit. • '''Isamaaliit''' – [[Erakond Isamaaliit]], mis loodi 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ning ERSP ühinemisel. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, [[Tõnis Lukas]]. Mart Laar oli teist korda peaminister 1999–2001. 4. juunil 2006 otsustas erakonna suurkogu moodustada koos Res Publicaga uue konservatiivse erakonna Isamaa ja Res Publica Liit. • '''KK''' – [[Konservatiivide Klubi]], mis loodi sügisel 1999 konservatiivsete vaadetega ühendusea, juht [[Mart Helme]]. 2002 ühines [[Põllumeeste Kogu]]ga, nii sündis [[Rahvuslik Konservatiivne Partei – Põllumeeste Kogu]]. • '''MRP-AEG''' – [[Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp]] – 15. augustil 1987 [[Lagle Parek]]i eestvedamisel loodud organisatsioon, mille eesmärk oli [[Molotov-Ribbentropi pakt|Molotovi-Ribbentropi pakt]]i avalikustamine ja seeläbi Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse kinnitamine. 23. augustil 1987 korraldas Hirvepargis miitingu, mis kujunes teise rahvusliku ärkamise üheks avalöögiks. MRP-AEG tuumik moodustas augustis 1988 ERSP. • '''Res Publica''' – seni noorteühendusena tegutsenud organisatsioon muudeti 8. detsembril 2001 erakonnaks [[Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica]]. Aastal 2004 nimetati ümber [[Erakond Res Publica|Erakonnaks Res Publica]]. Erakonda on eri aegadel juhtinud [[Rein Taagepera]], [[Juhan Parts]], [[Taavi Veskimägi]]; Juhan Parts oli peaminister 2003–2005. 4. juunil 2006 otsustas erakonna üldkogu moodustada koos Isamaaliiduga uue konservatiivse erakonna Isamaa ja Res Publica Liit. • '''RKL''' – [[Rahvuslaste Keskliit]] – 1993 sügisel ERSP-st eraldunud rahvuslaste grupp. Lõpetas tegevuse 1999. aastaks. RKL nimekirjas kandideerisid nt [[Tiit Madisson]] ja [[Vello Leito]]. • '''RKP-PK''' – [[Rahvuslik Konservatiivne Partei – Põllumeeste Kogu]], mis loodi 2002 (juht Mart Helme), kuid alguse sai 1992 Põllumeeste Koguna. Kevadel 2006 otsustas ühineda Isamaaliiduga (liikmed läksid üle isikliku avalduse alusel). • '''TEE''' – [[Tuleviku Eesti Erakond]], mis eraldus sügisel 1993 ERSP-st, juht [[Jaanus Raidal]]. 1999 muutus [[Eesti Iseseisvuspartei]]ks, mis vähemalt formaalselt on praeguseni olemas. • '''W''' – [[Vabariiklaste Koonderakond]], mis loodi 22. septembril 1990 ja mille tuumiku moodustasid [[Ühendus Res Publica|ühenduse Res Publica]] ning [[Eesti Töökollektiivide Liit|Eesti Töökollektiivide Liidu]] juhid ning [[Matti Päts]]i ümber kogunenud seltsing. Esimees oli [[Leo Starkov]]. Liikmete hulka kuulusid hilisemad IRL-i poliitikud [[Mart Nutt]] ja [[Jüri Luik]]. • '''VKE''' – [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]], mis eraldus Isamaast septembris 1994. Aprillis 1998 liitus koos Eesti Talurahva Erakonnaga [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonnaks]] (esimees Toomas Hendrik Ilves), mis 1999 lõpus liitus Mõõdukatega, millest hiljem on saanud [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. • '''[[Ühendus Res Publica]]''' – konservatiivse ilmavaatega noorteühendus, asutatud 17. augustil 1989. Nii Res Publica kui ka Isamaaliit võrsusid samade gruppide ja liikumiste pinnalt ning ka liikmeskond kattus osaliselt. Kujundati ümber erakonnaks 8. detsembril 2001; sellest tulenevalt pidid Res Publica juba varem erakonnastunud liikmed valima, millisesse erakonda kuuluma jäävad; see tõi kaasa teatava liikumise Isamaaliidust Res Publicasse. == Ajalugu == Ühinemiskavatsusest teatati [[4. aprill]]il [[2006]]. Algselt väljapakutud nimi oli '''Erakond Eesti Eest'''. Ühinemise kiitsid [[4. juuni]]l 2006 heaks mõlema erakonna [[üldkogu]]d. Ametlikult registreeriti uus erakond [[15. november|15. novembril]] 2006. [[25. oktoober|25. oktoobril]] 2006 allkirjastasid veel omavahel ametlikult liitumata Isamaaliit ja Res Publica ühinemislepingu erakonnaga [[Põllumeeste Kogu]]. Isamaa ja Res Publica Liidu esimeseks tõsiseks probleemiks kujunes ühise peaministrikandidaadi leidmine [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimisteks]]. Oktoobris 2006 süüdistas Res Publica esitatud kandidaat [[Jaak Aaviksoo]] Isamaaliitu surve avaldamises [[Mart Laar]]ile peaministrikandidaadi koha tagamiseks ja Res Publica huvide eiramises ühenderakonna juhtimisel. Kompromissina otsustas Jaak Aaviksoo oma kandidatuuri taandada ja Isamaaliit kohustus omalt poolt järgima ühinemislepingu ning ühenderakonna põhikirja tingimusi. [[21. oktoober|21. oktoobril]] 2006 kinnitas ühenderakonna volikogu Mart Laari ametlikult peaministrikandidaadiks. === 2007. aasta Riigikogu valimised === IRL kulutas valimiskampaaniaks 19,7 miljonit krooni, sealhulgas *telereklaamile 5,2 miljonit krooni *raadioreklaamile 0,8 miljonit krooni *ajalehe- ja ajakirjareklaamile 1,8 miljonit krooni *reklaamtrükistele 6 miljonit krooni *muudeks kuludeks 6 miljonit krooni [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] kogus erakond 98 203 häält ehk 17,9 protsendi valijate toetuse. See tähendas parteile 19 kohta Riigikogus. Võrreldes Isamaaliidu ja Res Publica tulemustega [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] kaotati kokku 16 kohta, seda peamiselt Res Publica tugevalt kahanenud populaarsuse tõttu. === 2011. aasta Riigikogu valimised === IRL sai Eesti 101-liikmelises [[Riigikogu]]s 23 mandaati. Mandaadi said: [[Mart Laar]], [[Juhan Parts]], [[Ken-Marti Vaher]], [[Urmas Reinsalu]], [[Tõnis Lukas]], [[Helir-Valdor Seeder]], [[Marko Mihkelson]], [[Ene Ergma]], [[Jaak Aaviksoo]], [[Marko Pomerants]], [[Aivar Kokk]], [[Annely Akkermann]], [[Margus Tsahkna]], [[Priit Sibul]], [[Tõnis Palts]], [[Toomas Tõniste]], [[Andres Herkel]], [[Erki Nool]], [[Siim Valmar Kiisler]], [[Sven Sester]], [[Kaia Iva]], [[Reet Roos]], [[Indrek Raudne]]. Riigikogu IRLi fraktsioonist arvati välja 2011. aasta lõpus Indrek Raudne. 2012. aasta lõpus lahkus Riigikogu IRLi fraktsioonist Tõnis Lukas, 2013. aasta juunis Mart Laar ning 2013. aasta detsembris lahkus Riigikogu IRLi fraktsioonist Andres Herkel. 2014. aasta jaanuarist kuni juunini asendas Riigikogu IRLi fraktsioonis Reet Roosi Lauri Vahtre. 2014. aasta seisuga kuuluvad Riigikogu IRLi fraktsiooni: Kaia Iva, Andres Jalak, Toomas Tõniste, Aivar Kokk, Andrus Saare, Annely Akkermann, Ene Ergma, Erki Nool, Juku-Kalle Raid, Kaja Kreisman, Liisa-Ly Pakosta, Margus Tsahkna, Marko Mihkelson, Marko Pomerants, Mart Nutt, Peeter Laurson, Priit Sibul, Lauri Vahtre, Siim Kabrits, Sven Sester, Tõnis Palts, Ülo Tulik. === [[2015. aasta Riigikogu valimised]] === IRL sai [[Riigikogu]]s vaid 14 mandaati ja oli nende valimiste suurim kaotaja. Mandaadi said Juhan Parts, Marko Mihkelson, Margus Tsahkna, Aivar Kokk, Viktoria Ladõnskaja, Urmas Reinsalu, Marko Pomerants, Andres Metsoja, Priit Sibul, Maire Aunaste, Helir-Valdor Seeder, Ken-Marti Vaher, Raivo Aeg ja Jaak Aaviksoo. ===Nimemuutus=== 2. juunil 2018 otsustas IRLi suurkogu erakonna nime muuta Isamaa erakonnaks. === Annetused === 2018. aasta lõpus toetas erakonda 50 000 euroga ärimees [[Margus Linnamäe]], tema vend [[Aivar Linnamäe]] ja poliitik [[Reet Roos]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Sulev Vedler]]|url=https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|pealkiri=Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meediatööstuskompleks, mis ei aja "mingit roosat löga"|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410123656/https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|arhiivimisaeg=2019-04-10}}</ref> ==Erakonna juhtimine== Erakonna kõrgeim otsustusorgan on Suurkogu. Erakonna suurkogul 26. mail 2007 valiti 986 poolthäälega erakonna esimeheks sellele ametikohale ainsana kandideerinud [[Mart Laar]], kes valiti ainsa kandidaadina ametisse tagasi 2009. aasta suurkogul. 2011. aastal teatas Mart Laar kirjas erakonnakaaslastele, et ei kandideeri 2012. aasta jaanuaris toimuva IRL-i suurkogul tagasi erakonna esimeheks.<ref name="qmm3Z" /> 28. jaanuaril 2012 toimunud uue erakonna esimehe valimistel osalesid Liisa Pakosta, Andres Herkel ja Urmas Reinsalu. Uueks erakonna esimeheks valiti [[Urmas Reinsalu]]. IRLi aseesimeheks said [[Ene Ergma]], [[Juhan Parts]] ning [[Tõnis Lukas]]. Alates 2012 lõpust oli Tõnis Lukase asemel aseesimeheks Margus Tsahkna. Ülejäänud IRLi eestseisuse liikmed olid Tunne Kelam, Liisa Pakosta, Priit Sibul, Siim Kiisler, Helir-Valdor Seeder, Ken-Marti Vaher, Marko Pomerants, Peeter Laurson, Aivar Kokk, Tarmo Kruusimäe, Erki Nool, Sven Sester, Tõnis Palts, Toomas Tõniste, Andrus Saare, Annely Akkermann, Andres Kõiv, Madis Kübar, Kaia Iva. 6. juunil 2015 toimunud suurkogul valiti erakonna esimeheks Margus Tsahkna. Aseesimeesteks valiti [[Marko Mihkelson]], [[Kaia Iva]] ja [[Siim Kiisler]].<ref name="gG2D4" /> 13. mail 2017 toimunud suurkogul valiti erakonna esimeheks [[Helir-Valdor Seeder]]. Aseesimeesteks valiti [[Viktoria Ladõnskaja]], [[Siim Kiisler]] ja [[Andres Metsoja]].<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/otseblogi-ja-fotod-irl-i-uueks-esimeheks-valiti-helir-valdor-seeder?id=78201156 IRL-i uueks esimeheks valiti Helir-Valdor Seeder], Delfi, 13. mai 2017</ref> 20. juunil 2021 valiti erakonna esimeheks tagasi Helir-Valdor Seeder. Eestseisusesse valiti Tõnis Lukas, Urmas Reinsalu, Riina Solman, Priit Sibul, Tarmo Kruusimäe, Sven Sester, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Heiki Hepner, Harri-Juhani Aaltonen, Marja-Liisa Veiser, Aivar Kokk, Juhani Jaeger, Andres Metsoja, Helen Hääl, Siim Valmar Kiisler, Mart Maastik, Kristjan Vanaselja, Kaspar Kokk, Mart Luik ja Indrek Luberg.<ref>[https://www.err.ee/1608252864/isamaa-esimeheks-valiti-tagasi-helir-valdor-seeder "Isamaa esimeheks valiti tagasi Helir-Valdor Seeder"] ERR, 20. juuni 2021</ref> ===IRL peasekretärid=== *2010–2011 – [[Ken-Marti Vaher]] *2011–2012 – [[Priit Sibul]] *2012–2015 – [[Tiit Riisalo]] *2015–2017 – [[Kert Karus]] *2017–... – Priit Sibul == Viited == {{viited|allikad= <ref name="bhieo">[http://www.irl.ee/mida-me-teeme/pohikiri IRL-i põhikirjas]</ref> <ref name="qmm3Z">http://www.postimees.ee/566064/mart-laar-ma-ei-kandideeri-enam-kunagi-irli-juhiks/</ref> <ref name="gG2D4">[http://www.postimees.ee/v2/3216569/irli-esimeheks-valiti-margus-tsahkna IRLi esimeheks valiti Margus Tsahkna]</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.irl.ee Isamaa ja Res Publica Liidu koduleht] * [http://www.epl.ee/artikkel/455919 "IRL soovib rakendada riigireetmise puhul eluaegset vanglakaristust"] EPL, 22. jaanuar 2009 * [http://uudised.err.ee/index.php?06153936 "IRLi nimekirja europarlamendi valimistel juhib Tunne Kelam"] ERR, 7. veebruar 2009 * [http://www.epl.ee/artikkel/601083 "Avalik kiri Mart Laarile: Kui see on demokraatia, siis on ka putinism demokraatia"] EPL, 21. juuli 2011 * [[Peeter Ernits]]. [http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/kalakuningas-varbas-irli-umbkeelseid-vanausulisi.d?id=63731526 Kalakuningas värbas IRLi umbkeelseid vanausulisi]. [[Maaleht]], 5. jaanuar 2012 * [http://www.ap3.ee/Default.aspx?PublicationId=a8277c4c-ebdc-479d-9908-7b643b4bcaea "Luhtunud tehing jättis IRLile 60 000 eurot ettemaksu"] Äripäev, 12.06.2012 * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/960868/helir-valdor-seeder-koalitsioon-on-nagu-breznevi-pakike-omal-ajal "Helir-Valdor Seeder: koalitsioon on nagu Brežnevi-pakike omal ajal"] ERR, 12. juuli 2019 * [https://www.err.ee/1608198871/politoloogid-isamaa-jaoks-pole-enam-haid-lahendusi "Politoloogid: Isamaa jaoks pole enam häid lahendusi"] ERR, 2. mai 2021 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/94364709/urmas-reinsalu-keskerakonna-ainuvoimu-lopetamiseks-tuleb-tallinnas-moodustada-uhinenud-opositsioon "Keskerakonna ainuvõimu lõpetamiseks tuleb Tallinnas moodustada Ühinenud Opositsioon"] Eesti Päevaleht 22.08.2021 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96214077/jedinaja-isamaa-loe-kuidas-isamaa-puhastas-oma-ridu-sisevaenlastest-ehk-parempoolsetest-marodooridest "JEDINAJA ISAMAA! Loe, kuidas Isamaa puhastas oma ridu sisevaenlastest ehk Parempoolsetest marodööridest"] Eesti Ekspress, 24. märts 2022 {{Eesti erakonnad}} [[Kategooria:Erakond Isamaa| ]] icxdzkffrdzzflp2lfybehokaoknb9h 0 44054 6166040 4081709 2022-07-23T09:46:33Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vientiane | hääldus = vientj'an | omakeelne_nimi_1 = lao | ວຽງຈັນ | Viangchan | pilt = 20171118_Vientiane_3220_DxO.jpg | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 797 130 (2012)<ref>Arvestuslik rahvaarv. [http://www.geohive.com/cntry/laos.aspx GeoHive]. Vaadatud 7.01.2015.</ref> | asendikaart = Laos }} '''Vientiane''' on [[Laos]]e pealinn. Asub [[Mekong]]i jõe ääres, üle 200 km kaugusel rannikust. Koos eeslinnadega hinnatakse elanike arvuks 730 000. Linnast sai Prantsuse Laose pealinn [[1899]]. aastal. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Vientiane}} * [http://www.ecotourismlaos.com/images/map/vientiane/vte_bg.jpg Viangchani kaart] [[Kategooria:Laose linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] n5nrli3iyrwie0hu9zi94dc6y5xqral 0 44646 6165573 6164260 2022-07-22T13:28:21Z 81.90.124.7 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja võõrkeelsed [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]] ja varem nimega [[Katjuša Radio]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne - kristlik]] || [[vene]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]|| [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 95,8{{nowrap end}}<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3<br>Võrumaa 103,6 || Hitid |- | [[Raadio 4]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || [[religioosne – kristlik]] || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || [[rahulikud-hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Ida-Virumaa 93,2<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Ida-Virumaa 97,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood, popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 105,4<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || || || eesti || || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Raadio]] || || || eesti || || || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Волна]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Asemele tekkis [[Retro FM]] |- | [[Raadio V6]] || || || eesti || || Tallinn 97,8 || |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || || eesti || || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || || eesti || || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Juke SM]] || || || eesti || || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || vene || || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] c0bdqq5vmlr2iucsyqyo6gtc2i42hbm 6165574 6165573 2022-07-22T13:29:35Z 81.90.124.7 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja võõrkeelsed [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]] ja varem nimega [[Katjuša Radio]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne - kristlik]] || [[vene]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]|| [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[Hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 95,8{{nowrap end}}<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || [[religioosne – kristlik]] || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || [[rahulikud-hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Ida-Virumaa 93,2<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Ida-Virumaa 97,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood, popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 105,4<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || || || eesti || || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Raadio]] || || || eesti || || || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Волна]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Asemele tekkis [[Retro FM]] |- | [[Raadio V6]] || || || eesti || || Tallinn 97,8 || |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || || eesti || || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || || eesti || || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Juke SM]] || || || eesti || || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || vene || || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] p76hnse78itnzizdmaim8efxj62rnjt 6165590 6165574 2022-07-22T13:46:38Z 81.90.124.7 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja võõrkeelsed [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]] ja varem nimega [[Katjuša Radio]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne - kristlik]] || [[vene]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]|| [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 95,8{{nowrap end}}<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[igakeelnemuusika]], [[džäss]], [[klassikalinemuusika]], [[vanad hitid]], [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || [[religioosne – kristlik]] || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || [[rahulikud-hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Ida-Virumaa 93,2<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Ida-Virumaa 97,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood, popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 105,4<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || || || eesti || || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Raadio]] || || || eesti || || || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Волна]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Asemele tekkis [[Retro FM]] |- | [[Raadio V6]] || || || eesti || || Tallinn 97,8 || |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || || eesti || || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || || eesti || || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Juke SM]] || || || eesti || || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || vene || || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] 71j9irgrgkrwzsvfmrco2k79smepmni 6165593 6165590 2022-07-22T13:55:11Z 81.90.124.7 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja võõrkeelsed [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]] ja varem nimega [[Katjuša Radio]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne - kristlik]] || [[vene]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]|| [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 95,8{{nowrap end}}<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[igakeelnemuusika]], [[džäss]], [[klassikalinemuusika]], [[vanad hitid]], [[''relax''hitid]][[popmuusika]], [[rokkmuusika]], [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]], [[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || [[religioosne – kristlik]] || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || [[''relax''-hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Ida-Virumaa 93,2<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Ida-Virumaa 97,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood, popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 105,4<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || || || eesti || || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Raadio]] || || || eesti || || || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Волна]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Asemele tekkis [[Retro FM]] |- | [[Raadio V6]] || || || eesti || || Tallinn 97,8 || |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || || eesti || || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || || eesti || || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Juke SM]] || || || eesti || || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || vene || || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] gszbrvyew5f7ndj2r7wr5g8tbpg6t89 6165595 6165593 2022-07-22T14:01:10Z 81.90.124.7 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja võõrkeelsed [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]] ja varem nimega [[Katjuša Radio]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne - kristlik]] || [[vene]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]|| [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 95,8{{nowrap end}}<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[igakeelnemuusika]], [[džäss]], [[klassikalinemuusika]], [[vanad hitid]], ''[[relax]]''-[[hitid]], [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]], [[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || [[religioosne – kristlik]] || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Ida-Virumaa 93,2<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Ida-Virumaa 97,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood, popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 105,4<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || || || eesti || || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Raadio]] || || || eesti || || || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Волна]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Asemele tekkis [[Retro FM]] |- | [[Raadio V6]] || || || eesti || || Tallinn 97,8 || |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || || eesti || || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || || eesti || || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Juke SM]] || || || eesti || || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || vene || || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] 6v6sa4o08kgjfhjdpi9jpina3x4qruq 6165769 6165595 2022-07-22T18:10:17Z 81.90.124.7 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja võõrkeelsed [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]] ja varem nimega [[Katjuša Radio]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne - kristlik]] || [[vene]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]|| [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 95,8{{nowrap end}}<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[igakeelnemuusika]], [[džäss]], [[klassikalinemuusika|klassikaline]], [[vanad hitid]], ''[[relax]]''-[[hitid]], [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], [[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || [[religioosne – kristlik]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]], [[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || [[religioosne – kristlik]] || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Ida-Virumaa 93,2<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]],<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Ida-Virumaa 97,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood, popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 105,4<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || || || eesti || || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Raadio]] || || || eesti || || || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas 🙂 |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Волна]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Asemele tekkis [[Retro FM]] |- | [[Raadio V6]] || || || eesti || || Tallinn 97,8 || |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || || eesti || || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || || eesti || || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Juke SM]] || || || eesti || || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || vene || || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] 3z64d3hqgzkmbhzpkkd1o3a77fb3yvy 1 44675 6165650 6159000 2022-07-22T14:56:51Z Märt Põder 55549 /* Saaks olla automaatselt uuendatav Wikidata tabel */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Vikerraadio on Eesti Raadio esimene programm, mitte raadiojaam. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. mai 2006, kell 16.23 (UTC) Panin Eesti Raadioga kokku ka Klassikaraadio ja Raadio 2. Kui Raadio 4 all on mõeldud Radio 4, tuleks ka see välja jätta. Mul ei ole aga selge, mis tähendab "raadiojaam". Näiteks Kuku, Elmar ja Uuno on võib-olla samuti ühe jaama programmid, aga sellel "jaamal" pole nime. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. mai 2006, kell 16.30 (UTC) :: Eesti Raadio ei ole ei kanal ega raadiojaam, see on ettevõte, mis toodab erinevaid programme erinevatele raadiojaamadele. Samalaadne seis on ka Trio jaamade puhul: Trio on firma, mis toimib läbi erinevate väljundite. Kuku ei ole programm, vaid raadiojaam, millel on oma programm. [[Kasutaja:Piret|Piret]] 4. mai 2006, kell 07.01 (UTC) ::: Hästi, Kuku puhul võib see nii olla, aga kui pole raadiojaama definitsiooni, on selle üle raske otsustada. Võib-olla küll, et on tegemist ühe firma mitme jaamaga. Aga nad töötavad Tallinnas minu teada samas majas. Eesti Raadio on EE 12. köite järgi avalik-õiguslik ringhääling, mis edastab nelja üleriigilist programmi. Ma ei tea, kas jaamad on programmid või jaam on ringhääling. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. mai 2006, kell 07.11 (UTC) :::: Trio asub ka kõigi oma väljunditega ühes majas. See ei näita otseselt midagi. ERi kohta leian nende kodukalt järgmist: ''Eesti Raadio on avalik-õiguslik juriidiline isik. Eesti Raadio põhitegevused on raadioprogrammi tootmine ning kultuuri- ja ajaloosündmuste salvestamine ja säilitamine.'' [[Kasutaja:Piret|Piret]] 4. mai 2006, kell 07.26 (UTC) Definitsiooni katse: '''''Raadiojaam''' on tehniline seade, millega edastatakse elektromagnetvälja raadiolainete sagedusel moduleeritud signaale.'' Arvan, et antud loendi pealkirja peaks muutma. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 4. mai 2006, kell 08.03 (UTC) : See definitsioon käib raadiosaatja kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. mai 2006, kell 08.09 (UTC) : Raadiojaam on kõnekeelne sõna, millega tähistatakse raadioringhäälingusaatjat, seda hoonet või ruumi kus saatja asub, inimeste kollektiivi, kes ringhäälingusaateid valmistavad ja isegi ettevõtet, kus need inimesed töötavad. Samuti tähendab raadiojaam kõnekeeles kaasaskantavat kahepoolse raadioside seadet.--[[Kasutaja:Valju|Valju]] 4. mai 2006, kell 09.46 (UTC) :: Sellisel juhul tuleb loendi alguses täpselt öelda, mida siin loetletakse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. mai 2006, kell 10.54 (UTC) :: Minu arvates on siin tahetud loetleda raadioprogramme.--[[Kasutaja:Valju|Valju]] 4. mai 2006, kell 10.58 (UTC) ------ peaks olema ka sagedused kirjas. ---- Kas siia lähevad ka internetiraadiod? --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 9. september 2010, kell 07:57 (EEST) : Arvan küll. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. september 2010, kell 14:51 (EEST) ---- Kas viimased parandused on õiged? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. oktoober 2012, kell 07:04 (EEST) ---- Nüüd on [[Uuno Raadio]] asemel [[MyHits]]. Kuidas ümberkorraldused teha? Kas Uuno Raadio kustutada, kirjutada juurde, et on endine, või panna eraldi tabelisse? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. oktoober 2016, kell 09:52 (EEST) :Aa, ongi teise tabelisse tõstetud. :Aga palun pange MyHits ka sisse. :Veel, seal teises tabelis on tähestiku järjekord korrast ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. oktoober 2016, kell 10:01 (EEST) Miks on Kuressaare pereraadio topelt? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87C3:8680:A9B7:FBEF:6D5F:4CF|2001:7D0:87C3:8680:A9B7:FBEF:6D5F:4CF]] 21. juuni 2017, kell 17:15 (EEST) :Võtsin ühe ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuni 2017, kell 15:23 (EEST)  ---- See ei ole veel täielik loend. Endiste jaamade "märkuste" lahter tuleks kõigi puhul ära täita. Ehk võiks olla eraldi lahter tegutsemisperioodi jaoks? --Pelmeen10 25. juuni 2017, kell 11:02 (EEST) :Võiks küll. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuni 2017, kell 15:21 (EEST) ---- https://www.postimees.ee/1645833/paldiski-saab-lokaalraadio infot, mida artiklis ei ole. --Pelmeen10 16. september 2018, kell 00:39 (EEST) ---- Mis selle [[Sky Plus]]iga on? Nüüd pole teda siin üldse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2019, kell 12:41 (EEST) ---- Kas Tartu Kuku on aktiivne? [https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm] [http://lounaleht.ee/?page=1&id=17944] --[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 29. jaanuar 2020, kell 19:48 (EET) Tabeli lahtrites olevatele lausetele lõpupunkti ei panda. Punkti eesmärk on ju lahutada kaht lauset, kuid tabelijooned teevad seda niigi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 29. jaanuar 2020, kell 21:04 (EET) :Väga huvitav. Siis pole ka suurtähega vaja alustada. Kui lahtris on kaks lauset, kas siis pannakse punkt vaid esimese lause lõppu? --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 21. november 2021, kell 17:43 (EET) ::Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Tabel.html siin]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. november 2021, kell 19:48 (EET) ==Miks on aktiivsed raadiojaamad välja jäetud?== Miks on aktiivsed raadiojaamad välja jäetud? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 12:48 (EEST) == Saaks olla automaatselt uuendatav Wikidata tabel == Eksperimenteerisin nt [[d:User:Märt_Põder/Russian_TV_channels_from_and_about_Russia|siin]] ühe telekanalite tabeliga ja tegin selle põhjal kiiresti ka [[Kasutaja:Märt_Põder/Eesti_raadiokanalid|näidise]] raadiote jaoks, mida peaks saama automaatselt [[Vikiandmed|Vikiandmete]] põhjal uuendada. Kuna Vikiandmetes tundus Eesti raadiokanalite andmeid vähe, siis ma ei hakanud esialgu rohkem vaeva nägema, aga kui on huvi või vajadust, siis võiksin konsulteerida tabeli vormistamist Vikiandmete tabelina. Hädavajalik see pole, aga märkasin, et seda artiklit uuendatakse sageli -- Vikiandmete kasutamine teeks ilmselt uuendamise mugavamaks, andmed aga paremini ja rohkemateks otstarveteks taaskasutatavaks. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 22. juuli 2022, kell 17:56 (EEST) tglt1y07aocllejgeg830493gvqy5kg 0 49180 6165767 6165326 2022-07-22T18:01:57Z Pietadè 41543 cor <https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/eki/triblama/1> wikitext text/x-wiki {{Uuenda}} {{Jalgpallur | nimi = Lionel Messi | pilt = Lionel Messi 16 June 2018.jpg | pildiallkiri = Lionel Messi juunis 2018 | täisnimi = Lionel Andrés Messi Cuccittini<ref name="pärisnimi" /> | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1987|06|24}} | sünnilinn = [[Rosario]] | sünnimaa = Argentina | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 169cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Paris Saint-Germain]] | särginumber = 30 | noorteaastad1 = 1995–2000 | noorteklubi1 = [[Newell's Old Boys]] | noorteaastad2 = 2000–2003 | noorteklubi2 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad1 = 2003–2004 | mänge1 = 10 | väravaid1 = 5 | klubi1 = [[FC Barcelona C|Barcelona C]] | aastad2 = 2004–2005 | mänge2 = 22 | väravaid2 = 6 | klubi2 = [[FC Barcelona B|Barcelona B]] | aastad3 = 2004–2021 | mänge3 = 520 | väravaid3 =474 | klubi3 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad4 = 2021– | mänge4 = 21 | väravaid4 = 3 | klubi4 = [[Paris Saint-Germain]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = 736 | klubi_seisuga = 17. aprill 2022 | koondiseaastad1 = 2004–2005 | koondisemänge1 = 18 | koondiseväravaid1 = 14 | koondis1 = Argentina U20 | koondiseaastad2 = 2008 | koondisemänge2 = 5 | koondiseväravaid2 = 2 | koondis2 = Argentina U23 | koondiseaastad3 = 2005– | koondisemänge3 = 160 | koondiseväravaid3 = 81 | koondis3 = [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] | koondis_seisuga = 30. märts 2022 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused]]}} {{pronksmedal|[[2005. aasta Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|2005 Colombia]]|}} {{MedalVõistlus|[[juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2005. aasta juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|2005 Holland]]|}} {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021 Brasiilia]]|}} {{Hõbemedal|[[2007. aasta Copa América|2007 Venezuela]]|}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta Copa América|2015 Tšiili]]|}} {{Hõbemedal|[[Copa América Centenario|2016 Ameerika Ühendriigid]]|}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Copa América|2019 Brasiilia]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008 Peking]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 Brasiilia]]|}} }} '''Lionel Andrés Messi Cuccittini'''<ref name="pärisnimi" /> ({{IPA-es|ljoˈnel anˈdɾes ˈmesi|-|Lionel Andrés Messi - Name.ogg}}; ka '''Leo Messi'''; sündinud [[24. juuni]]l [[1987]] [[Rosario]]s) on Argentina [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[Ligue 1]] klubis [[Paris Saint-Germain]] ja Argentina jalgpallikoondises. Ta on koondises [[kapten (jalgpall)|kapten]].<ref name=":0" /> Messit peetakse laialdaselt kõigi aegade parimaks jalgpalluriks.<ref name="LM1" /> Ta on võitnud viis korda auhinna [[Ballon d'Or]], mida jagatakse maailma parimale jalgpallurile ja rekordilised viis [[Euroopa kuldsaabas]]t.<ref name=":02" /><ref name="4ks" /> Messi lõi 2012. aasta jooksul rekordilised 91 väravat.<ref name=":12" /> Samuti valiti ta [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] parimaks mängijaks.<ref name=":22" /> Messi on oma klubikarjääri jooksul võitnud 34 karikat.<ref name=":0" /> Barcelonaga on ta tulnud kümme korda Hispaania meistriks, võitnud neli korda [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] ja kuus korda [[Copa del Rey|Hispaania karika]]. Argentina koondisega on Messi võitnud ühe [[Copa América]] ning tulnud ühe korra hõbedale [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]].<ref name="Ps1j8" /> Messil on ka [[Hispaania]] [[kodakondsus]], mis tähendab, et ta võib Barcelona meeskonnas mängida [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] mängijana.<ref name="6aRze" /> == Klubikarjäär == Messi alustas oma klubikarjääri kodumaal klubis [[Newell's Old Boys]]. 2000. aastal liitus ta [[FC Barcelona|Barcelona]] noorteakadeemiaga [[La Masia]]. [[Pilt:Leo messi barce 2005.jpg|vasakul|Messi mängus [[Málaga CF|Málaga]] vastu 2005. aastal.|pisi]] Klubi põhirivistuses debüteeris Messi 16. oktoobril [[RCD Espanyol|Espanyoli]] vastu. Oma esimese värava lõi ta 1. mail mängus [[Albacete Balompié|Albacetega]]. Messi oli osa Barcelona meeskonnast, mis tuli 2004–05 hooajal [[La Liga|Hispaania meistriks]]. Messi mängis 2005. aastast alates Barcelona algrivistuses. Hooajal 2005–06 võideti [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]], mille finaali pidi ta vigastuse tõttu vahele jätma, ja La Liga. 2006–07 hooajal lõi ta 19-aastasena oma karjääri esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]] mängus [[Madridi Real]]iga, kohtumine lõppes 3:3. 2007. aasta detsembris jäi ta [[Euroopa aasta jalgpallur]]i valimisel kolmandale kohale, 2008. aasta jaanuaris nimetati ta [[FIFA]] poolt aasta teiseks [[FIFA aasta jalgpallur|parimaks jalgpalluriks]] [[Brasiilia]] mängija [[Kaká]] järel. 2008–09 hooajal aitas ta Barcelonal võita nii La Liga, [[Copa del Rey]] kui ka Meistrite Liiga.<ref name="23RJP" /> 2008. aasta detsembris jäi Messi Euroopa aasta jalgpalluri valimisel [[Cristiano Ronaldo]] järel teisele kohale. Messi lõi kaks väravat ja andis ühe väravasöödu, kui [[Kataloonia]] klubi alistas Hispaania liigas Madridi Reali võõrsil 2:6. Meistrite Liiga poolfinaalis [[Londoni Chelsea|Chelseaga]] jagas ta resultatiivse söödu [[Andrés Iniesta]] löödud võiduväravale. Finaalis [[Manchester United FC|Manchester Unitediga]] lõi ta peaga mängu viimase värava, vormistades lõppskooriks 2:0. Hooajal 2009–10 tuli Barcelona taas Hispaania meistriks, Messi lõi liigas 34 väravat. 2009. aasta detsembris valiti Messi esimest korda Euroopa aasta jalgpalluriks. Samuti võitis ta ka [[Euroopa kuldsaabas|Euroopa kuldsaapa]]. 29. novembril alistasid katalaanid [[Camp Nou]]l toimunud [[El Clásico]]s Madridi Reali 5:0, Messi andis selles mängus kaks resultatiivset söötu.<ref name="sMMjC" /> Ta lõi Meistrite Liiga veerandfinaalmängus 4 väravat, kui Barcelona alistas [[Arsenal FC|Arsenali]] 4:1. [[Pilt:Messi arms.jpg|pisi|Messi tähistamas väravat [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|2010–11 hooaja UEFA Meistrite Liigas]].|339x339px]] 2010–11 hooajal võideti Barcelonaga uuesti La Liga ja Meistrite Liiga. 2011. aasta jaanuaris võitis Messi oma karjääri teise [[Ballon d'Or]]'i Messi lõi Meistrite Liiga poolfinaalis Madridi Reali vastu [[Santiago Bernabéu staadion|Santiago Bernabéul]] kaks väravat. Finaalis Manchester Unitediga panustas Messi ühe väravaga; ta valiti [[UEFA]] poolt mängu parimaks mängijaks. Hooajal 2011–12 lõi ta [[Hispaania]] kõrgliigas rekordilised 50 väravat. Kõikide sarjade peale kokku lõi ta 73 väravat, mis on siiamaani Euroopa ühe hooaja jooksul löödud väravate rekord. Messi võitis 2011. aasta augustis UEFA Euroopa parima mängija auhinna. 2012. aasta jaanuaris valiti ta kolmandat korda järjest maailma parimaks mängijaks. Barcelona võitis 2012. aastal Hispaania karika, Messi lõi finaalis [[Athletic Bilbao]] vastu ühe värava. Terve 2012. aasta peale skooris ta Barcelona meeskonnas rekordilised 79 väravat.<ref name=":12" /> Katalanid tulid 2012–13 hooajal taas Hispaania meistriteks, Messi panustas 46 liigaväravaga. Samuti võitis ta ka Euroopa kuldsaapa. Messi valiti 2013. aasta jaanuaris neljandat korda maailma parimaks jalgpalluriks. Sellega sai temast esimene mängija ajaloos, kes on võitnud neli Ballon d'Ori. Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[AC Milan]]iga lõi ta kaks väravat, kui Barcelona tuli tagasi võõrsil saadud 2:0 kaotusest ja võitis kodus 4:0. Messi lõi veerandfinaalis [[Paris Saint-Germain]]i vastu värava, mis viis Kataloonia klubi poolfinaali. Hooajal 2013–14 jäi Barcelona ilma ühegi karikata, kaotades La Liga viimase päeva mängus [[Madridi Atlético]]le. Messi lõi 2014. aasta kevadel El Clásicos kübaratriki ja jagas ühe resultatiivse söödu; Kataloonia klubi võitis võõrsil 3:4. 2014–15 hooajal võitis Messi Barcelonaga taas nii La Liga, Copa del Rey kui ka Meistrite Liiga.<ref name="9vUcd" /> Messi lõi kõikide sarjade peale 58 väravat.<ref name="gUJE9" /> Messi jagas ühe väravasöödu Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[Manchester City FC|Manchester City]] ja veerandfinaalis Paris Saint-Germaini vastu. Poolfinaalis [[Müncheni Bayern]]iga lõi ta kaks väravat ja andis jällegi ühe resultatiivse söödu. Finaalis aitas Messi Barcelonal alistada [[Torino Juventus|Juventuse]] 3:1. Samuti lõi ta kaks väravat Copa del Rey finaalis Athletic Bilbao vastu. [[Pilt:2015 UEFA Super Cup 52.jpg|vasakul|pisi|Messi tegemas sooja enne [[UEFA Superkarikas 2015|2015. aasta UEFA Superkarika]] finaali [[Sevilla FC|Sevillaga]].|250x250px]]2015. aasta [[UEFA Superkarikas|Euroopa superkarika]] finaalmängus [[Sevilla FC|Sevillaga]] lõi Messi kaks väravat, mis tulid mõlemad karistuslöögist. Augustis valiti ta UEFA poolt Euroopa parimaks jalgpalluriks. 2016. aasta jaanuaris valiti Messi viiendat korda maailma parimaks jalgpalluriks.<ref name=":02" /> Messi aitas Barcelonal võita 2015–16 hooaja La Liga ja Copa del Rey. Hispaania kõrgliigas lõi ta hooaja jooksul 26 väravat ja jagas 16 resultatiivset söötu. Copa del Rey finaalis alistas Barcelonal lisaajal [[Sevilla FC|Sevilla]] 2:0, Messi andis mõlemale väravale resultatiivse söödu. Messi lõi kaks väravat, kui katalaanid võitsid Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis Arsenali võõrsil 0:2. Ta lõi nende vastu veel ühe värava kodumängus Camp Noul; Barcelona väljus taas võitjatena 3:1. Messi alustas 2016–17 hooaega 2016. aasta [[Supercopa de España|Hispaania superkarika]] võiduga, panustades ühe värava ja kahe väravasööduga. 19. oktoobril lõi ta Meistrite Liigas rekordilise seitsmenda kübaratriki Manchester City vastu.<ref name="RGmXC" /> 2016–17 hooaja teises El Clásicos lõi Messi kaks väravat, kui Barcelona võitis Santiago Bernabéul 2:3, Messi teine värav oli tema 500. Barcelona meeskonnas.<ref name="221UN" /> Kokku lõi ta Hispaania liigas sel hooajal 37 väravat, mille eest võitis ta oma karjääri neljanda Euroopa kuldsaapa.<ref name="4ks" /> Copa del Rey finaalis [[Deportivo Alavés|Alavésiga]] lõi Messi ühe värava ja jagas ka väravasöödu, Barcelona võitis 3:1.<ref name="PMJL6" /> 9. septembril lõi Messi Hispaania kõrgliigas linnarivaali Espanyoli vastu oma hooaja esimese kübaratriki, Barcelona võitis [[derbi barceloní]] kodus 5:0.<ref name="UWnKq" /> 12. septembril võitis Barcelona [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|Meistrite Liiga hooaja]] esimeses mängus Torino Juventust 3:0; Messi lõi kaks väravat.<ref name="h4zLV" /> Messi lõi 19. oktoobril [[PAE Olympiakós|Olympiakósi]] vastu oma 100. värava UEFA klubi sarjades.<ref name="C1kGY" /> 23. detsembril skooris ta aasta viimases mängus Madridi Realiga penaltist ja jagas ka resulatiivse söödu, aidates Barcelonal võita rivaalklubi võõrsil 3:0.<ref name="g5F48" /> == Koondisekarjäär == === Noortekoondised === Messi debüüt U20 Argentina jalgpallikoondises toimus 2004. aastal sõprusmängus [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] vastu. 2005. aasta suvel tuli Messi [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|juunioride maailmameistriks]] ning valiti ka turniiri parimaks mängijaks. Kokku mängis ta U20 koondises 18 mängu ja lõi 14 väravat. 2008. aastal võitis Messi U23 Argentina koondisega [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|Pekingi suveolümpiamängudel]] [[kuldmedal]]i. Ta mängis turniiril viis mängu ja lõi kaks väravat. === Täiskasvanute koondis === Messi debüteeris [[Argentina jalgpallikoondis]]es 17. augustil 2005 [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] vastu. Ta tuli mängu vahetusest 63. minutil ning sai kaks minutit hiljem punase kaardi. Oma esimese värava La Albiceleste rivistuses lõi ta 1. märtsil 2006 sõprusmängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatiaga]]. [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlustel]] sai Messist noorim mängija, kes on Argentina koondises [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM]]-il värava löönud. Lisaks väravale andis ta turniiri jooksul ka ühe väravasöödu. [[2007. aasta Copa América]]l pidi Argentina tunnistama finaalis [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] paremust. Messi lõi turniiri käigus kaks väravat ja andis ühe väravasöödu ning valiti parimaks noormängijaks. [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistlustel]] jagas Messi ühe resultatiivse söödu kaheksandikfinaalis [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] vastu. [[2011. aasta Copa América]]l andis Messi 3 väravasöötu. La Albiceleste langes koduselt turniirilt veerandfinaalis, kui kaotati penaltitega [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguayle]]. Messi andis selles mängus ühe resultatiivse söödu. Ta valiti ka turniiri sümboolsesse koondisse. 29. veebruaril 2012 lõi ta [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu oma koondise esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]]. 9. juunil 2012 lõi ta taas kübaratriki, kui Argentina alistas sõpruskohtumises Brasiilia 4:3. [[Pilt:Germany_and_Argentina_face_off_in_the_final_of_the_World_Cup_2014_04_crop.jpg|pisi|Messi sooritamas pealelööki [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistluste]] finaalis [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaaga]]]] [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi Messi neli väravat ja jagas ühe väravasöödu, aidates La Albicelestel finaali jõuda. Finaalis tuli tunnistada 0:1 kaotust lisaajal [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]]. Messi valiti turniiri parimaks mängijaks.<ref name=":22" /> Messi jõudis [[2015. aasta Copa América]]l Argentinaga uuesti finaali, kuid pidi seekord tunnistama [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] paremust penaltiseerial. Turniiri jooksul mängis ta enamjaolt ründava poolkaitsjana. Ta lõi ühe värava ja andis kolm väravasöötu. [[Pilt:ECUADOR VS ARGENTINA (37594548472).jpg|pisi|vasakul|Messi tähistamas kübaratrikki [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori]] vastu 11. oktoobril 2017]] Messi pidi [[Copa América Centenario|2016. aasta Copa América]] alguse vahele jätma, kuna sai kontrollmängus [[Hondurase jalgpallikoondis|Hondurase]] vastu vigastada.<ref name="DvP60" /> Ta naasis mängus [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu, kui ta lõi pärast sisse vahetamist 22 minutiga kübaratriki. Veerandfinaalis lõi Messi [[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] vastu ühe värava ja andis kaks väravasöötu.<ref name=":1" /> Poolfinaalis [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] vastu lõi Messi karistuslöögist värava ja jagas veel kaks väravasöötu. Finaalis pidi Argentina tunnistama jällegi Tšiili paremust, kui kaotati penaltiseerial. Messi oli üks, kes eksis oma penaltil. Messi teatas pärast finaali, et lõpetab koondisekarjääri. 2016. aasta augustis mõtles ta aga ümber ja otsustas koondisse naasta. Naasmismängus lõi ta võiduvärava Uruguay vastu, kui La Albiceleste võitis tähtsa MM-i valiksarja kohtumise 1:0.<ref name="HKyyR" /> 11. oktoobril lõi Messi [[kübaratrikk|kübaratriki]] [[CONMEBOL]]i viimases MM-i valikmängus [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadoriga]], aidates koondisel tulla tagasi 0:1 kaotusseisust ja võita 3:1. Võit võõrsil tagas Argentinale ka koha [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]], kuhu kaotuse puhul poleks pääsetud.<ref name="fmIOD" /> == Statistika == === Klubi === :''Seisuga 26. detsember 2017''<ref name="gUJE9" /><ref name="xxJTC" /> {| class="wikitable" style="text-align: center" ! rowspan="2" |Klubi ! rowspan="2" |Hooaeg ! colspan="3" |Liiga ! colspan="2" |[[Copa del Rey]] ! colspan="2" |[[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] ! colspan="2" |Muu ! colspan="2" |Kokku |- !Divisjon!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- | rowspan="2" |[[FC Barcelona C|Barcelona C]] |2003–04 |[[Tercera División]] |10||5|| colspan="6" |–||10||5 |- ! colspan="2" |Kokku!!10!!5!! colspan="6" |–!!10!!5 |- | rowspan="3" |[[FC Barcelona B|Barcelona B]] |2003–04 | rowspan="2" |[[Segunda División B]] |5||0|| colspan="6" |–||5||0 |- |2004–05 |17||6|| colspan="6" |–||17||6 |- ! colspan="2" |Kokku !22!!6!! colspan="6" |–!!22!!6 |- | rowspan="15" |[[FC Barcelona|Barcelona]] |2004–05 | rowspan="14" |[[La Liga]] |7||1||1||0||1||0|| colspan="2" |–||9||1 |- |2005–06 |17||6||2||1||6||1||0||0||25||8 |- |2006–07 |26||14||2||2||5||1||3||0||36||17 |- |2007–08 |28||10||3||0||9||6|| colspan="2" |–||40||16 |- |2008–09 |31||23||8||6||12||9|| colspan="2" |–||51||38 |- |2009–10 |35||34||3||1||11||8||4||4||53||47 |- |2010–11 |33||31||7||7||13||12||2||3||55||53 |- |2011–12 |37||50||7||3||11||14||5||6||60||73 |- |2012–13 |32||46||5||4||11||8||2||2||50||60 |- |2013–14 |31||28||6||5||7||8||2||0||46||41 |- |2014–15 |38||43||6||5||13||10|| colspan="2" |–||57||58 |- |2015–16 |33||26||5||5||7||6||4||4||49||41 |- |2016–17 |34||37||7||5||9||11||2||1||52||54 |- |2017–18 |17||15||0||0||6||3||2||1||25||19 |- ! colspan="2" |Kokku !399!!364!!62!!44!!121!!97!!26!!21!!608!!526 |- ! colspan="3" |Karjäär kokku !431!!375!!62!!44!!121!!97!!26!!21!!640!!537 |} === Koondis === :''Seisuga 15. juuli 2018'' {| class="mw-collapsible mw-collapsed wikitable" style="font-size:100%" ! colspan=7 | Messi väravad Argentina koondises |- !# !Kuupäev !Staadion !Vastane !Skoor !Tulemus !Võistlus |- |1. |1. märts 2006 |[[St. Jakob-Park]], [[Basel]], Šveits | {{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2''':1 |2:3 |Sõpruskohtumine |- |2. |16. juuni 2006 |[[Veltins-Arena]], [[Gelsenkirchen]], Saksamaa | {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}}[[Serbia ja Montenegro jalgpallikoondis|Serbia ja Montenegro]] |'''6''':0 |6:0 |[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlused]] |- |3. | rowspan="2" |5. juuni 2007 | rowspan="2" |[[Camp Nou]], [[Barcelona]], Hispaania | rowspan="2" |{{riigi ikoon|Alžeeria}}[[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |'''2''':2 | rowspan="2" |4:3 | rowspan="2" |Sõpruskohtumine |- |4. |'''3''':2 |- |5. |8. juuli 2007 |Estadio Metropolitano de Fútbol de Lara, Barquisimeto, Venezuela |{{Riigi ikoon|Peruu}}[[Peruu jalgpallikoondis|Peruu]] |'''2''':0 |4:0 | rowspan="2" |[[2007. aasta Copa América]] |- |6. |11. juuli 2007 |Polideportivo Cachamay, Puerto Ordaz, Venezuela |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':0 |3:0 |- |7. |16. oktoober 2007 |Estadio José Pachencho Romero, Maracaibo, Venezuela |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela]] |'''2''':0 |2:0 | rowspan="2" |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010 MM-i valikmäng]] |- |8. |20. november 2007 |Estadio El Campín, [[Bogotá]], Colombia |{{Riigi ikoon|Colombia}}Kolumbia |'''1''':0 |1:2 |- |9. |4. juuni 2007 |Qualcomm Stadium, [[San Diego]], Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':0 |4:1 |Sõpruskohtumine |- |10. |11. oktoober 2008 |Estadio Antonio V. Liberti, [[Buenos Aires]], Argentina |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 |2:1 |2010 MM-i valikmäng |- |11. |11. veebruar 2009 |Stade Vélodrome, [[Marseille]], Prantsusmaa |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''2''':0 |2:0 |Sõpruskohtumine |- |12. |28. märts 2009 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela]] |'''1''':0 |4:0 |2010 MM-i valikmäng |- |13. |14. november 2009 |Vicente Calderón Stadium, [[Madrid]], Hispaania |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1''':1 |1:2 | rowspan="5" |Sõpruskohtumine |- |14. |7. september 2010 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1''':0 |4:1 |- |15. |17. november 2010 |Khalifa International Stadium, [[Doha]], [[Katar]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''1''':0 |1:0 |- |16. |9. veebruar 2011 |[[Stade de Genève]], [[Geneva]], Šveits |{{Riigi ikoon|Portugal}}[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |'''2''':1 |2:1 |- |17. |20. juuni 2011 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Albaania}} [[Albaania jalgpallikoondis|Albaania]] |'''2''':0 |4:0 |- |18. |7. oktoober 2011 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''2''':0 |4:1 | rowspan="2" |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 MM-i valikmäng]] |- |19. |15. november 2011 |Estadio Metropolitano Roberto Meléndez, [[Barranquilla]], Colombia |{{Riigi ikoon|Colombia}}[[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |'''1''':1 |2:1 |- |20. | rowspan="3" |29. veebruar 2012 | rowspan="3" |Stade de Suisse Wankdorf, [[Bern]], Šveits | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Šveits}}[[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |'''1''':0 | rowspan="3" |3:1 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |21. |'''2''':1 |- |22. |'''3''':1 |- |23. |2. juuni 2012 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |'''3''':0 |4:0 |2014 MM-i valikmäng |- |24. | rowspan="3" |9. juuni 2012 | rowspan="3" |MetLife Stadium, East Rutherford, Ameerika Ühendriigid | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''1''':1 | rowspan="3" |4:3 | rowspan="4" |Sõpruskohtumine |- |25. |'''2''':1 |- |26. |'''4''':3 |- |27. |15. august 2012 |Commerzbank Arena, [[Frankfurt]], Saksamaa |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''2''':1 |3:1 |- |28. |7. september 2012 |Estadio Mario Alberto Kempes, [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]], Argentina |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''3''':1 |3:1 | rowspan="5" |2014 MM-i valikmäng |- |29. | rowspan="2" |12. oktoober 2012 | rowspan="2" |Estadio Malvinas Argentinas, Mendoza, Argentina | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 | rowspan="2" |3:0 |- |30. |'''3''':0 |- |31. |16. oktoober 2012 |Estadio Nacional, [[Santiago]], Tšiili |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1''':0 |2:1 |- |32. |22. märts 2013 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] |'''3''':0 |3:0 |- |33. | rowspan="3" |14. juuni 2013 | rowspan="3" |Estadio Mateo Flores, [[Guatemala City]], Guatemala | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Guatemala}}[[Guatemala]] |'''1''':0 | rowspan="3" |4:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |34. |'''3''':0 |- |35. |'''4''':0 |- |36. | rowspan="2" |10. september 2013 | rowspan="2" |Estadio Defensores del Chaco, [[Asunción]], Paraguay | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''1''':0 | rowspan="2" |5:2 | rowspan="2" |2014 MM-i valikmäng |- |37. |'''4''':1 |- |38. |7. juuni 2014 |Estadio Ciudad de La Plata, [[La Plata]], Argentina |{{Riigi ikoon|Sloveenia}}[[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] |'''2''':0 |2:0 |Sõpruskohtumine |- |39. |15. juuni 2014 |[[Estádio do Maracanã]], [[Rio de Janeiro]], Brasiilia |{{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}}[[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |'''2''':0 |2:1 | rowspan="4" |[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlused]] |- |40. |21. juuni 2014 |Estádio Mineirão, [[Belo Horizonte]], Brasiilia |{{Riigi ikoon|Iraan}}[[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |'''1''':0 |1:0 |- |41. | rowspan="2" |25. juuni 2014 | rowspan="2" |Estádio Beira-Rio, [[Porto Alegre]], Brasiilia | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Nigeeria}}[[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] |'''1''':0 | rowspan="2" |3:2 |- |42. |'''2''':1 |- |43. | rowspan="2" |14. oktoober 2014 | rowspan="2" |Hong Kong Stadium, So Kon Po, HongKong | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Hongkong}}[[Hongkongi jalgpallikoondis|Hongkong]] |'''5''':0 | rowspan="2" |7:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |44. |'''7''':0 |- |45. |12. november 2014 |[[Boleyn Ground|Upton Park]], [[London]], Suurbritannia |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2''':1 |2:1 |- |46. |13. juuni 2015 |Estadio La Portada, La Serena, Tšiili |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''2''':0 |2:2 |[[2015. aasta Copa América]] |- |47. | rowspan="2" |4. september 2015 | rowspan="2" |BBVA Compass Stadium, [[Houston]], Ameerika Ühendriigid | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Boliivia}}[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] |'''5''':0 | rowspan="2" |7:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |48. |'''6''':0 |- |49. |8. september 2015 |AT&T Stadium, Arlington, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':2 |2:2 |- |50. |29. märts 2016 |Estadio Mario Alberto Kempes, Córdoba, Argentina |{{Riigi ikoon|Boliivia}}[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] |'''2''':0 |2:0 |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018 MM-i valikmäng]] |- |51. | rowspan="3" |10. juuni 2016 | rowspan="3" |Soldier Field, [[Chicago]], Ameerika Ühendriigid | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Panama}}[[Panama jalgpallikoondis|Panama]] |'''2''':0 | rowspan="3" |5:0 | rowspan="5" |[[Copa América Centenario]] |- |52. |'''3''':0 |- |53. |'''4''':0 |- |54. |18. juuni 2016 |Gillette Stadium, Foxborough, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] |'''3''':0 |4:1 |- |55. |21. juuni 2016 |NRG Stadium, Houston, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] |'''2''':0 |4:0 |- |56. |1. september 2016 |Estadio Malvinas Argentinas, Mendoza, Argentina |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 |1:0 | rowspan="6" |2018 MM-i valikmäng |- |57. |16. november 2016 |Estadio San Juan del Bicentenario, San Juan, Argentina |{{Riigi ikoon|Colombia}}[[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |'''1''':0 |3:0 |- |58 |23. märts 2017 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1''':0 |1:0 |- |59 |rowspan="3"|11. oktoober 2017 |rowspan="3"|Estadio Olímpico Atahualpa, [[Quito]], Ecuador |rowspan="3"|{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |1:1 |rowspan=3|3:1 |- |60 |2:1 |- |61 |3:1 |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja väravad meeskonna, aasta ja võistluse järgi |- !rowspan=2|Meeskond !rowspan=2|Aasta !colspan=2|Võistlus !colspan=2|Sõpruskohtumine !colspan=2|Kokku |- !Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan=3|Argentina U20 |2004 |colspan=2|–||2||3||2||3 |- |2005 |16||11||colspan=2|–||16||11 |- !Kokku !16!!11!!2!!3!!18!!14 |- |rowspan=2|Argentina U23 |2008 |5||2||colspan=2|–||5||2 |- !Kokku !5!!2!!colspan=2|–!!5!!2 |- |rowspan=15|Argentina |2005 |3||0||2||0||5||0 |- |2006 |3||1||4||1||7||2 |- |2007 |10||4||4||2||14||6 |- |2008 |6||1||2||1||8||2 |- |2009 |8||1||2||2||10||3 |- |2010 |5||0||5||2||10||2 |- |2011 |8||2||5||2||13||4 |- |2012 |5||5||4||7||9||12 |- |2013 |5||3||2||3||7||6 |- |2014 |7||4||7||4||14||8 |- |2015 |6||1||2||3||8||4 |- |2016 |10||8||1||0||11||8 |- |2017 |5||4||2||0||7||4 |- |2018 |4||1||1||3||5||4 |- !Kokku !85!!35!!43!!30!!128!!65 |- !colspan=2|Karjäär kokku !106!!48!!45!!33!!151!!81 |} == Saavutused ja tunnustus == [[Pilt:Messi in Germany and Argentina face off in the final of the World Cup 2014 -2014-07-13 (24).jpg|pisi|Messi (''vasakul'') triblamas palliga 2014. aasta maailmameistrivõistluste finaalis]] '''Barcelona''' * [[La Liga|Hispaania meister]]: 2004–05, 2005–06, 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2012–13, 2014–15, 2015–16, 2017–18, [[La Liga hooaeg 2018–19|2018–19]] * [[Copa del Rey]]: 2008–09, 2011–12, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18 * [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2005, 2006, 2009, 2010, 2011, 2013, 2016, 2018 * [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2005–2006|2005–06]], [[UEFA Meistrite Liiga 2008–2009|2008–09]], [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|2010–11]], [[UEFA Meistrite Liiga 2014–2015|2014–15]] * [[Euroopa superkarikas]]: [[UEFA Superkarikas 2009|2009]], [[UEFA Superkarikas 2011|2011]], [[UEFA Superkarikas 2015|2015]] * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2009, 2011, 2015 '''Argentina jalgpallikoondis''' * [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]: [[2005. aasta juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|2005]] * [[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]: [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] '''Individuaalselt''' * FIFA The Best aasta jalgpallur: 2019 * [[Euroopa aasta jalgpallur|Ballon d'Or]]: 2009 * [[FIFA aasta jalgpallur]]: 2009 * [[FIFA Ballon d'Or]]: 2010, 2011, 2012, 2015<ref name=":02" /> * [[UEFA aasta meesmängija]]: 2009, 2011, 2015 * [[Euroopa kuldsaabas]]: 2009–10, 2011–12, 2012–13, 2016–17, 2017–18, 2018-19<ref name="I8Oj2" /> * [[La Liga]] parim mängija: 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2015, 2017, 2018, 2019 * [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Jalgpalli maailmameistrivõistluste]] parim mängija: [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]]<ref name=":22" /> * Jalgpalli maailmameistrivõistluste turniiri sümboolne meeskond: 2014 * [[Copa América]] parim mängija: [[2015. aasta Copa América|2015]] (''loobus auhinnast'') * Copa América parim noormängija: [[2007. aasta Copa América|2007]] * Copa América turniiri sümboolne meeskond: [[2007. aasta Copa América|2007]], [[2011. aasta Copa América|2011]], [[2015. aasta Copa América|2015]], [[Copa América Centenario|2016]] * [[Golden Boy]]: 2005 '''Sooritused''' * La Liga parim väravakütt: 2011–12, 2012–13, 2009–10, 2016–17, 2017–18, 2018–19 * La Liga parim väravasöötude jagaja: 2010–11, 2014–15, 2015–16, 2017–18, 2018–19 * Copa del Rey parim väravakütt: 2008–09, 2010–11, 2013–14, 2015–16, 2016–17 * Copa del Rey parim väravasöötude jagaja: 2016–17, 2017–18 * Meistrite liiga parim väravakütt: 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2011–12, 2014–15 * Meistrite Liiga parim väravasöötude jagaja: 2011–12, 2014–15 * Jalgpalliklubide maailmameistrivõistluste parim väravakütt: 2011 * U20 maailmameistrivõistluste parim väravakütt: 2005 * Copa América parim väravasöötude jagaja: 2011, 2015, 2016 == Isiklikku == === Perekond === Messi abikaasa on [[Antonella Roccuzzo]], kes on ta lapsepõlvesõber [[Rosario]] aegadest. Nad said tuttavaks Roccuzzo nõo, Messi hea sõbra [[Lucas Scaglia]] kaudu, kui Messi oli viieaastane. Neil on kolm last: Thiago (sündinud 2012), Mateo (sündinud 2015) ja Ciro (sündinud 2018). 2017. aasta 30. juunil Messi ja Roccuzzo abiellusid [[Rosario]]s. Messi saab samuti hästi läbi oma ema Celia ja isa Jorgega. Isa Jorge on tema jalgpalliagent. Messil on kaks venda: Rodrigo ja Matias. === Heategevus === Kogu karjääri vältel on Messi olnud seotud heategevusega. Ta annetab tihti raha Argentina heategevusorganisatsioonidele<ref name="pärisnimi" /><ref name="lHX39" /><ref name="g27oN" /> ja on [[UNICEF-i hea tahte saadik]]. Lisaks on ta loonud omanimelise heategevusfondi Fundación Leo Messi, mis toetab laste arstiabi, [[haridus]]t ja sportimisvõimalusi.<ref name="GVV9O" /> === Juriidilised probleemid === 2016. aastal mõisteti Messi süüdi 4 miljoni euroses [[maksupettus]]es aastatel 2007–2009. Talle määrati 21-kuune tingimisi vanglakaristus.<ref name="1DQyT" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2017-2018/messi|pealkiri=Lionel Andrés Messi|väljaanne=FC Barcelona|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="LM1"> * {{Netiviide|url=http://www.telegraph.co.uk/sport/football/players/lionel-messi/11602171/The-greatest-footballer-we-have-seen-our-experts-verdicts.html|pealkiri=The greatest footballer we have seen – our experts' verdicts|väljaanne=The Telegraph|vaadatud=16. oktoober 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.mirror.co.uk/sport/football/news/lionel-messi-best-ever-be-9323506|pealkiri="Lionel Messi is best there will ever be": Steven Gerrard makes huge statement after Barcelona star's Celtic double|väljaanne=The Mirror|aeg=24. november 2016|vaadatud=15. detsember 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/barcelona/story/2833678/lionel-messi-the-best-player-we-we-will-ever-see-xavi|pealkiri=Lionel Messi is the best player we will ever see – Xavi|väljaanne=ESPN|aeg=20. märts 2016|vaadatud=15. oktoober 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-4439014/Lionel-Messi-best-player-history-says-Enrique.html|pealkiri=Lionel Messi is 'the best player in history', says Luis Enrique after his heroics in Barcelona win over rivals Real Madrid|väljaanne=Daily Mail|aeg=24. aprill 2017|vaadatud=25. aprill 2017}}</ref> <ref name=":02">{{Netiviide|url=http://timesofindia.indiatimes.com/sports/football/top-stories/Lionel-Messi-wins-record-fifth-FIFA-Ballon-dOr/articleshow/50537672.cms|pealkiri=Lionel Messi wins record fifth FIFA Ballon d'Or|väljaanne=The Times of India|aeg=11. jaanuar 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="pärisnimi">{{Netiviide|url=http://www.espn.in/football/barcelona/story/3255615/lionel-messi-donates-70k-to-charity-after-winning-libel-case-against-newspaper|pealkiri=Messi donates to charity after libel case win|väljaanne=ESPN|aeg=2 november 2017|vaadatud=3 november 2017}}</ref> <ref name=":12">{{Netiviide|url=http://bleacherreport.com/articles/1456355-breaking-down-lionel-messis-magical-91-goal-year-for-barcelona-and-argentina|pealkiri=Breaking Down Lionel Messi's Magical 91-Goal Year for Barcelona and Argentina|väljaanne=Bleacher Report|aeg=24. detsember 2012|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="4ks">{{Netiviide|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/37-varavat-loonud-messi-voitis-neljanda-kuldse-saapa?id=78373534|pealkiri=37 väravat löönud Messi võitis neljanda Kuldse Saapa|väljaanne=DELFI|aeg=29. mai 2017|vaadatud=2. juuni 2017}}</ref> <ref name=":22">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2014/jul/13/lionel-messi-golden-ball-award-world-cup|pealkiri=Lionel Messi wins Golden Ball award for best player of World Cup|väljaanne=The Guardian|aeg=13. juuli 2014|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="Ps1j8">{{Netiviide|url=http://www.transfermarkt.co.uk/lionel-messi/erfolge/spieler/28003|pealkiri=Lionel Messi – Auhinnad|väljaanne=Transfermarkt|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="6aRze">{{Netiviide|url=http://www.worldsoccer.com/news/messi-granted-spanish-citizenship-68916|pealkiri=Messi granted Spanish citizenship|väljaanne=WorldSoccer|aeg=26. september 2005|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="23RJP">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/uefa-champions-league/2/blog/post/2477324/champions-league-treble-the-seven-clubs-who-claimed-it|pealkiri=Champions League treble: The seven clubs who claimed the prize|väljaanne=ESPN|aeg=5. juuni 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="sMMjC">{{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-3778368/5-0-night-Pep-Guardiola-humiliated-Jose-Mourinho-Spain.html|pealkiri=Barcelona 5–0 Real Madrid: The night Pep Guardiola humiliated Jose Mourinho in Spain|väljaanne=Dailymail|aeg=7. september 2016|vaadatud=25. oktoober 2016}}</ref> <ref name="9vUcd">{{Netiviide|url=http://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/newsid=2251733.html|pealkiri=Barcelona break new ground with second treble|väljaanne=UEFA|aeg=6. juuni 2015|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="gUJE9">{{Netiviide|url=http://int.soccerway.com/players/lionel-andres-messi/119/|pealkiri=Lionel Andrés Messi|väljaanne=Soccerway|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="RGmXC">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/oct/19/barcelona-manchester-city-champions-league-match-report-messi?CMP=share_btn_tw|pealkiri=Lionel Messi hat-trick sends Barcelona waltzing past Manchester City|väljaanne=The Guardian|aeg=19. oktoober 2016|vaadatud=20. oktoober 2016}}</ref> <ref name="221UN">{{Netiviide|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/video-hull-mang-lionel-messi-toi-lisaminutitel-barcale-el-clasico-voidu?id=77980698|pealkiri=Lionel Messi tõi lisaminutitel Barcale El Clasico võidu!|väljaanne=DELFI|aeg=23. aprill 2017|vaadatud=24. aprill 2017}}</ref> <ref name="PMJL6">{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/jalgpall/article.php?id=78364434|pealkiri=Iniesta ja Messi võitsid Barcelona mängijatena 30. trofee|väljaanne=DELFI|aeg=28. mai 2017|vaadatud=28. mai 2017}}</ref> <ref name="UWnKq">{{Netiviide|url=http://m.postimees.ee/section/154/4238551|pealkiri=Messi jõudis järjekordse vägeva tähiseni|väljaanne=Postimees Sport|aeg=9. september 2017|vaadatud=10. september 2017}}</ref> <ref name="h4zLV">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/blog/the-match/60/post/3201936/lionel-messi-scores-twice-as-barcelona-get-revenge-on-juventus|pealkiri=Lionel Messi scores twice as Barcelona get revenge on Juventus in UCL|aeg=12. september 2017|väljaanne=ESPN FC|vaadatud=13. september 2017|keel=Inglise}}</ref> <ref name="C1kGY">{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/mlpaevik/article.php?id=79885332|pealkiri=Meistrite liiga päevik: müstilise saavutuseni jõudnud Lionel Messi rõhub ikka oma trumbile|aeg=19. oktoober 2017|vaadatud=19. oktoober 2017|väljaanne=DELFI Sport}}</ref> <ref name="g5F48">{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4354515/messi-pustitas-el-clasicos-mitu-vapustavat-rekordit?_ga=2.91426072.384770009.1514277828-1930371993.1514277822|pealkiri=Messi püstitas El Clasicos mitu vapustavat rekordit|väljaanne=Postimees Sport|aeg=23. detsember 2017|vaadatud=26. detsember 2017}}</ref> <ref name="DvP60">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/argentina/story/2881707/lionel-messi-leaves-argentina-friendly-vs-honduras-with-back-injury|pealkiri=Lionel Messi exits Argentina friendly win vs. Honduras with back injury|väljaanne=ESPN|aeg=27. mai 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://nesn.com/2016/06/lionel-messi-assists-gonzalo-higuains-goal-thrills-gillette-stadium-in-copa-america/|pealkiri=Lionel Messi Sets Copa America Assists Record, Thrills Gillette Stadium|väljaanne=Nesn.com|aeg=18. juuni 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="HKyyR">{{Netiviide|url=http://www.skysports.com/football/argentina-vs-uruguay/349927|pealkiri=Messi nets winner on return|aeg=2. september 2017|vaadatud=28. august 2017|väljaanne=Sky Sports}}</ref> <ref name="fmIOD">{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4272129/galerii-ja-video-maagiline-messi-vedas-argentiinlased-kubaratrikiga-ikkagi-mmile|pealkiri=Galerii ja video: maagiline Messi vedas argentiinlased kübaratrikiga ikkagi MMile|väljaanne=Postimees Sport|aeg=11. oktoober 2017|vaadatud=11. oktoober 2017}}</ref> <ref name="xxJTC">{{Netiviide|url=http://www.national-football-teams.com/player/12066/Lionel_Messi.html|pealkiri=Lionel Messi|väljaanne=National Football Teams|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="I8Oj2">{{Netiviide|url=http://www.eusm.eu/item/goldenshoe_winners.htm|pealkiri=List of European Golden Shoe winners|väljaanne=EUSM|vaadatud=3. veebruar 2017}}</ref> <ref name="lHX39">{{Netiviide|url=http://www.marca.com/en/football/barcelona/2017/02/13/58a0ecc2468aeb59658b4602.html|pealkiri=Messi donates €240,000 to Argentine sports centre|väljaanne=Marca|aeg=13. veebruar 2017|vaadatud=13. veebruar 2017}}</ref> <ref name="g27oN">{{Netiviide|url=http://www.si.com/planet-futbol/2016/06/07/lionel-messi-argentina-barcelona-libel-case-winnings-charity|pealkiri=Lionel Messi donates libel case winnings to charity|väljaanne=Sport Illustrated|aeg=7. juuni 2016|vaadatud=13. veebruar 2017}}</ref> <ref name="GVV9O">{{Netiviide|url=http://www.fundacionleomessi.org/|pealkiri=Fundación Leo Messi|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="1DQyT">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/jul/06/lionel-messi-barcelona-prison-21-months-tax-fraud|pealkiri=Lionel Messi handed 21-month tax fraud sentence but is unlikely to serve time|väljaanne=The Guardian|aeg=6. juuli 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.leomessi.com/ Koduleht] * [https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2017-2018/messi Profiil Barcelona kodulehel] {{FIFA World Cup 2006 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Argentina koondis}} {{navmallid | päis = Auhinnad | bg = gold | fg = navy | loend1 = {{Golden Boy}} {{Ballon d'Ori võitjad}} {{FIFA aasta jalgpallur}} {{Euroopa Kuldsaabas}} }} {{JÄRJESTA:Messi, Lionel}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Olümpiavõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] a2295e6yecujmefkjukbopg503u8dmb 0 49423 6165791 6165044 2022-07-22T18:45:03Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Ivar Grünthal''' ([[8. juuni]] [[1924]] [[Tartu]] – [[14. veebruar]] [[1996]] [[Göteborg]]) oli eesti kirjanik, arst ja poliitik. == Elulugu == Õppis [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is aastatel [[1932]]–[[1941]]. Pärast seda jätkas õpinguid [[Tartu Ülikool|Tartu]], [[Helsingi Ülikool|Helsingi]] ja [[Lundi ülikool]]is, õppides [[arstiteadus]]t. Lõpetas Lundi ülikooli [[meditsiinilitsentsiaat|meditsiinilitsentsiaadi]] kraadiga [[1951]]. aastal. Astus [[Rootsi]]s paguluses olles aastal [[1945]] [[EÜS Põhjala]] liikmeks. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teenis [[Soome armee]]s, kuuludes Eesti vabatahtlike rügemendi [[JR 200]] koosseisu, pärast ohvitserikoolituse läbimist ülendati [[lipnik]]uks (''vänrikki''). Töötas aastatel [[1952]]–[[1958]] [[Visby]]s arstina. Aastast [[1959]] oli sotsiaalarst [[Göteborg]]is. Aastatel [[1957]]–[[1966]] oli kultuuriajakirja [[Mana (ajakiri)|Mana]] toimetaja ja väljaandja. 1956–1962 oli ta [[Rootsi Eestlaste Esindus]]e esinduskogu liige. Tõlkis eesti luulet [[rootsi keel]]de, avaldas rohkelt artikleid ja arvustusi ajakirjades. [[1. jaanuar]]il [[1962]] nimetas [[peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] [[August Rei]] Ivar Grünthali [[portfellita minister|portfellita ministriks]] ja [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalministri]] kohusetäitjaks peaministri asetäitja [[Aleksander Warma]] juhitavas [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Vabariigi Valitsuses eksiilis]]. == Teosed == === Luulekogud === * "Uni lahtiste silmadega". Orto, [[Göteborg]]/[[Toronto]] [[1951]] * "Müüdid mülka põhja kadunud maast". Vaba Eesti, [[Stockholm]] [[1953]] * "Must pühapäev". Vaba Eesti, [[Stockholm]] [[1954]] * "Meri". Vaba Eesti, [[Stockholm]] [[1958]] * "Lumi ja lubi". Vaba Eesti, [[Stockholm]] [[1960]] * "Mõõt on täis". Vaba Eesti, [[Stockholm]] [[1964]] Koondkogu "Neitsirike" sisaldab tervikuna kõik varem ilmunud luulekogud. Koostanud ja eessõna: [[Hando Runnel]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1995]] === Värssromaanid === * "Peetri kiriku kellad". [[Göteborg]] [[1962]] * "Laulu võim" – ajakirjas Mana [[1966]]–[[1986]], nr. 31, 43–52 ja 54–55 === Kriitika, esseistika === * "Müütide maagia". Koostaja ja järelsõna: [[Mall Jõgi]]. Sari [[Eesti mõttelugu]], nr 40, [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2001]] == Tunnustus == * 1960 – [[Henrik Visnapuu preemia]] ("Meri") *1996 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (luule valikkogu „Neitsirike“) == Isiklikku == Ivar Grünthal oli ajakirjanik [[Vera Poska-Grünthal]]i ja jurist [[Timotheus Grünthal]]i teine laps, riigimees [[Jaan Poska]] lapselaps.<ref name=":0">EE 14. köide lk. 73</ref> Tal oli vanem õde [[Tanni Kents|Constancia]] (1920–2005) ja noorem õde Vera (sündinud 1925) ning noorem vend [[Timotheus Grünthal jr]] (sündinud 1930). Tema onu [[Villem Grünthal-Ridala]] oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija<ref name=":0" />. Abikaasa Virve Grünthal (Lasberg), tütred Anne, Pia ja Kristiina, poeg Ivar-Hendrik. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Arne Merilai]], "Ropp ja harras Ivar Grünthal" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1993]], nr. 4, lk. 193–198 * [[Mall Jõgi]], "Taevaste ja vaevaste ratsanike mail. Vaateid Ivar Grünthali kriitikasse" – Looming [[1994]], nr. 6, lk. 826–843 * [[Hellar Grabbi]], "Tulgu uus taevas". [[Virgela]], [[Tallinn]] [[1999]], lk. 41–49, 108–111, 242–245 * [[Hellar Grabbi]], "Ivar Grünthal: mälestusi, märkmeid, mõtteid" – [[Keel ja Kirjandus]] [[2006]], nr. 2, lk. 139–148 * Jaan Poska oma ja meie ajas. Tallinn, 2010, 527 lk. (ISBN 978-9949-21-171-5) == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * [[Janika Kronberg]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/04/11/kultuur.htm#esimene raamatu "Neitsirike" arvustus] * [[Janika Kronberg]], [http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=36270&number=331&rubriik=7 raamatu "Müütide maagia" arvustus] {{JÄRJESTA:Grünthal, Ivar}} [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Soome 200. jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Lundi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 1996]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] 4ur4f34p5vi15ex8ujhfrf19ahez4bq 0 49868 6165935 6149922 2022-07-22T23:57:50Z Jäähokimängija 168085 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}}{{uuenda}} {{infokast jäähokiklubi | nimi = Anaheim Ducks | logo = | logosuurus = | konverents = [[Läänekonverents (NHL)|Läänekonverents]] | divisjon = [[Vaikse ookeani divisjon (NHL)|Vaikse ookeani divisjon]] | asutatud = 1993 | ajalugu = {{murdmata|'''Mighty Ducks of Anaheim'''}}<br>(1993–2006)<br>'''Anaheim Ducks'''<br>(2006. aastast) | kodusaal = [[Honda Center]] | asukoht = {{PisiLipp|USA}}, [[Anaheim]], [[California]] | värvid = must, kuldne, oranž, valge <br>{{värviruut|#010101}} {{värviruut|#B9975B}} {{värviruut|#FC4C02}} {{värviruut|#FFFFFF}} | kapten = ''puubud'' | treener = [[Dallas Eakins]] | omanik = [[Bob Murray]] | t1 = Meistritiitleid (NHL) | t1arv = 1 | t1aastad = 2007 }} '''Anaheim Ducks''' ([[22. juuni]]ni [[2006]] '''The Mighty Ducks of Anaheim''') on elukutseline [[jäähoki]]meeskond, mis treenib [[California]]s [[Los Angeles]]e lähistel. Meeskond mängib [[NHL]]-i [[Läänekonverents (NHL)|Läänekonverents]]is [[Vaikse ookeani divisjon (NHL)|Vaikse ookeani divisjonis]]. == Üldist == :Asutatud: [[1993]] :Koduväljak: [[Arrowhead Pond of Anaheim]] ("The Pond"). :Särgid: kodus – must koos kuldse, valge ja oranži triipudega (nagu ka kujutatud meeskonna logol). Logo asetseb särgi keskel. Võõrsil – valge särk koos kuldse, musta ja oranži triibuga. Logo on sama mis kodusärgil. :Konverentsi meistritiitleid: 1 ([[2002-03 NHL hooaeg|2002–03]]) :[[Stanley karikas|Stanley karika]] finaale: 1 – [[2002-03 NHL hooaeg|2002–03]] (kaotati [[New Jersey Devils|New Jerseyle]] 3–4) :Rivaalid: [[Los Angeles Kings]], [[San Jose Sharks]], [[Phoenix Coyotes]], [[Dallas Stars]], [[Calgary Flames]]. :Maskott: Wild Wing. == Hooajad == M = mänge, V = võite, K = kaotusi, VK = viike, LK = lisaaja kaotused, Pt = punkte, VV = väravaid löödud, VA = väravaid antud, KM = karistusminuteid'' {|class=wikitable !Hooaeg!!M!!V!!K!!VK!!LK!!Pt!!VL!!VA!!KM!!Tulemus!!Play-off-mängud |- |[[1993-94 NHL hooaeg|1993–94]]||84||33||46||5||-||71||229||251||1507||4. [[divisjon]]is||Play-off-mängudest väljas |- |[[1994-95 NHL hooaeg|1994–95]]¹||48||16||27||5||-||37||125||164||731||6. [[divisjon]]is||Play-off-mängudest väljas |- |[[1995-96 NHL hooaeg|1995–96]]||82||35||39||8||-||78||234||247||1707||4. [[divisjon]]is||Play-off-mängudest väljas |- |[[1996-97 NHL season|1996–97]]||82||36||33||13||-||85||243||233||1710||2. [[divisjon]]is||Kaotus konverentsi poolfinaalis ([[Detroit Red Wings|DET]]) |- |[[1997-98 NHL season|1997–98]]||82||26||43||13||-||65||205||261||1843||6. [[divisjon]]is||Play-off-mängudest väljas |- |[[1998-99 NHL season|1998–99]]||82||35||34||13||-||83||215||206||1323||3. [[divisjon]]is||Kaotus konverentsi veerandfinaalis ([[Detroit Red Wings|DET]]) |- |[[1999-00 NHL season|1999-00]]||82||34||33||12||3||83||217||227||926||5. [[divisjon]]is||Play-off-mängudest väljas |- |[[2000-01 NHL season|2000–01]]||82||25||41||11||5||66||188||245||1136||5. [[divisjon]]is||Play-off-mängudest väljas |- |[[2001-02 NHL season|2001–02]]||82||29||42||8||3||69||175||198||1254||5. [[divisjon]]is||Play-off-mängudest väljas |- |[[2002-03 NHL season|2002–03]]||82||40||27||9||6||95||203||193||954||2. [[divisjon]]is||Kaotus Stanley karika finaalis ([[New Jersey Devils|NJ]]) |- |[[2003-04 NHL season|2003–04]]||82||29||35||10||8||76||184||213||1131||4. [[divisjon]]is||Play-off-mängudest väljas |- |[[2004-05 NHL season|2004–05]]²||--||--||--||--||--||--||--||--||--||--||-- |- |[[2005-06 NHL season|2005–06]]||82||43||27||--||12||98||254||229||1462||3. [[divisjon]]is||Kaotus konverentsi finaalis ([[Edmonton Oilers|EDM]]) |- !Kogusumma||952||381||427||107||37||906||2472||2667||15684 |} :¹ Hooaega lühendati [[1994-95 NHL tööseisakule|1994–1995 NHL-i tööseisaku]] tõttu. :² Hooaeg tühistati [[2004-05 NHL tööseisakule|2004–2005 NHL-i tööseisaku]] tõttu. == Praegune koosseis == ''Seisuga 23. jaanuar 2021'' *'''Väravavahid''' [[John Gibson]], [[Ryan Miller]], [[Anthony Stolarz]] *'''Kaitsjad''': [[Cam Fowler]], [[Brendan Guhle]], [[Jani Hakanpää]], [[Ben Hutton]], [[Jacob Larsson]], [[Hampus Lindholm]], [[Josh Mahura]], [[Josh Manson]], [[Kevin Shattenkirk]], [[Andy Welinski]] *'''Ründajad''': [[Ryan Getzlaf]] (''[[kapten (jäähoki)|kapten]]''), [[Derek Grant]], [[Adam Henrique]], [[Ryan Kesler]], [[Vinni Lettieri]], [[Isac Lundeström]], [[Carter Rowney]], [[Sam Steel]], [[Andrew Agozzino]], [[Max Comtois]], [[Nicolas Deslauriers]], [[Danton Heinen]], [[Max Jones]], [[Sonny Milano]], [[Rickard Rakell]], [[David Backes]], [[Jakob Silfverberg]], [[Troy Terry]] == Märkimisväärsed mängijad == === Kaptenid === *[[Troy Loney]] 1993–94 *[[Randy Ladouceur]] 1994–96 *[[Paul Kariya]] 1996–2003 *[[Teemu Selänne]] 1997–98 (oli kapten Kariya vigastuse ajal) *[[Steve Rucchin]] 2003–05 *[[Scott Niedermayer]] 2005–2010 *[[Ryan Getzlaf]] (2010–) === Loobunud numbrid === *99 – [[Wayne Gretzky]] (ei kasutata NHL-is enam kunagi) === Esimese ringi drafti valikud === * [[1993]]: [[Paul Kariya]] (4) * [[1994]]: [[Oleg Tverdovsky]] (2) * [[1995]]: [[Chad Kilger]] (4) * [[1996]]: [[Ruslan Salei]] (9) * [[1997]]: [[Mikael Holmqvist]] (18) * [[1998]]: [[Vitaly Vishnevski]] (5) * [[1999]]: – * [[2000]]: [[Alekdei Smirnov]] (12) * [[2001]]: [[Stanislav Chistov]] (5) * [[2002]]: [[Joffrey Lupul]] (7) * [[2003]]: [[Ryan Getzlaf]] (19) & [[Corey Perry]] (28) * [[2004]]: [[Ladislav Smid]] (9) * [[2005]]: [[Bobby Ryan]] (2) * [[2006]]: [[Mark Mitera]] (19) === Resultatiivsemad mängijad === Need on 10 resultatiivsemat mängijat Ducksi ajaloos. Statistikat uuendatakse pärast iga hooaega. <!-- Palun uuendage statistikat ainult hooaja lõpus!!--> M = mängud, V = väravad, S = söödud, Pt = punktid'' {|class="wikitable" !Player!!POS!!M!!V!!S!!Pt |- |[[Paul Kariya]]||LW||606||300||369||669 |- |[[Teemu Selänne]]||RW||474||265||307||572 |- |[[Steve Rucchin]]||C||616||153||279||432 |- |[[Matt Cullen]]||C||427||65||135||200 |- |[[Oleg Tverdovsky]]||D||324||45||125||170 |- |[[Andy McDonald]]||C||276||61||104||165 |- |[[Marty McInnis]]||LW||272||57||88||145 |- |[[Mike Leclerc]]||LW||291||54||78||132 |- |[[Petr Sykora]]||RW||197||64||67||131 |- |[[Joe Sacco]]||C||333||62||68||130 |} == Anaheim Ducksi rekordid == *Enim väravaid hooajal: [[Teemu Selänne]], 52 (1997–98) *Enim sööte hooajal: [[Paul Kariya]], 62 (1998–99) *Enim punkte hooajal: [[Teemu Selänne]], 109 (1996–97) *Enim karistusminuteid hooajal: [[Todd Ewen]], 285 (1995–96) *Enim punkte hooajal kaitsja poolt: [[Scott Niedermayer]], 63 (2005–06) *Enim punkte hooajal uustulnuka poolt: [[Chris Kunitz]], 41 (2005–06) *Enim võite hooajal (väravavaht): [[Jean-Sebastien Giguere]], 34 (2002–03) *Enim nullimänge hooajal (väravavaht): [[Jean-Sebastien Giguere]], 8 (2002–03) == Saavutused == *[[Stanley karikas|Stanley karika]] võidud (1): **2006–07 *Konverentsi võidud (2): **2002–03, 2006–07 **Divisjoni võidud (6): **2006–07, 2012–13, 2013–14, 2014–15, 2015–16, 2016–17 == Välislingid == *[https://www.nhl.com/ducks/ Ametlik koduleht] (inglise keeles) {{NHL}} [[Kategooria:NHL-i jäähokiklubid]] [[Kategooria:Anaheim Ducks| ]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokiklubid]] h5wzgkm5cc2245mwpvcyokorzl4ym02 6165937 6165935 2022-07-22T23:58:59Z Jäähokimängija 168085 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}}{{uuenda}} {{infokast jäähokiklubi | nimi = Anaheim Ducks | logo = | logosuurus = | konverents = [[Läänekonverents (NHL)|Läänekonverents]] | divisjon = [[Vaikse ookeani divisjon (NHL)|Vaikse ookeani divisjon]] | asutatud = 1993 | ajalugu = {{murdmata|'''Mighty Ducks of Anaheim'''}}<br>(1993–2006)<br>'''Anaheim Ducks'''<br>(2006. aastast) | kodusaal = [[Honda Center]] | asukoht = {{PisiLipp|USA}}, [[Anaheim]], [[California]] | värvid = must, kuldne, oranž, valge <br>{{värviruut|#010101}} {{värviruut|#B9975B}} {{värviruut|#FC4C02}} {{värviruut|#FFFFFF}} | kapten = ''puudub'' | treener = [[Dallas Eakins]] | omanik = [[Bob Murray]] | t1 = Meistritiitleid (NHL) | t1arv = 1 | t1aastad = 2007 }} '''Anaheim Ducks''' ([[22. juuni]]ni [[2006]] '''The Mighty Ducks of Anaheim''') on elukutseline [[jäähoki]]meeskond, mis treenib [[California]]s [[Los Angeles]]e lähistel. Meeskond mängib [[NHL]]-i [[Läänekonverents (NHL)|Läänekonverents]]is [[Vaikse ookeani divisjon (NHL)|Vaikse ookeani divisjonis]]. == Üldist == :Asutatud: [[1993]] :Koduväljak: [[Arrowhead Pond of Anaheim]] ("The Pond"). :Särgid: kodus – must koos kuldse, valge ja oranži triipudega (nagu ka kujutatud meeskonna logol). Logo asetseb särgi keskel. Võõrsil – valge särk koos kuldse, musta ja oranži triibuga. Logo on sama mis kodusärgil. :Konverentsi meistritiitleid: 1 ([[2002-03 NHL hooaeg|2002–03]]) :[[Stanley karikas|Stanley karika]] finaale: 1 – [[2002-03 NHL hooaeg|2002–03]] (kaotati [[New Jersey Devils|New Jerseyle]] 3–4) :Rivaalid: [[Los Angeles Kings]], [[San Jose Sharks]], [[Phoenix Coyotes]], [[Dallas Stars]], [[Calgary Flames]]. :Maskott: Wild Wing. == Hooajad == M = mänge, V = võite, K = kaotusi, VK = viike, LK = lisaaja kaotused, Pt = punkte, VV = väravaid löödud, VA = väravaid antud, KM = karistusminuteid'' {|class=wikitable !Hooaeg!!M!!V!!K!!VK!!LK!!Pt!!VL!!VA!!KM!!Tulemus!!Play-off-mängud |- |[[1993-94 NHL hooaeg|1993–94]]||84||33||46||5||-||71||229||251||1507||4. [[divisjon]]is||Play-off-mängudest väljas |- |[[1994-95 NHL hooaeg|1994–95]]¹||48||16||27||5||-||37||125||164||731||6. [[divisjon]]is||Play-off-mängudest väljas |- |[[1995-96 NHL hooaeg|1995–96]]||82||35||39||8||-||78||234||247||1707||4. [[divisjon]]is||Play-off-mängudest väljas |- |[[1996-97 NHL season|1996–97]]||82||36||33||13||-||85||243||233||1710||2. [[divisjon]]is||Kaotus konverentsi poolfinaalis ([[Detroit Red Wings|DET]]) |- |[[1997-98 NHL season|1997–98]]||82||26||43||13||-||65||205||261||1843||6. [[divisjon]]is||Play-off-mängudest väljas |- |[[1998-99 NHL season|1998–99]]||82||35||34||13||-||83||215||206||1323||3. [[divisjon]]is||Kaotus konverentsi veerandfinaalis ([[Detroit Red Wings|DET]]) |- |[[1999-00 NHL season|1999-00]]||82||34||33||12||3||83||217||227||926||5. [[divisjon]]is||Play-off-mängudest väljas |- |[[2000-01 NHL season|2000–01]]||82||25||41||11||5||66||188||245||1136||5. [[divisjon]]is||Play-off-mängudest väljas |- |[[2001-02 NHL season|2001–02]]||82||29||42||8||3||69||175||198||1254||5. [[divisjon]]is||Play-off-mängudest väljas |- |[[2002-03 NHL season|2002–03]]||82||40||27||9||6||95||203||193||954||2. [[divisjon]]is||Kaotus Stanley karika finaalis ([[New Jersey Devils|NJ]]) |- |[[2003-04 NHL season|2003–04]]||82||29||35||10||8||76||184||213||1131||4. [[divisjon]]is||Play-off-mängudest väljas |- |[[2004-05 NHL season|2004–05]]²||--||--||--||--||--||--||--||--||--||--||-- |- |[[2005-06 NHL season|2005–06]]||82||43||27||--||12||98||254||229||1462||3. [[divisjon]]is||Kaotus konverentsi finaalis ([[Edmonton Oilers|EDM]]) |- !Kogusumma||952||381||427||107||37||906||2472||2667||15684 |} :¹ Hooaega lühendati [[1994-95 NHL tööseisakule|1994–1995 NHL-i tööseisaku]] tõttu. :² Hooaeg tühistati [[2004-05 NHL tööseisakule|2004–2005 NHL-i tööseisaku]] tõttu. == Praegune koosseis == ''Seisuga 23. jaanuar 2021'' *'''Väravavahid''' [[John Gibson]], [[Ryan Miller]], [[Anthony Stolarz]] *'''Kaitsjad''': [[Cam Fowler]], [[Brendan Guhle]], [[Jani Hakanpää]], [[Ben Hutton]], [[Jacob Larsson]], [[Hampus Lindholm]], [[Josh Mahura]], [[Josh Manson]], [[Kevin Shattenkirk]], [[Andy Welinski]] *'''Ründajad''': [[Ryan Getzlaf]] (''[[kapten (jäähoki)|kapten]]''), [[Derek Grant]], [[Adam Henrique]], [[Ryan Kesler]], [[Vinni Lettieri]], [[Isac Lundeström]], [[Carter Rowney]], [[Sam Steel]], [[Andrew Agozzino]], [[Max Comtois]], [[Nicolas Deslauriers]], [[Danton Heinen]], [[Max Jones]], [[Sonny Milano]], [[Rickard Rakell]], [[David Backes]], [[Jakob Silfverberg]], [[Troy Terry]] == Märkimisväärsed mängijad == === Kaptenid === *[[Troy Loney]] 1993–94 *[[Randy Ladouceur]] 1994–96 *[[Paul Kariya]] 1996–2003 *[[Teemu Selänne]] 1997–98 (oli kapten Kariya vigastuse ajal) *[[Steve Rucchin]] 2003–05 *[[Scott Niedermayer]] 2005–2010 *[[Ryan Getzlaf]] (2010–) === Loobunud numbrid === *99 – [[Wayne Gretzky]] (ei kasutata NHL-is enam kunagi) === Esimese ringi drafti valikud === * [[1993]]: [[Paul Kariya]] (4) * [[1994]]: [[Oleg Tverdovsky]] (2) * [[1995]]: [[Chad Kilger]] (4) * [[1996]]: [[Ruslan Salei]] (9) * [[1997]]: [[Mikael Holmqvist]] (18) * [[1998]]: [[Vitaly Vishnevski]] (5) * [[1999]]: – * [[2000]]: [[Alekdei Smirnov]] (12) * [[2001]]: [[Stanislav Chistov]] (5) * [[2002]]: [[Joffrey Lupul]] (7) * [[2003]]: [[Ryan Getzlaf]] (19) & [[Corey Perry]] (28) * [[2004]]: [[Ladislav Smid]] (9) * [[2005]]: [[Bobby Ryan]] (2) * [[2006]]: [[Mark Mitera]] (19) === Resultatiivsemad mängijad === Need on 10 resultatiivsemat mängijat Ducksi ajaloos. Statistikat uuendatakse pärast iga hooaega. <!-- Palun uuendage statistikat ainult hooaja lõpus!!--> M = mängud, V = väravad, S = söödud, Pt = punktid'' {|class="wikitable" !Player!!POS!!M!!V!!S!!Pt |- |[[Paul Kariya]]||LW||606||300||369||669 |- |[[Teemu Selänne]]||RW||474||265||307||572 |- |[[Steve Rucchin]]||C||616||153||279||432 |- |[[Matt Cullen]]||C||427||65||135||200 |- |[[Oleg Tverdovsky]]||D||324||45||125||170 |- |[[Andy McDonald]]||C||276||61||104||165 |- |[[Marty McInnis]]||LW||272||57||88||145 |- |[[Mike Leclerc]]||LW||291||54||78||132 |- |[[Petr Sykora]]||RW||197||64||67||131 |- |[[Joe Sacco]]||C||333||62||68||130 |} == Anaheim Ducksi rekordid == *Enim väravaid hooajal: [[Teemu Selänne]], 52 (1997–98) *Enim sööte hooajal: [[Paul Kariya]], 62 (1998–99) *Enim punkte hooajal: [[Teemu Selänne]], 109 (1996–97) *Enim karistusminuteid hooajal: [[Todd Ewen]], 285 (1995–96) *Enim punkte hooajal kaitsja poolt: [[Scott Niedermayer]], 63 (2005–06) *Enim punkte hooajal uustulnuka poolt: [[Chris Kunitz]], 41 (2005–06) *Enim võite hooajal (väravavaht): [[Jean-Sebastien Giguere]], 34 (2002–03) *Enim nullimänge hooajal (väravavaht): [[Jean-Sebastien Giguere]], 8 (2002–03) == Saavutused == *[[Stanley karikas|Stanley karika]] võidud (1): **2006–07 *Konverentsi võidud (2): **2002–03, 2006–07 **Divisjoni võidud (6): **2006–07, 2012–13, 2013–14, 2014–15, 2015–16, 2016–17 == Välislingid == *[https://www.nhl.com/ducks/ Ametlik koduleht] (inglise keeles) {{NHL}} [[Kategooria:NHL-i jäähokiklubid]] [[Kategooria:Anaheim Ducks| ]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokiklubid]] nkchfm0i193wmvfryfsjg7eqjq7l6w0 0 51862 6166012 6146079 2022-07-23T08:55:16Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast, ansambli kohta vaata artiklit [[Beirut (ansambel)]].}} {{linn | nimi = Beirut | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = araabia | بيروت | Bayrūt | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = West-Beirut1983.jpg | pildiallkiri = Vaade Beirutile | lipp = Drapeau de Beyrouth.png | lipu_link = [[Beiruti lipp]] | vapp = BlasonBeyrouth4.jpg | vapi_link = [[Beiruti vapp]] | pindala = | elanikke = 1 987 000 (2008)<ref>{{Netiviide |url=http://world-gazetteer.com/wg.php?x=&men=gpro&lng=en&des=wg&geo=-124&srt=npan&col=abcdefghinoq&msz=1500&pt=c&va=&geo=446025550 |pealkiri=World Gazetteer |vaadatud=2008-03-09 |arhiivimisaeg=2011-07-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110717155732/http://world-gazetteer.com/wg.php?x=&men=gpro&lng=en&des=wg&geo=-124&srt=npan&col=abcdefghinoq&msz=1500&pt=c&va=&geo=446025550 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} '''Beirut''' on [[Liibanon]]i pealinn. See asub [[Vahemeri|Vahemere]] kaldal ja moodustab 1. järgu haldusüksuse ([[kubernerkond (Liibanon)|kubernerkond]]). Religioonide järgi võiks Beiruti jagada Ida-, Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Beirutiks. Ida-Beirut ja Põhja-Beirut on enamjaolt kristlaste territoorium, seal asuvad saatkonnahooned, uhked kaubamajad, luksushotellid, üle maailma tuntud ööklubid, euroopalikud eramu- ja korruselamurajoonid. Lääne- ja Ida-Beirutit ühendab [[Sodeco väljak]], mis kunagi oli piiriks kahe vaenupoole, [[Muslim|moslemite]] ja [[Kristlased|kristlaste]] vahel. Nüüd on sinnagi ehitatud kaubanduskeskused, lisaks asub seal ka [[Lähis-Ida]] suurimaid meediakeskusi – ''Forum de Beirut''. Lääne-Beirut on moslemitega asustatud linnajagu, kus suurem osa elanikest on [[sunniidid]]; seal asuvad ka Beiruti kuulsad mererannad. Samuti suur rahvusvaheline Rafik Hariri nimeline [[lennujaam]], sadamad ja jahtklubid. Kui minna kesklinnast Lõuna-Beirutisse, võib mõne sekundiga teha ajarännaku – sattuda 21. sajandist mitu sajandit varasemasse aega. Seal võib näha tõelist araabia elustiili. Liigutakse kaamelite ja eeslitega, paljud kannavad traditsioonilisi araabia rõivaid. See linnajagu on asustatud peamiselt [[Šiiidid|šiiitidega]] ja [[Ḩizb Allāh|Hezbollah]]' mõju on näha igal tänavanurgal, kus ripub šeik Nasrallah' või mõne Iraani [[mulla]] plakat. Beirut on mitu korda tehtud maatasa ja praegugi käivad linnas taastamistööd. Tegemist on maailma suurimate ülesehitustöödega, kus võimalikult palju püütakse säilitada vana arhitektuuri. 2007. aastal valiti Beirut maailma kümne kõige atraktiivsema turismilinna hulka. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons}} {{vikisõnastik-tekstina}} {{Vikitsitaadid}} {{LIB}} [[Kategooria:Liibanoni linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Liibanoni kubernerkonnad]] [[Kategooria:Beirut| ]] cijeia0hekhmz2ttl6zjoxkl9kpfg02 0 53196 6166039 5520315 2022-07-23T09:40:39Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Niamey | hääldus = njam'ee | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Niamey | pilt = Niamey_harobanda.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 670 | elanikke = | asendikaart = Niger }} '''Niamey''' [njam'ee] on [[Niger]]i pealinn ja riigi suurim linn. Asub [[Nigeri jõgi|Nigeri jõe]] kaldal. Linn asutati 18. sajandil. 1890. aastatel rajasid prantslased sinna oma sõjaväeposti. [[1926]]. aastast alates on Niamey Nigeri pealinn. Niameys asuvad Nigeri Rahvusmuuseum, loomaaed ja vabaõhumuuseum. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Nigeri linnad]] 6yi7nlmu1cp7q2a278gsi9rj7dnvl1l 0 54520 6166008 6159862 2022-07-23T08:41:59Z Velirand 67997 /* Ba */ wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} ''Siin loetletakse Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mille nimi algab B-tähega. {{Sisukord paremale}} ==Ba== *[[Ba (Fidži)|Ba]], linn [[Fidži]]l, [[Ba provints]]i halduskeskus *[[Baandee]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Baar (Šveits)|Baar]], asula ja vald [[Šveits]]is [[Zugi kanton]]is *[[Baardskeerdersbos]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Babadag]], linn [[Rumeenia]]s [[Tulcea maakond|Tulcea maakonnas]] *[[Babajevo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, [[Babajevo rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Babajurt]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Babajurti rajoon]]i keskus *[[Babakin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Băbeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]] *[[Babimost]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Zielona Góra maakond|Zielona Góra maakonnas]] *[[Babīte]], küla [[Läti]]s [[Babīte piirkond|Babīte piirkonnas]] [[Babīte vald|Babīte vallas]] *[[Baborów]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Głubczyce maakond|Głubczyce maakonnas]] *[[Babrujsk]], linn [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is *[[Babrungas]], küla [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is, [[Babrungase vald|Babrungase valla]] halduskeskus *[[Babsk]], [[küla]] Kesk-[[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Rawa Mazowiecka maakond|Rawa Mazowiecka maakonnas]] [[Biała Rawska vald|Biała Rawska vallas]] *[[Babtai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Babtai vald|Babtai valla]] halduskeskus *[[Babtšõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Babõn (Illintsi rajoon)|Babõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is *[[Babõna Dolõna]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis *[[Bacău]], linn [[Rumeenia]]s, [[Bacău maakond|Bacău maakonna]] keskus *[[Bāci]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]] *[[Bačka Palanka]], linn [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Lõuna-Bačka]] ringkonnas, Bačka Palanka valla keskus *[[Bad Doberan]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal, [[Bad Doberani kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Bad Düben]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Delitzschi kreis]]is *[[Bad Ems]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal, [[Rhein-Lahn-Kreis]]i keskus *[[Bad Endorf]], [[alev]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal [[Ülem-Baieri]] ringkonnas [[Rosenheimi kreis]]is, [[Bad Endorfi vald|Bad Endorfi valla]] keskus *[[Bad Homburg vor der Höhe]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Hessen]]i liidumaal [[Hochtaunuskreis]]is *[[Bad Ischl]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal [[Gmundeni ringkond|Gmundeni ringkonnas]] *[[Bad Lausick]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Muldentali kreis]]is *[[Bad Mergentheim]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Stuttgardi ringkond|Stuttgardi ringkonnas]] [[Heilbronn-Frankeni piirkond|Heilbronn-Frankeni piirkonnas]] [[Main-Tauberi kreis]]is *[[Bad Salzuflen]], linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Detmoldi ringkonnas Lippe kreisis *[[Badajoz]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Extremadura]] autonoomses piirkonnas, [[Badajozi provints]]i [[halduskeskus]] *[[Baden (Austria)|Baden]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Baden-Baden]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Badgingarra]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] liidumaal *[[Badulla]], linn [[Sri Lanka]]s, [[Uva provints]]i halduskeskus *[[Bafoulabé]], [[linn]] [[Mali]]s *[[Baga]], linn [[Nigeeria]]s [[Borno]] osariigis [[Kukawa vald|Kukawa vallas]] *[[Bagan]], linn [[Birma]]s [[Mandalay piirkond|Mandalay piirkonnas]] *[[Bagaslaviškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]i territooriumil [[Gelvonai vald|Gelvonai vallas]] *[[Bagdad]], [[Iraak|Iraagi]] [[pealinn]] *[[Bagdathi]], linn [[Gruusia]]s [[Imerethi]]s, [[Bagdathi rajoon]]i keskus *[[Baghlān]], linn [[Afganistan]]is *[[Bago]], linn [[Birma]]s *[[Bagrationovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Bagrationovski rajoon]]i keskus *[[Bagrõnivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Bahmatš]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Bahmatši rajoon]]i keskus *[[Bahmut]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Bahmuti rajoon]]i keskus *[[Bahmutivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is *[[Bahtšisarai]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Bahtšisarai rajoon]]i halduskeskus *[[Bahušeŭsk]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Sianno rajoon]]is *[[Baia de Aramă]], linn [[Rumeenia]]s [[Mehedinți maakond|Mehedinți maakonnas]] *[[Baia de Arieș]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Baia Mare]], linn [[Rumeenia]]s, [[Maramureși maakond|Maramureși maakonna]] halduskeskus *[[Baikit]], küla [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s [[Evengi autonoomne ringkond|Evengi rajoonis]] *[[Băile Govora]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]] *[[Băile Olănești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]] *[[Băile Tușnad]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Harghita maakond|Harghita maakonnas]] *[[Băilești]], linn [[Rumeenia]]s [[Dolji maakond|Dolji maakonnas]] *[[Bailup]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Baimak]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigis]], [[Baimaki rajoon]]i halduskeskus *[[Baisogala]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is, [[Baisogala vald|Baisogala valla]] halduskeskus *[[Baja]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] *[[Bajanhongor]], linn [[Mongoolia]]s, [[Bajanhongori aimakk|Bajanhongori aimaki]] halduskeskus *[[Bajāriņciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Bajkongõr (Karagandõ)|Bajkongõr]], [[asula]] [[Kasahstan]]is [[Karagandõ oblast]]is *[[Bajkongõr]], [[linn]] [[Kasahstan]]is [[Kõzõlorda oblast]]is *[[Bajorai]], endine alev [[Leedu]]s, praegu [[Kretinga]] linna osa *[[Bajramalõ]], linn [[Türkmenistan]]is *[[Bajs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Bakałarzewo]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Suwałki maakond|Suwałki maakonnas]], [[Bakałarzewo vald|Bakałarzewo valla]] halduskeskus *[[Bakers Hill]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Bakersfield]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[California]] osariigis *[[Bakerville (LAV)|Bakerville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Bakov nad Jizerou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]] *[[Bakuriani]], [[alev]] [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonna [[Bordžomi rajoon]]is *[[Bakuu]], [[Aserbaidžaan]]i [[pealinn]] *[[Ba‘labakk]], linn [[Liibanon]]is [[Bekaa kubernerkond|Bekaa kubernerkonna]]s *[[Balabanovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is *[[Balakovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is *[[Balande]], küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s *[[Balanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Beršadi rajoon]]is *[[Balaruc-les-Bains]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Languedoc-Roussillon]]i piirkonnas [[Hérault' departemang]]us *[[Balassagyarmat]], linn [[Ungari]]s [[Nógrádi komitaat|Nógrádi komitaadis]] *[[Balašihha]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Balašihha rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Balašov]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is, [[Balašovi rajoon]]i halduskeskus *[[Bałażówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Limanowa vald|Limanowa vallas]] *[[Balatonalmádi]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]] *[[Balatonföldvár]], linn [[Ungari]]s [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadis]] [[ Siófoki kreis]]is *[[Balbieriškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Balbieriškise vald|Balbieriškise valla]] halduskeskus *[[Bălcești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]]. *[[Baldiešēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Baldieši]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Baldone]], [[linn]] [[Läti]]s [[Riia rajoon]]is *[[Balezino]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Udmurtia]]s, [[Balezino rajoon]]i keskus *[[Balfour (Ida-Kapimaa)|Balfour]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Balfour (Mpumalanga)|Balfour]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Balgale]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Balgale vald|Balgale vallas]] *[[Balgo]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Balho]], [[linn]] [[Djibouti]]s [[Tadjoura piirkond|Tadjoura piirkonnas]] *[[Baligród]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lesko maakond|Lesko maakonnas]], [[Baligródi vald|Baligródi valla]] halduskeskus *[[Balingup]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Balkanabat]], [[linn]] [[Türkmenistan]]is, [[Balkani vilajett|Balkani vilajeti]] [[halduskeskus]] *[[Balkh]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Balkhi provints]]is *[[Balkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is *[[Ballangen]], [[asula]] [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas, [[Ballangeni vald|Ballangeni valla]] keskus *[[Ballito]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Balmazújváros]], linn [[Ungari]]s [[Hajdú-Bihari komitaat|Hajdú-Bihari komitaadis]], [[Balmazújvárosi kreis]]i keskus *[[Balninkai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Balninkai vald|Balninkai valla]] halduskeskus *[[Baloži]] *[[Baloži (Rencēni vald)|Baloži]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]] *[[Balș]], linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]] *[[Balta (linn)|Balta]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Balta rajoon]]i keskus *[[Baltaci]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Baltezers]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Baltezers (Garkalne piirkond)|Baltezers]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Bălți]], linn [[Moldova]]s *[[Baltiisk]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]is *[[Baltimore]], linn Ameerika Ühendriikides [[Maryland]]i osariigis *[[Baltimore Corner]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Baltinava]], asula [[Läti]]s, [[Baltinava piirkond|Baltinava piirkonna]] keskus *[[Baltmuiža]], asula [[Läti]]s [[Ilūkste piirkond|Ilūkste piirkonnas]] [[Prode vald|Prode vallas]] *[[Baltoji Vokė]], linn [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Baltoji Vokė vald|Baltoji Vokė valla]] halduskeskus *[[Balvi]], linn [[Läti]]s *[[Balvu stacija]], asula [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]] [[Kubuli vald|Kubuli vallas]] *[[Balõktšõ]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Õsõk-Köli oblast]]is *[[Bamako]], [[Mali]] [[pealinn]] *[[Bamba]], [[linn]] [[Mali]]s [[Gao piirkond|Gao piirkonnas]], [[Bouremi cercle|Bouremi ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] ja [[Bamba vald|Bamba valla]] halduskeskus *[[Bambari]], [[linn]] [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]] *[[Bamberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Bāmīān]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Bāmīāni provints]]i keskus *[[Banamba]], [[linn]] [[Mali]]s [[Koulikoro piirkond|Koulikoro piirkonnas]], [[Banamba cercle|Banamba ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Banani]], [[küla]] [[Mali]]s *[[Banda Aceh]], [[linn]] [[Indoneesia]]s, [[Aceh]]i eripiirkonna [[halduskeskus]] *[[Bandar Seri Begawan]], [[Brunei]] [[pealinn]] *[[Bandundu]], linn [[Kongo DV]]-s, [[Bandundu provints]]i halduskeskus *[[Bandung]], linn [[Indoneesia]]s, [[Lääne-Jaava provints]]i halduskeskus *[[Bandõšivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Banfora]], [[linn]] [[Burkina Faso]]s *[[Banga]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Bangalore]], linn Indias, [[Karnataka]] pealinn *[[Bangkok]], [[Tai]] [[pealinn]] *[[Bangui]], [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Baniocha]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Góra Kalwaria vald|Góra Kalwaria vallas]] *[[Banja Luka]], [[linn]] [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]], [[Serblaste Vabariik|Serblaste Vabariigi]] pealinn ja [[Banja Luka vald|Banja Luka valla]] keskus *[[Banjul]], [[Gambia]] [[pealinn]] *[[Bankass]], [[linn]] [[Mali]]s [[Mopti piirkond|Mopti piirkonnas]], [[Mopti cercle|Mopti ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Banku ciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Bannack]], endine linn Ameerika Ühendriikides Montanas Beaverheadi maakonnas *[[Bánov]], [[küla]] [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Uherské Hradiště ringkond|Uherské Hradiště ringkonnas]] *[[Banská Bystrica]], [[linn]] [[Slovakkia]]s, [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Bańska Niżna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Szaflary vald|Szaflary vallas]] *[[Banská Štiavnica]], [[linn]] [[Slovakkia]]s *[[Bańska Wyżna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Szaflary vald|Szaflary vallas]] *[[Bānūži]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Ba‘qūbah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Diyālá|Diyālá kubernerkonna]] keskus *[[Baoshan Shi]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s *[[Bar (Montenegro)|Bar]], linn [[Montenegro]]s, [[Bari vald|Bari valla]] keskus *[[Bar (Vinnõtsja oblast)|Bar]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Bari rajoon]]i keskus *[[Baraawe]], [[linn]] [[Somaalia]]s [[Shabeellaha Hoose]] piirkonnas *[[Barakaldo]], linn [[Hispaania]]s, [[Baskimaa]]l [[Biskaia provints]]is *[[Barań]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Orša rajoon]]is *[[Baranavičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Baranavičy rajoon]]i keskus *[[Baranivka]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Baranivka rajoon]]i halduskeskus *[[Baranów Sandomierski]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Tarnobrzegi maakond|Tarnobrzegi maakonnas]] *[[Baraolt]], linn [[Rumeenia]]s [[Covasna maakond|Covasna maakonnas]] *[[Baravucha]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is *[[Bārbaļi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Barbaroŭ]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Mazyri rajoon]]is, [[Barbaroŭ külanõukogu]] halduskeskus *[[Barberton]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Ohio]] osariigis [[Summiti maakond (Ohio)|Summiti maakonnas]] *[[Barberton (LAV)|Barberton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Barcelona]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Kataloonia]] [[halduskeskus]] *[[Barcelona (Venezuela)|Barcelona]], [[linn]] [[Venezuela]]s, [[Anzoátegui osariik|Anzoátegui osariigi]] [[pealinn]] *[[Barcin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Żnini maakond|Żnini maakonnas]] *[[Barczewo]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]] *[[Bārdaskrogs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]] *[[Bardejov]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] *[[Bardo (Poola)|Bardo]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Ząbkowice Śląskie maakond|Ząbkowice Śląskie maakonnas]] *[[Bardzice]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] [[Kowala vald|Kowala vallas]] *[[Barendrecht]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Holland]]i provintsis *[[Barentsburg]], asula [[Svalbard]]il *[[Bari]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Apuulia]] maakonna ja [[Bari provints]]i [[halduskeskus]] *[[Barinas]], linn [[Venezuela]]s, [[Barinase osariik|Barinase osariigi]] pealinn *[[Barisova]], [[küla]] Lätis [[Viļaka piirkond|Viļaka piirkonnas]], [[Vecumi vald|Vecumi valla]] keskus *[[Bariūnai]], küla [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Saugėlaukise vald|Saugėlaukise valla]] halduskeskus *[[Barkava]], [[küla]] Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Barkava vald|Barkava valla]] keskus *[[Barklieside]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMzinyathi ringkond|uMzinyathi ringkonnas]] *[[Barkly East]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is, [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonna]] halduskeskus *[[Barkly West]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]] *[[Bârlad]], linn [[Rumeenia]]s [[Vaslui maakond|Vaslui maakonnas]] *[[Barlinek]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Myślibórzi maakond|Myślibórzi maakonnas]] *[[Barnaul]], linn Venemaal *[[Barnsley]], linn [[Inglismaa]]l [[South Yorkshire]]'i linnkrahvkonna [[Barnsley ringkond|Barnsley ringkonnas]] *[[Barouéli]], [[linn]] [[Mali]]s [[Ségou piirkond|Ségou piirkonnas]], [[Barouéli cercle|Barouéli ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Barquisimeto]], linn [[Venezuela]]s *[[Barranquilla]], linn [[Colombia]]s *[[Barrydale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Barsebäck]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is [[Kävlinge vald|Kävlinge vallas]] *[[Barsinghausen]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]]l [[Hannoveri regioon]]is *[[Barstyčiai]], alev [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is, [[Barstyčiai vald|Barstyčiai valla]] keskus *[[Barzdai]], alev [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Barzdai vald|Barzdai vallas]] *[[Bārta küla|Bārta]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonnas]], [[Bārta vald|Bārta valla]] halduskeskus *[[Barth]], linn [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal *[[Bartne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]] *[[Bartninkai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Bartninkai vald|Bartninkai valla]] halduskeskus *[[Bartoszyce]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Bartoszyce maakond|Bartoszyce maakonna]] halduskeskus *[[Bartošivka (Orativi rajoon)|Bartošivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Baruckas]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Baruny]], agrolinnake (endine alev) [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is *[[Baruun-Urt]], linn [[Mongoolia]]s, [[Sühbaatari aimakk|Sühbaatari aimaki]] halduskeskus. *[[Barvinkove]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Barvinkove rajoon]]i halduskeskus *[[Barwałd Górny]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]] *[[Barwałd Średni]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]] *[[Barwice]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonnas]] *[[Barõš]], linn [[Venemaa]]l [[Uljanovski oblast]]is, Barõši rajooni keskus *[[Barysaŭ]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblasti]]s, [[Barysaŭ rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Barysaŭščyna]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Chojniki rajoon]]is, [[Barysaŭščyna külanõukogu]] halduskeskus *[[Basarabeasca]], linn [[Moldova]]s, [[Basarabeasca rajoon]]i keskus *[[Basel]], linn [[Šveits]]is *[[Basi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]] *[[Basi (Birži)|Basi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]] *[[Bassalõtšivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaissõni rajoon]]is *[[Basseterre]], [[Saint Kitts ja Nevis|Saint Kittsi ja Nevise]] [[pealinn]] *[[Basse-Terre]], [[Prantsusmaa]] meretaguse piirkonna [[Guadeloupe]]'i [[halduskeskus]] *[[Bastia]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Korsika]]l *[[Baštanka]], linn [[Ukraina]]s [[Mõkolajivi oblast]]is, [[Baštanka rajoon]]i halduskeskus *[[Bazāni]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zentene vald|Zentene vallas]] *[[Bażanowice]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] [[Goleszówi vald|Goleszówi vallas]] *[[Bazarkorgon]], asula [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is *[[Bazilionai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is [[Bubiai vald|Bubiai vallas]] *[[Bat Yam]], [[linn]] [[Iisrael]]is [[Keskringkond (Iisrael)|Keskringkonnas]] *[[Bataisk]], linn [[Venemaa]]l [[Rostovi oblast]]is *[[Batakiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is *[[Bātciems]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Bătdâmbâng]], linn [[Kambodža]]s, [[Bătdâmbângi provints]]i keskus *[[Batemans Bay]], linn [[Austraalia]]s Uus-Lõuna-Walesis Eurobodalla Shire'i omavalitsuses *[[Bāterava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]] *[[Bathumi]], [[Adžaaria]] [[pealinn]] *[[Bathurst]], [[linn]] [[Austraalia]]s [[Uus-Lõuna-Wales]]i osariigis *[[Batié (Burkina Faso)|Batié]], linn [[Burkina Faso]]s, [[Noumbieli provints]]i keskus *[[Batken]], linn [[Kõrgõzstan]]is, [[Batkeni oblast]]i keskus *[[Batman (Türgi)|Batman]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Batmani provints]]i [[halduskeskus]] *[[Batié (Burkina Faso)|Batié]], asula [[Burkina Faso]]s, [[Noumbieli provints]]i [[halduskeskus]] *[[Batna]], linn [[Alžeeria]]s, [[Batna provints]]i keskus *[[Baton Rouge]], [[linn]] [[USA]]s, [[Louisiana]] osariigi pealinn *[[Battipaglia]], linn ja vald [[Itaalia]]s [[Campania]] maakonnas [[Salerno provints]]is *[[Batuje]], küla [[Sloveenia]]s [[Ajdovščina vald|Ajdovščina vallas]] *[[Baturõn]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Bahmatši rajoon]]is *[[Baŭbasaŭ]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Orša rajoon]]is *[[Bauņi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Matīši vald| Matīši vallas]] *[[Bauska]], linn [[Läti]]s *[[Baužmala]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Bautzen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal *[[Baveno]], linn [[Itaalia]]s [[Piemonte maakond|Piemonte maakonnas]] [[Verbano-Cusio-Ossola provints]]is *[[Bavlõ]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Tatarstan]]i Vabariigis, [[Bavlõ rajoon]]i keskus *[[Bavorov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonnas]] *[[Baydhabo]], [[linn]] [[Somaalia]]s, [[Bay ringkond|Bay ringkonna]] keskus *[[Bayjī]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Şalāḩ ad-Dīni kubernerkond|Şalāḩ ad-Dīni kubernerkonnas]] *[[Bayonne]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pyrénées-Atlantiques]]'i departemangus *[[Bayreuth]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Baýramaly]], [[linn]] [[Türkmenistan]]is kaguosas [[Mary vilajett|Mary vilajetis]], [[Baýramaly rajoon]]i [[halduskeskus]] ==Bd== *[[Bdžilna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is ==Be== *[[Beacon]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Beade]], asula ja kihelkond [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[Ourense provints]]is [[Ribeiro maakond|Ribeiro maakonnas]], [[Beade vald|Beade valla]] keskus *[[Beade (Abegondo)|Beade]], asula [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[Abegondo vald|Abegondo vallas]] [[Abegondo kihelkond|Abegondo kihelkonnas]] *[[Beagle Bay]], aborigeenide asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Beaufort West]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is, [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonna]] halduskeskus *[[Beaver]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Utah]]' osariigis, [[Beaveri maakond (Utah)|Beaveri maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Beaver City]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nebraska]] osariigis, [[Furnasi maakond|Furnasi maakonna]] halduskeskus *[[Bebe]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Vērgale vald|Vērgale vallas]] *[[Bebrene]], asula [[Läti]]s [[Ilūkste piirkond|Ilūkste piirkonnas]], [[Bebrene vald|Bebrene valla]] keskus *[[Bechet]], linn [[Rumeenia]]s [[Dolji maakond|Dolji maakonnas]] *[[Bechyně]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Tábori ringkond|Tábori ringkonnas]] *[[Beclean]], linn [[Rumeenia]]s [[Bistrița-Năsăudi maakond|Bistrița-Năsăudi maakonnas]] *[[Bečov nad Teplou]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]] *[[Bedfordview]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Będzin]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Będzini maakond|Będzini maakonna]] halduskeskus *[[Be'ér-Sheva‘]], linn [[Iisrael]]is, [[Lõunaringkond (Iisrael)|Lõunaringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Begna]], küla [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas [[Sør-Aurdali vald|Sør-Aurdali vallas]] *[[Begunitsõ]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Volossovo rajoon]]is, [[Begunitsõ külaasundus]]e keskus *[[Behhõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Korosteni rajoon]]is *[[Beijing Shi]], [[keskalluvusega linn]], [[Hiina]] pealinnaks nimetatav haldusüksus *[[Beira (Mosambiik)|Beira]], [[linn]] [[Mosambiik|Mosambiigis]], [[Sofala provints]]i halduskeskus *[[Beirut]], [[Liibanon]]i [[pealinn]] *[[Beižionys]], küla [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es, [[Beižionysi vald|Beižionysi valla]] halduskeskus *[[Beitēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Beites]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Beitbridge]], linn [[Zimbabwe]]s, [[Lõuna-Matabeleland]]i provintsis *[[Beitostølen]], küla [[Norra]]s [[Oppland]]i maakonnas [[Øystre Slidre]] vallas *[[Beiuș]], linn [[Rumeenia]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]] *[[Beja]], [[linn]] [[Portugal]]is, [[Beja ringkond|Beja ringkonna]] halduskeskus *[[Bejaïa]], sadamalinn [[Alžeeria]]s *[[Bēķciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Beķermuiža]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Békés]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]] *[[Békéscsaba]], [[komitaadi õigustes linn]] [[Ungari]]s, [[Békési komitaat|Békési komitaadi]] [[halduskeskus]] *[[Bekkersdal]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Bela-Bela]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Bělá nad Radbuzou]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Domažlice ringkond|Domažlice ringkonnas]] *[[Bělá pod Bezdězem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]] *[[Belaja Gora]], alev [[Venemaa]]l [[Sahha]] Vabariigis, [[Abõi uluss]]i keskus *[[Belaja Holunitsa]], linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is, [[Belaja Holunitsa rajoon]]i keskus *[[Belaja Kalitva]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Belaja Kalitva rajoon]]i keskus *[[Beļava]], küla Lätis Gulbene piirkonnas, Beļava valla halduskeskus *[[Bełchatów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Bełchatówi maakond|Bełchatówi maakonna]] halduskeskus *[[Bělčice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonnas]] *[[Belebei]], linn [[Baškortostan]]is, [[Belebei rajoon]]i halduskeskus. *[[Belek]], [[linn]] [[Türgi]]s *[[Belém]], linn [[Brasiilia]]s, [[Pará osariik|Pará osariigi]] pealinn *[[Belfast]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Põhja-Iirimaa]]l *[[Belfast (LAV)|Belfast]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] [[Emakhazeni vald|Emakhazeni vallas]] *[[Belgorod]], linn [[Venemaa]]l, [[Belgorodi oblast]]i keskus *[[Belgrad]], [[Serbia]] pealinn *[[Beli]], asula [[Horvaatia]]s [[Primorje-Gora maakond|Primorje-Gora maakonnas]] [[Cresi linn]]as *[[Belize (linn)|Belize]], [[Belize|Belize'i]] pealinn *[[Beljov]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Beljovi rajoon]]i halduskeskus *[[Belley]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Aini departemang]]us *[[Bellinzona]], linn [[Šveits]]is [[Ticino kanton]]is *[[Belluno]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas, [[Belluno provints]]i [[halduskeskus]] *[[Belmont-sur-Yverdon]] *[[Belmopan]], [[Belize|Belize'i]] [[pealinn]] *[[Belogorsk]], linn Venemaal [[Amuuri oblast]]is, [[Belogorski rajoon]]i halduskeskus *[[Belojarski]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Belomorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Belomorski rajoon]]i keskus *[[Beloostrov]], endine [[alev]], praegu [[munitsipaalringkond]] Venemaal [[Peterburi]] haldusalas *[[Beloozjorski]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Voskressenski linnaringkond|Voskressenski linnaringkonnas]] *[[Beloretšensk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Beloretšenski rajoon]]i keskus *[[Belozersk]], linn [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, [[Belozerski rajoon]]i keskus *[[Belz]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Bełżec]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]], [[Bełżeci vald|Bełżeci valla]] halduskeskus *[[Bełżyce]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] *[[Belvederis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is *[[Belõi]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Belõi rajoon]]i keskus *[[Bemberi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Bencubbin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Bender]], linn [[Moldova]]s [[Transnistria]]s *[[Bendigo]], linn [[Austraalia]]s [[Victoria (Austraalia)|Victoria osariigis]] *[[Bēne]], asula [[Läti]]s [[Auce piirkond|Auce piirkonnas]] *[[Benešov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Benešovi ringkond|Benešovi ringkonna]] halduskeskus *[[Benešov nad Ploučnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Benetice (Světlá nad Sázavou)|Benetice]], asula [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonna]]s *[[Benghazi]], linn [[Liibüa]]s *[[Benislova]], [[küla]] Lätis [[Rugāji piirkond|Rugāji piirkonnas]], [[Lazdukalnsi vald|Lazdukalnsi valla]] halduskeskus *[[Benoni]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Beppu]] *[[Beran Selo]], asula [[Montenegro]]s [[Berane vald|Berane vallas]] *[[Berane]], linn [[Montenegro]]s, [[Berane vald|Berane valla]] keskus *[[Berat]] *[[Berbești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]] *[[Berdjansk]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is *[[Berdsk]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is *[[Berdõtšiv]], linn Ukrainas [[Žõtomõri oblast]]is *[[Beregove]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is, [[Beregove rajoon]]i halduskeskus *[[Bereket]], linn [[Türkmenistan]]is [[Balkani vilajett|Balkani vilajetis]] *[[Berest]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Krynica-Zdrój vald|Krynica-Zdrój vallas]] *[[Berestetško]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is [[Gorohhivi rajoon]]is *[[Berestivka (Lõpovetsi rajoon)|Berestivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Berezan]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is *[[Berezna (Hmilnõki rajoon)|Berezna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Berezne]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Berezne rajoon]]i halduskeskus *[[Berezniki]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s *[[Berezove (Marjinka rajoon)|Berezove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Berežanõ]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Berežanõ rajoon]]i halduskeskus *[[Berežanõ (Kalõnivka rajoon)|Berežanõ]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *[[Berettyóújfalu]], linn [[Ungari]]s [[Hajdú-Bihari komitaat|Hajdú-Bihari komitaadis]] *[[Bergamo]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Bergamo provints]]i halduskeskus *[[Bergen]] *[[Bergheim]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Kölni ringkond|Kölni ringkonnas]], [[Rhein-Erfti kreis]]i keskus *[[Berģi (Garkalne piirkond)|Berģi]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Bergisch Gladbach]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Bergkamen]], linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Arnsbergi ringkonnas Unna kreisis *[[Bergnäsudden]], küla [[Arjeplogi vald|Arjeplogi vallas]] [[Rootsi]]s *[[Bergville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uThukela ringkond|uThukela ringkonnas]] *[[Berizkõ-Tšetšelnõtski]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tšetšelnõki rajoon]]is *[[Berkeley (California)|Berkeley]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Alameda maakond|Alameda maakonnas]] *[[Berliin]], [[Saksamaa]] [[pealinn]], liidumaa *[[Bern]], [[Šveits]]i [[pealinn]] *[[Bernašivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Bernkastel-Kues]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal [[Bernkastel-Wittlichi kreis]]is *[[Bernsbach]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Bernsbachi vald|Bernsbachi vallas]] *[[Bernsdorf]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is *[[Bernsdorf (Zwickau)|Bernsdorf]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Zwickau kreis]]is [[Bernsdorfi vald|Bernsdorfi vallas]] *[[Bernstadt auf dem Eigen]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is *[[Beroun]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Berouni ringkond|Berouni ringkonna]] halduskeskus *[[Berry-au-Bac]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Picardie]] piirkonnas [[Aisne'i departemang]]us *[[Beršad]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Beršadi rajoon]]i halduskeskus *[[Bērzaine (Kocēni piirkond)|Bērzaine]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]], [[Bērzaine vald|Bērzaine valla]] halduskeskus *[[Bērzāji]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Bērzciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]] *[[Bērzgale]], asula [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]] *[[Bērzezers]], küla Põhja-Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]] *[[Bērziņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Bērzkalne]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Bērzkalne vald|Bērzkalne valla]] halduskeskus *[[Bērzkalni]], küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s *[[Bērzkrogs]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]]s [[Veselava vald|Veselava valla]]s *[[Berżniki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] [[Sejny vald|Sejny vallas]] *[[Bērzpils]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Bērzpilsi vald|Bērzpilsi valla]] halduskeskus *[[Bērzs]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]] *[[Bērzukalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Bērzupe]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Beržėnai]], küla [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is [[Užventise vald|Užventise vallas]] *[[Berthelsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Berthelsdorfi vald|Berthelsdorfi vallas]] *[[Bērvircava]], asula [[Läti]]s [[Jelgava piirkond|Jelgava piirkonnas]] [[Sesava vald|Sesava valla]]s *[[Berwick-upon-Tweed]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Northumberland]]i krahvkonnas *[[Besançon]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Franche-Comté]] piirkonna ja [[Doubs' departemang]]u keskus *[[Besko]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]], [[Besko vald|Besko valla]] halduskeskus *[[Beslan]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Põhja-Osseetia]]s *[[Bezdružice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonnas]] *[[Bezimenne (Kozjatõni rajoon)|Bezimenne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kozjatõni rajoon]]is *[[Bezimenne (Novoazovski rajoon)|Bezimenne]], küla Ukrainas [[Donetski oblast]]is [[Novoazovski rajoon]]is *[[Bežanitsõ]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Bežanitsõ rajoon]]i keskus *[[Bežetsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Bežetski rajoon]]i keskus *[[Bežta]], küla [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is [[Tsunta rajoon]]is *[[Bethal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Bethel]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] *[[Bethelsdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Nelson Mandela Bay linnaringkond|Nelson Mandela Bay linnaringkonnas]] *[[Bethlehem (LAV)|Bethlehem]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Bethulie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Bettysbaai]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Betygala]], alev [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is *[[Beverley]], linn [[Inglismaa]]l [[East Riding of Yorkshire]]'is *[[Beverley (Lääne-Austraalia)|Beverley]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Beverly Hills]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] ==Bh== *[[Bhekindoda]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMkhanyakude ringkond|uMkhanyakude ringkonnas]] *[[Bhisho]], linn [[Lõuna-AAfrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Ida-Kapimaa provints]]i halduskeskus ==Bi== *[[Biahoml]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Dokšycy rajoon]]is *[[Biała]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Prudniki maakond|Prudniki maakonnas]] *[[Biała Piska]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Piszi maakond|Piszi maakonnas]] *[[Biała Podlaska]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonna]] keskus *[[Biała Rawska]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Rawa Mazowiecka maakond|Rawa Mazowiecka maakonnas]] *[[Białaczów]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Opoczno maakond|Opoczno maakonnas]], [[Białaczówi vald|Białaczówi valla]] halduskeskus *[[Białka Tatrzańska]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Bukowina Tatrzańska vald|Bukowina Tatrzańska vallas]] *[[Białobrzegi]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Białobrzegi maakond|Białobrzegi maakonna]] halduskeskus *[[Białogard]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Białogardi maakond|Białogardi maakonna]] halduskeskus *[[Białowierśnie]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] [[Giby vald|Giby vallas]] *[[Białowieża]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Hajnówka maakond|Hajnówka maakonnas]] [[Białowieża vald|Białowieża vallas]] *[[Białowody]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Uchanie vald|Uchanie vallas]] *[[Biały Bór]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonnas]] *[[Białyničy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Białyničy rajoon]]i halduskeskus *[[Białystok]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonna]] keskus *[[Biaroza]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Biaroza rajoon]]i keskus *[[Biarozaŭka]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Lida rajoon]]is *[[Biarritz]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Akvitaania]]s [[Pyrénées-Atlantiques]]'i departemangus *[[Biaudos]], asula [[Prantsusmaa]]l [[Akvitaania]]s [[Landesi departemang]]us *[[Bibice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Zielonki vald|Zielonki vallas]] *[[Bibrka]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Bieči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Biecz]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] *[[Biełaaziorsk]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Biaroza rajoon]]is *[[Bielawa]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Dzierżoniówi maakond|Dzierżoniówi maakonnas]] *[[Bielefeld]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Bielick]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Rahačoŭ rajoon]]i [[Stoŭpnia külanõukogu]]s *[[Biella]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas, [[Biella provints]]i [[halduskeskus]] *[[Bielsk Podlaski]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Bielski maakond|Bielski maakonna]] halduskeskus *[[Bielsko-Biała]], maakonna õigustes linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Bieniakoni]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Voranava rajoon]]is, [[Bieniakoni külanõukogu]] keskus *[[Bieranti]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Bieruń]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonna]] halduskeskus *[[Bierutów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonnas]] *[[Biesiesvlei]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] [[Ditsobotla vald|Ditsobotla vallas]] *[[Biešankovičy]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Biešankovičy rajoon]]i keskus *[[Bieżuń]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]] *[[Bigauņciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi vallas]] *[[Biisk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Altai krai]]s, [[Biiski rajoon]]i halduskeskus *[[Bijelo Polje]], [[linn]] [[Montenegro]]s, [[Bijelo Polje vald|Bijelo Polje valla]] keskus *[[Bijotai]], küla [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Bijotai vald|Bijotai valla]] halduskeskus *[[Bikin]], linn [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s, [[Bikini rajoon]]i keskus *[[Bikówek]], küla [[Poola]]a [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] [[Grójeci vald|Grójeci vallas]] *[[Biksēja]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Blome vald|Blome vallas]] *[[Bila Tserkva]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is *[[Bilbao]], linn [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]], [[Biskaia provints]]i keskus *[[Biłgoraj]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] *[[Bilgorod-Dnistrovskõi]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is *[[Bilibino]], linn [[Venemaa]]l [[Tšuktšimaa]]l, [[Bilibino rajoon]]i halduskeskus *[[Bílina]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]] *[[Bilionys]], küla [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Bilionysi vald|Bilionysi valla]] halduskeskus *[[Biljajivka]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is *[[Billancourt]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Picardie]]' piirkonnas [[Somme'i departemang]]us *[[Bille]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Billings]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Montana]] osariigis, [[Yellowstone'i maakond|Yellowstone'i maakonna]] halduskeskus *[[Bilogirsk]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is, [[Bilogirski rajoon]]i halduskeskus *[[Bilopillja]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is, [[Bilopillja rajoon]]i halduskeskus *[[Bilozerske]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Bilozerivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Bílovec]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Nový Jičíni ringkond|Nový Jičíni ringkonnas]] *[[Bilska]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Bilska vald|Bilska valla]] halduskeskus *[[Bilõi Rukav]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Bilõkivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Bilõtšõn]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Binarowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Bieczi vald|Bieczi vallas]] *[[Bindes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Bindi küla|Bindi]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]] *[[Bingöl]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Bingöli provints]]i keskus *[[Binningup]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Bir Lehlú]], asula [[Lääne-Sahara]]s, [[Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik|Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi]] ajutine halduskeskus *[[Bircza]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]], [[Bircza vald|Bircza valla]] halduskeskus *[[Birjukove]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Sverdlovski rajoonis]] *[[Birjutš]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Krasnogvardeiski rajoon]]i halduskeskus *[[Birkirkara]], linn [[Malta]]l [[Keskregioon (Malta)|Keskregioonis]] *[[Birkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Birmingham]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s *[[Birmingham (Alabama)|Birmingham]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Alabama|Alabama osariigis]], [[Jeffersoni maakond (Alabama)|Jeffersoni maakonna]] keskus *[[Birobidžan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Juudi autonoomne oblast|Juudi autonoomse oblasti]] [[halduskeskus]] *[[Birsk]], linn Venemaal [[Baškortostan]]i Vabariigis, [[Birski rajoon]]i keskus *[[Birštonas]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Birštonase omavalitsus]]es *[[Birštonas (huutor)|Birštonas]], [[huutor]] [[Leedu]]s [[Birštonase omavalitsus]]es, [[Birštonase vald|Birštonase valla]] halduskeskus *[[Birziņciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Birzmaļi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Birznieki]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Birztala]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]] *[[Biržai]], linn [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]], [[Biržai rajoon]]i keskus *[[Biržuvėnai]], küla [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is [[Luokė vald|Luokė vallas]] *[[Bischofshofen]], [[linn]] [[Austria]]s [[Salzburgi liidumaa]]l *[[Bischofswerda]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is *[[Biskupiec]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]] *[[Bismarck]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Põhja-Dakota]] osariigi pealinn *[[Bissau]], [[Guinea-Bissau]] [[pealinn]] *[[Bisztynek]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Bartoszyce maakond|Bartoszyce maakonnas]] *[[Bistrița]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s, [[Bistrița-Năsăudi maakond|Bistrița-Năsăudi maakonna]] keskus *[[Biškek]], [[Kõrgõzstan]]i [[pealinn]] *[[Bizana]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Alfred Nzo ringkond|Alfred Nzo ringkonnas]] *[[Bitėnai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es [[Lumpėnai vald|Lumpėnai vallas]] *[[Bitēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Bitola]], linn [[Põhja-Makedoonia]]s, [[Bitola omavalitsus]]e keskus *[[Bitterfontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] ==Bj== *[[Bjala]], linn [[Bulgaaria]]s [[Ruse piirkond|Ruse piirkonnas]] *[[Bjurakan]], asula [[Armeenia]]s [[Aragatsotni maakond|Aragatsotni maakonnas]] *[[Bjärka-Säby]], asula [[Rootsi]]s [[Linköpingi vald|Linköpingi vallas]] ==Bl== *[[Bla]], [[linn]] [[Mali]]s [[Ségou piirkond|Ségou piirkonnas]] *[[Blachownia]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]] *[[Blackburn]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'i [[Krahvkond|krahvkonnas]] *[[Blackpool]], [[linn]] ja [[tervikomavalitsus]] [[Inglismaa]]l [[Lancashire]]'i krahvkonnas *[[Blagoevgrad]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Blagoevgradi piirkond|Blagoevgradi piirkonna]] keskus *[[Blagoveštšensk]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Amuuri oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Blagoveštšensk (Baškortostan)|Blagoveštšensk]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigis]], [[Blagoveštšenski rajoon]]i halduskeskus *[[Blagovištšenske]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is [[Golovanivski rajoon]]is *[[Blaj]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Blankenfelde (Läti)|Blankenfelde]], [[asula]] [[Läti]]s [[Jelgava rajoon]]is [[Vilce vald|Vilce vallas]] *[[Blāķi]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]] *[[Blanka (Läti)|Blanka]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]] *[[Blansko]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]], [[Blansko ringkond|Blansko ringkonna]] halduskeskus *[[Blantyre (Malawi)|Blantyre]], [[linn]] [[Malawi]]s, [[Lõunapiirkond (Malawi)|Lõunapiirkonna]] ja [[Blantyre'i ringkond|Blantyre'i ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Błaszki]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Sieradzi maakond|Sieradzi maakonnas]] *[[Blāzma]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Puze vald|Puze valla]] halduskeskus *[[Blāzma (Lestene vald)|Blāzma]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Lestene vald|Lestene vallas]] *[[Błażowa]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Rzeszówi maakond|Rzeszówi maakonnas]] *[[Blažijivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kozjatõni rajoon]]is *[[Blatná]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonnas]] *[[Blechnarka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Bleckede]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maal [[Lüneburgi kreis]]is *[[Bled]], [[linn]] [[Sloveenia]]s [[Kranjska]]s [[Bledi vald|Bledi vallas]] *[[Bledzew]], küla [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Międzyrzeczi maakond|Międzyrzeczi maakonnas]], [[Bledzewi vald|Bledzewi valla]] halduskeskus *[[Blekteskalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Blender]], asula [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Verdeni kreis]]is, [[Blenderi vald|Blenderi valla]] keskus *[[Blendiena]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]] *[[Blīdene]], küla [[Läti]]s [[Brocēni piirkond|Brocēni piirkonnas]], [[Blīdene vald|Blīdene valla]] halduskeskus *[[Blinkwater]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]] *[[Blizne]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Brzozówi maakond|Brzozówi maakonnas]], [[Jasienica Rosielna vald|Jasienica Rosielna vallas]] *[[Bloemfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Free State]]'i provintsi ja [[Mangaungi vald|Mangaungi valla]] halduskeskus *[[Bloemhof]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] *[[Blome]] asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Blome vald|Blome valla]] halduskeskus. *[[Blonay]], küla ja vald [[Vevey ringkond|Vevey]] ringkonnas [[Vaud' kanton]]is [[Šveits]]is *[[Błonie]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]] *[[Blonti]], küla [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]] [[Blonti vald|Blonti vallas]], Cibla piirkonna keskus *[[Bloomington (Indiana)|Bloomington]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Indiana]] osariigis, [[Monroe maakond (Indiana)|Monroe maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Blšany]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Louny ringkond|Louny ringkonnas]] *[[Bludenz]], linn Austrias Vorarlbergi liidumaal, Bludenzi ringkonna keskus *[[Blūmji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Blūmreiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Blūzmi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] ==Bo== *[[Bø]], asula [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas [[Bø vald (Nordland)|Bø vallas]] *[[Bobo-Dioulasso]], linn [[Burkina Faso]]s *[[Bobolice]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Koszalini maakond|Koszalini maakonnas]] *[[Bobowa]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] *[[Bobrov]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Bobrovi rajoon]]i keskus *[[Bobrovõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Bobrovõtsja rajoon]]i halduskeskus *[[Bobrõnets]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is, [[Bobrõnetsi rajoon]]i keskus *[[Bochnia]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Bochnia maakond|Bochnia maakonna]] halduskeskus *[[Bocholt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Bochotnica]], [[küla]] Edela-[[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] *[[Bochov]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]] *[[Bochum]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Bockau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is *[[Bockelwitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liiduosas [[Döbelni kreis]]is [[Bockelwitzi vald|Bockelwitzi vallas]] *[[Boćki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Bielski maakond|Bielski maakonnas]], [[Boćki vald|Boćki valla]] halduskeskus *[[Bocșa]], linn [[Rumeenia]]s [[Caraș-Severini maakond|Caraș-Severini maakonnas]] *[[Bodafors]], asula [[Rootsi]]s [[Jönköpingi lään]]is [[Nässjö vald|Nässjö vallas]] *[[Bodaibo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is *[[Bodallin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Boddington]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Boden (Guttannen)|Boden]], [[küla]] [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Oberhasli ringkond|Oberhasli ringkonnas]] [[Guttannen]]i vallas *[[Bodie]], [[kummituslinn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s [[Mono maakond|Mono maakonnas]] *[[Bodie (Washington)|Bodie]], [[kummituslinn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washington]]i osariigis [[Okanogani maakond|Okanogani maakonnas]] *[[Bodrum]], linn [[Türgi]]s [[Muğla provints]]is *[[Bodzentyn]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] *[[Boduszyn]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] [[Niemce vald|Niemce vallas]] *[[Bodø]], linn [[Norra]]s [[Nordland|Nordlandi maakonnas]], [[Bodø vald|Bodø valla]] keskus *[[Bogatynia]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zgorzeleci maakond|Zgorzeleci maakonnas]] *[[Boggomsbaai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] [[Mossel Bay vald|Mossel Bay vallas]] *[[Bogoduhhiv]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Bogoduhhivi rajoon]]i halduskeskus *[[Bogoroditsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Bogoroditski rajoon]]i halduskeskus *[[Boguchwała]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Rzeszówi maakond|Rzeszówi maakonnas]] *[[Boguslav]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Boguslavi rajoon]]i halduskeskus *[[Boguszów-Gorce]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wałbrzychi maakond|Wałbrzychi maakonnas]] *[[Bogutšar]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Bogutšari rajoon]]i halduskeskus *[[Bohhonõkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is *[[Bohumín]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Karviná ringkond|Karviná ringkonnas]] *[[Bohušovice nad Ohří]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]] *[[Boignée]], küla [[Belgia]]s [[Flandria]] piirkonnas [[Namuri provints]]is [[Sombreffe]]'i vallas *[[Boipatong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]] *[[Boise]], linn [[USA]]s, [[Idaho]] osariigi pealinn ja [[Ada maakond|Ada maakonna]] halduskeskus *[[Boizenburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal [[Ludwigslust-Parchimi kreis]]is *[[Boitumelong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] *[[Bojanowo]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Rawiczi maakond|Rawiczi maakonnas]] *[[Bojarka]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Kiievi-Svjatošõni rajoon]]is *[[Bojas]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]] *[[Bojkovice]], [[linn]] [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] *[[Bojnice]], [[linn]] [[Slovakkia]]s [[Trenčíni maakond|Trenčíni maakonnas]] *[[Bojszowy]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]], [[Bojszowy vald|Bojszowy valla]] halduskeskus *[[Boknesstrand]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Ndlambe vald|Ndlambe vallas]] *[[Bokoni]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Bokoni (Sokolki vald)|Bokoni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Boksburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Boksitogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Boksitogorski rajoon]]i keskus *[[Boldești-Scăeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] *[[Boldumsaz]], asula [[Türkmenistan]]is [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajetis]] *[[Bolehhiv]], linn [[Poola]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is *[[Boles]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Bolesławiec]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Bolesławieci maakond|Bolesławieci maakonna]] halduskeskus *[[Bolgan]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Bolgar]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]i Vabariigis, [[Spasski rajoon]]i keskus *[[Bolhov]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Bolhovi rajoon]]i keskus *[[Bolimów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Skierniewice maakond|Skierniewice maakonnas]], [[Bolimówi vald|Bolimówi valla]] halduskeskus *[[Bolków]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jawori maakond|Jawori maakonnas]] *[[Bolnisi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Khvemo Kharthli]] piirkonnas, [[Bolnisi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Bologna]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Emilia Romagna]] maakonna ja [[Bologna provints]]i [[halduskeskus]] *[[Bologoje]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is *[[Bolohhovo]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Kirejevski rajoon]]is *[[Bolotwa]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Bolšaja Ižora]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is *[[Bolšoi Kamen]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Bolšoi Kameni linnaringkond|Bolšoi Kameni linnaringkonna]] keskus *[[Bolšoje Ignatovo]], küla Venemaal [[Mordva vabariik|Mordva Vabariigis]], Bolšoje Ignatovo rajooni halduskeskus *[[Bolšoje Kuzjomkino]], küla [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is, [[Kuzjomkino vald|Kuzjomkino valla]] keskus *[[Bolzano]], linn Itaalias *[[Bolintin-Vale]], linn [[Rumeenia]]s [[Giurgiu maakond|Giurgiu maakonnas]] *[[Bolton]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l [[Suur-Manchesteri linnkrahvkond|Suur-Manchesteri linnkrahvkonnas]] *[[Bolugur]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Sahha Vabariik|Sahha Vabariigi]] [[Amga uluss]]is *[[Boma]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s [[Alam-Kongo]] provintsis *[[Bomal]], [[küla]] [[Belgia]]s *[[Bondurivka (Nemõrivi rajoon)|Bondurivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is *[[Bondurivka (Tšetšelnõki rajoon)|Bondurivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tšetšelnõki rajoon]]is *[[Bongoville]], asula [[Gabon]]is [[Ülem-Ogooué provints]]is *[[Bonn]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Bonnert]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]] [[Luxembourg'i provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Bonneville (Belgia)|Bonneville]], [[küla]] [[Namuri provints]]is Flandria piirkonnas [[Belgia]]s *[[Bonnievale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is *[[Bophelong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]] *[[Bor]], linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is *[[Borås]], linn [[Rootsi]]s [[Västra Götaland]]i läänis, [[Boråsi vald|Boråsi valla]] keskus *[[Bordeaux]] *[[Bordžomi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonnas, [[Bordžomi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Borek Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonnas]] *[[Borgarnes]], [[linn]] [[Island]]il, [[Vesturlandi piirkond|Vesturlandi piirkonna]] ja [[Borgarbyggð]]i valla [[halduskeskus]] *[[Borissoglebsk]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is *[[Borlänge]], asula [[Rootsi]]s [[Dalarna lään]]is, [[Borlänge vald|Borlänge valla]] keskus *[[Bormio]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Sondrio provints]]is *[[Borna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Saksimaa]] [[Leipzigi kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Borne Sulinowo]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonnas]] *[[Borodino]] *[[Borohrádek]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]] *[[Borovany]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]] *[[Borovitši]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Borovitši rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Borreiros de Abaixo]], asula [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[Abegondo vald|Abegondo vallas]] [[Abegondo kihelkond|Abegondo kihelkonnas]] *[[Borșa]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]] *[[Borsec]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Harghita maakond|Harghita maakonnas]] *[[Børselv]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Porsangeri vald|Porsangeri vallas]] *[[Borštši (Bari rajoon)|Borštši]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Borštšiv]], linn [[Ternopili oblast]]is, [[Borštšivi rajoon]]i halduskeskus *[[Borštšivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Borzęta]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Myślenice maakond|Myślenice maakonnas]] [[Myślenice vald|Myślenice vallas]] *[[Borzna]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Borzna rajoon]]i halduskeskus *[[Borõslav]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Borõspil]], linn Ukrainas [[Kiievi oblast]]is *[[Borõssivka (Illintsi rajoon)|Borõssivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is *[[Boryeong]], linn [[Lõuna-Korea]]s [[Lõuna-Chungcheongi provints]]is *[[Boschfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Boshof]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Boskovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]] *[[Bosoord]], asula Lõuna-Aafrika Vabariigis [[Mpumalanga provints]]is Ehlanzeni ringkonnas *[[Boston]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Massachusetts]]i osariigi pealinn *[[Boží Dar]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]] *[[Bothaville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is *[[Botlihh]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Botlihhi rajoon]]i keskus *[[Botoșani]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Botoșani maakond|Botoșani maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Botshabelo]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Mangaungi linnaringkond|Mangaungi linnaringkonnas]] *[[Bottrop]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i [[liidumaa]]l *[[Bougouni]], linn [[Mali]]s [[Sikasso piirkond|Sikasso piirkonnas]], [[Bougouni cercle|Bougoni ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Bouillon]], linn [[Belgia]]s [[Valloonia]]s, [[Bouilloni vald (Belgia)|Bouilloni valla]] keskus *[[Boujdour]], linn [[Lääne-Sahara]]s *[[Boulder City]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Clarki maakond (Nevada)|Clarki maakonnas]] *[[Boulogne-sur-Mer]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Pas-de-Calais]] departemangus *[[Bourem]], [[linn]] [[Mali]]s [[Gao piirkond|Gao piirkonnas]], [[Bouremi cercle|Bouremi ''cercle'']]<nowiki>'i</nowiki> ja [[Bouremi vald|Bouremi valla]] [[halduskeskus]] *[[Bourges]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Cher'i departemang]]u halduskeskus *[[Bourne (Oregon)|Bourne]], asula [[USA]]-s [[Oregon]]i osariigis [[Bakeri maakond (Oregon)|Bakeri maakonnas]] *[[Bournemouth]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Dorset]]i [[krahvkond|krahvkonnas]] *[[Boxberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Boxholm]], asula [[Rootsi]]s [[Östergötlandi lään]]is, [[Boxholmi vald|Boxholmi valla]] keskus *[[Boyanup]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Boyup Brook]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis ==Br== *[[Bradford]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[West Yorkshire]]'i linnkrahvkonnas *[[Braga]], [[linn]] [[Portugal]]is *[[Bragadiru]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]] *[[Brăila]], linn [[Rumeenia]]s, [[Brăila maakond|Brăila maakonna]] keskus *[[Braine-le-Comte]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Hainaut' provints]]is, [[Braine-le-Comte'i vald|Braine-le-Comte'i valla]] [[halduskeskus]] *[[Brakfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uThukela ringkond|uThukela ringkonnas]] [[Alfred Duma vald|Alfred Duma vallas]] *[[Brakpan]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Brand-Erbisdorf]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Freibergi kreis]]is *[[Brandavas]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]] *[[Brandeļi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Brandenburg (linn)|Brandenburg]], kreisivaba linn [[Saksamaa]]l [[Brandenburg]]i liidumaal *[[Branford]], [[linn]] [[USA]]-s [[Connecticuti osariik|Connecticuti osariigis]] [[New Haveni maakond|New Haveni maakonnas]] *[[Brandfort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Brandis]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Muldentali kreis]]is *[[Brandvlei]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Brandýs nad Orlicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[Brangova]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Braniewo]], linn [[Poola]] kirdeosas [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Braniewo maakond|Braniewo maakonna]] halduskeskus *[[Brańsk]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Bielski maakond|Bielski maakonnas]] *[[Brantford]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Ontario provints]]is *[[Branti]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Branti vald|Branti vallas]] *[[Brasília]], [[Brasiilia]] [[pealinn]] ja [[Liiduringkond|Liiduringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Brasłaŭ]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Brasłaŭ rajoon]]i keskus *[[Braslava]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Braslava vald|Braslava vallas]] *[[Brașov]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Brașovi maakond|Brașovi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Brazzaville]], [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Bratislava]], [[Slovakkia]] [[pealinn]] *[[Bratoszewice]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]] [[Strykówi vald|Strykówi vallas]] *[[Bratsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is *[[Bratslav]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is *[[Braunau Inni ääres]], [[linn]] [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal *[[Braunschweig]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal *[[Brčko]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Brčko ringkond|Brčko ringkonnas]] *[[Brdów]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]] [[Babiaki vald|Babiaki vallas]] *[[Breaza]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] *[[Breckenridge]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Summiti maakond (Colorado)|Summiti maakonna]] halduskeskus *[[Břeclav]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]], [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonna]] halduskeskus *[[Bredasdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is *[[Bregenz]], linn [[Austria]]s, [[Vorarlberg]]i liidumaa pealinn *[[Bregži]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Breidbach]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]] *[[Breil-sur-Roya]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]'i piirkonnas [[Alpes-Maritimes]]'i departemangus *[[Breitenbrunn (Saksimaa)|Breitenbrunn]], [[asula]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Breitenbrunni vald (Saksimaa)|Breitenbrunni vallas]] *[[Brekti]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Brēmeles]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Bremen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Bremeni liidumaa]]l *[[Bremer Bay]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Bremerhaven]], linn Saksamaal *[[Brenci]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Maliena vald|Maliena valla]] halduskeskus *[[Brenguļi]], asula [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonnas]], [[Brenguļi vald|Brenguļi valla]] halduskeskus *[[Brescia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Brescia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Brest (Prantsusmaa)|Brest]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Bretagne]]'i piirkonnas, [[Finistère]]'i departemangu keskus *[[Brest (Valgevene)|Brest]], [[linn]] [[Valgevene]]s, [[Bresti oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Březnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]] *[[Brezoi]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]] *[[Březová nad Svitavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]]. *[[Brežģis]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Bretten]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Karlsruhe kreis]]is *[[Breyten]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Briceni]], linn [[Moldova]]s, [[Briceni rajoon]]i keskus *[[Brici]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]] *[[Bridgend]], [[linn]] [[Wales]]is, [[Bridgend (tervikomavalitsus)|Bridgendi tervikomavalitsuse]] [[halduskeskus]] *[[Bridgeport (California)|Bridgeport]], asula [[USA]]-s [[California]] osariigis, [[Mono maakond|Mono maakonna]] halduskeskus *[[Bridgeport]], linn [[USA]]s [[Connecticut]]i osariigis, [[Fairfieldi maakond (Connecticut)|Fairfieldi maakonna]] keskus *[[Bridgetown]], [[Barbados]]e pealinn *[[Bridgetown (Austraalia)|Bridgetown]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Břidličná]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]] *[[Briedes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Briedupes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Briedinieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]] *[[Brienz]], asula [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is *[[Brieži]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Briežuciems]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Briežuciemsi vald|Briežuciemsi valla]] halduskeskus *[[Briežudārzs]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Brigi]], asula [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Briģi vald|Briģi valla]] halduskeskus *[[Brikama]], [[linn]] [[Gambia]]s, [[Läänepiirkond (Gambia)|Läänepiirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Brikuļi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Briņģi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Briņķi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Brīnumi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Brisbane]], [[linn]] [[Austraalia]]s, [[Queensland]]i osariigi [[pealinn]] *[[Bristol]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l *[[Brizule]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]] *[[Brits]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] *[[Britstown]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is *[[Briuci]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Brive-la-Gaillarde]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Corrèze'i departemang]]us *[[Brjanka]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Brjansk]], linn Venemaal *[[Brno]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Brobergen]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Stade kreis]]is [[Kranenburgi vald|Kranenburgi vallas]] *[[Brocēni]], [[linn]] [[Läti]]s [[Salduse rajoon]]is *[[Brodnica]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Brodnica maakond|Brodnica maakonna]] halduskeskus *[[Brodõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Brohvõtši]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is *[[Brok]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Ostrów Mazowiecka maakond|Ostrów Mazowiecka maakonnas]] *[[Broki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Broki (Varakļāni vald)|Broki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Bromley]], paikkond Londonis, [[Bromley linnaosa]] keskus *[[Bronkhorstspruit]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Bronnitsõ]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Bronnõtsja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is *[[Brooklyn Park]], linn [[USA]]s [[Minnesota|Minnesota osariigis]] [[Hennepini maakond|Hennepini maakonnas]] *[[Brookton]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Broome]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Broomehill]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Broumov]] linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]] *[[Brovarõ]], on linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Brovarõ rajoon]]i halduskeskus *[[Brown Deer]], küla [[USA]]-s [[Wisconsin]]i osariigis [[Milwaukee maakond|Milwaukee maakonnas]] *[[Brzeg]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Brzegi maakond|Brzeg maakonna]] halduskeskus *[[Brzeg Dolny]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wołówi maakond|Wołówi maakonnas]] *[[Brześć Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]] *[[Brzesko]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Brzesko maakond|Brzesko maakonna]] halduskeskus *[[Brzeszcze]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Oświęcimi maakond|Oświęcimi maakonnas]] *[[Brzeziny]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Brzeziny maakond|Brzeziny maakonna]] halduskeskus *[[Brzostek]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Dębica maakond|Dębica maakonnas]] *[[Brzozów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Brzozówi maakond|Brzozówi maakonnas]] *[[Brtnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Jihlava ringkond|Jihlava ringkonnas]] *[[Bruce Rock]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Bruck an der Mur]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l *[[Brudzów]], küla [[Poola]] [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]] *[[Brugg]], [[linn]] [[Šveits]]is [[Aargau]] kantonis *[[Brugge]], [[linn]] [[Belgia]]s, [[Lääne-Flandria provints]]i [[halduskeskus]] *[[Brukna]], asula [[Läti]]s [[Bauska piirkond|Bauska piirkonnas]] [[Dāviņi vald|Dāviņi vallas]] *[[Brûly]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Namuri provints]]is [[Couvini vald|Couvini vallas]] *[[Brumov-Bylnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]] *[[Brunary]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Brūnas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Brunate]], asula ja vald [[Itaalia]]s [[Como provints]]is *[[Bruņene]], asula [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] [[Skrudaliena vald|Skrudaliena valla]]s *[[Bruņiševa]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Brunssum]], linn [[Holland]]is *[[Bruntál]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]] *[[Brunswick Junction]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Bruslõniv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Bruslõnivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Brusy]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Chojnice maakond|Chojnice maakonnas]] *[[Brušperk]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Frýdek-Místeki ringkond|Frýdek-Místeki ringkonnas]] *[[Brūzis]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Virbi vald|Virbi vallas]] *[[Bruži]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]] *[[Brutuļi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Brwinów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Pruszkówi maakond|Pruszkówi maakonnas]] *[[Brändö]], küla [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l, [[Brändö vald|Brändö valla]] [[kirikuküla]] *[[Brüssel]], [[Belgia]] [[pealinn]] *[[Brynmawr]], asula [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is [[Blaenau Gwent]]is ==Bz== *[[Bzenec]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]] ==Bu== *[[Bubiai]], küla [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Bubiai vald|Bubiai valla]] halduskeskus *[[Bubiai (Batniava)|Bubiai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Batniava vald|Batniava valla]] halduskeskus *[[Bucaramanga]], linn [[Colombia]]s, [[Santanderi departemang]]u keskus *[[Bucecea]], linn [[Rumeenia]]s [[Botoșani maakond|Botoșani maakonnas]] *[[Bucheon]], [[linn]] [[Lõuna-Korea]]s *[[Bučiūnai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Obeliai vald|Obeliai vallas]] *[[Būcmaņciems]], on küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s *[[Bučovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Vyškovi ringkond|Vyškovi ringkonnas]] *[[Buda-Kašalova]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Buda-Kašalova rajoon]]i halduskeskus *[[Budapest]], [[Ungari]] [[pealinn]] *[[Budaörs]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Budenbroka]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Dikļi vald|Dikļi vallas]] *[[Budești]], linn [[Rumeenia]]s [[Călărași maakond|Călărași maakonnas]] *[[Budimlja]], asula [[Montenegro]]s [[Berane vald|Berane vallas]] *[[Budišov nad Budišovkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Opava ringkond|Opava ringkonnas]] *[[Budjonnovsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s *[[Budkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Budkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Budogoštš]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kiriši rajoon]]is, [[Budogoštši vald|Budogoštši valla]] keskus *[[Budsłaŭ]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Miadziełi rajoon]]is, [[Budsłaŭ külanõukogu]] keskus *[[Budzyń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Chodzieżi maakond|Chodzieżi maakonnas]], [[Budzyńi vald|Budzyńi valla]] halduskeskus *[[Budzynek]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Dalikówi vald|Dalikówi vallas]] *[[Budva]], [[linn]] [[Montenegro]]s *[[Budõ (Trostjanetsi rajoon)|Budõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Trostjanetsi rajoon]]is *[[Budyně nad Ohří]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]] *[[Buea]], [[linn]] [[Kamerun]]is, [[Edelapiirkond (Kamerun)|Edelpiirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Buenos Aires]], [[Argentina]] [[pealinn]] *[[Buffalo]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]], [[Erie maakond (New York)|Erie maakonna]] halduskeskus *[[Buffelsbaai]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] [[Knysna vald|Knysna vallas]] *[[Buffelshoek]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Buftea]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]] *[[Buganda (Burundi)|Buganda]], asula [[Burundi]]s [[Cibitoke provints]]is, [[Buganda vald|Buganda valla]] keskus *[[Bugarama]], asula [[Rwanda]]s [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]] [[Rusizi ringkond|Rusizi ringkonnas]] *[[Bugass]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Volnovahha rajoon]]is *[[Bugesera]], asula [[Rwanda]]s [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]] *[[Bugøynes]], [[küla]] [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Sør-Varanger]]i vallas *[[Bugrõ]], alevik [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is *[[Bugulma]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Bugulma rajoon]]i keskus *[[Buguruslan]], linn [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is, [[Buguruslani rajoon]]i keskus *[[Buhhaara]], linn [[Usbekistan]]is, [[Buhhaara vilajett|Buhhaara vilajeti]] keskus *[[Buhnõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Buhuși]], linn [[Rumeenia]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]] *[[Bui]], linn Venemaal [[Kostroma oblast]]is, [[Bui rajoon]]i halduskeskus *[[Buinaksk]], linn Venemaal [[Dagestan]]is, [[Buinakski rajoon]]i halduskeskus *[[Buinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]i Vabariigis, [[Buinski rajoon]]i keskus *[[Buiva]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Brīvzemnieki vald|Brīvzemnieki vallas]] *[[Buje]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]] *[[Bujničy]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Mahiloŭ rajoon]]is, [[Bujničy külanõukogu]] halduskeskus *[[Bujumbura]], [[Burundi]] pealinn *[[Buk]], [[linn]] [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] *[[Buka (Rencēni vald)|Buka]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]] *[[Būkān]], linn [[Iraan]]is [[Lääne-Aserbaidžaan]]is *[[Bukarest]], [[Rumeenia]] [[pealinn]] *[[Bukas]], küla [[Läti]]s [[Mālpilsi piirkond|Mālpilsi piirkonnas]] *[[Bukatõnka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Bukavu]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s, [[Lõuna-Kivu]] provintsi halduskeskus *[[Bukinanyana]], asula [[Burundi]]s [[Cibitoke provints]]is, [[Bukinanyana vald|Bukinanyana valla]] keskus *[[Bukonys]], küla [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is, [[Bukonysi vald|Bukonysi valla]] halduskeskus *[[Bukowina Tatrzańska]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]], [[Bukowina Tatrzańska vald|Bukowina Tatrzańska valla]] halduskeskus *[[Bukowno]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] *[[Bukowsko]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]], [[Bukowsko vald|Bukowsko valla]] halduskeskus *[[Bukulti (Garkalne piirkond)|Bukulti]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Bulawayo]], [[linn]] [[Zimbabwe]]s *[[Bulgan]], linn [[Mongoolia]]s, [[Bulgani aimakk|Bulgani aimaki]] halduskeskus *[[Buliņi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Bullabulling]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Bultfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Bulusan]], asula [[Filipiinid]]el [[Bicoli piirkond|Bicoli piirkonnas]] [[Sorsogoni provint]]sis [[Bulusani vald|Bulusani vallas]] *[[Bumbi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Bunbury]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Bundaberg]], linn [[Austraalia]]s [[Queensland]]i osariigis *[[Bundzene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Bungciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Bungeni]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] *[[Bungo-ōno]], linn [[Jaapan]]is [[Ōita prefektuur]]is *[[Buntine]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Buntingville]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] [[Nyandeni vald|Nyandeni vallas]] *[[Buqayq]], linn [[Saudi Araabia]]s [[Ash-Sharqīyah]]' provintsis *[[Būr Safājah]], [[linn]] [[Egiptus]]es *[[Burakin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Buraševo]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is [[Kalinini rajoon]]is, [[Buraševo vald|Buraševo valla]] (külaasunduse) halduskeskus *[[Buraydah]], linn [[Saudi Araabia]]s, [[Al-Qaşīmi provints]]i keskus *[[Burbank]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis *[[Burbiškis]] küla [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is [[Pakalniškiai vald|Pakalniškiai vallas]] *[[Burgas]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Burgasi piirkond|Burgasi piirkonna]] ja [[Burgasi vald|Burgasi valla]] keskus *[[Burgerregt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Burgersdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is *[[Burgersfort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is *[[Burgos]], linn [[Hispaania]]s [[Castilla-León]]i autonoomses piirkonnas *[[Burgstädt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is *[[Burgutši]], asula [[Türkmenistan]]is [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajetis]] *[[Burjanõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Burkau]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Burkau vald|Burkau vallas]] *[[Burrel (Albaania)]] *[[Bursa]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Bursa provints]]i [[halduskeskus]] *[[Burštõn]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is *[[Burzenin]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Sieradzi maakond|Sieradzi maakonnas]], [[Burzenini vald|Burzenini valla]] halduskeskus *[[Burtaiši]], asula [[Montenegro]]s [[Bari vald|Bari vallas]] *[[Burtnieki]], asula [[Läti]]s, [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonna]] ja [[Burtnieki vald|Burtnieki valla]] keskus *[[Burtnieki (Lestene vald)|Burtnieki]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Lestene vald|Lestene vallas]] *[[Burtnieki (Tārgale vald)|Burtnieki]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Burõn]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is *[[Busan]], linn [[Lõuna-Korea]]s *[[Bushbuckridge]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]], [[Bushbuckridge'i vald|Bushbuckridge'i vallas]] *[[Bushman's River Mouth]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Busk]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Busko-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Busko-Zdrój maakond|Busko-Zdrój maakonna]] halduskeskus *[[Busówno]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] [[Wierzbica vald|Wierzbica vallas]] *[[Busselton]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Busseto]], linn [[Itaalia]]s [[Parma provints]]is [[Emilia-Romagna|Emilia-Romagna maakonnas]], [[Busseto vald|Busseto valla]] keskus *[[Bușteni]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] *[[Busto Arsizio]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Varese provints]]is *[[Bustryk]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Poronini vald|Poronini vallas]] *[[Būšnieki]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Buštěhrad]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]] *[[Buzău]], linn [[Rumeenia]]s, [[Buzău maakond|Buzău maakonna]] keskus *[[Buzet]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]] *[[Buziaș]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]] *[[Buzuluk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is *[[Butare]], [[linn]] [[Rwanda]]s [[Lõunaprovints (Rwanda)|Lõunaprovintsis]] [[Huye ringkond|Huye ringkonnas]] *[[Būtingė]], asula [[Leedu]]s [[Palanga]] haldusalal *[[Butlēri]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Butrimonys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Butrimonysi vald|Butrimonysi valla]] halduskeskus *[[Butrimonys (Šalčininkai rajoon)|Butrimonys]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Butrimonysi vald (Šalčininkai rajoon)|Butrimonysi valla]] halduskeskus *[[Butša]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is *[[Butšatš]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Butšatši rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Butka]], küla [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is [[Talitsa rajoon]]is *[[Buturlinovka]], linn Venemaal [[Voroneži oblast]]is, [[Buturlinovka rajoon]]i keskus *[[Buulo Mareer]], linn [[Somaalia]]s [[Alam-Shabeelle]] ringkonnas *[[Buysdorp]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] *[[Buysscheure]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Nordi departemang|Nordi departemangus]] [[Nord–Pas-de-Calais|Nord-Pas-de-Calais]]' piirkonnas ==Bä== *[[Bäckaskog]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is [[Kristianstadi vald|Kristianstadi vallas]] *[[Bäherden]], asula [[Türkmenistan]]is [[Ahali vilajett|Ahali vilajetis]] ==Bö== *[[Böhlen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Leipzigi kreis]]is ==Bü== *[[Bückeburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Schaumburg]]i kreisis *[[Bützow]], linn [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal [[Rostocki kreis]]is ==By== *[[Bychaŭ]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Bychaŭ rajoon]]i halduskeskus *[[Bychawa]], on linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] *[[Byczyna]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Kluczborki maakond|Kluczborki maakonnas]] *[[Bydgoszcz]], [[linn]] [[Poola]]s *[[Bydlin]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] [[Klucze vald|Klucze vallas]] *[[Byszyce]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]] *[[Bystřice nad Pernštejnem]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Žďár nad Sázavou ringkond|Žďár nad Sázavou ringkonnas]] *[[Bystřice pod Hostýnem]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Kroměříži ringkond|Kroměříži ringkonnas]] *[[Bystrzyca Kłodzka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]], [[Bystrzyca Kłodzka vald|Bystrzyca Kłodzka valla]] halduskeskus *[[Bytom]], linn Poolas [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Bytom Odrzański]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Nowa Sóli maakond|Nowa Sóli maakonnas]] *[[Bytów]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Bytówi maakond|Bytówi maakonna]] ja [[Bytówi vald|Bytówi valla]] halduskeskus *[[Byumba]], [[linn]] [[Rwanda]]s, [[Põhjaprovints (Rwanda)|Põhjaprovintsi]] ja [[Gicumbi ringkond|Gicumbi ringkonna]] halduskeskus [[Kategooria:Asulate loendid]] fiee7gwaq3qu6rbpqgn4nhet2k5lrao 0 54530 6166035 6165422 2022-07-23T09:37:08Z Velirand 67997 /* Kl */ wikitext text/x-wiki {{Mall:AsuladIndeks}} '''Asulad (K)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad K-tähega. {{sisukord paremale}} ==Ka== *[[Kaagvere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kastre vald|Kastre vallas]] *[[Kaagvere (Kanepi)|Kaagvere]], küla Eestis [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Kanepi vald|Kanepi vallas]] *[[Kaapmuiden]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] [[Nkomazi vald|Nkomazi vallas]] *[[Kaapsehoop]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Kaarina linn]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Kaarma]], küla Eestis [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Kaasan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Tatarstani Vabariik|Tatarstani Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Kaasiku (Kernu)|Kaasiku]], [[küla]] Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Kaasiku (Käina)|Kaasiku]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Kaasiku (Lääne-Nigula)|Kaasiku]], [[küla]] Eestis [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Kaasiku (Jõgeva)|Kaasiku]], endine küla [[Jõgevamaa]]l [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Kaavere (Kolga-Jaani)|Kaavere]], [[küla]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Kaavere (Põltsamaa)|Kaavere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Kaavere (Väike-Maarja)|Kaavere]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Kabböle]], küla [[Soome]]s [[Loviisa linn]]as *[[Kabeli (Kullamaa kihelkond)|Kabeli]], endine küla [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnas]] [[Piirsalu vald (Kullamaa kihelkond)|Piirsalu vallas]] *[[Kabile]], [[küla]] Lätis, [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] *[[Kabina]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Kabli]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Kabokweni]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Kabul]], [[Afganistan]]i [[pealinn]] *[[Kabulēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Kabwe]], [[linn]] [[Sambia]]s, [[Keskprovints (Sambia)|Keskprovintsi]] ja [[Kabwe ringkond|Kabwe ringkonna]] keskus *[[Kačerginė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Kačerginė vald|Kačerginė valla]] halduskeskus *[[Kacwin]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Łapsze Niżne vald|Łapsze Niżne vallas]] *[[Kadaga]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Kadaň]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]] *[[Kadarpiku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]] *[[Kadijivka]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Kadila]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Kadilas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Kadnikov]], linn Venemaal [[Vologda oblast]]is *[[Kadrina]], [[alevik]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]], [[Kadrina vald|Kadrina valla]] keskus *[[Kadrina (Pala)|Kadrina]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Kadzina]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Mahiloŭ rajoon]]is, [[Kadzina külanõukogu]] halduskeskus *[[Kaduna]], Kaduna osariigi pealinn [[Nigeeria]]s *[[Kaesŏng]], linn [[Põhja-Korea]]s [[Põhja-Hwanghae]] maakonnas *[[Kåfjord (Alta)|Kåfjord]], [[küla]] [[Norra]]s [[Alta vald|Alta vallas]] *[[Kåfjord (Nordkapp)|Kåfjord]], [[küla]] [[Norra]]s [[Nordkapi vald|Nordkapi vallas]] *[[Kafr ad-Dawwār]], [[linn]] [[Egiptus]]es [[Al-Buḩayrāti kubernerkond|Al-Buḩayrāti kubernerkonnas]] *[[Kafr ash-Shaykh]], [[linn]] [[Egiptus]]es, [[Kafr ash-Shaykhi kubernerkond|Kafr ash-Shaykhi kubernerkonna]] keskus *[[Kafr az-Zayyāt]], [[linn]] [[Egiptus]]es [[Al-Gharbīyah' kubernerkond|Al-Gharbīyah' kubernerkonnas]] *[[Kafue]], [[linn]] [[Sambia]]s [[Lusaka provints]]is *[[Kagaiņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Kagarlõk]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Kagarlõki rajoon]]i halduskeskus *[[Kagiso]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Kagitumba]], küla [[Rwanda]]s [[Idaprovints (Rwanda)|Idaprovintsis]] *[[Kagoshima]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Kagoshima prefektuur]]i keskus *[[Kaģumciems]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]] *[[Kahhovka]], linn [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is, [[Kahhovka rajoon]]i halduskeskus *[[Kahtla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kahutsi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kaiberis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] *[[Kaijas]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Kailuka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kaimynai]], küla [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is [[Užpaliai vald|Užpaliai vallas]] *[[Kaimri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kairi küla|Kairi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]] *[[Kairiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Kairiai vald|Kairiai valla]] halduskeskus *[[Kairo]], [[Egiptus]]e [[pealinn]] *[[Kairouan]], linn [[Tuneesia]]s *[[Kaisa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kaiserslautern]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Kaišiadorys]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Kaunase maakond|Kaunase maakonnas]], [[Kaišiadoryse rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kaive]], asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]], [[Kaive vald|Kaive valla]] halduskeskus *[[Kajaani]], [[linn]] [[Soome]]s, [[Kainuu]] maakonna [[halduskeskus]] *[[Kaka (Türkmenistan)|Kaka]], linn [[Türkmenistan]]is [[Ahali vilajett|Ahali vilajetis]] *[[Kakamas]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Kakamega]], linn [[Keenia]]s, [[Lääneprovints (Keenia)|Lääneprovintsi]] halduskeskus *[[Kakegawa]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Kaķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Ķāķi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Kaķīši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]] *[[Kāķīši]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Strazde vald|Strazde vallas]] *[[Ķāķišķe]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Kakogawa]], linn [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Kakumetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Kakuna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kalai Humb]], küla [[Tadžikistan]]is [[Mägi-Badahšan]]i autonoomses vilajetis, [[Darvozi rajoon]]i keskus *[[Kalā-i Now]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Bādghīsi provints]]i keskus *[[Kalajoki]], [[linn]] [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Kalamariá]], linn [[Kreeka]]s *[[Kalamazoo]], linn Ameerika Ühendriikides [[Michigan]]i osariigis, Kalamazoo maakonna keskus *[[Kalamáta]], linn [[Kreeka]]s [[Peloponnesose piirkond|Peloponnesose piirkonnas]] [[Messeenia]] maakonnas *[[Kalāt]], linn [[Afganistan]]is, [[Zābuli provints]]i [[halduskeskus]] *[[Kalatš]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Kalatši rajoon]]i keskus *[[Kalatš Doni ääres]], linn Venemaal [[Volgogradi oblast]]is *[[Kalatšinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Siber]]is [[Omski oblast]]is, [[Kalatšinski rajoon]]i halduskeskus *[[Kalbaskraal]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Kalējciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava valla]]s *[[Kalējiņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Kalesninkai]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Kalesninkai vald|Kalesninkai valla]] halduskeskus *[[Kaleši]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Kalety]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Tarnowskie Góry maakond|Tarnowskie Góry maakonnas]] *[[Kalevala (Karjala)|Kalevala]], alev [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Kalevala rahvusrajoon|Kalevala rajooni]] keskus *[[Kalgoorlie]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Kaliningrad]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Kaliningradi oblast]]i keskus *[[Kalinkavičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Kalinkavičy rajoon]]i halduskeskus *[[Kalisz]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] *[[Kalisz Pomorski]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Drawsko Pomorskie maakond|Drawsko Pomorskie maakonnas]] *[[Kaliště]], [[küla]] [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]], [[Kaliště vald|Kaliště valla]] keskus *[[Kalkar]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Kleve kreis]]is *[[Kaļķciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Kaļķi]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Kalkūni]], asula [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]] *[[Kallaste]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] *[[Kallaste (Muhu)|Kallaste]],[[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]] *[[Kallemäe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Kalli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kalli (Lääneranna)|Kalli]] [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Kalma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kalmaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Kalmar]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Kalmari lään]]i ja [[Kalmari vald|Kalmari valla]] [[halduskeskus]] *[[Kalmiuske]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Kalme (Elva)|Kalme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]] *[[Kalnabeites]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]] *[[Kalnamuiža]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Smiltene vald|Smiltene valla]] halduskeskus *[[Kalnansi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile valla]]s *[[Kalnapededze]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Kalnavērši]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Kalncempji]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Kalncempji vald|Kalncempji valla]] halduskeskus *[[Kalnciems]], [[linn]] [[Läti]]s [[Jelgava rajoon]]is *[[Kalnēji]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Kalngale]], [[küla]] [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnas]] *[[Kalnmuiža (Īve vald)|Kalnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Kalnmuiža (Irlava vald)|Kalnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Irlava vald|Irlava vallas]] *[[Kalnmuiža (Rumba vald)|Kalnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba valla]]s *[[Kalnradži]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Kalnstaldoti]], küla Põhja-Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]] *[[Kalnõk (Illintsi rajoon)|Kalnõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Kalnõšivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is *[[Kalocsa]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] *[[Kałočyn]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Rečyca rajoon]]i [[Chołmieči külanõukogu]]s *[[Kałów]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] [[Poddębice vald|Poddębice vallas]] *[[Kalpaki]], küla [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Kaltan]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is *[[Kaltanėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Kaltanėnai vald|Kaltanėnai valla]] halduskeskus *[[Kaltene]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Kaltenkirchen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i [[liidumaa]]l [[Segeberg]]i [[kreis]]is *[[Kaltiķi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Pelči vald|Pelči valla]]s *[[Kaltinėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Kaltinėnai vald|Kaltinėnai valla]] halduskeskus *[[Kaltiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Kaluga]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Kaluga oblast]]i keskus *[[Kałuszyn]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]] *[[Kaluš]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Kaluši rajoon]]i halduskeskus *[[Kalvarija]], linn [[Leedu]]s [[Marijampolė maakond|Marijampolė maakonnas]] *[[Kalvene]], [[küla]] Lätis [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonnas]], [[Kalvene vald|Kalvene valla]] halduskeskus *[[Kalvene (Alūksne piirkond)|Kalvene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Kalvenes stacija]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kalvene vald|Kalvene vallas]] *[[Kalvi]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] maakonnas [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Kaļvi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kalwaria Zebrzydowska]], linn [[Poola]]s *[[Kalõnivka]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Kalõnivka rajoon]]i keskus *[[Kamai]], asula [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Pastavy rajoon]]is, Kamai külanõukogu keskus *[[Kamaishi]], linn [[Jaapan]]is [[Iwate prefektuur]]is *[[Kamajai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is, [[Kamajai vald|Kamajai valla]] halduskeskus *[[Kamakura]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Kamaldiņa]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Kamarpukur]], [[küla]] [[India]]s [[Lääne-Bengal]]i osariigis [[Hooghly ringkond|Hooghly ringkonnas]] [[Arambagi alajaotus]]es *[[Kambarka]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]], [[Kambarka rajoon]]i keskus *[[Kambja]], [[alevik]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] *[[Kameelkop]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Kamen]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Arnsbergi ringkond|Arnsbergi ringkonnas]] *[[Kamenice nad Lipou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]] *[[Kamenický Šenov]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]] *[[Kamennogorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Viiburi rajoon]]is *[[Kamensk]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Burjaatia]]s *[[Kamenskoje]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Kamtšatka krai]]s, [[Penžina rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kamensk-Šahtinski]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is *[[Kamensk-Uralski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is *[[Kamenz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is *[[Kamesznica]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]] *[[Kameškovo]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Kameškovo rajoon]]i keskus *[[Kameyama]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is *[[Kamianiec]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Kamianieci rajoon]]i keskus *[[Kamień Krajeński]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Sępólno maakond|Sępólno maakonnas]] *[[Kamień Pomorski]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Kamień Pomorski maakond|Kamień Pomorski maakonna]] halduskeskus *[[Kamieniec Ząbkowicki]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Ząbkowice Śląskie maakond|Ząbkowice Śląskie maakonnas]], [[Kamieniec Ząbkowicki vald|Kamieniec Ząbkowicki valla]] halduskeskus *[[Kamieniuki]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Kamianieci rajoon]]is *[[Kamienna Góra]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonna]] halduskeskus *[[Kamieńsk]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Radomsko maakond|Radomsko maakonnas]] *[[Kamieskroon]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Kamin-Kašõrskõi]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Kamin-Kašõrskõi rajoon]]i halduskeskus *[[Kamina]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is, [[Ülem-Lomami ringkond|Ülem-Lomami ringkonna]] keskus *[[Kamionka]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonnas]], [[Kamionka vald|Kamionka valla]] halduskeskus *[[Kamjanets-Podilskõi]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Kamjanets-Podilskõi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kamjanetski Hutorõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is *[[Kamjanka]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Kamjanka rajoon]]i keskus *[[Kamjanka-Buzka]], linn Ukrainas [[Lvivi oblast]]is, [[Kamjanka-Buzka rajoon]]i keskus *[[Kamjanka-Dniprovska]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is [[Vassõlivka rajoon]]is *[[Kamjankõ (Teplõki rajoon)|Kamjankõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is *[[Kamjanske]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is *[[Kampala]], [[Uganda]] [[pealinn]] *[[Kampinos]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]], [[Kampinose vald|Kampinose valla]] halduskeskus *[[Kampji]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Kâmpóng Cham]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Kâmpóng Chami provints]]i keskus *[[Kâmpóng Chhnăng]], linn [[Kambodža]]s, [[Kâmpóng Chhnăngi provints]]i keskus *[[Kâmpóng Thum]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Kâmpóng Thumi provints]]i keskus *[[Kâmpôt]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Kâmpôti provints]]i keskus *[[Kamõšin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Volgogradi oblast]]is *[[Kamõšlov]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is *[[Kanamardi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Kananga]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s, [[Lääne-Kasai provints]]i [[halduskeskus]] *[[Kanaš]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tšuvaši Vabariik|Tšuvaši Vabariigis]], [[Kanaši rajoon]]i keskus *[[Kanava (küla)|Kanava]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is *[[Kanaviņas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Kanči]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Kāņciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Kańczuga]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przeworski maakond|Przeworski maakonnas]] *[[Kandahār]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Kandahāri provints]]i [[halduskeskus]] *[[Kandalakša]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Kandava]], [[linn]] [[Läti]]s [[Tukumsi rajoon]]is *[[Kandavas stacija]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]] *[[Kandeļi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rudbārži vald|Rudbārži vallas]] *[[Kanggye]], linn [[Põhja-Korea]]s, [[Chagangi provints]]i keskus *[[Kangrusselja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kanissaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kaniv]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Kanivi rajoon]]i halduskeskus *[[Kankaanpää]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Satakunta]] maakonnas *[[Kāņmuiža]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kabile vald|Kabile valla]]s *[[Kannenieki]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]] *[[Kannuka]], endine [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] *[[Kannus]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Kano]], linn [[Nigeeria]]s, [[Kano osariik|Kano osariigi]] pealinn *[[Kansas City]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Missouri osariik|Missouri osariigis]] *[[Kansk]], linn Venemaal [[Krasnojarski krai]]s *[[Kant (Kõrgõzstan)|Kant]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Tšüj oblast]]is *[[Kapan]], [[linn]] [[Armeenia]]s, [[Sjunikhi maakond|Sjunikhi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Kaparaŭka]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Rečyca rajoon]]i [[Karavacičy külanõukogu]]s *[[Kapatkievičy]],[[alev]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Pietrykaŭ rajoon]]is, [[Kapatkievičy külanõukogu]] halduskeskus *[[Kapcevičy]], [[alevik]] (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Pietrykaŭ rajoon]]is, [[Kapcevičy külanõukogu]] halduskeskus *[[Kapčiamiestis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Kapčiamiestise vald|Kapčiamiestise valla]] halduskeskus *[[Kapfenberg]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l *[[Kaplice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Český Krumlovi ringkond|Český Krumlovi ringkonnas]] *[[Kaplinn]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Lääne-Kapimaa]] provintsi [[halduskeskus]] *[[Kaposvár]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadi]] keskus *[[Kapowairua]], asula [[Uus-Meremaa]]l [[Northland]]i piirkonnas [[Kaug-Põhjaringkond|Kaug-Põhjaringkonnas]] *[[Kapra]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kapsēde]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonnas]], [[Medze vald|Medze valla]] halduskeskus *[[Kapteines]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Kapunda]], linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis *[[Kapūņi]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Ērgļi vald|Ērgļi vallas]] *[[Kapyl]], linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Kapyli rajoon]]i keskus *[[Karabalta]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Tšüj oblast]]is *[[Karabanovo]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Aleksandrovi rajoon (Vladimiri oblast)|Aleksandrovi rajoonis]] *[[Karachi]], [[linn]] [[Pakistan]]is, [[Sindh]]i provintsi keskus *[[Karagandõ]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Karagandõ oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Karakol]], linn [[Kõrgõzstan]]is, [[Õsõk-Köli oblast]]i keskus *[[Karaköl]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is *[[Karaļciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]] *[[Karamay]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond|Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas]] *[[Karasuu]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Oši oblast]]is *[[Karasuu (Aksõ rajoon)|Karasuu]], küla [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is [[Aksõ rajoon]]is *[[Kárášjohka]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmargi]] maakonnas, [[Kárášjohka vald|Kárášjohka valla]] keskus *[[Karatara]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]] [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Karatšajevsk]], linn [[Venemaa]]l [[Karatšai-Tšerkessi Vabariik|Karatšai-Tšerkessi Vabariigis]], [[Karatšajevski rajoon]]i keskus *[[Karbalā’]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Karbalā’ kubernerkond|Karbalā’ kubernerkonna]] keskus *[[Karcag]], linn [[Ungari]]s Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis *[[Karczew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Otwocki maakond|Otwocki maakonnas]] *[[Kardašova Řečice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Kareda]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Kareda (Orissaare)|Kareda]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kareedouw]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is *[[Kareličy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Kareličy rajoon]]i keskus *[[Karepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Kargassok]], küla [[Venemaa]]l [[Tomski oblast]]is, [[Kargassoki rajoon]]i halduskeskus *[[Kargopol]], linn [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is, [[Kargopoli rajoon]]i keskus *[[Kargowa]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Zielona Góra maakond|Zielona Góra maakonnas]] *[[Karhumäki]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Karhumäki rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Karis]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas *[[Karja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Karkams]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Kārķi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]], [[Kārķi vald|Kārķi valla]] halduskeskus *[[Karkkila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas *[[Karklė]], küla [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is [[Kretingalė vald|Kretingalė vallas]] *[[Karklėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is [[Kražiai vald|Kražiai valla]]s *[[Kārkļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Karksi]], küla [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Karksi-Nuia]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Kārļi]], asula [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši valla]]s *[[Karlino]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Białogardi maakond|Białogardi maakonnas]] *[[Karlivka]], küla [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Marinka rajoon]]is *[[Kārļmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Kārļmuiža (Ance vald)|Kārļmuiža]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ance vald|Ance vallas]] *[[Karlová]], [[küla]] ja [[vald]] [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] [[Martini ringkond|Martini ringkonnas]] *[[Karlovac]], linn [[Horvaatia]]s, [[Karlovaci maakond|Karlovaci maakonna]] halduskeskus *[[Karlovy Vary]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Karlshus]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Råde vald|Råde valla]] keskus *[[Karlskrona]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Blekinge lään]]i [[halduskeskus]] *[[Karlsruhe]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Karlstad]], [[linn]] [[Rootsi]]s, [[Värmlandi lään]]i [[halduskeskus]] *[[Kārļzemnieki]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]] *[[Karma (Valgevene)|Karma]], alev [[Valgevene]]s, [[Karma rajoon]]i halduskeskus *[[Karmėlava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Karmėlava vald|Karmėlava valla]] halduskeskus *[[Karmėlava II]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is Karmėlava vald|Karmėlava vallas]] *[[Karniszyn]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Żuromini maakond|Żuromini maakonnas]] [[Bieżuń vald|Bieżuń vallas]] *[[Karogi]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]] *[[Karolīna]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Karolinka]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Vsetíni ringkond|Vsetíni ringkonnas]] *[[Karpacz]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jelenia Góra maakond|Jelenia Góra maakonnas]] *[[Karpenísi]], linn [[Kreeka]] lääneosas, [[Evrytanía piirkonnaüksus]]e ja [[Karpenísi vald|Karpenísi valla]] halduskeskus *[[Kars]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Karsi provints]]i [[halduskeskus]] *[[Karsakiškis]], küla [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Karsakiškise vald|Karsakiškise valla]] halduskeskus *[[Kārsava]], [[linn]] [[Läti]]s [[Ludza rajoon]]is *[[Karstula (Ingeri)|Karstula]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoonis]] Kuzjomkino vallas *[[Karstula]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kesk-Soome|Kesk-Soome maakonnas]] [[Karstula vald|Karstula vallas]] *[[Kartena]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kretinga rajoon]]is, [[Kartena vald|Kartena valla]] halduskeskus *[[Kartuzy]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Kartuzy maakond|Kartuzy maakonna]] halduskeskus *[[Kārtūži]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[More vald|More vallas]] *[[Karujärve]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Karva]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Karviná]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]], Karviná ringkonna keskus *[[Kaş]], linn [[Türgi]]s [[Antalya provints]]is *[[Kasakova (Oudova rajoon)|Kasakova]], küla [[Venemaa]]l *[[Kasari]], küla [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Kasciukovičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Kasciukovičy rajoon]]i halduskeskus *[[Kashiwa]], linn [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is *[[Kaskinen]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pohjanmaa]] maakonnas *[[Kaspi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Šida Kharthli]] piirkonnas, [[Kaspi rajoon]]i keskus *[[Kaspiisk]], linn [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is *[[Kassalā]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Kassalā provints]]i keskus *[[Kassel]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Hessen]]i liidumaal *[[Kassimov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Kassimovi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kassimovo]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Kassumkent]], küla [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Suleiman-Stali rajoon]]i keskus *[[Kastaniés]], linn [[Kreeka]]s [[Ida-Makedoonia ja Traakia]] piirkonnas *[[Kašin]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Kašini rajoon]]i keskus *[[Kašira]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Kašira rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kašperské Hory]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klarovy ringkonnas]] *[[Kaštanaŭka]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pružany rajoon]]is [[Pružany külanõukogu]]s *[[Kazackija Bałsuny]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Vietka rajoon]]i [[Vialikija Niamki külanõukogu]]s *[[Kazatšje]], [[küla]] [[Venemaa]]l Sahha Vabariigi [[Ust-Janski uluss]]is *[[Kazavtšõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is [[Gaivoroni rajoon]]is *[[Kaziany]], küla [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Brasłaŭ rajoon]]is *[[Kazdanga]], asula [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonnas]] *[[Kazimierz Biskupi]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond| Konini maakonnas]], [[Kazimierz Biskupi vald|Kazimierz Biskupi valla]] halduskeskus *[[Kazimierz Dolny]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Puławy maakond|Puławy maakonnas]] *[[Kazimierza Wielka]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Kazimierza Wielka maakond|Kazimierza Wielka maakonna]] halduskeskus *[[Kazimirava]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Žłobini rajoon]]i [[Malevičy külanõukogu]]s *[[Kazincbarcika]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zemplén]]i komitaadis *[[Kazitiškis]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Kazitiškise vald|Kazitiškise valla]] halduskeskus *[[Kazlēnciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava vallas]] *[[Kazliškis]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is, [[Kazliškise vald|Kazliškise valla]] halduskeskus *[[Kazłoŭščyna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Dziatłava rajoon]]is *[[Kazlų Rūda]], linn [[Leedu]]s [[Kazlų Rūda omavalitsus|Kazlų Rūda omavalitsuses]] *[[Kazokiškės]], alev [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es, [[Kazokiškėse vald|Kazokiškėse valla]] halduskeskus *[[Kazruņģis]], asula [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]] [[Plāņi vald|Plāņi vallas]] *[[Kazuno]], linn [[Jaapan]]is [[Akita prefektuur]]is *[[Kazusala]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Kažan-Haradok]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Łuninieci rajoon]]is *[[Kata]], küla [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonna]]s [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Katagami]], linn [[Jaapan]]is [[Akita prefektuur]]is *[[Katašõn]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Katberg]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] [[Raymond Mhlaba vald|Raymond Mhlaba vallas]] *[[Katerõnivka (Popasna rajoon)|Katerõnivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Popasna rajoon]]is *[[Kati]], [[linn]] [[Mali]]s [[Koulikoro piirkond|Koulikoro piirkonnas]], [[Kati cercle|Kati ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Katima Mulilo]], [[linn]] [[Namiibia]]s, [[Caprivi ringkond|Caprivi ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Katlehong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Katmandu]], [[Nepal]]i [[pealinn]] *[[Katowice]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] *[[Katrīna]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Ērgļi vald|Ērgļi vallas]] *[[Katsmaziv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Katškivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Katuži]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Kąty Wrocławskie]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wrocławi maakond|Wrocławi maakonnas]] *[[Katyčiai]], alev [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Katyčiai vald|Katyčiai valla]] keskus *[[Kaufbeuren]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Kaugatoma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kauguļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kauguri küla|Kauguri]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Kaugurmuiža]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Kauhajoki]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Kaukuri]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]] *[[Kauļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Kauļi (Amata vald)|Kauļi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Kauliņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Kaunas]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Kaunase maakond|Kaunase maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Kauniainen]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa|Uusimaa maakonnas]] *[[Kausala]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso|Kymenlaakso maakonnas]] [[Iitti vald|Iitti vallas]] *[[Kaustinen]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]], [[Kaustineni vald|Kaustineni valla]] [[kirikuküla]] *[[Ķavari]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Nītaure vald|Nītaure vallas]] *[[Kavajë]], [[linn]] [[Albaania]]s, [[Kavajë ringkond|Kavajë ringkonna]] keskus *[[Kavandi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kavarskas]], linn [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]] *[[Kavastu (Haljala)|Kavastu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Kavastu (Luunja)|Kavastu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Kawasaki]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Kaxgar]], linn [[Hiina]]s [[Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond|Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas]] [[Kaxgari ringkond|Kaxgari ringkonnas]] *[[Kayes]], [[linn]] [[Mali]]s *[[Kayser's Beach]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]] ==Kc== *[[Kcynia]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nakło maakond|Nakło maakonnas]] ==Kd== *[[Kdyně]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Domažlice ringkond|Domažlice ringkonnas]] ==Ke== *[[Keava]], [[alevik]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Kêb]], keskalluvusega [[linn]] (''krŏng'') [[Kambodža]]s *[[Ķēči]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Nītaure vald|Nītaure vallas]] *[[Kecskemét]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] *[[Kėdainiai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Kaunase maakond|Kaunase maakonnas]], [[Kėdainiai rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kędzierzyn-Koźle]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Kędzierzyn-Koźle maakond|Kędzierzyn-Koźle maakonna]] halduskeskus *[[Keedika]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Oru vald|Oru vallas]] *[[Keelva]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Keemu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Keetmanshoop]], [[linn]] [[Namiibia]]s, [[Karasi ringkond|Karasi ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Keflavík]], [[linn]] [[Island]]il *[[Ķegums]], [[linn]] [[Läti]]s [[Ogre rajoon]]is *[[Kehra]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] *[[Kei Mouth]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Keila]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Keimoes]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is *[[Keinovuopio]], [[küla]] [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is [[Kiruna vald|Kiruna vallas]] *[[Ķeipene]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Ķeipene vald|Ķeipene valla]] keskus *[[Keiskammahoek]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Ķeizarpurvs]], küla Põhja-Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]] *[[Ķeiži]], küla [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]] [[Jērcēni vald|Jērcēni vallas]] *[[Ķekava]], küla [[Läti]]s [[Riia rajoon]]is, [[Ķekava vald|Ķekava valla]] keskus *[[Kelč]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Vsetíni ringkond|Vsetíni ringkonnas]] *[[Ķelderi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Dikļi vald|Dikļi vallas]] *[[Ķelles]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]] *[[Kelmė]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Kelmė rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kelowna]], linn [[Kanada]]s [[Briti Columbia]] provintsis *[[Kemba (Jõgeva)|Kemba]], endine küla [[Tartumaa]]l [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Vaimastvere vald|Vaimastvere vallas]] *[[Kemer]], linn [[Türgi]]s [[Antalya provints]]is *[[Ķemere]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Ēvele vald|Ēvele vallas]] *[[Ķemeri]], endine linn [[Läti]]s *[[Kemerovo]], linn [[Venemaa]]l, [[Kemerovo oblast]]i keskus *[[Kemi (Soome)|Kemi]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lapimaa lään]]is *[[Kemi (Karjala)]], linn [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Kemi rajoon]]i keskus *[[Kemijärvi]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lapimaa lään]]is *[[Ķempēni]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Ēvele vald|Ēvele vallas]] *[[Ķempes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Kempten]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Kempton Park]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Kendrew]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Dr Beyers Naudé vald|Dr Beyers Naudé vallas]] *[[Ķeņģi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Kenhardt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Kéniéba]], [[linn]] [[Mali]]s [[Kayesi piirkond|Kayesi piirkonnas]], [[Kéniéba cercle|Kéniéba ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Kenton-on-Sea]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Kępice]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Słupski maakond|Słupski maakonnas]] *[[Kępno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Kępno maakond|Kępno maakonna]] halduskeskus *[[Keramika]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]] *[[Keramika (Grobiņa vald)|Keramika]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Kerava]], [[linn]] [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas *[[Kerben (Kõrgõzstan)|Kerben]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is *[[Kérkyra]], linn [[Kreeka]]s [[Kérkyra saar]]el, [[Kérkyra piirkonnaüksus]]e pealinn *[[Kernavė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]is, [[Kernavė vald|Kernavė valla]] halduskeskus *[[Kerpen]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Kölni ringkond|Kölni ringkonnas]] [[Rhein-Erfti kreis]]is *[[Kerstovo]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Kesennuma]], linn [[Jaapan]]is [[Miyagi prefektuur]]is *[[Kesswil]], [[küla]] ja [[vald]] [[Šveits]]is [[Thurgau kanton]]is [[Arboni ringkond|Arboni ringkonnas]] *[[Keszthely]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Zala komitaat|Zala komitaadis]] *[[Kestell]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is *[[Ķesterciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] *[[Kestla]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Kesälahti]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas [[Kesälahti vald|Kesälahti vallas]] *[[Kez]], alevik [[Venemaa]]l [[Udmurtia]]s, [[Kezi rajoon]]i keskus *[[Kežmarok]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] *[[Kętrzyn]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Kętrzyni maakond|Kętrzyni maakonna]] halduskeskus *[[Ketterman]], asula [[USA]]s [[Lääne-Virginia]]s [[Pendletoni maakond (Lääne-Virginia)|Pendletoni maakonnas]] *[[Keturvalakiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Keturvalakiai vald|Keturvalakiai valla]] halduskeskus *[[Kęty]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Oświęcimi maakond|Oświęcimi maakonnas]] *[[Keurboomstrand]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] [[Bitou vald|Bitou vallas]] *[[Keuruu]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Soome]] maakonnas ==Kf== *[[Kfar Sava]], [[linn]] [[Iisrael]]i [[Keskringkond (Iisrael)|Keskringkonnas]] ==Kh== *[[Khadžaran]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Sjunikhi maakond|Sjunikhi maakonnas]] *[[Khān Yūnis]], linn [[Palestiina]]s [[Gaza tsoon]]is *[[Khānābād]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Kondūzi provints]]is *[[Khareli]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Šida Kharthli]] piirkonnas, [[Khareli rajoon]]i keskus *[[Kheda]], alev [[Gruusia]]s [[Adžaaria]]s, [[Kheda rajoon]]i keskus *[[Khobulethi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Adžaaria]]s, [[Khobulethi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kholm]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Samangāni provints]]i keskus *[[Khor Angar]], [[linn]] [[Djibouti]]s [[Obocki piirkond|Obocki piirkonnas]] *[[Khuthaisi]], [[linn]] [[Gruusia]]s *[[Khutsong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] ==Ki== *[[Ķibji]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Aizpute vald|Aizpute vallas]] *[[Kibungo]], [[linn]] [[Rwanda]]s [[Idaprovints (Rwanda)|Idaprovintsis]], [[Ngoma ringkond|Ngoma ringkonna]] halduskeskus *[[Ķīburi]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Bārta vald|Bārta vallas]] *[[Kibuye]], [[linn]] [[Rwanda]]s [[Lääneprovints (Rwanda)|Lääneprovintsis]] [[Karongi ringkond|Karongi ringkonnas]], Lääneprovintsi halduskeskus *[[Kidal]], [[linn]] [[Mali]]s, [[Kidali piirkond|Kidali piirkonna]] ja [[Kidali cercle|Kidali ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Kidd's Beach]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]] *[[Ķidēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kiduliai]], küla [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Kiduliai vald|Kiduliai valla]] halduskeskus *[[Ķieģeļceplis]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Ķieģeļi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Kiel]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Schleswig-Holstein]]i liidumaa pealinn *[[Kielce]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonna]] ja [[Kielce maakond|Kielce maakonna]] keskus *[[Kierlikówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Trzciana vald|Trzciana vallas]] *[[Kiernozia]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łowiczi maakond|Łowiczi maakonnas]], [[Kiernozia vald|Kiernozia valla]] halduskeskus *[[Kietlice]], küla [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Głubczyce maakond|Głubczyce maakonnas]] [[Głubczyce vald|Głubczyce vallas]] *[[Kietrz]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Głubczyce maakond|Głubczyce maakonnas]] *[[Kifa]], linn [[Mauritaania]]s, [[Assaba]] provintsi keskus *[[Kigali]], [[Rwanda]] [[pealinn]] *[[Kigoma]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Kigoma piirkond|Kigoma piirkonna]] halduskeskus *[[Kiiev]], [[Ukraina]] [[pealinn]] *[[Kikaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Ķīkciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]] *[[Kikół]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lipno maakond|Lipno maakonnas]], [[Kikółi vald|Kikółi valla]] halduskeskus *[[Kikugawa]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Ķikuri]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava vallas]] *[[Kikwit]], [[linn]] [[Kongo DV]]-s [[Bandundu provints]]is *[[Ķila]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]] *[[Kildinstroi]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is [[Kola rajoon]]is *[[Kilija]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Kilija rajoon]]i keskus *[[Kilingi-Nõmme]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] *[[Ķilkas]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Kilkís]], linn [[Kreeka]]s, [[Kilkísi piirkonnaüksus]]e ja [[Kilkísi vald|Kilkísi valla]] halduskeskus *[[Killarney]], [[linn]] [[Iirimaa]]l *[[Kilpisjärvi küla|Kilpisjärvi]], [[küla]] [[Soome]] [[Lapimaa lään]]i [[Lapi maakond|Lapi maakonna]] [[Enontekiö vald|Enontekiö valla]] *[[Kiltsi]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Kiltsi küla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Ķimale]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]] *[[Kimberley]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Põhja-Kapimaa]] provintsi halduskeskus *[[Kimovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Kimovski rajoon]]i halduskeskus *[[Kimrõ]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Tveri oblast]]is, [[Kimrõ rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kindu]], linn [[Kongo DV]]-s, [[Maniema]] provintsi halduskeskus *[[Kinešma]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is *[[King William’s Town]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is *[[Kingissepp]] *[[Kingli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kingston]], [[Jamaica]] [[pealinn]] *[[Kingstown]], [[Saint Vincent ja Grenadiinid|Saint Vincenti ja Grenadiinide]] pealinn *[[Kinokawa]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Wakayama prefektuur]]is *[[Kinshasa]], [[Kongo DV]] [[pealinn]] *[[Kintai]], alev [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Kintai vald|Kintai valla]] keskus *[[Kintamani]], [[küla]] [[Indoneesia]]s [[Bali]] saarel *[[Ķipari]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]] *[[Ķipati]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Mērsragsi piirkond|Mērsragsi piirkonnas]] *[[Kiraŭsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Kiraŭski rajoon]]i halduskeskus *[[Ķirbēni]], asula [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Ipiku vald|Ipiku vallas]] *[[Ķirbiži]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Viļķene vald|Viļķene vallas]] *[[Kirdonys]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pabiržė vald|Pabiržė vallas]] *[[Kirejevsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Kirejevski rajoon]]i halduskeskus *[[Kirillov]], linn Venemaal Vologda oblastis, Kirillovi rajooni keskus *[[Kiriši]], linn Venemaal *[[Kiritu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kirjamo]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoonis]] [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]] *[[Kirkebygda (Våler)|Kirkebygda]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Våleri vald (Østfold)|Våleri valla]] keskus *[[Kirkenes]], linn [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas, [[Sør-Varangeri]] valla keskus *[[Kirkkonummi]], asula [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas [[Lõuna-Soome lään]]is, [[Kirkkonummi vald|Kirkkonummi valla]] keskusasula *[[Kirkūk]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Kirkūki kubernerkond|Kirkūki kubernerkonna]] keskus *[[Kirnaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Kepaliai vald|Kepaliai valla]] halduskeskus *[[Kirov]] *[[Kirovka (Kalõnivka rajoon)|Kirovka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *'''Kirovograd''', vaata [[#Kropõvnõtskõi|Kropõvnõtskõi]] *[[Kirovo-Tšepetsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is *[[Kirovsk (Leningradi oblast)|Kirovsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Kirovsk (Lugansk)|Kirovsk]], [[linn]] [[Ukraina]]l [[Luhanski oblast]]is *[[Kirovske (Volnovahha rajoon)|Kirovske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Volnovahha rajoon]]is *[[Kirs]], linn Venemaal [[Kirovi oblast]]is, [[Verhnekamski rajoon]]i keskus *[[Kirsanov]], linn Venemaal [[Tambovi oblast]]is *[[Kirschau]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Kirschau vald|Kirschau vallas]] *[[Kiržatš]], linn Venemaal [[Vladimiri oblast]]is, [[Kiržatši rajoon]]i keskus *[[Kiruma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kiruna]], [[linn]] Põhja-[[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is, [[Kiruna vald|Kiruna valla]] halduskeskus *[[Kisangani]], linn [[Kongo DV]]-s, [[Idaprovints (Kongo DV)|Idaprovintsi]] halduskeskus *[[Kisielice]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]] *[[Kiskunfélegyháza]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] *[[Kiskunhalas]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] *[[Kislovodsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s *[[Kíssamos]], linn [[Kreeka]]s [[Kreeta]] saarel *[[Kisseljovsk]], linn Venemaal [[Kemerovo oblast]]is *[[Kisvárda]], linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]], Mátészalka kreisi keskus *[[Ķīši]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]] *[[Ķīšupe 1]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Ķīšupe 2]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Kiziljurt]], linn [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Kiziljurti rajoon]]i keskus *[[Kizljar]], linn [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Kizljari rajoon]]i keskus *[[Kita (Mali)|Kita]], [[linn]] [[Mali]]s [[Kayesi piirkond|Kayesi piirkonnas]] *[[Kitaakita]], linn Jaapanis [[Akita prefektuur]]is *[[Kitakyūshū]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Fukuoka prefektuur]]is *[[Kitale]] *[[Kitee]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas *[[Kitsissuarsuit]], küla [[Gröönimaa]]l [[Qaasuitsupi vald|Qaasuitsupi vallas]] *[[Kitsman]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is, [[Kitsmani rajoon]]i halduskeskus *[[Kitzbühel]], [[linn]] [[Austria]]s [[Tirool]]is *[[Kitzen]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is [[Kitzeni vald|Kitzeni vallas]] *[[Kitzscher]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is *[[Kittilä]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lapi maakond|Lapi maakonnas]], [[Kittilä vald|Kittilä valla]] [[kirikuküla]] *[[Kitwe]], [[linn]] [[Sambia]]s [[Copperbelt]]i provintsis *[[Kiudolova]], asula [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Pureņi vald|Pureņi valla]] halduskeskus *[[Kiuruvesi]], asula [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Savo]] maakonnas, [[Kiuruvesi linn]]a keskus *[[Kiuruvesi linn]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Savo]] maakonnas *[[Kivertsi]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is, [[Kivertsi rajoon]]i halduskeskus *[[Kiviõli]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] *[[Kiwirrkurra]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Kiyanza]], asula [[Burundi]]s [[Kirundo provints]]is ==Kj== *[[Kjahta]], linn [[Venemaa]]l [[Burjaatia]]s, [[Kjahta rajoon]]i keskus *[[Kjøpsvik]], asula [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas [[Tysfjorden]]i idarannikul, [[Tysfjordi vald|Tysfjordi valla]] keskus ==Kl== *[[Klaarstroom]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]] *[[Kladno]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Kladno ringkond|Kladno ringkonna]] keskus *[[Kladovo]], linn [[Serbia]]s [[Bori ringkond|Bori ringkonnas]], [[Kladovo vald|Kladovo valla]] keskus *[[Klagenfurt]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Kärnteni liidumaa]] pealinn *[[Klaipėda]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Klaipėda maakond|Klaipėda maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Klāmaņi]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Braslava vald|Braslava vallas]] *[[Klāņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Klapkalnciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]] *[[Klapmuts]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Klārmuiža]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Klaškina]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Klášterec nad Ohří]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonnas]] *[[Klazomenai]], [[Vana-Kreeka]] linn [[Joonia]]s *[[Klatovy]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]], [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonna]] halduskeskus *[[Klausučiai]], küla [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Klausučiai vald|Klausučiai valla]] halduskeskus *[[Kļavaisi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]] *[[Kļavas]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]] *[[Klawer]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is *[[Klecany]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-východi ringkond|Praha-východi ringkonnas]] *[[Kleck]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Klecki rajoon]]i keskus *[[Kłecko]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] *[[Kleczew]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]] *[[Kleinmond]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is *[[Kleivas]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Kleivēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kleķeri]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]] *[[Klekotõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Klementine]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Klemetsby]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l, [[Lumparlandi vald|Lumparlandi valla]] keskus *[[Klerksdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] *[[Kleszczele]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Hajnówka maakond|Hajnówka maakonnas]] *[[Kličaŭ]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Kličaŭ rajoon]]i halduskeskus *[[Kliģene]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]] *[[Klikuszowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] *[[Klimavičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Klimavičy rajoon]]i halduskeskus *[[Klimentine]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Klimontów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Sandomierzi maakond|Sandomierzi maakonnas]] *[[Klin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Klini rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Klinči]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Klingenthal]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Vogtlandi kreis]]is *[[Klintsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is *[[Klipphausen (Bautzen)|Klipphausen]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Cunewalde vald|Cunewalde vallas]] *[[Klipplaat]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Klištšiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is *[[Klitenka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Klitten]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Alam-Sileesia Oberlausitzi kreis]]is [[Boxbergi vald|Boxbergi vallas]] *[[Klobouky u Brna]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]] *[[Kłobuck]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Kłobucki maakond|Kłobucki maakonna]] halduskeskus *[[Kłodawa]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]] *[[Kłodne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Limanowa vald|Limanowa vallas]] *[[Kłodzko]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonna]] halduskeskus *[[Klostere]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava vallas]] *[[Klosterneuburg]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Klovainiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is, [[Klovainiai vald|Klovainiai valla]] halduskeskus *[[Kluczbork]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Kluczborki maakond|Kluczborki maakonna]] halduskeskus *[[Kluoniškiai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Zapyškise vald|Žapyškise valla]] halduskeskus *[[Klwów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Przysucha maakond|Przysucha maakonnas]], [[Klwówi vald|Klwówi valla]] halduskeskus *[[Klõmivštšõna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Sambiri rajoon]]is ==Kn== *[[Knurów]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Gliwice maakond|Gliwice maakonnas]] *[[Knysna]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Knyszyn]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Mońki maakond|Mońki maakonnas]] ==Ko== *[[Kobalevõtsja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is [[Iršava rajoon]]is *[[Kōbe]], linn [[Jaapan]]is, [[Hyōgo prefektuur]]i halduskeskus *[[Kobeljakõ]], linn [[Poltava oblast]]is, [[Kobeljakõ rajoon]]i halduskeskus *[[Koblenz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Kobryn]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Kobryni rajoon]]i keskus *[[Kobõlnja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Kobylin]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Krotoszyni maakond|Krotoszyni maakonnas]] *[[Kobyłka]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Wołomini maakond|Wołomini maakonnas]] *[[Kocēni]], asula [[Läti]]s, [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonna]] ja [[Kocēni vald|Kocēni valla]] keskus *[[Kochanaŭ]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Tałačyni rajoon]]is *[[Kochi]], [[linn]] [[India]]s [[Kerala]] osariigis [[Ernakulami ringkond|Ernakulami ringkonnas]] *[[Kōchi]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Kōchi prefektuur]]i keskus *[[Kock]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lubartówi maakond|Lubartówi maakonnas]] *[[Kodema]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Bahmuti rajoon]]is *[[Kodeń]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Kodeńi vald|Kodeńi valla]] halduskeskus *[[Kodõma]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Kodõma rajoon]]i keskus *[[Koekenaap]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] [[Matzikama vald|Matzikama vallas]] *[[Koeru]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]], [[Järva vald|Järva valla]] [[halduskeskus]] *[[Koffiefontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Koffiekraal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Kōfu]], linn [[Jaapan]]is, [[Yamanashi prefektuur]]i keskus *[[Kogalõm]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansimaa]]l *[[Kogula (Kärla)|Kogula]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kärla vald|Kärla vallas]] *[[Koguva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]] *[[Kohhanivka (Lõpovetsi rajoon)|Kohhanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Kohma]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is *[[Kohren-Sahlis]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is *[[Kohtla-Järve]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] *[[Koidu (Saue)|Koidu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Koiduvälja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Koigi (Pöide)|Koigi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Koikla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Koingnaas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] [[Kamiesbergi vald|Kamiesbergi vallas]] *[[Koivaliina]], asula [[Läti]]s [[Alūksne rajoon]]is, [[Koivaliina vald|Koivaliina valla]] [[halduskeskus]] *[[Kojetín]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]] *[[Kokāji]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Kokapuze]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rudbārži vald|Rudbārži vallas]] *[[Kokari]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonna]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Kokemäki linn]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Satakunta]] maakonnas *[[Kokkola]], [[linn]] [[Soome]]s, [[Kesk-Pohjanmaa]] maakonna [[halduskeskus]] *[[Koknese]], asula [[Läti]]s *[[Kokopo]], [[linn]] [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Ida-Uus-Britannia]] provintsi halduskeskus *[[Kokotów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]] *[[Koksi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kokstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Harry Gwala ringkond|Harry Gwala ringkonnas]] *[[Koktebel]], küla [[Krimm]]i poolsaarel *[[Kola]], linn [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, [[Kola rajoon]]i keskus *[[Kołaczyce]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jasło maakond|Jasło maakonnas]] *[[Kolberģis]],asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne valla]] halduskeskus *[[Kołbiel]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Otwocki maakond|Otwocki maakonnas]], [[Kołbieli vald|Kołbieli valla]] halduskeskus *[[Kolbuszowa]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Kolbuszowa maakond|Kolbuszowa maakonna]] halduskeskus *[[Kolding]], [[linn]] [[Taani]]s *[[Kolga-Aabla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Kolín]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] *[[Kolka]], küla [[Läti]]s *[[Kolkata]], linn [[India]]s, [[Lääne-Bengal]]i pealinn *[[Kolno]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Kolno maakond|Kolno maakonna]] halduskeskus *[[Koło]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Koło maakond|Koło maakonna]] halduskeskus *[[Kologriv]], linn Venemaal [[Kostroma oblast]]is, [[Kologrivi rajoon]]i keskus *[[Kolokani]], [[linn]] [[Mali]]s [[Koulikoro piirkond|Koulikoro piirkonnas]], [[Kolokani cercle|Kolokani ''cercle''<nowiki>'i</nowiki>]] [[halduskeskus]] *[[Kolomna]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Kolomna rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kolomõja]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is *[[Kolonowskie]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]] *[[Koloskõ]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Starobeševe rajoon]]is *[[Koloti]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Kolpaševo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tomski oblast]]is *[[Kolpino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas *[[Koltšanovo]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Volhovi rajoon]]is *[[Koltšugino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is *[[Koluszki]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łódźi maakond|Łódźi maakonnas]] *[[Kolwezi]], linn [[Kongo DV]]-s [[Katanga provints]]is *[[Kolõndjanõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is [[Tšortkivi rajoon]]is *[[Kolõvan]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is, [[Kolõvani rajoon]]i halduskeskus *[[Komae]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Komaggas]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Komańcza]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]], [[Komańcza vald|Komańcza valla]] halduskeskus *[[Komani]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is, [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonna]] halduskeskus *[[Komargorod]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Komárno]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]], [[Komárno ringkond|Komárno ringkonna]] keskus *[[Komarno (Ukraina)|Komarno]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Lvivi rajoon]]is *[[Komárom]], linn [[Ungari]]s [[Komárom-Esztergomi komitaat|Komárom-Esztergomi komitaadis]] *[[Komarovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Kurortnaja linnarajoon]]is *[[Komarówka Podlaska]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Radzyń Podlaski maakond|Radzyń Podlaski maakonnas]], [[Komarówka Podlaska vald|Komarówka Podlaska valla]] halduskeskus *[[Komatipoort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Kombornia]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Korczyna vald|Korczyna vallas]] *[[Komga]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Komló]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]] *[[Kommunar]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Gattšina rajoon]]is *[[Komórki]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Daleszyce vald|Daleszyce vallas]] *[[Komotiní]], linn [[Kreeka]]s, [[Ida-Makedoonia ja Traakia piirkond|Ida-Makedoonia ja Traakia piirkonna]] ja [[Rodope piirkonnaüksus]]e keskus *[[Komsomolsk]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is, [[Komsomolski rajoon]]i keskus *[[Komsomolsk Amuuri ääres]], linn [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s *[[Konakovo]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Konakovo rajoon]]i keskus *[[Kondrovo]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Dzeržinski rajoon (Kaluga oblast)|Dzeržinski rajooni]] keskus *[[Kondūz]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Kondūzi provints]]i keskus *[[Kongsberg]], [[linn]] [[Norra]]s [[Buskerud]]i maakonnas *[[Koniaków]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] [[Istebna vald|Istebna vallas]] *[[Konibodom]], linn [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajetis]] *[[Konice]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Prostějovi ringkond|Prostějovi ringkonnas]] *[[Koniecpol]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]] *[[Konin]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] *[[Ķoniņciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava valla]]s *[[Koniówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]], [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci vallas]] *[[Konjušivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Konoša]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is, [[Konoša rajoon]]i keskus *[[Konotop]], linn Ukrainas [[Sumõ oblast]]is, [[Konotopi rajoon]]i halduskeskus *[[Konowały]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]] *[[Końskie]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Końskie maakond|Końskie maakonna]] halduskeskus *[[Końskowola]], [[küla]] [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Puławy maakond|Puławy maakonnas]], [[Końskowola vald|Końskowola valla]] [[halduskeskus]] *[[Konstancin-Jeziorna]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] *[[Konstanz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Konstantinovsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Konstantinovski rajoon]]i keskus *[[Konstantynów Łódzki]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]] *[[Kontiolahti]], asula [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Kontiolahti vald|Kontiolahti valla]] [[kirikuküla]] *[[Kontupohja]], linn [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjalas]], [[Kontupohja rajoon]]i keskus *[[Koogu]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Kópavogur]], [[linn]] [[Island]]il *[[Kopeisk]], linn Venemaal [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Kopenhaagen]], [[Taani]] [[pealinn]] *[[Koper]], linn [[Sloveenia]]s *[[Kopidlno]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Jičíni ringkond|Jičíni ringkonnas]] *[[Kopijivka (Illintsi rajoon)|Kopijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is *[[Kopijivka (Tultšõni rajoon)|Kopijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is *[[Kopli (Leisi)|Kopli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kopmaņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Koporje]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Lomonossovi rajoon]]is *[[Koppies]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Kopřivnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Nový Jičíni ringkond|Nový Jičíni ringkonnas]] *[[Koprivštica]], linn [[Bulgaaria]]s [[Sofia piirkond|Sofia piirkonnas]], [[Koprivštica vald|Koprivštica valla]] keskus *[[Koprzywnica]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Sandomierzi maakond|Sandomierzi maakonnas]] *[[Kopõlõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is [[Poltava rajoon]]is *[[Kopõstõrõn]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Kopõtšõntsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is [[Gusjatõni rajoon]]is *[[Kopyś]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Orša rajoon]]is *[[Korablino]], linn [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Korablino rajoon]]i keskus *[[Korenovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Korenovski rajoon]]i keskus *[[Korets]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Koretsi rajoon]]i halduskeskus *[[Korfantów]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Nysa maakond|Nysa maakonnas]] *[[Korģene]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Korgõmõisa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Koringberg]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Korjažma]], linn Venemaal [[Arhangelski oblast]]is *[[Korju]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Korjukivka]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Korjukivka rajoon]]i keskus *[[Korneti]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna valla]] halduskeskus *[[Kórnik]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Korolivka (Lõpovetsi rajoon)|Korolivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Koroljov]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is *[[Koronowo]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Bydgoszczi maakond|Bydgoszczi maakonnas]] *[[Korosten]], linn Ukrainas [[Žõtomõri oblast]]is *[[Korostõšiv]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Korostõšivi rajoon]]i keskus *[[Korotša]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Korotša rajoon]]i halduskeskus *[[Korsze]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Kętrzyni maakond|Kętrzyni maakonnas]] *[[Korsun-Ševtšenkivskõi]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Korsun-Ševtšenkivskõi rajoon]]i halduskeskus *[[Korzkiew]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Zielonki vald|Zielonki vallas]] *[[Kortrijk]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Lääne-Flandria provints]]is *[[Koryčany]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Kroměříži ringkond|Kroměříži ringkonnas]] *[[Korycin]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]], [[Korycini vald|Korycini valla]] halduskeskus *[[Kos (linn)|Kos]], linn [[Kreeka]]s *[[Kosa]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Skujene vald|Skujene vallas]] *[[Kosai]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Kosava]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Ivacevičy rajoon]]is *[[Kościan]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Kościani maakond|Kościani maakonna]] halduskeskus *[[Kościelisko]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]], [[Kościelisko vald|Kościelisko valla]] halduskeskus *[[Kościerzyna]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Kościerzyna maakond|Kościerzyna maakonna]] halduskeskus *[[Kościuki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]] *[[Kose]], on [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Kose vald|Kose valla]] halduskeskus *[[Kosel]], asula [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i [[liidumaa]]l [[Rendsburg-Eckernförde kreis]]is [[Schlei-Ostsee maakond|Schlei-Ostsee maakonnas]], [[Koseli vald|Koseli valla]] keskus *[[Kosmolów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] *[[Kosmonosy]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]] *[[Kosovo Polje]], linn [[Kosovo]]s *[[Kosów Lacki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Sokołów Podlaski maakond|Sokołów Podlaski maakonnas]] *[[Kossakivka (Lõpovetsi rajoon)|Kossakivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Kossiv]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Kossivi rajoon]]i halduskeskus *[[Kossów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Włoszczowa maakond|Włoszczowa maakonnas]] [[Radkówi vald|Radkówi vallas]] *[[Koszalin]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] *[[Koszarawa]], küla Poolas Sileesia vojevoodkonnas Żywieci maakonnas, Koszarawa valla keskus *[[Koszyce]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Proszowice maakond|Proszowice maakonnas]] *[[Kostamus]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]] *[[Kostanaj]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Kostanaj oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Kostelec na Hané]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Prostějovi ringkond|Prostějovi ringkonnas]] *[[Kostelec nad Černými lesy]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-východi ringkond|Praha-východi ringkonnas]] *[[Kostelec nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]] *[[Kostelec nad Orlicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]] *[[Koster (LAV)|Koster]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]], [[Kgetlengrivieri vald|Kgetlengrivieri valla]] halduskeskus *[[Kosterjovo]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Petuški rajoon]]is *[[Kostjantõnivka]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Kostjantõnivka rajoon]]i keskus *[[Kostjantõnivka (Lõpovetsi rajoon)|Kostjantõnivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Kostopil]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Kostopili rajoon]]i halduskeskus *[[Kostroma]], linn Venemaal *[[Kostrzyn]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Košas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Košice]], [[linn]] [[Slovakkia]]s *[[Košķele]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Vecate vald|Vecate vallas]] *[[Košrags]], küla Lätis *[[Košťany]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]] *[[Kozáni]], linn [[Kreeka|Kreekas]], [[Lääne-Makedoonia piirkond|Lääne-Makedoonia piirkonna]] ja [[Kozáni maakond|Kozáni maakonna]] keskus *[[Kożany]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]] *[[Kozelsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Kozelski rajoon]]i keskus *[[Koziegłowy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Myszkówi maakond|Myszkówi maakonnas]] *[[Kozienice]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Kozienice maakond|Kozienice maakonna]] halduskeskus *[[Kozienki]], küla[[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Mazyri rajoon]]is, [[Kozienki külanõukogu]] halduskeskus *[[Kozjatõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Kozjatõni rajoon]]i keskus *[[Kozlovka]], linn [[Venemaa]] [[Tšuvaši Vabariik|Tšuvaši Vabariigis]], [[Kozlovka rajoon]]i keskus *[[Koźmin Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Krotoszyni maakond|Krotoszyni maakonnas]] *[[Koźminek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond| Kaliszi maakonnas]], [[Koźmineki vald|Koźmineki valla]] halduskeskus *[[Kozmodemjansk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Mari Eli Vabariik|Mari Eli Vabariigis]], [[Mäemari rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kozsola]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Kozubszczyzna]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]], [[Konopnica vald (Lublini vojevoodkond)|Konopnica valla]] halduskeskus *[[Kożuchów]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Nowa Sóli maakond|Nowa Sóli maakonnas]] *[[Kozõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Kozy (Poola)|Kozy]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bielsko-Biała maakond|Bielsko-Biała maakonnas]], [[Kozy vald|Kozy valla]] halduskeskus *[[Kožlany]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Põhja-Plzeňi ringkond|Põhja-Plzeňi ringkonnas]] *[[Kožuhhiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Kožõm]], alev [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]], [[Inta linnaringkond|Inta linnaringkonnas]] *[[Kota Kinabalu]], linn [[Malaisia]]s, [[Sabah]]i osariigi pealinn *[[Kotań]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jasło maakond|Jasło maakonnas]] [[Krempna vald|Krempna vallas]] *[[Kotel]], [[linn]] [[Bulgaaria]]s [[Sliveni piirkond|Sliveni piirkonnas]] *[[Kotelnitš]], linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is, [[Kotelnitši rajoon]]i keskus *[[Kotjužanõ (küla)|Kotjužanõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is *[[Kotka linn]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso]] maakonnas *[[Kotlas]], linn Venemaal *[[Kotlopi]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Kotlõ]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoonis]] *[[Kotor (Montenegro)|Kotor]], [[linn]] [[Montenegro]]s, [[Kotori vald|Kotori valla]] keskus *[[Kotovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tambovi oblast]]is *[[Kotškorata]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is *[[Koúklia]], küla [[Küpros]]el Paphose ringkonnas *[[Koupéla]], [[linn]] [[Burkina Faso]]s, [[Kouritenga provints]]i halduskeskus *[[Kouřim]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kolíni ringkond|Kolíni ringkonnas]] *[[Kourou]], linn [[Prantsuse Guajaana]]s *[[Koutiala]], [[linn]] [[Mali]]s [[Sikasso piirkond|Sikasso piirkonnas]], [[Koutiala cercle|Koutiala ''cercle'']]'i keskus *[[Kouvola]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso]] maakonnas *[[Kovdor]], linn [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, [[Kovdori rajoon]]i keskus *[[Kovel]], linn Ukrainas [[Volõõnia oblast]]is *[[Kovrov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is *[[Kovõlkino]], Venemaal [[Mordva|Mordva Vabariigis]], Kovõlkino rajooni halduskeskus *[[Kowal]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]] *[[Kowalewo Pomorskie]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Golub-Dobrzyńi maakond|Golub-Dobrzyńi maakonnas]] *[[Kowary]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jelenia Góra maakond|Jelenia Góra maakonnas]] ==Kr== *[[Kraaipan]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Kraalhoek]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] [[Moses Kotane vald|Moses Kotane vallas]] *[[Krâchéh]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Krâchéhi provints]]i keskus *[[Krācnieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]] *[[Kradzes]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Gavieze vald|Gavieze vallas]] *[[Kragujevac]], linn [[Serbia]]s, [[Šumadija ringkond|Šumadija ringkonna]] halduskeskus *[[Krajenka]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Złotówi maakond|Złotówi maakonnas]] *[[Krakės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Krakėse vald|Krakėse valla]] halduskeskus *[[Králíky]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[Kralupy nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mělníki ringkond|Mělníki ringkonnas]] *[[Králův Dvůr]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Berouni ringkond|Berouni ringkonnas]] *[[Krampji]], asula Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]] *[[Kramsk]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]], [[Kramski vald|Kramski valla]] halduskeskus *[[Kranj]], [[linn]] [[Sloveenia]]s *[[Kranjska Gora]], asula [[Sloveenia]]s, [[Kranjska Gora vald|Kranjska Gora valla]] keskus *[[Kranów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Daleszyce vald|Daleszyce vallas]] *[[Kranshoek]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Kranskop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMzinyathi ringkond|uMzinyathi ringkonnas]] *[[Krape]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Krape vald|Krape valla]] keskus *[[Krasiczyn]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]], [[Krasiczyni vald|Krasiczyni valla]] halduskeskus *[[Krāslava]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Krāslava rajoon]]i keskus *[[Kraslice]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Krásná Hora nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]] *[[Krásná Lípa]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Krasnaje]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Maładziečna rajoon]]is *[[Krasne (Krõžopili rajoon)|Krasne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is *[[Krasne-Lasocice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Jodłowniki vald|Jodłowniki vallas]] *[[Krasne Pole]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Markivka rajoon]]is *[[Krásné Údolí]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]] *[[Kraśniczyn]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Krasnystawi maakond|Krasnystawi maakonnas]], [[Kraśniczyni vald|Kraśniczyni valla]] halduskeskus *[[Kraśnik]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Kraśniki maakond|Kraśniki maakonna]] halduskeskus *[[Krásno]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Krasnoarmeisk]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Krasnoarmiiske (Novoazovski rajoon)|Krasnoarmiiske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Novoazovski rajoon]]is *[[Krasnobród]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Zamośći maakond|Zamośći maakonnas]] *[[Krasnodar]], linn [[Venemaa]]l, [[Krasnodari krai]] keskus *[[Krasnodon]], oblastilise alluvusega linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Krasnodoni rajoon]]i keskus *[[Krasnogorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Krasnogorski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Krasnograd]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Krasnogradi oblast]]i halduskeskus *[[Krasnojarsk]], linn [[Venemaa]]l, [[Krasnojarski krai]] keskus *[[Krasnoperekopsk]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is *[[Krasnoselkup]], küla Venemaal [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] *[[Krasnosielc]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Maków Mazowiecki maakond|Maków Mazowiecki maakonnas]], [[Krasnosielci vald|Krasnosielci valla]] halduskeskus *[[Krasnoslobodsk (Mordva)|Krasnoslobodsk]], linn Venemaal [[Mordva]]s *[[Krasnozavodsk]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Sergijev Possadi linnaringkond|Sergijev Possadi linnaringkonnas]] *[[Krasnoturjinsk]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is *[[Krasnõi Bor]], linnatüüpi asula [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Krasnõi Holm]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Krasnõi Holmi rajoon]]i keskus *[[Krasnõi Jar]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Krasnoarmiiski rajoon]]is *[[Krasnõi Lutš]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Krasnõi Lutš (Pihkva oblast)|Krasnõi Lutš]], alev [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Bežanitsõ rajoon]]is *[[Krasnõi Lõman]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Krasnõi Lõmani rajoon]]i halduskeskus *[[Krasnõi Partizan]], [[küla]] Ukrainas [[Donetski oblast]]is *[[Krasnõi Sulin]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Krasnõi Sulini rajoon]]i keskus *[[Krasny Bierah]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Žłobini rajoon]]is [[Krasny Bierahi külanõukogu]] halduskeskus *[[Krasnystaw]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Krasnystawi maakond|Krasnystawi maakonna]] keskus *[[Krassavino]], linn Venemaal [[Vologda oblast]]is [[Veliki Ustjugi rajoon]]is *[[Krassikovštšina]], küla Venemaal [[Pihkva oblast]]is [[Pihkva rajoon]]is [[Serjodka vald|Serjodka vallas]] *[[Krassõliv]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Krassõlivi rajoon]]i halduskeskus *[[Kražiai]], [[alev]] (endine [[linn]]) [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Kražiai vald|Kražiai valla]] halduskeskus *[[Kraujas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Kraukļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Krauszów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] *[[Kravaře]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Opava ringkond|Opava ringkonnas]] *[[Krefeld]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Krekenava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Krekenava vald|Krekenava valla]] halduskeskus *[[Kremenets]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Kremenetsi rajoon]]i halduskeskus *[[Krementšuk]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Krementšuki rajoon]]i keskus *[[Kreminna (küla)|Kreminna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is [[Gorodoki rajoon (Hmelnõtskõi oblast)|Gorodoki rajoonis]] *[[Kremjonki]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is [[Žukovi rajoon]]is *[[Krempna]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jasło maakond|Jasło maakonnas]], [[Krempna vald|Krempna valla]] halduskeskus *[[Krems an der Donau]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Kresttsõ]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Kresttsõ rajoon]]i keskus *[[Kretinga]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Kretinga rajoon]]is *[[Kretingalė]], [[alev]] Leedus [[Klaipėda rajoon]]is *[[Kriaunos]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is, [[Kriaunose vald|Kriaunose valla]] halduskeskus *[[Kriel]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] *[[Kriemeļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Kriepaste]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Aizpute vald|Aizpute vallas]] *[[Krievbūdas]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Zirase vald|Zirase vallas]] *[[Krievciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]] *[[Krievciems (Turlava vald)|Krievciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava vallas]] *[[Krievēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Krievlauki]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Krievragciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ķūļciemsi vald|Ķūļciemsi vallas]] *[[Krikliniai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is [[Pumpėnai vald|Pumpėnai vallas]] *[[Krinčinas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is, [[Krinčinase vald|Krinčinase valla]] halduskeskus *[[Kristakrogs]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Kristceļi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Kristiansand]], [[linn]] [[Norra]]s, [[Vest-Agder]]i maakonna [[halduskeskus]] *[[Kristianstad]], linn [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Kristianstadi vald|Kristianstadi valla]] keskus *[[Kristiansund]] *[[Kristinestad]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pohjanmaa]] maakonnas *[[Krišjāņi]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Krišjāņi vald|Krišjāņi valla]] halduskeskus *[[Kriukai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Kriukai vald|Kriukai valla]] halduskeskus *[[Kriūkai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Kriūkai vald|Kriūkai valla]] halduskeskus *[[Krīvi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Krk]], linn [[Horvaatia]]s *[[Krnov]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]] *[[Krobia]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonnas]] *[[Krogaskols]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Krogzemji], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Krokees]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Peloponnesose piirkond|Peloponnesose piirkonnas]] [[Lakoonia piirkonnaüksus]]es [[Evrótase vald|Evrótase vallas]] *[[Krokialaukis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Krokialaukise vald|Krokialaukise valla]] halduskeskus *[[Krolevets]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is *[[Kroměříž]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]], [[Kroměříži ringkond|Kroměříži ringkonna]] halduskeskus *[[Kroņauce]], asula [[Läti]]s [[Tērvete piirkond|Tērvete piirkonnas]] [[Tērvete vald|Tērvete vallas]] *[[Kroņmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Krŏng Kaôh Kŏng]], asula [[Kambodža]]s *[[Kroondal]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Kroonlinn]], linn [[Venemaa]]l *[[Kroonstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Kropotkin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s *[[Kropõvnõtskõi]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s, [[Kirovogradi oblast]]i ja [[Kirovogradi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Krościenko nad Dunajcem]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]], [[Krościenko nad Dunajcemi vald|Krościenko nad Dunajcemi valla]] halduskeskus *[[Krosna]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Krosna vald|Krosna valla]] halduskeskus *[[Krośniewice]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Kutno maakond|Kutno maakonnas]] *[[Krosno]], linn Poolas [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Krosno maakond|Krosno maakonna]] halduskeskus *[[Krosno Odrzańskie]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Krosno Odrzańskie maakond|Krosno Odrzańskie maakonna]] halduskeskus *[[Krostitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Delitzschi kreis]]is [[Krostitzi vald|Krostitzi vallas]] *[[Krotoszyn]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Krotoszyni maakond|Krotoszyni maakonna]] halduskeskus *[[Krzanowice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Racibórzi maakond|Racibórzi maakonnas]] *[[Krzepice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłobucki maakond|Kłobucki maakonnas]] *[[Krzeszowice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] *[[Krzyż Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Czarnkówi maakond|Czarnkówi maakonnas]] *[[Krzywcza]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]], [[Krzywcza vald|Krzywcza valla]] halduskeskus *[[Krzywiń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kościani maakond|Kościani maakonnas]] *[[Krzywowierzba]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Włodawa maakond|Włodawa maakonnas]] [[Wyryki vald|Wyryki vallas]] *[[Krugersdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Kruhłaje]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Kruhłaje rajoon]]i halduskeskus *[[Krulaŭščyna]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Dokšycy rajoon]]is, [[Krulaŭščyna külanõukogu]] keskus *[[Krūmēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kruonis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Kruonise vald|Kruonise valla]] halduskeskus *[[Kruopiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Akmenė rajoon]]is, [[Kruopiai vald|Kruopiai valla]] halduskeskus *[[Krupka]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]] *[[Krupmuiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]] *[[Krupniki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]] *[[Krupp]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Krupi vald|Krupi valla]] keskus *[[Krūsāri]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]] *[[Krusāta]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kalvene vald|Kalvene vallas]] *[[Kruszwica]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Inowrocławi maakond|Inowrocławi maakonnas]] *[[Krustakrogs]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Krustiņi]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]] *[[Krūzes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Krūte]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Bārta vald|Bārta vallas]] *[[Kruti]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Krõmsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Krõmski rajoon]]i keskus *[[Krõmske (Luhanski oblast)|Krõmske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is *[[Krõštšõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is *[[Krõvõi Rig]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is, [[Krõvõi Rigi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kryłów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Mircze vald|Mircze vallas]] *[[Krynica Morska]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nowy Dwór Gdański maakond|Nowy Dwór Gdański maakonnas]] *[[Krynica-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] *[[Krynki]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] *[[Kryry]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Louny ringkond|Louny ringkonnas]] *[[Kryvičy]], alev [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Miadziełi rajoon]]is ==Ks== *[[Książ Wielki]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Miechówi maakond|Miechówi maakonnas]], [[Książ Wielki vald|Książ Wielki valla]] halduskeskus *[[Książ Wielkopolski]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Śremi maakond|Śremi maakonnas]] *[[Książniczki]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Michałowice vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Michałowice vallas]] *[[Księże Kopacze]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Szczurowa vald|Szczurowa vallas]] *[[Księżyno]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]] *[[Księte]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Brodnica maakond|Brodnica maakonnas]] [[Świedziebnia vald|Świedziebnia vallas]] *[[Kstovo]], linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Kstovo rajoon]]i keskus ==Ku== *[[Kuala Lumpur]], [[Malaisia]] [[pealinn]] *[[Kubinka]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Kuboes]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Kubuliņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kubschütz]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Kubschützi vald|Kubschützi vallas]] *[[Kučiūnai]], küla [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Kučiūnai vald|Kučiūnai valla]] halduskeskus *[[Kudani]], küla [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Kudinava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Kudjape]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Kudirkos Naumiestis]], linn [[Leedu]] [[Šakiai rajoon]]is *[[Kudowa-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Kūdra (Smārde vald)|Kūdra]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Kūdra (Aizpute vald)|Kūdra]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Aizpute vald|Aizpute vallas]] *[[Kudrovo]], linn Venemaal [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is *[[Kudruküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] *[[Kūdupe]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Kudõmkar]], linn [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s, [[Permikomi ringkond|Permikomi ringkonna]] keskus *[[Kuflew]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]] [[Mrozy vald|Mrozy vallas]] *[[Kufstein]], linn [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal *[[Kugalepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kuhhari]], küla [[Kiievi oblast]]i [[Võšhorodi rajoon]]is *[[Kuhmo]], asula [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Kainuu maakond|Kainuu maakonnas]], [[Kuhmo linn]]a keskus *[[Kuhmo linn]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Kainuu maakond|Kainuu maakonnas]] *[[Kuibõšev]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is *[[Kuijõe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Risti vald|Risti vallas]] *[[Kuiķule]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Kuimetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Kuiste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kukavka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Ķūķciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba vallas]] *[[Kukečiai]], küla [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is, [[Kukečiai vald|Kukečiai valla]] halduskeskus *[[Kukësi]], linn [[Albaania]]s, [[Kukësi maakond|Kukësi maakonna]] ja [[Kukësi ringkond|Kukësi ringkonna]] keskus *[[Ķūķi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Kukkusi]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon]]is [[Bolšoi Lutski vald|Bolšoi Lutski vallas]] *[[Kukmor]], linn Venemaal [[Tatarstan]]is *[[Kūkoji]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Kuktiškės]], on alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Kuktiškėse vald|Kuktiškėse valla]] halduskeskus *[[Kukulõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Kulautuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Kulautuva vald|Kulautuva valla]] halduskeskus *[[Kuldīga]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Ķūļciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ķūļciemsi vald|Ķūļciemsi vallas]] *[[Kulešiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Kuliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is *[[Kulisko]], küla Venemaal [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon|Petseri rajoonis]] *[[Kuļķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]] *[[Kulob]], [[linn]] [[Tadžikistan]]is [[Hatloni vilajett|Hatloni vilajetis]] *[[Kulotino]], alev Venemaal [[Novgorodi oblast]]is [[Okulovka rajoon]]is *[[Kulp (linn)|Kulp]], [[linn]] [[Armeenia]]s *[[Kūlupėnai]], küla Leedus [[Kretinga rajoon]]is, [[Kūlupėnai vald|Kūlupėnai valla]] halduskeskus *[[Kulva]], küla [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is, [[Kulva vald|Kulva valla]] halduskeskus *[[Kumamoto]], linn [[Jaapan]]is, [[Kumamoto prefektuur]]i keskus *[[Kumanovo]], linn [[Põhja-Makedoonia]]s, [[Kumanovo omavalitsus]]e keskus *[[Kumasi]], [[linn]] [[Ghana]]s, [[Ashanti]] piirkonna halduskeskus *[[Kumbor]], asula [[Montenegro]]s [[Herceg Novi vald|Herceg Novi vallas]] *[[Kumertau]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]i Vabariigis *[[Kumlinge]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l [[Kumlinge vald|Kumlinge vallas]] *[[Kumpani]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Kunda]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] *[[Kundi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Snēpele vald|Snēpele vallas]] *[[Kundiawa]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Chimbu provints]]i halduskeskus *[[Kundrati]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallas]] *[[Kundziņi]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Ramata vald|Ramata vallas]] *[[Kunģēļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Kunja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Kunja rajoon]]i keskus *[[Kunka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Kunkowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Kunming Shi]], [[ringkonnaõigustega linn]] [[Hiina]]s [[Yunnan]]i provintsis *[[Kungsbacka]], linn [[Rootsi]]s [[Hallandi lään]]is, [[Kungsbacka vald|Kungsbacka valla]] keskus *[[Kungsängen]], asula [[Rootsi]]s [[Upplandi maakond|Upplandi maakonnas]] [[Stockholmi lään]]is, [[Upplands-Bro vald|Upplands-Bro valla]] halduskeskus *[[Kuninguste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kunovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Uherské Hradiště ringkond|Uherské Hradiště ringkonnas]] *[[Kunów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Ostrowiec Świętokrzyski maakond|Ostrowiec Świętokrzyski maakonnas]] *[[Kunštát]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]] *[[Kuopio]], linn Soomes *[[Kupiatycze]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]] [[Fredropoli vald|Fredropoli vallas]] *[[Kupiškis]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]], [[Kupiškise rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Kupjansk]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Kupjanski rajoon]]i halduskeskus *[[Kuprava]], küla [[Läti]]s, [[Viļaka piirkond|Viļaka piirkonnas]], [[Kuprava vald|Kuprava valla]] keskus *[[Kuraniec]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Vilejka rajoon]]is [[Kuranieci külanõukogu]]s *[[Kurayoshi]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tottori prefektuur]]is *[[Ķurbe]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Ķurbēni]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Skaņkalne vald|Skaņkalne vallas]] *[[Kure]], linn [[Jaapan]]is [[Hiroshima prefektuur]]is *[[Kureika]] *[[Kuressaare]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Saare maakond|Saare maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Kurevere (Kihelkonna)|Kurevere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kurgan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Kurgani oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Kurganinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Kurganinski rajoon]]i keskus *[[Kurgolovo]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is [[Ust-Luga vald|Ust-Luga vallas]] *[[Kurgonteppa]], linn [[Tadžikistan]]is, [[Hatloni vilajett|Hatloni vilajeti]] keskus *[[Kurilsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is, [[Kuriili rajoon]]i keskus *[[Kuřim]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Brno-venkov]]i ringkonnas *[[Kurkijoki]], asula [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigi]] [[Lahdenpohja rajoon]]is, [[Kurkijoki maaomavalitsus]]e halduskeskus *[[Kurkliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Kurkliai vald|Kurkliai valla]] halduskeskus *[[Kurlovo]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Guss-Hrustalnõi rajoon]]is *[[Kurmāle]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kurmāle vald|Kurmāle vallas]] *[[Kurmji]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Ķurmrags]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Kurna]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Kurna (Viru-Nigula)|Kurna]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Kurna (Kubuli)|Kurna]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Kubuli vald|Kubuli valla]] halduskeskus *[[Kuroishi]], linn [[Jaapan]]is [[Aomori prefektuur]]is *[[Kurozwęki]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Staszówi maakond|Staszówi maakonnas]] [[Staszówi vald|Staszówi vallas]] *[[Kurovitsõ]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Gattšina rajoon]]is *[[Kurovskoje]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Orehhovo-Zujevo rajoon]]is *[[Kurów]], küla Poolas *[[Kursakciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Kursk]], linn Venemaal *[[Kuršėnai]], linn [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is *[[Kurši]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Ķurši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Kurzelów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Włoszczowa maakond|Włoszczowa maakonnas]] [[Włoszczowa vald|Włoszczowa vallas]] *[[Ķurzēni]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]] *[[Kurzętnik]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Nowe Miasto Lubawskie maakond|Nowe Miasto Lubawskie maakonnas]], [[Kurzętniki vald|Kurzętniki valla]] halduskeskus *[[Kurtna (Alutaguse)|Kurtna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] *[[Kurtšatov]], linn Venemaal [[Kurski oblast]]is, [[Kurtšatovi rajoon]]i halduskeskus *[[Kurtuvėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is [[Bubiai vald|Bubiai vallas]] *[[Kuruman]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is, [[John Taolo Gaetsewe ringkond|John Taolo Gaetsewe ringkonna]] halduskeskus *[[Kuruš]], küla [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is [[Dokuzpara rajoon]]is *[[Kušķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Kušļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Kuštšovskaja]], [[staniitsa]] Venemaal [[Krasnodari krai]]s, [[Kuštšovskaja rajoon]]i keskus *[[Kuzmolovski]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is *[[Kuznetsk]], linn [[Penza oblast]]is *[[Kuźnia Raciborska]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Racibórzi maakond|Racibórzi maakonnas]] *[[Kužiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai rajoon]]is, [[Kužiai vald|Kužiai valla]] halduskeskus *[[Kutno]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Kutno maakond|Kutno maakonna]] halduskeskus *[[Kuumi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kuura (Viru-Nigula)|Kuura]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Kuusamo]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Kuusankoski]], endine [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kouvola linn]]as *[[Kuvšinovo]], linn [[Venemaa]] [[Tveri oblast]]is, [[Kuvšinovo rajoon]]i keskus *[[Kuwana]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is ==Kv== *[[Kvareli]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Kvareli rajoon]]i keskus *[[Kvėdarna]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Kvėdarna vald|Kvėdarna valla]] halduskeskus ==Kw== *[[KwaDukuza]] (varem Stanger), linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Kwaggafontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] [[Thembisile Hani vald|Thembisile Hani vallas]] *[[KwaGuqa]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]] *[[KwaMhlanga]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis [[Mpumalanga provints]]is *[[Kwaśniów Górny]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Olkuszi maakond|Olkuszi maakonnas]] [[Klucze vald|Klucze vallas]] *[[KwaThema]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Kwiatoń]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Kwidzyn]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Kwidzyni maakond|Kwidzyni maakonna]] halduskeskus *[[Kwieciszewo]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Mogilno maakond|Mogilno maakonnas]] [[Mogilno vald|Mogilno vallas]] *[[Kwików]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Szczurowa vald|Szczurowa vallas]] ==Kõ== *[[Kõdrassivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Kõiguste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kõima (Audru)]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Kõima (Lääneranna)]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Kõinastu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kõivu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Kõjanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Kõljala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kõnnu (Kuusalu)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Kõnnu (Räpina)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Räpina vald|Räpina vallas]] *[[Kõnnu (Jõgeva)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Kõnnu (Saaremaa)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kõnnu (Põhja-Pärnumaa)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Kõnnu (Kastre)|Kõnnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kastre vald|Kastre vallas]] *[[Kõo]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]], [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Kõriska]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kõrkvere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kõrveküla]], [[alevik]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]], [[Tartu vald|Tartu valla]] keskus *[[Kõštõm]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Kõzõl]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Tõva Vabariik|Tõva Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Kõzõlkõja]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Batkeni oblast]]is *[[Kõzõlorda]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Kõzõlorda oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Kõzõl-Suu]], asula [[Kõrgõzstan]]is [[Õsõk-Köli oblast]]is ==Kä== *[[Kälviä]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa maakonnas]] [[Kokkola linn]]as *[[Kämara]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Käo (Elva)|Käo]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]] *[[Käo (Laimjala)|Käo]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Kärasi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Käravete]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Ambla vald|Ambla vallas]] *[[Kärde]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Kärdla]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Hiiu maakond|Hiiu maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Kärdu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Kärkkäiskylä]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kesk-Soome|Kesk-Soome maakonnas]], [[Konnevesi vald|Konnevesi valla]] [[kirikuküla]] *[[Kärneri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Kö== *[[Kökdžanggak]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is *[[Kökšetau]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Akmola oblast]]i keskus *[[Köln]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Köneürgenç]], linn [[Türkmenistan]]is [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajetis]] *[[Königsbrück]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is *[[Königswalde]], [[asula]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Annabergi kreis]]is, [[Königswalde vald|Königswalde valla]] keskus *[[Königswartha]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Königswartha vald|Königswartha vallas]] *[[Kööna]], asula [[Läti]]s [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonnas]], [[Ķoņi vald|Ķoņi valla]] halduskeskus ==Kü== *[[Kübassaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Kübassaare poolsaar]]el [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Küdema]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Ky== *[[Kybartai]], linn [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is *[[Kyjov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]] *[[Kylemore]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Kymi]], endine küla [[Soome]]s [[Kymi vald|Kymi vallas]], praegu [[Kotka linn]]a osa *[[Kynšperk nad Ohří]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Kyōto]] *[[Kyrenia]], linn [[Küpros]]el, [[Kyrenia ringkond|Kyrenia ringkonna]] keskus, ''de facto'' [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küprose Türgi Vabariigi]] osa *[[Kyzikos]], [[Vana-Kreeka]] linn [[Müüsia]]s *[[Kýthira]], küla [[Kreeka]]s [[Kategooria:Asulate loendid]] 06hykpgx773nv3brpbb6bb65rbbdr7x 0 54535 6166004 6160061 2022-07-23T08:23:59Z Velirand 67997 /* Pa */ wikitext text/x-wiki {{Mall:AsuladIndeks}} '''Asulad (P)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad P-tähega. {{sisukord paremale}} ==Pa== *[[Paadenurme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Paadrema]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Paaduotsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Paarl]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Paaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Paatsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pabaiskas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Pabaiskase vald|Pabaiskase valla]] halduskeskus *[[Pabarė]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Pabarė vald|Pabarė valla]] halduskeskus *[[Pabaži küla|Pabaži]], küla [[Läti]]s [[Sēja piirkond|Sēja piirkonnas]] *[[Pabaži (Saulkrasti)|Pabaži]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Paberžė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Gudžiūnai vald|Gudžiūnai valla]]s *[[Pabierowice]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] [[Grójeci vald|Grójeci vallas]] *[[Pabiržė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is, [[Pabiržė vald|Pabiržė valla]] halduskeskus *[[Pabradė]], linn [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is *[[Pacanów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Busko-Zdrój maakond|Busko-Zdrój maakonnas]] *[[Pačeriaukštė I]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is, [[Pačeriaukštė vald|Pačeriaukštė valla]] halduskeskus *[[Pachacámac]], Kolumbuse-eelne linn [[Peruu]]s *[[Pachsdraai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovitsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] [[Ramotshere Moiloa vald|Ramotshere Moiloa vallas]] *[[Packules ciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Pacov]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]] *[[Paczków]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Nysa maakond|Nysa maakonnas]] *[[Paczółtowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Krzeszowice vald|Krzeszowice vallas]] *[[Pacyna]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Gostynini maakond|Gostynini maakonnas]], [[Pacyna vald|Pacyna valla]] halduskeskus *[[Pada (Viru-Nigula)|Pada]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Padakõrve]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Padaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Padari]], küla Eestis [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Vastse-Kuuste vald|Vastse-Kuuste vallas]] *[[Paderborn]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]is, [[Paderborni kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Padones skola]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]] *[[Padova]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas, [[Padova provints]]i halduskeskus *[[Padśville]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Hłybokaje rajoon]]is *[[Padure]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Padure vald|Padure valla]] halduskeskus *[[Padure (Laža vald)|Padure]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]] *[[Paduvere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Paenase]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]] *[[Paenasti]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Paežeriai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is [[Šeimena vald|Šeimena valla]]s. *[[Paežeriai (Šiauliai rajoon)|Paežeriai]], küla [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Šiauliai rajoon]]is [[Raudėnai vald|Raudėnai vallas]] *[[Page (Arizona)|Page]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Arizona]] osariigis [[Coconino maakond|Coconino maakonnas]] *[[Pagėgiai]], linn [[Leedu]]s, [[Pagėgiai omavalitsus]]e keskus *[[Paghmān]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Kabuli provints]]is *[[Pagiriai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Šėta vald|Šėta valla]]s *[[Pago Pago]], [[Ameerika Samoa]] pealinn *[[Pagosa Springs]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Archuleta maakond|Archuleta maakonna]] halduskeskus *[[Pagramantis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is *[[Pagryžuvys]], küla [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is [[Tytuvėnai vald|Tytuvėnai vallas]] *[[Pahapilli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pahavalla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pahrump]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Nye maakond|Nye maakonnas]] *[[Paide]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Järva maakond|Järva maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Paiķeni]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ilzene vald|Ilzene vallas]] *[[Paikuse]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Paimala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Paimio]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Paįstrys]], küla [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Paįstrysi vald|Paįstrysi valla]] halduskeskus *[[Pajęczno]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Pajęczno maakond|Pajęczno maakonna]] halduskeskus *[[Pajevonys]], küla [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Pajevonysi vald|Pajevonysi valla]] halduskeskus *[[Paju]], [[linn]] [[Lõuna-Korea]]s [[Gyeonggi provints]]is *[[Paju-Kurdla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pajukurmu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Pajūris]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Pajūrise vald|Pajūrise valla]] halduskeskus *[[Pakość]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Inowrocławi maakond|Inowrocławi maakonnas]] *[[Pakruojis]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Pakruojise rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Paks]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Tolna komitaat|Tolna komitaadis]] *[[Pakuonis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Pakuonise vald|Pakuonise valla]] halduskeskus *[[Palaipe]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Palana]], [[alev]] [[Venemaa]]l, [[Korjaki autonoomne ringkond|Korjaki autonoomse ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Palanga]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Klaipėda maakond|Klaipėda maakonnas]] *[[Paldiski]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Pāle]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Pāle vald|Pāle vallas]] *[[Palentinis]], küla [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Palentinise vald|Palentinise valla]] halduskeskus *[[Palermo]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Sitsiilia]] maakonna ja [[Palermo provints]]i [[halduskeskus]] *[[Palėvenė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Noriūnai vald|Noriūnai valla]]s *[[Pálháza]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]] [[Sátoraljaújhelyi kreis]]is *[[Palikir]], [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia Liiduriikide]] pealinn *[[Paliseul]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is, [[Paliseuli vald|Paliseuli valla]] keskus *[[Palivere]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]] *[[Palkino]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Palkino rajoon]]i keskus *[[Palm Springs (California)|Palm Springs]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis *[[Palma]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Mallorca]] saarel, [[Baleaarid]]e autonoomse piirkonna keskus *[[Palmer]], linn [[USA]]-s [[Alaska]]s *[[Palo Alto]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California osariik|California osariigis]] [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]] *[[Palomenė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Palomenė vald|Palomenė valla]] halduskeskus *[[Palonai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is [[Baisogala vald|Baisogala vallas]] *[[Palsmane]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Palsmane vald|Palsmane valla]] halduskeskus *[[Paltamo]], küla [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Kainuu]] maakonnas, [[Paltamo vald|Paltamo valla]] [[kirikuküla]] *[[Paltoga]], küla Lääne-Venemaal [[Vologda oblast]]is [[Võtegra rajoon]]is *[[Palu]], linn [[Indoneesia]]s [[Sulawesi]] saarel, [[Kesk-Sulawesi]] provintsi keskus *[[Paluknys]], küla [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Paluknysi vald|Paluknysi valla]] halduskeskus *[[Pāmban]], linn [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis *[[Pamjati 13 Bortsov]], alev [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s [[Jemeljanovo rajoon]]is *[[Pamma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pammana]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pampierstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]] *[[Pamplona]], linn [[Hispaania]]s, [[Navarra|Navarra autonoomse piirkonna]] keskus *[[Panaji]], [[linn]] [[India]]s, [[Goa osariik|Goa osariigi]] [[pealinn]] *[[Panamá]], [[Panama]] [[pealinn]] *[[Panama (Florida)|Panama]], linn [[USA]]s [[Florida]] osariigis *[[Pančevo]], linn [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Lõuna-Banat]]i ringkonnas *[[Panciu]], linn [[Rumeenia]]s [[Vrancea maakond|Vrancea maakonnas]] *[[Pâncota]], linn [[Rumeenias]] [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]] *[[Pandėlys]], linn [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]] [[Rokiškise rajoon]]is *[[Pandž]], [[linn]] [[Tadžikistan]]is [[Hatloni vilajett|Hatloni vilajetis]] *[[Pandžakent]], linn [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajetis]] *[[Panemunė]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Tauragė maakond|Tauragė maakonnas]] [[Pagėgiai omavalitsus]]es *[[Panemunėlis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Panemunėlise vald|Panemunėlise vallas]] *[[Panemunėlise raudteejaam]], raudteejaama tüüpi asula [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is, [[Panemunėlise vald|Panemunėlise valla]] halduskeskus *[[Panemunis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Pandėlysi vald|Pandėlysi vallas]] *[[Panevėžys]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Panigródz]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Wągrowieci maakond|Wągrowieci maakonnas]] [[Gołańczi vald|Gołańczi vallas]] *[[Panočiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i territooriumil, [[Kaniava vald|Kaniava valla]] halduskeskus *[[Panoteriai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is [[Šilai vald|Šilai vallas]] *[[Panga (Saaremaa)|Panga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pankas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Pankjavitsa]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Pankjavitsa vald|Pankjavitsa valla]] keskus *[[Pankovka]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is [[Novgorodi rajoon]]is *[[Panteleimonivka]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Gorlivka]] haldusalas *[[Pantene]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Sēļi vald|Sēļi vallas]] *[[Pápa]], linn [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]] *[[Paparčiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Paparčiai vald|Paparčiai valla]] halduskeskus *[[Pape]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Papenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal *[[Paphos]], linn [[Küpros]]el, [[Paphose ringkond|Paphose ringkonna]] keskus *[[Papilė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Akmenė rajoon]]is, [[Papilė vald|Papilė valla]] halduskeskus *[[Papilys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is, [[Papilysi vald|Papilysi valla]] halduskeskus *[[Paprieniai]] küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]i [[Čekiškė vald|Čekiškė vallas]] *[[Papsaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Paradise]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Clarki maakond (Nevada)|Clarki maakonnas]] *[[Paradise Valley]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Arizona]] osariigis [[Maricopa maakond|Maricopa maakonnas]] *[[Paralepa]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Paralímni]], linn [[Küpros]]el *[[Paramaribo]], [[Suriname]] [[pealinn]] *[[Paramus]], linn [[USA]]-s [[New Jersey]] osariigis *[[Paranaíba]], asula [[Brasiilia]]s [[Mato Grosso do Suli osariik|Mato Grosso do Suli osariigis]], [[Paranaíba vald|Paranaíba valla]] keskus *[[Parapani]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Parasmetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Parczew]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Parczewi maakond|Parczewi maakonna]] keskus *[[Pardubice]], linn [[Tšehhi]]s, [[Pardubice maakond|Pardubice maakonna]] keskus *[[Parfino]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Parfino rajoon]]i keskus *[[Pargas (linn)|Pargas]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] [[pealinn]], [[Île-de-France]]'i piirkonna [[halduskeskus]] *[[Pariž (Tšeljabinski oblast)|Pariž]], küla [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is [[Nagaibakski rajoon]]is *[[Park City]], [[linn]] [[USA]]s [[Utah]]' osariigis *[[Park Rynie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] *[[Parkano]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Parkmaļi]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]] *[[Parma]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Emilia Romagna]] maakonnas, [[Parma provints]]i [[halduskeskus]] *[[Paro]], linn [[Bhutan]]is, [[Paro ringkond|Paro ringkonna]] keskus *[[Parovėja]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is, [[Parovėja vald|Parovėja valla]] halduskeskus *[[Parpurivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is *[[Pārsābād]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Ardabīli provints]]is, [[Pārsābādi maakond|Pārsābādi maakonna]] keskus *[[Parshall]], [[asula]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Grandi maakond|Grandi maakonnas]] *[[Parzynów]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Ostrzeszówi maakond|Ostrzeszówi maakonnas]] [[Kobyla Góra vald|Kobyla Góra vallas]] *[[Partizansk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s *[[Paruchy]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Końskie maakond|Końskie maakonnas]] [[Końskie vald|Końskie vallas]] *[[Pārupe]], küla (suvilapiirkond) [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Paryčy]], alev [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Svietłahorski rajoon]]is, [[Paryčy külanõukogu]] halduskeskus *[[Parys]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Pasadena]], [[linn]] [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelesi maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Pașcani]], linn [[Rumeenia]]s [[Iași maakond|Iași maakonnas]] *[[Pasiekste]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Vārve vald|Vārve vallas]] *[[Pasierbiec]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Limanowa vald|Limanowa vallas]] *[[Pasilciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]] *[[Pasīne]], küla [[Läti]]s [[Zilupe piirkond|Zilupe piirkonnas]], [[Pasiene vald|Pasiene valla]] halduskeskus *[[Paskov]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Frýdek-Místeki ringkond|Frýdek-Místeki ringkonnas]] *[[Pasłęk]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Elblągi maakond|Elblągi maakonnas]] *[[Passau]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Pastari]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Pastavy]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Pastavy rajoon]]i keskus *[[Pastende]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Ģibuļi vald|Ģibuļi valla]] halduskeskus *[[Pasto]], [[linn]] [[Colombia]]s, [[Nariño departemang]]u ja [[Pasto vald|Pasto valla]] keskus *[[Pastrėvys]], küla [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es, [[Pastrėvysi vald|Pastrėvysi valla]] halduskeskus *[[Pasvalys]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]], [[Pasvalysi rajoon]]i keskus *[[Pasym]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Szczytno maakond|Szczytno maakonnas]] *[[Paša küla|Paša]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Volhovi rajoon]]is *[[Pašilė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is [[Kražiai vald|Kražiai valla]]s. *[[Pašušvys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is [[Grinkiškise vald|Grinkiškise vallas]] *[[Pašvitinys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakurojise rajoon]]is [[Pašvitinysi vald|Pašvitinysi vallas]] *[[Pazin]], linn [[Horvaatia]]s, [[Istra maakond|Istra maakonna]] halduskeskus *[[Pătârlagele]], linn [[Rumeenia]]s [[Buzău maakond|Buzău maakonnas]] *[[Patensie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Paternoster (LAV)|Paternoster]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Paterson (LAV)|Paterson]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Sunday's River Valley vald|Sunday's River Valley vallas]] *[[Patna]], [[linn]] [[India]]s, [[Bihār]]i osariigi pealinn *[[Pátra]], linn [[Kreeka]]s, [[Lääne-Kreeka piirkond|Lääne-Kreeka piirkonna]] keskus *[[Pattaya]], [[linn]] [[Tai]]s [[Chon Buri provints]]is *[[Pau]], linn [[Prantsusmaa]]l *[[Paua]], asula [[Uus-Meremaa]] [[Põhjasaar]]el [[Northland]]i piirkonnas [[Kaug-Põhjaringkond|Kaug-Põhjaringkonnas]] *[[Pauastvere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Paugurciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]] *[[Paukuciems]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]] *[[Paul Roux]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Paulēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]]s [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Pauļi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]] *[[Pauliku]], küla Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Jõhvi vald|Jõhvi vallas]] *[[Pauliņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Paulpietersburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]] *[[Paunaste]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Pauniņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Paunküla]], küla Eestis Harju maakonnas Kose vallas *[[Pausakunnu]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Pavandenė]], alev [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is [[Varniai vald|Varniai vallas]] *[[Pavermenys]], küla [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Truskava vald|Truskava valla]] halduskeskus *[[Pavia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Pavia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Pāvilosta]], [[linn]] [[Läti]]s [[Liepāja rajoon]]is *[[Pavlodar]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Pavlodari oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Pavlograd]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is *[[Pavlopil]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Novoazovski rajoon]]is *[[Pavlovsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas *[[Pavlovsk (Voroneži oblast)|Pavlovsk]], linn Venemaal [[Voroneži oblast]]is, [[Pavlovski rajoon (Voroneži oblast)|Pavlovski rajoon]]i keskus *[[Pavlovski Possad]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Pavlovski Possadi rajoon]]i [[halduskeskus]] ==Pe== *[[Peanse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Pearly Beach]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Pearston]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Peć]], [[linn]] [[Kosovo]]s *[[Pec pod Sněžkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]] *[[Pécel]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Gödöllő kreis]]is *[[Pecica]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]] *[[Pečky]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kolíni ringkond|Kolíni ringkonnas]] *[[Pécs]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Baranya komitaat|Baranya komitaadi]] [[halduskeskus]] *[[Pedaspea]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Pedaspää]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Võnnu kihelkond|Võnnu kihelkonnas]] *[[Peddie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Pededze]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Pededze vald|Pededze valla]] halduskeskus *[[Pedele]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonna]]s [[Valka vald|Valka vallas]] *[[Pedvāle]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Peederga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Peera]], [[Kilpisjärvi küla]] piiresse arvatav [[asula]] [[Soome]]s [[Lapimaa lään]]is [[Lapi maakond|Lapi maakonnas]] [[Enontekiö vald|Enontekiö vallas]] *[[Peerni]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Peeterristi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] *[[Pegau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is *[[Peipija]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Peking]], [[Hiina]] [[pealinn]], [[Beijing Shi]] keskus *[[Pelči]], asula [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] *[[Pełczyce]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Choszczno maakond|Choszczno maakonnas]] *[[Pelėdnagiai]], küla [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Pelėdnagiai vald|Pelėdnagiai valla]] halduskeskus *[[Pelkosenniemi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lapi maakond|Lapi maakonnas]] [[Pelkosenniemi vald|Pelkosenniemi vallas]] *[[Pella]], endine linn, [[Vana-Makedoonia]] pealinn *[[Pella (LAV)|Pella]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Peļļi]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Pelodas]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]] *[[Pelotas]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis *[[Pelplin]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Tczewi maakond|Tczewi maakonnas]] *[[Peltes]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Sigulda vald|Sigulda valla]] halduskeskus *[[Pemagatshel]], linn [[Bhutan]]is, [[Pemagatsheli ringkond|Pemagatsheli ringkonna]] keskus *[[Penči]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Penco]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Peņģi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]] *[[Peņģi (Kocēni vald)|Peņģi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Penig]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is *[[Peningi]], küla [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] *[[Peņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]] *[[Penkivka (Tomašpili rajoon)|Penkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Pennington (LAV)|Pennington]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] *[[Peno]], alev [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Peno rajoon]]i keskus *[[Penza]] *[[Penuja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Pērbone]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kalvene vald|Kalvene vallas]] *[[Percé]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Québec]]i [[provints]]is *[[Perdekop]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] [[Pixley ka Seme vald|Pixley ka Seme vallas]] *[[Perekorõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is *[[Peremõšljanõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Pereorkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is *[[Pereslavl-Zalesski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Pereslavli rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Pereslavskoje]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is [[Zelenogradski rajoon]]is, [[Pereslavskoje külanõukogu]] halduskeskus *[[Peressaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] *[[Peresvet]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Sergijev Possadi rajoon]]is *[[Pereštšepõne]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Novomoskovski rajoon (Ukraina)|Novomoskovski rajoonis]] *[[Peretšõn]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is, [[Peretšõni rajoon]]i halduskeskus *[[Perho]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]], [[Perho vald|Perho valla]] [[kirikuküla]] *[[Perila]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] *[[Pērkoņi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Skujene vald|Skujene vallas]] *[[Perloja]], küla [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i [[Varėna vald|Varėna vallas]] *[[Perm]] *[[Pernå]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas, [[Pernå vald|Pernå valla]] [[kirikuküla]] *[[Pernarava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Pernarava vald|Pernarava valla]] halduskeskus *[[Pernik]], linn Bulgaarias, Perniki piirkonna halduskeskus *[[Perpignan]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Languedoc-Roussillon]]i piirkonnas, [[Pyrénées-Orientalesi departemang]]u keskus *[[Perth (Šotimaa)|Perth]], linn [[Šotimaa]]l *[[Perth (Austraalia)|Perth]], [[linn]] [[Austraalia]]s, [[Lääne-Austraalia]] osariigi [[pealinn]] *[[Perugia]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Umbria]] maakonna ja [[Perugia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Pervomaisk (Luhanski oblast)|Pervomaisk]], asula [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Pervomaiske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Jassõnuvata rajoon]]is *[[Pervouralsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is *[[Pescara]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Itaalia]]s, [[Abruzzo]] maakonna ja [[Pescara provints]]i keskus *[[Pestovo]], linn Venemaal [[Novgorodi oblast]]is, [[Pestovo rajoon]]i keskus *[[Peši]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Petaẖ-Tikva]], [[linn]] [[Iisrael]]i [[Keskringkond (Iisrael)|Keskringkonnas]] *[[Peterborough]], linn [[Inglismaa]]l *[[Peterburi]] *[[Pēterēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]]s [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Peterhof]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas *[[Pētertāle]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Irlava vald|Irlava vallas]] *[[Pēterupe (Saulkrasti piirkond)|Pēterupe)]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Petlemm]], [[linn]] [[Palestiina omavalitsus]]e alal [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] *[[Petra]], ajalooline kaljulinn Jordaanias *[[Petrivka (Lõpovetsi rajoon)|Petrivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Petropavl]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Põhja-Kasahstani oblast]]i keskus *[[Petropavlovsk-Kamtšatski]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Kamtšatka oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Petroșani]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Petroskoi]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Petrova (Alūksne piirkond)|Petrova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Petrovac na Moru]], linn [[Montenegro]]s [[Budva vald|Budva vallas]] *[[Petrus Steyn]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Petrusburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Petrusville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Petřvald]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Karviná ringkond|Karviná ringkonnas]] *[[Petrõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Petseri]] *[[Petšenga]], [[alev]] [[Venemaa]] [[Murmanski oblast]]is, [[Petšenga rajoon]]i keskus *[[Petšora]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]] *[[Petuški]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Petuški rajoon]]i keskus *[[Pevek]], linn [[Venemaa]]l [[Tšuktšimaa]]l, [[Tšauni rajoon]]i halduskeskus ==Pf== *[[Pforzheim]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Pfullendorf]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Sigmaringeni kreis]]is ==Ph== *[[Phalaborwa]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Mopani ringkond|Mopani ringkonnas]] *[[Philadelphia]], [[linn]] [[USA]]-s [[Pennsylvania]] osariigis *[[Philippolis]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Philipstown]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] [[Renosterbergi vald|Renosterbergi vallas]] *[[Phnom Penh]], [[Kambodža]] [[pealinn]] *[[Phoenix]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Arizona]] osariigi [[pealinn]], [[Maricopa maakond|Maricopa maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Phokeng]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Phokhr Vedi]], küla [[Armeenia]]s [[Ararati maakond|Ararati maakonnas]] *[[Phothi]], [[linn]] [[Gruusia]]s *[[Phuentsholing]], linn [[Bhutan]]is *[[Phuthaditjhaba]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] ==Pi== *[[Piacenza]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Emilia Romagna]] maakonnas, [[Piacenza provints]]i [[halduskeskus]] *[[Piaseczno]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonna]] halduskohus *[[Piaski]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Świdniki maakond|Świdniki maakonnas]] *[[Piastów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Pruszkówi maakond|Pruszkówi maakonnas]] *[[Piątek]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łęczyca maakond|Łęczyca maakonnas]] *[[Piatra Neamț]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Neamți maakond|Neamți maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Piatra-Olt]], linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]] *[[Pičas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]] *[[Pichilemu]], [[linn]] [[Tšiili]]s [[Bernardo O'Higginsi piirkond|Bernardo O'Higginsi piirkonnas]] *[[Pidgaitsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Pidgaitsi rajoon]]i halduskeskus *[[Pidgorodne]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Dnipo rajoon]]is *[[Pidlissivka (Jampili rajoon)|Pidlissivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Jampili rajoon (Vinnõtsja oblast)|Jampili rajoonis]] *[[Pidlissivka (Tõvrivi rajoon)|Pidlissivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is *[[Pidriķis]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Piechowice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jelenia Góra maakond|Jelenia Góra maakonnas]] *[[Piekary Śląskie]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Pieksämäki]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Savo]] maakonnas *[[Pielavesi]], asula [[Soome]]s [[Põhja-Savo]] maakonnas, [[Pielavesi vald|Pielavesi valla]] kirikuküla *[[Pieniążkowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci vallas]] *[[Pieniężno]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Braniewo maakond|Braniewo maakonnas]] *[[Pieńsk]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zgorzeleci maakond|Zgorzeleci maakonnas]] *[[Pierre]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Lõuna-Dakota]] osariigi pealinn ja [[Hughesi maakond|Hughesi maakonna]] halduskeskus *[[Pieršamajski]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]i [[Lida rajoon]]is *[[Pierzchnica]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] *[[Pieszyce]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Dzierżoniówi maakond|Dzierżoniówi maakonnas]] *[[Pieškalni]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonnas]] *[[Piet Plessis]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]. *[[Piet Retief (Mpumalanga)|Piet Retief]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Pietermaritzburg]], linna Lõuna-Aafrika Vabariigis, [[KwaZulu-Natali provints]]i halduskeskus *[[Pietrykaŭ]], linn [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Pietrykaŭ rajoon]]i ja [[Pietrykaŭ külanõukogu]] halduskeskus *[[Pihkva]], linn [[Venemaa]]l, [[Pihkva oblast]]i keskus *[[Pihtipudas]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kesk-Soome|Kesk-Soome maakonnas]] [[Pihtipudase vald|Pihtipudase vallas]] *[[Pihtla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Piilsi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Piirsalu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Risti vald|Risti vallas]] *[[Pijijiapan]], [[linn]] [[Mehhiko]]s [[Chiapase osariik|Chiapase osariigis]] *[[Pikaljovo]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Boksitogorski rajoon]]is *[[Pikeliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is *[[Piketberg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Pikknurme]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Pikksaare]] küla [[Läti]]s [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonnas]] [[Naukšēni vald|Naukšēni vallas]] *[[Piła]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Piła maakond|Piła maakonna]] halduskeskus *[[Pilāti]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Sēļi vald|Sēļi vallas]] *[[Pilāti (Valmiera vald)|Pilāti]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Pilawa]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Garwolini maakond|Garwolini maakonnas]] *[[Piława Górna]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Dzierżoniówi maakond|Dzierżoniówi maakonnas]] *[[Pilda (Pilda vald)|Pilda]], asula [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Pilda vald|Pilda valla]] halduskeskus *[[Pildiküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Pilgrim's Rest]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Pilis I]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is [[Skirsnemunė vald|Skirsnemunė vallas]] *[[Pilisvörösvár]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Pilisvörösvári kreis]]i keskus *[[Piliuona]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Taurakiemise vald|Taurakiemise valla]] halduskeskus *[[Pilka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Pilníkov]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]] *[[Piļpuki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Pilskalnciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Pilskalne]], küla [[Läti]]s [[Ilūkste piirkond|Ilūkste piirkonnas]] *[[Pilskalns]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonna]]s [[Beļava vald|Beļava vallas]] *[[Pilzno]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Dębica maakond|Dębica maakonnas]] *[[Piltene]], [[linn]] [[Läti]]s [[Piltene rajoon]]is *[[Piltene (Dundaga vald)|Piltene]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Pilviškiai]], [[alev]] [[Leedu]] [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Pilviškiai vald|Pilviškiai valla]] halduskeskus *[[Pimestiku]], [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] *[[Pimpri-Chinchwad]], linn [[India]]s [[Mahārāshtra]] osariigis *[[Pinar del Río]], linn [[Kuuba]]l, [[Pinar del Río provints]]i keskus *[[Pińczów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Pińczówi maakond|Pińczówi maakonna]] halduskeskus *[[Pindamonhangaba]], linn [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[Piņķi]], asula [[Läti]]s [[Babīte piirkond|Babīte piirkonnas]] [[Babīte vald|Babīte vallas]], Babīte piirkonna keskus *[[Piņķi (Medze vald)|Piņķi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Medze vald|Medze vallas]] *[[Pinsk]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is *[[Pionki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] *[[Piorunka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Krynica-Zdrój vald|Krynica-Zdrój vallas]] *[[Piotrków Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Radziejówi maakond|Radziejówi maakonnas]] *[[Piotrowice]], küla [[Poola]]s *[[Piran]], linn [[Sloveenia]]s, [[Pirani vald|Pirani valla]] keskus *[[Pīrānshahr]], linn [[Iraan]]is [[Lääne-Aserbaidžaan]]i provintsis *[[Pireus]], linn [[Kreeka]]s [[Atika]] piirkonnas *[[Pîrîta]], küla ja vald [[Moldova]] [[Dubăsari rajoon]]is *[[Pirkuļi]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Pirmasens]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Pirmie Dubeņi]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Pirna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]]l, [[Sächsische Schweiz-Osterzgebirge kreis]]i halduskeskus. *[[Pirusi]], endine küla [[Jõgevamaa]]l [[Äksi kihelkond|Äksi kihelkonnas]] *[[Pisa]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Pisa provints]]i [[halduskeskus]] *[[Piskõ (Jassõnuvata rajoon)|Piskõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Jassõnuvata rajoon]]is *[[Pissotšõn (Lõpovetsi rajoon)|Pissotšõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Pisz]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Piszi maakond|Piszi maakonna]] halduskeskus *[[Piszczac]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Piszczaci vald|Piszczaci valla]] halduskeskus *[[Pistoia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Pistoia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Piziči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Piteå]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is, [[Piteå vald|Piteå valla]] keskus *[[Pitești]], linn [[Rumeenia]]s, [[Argeși maakond|Argeși maakonna]] keskus *[[Pitkäranta]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Pitkäranta rajoon]]i keskus *[[Pitrags]], asula [[Läti]]s [[Kolka vald|Kolka vallas]] *[[Pitsunda]], [[linn]] [[Abhaasia]]s *[[Pittsburgh]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Pennsylvania]] osariigis *[[Piusa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Pivaanspoort]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]] *[[Pivašiūnai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Pivašiūnai vald|Pivašiūnai valla]] halduskeskus *[[Pivdenne]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is [[Harkivi rajoon]]is *[[Pivorai]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is [[Didžiasalise vald|Didžiasalise vallas]] *[[Piwniczna-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] ==Pj== *[[Pjatigorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s ==Pl== *[[Placentia (Kanada)|Placentia]], linn [[Kanada]]s [[Newfoundland ja Labrador|Newfoundlandi ja Labradori]] provintsis *[[Plācis]], asula [[Läti]]s [[Pārgauja piirkond|Pārgauja piirkonnas]], [[Straupe vald|Straupe valla]] halduskeskus *[[Planá]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonnas]] *[[Planá nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Tábori ringkond|Tábori ringkonnas]] *[[Plāņi]], asula [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]], [[Plāņi vald|Plāņi valla]] halduskeskus *[[Plánice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]] *[[Plano]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]es *[[Plānupe]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Allaži vald|Allaži vallas]] *[[Płasków]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] [[Jedliński vald|Jedliński vallas]] *[[Płazów]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]] [[Naroli vald|Naroli vallas]] *[[Plateliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is *[[Platene]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Plauen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Vogtlandi kreis]]is *[[Plauži]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Pļavas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Pļaviņas]], linn [[Läti]]s, [[Pļaviņase piirkond|Pļaviņase piirkonna]] halduskeskus *[[Pļavmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Plavsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Plavski rajoon]]i halduskeskus *[[Plebanivka (Šargorodi rajoon)|Plebanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Pleszew]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Pleszewi maakond|Pleszewi maakonna]] halduskeskus *[[Plēsums]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Pleščanicy]], alev [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Plešulauzi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Plettenberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Plettenberg Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Pleven]], linn [[Bulgaaria]] põhjaosas, [[Pleveni piirkond|Pleveni piirkonna]] ja [[Pleveni vald|Pleveni valla]] keskus *[[Pļevna]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Plewiska]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] [[Komornini vald|Komornini vallas]] *[[Pliego]], asula ja vald [[Murcia autonoomne piirkond|Murcia autonoomses piirkonnas]] *[[Plieņciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]] *[[Plieņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]] *[[Plienkalni]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]]s [[Medze vald|Medze vallas]] *[[Plikiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is *[[Plintiņi]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Pļitka]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Pljevlja]], linn [[Montenegro]]s, [[Pljevlja vald|Pljevlja valla]] keskus *[[Pljoss]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is [[Privolžski rajoon]]is *[[Pljussa]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Pljussa rajoon]]i keskus *[[Ploce]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Vērgale vald|Vērgale vallas]] *[[Płock]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] *[[Ploiești]], linn [[Rumeenia]]s, [[Prahova maakond|Prahova maakonna]] keskus *[[Plokščiai]], küla [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Plokščiai vald|Plokščiai valla]] halduskeskus *[[Płońsk]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Płoński maakond|Płoński maakonna]] halduskeskus *[[Plooysburg]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] [[Siyancuma vald|Siyancuma vallas]] *[[Plopeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] *[[Ploskums]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Plostagals]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Bārta vald|Bārta vallas]] *[[Płoty]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfice maakond|Gryfice maakonnas]] *[[Plovdiv]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Plovdivi oblast]]i keskus *[[Plzeň]], linn [[Tšehhi]]s, [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonna]] keskus *[[Płudnica]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] [[Iłża vald|Iłża vallas]] *[[Plumlov]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Prostějovi ringkond|Prostějovi ringkonnas]] *[[Plungė]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Plungė rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Plužine]], linn [[Montenegro]]s, [[Plužine vald|Plužine valla]] keskus. *[[Plutiškės]], küla [[Leedu]]s [[Kazlų Rūda omavalitsus]]es, [[Plutiškėse vald|Plutiškėse valla]] halduskeskus *[[Plõskiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Plötzkau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksi-Anhalt]]i liidumaal [[Salzlandkreis]]is, [[Plötzkau vald|Plötzkau valla]] keskus ==Pn== *[[Pniewy]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Szamotuły maakond|Szamotuły maakonnas]] ==Po== *[[Poběžovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Domažlice ringkond|Domažlice ringkonnas]] *[[Pobiedziska]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Pobirka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is *[[Pobjeda (Novoaidari rajoon)|Pobjeda]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is *[[Pobuži]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]] *[[Počátky]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]] *[[Poči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Poči (Varakļāni vald)|Poči]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Pociūnėliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is [[Skėmiai vald|Skėmiai vallas]] *[[Podbořany]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Louny ringkond|Louny ringkonnas]] *[[Podczerwone]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci vallas]] *[[Poddębice]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] *[[Poděbrady]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]] *[[Podgorica]], [[Montenegro]] [[pealinn]] *[[Podilsk]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Podilski rajoon]]i halduskeskus *[[Podivín]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]] *[[Podkowa Leśna]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grodzisk Mazowiecki maakond|Grodzisk Mazowiecki maakonnas]] *[[Podļizovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Podłopień]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Tymbarki vald|Tymbarki vallas]] *[[Podolsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Podolski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Podporožje]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Podporožje rajoon]]i ja [[Podporožje vald|Podporožje valla]] keskus *[[Podzēni]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Podu Iloaiei]], linn [[Rumeenia]]s [[Iași maakond|Iași maakonnas]] *[[Podwilk]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Jabłonka vald|Jabłonka vallas]] *[[Podwole]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]] *[[Pofadder]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Pogoanele]], linn [[Rumeenia]]s [[Buzău maakond|Buzău maakonnas]] *[[Pogorila]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is *[[Pogorzela]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonnas]] *[[Pogranitšnõi]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Pogranitšnõi rajoon]]i halduskeskus *[[Pogrebõštše]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Pogrebõštše rajoon]]i halduskeskus *[[Pohang]], linn [[Lõuna-Korea]]s [[Põhja-Kyŏngsangi provints]]is *[[Poikovski]], alev [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Pointe-Noire]], [[linn]] [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigis]], [[Kouilou piirkond|Kouilou piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Poitiers]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Nouvelle-Aquitaine]]'i piirkonnas, [[Vienne'i departemang]]u keskus *[[Poka (Leisi)|Poka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pokatši]], linn Venemaal [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Poķi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Pokinianka]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]] [[Rokitno vald|Rokitno vallas]] *[[Pokrov (Venemaa linn)|Pokrov]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Petuški rajoon]]is *[[Pokrov (Ukraina linn)|Pokrov]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is *[[Pokrovsk]], linn Venemaal [[Sahha]]s *[[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovsk]], linn Ukrainas [[Donetski oblast]]is, [[Pokrovski rajoon]]i halduskeskus *[[Poksi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Połack]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Połacki rajoon]]i keskus *[[Poļakova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Polanica-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]] *[[Połaniec]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Staszówi maakond|Staszówi maakonnas]] *[[Polanów]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Koszalini maakond|Koszalini maakonnas]] *[[Połczyn-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Świdwini maakond|Świdwini maakonnas]] *[[Pol-e Khomrī]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Baghlāni provints]]i keskus *[[Polessk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Polesski rajoon]]i keskus *[[Polevskoi]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is *[[Police]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Police maakond|Police maakonna]] halduskeskus *[[Police nad Metují]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]] *[[Polička]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]] *[[Poljarnõi]], [[kinnine linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Poljarnõje Zori]], linn Venemaal [[Murmanski oblast]]is *[[Polkowice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Polkowice maakond|Polkowice maakonna]] halduskeskus *[[Polná]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Jihlava ringkond|Jihlava ringkonnas]] *[[Polokwane]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Limpopo provints]]i ja [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonna]] halduskeskus *[[Polonne]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Polonne rajoon]]i halduskeskus *[[Polsas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Poltava]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Poltava oblast]]i ja [[Poltava rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Polvijärvi]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Polvijärvi vald|Polvijärvi valla]] [[kirikuküla]] *[[Polýgyros]], linn [[Kreeka]]s, [[Chalkidike piirkonnaüksus]]e ja [[Polýgyrose vald|Polýgyrose valla]] halduskeskus *[[Pomáz]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] Szentendre kreisis *[[Pomitšna]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is [[Dobrovelitškivka rajoon]]is *[[Pongola]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]] *[[Poniatowa]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Opole Lubelskie maakond|Opole Lubelskie maakonnas]] *[[Poniatowicze]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Sokółka vald|Sokółka vallas]] *[[Ponice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Rabka-Zdrój vald|Rabka-Zdrój vallas]] *[[Poniec]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonnas]] *[[Ponkuļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Poole (Inglismaa)|Poole]], linn [[Inglismaa]]l *[[Popasna]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Popasna rajoon]]i keskus *[[Pope]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]], [[Pope vald|Pope valla]] halduskeskus *[[Popervāle]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Popești-Leordeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]] *[[Popivka (Lõpovetsi rajoon)|Popivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Popovka (Vaivara)|Popovka]] on talu ja endine küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is [[Jaanilinna linnaasundus]]es *[[Poprad]], linn [[Slovakkia]]s *[[Poprags]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Porazava]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Svisłači rajoon]]is *[[Poręba]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]] *[[Poreč]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]] *[[Porhov]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is, [[Porhovi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Pori]], linn Soomes *[[Porkas]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Porkuni]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tamsalu vald|Tamsalu vallas]] *[[Poronin]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]], [[Poronini vald|Poronini valla]] halduskeskus *[[Porozina]], [[asula]] [[Horvaatia]]s [[Primorje-Gora maakond|Primorje-Gora maakonnas]] [[Cresi linn]]as *[[Port Alfred]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Port Beaufort]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Port Elizabeth]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is, [[Nelson Mandela Bay linnaringkond|Nelson Mandela Bay linnaringkonna]] halduskeskus *[[Port Harcourt]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Riversi osariik|Riversi osariigi]] pealinn *[[Port Louis]], [[Mauritius]]e [[pealinn]] *[[Port Moresby]], [[Paapua Uus-Guinea]] [[pealinn]] *[[Port Nolloth]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Port of Spain]], [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] pealinn *[[Port Orange]], linn [[USA]]-s [[Florida]] osariigis [[Volusia maakond|Volusia maakonnas]] *[[Port Said]], linn [[Egiptus]]es *[[Port Shepstone]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is, [[Ugu ringkond|Ugu ringkonna]] halduskeskus *[[Port St. Johns]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] *[[Port Sudan]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Al-Baḩr al-Aḩmari provints]]i [[pealinn]] *[[Port Vila]], [[Vanuatu]] pealinn *[[Port-au-Prince]], [[Haiti]] [[pealinn]], [[Läänedepartemang]]u [[halduskeskus]] *[[Porterville (LAV)|Porterville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Portland (Colorado)|Portland]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Portland (Maine)|Portland]], [[linn]] [[USA]]-s [[Maine]]'i osariigis *[[Portland]], [[linn]] [[USA]]-s [[Oregon]]i osariigis *[[Portorož]], linn [[Sloveenia]]s *[[Porto Alegre]], linn [[Brasiilia]]s, [[Rio Grande do Suli osariik|Rio Grande do Suli osariigi]] pealinn *[[Porto-Novo]], [[Benin]]i pealinn *[[Portsmouth]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Hampshire]]'i krahvkonnas *[[Portsmouth (New Hampshire)|Portsmouth]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Hampshire]]'i osariigis [[Rockinghami maakond (New Hampshire)|Rockinghami maakonnas]] *[[Portus Cale]], vanaaja linn *[[Porvoo]], [[linn]] [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas *[[Porõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Posądza]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Proszowice maakond|Proszowice maakonnas]] [[Koniusza vald|Koniusza vallas]] *[[Posjolok Podsobnogo hozjaistva MK KPSS]], alevik Venemaal Moskva oblastis Odintsovo rajoonis *[[Postmasburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Postojna]], linn [[Sloveenia]]s, [[Postojna vald|Postojna valla]] keskus *[[Postoloprty]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Louny ringkond|Louny ringkonnas]] *[[Pošehhonje]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Pošehhonje rajoon]]i keskus *[[Poškonys]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Poškonysi vald|Poškonysi valla]] halduskeskus *[[Poznań]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] *[[Požarevac]], [[linn]] [[Serbia]]s *[[Potaluva]], küla [[Setumaa]]l [[Petseri rajoon]]is Petseri linnaasunduses *[[Potapovõtši]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Ovrutši rajoon]]is *[[Potašnja (Beršadi rajoon)|Potašnja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Beršadi rajoon]]is *[[Potchefstroom]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]] *[[Potsdam]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Brandenburg]]i liidumaa [[pealinn]] *[[Potsdam (LAV)|Potsdam]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]] *[[Potšajiv]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is [[Kremenetsi rajoon]]is *[[Potšep]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Potšepi rajoon]]i keskus *[[Potšinok]], linn Venemaal [[Smolenski oblast]]is, [[Potšinoki rajoon]]i keskus *[[Potštát]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]] *[[Pouso Alegre]], linn [[Brasiilia]]s [[Minas Gerais]]i osariigis *[[Poŭthĭsăt]], linn [[Kambodža]]s *[[Považská Bystrica]], linn [[Slovakkia]]s [[Trenčíni maakond|Trenčíni maakonnas]] *[[Povorino]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Povorino rajoon]]i keskus *[[Powroźnik]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Muszyna vald|Muszyna vallas]] ==Pr== *[[Prabuty]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kwidzyni maakond|Kwidzyni maakonnas]] *[[Prachatice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]], [[Prachatice ringkond|Prachatice ringkonna]] halduskeskus *[[Praha]], [[Tšehhi]] [[pealinn]] *[[Praia]], [[Roheneemesaared|Roheneemesaarte]] [[pealinn]] *[[Prairie City (Kansas)|Prairie City]], endine asula [[USA]]-s [[Kansas]]e osariigis [[Douglase maakond (Kansas)|Douglase maakonnas]] *[[Prāmciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]] *[[Praszka]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Olesno maakond|Olesno maakonnas]] *[[Prato]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Prato provints]]i [[halduskeskus]] *[[Pratulin]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]] [[Rokitno vald|Rokitno vallas]] *[[Praŭdzinski]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Puchavičy rajoon]]is *[[Prauliena]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Prauliena vald|Prauliena valla]] halduskeskus *[[Pravdinsk]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]is, [[Pravdinski rajoon]]i keskus *[[Pravieniškės II]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Pravieniškėse vald|Pravieniškės valla]] halduskeskus *[[Prawiedniki]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] [[Głuski vald|Głuski vallas]] *[[Prawno]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Opole Lubelskie maakond|Opole Lubelskie maakonnas]] [[Józefów nad Wisłą vald|Józefów nad Wisłą vallas]] *[[Predeal]], [[Rumeenia]]s [[Brașovi maakond|Brașovi maakonnas]] *[[Pricēni]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Preăh Seihânŭ]], [[keskalluvusega linn]] [[Kambodža]]s *[[Přebuz]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Prēdeļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Prēduļeva]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Preiļi]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Preiļi rajooni]] [[halduskeskus]] *[[Přelouč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]] *[[Přerov]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] *[[Prešov]], [[linn]] [[Slovakkia]]s, [[Prešovi maakond|Prešovi maakonna]] keskus *[[Preston]], linn [[Inglismaa]]l [[Lancashire|Lancashire'i]] krahvkonnas *[[Pretoria]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is, üks [[pealinn]]adest *[[Préveza]], [[linn]] [[Kreeka]]s, [[Préveza piirkonnaüksus]]e ja [[Préveza vald|Préveza valla]] halduskeskus *[[Prey Vêng]], linn [[Kambodža]]s, [[Prey Vêngi provints]]i keskus *[[Příbor]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] *[[Příbram]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonna]] halduskeskus *[[Přibyslav]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]] *[[Priedaine (Kurmāle vald)|Priedaine]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kurmāle vald|Kurmāle vallas]] *[[Priedaine (Dekšārese vald)|Priedaine]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Priedāji]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]] *[[Priedes (Saulkrasti piirkond)|Priedes]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Priedes (Valmiera vald)|Priedes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Priedkalne]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Priekule]], linn [[Läti]]s, [[Priekule piirkond|Priekule piirkonna]] keskus *[[Priekulė]], linn [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is *[[Priekuļi]], asula [[Läti]]s, [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]] ja [[Priekuļi vald|Priekuļi valla]] keskus *[[Prienai]], linn [[Leedu]]s [[Kaunase maakond|Kaunase maakonnas]] *[[Prieska]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Priežlejas]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Prievidza]], linn [[Slovakkia]]s, [[Trenčíni maakond|Trenčíni maakonnas]] *[[Prijedor]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s *[[Přimda]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonnas]] *[[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i [[Viiburi rajoon]]is *[[Primorsko-Ahtarsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Primorsko-Ahtarski rajoon]]i keskus *[[Prince Albert (LAV)|Prince Albert]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]] *[[Prince Alfred Hamlet]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Prince Rupert]], linn [[Kanada]]s [[Briti Columbia]] provintsis *[[Princeton]], linn USA-s [[New Jersey]] osariigis *[[Pringlebaai]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Prinkas]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Priozjorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Priozjorski rajoon]]i keskus *[[Priština]], [[Kosovo]] [[pealinn]] *[[Prizēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Prizren]], linn [[Kosovo]]s *[[Priuši]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Privolnoje]], küla [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s [[Krasnogvardeiskoje rajoon (Stavropol)|Krasnogvardeiskoje rajoonis]] *[[Prochowice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Legnica maakond|Legnica maakonnas]] *[[Prode]], küla [[Läti]]s [[Ilūkste piirkond|Ilūkste piirkonnas]] [[Prode vald|Prode valla]]s *[[Prohhorivka (Volnovahha rajoon)|Prohhorivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Volnovahha rajoon]]is *[[Prohhorovka]], [[alev]] [[Venemaa]]l Belgorodi oblastis *[[Prohladnõi]], linn [[Venemaa]] [[Kabardi-Balkaari Vabariik|Kabardi-Balkaari Vabariigis]], [[Prohladnõi rajoon]]i keskus *[[Prokopjevsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is *[[Proletarsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Proletarski rajoon]]i keskus *[[Promulti]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]] *[[Proņkas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Proseč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]] *[[Prószków]], on linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Opole maakond|Opole maakonnas]] *[[Proszowice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Proszowice maakond|Proszowice maakonna]] halduskeskus *[[Prostějov]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]], [[Prostějovi ringkond|Prostějovi ringkonna]] halduskeskus *[[Protivín]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Píseki ringkond|Píseki ringkonnas]] *[[Protvino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Providence]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Rhode Island]]i osariigi pealinn ja [[Providence'i maakond|Providence'i maakonna]] halduskeskus *[[Provo]], linn [[USA]]-s [[Utah]]' osariigis, [[Utah' maakond|Utah' maakonna]] halduskeskus *[[Przasnysz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Przasnyszi maakond|Przasnyszi maakonna]] halduskeskus *[[Przecław]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Mieleci maakond|Mieleci maakonnas]] *[[Przedbórz]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Radomsko maakond|Radomsko maakonnas]] *[[Przedecz]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]] *[[Przemków]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Polkowice maakond|Polkowice maakonnas]] *[[Przemyśl]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] *[[Przerośl]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Suwałki maakond|Suwałki maakonnas]], [[Przerośli vald|Przerośli valla]] halduskeskus *[[Przeworsk]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Przeworski maakond|Przeworski maakonna]] keskus *[[Przyłom]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] [[Chynówi vald|Chynówi vallas]] *[[Przypust]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Aleksandrów Kujawski maakond|Aleksandrów Kujawski maakonnas]] [[Waganieci vald|Waganieci vallas]] *[[Przyrów]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]], [[Przyrówi vald|Przyrówi valla]] halduskeskus *[[Przysucha]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Przysucha maakond|Przysucha maakonnas]] *[[Przytyk]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]], [[Przytyki vald|Przytyki valla]] halduskeskus *[[Pruchnik]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jarosławi maakond|Jarosławi maakonnas]] *[[Prusice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Trzebnica maakond|Trzebnica maakonnas]] *[[Prusie]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]] [[Horyniec-Zdrój vald|Horyniec-Zdrój vallas]] *[[Pruszcz Gdański]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Pruszcz Gdański maakond|Pruszcz Gdański maakonna]] halduskeskus *[[Pruszków]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Pruszkówi maakond|Pruszkówi maakonna]] halduskeskus *[[Prūšu ciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Cīrava vald|Cīrava vallas]] *[[Pružany]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Pružany rajoon]]i keskus *[[Prõbirsk]], küla [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Ivankivi rajoon]]is *[[Prõborivka]], [[küla]] Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Prõlukõ]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Prõlukõ rajoon]]i halduskeskus *[[Prõmorsk]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is, [[Prõmorski rajoon]]i halduskeskus *[[Prõpjat]], mahajäetud [[linn]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is *[[Prõvilne (Baštanka rajoon)|Prõvilne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Mõkolajivi oblast]]is [[Baštanka rajoon]]is *[[Prähnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]] *[[Prääsä]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Prääsä rajoon]]i keskus ==Ps== *[[Pszczeliny]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]] [[Lutowiska vald|Lutowiska vallas]]. *[[Pszczyna]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Pszczyna maakond|Pszczyna maakonna]] halduskeskus *[[Pszów]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wodzisław Śląski maakond|Wodzisław Śląski maakonnas]] ==Pt== *[[Ptuj]], [[linn]] [[Sloveenia]]s ==Pu== *[[Puchaczów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łęczna maakond|Łęczna maakonnas]], [[Puchaczówi vald|Puchaczówi valla]] halduskeskus *[[Puchavičy]], [[agrolinnake]] (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Pucioasa]], linn [[Rumeenia]]s [[Dâmbovița maakond|Dâmbovița maakonnas]] *[[Pučurga]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Matīši vald|Matīši vallas]] *[[Pudasjärvi]], [[linn]] [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Pudimoe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] *[[Puduļi]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Puebla]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Puebla osariik|Puebla osariigi]] pealinn *[[Pueblo]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis *[[Puerto Plata]], [[linn]] [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigis]] *[[Pugatšov]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is *[[Puhkova]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] *[[Puikule]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] *[[Puikules stacija]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Brīvzemnieki vald|Brīvzemnieki vallas]] *[[Puisāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Puise]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Puiškalnciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Pujakalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Pujŏn]], [[linn]] [[Põhja-Korea]]s [[Lõuna-Hamgyŏngi provints]]is *[[Puka (Saaremaa)|Puka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pula]], [[linn]] [[Horvaatia]]s *[[Puławy]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Puławy maakond|Puławy maakonna]] keskus *[[Pulčēni]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Jumurda vald|Jumurda vallas]] *[[Pulheim]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Rhein-Erfti kreis]]is *[[Pul-i ‘Alam]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Lowgari provints]]i keskus *[[Pullans]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Pulli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Pulli (Saaremaa)|Pulli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pulsnitz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is *[[Pułtusk]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Pułtuski maakond|Pułtuski maakonna]] halduskeskus *[[Pūņas]], [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Valdgale vald|Valdgale valla]] halduskeskus *[[Punase Lageda]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s *[[Punasoo küla]], endine küla [[Lääne-Virumaa]]l [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Puncene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Puńców]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] [[Goleszówi vald|Goleszówi vallas]] *[[Pune (linn)|Pune]], linn [[India]]s [[Maharashtra]] osariigis *[[Punia]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Punia vald|Punia valla]] halduskeskus *[[Punkales]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]] *[[Puńsk]], asula [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] *[[Punta Arenas]], [[linn]] ja [[vald]] [[Tšiili]]s, [[Lõuna-Ameerika manner|Lõuna-Ameerika mandri]] äärmises lõunaosas, [[Magalhães ja Tšiili Antarktika|Magalhãesi ja Tšiili Antarktika piirkonna]] ja [[Magalhãesi provints]]i halduskeskus *[[Puntuži]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Puolanka]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kainuu maakond|Kainuu maakonnas]], [[Puolanka vald|Puolanka valla]] [[kirikuküla]] *[[Pūpoli 1]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]] *[[Pūpoli 2]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]] *[[Puravitsa]], küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Petseri linnaasunduses *[[Purciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Pūrciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Pūre]], [[asula]] Lätis [[Zemgale]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]], [[Pūre vald|Pūre valla]] halduskeskus *[[Purēnieši]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Blome vald|Blome vallas]] *[[Pūres stacija]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre valla]] keskosas *[[Purgaiļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Purgalciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Pūriņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Pūrkalni]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Purmsāti]], asula [[Läti]]s [[Priekule piirkond|Priekule piirkonnas]] [[Virga vald|Virga vallas]] *[[Purnava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Puršeni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]] *[[Purtsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Puschwitz]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Puschwitzi vald|Puschwitzi vallas]] *[[Pusgaldiņi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Kabile vald|Kabile vallas]] *[[Puszczykowo]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Pustomõtõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Pustomõtõ rajoon]]i halduskeskus *[[Pustoška]], linn [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is, [[Pustoška rajoon]]i keskus *[[Pušalotas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is, [[Pušalotase vald|Pušalotase valla]] halduskeskus *[[Pušči]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Puškari]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Puškin]] *[[Puškino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Puškino rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Puškinskije Gorõ]], alev [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Puškinskije Gorõ rajoon]]i keskus *[[Pušmucova]], asula [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Pušmucova vald|Pušmucova valla]] halduskeskus *[[Puštšino]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Puzenieki]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Puzes muiža]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Pūzupi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]] *[[Putāni]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Putlitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Brandenburg]]i liidumaal [[Prignitzi kreis]]is *[[Putnēnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Putniņciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Putnok]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]], Putnoki kreisi keskus *[[Putras]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]] *[[Putrovka]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Putšež]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is, [[Putšeži rajoon]]i keskus *[[Putõvl]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is *[[Puudosi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Puudosi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Puumala]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Savo]] maakonnas, [[Puumala vald|Puumala valla]] [[kirikuküla]] *[[Puutli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] ==Pw== *[[Pwllheli]], alev [[Wales]]is [[Gwynedd]]is ==Põ== *[[Põhja-Hartum]], [[linn]] [[Sudaan]]is [[Hartum]]i linnastus *[[Põkiv]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *[[Põkivska Slobidka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Põlluküla (Kaarma)|Põlluküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Põlluküla (Lümanda)|Põlluküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Lümanda vald|Lümanda vallas]] *[[Põlluküla (Valjala)|Põlluküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Põltsamaa]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Põlva]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Põlva maakond|Põlva maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Põlõpõ-Borivski]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Põripõllu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Põrjatõn]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Põrjatõni rajoon]]i halduskeskus *[[Põrsaku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Põšma]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Põšma rajoon]]i keskus *[[Põtalovo]] *[[Põt-Jahh]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Põvvatu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] ==Pä== *[[Pähni]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Varstu vald|Varstu vallas]] *[[Pärnu]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Pärsama]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pädeküla]], endine küla [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Vaimastvere vald|Vaimastvere vallas]] ==Pö== *[[Pöia]], endine küla Eestis *[[Pöide]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]] *[[Pöitse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pößneck]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüring]]is ==Pü== *[[Püha (Pihtla)|Püha]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Püssi]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] ==Py== *[[Pyhäjärvi]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas *[[P'yŏngyang]], [[Põhja-Korea]] [[pealinn]] *[[Pyrzyce]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Pyrzyce maakond|Pyrzyce maakonna]] halduskeskus *[[Pyskowice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Gliwice maakond|Gliwice maakonnas]] *[[Pyšely]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Benešovi ringkond|Benešovi ringkonnas]] *[[Pyzdry]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Września maakond|Września maakonnas]] *[[Pyzówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] [[Kategooria:Asulate loendid]] sxgsn7tnxh2ma1k6idcgo4eetn15rqx 0 57577 6165748 6044038 2022-07-22T16:48:39Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kamjanets-Podilskõi | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = ukraina | Кам’янець-Подільський |(Kamjanets-Podilskõi) | omakeelne_nimi_2 = | | | lipp = Kamjantec-Podilsky flag.svg | lipu_link = [[Kamjanets-Podilskõi vapp]] | vapp = COA Kamjantec-Podilsky.svg | vapi_link = [[Kamjanets-Podilskõi vapp]] | pindala = 27,87 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina }} [[Pilt:Kamieniec Podolski widok 01.jpg|thumb|Kamjanets-Podilski kindlus]] [[Fail:Зимова фортеця.jpg|pisi|left|Kamjanets-Podilskõi kindlus talvel]] '''Kamjanets-Podilskõi''' (varasem eestikeelne nimi venepäraselt ''Kamenets-Podolski'') on oblastilise alluvusega linn [[Ukraina]] [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Kamjanets-Podilskõi rajoon]]i keskus. Kamjanets-Podilskõi lähedal on sündinud eesti kunstnik [[Paul Burman]]. [[2001]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kamjanets-Podilskõi elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 91,2%, [[venelased|venelasi]] 5,9%, [[poolakad|poolakaid]] 0,6%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,3% ja [[juudid|juute]] 0,2%.<ref>[http://2001.ukrcensus.gov.ua/results/general/nationality/khmelnytskyi/ Про кількість та склад населення Хмельницької області за підсумками Всеукраїнського перепису населення 2001 року] Державний комітет статистики України. Всеукраїнський перепис населення 2001</ref> Augustis [[1941]] toimus linna lähedal [[Kamjanets-Podilskõi massimõrv]]. == Viited == {{viited}} {{commonskat|Kamyanets-Podilskyi}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Hmelnõtskõi oblast]] [[Kategooria:Podoolia]] f7vxi6hgl5odu9d4h4e9lc4fsus9qeq 6165749 6165748 2022-07-22T16:51:21Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kamjanets-Podilskõi | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = ukraina | Кам’янець-Подільський |(Kamjanets-Podilskõi) | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = Zamek_w_Kamieńcu_Podolskim_2019.jpg | pildiallkiri = Kamjanets-Podilskõi kindlus | lipp = Kamjantec-Podilsky flag.svg | lipu_link = [[Kamjanets-Podilskõi vapp]] | vapp = COA Kamjantec-Podilsky.svg | vapi_link = [[Kamjanets-Podilskõi vapp]] | pindala = 27,87 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina }} [[Pilt:Kamieniec Podolski widok 01.jpg|thumb|Kamjanets-Podilski kindlus]] [[Fail:Зимова фортеця.jpg|pisi|left|Kamjanets-Podilskõi kindlus talvel]] '''Kamjanets-Podilskõi''' (varasem eestikeelne nimi venepäraselt ''Kamenets-Podolski'') on oblastilise alluvusega linn [[Ukraina]] [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Kamjanets-Podilskõi rajoon]]i keskus. Kamjanets-Podilskõi lähedal on sündinud eesti kunstnik [[Paul Burman]]. [[2001]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kamjanets-Podilskõi elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 91,2%, [[venelased|venelasi]] 5,9%, [[poolakad|poolakaid]] 0,6%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,3% ja [[juudid|juute]] 0,2%.<ref>[http://2001.ukrcensus.gov.ua/results/general/nationality/khmelnytskyi/ Про кількість та склад населення Хмельницької області за підсумками Всеукраїнського перепису населення 2001 року] Державний комітет статистики України. Всеукраїнський перепис населення 2001</ref> Augustis [[1941]] toimus linna lähedal [[Kamjanets-Podilskõi massimõrv]]. == Viited == {{viited}} {{commonskat|Kamyanets-Podilskyi}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Hmelnõtskõi oblast]] [[Kategooria:Podoolia]] tbcq4i9ajulidq1jx3k9bjducwu8puv 0 63447 6165941 5939221 2022-07-23T02:30:16Z Kwamikagami 8320 wikitext text/x-wiki [[Image:Iron Curtain map.svg|thumb|Raudne eesriie – punane – [[NSVL]] ja [[Varssavi pakt]]i sõltlased, sinine – [[NATO]]]] '''Raudne eesriie''' ([[inglise keel]]es ''Iron Curtain'', [[vene keel]]es ''Железный занавес'', [[saksa keel]]es ''der Eiserner Vorhang'', [[prantsuse keel]]es ''rideau de fer'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] katse kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, [[tsensuur]] jm. Raudne eesriie oli [[Külm sõda|külma sõja]] saavutus ja ühtlasi ka meetod. Kuigi selle tuntumaks tähiseks oli [[Berliini müür]] ([[1961]]–[[1989]]), oli see aastail [[1934]]–[[1990]] täiuseni välja arendatud eelkõige [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] piiridel. [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]] ja teiste Aasia [[kommunism|kommunistlike]] režiimide puhul on kasutatud sarnast mõistet "bambuseesriie". == Tsitaat == {{tsitaat2|[[Stettin]]ist [[Läänemeri|Läänemere]] äärest kuni [[Trieste]]ni [[Aadria meri|Aadria]] rannikul on laskunud '''raudne eesriie''' üle [[Mandri-Euroopa|mandri]]. Selle joone taha jäävad kõik vanade [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]] riikide pealinnad – [[Varssav]]i, [[Berliin]], [[Praha]], [[Viin]], [[Budapest]], [[Belgrad]], [[Bukarest]] ja [[Sofia]]. Kõik need kuulsad linnad ja rahvad nende ümber asuvad Nõukogude sfääris – nii tuleb mul seda kutsuda – ja kõik alluvad ühel või teisel kujul mitte ainult Nõukogude mõjule, vaid väga kõrgel ja mõnelgi juhul järjest suureneval määral Moskva kontrollile. | [[Winston Churchill]], <ref> 5. märts 1946 [http://en.wikisource.org/wiki/Sinews_of_Peace Sinews of Peace (Iron Curtain Speech)], Westminster College,]] Fulton, Missouri </ref> }} == Viited == {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{Külm sõda}} [[Kategooria:Jossif Stalin]] [[Kategooria:Külm sõda]] iiotracj27po36g0tlp8pq182ngvugb 0 63648 6166098 6130235 2022-07-23T10:41:02Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Kerema | pindala = | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Kerema''' on [[küla]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]]. Kuni [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini kuulus küla [[Pühalepa vald]]a. Kerema piirneb põhjas [[Hagaste]], [[Puliste]], [[Värssu]] ja [[Tempa]] külaga, läänes ja lõunas [[Suuremõisa (Hiiumaa)|Suuremõisa]]ga, kagus [[Pühalepa]]ga ning idas [[Hilleste]] ja [[Vahtrepa]] külaga. == Nimi == Teadaolevalt on küla esimest korda mainitud 1565. aastal: ''Kärima Vrba''s<ref group="">Mantalet opå Dagöö bönder Ann [15]64; Årlighe renthan aff Dagöhden …. (1565)</ref>. Hilisemaid mainimisi: [[1688]]. aastaks ''Keramaby'' nimena.<ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Kerema}}</ref> [[Paul Ariste]] pakkus välja, et kohanimi pärineb sõnast "kera" (tähenduses kera, pundar, tihe põõsastik). [[Lauri Kettunen]] arvas, et kohanimi kujunes sõnast "kere". Pühalepa keelehuviline pastor [[Johann Magnus Jahn]] (Pühalepas pastor [[1777]]–[[1805]]) tõlgendas nime kui "kõrremaa" (kõrs + maa). == Loodus == Küla alale jääb [[Pühalepa hoiuala]]. ==Elanike arv== Külas elas [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel 16 inimest, kellest kõik olid [[eestlased]].<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref> {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |260 |1894 |- |199 |1903 |- |184 |1910 |- |176 |1922 |- |114 |1939 |- |85 || 1959 |- |37 || 1970 |- |- || 1979 |- |- || 1989 |- |8 || 2000 |- |16 || 2011 |- |20|| 2019 |- |19|| 2021 |} ==Talud== '''Kerema ajaloolised talud 1939'''<ref>Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA,ERA.4320.2.166a; 08.02.1939–09.02.1940</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! Talu number !! Talu nimi !! Suguvõsa |- | 1 || Allika || Liit |- | 2 || Haava || Kalju |- | 3 || Kalju || Kalju, Piht |- | 4 || Kasesalu || Allik |- | 5 || Kasevälja || Lember |- | 6 || Kaskori || Kaskor |- | 7 || Kitse || Viidik |- | 8 || Kokanigula || Uustalu |- | 9 || Kura || Piht |- | 10 || Laasi-Jürna || Paes |- | 11 || Lihala || Maar |- | 12 || Luua || Regi |- | 13 || Mardi || Rahu |- | 14 || Niidiotsa || Remmelkoor |- | 15 || Nuudi || Liit |- | 16 || Peetri || Pöör |- | 17 || Printsi || Hanikat |- | 18 || Pruuli || Maar |- | 19 || Sakkuri || Laane, Liit, Tüür |- | 20 || Simuna || Aardemaa |- | 21 || Tooksi || Liik, Pruer |- | 22 || Tooma || Kalju |- | 23 || Uuetoa || Allik, Koppel |- | 24 || Uue-Vanatoa || Allik |- | 25 || Vanatoa || Allik |- | 26 || Vähe-Laasi || Mei |} == Ajalugu == Küla kuulus ajalooliselt [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]a alla. [[1725]]–[[1726]] [[Läänemaa]] [[adramaarevisjon]]is elasid külas vabadikud Kerrema Claus ja Kerrema Siffer oma peredega. [[1835]] oli külas 7 talu, elanikud said perenimed: Allik, Kaskor, Kirmann, Känd, Liit (Liet), Paes ja Pruer.<ref>Pühalepa kihelkonna perekonnanimede panemise raamat. Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.2.VIII-198 1835</ref> 1890. aastate alguses viidi seni Kerema küla Kasevälja koolis asunud Suurevalla ([[Suuremõisa vald]] [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa kihelkonnas]]) keskus [[Reikama]] külla.<ref name="eestielu">[https://web.archive.org/web/20140810120750/http://eestielu.delfi.ee/eesti/hiiumaa/puhalepa/elu/ajaloost-puhalepa-vald-20-ja-fotomeenutus-valla-15-aastapaevalt-2006.d?id=59017808 Ajaloost: Pühalepa vald 20 ja fotomeenutus valla 15. aastapäevalt 2006]. Pühalepa Teataja, 06.10.2011. Vaadatud 31.07.2014.</ref> [[1939]] asus külas 26 talu. [[1949]]. aasta kevadel Pühalepa külanõukogu aladel moodustatud 19 kolhoosi seas oli ka Keremal rajatud "Raudkivi" kolhoos.<ref name="eestielu" /> [[Märts]]is [[1950]] ühines Kerema küla "Raudkivi" kolhoos kõrval asuva Pühalepa küla "Võitluse" kolhoosiga. [[1959]] liideti "Võitluse" kolhoos [[Putkaste sovhoos]]iga. 1977. aastal läksid küla põhjapoolsemad alad Hiiumaa Metsamajandi alla. Küla kuulus [[1977]]–[[1997]] naaberküla Pühalepa küla koosseisu. [[1988]]. taastati esimene talu (Andruse-Jürna). == Taristu == Kerema lääneosa läbib [[Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee]], küla idaossa jääb lõik [[Hilleste–Hellamaa tee]]st. Küla läbib Papsi tee, Pühalepa–Kerema tee ja Kerema tee. == Kultuur == [[Pilt:22295 Kummistu kalmistu 2.jpg|pisi|Kummistu kalmistu (2011)]] Kerema külas oli koolimaja ([[Kasevälja kool]]), pastoraat (Pühalepa pastoraat ehk Papsi koht)<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=167 Pühalepa pastoraat • Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid]. Vaadatud 31.07.2014.</ref>, kõrts (Haava kõrts), vallamaja (Kasevälja koolimajas), palvemaja (Pühalepa vennastekoguduse palvemaja) ja 7 [[tuuleveski]]t. Külas asub [[Kummistu kalmistu]]. [[1830]]–[[1926]] tegutses külas Kasevälja kool, kus aastatel [[1903]]–[[1904]] oli koolijuhatajaks [[Kaarma õpetajate seminar|Kaarma õpetajate seminari]] haridusega [[Saaremaa]]lt [[Pärsama vald|Pärsama vallast]] [[Ratla]] külast päritud hiljem omapärase kirjandusstiiliga tuntust kogunud kirjanik [[Jaan Oks]] ([[1884]]–[[1918]]). Kerema legendidest on jõudnud kirjanduslukku lugu hundi mõrsjast, mille põhjal [[Aino Kallas]] avaldas [[1928]]. aastal soome keeles jutustuse "Sudenmorsian" (eesti keeles "Hundimõrsja" [[1929]]). Legendi kunagistest sündmustest kuulis ta oma Keremalt päritud majahoidja Marta Kalju käest, kes omakorda kuulis seda oma vanaemalt Anna Pöialilt (surnud [[1926]]). [[1937]]. aastal kirjutas Kallas ise selle loo näidendiks (eesti keeles lavastati 1938. aastal Tartus). == Viited == {{viited}} {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] mt2fsg1je64lwa6o30dizsz0r76p28u 0 64265 6165768 6021246 2022-07-22T18:05:24Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Inglismaa jalgpalliliigast}} {{Jalgpalliliiga | nimi = Premier League | pilt = [[Pilt:Vincent Kompany holds up the Premier League trophy 2012.jpg|150px|]] | riik = [[Inglismaa]] | konföderatsioon = [[UEFA]] | liigaaste = 1. | asutatud = 20. veebruar 1992 | lõpetatud = | võistkondi = 20 | tsoone = | meister = [[Manchester City]] (6. tiitel)<br>([[Premier League'i hooaeg 2021–2022|2021–2022]]) | enim_meistritiitleid = [[Manchester United]] (13) | enim_mänge = | parim_väravakütt = | veebileht = [http://www.premierleague.com/ premierleague.com] | kõrgem_liiga = | madalam_liiga = [[Football League Championship]] | praegune_liigahooaeg = [[Premier League'i hooaeg 2022–2023|2022–23 Premier League]] }} '''Premier League''' ('''Premiership''' aastatel 1993–2007) on [[Inglismaa]] [[jalgpall]]i kõrgeim [[Spordiliiga|liiga]]. Liiga alustas [[1992]]. aastal ning sinna kuulub 20 meeskonda. Premier League'i hooaeg algab augustis ja lõpeb mais, selle aja jooksul mängib iga jalgpalliklubi 38 mängu. Ühe Premier League'i hooaja mängude arv on seega 380. Enamik mänge toimub laupäeviti ja pühapäeviti. Premier League'is osalenud 50 meeskonnast on meistriks tulnud seitse: [[Manchester United FC|Manchester United]] (13 korda), [[Manchester City FC|Manchester City]] (6 korda) [[Chelsea FC|Chelsea]] (5), [[Arsenal FC|Arsenal]] (3) ning [[Blackburn Rovers FC|Blackburn Rovers]], [[Leicester City FC|Leicester City]] ja [[Liverpool FC|Liverpool]] (1). Premier League tegutseb [[Football League]]'ist eraldi. ==Areng== {{vaata|Premier League'i hooaegade loend}} Liiga alustas 1992. aastal. Hooaeg [[Premier League'i hooaeg 2022–2023|2022–23]] on Premier League'i 31. hooaega. Varem oli Inglismaa kõrgliigaks Football League, milles osales 22 meeskonda. Uue kõrgliiga, Premier League'i meeskondade arv langes 20-ni 1995. aastal. Hooajal 1994–95 lahkus liigast neli meeskonda ning nende asemele tuli vaid kaks. Hooajal 2011–2012 aastal hakkas Premier League'is mängima esimene [[Wales]]i klubi [[Swansea City A.F.C.|Swansea City]]. Liiga esimene mäng väljaspool Inglismaad toimus 20. augustil 2011 klubide [[Swansea City A.F.C.|Swansea City]] ja [[Wigan Athletic FC|Wigan Athletic]] vahel. Kohtumine peeti [[Swansea]]s kohaliku klubi koduväljakul [[Liberty Stadium|Liberty staadionil]]. ==Struktuur== Premier League'i juhitakse korporatsioonina, mille omanikuks on 20 osavõtvat meeskonda. Igal klubil on reeglimuudatuste ja lepingute osas hääleõigus. Klubid valivad [[juhatuse eesistuja]], [[tegevdirektor]]i ja [[direktorite nõukogu]], kes kannavad hoolt liiga igapäevaste tegevuste eest. ==Võistluse formaat== Kõik meeskonnad mängivad omavahel kaks korda, kord kodus ja kord võõrsil. Liiga võitjaks osutub see, kellel on hooaja lõpuks enim punkte. Meeskonnad seatakse pingeritta punktide järgi. Kui punktide arv on võrdne, vaadatakse väravate vahet, siis löödud väravate arvu ja lõpuks omavahelisi kohtumisi. Kolm viimast klubi langevad aste madalamasse liigasse, [[Football League Championship]]i. ==Klubid== Alatest 1992. aastast on Premier League'is mänginud 50 klubi. Läbi kõikide hooaegade on Inglismaa jalgpalli kõrgliigas püsinud kuus klubi: Arsenal, Chelsea, Everton, Liverpool, Manchester United ja Tottenham Hotspur.<ref>[http://www.dailymail.co.uk/pages/live/articles/sport/football.html?in_article_id=493532&in_page_id=1779 "It's official – Tottenham have the worst defence in Premier League history"] <small>(inglise keeles)</small> Daily Mail, 14.11.2007</ref> {| class="wikitable sortable" style="text-align:center;margin-left:1em;font-size:90%;float:right" |+ '''Premier League'i meistrid''' !width="75" | Hooaeg !width="125" | Meister |- | align="center" | [[1992–93 FA Premier League|1992–93]] | [[Manchester United F.C.|Manchester United]] |- | align="center" | [[1993–94 FA Premier League|1993–94]] | Manchester United |- | align="center" | [[1994–95 FA Premier League|1994–95]] | [[Blackburn Rovers F.C.|Blackburn Rovers]] |- | align="center" | [[1995–96 FA Premier League|1995–96]] | Manchester United |- | align="center" | [[1996–97 FA Premier League|1996–97]] | Manchester United |- | align="center" | [[1997–98 FA Premier League|1997–98]] | [[Arsenal F.C.|Arsenal]] |- | align="center" | [[1998–99 FA Premier League|1998–99]] | Manchester United |- | align="center" | [[1999–2000 FA Premier League|1999–2000]] | Manchester United |- | align="center" | [[2000–01 FA Premier League|2000–01]] | Manchester United |- | align="center" | [[2001–02 FA Premier League|2001–02]] | Arsenal |- | align="center" | [[2002–03 FA Premier League|2002–03]] | Manchester United |- | align="center" | [[2003–04 FA Premier League|2003–04]] | Arsenal |- | align="center" | [[2004–05 FA Premier League|2004–05]] | [[Chelsea F.C.|Chelsea]] |- | align="center" | [[2005–06 FA Premier League|2005–06]] | Chelsea |- | align="center" | [[2006–07 FA Premier League|2006–07]] | Manchester United |- | align="center" | [[2007–08 Premier League|2007–08]] | Manchester United |- | align="center" | [[2008–09 Premier League|2008–09]] | Manchester United |- | align="center" | [[2009–10 Premier League|2009–10]] | Chelsea |- | align="center" | [[2010–11 Premier League|2010–11]] | Manchester United |- | align="center" | [[2011–12 Premier League|2011–12]] | [[Manchester City]] |- | align="center" | [[Premier League'i hooaeg 2012–2013 |2012–13]] | Manchester United |- | align="center" | [[Premier League'i hooaeg 2013–2014 |2013–14]] | Manchester City |- | align="center" | [[Premier League'i hooaeg 2014–2015 |2014–15]] | Chelsea |- | align="center" | [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|2015–16]] | Leicester City |- | align="center" | [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–17]] | Chelsea |- | align="center" | [[Premier League'i hooaeg 2017–2018|2017–18]] | Manchester City |- | align="center" | [[Premier League'i hooaeg 2018–2019|2018–19]] | Manchester City |- | align="center" | [[Premier League'i hooaeg 2019–2020|2019–20]] | [[Liverpool FC|Liverpool]] |- | align="center" | [[Premier League'i hooaeg 2020–2021|2020–21]] | Manchester City |- | align="center" | [[Premier League'i hooaeg 2021–2022|2021–22]] | Manchester City |} Premier League'i [[Premier League'i hooaeg 2022–2023|2022–2023 hooajal]] mängivad liigas järgmised 20 klubi: {| class="wikitable sortable" ! Klubi !! Linn !! Väljak !! Mahutavus !! Peatreener |- |[[Arsenal F.C.|Arsenal]] |[[London]] |[[Emirates Stadium]] |style="text-align:center"|59 867 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Arteta]] |- |[[Aston Villa]] |[[Birmingham]] |[[Villa Park]] |style="text-align:center"|42 785 |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Steven Gerrard]] |- |[[Brentford FC|Brentford]] |[[London]] |[[Brentford Community Stadium]] |style="text-align:center"|17 250 |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Thomas Frank]] |- |[[Brighton & Hove Albion F.C.|Brighton & Hove Albion]] |[[Brighton]] |[[Amex Stadium]] |style="text-align:center"|30 750 |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Graham Potter]] |- |[[Burnley F.C.|Burnley]] |[[Burnley]] |[[Turf Moor]] |style="text-align:center"|22 546 |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Sean Dyche]] |- |[[Chelsea F.C.|Chelsea]] |[[London]] |[[Stamford Bridge]] |style="text-align:center"|41 631 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Thomas Tuchel]] |- |[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]] |[[London]] |[[Selhurst Park]] |style="text-align:center"|25 456 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Patrick Vieira]] |- |[[Everton F.C.|Everton]] |[[Liverpool]] |[[Goodison Park]] |style="text-align:center"|39 572 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Rafael Benítez]] |- |[[Leeds United FC|Leeds United]] |[[Leeds]] |[[Elland Road]] |style="text-align:center"|37 890 |{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Marcelo Bielsa]] |- |[[Leicester City F.C.|Leicester City]] |[[Leicester]] |[[King Power Stadium]] |style="text-align:center"|32 312 |{{Riigi ikoon|Põhja-Iirimaa}} [[Brendan Rodgers]] |- |[[Liverpool F.C.|Liverpool]] |[[Liverpool]] |[[Anfield]] |style="text-align:center"|54 074 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jürgen Klopp]] |- |[[Manchester City F.C.|Manchester City]] |[[Manchester]] |[[City of Manchester Stadium|Etihad Stadium]] |style="text-align:center"|55 097 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pep Guardiola]] |- |[[Manchester United F.C.|Manchester United]] |[[Manchester]] |[[Old Trafford]] |style="text-align:center"|74 994 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Ralf Rangnick]] |- |[[Newcastle United F.C.|Newcastle United]] |[[Newcastle upon Tyne]] |[[St James' Park]] |style="text-align:center"|52 405 |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Eddie Howe]] |- |[[Norwich City]] |[[Norwich]] |[[Carrow Road]] |style="text-align:center"|27 244 |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Dean Smith]] |- |[[Southampton F.C.|Southampton]] |[[Southampton]] |[[St Mary's Stadium]] |style="text-align:center"|32 505 |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Ralph Hasenhüttl]] |- |[[Tottenham Hotspur F.C.|Tottenham Hotspur]] | [[London]] | [[Tottenham Hotspur Stadium]] | style="text-align:center"|62 062 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Antonio Conte]] |- |[[Watford FC|Watford]] |[[Watford]] |[[Vicarage Road]] |style="text-align:center"|22 200 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Claudio Ranieri]] |- |[[West Ham United F.C.|West Ham United]] |[[London]] |[[London Stadium]] |style="text-align:center"|60 000 |{{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[David Moyes]] |- |[[Wolverhampton Wanderers F.C.|Wolverhampton Wanderers]] |[[Wolverhampton]] |[[Molineux Stadium|Molineux]] |style="text-align:center"|31 700 |{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Bruno Lage]] |} {{-}} ==Rekordid== {{vaata|Premier League'i rekordid}} ===Parimad väravakütid=== {| class="wikitable" style="text-align:center;margin-left:1em;float:right" |+'''Parimad Premier League'i väravakütid'''<br /> '''(Ainult Premier League'i väravad)''' !Pos.!!Mängija!!Väravad |- |1. |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Alan Shearer]] |260 |- |2. |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Wayne Rooney]] |208 |- |3. |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Andrew Cole]] |187 |- |4. |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Argentina}} ''[[Sergio Agüero]]'' |184 |- |5. |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} '''[[Harry Kane]]''' |183 |- |6. |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Frank Lampard]] |177 |- |7. |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Thierry Henry]] |175 |- |8. |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Robbie Fowler]] |163 |- |9. |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} ''[[Jermain Defoe]]'' |162 |- |10. |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Michael Owen]] |150 |- |colspan="3"|<small>(''Kaldkirjas'' – aktiivsed mängijad,<br />'''paksus kirjas''' – Premier League'is aktiivsed).<br>''Seisuga 23. mai 2022''<ref>{{cite web |url=https://www.premierleague.com/stats/top/players/goals?se=-1 |title=Barclays Premier League'i statistika |<small>(inglise keeles)</small>24. mai 2019}}</ref></small> |} Hooaja lõpus saab parim väravakütt auhinna [[Premier League'i Kuldne saabas]]. Lisaks saab auhinna mängija, kes jõuab hooaja jooksul esimesena oma 10., 20. ja 30. väravani (Golden Boot Landmark Award). Premier League'i parim väravakütt (260 väravat) on klubide [[Blackburn Rovers]] ja [[Newcastle United]] endine [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] [[Alan Shearer]]. Premier League'i [[Premier League'i hooaeg 1995–1996|hooajal 1995–1996]] sai temast esimene liigas 100 väravat löönud mängija. Viis väravat on suurim väravate arv, mida sama jalgpallur on liiga ühe mängu jooksul löönud. Seda on seni suutnud vaid viis mängijat: [[Andy Cole]], Alan Shearer, [[Jermain Defoe]], [[Dimităr Berbatov]] ja [[Sergio Agüero]]. [[Manchester United FC|Manchester United]] oli esimene meeskond, kes jõudis liigas 1000. väravani. Klubi 1000. värav tuli hooajal [[Premier League'i hooaeg 2005–2006|2005–2006]] mängus [[Middlesbrough FC|Middlesbrough']] klubiga. Manchester United kaotas mängu 1:4, värava lõi 90. minutil [[Cristiano Ronaldo]]. Hooaja 2018–19 seisuga oli vähemalt 1000 väravat liigas löönud kokku 10 klubi, lisaks Manchester Unitedile Arsenal, Liverpool, Chelsea, Tottenham, Manchester City, Everton, Newcastle United, Aston Villa ja West Ham United. === Enim mänge Premier League'is === Siin on loetletud mängijad, kes on Premier League'is käinud väljakul vähemalt 500 kohtumises. '''Paksus kirjas''' on mänginud, kes mängivad jätkuvalt Premier League'is.<br> ''Kaldkirjas'' on väljaspool Premier League'i mängivad aktiivsed mängijad.<br> Seisuga 22. mai 2022.<ref>{{cite web |url=https://www.premierleague.com/stats/top/players/appearances?co=1&se=-1&cl=-1&iso=-1&po=-1?se=-1|title=Premier League Player Stats|accessdate=21.4.2019|publisher=Premier League}}</ref> {| class="wikitable plainrowheaders sortable" style="text-align:center;font-size:95%" |- !scope="col"|Koht !scope="col"|Mängija !scope="col" class="unsortable"|Premier League'i klubid !scope="col"|Mänge |- |1. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|ENG}} {{sortname|Gareth|Barry}} |style="text-align:left;"|[[Aston Villa F.C.|Aston Villa]], [[Manchester City F.C.|Manchester City]], [[Everton FC|Everton]], [[west Bromwich Albion F.C.|West Bromwich Albion]] |653 |- |2. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|WAL}} {{sortname|Ryan|Giggs}} |style="text-align:left;"|[[Manchester United F.C.|Manchester United]] |632 |- |3. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|ENG}} {{sortname|Frank|Lampard}} |style="text-align:left;"|[[West Ham United F.C.|West Ham United]], [[Chelsea F.C.|Chelsea]], [[Manchester City F.C.|Manchester City]] |609 |- |4. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|ENG}} '''{{sortname|James|Milner}}''' |style="text-align:left;"|[[Leeds United FC|Leeds United]], [[Newcastle United F.C.|Newcastle United]], [[Aston Villa FC|Aston Villa]], [[Manchester City F.C.|Manchester City]], [[Liverpool FC|Liverpool]] |588 |- |5. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|ENG}} {{sortname|David|James}} |style="text-align:left;"|[[Liverpool F.C.|Liverpool]], [[Aston Villa F.C.|Aston Villa]], [[West Ham United F.C.|West Ham United]], [[Manchester City F.C.|Manchester City]], [[Portsmouth F.C.|Portsmouth]] |572 |- |6. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|WAL}} {{sortname|Gary|Speed}} |style="text-align:left;"|[[Leeds United A.F.C.|Leeds United]], [[Everton FC|Everton]], [[Newcastle United FC|Newcastle United]], [[Bolton Wanderers F.C.|Bolton Wanderers]] |535 |- |7. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|ENG}} {{sortname|Emile|Heskey}} |style="text-align:left;"|[[Leicester City F.C.|Leicester City]], [[Liverpool F.C.|Liverpool]], [[Birmingham City F.C.|Birmingham City]], [[Wigan Athletic F.C.|Wigan Athletic]], [[Aston Villa F.C.|Aston Villa]] |516 |- |8. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|AUS}} {{sortname|Mark|Schwarzer}} |style="text-align:left;"|[[Middlesbrough F.C.|Middlesbrough]], [[Fulham F.C.|Fulham]], [[Chelsea F.C.|Chelsea]], [[Leicester City F.C.|Leicester City]] |514 |- |9. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|ENG}} {{sortname|Jamie|Carragher}} |style="text-align:left;"|[[Liverpool F.C.|Liverpool]] |508 |- |10. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|ENG}} {{sortname|Phil|Neville}} |style="text-align:left;"| [[Manchester United F.C.|Manchester United]], [[Everton F.C.|Everton]] |505 <!-- |- |11. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|ENG}} [[Steven Gerrard]] |style="text-align:left;"|[[Liverpool F.C.|Liverpool]] |504 |- |11. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|ENG}} {{sortname|Rio|Ferdinand}} |style="text-align:left;"| [[West Ham United F.C.|West Ham United]], [[Leeds United A.F.C.|Leeds United]], [[Manchester United F.C.|Manchester United]], [[Queens Park Rangers F.C.|Queens Park Rangers]] |504 |- |13. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|ENG}} {{sortname|Sol|Campbell}} |style="text-align:left;"|[[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspur]], [[Arsenal F.C.|Arsenal]], [[Portsmouth FC|Portsmouth]], [[Newcastle United F.C.|Newcastle United]] |503--> |} ==Sponsorid== * 1993–2001 [[Carling]] (FA Carling Premiership) * 2001–2004 [[Barclaycard]] (Barclaycard Premiership) * 2004–2007 [[Barclays]] (Barclays Premiership) * 2007–2016 Barclays (Barclays Premier League) * 2016– ''sponsor puudub'' (Premier League) == Raha == [[Pilt:Ruud.JPG|pisi|Manchester Unitedi ja Tottenham Hotspuri vaheline mäng 2004. aastal]] Premier League on maailma tulutoovaim jalgpalliliiga. 2004–05 hooajal oli kogu klubide tulu 1,3 miljardit [[Suurbritannia naelsterling]]it, 40% rohkem kui selle lähimal konkurendil, [[Itaalia]] [[Serie A]]-l. Alates hooajast 2007–08 suurenesid tulud oluliselt, kuna jõustus uus meediaõiguste leping. Maailma kõikidest spordiliigadest on Premier League tulu poolest neljandal kohal, jäädes maha [[Põhja-Ameerika]] kolmest populaarseimast sarjast ([[NFL]], [[MLB]] ja [[NBA]]), kuid on ees [[NHL]]-ist. ==Televisiooniülekannete õigused== Premier League müüb oma televisiooniülekannete õigusi ühiselt, erinevalt [[La Liga]]st ja [[Serie A]]-st, kus iga klubi müüb neid eraldi. Telerahad jaotatakse kolme osana: pool sellest jagatakse klubide vahel võrdselt, veerand tulemuste põhjal (kusjuures esikohal olev klubi saab 20 korda rohkem kui viimane) ning viimane veerand teles näidatud mängude abivahendite tasuna. Välismaalt tulev raha jaotatakse võrdselt kõigi klubide vahel. Premier League on maailma vaadatuim spordiliiga. Seda jälgib enam kui miljard inimest üle maailma. ==Liigas mänginud Eesti jalgpallurid== *[[Ragnar Klavan]] – [[Liverpool F.C.|Liverpool]] – 2016–2018 *[[Mart Poom]] – [[Derby County F.C.|Derby County]], [[Sunderland A.F.C.|Sunderland]], [[Arsenal F.C.|Arsenal]] – 1996–2003, 2006–07 ==Vaata ka== *[[Premier League'i väravarohkemate mängude loend]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.premierleague.com/ Koduleht] {{Premier League}} {{Jalgpall Suurbritannias}} {{UEFA kõrgliigad}} [[Kategooria:Premier League| ]] i197rddcpra1h8jbqfr1p3ogpgudf2u 6165771 6165768 2022-07-22T18:14:24Z Raamaturott 56450 /* Klubid */ wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Inglismaa jalgpalliliigast}} {{Jalgpalliliiga | nimi = Premier League | pilt = [[Pilt:Vincent Kompany holds up the Premier League trophy 2012.jpg|150px|]] | riik = [[Inglismaa]] | konföderatsioon = [[UEFA]] | liigaaste = 1. | asutatud = 20. veebruar 1992 | lõpetatud = | võistkondi = 20 | tsoone = | meister = [[Manchester City]] (6. tiitel)<br>([[Premier League'i hooaeg 2021–2022|2021–2022]]) | enim_meistritiitleid = [[Manchester United]] (13) | enim_mänge = | parim_väravakütt = | veebileht = [http://www.premierleague.com/ premierleague.com] | kõrgem_liiga = | madalam_liiga = [[Football League Championship]] | praegune_liigahooaeg = [[Premier League'i hooaeg 2022–2023|2022–23 Premier League]] }} '''Premier League''' ('''Premiership''' aastatel 1993–2007) on [[Inglismaa]] [[jalgpall]]i kõrgeim [[Spordiliiga|liiga]]. Liiga alustas [[1992]]. aastal ning sinna kuulub 20 meeskonda. Premier League'i hooaeg algab augustis ja lõpeb mais, selle aja jooksul mängib iga jalgpalliklubi 38 mängu. Ühe Premier League'i hooaja mängude arv on seega 380. Enamik mänge toimub laupäeviti ja pühapäeviti. Premier League'is osalenud 50 meeskonnast on meistriks tulnud seitse: [[Manchester United FC|Manchester United]] (13 korda), [[Manchester City FC|Manchester City]] (6 korda) [[Chelsea FC|Chelsea]] (5), [[Arsenal FC|Arsenal]] (3) ning [[Blackburn Rovers FC|Blackburn Rovers]], [[Leicester City FC|Leicester City]] ja [[Liverpool FC|Liverpool]] (1). Premier League tegutseb [[Football League]]'ist eraldi. ==Areng== {{vaata|Premier League'i hooaegade loend}} Liiga alustas 1992. aastal. Hooaeg [[Premier League'i hooaeg 2022–2023|2022–23]] on Premier League'i 31. hooaega. Varem oli Inglismaa kõrgliigaks Football League, milles osales 22 meeskonda. Uue kõrgliiga, Premier League'i meeskondade arv langes 20-ni 1995. aastal. Hooajal 1994–95 lahkus liigast neli meeskonda ning nende asemele tuli vaid kaks. Hooajal 2011–2012 aastal hakkas Premier League'is mängima esimene [[Wales]]i klubi [[Swansea City A.F.C.|Swansea City]]. Liiga esimene mäng väljaspool Inglismaad toimus 20. augustil 2011 klubide [[Swansea City A.F.C.|Swansea City]] ja [[Wigan Athletic FC|Wigan Athletic]] vahel. Kohtumine peeti [[Swansea]]s kohaliku klubi koduväljakul [[Liberty Stadium|Liberty staadionil]]. ==Struktuur== Premier League'i juhitakse korporatsioonina, mille omanikuks on 20 osavõtvat meeskonda. Igal klubil on reeglimuudatuste ja lepingute osas hääleõigus. Klubid valivad [[juhatuse eesistuja]], [[tegevdirektor]]i ja [[direktorite nõukogu]], kes kannavad hoolt liiga igapäevaste tegevuste eest. ==Võistluse formaat== Kõik meeskonnad mängivad omavahel kaks korda, kord kodus ja kord võõrsil. Liiga võitjaks osutub see, kellel on hooaja lõpuks enim punkte. Meeskonnad seatakse pingeritta punktide järgi. Kui punktide arv on võrdne, vaadatakse väravate vahet, siis löödud väravate arvu ja lõpuks omavahelisi kohtumisi. Kolm viimast klubi langevad aste madalamasse liigasse, [[Football League Championship]]i. ==Klubid== Alatest 1992. aastast on Premier League'is mänginud 50 klubi. Läbi kõikide hooaegade on Inglismaa jalgpalli kõrgliigas püsinud kuus klubi: Arsenal, Chelsea, Everton, Liverpool, Manchester United ja Tottenham Hotspur.<ref>[http://www.dailymail.co.uk/pages/live/articles/sport/football.html?in_article_id=493532&in_page_id=1779 "It's official – Tottenham have the worst defence in Premier League history"] <small>(inglise keeles)</small> Daily Mail, 14.11.2007</ref> {| class="wikitable sortable" style="text-align:center;margin-left:1em;font-size:90%;float:right" |+ '''Premier League'i meistrid''' !width="75" | Hooaeg !width="125" | Meister |- | align="center" | [[1992–93 FA Premier League|1992–93]] | [[Manchester United F.C.|Manchester United]] |- | align="center" | [[1993–94 FA Premier League|1993–94]] | Manchester United |- | align="center" | [[1994–95 FA Premier League|1994–95]] | [[Blackburn Rovers F.C.|Blackburn Rovers]] |- | align="center" | [[1995–96 FA Premier League|1995–96]] | Manchester United |- | align="center" | [[1996–97 FA Premier League|1996–97]] | Manchester United |- | align="center" | [[1997–98 FA Premier League|1997–98]] | [[Arsenal F.C.|Arsenal]] |- | align="center" | [[1998–99 FA Premier League|1998–99]] | Manchester United |- | align="center" | [[1999–2000 FA Premier League|1999–2000]] | Manchester United |- | align="center" | [[2000–01 FA Premier League|2000–01]] | Manchester United |- | align="center" | [[2001–02 FA Premier League|2001–02]] | Arsenal |- | align="center" | [[2002–03 FA Premier League|2002–03]] | Manchester United |- | align="center" | [[2003–04 FA Premier League|2003–04]] | Arsenal |- | align="center" | [[2004–05 FA Premier League|2004–05]] | [[Chelsea F.C.|Chelsea]] |- | align="center" | [[2005–06 FA Premier League|2005–06]] | Chelsea |- | align="center" | [[2006–07 FA Premier League|2006–07]] | Manchester United |- | align="center" | [[2007–08 Premier League|2007–08]] | Manchester United |- | align="center" | [[2008–09 Premier League|2008–09]] | Manchester United |- | align="center" | [[2009–10 Premier League|2009–10]] | Chelsea |- | align="center" | [[2010–11 Premier League|2010–11]] | Manchester United |- | align="center" | [[2011–12 Premier League|2011–12]] | [[Manchester City]] |- | align="center" | [[Premier League'i hooaeg 2012–2013 |2012–13]] | Manchester United |- | align="center" | [[Premier League'i hooaeg 2013–2014 |2013–14]] | Manchester City |- | align="center" | [[Premier League'i hooaeg 2014–2015 |2014–15]] | Chelsea |- | align="center" | [[Premier League'i hooaeg 2015–2016|2015–16]] | Leicester City |- | align="center" | [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–17]] | Chelsea |- | align="center" | [[Premier League'i hooaeg 2017–2018|2017–18]] | Manchester City |- | align="center" | [[Premier League'i hooaeg 2018–2019|2018–19]] | Manchester City |- | align="center" | [[Premier League'i hooaeg 2019–2020|2019–20]] | [[Liverpool FC|Liverpool]] |- | align="center" | [[Premier League'i hooaeg 2020–2021|2020–21]] | Manchester City |- | align="center" | [[Premier League'i hooaeg 2021–2022|2021–22]] | Manchester City |} Premier League'i [[Premier League'i hooaeg 2022–2023|2022–2023 hooajal]] mängivad liigas järgmised 20 klubi: {| class="wikitable sortable" ! Klubi !! Linn !! Väljak !! Mahutavus !! Peatreener |- |[[Arsenal F.C.|Arsenal]] |[[London]] |[[Emirates Stadium]] |style="text-align:center"|60 704 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Arteta]] |- |[[Aston Villa]] |[[Birmingham]] |[[Villa Park]] |style="text-align:center"|42 657 |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Steven Gerrard]] |- |[[AFC Bournemouth|Bournemouth]] |[[Bournemouth]] |[[Dean Court]] |style="text-align:center"|11 307 |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Scott Parker]] |- |[[Brentford FC|Brentford]] |[[London]] |[[Brentford Community Stadium]] |style="text-align:center"|17 250 |{{Riigi ikoon|Taani}} [[Thomas Frank]] |- |[[Brighton & Hove Albion F.C.|Brighton & Hove Albion]] |[[Brighton]] |[[Amex Stadium]] |style="text-align:center"|31 800 |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Graham Potter]] |- |[[Chelsea F.C.|Chelsea]] |[[London]] |[[Stamford Bridge]] |style="text-align:center"|40 343 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Thomas Tuchel]] |- |[[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]] |[[London]] |[[Selhurst Park]] |style="text-align:center"|25 486 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Patrick Vieira]] |- |[[Everton F.C.|Everton]] |[[Liverpool]] |[[Goodison Park]] |style="text-align:center"|39 414 |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Frank Lampard]] |- |[[Fulham F.C.|Fulham]] |[[London]] |[[Craven Cottage]] |style="text-align:center"|22 384 |{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Marco Silva]] |- |[[Leeds United FC|Leeds United]] |[[Leeds]] |[[Elland Road]] |style="text-align:center"|37 608 |{{Riigi ikoon|USA}} [[Jesse Marsch]] |- |[[Leicester City F.C.|Leicester City]] |[[Leicester]] |[[King Power Stadium]] |style="text-align:center"|32 262 |{{Riigi ikoon|Põhja-Iirimaa}} [[Brendan Rodgers]] |- |[[Liverpool F.C.|Liverpool]] |[[Liverpool]] |[[Anfield]] |style="text-align:center"|53 394 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jürgen Klopp]] |- |[[Manchester City F.C.|Manchester City]] |[[Manchester]] |[[City of Manchester Stadium|Etihad Stadium]] |style="text-align:center"|53 400 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pep Guardiola]] |- |[[Manchester United F.C.|Manchester United]] |[[Manchester]] |[[Old Trafford]] |style="text-align:center"|74 310 |{{Riigi ikoon|Holland}} [[Erik ten Hag]] |- |[[Newcastle United F.C.|Newcastle United]] |[[Newcastle upon Tyne]] |[[St James' Park]] |style="text-align:center"|52 305 |{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Eddie Howe]] |- |[[Nottingham Forest FC|Nottingham Forest]] |[[Nottingham]] |[[City Ground]] |style="text-align:center"|30 332 |{{Riigi ikoon|Wales}} [[Steve Cooper]] |- |[[Southampton F.C.|Southampton]] |[[Southampton]] |[[St Mary's Stadium]] |style="text-align:center"|32 384 |{{Riigi ikoon|Austria}} [[Ralph Hasenhüttl]] |- |[[Tottenham Hotspur F.C.|Tottenham Hotspur]] | [[London]] | [[Tottenham Hotspur Stadium]] | style="text-align:center"|62 850 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Antonio Conte]] |- |[[West Ham United F.C.|West Ham United]] |[[London]] |[[London Stadium]] |style="text-align:center"|62 5000 |{{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[David Moyes]] |- |[[Wolverhampton Wanderers F.C.|Wolverhampton Wanderers]] |[[Wolverhampton]] |[[Molineux Stadium|Molineux]] |style="text-align:center"|31 750 |{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Bruno Lage]] |} {{-}} ==Rekordid== {{vaata|Premier League'i rekordid}} ===Parimad väravakütid=== {| class="wikitable" style="text-align:center;margin-left:1em;float:right" |+'''Parimad Premier League'i väravakütid'''<br /> '''(Ainult Premier League'i väravad)''' !Pos.!!Mängija!!Väravad |- |1. |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Alan Shearer]] |260 |- |2. |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Wayne Rooney]] |208 |- |3. |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Andrew Cole]] |187 |- |4. |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Argentina}} ''[[Sergio Agüero]]'' |184 |- |5. |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} '''[[Harry Kane]]''' |183 |- |6. |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Frank Lampard]] |177 |- |7. |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Thierry Henry]] |175 |- |8. |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Robbie Fowler]] |163 |- |9. |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} ''[[Jermain Defoe]]'' |162 |- |10. |style="text-align:left;"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Michael Owen]] |150 |- |colspan="3"|<small>(''Kaldkirjas'' – aktiivsed mängijad,<br />'''paksus kirjas''' – Premier League'is aktiivsed).<br>''Seisuga 23. mai 2022''<ref>{{cite web |url=https://www.premierleague.com/stats/top/players/goals?se=-1 |title=Barclays Premier League'i statistika |<small>(inglise keeles)</small>24. mai 2019}}</ref></small> |} Hooaja lõpus saab parim väravakütt auhinna [[Premier League'i Kuldne saabas]]. Lisaks saab auhinna mängija, kes jõuab hooaja jooksul esimesena oma 10., 20. ja 30. väravani (Golden Boot Landmark Award). Premier League'i parim väravakütt (260 väravat) on klubide [[Blackburn Rovers]] ja [[Newcastle United]] endine [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] [[Alan Shearer]]. Premier League'i [[Premier League'i hooaeg 1995–1996|hooajal 1995–1996]] sai temast esimene liigas 100 väravat löönud mängija. Viis väravat on suurim väravate arv, mida sama jalgpallur on liiga ühe mängu jooksul löönud. Seda on seni suutnud vaid viis mängijat: [[Andy Cole]], Alan Shearer, [[Jermain Defoe]], [[Dimităr Berbatov]] ja [[Sergio Agüero]]. [[Manchester United FC|Manchester United]] oli esimene meeskond, kes jõudis liigas 1000. väravani. Klubi 1000. värav tuli hooajal [[Premier League'i hooaeg 2005–2006|2005–2006]] mängus [[Middlesbrough FC|Middlesbrough']] klubiga. Manchester United kaotas mängu 1:4, värava lõi 90. minutil [[Cristiano Ronaldo]]. Hooaja 2018–19 seisuga oli vähemalt 1000 väravat liigas löönud kokku 10 klubi, lisaks Manchester Unitedile Arsenal, Liverpool, Chelsea, Tottenham, Manchester City, Everton, Newcastle United, Aston Villa ja West Ham United. === Enim mänge Premier League'is === Siin on loetletud mängijad, kes on Premier League'is käinud väljakul vähemalt 500 kohtumises. '''Paksus kirjas''' on mänginud, kes mängivad jätkuvalt Premier League'is.<br> ''Kaldkirjas'' on väljaspool Premier League'i mängivad aktiivsed mängijad.<br> Seisuga 22. mai 2022.<ref>{{cite web |url=https://www.premierleague.com/stats/top/players/appearances?co=1&se=-1&cl=-1&iso=-1&po=-1?se=-1|title=Premier League Player Stats|accessdate=21.4.2019|publisher=Premier League}}</ref> {| class="wikitable plainrowheaders sortable" style="text-align:center;font-size:95%" |- !scope="col"|Koht !scope="col"|Mängija !scope="col" class="unsortable"|Premier League'i klubid !scope="col"|Mänge |- |1. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|ENG}} {{sortname|Gareth|Barry}} |style="text-align:left;"|[[Aston Villa F.C.|Aston Villa]], [[Manchester City F.C.|Manchester City]], [[Everton FC|Everton]], [[west Bromwich Albion F.C.|West Bromwich Albion]] |653 |- |2. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|WAL}} {{sortname|Ryan|Giggs}} |style="text-align:left;"|[[Manchester United F.C.|Manchester United]] |632 |- |3. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|ENG}} {{sortname|Frank|Lampard}} |style="text-align:left;"|[[West Ham United F.C.|West Ham United]], [[Chelsea F.C.|Chelsea]], [[Manchester City F.C.|Manchester City]] |609 |- |4. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|ENG}} '''{{sortname|James|Milner}}''' |style="text-align:left;"|[[Leeds United FC|Leeds United]], [[Newcastle United F.C.|Newcastle United]], [[Aston Villa FC|Aston Villa]], [[Manchester City F.C.|Manchester City]], [[Liverpool FC|Liverpool]] |588 |- |5. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|ENG}} {{sortname|David|James}} |style="text-align:left;"|[[Liverpool F.C.|Liverpool]], [[Aston Villa F.C.|Aston Villa]], [[West Ham United F.C.|West Ham United]], [[Manchester City F.C.|Manchester City]], [[Portsmouth F.C.|Portsmouth]] |572 |- |6. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|WAL}} {{sortname|Gary|Speed}} |style="text-align:left;"|[[Leeds United A.F.C.|Leeds United]], [[Everton FC|Everton]], [[Newcastle United FC|Newcastle United]], [[Bolton Wanderers F.C.|Bolton Wanderers]] |535 |- |7. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|ENG}} {{sortname|Emile|Heskey}} |style="text-align:left;"|[[Leicester City F.C.|Leicester City]], [[Liverpool F.C.|Liverpool]], [[Birmingham City F.C.|Birmingham City]], [[Wigan Athletic F.C.|Wigan Athletic]], [[Aston Villa F.C.|Aston Villa]] |516 |- |8. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|AUS}} {{sortname|Mark|Schwarzer}} |style="text-align:left;"|[[Middlesbrough F.C.|Middlesbrough]], [[Fulham F.C.|Fulham]], [[Chelsea F.C.|Chelsea]], [[Leicester City F.C.|Leicester City]] |514 |- |9. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|ENG}} {{sortname|Jamie|Carragher}} |style="text-align:left;"|[[Liverpool F.C.|Liverpool]] |508 |- |10. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|ENG}} {{sortname|Phil|Neville}} |style="text-align:left;"| [[Manchester United F.C.|Manchester United]], [[Everton F.C.|Everton]] |505 <!-- |- |11. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|ENG}} [[Steven Gerrard]] |style="text-align:left;"|[[Liverpool F.C.|Liverpool]] |504 |- |11. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|ENG}} {{sortname|Rio|Ferdinand}} |style="text-align:left;"| [[West Ham United F.C.|West Ham United]], [[Leeds United A.F.C.|Leeds United]], [[Manchester United F.C.|Manchester United]], [[Queens Park Rangers F.C.|Queens Park Rangers]] |504 |- |13. |scope="row" style="text-align:left;"|{{Flagicon|ENG}} {{sortname|Sol|Campbell}} |style="text-align:left;"|[[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspur]], [[Arsenal F.C.|Arsenal]], [[Portsmouth FC|Portsmouth]], [[Newcastle United F.C.|Newcastle United]] |503--> |} ==Sponsorid== * 1993–2001 [[Carling]] (FA Carling Premiership) * 2001–2004 [[Barclaycard]] (Barclaycard Premiership) * 2004–2007 [[Barclays]] (Barclays Premiership) * 2007–2016 Barclays (Barclays Premier League) * 2016– ''sponsor puudub'' (Premier League) == Raha == [[Pilt:Ruud.JPG|pisi|Manchester Unitedi ja Tottenham Hotspuri vaheline mäng 2004. aastal]] Premier League on maailma tulutoovaim jalgpalliliiga. 2004–05 hooajal oli kogu klubide tulu 1,3 miljardit [[Suurbritannia naelsterling]]it, 40% rohkem kui selle lähimal konkurendil, [[Itaalia]] [[Serie A]]-l. Alates hooajast 2007–08 suurenesid tulud oluliselt, kuna jõustus uus meediaõiguste leping. Maailma kõikidest spordiliigadest on Premier League tulu poolest neljandal kohal, jäädes maha [[Põhja-Ameerika]] kolmest populaarseimast sarjast ([[NFL]], [[MLB]] ja [[NBA]]), kuid on ees [[NHL]]-ist. ==Televisiooniülekannete õigused== Premier League müüb oma televisiooniülekannete õigusi ühiselt, erinevalt [[La Liga]]st ja [[Serie A]]-st, kus iga klubi müüb neid eraldi. Telerahad jaotatakse kolme osana: pool sellest jagatakse klubide vahel võrdselt, veerand tulemuste põhjal (kusjuures esikohal olev klubi saab 20 korda rohkem kui viimane) ning viimane veerand teles näidatud mängude abivahendite tasuna. Välismaalt tulev raha jaotatakse võrdselt kõigi klubide vahel. Premier League on maailma vaadatuim spordiliiga. Seda jälgib enam kui miljard inimest üle maailma. ==Liigas mänginud Eesti jalgpallurid== *[[Ragnar Klavan]] – [[Liverpool F.C.|Liverpool]] – 2016–2018 *[[Mart Poom]] – [[Derby County F.C.|Derby County]], [[Sunderland A.F.C.|Sunderland]], [[Arsenal F.C.|Arsenal]] – 1996–2003, 2006–07 ==Vaata ka== *[[Premier League'i väravarohkemate mängude loend]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.premierleague.com/ Koduleht] {{Premier League}} {{Jalgpall Suurbritannias}} {{UEFA kõrgliigad}} [[Kategooria:Premier League| ]] p3h0xpy1i35lggfsz65m8k83v8wrn4d 0 66837 6165539 5518889 2022-07-22T13:01:21Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jayapura | hääldus = dž'ajapura | nimi1_keel = indoneesia | nimi1 = Jayapura | lipp = Flag_of_Jayapura_City.png | lipu_link = [[Jayapura lipp]] | vapp = Lambang Kota Jayapura.jpeg | vapi_link = [[Jayapura vapp]] | pindala = | elanikke = 315 900 (2014) | asendikaart = Indoneesia }} '''Jayapura''' on linn [[Indoneesia]]s, [[Paapua provints]]i keskus. [[1910|Aastatel 1910]]–[[1962]] oli linna nimi '''Hollandia''', [[1963]]–[[1968]] '''Sukarnapura'''. 2010. aastal hinnati linna elanike arvuks 234 000 elanikku, kellest 80% olid mujalt Indoneesiast sisserännanud, 20% [[paapuad]]. [[Kategooria:Indoneesia linnad]] sjqz0rtcv7431tu3rg18qur722luyw9 6165541 6165539 2022-07-22T13:02:33Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jayapura | hääldus = dž'ajapura | nimi1_keel = indoneesia | nimi1 = Jayapura | pilt = Jayapura_City.jpg | lipp = Flag_of_Jayapura_City.png | lipu_link = [[Jayapura lipp]] | vapp = Lambang Kota Jayapura.jpeg | vapi_link = [[Jayapura vapp]] | pindala = | elanikke = 315 900 (2014) | asendikaart = Indoneesia }} '''Jayapura''' on linn [[Indoneesia]]s, [[Paapua provints]]i keskus. [[1910|Aastatel 1910]]–[[1962]] oli linna nimi '''Hollandia''', [[1963]]–[[1968]] '''Sukarnapura'''. 2010. aastal hinnati linna elanike arvuks 234 000 elanikku, kellest 80% olid mujalt Indoneesiast sisserännanud, 20% [[paapuad]]. [[Kategooria:Indoneesia linnad]] 52d1y34m15pcqudf3ty4ek0n1hr36oc 0 68278 6165626 6132648 2022-07-22T14:32:38Z NOSSER 8097 /* Elukäik */ wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Ludvig Puusepp''' ([[3. detsember]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 21. november) [[1875]] [[Kiiev]] – [[19. oktoober]] [[1942]] [[Tartu]]) oli eesti [[arst]] ja arstiteadlane, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] (1938–1940) esimese koosseisu akadeemik. Teda peetakse üheks kaasaegse [[neurokirurgia]] rajajaks. Puusepast sai 1910. aastal maailma esimene neurokirurgia professor.<ref>{{Cite journal |last=Ljunggren |first=Bengt |url=https://www.researchgate.net/publication/232123489_Ludvig_Puusepp-Founder_of_Estonian_Neurosurgery_and_Harvey_Cushing's_Eastern_Hemisphere_Counterpart |title=Ludvig Puusepp-Founder of Estonian Neurosurgery and Harvey Cushing's Eastern Hemisphere Counterpart |journal=Neurosurgery Quarterly |volume=8 |issue=4 |date=Detsember 1998 |language=inglise |last2=Bruyn |first2=George |last3=Käbin |first3=Ilo |last4=Buchfelder |first4=Michael |doi=10.1097/00013414-199812000-00002}}</ref> == Elukäik == Ludvig Puusepp sündis 3. detsembril 1875 Kiievis kingsepp Martin Puusepa pojana. Tema isa oli [[Eestlased|eestlane]] ja ema [[Tšehhoslovakkia|Tšehhi]]-[[Poola]] päritolu. Aastatel [[1885]]–[[1894]] õppis [[Kiiev]]i I Gümnaasiumis, mille lõpetas [[kuldmedal]]iga. Õpingud jätkusid [[S. M. Kirovi nimeline Sõjameditsiini Akadeemia|Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemias]], kus ta süvenes [[kirurgia]] erialasse. V kursuse üliõpilasena töötas L. Puusepp kuulsa neuroloogi akadeemik [[Vladimir Behterev|V. M. Behterevi]] kliinikus. Lõpetanud 1899. aastal hiilgavalt akadeemia, jäi ta sinna tööle. Oma esimese neurokirurgilise operatsiooni tegi L. Puusepp 1899. aastal. [[1902]]. aastal kaitses ta [[Doktoritöö|doktoriväitekirja]] peenise erektsiooni ja ejakulatsiooni juhtivatest ajukeskustest. Töö oli neurofüsioloogilist laadi ja põhines neurokirurgilist tehnikat nõudvatel eksperimentidel koertega. Aastatel [[1904]]–[[1905]] töötas L. Puusepp arstina [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] ning jätkas pärast seda tööd neuroloogia ja kirurgia ühendamiseks. Akadeemik V. M. Behterevi toetusel avati Peterburi Psühhoneuroloogia Instituudis 4. septembril 1907 maailma esimene neurokirurgia kateeder koos kliinikuga. Uut õppeainet, kirurgilist neuropatoloogiat, asus õpetama eradotsent Ludvig Puusepp. 1910. aastal valiti ta maailma esimeseks kirurgilise [[Neuropatoloogia|neuropatoloogia]] professoriks ja [[Psühhoneuroloogia]] Instituudi [[neurokirurgia]] kliiniku direktoriks. Ta hakkas lugema erikursust ka [[Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemia]] kuulajatele. Samuti pidas ta [[neurokirurgia]] loenguid mitmes [[Euroopa linnade loend rahvaarvuti|Euroopa linnas]]: [[Pariis]]is, [[London]]is, [[Praha]]s, [[Lissabon]]is. Oma teadustegevuse tulemused võttis ta kokku 1917. aastal ilmunud teoses „Osnovõ hirurgitcheskoi nevropatologij. Tom I“. 1914. aastal mobiliseeriti L. Puusepp sõjaväearstina. Sõjakogemused üldistas ta 1916. aastal ilmunud uurimuses „Traumaatiline sõjaneuroos“ ja 1917. aastal avaldatud teoses „Närvisüsteem ja sõda“. Peterburis veedetud 26 aasta jooksul sai Ludvig Puusepast rahvusvaheliselt tuntud teadlane, kes pani aluse oma koolkonnale neurokirurgias. ===Tegevus Eestis=== 1920. aastal opteerus L. Puusepp [[Petrograd]]ist Eestisse, pärast seda, kui Tartus Eesti ülikool asutati, professor L. Puusepp asus Tartu ülikooli neuroloogia ja närvihalgia professoriks. 2. septembrist 1920 kuni surmani 19. oktoobril 1942 töötas ta [[Tartu Ülikool|Tartu ülikooli]] neuroloogiaprofessorina ja Tartu ülikooli närvikliiniku juhatajana (mille ta rajas 1921. aastal <ref>[https://web.archive.org/web/20200129164143/http://www.tervishoiumuuseum.ee/et/uudiste-arhiiv/229-ludvig-puusepp-140 Paju, Kalju. Ludvig Puusepp 140]. Eesti Tervishoiu Muuseum.</ref> – seda aastat loetakse Eesti [[neurokirurgia]] algusaastaks). Esimese ajuoperatsiooni Eestis tegi ta 8. aprillil 1921. Järgnevate aastate jooksul kujunes Tartu ülikool ainsaks neurokirurgilise ravi keskuseks [[Baltimaad]]es. Ludvig Puusepa juurde tuldi operatsioonile ka Poolast, Soomest, Jugoslaaviast, Palestiinast, Venemaalt jm. Professor Puusepa õpilastest ja kaastöölistest kujunes kõrge kvalifikatsiooniga kollektiiv. Tartusse saabus tema juurde kogemusi omandama arste paljudest riikidest. 29. juunil 1921 ülendati ta [[Kindralmajor|kindralmajoriks]]. Teda autasustati muu hulgas [[Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk|Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi]], [[Auleegioni orden]]i ja [[Kotkaristi II klassi teenetemärk|Kotkaristi II klassi teenetemärgiga]]. 1923. aastal oli ta üks Eesti Neuroloogide Seltsi asutajatest, hiljem selle esimees. Aastatel [[1926]]–[[1940]] oli ta [[Tartu Pärmivabriku Vesiravila]] direktor.<ref name="puusemp">[https://web.archive.org/web/20160317014810/http://tartu.postimees.ee/011008/tartu_postimees/varia/342597_1.php?vana-vabrik-uhkustab-voimsa-ajalooga Vana vabrik uhkustab võimsa ajalooga]. Ene Puusemp, Tartu Postimees. 01.10.2008. Viimati külastatud 20.06.2013.</ref> Tartu perioodil ilmus Ludvig Puusepa kapitaalne teos „Die Tumoren des Gehirns“ (1929, 726 lk), mis tõlgiti ka hispaania keelde. Aastatel 1932-1939 kirjutas ta valmis kaks ja pool köidet neljaköitelisena planeeritud käsiraamatust „Die chirurgische Neuropathologie“. L. Puusepa viimaseks suuremaks ilmunud tööks jäi 1941. aastal ilmunud „Peaaju, tema töö ja tervishoid“. Ludvig Puusepa suuri teeneid arstiteaduse arendajana tunnustati tema valimisega paljude teaduslike seltside liikmeks või korrespondentliikmeks (vähemalt 32 seltsis). Ta oli Padua (1922) ja Vilniuse (1928) ülikooli audoktor; Rumeenia, Norra, Viini ja Praha neuroloogiliste ja psühhiaatriliste seltside auliige, Portugali teaduste akadeemia (1928), Ferrara teaduste akadeemia (1939) auliige jm. Ludvig Puusepp oli [[Eesti Teaduste Akadeemia]] loodusteaduste sektsiooni liige (1938-1940). Ludvig Puusepp suri 19. oktoobril 1942 maovähki. Ta on maetud [[Tartu Raadi kalmistu]]le. == Teoseid == * О влиянии рентгеновских лучей на возбудимость психомоторных центров (Из Патолого-анатомической лаборатории проф. В. М. Бехтерева) // Неврологический вестник. — 1899. — Том 7, № 4. * Иннервация предстательной железы. Экспериментальное исследование. Санкт-Петербург, 1902. * Экспериментальное психологическое исследование умственной работы школьников-онанистов по сравнению с нормальными. Юбилейный сборник Трудов по психиатрии и невропатологии, посвящённый В.М. Бехтереву. Том второй. Санкт-Петербург, 1903. * [http://hdl.handle.net/10062/35478 О мозговых центрах, управляющих эрекцией полового члена и семяотделением.] — Санкт-Петербург. — 1904. — 181 с. * Лечение невралгии путём инъекции спирта в ствол нерва // Русский врач. — 1906. — Т. 46. — с. 1555-1562. * Влияние ингаляций табака и никотина на мозговой кровоток // Обозрение психиатрии, неврологии и экспериментальной психологии. — 1906. — Т. 11. — с. 122-134. * Нервно-сосудистый отек кожи // Санкт-Петербург, 1908. — 23 с. * Хирургия при душевных болезнях. С В.М. Бехтеревым. Санкт-Петербург, 1908. Хирургическое лечение внутренней гидроцефалии у детей // Русский врач. — 1910. * Оперативное лечение спастических параличей // Практическая медицина. Санкт-Петербург, 1914. * Оперативное лечение опухолей головного мозга. Санкт-Петербург, 1914 * Травматический невроз военного времени. (Клинический очерк на основании собственных наблюдений). Петроград, 1916. * [http://hdl.handle.net/10062/26962 Основы хирургической невропатологии в 4-х частях. Том 1: Периферическая нервная система.] Петроград, 1917. * Принципы нейрохирургии, 1917. * Der Blutkreislauf im Gehirn beim Koitus. Dorpat, 1922. * Noorus ja eluväärtus: (noorsoo enesetapmiste andmetel). s.n.: 1926. * Symptomatologie et traitement chirurgical des lésions de la moelle épinière. J. G. Krüger, 1926. * Hüpnoos ja suggestioon arstiteaduses ja seltskondlikus elus. (в соавторстве с Э. Кирсимяги). s.n.: 1927. * [http://hdl.handle.net/10062/26961 Die Tumoren des Gehims, ihre Symptomatologie, Diagnostik und operative Behandlung.] Tartu, 1927. * [http://hdl.handle.net/10062/63165 К вопросу об оперативном удалении опухолей спинного мозга.] Ленинград: Государственное издательство, 1928. * [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:331353/293112 Der allgemeine Einfluss des elterlichen Alkoholismus auf die Nachkommenschaft]. XIX Internationaler Kongress gegen den Alkoholismus : in Antwerpen vom 20. bis 25. August 1928 * К вопросу о доброкачественных кистовидных опухолях париетальной доли. Эстония, 193? * Los tumores del cerebro: Su sintomatologia, diagnóstico y tratamiento operatorio. Barcelona: Salvat Editores, 1931. * Über die Entwicklung der chirurgischen Neuropathologie während der letzten 10 Jahre, nach den Daten der Nervenklinik der Universität Tartu-Dorpat. Tartu, 1932. * Chirurgische Neuropathologie. Bd. 1, Die peripherischen Nerven. Tartu (Dorpаt): Krüger, 1932. * [http://hdl.handle.net/10062/27386 Chirurgische Neuropathologie.] Bd. 2, Das Rückenmark. Tartu (Dorpat): Krüger, 1933. * Über Hirnmeningiome in Einzeldarstellungen: (Symptomatologie, Diagnostik und operative Behandlung auf Grund eigener Beobachtungen). Tartu: J. Mällo, 1935. * [http://hdl.handle.net/10062/26959 Chirurgische Neuropathologie.] Bd. 3. T. 1, Das Gehirn. Tartu: Krüger, 1939. * Peaaju, tema töö ja tervishoid. Teaduslik Kirjandus, Tartu, 1941. * Linnamägi Ü. (Compiler). Ludvig Puusepp 125 Collected papers. Tartu, Tallinn, 2000. == Tunnustus == * 1922 – [[Padova]] ülikooli [[audoktor]] * 1927 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu I aste]]<ref>{{EVkavaler|12973}}</ref> * 1927 – [[Auleegioni orden]]<ref>https://web.archive.org/web/20200129164143/http://www.tervishoiumuuseum.ee/et/uudiste-arhiiv/229-ludvig-puusepp-140 Paju, Kalju. Ludvig Puusepp 140. Eesti Tervishoiu Muuseum.]]</ref> * 1928 – [[Vilnius]]e ülikooli audoktor *1928 – Portugali Teaduste Akadeemia auliige *1930 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II aste]]<ref>{{EVkavaler|11467}}</ref> * 1936 – [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|12844}}</ref> * 1938 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|8640}}</ref> * 1939 – Ferrara Teaduste Akadeemia auliige * Rumeenia, Norra, Viini ja Praha neuroloogiliste ja psühhiaatriliste seltside auliige [[Pilt:Ludvig Puusepa monument.JPG|thumb|Ludvig Puusepa monument Tartus]] == Mälestuse jäädvustamine == Ludvig Puusepp oli ainus Eesti kindral, kellele püstitati Eesti NSV-s mälestussammas ja kelle järgi nimetati tänav. [[Ludvig Puusepa monument]] asub Tartus [[L. Puusepa tänav|L. Puusepa tänava]] ääres. == Isiklikku == [[1906]]. aastal abiellus Ludvig Puusepp Maria Kotšubeiga, kes suri [[1929]]. aastal. Samal aastal kihlus ta Maria Küppariga. Nende tütar [[Liivia Luts]] oli neuroloog-füsioterapeut, kes töötas [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] neuroloogia dotsendina.<ref>https://web.archive.org/web/20200129164143/http://www.tervishoiumuuseum.ee/et/uudiste-arhiiv/229-ludvig-puusepp-140 Paju, Kalju. Ludvig Puusepp 140. Eesti Tervishoiu Muuseum.]]</ref> == Viited == <references /> == Kirjandus == *[[Ernst Raudam]], [[Ilmar Soomere]], "Ludvig Puusepp (1875–1942): neurokirurg" (lühimonograafia). [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], [[Tallinn]] [[1977]], 104 lk. == Välislingid == {{Commonskat}} *[[Ain-Elmar Kaasik]], [http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/95/12/12/olnust.htm#esimene "Iga rahvas vajab oma suurmehi" (Ludvig Puusepp 120)] – [[Postimees]] [[12. detsember]] [[1995]] {{JÄRJESTA:Puusepp, Ludvig}} [[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] [[Kategooria:Eesti kindralmajorid]] [[Kategooria:Eesti sõjaväearstid]] [[Kategooria:Eesti neurokirurgid]] [[Kategooria:Venemaa kirurgid]] [[Kategooria:Sõjaväemeedikud]] [[Kategooria:Arstide Koja nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liikmed]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Concordia liikmed]] [[Kategooria:Uspenski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1875]] [[Kategooria:Surnud 1942]] onp1pb8aqen6snfthjeihwjme0hnd68 0 69384 6165530 6016363 2022-07-22T12:44:42Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jakarta | hääldus = | nimi1_keel = '''Daerah Khusus Ibu Kota Jakarta''' | nimi1 = | pilt = Jakarta.jpg | lipp = Flag of Jakarta (vectorised).svg | lipu_link = [[Jakarta lipp]] | vapp = Coat of arms of Jakarta.svg | vapi_link = [[Jakarta vapp]] | pindala = 661,5 | elanikke = 10 187 595 (Nov 2011) | asendikaart = Indoneesia }} '''Jakarta''' [džak'arta] on [[Indoneesia]] pealinn. Asub [[Jaava saar]]e põhjarannikul. Linnas elab üle kümne miljoni inimese. Jakarta koos ümbritsevate aladega moodustab linnastu, mis on tuntud kui [[Jabodetabek]]. Seal elab üle 30 miljoni inimese ja see on suuruselt kolmas linnastu [[Guangzhou linnastu|Guangzhou]] ja [[Suur-Tōkyō]] järel. Linnas asub [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i peakontor. == Ajalugu == Jakarta kohale tekkis juba [[5. sajand]]il hindude asula. [[12. sajand]]il oli see [[Sunda kuningriik|Sunda kuningriigis]] tähtis sadamalinn ja kandis nime '''Kelapa'''. [[1527]]. aastal vallutasid ja hävitasid linna moslemid prints Fatahillah' juhtimisel ning asutasid uue linna '''Jayakarta'''. [[1619]]. aastal vallutas linna [[Hollandi Ida-India Kompanii]] ja linn nimetati '''Bataviaks''' Alates iseseisvumisest 1945. aastal on Jakarta Indoneesia pealinn. == Haldusjaotus == Ametlikult on Jakarta pealinnaõigustes provints, mis koosneb viiest linnast: * Kesk-Jakarta (Jakarta Pusat) * Ida-Jakarta (Jakarta Timur) * Põhja-Jakarta (Jakarta Utara) * Lõuna-Jakarta (Jakarta Selatan) * Lääne-Jakarta (Jakarta Barat) Jakarta haldusalasse kuuluvad ka Seribu saared (8,7 km², umbes 20 000 elanikku). ==Geograafia== Jakarta asub [[Jaava]] saare looderannikul Ciliwungi jõe suudmes. Jakarta põhjaosa on madal tasandik, millest osa on allpool merepinda.<ref>[https://web.archive.org/web/20151117024056/http://jakartaglobe.beritasatu.com/archive/the-tides-efforts-never-end-to-repel-an-invading-sea The Tides: Efforts Never End to Repel an Invading Sea]</ref> Linna lõunaosa on kõrgem ja künklik. Administratiivselt on Jakarta piirkond 662 km² maismaad ning 6977 km² merd Jakarta lahes, kus on ka tuhatkond saart.<ref>Omavalitsuse dekreet 171, 2007.</ref> Jakarta piirkond on [[alluviaaltasandik]] kõrguste vahemikus -2 kuni 50 m merepinnast, keskmine kõrgus 8 m. Ajalooliselt on seal ulatuslikud soised alad. Läbi Jakarta voolab 13 jõge, Ciliwungi jõgi jaotab linna lääne- ja idalinnaosaks. Nende väikese langusega jõgede vähene äravool põhjustab vihmaperioodidel sagedaid [[üleujutus]]i.<ref>[https://www.thejakartapost.com/news/2020/02/26/climate-change-behind-2020-floods-that-displaced-thousands-in-jakarta-agency-says.html The Jakarta Post 26/02/2020]</ref> Kogu Jakarta piirkonnas langeb maapind 5 kuni 10 cm aastas, linna põhjaosas kuni 20 cm aastas.<ref name="TJP">[https://web.archive.org/web/20120118120615/http://www.thejakartapost.com/news/2011/07/27/dutch-study-new-dike-jakarta-bay.html The Jakarta Post 27/07/2011]</ref> Maapinna vajumise üheks põhjuseks on vee väljapumpamine Jakarta kümnemiljonilise elanikkonna veega varustamiseks. Linna kaitsmiseks mere pealetungi eest on ehitatud ja on ehitamisel [[tamm (ehitis)|tammid]].<ref name="TJP" /> Juba on valmis [[tunnel]] üleujutuste vee merre pumpamiseks.<ref>[https://web.archive.org/web/20120118120615/http://www.thejakartapost.com/news/2011/07/27/dutch-study-new-dike-jakarta-bay.html The Jakarta Post 20/05/2014]</ref> ==Haridus== Jakartas on 18 ülikooli, nende seas [[Indoneesia Ülikool]], [[Bunda Mulia Ülikool]] jt. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Jakarta}} {{vikisõnastikus}} * [https://jakarta.go.id/ Jakarta koduleht] * [https://www.err.ee/934763/indoneesia-kaalub-pealinna-valjavahetamist "Indoneesia kaalub pealinna väljavahetamist"] ERR, 29. aprill 2019 {{Indoneesia provintsid}} [[Kategooria:Jakarta| ]] [[Kategooria:Indoneesia linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] k0wikvlplj84ric3jbk6aflr6xjt57y 0 69559 6165995 5929801 2022-07-23T07:51:11Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nairobi | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = suahiili | Nairobi| | omakeelne_nimi_2 = inglise | Nairobi| | pilt = Nairobi Montage A.jpg | pildisuurus = 260px | lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Nairobi.svg|150px]] | lipu_link = [[Nairobi lipp]] | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 684 | elanikke = 4 000 000 (2017) | laius = 1/17//S | pikkus = 36/49//E | asendikaart = Keenia }} '''Nairobi''' on [[Keenia]] pealinn ja [[Nairobi maakond|Nairobi maakonna]] halduskeskus. Asub [[Nairobi jõgi|Nairobi jõe]] ääres 1661 m kõrgusel merepinnast. Nairobi on Ida-Aafrika suurim linn. == Ajalugu == Linn on asutatud [[1899]] aastal [[Mombasa]]st [[Uganda]]sse viiva raudtee äärde ja sai [[Briti Ida-Aafrika]] pealinnaks [[1905]]. aastal. Iseseisva Keenia pealinn on Nairobi alates [[1963]]. aastast. Linna nimi tuleb [[masai keel]]est, kus Ewaso Nyirobi tähendab 'külm vesi'. Linna piiril asub [[Nairobi rahvuspark]]. [[Nairobi ülikool]] on asutatud [[1956]]. aastal. Nairobi on tuntud ka kõrge [[kuritegevus]]e poolest. [[Pilt:Nairobi cityscape.jpg|thumb|tühi|Nairobi kesklinn]] [[Pilt:Kibera.jpg|thumb|tühi|Kibera slumm]] == Välislingid == {{commonskat|Nairobi}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.nairobicity.org/ Nairobi koduleht] [[Kategooria:Keenia linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] iygqciybjswda74jctf1961k7rq6i9c 0 71208 6166010 6104727 2022-07-23T08:49:40Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Banjul | hääldus = bandž'uul | omakeelne_nimi_1 = | | | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = Banjul-King-Fahad-Mosque-2007.jpg | pildiallkiri = Vaade Banjulile | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 12 | elanikke = 31 301 (2013) | asendikaart = Gambia }} '''Banjul''' on [[Gambia]] pealinn ja suuruselt neljas linn. Asub [[Gambia jõgi|Gambia jõe]] suudmes asuval St. Mary saarel. Linn asutati brittide poolt [[1816]]. aastal kaubandusliku ja sõjalise tugipunktina. Linna nimi oli ''Bathurst'' [[1973]]. aastani. [[Kategooria:Gambia linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] c7celbnz3f4khz9rmqyv6ykyq818b0g 0 71229 6165868 5980400 2022-07-22T20:45:41Z 46.131.36.208 Punane torn ei ole Pärnu ordulinnuse, vaid Pärnu linnamüüri osa. wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pärnu ordulinnus.jpg|pisi|Punane torn (vangitorn).]] '''Pärnu ordulinnus''' oli [[linnus]] [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] suudmes, jõe vasakul kaldal. Pärnu linnust on esmakordselt mainitud [[1265]]. aastal. Linnus ehitati [[Liivi ordu]] poolt Pärnu jõe vasakule kaldale. Linnuse ümber kujunes asula, mida hakati nimetama [[Uus-Pärnu]]ks. Üle jõe asuvat [[Saare-Lääne piiskop]]i rajatud asulat kutsuti [[Vana-Pärnu]]ks. Pärnu ordulinnus koosnes [[konvendihoone]]st ja kahest eeslinnusest. Väidetavalt rajati konvendihoone ja esimene eeslinnus [[1311]]. aastal, ordumeister [[Gerhard von Jork]]i valitsusajal. Eeslinnuse vanimateks osaks peetakse selle väravaehitisi. Hiljem ehitati ümber Uus-Pärnu ala ka kivimüür ja teine eelkindlus, et kindlustada Pärnu linna ja linnust<ref>[[Jaak Juske]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/79151160/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-keskaegse-parnu-ordulinnuse-ja-linnamuuri-lugu Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: keskaegse Pärnu ordulinnuse ja linnamüüri lugu], forte.delfi.ee, 12.08.2017</ref>. Arvatavasti ehitati siis ka väikesed flankeerivad ümartornid eeslinnuse nurkadesse, mis küll hiljem ümber ehitati. Ainult linnuse edelanurgas asuv torn jäi ümber ehitamata. [[Pilt:Pernau 1554.jpg|pisi|Vaade Pärnule üle jõe Rääma poolt 1554. aastal.]] Linnus sai kahjustada [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] ning järgnenud [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõjas]]. ==Vaata ka == *[[Pärnu vallikraav]] ja selle [[Pärnu Vallikäär|käär]] *[[Punane torn]] *[[Valge torn (Pärnu)|Valge torn]]<ref>[http://www.parnupostimees.ee/304306/millal-valge-torn-parnu-pinnalt-puhiti/ Millal Valge torn Pärnu pinnalt pühiti?], Pärnu Postimees, 27.08.2010</ref> *[[Luna bastion]]<ref>[http://www.parnupostimees.ee/?id=241876 Pärnu vallikraavist leiti põnevaid muistiseid], [[Pärnu Postimees]], 26.03.2010</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.parnupostimees.ee/?id=124011 Arheoloogid kaevavad Pärnu Vallikäärus], [[Pärnu Postimees]], 26.05.2009 * [http://www.parnupostimees.ee/?id=239054 Vallikääru leiud avavad ajalugu keskajast kuni uusajani], [[Pärnu Postimees]], 19.03.2010 * [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/K0024275_00001 Pärnow Anno 1634], Rootsi Sõjaarhiiv − Krigsarkivet {{koord}} [[Kategooria:Eesti linnused]] [[Kategooria:Pärnu ajaloolised ehitised]] [[Kategooria:Pärnu komtuurkond]] [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] [[Kategooria:Liivi ordu linnused‎]] kj38ug3mj9s6snotddcezb6xrihfjdw 6165870 6165868 2022-07-22T20:46:21Z 46.131.36.208 Punase torni pilt välja wikitext text/x-wiki '''Pärnu ordulinnus''' oli [[linnus]] [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] suudmes, jõe vasakul kaldal. Pärnu linnust on esmakordselt mainitud [[1265]]. aastal. Linnus ehitati [[Liivi ordu]] poolt Pärnu jõe vasakule kaldale. Linnuse ümber kujunes asula, mida hakati nimetama [[Uus-Pärnu]]ks. Üle jõe asuvat [[Saare-Lääne piiskop]]i rajatud asulat kutsuti [[Vana-Pärnu]]ks. Pärnu ordulinnus koosnes [[konvendihoone]]st ja kahest eeslinnusest. Väidetavalt rajati konvendihoone ja esimene eeslinnus [[1311]]. aastal, ordumeister [[Gerhard von Jork]]i valitsusajal. Eeslinnuse vanimateks osaks peetakse selle väravaehitisi. Hiljem ehitati ümber Uus-Pärnu ala ka kivimüür ja teine eelkindlus, et kindlustada Pärnu linna ja linnust<ref>[[Jaak Juske]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/79151160/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-keskaegse-parnu-ordulinnuse-ja-linnamuuri-lugu Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: keskaegse Pärnu ordulinnuse ja linnamüüri lugu], forte.delfi.ee, 12.08.2017</ref>. Arvatavasti ehitati siis ka väikesed flankeerivad ümartornid eeslinnuse nurkadesse, mis küll hiljem ümber ehitati. Ainult linnuse edelanurgas asuv torn jäi ümber ehitamata. [[Pilt:Pernau 1554.jpg|pisi|Vaade Pärnule üle jõe Rääma poolt 1554. aastal.]] Linnus sai kahjustada [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] ning järgnenud [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõjas]]. ==Vaata ka == *[[Pärnu vallikraav]] ja selle [[Pärnu Vallikäär|käär]] *[[Punane torn]] *[[Valge torn (Pärnu)|Valge torn]]<ref>[http://www.parnupostimees.ee/304306/millal-valge-torn-parnu-pinnalt-puhiti/ Millal Valge torn Pärnu pinnalt pühiti?], Pärnu Postimees, 27.08.2010</ref> *[[Luna bastion]]<ref>[http://www.parnupostimees.ee/?id=241876 Pärnu vallikraavist leiti põnevaid muistiseid], [[Pärnu Postimees]], 26.03.2010</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.parnupostimees.ee/?id=124011 Arheoloogid kaevavad Pärnu Vallikäärus], [[Pärnu Postimees]], 26.05.2009 * [http://www.parnupostimees.ee/?id=239054 Vallikääru leiud avavad ajalugu keskajast kuni uusajani], [[Pärnu Postimees]], 19.03.2010 * [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/K0024275_00001 Pärnow Anno 1634], Rootsi Sõjaarhiiv − Krigsarkivet {{koord}} [[Kategooria:Eesti linnused]] [[Kategooria:Pärnu ajaloolised ehitised]] [[Kategooria:Pärnu komtuurkond]] [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] [[Kategooria:Liivi ordu linnused‎]] cz0ocx29npg9jsncdmcz1haq7zrn6r3 6165877 6165870 2022-07-22T20:53:08Z 46.131.36.208 wikitext text/x-wiki '''Pärnu ordulinnus''' oli [[linnus]] [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] suudmes, jõe vasakul kaldal. Pärnu linnust on esmakordselt mainitud [[1265]]. aastal. Linnus ehitati [[Liivi ordu]] poolt Pärnu jõe vasakule kaldale. Linnuse ümber kujunes asula, mida hakati nimetama [[Uus-Pärnu]]ks. Üle jõe asuvat [[Saare-Lääne piiskop]]i rajatud asulat kutsuti [[Vana-Pärnu]]ks. Pärnu ordulinnus koosnes [[konvendihoone]]st ja kahest eeslinnusest. Väidetavalt rajati konvendihoone ja esimene eeslinnus [[1311]]. aastal, ordumeister [[Gerhard von Jork]]i valitsusajal. Eeslinnuse vanimateks osaks peetakse selle väravaehitisi. Hiljem ehitati ümber Uus-Pärnu ala ka kivimüür ja teine eelkindlus, et kindlustada Pärnu linna ja linnust<ref>[[Jaak Juske]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/79151160/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-keskaegse-parnu-ordulinnuse-ja-linnamuuri-lugu Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: keskaegse Pärnu ordulinnuse ja linnamüüri lugu], forte.delfi.ee, 12.08.2017</ref>. Arvatavasti ehitati siis ka väikesed flankeerivad ümartornid eeslinnuse nurkadesse, mis küll hiljem ümber ehitati. Ainult linnuse edelanurgas asuv torn jäi ümber ehitamata. [[Pilt:Pernau 1554.jpg|pisi|Vaade Pärnule üle jõe Rääma poolt 1554. aastal.]] Linnus sai kahjustada [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] ning järgnenud [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõjas]]. Rootsi aja lõpul asus konvendihoones Tartust Pärnusse ümberpaigutatud ülikool. Pärnu ordulinnus hävis Teises maailmasõjas ja lammutati, säilinud on maa-aluseid müüriosi. ==Vaata ka == *[[Pärnu vallikraav]] ja selle [[Pärnu Vallikäär|käär]] *[[Punane torn]] *[[Valge torn (Pärnu)|Valge torn]]<ref>[http://www.parnupostimees.ee/304306/millal-valge-torn-parnu-pinnalt-puhiti/ Millal Valge torn Pärnu pinnalt pühiti?], Pärnu Postimees, 27.08.2010</ref> *[[Luna bastion]]<ref>[http://www.parnupostimees.ee/?id=241876 Pärnu vallikraavist leiti põnevaid muistiseid], [[Pärnu Postimees]], 26.03.2010</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.parnupostimees.ee/?id=124011 Arheoloogid kaevavad Pärnu Vallikäärus], [[Pärnu Postimees]], 26.05.2009 * [http://www.parnupostimees.ee/?id=239054 Vallikääru leiud avavad ajalugu keskajast kuni uusajani], [[Pärnu Postimees]], 19.03.2010 * [https://sok.riksarkivet.se/bildvisning/K0024275_00001 Pärnow Anno 1634], Rootsi Sõjaarhiiv − Krigsarkivet {{koord}} [[Kategooria:Eesti linnused]] [[Kategooria:Pärnu ajaloolised ehitised]] [[Kategooria:Pärnu komtuurkond]] [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] [[Kategooria:Liivi ordu linnused‎]] 4j0jbq2rv2cyozgg2e29wxkqbsyv9gb 0 73441 6165603 6133399 2022-07-22T14:13:47Z Pietadè 41543 /* Välislingid */ Reuters <...The struggle for this once bustling city of 430,000 on the shores of the Sea of Azov left it pulverised and with an estimated population in the tens of thousands...The United Nations says 90% of the city's buildings were destroyed after Russia used tanks, artillery and air strikes to try to dislodge its defenders...A top official from the world body said last month that at least 1,348 civilians had been killed, including 70 children, and that the final toll was pro> wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mariupol | hääldus = mari'upol | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Маріуполь | nimi1_latin = ''Mariupol'' | nimi2_keel = vene | nimi2 = Мариуполь | nimi2_latin = ''Mariupol'' | lipp = Flag of Mariupol.svg | lipu_link = [[Mariupoli lipp]] | vapp = Mariupol gerb.png | vapi_link = [[Mariupoli vapp]] | pindala = 166 | elanikke = 431 859 (2021) | asendikaart = Ukraina }} '''Mariupol''' (varem ka '''Pavlovsk''' ja '''Ždanov''') on linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is. Asub [[Aasovi meri|Aasovi mere]] ääres [[Kalmius]]e jõe suudmes. Mariupol on tähtis sadamalinn ja tööstuskeskus. Linnas on kaks suurt [[metallurgia]]kombinaati [[Azovstal]] ja [[Illitši nimeline Mariupoli metallurgiakombinaat|Illitši nimeline]] ning Ukraina suurim [[masinaehitus]]tehas [[Azovmaš]] ja teised ettevõtted.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://mariupolrada.gov.ua/uploads/ckeditor/Економіка/Стратегія%202021/Strategy-2021-UKR%20%283%29.pdf|pealkiri=Маріуполь: Стратегія розвитку — 2021 / Маріупольська міська рада. — Маріуполь, 2017. — 204 с.|väljaanne=|aeg=1. september 2019|vaadatud=}}</ref> Linnas on ajalooliselt olnud suur [[kreeklased|kreeklaste]] kogukond, tänapäeval on kreeklasi 4% linnaelanikest. Linn on saanud väga tugevalt kannatada [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõja]] käigus. == Ajalugu == Praeguse linna lähedale rajasid [[Zaporižžja kasakad]] 16. sajandil oma tugipunkti Domahha. 1776. aastal tekkis selle kunagisse asukohta Kalmiuse slobodaa (Кальміуська слобода). 1777. aastal alustati Püha Nikolause kiriku (Свято-Миколаївська церква) ehitamist. 1778. aastal asutati slobodaa lähedale maakonnalinn Pavlovsk, kus alguses elas vaid 75 elanikku. 1778 on ametlikult tunnistatud Mariupoli asutamise aastaks. 21. mail 1779 andis [[Venemaa keiser|Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] ''graamota'', millega anti asunikele Krimmist eesõigused ja vabadused. Selles dokumendis nimetati linna Marianopoliks. 24. märtsil 1780 nimetati linn lõplikult Mariupoliks. Üks osa ümberasunud kreeklastest jäi 1780. aastal elama linna, enamik aga linna ümbrusse. Kreeklased andsid oma asulatele nimed kohtade järgi, kust nad Krimmist tulnud olid. Niiviisi tekkisid külad Bahtšisarai, Jalta, Urzuf, Sartana, Tšerdakli, Karan, Manguš jne.<ref>Грушевский Д. Н., Руденко Н. Г. Жданов : Историко-краеведческий очерк. — Донецк: Донбасс, 1978. — 183 с.</ref> <gallery caption="" widths="" heights="" mode="packed-hover" perrow="" class="style="> Пам'ятний знак запорозьким козакам Кальміуської паланки (крупный план).JPG|border|<small>Kasakate tugipunkti Domahha mälestusmärk</small> План Маріуполя з проектом фортечного муру на заході 1784 р.jpg|border|<small>Mariupoli plaan 1784</small> </gallery> Kaubandus oli elanike põhitegevus. Mere ääres oli umbes 20 väikest kalatehast, mis tõid suurt kasumit Mariupoli kaupmeestele. 1783. aastal, kui [[Venemaa Keisririik]] annekteeris [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]], pöördus osa kreeklastest tagasi Krimmi. Vabanenud maad jagati uutele ümberasujatele, niiviisi tekkisid Mariupolis sakslaste kolooniad. 1829. aastal asusid maakonna edelaossa [[Doonau Sitš]]ist (Задунайська Сiч) naasnud kasakad, kes rajasid mitmeid külasid (Nikolske, Bojove jt). Peale kreeklaste ja sakslaste lubati Mariupolisse elama asuda ka juutidel ja itaallastel. <gallery caption="" widths="" heights="" mode="packed-hover" perrow="" class="style="> Маріуполь вулиця Катерининська.jpg|border|<small>Katerõnõnska tänav</small> Mariupol church alexandr.jpg|border|<small>Maarja-Magdaleena kirik</small></gallery> 1824. aastal hakkas itaallane Cavalotti Mariupolis ehitama laevu kandejõuga 135–160 t. 1840. aastal sillutati kividega kesklinnast börsihooneni kulgev tänav. 1840. aastal ehitati kivimuul. [[Venemaa keiser]] [[Aleksander I]] külastas linna 1818. aasta juunis ning 1825. aasta novembris. 1820. aasta mais külastas Mariupolit reisil Jekaterinoslavist (praegune [[Dnipro]]) [[Kaukaasia]]sse vene luuletaja [[Aleksandr Puškin]]. 1837. aasta oktoobris külastas linna tsesareevitš Aleksander (tulevane Venemaa keiser [[Aleksander II]]), kelle saatjaskonnas oli teiste hulgas ka tema koduõpetaja [[Vassili Žukovski]]. [[Krimmi sõda]] (1853–1856) tekitas Mariupolile suurt kahju. Sõjategevuse tõttu seiskus merekaubandus. 1855. aasta kevadel sisenes Suurbritannia ja Prantsusmaa sõjalaevastik Aasovi merre. 24. mail maabus Mariupolis dessant, kes hävitas sadamalaod ning põletas linnas maha mõned majad. <gallery caption="" widths="" heights="" mode="packed-hover" perrow="" class="style="> Фото, как выглядел дореволюционный Мариуполь в XIX веке.jpg|border|<small>Linna vana sadam 19. saj postkaardil</small></gallery> Suure tähtsusega oli raudtee ehitamine 1882. aastal, mis ühendas Mariupoli [[Donbass]]i ja teiste majanduskeskustega. Donetskist hakkas Mariupoli sadamasse Kalmiuse jõe suudmes saabuma kivisüsi. Suurem veosekäive tingis uue sadama ehitamise, mis valmis 1889. aastal. Uus sadam kutsus omakorda esile kaubanduse elavnemise ja rahvaarvu suurenemise. Linnas avati [[Kreeka]], [[Itaalia]], [[Austria-Ungari]], [[Türgi]], [[Belgia]], [[Saksamaa]] ja [[Suurbritannia]] konsulaadid. Mariupol sai tööstuskeskuseks 19. sajandi lõpus, kui sinna ehitati metallurgiatehased Nikopol Mariupolski ja Russki Providans. Tol ajal tegutsesid ka põllumajanduse masinaehitustehas ning malmivalutehas, 6 nahavabrikut, 27 telliskivi- ja katusekivivabrikut, makaronivabrik, kaks auruveskit. 1878. aastal alustas Mariupolis tegevust esimene elukutseline teatritrupp, kümme aastat hiljem, 1887. aastal avati linnas teater. Pärastpoole asutati ka teised kultuuriasutused: trükikoda, avalik linnaraamatukogu, kinod, linnaajaleht. 19. sajandi Mariupol oli ühekorruseline: ainult 34 maja 3084-st olid kahekorruselised ning kolm kolmekorruselised. 1864. aastal rajati Linnaaed (Міський сад). 1867. aastal avati avalik [[saun]]. 1871. aastal hakati kividega sillutama tänavaid ja platse. 15. juulil 1875 paigaldati tänavate valgustamiseks 100 esimest petrooleumilaternat, 1914. aastal oli neid juba 686. 1889. aastal rajati Aleksandri platsile (Олександрівська площа) [[skväär]]. 1897. aasta [[Hingeloendus|hingerevisioni]] järgi elas Mariupolis 31&nbsp;000 inimest, sealhulgas venelasi 19 670, juute 4710, ukrainlasi 3125, kreeklasi 1590.<ref>http://www.demoscope.ru/weekly/ssp/rus_lan_97_uezd.php?reg=438</ref> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eel oli linnas juba 58&nbsp;000 elanikku. 1910. aastal oli Mariupolis 7 haiglat, 23 arsti, 23 ämmaemandat, 15 kooli, 2 riigigümnaasiumi ja 2 eragümnaasiumi, reaalkool, vaimulik kool, tehnika- ja muusikakool. 1895. aastal rajati Mariupolis esimene sadat abonenti ühendav telefonivõrk, abonentide arv kahekordistus 1910. aastaks. 1897. aasta aprillis toimus linnas esimene kinoseanss, aastatel 1906–1910 avati kolm kino: XX sajand («XX век»), Illusioon («Иллюзион») ja Vetšerni Otdõhh («Вечерний отдых»). 1897. aasta septembris valmis linnahaigla hoone, 1898. aastal avalik raamatukogu. 1. detsembril 1898 avati Mariupolis esimene elektrijaam, mida oli vaja hotelli Kontinental valgustamiseks. 15. detsembril 1899 ilmus linnaajalehe Mariupolski Spravotšnõi Listok («Мариупольский справочный листок») esimene number. 1901. aastal alustati veetorni ja linna [[veevärk|veevärgi]] ehitamist. 1906. aastal tuli välja päevalehe Mariupolskaja Žizn («Мариупольская жизнь») esimene number (ilmus 1917. aastani). 1908. aastal ehitati eparhiaalkooli hoone (praegu Aasovi-äärse tehnikaülikooli 1. hoone), samal ajal alustas tööd linna elektrijaam. 1910. aastal alustati esimese rahvusvahelise telefoniliini Mariupol–Juzovka («Мариуполь–Юзовка») ehitamist. 1914. aastal avati eriprogümnaasium poistele. === Nõukogude aeg === Relvastatud ülestõusu tagajärjel [[30. detsember|30. detsembril]] [[1917]] kehtestati Mariupolis nõukogude võim. [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal (1917–1923) käis Mariupol 17 korda käest kätte. 1920. aastal natsionaliseeriti metallurgiatehased A (Нікополь Маріупольський ''Nikopol Mariupolski'') ja B (Російський Провіданс ''Rossiski Providans'') ning ühendati Illitši nimeliseks metallugiakombinaadiks. 1923. aastal asutati Mariupolis kirjandusühing Aasovi kellad (Дзвони Азов’я). 1. mail 1929 ilmus ajalehe Illitšivets (Іллічівець) esimene number. 1. mail 1933 hakkas linnas sõitma tramm. <gallery caption="" widths="" heights="" mode="packed-hover" perrow="" class="style="> Tram old Mariupol.jpg|border|<small>Üks esimestest trammidest Mariupolis</small> </gallery> 7. novembril 1930 alustati tolle aja kõige suurema metallurgiakombinaadi Azovstal ehitamist, 1931. aastal tehase meresadama ehitamist. 11. augustil 1933 andis esimese toodangu Azovstali 1. kõrgahi. Azovstali kõrvale ehitati Mariupoli koksikeemiatehas. 1930. aastatel hakkasid Mariupolis töötama ka radiaatori- (1931), laevaremondi- (1931), kalakonservi- (1933), metallkonstruktsioonide (1935) ja toruvaltsimistehas (1936). [[8. oktoober|8. oktoobrist]] [[1941]] kuni [[10. september|10. septembrini]] [[1943]] kestis Mariupolis Saksa okupatsioon. [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1948]] otsustas [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] panna linna nimeks '''Ždanov''' – seal sündinud [[Andrei Ždanov]]i järgi. Seda nime kandis linn [[13. jaanuar]]ini [[1989]]. === Vene-Ukraina sõda === {{Vaata|Raketirünnak Mariupolile}} [[Fail:Voting on the Front Lines- Ukraine's Election and the War With Russia.webm|pisi|Reportaaž valimistest ja sõjast Venemaaga Mariupolis 2019. aastal]] [[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] ajal [[2014]]. aasta [[9. mai]]l valitsuse poolt läbiviidud [[terrorism]]i<nowiki>vastase</nowiki> operatsiooni käigus hukkus väidetavalt vähemalt 21 inimest.<ref name="RXzYK" /><ref name="A1lig" /><ref name="LroAP" /><ref name="orfMR" /><ref name="ijWpx" /> [[10. mai]] kuulutati linnas [[leinapäev]]aks.<ref name="SXC46" /><ref name="Zcv3U" /> 2014. aasta [[13. juuni]] varahommikul kell 04.50 kohaliku aja järgi alustasid valitsusväed sadamas ja linnas rünnakut valitsusvastaste relvajõudude võitlejate vastu. Teadete kohaselt hukkus viis valitsusvastaste relvajõudude võitlejat, vigastada sai vähemalt neli valitsusvägede võitlejat.<ref name="bbc613" /> Siseminister Avakovi teatel heisati linnanõukogu hoonele ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] kaldal asuvale sadamale taas [[Ukraina lipp]].<ref name="bbc613" /> Valitsusvägedel õnnestus linn taas oma kontrolli alla võtta.<ref name="bbc6132" /><ref name="CQaCi" /> Linna haldusalas oleva [[Sartana]] alevi tulistamises hukkunute mälestuseks kuulutati [[15. oktoober]] [[leinapäev]]aks.<ref name="pmdsw" /> [[2014]]. aasta [[13. juuni]]l andis president [[Petro Porošenko]] korralduse viia [[Donetski oblast]]i juhtimine ajutiselt [[Donetsk]]ist üle Mariupolisse.<ref name="bbc6132" /><ref name="1klir" /> [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2014]] andis [[Donetski oblast]]i kuberner [[Oleksandr Kihtenko]] korralduse viia osa oblasti valitsusasutustest üle [[Kramatorsk]]isse ja [[Slovjansk]]isse.<ref name="BE1Rj" /><ref name="iqgj2" /> [[2015]]. aasta [[24. jaanuar]]il avati valitsusvastaste relvajõudude kontrolli all olevalt territooriumilt [[Mitmelasuline raketiheitja|mitmelasulistest raketiheitjatest]] mitmel korral linna pihta tuli. Hukkus 30 tsiviilisikut ja üks sõjaväelane. Järgmine päev kuulutati üleriigiliseks [[leinapäev]]aks. [[Fail:Russian bombing of Mariupol.jpg|pisi|Venelased 2022. aastal linna pommitamas]] [[13. juuni]]l [[2015]] tähistati linnas sõjaväeparaadiga vabastamise esimest aastapäeva.<ref name="E2KFh" /> Sündmuse tähistuseks avati mälestusmärk.<ref name="alMlp" /> {{Vaata|Mariupoli piiramine (2022)}} Linn sattus otsese rünnaku alla [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungi]] ajal 24. veebruaril 2022. Samal päeval Venemaa sissetungiga algas kohe rünnak Mariupolile ning järgmiseks päevaks oli linn Vene vägede poolt ümber piiratud. 6. märtsil 2022 andis president [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] linnale kangelaslinna aunimetuse.<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4454754-riadu-ukraynskykh-horodov-prysvoeno-spetsyalnoe-zvanye-horod-heroi Ряду украинских городов присвоено специальное звание Город-герой] - Korrespondent.net, 06.03.2022 (vaadatud: 07.03.2022)</ref> Piiramisrõngas olevas linnas ei ole elanikel vett, elektrit ega ravimeid ning linna pommitatakse pidevalt. Inimesi maetakse massihaudadesse. Ei ole õnnestunud korraldada ka humanitaarkoridore, mille kaudu linnaelanikud saaks lahkuda.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/96146825/mariupoli-blokaad-veepuudus-ja-massihauad-varsti-pole-venelastel-enam-kedagi-keda-tappa "Mariupoli blokaad, veepuudus ja massihauad. „Varsti pole venelastel enam kedagi, keda tappa”"] Eesti Päevaleht, 14. märts 2022</ref> == Kliima == Mariupolis valitseb soojade suvede ja külmade talvedega [[niiske mandriline kliima]]. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris – 3°C ja juulis 23 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 510 mm. == Rahvastik == 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mariupoli elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 48,7%, [[venelased|venelasi]] 44,4%, kreeklasi 4,3%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,8%, [[armeenlased|armeenlasi]] 0,2%, [[juudid|juute]] 0,2%, [[bulgaarlased|bulgaarlasi]] 0,2% ja teistest rahvustest inimesi 1,2%. Valdavaks suhtluskeeleks linnas on [[vene keel]]. <gallery mode="packed"> Standart architecture Mariupol.jpg|Tüüpiline kortermaja Mariupolis Azovstal blast furnace smoke.jpg|Metallurgiakombinaat Azovstal Mariupol 02.JPG|Linna sümboliks oleva metallurgi kuju </gallery> ==Vaata ka== * [[Mariupoli lennujaam|Mariupoli rahvusvaheline lennujaam]] * [[Mariupoli draamateatri hävitamine]] * [[Mariupoli lahing (2022)]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="bbc613">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27829773 Ukraine crisis: Fighting erupts in city of Mariupol], [[BBC News Online]], 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="bbc6132">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27829773 Ukraine crisis: Kiev forces win back Mariupol], [[BBC News Online]], 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="1klir">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/poroshenko-orders-donetsk-administration-to-be-temporarily-moved-to-mariupol-351741.html Poroshenko orders Donetsk administration to be temporarily moved to Mariupol], [[Kyiv Post]], 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="BE1Rj">{{Cite web|url=http://donpress.com/news/21-10-2014-oblgosadministraciya-smenila-adres |title= Облгосадминистрация сменила адрес |publisher=DonPress.com |date=21. oktoober 2014 |accessdate=21. oktoober 2014}}</ref> <ref name="iqgj2">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/10/21/7041503/ |title=Донецкая ОГА переехала |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=21. oktoober 2014 |accessdate=21. oktoober 2014}}</ref> <ref name="RXzYK">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27351621 Ukraine: 'Blood bath' in Mariupol] [[BBC News Online]], 9. mai 2014</ref> <ref name="A1lig">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27344029 Ukraine crisis: Vladimir Putin visits annexed Crimea] [[BBC News Online]]</ref> <ref name="LroAP">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27339129 Tanks and shots heard in Ukrainian town of Mariupol] [[BBC News Online]]</ref> <ref name="orfMR">[http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/ukraine/10819874/Ukraine-crisis-over-20-killed-in-Mariupol-as-Putin-marks-victory-in-Crimea.html Ukraine crisis: over 20 killed in Mariupol as Putin marks victory in Crimea] [[The Daily Telegraph|The Telegraph]]</ref> <ref name="ijWpx">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27342458 Ukraine crisis: Deadly gun battle on Mariupol streets] [[BBC News Online]]</ref> <ref name="SXC46">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/mariupol-holds-day-of-mourning-on-may-10-347172.html Mariupol holds day of mourning on May 10] Kyiv Post</ref> <ref name="Zcv3U">[https://web.archive.org/web/20140512230844/http://voiceofrussia.com/news/2014_05_10/May-10-declared-mourning-day-in-Mariupol-city-council-9975/ May 10 declared mourning day in Mariupol - city council] Voice Of Russia</ref> <ref name="CQaCi">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/four-ukrainian-troops-injured-as-anti-terrorist-operation-moves-to-mariupol-351719.html Four Ukrainian troops injured as anti-terrorist operation moves to Mariupol (VIDEO)], Kyiv Post, 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="pmdsw">{{Cite web|url=http://news.liga.net/news/politics/3678810-v_mariupole_15_oktyabrya_obyavlen_dnem_traura.htm |title=В Мариуполе 15 октября объявлен днем траура |publisher=Liga Novosti |date=15. oktoober 2014 |accessdate=15. oktoober 2014}}</ref> <ref name="E2KFh">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/kiev/v-mariupole-otmechali-godovshchinu-osvobozhdeniya-goroda-ot-boevikov-dnr-video |title=В Мариуполе отмечали годовщину освобождения города от боевиков «ДНР». VIDEO (3:56) |publisher=[[Infovastupanu]] |date=13. juuni 2015, 22:00 |accessdate=14. juunil 2015}}</ref> <ref name="alMlp">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/kiev/v-chest-godovshchiny-osvobozhdeniya-ot-dnr-v-mariupole-ustanovili-pamyatnyy-znak-foto |title=В честь годовщины освобождения от "ДНР" в Мариуполе установили памятный знак. ФОТО |publisher=[[Infovastupanu]] |date=13. juuni 2015, 18:00 |accessdate=14. juunil 2015}}</ref> }} == Välislingid == {{commons|Category:Mariupol}} {{vikitsitaadid}} * [http://marsovet.org.ua Mariupoli koduleht] * [https://www.reuters.com/world/residents-captured-ukrainian-port-city-try-survive-among-its-ruins-2022-07-21/ Residents of Mariupol try to survive among its ruins]. ''[[Reuters]]'', 22. juuli 2022 ===Meediakajastus=== * 7. september 2014. ''[[Korrespondent.net]]''. [http://korrespondent.net/ukraine/politics/3415402-maryupol-posle-obstrelov-fotoreportazh Мариуполь после обстрелов: фоторепортаж] <nowiki>[Mariupol pärast tulistamisi, fotoreportaaž]</nowiki> * 20. september 2014. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/5288-pod-mariupolem-rossiyskie-artilleristy-uznali-chto-takoe-turputevka-v-ad Под Мариуполем российские артиллеристы узнали, что такое турпутевка в ад]. <nowiki>[Vene suurtükiväelased said Mariupoli all teada, mida kujutab endast turismituusik põrgusse.]</nowiki> * [[13. oktoober]] [[2014]]. ''Infovastupanu''. [http://sprotyv.info/ru/news/6414-pod-mariupolem-slyshny-vzryvy-stoyat-stolby-dyma-foto Под Мариуполем слышны взрывы: стоят столбы дыма. ФОТО] <small>(''vene keeles'')</small> * [[15. oktoober]] [[2014]]. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3678810-v_mariupole_15_oktyabrya_obyavlen_dnem_traura.htm В Мариуполе 15 октября объявлен днем траура] <small>(''vene keeles'')</small> * [[17. oktoober]] 2014. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/6651-na-severo-vostoke-ot-mariupolya-nablyudaetsya-skoplenie-rossiysko-terroristicheskih-voysk ИС: на северо-востоке от Мариуполя наблюдается скопление российско-террористических войск] <small>(''vene keeles'')</small> * [[25. oktoober]] [[2014]]. ''Infoagentuur Novorssija''. [http://www.novorosinform.org/news/id/13015 В Мариуполе резко обострилась ситуация] <small>(''vene keeles'')</small> * [[29. oktoober]] [[2014]]. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/7293-vo-vremya-obstrelov-pod-mariupolem-pogib-ukrainskiy-voennyy-4-poluchili-raneniya Во время обстрелов под Мариуполем погиб украинский военный, 4 получили ранения] <small>(''vene keeles'')</small> * [[2. november]] [[2014]]. ''Infoagentuur Novorossija''. [http://www.novorosinform.org/news/id/13737 Армия ДНР вплотную подошла к Мариуполю, город виден, гарнизона ВСУ практически нет, — Д. Стешин] <small>(''vene keeles'')</small> * [[4. november]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/11/4/7043161/ Под Мариуполем боевики бьют по позициям сил АТО, продолжаются бои] <small>(''vene keeles'')</small> * [[16. jaanuar]] (18:00) [[2015]] . ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/11440-pod-mariupolem-idut-boi-pogib-odin-ukrainskiy-voennyy Под Мариуполем идут бои: погиб один украинский военный] <small>(''vene keeles'')</small> * [[24. jaanuar]] [[2015]]. ''[[Korrespondent.net]]''. [http://korrespondent.net/ukraine/3470475-maryupol-podverhsia-obstrelu-soobschaetsia-o-10-pohybshykh Мариуполь подвергся обстрелу: сообщается о 10 погибших] <small>(''vene keeles'')</small> * [[22. veebruar]] [[2015]], 14:11. ''[[UNIAN]]''. [http://www.unian.net/war/1047035-pod-mariupolem-boeviki-vtoroy-raz-za-den-tankami-atakuyut-voennyih-lyisenko.html Под Мариуполем боевики второй раз за день танками атакуют военных - Лысенко] <small>(''vene keeles'')</small> * [[23. veebruar]] [[2015]], 20:33. ''[[UNIAN]]''. [http://www.unian.net/war/1047604-v-mariupole-predotvratili-terakt-pogib-odin-militsioner-esche-2-ranenyi.html В Мариуполе предотвратили теракт: погиб один милиционер, еще 2 ранены] <small>(''vene keeles'')</small> * [[24. veebruar]] [[2015]], 12:30. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/13514-rossiysko-terroristicheskie-voyska-styagivayut-artilleriyu-v-rayon-mariupolya-mvd Российско-террористические войска стягивают артиллерию в район Мариуполя, - МВД] <small>(''vene keeles'')</small> * [[26. veebruar]] [[2015]]. ''[[BBC News Online]]''. [http://www.bbc.com/news/world-europe-31636492 Ukraine crisis: Mariupol preparing for attack] (video 2:24) <small>(''inglise keeles'')</small> * [[3. märts]] [[2015]], 04:43. ''[[UNIAN]]''. [http://www.unian.net/war/1050816-posle-tainstvennogo-boya-do-mariupolya-privezli-odnogo-pogibshego-i-dvuh-ranenyih-boytsov-smi.html После таинственного боя в Мариуполь привезли одного погибшего и двух раненых бойцов - СМИ] <small>(''vene keeles'')</small> * [[7. mai]] [[2015]]. [[YouTube]]. [https://www.youtube.com/watch?v=QtUBsyH0Aps Мариуполь – никому не отдадим! (video, 4:51)] (''ukraina keeles'')</small> [[Kategooria:Donetski oblasti linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] noprhnyblq4afdxx88pmsiu6nkhr3oa 6165606 6165603 2022-07-22T14:14:39Z Pietadè 41543 {{lahingutegevus2}} wikitext text/x-wiki {{lahingutegevus2}} {{linn | nimi = Mariupol | hääldus = mari'upol | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Маріуполь | nimi1_latin = ''Mariupol'' | nimi2_keel = vene | nimi2 = Мариуполь | nimi2_latin = ''Mariupol'' | lipp = Flag of Mariupol.svg | lipu_link = [[Mariupoli lipp]] | vapp = Mariupol gerb.png | vapi_link = [[Mariupoli vapp]] | pindala = 166 | elanikke = 431 859 (2021) | asendikaart = Ukraina }} '''Mariupol''' (varem ka '''Pavlovsk''' ja '''Ždanov''') on linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is. Asub [[Aasovi meri|Aasovi mere]] ääres [[Kalmius]]e jõe suudmes. Mariupol on tähtis sadamalinn ja tööstuskeskus. Linnas on kaks suurt [[metallurgia]]kombinaati [[Azovstal]] ja [[Illitši nimeline Mariupoli metallurgiakombinaat|Illitši nimeline]] ning Ukraina suurim [[masinaehitus]]tehas [[Azovmaš]] ja teised ettevõtted.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://mariupolrada.gov.ua/uploads/ckeditor/Економіка/Стратегія%202021/Strategy-2021-UKR%20%283%29.pdf|pealkiri=Маріуполь: Стратегія розвитку — 2021 / Маріупольська міська рада. — Маріуполь, 2017. — 204 с.|väljaanne=|aeg=1. september 2019|vaadatud=}}</ref> Linnas on ajalooliselt olnud suur [[kreeklased|kreeklaste]] kogukond, tänapäeval on kreeklasi 4% linnaelanikest. Linn on saanud väga tugevalt kannatada [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõja]] käigus. == Ajalugu == Praeguse linna lähedale rajasid [[Zaporižžja kasakad]] 16. sajandil oma tugipunkti Domahha. 1776. aastal tekkis selle kunagisse asukohta Kalmiuse slobodaa (Кальміуська слобода). 1777. aastal alustati Püha Nikolause kiriku (Свято-Миколаївська церква) ehitamist. 1778. aastal asutati slobodaa lähedale maakonnalinn Pavlovsk, kus alguses elas vaid 75 elanikku. 1778 on ametlikult tunnistatud Mariupoli asutamise aastaks. 21. mail 1779 andis [[Venemaa keiser|Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] ''graamota'', millega anti asunikele Krimmist eesõigused ja vabadused. Selles dokumendis nimetati linna Marianopoliks. 24. märtsil 1780 nimetati linn lõplikult Mariupoliks. Üks osa ümberasunud kreeklastest jäi 1780. aastal elama linna, enamik aga linna ümbrusse. Kreeklased andsid oma asulatele nimed kohtade järgi, kust nad Krimmist tulnud olid. Niiviisi tekkisid külad Bahtšisarai, Jalta, Urzuf, Sartana, Tšerdakli, Karan, Manguš jne.<ref>Грушевский Д. Н., Руденко Н. Г. Жданов : Историко-краеведческий очерк. — Донецк: Донбасс, 1978. — 183 с.</ref> <gallery caption="" widths="" heights="" mode="packed-hover" perrow="" class="style="> Пам'ятний знак запорозьким козакам Кальміуської паланки (крупный план).JPG|border|<small>Kasakate tugipunkti Domahha mälestusmärk</small> План Маріуполя з проектом фортечного муру на заході 1784 р.jpg|border|<small>Mariupoli plaan 1784</small> </gallery> Kaubandus oli elanike põhitegevus. Mere ääres oli umbes 20 väikest kalatehast, mis tõid suurt kasumit Mariupoli kaupmeestele. 1783. aastal, kui [[Venemaa Keisririik]] annekteeris [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]], pöördus osa kreeklastest tagasi Krimmi. Vabanenud maad jagati uutele ümberasujatele, niiviisi tekkisid Mariupolis sakslaste kolooniad. 1829. aastal asusid maakonna edelaossa [[Doonau Sitš]]ist (Задунайська Сiч) naasnud kasakad, kes rajasid mitmeid külasid (Nikolske, Bojove jt). Peale kreeklaste ja sakslaste lubati Mariupolisse elama asuda ka juutidel ja itaallastel. <gallery caption="" widths="" heights="" mode="packed-hover" perrow="" class="style="> Маріуполь вулиця Катерининська.jpg|border|<small>Katerõnõnska tänav</small> Mariupol church alexandr.jpg|border|<small>Maarja-Magdaleena kirik</small></gallery> 1824. aastal hakkas itaallane Cavalotti Mariupolis ehitama laevu kandejõuga 135–160 t. 1840. aastal sillutati kividega kesklinnast börsihooneni kulgev tänav. 1840. aastal ehitati kivimuul. [[Venemaa keiser]] [[Aleksander I]] külastas linna 1818. aasta juunis ning 1825. aasta novembris. 1820. aasta mais külastas Mariupolit reisil Jekaterinoslavist (praegune [[Dnipro]]) [[Kaukaasia]]sse vene luuletaja [[Aleksandr Puškin]]. 1837. aasta oktoobris külastas linna tsesareevitš Aleksander (tulevane Venemaa keiser [[Aleksander II]]), kelle saatjaskonnas oli teiste hulgas ka tema koduõpetaja [[Vassili Žukovski]]. [[Krimmi sõda]] (1853–1856) tekitas Mariupolile suurt kahju. Sõjategevuse tõttu seiskus merekaubandus. 1855. aasta kevadel sisenes Suurbritannia ja Prantsusmaa sõjalaevastik Aasovi merre. 24. mail maabus Mariupolis dessant, kes hävitas sadamalaod ning põletas linnas maha mõned majad. <gallery caption="" widths="" heights="" mode="packed-hover" perrow="" class="style="> Фото, как выглядел дореволюционный Мариуполь в XIX веке.jpg|border|<small>Linna vana sadam 19. saj postkaardil</small></gallery> Suure tähtsusega oli raudtee ehitamine 1882. aastal, mis ühendas Mariupoli [[Donbass]]i ja teiste majanduskeskustega. Donetskist hakkas Mariupoli sadamasse Kalmiuse jõe suudmes saabuma kivisüsi. Suurem veosekäive tingis uue sadama ehitamise, mis valmis 1889. aastal. Uus sadam kutsus omakorda esile kaubanduse elavnemise ja rahvaarvu suurenemise. Linnas avati [[Kreeka]], [[Itaalia]], [[Austria-Ungari]], [[Türgi]], [[Belgia]], [[Saksamaa]] ja [[Suurbritannia]] konsulaadid. Mariupol sai tööstuskeskuseks 19. sajandi lõpus, kui sinna ehitati metallurgiatehased Nikopol Mariupolski ja Russki Providans. Tol ajal tegutsesid ka põllumajanduse masinaehitustehas ning malmivalutehas, 6 nahavabrikut, 27 telliskivi- ja katusekivivabrikut, makaronivabrik, kaks auruveskit. 1878. aastal alustas Mariupolis tegevust esimene elukutseline teatritrupp, kümme aastat hiljem, 1887. aastal avati linnas teater. Pärastpoole asutati ka teised kultuuriasutused: trükikoda, avalik linnaraamatukogu, kinod, linnaajaleht. 19. sajandi Mariupol oli ühekorruseline: ainult 34 maja 3084-st olid kahekorruselised ning kolm kolmekorruselised. 1864. aastal rajati Linnaaed (Міський сад). 1867. aastal avati avalik [[saun]]. 1871. aastal hakati kividega sillutama tänavaid ja platse. 15. juulil 1875 paigaldati tänavate valgustamiseks 100 esimest petrooleumilaternat, 1914. aastal oli neid juba 686. 1889. aastal rajati Aleksandri platsile (Олександрівська площа) [[skväär]]. 1897. aasta [[Hingeloendus|hingerevisioni]] järgi elas Mariupolis 31&nbsp;000 inimest, sealhulgas venelasi 19 670, juute 4710, ukrainlasi 3125, kreeklasi 1590.<ref>http://www.demoscope.ru/weekly/ssp/rus_lan_97_uezd.php?reg=438</ref> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eel oli linnas juba 58&nbsp;000 elanikku. 1910. aastal oli Mariupolis 7 haiglat, 23 arsti, 23 ämmaemandat, 15 kooli, 2 riigigümnaasiumi ja 2 eragümnaasiumi, reaalkool, vaimulik kool, tehnika- ja muusikakool. 1895. aastal rajati Mariupolis esimene sadat abonenti ühendav telefonivõrk, abonentide arv kahekordistus 1910. aastaks. 1897. aasta aprillis toimus linnas esimene kinoseanss, aastatel 1906–1910 avati kolm kino: XX sajand («XX век»), Illusioon («Иллюзион») ja Vetšerni Otdõhh («Вечерний отдых»). 1897. aasta septembris valmis linnahaigla hoone, 1898. aastal avalik raamatukogu. 1. detsembril 1898 avati Mariupolis esimene elektrijaam, mida oli vaja hotelli Kontinental valgustamiseks. 15. detsembril 1899 ilmus linnaajalehe Mariupolski Spravotšnõi Listok («Мариупольский справочный листок») esimene number. 1901. aastal alustati veetorni ja linna [[veevärk|veevärgi]] ehitamist. 1906. aastal tuli välja päevalehe Mariupolskaja Žizn («Мариупольская жизнь») esimene number (ilmus 1917. aastani). 1908. aastal ehitati eparhiaalkooli hoone (praegu Aasovi-äärse tehnikaülikooli 1. hoone), samal ajal alustas tööd linna elektrijaam. 1910. aastal alustati esimese rahvusvahelise telefoniliini Mariupol–Juzovka («Мариуполь–Юзовка») ehitamist. 1914. aastal avati eriprogümnaasium poistele. === Nõukogude aeg === Relvastatud ülestõusu tagajärjel [[30. detsember|30. detsembril]] [[1917]] kehtestati Mariupolis nõukogude võim. [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal (1917–1923) käis Mariupol 17 korda käest kätte. 1920. aastal natsionaliseeriti metallurgiatehased A (Нікополь Маріупольський ''Nikopol Mariupolski'') ja B (Російський Провіданс ''Rossiski Providans'') ning ühendati Illitši nimeliseks metallugiakombinaadiks. 1923. aastal asutati Mariupolis kirjandusühing Aasovi kellad (Дзвони Азов’я). 1. mail 1929 ilmus ajalehe Illitšivets (Іллічівець) esimene number. 1. mail 1933 hakkas linnas sõitma tramm. <gallery caption="" widths="" heights="" mode="packed-hover" perrow="" class="style="> Tram old Mariupol.jpg|border|<small>Üks esimestest trammidest Mariupolis</small> </gallery> 7. novembril 1930 alustati tolle aja kõige suurema metallurgiakombinaadi Azovstal ehitamist, 1931. aastal tehase meresadama ehitamist. 11. augustil 1933 andis esimese toodangu Azovstali 1. kõrgahi. Azovstali kõrvale ehitati Mariupoli koksikeemiatehas. 1930. aastatel hakkasid Mariupolis töötama ka radiaatori- (1931), laevaremondi- (1931), kalakonservi- (1933), metallkonstruktsioonide (1935) ja toruvaltsimistehas (1936). [[8. oktoober|8. oktoobrist]] [[1941]] kuni [[10. september|10. septembrini]] [[1943]] kestis Mariupolis Saksa okupatsioon. [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1948]] otsustas [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] panna linna nimeks '''Ždanov''' – seal sündinud [[Andrei Ždanov]]i järgi. Seda nime kandis linn [[13. jaanuar]]ini [[1989]]. === Vene-Ukraina sõda === {{Vaata|Raketirünnak Mariupolile}} [[Fail:Voting on the Front Lines- Ukraine's Election and the War With Russia.webm|pisi|Reportaaž valimistest ja sõjast Venemaaga Mariupolis 2019. aastal]] [[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] ajal [[2014]]. aasta [[9. mai]]l valitsuse poolt läbiviidud [[terrorism]]i<nowiki>vastase</nowiki> operatsiooni käigus hukkus väidetavalt vähemalt 21 inimest.<ref name="RXzYK" /><ref name="A1lig" /><ref name="LroAP" /><ref name="orfMR" /><ref name="ijWpx" /> [[10. mai]] kuulutati linnas [[leinapäev]]aks.<ref name="SXC46" /><ref name="Zcv3U" /> 2014. aasta [[13. juuni]] varahommikul kell 04.50 kohaliku aja järgi alustasid valitsusväed sadamas ja linnas rünnakut valitsusvastaste relvajõudude võitlejate vastu. Teadete kohaselt hukkus viis valitsusvastaste relvajõudude võitlejat, vigastada sai vähemalt neli valitsusvägede võitlejat.<ref name="bbc613" /> Siseminister Avakovi teatel heisati linnanõukogu hoonele ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] kaldal asuvale sadamale taas [[Ukraina lipp]].<ref name="bbc613" /> Valitsusvägedel õnnestus linn taas oma kontrolli alla võtta.<ref name="bbc6132" /><ref name="CQaCi" /> Linna haldusalas oleva [[Sartana]] alevi tulistamises hukkunute mälestuseks kuulutati [[15. oktoober]] [[leinapäev]]aks.<ref name="pmdsw" /> [[2014]]. aasta [[13. juuni]]l andis president [[Petro Porošenko]] korralduse viia [[Donetski oblast]]i juhtimine ajutiselt [[Donetsk]]ist üle Mariupolisse.<ref name="bbc6132" /><ref name="1klir" /> [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2014]] andis [[Donetski oblast]]i kuberner [[Oleksandr Kihtenko]] korralduse viia osa oblasti valitsusasutustest üle [[Kramatorsk]]isse ja [[Slovjansk]]isse.<ref name="BE1Rj" /><ref name="iqgj2" /> [[2015]]. aasta [[24. jaanuar]]il avati valitsusvastaste relvajõudude kontrolli all olevalt territooriumilt [[Mitmelasuline raketiheitja|mitmelasulistest raketiheitjatest]] mitmel korral linna pihta tuli. Hukkus 30 tsiviilisikut ja üks sõjaväelane. Järgmine päev kuulutati üleriigiliseks [[leinapäev]]aks. [[Fail:Russian bombing of Mariupol.jpg|pisi|Venelased 2022. aastal linna pommitamas]] [[13. juuni]]l [[2015]] tähistati linnas sõjaväeparaadiga vabastamise esimest aastapäeva.<ref name="E2KFh" /> Sündmuse tähistuseks avati mälestusmärk.<ref name="alMlp" /> {{Vaata|Mariupoli piiramine (2022)}} Linn sattus otsese rünnaku alla [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungi]] ajal 24. veebruaril 2022. Samal päeval Venemaa sissetungiga algas kohe rünnak Mariupolile ning järgmiseks päevaks oli linn Vene vägede poolt ümber piiratud. 6. märtsil 2022 andis president [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] linnale kangelaslinna aunimetuse.<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4454754-riadu-ukraynskykh-horodov-prysvoeno-spetsyalnoe-zvanye-horod-heroi Ряду украинских городов присвоено специальное звание Город-герой] - Korrespondent.net, 06.03.2022 (vaadatud: 07.03.2022)</ref> Piiramisrõngas olevas linnas ei ole elanikel vett, elektrit ega ravimeid ning linna pommitatakse pidevalt. Inimesi maetakse massihaudadesse. Ei ole õnnestunud korraldada ka humanitaarkoridore, mille kaudu linnaelanikud saaks lahkuda.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/96146825/mariupoli-blokaad-veepuudus-ja-massihauad-varsti-pole-venelastel-enam-kedagi-keda-tappa "Mariupoli blokaad, veepuudus ja massihauad. „Varsti pole venelastel enam kedagi, keda tappa”"] Eesti Päevaleht, 14. märts 2022</ref> == Kliima == Mariupolis valitseb soojade suvede ja külmade talvedega [[niiske mandriline kliima]]. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris – 3°C ja juulis 23 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 510 mm. == Rahvastik == 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mariupoli elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 48,7%, [[venelased|venelasi]] 44,4%, kreeklasi 4,3%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,8%, [[armeenlased|armeenlasi]] 0,2%, [[juudid|juute]] 0,2%, [[bulgaarlased|bulgaarlasi]] 0,2% ja teistest rahvustest inimesi 1,2%. Valdavaks suhtluskeeleks linnas on [[vene keel]]. <gallery mode="packed"> Standart architecture Mariupol.jpg|Tüüpiline kortermaja Mariupolis Azovstal blast furnace smoke.jpg|Metallurgiakombinaat Azovstal Mariupol 02.JPG|Linna sümboliks oleva metallurgi kuju </gallery> ==Vaata ka== * [[Mariupoli lennujaam|Mariupoli rahvusvaheline lennujaam]] * [[Mariupoli draamateatri hävitamine]] * [[Mariupoli lahing (2022)]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="bbc613">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27829773 Ukraine crisis: Fighting erupts in city of Mariupol], [[BBC News Online]], 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="bbc6132">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27829773 Ukraine crisis: Kiev forces win back Mariupol], [[BBC News Online]], 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="1klir">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/poroshenko-orders-donetsk-administration-to-be-temporarily-moved-to-mariupol-351741.html Poroshenko orders Donetsk administration to be temporarily moved to Mariupol], [[Kyiv Post]], 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="BE1Rj">{{Cite web|url=http://donpress.com/news/21-10-2014-oblgosadministraciya-smenila-adres |title= Облгосадминистрация сменила адрес |publisher=DonPress.com |date=21. oktoober 2014 |accessdate=21. oktoober 2014}}</ref> <ref name="iqgj2">{{Cite web|url=http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/10/21/7041503/ |title=Донецкая ОГА переехала |publisher=[[Ukrajinska Pravda]] |date=21. oktoober 2014 |accessdate=21. oktoober 2014}}</ref> <ref name="RXzYK">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27351621 Ukraine: 'Blood bath' in Mariupol] [[BBC News Online]], 9. mai 2014</ref> <ref name="A1lig">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27344029 Ukraine crisis: Vladimir Putin visits annexed Crimea] [[BBC News Online]]</ref> <ref name="LroAP">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27339129 Tanks and shots heard in Ukrainian town of Mariupol] [[BBC News Online]]</ref> <ref name="orfMR">[http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/ukraine/10819874/Ukraine-crisis-over-20-killed-in-Mariupol-as-Putin-marks-victory-in-Crimea.html Ukraine crisis: over 20 killed in Mariupol as Putin marks victory in Crimea] [[The Daily Telegraph|The Telegraph]]</ref> <ref name="ijWpx">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27342458 Ukraine crisis: Deadly gun battle on Mariupol streets] [[BBC News Online]]</ref> <ref name="SXC46">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/mariupol-holds-day-of-mourning-on-may-10-347172.html Mariupol holds day of mourning on May 10] Kyiv Post</ref> <ref name="Zcv3U">[https://web.archive.org/web/20140512230844/http://voiceofrussia.com/news/2014_05_10/May-10-declared-mourning-day-in-Mariupol-city-council-9975/ May 10 declared mourning day in Mariupol - city council] Voice Of Russia</ref> <ref name="CQaCi">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/four-ukrainian-troops-injured-as-anti-terrorist-operation-moves-to-mariupol-351719.html Four Ukrainian troops injured as anti-terrorist operation moves to Mariupol (VIDEO)], Kyiv Post, 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="pmdsw">{{Cite web|url=http://news.liga.net/news/politics/3678810-v_mariupole_15_oktyabrya_obyavlen_dnem_traura.htm |title=В Мариуполе 15 октября объявлен днем траура |publisher=Liga Novosti |date=15. oktoober 2014 |accessdate=15. oktoober 2014}}</ref> <ref name="E2KFh">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/kiev/v-mariupole-otmechali-godovshchinu-osvobozhdeniya-goroda-ot-boevikov-dnr-video |title=В Мариуполе отмечали годовщину освобождения города от боевиков «ДНР». VIDEO (3:56) |publisher=[[Infovastupanu]] |date=13. juuni 2015, 22:00 |accessdate=14. juunil 2015}}</ref> <ref name="alMlp">{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/kiev/v-chest-godovshchiny-osvobozhdeniya-ot-dnr-v-mariupole-ustanovili-pamyatnyy-znak-foto |title=В честь годовщины освобождения от "ДНР" в Мариуполе установили памятный знак. ФОТО |publisher=[[Infovastupanu]] |date=13. juuni 2015, 18:00 |accessdate=14. juunil 2015}}</ref> }} == Välislingid == {{commons|Category:Mariupol}} {{vikitsitaadid}} * [http://marsovet.org.ua Mariupoli koduleht] * [https://www.reuters.com/world/residents-captured-ukrainian-port-city-try-survive-among-its-ruins-2022-07-21/ Residents of Mariupol try to survive among its ruins]. ''[[Reuters]]'', 22. juuli 2022 ===Meediakajastus=== * 7. september 2014. ''[[Korrespondent.net]]''. [http://korrespondent.net/ukraine/politics/3415402-maryupol-posle-obstrelov-fotoreportazh Мариуполь после обстрелов: фоторепортаж] <nowiki>[Mariupol pärast tulistamisi, fotoreportaaž]</nowiki> * 20. september 2014. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/5288-pod-mariupolem-rossiyskie-artilleristy-uznali-chto-takoe-turputevka-v-ad Под Мариуполем российские артиллеристы узнали, что такое турпутевка в ад]. <nowiki>[Vene suurtükiväelased said Mariupoli all teada, mida kujutab endast turismituusik põrgusse.]</nowiki> * [[13. oktoober]] [[2014]]. ''Infovastupanu''. [http://sprotyv.info/ru/news/6414-pod-mariupolem-slyshny-vzryvy-stoyat-stolby-dyma-foto Под Мариуполем слышны взрывы: стоят столбы дыма. ФОТО] <small>(''vene keeles'')</small> * [[15. oktoober]] [[2014]]. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/3678810-v_mariupole_15_oktyabrya_obyavlen_dnem_traura.htm В Мариуполе 15 октября объявлен днем траура] <small>(''vene keeles'')</small> * [[17. oktoober]] 2014. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/6651-na-severo-vostoke-ot-mariupolya-nablyudaetsya-skoplenie-rossiysko-terroristicheskih-voysk ИС: на северо-востоке от Мариуполя наблюдается скопление российско-террористических войск] <small>(''vene keeles'')</small> * [[25. oktoober]] [[2014]]. ''Infoagentuur Novorssija''. [http://www.novorosinform.org/news/id/13015 В Мариуполе резко обострилась ситуация] <small>(''vene keeles'')</small> * [[29. oktoober]] [[2014]]. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/7293-vo-vremya-obstrelov-pod-mariupolem-pogib-ukrainskiy-voennyy-4-poluchili-raneniya Во время обстрелов под Мариуполем погиб украинский военный, 4 получили ранения] <small>(''vene keeles'')</small> * [[2. november]] [[2014]]. ''Infoagentuur Novorossija''. [http://www.novorosinform.org/news/id/13737 Армия ДНР вплотную подошла к Мариуполю, город виден, гарнизона ВСУ практически нет, — Д. Стешин] <small>(''vene keeles'')</small> * [[4. november]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/11/4/7043161/ Под Мариуполем боевики бьют по позициям сил АТО, продолжаются бои] <small>(''vene keeles'')</small> * [[16. jaanuar]] (18:00) [[2015]] . ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/11440-pod-mariupolem-idut-boi-pogib-odin-ukrainskiy-voennyy Под Мариуполем идут бои: погиб один украинский военный] <small>(''vene keeles'')</small> * [[24. jaanuar]] [[2015]]. ''[[Korrespondent.net]]''. [http://korrespondent.net/ukraine/3470475-maryupol-podverhsia-obstrelu-soobschaetsia-o-10-pohybshykh Мариуполь подвергся обстрелу: сообщается о 10 погибших] <small>(''vene keeles'')</small> * [[22. veebruar]] [[2015]], 14:11. ''[[UNIAN]]''. [http://www.unian.net/war/1047035-pod-mariupolem-boeviki-vtoroy-raz-za-den-tankami-atakuyut-voennyih-lyisenko.html Под Мариуполем боевики второй раз за день танками атакуют военных - Лысенко] <small>(''vene keeles'')</small> * [[23. veebruar]] [[2015]], 20:33. ''[[UNIAN]]''. [http://www.unian.net/war/1047604-v-mariupole-predotvratili-terakt-pogib-odin-militsioner-esche-2-ranenyi.html В Мариуполе предотвратили теракт: погиб один милиционер, еще 2 ранены] <small>(''vene keeles'')</small> * [[24. veebruar]] [[2015]], 12:30. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/13514-rossiysko-terroristicheskie-voyska-styagivayut-artilleriyu-v-rayon-mariupolya-mvd Российско-террористические войска стягивают артиллерию в район Мариуполя, - МВД] <small>(''vene keeles'')</small> * [[26. veebruar]] [[2015]]. ''[[BBC News Online]]''. [http://www.bbc.com/news/world-europe-31636492 Ukraine crisis: Mariupol preparing for attack] (video 2:24) <small>(''inglise keeles'')</small> * [[3. märts]] [[2015]], 04:43. ''[[UNIAN]]''. [http://www.unian.net/war/1050816-posle-tainstvennogo-boya-do-mariupolya-privezli-odnogo-pogibshego-i-dvuh-ranenyih-boytsov-smi.html После таинственного боя в Мариуполь привезли одного погибшего и двух раненых бойцов - СМИ] <small>(''vene keeles'')</small> * [[7. mai]] [[2015]]. [[YouTube]]. [https://www.youtube.com/watch?v=QtUBsyH0Aps Мариуполь – никому не отдадим! (video, 4:51)] (''ukraina keeles'')</small> [[Kategooria:Donetski oblasti linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] 60xsclmcoi2qucfhf3msmlea1a6cjza 0 73875 6165982 6158077 2022-07-23T07:08:03Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lusaka | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = | pilt = Downtown_Lusaka.JPG | pildiallkiri = Lusaka kesklinn | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = }} [[Pilt:Lusaka.jpg|thumb]] '''Lusaka''' on [[Sambia]] [[pealinn]] ja suurim [[linn]], [[Lusaka provints]]i keskus. Linn asub riigi lõunaosas 1400 m kõrgusel [[platoo]]l. Linn asutati [[1905]]. aastal Euroopa asunike poolt aafriklaste küla kohale. [[1935]]. aastal sai Briti kroonikoloonia [[Põhja-Rodeesia]] pealinnaks. Kesklinnast 26 km kaugusel asub [[Kenneth Kaunda rahvusvaheline lennujaam]]. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Sambia linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] 96fvrie9nrx7lvfbcz9783bcenw149i 0 75240 6166169 6155815 2022-07-23T11:50:52Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki {{Kool |Nimi = Kivi-Vigala Põhikool |Pilt = |Pildiallkiri = |Asutatud = [[1687]] |Koolitüüp = [[Üldhariduskool]] |Direktor = [[Kristine Niit]] |A/k Õpilaste arv = |A/k Klassikomplekte = |A/k Õpetajate arv = |L/a Õpilaste arv = |L/a Klassikomplekte = |L/a Õpetajate arv = |L/a Õpetajate abide arv = |Koolipersonal = |Linn = |Maakond = [[Raplamaa]] |Vald = [[Märjamaa vald]] |Asula = [[Kivi-Vigala]] |Aadress = Kivi-Vigala küla, Märjamaa vald, 78003 Raplamaa |Aadress_ajutine = |Kooli ajaleht = |Kodulehekülg = http://www.kivi-vigala.edu.ee |Moto = |Logo = }} '''Kivi-Vigala Põhikool''' on [[üldhariduskool]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Kivi-Vigala]] külas. Koolis omandab seisuga 01.09.2009 haridust 72 õpilast. == Ajalugu == Kivi-Vigala kooli sünniajaks peetakse [[1687]]. aastat, millest pärinevad esimesed teated [[kihelkonnakool]]i kohta [[Kivi-Vigala]]s. Koolis õppis sel ajal 15 õpilast. See kool lõpetas tegevuse [[1692]]. aastal. [[1727]].–[[1854]]. aastani tegutses Vigala kihelkonnakool vaheaegadega [[Kivi-Vigala]]s, [[Naravere]]s ja [[Jädivere]]s. Aastal 1854 asutati [[Sääla]] külla endisesse [[Raba kõrtsihoone]]sse kool. Raba koolina tuntuks saanud õppeasutus kujunes [[Kivi-Vigala]] piirkonna tähtsaimaks kooliks. [[1863]]. aastal liideti kooliga [[Jädivere]] külas asunud Lepiku kool. [[1882]]. aastal tehti hoones kapitaalremont, mille tulemusena saadud välimus on koolihoonel tänaseni. Raba algkooli juures töötas 20. sajandi algul ka suvekool, mis aitas õpilastel linnakoolidesse edasi minna. Raba algkool suleti [[1972]]. aastal, kui naabruses valmis kaasaegne [[Kivi-Vigala]] koolihoone. Uude Kivi-Vigala põhikooli (siis Vigala 8-klassilisse kooli) viidi üle [[Raba algkool]]i, [[Peru 8-klassiline kool|Peru 8-klassilise kool]]i ning [[Päärdu algkool]]i õppevahendid, õpilased ja õpetajad. Esimene direktor oli [[Jaan Annusver]] ja õppealajuhataja [[Elvi Reiner]]. 2002. aastal tehti Kivi-Vigala koolihoonele kapitaalremont. == Koostöö teiste koolidega == [[2000]]. aasta sügisel hakkas kool täiskasvanutele korraldama arvutikursusi. [[2002]]. aasta novembrist [[2003]]. aasta augustini toimunud [[Vaata Maailma Sihtasutus]]e algkursustel koolitati 102 inimest. [[2005]]. aastast on kool osalenud ka [[Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool]]i eelkutseõppes (IX e klass, 02.02.2007. seisuga 19 õpilast). Kivi-Vigala kooli sõpruskool on [[Muhu Põhikool]]. == Välislingid == * [http://www.kivi-vigala.edu.ee/ Koduleht] [[Kategooria:Rapla maakonna koolid]] [[Kategooria:Märjamaa vald]] qkntkki3p3ruvk12sboiaihdgyyxt8m 0 75297 6166036 4857377 2022-07-23T09:38:17Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Manama | hääldus = manaama | omakeelne_nimi_1 = araabia | المنامة | Al-Manāmah | pilt = Manama_skyline.jpg | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 156 900 (2009) | asendikaart = Bahrein }} '''Manama''' on [[Bahrein]]i pealinn. Linn asub Bahreini saare kirdetipus väikesel poolsaarel. Alates [[2002]]. aastast kuulub Manama [[pealinna kubernerkond|pealinna kubernerkonda]], varem asus see administratiivselt [[Manama piirkond|Manama piirkonnas]]. ==Rahvastik== Suur osa linna elanikest on [[araablased]], kuid Bahreini kodanikud moodustavad arvuliselt vähemuse. Rahvaloenduste andmetel elas linnas [[1981]]. aastal 108 684, [[1991]]. aastal 120 937 ja [[2001]]. aastal 143 035 inimest. Bahreini kodanikke oli viimati nende seas vaid veidi üle 50 000. Palju on võõrtöölisi eri riikidest üle maailma. Üle 60 protsendi elanikest on mehed, naisi on vähem kui 40 protsenti. Tänases pealinna kubernerkonnas kokku elas aprillis 2001 rahvaloenduse andmetel 163 696 inimest. ==Ajalugu== Kroonikates on Manamat esmakordselt mainitud [[1345]]. aastal. Linn langes aastal [[1521]] portugallaste ja seejärel aastal [[1602]] pärslaste võimu alla. [[1783]]. aastast on saart ja linna valitsenud [[Āl Khalīfah]]' dünastia. Aastal [[1958]] anti linnale vabasadama staatus ja kui Bahrein [[1971]]. aastal iseseisvus, sai Manamast riigi pealinn. ==Majandus== Manama on Bahreini haldus- ja majanduskeskus. Linnas asub sadam, 15 kilomeetri kaugusel paikneb [[Bahreini rahvusvaheline lennujaam]]. Linnas asuvad mitmete nafta- ja rasketööstusettevõtete peakorterid. Peamiseks tegevusalaks Manamas on siiski rahandus- ja pangandusteenuste osutamine, kusjuures valdav osa linna pankadest tegutseb diplomaatide linnaosas. Seoses [[turism]]i osatähtsuse kasvuga riigi majanduses on ka pealinnas üha enam ostukeskusi ja hotelle. Linna keskosas annavad tooni väikesed töökojad ja tänavakaubitsejad. ==Kultuur ja haridus== Manamas asub suurem osa [[1986]]. aastal asutatud [[Bahreini Ülikool]]i õppehoonetest. Linnas tegutsevad ka mitme välisülikooli filiaalid. Linn on oluline meelelahutuskeskus, kus võib leida arvukalt baare ja ööklubisid. Alkoholi tarbimine on lubatud. Populaarseimaks spordialaks on [[jalgpall]]. Kolm pealinna meeskonda osalevad Bahreini esiliiga mängudes. == Välislingid == {{Commons|Manama}} *[http://www.capital.gov.bh/ Manama koduleht] [[Kategooria:Bahreini linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] 57nr6ifop7gmtfj05o69frnpvpqnq8t 0 81215 6166051 6023403 2022-07-23T10:01:43Z Tkivisik 66521 /* Vilistlasi */ lisatud vilistlasi wikitext text/x-wiki {{Infokast kool |nimi = Nõo Reaalgümnaasium |pilt = |pildiallkiri = |asutatud = |koolitüüp = [[gümnaasium]] |direktor = [[Jaanus Järveoja]] |õpilaste arv = 293 (2016/17) |klassikomplekte = 9 |õpetajate arv = 27 (2016/17) |koolipersonal = 48 |asukoht = [[Nõo]], [[Nõo vald]], [[Tartu maakond]] |aadress = Kalju Aigro 5, Nõo |kooli ajaleht = Peetrike |koduleht = [https://nrg.edu.ee/ Nõo Reaalgümnaasiumi koduleht] |laiuskoord = 58/16/46.9/N |pikkuskoord = 26/32/05.8/E |logo = }} '''Nõo Reaalgümnaasium''' on üldhariduslik [[riigigümnaasium]], mis asub [[Nõo]]s. Koolis on vaid gümnaasiumiklassid (10.–12.), õpetatakse süvendatult reaal- ja loodusaineid. == Ajalugu == Keskkool on Nõos tegutsenud [[1954]]. aastast. Reaalainete süvaõppeklassid loodi Nõo Keskkoolis [[1964]]. aastal ja järgmisel aastal (1965) saadi esimese koolina kogu tolleaegses Nõukogude Liidus oma elektronarvuti ([[Ural (arvuti)|Ural 1]]). Sellest ajast on koolis õpetatud ka [[Programmeerimine|programmeerimist]]. Aastatel 1990–1998 õpetati ka [[lennundus]]t. 1991. aastal muudeti Nõo Keskkooli nimi Nõo Reaalgümnaasiumiks. Alates 1994. aastast on Nõos kaks kooli: [[Nõo Põhikool]] (1.–9. klass) ja Nõo Reaalgümnaasium (10.–12. klass). Viimane muudeti samal aastal [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridus- ja Teadusministeeriumi]] haldusalas olevaks [[Riigikool|riigikooliks]], [[Nõo Põhikool|Nõo Põhikooli]] pidaja on [[Nõo vald]]. 2013. aastal valmis Nõo Reaalgümnaasiumi tänapäevane koolikompleks koos ühiselamuga, mis võimaldab tasuta elukohta kuni 245 õpilasele. Gümnaasiumi endine õppehoone on [[Nõo Põhikool]]i kasutuses. Koostöös teiste [[Lõuna-Eesti]] koolidega osaleb kool igal aastal [[Viie Kooli Võistlus]]el. Iga 5 aasta järel (1 ja 6ga lõppevatel aastatel) antakse koos [[Nõo Põhikool]]iga välja kirjanduslikku [[koolialmanahh|almanahhi]] "Nõo tanumatel".<ref name="valjaanded" /> Alates 1966. aastast on 2016. aastaks jõutud välja anda kaheksa almanahhi.<ref name="almanahh" /> == Direktorid == * 1951-1982 [[Kalju Aigro]] * 1982-1989 [[Enn Liba]] * 1989-1992 [[Uuno Puus]] * 1992- … [[Jaanus Järveoja]] == Vilistlasi == * [[Toomas Asser]] - arstiteadlane, Tartu Ülikooli rektor * [[Peep Ilmet]] - kirjanik, tõlkija * [[Lauri Kaldoja]] - näitleja, muusikaline kujundaja * [[Väino Kaldoja]] - ettevõtja, tippjuht, filantroop * [[Art Leete]] - etnoloog, foklorist, Tartu Ülikooli etnoloogia professor * [[Jüri Saar (kriminoloog)|Jüri Saar]] - kriminoloog, õiguspsühholoog ja poliitik * [[Peeter Simm]] - filmilavastaja * [[Andres Soosaar]] - arstiteadlane, meditsiinieetika spetsialist * [[Urmas Tartes]] - bioloog ja loodusfotograaf * [[Hannes Varblane]] - luuletaja == Tunnustus == * 2011 [[Bengt Gottfried Forseliuse medal]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="valjaanded">{{netiviide | url = https://nrg.edu.ee/et/kooliga-seotud-valjaanded | pealkiri = Kooliga seotud väljaanded | failitüüp = veebileht | väljaanne = | aeg =09.12.2019 | väljaandja = | vaadatud = 02.11.2020 | keel = eesti keel}}</ref> <ref name="almanahh">{{netiviide | url = https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noovalla20161201.2.17 | pealkiri = Almanahh "Nõo tanumatel" VIII ja Maie Ambre elulooraamat | autor = Nõo Valla Leht | failitüüp = veebileht | väljaanne = Nõo Valla Leht| aeg =01.12.2016 | väljaandja = | vaadatud = 02.11.2020 | keel = eesti keel}}</ref> }} == Välislingid == * [https://nrg.edu.ee/ Nõo Reaalgümnaasiumi koduleht] [[Kategooria:Tartu maakonna koolid]] [[Kategooria:Eesti riigigümnaasiumid]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasium| ]] cxq7titami4fczqqmoyqcahqjq25gcl 0 85028 6166158 6137369 2022-07-23T11:46:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Grad trawnik chodnik.jpg|pisi|Raheterad kõnniteel ja murul]] '''Rahe''' on [[sademed|sademete]] liik. Kihilise ehitusega ebakorrapäraseid [[jää]]tükke, millest rahe koosneb, nimetatakse '''raheteradeks'''. [[Fail:Hail Storm in Palmerston North, 11 September 2017.ogv|pisi|Rahetorm.]] Rahetera läbimõõt on 0,5–20 sentimeetrit{{lisa viide}}. Suuremad raheterad esinevad koos [[äike]]sega. Rahe võib kaasneda pea iga äikesetormiga, sest raheterad langevad enamasti [[rünksajupilv]]edest (äikesepilvedest).<ref name="gloss" /> Rahe tekkeks on äikesepilves tarvis tugevaid tõusvaid õhuvoole ja külmumist tavalisest madalamal kõrgusel. Kõige sagedamini esineb rahet [[kesklaiused|kesklaiustel]] [[manner|mandrite]] sisealadel. [[Troopika]]s esineb rahet harvemini, peamiselt kõrgematel aladel. Rahepilvede teket on võimalik [[ilmaennustus|ennustada]], kasutades [[ilmasatelliit]]ide ja -[[ilmaradar|radarite]] pilte. Langedes raheterad üldiselt kasvavad [[sulamine|sulamise]], [[õhuhõõrdumine|õhuhõõrdumise]], [[tuul]]e ja muude keerukate tegurite koosmõjul ning nende kiirus suureneb. [[Vihm]]a ja teiste raheteradega põrkumine teistpidi aeglustab rahetera langemist. Kui raheterad kasvavad ohtlikult suureks ning võivad ehitisi ja eriti [[kultuurtaim|põllukultuure]] kahjustada, edastatakse [[ilmahoiatus]]i. == Määratlus == [[Pilt:Granizo.jpg|pisi|Umbes kuuesentimeetrise läbimõõduga rahetera]] Rahetera läbimõõt on viis millimeetrit või rohkem.<ref name="gloss" /> Erinevalt [[jääkruubid|jääkruupidest]] on raheterad kihilised ning võivad olla ebakorrapärased ja kokku kasvada. Rahetera koosneb läbipaistvast jääst või vahelduvatest vähemalt ühe millimeetri paksustest läbipaistva ja poolläbipaistva jää kihtidest, mis kogunevad, kui rahetera tugevate tõusvate õhuvoolude mõjul pilves ringleb, kuni kord küllalt raskena maapinnale kukub. Kahju tekitavate raheterade suuruseks on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] mõõdetud keskmiselt 2,5–4,4 sentimeetrit.<ref name="Jewell, Brimelow 2004" /> Kahest sentimeetrist suuremaid raheteri peetakse harilikult ohtlikuks. Näiteks [[Kanada meteoroloogiateenistus]] edastab tugeva äikesetormi hoiatuse, kui raheterad on ennustatavalt kahesentimeetrised või suuremad.<ref name="Kanada ilmateenistus" /> [[Ameerika Ühendriikide riiklik ilmateenistus]] edastab alates 2010. aastast samalaadse hoiatuse, kui rahetera läbimõõt ületab üht [[toll (pikkusühik)|tolli]] (2,54&nbsp;cm), varem oli nende jaoks kriitiline piir kolmveerand tolli.<ref name="USA ilmateenistus" /> Ülejäänud riikides on omad kriteeriumid sõltuvalt kohalikest eripäradest, näiteks viinamarjakasvatuspiirkondades võivad kahju tekitada ka väiksemad raheterad. Nagu Kanadas, nii koostatakse Eestiski ilmahoiatus siis, kui raheterad on kahesentimeetrised või suuremad.<ref name="EMHI" /> == Teke == Rahe tekib pilvedes tugevate äikesetormide korral; eriti vertikaalselt ulatuslikes pilvedes, millest valdav osa on allpool külmumistemperatuuri ning kus on tugevad [[tõusev õhuvool|tõusvad õhuvoolud]], suur [[vedela vee sisaldus]] ja suured [[piisk|veepiisad]].<ref name="gloss" /> Ühes rahega võib esineda ka [[tromb]]e, mille jaoks on samuti tarvis tugevaid tõusvaid õhuvoole.<ref name="NOAA" /> Tõusvate õhuvoolude ja [[allajahtumine|allajahtunud]] veepiiskadega seostatakse raheteket alates 19. sajandi keskpaigast.<ref name="Kask 1981" /> === Rahetera kihilisus === Nagu teiste rünksajupilve sademete puhul, on rahe moodustumiseks vajalik veepiiskade olemasolu. Kui veepiisad tõusevad ja temperatuur langeb alla 0&nbsp;°C, tekib allajahtunud vesi, mis külmub kokkupuutel [[kondensatsioonituum]]adega. Suure rahetera läbilõikel on näha sibulalaadne struktuur. Seega koosneb rahetera paksematest poolläbipaistvatest kihtidest, mis vahelduvad õhemate läbipaistmatute valgete kihtidega. Üksteisele järgnevate kihtide moodustumine on tingitud pilves üles-alla liikumisest. [[Pilt:Hagelkorn mit Anlagerungsschichten.jpg|pisi|Suur [[kontsentrilised objektid|kontsentriliste]] ringidega rahetera]] Tormi tugevad tõusvad õhuvoolud, milles on ülespoole puhuva tuule kiirus kuni 180&nbsp;km/h,<ref name="ncar" /> tõstavad moodustuvaid raheteri üles. Rahetera kasvukiiruse muutumine sõltub niiskuse muutlikkusest ja ettejäävatest allajahtunud veepiiskadest. Tõustes läbivad raheterad erineva [[õhuniiskus|niiskussisalduse]] ja allajahtunud veepiiskade kontsentratsiooniga pilvekihte. Rahetera kasv sõltub ka liituvate veepiiskade suurusest. Kui rahetera satub suure veepiiskade kontsentratsiooniga pilvekihti, liituvad viimased temaga ja moodustub poolläbipaistev kiht.<ref name="Nelson" /> Kui rahetera satub pilvekihti, mis sisaldab peamiselt [[veeaur]]u, [[sublimeerumine|sublimeerub]] ta pinnale kristallidest jääkiht, mis on läbipaistmatu, sest kristallide vahele jääb õhk.<ref name="Aruksaar jt 1964" /> Lisaks sõltub rahetera kiirus tema asukohast pilve tõusvas õhuvoolus ja tema massist. Sellega on määratud rahetera kihtide paksuse varieeruvus. Allajahtunud veepiisa raheteraga liitumise tõenäosus sõltub nende [[suhteline kiirus|suhtelisest kiirusest]]. Üldiselt moodustuvad suuremad raheterad seetõttu tugevamast tõusvast õhuvoolust mõnevõrra eemal, kus nad saavad kauem kasvada.<ref name="Nelson" /> Rahetera kasvades vabaneb [[latentne soojus]], mis hoiab selle välisosa vedelas olekus. Nii on rahetera väliskiht kleepuv ja kokkupõrkel võivad temaga liituda väiksemad raheterad, misjärel moodustub suurem ebakorrapärase kujuga kogum.<ref name="Brimlow" /> Rahetera tõuseb pilves seni, kuni on kasvanud nii suureks, et tõusvad õhuvoolud ei jaksa teda enam kanda.<ref name="ncarhail" /> Keerulisema tsirkulatsiooniga võib tegu olla siis, kui pärast ühest tõusvast õhuvoolust väljakukkumist haarab rahetera kaasa teine tugevam tõusev õhuvool. Viimane on aga erandjuht.<ref name="Nelson" /> === Soodustavad tegurid === Kõige tavalisem on rahe kesklaiustel mandrite siseosades, sest rahe teke on märksa tõenäolisem, kui külmumistemperatuurist külmem õhukiht on 3400 meetrist madalamal.<ref name="mesoanal" /> Kuiva õhu liikumine tugevasse äikesetormi võib mandri kohal rahet sagendada, sest soodustab [[aurumisjahtumine|aurumisjahtumist]], mis toob külmumistemperatuurist madalama õhukihi allapoole ja võimaldab seeläbi raheteral suuremas pilveulatuses kasvada. Seega on rahe troopikas kesklaiustega võrreldes harvem, sest üldiselt on [[atmosfäär]] troopikas soe maapinnast palju suuremate kõrgusteni. Troopikas esineb rahe peamiselt kõrgemates piirkondades.<ref name="Downing" /> Kui õhutemperatuur langeb alla −30&nbsp;°C, kasvavad raheterad väga vähe, sest nii külmades õhukihtides on allajahtunud veepiisad haruldased.<ref name="mesoanal" /> Kõige suurema tõenäosusega on pilves rahet 6100 meetrist kõrgemal. 3000–6100 meetri kõrgusel on 60% rahest pilve sees ja ülejäänud 40% pilvest väljas, pilve [[alasi (meteoroloogia)|alasiosa]] all. 3000 meetrist madalamal jaotub rahe sama ühtlaselt nii pilve sees kui ka pilve ümber 3,7 kilomeetri ulatuses.<ref name="Airbus" /> == Levik == [[Pilt:Bogota hailstorm.jpg|pisi|Rahetorm [[Bogotá]]s]] Kõige sagedamini esineb rahet kesklaiustel mandrite sisealadel ja troopikas harvemini, kuigi viimases on äikesetormid palju sagedasemad.<ref name="Hand, Cappelluti 2011" /> Samuti on rahe [[mäeahelik]]es palju sagedasem, sest mäed suunavad rõhtsad õhuvoolud ülespoole ning tugevdavad seeläbi pilvesiseseid tõusvaid õhuvoole ja teevad ka rahe tekke tõenäolisemaks.<ref name="Geoscience Australia" /> Harvem esineb rahet [[mets]]apiirkondades.<ref name="Aruksaar jt 1964" /> Tugevad rahetormid esinevad kõige sagedamini Põhja-[[Argentina]]s, Lõuna-[[Paraguay]]s ning väiksemas piirkonnas [[India]] ja [[Bangladesh]]i piirialadel. Sagedased on rahetormid samuti USA kesk- ja kaguosas, Loode-Indias, Lääne- ja Kesk-[[Aafrika]]s ning Kagu-Aafrikas.<ref name="Cecil, Blankenship 2011" /> Indias [[Uttar Pradesh]]i osariigis oli 1888. aastal üks teadaolevalt suurima ohvritearvuga rahetorme.<ref name="Wixon 2005" /> [[Kesk-Euroopa]]s on suurima raheohuga Edela- ja Kagu-[[Prantsusmaa]], [[Põhja-Itaalia]] ning [[Lõuna-Saksamaa]].<ref name="Zimmerli 2005" /> [[Põhja-Ameerika]]s on rahe kõige tavalisem [[Colorado]], [[Nebraska]] ja [[Wyoming]]i osariigi piirialal, mida tuntakse Hail Alley ('rahe tee') nime all.<ref name="ncarhail" /> Selles piirkonnas esineb rahe märtsist oktoobrini, seejuures suurem osa rahetormidest perioodil maist septembrini. Põhja-Ameerika raherikkaim linn on [[Cheyenne]], kus on igal hooajal keskmiselt 9–10 rahetormi.<ref name="Nolanhail" /> == Ennustamine == Rahet on võimalik ennustada lühikese aja taha. See on üks keerulisemaid ilmaennustamise ülesandeid, kuna rahehoog on tavaliselt lühiajaline ja hõlmab väikese maa-ala.<ref name="López et al. 2007" /> [[Ilmaradar]]i abil saab tuvastada äikesepilvi, millega võib kaasneda rahe. Ilmahoiatus võidakse edastada 15 minutit enne rahehoo kohale jõudmist, nii et järgnevalt jõutakse näiteks soodsam lennutrajektoor valida.<ref name="ncarhail" /> Radariga mõõdetud rahetera [[peegelduvus]] sarnaneb suurte vihmapiiskade omaga. Neil vahetegemiseks on leitud, et kuna vihmapiisk on enam lapik, peegeldub kahe ristuva [[polarisatsioon|polariseeringuga]] impulsi korral rõhtpolariseeringuga impulss sellelt tagasi tugevamini kui püstpolariseeringuga impulss.<ref name="Knight, Knight 2003" /> Sama silmas pidades on radari abil võimalik määrata ka raheterade suurust.<ref name="NSSL" /> Rahe tuvastamiseks on hakatud kasutama ka [[satelliidipilt]]e, kuid seda meetodit kasutades tehakse sageli ekslikke järeldusi.<ref name="Bauer-Messmer, Waldvogel 1997" /> == Rahetera suurus ja lõppkiirus == [[Pilt:Record hailstone Vivian, SD.jpg|pisi|USA suurim registreeritud rahetera, mille läbimõõt on 20 sentimeetrit ja mass 0,88 kilogrammi]] Rahetera suuruse määramiseks on mõnel maal täpsema mõõtmisvahendi puudumisel soovitatud rahetera võrrelda sarnast mõõtu esemega, näiteks [[münt|mündi]], [[golfipall]]i, [[kana]][[muna]] või [[herned|hernega]].<ref name="spc.noaa.gov" /><ref name="Torro" /> [[Lennujaam]]ades tehtavatel vaatlustel kasutatakse raheterade suuruse ülesmärkimiseks [[METAR]]-koode. Suuremate raheterade kohta käib METAR-kood GR ning veerandtollist (6,4&nbsp;mm) väiksemate raheterade ja [[lumekruubid|lumekruupide]] kohta kood GS.<ref name="METAR" /> Vanemates Eesti alalt pärit ülestähendustes on sageli kirjeldatud raheteri, mis on näiteks kana-, [[tuvi|tuvi-]], [[kuldnokk|kuldnoka-]] või [[pääsuke]]se<nowiki/>muna suurused.<ref name="Tarand 1986" /> USA suurim registreeritud rahetera sadas maha 2010. aastal Lõuna-Dakotas [[Vivian (Lõuna-Dakota)|Vivianis]]. Selle läbimõõt oli 20 sentimeetrit ja mass 0,88 kilogrammi. Eelmine USA rekordrahetera läbimõõduga 17,8 sentimeetrit registreeriti 2003. aastal ja rekordmassiga (0,76&nbsp;kg) rahetera 1970. aastal.<ref name="Record" /> Eesti ilmajaamades registreeritud raheterade läbimõõt ei ületa viit sentimeetrit, mujalt Eestist on teateid ka ligi kümnesentimeetristest raheteradest.<ref name="Eesti riskid" /> Raheterad kukuvad maha erineva [[lõppkiirus]]ega. Ühesentimeetrise läbimõõduga rahetera langeb ligi üheksa meetrit sekundis, kaheksasentimeetrine ligi 48 meetrit sekundis. Rahetera kiirus sõltub selle suurusest, kujust, õhuhõõrdumisest, tuulest, põrkumisest vihmapiiskade ja teiste raheteradega ning sulamisest, kuna raheterad langevad läbi soojemate õhukihtide.<ref name="NSSL 2006a" /> == Ohud == Rahe võib märkimisväärselt kahjustada [[auto]]sid, [[õhusõiduk]]eid, katuseaknaid, klaaskatuseid, [[kariloom]]i ja eriti põllukultuure.<ref name="Nolanhail" /> Katustel jäävad rahekahjustused tihti märkamata, kuni ei esine pragusid ega lekkeid. Kõige raskem on kahjustusi tuvastada sindel- ja lamekatustel.<ref name="Adjusting Today" /> Plekk-katused on märksa vastupidavamad, kuid rahe võib neilegi väikseid mõlke tekitada ja kahjustada pleki kattekihti. Õhusõidukite jaoks on rahe üks tõsisemaid äikesetormiga kaasnevaid ohte.<ref name="Field et al. 2010" /> Kui raheterade suurus ületab 1,3 sentimeetrit, võib õhusõiduk hetkega kahjustuda.<ref name="FAA" /> Maapinnale kogunenud raheterad võivad olla ohtlikud õhusõidukite maandumisel. Samuti on raherohkemates piirkondades tavaline, et raheterad mõlgivad autosid ning lõhuvad nende [[tuuleklaas]]e ja aknaid. USA-s on rahe suhtes kõige tundlikumad põllukultuurid olnud [[nisu]], [[mais]], [[sojauba]] ja [[tubakas]].<ref name="Wixon 2005" /> Kanadas on rahe üks suuremaid rahalist kahju tekitavaid loodusõnnetusi.<ref name="Coppola 2007" /> On teada harvad juhud, mil suured raheterad on põhjustanud [[põrutus]]i või surmaga lõppevaid [[trauma]]sid. Üks varasemaid teadaolevaid inimohvritega raskeid vahejuhtumeid oli 9. sajandil Indias [[Uttarakhand]]is.<ref name="Telegraph" /> == Ladestus == [[Pilt:Melbourne March 2010 Hail.jpg|pisi|Rahe [[Melbourne]]'i tänavatel]] Rahe ladestub kitsa ribana,<ref name="NSSL 2006b" /> mis paistab välja tormijärgsetelt satelliidipiltidelt.<ref name="Peters 2003" /> Harilikult kestab rahetorm mõnest minutist kuni 15 minutini.<ref name="Nolanhail" /> [[Äkküleujutus]]e või [[mudavool]]u korral raskendab ladestunud rahe järsul maastikul olukorda. Suuremate äikesetormidega, mis murravad puid ja jätavad paljud majapidamised elektrita, võib maapinnale koguneda üle viie sentimeetri paksune rahekord. Erandjuhul võib ladestuda 20–30 sentimeetrine rahekord.<ref name="Aruksaar jt 1964" /> Seda siis, kui tingimused rahetekkeks on soodsad ja rahetorm on väheliikuv. Samuti ladestub paksem rahekord pigem mäestikupiirkonnas, nii nagu juhtus näiteks 2010. aasta juulis USA-s [[Nederland (Colorado)|Nederlandis]], kus sadas maha umbes 30-sentimeetrine rahekord.<ref name="coloradodaily" /> == Tõrje ja ennetamine == [[keskaeg|Keskajal]] püüti rahet ja sellest tulenevaid põllukultuuride kahjustusi ennetada [[kirikukell]]ade helistamise ja [[kahur]]ipaukudega. Hiljem on kasutatud [[rahekahur]]eid, mis väidetavalt pärsivad raheteket. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] on rahega kaasnevate ohtude vältimiseks kasutatud [[pilvekülvamine|pilvekülvamist]]; eriti [[Venemaa]]l, kus väidetavalt vähendati pilvedesse [[rakett]]ide ja [[mürsk]]ude abil [[hõbejodiid]]i külvates rahest tulenevaid põllukultuuride kahjustusi 50–80%. Aastatel 1965–2005 organiseeriti rahetõrjeprogramme 15 riigis.<ref name="Wixon 2005" /> Seniajani pole nimetatud raheennetusmeetodite toimimine tõendust leidnud.<ref name="ncar" /> Suure raheohuga piirkondades on alates 20. sajandi lõpust üha enam hakatud [[puuviljaaed]]u katma [[polüetüleen]]võrguga, mis küll kaitseb rahe eest, aga samas muudab aia [[mikrokliima]] taimedele ebasoodsamaks ega pruugi olla rahaliselt tasuv.<ref name="Iglesias et al. 2006" /> == Vaata ka == * [[Hiidrahe]] * [[Jääkruubid]] * [[Lumekruubid]] * [[Rahetera]] (haigus) == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="gloss">AMS, 2009. [http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?id=hail1 Hail]. ''Glossary of Meteorology''. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Jewell, Brimelow 2004">Jewell, R., Brimelow, J., 2004. [http://www.spc.noaa.gov/publications/jewell/hailslsc.pdf Evaluation of an Alberta hail growth model using severe hail proximity soundings in the United States]. ''Preprints, 22d Conf. on Severe Local Storms'', Hyannis, MA, AMS, CD-ROM, P9.5 (ingl).</ref> <ref name="EMHI">EMHI. [http://www.emhi.ee/index.php?ide=29,720,730 Hoiatuste kriteeriumid]. Vaadatud 25.10.2011.</ref> <ref name="Kanada ilmateenistus">Meteorological Service of Canada, 2011. [http://ec.gc.ca/meteo-weather/default.asp?lang=En&n=D9553AB5-1#severethunderstorm Severe thunderstorm criterias]. Environment Canada. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Kask 1981">Kask, I., 1981. Rahe. ''Eesti Loodus'', 9: 581–585.</ref> <ref name="Aruksaar jt 1964">Aruksaar, H., Liidemaa, H., Martin, I., Mürk, H., Nei, I., Põiklik, K., 1964. Üld- ja agrometeoroloogia. Eesti Raamat, Tallinn, lk 158.</ref> <ref name="Brimlow">Brimelow, J. C., Reuter, G. W., Poolman, E. R., 2002. Modeling Maximum Hail Size in Alberta Thunderstorms. ''Weather and Forecasting'', 17: 1048–1062 (ingl).</ref> <ref name="ncarhail">Munoz, R., 2000. [http://www.ucar.edu/communications/factsheets/Hail.html Fact Sheet on Hail]. UCAR. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Downing">Downing, T. E., Olsthoorn, A. A., Tol, R. S. J., 1999. [http://books.google.com/books?id=UbtG3vFfNtoC&pg=PA41 Climate, change and risk]. Routledge, 41 (ingl).</ref> <ref name="USA ilmateenistus">National Weather Service, 2010. [http://www.srh.noaa.gov/bmx/?n=oneinchhail NEW 1 Inch Hail Criteria]. NOAA. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Airbus">Airbus, 2008. [http://www.skybrary.aero/bookshelf/books/163.pdf Airbus Adverse Weather Briefing Note – Optimum Use of Weather Radar]. SKYbrary. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="NOAA">National Weather Service, 2010. [http://www.erh.noaa.gov/cae/svrwx/hail.htm Hail...]. NOAA. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Hand, Cappelluti 2011">Hand, W. H., Cappelluti, G., 2011. A global hail climatology using the UK Met Office convection diagnosis procedure (CDP) and model analyses. ''Meteorological Applications'' (ingl).</ref> <ref name="ncar">National Center for Atmospheric Research, 2010. [http://www.ucar.edu/communications/factsheets/Hail.html Hail]. UCAR. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Geoscience Australia">Geoscience Australia, 2007. [http://www.ga.gov.au/hazards/severe-weather/severe-weather-basics/where.html Where does severe weather occur?]. Commonwealth of Australia. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Nelson">Nelson, S. P., 1983. The Influence of Storm Flow Struce on Hail Growth. ''Journal of Atmospheric Sciences'', 40: 1965–1983 (ingl).</ref> <ref name="Cecil, Blankenship 2011">Cecil, D. J., Blankenship, C. B., 2011. Towards a Global Climatology of Severe Hail Storms as Estimated by Satellite Passive (manuscript). ''Journal of Climate'' (ingl).</ref> <ref name="Zimmerli 2005">Zimmerli, P., 2005. [http://media.swissre.com/documents/hailstorms_in_europe_de.pdf Hagelstürme in Europa]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Swiss Re. Vaadatud 26.10.2011 (sks).</ref> <ref name="METAR">Alaska Air Flight Service Station. [https://web.archive.org/web/20080501074014/http://www.alaska.faa.gov/fai/afss/metar%20taf/sametara.htm SA-METAR]. Federal Aviation Administration. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Nolanhail">Doesken, N. J., 1994. [https://web.archive.org/web/20170707222937/https://cocorahs.org/media/docs/hail_1994.pdf Hail, Hail, Hail! The Summertime Hazard of Eastern Colorado]. ''Colorado Climate'', 17 (ingl).</ref> <ref name="López et al. 2007">López, L., García-Ortega, E., Sánchez, J. L., 2007. A short-term forecast model for hail. ''Atmospheric Research'', 83: 176–184 (ingl).</ref> <ref name="Wixon 2005">Wixon, L. G., 2005. [http://books.google.com/books?id=-mwbAsxpRr0C&pg=PA401 Hail] In: Oliver, J. E. (Ed.), Encyclopedia of World Climatology. Springer, 401 (ingl).</ref> <ref name="Bauer-Messmer, Waldvogel 1997">Bauer-Messmer, B., Waldvogel, A., 1997. Satellite data based detection and prediction of hail. ''Atmospheric Research'', 217–231 (ingl).</ref> <ref name="mesoanal">Wolf, P., 2003. [http://www.meted.ucar.edu/resource/soo/MesoAnalyst.htm Meso-Analyst Severe Weather Guide]. UCAR. Vaadatud 16.07.2009 (ingl).</ref> <ref name="Coppola 2007">Coppola, D. P., 2007. [http://books.google.com/books?id=s6oxEraqWWwC&pg=RA62 Introduction to international disaster management]. Butterworth-Heinemann, 62 (ingl).</ref> <ref name="Knight, Knight 2003">Knight, C., Knight, N., 2003. Hail and Hailstorms. In: Holton, J. R., Curry, J. A., Pyle, J. A. (Editors), Encyclopedia of Atmospheric Sciences, Volumes 1–6. Elseiver, 929 (ingl).</ref> <ref name="Adjusting Today">Davidson, S. [https://web.archive.org/web/20110718004309/http://www.adjustersinternational.com/AdjustingToday/ATfullinfo.cfm?start=16&page_no=16&pdfID=16 Hail Damage to Roofs]. Adjusting Today Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="NSSL">National Severe Storms Laboratory. [https://web.archive.org/web/20111008125512/http://www.nssl.noaa.gov/primer/hail/hail_detecting.html Detecting Hail]. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="spc.noaa.gov">Storm Prediction Center, 2009. [http://www.spc.noaa.gov/misc/tables/hailsize.htm Converting Traditional Hail Size Descriptions]. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Torro">TORRO, 2009. [http://www.torro.org.uk/torro/severeweather/hailscale.php Hail Scale]. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="FAA">Federal Aviation Administration, 2009. [http://www.aviationweather.ws/063_Hazards.php Hazards]. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Tarand 1986">Tarand, A., 1986. Rängad rahed. ''Eesti Loodus'', 8: 510–515.</ref> <ref name="Field et al. 2010">Field, P.R., Hand, W., Cappelluti, G., McMillan, A., Foreman, A., Stubbs, D., Willows, M., 2010. [http://www.easa.europa.eu/safety-and-research/research-projects/docs/large-aeroplanes/EASA.2008_5.pdf Hail Threat Standardisation]. European Aviation Safety Agency. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Record">National Weather Service, 2010. [http://www.crh.noaa.gov/crh/pdf/073010RecordHailVivianSD.pdf Hailstone record press release]. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Iglesias et al. 2006">Iglesias, I., Alegre, S., 2006. The effect of anti-hail nets on fruit protection, radiation, temperature, quality and profitability of 'Mondial Gala' apples. ''Journal of Applied Horticulture'', 8: 91–100 (ingl).</ref> <ref name="Eesti riskid">Tammets, T. (koostaja), 2008. Eesti ilma riskid. EMHI, Tallinn, 30–32.</ref> <ref name="NSSL 2006a">National Severe Storms Laboratory, 2006. [http://www.nssl.noaa.gov/primer/hail/hail_basics.html Hail Basics]. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Telegraph">Orr, D, 2004. [https://web.archive.org/web/20051203015218/http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=%2Fnews%2F2004%2F11%2F07%2Fwind07.xml&sSheet=%2Fnews%2F2004%2F11%2F07%2Fixworld.html Giant hail killed more than 200 in Himalayas]. Telegraph, 7. november 2004 (ingl).</ref> <ref name="NSSL 2006b">National Severe Storms Laboratory, 2006. [http://www.nssl.noaa.gov/primer/hail/hail_climatology.html Hail Climatology]. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Peters 2003">Peters, A. J., 2003. [http://www-roc.inria.fr/clime/lynx/peters-factsheet.pdf Crop Hail Damage Assessment]. Institut National De Recherche En Informatique Et En Automatique. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="coloradodaily">Rubino, J., 2010. [http://www.coloradodaily.com/rant-rave/ci_15630529#axzz1NnYBPl6D Boulder County cleans up Nederland-area roadways after foot-deep hailstorm]. Colorado Daily, 29. juuli 2010. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> }} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Sademed]] f6v7ax58heiqt18zmd4d2vfmu9e2ejd 0 85965 6166019 5450274 2022-07-23T09:03:16Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dili | pilt = Procuradoria Geral da República (East Timor) (building), 2018 (01).jpg | pildiallkiri = Peaprokuratuuri hoone Dilis | asendiakaart = Ida-Timor }} '''Dili''' on [[Ida-Timor]]i [[pealinn]] ja suurim linn. Ta asub [[Timor|Timori saare]] põhjarannikul. Dili on Ida-Timori peamine sadamalinn ja kaubanduskeskus. Linnas elab umbes 150 000 inimest. Seal paikneb ka [[president Nicolau Lobato rahvusvaheline lennujaam]]. Linn on [[Dili piirkond|Dili piirkonna]] keskus. {{Ida-Timor}} [[Kategooria:Ida-Timori linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] rtnalu8aag5dnj84ooby5hp8upby7xw 0 86711 6165789 6113800 2022-07-22T18:44:01Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kuala Lumpur | hääldus = | nimi1_keel = malai | nimi1 = Kuala Lumpur / كوالا لمڤور | lipp = Flag_of_Kuala_Lumpur,_Malaysia.svg | lipu_link = [[Kuala Lumpuri lipp]] | pilt = View on Petronas Towers.JPG | vapp = Seal of Kuala Lumpur.svg | vapi_link = [[Kuala Lumpuri vapp]] | pindala = | elanikke = 1 509 700 (2007),<br>linnastus 6 933 500 | asendikaardi_pilt = KL + Putrajaya locator.png }} '''Kuala Lumpur''' on [[Malaisia]] pealinn ja suurim linn. See asub [[Malaka poolsaar]]e lääneranniku keskosas. Kuala Lumpur asub 35 km kaugusel rannikust [[Gombeki jõgi|Gombek]]i ja [[Klangi jõgi|Klang]]i jõe ühinemiskohas, linna nimi tähendab otsetõlkes mudast kahe jõe ühinemiskohta. Kuala Lumpur on suhteliselt noor linn – selle rajasid hiinlased 150 aastat tagasi [[1857]]. aastal. 19. sajandi lõpul ta hakkas arenema tinakaubanduse keskuse ümber ja on kasvanud väikesest tinakaevandajate asulast miljonilinnaks. Linnas elab umbes 1,6 miljonit inimest (1 145 075 elanikku (1991, rahvaloendus); 1 374 700 (1997, hinnang)). Linnastus, mida tuntakse ka nimega '''Klang Valley''', elab ligi 7 miljonit inimest ja seda peetakse üheks kiirema kasvuga globaalseks keskuseks nii elanike arvu, majanduse, rahanduse kui ka kaubanduse osas. [[Pilt:Merdeka 1957 tunku abdul rahman.jpg|thumb|Tunku Abdul Rahman kuulutab Malaisia iseseisvust]] Aastatel 1880–1978 oli Kuala Lumpur [[Selangor]]i pealinn. 1946–1957 oli Briti koloonia (1946–1948 [[Malaia Liit]], 1948–1957 [[Malaia Federatsioon]]) administratiivkeskus, [[31. august]]il 1957 kuulutati välja Malaisia iseseisvus. [[Pilt:Torres Petronas Mayo 2004.jpg|Petronase kaksiktorn|pisi]] Kuala Lumpur on tähtis Malaisia kaubandus-, tööstus- ja rahanduskeskus. Linnas ja selle ümbruses töödeldakse [[kautšuk|kautšukit]], toodetakse [[palmiõli]] ja teisi toiduaineid, autosid, elektroonikaseadmeid, põllumajandustehnikat ja tekstiile. Kuala Lumpuri lähedal kaevandatakse inglistina ja kivisütt. Kuala Lumpuris asuvad Riigi Keskpank ja teised suured pangad, fondi- (alates 1978. aastast) ja kaubandusbörsid (alates 1980. aastast), riigiasutuste juhatus jne. Linnas on linnaraudtee. Kuala Lumpuri rahvusvaheline lennujaam (KLIA) asub [[Sepang]]is (1998). == Vaatamisväärsused == Malaisia „vabaduse väljak“ – Padang Merdeka väljak, kus kuulutati välja Malaisia iseseisvus. Väljakul seisab maailma kõrgeim lipuvarras ning seal peetakse ka iga-aastast Merdeka päeva. Samuti on väljakul linna üks kaunimaid hooneid – mauri stiilis ehitatud Sultan Abdul Samadi maja, mis oli projekteeritud Briti arhitektide poolt 19. sajandi lõpul. Ehitisse kuulub 40 jala kõrgune kellatorn ja vasksed kuplid. Rahvusmuuseum (Muzium Negara), kus on võimalik tutvuda Malaisias elavate rahvusrühmade ajalooga ja Malaisia taimestikku ja loomastikku mitmekülgselt esitava väljapanekuga. Rahvusmošee (Masjid Negara) oma 75 meetri kõrgusele küündiva minaretiga. Kaasaegne Kuala Lumpuri sümboliks on maailma kõrgeimate hoonete hulka kuuluv rahvusliku naftakompanii Petronase kaksiktorn ([[Petronas Towers]]), mis jäljendab pagoodide ehitusstiili. 1996–2003 oli see oma 88 korrusega (451,9 m) maailma kõrgeim ehitis. Samuti on muljetavaldav teletorn Menara KL, mis on kõrguselt (421 m) maailmas neljandal kohal. Selle sissepääsu kaunistavad arabeskidest pitskujundid. Koloniaalstiilis ehitatud rongijaama hoone on ehitatud 1900. aastate alguses. Nüüd on see nii jaam kui ka hotell. Selles Põhja-India arhitektuurist inspireeritud hoones on tähelepanuväärsed võlvid, ilusad spiraalid ja seitsmekujulised minaretid. ==Galerii== <gallery mode="nolines" heights="180" widths="240"> Fail:Kuala Lumpur Sultan Abdul Building.jpg|Sultan Abdul Samadi maja Fail:Muzium Negara Malaysia KL (2022-05).jpg|Rahvusmuuseum (Muzium Negara) Fail:Merdeka square kuala lumpur.jpg|Padang Merdeka väljak Fail:KLIA MTB&Tower.jpg|[[Kuala Lumpuri rahvusvaheline lennujaam]] </gallery> == Vaata ka == * [[Kuala Lumpuri rahvusvaheline lennujaam]] ==Välislingid== {{Commonskat-tekstina|Kuala Lumpur}} [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Malaisia linnad]] s7kvhwtzcep8r21tnzhltpjvkjp30yw 0 87490 6165766 6002575 2022-07-22T17:59:54Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; terase kohta vaata artiklit [[Damaskuse teras]]}} {{linn | nimi = Damaskus | hääldus = | nimi1_keel = araabia | nimi1 = دمشق | nimi1_latin = Dimashq | nimi2_keel = araabia mitteametlik | nimi2 = الشام | nimi2_latin = Ash-Shām | pilt = Umayyad Mosque, Damascus.jpg | lipp = Flag_of_Damascus.svg | lipu_link = [[Damaskuse lipp]] | vapp = Damascus-Seal.jpg | vapi_link = [[Damaskuse vapp]] | pindala = 100 | elanikke = 1 592 200 (2007), <br />eeslinnadega 2 619 600 | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Süüria }} '''Damaskus''' on [[Süüria]] pealinn. Kuulub maailma vanimate linnade hulka. Asub Süüria edelaosas [[Baradá jõgi|Baradá jõe]] kaldal. Damaskus on Süürias suuruselt teine linn [[Aleppo]] järel. See on üks peamisi [[Levant|Levandi]] kultuuri- ja usukeskusi. Damaskuses on [[poolkõrb]]eline kliima, kuna läänes asuv [[Antiliibanon]]i mäestik peab kinni [[Vahemeri|Vahemerelt]] tuleva niiske õhu ja vihma. 2011. aastal oli hinnanguline elanike arv 1 711 000. Suurim vähemus on [[kurdid]] (umbes 300 000). Enamik elanikke on usult [[sunniidid]]. Damaskuses on üle kahe tuhande mošee, neist tuntuim on [[Umaijaadide mošee]] ehk Damaskuse Suur mošee. 10-15% elanikest on kristlased. Damaskus jaguneb 15 linnaosaks ja need omakorda kokku 95 asumiks. [[Yarmūk (Damaskus)|Yarmūk]], mis loetakse eraldi asulaks, kuulub koos Damaskuse linnaga [[Damaskuse kubermang]]u. ==Pilte== <gallery> Districts of damascus english.svg|Damaskuse linnaosad Damascus SPOT 1363.jpg|Satelliidipilt Damaskusest Damascus from Qasiyon.JPG </gallery> ==Välislingid== {{Commonscat|Damascus}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Süüria linnad]] q7twu3ph62vdsr7okxvhd6ke49i3zij 0 91169 6165519 5972076 2022-07-22T12:19:39Z 2001:7D0:8557:B680:10F5:EE3B:25B4:BF78 /* Looming */ wikitext text/x-wiki '''Aleksander Aspel''' ([[10. juuni]] [[1908]] [[Mustvee]] – [[21. märts]] [[1975]] [[Iowa City]]) oli eesti kirjandusteadlane ja kirjanik. ==Elukäik== Aspel õppis aastatel [[1926]]–[[1938]] [[Tartu Ülikool]]is eesti filoloogiat. Ta töötas [[1938]]–[[1946]] [[Pariis]]is eesti keele lektorina ning [[1946]]. aastast [[USA]]-s prantsuse keele ja kirjanduse õppejõuna. ==Looming== Avaldanud esseesid, monograafiaid ja tõlkeid prantsuse kirjandusest ([[Guy de Maupassant]], [[Honoré de Balzac]], [[Émile Zola]] jt). == Teosed == * "Sissejuhatus kunstivooludesse (esindavaid stiilinäiteid Vana-Kreekast nüüdisajani)". Sari [[Elav teadus]], nr 23, [[Eesti Kirjanduse Selts|EKS]], [[Tartu]] [[1933]], 112 lk * "Ülevaade prantsuse kirjandusest". Sari [[Keel ja kirjandus]], nr 12, [[Loodus (kirjastus)|Loodus]], Tartu [[1934]], 88 lk * "[[Molière]]'i elu ja looming". Sari Keel ja kirjandus, nr 24, Loodus, Tartu [[1935]], 46 lk * "[[Eugène Delacroix]]. Modernse kunsti isa". Sari [[Suurmeeste elulood]], nr 35, EKS, Tartu [[1936]], 168 lk * "[[Voltaire]]. Valgustusajastu geenius". Sari Suurmeeste elulood, nr 41, EKS, Tartu [[1937]], 160 lk * "Kirjad Pariisist". Sari [[Eesti mõttelugu]], nr 31. Koostanud, ees- ja järelsõna: [[Külliki Vulf]]. [[Ilmamaa]], Tartu [[2000]], 584 lk == Artiklid == * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=85 Teose analüüs prantsuse kirjandusõpetuses.], [[Eesti Kirjandus]] nr. 11 [[1935]] * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=36 Lähtekohti Kreutzwaldi stiili iseloomustamiseks], Eesti Kirjandus nr. 8,9 [[1937]] * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1595 Tolm ja tuli], Eesti Kirjandus 1937, nr. 9 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=359 Eesti luule 1937. aastal], Eesti Kirjandus nr. 3 [[1938]] * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=325 Esseest], [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr. 7 1938 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=508 Eluläheduse vool prantsuse kirjanduses], Looming nr. 1 [[1939]] * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=533 Romaan ja kirjaniku mõttesüsteem.], Looming nr. 6 1939 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=629 Pariisi teater sõja eelõhtul], Looming nr. 8 1939 == Kirjandus == * [[Erna Siirak]], "Ruumi ja aja kaugusest Aleksander Aspelile mõeldes" (60. sünnipäevaks) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1968]], nr 6, lk 931–935 * [[Mart Orav]], "Algus. Sissejuhatus Aleksander Aspelisse I" – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1992]], nr 8, lk 1640–72; nr 9, lk 1822–56; nr 10, lk 2061–96, nr 11, lk 2386–92; artikkel sisaldab lisana (nr 10–11) katkendeid Aleksander Aspeli nooruspäevikust aastaist 1928–29 * [[Marek Tamm]], "Pariis – Iowa City. Aleksander Aspeli võõrsiloleku aastad (1938-1975)" – [[Keel ja Kirjandus]] 1998, nr 7, lk 467–477 * [[Jaan Rapp]], "Aleksander Aspeli paindlikkus ja paindumatus" – kogumikus "Muutuste mehhanismid eesti kirjanduses ja kirjandusteaduses: ettekandeid ja artikleid 1999". [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Tartu]] [[2000]], lk 122–126 * [[Külliki Vulf]], "Aleksander Aspel kirjanduslikul orbiidil" – samas, lk 127–135 * [[Maie Kalda]], "Aspel – klassik või mitte?" (raamatu "Kirjad Pariisist" arvustus) – [[Raamatukogu (ajakiri)|Raamatukogu]] [[2001]], nr 3, lk 33 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [[Marek Tamm]], [http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/31/Areen/19-raamat1.html "Avastamata Aspel" (raamatu "Kirjad Pariisist" arvustus)] – [[Eesti Ekspress]] [[3. august]] [[2000]], lk B14 * {{ISIK|150}} {{JÄRJESTA:Aspel, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1975]] b0petq2ka49mv4toveh8mh5n6vjkc8c 0 92431 6166009 5643716 2022-07-23T08:48:27Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bangui | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = | | | pilt = Bangui City Centre.jpg | pildiallkiri = Vaade Banguile | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 67 | elanikke = 622 771 (2006) | asendikaart = KAV }} '''Bangui''' on [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]] pealinn. Asub [[Oubangui]] jõe paremal kaldal. See on Kesk-Aafrika Vabariigi suurim linn. ==Ajalugu== Linn asutati [[1889]]. aastal Prantsusmaa Oubangui-Chari koloonia halduskeskusena. ==Transport== Bangui on tähtis sadama- ja kaubanduslinn. 7 km linnast loodes asub [[Bangui M'Poko rahvusvaheline lennujaam]]. [[1970]]. aastal asutatud [[Bangui ülikool]] on riigi ainus ülikool. [[Kategooria:Kesk-Aafrika Vabariigi linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] t1rfkddp05otm9txpf6dtusghcp1kbg 0 92454 6166011 5524911 2022-07-23T08:50:51Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Basseterre | hääldus = | pilt = Basseterre.jpeg | pildiallkiri = Vaade Basseterrele | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 6,1 | elanikke = 15 500 (2005) | asendikaart = Saint Kitts ja Nevis }} '''Basseterre''' on [[Saint Kitts ja Nevis|Saint Kittsi ja Nevise]] pealinn. Asub [[Saint Kitts]]i saare lõunakaldal. Linn asutati [[1627]]. aastal Prantsusmaa St. Christophe'i koloonia halduskeskusena. Sellest sai tähtis sadamalinn ja [[Prantsuse Lääne-India]] pealinn. [[Kategooria:Saint Kittsi ja Nevise linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] r8yx6ihfvozw6o6kihiygj4mm1zf7hb 0 94156 6165712 5002310 2022-07-22T15:42:18Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Daşoguz | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = türkmeeni | Daşoguz | | omakeelne_nimi_2 = usbeki | Toshhovuz | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 210 300 (2007) }} '''Daşoguz''' (varasem eestikeelne nimekuju '''Tašauz''') on linn [[Türkmenistan]]is, [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajeti]] keskus. [[Kategooria:Türkmenistani linnad|Dasoguz]] segbrc6qtyr7heoinv9i0upt8c9gu5u 0 95473 6166089 6023138 2022-07-23T10:31:10Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib maakonna haldusorganist; Eestimaa kubermangu valitsuse kohta vaata artiklit [[Eesti Maavalitsus]]}} {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2007}} '''Maavalitsus''' on [[maakond|maakonna]] haldusorgan. Eestis olid 1989–1993 [[maakond|maakonnad]] omavalitsusliku staatusega haldusüksused ning igal maakonnal oli [[maakonnavolikogu]] ja [[maakonnavalitsus]]. Alates 1993. aastast on maavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatavat [[maavanem]]at teenindav riigiasutus. == Maavalitsuse ülesanded == Maavalitsuse ülesandeks oli: # riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses; # riigi omandisse kuuluva vara käsutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt antud korraldustele ja määrustele; # maakonnas rahanduse, hariduse, kultuuri, spordi, muinsuskaitse, tervishoiu, sanitaarteenistuse, tööhõive, sotsiaalhoolduse, migratsiooni, ettevõtluse, statistika, riiklike registrite, side, riikliku transpordi, riiklike teede, keskkonnakaitse, maakorralduse, metsamajanduse, ehitusjärelevalve ja planeeringu, kapitaalehituse ning regionaalpoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole korraldatud teisiti<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28576 Maakonna valitsemiskorralduse seadus], RT I 1993, 51, 696</ref>. Eesti maavalitsuste ja [[maavanem]]ate tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/326092017002 Maavanemate teenistusest vabastamine], RT III, 26.09.2017, 2</ref> == Ajalugu == 1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]”. Selle kohaselt liideti [[Eestimaa kubermang]]uga ka senised [[Liivimaa kubermang]]u eestikeelsed alad: [[Tartu kreis|Tartu]], [[Võru kreis|Võru]], [[Viljandi kreis|Viljandi]], [[Pärnu kreis|Pärnu]] ja [[Saaremaa kreis]]. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] tasandil pidi [[Seadusandlik võim|seadusandlikuks organiks]] saama [[Eestimaa Maapäev|maanõukogu]] (nimetatud ka maapäevaks). Uue teise astme [[Kohalik omavalitsus|omavalitsus]]ena loodi maakonnaomavalitsus, maakondades tuli valida 7–15-liikmelised ajutised [[maakonnanõukogu]]d, mis olid algselt maakonnakomissarile nõuandjaks organiks. Maakonnanõukogud valiti [[vald]]ade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. Maakonna omavalitsustes oli 2 organit - korraldav ja täidesaatev: [[volikogu]] ja maavalitsus. Maakonnavalitsus oli [[Maakonnanõukogu]] [[Täidesaatev võim|täidesaatev]] organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine, täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], 24. jaanuarist 1934. aastal. 1934. aastal kehtima halanud põhiseaduse [[omavalitsusüksus]]te loetelus puudusid maaomavalitsused. Seetõttu maakonna omavalitsused kaotati 1934. aasta maakondade ajutise valitsemise seadusega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/01/23/7 Riigikogu poolt 19. jaanuaril 1934 vastuvõetud 40. Maakondade ajutise valitsemise seadus.], Riigi Teataja, nr. 5, 23 jaanuar 1934</ref>. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. Ajutised maavalitsused täitsid endiste maavalitsuste ülesandeid kuni viimaste üleandmiseni vastavaile asutustele. Ajutised maavalitsused allusid [[Kohtu- ja Siseministeerium]]ile. Maakonna omavalitsusorganiteks olid: 1) maavolikogu, 2) maavanem, 3) maavalitsus ja 4) valla- ja linnavanemate täiskogu. Maavolikogu valiti 5-ks kalendriaastaks ja ta koosnes vastavalt elanike arvule 11—25 maavolinikust. [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[Maakonnaseadus]]e järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja [[Eesti maakonnad|maakonnas]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/4 405. Maakonnaseadus.], Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938</ref>. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Petseri maakond|Petseri]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]]. 1938. aastal valiti uued [[Maavolikogu|maavolikogu]]d, ja maavolikogude valijateks oli [[vallavanem]]ad ja kolmanda astme [[linnavanem]]ad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud [[maakonnalinn]]ade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik tuleb iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: [[Harju maakond|Harjumaal]] 18, [[Järva maakond|Järvamaal]] 11, [[Lääne maakond|Läänemaal]] 14, [[Petseri maakond|Petserimaal]] 11, [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] 15, [[Saare maakond|Saaremaal]] 11, [[Tartu maakond|Tartumaal]] 21, [[Valga maakond|Valgamaal]] 11, [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] 12, [[Viru maakond|Virumaal]] 22, [[Võru maakond|Võrumaal]] 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/8 Valiti uusi maavolikogusid], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. Eesti omavalitsusorganite taastamisel, 1989. aasta [[Kohalike rahvasaadikute nõukogude valimisseadus]]e<ref>RT/89/26/ 346</ref> ja [[ENSV kohaliku omavalitsuse aluste seadus]]e<ref>ÜVT/89/34/ 517</ref> alusel valitud maakondade ja vabariikliku alluvusega linnade [[volikogu]]d asusid tegevusse 1. jaanuarist 1990, valdade, alevite ja linnade kui esmatasandi kohaliku omavalitsuse esindusorganid tegutsesid valimisjärgselt vastavate asutavate kogudena, vastavate valdade, alevite ja linnade omavalitsusliku staatuse kinnitamise hetkest aga volikogudena… 1. jaanuarist 1990 nimetati rajoonid (15 rajooni) maakondadeks. § 6. kohaselt kohaliku omavalitsuse organid olid: 1) volikogu (rahvasaadikute nõukogu); 2) valla-, alevi- ja maavanem ning linnapea (küla, alevi, rajooni ja linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees); 3) valla-, alevi-, maakonna- ja linnavalitsuse (küla, alevi, rajooni ja linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee); 4) revisjonikomisjon. § 12. kohaselt maavanem ja vabariikliku linna linnapea ning maakonna ja vabariikliku linna valitsuse juht vastutas volikogu ees volikogu otsuste täitmise eest, organiseeris riikliku poliitika elluviimist ja seaduste täitmise kontrolli vastavas maakonnas või vabariiklikus linnas ning vastutas selles osas Eesti NSV Ülemnõukogu ja valitsuse ees. == Maavalitsused Eestis == Eestis olid 2017. aastal, enne likvideerimist järgmised maavalitsused: * [[Harju maavalitsus]] * [[Hiiu maavalitsus]] * [[Ida-Viru maavalitsus]] * [[Jõgeva maavalitsus]] * [[Järva maavalitsus]] * [[Lääne maavalitsus]] * [[Lääne-Viru maavalitsus]] * [[Põlva maavalitsus]] * [[Pärnu maavalitsus]] * [[Rapla maavalitsus]] * [[Saare maavalitsus]] * [[Tartu maavalitsus]] * [[Valga maavalitsus]] * [[Viljandi maavalitsus]] * [[Võru maavalitsus]] ==Viited== {{viited}} == Vaata ka == *[[Eesti Maakondade Liit]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused| ]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] sy9vsfuar6ruragm9sf083g1wr8e541 6166094 6166089 2022-07-23T10:39:00Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib maakonna haldusorganist; Eestimaa kubermangu valitsuse kohta vaata artiklit [[Eesti Maavalitsus]]}} {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2007}} '''Maavalitsus''' on [[maakond|maakonna]] haldusorgan. Eestis olid 1989–1993 [[maakond|maakonnad]] omavalitsusliku staatusega haldusüksused ning igal maakonnal oli [[maakonnavolikogu]] ja [[maakonnavalitsus]]. Alates 1993. aastast on maavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatavat [[maavanem]]at teenindav riigiasutus. == Maavalitsuse ülesanded == Maavalitsuse ülesandeks oli: # riikliku haldamise korraldamine ja koordineerimine maakonnas oma pädevuse piires seadusega ettenähtud korras ja ulatuses; # riigi omandisse kuuluva vara käsutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt antud korraldustele ja määrustele; # maakonnas rahanduse, hariduse, kultuuri, spordi, muinsuskaitse, tervishoiu, sanitaarteenistuse, tööhõive, sotsiaalhoolduse, migratsiooni, ettevõtluse, statistika, riiklike registrite, side, riikliku transpordi, riiklike teede, keskkonnakaitse, maakorralduse, metsamajanduse, ehitusjärelevalve ja planeeringu, kapitaalehituse ning regionaalpoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste korraldamine vastavalt Vabariigi Valitsuse määrustele, kui seadusega ei ole korraldatud teisiti<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28576 Maakonna valitsemiskorralduse seadus], RT I 1993, 51, 696</ref>. Eesti maavalitsuste ja [[maavanem]]ate tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/326092017002 Maavanemate teenistusest vabastamine], RT III, 26.09.2017, 2</ref> == Ajalugu == 1917. aastal Eestis loodud uue omavalitsussüsteemi rajamise aluseks sai Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsus “[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]”. Selle kohaselt liideti [[Eestimaa kubermang]]uga ka senised [[Liivimaa kubermang]]u eestikeelsed alad: [[Tartu kreis|Tartu]], [[Võru kreis|Võru]], [[Viljandi kreis|Viljandi]], [[Pärnu kreis|Pärnu]] ja [[Saaremaa kreis]]. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]] tasandil pidi [[Seadusandlik võim|seadusandlikuks organiks]] saama [[Eestimaa Maapäev|maanõukogu]] (nimetatud ka maapäevaks). Uue teise astme [[Kohalik omavalitsus|omavalitsus]]ena loodi maakonnaomavalitsus, maakondades tuli valida 7–15-liikmelised ajutised [[maakonnanõukogu]]d, mis olid algselt maakonnakomissarile nõuandjaks organiks. Maakonnanõukogud valiti [[vald]]ade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. Maakonna omavalitsustes oli 2 organit - korraldav ja täidesaatev: [[volikogu]] ja maavalitsus. Maakonnavalitsus oli [[Maakonnanõukogu]] [[Täidesaatev võim|täidesaatev]] organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. Maakonnavalitsuse asjaajamine jagati osakondade vahel, mis moodustati vastavalt vajadusele. Maakonnanõukogude kodukord soovitas moodustada administratiiv-, majandus-, haridus-, tervishoiu- ja veterinaaria-, teede- ja side-, töö- ja hoolekande- ning põllumajandus- ja toitlusosakonna. Maakonnanõukogude ülesandeks oli kõikide maakonna omavalitsusse puutuvate asjade otsustamine, täidesaatvate organite valimine ja järelevalve nende tegevuse üle, maakonnavalitsuse esitatud eelarve läbivaatamine<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. {{vaata|maakonnanõukogu}}, ''maavalitsus'' Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], 24. jaanuarist 1934. aastal. 1934. aastal kehtima halanud põhiseaduse [[omavalitsusüksus]]te loetelus puudusid maaomavalitsused. Seetõttu maakonna omavalitsused kaotati 1934. aasta maakondade ajutise valitsemise seadusega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/01/23/7 Riigikogu poolt 19. jaanuaril 1934 vastuvõetud 40. Maakondade ajutise valitsemise seadus.], Riigi Teataja, nr. 5, 23 jaanuar 1934</ref>. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. Ajutised maavalitsused täitsid endiste maavalitsuste ülesandeid kuni viimaste üleandmiseni vastavaile asutustele. Ajutised maavalitsused allusid [[Kohtu- ja Siseministeerium]]ile. Maakonna omavalitsusorganiteks olid: 1) maavolikogu, 2) maavanem, 3) maavalitsus ja 4) valla- ja linnavanemate täiskogu. Maavolikogu valiti 5-ks kalendriaastaks ja ta koosnes vastavalt elanike arvule 11—25 maavolinikust. {{vaata|maavolikogu}}, ''maavalitsus'', ''[[maavanem]], [[linnavanem]]'' [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[Maakonnaseadus]]e järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja [[Eesti maakonnad|maakonnas]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/4 405. Maakonnaseadus.], Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938</ref>. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Petseri maakond|Petseri]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]]. 1938. aastal valiti uued [[Maavolikogu|maavolikogu]]d, ja maavolikogude valijateks oli [[vallavanem]]ad ja kolmanda astme [[linnavanem]]ad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud [[maakonnalinn]]ade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik tuleb iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: [[Harju maakond|Harjumaal]] 18, [[Järva maakond|Järvamaal]] 11, [[Lääne maakond|Läänemaal]] 14, [[Petseri maakond|Petserimaal]] 11, [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] 15, [[Saare maakond|Saaremaal]] 11, [[Tartu maakond|Tartumaal]] 21, [[Valga maakond|Valgamaal]] 11, [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] 12, [[Viru maakond|Virumaal]] 22, [[Võru maakond|Võrumaal]] 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/8 Valiti uusi maavolikogusid], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. Eesti omavalitsusorganite taastamisel, 1989. aasta [[Kohalike rahvasaadikute nõukogude valimisseadus]]e<ref>RT/89/26/ 346</ref> ja [[ENSV kohaliku omavalitsuse aluste seadus]]e<ref>ÜVT/89/34/ 517</ref> alusel valitud maakondade ja vabariikliku alluvusega linnade [[volikogu]]d asusid tegevusse 1. jaanuarist 1990, valdade, alevite ja linnade kui esmatasandi kohaliku omavalitsuse esindusorganid tegutsesid valimisjärgselt vastavate asutavate kogudena, vastavate valdade, alevite ja linnade omavalitsusliku staatuse kinnitamise hetkest aga volikogudena… 1. jaanuarist 1990 nimetati rajoonid (15 rajooni) maakondadeks. § 6. kohaselt kohaliku omavalitsuse organid olid: 1) volikogu (rahvasaadikute nõukogu); 2) valla-, alevi- ja maavanem ning linnapea (küla, alevi, rajooni ja linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees); 3) valla-, alevi-, maakonna- ja linnavalitsuse (küla, alevi, rajooni ja linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee); 4) revisjonikomisjon. § 12. kohaselt maavanem ja vabariikliku linna linnapea ning maakonna ja vabariikliku linna valitsuse juht vastutas volikogu ees volikogu otsuste täitmise eest, organiseeris riikliku poliitika elluviimist ja seaduste täitmise kontrolli vastavas maakonnas või vabariiklikus linnas ning vastutas selles osas Eesti NSV Ülemnõukogu ja valitsuse ees. == Maavalitsused Eestis == Eestis olid 2017. aastal, enne likvideerimist järgmised maavalitsused: * [[Harju maavalitsus]] * [[Hiiu maavalitsus]] * [[Ida-Viru maavalitsus]] * [[Jõgeva maavalitsus]] * [[Järva maavalitsus]] * [[Lääne maavalitsus]] * [[Lääne-Viru maavalitsus]] * [[Põlva maavalitsus]] * [[Pärnu maavalitsus]] * [[Rapla maavalitsus]] * [[Saare maavalitsus]] * [[Tartu maavalitsus]] * [[Valga maavalitsus]] * [[Viljandi maavalitsus]] * [[Võru maavalitsus]] ==Viited== {{viited}} == Vaata ka == *[[Eesti Maakondade Liit]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused| ]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] 4izduafowfh1vgwrtxjr6inezgqkx3h 14 95478 6166027 5889368 2022-07-23T09:09:01Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti poliitika|Maavalitsused]] [[Kategooria:Eesti valitsusasutused]] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] opgjxbsfbdibtzfts3wm7zt33ze4zlr 0 96140 6166014 4918663 2022-07-23T08:59:15Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Barbadose pealinnast; Austraalia asula kohta vaata artiklit [[Bridgetown (Austraalia)]].}} {{linn | nimi = Bridgetown | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = | | | pilt = Aerial view of Bridgetown Barbados.jpg | pildiallkiri = Bridgetowni kesklinn | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 110 000 (2014) | asendikaart = Barbados }} '''Bridgetown''' on [[Barbados]]e [[pealinn]], riigi suurim [[linn]] ja [[Saint Michaeli vald|Saint Michaeli valla]] keskus. [[Kategooria:Barbadose linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] gdnw7ylt99ngvdt1q1u24a8wk235o8v 0 98954 6165790 5547489 2022-07-22T18:44:47Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kota Kinabalu | hääldus = | nimi1_keel = malai | nimi1 = Kota Kinabalu / كوت كينبال | pilt = Panoramic_view_of_Kota_Kinabalu_City.jpg | lipp = Flag of Kota Kinabalu.svg | lipu_link = [[Kota Kinabalu lipp]] | vapp = Seal of Kota Kinabalu.svg | vapi_link = [[Kota Kinabalu embleem]] | pindala = 351 | elanikke = 532 100 (2007) | asendikaardi_pilt = DynamicSabahblankcolorschemeKK.PNG }} '''Kota Kinabalu''' (lühendatult KK) on linn [[Malaisia]]s, [[Sabahi osariik|Sabahi osariigi]] pealinn. Asub [[Kalimantan]]i põhjarannikul [[Hiina meri|Hiina mere]] ääres. Linna haldusalas elab 532 000 inimest, koos eeslinnadega on elanike arv umbes 700 000. [[1968]]. aastani oli linna nimi '''Jesselton'''. Uue nime (tõlkes 'Kinabalu linn') sai linn 45 km kaugusel idas asuva [[Kinabalu]] mäe järgi. [[Pilt:KotaKinabalu Sabah CityMosque-08.jpg|pisi|tühi|Mošee Kota Kinabalus]] == Välislingid == * [http://www.dbkk.sabah.gov.my/en/content/news Kota Kinabalu koduleht] [[Kategooria:Malaisia linnad]] jmxsx8c7os9izcaog0ecxz5asse2r6a 0 103791 6165979 6107351 2022-07-23T06:47:55Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib tehisveekogust; anatoomia mõiste kohta vaata artiklit [[Kanal (anatoomia)]]; telekanali kohta vaata artiklit [[Telekanal]]; helikanali kohta vaata artiklit [[helikanal]]; muude tähenduste kohta [[Kanal (täpsustus)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2007}} [[Pilt:Panama Canal Gaillard Cut.jpg|222px|pisi|[[Panama kanal]]]] [[Fail:Dredging the Gowanus Canal (05880).webm|pisi|Gowanuse kanali süvendamine [[Brooklyn|Brooklynis]]]] '''Kanal''' (< [[ladina keel|ladina]] ''canalis'' 'toru, renn') on [[pinnas]]esse rajatud kindla ristlõikega [[tehisveekogu]]. Kanalid on tavaliselt [[vooluveekogu]]d. Enamasti on kanalid [[trapets]]ikujulise ristlõikega. Valdav osa kanaleid kuulub kahte tüüpi: [[irrigatsioon]]ikanalid (maade [[niisutus|niisutamiseks]] ja [[kuivendamine|kuivendamiseks]], näiteks [[Karakumi kanal]]) ja [[veetee]]d, mis on laevatatavad ja sageli ühenduses järvede, jõgede või ookeanidega, näiteks [[Suessi kanal]]. Vähem on energeetika otstarbelisi kanaleid (näiteks [[soojuselektrijaam]]ades veeauru jahutamiseks). ==Vaata ka== *[[välismaa kanalite loend]] *[[Eesti kanalite loend]] ==Välislingid== {{Commons|:Category:Canals|Kanal}} [[Kategooria:Hüdroloogia]] [[Kategooria:Kanalid| ]] <!-- interwiki --> i11nqoqx7zsyab99dbp4qrjexwpbwli 0 103792 6166125 5645016 2022-07-23T10:52:54Z Andres 5 /* P */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud välismaa [[kanal]]eid. Eesti kanaleid on loetletud [[Eesti kanalite loend]]is. __NOTOC__{{tähed}} ==C== *[[Canal du Midi]] ==D== *[[Doonau-Musta mere kanal]] *[[Doonau-Vardari kanal]] ==E== *[[Erie kanal]] ==G== *[[Gribojedovi kanal]] *[[Göta kanal]] ==K== *[[Karakumi kanal]] *[[Kieli kanal]] *[[Kórinthose kanal]] *[[Krjukovi kanal]] ==L== *[[Luigekanal]] ==O== *[[Obvodnõi kanal]] ==P== *[[Panama kanal]] *[[Põhja-Krimmi kanal]] ==R== *[[Reini-Maini-Doonau kanal]] ==S== *[[Saimaa kanal]] *[[Suessi kanal]] *[[Suur Hiina kanal]] ==T== *[[Talvekanal]] *[[Telemargi kanal]] ==V== *[[Valge mere – Läänemere kanal]] *[[Venta-Dubysa kanal]] *[[Volga-Doni kanal]] [[Kategooria:Veekogude loendid]] [[Kategooria:Kanalid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] p3kzk2swup0jq6zem6lktiprqhl73qr 0 105903 6166137 6140399 2022-07-23T11:03:57Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=mai}} {{Asutus |Nimi = Tartu Maavalitsus |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = Tiigi 12, Tartu 2011.jpg |Pildiallkiri = [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 12 |lühend = |moodustatud = 1917 |likvideeritud = 2018 |tüüp = [[kohalik omavalitsus]] [[maavalitsus]] |eesmärk = |peakorter = Tartu |asukoht = [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 12, Tartu<br>[[Riia tänav]] 15 ([[Küüni tänav|Võidu]] ja [[Aleksandri tänav]]a nurgal<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Tartu maavalitsus], lk 158.</ref>) Tartu |piirkond = [[Tartu maakond]] |juhtkond = [[Tartu maavanem]] |kõrgemalseisev_asutus = |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Tartu maavalitsus''' oli [[Tartu maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]]. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermangu]] Tartu maakonnakomissar [[Juhan Ostrat]] astus ametisse pärast valimist mais 1917. Maakonna komissari kaudu juhiti Tartu maakonnanõukogu liikmete valimisi. Maakonnakomissari nõuandva organina moodustati ajutine maakonnanõukogu. Maakonnanõukogu liikmeteks said Postimehe toimetaja [[Jaan Tõnisson]], vanemadvokaat [[Lui Olesk]], Karl Pillesson, H. Priima ja õigusteadlane [[Rudolf Jaska]]. Maakonnanõukogud valiti valdade ja linnade valijameeste poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. {{vaata|Maavalitsus|Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta}} 1. juulil 1917 peeti avakoosolek Tartus [[Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus]]e ruumides. Esimeseks maakonnavalitsuse esimeheks valiti [[Johan Jans|Juhan Jans]]. Maakonnavalitsuse liikmeteks valiti haridusosakonna juhatajaks A. Bach, majanduse osakonna juhatajaks A. Luksepp, admin, osakonna juhatajaks [[Hans Priimägi]] ja sekretäriks [[Rudolf Jaska|R. Jaska]]<ref>H. Priimägi. Mõnda maaomavalitsuse tekkimise algpäivilt Tartumaal. Maaomavalitsus 1926 nr 18 (1), lk 301.</ref>. Maakonnavalitsuse tegevuse teine järk algas uuesti 11. novembril 1918. J. Jansi poolt ajalehes Postimees avaldatud üleskutsega, kuid katkes taas kui [[Nõukogude Venemaa]] väed tungisid Tartule lõuna poolt peale ja Eesti väed lahkusid Tartust ööl 18/19. detsembril 1918 maakonnavalitsuse esimees J. Jans sõitis Viljandisse ja sealt Tallinna. Vastuolude tõttu vägede ülemjuhataja J. Laidoneriga tagandati ta ajuti ametist ning H. Priimägi Põltsamaal rahvaväe komisjoni esimehena tegutses ja ka maakonnavalitsuse asju ajas. 14. jaanuaril 1919, pärast [[Tartu lahing (1919)|Tartu vabastamist]] algas maakonnavalitsuse tegevuse kolmas järk. Maakonna omavalitsustes oli 2 organit - korraldav ja täidesaatev: [[volikogu]] ja maavalitsus. Maakonnavalitsus oli [[Maakonnanõukogu]] [[Täidesaatev võim|täidesaatev]] organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist. <ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. {{vaata|maakonnanõukogu}}, ''maavalitsus'', ''[[Tartu maavanem]]'' Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], 24. jaanuarist 1934. aastal. 1934. aastal kehtima halanud põhiseaduse [[omavalitsusüksus]]te loetelus puudusid maaomavalitsused. Seetõttu maakonna omavalitsused kaotati 1934. aasta maakondade ajutise valitsemise seadusega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/01/23/7 Riigikogu poolt 19. jaanuaril 1934 vastuvõetud 40. Maakondade ajutise valitsemise seadus.], Riigi Teataja, nr. 5, 23 jaanuar 1934</ref>. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. Ajutised maavalitsused täitsid endiste maavalitsuste ülesandeid kuni viimaste üleandmiseni vastavaile asutustele. Ajutised maavalitsused allusid [[Kohtu- ja Siseministeerium]]ile. Maakonna omavalitsusorganiteks olid: 1) maavolikogu, 2) maavanem, 3) maavalitsus ja 4) valla- ja linnavanemate täiskogu. Maavolikogu valiti 5-ks kalendriaastaks ja ta koosnes vastavalt elanike arvule 11—25 maavolinikust. {{vaata|maavolikogu}}, ''maavalitsus'', ''[[maavanem]], [[linnavanem]]'' [[1. mai]]l 1938 jõustunud [[Maakonnaseadus]]e järgi oli maavanem maakonnaomavalitsuse juht ja ühtlasi keskvalitsuse esindaja [[Eesti maakonnad|maakonnas]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/4 405. Maakonnaseadus.], Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938</ref>. § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: [[Harju maakond|Harju]], [[Järva maakond|Järva]], [[Lääne maakond|Lääne]], [[Petseri maakond|Petseri]], [[Pärnu maakond|Pärnu]], [[Saare maakond|Saare]], [[Viljandi maakond|Viljandi]], [[Tartu maakond|Tartu]], [[Valga maakond|Valga]], [[Viru maakond|Viru]] ja [[Võru maakond]]. 1938. aastal valiti uued [[Maavolikogu|maavolikogu]]d, ja maavolikogude valijateks oli [[vallavanem]]ad ja kolmanda astme [[linnavanem]]ad. Valimistest võtsid osa kõik vallavanemad ja kolmanda astme linnade, välja arvatud [[maakonnalinn]]ade, linnavanemad. Maavolinike arv kõigus 11 kuni 25, olenevalt maakonna suurusest, kusjuures üks maavolinik tuleb iga 5000 elaniku kohta. Maavolinike arv oli: [[Harju maakond|Harjumaal]] 18, [[Järva maakond|Järvamaal]] 11, [[Lääne maakond|Läänemaal]] 14, [[Petseri maakond|Petserimaal]] 11, [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] 15, [[Saare maakond|Saaremaal]] 11, [[Tartu maakond|Tartumaal]] 21, [[Valga maakond|Valgamaal]] 11, [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] 12, [[Viru maakond|Virumaal]] 22, [[Võru maakond|Võrumaal]] 15. Valimisi ei peetud ainult Petserimaal, kuna kõik 11 vallavanemat pääsesid valimata maavolikogusse<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/8 Valiti uusi maavolikogusid], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. {{vaata|Tartu maavolikogu (1938)}}<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/9 Tartu maavolikogu], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. 1990. aastal taasasutatud Tartu maavalitsus korraldas [[Tartu maavanem]]a asjaajamist, valmistas ette dokumente, korraldas ja kontrollis maavanema korralduste täitmist. Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> Viimane [[Tartu maavanem]] oli [[Reno Laidre]]. Maavalitsuses olid kantselei ja järgmised osakonnad: arengu- ja planeeringuosakond; haridus- ja kultuuriosakond; sotsiaal- ja tervishoiuosakond; perekonnaseisuosakond; maaosakond; rahandusosakond<ref>[https://web.archive.org/web/20131125071747/http://tartu.maavalitsus.ee/et/uldinfo/ Tartu Maavalitsusest] Tartu maavalitsuse koduleht (vaadatud 6.09.2013).</ref>. Tartu maavalitsus töötas aadressil Riia tänav 15. Hoone omanik Riigi Kinnisvara AS plaanis pärast maavalitsuse töö lõpetamist hoonesse kolida sotsiaalkindlustusameti Tartu osakonna töötajad.<ref>[https://tartu.postimees.ee/4259421/maavalitsusest-tuhjaks-jaavas-majas-asuvad-toole-teised-riigiametnikud "Maavalitsusest tühjaks jäävas majas asuvad tööle teised riigiametnikud"] Tartu Postimees, 29. september 2017.</ref> == Tartu maavanem == {{vaata|Tartu maavanem}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tartu ajalugu]] [[Kategooria:Tartu maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] r2b8azrip044l2lhluxlccewx4qeccw 0 106602 6165983 6098925 2022-07-23T07:08:59Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Managua | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = | | | omakeelne_nimi_2 = | | | lipp = Flag_of_Managua.svg | lipu_link = Managua linna lipp | vapp = Coat of Arms of Managua.svg | vapi_link = Managua linna pitsat | pindala = 544 | elanikke = | asendikaart = Nicaragua }} '''Managua''' on [[Nicaragua]] [[pealinn]], [[Managua departemang]]u halduskeskus ja riigi suurim linn. Asub riigi lääneosas [[Managua järv]]e lõunakaldal 45 km kaugusel [[Vaikne ookean|Vaiksest ookeanist]] 55 m kõrgusel merepinnast. == Ajalugu == Linn asutati [[16. sajand]]il [[indiaanlased|indiaanlaste]] küla kohale. [[1852]]. aastast on ta Nicaragua pealinn. [[1931]]. ja [[1972]]. aasta maavärinates hävis suur osa linnast. Maavärin 1972. aastal purustas pealinna maani maha ja edasised sündmused – diktatuur, revolutsioon ning kodusõda – ei võimaldanud taastamistööd ette võtta. Managualased harjusid hooneteta ja praktiliselt ka tänavateta linnaga ning seal keeb vilgas elu ning majandustegevus. [[1998]]. aastal põhjustas suuri purustusi [[orkaan]] [[Mitch]]. == Transport == Managua on riigi maanteede sõlmpunkt. Linna lähedal asub [[Augusto C. Sandino rahvusvaheline lennujaam]]. == Välislingid == *[http://www.managua.gob.ni/ Managua koduleht] [[Kategooria:Nicaragua linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] mdlqmr1hd7cx5etpji2r6wytxtkymp2 6165984 6165983 2022-07-23T07:28:05Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Managua | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = | | | omakeelne_nimi_2 = | | | lipp = Flag_of_Managua.svg | lipu_link = Managua linna lipp | vapp = Coat of Arms of Managua.svg | vapi_link = Managua linna pitsat | pindala = 544 | elanikke = | asendikaart = Nicaragua }} '''Managua''' on [[Nicaragua]] [[pealinn]], [[Managua departemang]]u halduskeskus ja riigi suurim linn. Asub riigi lääneosas [[Managua järv]]e lõunakaldal 45 km kaugusel [[Vaikne ookean|Vaiksest ookeanist]] 55 m kõrgusel merepinnast. == Ajalugu == Linn asutati [[16. sajand]]il [[indiaanlased|indiaanlaste]] küla kohale. [[1852]]. aastast on ta Nicaragua pealinn. [[1931]]. ja [[1972]]. aasta maavärinates hävis suur osa linnast. Maavärin 1972. aastal purustas pealinna maani maha ja edasised sündmused – diktatuur, revolutsioon ning kodusõda – ei võimaldanud taastamistööd ette võtta. Managualased harjusid hooneteta ja praktiliselt ka tänavateta linnaga ning seal keeb vilgas elu ning majandustegevus. [[1998]]. aastal põhjustas suuri purustusi [[orkaan]] [[Mitch]]. == Transport == Managua on riigi maanteede sõlmpunkt. Linna lähedal asub [[Augusto C. Sandino rahvusvaheline lennujaam]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.managua.gob.ni/ Managua koduleht] [[Kategooria:Nicaragua linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] 6r98z5vgvgx6ldpq4f70d386kk8sus3 0 106923 6165998 6123302 2022-07-23T08:04:22Z 85.253.189.36 /* Töökäik */ wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi= Kaia Iva | pildi nimi=Kaia Iva 2017-05-25.jpg | amet= [[Eesti]] [[Eesti sotsiaalkaitseminister|sotsiaalkaitseminister]] | ametiajaalgus= 2016 | ametiajalõpp= 2019 | predecessor= [[Margus Tsahkna]] | järgmine= [[Tanel Kiik]] (sotsiaalminister) | amet2= [[Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2= 2007 | ametiajalõpp2= 2015 | predecessor2= | järgmine2= | amet3= [[Türi]] linnapea | ametiaja_algus3=2002 | ametiaja_lõpp3=2005 | sünnikuupäev= {{süv|1964|04|28|df=y}} | sünnikoht= [[Türi]] | surmakuupäev= | surmakoht= | allkiri= | alma_mater= [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogiline Instituut]] |}} '''Kaia Iva''' (sündinud [[28. aprill]]il [[1964]] [[Türi]]l) on Eesti pedagoog, majandustegelane ja [[poliitik]]. Alates 23. novembrist [[2016]] kuni [[29. aprill]]ini [[2019]] oli ta sotsiaalkaitseminister [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsuses]]. Praegu on ta [[Türi vald|Türi]] vallavalitsuse hariduse, kultuuri ja sotsiaalosakonna juhataja <ref>[https://m.kroonika.delfi.ee/article.php?id=91049643 Endine minister Kaia Iva esmakordselt vähidiagnoosist: asjade lõplikkus on selgemaks saanud]. Delfi, 15. september 2020</ref>. == Haridus == Kaia Iva lõpetas [[Nõo Keskkool]]i 1981 ning [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] matemaatika ja füüsika õpetaja erialal 1986. == Töökäik == Kaia Iva on töötanud pikka aega õpetaja ja õppealajuhatajana [[Türi 2. Keskkool]]is, [[Nordika Kindlustus]]e Järvamaa esinduse juhatajana, Järva Teataja Kirjastuse reklaamiosakonna juhatajana, aastatel 2002–2005 Türi linnapeana, seejärel Mäo Klaasi müügiosakonna juhatajana ning aastatel 2015-2016 [[Türi Lasteaed|Türi lasteaia]] juhataja kohusetäitjana<ref>{{Netiviide|Autor=Reet Weidebaum|URL=http://www.err.ee/578111/aktuaalne-kaamera-saatis-kaia-ivat-viimasel-toopaeval-turi-lasteaias|Pealkiri="Aktuaalne kaamera" saatis Kaia Ivat viimasel tööpäeval Türi lasteaias|Väljaanne=err.ee|Aeg=27.11.2016|Kasutatud=30.7.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Katrin Soomets|URL=https://www.tyri.ee/uudised/-/asset_publisher/8FMaFDz5UItL/content/turi-lasteaed-saab-direktori-kohusetaitja|Pealkiri=Türi Lasteaed saab direktori kohusetäitja|Väljaanne=tyri.ee|Aeg=30.9.2015|Kasutatud=30.7.2017}}</ref>. Õppeaastal 2021/2022 oli ta Käru Põhikooli matemaatikaõpetaja. == Poliitiline tegevus == Kaia Iva oli 1999–2019 [[erakond Isamaa|erakonna Isamaa]] (esmalt [[Isamaaliit|Isamaaliidu]]) liige, sh 2015–2017 aseesimees. Oli aastail 2002–2005 Türi linnapea ja 2005–2007 Türi vallavolikogu liige. Aastatel 2007–2011 oli ta [[XI Riigikogu]] liige ja 2011–2015 [[XII Riigikogu]] liige. 2015. aasta Riigikogu valimistel tegi ta isikliku rekordi, kogudes 1684 häält.<ref>[https://web.archive.org/web/20160221200709/http://www.postimees.ee/3575225/kovalt-kohalt-tootuks-ei-midagi-katastroofilist Kõvalt kohalt töötuks. Ei midagi katastroofilist], Postimees (vaadatud 21.20.2016).</ref> 3. jaanuaril 2020 teatas ta enda lahkumisest erakonnast Isamaa protestiks valitsuse kavandatava pensionireformi vastu, põhjendades oma otsust järgmiselt: "Ma olin viimases valitsuses sotsiaalkaitse minister ja seetõttu kursis ja kokkupuutes pensioniteemadega. Mulle ei ole vastuvõetav, et erakond juhib praegu teise samba sellist nõrgestamist selle vabatahtlikuks tegemise kaudu."<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1020226/kaia-iva-lahkus-protestiks-pensionireformi-vastu-erakonnast-isamaa|pealkiri=Kaia Iva lahkus protestiks pensionireformi vastu erakonnast Isamaa|väljaanne=ERR|aeg=3. jaanuar 2020|vaadatud=}}</ref> Äriregistri andmetel lahkus Iva erakonnast 31. detsembril 2019. ==Tunnustus== * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] olulise panuse eest Eesti ühiskonna, hariduse ja kultuuri arengusse. * 2020 – [[Järvamaa vapimärk]] ==Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://sm.ee/et/sotsiaalkaitseminister-kaia-iva Kaia Iva tutvustus sotsiaalministeeriumi kodulehel] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Margus Tsahkna]] | nimi=[[Eesti sotsiaalkaitseminister]] | aeg= 2016–2019 | järgnev= [[Tanel Kiik]] ([[Eesti sotsiaalminister]])}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Iva, Kaia}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti sotsiaalkaitseministrid]] [[Kategooria:Türi linnapead]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] dac1cslgtvya3zs67tjqa8iqj109yvf 6165999 6165998 2022-07-23T08:05:53Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi= Kaia Iva | pildi nimi=Kaia Iva 2017-05-25.jpg | amet= [[Eesti]] [[Eesti sotsiaalkaitseminister|sotsiaalkaitseminister]] | ametiajaalgus= 2016 | ametiajalõpp= 2019 | predecessor= [[Margus Tsahkna]] | järgmine= [[Tanel Kiik]] (sotsiaalminister) | amet2= [[Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2= 2007 | ametiajalõpp2= 2015 | predecessor2= | järgmine2= | amet3= [[Türi]] linnapea | ametiaja_algus3=2002 | ametiaja_lõpp3=2005 | sünnikuupäev= {{süv|1964|04|28|df=y}} | sünnikoht= [[Türi]] | surmakuupäev= | surmakoht= | allkiri= | alma_mater= [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogiline Instituut]] |}} '''Kaia Iva''' (sündinud [[28. aprill]]il [[1964]] [[Türi]]l) on Eesti pedagoog, majandustegelane ja [[poliitik]]. Alates 23. novembrist [[2016]] kuni [[29. aprill]]ini [[2019]] oli ta sotsiaalkaitseminister [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsuses]]. Aastatel 2019–2021 oli ta [[Türi vald|Türi]] vallavalitsuse hariduse, kultuuri ja sotsiaalosakonna juhataja <ref>[https://m.kroonika.delfi.ee/article.php?id=91049643 Endine minister Kaia Iva esmakordselt vähidiagnoosist: asjade lõplikkus on selgemaks saanud]. Delfi, 15. september 2020</ref>. == Haridus == Kaia Iva lõpetas [[Nõo Keskkool]]i 1981 ning [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] matemaatika ja füüsika õpetaja erialal 1986. == Töökäik == Kaia Iva on töötanud pikka aega õpetaja ja õppealajuhatajana [[Türi 2. Keskkool]]is, [[Nordika Kindlustus]]e Järvamaa esinduse juhatajana, Järva Teataja Kirjastuse reklaamiosakonna juhatajana, aastatel 2002–2005 Türi linnapeana, seejärel Mäo Klaasi müügiosakonna juhatajana ning aastatel 2015-2016 [[Türi Lasteaed|Türi lasteaia]] juhataja kohusetäitjana<ref>{{Netiviide|Autor=Reet Weidebaum|URL=http://www.err.ee/578111/aktuaalne-kaamera-saatis-kaia-ivat-viimasel-toopaeval-turi-lasteaias|Pealkiri="Aktuaalne kaamera" saatis Kaia Ivat viimasel tööpäeval Türi lasteaias|Väljaanne=err.ee|Aeg=27.11.2016|Kasutatud=30.7.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Katrin Soomets|URL=https://www.tyri.ee/uudised/-/asset_publisher/8FMaFDz5UItL/content/turi-lasteaed-saab-direktori-kohusetaitja|Pealkiri=Türi Lasteaed saab direktori kohusetäitja|Väljaanne=tyri.ee|Aeg=30.9.2015|Kasutatud=30.7.2017}}</ref>. Õppeaastal 2021/2022 oli ta Käru Põhikooli matemaatikaõpetaja. == Poliitiline tegevus == Kaia Iva oli 1999–2019 [[erakond Isamaa|erakonna Isamaa]] (esmalt [[Isamaaliit|Isamaaliidu]]) liige, sh 2015–2017 aseesimees. Oli aastail 2002–2005 Türi linnapea ja 2005–2007 Türi vallavolikogu liige. Aastatel 2007–2011 oli ta [[XI Riigikogu]] liige ja 2011–2015 [[XII Riigikogu]] liige. 2015. aasta Riigikogu valimistel tegi ta isikliku rekordi, kogudes 1684 häält.<ref>[https://web.archive.org/web/20160221200709/http://www.postimees.ee/3575225/kovalt-kohalt-tootuks-ei-midagi-katastroofilist Kõvalt kohalt töötuks. Ei midagi katastroofilist], Postimees (vaadatud 21.20.2016).</ref> 3. jaanuaril 2020 teatas ta enda lahkumisest erakonnast Isamaa protestiks valitsuse kavandatava pensionireformi vastu, põhjendades oma otsust järgmiselt: "Ma olin viimases valitsuses sotsiaalkaitse minister ja seetõttu kursis ja kokkupuutes pensioniteemadega. Mulle ei ole vastuvõetav, et erakond juhib praegu teise samba sellist nõrgestamist selle vabatahtlikuks tegemise kaudu."<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1020226/kaia-iva-lahkus-protestiks-pensionireformi-vastu-erakonnast-isamaa|pealkiri=Kaia Iva lahkus protestiks pensionireformi vastu erakonnast Isamaa|väljaanne=ERR|aeg=3. jaanuar 2020|vaadatud=}}</ref> Äriregistri andmetel lahkus Iva erakonnast 31. detsembril 2019. ==Tunnustus== * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] olulise panuse eest Eesti ühiskonna, hariduse ja kultuuri arengusse. * 2020 – [[Järvamaa vapimärk]] ==Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://sm.ee/et/sotsiaalkaitseminister-kaia-iva Kaia Iva tutvustus sotsiaalministeeriumi kodulehel] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Margus Tsahkna]] | nimi=[[Eesti sotsiaalkaitseminister]] | aeg= 2016–2019 | järgnev= [[Tanel Kiik]] ([[Eesti sotsiaalminister]])}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Iva, Kaia}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti sotsiaalkaitseministrid]] [[Kategooria:Türi linnapead]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] kwfo1n0dm9gevo1w5qaok2k980xuvpa 6166000 6165999 2022-07-23T08:06:43Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi= Kaia Iva | pildi nimi=Kaia Iva 2017-05-25.jpg | amet= [[Eesti]] [[Eesti sotsiaalkaitseminister|sotsiaalkaitseminister]] | ametiajaalgus= 2016 | ametiajalõpp= 2019 | predecessor= [[Margus Tsahkna]] | järgmine= [[Tanel Kiik]] (sotsiaalminister) | amet2= [[Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2= 2007 | ametiajalõpp2= 2015 | predecessor2= | järgmine2= | amet3= [[Türi]] linnapea | ametiaja_algus3=2002 | ametiaja_lõpp3=2005 | sünnikuupäev= {{süv|1964|04|28|df=y}} | sünnikoht= [[Türi]] | surmakuupäev= | surmakoht= | allkiri= | alma_mater= [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogiline Instituut]] |}} '''Kaia Iva''' (sündinud [[28. aprill]]il [[1964]] [[Türi]]l) on [[Eesti]] [[pedagoog]], majandustegelane ja [[poliitik]]. Alates 23. novembrist [[2016]] kuni [[29. aprill]]ini [[2019]] oli ta [[sotsiaalkaitseminister]] [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsuses]]. Aastatel 2019–2021 oli ta [[Türi vald|Türi]] vallavalitsuse hariduse, kultuuri ja sotsiaalosakonna juhataja <ref>[https://m.kroonika.delfi.ee/article.php?id=91049643 Endine minister Kaia Iva esmakordselt vähidiagnoosist: asjade lõplikkus on selgemaks saanud]. Delfi, 15. september 2020</ref>. == Haridus == Kaia Iva lõpetas [[Nõo Keskkool]]i 1981 ning [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] matemaatika ja füüsika õpetaja erialal 1986. == Töökäik == Kaia Iva on töötanud pikka aega õpetaja ja õppealajuhatajana [[Türi 2. Keskkool]]is, [[Nordika Kindlustus]]e Järvamaa esinduse juhatajana, Järva Teataja Kirjastuse reklaamiosakonna juhatajana, aastatel 2002–2005 Türi linnapeana, seejärel Mäo Klaasi müügiosakonna juhatajana ning aastatel 2015-2016 [[Türi Lasteaed|Türi lasteaia]] juhataja kohusetäitjana<ref>{{Netiviide|Autor=Reet Weidebaum|URL=http://www.err.ee/578111/aktuaalne-kaamera-saatis-kaia-ivat-viimasel-toopaeval-turi-lasteaias|Pealkiri="Aktuaalne kaamera" saatis Kaia Ivat viimasel tööpäeval Türi lasteaias|Väljaanne=err.ee|Aeg=27.11.2016|Kasutatud=30.7.2017}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Katrin Soomets|URL=https://www.tyri.ee/uudised/-/asset_publisher/8FMaFDz5UItL/content/turi-lasteaed-saab-direktori-kohusetaitja|Pealkiri=Türi Lasteaed saab direktori kohusetäitja|Väljaanne=tyri.ee|Aeg=30.9.2015|Kasutatud=30.7.2017}}</ref>. Õppeaastal 2021/2022 oli ta Käru Põhikooli matemaatikaõpetaja. == Poliitiline tegevus == Kaia Iva oli 1999–2019 [[erakond Isamaa|erakonna Isamaa]] (esmalt [[Isamaaliit|Isamaaliidu]]) liige, sh 2015–2017 aseesimees. Oli aastail 2002–2005 Türi linnapea ja 2005–2007 Türi vallavolikogu liige. Aastatel 2007–2011 oli ta [[XI Riigikogu]] liige ja 2011–2015 [[XII Riigikogu]] liige. 2015. aasta Riigikogu valimistel tegi ta isikliku rekordi, kogudes 1684 häält.<ref>[https://web.archive.org/web/20160221200709/http://www.postimees.ee/3575225/kovalt-kohalt-tootuks-ei-midagi-katastroofilist Kõvalt kohalt töötuks. Ei midagi katastroofilist], Postimees (vaadatud 21.20.2016).</ref> 3. jaanuaril 2020 teatas ta enda lahkumisest erakonnast Isamaa protestiks valitsuse kavandatava pensionireformi vastu, põhjendades oma otsust järgmiselt: "Ma olin viimases valitsuses sotsiaalkaitse minister ja seetõttu kursis ja kokkupuutes pensioniteemadega. Mulle ei ole vastuvõetav, et erakond juhib praegu teise samba sellist nõrgestamist selle vabatahtlikuks tegemise kaudu."<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1020226/kaia-iva-lahkus-protestiks-pensionireformi-vastu-erakonnast-isamaa|pealkiri=Kaia Iva lahkus protestiks pensionireformi vastu erakonnast Isamaa|väljaanne=ERR|aeg=3. jaanuar 2020|vaadatud=}}</ref> Äriregistri andmetel lahkus Iva erakonnast 31. detsembril 2019. ==Tunnustus== * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] olulise panuse eest Eesti ühiskonna, hariduse ja kultuuri arengusse. * 2020 – [[Järvamaa vapimärk]] ==Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://sm.ee/et/sotsiaalkaitseminister-kaia-iva Kaia Iva tutvustus sotsiaalministeeriumi kodulehel] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Margus Tsahkna]] | nimi=[[Eesti sotsiaalkaitseminister]] | aeg= 2016–2019 | järgnev= [[Tanel Kiik]] ([[Eesti sotsiaalminister]])}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Iva, Kaia}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti sotsiaalkaitseministrid]] [[Kategooria:Türi linnapead]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] gbagvdceo9cr6cqowjta2dmy0qy97yl 0 109663 6166084 6105069 2022-07-23T10:22:00Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ādaži | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ādaži | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 6988 (2020) <ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2783 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ādaži''' on linn [[Läti]]s, [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonna]] ja [[Ādaži vald|Ādaži valla]] halduskeskus. Asub [[Riia]]st 25 km kirdes [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] ääres. Kuni 2009. aasta haldusreformini kuulus linn [[Riia rajoon]]i. Linnaõigused sai 1. juulil 2022.<ref>[https://www.adazi.lv/adazi-klust-par-pilsetu/ «Ādaži kļūst par pilsētu!»]</ref> Linnast läheb läbi maantee [[A1 (Läti)|A1]]. Looduskaitsealustest puudest kasvavad külas kaitsetammi remmelgas, Zelmeņu iela pärn, [[läänepärn]] (ümbermõõt 4.03 m) ja tammed (ümbermõõdud 4.8, 4.1, 4.35, 4.65, 5.05 ja 4.24 m).<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Ādažis asub mälestusmärk nõukogude sõduritele.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Külas on raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Seal asuvad Strēlnieki ja Pagriezens uz Carnikavu bussipeatused (Tallinna suunal), lisaks veel Ādažu muiža, DUS Viada, Ādaži, Draudzības iela, Podnieki, Krastupes iela, Siltumnīca, Ādažu skola ja Ādažu centrsi bussipeatused.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Aastal 2015 oli külas 6103 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 6988. [[Pilt:Adazu centrs no augsas foto Ilze Filipova.jpg|pisi|tühi|Ādaži linnulennult]] ==Vaata ka== *[[Ādaži ordulinnus]] ([[saksa keel|saksa]] ''Neuermühlen'') *[[Ādaži kihelkond]] *[[NATO HQ MND North]] (''Headquarters Multinational Division North'')<ref name="2019_03_11_KM_PRESS">11. March 2019 - 9:31, [https://www.kaitseministeerium.ee/en/news/headquarters-multinational-division-north-inaugurated-latvia Headquarters Multinational Division North inaugurated in Latvia]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Ādaži}} *http://www.adazi.lv {{Läti linnad}} [[Kategooria:Läti linnad]] [[Kategooria:Ādaži piirkond]] sm9bw5jmnscn28n1tcvvfezi09u3jhu 6166121 6166084 2022-07-23T10:51:02Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ādaži | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ādaži | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 7482 (2022) <ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2783 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ādaži''' on linn [[Läti]]s, [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonna]] ja [[Ādaži vald|Ādaži valla]] halduskeskus. Asub [[Riia]]st 25 km kirdes [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] ääres. Kuni 2009. aasta haldusreformini kuulus linn [[Riia rajoon]]i. Linnaõigused sai 1. juulil 2022.<ref>[https://www.adazi.lv/adazi-klust-par-pilsetu/ «Ādaži kļūst par pilsētu!»]</ref> Linnast läheb läbi maantee [[A1 (Läti)|A1]]. Looduskaitsealustest puudest kasvavad külas kaitsetammi remmelgas, Zelmeņu iela pärn, [[läänepärn]] (ümbermõõt 4.03 m) ja tammed (ümbermõõdud 4.8, 4.1, 4.35, 4.65, 5.05 ja 4.24 m).<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Ādažis asub mälestusmärk nõukogude sõduritele.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Külas on raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Seal asuvad Strēlnieki ja Pagriezens uz Carnikavu bussipeatused (Tallinna suunal), lisaks veel Ādažu muiža, DUS Viada, Ādaži, Draudzības iela, Podnieki, Krastupes iela, Siltumnīca, Ādažu skola ja Ādažu centrsi bussipeatused.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Aastal 2015 oli külas 6103 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 6988. [[Pilt:Adazu centrs no augsas foto Ilze Filipova.jpg|pisi|tühi|Ādaži linnulennult]] ==Vaata ka== *[[Ādaži ordulinnus]] ([[saksa keel|saksa]] ''Neuermühlen'') *[[Ādaži kihelkond]] *[[NATO HQ MND North]] (''Headquarters Multinational Division North'')<ref name="2019_03_11_KM_PRESS">11. March 2019 - 9:31, [https://www.kaitseministeerium.ee/en/news/headquarters-multinational-division-north-inaugurated-latvia Headquarters Multinational Division North inaugurated in Latvia]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Ādaži}} *http://www.adazi.lv {{Läti linnad}} [[Kategooria:Läti linnad]] [[Kategooria:Ādaži piirkond]] c04emabw61f9jfclj9ifi5h51cysraw 10 110610 6166086 6028145 2022-07-23T10:23:11Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{navigeerimismall | pilt = [[Pilt:Flag of Latvia.svg|50px]] | päis = [[Läti]] linnad | sisu = [[Ādaži]]&nbsp;&#124; [[Heinaste|Ainaži]]&nbsp;&#124; [[Aizkraukle]]&nbsp;&#124; [[Aizpute]]&nbsp;&#124; [[Aknīste]]&nbsp;&#124; [[Aloja]]&nbsp;&#124; [[Alūksne]]&nbsp;&#124; [[Hopa|Ape]]&nbsp;&#124; [[Auce]]&nbsp;&#124; [[Baldone]]&nbsp;&#124; [[Baloži]]&nbsp;&#124; [[Balvi]]&nbsp;&#124; [[Bauska]]&nbsp;&#124; [[Brocēni]]&nbsp;&#124; [[Cesvaine]]&nbsp;&#124; [[Cēsis]]&nbsp;&#124; [[Dagda]]&nbsp;&#124; [[Daugavpils]]&nbsp;&#124; [[Dobele]]&nbsp;&#124; [[Durbe]]&nbsp;&#124; [[Grobiņa]]&nbsp;&#124; [[Gulbene]]&nbsp;&#124; [[Iecava]]&nbsp;&#124; [[Ikšķile]]&nbsp;&#124; [[Ilūkste]]&nbsp;&#124; [[Jaunjelgava]]&nbsp;&#124; [[Jelgava]]&nbsp;&#124; [[Jēkabpils]]&nbsp;&#124; [[Jūrmala]]&nbsp;&#124; [[Kandava]]&nbsp;&#124; [[Kārsava]]&nbsp;&#124; [[Koknese]]&nbsp;&#124; [[Krāslava]]&nbsp;&#124; [[Kuldīga]]&nbsp;&#124; [[Ķegums]]&nbsp;&#124; [[Lielvārde]]&nbsp;&#124; [[Liepāja]]&nbsp;&#124; [[Limbaži]]&nbsp;&#124; [[Līgatne]]&nbsp;&#124; [[Līvāni]]&nbsp;&#124; [[Lubāna]]&nbsp;&#124; [[Ludza]]&nbsp;&#124; [[Madona]]&nbsp;&#124; [[Mazsalaca]]&nbsp;&#124; [[Ogre]]&nbsp;&#124; [[Olaine]]&nbsp;&#124; [[Pāvilosta]]&nbsp;&#124; [[Piltene]]&nbsp;&#124; [[Pļaviņas]]&nbsp;&#124; [[Preiļi]]&nbsp;&#124; [[Priekule]]&nbsp;&#124; [[Rēzekne]]&nbsp;&#124; [[Riia|Rīga]]&nbsp;&#124; [[Ruhja|Rūjiena]]&nbsp;&#124; [[Sabile]]&nbsp;&#124; [[Salatsi]]&nbsp;&#124; [[Salaspils]]&nbsp;&#124; [[Saldus]]&nbsp;&#124; [[Saulkrasti]]&nbsp;&#124; [[Sigulda]]&nbsp;&#124; [[Seda]]&nbsp;&#124; [[Skrunda]]&nbsp;&#124; [[Smiltene]]&nbsp;&#124; [[Staicele]]&nbsp;&#124; [[Stende]]&nbsp;&#124; [[Strenči]]&nbsp;&#124; [[Subate]]&nbsp;&#124; [[Talsi]]&nbsp;&#124; [[Tukums]]&nbsp;&#124; [[Valdemārpils]]&nbsp;&#124; [[Valka]]&nbsp;&#124; [[Valmiera]]&nbsp;&#124; [[Vangaži]]&nbsp;&#124; [[Varakļāni]]&nbsp;&#124; [[Ventspils]]&nbsp;&#124; [[Viesīte]]&nbsp;&#124; [[Viļaka]]&nbsp;&#124; [[Viļāni]]&nbsp;&#124; [[Zilupe]] }}<noinclude> [[Kategooria:Geograafia-alased navigeerimismallid]] [[Kategooria:Läti mallid]] </noinclude> p8inq8z6fhwk1rybvylvnw1vg72dl9w 0 111568 6165660 6072895 2022-07-22T15:02:53Z Kk 6201 wikitext text/x-wiki '''Zooloogia ja Botaanika Instituut''' ([[lühend]] '''ZBI''') on olnud pikka aega [[Eesti]] keskne bioloogiaalane uurimisasutus. Instituut alustas tegevust 1. jaanuaril [[1947]]. aastal Eesti NSV teaduste akadeemia bioloogia instituudina, mis nimetati zooloogia ja botaanika instituudiks 1952<ref>{{Raamatuviide|autor=Parmasto, Erast jt. (koost.)|pealkiri=Zooloogia ja Botaanika Instituut 1947-1987|aasta=1987|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=3-5}}</ref>. ZBI rajatud ja kogutud on Eesti suurimad [[soontaimed]]e, [[sammaltaimed|sammalde]], [[seened|seente]] ja [[putukad|putukate]] kollektsioonid ning koostatud suurem osa Eesti eluslooduse määrajaid. Nüüdseks on ZBI liitunud [[Maaülikool]]iga. ZBI koosseisu on kuulunud hulk uurimisrühmi. Näiteks 1997. aastal oli ZBIs 6 osakonda (botaanika, mükoloogia, ökofüsioloogia, loomaökoloogia, erizooloogia, hüdrobioloogia) ning lisaks biomeetria rühm, kogude osakond, ja [[Karl Ernst von Baeri Muuseum]]. ZBI-le on kuulunud [[Puhtu bioloogiajaam]], [[Võrtsjärve Limnoloogiajaam]], [[Akste bioloogiajaam]], [[Taevaskoja bioloogiajaam]], [[Rutja bioloogiajaam]], [[Vooremaa metsaökoloogia jaam]]. [[Laelatu bioloogiajaam]] loodi samuti ZBI teadlaste poolt (kuulus [[Metsamajanduse ja looduskaitse ministeerium]]ile). Aastatel 1948–1964 oli ka [[Zooloogiamuuseum]] ZBI alluvuses. == Ajalugu == Loodi 1947. aastal Eesti NSV Teaduste akadeemia uurimisasutusena, esialgu oli selle nimeks '''TA Bioloogia Instituut'''. Aastal 1952 muudeti instituudi nimeks '''TA Zooloogia ja Botaanika Instituut'''. 1992. aastal sõlmiti ZBI ja Tartu Ülikooli vahel koostööleping, mille alusel loodi 8 ühisprofessuuri – erizooloogia ([[Eino Krall]]), üldzooloogia ([[Jüri Kärner]]), loomaökoloogia ([[Raivo Mänd]]), hüdrobioloogia ([[Toomas Saat]]), ökofüsioloogia ([[Kalevi Kull]]), taimeökoloogia ([[Martin Zobel]]), botaanika ([[Jaanus Paal]]) ja mükoloogia ([[Kuulo Kalamees]]). 1997. aastal ühines Eesti Põllumajandusülikooliga (aastast 2005 [[Eesti Maaülikool]]), vastavalt sai nimeks '''EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut'''. 2005. aastal liideti ZBI ja mitu EPMÜ rühma ning moodustati suur '''[[EPMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut]]'''. Sellega ZBI nimi kadus. ZBI peahooned on asunud [[Vanemuise tänav]]al (21) ja [[Riia tänav]]al (181; hoone lammutati aastal 2015). == ZBI direktorid == * [[Harald Haberman]] (1947–1977), * [[Kalju Paaver]] (1977–1985), * [[Erast Parmasto]] (1985–1990), * [[Andres Koppel]] (1990–1996), * [[Urmas Tartes]] (1996–2004). ==Vaata ka== * [[ZBI määrajate sari]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Märt Rahi]], [[Vaike Hang]], Katrin Lõivukene, Alvi Rõigas (toim.) 1997. ''Zooloogia ja Botaanika Instituut 1947–1997''. Tartu: ZBI. == Välislingid == * [http://www.zbi.ee/ Zooloogia ja Botaanika Instituudi koduleht] * {{RA fondiloend|3223}} [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] [[Kategooria:Eesti Maaülikool]] dpcgg4307lbpe4ekl2enil6qjrfdhr1 0 111941 6166159 4724405 2022-07-23T11:46:27Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Muhu Põhikool.JPG|pisi|Muhu Põhikool]] [[Pilt:Rongkäik, Muhu Põhikool.IMG_5102.JPG|pisi|Muhu Põhikooli õpilased [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeo]] rongkäigus]] '''Muhu Põhikool''' on üldhariduskool [[Muhu]] saare keskosas [[Liiva (Muhu)|Liiva]] külas. == Ajalugu == 1913. aastal asutas Kuivastu parun Liivale algkooli. 1920. aastal valmis Liiva koolimaja ja sinna koondati ka Muhu saare väiksemate koolide lapsi ja neid, kes soovisid omandada 6-klassilist haridust. Esialgu oli koolis vaid kolmas, neljas, viies ja kuues klass. Pärast Teist maailmasõda Liiva kool ''7-klassilise mittetäieliku keskkoolina''.<ref name=":0">[https://muhu.edu.ee/kooli-valjaanded Muhu hariduselu 19.-20. sajandil.] Muhu Põhikooli veebisait.</ref> 1955. aastal muudeti kool ''Liiva 4-klassiliseks Kooliks'' ja 1960. aastal ''Liiva 8-klassiliseks Kooliks'', aga rohkem kui neli klassi seal kuni 1976. aastani tööle ei hakanud. 1971. aastal nimetati Liiva Algkool ümber ''Juhan Smuuli nimeliseks Muhu 8-klassiliseks Kooliks''.<ref name=":0" /> 1976. aasta kevadel suleti [[Piiri 8-klassiline Kool]] ja selle õpilased ja õpetajad alustasid 1. septembril 1976 uut õppeaastat Liival [[Juhan Smuuli nimeline Muhu 8-klassiline Kool|Juhan Smuuli nimelises Muhu 8-klassilises Koolis]]. Piiri koolist tuli Liivale 12 õpetajat, Liiva algkoolist jäi 2, direktorina alustas [[Senta Room]], kes juhtis kooli kuni 2011. aastani.<ref name=":0" /><ref>[https://saartehaal.postimees.ee/6621600/muhu-kooli-direktori-viimane-lopuaktus Muhu kooli direktori viimane lõpuaktus.] Saarte Hääl, 18. juuni 2011.</ref> Aastatel 1988-1990 oli kooli nimi ''Juhan Smuuli nimeline Muhu 9-klassiline Kool'', aastatel 1990-1992 ''Muhu 9-klassiline Kool''.<ref name=":0" /> Alates 1992. aastast on kooli nimi '''Muhu Põhikool'''.<ref name=":0" /> Alates 2002. aastast on Muhu Põhikool ainus üldhariduskool Muhu saarel.<ref name=":0" /> == Juhatajad ja direktorid == * 1913-1944 [[Andres Vana]] * 1944-1947(?) [[Aleksander Palu]] * 1947-1950 [[Niina Väin]] * 1950-1954 [[Linda Vinkel]] * 1954-1976 [[Leida Vokk]] * 1976-2011 [[Senta Room]] * alates 2011 [[Andres Anton]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://muhu.edu.ee/ Muhu Põhikooli veebisait] [[Kategooria:Saare maakonna koolid]] [[Kategooria:Muhu vald|Põhikool]] dh10vm5b5kgtz5mwx179wv8z8ra5rm5 6166161 6166159 2022-07-23T11:47:06Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Muhu Põhikool.JPG|pisi|Muhu Põhikool]] [[Pilt:Rongkäik, Muhu Põhikool.IMG_5102.JPG|pisi|Muhu Põhikooli õpilased [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeo]] rongkäigus]] '''Muhu Põhikool''' on üldhariduskool [[Muhu]] saare keskosas [[Liiva (Muhu)|Liiva]] külas. == Ajalugu == 1913. aastal asutas Kuivastu parun Liivale algkooli. 1920. aastal valmis Liiva koolimaja ja sinna koondati ka Muhu saare väiksemate koolide lapsi ja neid, kes soovisid omandada 6-klassilist haridust. Esialgu oli koolis vaid kolmas, neljas, viies ja kuues klass. Pärast Teist maailmasõda Liiva kool ''7-klassilise mittetäieliku keskkoolina''.<ref name=":0">[https://muhu.edu.ee/kooli-valjaanded Muhu hariduselu 19.-20. sajandil.] Muhu Põhikooli veebisait.</ref> 1955. aastal muudeti kool ''Liiva 4-klassiliseks Kooliks'' ja 1960. aastal ''Liiva 8-klassiliseks Kooliks'', aga rohkem kui neli klassi seal kuni 1976. aastani tööle ei hakanud. 1971. aastal nimetati Liiva Algkool ümber ''Juhan Smuuli nimeliseks Muhu 8-klassiliseks Kooliks''.<ref name=":0" /> 1976. aasta kevadel suleti [[Piiri 8-klassiline Kool]] ja selle õpilased ja õpetajad alustasid 1. septembril 1976 uut õppeaastat Liival [[Juhan Smuuli nimeline Muhu 8-klassiline Kool|Juhan Smuuli nimelises Muhu 8-klassilises Koolis]]. Piiri koolist tuli Liivale 12 õpetajat, Liiva algkoolist jäi 2, direktorina alustas [[Senta Room]], kes juhtis kooli kuni 2011. aastani.<ref name=":0" /><ref>[https://saartehaal.postimees.ee/6621600/muhu-kooli-direktori-viimane-lopuaktus Muhu kooli direktori viimane lõpuaktus.] Saarte Hääl, 18. juuni 2011.</ref> Aastatel 1988-1990 oli kooli nimi ''Juhan Smuuli nimeline Muhu 9-klassiline Kool'', aastatel 1990-1992 ''Muhu 9-klassiline Kool''.<ref name=":0" /> Alates 1992. aastast on kooli nimi '''Muhu Põhikool'''.<ref name=":0" /> Alates 2002. aastast on Muhu Põhikool ainus üldhariduskool Muhu saarel.<ref name=":0" /> == Juhatajad ja direktorid == * 1913-1944 [[Andres Vana (köster)|Andres Vana]] * 1944-1947(?) [[Aleksander Palu]] * 1947-1950 [[Niina Väin]] * 1950-1954 [[Linda Vinkel]] * 1954-1976 [[Leida Vokk]] * 1976-2011 [[Senta Room]] * alates 2011 [[Andres Anton]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://muhu.edu.ee/ Muhu Põhikooli veebisait] [[Kategooria:Saare maakonna koolid]] [[Kategooria:Muhu vald|Põhikool]] 7dcrvx06g3u3olf2ndpertaww67yd6j 6166167 6166161 2022-07-23T11:49:38Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Muhu Põhikool.JPG|pisi|Muhu Põhikool]] [[Pilt:Rongkäik, Muhu Põhikool.IMG_5102.JPG|pisi|Muhu Põhikooli õpilased [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulu- ja tantsupeo]] rongkäigus]] '''Muhu Põhikool''' on üldhariduskool [[Muhu]] saare keskosas [[Liiva (Muhu)|Liiva]] külas. == Ajalugu == 1913. aastal asutas Kuivastu parun Liivale algkooli. 1920. aastal valmis Liiva koolimaja ja sinna koondati ka Muhu saare väiksemate koolide lapsi ja neid, kes soovisid omandada 6-klassilist haridust. Esialgu oli koolis vaid kolmas, neljas, viies ja kuues klass. Pärast Teist maailmasõda Liiva kool ''7-klassilise mittetäieliku keskkoolina''.<ref name=":0">[https://muhu.edu.ee/kooli-valjaanded Muhu hariduselu 19.-20. sajandil.] Muhu Põhikooli veebisait.</ref> 1955. aastal muudeti kool ''Liiva 4-klassiliseks Kooliks'' ja 1960. aastal ''Liiva 8-klassiliseks Kooliks'', aga rohkem kui neli klassi seal kuni 1976. aastani tööle ei hakanud. 1971. aastal nimetati Liiva Algkool ümber '''Juhan Smuuli nimeliseks Muhu 8-klassiliseks Kooliks'''.<ref name=":0" /> 1976. aasta kevadel suleti [[Piiri 8-klassiline Kool]] ja selle õpilased ja õpetajad alustasid 1. septembril 1976 uut õppeaastat Liival Juhan Smuuli nimelises Muhu 8-klassilises Koolis. Piiri koolist tuli Liivale 12 õpetajat, Liiva algkoolist jäi 2, direktorina alustas [[Senta Room]], kes juhtis kooli kuni 2011. aastani.<ref name=":0" /><ref>[https://saartehaal.postimees.ee/6621600/muhu-kooli-direktori-viimane-lopuaktus Muhu kooli direktori viimane lõpuaktus.] Saarte Hääl, 18. juuni 2011.</ref> Aastatel 1988-1990 oli kooli nimi ''Juhan Smuuli nimeline Muhu 9-klassiline Kool'', aastatel 1990-1992 ''Muhu 9-klassiline Kool''.<ref name=":0" /> Alates 1992. aastast on kooli nimi '''Muhu Põhikool'''.<ref name=":0" /> Alates 2002. aastast on Muhu Põhikool ainus üldhariduskool Muhu saarel.<ref name=":0" /> == Juhatajad ja direktorid == * 1913-1944 [[Andres Vana (köster)|Andres Vana]] * 1944-1947(?) [[Aleksander Palu]] * 1947-1950 [[Niina Väin]] * 1950-1954 [[Linda Vinkel]] * 1954-1976 [[Leida Vokk]] * 1976-2011 [[Senta Room]] * alates 2011 [[Andres Anton]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://muhu.edu.ee/ Muhu Põhikooli veebisait] [[Kategooria:Saare maakonna koolid]] [[Kategooria:Muhu vald|Põhikool]] 6atv93homy1fwrj036y6mkgg8r5st0w 0 113137 6166023 5284893 2022-07-23T09:07:10Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Gitega | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = | | | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = Gitega.JPG | pildiallkiri = Vaade Gitegale | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | logo_pilt = | logo_link = | pindala = | elanikke = 46 900 (2005){{lisa viide}} | asendikaart = Burundi }} '''Gitega''' (varem ''Kitega'') on [[Burundi]] poliitiline pealinn, [[Gitega provints]]i halduskeskus.<ref>[https://www.postimees.ee/6484289/burundi-uueks-pealinnaks-sai-gitega Burundi uueks pealinnaks sai Gitega. Postimees, 23. detsember 2018]</ref> Asub riigi keskosas 1504 m kõrgusel merepinnast. [[1990. aasta Burundi rahvaloendus|1990. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Gitegas 20 708 elanikku. Gitegas asub [[Burundi Rahvusmuuseum]]. Märtsis [[2007]] teatas Burundi president, et Gitega, mille asukoht riigi keskel võimaldab elanikke paremini teenindada, kavatsetakse teha riigi uueks [[pealinn]]aks. Pealinn on Gitega alates 2019. aasta veebruarist,<ref>[https://www.presidence.gov.bi/2019/02/13/loi-n104-du-04-fevrier-2019-portant-fixation-de-la-capitale-politique-et-de-la-capitale-economique-du-burundi/ Loi n°1/04 du 04 février 2019 portant Fixation de la Capitale Politique et de la Capitale Economique du Burundi]</ref> senise pealinna [[Bujumbura]] asemel. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Burundi linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] dhcorwvdkpvdgkxe37ndc5k7qzpagul 0 120528 6165614 6066497 2022-07-22T14:20:46Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Altševsk | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Алчевськ | nimi2_keel = vene | nimi2 = Алчевск | pilt = St._Nicholas_Cathedral,_Alchevsk,_280520081212.jpg | pildiallkiri = Püha Nikolai kirik Altševskis | lipp = Flag of Alchevsk.svg | lipu_link = [[Altševski lipp]] | vapp = Coat of Arms of Alchevsk.svg | vapi_link = [[Altševski vapp]] | pindala = 50 | elanikke = | asendikaart = Ukraina | asendikaardi_pilt = }} '''Altševsk''' on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is. 2014. aastast on linn venemeelsete mässuliste ([[Luganski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariik]]) kontrolli all. Linna asutas [[1895]]. aastal ettevõtja [[Oleksi Altševski]]. [[1932]]. aastal sai linnaõigused. [[1931]]–[[1961]] oli linna nimi ''Vorošilovsk'' seejärel ''Kommunarsk''. [[1992]]. aastast on taas Altševsk. Altševsk on Donbassi tööstuskeskus, peamised tööstusharud on [[metallurgia]] ([[teras]]etootmine) ja ehitusmaterjalidetööstus. [[2006]]. aasta jaanuaris purunes pakase tõttu linna keskküttetorustik, mida ei olnud pikka aega remonditud, ja 60 000 inimest jäi mitmeks nädalaks ilma keskkütteta. Veidi hiljem külmusid kinni kanalisatsioonitorud. Võimud evakueerisid linnast lapsed teistesse linnadesse. Seda õnnetust peetakse Ukraina iseseisvusaja suurimaks inimese põhjustatud humanitaarkatastroofiks enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] 2022. aastal. Linnas on 10 trolliliini. == Välislingid == * [[14. november]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/news/2014/11/14/7044284/ Valitsus kinnitas riigi kontrolli all mitteolevate asulate nimekirja] <small>(''ukraina keeles'')</small> * [[31. oktoober]] [[2014]]. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/7413-alchevskie-terroristy-uzhe-zamanivayut-mestnyh-zhiteley-na-psevdovybory-socialnymi-kartami Алчевские террористы уже заманивают местных жителей на псевдовыборы "социальными картами"] <small>(''vene keeles'')</small> [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Luhanski oblast]] 3h2uw5ddc3aa0ewanvpz8opc3t6bfqc 0 121047 6165869 6087600 2022-07-22T20:45:53Z Norderner 127070 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi = Rein Ratas | pildi nimi= RK Rein Ratas.jpg | pildisuurus = Rein Ratas 2015. aastal. | pildiallkiri = | sünnikuupäev= {{Sünniaeg|1938|05|09}} | sünnikoht= [[Häädemeeste]], [[Häädemeeste vald]], [[Pärnu maakond]], [[Eesti]] | surmakuupäev={{Surmaaeg ja vanus|2022|04|18|1938|05|09}} | surmakoht= | allkiri= | alma_mater= [[Üleliiduline Kaugõppe Metsatehniline Instituut]] | partei= [[Eesti Keskerakond]] (1999–2022) |}} '''Rein Ratas''' ([[9. mai]] [[1938]] [[Häädemeeste]] – [[18. aprill]] [[2022]]) oli Eesti bioloog ja poliitik. == Haridus == Rein Ratas on lõpetanud [[Pärnu Töölisnoorte Keskkool]]i 1957 ning [[Üleliiduline Kaugõppe Metsatehniline Instituut|Üleliidulise Kaugõppe Metsatehnilise Instituudi]] metsamajanduse erialal 1964. Ta sai bioloogiakandidaadi kraadi 1980. == Töökäik ja tegevus ühingutes == Ratas on töötanud [[Pärnu Vetelpääste Jaam]]as motoristina 1956–1957, [[Eesti Tööstusprojekt]]is geodeedina 1959, [[Tallinna Vineeri- ja Mööblivabrik]]us töölisena, meistrina, tehnoloogina, tsehhijuhataja asetäitjana ja tsehhijuhatajana 1959–1965, [[Tallinna Rohelise Vööndi Metsamajand]]is metsaülemana 1965–1966, [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaaias]] aspirandina, insenerina, nooremteadurina, vanemteadurina ja teadusala asedirektorina 1966–1990. Ta oli [[Tallinna Linnavalitsus]]e linnanõunik 1990–1992, [[Keskkonnaministeerium]]i kantsler 1992–1999, [[AS Tallmac]]i keskkonnateenistuse juht ja arendusdirektor 1999–2006 ning [[Eesti Maaülikool]]i professor 1999–2003 ja peaekspert 2003–2007. Rein Ratas oli Tallinna Botaanikaaia teadusnõukogu liige, [[Eesti Geograafia Selts]]i juhatuse liige, [[Eesti Looduskaitse Selts]]i juhatuse liige, [[Eesti Piibliselts]]i liige, [[Tallinna Linnavolikogu]] keskkonnakomisjoni liige, [[Nõmme halduskogu]] liige, Nõmme halduskogu linnamajanduse ja keskkonnakomisjoni esimees ning [[AS Tallinna Vesi]] nõukogu liige. == Poliitiline tegevus == [[Fail:Rein Ratas oli Eesti bioloog ja poliitik, Loodusmuuseumis. 95.jpg|pisi|Rein Ratas 1995. aastal Eesti Loodusmuuseumis]] Rein Ratas oli [[Eesti Kongress]]i liige ja [[XI Riigikogu]] liige (2007–2011). Ta kuulus [[Eesti Keskerakond]]a alates 1999. Ta on olnud mitmel korral [[Tallinna Linnavolikogu]] liige (1989–1990, 2004–2007, 2013–2015) ja juhtinud linnavolikogu keskkonnakomisjoni. Ta kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]], sai 3449 häält ning osutus valituks ringkonnamandaadiga.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-1.html</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref> [[XIII Riigikogu]] vanima liikmena luges ta Riigikogu uue koosseisu avaistungil [[30. märts]]il [[2015]] ette Riigikogu liikme ametivande teksti.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/894c89ef-2e74-4fc6-97fb-6aae478a1770 Riigikogu uus koosseis koguneb avaistungile] ERR Uudised, 30.03.2015 (vaadatud 30.03.2015)</ref> 4. detsembril [[2016]] otsustas Riigikogu juhatus peatada Rein Ratase volitused tema ajutise töövõimetuse tõttu alates 5. detsembrist. Asendusliikmeks määrati kuni 2017. aasta 4. märtsini [[Arvo Sarapuu]].<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/306122016012</ref> Rein Ratas on kõige vanem inimene, kes on Riigikogu liige olnud, olles 80 aastat ja 127 päeva vana 13. septembril 2018. aastal tagasi astudes.<ref>https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/xiii-riigikogu-koosseis/juhatus-ja-liikmed/ XIII Riigikogu koosseis. Rein Ratase tagasiastumine.</ref> == Isiklikku == Rein Ratase abikaasa on [[Urve Ratas]] ja nende poeg on [[Jüri Ratas]].<ref>[http://www.ratas.ee/index2.php?pid=6 Jüri Ratase koduleht], 15.03.2008</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.riigikogu.ee/en/parliament-of-estonia/composition/members-riigikogu/saadik/8f01f37d-be79-47d2-b818-c51878a00628/Rein-Ratas/ Lühitutvustus Riigikogu lehel] * [https://www.err.ee/1608568666/suri-poliitik-ja-bioloog-rein-ratas "Suri poliitik ja bioloog Rein Ratas"] ERR, 18. aprill 2022 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= - | nimi=[[Keskkonnaministeerium]]i kantsler | aeg=[[1992]]–[[1999]]| järgnev=[[Sulev Vare]]}} {{lõpp}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} {{JÄRJESTA:Ratas, Rein}} [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli professorid]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 2022]] bra1vnz7cze77rmmatbbm91uoe03r2e 0 122349 6165843 6101674 2022-07-22T20:24:14Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{Fotograaf | Nimi = Jaan Künnap | Pilt = Jaan Künnap.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Jaan Künnap (1982) | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1948|02|9}} | Sünnikoht = [[Kõue]]l, [[Harju maakond|Harju maakonnas]] | Rahvus = eestlane | Amet = fotograaf, alpinist ja instruktor-treener | Töökoht = [[Tallinna Linnamuuseum]] | Suundumus = loodus, akt ja inimene | Õppinud = | Tehnika = [[Canon]] | Auhindu = [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopard]] (1987)<br>III klassi [[Eesti Punase Risti teenetemärk]] (2001) | Kodulehekülg = [http://www.jaankynnap.eu jaankynnap.eu], [http://www.jkalpiklubi.ee/ jkalpiklubi.ee] }} '''Jaan Künnap''' (sündinud [[9. veebruar]]il [[1948]] [[Kõue]]l) on [[eesti]] fotograaf, [[alpinism|mägironija]] ja instruktor-treener. Ta on tõusnud enam kui 150 mäe tippu. Koos [[Kalev Muru]]ga on ta esimesi eestlasi, kes on tõusnud [[Tian Shan]]i kõrguselt teise mäe [[Han-Tengri]] (7010 m) tippu<ref name="jkalp" />. Oma alpinismialase tegevusega on Künnap pälvinud [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopardi]] aunimetuse ning temast on tehtud [[Lumeleopard (film)|samanimeline portreefilm]]. Esimese Eesti alpinistina pälvis ta [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti teenetemärgi]] (üldse on saanud kolm alpinisti)<ref name="baltia" />. Ta juhib [[Jaan Künnapi Alpinismiklubi]]. Künnapil on olnud üle poolesaja isikunäituse ja ta on jõudnud kõrgetele kohtadele kümnetel fotovõistlustel. Ta on andnud välja raamatuid ja olnud mitmete dokumentaalfilmide operaator. Ta on pikalt töötanud fotograafina [[Tallinna Linnamuuseum]]is. == Elulugu == [[Fail:Tuukrikostüüm 3-poldine BP-3. 1968.jpg|pisi|Jaan Künnap 1968. aastal tuukrikostüümis BP-3]] Kooliaastad möödusid [[Kose Gümnaasium|Kosel]] ja [[Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium|Tallinnas]]. [[1969]]. aastast alates on Tallinn ka ta elukoht. Koolinoorena tegeles Künnap aktiivselt spordiga. Ta oli mitmekordne [[Harju rajoon]]i ja Tallinna noortemeister [[maadlus]]es ja [[kergejõustik]]us. Kolmas koht vabariigi noorte [[Kreeka-Rooma maadlus]]es. Künnap töötas 23 aastat päästelaeva [[tuuker|tuukrina]] (1969–1992). Selle aja jooksul viibis ta vee all üle kolme tuhande tunni ja saavutas sügavusrekordina<ref name="Tippude kutse" /> 80 meetrit. Päästepuksiirideks olid koondise [[Eesti Kalatööstus]] alused [[Tasuja (laev 1956)|Tasuja]] ja Sulev.<ref name="Kraan">Ülo Kraan: ''Alpilangevarjurid''. Noorte Hääl. Nr 125 (13123), 30. mai 1987. Lk 2.</ref> [[1972]]. aastast on ta harrastusteks [[alpinism|mägironimine]] ja [[fotograafia]]. 1975. aastast<ref>Andre Nõmm: [https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/teerajajast-lumeleopard/ "Teerajajast lumeleopard"] Go Reisiajakiri, 15. aprill 2013</ref> on ta tegelenud ka alpinismialase koolitamisega. [[1983]]–[[1988]] oli ta [[Tallinna Alpinismiklubi]] president. [[1999]]. aastast juhib ta [[Jaan Künnapi Alpinismiklubi]]. Alates 1998. aastast on ta töötanud [[Tallinna Linnamuuseum]]i fotograafina. Künnap on vallutanud [[Euroopa]], [[Aafrika]] ja [[Ameerika]] kõrgemad mäed. Ta on tõusnud 14 korda üle 7000 meetri kõrgustele mägedele ja 8000 meetri kõrgusele [[Cho Oyu]]l. Ta kordas 1985. aastal Eesti kõrgtõusude rekordit, tõustes [[Pamiir]]is [[Ismoili Somoni mäetipp]]u (7495 m).<ref name="esbl" /> Esmavallutused on [[Tartu Ülikooli mäetipp|Tartu Ülikooli]] ([[1982]]) ja [[Tallinna mäetipp]] ([[1984]]). Vallutatud tippe on kokku üle 150<ref name="Tippude kutse" />. [[1987]]. aastal anti Künnapile alpinistide austav [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopardi]] nimetus, mille saamiseks oli vaja tõusta neljale seitsme tuhandesele mäele ([[Lenini mäetipp]], [[Korženevskaja]], [[Ismoili Somoni mäetipp]] (tol ajal tuntud Kommunismi mäetipuna) ja [[Han-Tengri]]). 1986. aastal koos Alfred Lõhmuse ja Kalev Muruga tegid nad 3 nädalaga kolm kõrgtippu: Korženevskaja (7105 m), Kommunismi (7495 m) ja Lenini mäetipp (7134 m). Jaan Künnap on lõpetanud alpinismi instruktorite (1982) ja mägipäästjate kooli (1983) ning on mitmekordne vabariigi meister matkatehnikas. Ta on [[Jaan Künnapi Alpinismiklubi]] IV taseme treener.<ref name="kont" /> [[Eesti Fotokunstiühing]]u asutajaliige (1987). ==Isiklikku== Tal on kaks tütart: [[Helen Künnap]] (1980) ja Saskia Künnap (2001). Religioossetelt vaadetelt on Jaan Künnap ateist. ==Alpinism== Ta on alpinismiga tegelenud 1972. aastast.<ref name="esbl" /> [[Pilt:1982 expedition to Tartu Ülikool 350 (22).jpg|pisi|1982. aasta ekspeditsioon [[Tartu ülikool 350]] mäetippu]] ===Kuuetuhandeliste esmavallutused=== [[1982]]. aastal võttis ta osa [[Tartu Ülikool]]i 350. aastapäeva tähistamiseks ekspeditsioonist Kesk-Pamiiri [[Tanõmasi mäeahelik]]ule. Selle käigus esmavallutati [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tolle aja kõrgeim vallutamata [[mägi]] (sai nimeks [[Tartu ülikool 350]] ja tipu kõrguseks arvati olevat 6350 m). Ekspeditsiooni juhtis [[Kalev Muru]] ning tippu jõudsid kuus alpinisti, kelle seas ka Jaan Künnap (tõusujuht).<ref name="ajav" /> 1984. aastal käisid [[eestlased]] jälle [[Pamiir]]is mäetippe esmavallutamas. 6047 meetri kõrgusele nimeta tippu tõusti kolme grupiga erinevatel marsruutidel. Tõusugrupp, mida juhtis Jaan Künnap, jõudis tippu 18. augustil (päev varem jõudis tippu [[Ilmar Priimets]]a juhitud grupp). Tipp nimetati [[Tallinna mäetipp|Tallinna mäetipuks]].<ref name="jk" /> ===Neli seitsmetuhandelist kahe aastaga=== [[Fail:Mountaineers in Communism Peak in 1985.jpg|pisi|left|Kommunismi mäetipul 1985. aastal. Tagareas: Jaan Künnap, [[Kalev Muru]], [[Junko Tabei]] ja [[Ilmar Priimets]]. Eesreas: [[Alfred Lõhmus]], Nobuko Yanagisawa ja Mayuri Yasuhara]] 1986. aastal töötas ta [[Rahvusvaheline alpilaager Pamir|Rahvusvahelises alpilaagris Pamir]] treener-konsultandi ja mägipäästjana. Koos [[Alfred Lõhmus]]e ja Kalev Muruga tegid nad 3 nädalaga 3 kõrgtippu – [[Korženevskaja]] (7105 m), [[Kommunismi mäetipp|Kommunismi]] (7495 m) ja [[Lenini mäetipp]] (7134 m).<ref name="ajav" /> 1986. aastal olid Künnap, Lõhmu ja Muru giidiks ka kahele prantslasele (Emmanuel Chombot ja Christophe Revěret), kes laskusid Lenini mäetipul 7000 meetri kõrguselt langevarjudega.<ref name="Kraan" /> [[1987]]. aastal korraldati ametiühingute üleliiduline alpinistide ekspeditsioon [[Tian Shan]]i [[Han-Tengri]]le (7010 m). Selle koosseisus tõusid tippu [[8. august]]il esimeste eestlastena Kalev Muru ja Jaan Künnap.<ref name="jkalp" /> ===Mägigiid ja tõusude juht (1984–1997)=== Aastatel 1989–1991 korraldasid [[Tallinn]]a alpinistid mitu ekspeditsiooni Pamiiri ja Tian Shani [[seitsmetuhandeline|seitsmetuhandelistele]], kus Jaan Künnap tegutses kas [[mägigiid]]i või tipputõusu juhina: 1989. aastal Lenini mäele Mihhail Sobelmani juhtimisel (tippu jõudis 11 alpinisti), 1990. aastal [[Vladimir Vladimirov-Meema]] juhtimisel Leninile (tipus käis 15 inimest) ja Han-Tengrile (tippu jõudis 7 inimest), 1991. aastal Vladimir Vladimirov-Meema juhtimisel Korženevskajale (tippu jõudis 5 inimest) ning Kommunismile (tippu tõusis 7 inimest).<ref name="jk" /> 1993. juhtis ta Eestist lähetatud esimese alpinismigrupi (ekspeditsiooni juht Vladimir Vladimirov-Meema) tipputõusu [[Alpid]]e kõrgeima mäe [[Mont Blanc]]i tippu. [[Prantsusmaa]] poolelt lähtunud marsruudil jõudis tipus ära käia 11 alpinisti. 1994. aastal suundus esimene eestlaste grupp (ekspeditsiooni juht Vladimir Vladimirov-Meema) [[Aafrika]] kõrgeimale mäele. Tõusu [[Kilimanjaro]] (5895 m) tippu juhtis Jaan Künnap.<ref name="jk" /> 1997. aasta jaanuaris juhtis Künnap eestlaste grupi [[Lõuna-Ameerika]] kõrgeimale mäele [[Aconcagua]] (6960 m), mille käigus tõusis ta 6. veebruaril koos [[Enn Nõmmik]]u ja [[Üllar Põld|Üllar Põlluga]] tippu.<ref name="jk" /> ===Isiklik kõrgusrekord (1998)=== 1998. aastal lähetati Eestist esimene ekspeditsioon [[Himaalaja]]sse [[Kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelist]] mäetippu vallutama. Edukalt lõppenud ekspeditsiooni käigus, kus viis alpinisti [[Cho Oyu]] (8188 m) tippu jõudsid, tõusis Jaan Künnap nõlval 8000 meetri<ref name="esbl" /> kõrgusele ([[Tõivo Sarmet]]i andmetel 7900 m<ref name="Plumer" />), püstitades isikliku kõrgusrekordi.<ref name="jk" /> ===Tõusud 2000. aastatel=== 2002. aastal tõusis Jaan Künnap taas [[seitsmetuhandeline|seitsmetuhandelisele]]. [[JKA]] järjekordse Pamiiri ekspeditsiooni käigus juhtis ta [[Lenini mäetipp|Lenini mäetippu]] 4 kaaslast.<ref name="jk" /> 2004. aasta juulis–augustis juhtis ta Eesti ekspeditsiooni [[Han-Tengri]]le, kus 5. augustil 2004 toimunud [[maavärin]] põhjustas jää- ja lumelaviini. Hukkus 11 alpinisti. Laviini puhkemise ajal jäid Eesti ekspeditsiooni liikmed laviini alumisse ossa, kuid pääsesid õnnelikult ja organiseerisid laviinijäänute päästmistöid. Nad päästsid kahe alpinisti elu ning aitasid päästetööle tõhusalt kaasa.<ref name="lood" /><ref name="ajav4" /> [[21. juuli]]l [[2007]] tõusis Jaan Künnapi juhtimisel rekordarv eesti alpiniste, 62 alpinisti, [[Elbrus]]e läänetippu (5642 m). Neist kaks vallutasid ka idatipu (5621 m).<ref name="jnWUm" /> 2009. aastal osales ta mägimatkal [[Türgi]]s, mille käigus tähistati 180 aasta möödumist [[Ararat]]i (5165 m) mäe vallutamisest [[J. F. Parrot]]i poolt tõusuga selle mäe tippu.<ref name="jk" /> ===Kõrgtõusud=== [[Pilt:Lenini mäetipp (J. Künnap).jpg|thumb|260px|"Pik Lenina" ([[1989]])<br>Künnapi foto [[Eesti lipp|Eesti lipu]] esmakordsest jõudmisest enam kui 7000-meetrise mäe tippu]] <small>Põhiallikas:<ref name="magi" /></small> *1982 – [[Tartu ülikool 350]] (6350 m) *1984 – [[Lenini mäetipp]] (7134 m) *1984 – [[Tallinna mäetipp]] (6047 m) *1985 – [[Korženevskaja]] (7105 m) *1985 – [[Kommunismi mäetipp]] (7495 m) *1986 – Lenini mäetipp (7134 m) *1986 – Korženevskaja (7105 m) *1986 – Kommunismi mäetipp (7495 m) *1987 – Korženevskaja (7105 m) *1987 – [[Han-Tengri]] (7010 m) *1988 – Korženevskaja (7105 m) *1989 – Lenini mäetipp (7134 m) *1989 – Korženevskaja (7105 m) *1990 – Lenini mäetipp (7134 m) *1990 – Korženevskaja (7105 m) *1991 – Lenini mäetipp (7134 m) *1997 – [[Aconcagua]] (6960 m)<ref name="jk" /> *1998 – [[Cho Oyu]] (tõusis nõlval 8000 m kõrgusele)<ref name="esbl" /> *2004 – Han-Tengri (tõusis 6000 m kõrgusele) == Looming == Üle 6000 Jaan Künnapi foto on jõudnud Vikipeedia pildipanka [[Wikimedia Commons]]isse.<ref>[[:c:Category:Photographs by Jaan Künnap|Photographs by Jaan Künnap]] Wikimedia Commons</ref> [[Fail:Jaan Künnap ja Riho Västrik, Everesti baaslaagris, Nepaal 98.jpg|pisi|Jaan Künnap ja [[Riho Västrik]] 1998. aastal Everesti baaslaagris. 1999. aastal valmis Västriku film Jaan Künnapist]] === Raamatud === *[[2004]] – "Matkaspordi käsiraamat" ISBN 9949104122 *[[2013]] – "Fotograafia minu elus" ISBN 9789949309030 *[[2016]] – "Sõlmed ja pleisid" ISBN 9789949388738 === Dokumentaalfilmide operaator === *[[1982]] – "[[Tartu Ülikooli tipp]]", operaator, [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] *[[1998]] – "[[Eestlased Ameerika katusel]]", operaator, [[OÜ Vesilind]] *[[1998]] – "[[Nelikümmend aastat hiljem]]", üks operaatoritest, OÜ Vesilind *[[1998]] – "[[Cho-Oyu]]", üks operaatoritest, OÜ Vesilind *[[2001]] – "[[Lenin – inimene ja mägi]]", üks operaatoritest, OÜ Vesilind ja J.K. Alpinismiklubi Jaan Künnapist on tehtud portreefilm "[[Lumeleopard (film)|Lumeleopard]]" (1999, OÜ Vesilind). == Tunnustus == *1987 – aunimetus [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopard]] (tõusnud nelja Nõukogude Liidu üle 7000 m kõrguse mäe tippu)<ref name="esbl" /> *1988 – BDHX CCCP pronksmedal NSV Liidu fotokunsti propageerimise eest välismaal *2001 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]] (mägironija ja loodusfotograafina)<ref>{{EVkavaler|1450}}</ref> *2001 – [[Peeter Toominga fotopreemia]] *2019 – [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]]<ref>[http://wikimedia.ee/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2019-jaan-kunnap/ "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2019: Jaan Künnap"] Wikimedia Eesti, 31. detsember 2019</ref> *2020 – eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf<ref>[https://wikimedia.ee/jaan-kunnap-on-eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2020/ "Jaan Künnap on eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2020"] Wikimedia Eesti ajaveeb, 14. detsember 2020</ref> Jaan Künnap oli valitud ka Eesti kunstnike sajandi 100 suurkuju hulka. === Auhinnalisi kohti fotokonkurssidelt === [[Pilt:Käiaja (foto - J. Künnap).jpg|thumb|"Käiaja" ([[1977]])]] [[Pilt:Tormide, tungide aastad (J. Künnap).jpg|thumb|"Tormide, tungide aastad"<br>Pilt aastast 1981]] [[Pilt:Aktikompositsioon 19 (J. Künnap).jpg|thumb|"Aktikompositsioon 19" (1988)<br>Jaan Künnap on pildistanud palju aktikompositsioone]] *1972 – vabariiklik Spordilehe fotovõistlus, III koht *1982 – vabariiklik "Portree 82", I järgu diplom *1982 – vabariiklik "Fotoränd – 82", III preemia *1982 – vabariiklik VSÜ "Kalev", I koht *1982 – Spordilehe fotovõistlus, III auhind *1983 – vabariiklik "Fotoränd – 83", I koht *1983 – vabariiklik Fotoklubide näitus, I koht *1983 – rahvusvaheline "Külaelu – 83", Fotosalons "Uzvara" ([[Läti]]), III koht *1984 – "Eesti NSV fotokunst '84", medal *1984 – vabariiklik "Loodusfoto", eriauhind *1985 – "ENSV fotokunst '85", III koht *1985 – Spordilehe "Fotovõistlus", II auhind *1985 – vabariiklik "Fotoränd – 85", II koht *1985 – [[Baltimaad]]e "Turismifoto", I koht *1985 – üleliiduline "Turism", [[Jaremtsa]] ([[Ukraina NSV]]), I koht *1985 – rahvusvaheline "Merevaigumaa 85", III koht *1985 – üleliiduline näitus BDHX CCCP "Moja Rodina", [[Moskva]], III koht *1986 – üleliiduline fotonäitus, Moskva, peapreemia *1986 – vabariiklik "Matkafoto 1986", I ja III koht *1986 – vabariiklik "Inimene ja Maa", III koht *1986 – üleliiduline "Maa ja inimesed – 86", [[Krasnodar]] ([[Venemaa]]), III koht *1986 – üleliiduline fotonäitus, Moskva, II koht *1986 – [[Õhtuleht|Õhtulehe]] fotovõistlus "Tänane Tallinn XXII", I preemia *1986 – "Fotosport 86" Comité International Olympique, [[Reus]] ([[Hispaania]]), III koht *1986 – vabariiklik "PORTREEFOTO 86", II koht *1986 – Salon International de la Photographie Artistioue-Katowice, [[Poola]], eripreemia *1986 – rahvusvaheline näitus ajaleht Trud, Moskva, I koht *1987 – [[Rahva Hääl]]e fotovõistlus, II preemia *1987 – vabariiklik "Portreefoto 87", II koht *1987 – üleliiduline festival, Moskva, diplom *1987 – üleliiduline "Mäed ja inimesed", [[Almatõ]] ([[Kasahstan]]), I koht *1987 – üleliiduline "Maa ja Inimesed – 87", Krasnodar, I koht *1987 – rahvusvaheline "Merevaigumaa 87", eripreemia *1987 – Zagreb Salon, [[Jugoslaavia]], eripreemia *1987 – XVIII International Salon of Photographic ART "VENUS 87", Poola, eripreemia *1987 – vabariiklik "PRESSFOTO 87", diplom *1987 – "Welt des Sports", Internationaler Sport-Foto-Salon, [[Ulm]] ([[Saksamaa]]), diplom *1987 – Biennal Internacional de Fotografia "Europa 87", Reus (Hispaania), eripreemia *1987 – rahvusvaheline "Sõpruslinnad '87", [[Tartu]], eriauhind *1988 – Associacao Fotografica do Porto, [[Portugal]], eripreemia *1988 – Rahva Hääle fotovõistlus, II preemia *1988 – Salo Internacional de Fotografia Esportiva "Fotosport–88", Reus (Hispaania), medal *1988 – vabariiklik fotovõistlus "Noorus", diplom *1988 – rahvusvaheline fotovõistlus [[Läti NSV]]-s, diplom *1988 – fotovõistlus "Tänane Tallinn XXIV", I preemia *1988 – Word Health Organization, [[Genf]] ([[Šveits]]), diplom *1988 – Krakowskie Towarzystwo Fotograficxne "VENUS 88", Poola, diplom *1989 – rahvusvaheline "Naine fotokunstis – 89", eripreemia *1989 – rahvusvaheline "Merevaigumaa 89", eripreemia (Leedu Fotokunstnike Liidult) *1989 – Krakowskie Towarzystwo Fotograficxne "VENUS 89", Poola, diplom *1989 – rahvusvaheline "TALLINN ZOO 1939 – 1989", I koht *1989 – rahvusvaheline "Fotograafika – 89", [[Minsk]] ([[Valgevene]]), diplom *1989 – IX Biennal Internacional de Fotografia Europa 89, Reus (Hispaania), eripreemia *1989 – kuue riigi fotograafi konkurss "Schwerini loss", [[Schwerin]] (Saksamaa), peapreemia *1990 – International Exhibition of Nature Photography, [[Savitaipale]] ([[Soome]]), eripreemia *1990 – XVIII International Salon of Photographic Art "VENUS 90", Poola, eripreemia *1992 – "Sport", Comité International Olympique, [[Barcelona]] (Hispaania), eripreemia *1999 – vabariiklik "Katusepildid" [[Ühispank|Ühispangas]], peapreemia *2001 – [[Peeter Toominga nimeline fotopreemia]], konkursi peapreemia *2001 – konkurss "Sport objektiivis", III preemia *2001 – "Päev Tartus", diplom *2001 – "[[Vereta Jaht]] 2001", eripreemia *2002 – "Vereta Jaht 2002", interneti esikoht *2003 – "Päev Tartus", I preemia *2003 – fotofestival "Narva Sügis", I koht *2004 – "Päev Tartus", I preemia *2005 – Peeter Toominga nimelise fotopreemia konkurss, diplom *2007 – "Vereta Jaht 2007", eripreemia == Näitused == Künnapil olnud üle saja isikunäituse. === Osalemine näitustel === [[Fail:Künnapi näitus Kökis 91 (20).jpg|pisi|Aktifotonäitus Kiek in de Kökis 1991. aastal]] [[Fail:«Gravüürid valgusega» Fotomuuseumis 2016 (4).jpg|pisi|Näitus "Gravüürid valgusega" Fotomuuseumis 2016. aastal]] [[Pilt:Tõus 83.jpg|thumb|"Tõus" oli eksponeeritud [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona olümpia]] kultuuriprogrammis.]] *1983 – grupinäitus [[Zaporižžja Kunstimuuseum]]is *1984 – vabariiklik näitus "Eestlase portree" *1985 – rahvusvaheline grupinäitus mägedest [[Jaapan]]is *1985 – rahvusvaheline grupinäitus "Aktifoto Raevanglas I", Tallinn *1986 – Tartu rahvusvaheline "Naine fotokunstis – 86", Moskva *1986 – International Salon of Photographic of Santos, [[Brasiilia]] *1987 – koos Helen Künnapiga (6-aastane) "Helen Kalalaadal" [[Tallinna vanalinna päevad]]el *1987 – "Eesti foto Moldaavias", [[Tiraspol]] *1987 – Salon National D'art Photographique Paris, [[Prantsusmaa]] *1988 – "Päev Tallinnas 88", Tallinn *1988 – viie mehe näitus "Vanalinnapäevad", [[Kopenhaagen]] ([[Taani]]) *1988 – Toronto International Salon of Photography, [[Kanada]] *1988 – Salon Internacional de Fotografia Zaragoza, Hispaania *1988 – New Zealand International Exhibition of Photography, Taani *1988 – Singapore International Salon of Photography, [[Singapur]] *1988 – "Fotografia kinmatografoe", [[Ateena]] ([[Kreeka]]) *1989 – "Kuidas portreteerida eestlast 1867–1989", Tallinn *1989 – kuue riigi fotograafi näitus "Schwerini loss", Schwerin (Saksamaa) *1989 – kuue riigi fotograafi näitus "Schwerini loss", [[Bonn]] (Saksamaa) *1989 – kuue riigi fotograafi näitus "Schwerini loss", [[Praha]] ([[Tšehhi]]) *1989 – kuue riigi fotograafi näitus "Schwerini loss", [[Budapest]] ([[Ungari]]) *1989 – grupinäitus "Päev Tallinnas", Trentino (Itaalia) *1989 – grupinäitus "Päev Tallinnas", [[Rovereto]] (Itaalia) *1989 – "Welt des Sports", Internationaler Sport-Foto-Salon, Ulm (Saksamaa) *1989 – "Monfodi ' 88", [[Szolnok]] ([[Ungari]]) *1989 – IX Biennal Internacional de Fotografia Europa 89, Reus (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Ciutadella de Menorca]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", Barcelona (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Tortosa]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Mataro]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Esparreguera]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Vilanova I la Geltru]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Sabadell]] (Hispaania) *1990 – IX Biennal "Europa – 89", [[Manresa]] (Hispaania) *1990 – IX Biennal "Europa – 89", [[L'Hospitalet de Llobregat]] (Hispaania) *1990 – kuue riigi fotograafi näitus "Schwerini loss", Varssavi (Poola) *1990 – kuue riigi fotograafi näitus "Schwerini loss", Tallinn *1990 – "Eesti foto", International Exhibition of Nature Photography, Savitaipale (Soome) *1991 – rahvusvaheline grupinäitus "Aktifoto Raevanglas II", [[Kohtla-Järve]] *1991 – grupinäitus "Vanalinnapäevad", Trentino (Itaalia) *1992 – "Sport", Comité International Olympique, Barcelona (Hispaania) *1992 – ekspositsioonis "XXV olümpiamängud", Barcelona (Hispaania) *1992 – 25th International Exhibition of Photography Zagreb Salon, Horvaatia, eripreemia *1995 – "Pea asi" koos Liina Kolkiga, [[Tallinna Ülikool|Pedagoogikaülikool]]is Tallinnas *1995 – "Pea asi" koos Liina Kolkiga, [[Pärnu Uue Kunsti Muuseum]] *1999 – Gran Tour delle Colline, Circolo fotografico arno, [[Rooma]] *2001 – "Kesklinn ja aeg", vanad fotod: [[vennad Parikased]], [[Nikolai Nyländer|N. Nyländer]], [[Hans Vanaveski|H. Vanaveski]], A. Alla, J. Simm, A. Vaik, V. Ahonen ja Künnapilt olid uued fotod Tallinnast, Tallinn *2008 – [[Brüssel]], [[Europarlament]], "Eesti Vabariik 90" *2016 – "Gravüürid valgusega", Fotomuuseum<ref>[http://www.eestifoto.ee/uudised/index.php?id=1578 Gravüürid valgusega] eestifoto.ee, 14. september 2016</ref> ==Vaata ka== * [[Vikipeedia:GLAM/Kynnap|Jaan Künnapi fotode virtuaalnäitus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ajav">[http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?page_id=4398 1980–1989]. ajaveeb.alpinism.ee</ref> <ref name="jkalp">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/1987lumeleopardid/1987lumeleopardid.html Lumeleopardid]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="baltia">[http://www.baltija.eu/news/read/8591 Интервью с зампредом Маардуского горсобрания Борисом Слепиковским]. 1.08.2010. baltija.eu</ref> <ref name="lood">[http://www.jkalpiklubi.ee/meedia/2004hantengrilaviin5.htm Lood Han-Tengri laviinist]. 07.08.2004. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="kont">[http://www.jkalpiklubi.ee/kontakt/kesk.html MTÜ Jaan Künnapi Alpinismiklubi]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="esbl">[http://www.esbl.ee/biograafia/Jaan_K%Fcnnap Künnap, Jaan]. esbl.ee</ref> <ref name="Plumer">[[Raivo Plumer]], [[Tõivo Sarmet]]. "Everesti päevik". [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]]: Tallinn, 2005. Lk 30</ref> <ref name="ajav4">[http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?page_id=4402 Ajalugu 2000–2009]. ajaveeb.alpinism.ee</ref> <ref name="jk">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/ Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="magi">[http://magiklubi.ee/everest/cho-oyu.htm TIPUS! BNS, 13. oktoober 1998]. magiklubi.ee</ref> <ref name="Tippude kutse">[http://digileht.epl.delfi.ee/lp/tippude-kutse?id=73599505 "Tippude kutse"] Eesti Päevaleht, 27. veebruar 2016</ref> <ref name="jnWUm">[http://www.postimees.ee/230707/esileht/siseuudised/273605.php "62 eestlast tõusis Elbruse tippu"] [[Postimees]], 23. juuli 2007</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Jaan Künnap}} * [http://www.jaankynnap.eu Koduleht] * {{ESBL|Jaan_K%FCnnap}} * [http://www.jkalpiklubi.ee/ JK Alpinismiklubi veebileht] *[http://www.jkalpiklubi.ee/teoksil/raamatu_info/raamatu_info.html Matkaspordi käsiraamat] ;Meedias *Kadri Valner [https://www.ohtuleht.ee/58582/jaan-kunnap-koolitab-alpiniste "Jaan Künnap koolitab alpiniste"] [[Sõnumileht]], 22. juuni 1999 *[http://www.jkalpiklubi.ee/meedia/2000alpinistiks.htm "Kuidas saada alpinistiks?"] Reisimaailm, 1–2000 *[http://www.reisimaailm.ee/index.php?id=reisikiri&kiri=2 "Mäed on täis põnevust ja riski"] Reisimaailm, 3–2001 *Silvia Paluoja [http://www.jkalpiklubi.ee/meedia/2007elbrus_PPM_lumeleopard.htm "Isepäine Lumeleopard kasvatab innukalt järglasi"] [[Pärnu Postimees]], 8. september 2007 *Birgit Püve [https://ekspress.delfi.ee/kuum/jaan-kunnap-br-poeet-maailma-katusel?id=69074949 "Jaan Künnap – poeet maailma katusel"] [[Eesti Ekspress]], 15. veebruar 2006 *[https://www.postimees.ee/21737/eestlased-vallutasid-euroopa-tipu "Eestlased vallutasid Euroopa tipu"] Postimees, 20. juuli 2008 *[https://kroonika.delfi.ee/news/mitmesugust/fotod-alpinistist-ja-tuukrist-fotograaf-jaan-kunnap-esitles-oma-toode-kogumikku?id=65652506 "Fotod: Alpinistist ja tuukrist fotograaf Jaan Künnap esitles oma tööde kogumikku"] publik.ee, 8. veebruar 2013 * Andre Nõmm [https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/teerajajast-lumeleopard/ "Teerajajast lumeleopard"] Go Reisiajakiri, 2/2013 * Jaano Martin Ots [https://majandus24.postimees.ee/6978308/fotograaf-ja-paastja-jaan-kunnap-avas-wikimedias-ajaloolise-fotonaituse-merepaastetoodest "Fotograaf ja päästja Jaan Künnap avas Wikimedias ajaloolise fotonäituse merepäästetöödest"] majandus24.postimees.ee, 20. mai 2020 {{JÄRJESTA:Künnap, Jaan}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Eesti vikifotograafid]] [[Kategooria:Eesti loodusfotograafid]] [[Kategooria:Mägigiidid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] a98vzerrsvfh1qtsqn8mcg7gnjmx3x6 1 146188 6165876 5441108 2022-07-22T20:50:14Z Andres 5 wikitext text/x-wiki Pärnu Slaavi Põhikool on maha tõmmatud. Kui see on likvideeritud, võiks teda tekstis ikkagi mainida. Ja koolide arv vist ka enam ei klapi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. oktoober 2008, kell 16:53 (UTC) == Elanike arv == Elaniku arvu tabel vajaks mingit kommentaari. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. juuni 2009, kell 20:08 (UTC) ---- Arvud tabelis 'Linnaelanike arv' vajaksid alates 1959. aasta andmetest ülekontrollimist. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 15. aprill 2017, kell 15:29 (EEST) ---- Infotabelis tehti novembris muudatus, millega pindala ja elanike arv said valeks. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 13. detsember 2017, kell 08:38 (EET) ---- : Reedel, 5. juunil 1936, Pärnu Uudised, LK 1 * 1886 — 13 317 elanikku * 1921 — 18 574 * 1924 — 19 608 * 1925 — 21 316 (kõige rohkem) * 1935 — 20 629 * 1936 — 21 251 : [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 8. aprill 2018, kell 02:32 (EEST) == platoo == See 640 meetri kõrgune platoo on ilmselt näpukas. Tuleks ära parandada. Ka 64 on liiast. Ehk 6,4 m? KT 15.aprill 2012 ---- Artikkel võiks sisaldada ta tabelit Pärnu linna elanikkonna rahvusliku koosseisu kohta 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aasta rahvaloenduse andmete põhjal. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 15. aprill 2012, kell 12:14 (EEST) ---- Plaan niisugusel kujul on nähtavasti 1954. aastast, võib-olla selle eeskuju pärineb 1940. aastast? Või on 1954 väljaandmise aeg? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. mai 2012, kell 16:16 (EEST) ---- "Pärast Saksa okupatsiooni, Vabadussõda jätkus Pärnu linna areng alles 1927. aastal." Natuke imelik lause.[[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 22. veebruar 2013, kell 20:31 (EET) ---- Ei näe vajadust lisada artiklisse linna venekeelset nime. Või kui, siis ainult koos teiste naaberriikide keelte variantidega. Läti on hoopis aktuaalsem. Võtsin praegu välja selle: ([[vene keel|vene]] ''Пярну, Пернов'') --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 17. juuli 2013, kell 16:53 (EEST) Juunis 1943 nimetas Sisedirektor Pärnu linnapea ettepanekul ja Pärnu piirkonnakomissari nõusolekul Pärnu raehärradeks [[Maks Jürisson]], [[Mihkel Kangro]], [[Hans Laurits]], [[Juhan Kangur]], [[Oskar Kollist]], [[Jüri Kuuter]], [[August Annus]], [[Elmar Rõigas]], [[Jaan Talvaru]], [[Julius Kõrts]], [[Juhan Smitt]], [[Martin Seiler]]. Nimetati ametisse esimesed maanõunikud ja raehärrad. Eesti Sõna, 3. juuni 1943, nr. 126, lk. 3. --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 23. veebruar 2014, kell 04:10 (EET) Elanike arvu kaasajastatakse Wikidatas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. aprill 2015, kell 13:24 (EEST) ---- [[Pärnu poliitikute loend]] on olemas, järelikult tuleb sellele ka linkida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. august 2016, kell 11:38 (EEST) ---- Minu meelest on koma esimeses lauses üleliigne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. veebruar 2017, kell 15:30 (EET) ---- ''Linn hõlmab 859 km² suuruse maa-ala, sealhulgas 20% on parkide ja haljasalade all. Pärnu linna piiridesse jääb kolm kaitseala. :See peab nähtavasti silmas omavalitsusüksust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. jaanuar 2018, kell 22:35 (EET) ---- Miks on Pärnu sõpruslinnad maha võetud? Kui vaja, võib viidata lehele https://parnu.ee/index.php/linnakodanikule/omavalitsus/valissuhted/sopruslinnad/138-sopruslinnad--[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 1. september 2019, kell 11:29 (EEST) : {{ping|WikedKentaur}} sama küsimus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. september 2019, kell 12:40 (EEST) Nähtavasti sellepärast, et sõpruslinnad on omavalitsusel. Aga sellest võiks ikkagi (minevikus) rääkida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. september 2019, kell 13:35 (EEST) :nüüd on need samavõrd ka Manija sõpruslinnad: [[Pärnu_linn_(haldusüksus)#Sõpruslinnad]]. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 1. september 2019, kell 17:21 (EEST) ::Minu meelest mitte. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. september 2019, kell 19:49 (EEST) ---- ''mille taastamine keelati 111. aastal. :Mis aastat mõeldakse? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2022, kell 23:50 (EEST) swkzzcrf0nua4vvz82u7v459zeil02e 0 147594 6165758 6164875 2022-07-22T17:08:02Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Leini Mälk''' (sündinud '''Pauline Triipan''', 24. oktoober ([[vkj]]) / [[6. november]] [[1904]] [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]], [[Kihelkonna kihelkond]], [[Lümanda vald (Kihelkonna kihelkond)|Lümanda vald]] – [[10. juuni]] [[1986]] [[Stockholm]]) oli eesti õpetaja. Ta lõpetas 1924. aastal [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]i pedagoogikaharu.<ref>[https://www.syg.edu.ee/ajalugu/6-7_lend.html Vilistlased.] Kuressaare Hariduse Kooli veebisait.</ref> Töötas [[Lümanda algkool|Lümanda algkoolis]] ja alates 1937. aastast [[Haabersti algkool|Haabersti algkoolis]].<ref name="1939_07_24_PL">Päewaleht, nr. 197, 24 juuli 1939, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19390724.2.22 August Mälku ei vabastatud kogukonnamaksust], digar.ee</ref> Ta põgenes 1944. aastal [[Rootsi]]. Aastatel 1945–1971 oli ta õpetaja [[Stockholmi Eesti Algkool]]is. ==Isiklikku== Tema abikaasa oli alates 9. septembrist 1933 kirjanik [[August Mälk]] ja tütar oli skandinavist [[Elna-Halliki Mälk]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=3961 TLÜAR väliseesti isikud] *[https://www.svenskagravar.se/gravsatt/76647133 Haud Stockholmi Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Mälk, Leini}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Stockholmi Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1986]] ryhxme4fit07n6z2p7spk0d9chxm1m1 0 150011 6165562 5960278 2022-07-22T13:17:06Z Hepihe 168068 /* Teosed */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rohelend, Birk.IMG 9085.JPG|pisi|Birk Rohelend esinemas [[Rahvusvaheline luulepäev|rahvusvahelise luulepäeva]] luulemaratonil [[Tallinna Keskraamatukogu]]s [[21. märts]]il [[2014]]]] [[Pilt:BirkRohelend-Rita1.jpg|thumb|<small>Foto: Rita Martinson</small>]] '''Birk Rohelend''' (kodanikunimi '''Hele-Riin Pihel''', varem '''Hele-Riin Moon'''<ref>http://www.ekl.ee/liikmebaas/moon-hele-riin/</ref>; sündinud [[17. aprill]]il [[1981]] [[Viljandi]]s<ref>http://www.raamatukogu.viljandi.ee/?op=body&id=849</ref>) on eesti stsenarist ja kirjanik. Ta on alates 2008. aasta sügisest kirjandusrühmituse [[Purpurmust org]] liige.<ref>Eia Uus: [http://www.purpurmust.org/foorum/2008/11/08/liikmed/ "Purpurmust org liikmed"] Purpurmust org ajaveeb, 8. november 2008</ref> Alates 2011. aastast [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. Birk Rohelend on esimese Viaplay Eesti originaalseriaali [[imdbtitle:15720978|"Kes tappis Otto Mülleri?"]] autor ja stsenarist. Tema loodud on ka teleseriaalid "[[Nurjatud tüdrukud]]", [https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19449/ "Restart"] ja [[Padjaklubi|"Padjaklubi]]". ==Teosed== * Romaan "Mina, Mortimer", Tänapäev 2007, ISBN 9789985624845 * Romaan "Enesetapjad", Tänapäev 2009, ISBN 9789985627433 * Novell "Mustade kaantega kaustik" kogumikus "Tule, ma jutustan sulle loo", Petrone Print 2008, ISBN 9789985993132 * Ballaad "Alexander ja Belle", Tammerraamat 2009, ISBN 9789949449248 * Romaan "Mu sõraline sõber", Tammerraamat 2009, ISBN 9789949449408 * Luulekogu "Morbidaarium", Roheline Kuu 2012, ISBN 9789949301966 * Filmi [http://www.badhairfriday.com/ "Vasaku jala reede"] (2012) kaasstsenarist * Teleseriaal [[Nurjatud tüdrukud]], 2012 * Teleseriaal [[Padjaklubi]], 2014-2015 * Teleseriaal [https://kanal2.ee/et/t/3421 "Restart"], 2015 * Romaan "Mull", Pilgrim 2016, ISBN 9789949571628 * Kriminaalromaan "Sa pead suudlema Silvat", Helios 2016, ISBN 9789949554744 * Teleseriaal [[Lõks (seriaal)|Lõks]], 2018 * Kriminaalromaan "Kuldne laps", Helios 2018, ISBN 9789949610556 * Kriminaalromaan "Kes tappis Otto Mülleri?", 2021, Postimees Kirjastus, ISBN 9789916667149 * Teleseriaal "[[imdbtitle:15720978|Who Shot Otto Mueller]]?", 2022 ==Tunnustus== * 2006 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud algupärase [[Noorteromaani võistlus|noorteromaani võistluse]] III koht ("Mina, Mortimer") * 2008 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud algupärase [[Noorteromaani võistlus|noorteromaani võistluse]] I–II koht ("Enesetapjad") * 2008 – [[Eesti Romaaniühing]]u romaanivõistluse III koht ("Mu sõraline sõber") * 2015 – [https://alkeemia.delfi.ee/artikkel/73210143/galerii-selgusid-kirjanduskonkursi-bestseller-2015-voitjad-ilu-laste-ja-aimekirjanduse-zanrites Bestselleri konkursi] II koht ("Mull") ==Viited== <references/> ==Välislingid== * Priit Rajalo [http://www.postimees.ee/200306/esileht/siseuudised/195339.php "Noorkirjanike sulge juhivad surm, narkootikumid ja kodutus"], Postimees 18. märts 2006 * Mari Klein [http://www.epl.ee/kultuur/381891 "Noor Mortimer võitleb elu valu ja iseendas elavate deemonitega"], EPL, 13. aprill 2007 * Maris Meiessaar [http://www.epl.ee/artikkel/458746 "Noorteromaani tegelaste maailm on lohutu"], EPL, 13. veebruar 2009 * [[Jürgen Rooste]] [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9709:raeaekida-siiralt-teispool-noid-piire-&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3275 "Rääkida siiralt. Teispool noid piire"], Sirp, 13. november 2009 * [[Peeter Helme]] [http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=5029 "Tänapäeva ideaalkirjandus – nii heas kui halvas"], Vikerkaar nr 12/2009 * Kerti Kulper [http://www.naine24.ee/1013326/kes-on-birk-rohelend/ "Kes on Birk Rohelend?"] Postimees, 21.10.2012 * Jaan Martinson [https://epl.delfi.ee/artikkel/95388571/raamatublogi-mitme-naoga-eesti-lurjuse-surm "Mitme näoga Eesti lurjuse surm"] Eesti Päevaleht, 14.12.2021 * https://kinoveeb.delfi.ee/artikkel/93211247/varsti-tulekul-murrangulises-teleseriaalis-kes-tappis-otto-mulleri-teevad-kaasa-eesti-tippnaitlejad {{DEFAULTSORT:Rohelend, Birk}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] sdcc79tx2g10dqdzwjenrzy8bi5vn5u 6165565 6165562 2022-07-22T13:19:39Z Hepihe 168068 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rohelend, Birk.IMG 9085.JPG|pisi|Birk Rohelend esinemas [[Rahvusvaheline luulepäev|rahvusvahelise luulepäeva]] luulemaratonil [[Tallinna Keskraamatukogu]]s [[21. märts]]il [[2014]]]] [[Pilt:BirkRohelend-Rita1.jpg|thumb|<small>Foto: Rita Martinson</small>]] '''Birk Rohelend''' (kodanikunimi '''Hele-Riin Pihel''', varem '''Hele-Riin Moon'''<ref>http://www.ekl.ee/liikmebaas/moon-hele-riin/</ref>; sündinud [[17. aprill]]il [[1981]] [[Viljandi]]s<ref>http://www.raamatukogu.viljandi.ee/?op=body&id=849</ref>) on eesti stsenarist ja kirjanik. Ta on alates 2008. aasta sügisest kirjandusrühmituse [[Purpurmust org]] liige.<ref>Eia Uus: [http://www.purpurmust.org/foorum/2008/11/08/liikmed/ "Purpurmust org liikmed"] Purpurmust org ajaveeb, 8. november 2008</ref> Alates 2011. aastast [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. Birk Rohelend on esimese Viaplay Eesti originaalseriaali [[imdbtitle:15720978|"Kes tappis Otto Mülleri?"]] autor ja stsenarist. Tema loodud on ka teleseriaalid "[[Nurjatud tüdrukud]]", [https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19449/ "Restart"] ja [[Padjaklubi|"Padjaklubi]]". ==Teosed== * Romaan "Mina, Mortimer", Tänapäev 2007, ISBN 9789985624845 * Romaan "Enesetapjad", Tänapäev 2009, ISBN 9789985627433 * Novell "Mustade kaantega kaustik" kogumikus "Tule, ma jutustan sulle loo", Petrone Print 2008, ISBN 9789985993132 * Ballaad "Alexander ja Belle", Tammerraamat 2009, ISBN 9789949449248 * Romaan "Mu sõraline sõber", Tammerraamat 2009, ISBN 9789949449408 * Luulekogu "Morbidaarium", Roheline Kuu 2012, ISBN 9789949301966 * Filmi [http://www.badhairfriday.com/ "Vasaku jala reede"] (2012) kaasstsenarist * Teleseriaal [[Nurjatud tüdrukud]], 2012 * Teleseriaal [[Padjaklubi]], 2014-2015 * Teleseriaal [https://kanal2.ee/et/t/3421 "Restart"], 2015 * Romaan "Mull", Pilgrim 2016, ISBN 9789949571628 * Kriminaalromaan "Sa pead suudlema Silvat", Helios 2016, ISBN 9789949554744 * Teleseriaal [[Lõks (seriaal)|Lõks]], 2018 * Kriminaalromaan "Kuldne laps", Helios 2018, ISBN 9789949610556 * Kriminaalromaan "Kes tappis Otto Mülleri?", 2021, Postimees Kirjastus, ISBN 9789916667149 * Teleseriaal "[[imdbtitle:15720978|Who Shot Otto Mueller]]?", 2022 ==Tunnustus== * 2006 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud algupärase [[Noorteromaani võistlus|noorteromaani võistluse]] III koht ("Mina, Mortimer") * 2008 – [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud algupärase [[Noorteromaani võistlus|noorteromaani võistluse]] I–II koht ("Enesetapjad") * 2008 – [[Eesti Romaaniühing]]u romaanivõistluse III koht ("Mu sõraline sõber") * 2015 – [https://alkeemia.delfi.ee/artikkel/73210143/galerii-selgusid-kirjanduskonkursi-bestseller-2015-voitjad-ilu-laste-ja-aimekirjanduse-zanrites Bestselleri konkursi] II koht ("Mull") ==Viited== <references/> ==Välislingid== * Priit Rajalo [http://www.postimees.ee/200306/esileht/siseuudised/195339.php "Noorkirjanike sulge juhivad surm, narkootikumid ja kodutus"], Postimees 18. märts 2006 * Mari Klein [http://www.epl.ee/kultuur/381891 "Noor Mortimer võitleb elu valu ja iseendas elavate deemonitega"], EPL, 13. aprill 2007 * Maris Meiessaar [http://www.epl.ee/artikkel/458746 "Noorteromaani tegelaste maailm on lohutu"], EPL, 13. veebruar 2009 * [[Jürgen Rooste]] [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9709:raeaekida-siiralt-teispool-noid-piire-&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3275 "Rääkida siiralt. Teispool noid piire"], Sirp, 13. november 2009 * [[Peeter Helme]] [http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=5029 "Tänapäeva ideaalkirjandus – nii heas kui halvas"], Vikerkaar nr 12/2009 * Kerti Kulper [http://www.naine24.ee/1013326/kes-on-birk-rohelend/ "Kes on Birk Rohelend?"] Postimees, 21.10.2012 * Jaan Martinson [https://epl.delfi.ee/artikkel/95388571/raamatublogi-mitme-naoga-eesti-lurjuse-surm "Mitme näoga Eesti lurjuse surm"] Eesti Päevaleht, 14.12.2021 * https://kinoveeb.delfi.ee/artikkel/93211247/varsti-tulekul-murrangulises-teleseriaalis-kes-tappis-otto-mulleri-teevad-kaasa-eesti-tippnaitlejad * [https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/9633 Birk Rohelend, Eesti filmi andmebaas] {{DEFAULTSORT:Rohelend, Birk}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] tw42l47owdilo3vcudobjd077bumtuk 0 150853 6165945 6075667 2022-07-23T03:04:51Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lahepere laht.jpg|pisi|Lahepere laht. Vaade [[Laulasmaa]]lt Pakri poolsaare suunas]] '''Lahepere laht''' (ka Lahepera laht) asub [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]. Lahepere laht on [[Soome laht|Soome lahe]] sise[[laht]]. Lahte piirab läänest [[Pakri poolsaar|Pakri]] ja idast [[Lohusalu poolsaar]]. Lahepere lahe kohati liivane ja metsane loode[[rannik]] on hinnatud [[supelrand|suplus]]- ja [[rekreatsioon|vabaajaveetmispaik]]. <gallery> Fail:Suur ja Vaike Pakri.png|Lahepere laht kaardil Fail:Lahepere laht ja Pakri poolsaar.jpg|Lahepere laht (silmapiiril Pakri poolsaar) </gallery> {{koord|tüüp=veekogu|mõõt=11000|piirkond=EE-37}} [[Kategooria:Soome lahe lahed]] [[Kategooria:Eesti lahed]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] t28wqy19yovae2ltxd0kmuqfh6k8qlq 0 151776 6165629 5672970 2022-07-22T14:37:16Z Bstard12 29333 Sõnastuse selgus: loodusega pole Mooni tänava algpikkuse katkestustel vast pistmist, ja jalgtee ühendab Mooni tänava endisi osi siiani, küll aga ei ole tänavapooled liiklusega ühendatud: https://goo.gl/maps/xqa8C5b7uNdScNkC9 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} [[Fail:Kiili_tänav_(Tallinn).jpg|thumb]] '''Kiili tänav''' on tänav [[Tallinn]]as [[Mustamäe linnaosa]]s [[Sääse]] [[asum]]is.<ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm Tallinna tänavanimed]. KNAB.</ref> See on [[asum]]isse jääva endise [[Mooni tänav]]a lõpp. Kiili tänav jääb [[Tildri tänav]]a ja [[A. H. Tammsaare tee]] vahele, ristub [[Vaablase tänav]]aga. Tänavalõik eraldati Mooni tänavast eraldi tänavaks (aastal [[2008]]), kuna [[Mooni tänav]]a liiklusele läbitavus katkeb [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] ja [[Mustamäe linnaosa]] piiril, st tänav ei moodusta algusest lõpuni ühtset tervikut. Ajalooliselt on [[Sääse]] asumis juba [[1930]]. aastatel olnud Kiili tänav, mis jäi omal ajal välja ehitamata ja kaotati planeeringu muudatuse tõttu [[Eesti NSV]] Tallinna Linna RSN Täitevkomitee [[27. juuni]] [[1984]] otsusega.<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=kiili&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=u&maakond=HR&vald=Tln&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Päring kohanimeandmebaasist. Eesti kohanimed]</ref><ref>[http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=72687&UK=343B8C9B70A2B9E6A5333039612F&save=1 Tänavanimede määramine Mustamäe linnaosas]</ref> Kiili tänav kandis aga enne Mooni tänava nime saamist [[Sääse tänava]] nime. Sealset ala hakati hoonestama XX sajandi kolmekümnendate aastate teisel poolel, mil sealset maad hakati elamuehituseks rentima.<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 177.</ref> Tänava nimi tuleneb [[Kiililised|kiililiste]] seltsi kuuluvalt [[putukas|putukalt]]. Tegemist on putukateemalise sarja nimega.<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 273.</ref> ==Asutused Kiili tänaval== * [[Tallinna 32. Keskkool]]. Kiili 10 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.gerdtarand.eu/wp-content/uploads/2008/05/kiilijakuklase.jpg Kiili tänava skeem] {{Sääse asumi tänavad}} [[Kategooria:Mustamäe linnaosa tänavad]] pau5yz7jj11sv3efn22cpyf5hm1vsdb 6165633 6165629 2022-07-22T14:40:13Z Bstard12 29333 Mooni tänav minevikuvormi wikitext text/x-wiki {{teekaart}} [[Fail:Kiili_tänav_(Tallinn).jpg|thumb]] '''Kiili tänav''' on tänav [[Tallinn]]as [[Mustamäe linnaosa]]s [[Sääse]] [[asum]]is.<ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm Tallinna tänavanimed]. KNAB.</ref> See on [[asum]]isse jääva endise [[Mooni tänav]]a lõpp. Kiili tänav jääb [[Tildri tänav]]a ja [[A. H. Tammsaare tee]] vahele, ristub [[Vaablase tänav]]aga. Tänavalõik eraldati Mooni tänavast eraldi tänavaks (aastal [[2008]]), kuna [[Mooni tänav]]a liiklusele läbitavus katkes [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] ja [[Mustamäe linnaosa]] piiril, st tänav ei moodustanud algusest lõpuni ühtset tervikut. Ajalooliselt on [[Sääse]] asumis juba [[1930]]. aastatel olnud Kiili tänav, mis jäi omal ajal välja ehitamata ja kaotati planeeringu muudatuse tõttu [[Eesti NSV]] Tallinna Linna RSN Täitevkomitee [[27. juuni]] [[1984]] otsusega.<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=kiili&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=u&maakond=HR&vald=Tln&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Päring kohanimeandmebaasist. Eesti kohanimed]</ref><ref>[http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=72687&UK=343B8C9B70A2B9E6A5333039612F&save=1 Tänavanimede määramine Mustamäe linnaosas]</ref> Kiili tänav kandis aga enne Mooni tänava nime saamist [[Sääse tänava]] nime. Sealset ala hakati hoonestama XX sajandi kolmekümnendate aastate teisel poolel, mil sealset maad hakati elamuehituseks rentima.<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 177.</ref> Tänava nimi tuleneb [[Kiililised|kiililiste]] seltsi kuuluvalt [[putukas|putukalt]]. Tegemist on putukateemalise sarja nimega.<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 273.</ref> ==Asutused Kiili tänaval== * [[Tallinna 32. Keskkool]]. Kiili 10 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.gerdtarand.eu/wp-content/uploads/2008/05/kiilijakuklase.jpg Kiili tänava skeem] {{Sääse asumi tänavad}} [[Kategooria:Mustamäe linnaosa tänavad]] 69p0cq9gxar9libmpw0dcsbc679ykf6 0 155061 6165784 5968133 2022-07-22T18:29:26Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{sündinud jaanuaris}} ''Siin loetletakse [[19. jaanuar]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1544]] – [[François II]], Prantsusmaa kuningas *[[1717]] – [[Johann Georg Eisen]], baltisaksa publitsist *[[1736]] – [[James Watt]], šoti insener *[[1807]] – [[Robert E. Lee]], USA ja CSA sõjaväelane *[[1809]] – [[Edgar Allan Poe]], ameerika kirjanik *[[1823]] – [[Oswald Schmidt]], baltisaksa õigusteadlane *[[1839]] – [[Paul Cézanne]], prantsuse maalikunstnik *[[1848]] – [[Leonid Arbusow vanem]], baltisaksa ajaloolane *[[1856]] – [[Louise Rebenitz]], eesti pedagoog *[[1865]] – [[Peeter Hiion]], eesti viiulimeister * 1865 – [[Valentin Serov]], vene kunstnik *[[1867]] – [[Jean Delville]], Belgia kunstnik *[[1868]] – [[Gustav Meyrink]], austria kirjanik *[[1882]] – [[John Cain]], Victoria provintsi peaminister ([[1943]], [[1945]]–[[1947]], [[1952]]–[[1955]]) *[[1890]] – [[Elmer Niklander]], Soome kergejõustiklane *1890 – [[Theodor Petai]], eesti pedagoog *1890 – [[Rudolf Krupp]], eesti sõjaväelane *1890 – [[Albert Borkvell]], eesti matemaatik *[[1893]] – [[Johannes Dieckmann]], Saksa poliitik ja Saksa DV Rahvakoja president * 1893 – [[Karl Saarmann]], eesti õigusteadlane *[[1894]] – [[Henrik Olvi]], eesti maalikunstnik *[[1896]] – [[Villem Daniel]], eesti õigusteadlane *[[1897]] – [[Paavo Talvela]], Soome sõjaväelane *[[1902]] – [[Leon Šabad]], arstiteadlane *[[1907]] – [[Salme Karell]], eesti organist *[[1912]] – [[Jaroslav Stetsko]], Ukraina poliitik * 1912 – [[Evald Uustalu]], eesti ajaloolane * 1912 – [[Roberto Murolo]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kitarrist ja näitleja *[[1913]] – [[Mall Künnapuu]], eesti kirjanik *[[1920]] – [[Albert Trummal]], eesti kirjandusteadlane * 1920 – [[Javier Pérez de Cuéllar]], Peruu diplomaat *[[1921]] – [[Hille Taevere]], eesti teatrijumestaja *[[1923]] – [[Franklin Andrew Merrifield Baron]], Dominica valitsusjuht ([[1960]]–[[1961]]) * 1923 – [[Markus Wolf]], Saksa DV riigitegelane *[[1926]] – [[Jüri Linnus]], eesti etnoloog * 1926 – [[Maie Aasa]], eesti muusikapedagoog * 1926 – [[Hans Massaquoi]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kirjanik *[[1927]] – [[Urve Alas]], eesti arhitekt *[[1929]] – [[Sergei Pavlov]], Nõukogude Liidu riigi- ja sporditegelane *[[1930]] – [[Silvia Russak]], eesti arstiteadlane ja stomatoloog *[[1931]] – [[Ingrid Agur]], eesti teatrikunstnik *[[1932]] – [[Aleksandr Tšikvaidze]], Gruusia välisminister ([[1992]]–[[1995]]) * 1932 – [[Aleks Milits]], eesti kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik *[[1935]] – [[Valdo Raun]], eesti ajakirjanik ja bibliofiil * 1935 – [[Leida Tarvas]], eesti kujunduskunstnik * 1935 – [[Aleksandr Dmitrijev (dirigent)|Aleksandr Dmitrijev]], Venemaa dirigent * 1935 – [[Leo Tivas]], eesti maletaja, treener ja kohtunik *[[1936]] – [[Vello Kõllu]], eesti teatrikriitik *[[1937]] – [[Printsess Birgitta]], Rootsi kuningliku perekonna liige *[[1942]] – [[Paul-Eerik Rummo]], eesti kirjanik ja poliitik * 1942 – [[Santiago Lovell]], Argentina poksija * 1942 – [[Ants Pihlak]], eesti keeleteadlane * 1942 – [[Viivi Dikson]] (Rändsaar), eesti näitleja *[[1943]] – [[Janis Joplin]], USA rokklaulja ja laulukirjutaja *[[1945]] – [[Vadim Abdrašitov]], tatari päritolu Nõukogude Liidu ja Venemaa filmirežissöör *[[1946]] – [[Dolly Parton]], USA kantrilaulja * 1946 – [[Gennadi Kuzmin]], ukraina maletaja ja maletreener * 1946 – [[Julian Barnes]], inglise kirjanik *[[1947]] – [[Ingegerd Wärnersson]], Rootsi poliitik * 1947 – [[Frank Aarebrot]], norra politoloog * 1947 – [[Leszek Balcerowicz]], Poola põllumajandusteadlane ja poliitik *[[1950]] – [[Igor Volke]], eesti ufoloog * 1950 – [[Pier Carlo Padoan]], Itaalia ökonomist ja poliitik *[[1951]] – [[Vladimir Bogatkin]], eesti filmioperaator *[[1953]] – [[Anna Hagwall]], Rootsi poliitik *[[1954]] – [[Hillar Hein]], eesti suusahüppaja ja treener * 1954 – [[Thierry Jonquet]], prantsuse kirjanik *[[1955]] – [[Abraham Burg]], Iisraeli poliitik *[[1957]] – [[Mati Tolmoff]], Eesti sporditegelane ja poliitik *[[1958]] – [[Valdur Lahtvee]], Eesti keskkonnaspetsialist ja poliitik *[[1959]] – [[Sade Adu]], Nigeeria lauljatar *[[1960]] – [[Andres Tomasberg]], eesti diplomaat *[[1962]] – [[Villu Veski]], eesti saksofonist * 1962 – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik * 1962 – [[Ave Nahkur]], eesti kunstnik *[[1963]] – [[John Bercow]], Suurbritannia poliitik *[[1964]] – [[Leelo Viil]], eesti vandeadvokaat * 1964 – [[Urmas Raudsepp]], eesti geofüüsik *[[1965]] – [[Piret Rips-Laul]], eesti helilooja *[[1966]] – [[Aare Tamme]], eesti sööstlaskuja * 1966 – [[Stefan Edberg]], rootsi tennisist *[[1969]] – [[Merit Kopli]], eesti ajakirjanik * 1969 – [[Anne Velt]], eesti kultuurikorraldaja, vabakutseline näitleja ja lavastaja *[[1970]] – [[Beatrice]], Eesti modell *[[1971]] – [[Kristjan Hänni]], eesti väärtpaberispetsialist *[[1972]] – [[Drea de Matteo]], USA filminäitleja * 1972 – [[Anton Aunma]], eesti maalikunstnik *[[1973]] – [[Wang Junxia]], Hiina kergejõustiklane *[[1974]] – [[Timo Loorits]], eesti sõudja *[[1976]] – [[Christoph Sumann]], Austria laskesuusataja *[[1977]] – [[Margus Maiste]], eesti arhitekt * 1977 – [[Nicole (Tšiili laulja)|Nicole]], Tšiili laulja ja näitleja * 1977 – [[Margit Mald]], eesti keraamik *[[1978]] – [[Bernard Williams]], USA kergejõustiklane * 1978 – [[Laura Närhi]], soome laulja *[[1979]] – [[Mart Koldits]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1980]] – [[Jenson Button]], Suurbritannia vormel 1 piloot * 1980 – [[Leonard Scott]], USA kergejõustiklane * 1980 – [[Johan Olsson]], Rootsi murdmaasuusataja * 1980 – [[Reemo Veski]], eesti korvpallur * 1980 – [[Monika Kuszyńska]], poola laulja ja laulutekstide autor *[[1982]] – [[Žygimantas Vaičiūnas]], Leedu poliitik * 1982 – [[Pete Buttigieg]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[1983]] – [[Justyna Kowalczyk]], poola suusataja * 1983 – [[Hikaru Utada]], jaapani laulja * 1983 – [[Fabio Strinati]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja esperantist * 1983 – [[Øystein Pettersen]], Norra murdmaasuusataja * 1983 – [[Glen Moss]], Uus-Meremaa jalgpallur *[[1984]] – [[Karun Chandhok]], India vormelisõitja *[[1985]] – [[Maria Murumaa-Mengel]], eesti sotsiaalteadlane, sotsiaalmeedia uurija *[[1986]] – [[Claudio Marchisio]], Itaalia jalgpallur *[[1994]] – [[Matthias Ginter]], saksa jalgpallur *[[1996]] – [[Jakub Jankto]], tšehhi jalgpallur *[[2003]] – [[Maksim Paskotši]], Eesti jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Jaanuar, 19.]] idsi2jzvfcml6fxefyw10vmelzyi6vh 0 155066 6165762 6003021 2022-07-22T17:27:54Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{sündinud jaanuaris}} ''Siin loetletakse [[24. jaanuar]]il sündinud tuntud inimesi. *{{tühik}}{{tühik}}[[76]] – [[Hadrianus]], Vana-Rooma keiser *[[1679]] – [[Christian Wolff]], saksa filosoof *[[1712]] – [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]], Preisimaa kuningas *[[1732]] – [[Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais]], Prantsuse näitekirjanik (s. [[1799]]) *[[1752]] – [[Muzio Clementi]], Itaalia helilooja (s. [[1832]]) *[[1776]] – [[E. T. A. Hoffmann]], saksa kirjanik, helilooja, maalikunstnik ja karikaturist (s. [[1822]]) *[[1795]] – [[Peter Andreas Johann Steinsberg]], eesti päritolu näitekirjanik ja näitleja *[[1828]] – [[Ferdinand Cohn]], saksa bioloog ja taimefüsioloog *[[1848]] – [[Vassili Surikov]], vene maalikunstnik *[[1862]] – [[Edith Wharton]], Ameerika kirjanik (s. [[1937]]) *[[1864]] – [[Heinrich Alexander Pridik]], eesti filoloog * 1864 – [[Marguerite Durand]], Prantsuse kirjanik, ajakirjanik ja feminist (s. [[1936]]) *[[1866]] – [[Jaan Poska]], Eesti diplomaat *[[1872]] – [[Konstantin Bogajevski]], Vene maalikunstnik (s. [[1943]]) * 1872 – [[Carlo Sforza]], Itaalia poliitik *[[1879]] – [[Ivan Rabtšinski]], revolutsionäär ja Nõukogude riigitegelane *[[1880]] – [[Juvian (Krasnoperov)|Juvian]], vene õigeusu munk *[[1888]] – [[Ernst Heinkel]], Saksa lennundusinsener (s. [[1958]]) * 1888 – [[Vicki Baum]], Austria kirjanik (s. [[1960]]) *[[1889]] – [[Ādolfs Ābele]], läti helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog *[[1892]] – [[Szilveszter Matuska]], ungari terrorist * 1892 – [[Rudolf Ise]], Eesti diplomaat, konsul ja insener *[[1894]] – [[Oskar Jalajas]], Eesti sõjaväelane *[[1897]] – [[Artur Reintamm]], eesti agronoom *[[1898]] – [[Valter Eenmaa]], eesti poksija *[[1900]] – [[Aleksander Rei]], Eesti poliitik *[[1905]] – [[August Keng]], Eesti sõjaväelane *[[1906]] – [[Osvald Ojaveer]], eesti põllumajandusteadlane *[[1915]] – [[Robert Motherwell]], Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja kunstiteoreetik *[[1916]] – [[Rafael Caldera]], Venezuela poliitik *[[1920]] – [[Jerry Maren]], USA näitleja *[[1923]] – [[Ülo Raudmäe]], eesti helilooja, trombonist, dirigent ja arranžeerija *[[1924]] – [[Parujr Sevak]], armeenia luuletaja ja tõlkija *[[1927]] – [[Ülo Sirp]], eesti arhitekt, sisekujundaja, skulptor ja kunstnik *[[1928]] – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog ja kirjanik *1928 – [[Vladimir Nikolajev (treener)|Vladimir Nikolajev]], Eesti võrkpallitreener *[[1930]] – [[Kjell Eugenio Laugerud García]], Guatemala sõjaväelane ja poliitik *1930 – [[Eerik Saarnok]], eesti arstiteadlane ja viroloog *[[1931]] – [[Liane Polberg]], eesti tekstiilikunstnik *[[1932]] – [[Jaan Puhvel]], keele- ja kirjandusteadlane * 1932 – [[Bengt von zur Mühlen]], saksa filmiprodutsent, dokumentalist ja ajalooalaste teoste autor * 1932 – [[Meinhard Saarkoppel]], eesti tehnikateadlane *[[1934]] – [[Stanisław Grochowiak]], Poola luuletaja ja näitekirjanik (s. [[1976]]) *1934 – [[Gabriel Zaid]], mehhiko kirjanik *1934 – [[Säde Purge]], eesti ajaloolane *[[1935]] – [[Heino-Taavi Kään]], eesti toimetaja *1935 – [[Mona Malm]], rootsi näitleja *[[1936]] – [[Bobby Wellins]], šoti džässmuusik *[[1940]] – [[Joachim Gauck]], Saksa poliitik, publitsist, vaimulik *[[1941]] – [[Neil Diamond]], ameerika laulja * 1941 – [[Evald Aavik]], eesti näitleja * 1941 – [[Merike Pau]], eesti tõlkija * 1941 – [[Rein Raie]], eesti arstiteadlane *[[1943]] – [[Sharon Tate]], ameerika näitleja ja modell *[[1944]] – [[Jaakko Kalela]], Soome suursaadik Eestis *[[1947]] – [[Michio Kaku]], jaapani päritolu ameerika füüsik ja futuroloog * 1947 – [[Heiki Tammoja]], eesti tehnikateadlane *[[1949]] – [[John Belushi]], USA filminäitleja, koomik ja laulja *[[1950]] – [[Toomas Väinaste]], Eesti poliitik *[[1953]] – [[Moon Jae-in]], Lõuna-Korea poliitik *[[1954]] – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik ja tõlkija * 1954 – [[Helena Risthein]], eesti kunstiteadlane *[[1955]] – [[Kalev Rattiste]], eesti ornitoloog ja linnuökoloog *[[1956]] – [[Masashi Yamamoto]], jaapani filmirežissöör * 1956 – [[Veiko Jürisson]], eesti näitleja, lavastaja ja riigiametnik *[[1958]] – [[Jools Holland]], Briti muusik * 1958 – [[Frank Ullrich]], saksa laskesuusataja ja treener *[[1959]] – [[Nastassja Kinski]], Saksa näitlejanna *[[1962]] – [[Eduard Salmistu]], eesti näitleja *[[1964]] – [[Aivar Rihkrand]], eesti maalikunstnik *[[1967]] – [[Andrei Beljanin]], vene kirjanik *[[1968]] – [[Raho Langsepp]], eesti muusik *[[1969]] – [[Väino Koorberg]], eesti ajakirjanik * 1969 – [[Tiina Mölder (jurist)|Tiina Mölder]], Eesti jurist ja kohalik poliitik * 1969 – [[Paweł Szałamacha]], Poola poliitik *[[1970]] – [[Larissa Netšeporuk]], seitsmevõistleja * 1970 – [[Tanel Ruben]], eesti löökpillimängija *[[1973]] – [[Eero Endjärv]], eesti arhitekt *[[1975]] – [[Rónald Gómez]], Costa Rica jalgpallur * 1975 – [[Haralabos Papadias]], Kreeka kergejõustiklane *[[1976]] – [[Tõnis Milling]], eesti peo- ja õhtujuht *[[1977]] – [[Johann Urb]], eesti filminäitleja *[[1980]] – [[Veiko Liis]], eesti disainer *[[1981]] – [[Andres Laiapea]], Eesti kodanikuaktivist, konservatiivne publitsist *[[1983]] – [[Scott Speed]], USA autovõidusõitja *[[1984]] – [[Tuul Sepp]], eesti loomaökoloog ja teaduse populariseerija * 1984 – [[Erki Pärnoja]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja *[[1986]] – [[Vladislav Ivanov]], Eesti jalgpallur *[[1987]] – [[Luis Alberto Suárez]], Uruguay jalgpallur *[[1990]] – [[Artjom Artjunin]], Eesti jalgpallur *[[1992]] – [[Marko Dmitrović]], serbia jalgpallur *[[1996]] – [[Patrik Schick]], tšehhi jalgpallur *[[2005]] – [[Karmen Bruus]], eesti kõrgushüppaja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Jaanuar, 24.]] dyplzb8vxwlpwo2c5p58z2kj1ywxaz4 0 155801 6165779 6110018 2022-07-22T18:24:00Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{sündinud juulis}} ''Siin loetletakse [[24. juuli]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1775]] – [[Eugène-François Vidocq]], prantsuse seikleja ja detektiiv *[[1783]] – [[Simón Bolívar]], Ladina-Ameerika revolutsiooni juht *[[1802]] – [[Alexandre Dumas vanem]], prantsuse kirjanik *[[1803]] – [[Adolphe Charles Adam]], prantsuse helilooja *[[1817]] – [[Adolphe (Luksemburgi suurhertsog)|Adolphe]], Luksemburgi suurhertsog *[[1827]] – [[Francisco Solano López]], Paraguay poliitik *[[1838]] – [[Jan Matejko]], poola kunstnik *[[1856]] – [[Émile Picard]], prantsuse matemaatik *[[1857]] – [[Henrik Pontoppidan]], taani kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat *[[1860]] – [[Alfons Mucha]], tšehhi kunstnik *[[1864]] – [[Jānis Kreicbergs]], Läti jurist, ühiskonnategelane ja publitsist *[[1869]] – [[Julius Dorpmüller]], Saksa poliitik *[[1897]] – [[Amelia Earhart]], USA lennunduspioneer ja naisõiguslane *[[1900]] – [[Maria Zahharova-Bruns]], Eesti näitleja *[[1902]] – [[August Meriloo]], Eesti sõjaväelane *[[1903]] – [[Juhan Uuemaa]], Eesti poliitik *[[1905]] – [[Rudolf Mägi]], Eesti sõjaväelane *[[1906]] – [[Joosep Nõu]], eesti põllumajandusteadlane ja haridustegelane *[[1910]] – [[Tuure Junnila]], Soome pankur, majandusteadlane ja poliitik *[[1912]] – [[Kurt Hager]], Saksa DV riigitegelane *[[1916]] – [[John D. MacDonald]], ameerika krimikirjanik * 1916 – [[Morris Weitz]], USA esteetik *[[1919]] – [[Ferdi Kübler]], Šveitsi jalgrattur *[[1922]] – [[Johannes Taul]], eesti rahvapillimängija ja -õpetaja ning pillimeister *[[1924]] – [[Juozas Paškevičius]], leedu geoloog *[[1926]] – [[Margreth Weivers]], rootsi filminäitleja *[[1927]] – [[Zara Mints]], kirjandusteadlane * 1927 – [[Ingeburg Lange]], Saksa DV riigitegelane *[[1929]] – [[Peter Yates]], Briti filmilavastaja * 1929 – [[Jaak Hion]], eesti matemaatik, üldalgebra uurimissuuna rajaja Eestis * 1929 – [[Gunnar Sukles]], eesti arst *[[1931]] – [[Endel Ruustal]], eesti matemaatik * 1931 – [[Vincentas Korkutis]], leedu geoloog *[[1935]] – [[Paavo Roininen]], Soome endine poksija *[[1936]] – [[Mart-Ivo Eller]], eesti kunstiajaloolane *[[1937]] – [[Rafael Arutjunjan]], Armeenia päritolu Eesti skulptor *[[1942]] – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva poliitik *[[1947]] – [[Urve Läänemets]], eesti pedagoogikateadlane * 1947 – [[Peter Serkin]], Ameerika Ühendriikide pianist ja muusikapedagoog *[[1948]] – [[Mall Klaser-Hansen]], eesti näitleja *[[1949]] – [[Michael Richards]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1950]] – [[Alex Callinicos]], inglise intellektuaal *[[1951]] – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik *[[1952]] – [[Gus Van Sant]], ameerika filmirežissöör *[[1953]] – [[Eerik Kergandberg]], eesti õigusteadlane ja kohtunik * 1953 – [[Peeter Liiv]], eesti publitsist, lektor, raadioajakirjanik, toimetaja ja alternatiivsete liikumiste aktivist *[[1954]] – [[Karin Peetri]], eesti näitleja * 1954 – [[Jorge Jesus]], Portugali jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[1955]] – [[Tiina Orunuk]], eesti arhitekt * 1955 – [[Taisto Liivandi]], eesti koolijuht ja õpetaja *[[1957]] – [[Nelson Teich]], Brasiilia arst-onkoloog ja poliitik * 1957 – [[Shavkat Mirziyoyev]], Usbekistani poliitik *[[1959]] – [[Andres Jõesaar]], eesti meediajuht *[[1960]] – [[Kaja Tael]], Eesti riigiametnik *[[1962]] – [[Federico Franco]], Paraguay poliitik *[[1963]] – [[Karl Malone]], ameerika korvpallur * 1963 – [[Kalle Vilpuu]], eesti kitarrist * 1963 – [[Aita Vaher]], eesti vabakutseline näitleja, draama- ja kõnetehnika õpetaja, laulja ja tsirkusekloun *[[1964]] – [[Urmas Kaljend]], eesti jalgpallur * 1964 – [[Banana Yoshimoto]], jaapani kirjanik * 1964 – [[Külli Habicht]], eesti keeleteadlane *[[1965]] – [[Thomas Drozda]], Austria poliitik *[[1968]] – [[Laura Leighton]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1969]] – [[Jennifer Lopez]], USA laulja ja näitleja *[[1973]] – [[Liina Lindström]], eesti keeleteadlane * 1973 – [[Taivo Kuusik]], eesti ettevõtja * 1973 – [[Merili Metsvahi]], eesti folklorist *[[1974]] – [[Eugene Mirman]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1975]] – [[Ester Võsu]], eesti semiootik * 1975 – [[Dragomir Zakov]], Bulgaaria diplomaat ja poliitik *[[1976]] – [[Ivan Cichan]], valgevene kergejõustiklane * 1976 – [[Tiago Monteiro]], Portugali Vormel 1 sõitja * 1976 – [[Rashida Tlaib]], palestiina päritolu Ameerika Ühendriikide poliitik * 1976 – [[Renno Veinthal]], eesti mehaanikateadlane *[[1978]] – [[Madeline Miller]], USA kirjanik ja õpetaja *[[1980]] – [[Wilfred Bungei]], Keenia kergejõustiklane * 1980 – [[Hanna Hellquist]], Rootsi ajakirjanik ja kirjanik *[[1981]] – [[Andrus Elbing]], eesti luuletaja * 1981 – [[Nayib Bukele]], El Salvadori poliitik ja ettevõtja *[[1982]] – [[Anna Paquin]], Kanada-Uus-Meremaa filminäitleja *[[1983]] – [[Daniele De Rossi]], Itaalia jalgpallur *[[1984]] – [[Todd Abernethy]], ameerika korvpallur *[[1986]] – [[Juhan Aru]], eesti matemaatik ja luuletaja *[[1988]] – [[Joosep Järvesaar]], eesti poplaulja ([[Bedwetters]]) *[[1989]] – [[Eko Yuli Irawan]], Indoneesia tõstja *[[1990]] – [[Nelli Differt]], eesti epeevehkleja *[[1991]] – [[Robin Lehner]], rootsi jäähokimängija *[[1993]] – [[Robert Kasela]], eesti sulgpallur *[[1996]] – [[Anette Veerpalu]], eesti suusataja *[[1997]] – [[Vinzenz Geiger]], saksa kahevõistleja * 1997 – [[Emre Mor]], türgi jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuli, 24.]] sj0q01xuvw8mb63ortwbn6h0xzwwjn9 0 158989 6165847 6162924 2022-07-22T20:28:08Z Досвітній морок 148243 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Eesti kultuuriministeeriumist; üldmõiste kohta vaata artiklit [[Kultuuriministeerium (üldmõiste)]]}} {{Toimeta|kuu=oktoober|aasta=2020}} {{infokast organisatsioon | nimi = Kultuuriministeerium | asukoht = Suur-Karja 23, [[Tallinn]] | eelarve = 290 miljonit [[€]] (2022) | embleem = Kultuuriministeeriumi logo.png | embleemisuurus = 275px | juht_nimetus = Kultuuriminister | juht_nimi = [[Piret Hartman]] | juht2_nimetus = Kantsler | juht2_nimi = [[Tarvi Sits]] | veebileht = [https://www.kul.ee/ Koduleht] | tüüp = [[ministeerium]] }} '''Kultuuriministeerium''' on Eesti [[ministeerium]], mille valitsemisalas on riigi kultuuri-, spordi- ja muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, riigi meedia- ja audiovisuaalpoliitika, lõimumiskava rakendamise koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. == Struktuur == Ministeeriumi juhib [[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]], kelleks alates 2022. aasta 18. juulist on [[Piret Hartmann]]<ref>https://www.delfi.ee/artikkel/120037208/uus-valitsus-astub-ametisse-tana-kell-14-president-kohtus-koigi-ministritega-ka-ukshaaval</ref>. Kultuuriministeeriumil on neli põhivaldkonda: kunstid, kultuuriväärtused, sport ja kultuuriline mitmekesisus. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ning ministeeriumi asjaajamist juhib kantsler, kelleks 2018. aasta juunist on [[Tarvi Sits]]. Kultuuriministeeriumi kantslerid on olnud * [[Tarvi Sits]] – 11.06.2018 – ... * [[Paavo Nõgene]] – 01.01.2013 – 30.04.2018 * [[Siim Sukles]] – 01.11.2002 – 31.12.2012 * [[Margus Allikmaa]] – 20.04.1999 – 02.09.2002 * [[Urmas Sõgel]] – 24.03.1998 – 05.04.1999 * [[Toivo Kuldsepp]] – 02.01.1996 – 09.03.1998 Nelja asekantsleri valdkondadeks on kunstid ([[Taaniel Raudsepp]]), kultuuriväärtused ([[Merilin Piipuu]]), sport ([[Tarvi Pürn]]) ja kultuuriline mitmekesisus ([[Piret Hartman]]). Ministeeriumi osakonnad on järgmised: * kunstide osakond, mis tegeleb teatri, muusika ja kontserditegevuse, kirjanduse ja kirjastustegevuse, kunstide, arhitektuuri, loomemajanduse ja audiovisuaalvaldkonna teemadega. * kultuuriväärtuste osakond, mis tegeleb raamatukogunduse, rahvakultuuri, museoloogilise tegevuse ja muinsuskaitseteemadega. * kultuurilise mitmekesisuse osakond, mis tegeleb tingimuste loomisega rahvusvähemuste kultuurielu arenguks ja nende lõimumiseks Eesti ühiskonda, kultuurisidemete toetamisega rahvuskaaslaste ja hõimurahvastega. * spordiosakond tegeleb spordi- ja kehakultuuriteemadega. * finantsosakond koostab ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu, kontrollib eelarvevahendite sihipärast kasutamist üle ja lahendab riigivaraga seotud küsimusi, samuti tegeleb osakond arendustegevuse ja strateegilise planeerimise, kultuuripoliitika analüüsimise ja arendamisega. * kantselei hoolitseb ministeeriumi asjaajamise ja haldustöö korraldamise eest. * välissuhete osakond tegeleb välissuhete, Euroopa Liidu teemade, riikidevaheliste kultuurikoostöölepetega jpm. * õigus- ja varahaldusosakond tegeleb õigusloome, lepingute, õigusalase nõustamisega jpm. * siseauditi osakond tegeleb sisekontrolli süsteemiga nii ministeeriumis kui haldusalas. * personalibüroo tegeleb inimressursi arendamisega. * strateegia- ja innovatsiooniosakond tegeleb infotehnoloogia arendamise, strateegilise planeerimise ja loomemajandusega. * kommunikatsiooniosakond hoolitseb ministeeriumi avalike suhete ja sisekommunikatsiooni kavandamise ja korraldamise, samuti haldusala asutuste erialaste koolituste eest. ==Kultuuriministeeriumi hoone== Kultuuriministeerium asub Tallinna südalinnas Eesti ühes imposantsemas 20. sajandi ehitises – juugendstiilses, rahvusromantika ja uusklassitsismi sugemetega endises büroo-üürimajas. Ministeeriumi hoone aadress on [[Suur-Karja tänav]] 23. Rahvusvahelise konkursi võitnud soome arhitekti [[Eliel Saarinen]]i projekteeritud viiekorruseline hoone valmis Suur-Karja, Väike-Karja tänava ja Pärnu maanteega piiratud krundil Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse eestvõtmisel 1911–1912. Hoonet nimetatakse ka Saarineni Majaks. Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega. Algselt kaunistasid hoonet 1913. aastal ärklite peale paigutatud, kujur [[Jaan Koort]]i loodud egiptuspärased betoonist dekoratiivskulptuurid, mis kõrvaldati 1921.aastal. II korrusel Suur-Karja tänava pool, praegustes Kultuuriministeeriumi ruumides, paiknesid stiilse tammevoodri ja -mööbliga pangaruumid, mitmed erabürood ning Laenu-Hoiu Ühisus. Algsest interjöörist on tänini peaaegu muutmatul kujul säilinud sissekäik koos trepikojaga. Maja ülakorrustel olid korterid, alumisel suurte vitriinakendega korrusel äritsoon, mis on oma funktsiooni säilitanud tänaseni. Kultuuriministeerium loodi 27. aprillil [[1953]] ning paikneb samas hoones tänini. [[1988]]. aastal reorganiseeriti ministeerium Eesti NSV Riiklikuks Kultuurikomiteeks. [[1990]]. aastal taasloodi Kultuuriministeerium. 1992. aasta hilissügisel ühendati kaks ministeeriumi ühtseks [[kultuuri- ja haridusministeerium]]iks. 1996. aastast sai kultuur kui eriomane ja spetsiifiline valdkond taas omaette ministeeriumi. Kultuuriministeeriumi hooneansamblis asuvad ka [[Eesti Kultuurkapital]], [[Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus]], [[Eesti Muusikanõukogu]], [[Eesti Interpreetide Liit]] ja [[Eesti Teatri Agentuur]]. ==Valitsemisala asutused== Ministeeriumi valitsemisalas on üks valitsusasutus ([[Muinsuskaitseamet]]). Lisaks on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas seisuga detsember 2021 kümme hallatavat asutust, neli avalik-õiguslikku juriidilist asutust ja 35 riigi asutatud sihtasutust. Tegevusvaldkondade lõikes on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas üheksa teatrit, kolm kontserdiorganisatsiooni, 20 muuseumi ja kaks spordikeskust.<ref>[https://www.kul.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/kontaktid/valitsemisala-asutused Valitsemisala asutused]. Kultuuriministeerium, vaadatud 11.12.2021.</ref> ==Vaata ka== *[[Muinsuskaitseamet]] *[[Rahvusvähemuste kultuurinõukoda]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kul.ee Kultuuriministeeriumi koduleht] {{Eesti Vabariigi ministeeriumid}} [[Kategooria:Eesti ministeeriumid]] [[Kategooria:Kultuuriministeerium| ]] 12bp9afar0k8lczprxlsdqjwpy2s0p7 6165848 6165847 2022-07-22T20:29:21Z Досвітній морок 148243 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Eesti kultuuriministeeriumist; üldmõiste kohta vaata artiklit [[Kultuuriministeerium (üldmõiste)]]}} {{Toimeta|kuu=oktoober|aasta=2020}} {{infokast organisatsioon | nimi = Kultuuriministeerium | asukoht = Suur-Karja 23, [[Tallinn]] | eelarve = 290 miljonit [[€]] (2022) | embleem = Kultuuriministeeriumi logo.png | embleemisuurus = 275px | juht_nimetus = Kultuuriminister | juht_nimi = [[Piret Hartman]] | juht2_nimetus = Kantsler | juht2_nimi = [[Tarvi Sits]] | veebileht = [https://www.kul.ee/ Koduleht] | tüüp = [[ministeerium]] }} '''Kultuuriministeerium''' on Eesti [[ministeerium]], mille valitsemisalas on riigi kultuuri-, spordi- ja muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, riigi meedia- ja audiovisuaalpoliitika, lõimumiskava rakendamise koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. == Struktuur == Ministeeriumi juhib [[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]], kelleks alates 2022. aasta 18. juulist on [[Piret Hartman]]<ref>https://www.delfi.ee/artikkel/120037208/uus-valitsus-astub-ametisse-tana-kell-14-president-kohtus-koigi-ministritega-ka-ukshaaval</ref>. Kultuuriministeeriumil on neli põhivaldkonda: kunstid, kultuuriväärtused, sport ja kultuuriline mitmekesisus. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ning ministeeriumi asjaajamist juhib kantsler, kelleks 2018. aasta juunist on [[Tarvi Sits]]. Kultuuriministeeriumi kantslerid on olnud * [[Tarvi Sits]] – 11.06.2018 – ... * [[Paavo Nõgene]] – 01.01.2013 – 30.04.2018 * [[Siim Sukles]] – 01.11.2002 – 31.12.2012 * [[Margus Allikmaa]] – 20.04.1999 – 02.09.2002 * [[Urmas Sõgel]] – 24.03.1998 – 05.04.1999 * [[Toivo Kuldsepp]] – 02.01.1996 – 09.03.1998 Nelja asekantsleri valdkondadeks on kunstid ([[Taaniel Raudsepp]]), kultuuriväärtused ([[Merilin Piipuu]]), sport ([[Tarvi Pürn]]) ja kultuuriline mitmekesisus ([[Piret Hartman]]). Ministeeriumi osakonnad on järgmised: * kunstide osakond, mis tegeleb teatri, muusika ja kontserditegevuse, kirjanduse ja kirjastustegevuse, kunstide, arhitektuuri, loomemajanduse ja audiovisuaalvaldkonna teemadega. * kultuuriväärtuste osakond, mis tegeleb raamatukogunduse, rahvakultuuri, museoloogilise tegevuse ja muinsuskaitseteemadega. * kultuurilise mitmekesisuse osakond, mis tegeleb tingimuste loomisega rahvusvähemuste kultuurielu arenguks ja nende lõimumiseks Eesti ühiskonda, kultuurisidemete toetamisega rahvuskaaslaste ja hõimurahvastega. * spordiosakond tegeleb spordi- ja kehakultuuriteemadega. * finantsosakond koostab ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu, kontrollib eelarvevahendite sihipärast kasutamist üle ja lahendab riigivaraga seotud küsimusi, samuti tegeleb osakond arendustegevuse ja strateegilise planeerimise, kultuuripoliitika analüüsimise ja arendamisega. * kantselei hoolitseb ministeeriumi asjaajamise ja haldustöö korraldamise eest. * välissuhete osakond tegeleb välissuhete, Euroopa Liidu teemade, riikidevaheliste kultuurikoostöölepetega jpm. * õigus- ja varahaldusosakond tegeleb õigusloome, lepingute, õigusalase nõustamisega jpm. * siseauditi osakond tegeleb sisekontrolli süsteemiga nii ministeeriumis kui haldusalas. * personalibüroo tegeleb inimressursi arendamisega. * strateegia- ja innovatsiooniosakond tegeleb infotehnoloogia arendamise, strateegilise planeerimise ja loomemajandusega. * kommunikatsiooniosakond hoolitseb ministeeriumi avalike suhete ja sisekommunikatsiooni kavandamise ja korraldamise, samuti haldusala asutuste erialaste koolituste eest. ==Kultuuriministeeriumi hoone== Kultuuriministeerium asub Tallinna südalinnas Eesti ühes imposantsemas 20. sajandi ehitises – juugendstiilses, rahvusromantika ja uusklassitsismi sugemetega endises büroo-üürimajas. Ministeeriumi hoone aadress on [[Suur-Karja tänav]] 23. Rahvusvahelise konkursi võitnud soome arhitekti [[Eliel Saarinen]]i projekteeritud viiekorruseline hoone valmis Suur-Karja, Väike-Karja tänava ja Pärnu maanteega piiratud krundil Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse eestvõtmisel 1911–1912. Hoonet nimetatakse ka Saarineni Majaks. Kitsastesse piiridesse kokkusurutud kinnistuala tingis hoone omapärase ja Eestis ainulaadse arhitektuurse lahenduse kolmel tasandil siseõuega, mis panduste kaudu on ühendatud külgnevate tänavatega. Algselt kaunistasid hoonet 1913. aastal ärklite peale paigutatud, kujur [[Jaan Koort]]i loodud egiptuspärased betoonist dekoratiivskulptuurid, mis kõrvaldati 1921.aastal. II korrusel Suur-Karja tänava pool, praegustes Kultuuriministeeriumi ruumides, paiknesid stiilse tammevoodri ja -mööbliga pangaruumid, mitmed erabürood ning Laenu-Hoiu Ühisus. Algsest interjöörist on tänini peaaegu muutmatul kujul säilinud sissekäik koos trepikojaga. Maja ülakorrustel olid korterid, alumisel suurte vitriinakendega korrusel äritsoon, mis on oma funktsiooni säilitanud tänaseni. Kultuuriministeerium loodi 27. aprillil [[1953]] ning paikneb samas hoones tänini. [[1988]]. aastal reorganiseeriti ministeerium Eesti NSV Riiklikuks Kultuurikomiteeks. [[1990]]. aastal taasloodi Kultuuriministeerium. 1992. aasta hilissügisel ühendati kaks ministeeriumi ühtseks [[kultuuri- ja haridusministeerium]]iks. 1996. aastast sai kultuur kui eriomane ja spetsiifiline valdkond taas omaette ministeeriumi. Kultuuriministeeriumi hooneansamblis asuvad ka [[Eesti Kultuurkapital]], [[Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus]], [[Eesti Muusikanõukogu]], [[Eesti Interpreetide Liit]] ja [[Eesti Teatri Agentuur]]. ==Valitsemisala asutused== Ministeeriumi valitsemisalas on üks valitsusasutus ([[Muinsuskaitseamet]]). Lisaks on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas seisuga detsember 2021 kümme hallatavat asutust, neli avalik-õiguslikku juriidilist asutust ja 35 riigi asutatud sihtasutust. Tegevusvaldkondade lõikes on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas üheksa teatrit, kolm kontserdiorganisatsiooni, 20 muuseumi ja kaks spordikeskust.<ref>[https://www.kul.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/kontaktid/valitsemisala-asutused Valitsemisala asutused]. Kultuuriministeerium, vaadatud 11.12.2021.</ref> ==Vaata ka== *[[Muinsuskaitseamet]] *[[Rahvusvähemuste kultuurinõukoda]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kul.ee Kultuuriministeeriumi koduleht] {{Eesti Vabariigi ministeeriumid}} [[Kategooria:Eesti ministeeriumid]] [[Kategooria:Kultuuriministeerium| ]] esxgro2b3279duvo3w2d2vxg8ka2djk 0 159193 6165780 5945539 2022-07-22T18:25:14Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Timotheus Grünthal.jpg|pisi|Timotheus Grünthal]] '''Timotheus Grünthal''' ([[29. juuni]] [[1893]], [[Rässa]] küla, [[Muhu-Suure vald]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] – [[29. mai]] [[1955]] [[Lidingö]]) oli eesti [[jurist]], riigikohtunik. Timotheus Grünthal lõpetas Kuressaare Aleksei gümnaasiumi 1914. aastal.<ref name=":0">[https://saartehaal.postimees.ee/6614989/timotheus-grunthal-muhumaalt-vorsunud-suurmees Püüa, Endel. Timotheus Grünthal – Muhumaalt võrsunud suurmees.] Saarte Hääl, 31. mai 2010.</ref><ref name=":1">[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1527&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6llVJ60eE9eSUZiTkgvqGVUiGUNlSyrq0FALryG5w%253D Timotheus Grünthal.] Rahvusarhiivi veebisait.</ref> Seejärel õppis aastatel 1914–1916 [[Peterburi ülikoolis]] (alguses vanu keeli, seejärel õigusteadust).<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Aastatel 1920–1922 õppis [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust, ''mag. jur.'' 1936 ("[[Pandiõigus]]e, eriti [[kinnispant|kinnispandiõiguse]] arengust Rooma, Saksa ja Balti õigustes").<ref name=":1" /> Aastatel 1916–1917 osales [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]], seejuures osales alates 1917. aastast [[Eesti Diviis|Eesti diviisi]] organiseerimisel Tallinnas, hiljem oli Muhu komandant.<ref name=":1" /> Aastatel 1918–1920 oli [[Saare Maakonnavalitsus|Saare Maakonnavalitsuse]] esimees, 1921–1922 [[Tartu 1. jaoskonnakohus|Tartu 1. jaoskonna]] kohtunik ja [[Tartu-Võru Rahukogu]] kohtuameti kandidaat ning aastatel 1922–1924 [[Tartu-Võru Rahukogu|Tartu-Võru]] ja 1924–1928 [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu]] liige, 1928. aastal tsiviilosakonna esimees, aastatel 1928–1939 [[Riigikohus|Riigikohtu]] tsiviilosakonna liige ja aastatel 1939–1940 [[Riigikohus|Riigikohtu]] esimees.<ref name=":1" /> Aastatel 1935–1940 oli Timotheus Grünthal Tartu Ülikooli tsiviilprotsessi õppejõud. Ta oli [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonna]] liikmena 2. novembrist kuni 25. novembrini 1921 [[I Riigikogu]] liige, asendades [[Friido Kirs]]si. Pärast Grünthali tagasiastumist sai tema asemel Riigikogu liikmeks [[Aleksander Hint]].<ref name=":1" /> 1944. aastal põgenes Grünthal [[Rootsi]], kus töötas aastatel 1944–1947 arhiiviassistendina. Aastatel 1947–1955 oli [[Stockholmi Ülikool|Stockholmi Ülikooli]] riiklik stipendiaat.<ref name=":1" /> ==Tunnustus== * 1939 [[Valgetähe II klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== Tema abikaasa oli [[Vera Poska-Grünthal]] ning lapsed [[Ivar Grünthal]] ja [[Tanni Kents]].{{lisa viide}} [[Raoul Grünthal]] on tema poja Timotheuse poeg.{{lisa viide}} ==Kirjandus== *Endel Püüa. ''Timotheus Grünthal - Muhu külapoisist välisministri väimeheks. Jaan Poska oma ja meie ajas.'' Peatoimetaja Küllo Arjakas, tegevtoimetaja Anne Velliste. Tallinn, 2010, lk 169–173. ==Välislingid== * [[Endel Püüa]]. [http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=19554&sec=13 "Timotheus Grünthal – Muhumaalt võrsunud suurmees"] Meie Maa, 31. mai 2010 {{JÄRJESTA:Grünthal, Timotheus}} [[Kategooria:Eesti riigikohtunikud]] [[Kategooria:Tartu Ringkonnakohtu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Ringkonnakohtu liikmed]] [[Kategooria:Eesti jaoskonnakohtunikud]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Teadusliku Instituudi õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1955]] dw62cki75mjgskgxyd143r2inq7sljg 6165786 6165780 2022-07-22T18:36:46Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Timotheus Grünthal.jpg|pisi|Timotheus Grünthal]] '''Timotheus Grünthal''' ([[29. juuni]] [[1893]], [[Rässa]] küla, [[Muhu-Suure vald]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] – [[29. mai]] [[1955]] [[Lidingö]]) oli eesti [[jurist]], riigikohtunik. Timotheus Grünthal lõpetas [[Kuressaare Poeglaste Gümnaasium|Kuressaare Poeglaste Gümnaasiumi]] 1914. aastal.<ref name=":0">[https://saartehaal.postimees.ee/6614989/timotheus-grunthal-muhumaalt-vorsunud-suurmees Püüa, Endel. Timotheus Grünthal – Muhumaalt võrsunud suurmees.] Saarte Hääl, 31. mai 2010.</ref><ref name=":1">[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1527&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6llVJ60eE9eSUZiTkgvqGVUiGUNlSyrq0FALryG5w%253D Timotheus Grünthal.] Rahvusarhiivi veebisait.</ref> Seejärel õppis aastatel 1914–1916 [[Peterburi ülikoolis]] (alguses vanu keeli, seejärel õigusteadust).<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Aastatel 1920–1922 õppis [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust, ''mag. jur.'' 1936 ("[[Pandiõigus]]e, eriti [[kinnispant|kinnispandiõiguse]] arengust Rooma, Saksa ja Balti õigustes").<ref name=":1" /> Aastatel 1916–1917 osales [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]], seejuures osales alates 1917. aastast [[Eesti Diviis|Eesti diviisi]] organiseerimisel Tallinnas, hiljem oli Muhu komandant.<ref name=":1" /> Aastatel 1918–1920 oli [[Saare Maakonnavalitsus|Saare Maakonnavalitsuse]] esimees, 1921–1922 [[Tartu 1. jaoskonnakohus|Tartu 1. jaoskonna]] kohtunik ja [[Tartu-Võru Rahukogu]] kohtuameti kandidaat ning aastatel 1922–1924 [[Tartu-Võru Rahukogu|Tartu-Võru]] ja 1924–1928 [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu]] liige, 1928. aastal tsiviilosakonna esimees, aastatel 1928–1939 [[Riigikohus|Riigikohtu]] tsiviilosakonna liige ja aastatel 1939–1940 [[Riigikohus|Riigikohtu]] esimees.<ref name=":1" /> Aastatel 1935–1940 oli Timotheus Grünthal Tartu Ülikooli tsiviilprotsessi õppejõud. Ta oli [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonna]] liikmena 2. novembrist kuni 25. novembrini 1921 [[I Riigikogu]] liige, asendades [[Friido Kirs]]si. Pärast Grünthali tagasiastumist sai tema asemel Riigikogu liikmeks [[Aleksander Hint]].<ref name=":1" /> 1944. aastal põgenes Grünthal [[Rootsi]], kus töötas aastatel 1944–1947 arhiiviassistendina. Aastatel 1947–1955 oli [[Stockholmi Ülikool|Stockholmi Ülikooli]] riiklik stipendiaat.<ref name=":1" /> ==Tunnustus== * 1939 [[Valgetähe II klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== Tema abikaasa oli [[Vera Poska-Grünthal]] ning lapsed [[Ivar Grünthal]] ja [[Tanni Kents]].{{lisa viide}} [[Raoul Grünthal]] on tema poja Timotheuse poeg.{{lisa viide}} ==Kirjandus== *Endel Püüa. ''Timotheus Grünthal - Muhu külapoisist välisministri väimeheks. Jaan Poska oma ja meie ajas.'' Peatoimetaja Küllo Arjakas, tegevtoimetaja Anne Velliste. Tallinn, 2010, lk 169–173. ==Välislingid== * [[Endel Püüa]]. [http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=19554&sec=13 "Timotheus Grünthal – Muhumaalt võrsunud suurmees"] Meie Maa, 31. mai 2010 {{JÄRJESTA:Grünthal, Timotheus}} [[Kategooria:Eesti riigikohtunikud]] [[Kategooria:Tartu Ringkonnakohtu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Ringkonnakohtu liikmed]] [[Kategooria:Eesti jaoskonnakohtunikud]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Teadusliku Instituudi õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1955]] i53sqvqykeexhmitgmilk342v0tudwa 6165806 6165786 2022-07-22T19:21:59Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Timotheus Grünthal.jpg|pisi|Timotheus Grünthal]] '''Timotheus Grünthal''' ([[29. juuni]] [[1893]], [[Rässa]] küla, [[Muhu-Suure vald]], [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] – [[29. mai]] [[1955]] [[Lidingö]]) oli eesti [[jurist]], riigikohtunik. == Elulugu == Timotheus Grünthal lõpetas [[Kuressaare Poeglaste Gümnaasium|Kuressaare Poeglaste Gümnaasiumi]] 1914. aastal.<ref name=":0">[https://saartehaal.postimees.ee/6614989/timotheus-grunthal-muhumaalt-vorsunud-suurmees Püüa, Endel. Timotheus Grünthal – Muhumaalt võrsunud suurmees.] Saarte Hääl, 31. mai 2010.</ref><ref name=":1">[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1527&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6llVJ60eE9eSUZiTkgvqGVUiGUNlSyrq0FALryG5w%253D Timotheus Grünthal.] Rahvusarhiivi veebisait.</ref> Seejärel õppis aastatel 1914–1916 [[Peterburi ülikoolis]] (alguses vanu keeli, seejärel õigusteadust).<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Aastatel 1920–1922 õppis [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust, ''mag. jur.'' 1936 ("[[Pandiõigus]]e, eriti [[kinnispant|kinnispandiõiguse]] arengust Rooma, Saksa ja Balti õigustes").<ref name=":1" /> Aastatel 1916–1917 osales [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]], seejuures osales alates 1917. aastast [[Eesti Diviis|Eesti diviisi]] organiseerimisel Tallinnas, hiljem oli Muhu komandant.<ref name=":1" /> Aastatel 1918–1920 oli [[Saare Maakonnavalitsus|Saare Maakonnavalitsuse]] esimees, 1921–1922 [[Tartu 1. jaoskonnakohus|Tartu 1. jaoskonna]] kohtunik ja [[Tartu-Võru Rahukogu]] kohtuameti kandidaat ning aastatel 1922–1924 [[Tartu-Võru Rahukogu|Tartu-Võru]] ja 1924–1928 [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu]] liige, 1928. aastal tsiviilosakonna esimees, aastatel 1928–1939 [[Riigikohus|Riigikohtu]] tsiviilosakonna liige ja aastatel 1939–1940 [[Riigikohus|Riigikohtu]] esimees.<ref name=":1" /> Aastatel 1935–1940 oli Timotheus Grünthal Tartu Ülikooli tsiviilprotsessi õppejõud. Ta oli [[Eesti Tööerakond|Eesti Tööerakonna]] liikmena 2. novembrist kuni 25. novembrini 1921 [[I Riigikogu]] liige, asendades [[Friido Kirs]]si. Pärast Grünthali tagasiastumist sai tema asemel Riigikogu liikmeks [[Aleksander Hint]].<ref name=":1" /> 1944. aastal põgenes Grünthal [[Rootsi]], kus töötas aastatel 1944–1947 arhiiviassistendina. Aastatel 1947–1955 oli [[Stockholmi Ülikool|Stockholmi Ülikooli]] riiklik stipendiaat.<ref name=":1" /> ==Tunnustus== * 1939 [[Valgetähe II klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== Tema abikaasa oli [[Vera Poska-Grünthal]] ning lapsed [[Ivar Grünthal]] ja [[Tanni Kents]].{{lisa viide}} [[Raoul Grünthal]] on tema poja Timotheuse poeg.{{lisa viide}} == Viited == {{Viited}} ==Kirjandus== *Endel Püüa. ''Timotheus Grünthal - Muhu külapoisist välisministri väimeheks. Jaan Poska oma ja meie ajas.'' Peatoimetaja Küllo Arjakas, tegevtoimetaja Anne Velliste. Tallinn, 2010, lk 169–173. ==Välislingid== * [[Endel Püüa]]. [http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=12&artid=19554&sec=13 "Timotheus Grünthal – Muhumaalt võrsunud suurmees"] Meie Maa, 31. mai 2010 {{JÄRJESTA:Grünthal, Timotheus}} [[Kategooria:Eesti riigikohtunikud]] [[Kategooria:Tartu Ringkonnakohtu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Ringkonnakohtu liikmed]] [[Kategooria:Eesti jaoskonnakohtunikud]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Teadusliku Instituudi õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1955]] 5occmng02ctxjrw4r0bavbd1kj0opfy 0 163086 6166056 6043540 2022-07-23T10:05:09Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Kaarma õpetajate seminar''' ([[vene keel]]es ''Кармельская учительская семинария'') oli [[Saaremaa]]l [[Kaarma]]l asunud pedagoogikaõppeasutus, mis tegutses aastail [[1871]]–[[1910]]. ==Asutamine ja ülevalpidamine== Kuni [[19. sajand]]i keskpaigani said Saaremaa [[luteri usu vallakool]]id õpetajaid peamiselt kohalikest [[kihelkonnakool]]idest. Et Saaremaa kihelkonnakoolide õpetuse tase jäi tunduvalt maha [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] mandriosa koolidest, oli ka sealsete rahvakooliõpetajate pedagoogiline ettevalmistus nõrgem. Külakoolmeistrite haridustaseme tõstmiseks valis [[Saaremaa sinod]] [[1867]]. aastal õpetajate seminari asutamiseks komitee, kes pöördus vastavasisulise ettepanekuga [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] poole. Saaremaa rüütelkond otsustas seminari finantseerimise enda kanda võtta, andes asutamiskuludeks 2000 hõberubla ning määras iga-aastaseks toetuseks 1000 hõberubla. Seminari jaoks renditi talu [[Kaarma kirikumõis]]alt ja [[1870]]. aastaks valmis ühekordne seminarihoone.<ref>[[Aleksander Elango]], [[Endel Laul]], [[Allan Liim]], [[Väino Sirk]]. Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul. Toimetaja [[Veronika Varik]]. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010. Lk 266–267</ref> Seminari üle teostas järelevalvet Saaremaa ülemkirikuvöörmünder. Alates [[1882]]. aastast vähendati kiriku osa seminari juhtimises ja õppeasutus allutati rohkem Saaremaa rüütelkonnale. [[1886]]. aastast teostas seminari üle järelevalvet inspektor. Seminari tööd juhtis direktor. ==Direktorid ja õpetajad== Seminari esimene direktor oli Kaarma pastor [[Julius Leo Immanuel Girgensohn]], kellele aastail [[1881]]–[[1884]] järgnes Kaarma pastori ja seminari direktorina luuletaja ja kultuuriloolane [[Martin Lipp]]. Aastatel [[1885|1885–]]1902 oli seminari direktor kultuuriloolane ja tõlkija [[Friedrich Wilhelm Ederberg]]. Seminari esimene õpetaja oli kuni aastani [[1882]] pedagoog ja põllumajandustegelane [[Georg Markus (pedagoog)|Georg Markus]]. Aastail [[1882]]–[[1900]] oli seminari õpetaja [[Thomas Undritz]]. Pärast Undritzi lahkumist kuni seminari sulgemiseni oli seminari õpetaja [[Johann Kirotar]]. Alates [[1886]]. aastast oli seminari palgal ka abiõpetaja, kelle ülesandeks oli peamiselt vene keele õpetamine. [[1887]]. aastani oli abiõpetaja [[Mart Reinik]].<ref>[[Aleksander Elango]], [[Endel Laul]], [[Allan Liim]], [[Väino Sirk]]. Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul. Toimetaja [[Veronika Varik]]. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010. Lk 267–268, 423–424</ref> ==Õppetöö== Kaarma õpetajate seminari eesmärk oli vallaametnike ning küla- ja kihelkonnakoolmeistrite ettevalmistamine. Seminari võeti vastu kihelkonnakooliharidusega noormehi, kursus kestis esialgu kolm aastat, alates [[1903]]. aastast pikendati seda ühe aasta võrra.<ref>[[Lembit Andresen]]. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu III. Koolireformid ja venestamine (1803–1918). Tallinn: Avita, 2002. Lk 331–332</ref> Õppetöö toimus esialgu eesti keeles, alates 1880. aastate teisest poolest hakati seoses [[Venestamine|venestamisreformidega]] järk-järgult üle minema vene õppekeelele. Seminari põhikiri nägi ette 12 õpilase tasuta koolitamise, kellele lisaks võis vastu võtta ka õppemaksu maksvaid noormehi. Õppeained olid seminari algaastatel nooremas jaos eesti keel, saksa keel, usuõpetus, matemaatika, geograafia, laulmine, orelimäng ja joonestamine. Vanemas jaos lisandusid vene keel ja ajalugu. [[1882]]. aastal kinnitatud ja pikemat aega kehtinud seminari õppekava kohaselt kuulusid kohustuslike ainete hulka usuõpetus, eesti keel, vene keel, saksa keel, aritmeetika, sissejuhatus geomeetriasse, üldajalugu, Venemaa ja [[Läänemere kubermangud]]e geograafia, laulmine, orelimäng ja looduslugu. Vabatahtlikult võis õppida veel põllumajanduslikke aineid, talurahvaseadusi, võimlemist ja käsitööd. [[1886]]. aastal asendati vabatahtlikud õppeained pedagoogika, ilukirja ja joonestamisega. 1880. aastate teisest poolest süvendati vene keele õpetamist ja alates [[1901]]. aastast õpetati vene keeles kõiki aineid peale üldajaloo.<ref>[[Aleksander Elango]], [[Endel Laul]], [[Allan Liim]], [[Väino Sirk]]. Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul. Toimetaja [[Veronika Varik]]. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010. Lk 267–268, 424</ref> ==Õpilased== Seminari esimese põhikirja järgi tuli õppemaksuta vastu võtta üks õpilane igast Saaremaa 12 kihelkonnast. Lisaks võis tasulisse õppesse astuda veel samapalju õpilasi, kusjuures väljastpoolt Saare- ja [[Muhumaa]]d tulnud seminaristide õppemaks oli kaks korda suurem. Õpilaste arv aastati oli kõikuv, püsides enamasti 25 ümber. Seminari nimekamate kasvandike hulka kuulub näiteks Eesti haridustegelane ja hilisem haridusminister [[Friedrich Sauer]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Johann Kirotar]]. "Kaarma seminar kui Eesti kultura tegur 1871–1910". // [[Eesti Kultura]] I (korraldanud [[Villem Reiman|Willem Reiman]]). Tartu 1911. Lk 37–86 [[Kategooria:Kaarma kihelkond]] [[Kategooria:Saare maakonna koolid]] [[Kategooria:Eesti endised koolid]] [[Kategooria:Saaremaa ajalugu]] 38ed7tv0zwo4w0hwvul1w2tjik3907g 6166096 6166056 2022-07-23T10:39:21Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Kaarma õpetajate seminar''' ([[vene keel]]es ''Кармельская учительская семинария'') oli [[Saaremaa]]l [[Kaarma]]l asunud pedagoogikaõppeasutus, mis tegutses aastail [[1871]]–[[1910]]. ==Asutamine ja ülevalpidamine== Kuni [[19. sajand]]i keskpaigani said Saaremaa [[luteri usu vallakool]]id õpetajaid peamiselt kohalikest [[kihelkonnakool]]idest. Et Saaremaa kihelkonnakoolide õpetuse tase jäi tunduvalt maha [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] mandriosa koolidest, oli ka sealsete rahvakooliõpetajate pedagoogiline ettevalmistus nõrgem. Külakoolmeistrite haridustaseme tõstmiseks valis [[Saaremaa sinod]] [[1867]]. aastal õpetajate seminari asutamiseks komitee, kes pöördus vastavasisulise ettepanekuga [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] poole. Saaremaa rüütelkond otsustas seminari finantseerimise enda kanda võtta, andes asutamiskuludeks 2000 hõberubla ning määras iga-aastaseks toetuseks 1000 hõberubla. Seminari jaoks renditi talu [[Kaarma kirikumõis]]alt ja [[1870]]. aastaks valmis ühekordne seminarihoone.<ref>[[Aleksander Elango]], [[Endel Laul]], [[Allan Liim]], [[Väino Sirk]]. Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul. Toimetaja [[Veronika Varik]]. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010. Lk 266–267</ref> Seminari üle teostas järelevalvet Saaremaa ülemkirikuvöörmünder. Alates [[1882]]. aastast vähendati kiriku osa seminari juhtimises ja õppeasutus allutati rohkem Saaremaa rüütelkonnale. [[1886]]. aastast teostas seminari üle järelevalvet inspektor. Seminari tööd juhtis direktor. ==Direktorid ja õpetajad== Seminari juhatasid [[Kaarma Peeter-Pauli kogudus|Kaarma koguduse]] õpetajad, keda seminari tegevuse ajal oli seitse. Seminari esimene direktor aastatel [[1871]]–[[1875]] oli Kaarma pastor [[Julius Leo Immanuel Girgensohn]]. Talle järgnes aastatel 1876–1878 [[Christoph Friedrich von Mickiwitz (noorem)|Christoph Friedrich von Mickiwitz]]. Pärast Christoph Friedrich von Mickwitzi lahkumist täitis Kaarma õpetaja ametit [[Kärla Maarja-Magdaleena kogudus|Kärla koguduse]] õpetaja [[Johannes Kerg]], kes oli aastatel 1879–1882 ka Kaarma õpetajate seminari direktor. Talle järgnes aastatel [[1882]]–[[1884]] Kaarma pastori ja seminari direktorina luuletaja ja kultuuriloolane [[Martin Lipp]]. 1884. aastal kutsuti Martin Lipp Kaarmalt [[Nõo Püha Laurentsiuse kogudus|Nõo koguduse]] õpetajaks. Koguduse ja seminari eest hoolitses taas [[Johannes Kerg]]. 1885. aasta sügisel asus Kaarma koguduses õpetajaks ning ühtlasi ka Kaarma õpetajate seminari direktoriks ja usuõpetajaks [[Friedrich Wilhelm Ederberg]], kes jäi sinna 17 aastaks (kuni 1902. aastani). Friedrich Wilhelm Ederberg on ka [[Saaremaa kurttummade asutus|Saaremaa kurttummade asutuse]] kuratooriumi liige. Viimane Kaarma õpetajate seminari direktor oli aastatel 1903–1910 [[August Pass]].<ref>[https://kaarma.eelk.ee/kogudus/ Kaarma õpetajad läbi aegade.] Kaarma Peeter-Pauli koguduse veebisait.</ref> Seminari esimene õpetaja oli kuni aastani [[1882]] pedagoog ja põllumajandustegelane [[Georg Markus (pedagoog)|Georg Markus]]. Aastail [[1882]]–[[1900]] oli seminari õpetaja [[Thomas Undritz]]. Pärast Undritzi lahkumist kuni seminari sulgemiseni oli seminari õpetaja [[Johann Kirotar]]. Alates [[1886]]. aastast oli seminari palgal ka abiõpetaja, kelle ülesandeks oli peamiselt vene keele õpetamine. [[1887]]. aastani oli abiõpetaja [[Mart Reinik]].<ref>[[Aleksander Elango]], [[Endel Laul]], [[Allan Liim]], [[Väino Sirk]]. Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul. Toimetaja [[Veronika Varik]]. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010. Lk 267–268, 423–424</ref> ==Õppetöö== Kaarma õpetajate seminari eesmärk oli vallaametnike ning küla- ja kihelkonnakoolmeistrite ettevalmistamine. Seminari võeti vastu kihelkonnakooliharidusega noormehi, kursus kestis esialgu kolm aastat, alates [[1903]]. aastast pikendati seda ühe aasta võrra.<ref>[[Lembit Andresen]]. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu III. Koolireformid ja venestamine (1803–1918). Tallinn: Avita, 2002. Lk 331–332</ref> Õppetöö toimus esialgu eesti keeles, alates 1880. aastate teisest poolest hakati seoses [[Venestamine|venestamisreformidega]] järk-järgult üle minema vene õppekeelele. Seminari põhikiri nägi ette 12 õpilase tasuta koolitamise, kellele lisaks võis vastu võtta ka õppemaksu maksvaid noormehi. Õppeained olid seminari algaastatel nooremas jaos eesti keel, saksa keel, usuõpetus, matemaatika, geograafia, laulmine, orelimäng ja joonestamine. Vanemas jaos lisandusid vene keel ja ajalugu. [[1882]]. aastal kinnitatud ja pikemat aega kehtinud seminari õppekava kohaselt kuulusid kohustuslike ainete hulka usuõpetus, eesti keel, vene keel, saksa keel, aritmeetika, sissejuhatus geomeetriasse, üldajalugu, Venemaa ja [[Läänemere kubermangud]]e geograafia, laulmine, orelimäng ja looduslugu. Vabatahtlikult võis õppida veel põllumajanduslikke aineid, talurahvaseadusi, võimlemist ja käsitööd. [[1886]]. aastal asendati vabatahtlikud õppeained pedagoogika, ilukirja ja joonestamisega. 1880. aastate teisest poolest süvendati vene keele õpetamist ja alates [[1901]]. aastast õpetati vene keeles kõiki aineid peale üldajaloo.<ref>[[Aleksander Elango]], [[Endel Laul]], [[Allan Liim]], [[Väino Sirk]]. Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul. Toimetaja [[Veronika Varik]]. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010. Lk 267–268, 424</ref> ==Õpilased== Seminari esimese põhikirja järgi tuli õppemaksuta vastu võtta üks õpilane igast Saaremaa 12 kihelkonnast. Lisaks võis tasulisse õppesse astuda veel samapalju õpilasi, kusjuures väljastpoolt Saare- ja [[Muhumaa]]d tulnud seminaristide õppemaks oli kaks korda suurem. Õpilaste arv aastati oli kõikuv, püsides enamasti 25 ümber. Seminari nimekamate kasvandike hulka kuulub näiteks Eesti haridustegelane ja hilisem haridusminister [[Friedrich Sauer]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Johann Kirotar]]. "Kaarma seminar kui Eesti kultura tegur 1871–1910". // [[Eesti Kultura]] I (korraldanud [[Villem Reiman|Willem Reiman]]). Tartu 1911. Lk 37–86 [[Kategooria:Kaarma kihelkond]] [[Kategooria:Saare maakonna koolid]] [[Kategooria:Eesti endised koolid]] [[Kategooria:Saaremaa ajalugu]] ihrpsiiw2kck6jdxbik5sr6w4h8djaj 6166102 6166096 2022-07-23T10:42:30Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Kaarma õpetajate seminar''' ([[vene keel]]es ''Кармельская учительская семинария'') oli [[Saaremaa]]l [[Kaarma]]l asunud pedagoogikaõppeasutus, mis tegutses aastail [[1871]]–[[1910]]. ==Asutamine ja ülevalpidamine== Kuni [[19. sajand]]i keskpaigani said Saaremaa [[luteri usu vallakool]]id õpetajaid peamiselt kohalikest [[kihelkonnakool]]idest. Et Saaremaa kihelkonnakoolide õpetuse tase jäi tunduvalt maha [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] mandriosa koolidest, oli ka sealsete rahvakooliõpetajate pedagoogiline ettevalmistus nõrgem. Külakoolmeistrite haridustaseme tõstmiseks valis [[Saaremaa sinod]] [[1867]]. aastal õpetajate seminari asutamiseks komitee, kes pöördus vastavasisulise ettepanekuga [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] poole. Saaremaa rüütelkond otsustas seminari finantseerimise enda kanda võtta, andes asutamiskuludeks 2000 hõberubla ning määras iga-aastaseks toetuseks 1000 hõberubla. Seminari jaoks renditi talu [[Kaarma kirikumõis]]alt ja [[1870]]. aastaks valmis ühekordne seminarihoone.<ref>[[Aleksander Elango]], [[Endel Laul]], [[Allan Liim]], [[Väino Sirk]]. Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul. Toimetaja [[Veronika Varik]]. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010. Lk 266–267</ref> Seminari üle teostas järelevalvet Saaremaa ülemkirikuvöörmünder. Alates [[1882]]. aastast vähendati kiriku osa seminari juhtimises ja õppeasutus allutati rohkem Saaremaa rüütelkonnale. [[1886]]. aastast teostas seminari üle järelevalvet inspektor. Seminari tööd juhtis direktor. ==Direktorid ja õpetajad== Seminari juhatasid [[Kaarma Peeter-Pauli kogudus|Kaarma koguduse]] õpetajad, keda seminari tegevuse ajal oli seitse. Seminari esimene direktor aastatel [[1871]]–[[1875]] oli Kaarma pastor [[Julius Leo Immanuel Girgensohn]]. Talle järgnes aastatel 1876–1878 [[Christoph Friedrich von Mickwitz (noorem)|Christoph Friedrich von Mickwitz]]. Pärast Christoph Friedrich von Mickwitzi lahkumist täitis Kaarma õpetaja ametit [[Kärla Maarja-Magdaleena kogudus|Kärla koguduse]] õpetaja [[Johannes Kerg]], kes oli aastatel 1879–1882 ka Kaarma õpetajate seminari direktor. Talle järgnes aastatel [[1882]]–[[1884]] Kaarma pastori ja seminari direktorina luuletaja ja kultuuriloolane [[Martin Lipp]]. 1884. aastal kutsuti Martin Lipp Kaarmalt [[Nõo Püha Laurentsiuse kogudus|Nõo koguduse]] õpetajaks. Koguduse ja seminari eest hoolitses taas [[Johannes Kerg]]. 1885. aasta sügisel asus Kaarma koguduses õpetajaks ning ühtlasi ka Kaarma õpetajate seminari direktoriks ja usuõpetajaks [[Friedrich Wilhelm Ederberg]], kes jäi sinna 17 aastaks (kuni 1902. aastani). Friedrich Wilhelm Ederberg on ka [[Saaremaa kurttummade asutus|Saaremaa kurttummade asutuse]] kuratooriumi liige. Viimane Kaarma õpetajate seminari direktor oli aastatel 1903–1910 [[August Pass]].<ref>[https://kaarma.eelk.ee/kogudus/ Kaarma õpetajad läbi aegade.] Kaarma Peeter-Pauli koguduse veebisait.</ref> Seminari esimene õpetaja oli kuni aastani [[1882]] pedagoog ja põllumajandustegelane [[Georg Markus (pedagoog)|Georg Markus]]. Aastail [[1882]]–[[1900]] oli seminari õpetaja [[Thomas Undritz]]. Pärast Undritzi lahkumist kuni seminari sulgemiseni oli seminari õpetaja [[Johann Kirotar]]. Alates [[1886]]. aastast oli seminari palgal ka abiõpetaja, kelle ülesandeks oli peamiselt vene keele õpetamine. [[1887]]. aastani oli abiõpetaja [[Mart Reinik]].<ref>[[Aleksander Elango]], [[Endel Laul]], [[Allan Liim]], [[Väino Sirk]]. Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul. Toimetaja [[Veronika Varik]]. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010. Lk 267–268, 423–424</ref> ==Õppetöö== Kaarma õpetajate seminari eesmärk oli vallaametnike ning küla- ja kihelkonnakoolmeistrite ettevalmistamine. Seminari võeti vastu kihelkonnakooliharidusega noormehi, kursus kestis esialgu kolm aastat, alates [[1903]]. aastast pikendati seda ühe aasta võrra.<ref>[[Lembit Andresen]]. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu III. Koolireformid ja venestamine (1803–1918). Tallinn: Avita, 2002. Lk 331–332</ref> Õppetöö toimus esialgu eesti keeles, alates 1880. aastate teisest poolest hakati seoses [[Venestamine|venestamisreformidega]] järk-järgult üle minema vene õppekeelele. Seminari põhikiri nägi ette 12 õpilase tasuta koolitamise, kellele lisaks võis vastu võtta ka õppemaksu maksvaid noormehi. Õppeained olid seminari algaastatel nooremas jaos eesti keel, saksa keel, usuõpetus, matemaatika, geograafia, laulmine, orelimäng ja joonestamine. Vanemas jaos lisandusid vene keel ja ajalugu. [[1882]]. aastal kinnitatud ja pikemat aega kehtinud seminari õppekava kohaselt kuulusid kohustuslike ainete hulka usuõpetus, eesti keel, vene keel, saksa keel, aritmeetika, sissejuhatus geomeetriasse, üldajalugu, Venemaa ja [[Läänemere kubermangud]]e geograafia, laulmine, orelimäng ja looduslugu. Vabatahtlikult võis õppida veel põllumajanduslikke aineid, talurahvaseadusi, võimlemist ja käsitööd. [[1886]]. aastal asendati vabatahtlikud õppeained pedagoogika, ilukirja ja joonestamisega. 1880. aastate teisest poolest süvendati vene keele õpetamist ja alates [[1901]]. aastast õpetati vene keeles kõiki aineid peale üldajaloo.<ref>[[Aleksander Elango]], [[Endel Laul]], [[Allan Liim]], [[Väino Sirk]]. Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koostaja ja toimetaja Endel Laul. Toimetaja [[Veronika Varik]]. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010. Lk 267–268, 424</ref> ==Õpilased== Seminari esimese põhikirja järgi tuli õppemaksuta vastu võtta üks õpilane igast Saaremaa 12 kihelkonnast. Lisaks võis tasulisse õppesse astuda veel samapalju õpilasi, kusjuures väljastpoolt Saare- ja [[Muhumaa]]d tulnud seminaristide õppemaks oli kaks korda suurem. Õpilaste arv aastati oli kõikuv, püsides enamasti 25 ümber. Seminari nimekamate kasvandike hulka kuulub näiteks Eesti haridustegelane ja hilisem haridusminister [[Friedrich Sauer]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Johann Kirotar]]. "Kaarma seminar kui Eesti kultura tegur 1871–1910". // [[Eesti Kultura]] I (korraldanud [[Villem Reiman|Willem Reiman]]). Tartu 1911. Lk 37–86 [[Kategooria:Kaarma kihelkond]] [[Kategooria:Saare maakonna koolid]] [[Kategooria:Eesti endised koolid]] [[Kategooria:Saaremaa ajalugu]] 31sl9mcfdfnrl2xfut8mof1d4ye6iiz 0 164032 6165820 6131907 2022-07-22T20:04:05Z Norderner 127070 Lisasin info Lavly Perlingu tegevusest Saue Vallavolikogus wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi=Lavly Perling | pildi nimi = Lavly Perling 2021-10-14.jpg | pildiallkiri = Lavly Perling (2021) | sünnikuupäev={{sünniaeg ja vanus|1975|09|26}} | sünnikoht= | alma_mater=[[Tartu Ülikool]] <br/>(õigusteadus (BA), 1997) | partei=[[Isamaa Erakond]]<br/>(2021–2022) | amet = [[Riigi peaprokurör]] | ametiajaalgus = 31. oktoober 2014 | ametiajalõpp = 30. oktoober 2019 | eelmine = [[Norman Aas]] | järgmine = [[Andres Parmas]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = }} '''Lavly Perling''' (neiupõlves '''Lavly Lepp'''; sündinud [[26. september|26. septembril]] [[1975]]<ref name="RT_04112014-1"/><ref name="rmt-2001"/>) on Eesti jurist. Ta oli aastatel 2014–2019 [[riigi peaprokurör]]. == Elulugu == 1993. aastal lõpetas Perling [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i<ref name="htg-1993"/> ja 1997. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]].<ref name="UT-1997"/> 14. septembrist 1996<ref name="RT_04112014-1"/> töötas Perling [[Prokuratuur]]is. Ta alustas [[Tallinna prokuratuur]]is ja töötas mitmetel ametikohtadel: abiprokuröri kandidaat (1996–1997),<ref name="PM-31102014"/> abiprokurör (1997–1998),<ref name="PM-31102014"/> prokurör (1998–2004).<ref name="PM-31102014"/> 1. märtsil 2004 määrati ta [[Viru ringkonnaprokuratuur]]i juhiks.<ref name="PR-2004"/> 2005. aasta märtsist oli ta [[Põhja ringkonnaprokuratuur]]i juhataja (juhtivprokurör).<ref name="delfi-2005"/> 2007. aastal asus ta juhtima [[riigiprokuratuur]]i süüdistusosakonda.<ref name="PM-31102014"/> 2. septembril 2014 esitas justiitsminister [[Andres Anvelt]] Lavly Perlingu kandidatuuri riigi peaprokuröri ametikohale. [[Vabariigi Valitsus]] nimetas ta 30. oktoobril riigi peaprokuröriks määratud ajaks 31. oktoobrist 2014 kuni 30. oktoobrini 2019.<ref name="RT_04112014-1"/> [[EKRE|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] vastuseisu tõttu [[Jüri Ratase teine valitsus|valitsuskoalitsioonis]] ei leidnud Perlingu jätkamine teiseks viieaastaseks ametiajaks toetust, ka ei kinnitanud valitsus ühtegi teist kandidaati,<ref name="ERR-28102019"/> mistõttu justiitsminister nimetas ta ühe käskkirjaga [[juhtiv riigiprokurör|juhtiva riigiprokuröri]] ametikohale riigiprokuratuuris<ref name="jmin-kk-2019-179"/> ning määras oma järgmise käskkirjaga, et riigi peaprokuröri asendab Perling, või tema äraolekul kas [[Dilaila Nahkur-Tammiksaar]] või [[Taavi Pern]].<ref name="jmin-kk-2019-180"/> 9. jaanuaril 2020 nimetas [[Vabariigi Valitsus]] [[Andres Parmas]]e viieks aastaks riigi peaprokuröri ametikohale alates 3. veebruarist 2020.<ref name="RT-2020"/> Sellega lõppesid Perlingu kohustused peaprokuröri kohusetäitjana. 9. oktoobril 2020 peatas justiitsminister tagasiulatuvalt perioodiks 1. oktoober 2020 kuni 20. september 2021 Perlingu teenistuskohustused prokuratuuris tema töötamise ajaks rahvusvahelises organisatsioonis [[UNOPS]].<ref name="jmin-kk-2020-136"/> Perlingu tööks on [[Ukraina prokuratuur]]i reformimine.<ref name="EE-18112020"/> 18. novembril 2020 avaldatud intervjuus teatas Perling, et on andnud prokuratuuri lahkumisavalduse ja et ta kaalub võimalust minna [[Eesti poliitika|poliitikasse]] 2021. aasta sügisel.<ref name="EE-18112020"/> Perling asus nädal hiljem Isamaa liikmeühenduse Parempoolsed toetajaliikmeks, mis tekitas prokuratuuris pahameelt.{{lisa viide}} Ta lahkus prokuratuurist 11. veebruaril 2021,<ref name="jmin-kk-2021-24"/> loobudes sellega ka prokuröri väljateenitud aastate eripensionist. Perling põhjendas tehtut, et nii on tema sõna vaba.<ref name="DELFI-11022021"/> 1,5 nädalat hiljem astus ta [[Isamaa (erakond)|Isamaa erakonna]] liikmeks. Perling kandideeris [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta KOV valimistel]] Saue vallas Isamaa esinumbrina ja sai 579 häält, mis oli Saue valla suuruselt kolmas häältesaak.<ref>https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0037-0725.html 2021 KOV valimistulemused Saue vallas</ref> Lavly Perling osutus 16. novembril 2021. aastal valituks Saue Vallavolikogu aseesimeheks peale valimisliidu Koostöö - Meie vald, Eesti Reformierakonna ja Isamaa koalitsiooni teket.<ref>https://sauevald.ee/web/valdur/koik-uudised/-/asset_publisher/ue4C3HheiBNB/content/saue-vallavolikogu-esimehena-jatkab-harry-pajundi-aseesimehed-on-lavly-perling-ja-eero-kaljuste Saue Valdur. Saue Vallavolikogu esimehena jätkab Harry Pajundi, aseesimehed on Lavly Perling ja Eero Kaljuste. 22. november 2021</ref> Seoses Lavly Perlingu väljaviskamisega Isamaast lõpetati tema algatusel 2022. aasta märtsis Saue Vallavolikogus Isamaa fraktsiooni tegevus ning selle liikmed moodustasid ''in corpore'' fraktsiooni Saue Parempoolsed.<ref>https://atp.amphora.ee/sauevv/index.aspx?itm=865907 Saue Vallavolikogu 2022. märtsikuise istungi protokoll</ref> == Tunnustus == * 2020 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19944}}</ref><ref name="RT-29012020"/> == Isiklikku == Tal on kolm last<ref name="PM-31102014"/> ning ta oli 2008. aasta veebruarist 2010. aasta septembrini abielus [[Jüri Pihl]]iga.<ref>[http://m.ohtuleht.ee/318775/voimuperekond-kontrollib-eesti-politsei-ja-kapo-tood "Võimuperekond kontrollib Eesti politsei ja kapo tööd"], [[Õhtuleht]] 5. märts 2009</ref><ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/juri-pihl-ja-lavly-lepp-lahutasid-abielu.d?id=33211851&l=fplead Jüri Pihl ja Lavly Lepp lahutasid abielu] [[Delfi (portaal)|Delfi]], 17. september 2010</ref> Praegu on ta abielus kaitsepolitseiametniku [[Martin Perling]]uga (sündinud 1975). Ta on [[Isamaa Erakond|Isamaa Erakonna]] liige alates 23. veebruarist 2021.<ref name="2riregister-erakond"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="2riregister-erakond">[https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=lavly+perling Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK). Äriregistri teabesüsteem. Erakondade liikmete nimekirjad. Päring: Lavly Perling.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="RT_04112014-1">[https://www.riigiteataja.ee/akt/304112014001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 30.10.2014 korraldus nr 468 "Riigi peaprokuröri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 04.11.2014, 1.]</ref> <ref name="RT-2020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/314012020001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 09.01.2020 otsus nr 2 "Riigi peaprokuröri ametikohale nimetamine ". Avaldamismärge: RT III, 14.01.2020, 1.]</ref> <ref name="RT-29012020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/329012020002 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 27.01.2020 otsus nr 544 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 29.01.2020, 2.]</ref> <ref name="htg-1993">[https://www.htg.tartu.ee/Lennud Hugo Treffneri Gümnaasium. Vilistlased. Lennud. 1993. aasta B-klass.]</ref> <ref name="UT-1997">[https://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/LA97OIOT.HTM Tartu Ülikool. Lõpetanute nimekirjad, õigusteaduskond, 1997. aasta, statsionaarne õpe.]</ref> <ref name="rmt-2001">"Eesti prokurörid 2001" (Tallinn: Riigiprokuratuur, 2001) lk 45.</ref> <ref name="PR-2004">[[Erik Kalda]], [http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=5874 "Viru prokuratuuri juhib noor naisprokurör"], Põhjarannik 2. märts 2004.</ref> <ref name="delfi-2005">[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/uued-juhtivad-prokurorid-astusid-ametisse?id=9873418 "Uued juhtivad prokurörid astusid ametisse"] [[DELFI]], 1. märts 2005</ref> <ref name="PM-31102014">[[Risto Berendson]], [https://leht.postimees.ee/2973931/peaprokuror-tahab-kohtus-kaia "Peaprokurör tahab kohtus käia"]</ref> <ref name="ERR-28102019">[https://www.err.ee/996700/aeg-lavly-perling-on-nous-jatkama-peaprokurori-kohusetaitjana "Aeg: Lavly Perling on nõus jätkama peaprokuröri kohusetäitjana"] err.ee, 28. oktoober 2019</ref> <ref name="jmin-kk-2019-179">[https://adr.rik.ee/jm/dokument/6756686 Justiitsministeeriumi dokumendiregister. Justiitsministri 30.10.2019 käskkiri nr 179-k "Riigi peaprokuröri ametikohalt vabastamine ja juhtiva riigiprokuröri ametikohale nimetamine".]</ref> <ref name="jmin-kk-2019-180">[https://adr.rik.ee/jm/dokument/6756592 Justiitsministeeriumi dokumendiregister. Justiitsministri 30.10.2019 käskkiri nr 180-k "Riigi peaprokuröri asendaja määramine".]</ref> <ref name="jmin-kk-2020-136">[https://adr.rik.ee/jm/dokument/7693364 Justiitsministeeriumi dokumendiregister. Justiitsministri 09.10.2020 käskkiri nr 136-k "Lavly Perlingu (Perling) teenistussuhte peatamine".]</ref> <ref name="jmin-kk-2021-24">[https://adr.rik.ee/jm/dokument/8556383 Justiitsministeeriumi dokumendiregister. Justiitsministri 10.02.2021 käskkiri nr 24-k "Justiitsministri 16.11.2020 käskkirja nr 147-k muutmine ning 09.10.2020 käskkirja nr 136-k kehtetuks tunnistamine".]</ref> <ref name="EE-18112020">[[Holger Roonemaa]], [https://ekspress.delfi.ee/kuum/saan-esimest-korda-raakida-kui-inimene-lavly-perling-plaanib-minna-poliitikasse?id=91689529 "Saan esimest korda rääkida kui inimene." Lavly Perling plaanib minna poliitikasse"] [[Eesti Ekspress]], 18. november 2020.</ref> <ref name="DELFI-11022021">[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lavly-perling-lahkus-prokuroriteenistusest-nii-on-minu-sona-vaba?id=92531163 "Lavly Perling lahkus prokuröriteenistusest: nii on minu sõna vaba".] [[DELFI]], 11. veebruar 2021.</ref> }} == Välislingid == * [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/1195720/endine-peaprokuror-lavly-perling-koroona-on-hullem-kui-poliitika "Endine peaprokurör Lavly Perling: koroona on hullem kui poliitika" (intervjuu).] [[Eesti Rahvusringhääling]], 4. detsember 2020. * [https://epl.delfi.ee/artikkel/92025685/lavly-perling-allakaik-korruptsiooniredelil-ei-alga-lilledest-ammaemandale-vaid-millestki-hoopis-tumedamast "Lavly Perling: allakäik korruptsiooniredelil ei alga lilledest ämmaemandale, vaid millestki hoopis tumedamast".] [[Eesti Päevaleht]], 20. detsember 2020. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=ametiasutus loodi|nimi=[[Viru ringkonnaprokuratuur]]i juhataja (juhtivprokurör)|aeg=1. märts 2004 – 28. veebruar 2005|järgnev=[[Dilaila Nahkur-Tammiksaar]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Martin Hirvoja]]|nimi=[[Põhja ringkonnaprokuratuur]]i juhataja (juhtivprokurör)|aeg=1. märts 2005 – 31. august 2007|järgnev=[[Endla Ülviste]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Margus Kurm]]|nimi=[[riigiprokuratuur]]i<br/>süüdistusosakonna juhataja (juhtivprokurör)|aeg=1. september 2007 – 30. oktoober 2014<br/>(faktiliselt jaanuarini 2012)|järgnev=[[Heili Sepp]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Norman Aas]]|nimi=[[riigi peaprokurör]]|aeg=31. oktoober 2014 – 30. oktoober 2019|järgnev=[[Andres Parmas]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Perling, Lavly}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti prokurörid]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] k6t76laeju4z7c14zyd1h3be7wl7ie9 0 165447 6165910 5819477 2022-07-22T22:07:11Z 46.131.28.245 tõendid nime eestistamise kohta puuduvad, tõenäoliselt kirjanikupseudonüüm wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=oktoober|aasta=2020}} '''Bernard Mändre''' (kodanikunimega '''Bernhard Methusalem''' [[21. märts]] [[1903]] [[Nõmme]], Eesti – [[29. jaanuar]] [[1984]] [[Oakham]], [[Rutland|Rutlandi krahvkond]], Inglismaa) oli eesti [[advokaat]], loomakaitsja ja kirjanik. Ta lõpetas [[1922]]. aastal [[Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium]]i. Ta võttis osa [[Vabadussõda|Vabadussõjast]]. Aastatel 1922–1927 õppis [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust (lõpetas ülikooli), oli korporatsiooni [[Korporatsioon Ugala|Ugala]] vilistlane. Ta oli aastatel [[1927]]–[[1931]] vandeadvokaat [[Hans Erjapea]] abi ja [[1931]]–[[1932]] vandeadvokaat [[Manfred Fiskar]]i abi. Alates 1932. aastast advokaat [[Tallinn]]as. Bernhard Methusalem oli [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liidu]] Nõmme osakonna juhatuse liige ja arreteeriti 12. märtsil 1934.<ref>Nõmmel vangistati liidu juhatus terves koosseisus. Vaba Maa, 14. märts 1934, nr 61, lk 3</ref> 1936–1938 [[Eesti Loomakaitseliit|Eesti Loomakaitseliidu]] esimees. 1943–1944 Tartu [[maavanem]]. Bernhard Mändre suri [[29. jaanuar]]il [[1984]] [[Oakham]]is [[Rutland|Rutlandi krahvkonnas]] [[Inglismaa]]l.<ref>[[Eesti Hääl]], 10. veebruar 1984. Lk 12 (surmakuulutused)</ref>. ==Tsitaat== Kõrge ja õilis aade tiivustagu loomasõpru nende tegevuses nüüd kui ka edaspidi, niikaua kui loomakaitse aade muutub ka meie rahva ilmavaate äralahutamata osaks. Siis löövad loomakaitse tegevuse tagajärjed õitsele üle terve kodumaa, ning kõik elavolendid võivad elada kõigelähemas sõpruses endi vahel ja loodusega, kohelda usaldusega looduse kuningat – inimest – ja üheskoos temaga kuulata õrnade lindude võluvat laulu, nautida kirevate lillede hurmavat lõhna, meie kodumaa looduse võrratus ilus ja üheskoos olla pandiks meie parema ja õnnelikuma tuleviku eest. ==Tunnustus== *[[Roheline Rist|Rohelise Risti]] I järgu rinnaskantav märk, II järk ja III järk ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/aaut?perenimi=Methusalem&q=1 Tartu Ülikooli üliõpilased] {{JÄRJESTA:Mändre, Bernard}} [[Kategooria:Nõmme linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõjalaste Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tartu maavanemad]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Ugala liikmed]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Suurbritannias]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1984]] n4ysd4wesfrc2l0h9in472nq9lrjvtn 6165912 6165910 2022-07-22T22:09:04Z 46.131.28.245 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=oktoober|aasta=2020}} '''Bernard Mändre''' (kodanikunimega '''Bernhard Methusalem''' [[21. märts]] [[1903]] [[Nõmme]], Eesti – [[29. jaanuar]] [[1984]] [[Oakham]], [[Rutland|Rutlandi krahvkond]], Inglismaa) oli eesti [[advokaat]], loomakaitsja ja kirjanik. Ta lõpetas [[1922]]. aastal [[Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium]]i. Ta võttis osa [[Vabadussõda|Vabadussõjast]]. Aastatel 1922–1927 õppis [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust (lõpetas ülikooli), oli korporatsiooni [[Korporatsioon Ugala|Ugala]] vilistlane. Ta oli aastatel [[1927]]–[[1931]] vandeadvokaat [[Hans Erjapea]] abi ja [[1931]]–[[1932]] vandeadvokaat [[Manfred Fiskar]]i abi. Alates 1932. aastast advokaat [[Tallinn]]as. Bernhard Methusalem oli [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liidu]] Nõmme osakonna juhatuse liige ja arreteeriti 12. märtsil 1934.<ref>Nõmmel vangistati liidu juhatus terves koosseisus. Vaba Maa, 14. märts 1934, nr 61, lk 3</ref> 1936–1938 [[Eesti Loomakaitseliit|Eesti Loomakaitseliidu]] esimees. 1943–1944 Tartu [[maavanem]]. Bernhard Mändre suri [[29. jaanuar]]il [[1984]] [[Oakham]]is [[Rutland|Rutlandi krahvkonnas]] [[Inglismaa]]l.<ref>[[Eesti Hääl]], 10. veebruar 1984. Lk 12 (surmakuulutused)</ref>. ==Tsitaat== Kõrge ja õilis aade tiivustagu loomasõpru nende tegevuses nüüd kui ka edaspidi, niikaua kui loomakaitse aade muutub ka meie rahva ilmavaate äralahutamata osaks. Siis löövad loomakaitse tegevuse tagajärjed õitsele üle terve kodumaa, ning kõik elavolendid võivad elada kõigelähemas sõpruses endi vahel ja loodusega, kohelda usaldusega looduse kuningat – inimest – ja üheskoos temaga kuulata õrnade lindude võluvat laulu, nautida kirevate lillede hurmavat lõhna, meie kodumaa looduse võrratus ilus ja üheskoos olla pandiks meie parema ja õnnelikuma tuleviku eest. ==Tunnustus== *[[Roheline Rist|Rohelise Risti]] I järgu rinnaskantav märk, II järk ja III järk ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/aaut?perenimi=Methusalem&q=1 Tartu Ülikooli üliõpilased] {{JÄRJESTA:Mändre, Bernard}} [[Kategooria:Nõmme linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Vabadussõjalaste Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tartu maavanemad]] [[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti soomusronglased]] [[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Ugala liikmed]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eestlased Suurbritannias]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1984]] qtd1w7087pkr6oew8tfmncu7ymhwj2d 0 165947 6165873 5946023 2022-07-22T20:46:43Z RawBots 122784 wikitext text/x-wiki '''Eduard Riisna''' ([[6. märts]] [[1898]] [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]], [[Harjumaa]] – [[2. november]] [[1990]] [[Toronto]]) oli Eesti poliitik, [[Riigivolikogu]] liige.<ref name="VT1" /> Ta õppis [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi Gümnaasiumis]] ja [[Tallinna Õhtugümnaasium|Tallinna Õhtugümnaasiumis]]<ref name="VT1" /> ning lõpetas [[1925]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. Akadeemiliselt kuulus ta [[EÜS "Ühendus"|EÜS-i Ühendus]] {{pooleli}} Ta oli [[Tööühingute Liit|Tööühingute Liidu]] esimees <ref>Artellide liidu esimeheks Ed. Riisna. Uus Eesti, 13. juuni 1940, nr. 156, lk. 6.</ref> Riisna oli ka üks ühingu [[Radikaal (ühing)|Radikaal]] asutajaid. == Tunnustus == * 1939 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|3092}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=460&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlVJQZmZxXiKIY2ilVAilDZWsa2sBTMAZkA%253D%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Riisna, Eduard}} [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Uuendusliidu poliitikud]] [[Kategooria:Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregister]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1990]] an83js35as5szans9dh6foy1e4qxl1k 6165874 6165873 2022-07-22T20:48:40Z RawBots 122784 wikitext text/x-wiki '''Eduard Riisna''' ([[6. märts]] [[1898]] [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]], [[Harjumaa]] – [[2. november]] [[1990]] [[Toronto]]) oli Eesti poliitik, [[Riigivolikogu]] liige.<ref name="VT1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/voitleja/1990/11/01/11 |pealkiri=Õppursõdur ja riigitegelane E. Riisna surnud |väljaanne=Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja |aeg=1.11.1990 |vaadatud=22.07.2022}}</ref> Ta õppis [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi Gümnaasiumis]] ja [[Tallinna Õhtugümnaasium|Tallinna Õhtugümnaasiumis]]<ref name="VT1" /> ning lõpetas [[1925]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. Akadeemiliselt kuulus ta [[EÜS "Ühendus"|EÜS-i Ühendus]] {{pooleli}} Ta oli [[Tööühingute Liit|Tööühingute Liidu]] esimees <ref>Artellide liidu esimeheks Ed. Riisna. Uus Eesti, 13. juuni 1940, nr. 156, lk. 6.</ref> Riisna oli ka üks ühingu [[Radikaal (ühing)|Radikaal]] asutajaid. == Tunnustus == * 1939 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|3092}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=460&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlVJQZmZxXiKIY2ilVAilDZWsa2sBTMAZkA%253D%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Riisna, Eduard}} [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Uuendusliidu poliitikud]] [[Kategooria:Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregister]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1990]] hb8r85z7xbhk7tu5ntw16dchg6b2m5u 6165879 6165874 2022-07-22T20:55:49Z RawBots 122784 wikitext text/x-wiki '''Eduard Riisna''' ([[6. märts]] [[1898]] [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]], [[Harjumaa]] – [[2. november]] [[1990]] [[Toronto]]) oli Eesti poliitik, [[Riigivolikogu]] liige.<ref name="VT1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/voitleja/1990/11/01/11 |pealkiri=Õppursõdur ja riigitegelane E. Riisna surnud |väljaanne=Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja |aeg=1.11.1990 |vaadatud=22.07.2022}}</ref> Ta õppis [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi Gümnaasiumis]] ja [[Tallinna Õhtugümnaasium|Tallinna Õhtugümnaasiumis]]<ref name="VT1" /> ning lõpetas [[1925]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. Osales [[Vabadussõda|vabadussõjas]].<ref name="VT1" /> Akadeemiliselt kuulus ta [[EÜS "Ühendus"|EÜS-i Ühendus]] {{pooleli}} Riisna valiti [[1936]]. aastal uut [[Põhiseadus|põhiseadust]] välja töötavasse [[Rahvuskogu|Rahvuskogusse]] ning 1938. aastal sai temast Riigivolikogu liige, kus tegutses kuni [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|okupatsioonini]].<ref name="VT1" /> Ta oli [[Tööühingute Liit|Tööühingute Liidu]] esimees <ref>Artellide liidu esimeheks Ed. Riisna. Uus Eesti, 13. juuni 1940, nr. 156, lk. 6.</ref> Riisna oli ka üks ühingu [[Radikaal (ühing)|Radikaal]] asutajaid. == Tunnustus == * 1939 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|3092}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=460&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlVJQZmZxXiKIY2ilVAilDZWsa2sBTMAZkA%253D%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Riisna, Eduard}} [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Uuendusliidu poliitikud]] [[Kategooria:Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregister]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1990]] 0il9nni5egmii9vx69evrcj3bwsel2o 6165888 6165879 2022-07-22T21:14:31Z RawBots 122784 wikitext text/x-wiki '''Eduard Riisna''' ([[6. märts]] [[1898]] [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]], [[Harjumaa]] – [[2. november]] [[1990]] [[Toronto]]) oli Eesti poliitik, [[Riigivolikogu]] liige.<ref name="VT1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/voitleja/1990/11/01/11 |pealkiri=Õppursõdur ja riigitegelane E. Riisna surnud |väljaanne=Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja |aeg=1.11.1990 |vaadatud=22.07.2022}}</ref> Ta õppis [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi Gümnaasiumis]] ja [[Tallinna Õhtugümnaasium|Tallinna Õhtugümnaasiumis]]<ref name="VT1" /> ning lõpetas [[1925]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. Osales [[Vabadussõda|vabadussõjas]].<ref name="VT1" /> Akadeemiliselt kuulus ta [[EÜS "Ühendus"|EÜS-i Ühendus]] {{pooleli}} Riisna valiti [[1936]]. aastal uut [[Põhiseadus|põhiseadust]] välja töötavasse [[Rahvuskogu|Rahvuskogusse]] ning 1938. aastal sai temast Riigivolikogu liige, kus tegutses kuni okupatsioonini.<ref name="VT1" /> Ta oli [[Tööühingute Liit|Tööühingute Liidu]] esimees <ref>Artellide liidu esimeheks Ed. Riisna. Uus Eesti, 13. juuni 1940, nr. 156, lk. 6.</ref> ja ka üks ühingu [[Radikaal (ühing)|Radikaal]] asutajaid. Paguluses tegutses pikka aega [[Eesti Liit Kanadas]] ja Balti Liidu esimehena. Samuti oli Riisna [[Toronto Eesti Ühispank|Toronto Eesti Ühispanga]] asutajaliige ning üks RVN-i loojatest.<ref name="VT1" == Isiklikku == Tema abikaasa oli tõlk, ühiskonnategelane ja valitsuse erinõuandja immigrantide küsimustes Olga Riisna. Neil on kaks tütart, Aime ja Ene.<ref name="VE1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1998/12/22/10 |pealkiri=Olga Riisna (sünd. Ostrrian) 19. mai 1904—17. nov. 1998 |väljaanne=Vaba Eestlane = Free Estonian |aeg=22.12.1998 |vaadatud=23.07.2022}}</ref> == Tunnustus == * 1939 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|3092}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=460&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlVJQZmZxXiKIY2ilVAilDZWsa2sBTMAZkA%253D%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Riisna, Eduard}} [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Uuendusliidu poliitikud]] [[Kategooria:Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregister]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1990]] jnr7v4teincd5bducif0qd74jmuz07w 6165889 6165888 2022-07-22T21:15:08Z RawBots 122784 wikitext text/x-wiki '''Eduard Riisna''' ([[6. märts]] [[1898]] [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]], [[Harjumaa]] – [[2. november]] [[1990]] [[Toronto]]) oli Eesti poliitik, [[Riigivolikogu]] liige.<ref name="VT1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/voitleja/1990/11/01/11 |pealkiri=Õppursõdur ja riigitegelane E. Riisna surnud |väljaanne=Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja |aeg=1.11.1990 |vaadatud=22.07.2022}}</ref> Ta õppis [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi Gümnaasiumis]] ja [[Tallinna Õhtugümnaasium|Tallinna Õhtugümnaasiumis]]<ref name="VT1" /> ning lõpetas [[1925]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. Osales [[Vabadussõda|vabadussõjas]].<ref name="VT1" /> Akadeemiliselt kuulus ta [[EÜS "Ühendus"|EÜS-i Ühendus]]. Riisna valiti [[1936]]. aastal uut [[Põhiseadus|põhiseadust]] välja töötavasse [[Rahvuskogu|Rahvuskogusse]] ning 1938. aastal sai temast Riigivolikogu liige, kus tegutses kuni okupatsioonini.<ref name="VT1" /> Ta oli [[Tööühingute Liit|Tööühingute Liidu]] esimees <ref>Artellide liidu esimeheks Ed. Riisna. Uus Eesti, 13. juuni 1940, nr. 156, lk. 6.</ref> ja ka üks ühingu [[Radikaal (ühing)|Radikaal]] asutajaid. Paguluses tegutses pikka aega [[Eesti Liit Kanadas]] ja Balti Liidu esimehena. Samuti oli Riisna [[Toronto Eesti Ühispank|Toronto Eesti Ühispanga]] asutajaliige ning üks RVN-i loojatest.<ref name="VT1" == Isiklikku == Tema abikaasa oli tõlk, ühiskonnategelane ja valitsuse erinõuandja immigrantide küsimustes Olga Riisna. Neil on kaks tütart, Aime ja Ene.<ref name="VE1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1998/12/22/10 |pealkiri=Olga Riisna (sünd. Ostrrian) 19. mai 1904—17. nov. 1998 |väljaanne=Vaba Eestlane = Free Estonian |aeg=22.12.1998 |vaadatud=23.07.2022}}</ref> == Tunnustus == * 1939 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|3092}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=460&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlVJQZmZxXiKIY2ilVAilDZWsa2sBTMAZkA%253D%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Riisna, Eduard}} [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Uuendusliidu poliitikud]] [[Kategooria:Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregister]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1990]] j0z2lfc8aadnvixmzfyyolu5xv0yf2x 6165890 6165889 2022-07-22T21:15:41Z RawBots 122784 wikitext text/x-wiki '''Eduard Riisna''' ([[6. märts]] [[1898]] [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]], [[Harjumaa]] – [[2. november]] [[1990]] [[Toronto]]) oli Eesti poliitik, [[Riigivolikogu]] liige.<ref name="VT1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/voitleja/1990/11/01/11 |pealkiri=Õppursõdur ja riigitegelane E. Riisna surnud |väljaanne=Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja |aeg=1.11.1990 |vaadatud=22.07.2022}}</ref> Ta õppis [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi Gümnaasiumis]] ja [[Tallinna Õhtugümnaasium|Tallinna Õhtugümnaasiumis]]<ref name="VT1" /> ning lõpetas [[1925]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. Osales [[Vabadussõda|vabadussõjas]].<ref name="VT1" /> Akadeemiliselt kuulus ta [[EÜS "Ühendus"|EÜS-i Ühendus]]. Riisna valiti [[1936]]. aastal uut [[Põhiseadus|põhiseadust]] välja töötavasse [[Rahvuskogu|Rahvuskogusse]] ning 1938. aastal sai temast Riigivolikogu liige, kus tegutses kuni okupatsioonini.<ref name="VT1" /> Ta oli [[Tööühingute Liit|Tööühingute Liidu]] esimees <ref>Artellide liidu esimeheks Ed. Riisna. Uus Eesti, 13. juuni 1940, nr. 156, lk. 6.</ref> ja ka üks ühingu [[Radikaal (ühing)|Radikaal]] asutajaid. Paguluses tegutses pikka aega [[Eesti Liit Kanadas]] ja Balti Liidu esimehena. Samuti oli Riisna [[Toronto Eesti Ühispank|Toronto Eesti Ühispanga]] asutajaliige ning üks RVN-i loojatest.<ref name="VT1" /> == Isiklikku == Tema abikaasa oli tõlk, ühiskonnategelane ja valitsuse erinõuandja immigrantide küsimustes Olga Riisna. Neil on kaks tütart, Aime ja Ene.<ref name="VE1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1998/12/22/10 |pealkiri=Olga Riisna (sünd. Ostrrian) 19. mai 1904—17. nov. 1998 |väljaanne=Vaba Eestlane = Free Estonian |aeg=22.12.1998 |vaadatud=23.07.2022}}</ref> == Tunnustus == * 1939 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|3092}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=460&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlVJQZmZxXiKIY2ilVAilDZWsa2sBTMAZkA%253D%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Riisna, Eduard}} [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Uuendusliidu poliitikud]] [[Kategooria:Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregister]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1990]] mkb4o3nhbvdp1zagafr9eyn8v4o8iek 6165891 6165890 2022-07-22T21:16:17Z RawBots 122784 wikitext text/x-wiki '''Eduard Riisna''' ([[6. märts]] [[1898]] [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]], [[Harjumaa]] – [[2. november]] [[1990]] [[Toronto]]) oli Eesti poliitik, [[Riigivolikogu]] liige.<ref name="VT1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/voitleja/1990/11/01/11 |pealkiri=Õppursõdur ja riigitegelane E. Riisna surnud |väljaanne=Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja |aeg=1.11.1990 |vaadatud=22.07.2022}}</ref> Ta õppis [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi Gümnaasiumis]] ja [[Tallinna Õhtugümnaasium|Tallinna Õhtugümnaasiumis]]<ref name="VT1" /> ning lõpetas [[1925]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. Osales [[Vabadussõda|vabadussõjas]].<ref name="VT1" /> Akadeemiliselt kuulus ta [[EÜS "Ühendus"|EÜS-i Ühendus]]. Riisna valiti [[1936]]. aastal uut [[Põhiseadus|põhiseadust]] välja töötavasse [[Rahvuskogu|Rahvuskogusse]] ning 1938. aastal sai temast Riigivolikogu liige, kus tegutses kuni okupatsioonini.<ref name="VT1" /> Ta oli [[Tööühingute Liit|Tööühingute Liidu]] esimees <ref>Artellide liidu esimeheks Ed. Riisna. Uus Eesti, 13. juuni 1940, nr. 156, lk. 6.</ref> ja ka üks ühingu [[Radikaal (ühing)|Radikaal]] asutajaid. Paguluses tegutses pikka aega [[Eesti Liit Kanadas]] ja Balti Liidu esimehena. Samuti oli Riisna [[Toronto Eesti Ühispank|Toronto Eesti Ühispanga]] asutajaliige ning üks RVN-i loojatest.<ref name="VT1" /> == Tunnustus == * 1939 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] == Isiklikku == Tema abikaasa oli tõlk, ühiskonnategelane ja valitsuse erinõuandja immigrantide küsimustes Olga Riisna. Neil on kaks tütart, Aime ja Ene.<ref name="VE1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1998/12/22/10 |pealkiri=Olga Riisna (sünd. Ostrrian) 19. mai 1904—17. nov. 1998 |väljaanne=Vaba Eestlane = Free Estonian |aeg=22.12.1998 |vaadatud=23.07.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|3092}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=460&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlVJQZmZxXiKIY2ilVAilDZWsa2sBTMAZkA%253D%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Riisna, Eduard}} [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Uuendusliidu poliitikud]] [[Kategooria:Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregister]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1990]] 4rg41e32ykxj5uow7tlu1zsgeynj0w7 6165892 6165891 2022-07-22T21:16:53Z RawBots 122784 wikitext text/x-wiki '''Eduard Riisna''' ([[6. märts]] [[1898]] [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]], [[Harjumaa]] – [[2. november]] [[1990]] [[Toronto]]) oli Eesti poliitik, [[Riigivolikogu]] liige.<ref name="VT1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/voitleja/1990/11/01/11 |pealkiri=Õppursõdur ja riigitegelane E. Riisna surnud |väljaanne=Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja |aeg=1.11.1990 |vaadatud=22.07.2022}}</ref> Ta õppis [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi Gümnaasiumis]] ja [[Tallinna Õhtugümnaasium|Tallinna Õhtugümnaasiumis]]<ref name="VT1" /> ning lõpetas [[1925]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. Osales [[Vabadussõda|vabadussõjas]].<ref name="VT1" /> Akadeemiliselt kuulus ta [[EÜS "Ühendus"|EÜS-i Ühendus]]. Riisna valiti [[1936]]. aastal uut [[Põhiseadus|põhiseadust]] välja töötavasse [[Rahvuskogu|Rahvuskogusse]] ning 1938. aastal sai temast Riigivolikogu liige, kus tegutses kuni okupatsioonini.<ref name="VT1" /> Ta oli [[Tööühingute Liit|Tööühingute Liidu]] esimees <ref>Artellide liidu esimeheks Ed. Riisna. Uus Eesti, 13. juuni 1940, nr. 156, lk. 6.</ref> ja ka üks ühingu [[Radikaal (ühing)|Radikaal]] asutajaid. Paguluses tegutses pikka aega Balti Liidu ja [[Eesti Liit Kanadas]] esimehena. Samuti oli Riisna [[Toronto Eesti Ühispank|Toronto Eesti Ühispanga]] asutajaliige ning üks RVN-i loojatest.<ref name="VT1" /> == Tunnustus == * 1939 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] == Isiklikku == Tema abikaasa oli tõlk, ühiskonnategelane ja valitsuse erinõuandja immigrantide küsimustes Olga Riisna. Neil on kaks tütart, Aime ja Ene.<ref name="VE1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1998/12/22/10 |pealkiri=Olga Riisna (sünd. Ostrrian) 19. mai 1904—17. nov. 1998 |väljaanne=Vaba Eestlane = Free Estonian |aeg=22.12.1998 |vaadatud=23.07.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|3092}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=460&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlVJQZmZxXiKIY2ilVAilDZWsa2sBTMAZkA%253D%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Riisna, Eduard}} [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Uuendusliidu poliitikud]] [[Kategooria:Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregister]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1990]] scogu4q86u3r0cbv4wgay4de3vsej8b 6165893 6165892 2022-07-22T21:18:27Z 46.131.28.245 wikitext text/x-wiki '''Eduard Riisna''' ([[6. märts]] [[1898]] [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]], [[Harjumaa]] – [[2. november]] [[1990]] [[Toronto]]) oli Eesti poliitik, [[Riigivolikogu]] liige.<ref name="VT1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/voitleja/1990/11/01/11 |pealkiri=Õppursõdur ja riigitegelane E. Riisna surnud |väljaanne=Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja |aeg=1.11.1990 |vaadatud=22.07.2022}}</ref> Ta õppis [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi Gümnaasiumis]] ja [[Tallinna Õhtugümnaasium|Tallinna Õhtugümnaasiumis]]<ref name="VT1" /> ning lõpetas [[1925]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. Osales [[Vabadussõda|vabadussõjas]].<ref name="VT1" /> Akadeemiliselt kuulus ta [[EÜS "Ühendus"|EÜS-i Ühendus]]. Riisna valiti [[1936]]. aastal uut [[Põhiseadus|põhiseadust]] välja töötavasse [[Rahvuskogu|Rahvuskogusse]] ning 1938. aastal valiti ta [[Riigivolikogu 10. valimisringkond|10. valimisringkonnast]] [[I Riigivolikogu]]sse.<ref name="VT1" /> Paguluses jätkas ta Riigivolikogu liikmena tegevust Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmete Põhja-Ameerika rühma kirjatoimetajana<ref>https://dea.digar.ee/page/stockholmstid/1956/10/05/1</ref>. Ta oli ka 1939. aastal valitud Tallinna linnavolinik. Poliitiliselt kuulus Uuendusliitu, Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldavasse Komiteesse ja Põhiseaduse Elluviimise Rahvarindesse. Ta oli [[Tööühingute Liit|Tööühingute Liidu]] esimees <ref>Artellide liidu esimeheks Ed. Riisna. Uus Eesti, 13. juuni 1940, nr. 156, lk. 6.</ref> ja ka üks ühingu [[Radikaal (ühing)|Radikaal]] asutajaid. Paguluses tegutses pikka aega Balti Liidu ja [[Eesti Liit Kanadas]] esimehena. Samuti oli Riisna [[Toronto Eesti Ühispank|Toronto Eesti Ühispanga]] asutajaliige ning üks RVN-i loojatest.<ref name="VT1" /> Tema palvel kanti [[Riisna]] nr. 378 all [[Perekonnanimede kaitseregister|perekonnanimede kaitseregistrisse]]. == Tunnustus == * 1939 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] == Isiklikku == Tema abikaasa oli tõlk, ühiskonnategelane ja valitsuse erinõuandja immigrantide küsimustes Olga Riisna. Neil on kaks tütart, Aime ja Ene.<ref name="VE1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1998/12/22/10 |pealkiri=Olga Riisna (sünd. Ostrrian) 19. mai 1904—17. nov. 1998 |väljaanne=Vaba Eestlane = Free Estonian |aeg=22.12.1998 |vaadatud=23.07.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|3092}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=460&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlVJQZmZxXiKIY2ilVAilDZWsa2sBTMAZkA%253D%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Riisna, Eduard}} [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Uuendusliidu poliitikud]] [[Kategooria:Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregister]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1990]] cgbm02w3pxtdiu1fvq40n4mtveqanoc 6165894 6165893 2022-07-22T21:18:52Z RawBots 122784 /* Isiklikku */ wikitext text/x-wiki '''Eduard Riisna''' ([[6. märts]] [[1898]] [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]], [[Harjumaa]] – [[2. november]] [[1990]] [[Toronto]]) oli Eesti poliitik, [[Riigivolikogu]] liige.<ref name="VT1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/voitleja/1990/11/01/11 |pealkiri=Õppursõdur ja riigitegelane E. Riisna surnud |väljaanne=Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja |aeg=1.11.1990 |vaadatud=22.07.2022}}</ref> Ta õppis [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi Gümnaasiumis]] ja [[Tallinna Õhtugümnaasium|Tallinna Õhtugümnaasiumis]]<ref name="VT1" /> ning lõpetas [[1925]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. Osales [[Vabadussõda|vabadussõjas]].<ref name="VT1" /> Akadeemiliselt kuulus ta [[EÜS "Ühendus"|EÜS-i Ühendus]]. Riisna valiti [[1936]]. aastal uut [[Põhiseadus|põhiseadust]] välja töötavasse [[Rahvuskogu|Rahvuskogusse]] ning 1938. aastal valiti ta [[Riigivolikogu 10. valimisringkond|10. valimisringkonnast]] [[I Riigivolikogu]]sse.<ref name="VT1" /> Paguluses jätkas ta Riigivolikogu liikmena tegevust Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmete Põhja-Ameerika rühma kirjatoimetajana<ref>https://dea.digar.ee/page/stockholmstid/1956/10/05/1</ref>. Ta oli ka 1939. aastal valitud Tallinna linnavolinik. Poliitiliselt kuulus Uuendusliitu, Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldavasse Komiteesse ja Põhiseaduse Elluviimise Rahvarindesse. Ta oli [[Tööühingute Liit|Tööühingute Liidu]] esimees <ref>Artellide liidu esimeheks Ed. Riisna. Uus Eesti, 13. juuni 1940, nr. 156, lk. 6.</ref> ja ka üks ühingu [[Radikaal (ühing)|Radikaal]] asutajaid. Paguluses tegutses pikka aega Balti Liidu ja [[Eesti Liit Kanadas]] esimehena. Samuti oli Riisna [[Toronto Eesti Ühispank|Toronto Eesti Ühispanga]] asutajaliige ning üks RVN-i loojatest.<ref name="VT1" /> Tema palvel kanti [[Riisna]] nr. 378 all [[Perekonnanimede kaitseregister|perekonnanimede kaitseregistrisse]]. == Tunnustus == * 1939 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] == Isiklikku == Tema abikaasa oli tõlk, ühiskonnategelane ja valitsuse erinõuandja immigrantide küsimustes Olga Riisna (abiellusid 1933. aastal). Neil on kaks tütart, Aime (sündinud 1935) ja Ene (sündinud 1938).<ref name="VE1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1998/12/22/10 |pealkiri=Olga Riisna (sünd. Ostrrian) 19. mai 1904—17. nov. 1998 |väljaanne=Vaba Eestlane = Free Estonian |aeg=22.12.1998 |vaadatud=23.07.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|3092}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=460&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlVJQZmZxXiKIY2ilVAilDZWsa2sBTMAZkA%253D%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Riisna, Eduard}} [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Uuendusliidu poliitikud]] [[Kategooria:Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregister]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1990]] hwo1zq7mjwcibbh1dr0ge6wd2fz5tih 6165895 6165894 2022-07-22T21:21:35Z RawBots 122784 wikitext text/x-wiki '''Eduard Riisna''' ([[6. märts]] [[1898]] [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]], [[Harjumaa]] – [[2. november]] [[1990]] [[Toronto]]) oli Eesti poliitik, [[Riigivolikogu]] liige.<ref name="VT1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/voitleja/1990/11/01/11 |pealkiri=Õppursõdur ja riigitegelane E. Riisna surnud |väljaanne=Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja |aeg=1.11.1990 |vaadatud=22.07.2022}}</ref> Ta õppis [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi Gümnaasiumis]] ja [[Tallinna Õhtugümnaasium|Tallinna Õhtugümnaasiumis]]<ref name="VT1" /> ning lõpetas [[1925]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. Osales [[Vabadussõda|vabadussõjas]].<ref name="VT1" /> Akadeemiliselt kuulus ta [[EÜS "Ühendus"|EÜS-i Ühendus]]. Riisna valiti [[1936]]. aastal uut [[Põhiseadus|põhiseadust]] välja töötavasse [[Rahvuskogu|Rahvuskogusse]] ning 1938. aastal valiti ta [[Riigivolikogu 10. valimisringkond|10. valimisringkonnast]] [[I Riigivolikogu]]sse.<ref name="VT1" /> Paguluses jätkas ta Riigivolikogu liikmena tegevust Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmete Põhja-Ameerika rühma kirjatoimetajana<ref>https://dea.digar.ee/page/stockholmstid/1956/10/05/1</ref>. Ta oli ka 1939. aastal valitud Tallinna linnavolinik. Poliitiliselt kuulus Uuendusliitu, Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldavasse Komiteesse ja Põhiseaduse Elluviimise Rahvarindesse. Ta oli [[Tööühingute Liit|Tööühingute Liidu]] esimees <ref>Artellide liidu esimeheks Ed. Riisna. Uus Eesti, 13. juuni 1940, nr. 156, lk. 6.</ref> ja ka üks ühingu [[Radikaal (ühing)|Radikaal]] asutajaid. Põgenes 1944. aasta sügisel perega Rootsi ja 1951. aastal emigreerus perekonnaga Kanadasse Torontosse.<ref name="VE1" /> Seal tegutses pikka aega Balti Liidu ja [[Eesti Liit Kanadas]] esimehena. Samuti oli Riisna [[Toronto Eesti Ühispank|Toronto Eesti Ühispanga]] asutajaliige ning üks RVN-i loojatest.<ref name="VT1" /> Tema palvel kanti [[Riisna]] nr. 378 all [[Perekonnanimede kaitseregister|perekonnanimede kaitseregistrisse]]. == Tunnustus == * 1939 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] == Isiklikku == Tema abikaasa oli tõlk, ühiskonnategelane ja valitsuse erinõuandja immigrantide küsimustes Olga Riisna (abiellusid 1933. aastal). Neil on kaks tütart, Aime (sündinud 1935) ja Ene (sündinud 1938).<ref name="VE1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1998/12/22/10 |pealkiri=Olga Riisna (sünd. Ostrrian) 19. mai 1904—17. nov. 1998 |väljaanne=Vaba Eestlane = Free Estonian |aeg=22.12.1998 |vaadatud=23.07.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|3092}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=460&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlVJQZmZxXiKIY2ilVAilDZWsa2sBTMAZkA%253D%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Riisna, Eduard}} [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Uuendusliidu poliitikud]] [[Kategooria:Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregister]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1990]] ly3qzb6pur7zbw5lsjbijl80v5wsb58 6165896 6165895 2022-07-22T21:21:46Z 46.131.28.245 /* Isiklikku */ Ostrrian? wikitext text/x-wiki '''Eduard Riisna''' ([[6. märts]] [[1898]] [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]], [[Harjumaa]] – [[2. november]] [[1990]] [[Toronto]]) oli Eesti poliitik, [[Riigivolikogu]] liige.<ref name="VT1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/voitleja/1990/11/01/11 |pealkiri=Õppursõdur ja riigitegelane E. Riisna surnud |väljaanne=Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja |aeg=1.11.1990 |vaadatud=22.07.2022}}</ref> Ta õppis [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi Gümnaasiumis]] ja [[Tallinna Õhtugümnaasium|Tallinna Õhtugümnaasiumis]]<ref name="VT1" /> ning lõpetas [[1925]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. Osales [[Vabadussõda|vabadussõjas]].<ref name="VT1" /> Akadeemiliselt kuulus ta [[EÜS "Ühendus"|EÜS-i Ühendus]]. Riisna valiti [[1936]]. aastal uut [[Põhiseadus|põhiseadust]] välja töötavasse [[Rahvuskogu|Rahvuskogusse]] ning 1938. aastal valiti ta [[Riigivolikogu 10. valimisringkond|10. valimisringkonnast]] [[I Riigivolikogu]]sse.<ref name="VT1" /> Paguluses jätkas ta Riigivolikogu liikmena tegevust Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmete Põhja-Ameerika rühma kirjatoimetajana<ref>https://dea.digar.ee/page/stockholmstid/1956/10/05/1</ref>. Ta oli ka 1939. aastal valitud Tallinna linnavolinik. Poliitiliselt kuulus Uuendusliitu, Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldavasse Komiteesse ja Põhiseaduse Elluviimise Rahvarindesse. Ta oli [[Tööühingute Liit|Tööühingute Liidu]] esimees <ref>Artellide liidu esimeheks Ed. Riisna. Uus Eesti, 13. juuni 1940, nr. 156, lk. 6.</ref> ja ka üks ühingu [[Radikaal (ühing)|Radikaal]] asutajaid. Põgenes 1944. aasta sügisel perega Rootsi ja 1951. aastal emigreerus perekonnaga Kanadasse Torontosse.<ref name="VE1" /> Seal tegutses pikka aega Balti Liidu ja [[Eesti Liit Kanadas]] esimehena. Samuti oli Riisna [[Toronto Eesti Ühispank|Toronto Eesti Ühispanga]] asutajaliige ning üks RVN-i loojatest.<ref name="VT1" /> Tema palvel kanti [[Riisna]] nr. 378 all [[Perekonnanimede kaitseregister|perekonnanimede kaitseregistrisse]]. == Tunnustus == * 1939 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] == Isiklikku == Tema abikaasa oli tõlk, ühiskonnategelane ja valitsuse erinõuandja immigrantide küsimustes Olga Riisna (abiellusid 1933. aastal). Neil on kaks tütart, Aime (sündinud 1935) ja Ene (sündinud 1938).<ref name="VE1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1998/12/22/10 |pealkiri=Olga Riisna (sünd. Osman) 19. mai 1904—17. nov. 1998 |väljaanne=Vaba Eestlane = Free Estonian |aeg=22.12.1998 |vaadatud=23.07.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|3092}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=460&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlVJQZmZxXiKIY2ilVAilDZWsa2sBTMAZkA%253D%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Riisna, Eduard}} [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Uuendusliidu poliitikud]] [[Kategooria:Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregister]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1990]] 1uhusbi59sgtfajb75ow3wbeatomua8 6165897 6165896 2022-07-22T21:22:30Z 46.131.28.245 /* Isiklikku */ wikitext text/x-wiki '''Eduard Riisna''' ([[6. märts]] [[1898]] [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]], [[Harjumaa]] – [[2. november]] [[1990]] [[Toronto]]) oli Eesti poliitik, [[Riigivolikogu]] liige.<ref name="VT1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/voitleja/1990/11/01/11 |pealkiri=Õppursõdur ja riigitegelane E. Riisna surnud |väljaanne=Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja |aeg=1.11.1990 |vaadatud=22.07.2022}}</ref> Ta õppis [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi Gümnaasiumis]] ja [[Tallinna Õhtugümnaasium|Tallinna Õhtugümnaasiumis]]<ref name="VT1" /> ning lõpetas [[1925]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. Osales [[Vabadussõda|vabadussõjas]].<ref name="VT1" /> Akadeemiliselt kuulus ta [[EÜS "Ühendus"|EÜS-i Ühendus]]. Riisna valiti [[1936]]. aastal uut [[Põhiseadus|põhiseadust]] välja töötavasse [[Rahvuskogu|Rahvuskogusse]] ning 1938. aastal valiti ta [[Riigivolikogu 10. valimisringkond|10. valimisringkonnast]] [[I Riigivolikogu]]sse.<ref name="VT1" /> Paguluses jätkas ta Riigivolikogu liikmena tegevust Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmete Põhja-Ameerika rühma kirjatoimetajana<ref>https://dea.digar.ee/page/stockholmstid/1956/10/05/1</ref>. Ta oli ka 1939. aastal valitud Tallinna linnavolinik. Poliitiliselt kuulus Uuendusliitu, Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldavasse Komiteesse ja Põhiseaduse Elluviimise Rahvarindesse. Ta oli [[Tööühingute Liit|Tööühingute Liidu]] esimees <ref>Artellide liidu esimeheks Ed. Riisna. Uus Eesti, 13. juuni 1940, nr. 156, lk. 6.</ref> ja ka üks ühingu [[Radikaal (ühing)|Radikaal]] asutajaid. Põgenes 1944. aasta sügisel perega Rootsi ja 1951. aastal emigreerus perekonnaga Kanadasse Torontosse.<ref name="VE1" /> Seal tegutses pikka aega Balti Liidu ja [[Eesti Liit Kanadas]] esimehena. Samuti oli Riisna [[Toronto Eesti Ühispank|Toronto Eesti Ühispanga]] asutajaliige ning üks RVN-i loojatest.<ref name="VT1" /> Tema palvel kanti [[Riisna]] nr. 378 all [[Perekonnanimede kaitseregister|perekonnanimede kaitseregistrisse]]. == Tunnustus == * 1939 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] == Isiklikku == Tema abikaasa oli tõlk, ühiskonnategelane ja valitsuse erinõuandja immigrantide küsimustes Olga Riisna (abiellusid 1933. aastal). Neil on kaks tütart, Aime (sündinud 1935) ja Ene (sündinud 1938).<ref name="VE1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1998/12/22/10 |pealkiri=Olga Riisna (sünd. Ostman) 19. mai 1904—17. nov. 1998 |väljaanne=Vaba Eestlane = Free Estonian |aeg=22.12.1998 |vaadatud=23.07.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|3092}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=460&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlVJQZmZxXiKIY2ilVAilDZWsa2sBTMAZkA%253D%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Riisna, Eduard}} [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Uuendusliidu poliitikud]] [[Kategooria:Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregister]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1990]] molic5fel4tp5rgz6sbiyp4oisiojdq 6165898 6165897 2022-07-22T21:23:32Z RawBots 122784 wikitext text/x-wiki '''Eduard Riisna''' ([[6. märts]] [[1898]] [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]], [[Harjumaa]] – [[2. november]] [[1990]] [[Toronto]]) oli Eesti poliitik, [[Riigivolikogu]] liige.<ref name="VT1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/voitleja/1990/11/01/11 |pealkiri=Õppursõdur ja riigitegelane E. Riisna surnud |väljaanne=Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja |aeg=1.11.1990 |vaadatud=22.07.2022}}</ref> Ta õppis [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi Gümnaasiumis]] ja [[Tallinna Õhtugümnaasium|Tallinna Õhtugümnaasiumis]]<ref name="VT1" /> ning lõpetas [[1925]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. Osales [[Vabadussõda|vabadussõjas]].<ref name="VT1" /> Akadeemiliselt kuulus ta [[EÜS "Ühendus"|EÜS-i Ühendus]]. Riisna valiti [[1936]]. aastal uut [[Põhiseadus|põhiseadust]] välja töötavasse [[Rahvuskogu|Rahvuskogusse]] ning 1938. aastal valiti ta [[Riigivolikogu 10. valimisringkond|10. valimisringkonnast]] [[I Riigivolikogu]]sse.<ref name="VT1" /> Paguluses jätkas ta Riigivolikogu liikmena tegevust Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmete Põhja-Ameerika rühma kirjatoimetajana<ref>https://dea.digar.ee/page/stockholmstid/1956/10/05/1</ref>. Ta oli ka 1939. aastal valitud Tallinna linnavolinik. Poliitiliselt kuulus Uuendusliitu, Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldavasse Komiteesse ja Põhiseaduse Elluviimise Rahvarindesse. Ta oli [[Tööühingute Liit|Tööühingute Liidu]] esimees <ref>Artellide liidu esimeheks Ed. Riisna. Uus Eesti, 13. juuni 1940, nr. 156, lk. 6.</ref> ja ka üks ühingu [[Radikaal (ühing)|Radikaal]] asutajaid. Põgenes 1944. aasta sügisel perega Rootsi ja 1951. aastal emigreerus perekonnaga Kanadasse Torontosse.<ref name="VE1" /> Seal tegutses pikka aega Balti Liidu ja [[Eesti Liit Kanadas]] esimehena. Samuti oli Riisna [[Toronto Eesti Ühispank|Toronto Eesti Ühispanga]] asutajaliige ning üks RVN-i loojatest.<ref name="VT1" /> Tema palvel kanti [[Riisna]] nr. 378 all [[Perekonnanimede kaitseregister|perekonnanimede kaitseregistrisse]]. == Tunnustus == * 1939 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] == Isiklikku == Tema abikaasa oli tõlk, ühiskonnategelane ja valitsuse erinõuandja immigrantide küsimustes [[Olga Riisna]] (abiellusid 1933. aastal). Neil on kaks tütart, Aime (sündinud 1935) ja Ene (sündinud 1938).<ref name="VE1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1998/12/22/10 |pealkiri=Olga Riisna (sünd. Ostman) 19. mai 1904—17. nov. 1998 |väljaanne=Vaba Eestlane = Free Estonian |aeg=22.12.1998 |vaadatud=23.07.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|3092}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=460&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlVJQZmZxXiKIY2ilVAilDZWsa2sBTMAZkA%253D%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Riisna, Eduard}} [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Uuendusliidu poliitikud]] [[Kategooria:Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregister]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1990]] t96ki2fsltm9uf31qu5yls65kdbsej2 6165904 6165898 2022-07-22T21:47:11Z 46.131.28.245 wikitext text/x-wiki '''Eduard Riisna''' (kuni 15. oktoobrini 1938 '''Eduard Riismann'''<ref>https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1211.1.146:132</ref>; [[6. märts]] [[1898]] [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]], [[Harjumaa]] – [[2. november]] [[1990]] [[Toronto]]) oli Eesti poliitik, [[I Riigivolikogu]] liige.<ref name="VT1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/voitleja/1990/11/01/11 |pealkiri=Õppursõdur ja riigitegelane E. Riisna surnud |väljaanne=Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja |aeg=1.11.1990 |vaadatud=22.07.2022}}</ref> Ta õppis [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi Gümnaasiumis]] ja [[Tallinna Õhtugümnaasium|Tallinna Õhtugümnaasiumis]]<ref name="VT1" /> ning lõpetas [[1925]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. Osales [[Vabadussõda|vabadussõjas]].<ref name="VT1" /> Akadeemiliselt kuulus ta [[EÜS "Ühendus"|EÜS-i Ühendus]]. Riisna valiti [[1936]]. aastal uut [[Põhiseadus|põhiseadust]] välja töötavasse [[Rahvuskogu|Rahvuskogusse]] ning 1938. aastal valiti ta [[Riigivolikogu 10. valimisringkond|10. valimisringkonnast]] [[I Riigivolikogu]]sse.<ref name="VT1" /> Paguluses jätkas ta Riigivolikogu liikmena tegevust Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmete Põhja-Ameerika rühma kirjatoimetajana<ref>https://dea.digar.ee/page/stockholmstid/1956/10/05/1</ref>. Ta oli ka 1939. aastal valitud Tallinna linnavolinik. Poliitiliselt kuulus Uuendusliitu, Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldavasse Komiteesse ja Põhiseaduse Elluviimise Rahvarindesse. Ta oli [[Tööühingute Liit|Tööühingute Liidu]] esimees <ref>Artellide liidu esimeheks Ed. Riisna. Uus Eesti, 13. juuni 1940, nr. 156, lk. 6.</ref> ja ka üks ühingu [[Radikaal (ühing)|Radikaal]] asutajaid. Põgenes 1944. aasta sügisel perega Rootsi ja 1951. aastal emigreerus perekonnaga Kanadasse Torontosse.<ref name="VE1" /> Seal tegutses pikka aega Balti Liidu ja [[Eesti Liit Kanadas]] esimehena. Samuti oli Riisna [[Toronto Eesti Ühispank|Toronto Eesti Ühispanga]] asutajaliige ning üks RVN-i loojatest.<ref name="VT1" /> Tema palvel kanti [[Riisna]] nr. 378 all [[Perekonnanimede kaitseregister|perekonnanimede kaitseregistrisse]]. == Tunnustus == * 1939 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] == Isiklikku == Tema abikaasa oli tõlk, ühiskonnategelane ja valitsuse erinõuandja immigrantide küsimustes [[Olga Riisna]] (abiellusid 1933. aastal). Neil on kaks tütart, Aime (sündinud 1935) ja Ene (sündinud 1938).<ref name="VE1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1998/12/22/10 |pealkiri=Olga Riisna (sünd. Ostman) 19. mai 1904—17. nov. 1998 |väljaanne=Vaba Eestlane = Free Estonian |aeg=22.12.1998 |vaadatud=23.07.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|3092}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=460&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlVJQZmZxXiKIY2ilVAilDZWsa2sBTMAZkA%253D%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Riisna, Eduard}} [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Uuendusliidu poliitikud]] [[Kategooria:Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregister]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1990]] ohx85scy1crk08eu6x5n5gd7aq2azwl 6165907 6165904 2022-07-22T21:52:58Z 46.131.28.245 wikitext text/x-wiki '''Eduard Riisna''' (kuni 15. oktoobrini 1938 '''Eduard Riismann'''<ref>https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1211.1.146:132</ref>; [[6. märts]] [[1898]] [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]], [[Harjumaa]] – [[2. november]] [[1990]] [[Toronto]]) oli Eesti poliitik, [[I Riigivolikogu]] liige.<ref name="VT1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/voitleja/1990/11/01/11 |pealkiri=Õppursõdur ja riigitegelane E. Riisna surnud |väljaanne=Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja |aeg=1.11.1990 |vaadatud=22.07.2022}}</ref> Ta õppis [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi Gümnaasiumis]] ja [[Tallinna Õhtugümnaasium|Tallinna Õhtugümnaasiumis]]<ref name="VT1" /> ning lõpetas [[1925]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]]. Osales [[Vabadussõda|vabadussõjas]].<ref name="VT1" /> Akadeemiliselt kuulus ta [[EÜS "Ühendus"|EÜS-i Ühendus]]. Riisna valiti [[1936]]. aastal uut [[Põhiseadus|põhiseadust]] välja töötavasse [[Rahvuskogu|Rahvuskogusse]] ning 1938. aastal valiti ta [[Riigivolikogu 10. valimisringkond|10. valimisringkonnast]] [[I Riigivolikogu]]sse.<ref name="VT1" /> Paguluses jätkas ta Riigivolikogu liikmena tegevust [[Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmete Põhja-Ameerika rühm]]a kirjatoimetajana<ref>https://dea.digar.ee/page/stockholmstid/1956/10/05/1</ref>. Ta oli ka 1939. aastal valitud Tallinna linnavolinik. Poliitiliselt kuulus Uuendusliitu, Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldavasse Komiteesse ja Põhiseaduse Elluviimise Rahvarindesse. Ta oli [[Tööühingute Liit|Tööühingute Liidu]] esimees <ref>Artellide liidu esimeheks Ed. Riisna. Uus Eesti, 13. juuni 1940, nr. 156, lk. 6.</ref> ja ka üks ühingu [[Radikaal (ühing)|Radikaal]] asutajaid. Põgenes 1944. aasta sügisel perega Rootsi ja 1951. aastal emigreerus perekonnaga Kanadasse Torontosse.<ref name="VE1" /> Seal tegutses pikka aega Balti Liidu ja [[Eesti Liit Kanadas]] esimehena. Samuti oli Riisna [[Toronto Eesti Ühispank|Toronto Eesti Ühispanga]] asutajaliige ning üks RVN-i loojatest.<ref name="VT1" /> Tema palvel kanti [[Riisna]] nr. 378 all [[Perekonnanimede kaitseregister|perekonnanimede kaitseregistrisse]]. == Tunnustus == * 1939 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] == Isiklikku == Tema abikaasa oli tõlk, ühiskonnategelane ja valitsuse erinõuandja immigrantide küsimustes [[Olga Riisna]] (abiellusid 1933. aastal). Neil on kaks tütart, Aime (sündinud 1935) ja Ene (sündinud 1938).<ref name="VE1">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1998/12/22/10 |pealkiri=Olga Riisna (sünd. Ostman) 19. mai 1904—17. nov. 1998 |väljaanne=Vaba Eestlane = Free Estonian |aeg=22.12.1998 |vaadatud=23.07.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|3092}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=460&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6ZlVJQZmZxXiKIY2ilVAilDZWsa2sBTMAZkA%253D%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Riisna, Eduard}} [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Uuendusliidu poliitikud]] [[Kategooria:Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregister]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1990]] mcukotxe82usbjnp9cwv0ombxm6vuj8 0 167520 6165520 6165302 2022-07-22T12:28:54Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{lisaviiteid|kuu=veebruar|aasta=2019}}[[Pilt:Ilmet, Peep_3244.JPG|pisi|Peep Ilmet esinemas kirjandusfestivalil [[HeadRead]]<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 1. juuni 2012</small>]] '''Peep Ilmet''' (kodanikunimega '''Peep Gorinov'''; sündinud [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1948]] [[Palamuse]] apteegis [[Kuremaa vald|Kuremaa vallas]]) on eesti [[kirjanik]] ja [[tõlkija]]. Ilmet elab ja töötab [[Tallinn]]as ning [[Läänemaa]]l [[Hanila vald|Hanila vallas]]. Aastast [[1986]] kuulub ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liitu]]. ==Elulugu== Ilmet on õppinud [[Avinurme 7-klassiline Kool|Avinurme 7-klassilises Koolis]] ([[1956]]–[[1964]]), [[Nõo Keskkool]]is (1964–[[1967]]), [[Maakorraldus|maakorraldust]] [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]s (1967–[[1968]]) ning ajalugu [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] ([[1970]]–[[1972]]). * 1968–1970 – kohustuslik teenistus Nõukogude armees Kuibõševis ja [[Togliatti]]s, teenides motojalaväes [[reamees|reamehest]] kuni [[vanemseersant|vanemseersandi]] aukraadini * 1970–1972 – [[Tartu Riikliku Ülikooli sotsioloogialabor|TRÜ sotsioloogialabor]]i laborant * 1972–[[1975]] – [[Tartu Ülikooli raamatukogu|TRÜ teadusliku raamatukogu]] restaureerimise osakonnas köitja ning köiteennistaja ([[raamaturestauraator]]) * 1975 – [[Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev]]a Karjala rühma liige * 1975–[[1976]] – [[Kärla kolhoos]]i tööline * 1976–[[1980]] – [[Matsalu Riiklik Looduskaitseala|Matsalu Riikliku Looduskaitseala]] järelevalveametnik * [[1985]]–[[1990]] ja [[1996]] – tänapäevani – vabakutseline kirjanik * 1990–1996 – asutuse [[Ennistuskoda KANUT]] köiteennistaja ==Kirjanduslik tegevus== Ilmeti esimesed ilukirjanduslikud tekstid avaldati [[1960. aastad|1960ndate]] lõpus [[Omakirjastuslik tegevus Eestis|käsikirjalistes almanahhides]] "Õitsev tuul", "Kamikaze", "Jumala tuul", "Karjamaa" ning "Vigilia" I, II ja IV. Seni on Ilmetilt trükis ilmunud kuusteist luulekogu. [[Andres Langemets]]a sõnul on Ilmeti luule looduslähedane, rahvuslik, laululine ja silmatorkavalt keelemänguline.<ref name="Langemets" /> [[Sirje Kiin]]i kirjelduse kohaselt on Ilmeti luule "valdavalt tume tasane hearütmiline mana, soode ja rabade maastik, millesse aeg-ajalt välgatab helkivat valgust."<ref name="Kareva">[http://www.sirp.ee/archive/1998/30.10.98/Kirjand/kirjand1-2.html Tsiteeritud Doris Kareva artikli järgi: Tuuldunud mees] Sirp, 30. oktoober 1998.</ref> Ilmeti autorikujundiks on nimetatud tuult<ref name="Tody" /> ning talle on omane eesti muinasusundist pärinev kujundikeel. Loomingus domineerib kindlas värsimõõdus riimiline luule. Ilmeti luulet on tõlgitud inglise, soome ja vene keelde, lühiproosat saksa keelde.<ref name="Viljandi" /> Ilmeti loodud autorižanr liiving on [[Juhan Liiv]]i 1911. aastal kirjutatud neljarealise luuletuse "Sügise tuul" silbiskeemil 4-4-8-4 põhinev napp luulevorm.<ref name="Kareva" />  Peep Ilmet on koostanud mitmeid luulekogumikke: * 1987 – ELA 86 "Eesti luule aastaraamat", (Tallinn: Eesti Raamat); * 1989 – ELA 87 "Eesti luule aastaraamat" (Tallinn: Eesti Raamat); * 2000 – "Armastuse valgus" (Varrak); * 2002 – "Eesti luule kulda" (EKS); * 2007 – "Jõulusalmik" (Varrak); * 2008 – "Eluluule" (Varrak); * 2008 – "Isamaa ilu hoieldes" (Varrak); * 2009 – "Kallile emale" (Varrak); * 2010 – "Salme jõuludeks" (Varrak). Ilmet on tõlkinud vene keelest ja reaaluse tõlke järgi värsistanud luuletusi ja luulekatkeid inglise, prantsuse, saksa, ungari, tadžiki jt keeltest enam kui 50 tõlkeproosaraamatu jaoks. Mahukamad neist on [[Rudyard Kipling]]i "Muinaslugusid" (1983) ja "Džungliraamat" (2001), [[Oscar Wilde]]'i "Readingi vangla ballaad" (2004; inglise keelest koos Krista Kaeraga), [[Charles Perrault]]' "Muinasjutud" (2007; kogumiku värssosad prantsuse keelest koos [[Madis Jürviste]] ja [[Madli Kütt|Madli Kütiga]]). 2011. aastal ilmus Ilmetil ka raamatuköitmise käsiraamat "Koduköide" (Tallinn: Varrak). ==Muusika ja esinemised== Ilmet on esinenud nii autorikavadega kui ka osalisena kirjandusüritustel, samuti Eesti Raadios ja Televisioonis. Tema esinemispaikade seas on Tartu, Nõo, Jõgeva, Viljandi, Heimtali, Avinurme, Sonda, Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Rakvere, Sõmeru, Tapa, Lahemaa, Koeru, Tallinn, Penijõe, Kõmsi, Valga, Karksi-Nuia, Tsirgoliina, Helsingi, Kotka, Kajaani (Soome), Visby (Rootsi), Buffalo, New York (USA), Toronto (Kanada) jpt. Koos [[Viljandi Kultuurikolledž]]i rahvamuusikutega on Ilmet välja andnud helikasseti "Hingesoojärv" (luule, laulud, rahvamuusika). Rahvalauluansambliga [[Hellero]] (1971–1976) on ta esinenud erinevais Eesti paigus. Peep Ilmeti tekstidele tehtud laule (nt "Kuutõbiste tants", "Öine", "Vägev vähk", "Turbatuli", "Hingan", "Valge laev", "Taandujad") on esitanud [[Tõnis Mägi]], [[Ivo Linna]], [[Anne Maasik]], [[Silvi Vrait]], ansamblid [[Ultima Thule (Eesti ansambel)|Ultima Thule]], [[Kukerpillid]] jpt. Luuletusi on viisistanud [[Riho Sibul]], Tõnis Mägi, [[Jaak Tuksam]], [[Priit Pedajas]], [[Tõnu Raadik]], Tõnis Tulp, [[Andres Raag]] jt. [[Väino Uibo]] viisistatud "Valeva veelinnu lend" oli Väino ja [[Toomas Uibo]] [[Ugala]] etenduses "Laulan sõbraks öö ja päeva" esitatud laul. ==Video== * Peep Ilmet [http://www.youtube.com/watch?v=RWZGCB9f0Nc&feature=youtu.be "Avinurme mies"] Klassikaraadio saatest "Fantaasia" (22.01.2010; Youtube) ==Luulekogud== * 1980 – "Tuulekanne" (Eesti Raamat) * 1982 – "Tuuletee. Ajastaja" (Eesti Raamat) * 1986 – "Tuul tuli" (Eesti Raamat) * 1986 – "Matsalu mailt" (Eesti Raamat) * 1988 – "Tuulatud luuletused" (Eesti Raamat) * 1989 – "Linnamägi tuulte vallas. A Drumling in the Wind" (Takapiru/Gillot OY; ingliskeelse osa tõlkinud Krista Kaer) * 1990 – "Mõraseks mõistetud meel" (Eesti Raamat) * 1993 – "Ilmunud aegade hämarast" (Kupar; muinaslugusid ja luulet) * 1998 – "Tuuldunud luule" (Varrak) * 2001 – "Muigelsui ent tõsimeeli" (Eesti Keele Sihtasutus) * 2009 – "Meilmail" (Varrak) * 2009 – "Taevall" (Varrak) * 2010 – Luuletused Dagmar Kotli raamatule "IKEBANA" (Varrak) * 2012 – "Ajastaja" (Penikoorem) * 2013 – "Aega on mu meelest" (Varrak) * 2013 – "Sõõlatud luule" (EKSA) * 2013 – "Linnumeeli" (Varrak) * 2015 – "YKSKÕIKVUS" (Varrak) ==Artikleid== * Peep Ilmet, Jaanus Paal "Jumala tuul Tartu Riiklikus Ülikoolis" Keel ja Kirjandus 5 (1989) * Peep Ilmet "Avada M-päeval" Postimees (21.08.1998) * Peep Ilmet "Laen – tõlge – looming" Postimees (11.09.1998) * Peep Ilmet "Tõeline Eesti Asi" Postimees (16.10.1998) * Peep Ilmet "Ennäe õuna kinni hoidmas puust" Luup nr 22 (02.11.1998) * Peep Ilmet "Pisiköite pillerkaar" Postimees (02.02.1999) * Peep Ilmet "Kõige parem autor on surnud autor" (05.02.1999) * Peep Ilmet "Kevadel on suve silmad" Sirp (12.03.1999) * Peep Ilmet "Enesekaitse õigus ja piirid." Postimees (21.05.1999) * Peep Ilmet "Pühad piirid ja pühapaigad" Postimees (22.05.1999) * Peep Ilmet "Miks on hea olla eestlane?" Postimees (03.06.1999) * Peep Ilmet "Eestile oma ajaarvamine" Luup nr 12/1999 (14.06.1999) * Peep Ilmet "Jaanilõkete rida Lätist Soome" Maaleht (03.04.2008) * Peep Ilmet "Sinivalge maa" Postimees (04.06.2009) * Peep Ilmet "Luuletu luule" – Looming 5 (2009) * Peep Ilmet "Jumala lood" Eesti Päevaleht (05.12.2009) * Peep Ilmet "Sohvi, ää soiu, võta soodada!" Postimees (30.01.2010) * Peep Ilmet "Inimese nimi" Sirp (30.04.2010) * Peep Ilmet "Luule ilmingud" Looming 6 (2010) * Peep Ilmet "Loodusvarjuaed kui igaühe võimalus" Maakodu (juuli 2010) * Peep Ilmet "Tarbekunstist ja kunstitarbest" Sirp (12.11.2010) * Peep Ilmet "Kuidas kujundada loodusvarjuaeda?" Maakodu (detsember 2010) * Peep Ilmet "Eesti keelte paabel" Sirp (18.03.2011) * Peep ilmet "Luulevideod kui Eesti võimalus" Sirp (29.04.2011) * Peep Ilmet "Missioonitundest ja leivakannikast" Sirp (12.09.2011) * Peep Ilmet "Oo, das Blut, Blut, Blut!" Postimees (12.11.2011) ==Arvustusi== * Tody "Luule annab ilmet" EPL (27.10.1998; kogu "Tuuldunud luule") *[[Jüri Arrak]] [http://www.sirp.ee/archive/1998/20.11.98/Kirjand/kirjand1-2.html "Ilmeti tuuldunud luulest"] Sirp (20.02.1998; kogu "Tuuldunud luule") * Janika Kronberg "Peep Ilmeti tuuleluule ja ürgeestilik ilmutus" Postimees (19.01.1999) * Peeter Künstler "Ürgisamaalik ja ürisev Ilmet" Eesti Ekspress (18.02.1999) * "Raamatututvustus" Sirp (07.03.2008; Ilmeti koostatud kogumik "Isamaa ilu hoieldes") * Jaanus Kulli "Hinneteleht" Õhtuleht (16.03.2008; Ilmeti koostatud kogumik "Isamaa ilu hoieldes") * Andres Langemets [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/1EBECE9F01B98911C22575F20053D823 "Peep Ilmet "Meilmail""] Eesti Ekspress (07.08.2009) ==Tekste internetis== * [http://www.looming.ee/?archive_mode=article&articleid=54 "Hispaania kollaaž: El Escorial jt luuletusi"] Looming nr 3 (2009) *Peep Ilmet "Luuletu luule" – Looming nr 5 (2009; avaldatud [http://www.delfi.ee/news/kultuur/uudised/article.php?id=23636439 Delfis]) *Peep Ilmet [http://www.aialeht.ee/news/aialeht/aiaplaneerimine/article.php?id=32334507 "Loodusvarjuaed kui igaühe võimalus"] Maakodu (juuli 2010) == Isiklikku == Peep Ilmet on Aino Gorinovi (neiupõlvenimega Aino Ilmet) ja [[Nikolai Gorinov]]i poeg. Varasemast abielust [[Ülle-Marike Papp|Ülle-Marike Papiga]] on tal poeg Juhani Papp ning lapselapsed Karl Johannes Papp ja Johanna Papp. Tema abikaasa on tõlkija ja kirjastaja [[Krista Kaer]] ning neil on poeg Kaaren Kaer ja tütar [[Kaisa Kaer]]. Kaaren Kaera pojad on Villem Kaer ja Mihkel Kaer. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Viljandi">[http://www.raamatukogu.viljandi.ee/?op=body&id=668&PHPSESSID=360458faabbc36531cdffd754963999c Peep Ilmeti tutvustus] [[Viljandi linnaraamatukogu]] kodulehel</ref> <ref name="Tody">Tody [http://www.epl.ee/artikkel/43049 "Luule annab ilmet"], EPL, 27. oktoober 1998</ref> <ref name="Langemets">[[Andres Langemets]] [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/1EBECE9F01B98911C22575F20053D823 "Peep Ilmet "Meilmail""] Eesti Ekspress, 7. august 2009</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|469}} * {{MusicBrainz nimi|id=e07051db-8d48-482f-b99b-2e99e95f70cc|nimi=Peep Ilmet}} * {{MusicBrainz nimi|id=0cf42430-5a7b-4f7b-b951-db72a783d120|nimi=Peep Gorinov}} {{JÄRJESTA:Ilmet, Peep}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] ex118tdahdsalcsxjzt5dzwfwl7q89t 0 186499 6165958 5965834 2022-07-23T06:11:05Z Velirand 67997 Airi Liimets on surnud wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=oktoober|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=aprill|aasta=2021}} '''Airi Liimets''' ([[4. märts]] [[1959]] – [[22. juuli]] [[2022]]) oli eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane. ==Haridus== Ta on lõpetanud 1977. aastal [[Tartu Forseliuse Kool|Tartu 8. Keskkooli]] ([[Vello Saage]] eesti keele ja kirjanduse süvaõppega klassi), 1981. aastal [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] (klaveri erialal) ja 1984. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] (eesti keele ja kirjanduse alal). Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogikaaspirantuuris 1984–1987, sai Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööga teadusmagistrikraadi 1994. aastal kasvatusteaduse alal. Doktorantuuris õppis ta 1996–2004 Saksamaal Heidelbergi Pedagoogikaülikoolis kasvatusteaduse ja filosoofia erialadel ning sai samas 2004. aastal kasvatusteaduse doktoriks kasvatusfilosoofia alal. Airi Liimets oli 2007. aastast korraline professor (2007–2012 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s ning 2012–2017 [[Tallinna Ülikool]]is). Alates septembrist 2017 töötas kasvatusfilosoofia külalisprofessorina Tallinna Ülikoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorikoolis ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|lavakunstikoolis]]. [[Eesti Rahvusringhääling]]u mittekoosseisulise muusikalise kujundajana on kujundanud "Luuleruumi" saatesarja luulekavu. == Teadustöö põhisuunad == 2019. aasta detsembri seisuga on Airi Liimetsal ilmunud 300 publikatsiooni. Nendest 229 on teadustööd (s.h 4 monograafiat, 15 koostatud ja toimetatud raamatut/artiklikogumikku, 19 Liimetsa peatoimetamisel väljaantud raamatut) ning 71 on kokku populaarteaduslikke artikleid ja muud loomingut. Teadustööd on ilmunud 14 riigis (Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Austria, Holland, Soome, Rootsi, Norra, Hispaania, Kreeka). Liimetsa uurimistöö teadlase ja filosoofina on olnud teedrajav Eestis ning tunnistatud uudseks ja originaalseks ka rahvusvahelisel areenil kõigis ta viljeldud valdkondades (kasvatusfilosoofia ja filosoofiline ning pedagoogiline antropoloogia, kasvatus- ja noorsoosotsioloogia, kasvatusteaduse ajalugu, õppimispsühholoogia, etnomusikoloogia ja muusikafilosoofia, muusikapedagoogika). Airi Liimets oli Eesti esimene{{lisa viide}} ning senini ainus kasvatusfilosoof{{lisa viide}}. Kasvatusfilosoofilise monograafiaga (ilmunud Saksamaal 2005) õppivast inimesest ja õpistiilist promoveerus ta doktoriks 2004. aastal Heidelbergi Pedagoogikaülikoolis. (Kasvatus)filosoofide rahvusvahelistes ringkondades on tunnustatud ja nimetatud originaalseks A. Liimetsa filosoofiline mõtlemine: a) kasvatusest kui inimese ja olemise diferentsist, b) inimesest kui limes'est, c) õppivast inimesest kui liminaliteedis iseendaga kohtuvast piiritust Ise-Maailmast, 4) õpistiilist kui tegeva inimese individuatsiooni struktuurist, 5) inimesest kui koduteest ja ärateest. Filosoofias ('''kasvatusfilosoofias, filosoofilises ja pedagoogilises antropoloogias''', '''filosoofia ajaloos''') ongi huviorbiidis olnud kõige enam inimesekäsitus kui selline. Lisaks ülalnimetatule on Liimets kirjutanud ka mängivast inimesest; vaikivast ja lobisevast, küsivast, tegevast, loomingulisest, surelikust ja end ajalisustavast inimesest, nurgainimesest. Ta on esitanud interpretatsioone Friedrich Nietzsche ja Martin Heideggeri filosoofiast, filosoofia kui sellise tähendustest, teatrimaskist kui fenomenist, ajalooteadvusest; aporeetilisest, postmodernistlikust ja mittedistsiplinaarsest mõtlemisest, õpetajaks olemisest ja õpetaja legendaarsusest, tegevusest kui filosoofilisest konstruktist. '''Kasvatus- ja noorsoosotsioloogias''' kuulus Airi Liimets oma isa Heino Liimetsa poolt 1970. aastatel rajatud õpilaste elustiili uurimise koolkonda. 2000. aastast oli vastava uurimisgrupi juhiks A. Liimets, kes on koolkonna teoreetilist ideestikku arendanud edasi diferentsifilosoofilise mõtlemise perspektiivist, mis on uudne nii Eestis kui ka rahvusvahelises teaduses. Empiiriliselt on A. Liimets ise uurinud eelkõige õppimise kui tegevuse, õpistiili ning muusika kui fenomeni positsiooni noorte elustiilis. Samuti on ta tutvustanud ja analüüsinud Eesti koolkonna ideid elustiilist paljudes rahvusvahelistes publikatsioonides. Viimastel aastatel on ta kirjutanud ka nooruse mõiste arenguloost ning rändlinnuliikumisest kui fenomenist 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Euroopas. Uudseks A. Liimetsa vaatenurgaks rändlinnuliikumise uurimisloos on antud liikumise käsitamine integraalse fenomenina, mis empiirilise uurimistöö tulemusena järeldub korrelatiivsetest seostest sellele liikumisele omaste väärtuste vahel. '''Kasvatusteaduse ajaloo valdkonnas''' on A. Liimets alates 1991. aastast koostöös oma õe Reet Liimetsaga uurinud Heino Liimetsa kasvatusteaduslike ideede ning ta integraalse teooria kujunemislugu. 1998. aastal ilmus nii eesti kui ka inglise keeles monograafia Heino Liimetsa elust ja teaduslikest ideedest, 2010. aastal aga Saksamaal A. Liimetsa koostatud ja toimetatud pühendusteos (Festschrift) H. Liimetsale ta 80. sünniaastapäevaks. Viimastel aastatel on A. Liimetsal tekkinud huvi Eesti kasvatusteadusliku mõtteloo arengu vastu laiemalt. Koos R. Liimetsaga on tehtud mahukas uurimus Johannes Käisi ja Heino Liimetsa ideestike sarnasustest ja seatud küsitavaks Eesti kasvatusteadusliku mälu järjepidevus ja jätkuvus tänapäeva Eestis. Antud käsitlus on Eesti kasvatusteaduses esimene ideede arengulugu analüüsiv uurimus üldse. 1984. aastal asus Airi Liimets Tartu Ülikoolis pedagoogika aspirantuuris uurima õpitegevuse stiili, olles Eestis esimene, kes sellele traditsiooniliselt '''õppimispsühholoogia valdkonna''' teemale pühendus (aastal 1993 lisandus Voldemar Tomusk monograafiaga “Õpistiilid”, ning sellega tänaseni õpistiilialane uurimistöö Eestis piirdubki). 1991. aastal ilmus ajakirjas “Haridus” neljast artiklist koosnev sari õpistiilist, 1999. aastal aga Tallinna Ülikooli Kirjastuses monograafia õpitegevuse stiilist. Kokkuvõtliku käsitluse õpistiilidest teaduslikus mõtlemiskontekstis leiab 2005. aastal Saksamaal ilmunud monograafia esimesest peatükist. Seal on esitatud ka A. Liimetsa enda aastail 1986–1988 tehtud empiirilise uurimistöö tulemused. 2005. aasta monograafiast leiab ka kriitika õpistiilide teaduslikule uurimisele ning esitatud on maailmas originaalne filosoofiline lähenemine ja mõtlemine õpistiilist ja õppivast inimesest, mille edasiarendust võib kuulda 2015. aastal salvestatud ööülikooli loengust. Airi Liimetsa teaduslik töö sai üldse alguse Tartu Ülikooli üliõpilasena '''etnomusikoloogia valdkonnas''', mille tulemusena valmis 1984. aastal diplomitöö “Viiulipalade muusikaline vorm Eesti rahvatraditsioonis”, mis 1988. aastal ilmus monograafiana kirjastuses “Valgus”. See on Eestis esimene uurimus rahvalikust viiulimuusikast. Uudne on ka sealjuures, et muusikat ja viiulipalade muusikalist vormi on analüüsitud ja tõlgendatud '''muusikasemiootika''' vaatepunktist. Rahvamuusikast on A. Liimets mõelnud ja kirjutanud ka ühenduses isiksuse arenguga 1990. aastate lõpul. Koostöös muusikateadlase Kerri Kottaga on arendatud ka muusikafilosoofilist mõtlemisviisi, käsitades muusikat kui limes't. '''Muusikafilosoofilisi''' mõtteid leiab ka A. Liimetsa 2017. aastal salvestatud ööülikooli loengust teemal “Filosoofia ja muusikaga häälestatud maailm”. Aastail 2004–2009, kui Airi Liimets töötas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika instituudi juhatajana, tingis ametikoht ka sisenemise '''muusikapedagoogikateadusse''', mida ta rikastas esimesena Eestis empiirilise muusikasotsioloogilise lähenemisviisiga. Lisaks kirjutas ka (muusika)õpikute koostamisest, mõtiskles muusikaarmastusest kui fenomenist, seadis filosoofiliselt mõeldes kahtluse alla üldse koolimuusika mõiste jm. Tema ise ja ta juhendatud magistrandid ja doktorandid on teinud hulgaliselt empiirilisi uurimusi muusika kui õppeaine, muusika tähenduse ja muusika kuulamise, laulupeo kui fenomeni positsiooni kohta noorte elustiilis, Eesti koolikultuuris ja koduses kasvatuskultuuris. 2006. aasta ajakirja “Haridus” esimeses numbris ilmus kokku 9 artiklit, mis tutvustasid vastavasisulist uurimistööd koolimuusika instituudis, nagu ka 2009. aastal ilmunud A. Liimetsa koostatud ja toimetatud mahukas raamat “Muusikalise kontegelikkuse ühendused identiteedi ja diferentsiga”. 2011. aastal kirjastuses Peter Lang ilmunud A. Liimetsa ja M. Mäesalu koostatud raamat “Music Inside and Outside the School” on esimene trükis, kus esitletakse paljusid Eesti muusikapedagoogikateaduses viljeldavaid suundi rahvusvahelisele teadlaskonnale. ==Teosed== ===Monograafiad=== * Liimets, Airi (1988). ''Viiulipalade muusikaline vorm Eesti rahvatraditsioonis.'' Tallinn: Valgus. * Liimets, Airi (Toim ja koost); Liimets, Reet; Unt, Inge (1998). ''Heino Liimets. Ülevaade elust ja teaduslikest ideedest.'' Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi (1999). ''Refleksioon õpitegevuse stiilist kasvatusteadusliku kategooriana.'' Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi (2005). ''Bestimmung des lernenden Menschen auf dem Wege der Reflexion über den Lermstil''. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang. ===Toimetatud ja koostatud raamatud/teadusartiklite kogumikud=== * Liimets, Heino; Laherand, Meri-Liis (Tõlkija); Liimets, Airi (Toim) (1998). Kuidas õppeprotsess kasvatab? Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi; Laherand, Meri-Liis; Liimets, Reet (Koost ja toim) (1998). Erziehungswissenschaft als eine integrative Wissenschaft. Integrationsprobleme in der Erziehung = The educational science as an integrative science and integration issues in education. Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi (Koost ja toim) (1999). Quo vadis, kasvatusteadus? = Quo vadis, educational science? Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi (Toim) (1999). Muusikakasvatuse minevik ja tänapäev: Riho Pätsi 100. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelise konverentsi teesid = Past and today of music education. Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi; Vikat, Maie (Toim); Sepp, Anneli (1999). Riho Päts: personaalnimestik. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi; Kõlar, Leelo (Toi.); Päts, Riho (1999). Oh seda endista eluda... : meenutusi möödunud aegadest. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi (Hrsg.) (2001). Integration als Problem in der Erziehungswissenschaft. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften. * Liimets, Airi (Toim), Laherand, Meri-Liis (Tõlkija); Liimets, Heino (2001). Kuidas õppeprotsess kasvatab? (2., korrigeeritud trükk). Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi, Ruus, Viive-Riina (Koost ja toim) (2004). Õppimine mitmest vaatenurgast. Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi (Toim ja koost) (2009). Muusikalise kontegelikkuse ühendused identiteedi ja diferentsiga. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. * Mäesalu, Marit, Liimets, Airi (Compiled / Koost.) (2009). Music Inside and Outside the School. Muusika koolis ja väljaspool kooli: Abstracts. Teesid. Tallinn: Estonian Academy of Music and Theatre. * Liimets, Airi (Hrsg.) (2010). Denkkulturen. Selbstwerdung des Menschen. Erziehungskulturen: Festschrift für Professor Dr. Dr.h.c. Dr.h.c. Heino Liimets. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. * Liimets, Airi; Mäesalu, Marit (Eds) (2011). Music Inside and Outside the School. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. * Liimets, Airi; Veisson, Marika (Eds.) (2014). Teachers and Youth in Educational Reality. Frankfurt am Main, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Warszawa, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. * Veisson, Marika; Liimets, Airi; Kansanen, Pertti; Krull, Edgar (Eds.) (2015). Tradition and Innovation in Education. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. ==Isiklikku== Airi Liimetsa isa oli kasvatusteadlane ja psühholoog [[Heino Liimets]]; vanaonu [[Enn Koemets]] oli psühholoog ja kasvatusteadlane; õde [[Reet Liimets]] on kasvatusteadlane ja saksa filoloog. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Airi_Liimets/est?tabId=CV_EST Airi Liimets] [[Eesti Teadusinfosüsteem]]is * [[Plekktrumm]]. [https://arhiiv.err.ee/vaata/plekktrumm-airi-liimets Airi Liimets]. err arhiiv * [[Ööülikool]]. [https://vikerraadio.err.ee/1608108832/ooulikool-airi-liimets-filosoofia-ja-muusikaga-haalestatud-maailm Airi Liimets "Filosoofia ja muusikaga häälestatud maailm"] err arhiiv {{JÄRJESTA:Liimets, Airi}} [[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]] [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 3xyrs4dtq0h3waw8qc4aofo8t8jd0yq 6165959 6165958 2022-07-23T06:11:33Z Velirand 67997 /* Haridus */ wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=oktoober|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=aprill|aasta=2021}} '''Airi Liimets''' ([[4. märts]] [[1959]] – [[22. juuli]] [[2022]]) oli eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane. ==Haridus== Ta lõpetas 1977. aastal [[Tartu Forseliuse Kool|Tartu 8. Keskkooli]] ([[Vello Saage]] eesti keele ja kirjanduse süvaõppega klassi), 1981. aastal [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] (klaveri erialal) ja 1984. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] (eesti keele ja kirjanduse alal). Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogikaaspirantuuris 1984–1987, sai Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööga teadusmagistrikraadi 1994. aastal kasvatusteaduse alal. Doktorantuuris õppis ta 1996–2004 Saksamaal Heidelbergi Pedagoogikaülikoolis kasvatusteaduse ja filosoofia erialadel ning sai samas 2004. aastal kasvatusteaduse doktoriks kasvatusfilosoofia alal. Airi Liimets oli 2007. aastast korraline professor (2007–2012 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s ning 2012–2017 [[Tallinna Ülikool]]is). Alates septembrist 2017 töötas kasvatusfilosoofia külalisprofessorina Tallinna Ülikoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorikoolis ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|lavakunstikoolis]]. [[Eesti Rahvusringhääling]]u mittekoosseisulise muusikalise kujundajana on kujundanud "Luuleruumi" saatesarja luulekavu. == Teadustöö põhisuunad == 2019. aasta detsembri seisuga on Airi Liimetsal ilmunud 300 publikatsiooni. Nendest 229 on teadustööd (s.h 4 monograafiat, 15 koostatud ja toimetatud raamatut/artiklikogumikku, 19 Liimetsa peatoimetamisel väljaantud raamatut) ning 71 on kokku populaarteaduslikke artikleid ja muud loomingut. Teadustööd on ilmunud 14 riigis (Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Austria, Holland, Soome, Rootsi, Norra, Hispaania, Kreeka). Liimetsa uurimistöö teadlase ja filosoofina on olnud teedrajav Eestis ning tunnistatud uudseks ja originaalseks ka rahvusvahelisel areenil kõigis ta viljeldud valdkondades (kasvatusfilosoofia ja filosoofiline ning pedagoogiline antropoloogia, kasvatus- ja noorsoosotsioloogia, kasvatusteaduse ajalugu, õppimispsühholoogia, etnomusikoloogia ja muusikafilosoofia, muusikapedagoogika). Airi Liimets oli Eesti esimene{{lisa viide}} ning senini ainus kasvatusfilosoof{{lisa viide}}. Kasvatusfilosoofilise monograafiaga (ilmunud Saksamaal 2005) õppivast inimesest ja õpistiilist promoveerus ta doktoriks 2004. aastal Heidelbergi Pedagoogikaülikoolis. (Kasvatus)filosoofide rahvusvahelistes ringkondades on tunnustatud ja nimetatud originaalseks A. Liimetsa filosoofiline mõtlemine: a) kasvatusest kui inimese ja olemise diferentsist, b) inimesest kui limes'est, c) õppivast inimesest kui liminaliteedis iseendaga kohtuvast piiritust Ise-Maailmast, 4) õpistiilist kui tegeva inimese individuatsiooni struktuurist, 5) inimesest kui koduteest ja ärateest. Filosoofias ('''kasvatusfilosoofias, filosoofilises ja pedagoogilises antropoloogias''', '''filosoofia ajaloos''') ongi huviorbiidis olnud kõige enam inimesekäsitus kui selline. Lisaks ülalnimetatule on Liimets kirjutanud ka mängivast inimesest; vaikivast ja lobisevast, küsivast, tegevast, loomingulisest, surelikust ja end ajalisustavast inimesest, nurgainimesest. Ta on esitanud interpretatsioone Friedrich Nietzsche ja Martin Heideggeri filosoofiast, filosoofia kui sellise tähendustest, teatrimaskist kui fenomenist, ajalooteadvusest; aporeetilisest, postmodernistlikust ja mittedistsiplinaarsest mõtlemisest, õpetajaks olemisest ja õpetaja legendaarsusest, tegevusest kui filosoofilisest konstruktist. '''Kasvatus- ja noorsoosotsioloogias''' kuulus Airi Liimets oma isa Heino Liimetsa poolt 1970. aastatel rajatud õpilaste elustiili uurimise koolkonda. 2000. aastast oli vastava uurimisgrupi juhiks A. Liimets, kes on koolkonna teoreetilist ideestikku arendanud edasi diferentsifilosoofilise mõtlemise perspektiivist, mis on uudne nii Eestis kui ka rahvusvahelises teaduses. Empiiriliselt on A. Liimets ise uurinud eelkõige õppimise kui tegevuse, õpistiili ning muusika kui fenomeni positsiooni noorte elustiilis. Samuti on ta tutvustanud ja analüüsinud Eesti koolkonna ideid elustiilist paljudes rahvusvahelistes publikatsioonides. Viimastel aastatel on ta kirjutanud ka nooruse mõiste arenguloost ning rändlinnuliikumisest kui fenomenist 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Euroopas. Uudseks A. Liimetsa vaatenurgaks rändlinnuliikumise uurimisloos on antud liikumise käsitamine integraalse fenomenina, mis empiirilise uurimistöö tulemusena järeldub korrelatiivsetest seostest sellele liikumisele omaste väärtuste vahel. '''Kasvatusteaduse ajaloo valdkonnas''' on A. Liimets alates 1991. aastast koostöös oma õe Reet Liimetsaga uurinud Heino Liimetsa kasvatusteaduslike ideede ning ta integraalse teooria kujunemislugu. 1998. aastal ilmus nii eesti kui ka inglise keeles monograafia Heino Liimetsa elust ja teaduslikest ideedest, 2010. aastal aga Saksamaal A. Liimetsa koostatud ja toimetatud pühendusteos (Festschrift) H. Liimetsale ta 80. sünniaastapäevaks. Viimastel aastatel on A. Liimetsal tekkinud huvi Eesti kasvatusteadusliku mõtteloo arengu vastu laiemalt. Koos R. Liimetsaga on tehtud mahukas uurimus Johannes Käisi ja Heino Liimetsa ideestike sarnasustest ja seatud küsitavaks Eesti kasvatusteadusliku mälu järjepidevus ja jätkuvus tänapäeva Eestis. Antud käsitlus on Eesti kasvatusteaduses esimene ideede arengulugu analüüsiv uurimus üldse. 1984. aastal asus Airi Liimets Tartu Ülikoolis pedagoogika aspirantuuris uurima õpitegevuse stiili, olles Eestis esimene, kes sellele traditsiooniliselt '''õppimispsühholoogia valdkonna''' teemale pühendus (aastal 1993 lisandus Voldemar Tomusk monograafiaga “Õpistiilid”, ning sellega tänaseni õpistiilialane uurimistöö Eestis piirdubki). 1991. aastal ilmus ajakirjas “Haridus” neljast artiklist koosnev sari õpistiilist, 1999. aastal aga Tallinna Ülikooli Kirjastuses monograafia õpitegevuse stiilist. Kokkuvõtliku käsitluse õpistiilidest teaduslikus mõtlemiskontekstis leiab 2005. aastal Saksamaal ilmunud monograafia esimesest peatükist. Seal on esitatud ka A. Liimetsa enda aastail 1986–1988 tehtud empiirilise uurimistöö tulemused. 2005. aasta monograafiast leiab ka kriitika õpistiilide teaduslikule uurimisele ning esitatud on maailmas originaalne filosoofiline lähenemine ja mõtlemine õpistiilist ja õppivast inimesest, mille edasiarendust võib kuulda 2015. aastal salvestatud ööülikooli loengust. Airi Liimetsa teaduslik töö sai üldse alguse Tartu Ülikooli üliõpilasena '''etnomusikoloogia valdkonnas''', mille tulemusena valmis 1984. aastal diplomitöö “Viiulipalade muusikaline vorm Eesti rahvatraditsioonis”, mis 1988. aastal ilmus monograafiana kirjastuses “Valgus”. See on Eestis esimene uurimus rahvalikust viiulimuusikast. Uudne on ka sealjuures, et muusikat ja viiulipalade muusikalist vormi on analüüsitud ja tõlgendatud '''muusikasemiootika''' vaatepunktist. Rahvamuusikast on A. Liimets mõelnud ja kirjutanud ka ühenduses isiksuse arenguga 1990. aastate lõpul. Koostöös muusikateadlase Kerri Kottaga on arendatud ka muusikafilosoofilist mõtlemisviisi, käsitades muusikat kui limes't. '''Muusikafilosoofilisi''' mõtteid leiab ka A. Liimetsa 2017. aastal salvestatud ööülikooli loengust teemal “Filosoofia ja muusikaga häälestatud maailm”. Aastail 2004–2009, kui Airi Liimets töötas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika instituudi juhatajana, tingis ametikoht ka sisenemise '''muusikapedagoogikateadusse''', mida ta rikastas esimesena Eestis empiirilise muusikasotsioloogilise lähenemisviisiga. Lisaks kirjutas ka (muusika)õpikute koostamisest, mõtiskles muusikaarmastusest kui fenomenist, seadis filosoofiliselt mõeldes kahtluse alla üldse koolimuusika mõiste jm. Tema ise ja ta juhendatud magistrandid ja doktorandid on teinud hulgaliselt empiirilisi uurimusi muusika kui õppeaine, muusika tähenduse ja muusika kuulamise, laulupeo kui fenomeni positsiooni kohta noorte elustiilis, Eesti koolikultuuris ja koduses kasvatuskultuuris. 2006. aasta ajakirja “Haridus” esimeses numbris ilmus kokku 9 artiklit, mis tutvustasid vastavasisulist uurimistööd koolimuusika instituudis, nagu ka 2009. aastal ilmunud A. Liimetsa koostatud ja toimetatud mahukas raamat “Muusikalise kontegelikkuse ühendused identiteedi ja diferentsiga”. 2011. aastal kirjastuses Peter Lang ilmunud A. Liimetsa ja M. Mäesalu koostatud raamat “Music Inside and Outside the School” on esimene trükis, kus esitletakse paljusid Eesti muusikapedagoogikateaduses viljeldavaid suundi rahvusvahelisele teadlaskonnale. ==Teosed== ===Monograafiad=== * Liimets, Airi (1988). ''Viiulipalade muusikaline vorm Eesti rahvatraditsioonis.'' Tallinn: Valgus. * Liimets, Airi (Toim ja koost); Liimets, Reet; Unt, Inge (1998). ''Heino Liimets. Ülevaade elust ja teaduslikest ideedest.'' Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi (1999). ''Refleksioon õpitegevuse stiilist kasvatusteadusliku kategooriana.'' Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi (2005). ''Bestimmung des lernenden Menschen auf dem Wege der Reflexion über den Lermstil''. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang. ===Toimetatud ja koostatud raamatud/teadusartiklite kogumikud=== * Liimets, Heino; Laherand, Meri-Liis (Tõlkija); Liimets, Airi (Toim) (1998). Kuidas õppeprotsess kasvatab? Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi; Laherand, Meri-Liis; Liimets, Reet (Koost ja toim) (1998). Erziehungswissenschaft als eine integrative Wissenschaft. Integrationsprobleme in der Erziehung = The educational science as an integrative science and integration issues in education. Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi (Koost ja toim) (1999). Quo vadis, kasvatusteadus? = Quo vadis, educational science? Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi (Toim) (1999). Muusikakasvatuse minevik ja tänapäev: Riho Pätsi 100. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelise konverentsi teesid = Past and today of music education. Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi; Vikat, Maie (Toim); Sepp, Anneli (1999). Riho Päts: personaalnimestik. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi; Kõlar, Leelo (Toi.); Päts, Riho (1999). Oh seda endista eluda... : meenutusi möödunud aegadest. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. * Liimets, Airi (Hrsg.) (2001). Integration als Problem in der Erziehungswissenschaft. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften. * Liimets, Airi (Toim), Laherand, Meri-Liis (Tõlkija); Liimets, Heino (2001). Kuidas õppeprotsess kasvatab? (2., korrigeeritud trükk). Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi, Ruus, Viive-Riina (Koost ja toim) (2004). Õppimine mitmest vaatenurgast. Tallinn: TPÜ Kirjastus. * Liimets, Airi (Toim ja koost) (2009). Muusikalise kontegelikkuse ühendused identiteedi ja diferentsiga. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. * Mäesalu, Marit, Liimets, Airi (Compiled / Koost.) (2009). Music Inside and Outside the School. Muusika koolis ja väljaspool kooli: Abstracts. Teesid. Tallinn: Estonian Academy of Music and Theatre. * Liimets, Airi (Hrsg.) (2010). Denkkulturen. Selbstwerdung des Menschen. Erziehungskulturen: Festschrift für Professor Dr. Dr.h.c. Dr.h.c. Heino Liimets. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. * Liimets, Airi; Mäesalu, Marit (Eds) (2011). Music Inside and Outside the School. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. * Liimets, Airi; Veisson, Marika (Eds.) (2014). Teachers and Youth in Educational Reality. Frankfurt am Main, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Warszawa, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. * Veisson, Marika; Liimets, Airi; Kansanen, Pertti; Krull, Edgar (Eds.) (2015). Tradition and Innovation in Education. Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien: Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. ==Isiklikku== Airi Liimetsa isa oli kasvatusteadlane ja psühholoog [[Heino Liimets]]; vanaonu [[Enn Koemets]] oli psühholoog ja kasvatusteadlane; õde [[Reet Liimets]] on kasvatusteadlane ja saksa filoloog. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Airi_Liimets/est?tabId=CV_EST Airi Liimets] [[Eesti Teadusinfosüsteem]]is * [[Plekktrumm]]. [https://arhiiv.err.ee/vaata/plekktrumm-airi-liimets Airi Liimets]. err arhiiv * [[Ööülikool]]. [https://vikerraadio.err.ee/1608108832/ooulikool-airi-liimets-filosoofia-ja-muusikaga-haalestatud-maailm Airi Liimets "Filosoofia ja muusikaga häälestatud maailm"] err arhiiv {{JÄRJESTA:Liimets, Airi}} [[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]] [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] [[Kategooria:Surnud 2022]] ejf14rlila0ky9qchkn4r0c9kjl6p5k 0 189004 6165656 5627611 2022-07-22T15:01:50Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ternate | hääldus = | nimi1_keel = indoneesia | nimi1 = Kota Ternate | pilt = Ternate (City), Indonesia (2010).jpg | vapp = Lambang Kota Ternate.png | vapi_link = [[Ternate vapp|Vapp]] | lipp = | lipu_link = | pindala = 111,39 | elanikke = 207 295 <small>(2011) | laius = 0.78333333 | pikkus = 127.36666667 | asendikaart = Indoneesia | asendikaardi_pilt = }} '''Ternate''' on asula [[Indoneesia]]s [[Ternate saar]]el, [[Põhja-Maluku]] provintsi keskus. [[Kategooria:Indoneesia linnad]] km0yluk0jyket6oy38k0rvipfhi9h8s 6165659 6165656 2022-07-22T15:02:41Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ternate | hääldus = | nimi1_keel = indoneesia | nimi1 = Kota Ternate | pilt = Ternate (City), Indonesia (2010).jpg | vapp = Lambang Kota Ternate.png | vapi_link = [[Ternate vapp|Vapp]] | lipp = | lipu_link = | pindala = 111,39 | elanikke = 207 295 <small>(2011) | laius = 0.78333333 | pikkus = 127.36666667 | asendikaart = Indoneesia | asendikaardi_pilt = }} '''Ternate''' on linn [[Indoneesia]]s [[Ternate saar]]el, [[Põhja-Maluku]] provintsi keskus. [[Kategooria:Indoneesia linnad]] otno83gf2btwbvcf2ppl3na4whq60qa 6165661 6165659 2022-07-22T15:03:14Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ternate | hääldus = | nimi1_keel = indoneesia | nimi1 = Kota Ternate | pilt = Ternate (City), Indonesia (2010).jpg | vapp = Lambang Kota Ternate.png | vapi_link = [[Ternate vapp|Vapp]] | lipp = | lipu_link = | pindala = 111,39 | elanikke = 207 295 <small>(2011) | laius = 0.78333333 | pikkus = 127.36666667 | asendikaart = Indoneesia | asendikaardi_pilt = }} '''Ternate''' on linn [[Indoneesia]]s [[Ternate saar]]el, oli kuni [[2010]]. aastani [[Põhja-Maluku]] provintsi keskus. [[Kategooria:Indoneesia linnad]] o4uq2qitzhnvbzsxvn62gmdxtgaisqp 0 190697 6165899 5897000 2022-07-22T21:33:25Z 46.131.28.245 wikitext text/x-wiki '''Tallinna linnavolikogu''' valimistel, mis toimusid 15. ja 16. oktoobril 1939 valiti ja Siseministri poolt kinnitati 11. novembril 1939 [[Tallinna linnavolikogu]] volinikeks (tähestiku järjekorras) järgmised isikud, kelle volitused algasid 1. detsembril 1939. Loend avaldati samal päeval, 1. detsembril 1939, [[Riigi Teataja Lisa]]s<ref> https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:381354/328324/page/2 RTL 1939, 101</ref>. 96 308 hääleõiguslikust kodanikust käis valimas 32 049 (33,3%), kõige rohkem hääli sai [[Anton Uesson]]<ref>Keda valis linnakodanik oma usaldusmeheks. Rahvaleht, 17. oktoober 1939, nr. 244, lk. 5.</ref>. #[[Anton Allik]] #[[Arthur-Alexander Alu]] #[[Nikolai Andresen]] #[[Ludvig-Bernhard Aulik]] #[[Ado Erit]] #[[Arnold Erolaid]] #[[August Gustavson]] #[[Kustas Hark]] #[[Hermann Isküll]] #[[Helmi Jansen]] #[[Alma Jeets]] #[[Aleksander Jõeäär]] #[[Richard Jõulu]] #[[Karl Jürison]] #[[Erich Kadakas]] #[[Nikolai Kann]] #[[Jakob Kents]] #[[Johannes Kiivet]] #[[Leopold Konga]] #[[Johannes Koovits]] #[[Elmar Kägu]] #[[Richard Käsper]] #[[Theodor Käärik]] #[[Hans Kõrgesaar]] #[[Hermann Lehtmets]] #[[Tõnu Lesuke]] #[[Hans Liiva]] #[[Aleksander Maikalo]] #[[Jaan Masing]] #[[Louis Metslang]] #[[August Mikk]] #[[Aleksander Naeres]] #[[Enn Nurmiste]] #[[Alma Ostra-Oinas]] #[[Oskar Ottas]] #[[Vladimir Paavel]] #[[Artur Perna]]; suri 28. aprillil 1940, tema asemele tuli [[Aleksander Mändvere]]<ref>Linnavolikogu majandusrühm suurenes ühe voliniku võrra. Majaomanike Teataja, 11. mai 1940, nr. 19, lk. 1.</ref> #[[Artur Piht]] #[[Jaan Poska (juunior)|Jaan Poska]] #[[Johannes Pruul]] #[[Harry-Boris-Johann Pärkma]] #[[Maks Pääbo]] #[[Mari Raamot]] #[[Jaan Reinbach]] #[[Juhan Reintam]] #[[Anatoli Renning]] #[[Eduard Riisna]] #[[Alfred Rästas]] #[[Ilmar Saarna]] #[[Aleksander Simon]] #[[Theodor-Aleksis Tallmeister]] #[[Valerian Teder]] #[[Aleksander Tulp]] #[[Anton Uesson]] #[[Bruno Vahtrik]] #[[Alfred Vender]] #[[Roman Viederfeldt]] #[[Helmut Volter]] #[[Arnold Õunapuu]] #[[Juhan Õunapuu]] Volikogu pidas esimese koosoleku 6. detsembril 1939. See oli esimene Tallinna linnavolikogu koosseis, kuhu kuulusid ainult eestlased<ref>Esimest korda ainult eestlased Tallinna raekojas. Rahvaleht, 7. detsember 1939, nr. 288, lk. 7.</ref>. ==Linnavolikogu valimisringkonnad== :[[Tallinna linnavolikogu 1. valimisringkond]]: Tallinna linna tänavad: [[Aiaasundusühing "Kodu"]], [[Balti Puuvillavabrik]], [[Bekkeri tehas]], [[Erika tänav|Eerika tänav]], [[Väike-Eerika tänav]], [[Graniidi tänav]]a majad, n-rid 1, 2, 3, 4, 5, 6, ja 7 ja paarisnumbrid 8-st ja üksiknumbrid 15-st alates, [[Uus-Kalamaja tänav]], [[Vana-Kalamaja tänav]]a majad — üksiknumbrid 13—39, [[Kalamaja kalmistu]], [[Kalju tänav (Tallinn)|Kalju tänav]], [[Kalevi tänav]] — paarisnumbrid 28-st ja üksiknumbrid 17-st alates, [[Kalevi pataljon]], [[Kanepi tänav]], [[Karjamaa tänav]], [[Kopli tänav]]a — paarisnumbrid 22-st ja üksiknumbrid 9-st alates, [[Kopli rand]], [[Kungla tänav (Tallinn)|Kungla tänav]], [[Köie tänav]], [[Küti tänav]]a — üksiknumbrid, [[Suur-Laagri tänav]], [[Väike-Laagri tänav]], [[Suur-Laevaehituse tänav]], [[Väike-Laevaehituse tänav]], [[Leigeri tänav|Leigri tänav]], [[Lina tänav]], [[Linda tänav]]a — üksiknumbrid, [[Lõime tänav]], [[Maleva tänav]], [[Malmi tänav]]a — paarisnumbrid, [[Miinisadam|Miini sadam]], [[Neeme tänav]], [[Niidi tänav]], [[Noole tänav]], [[Nõlva tänav]], [[Paavli tänav]], [[Paljassaar]], [[Piiri tänav (Tallinn)|Piiri tänav]], [[Puuvilla tänav]], [[Lume tänav|Põhja tänav]], [[Põhja puiestee]] — üksiknumbrid 1—27, [[Sitsi tänav]], [[Soo tänav]]a üksiknumbrid 17-st ja paarisnumbrid 28-st alates, [[Sõja tänav]], [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]a — üksiknumbrid 57-st alates, [[Tööstuse tänav]]a— paarisnumbrid ja üksiknumbrid 21-st alates, [[Tõllu tänav]], [[Vabriku tänav]]a paarisnumbrid 10-st ja üksiknumbrid 15-st alates, [[Vene-Balti tehas|Vene-Balti Tehas]], [[Lennusadam|Veelennuplats]]. :[[Tallinna linnavolikogu 2. valimisringkond]]: Tallinna linna tänavad: [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänav]], [[Aiavilja tänav]], [[Aida tänav]], [[Apteegi tänav]], [[Baikovi kallas]], [[Estonia puiestee]] — paarisnumbrid ja üksiknumbrid 1—9, [[Gonsiori tänav]]a — paarisnumbrid 2—26 ja üksiknumbrid 1—29, [[Väike-Gonsiori tänav]], [[Graniidi tänav]]a n-rid 9, 11 ja 13, [[Hobusepea tänav|Hobuse tänav]], [[Hollandi tänav]], [[Hollandi põik]], [[Uus-Hollandi tänav]], [[Inseneri tänav]], [[Jaama tänav (Tallinn)|Jaama tänav]], [[Jahtklubi]]d, [[Jahu tänav]], [[Jõe tänav (Tallinn)|Jõe tänav]], [[Ülem-Jõe tänav]], [[Vana-Kalamaja tänav]]a paarisnumbrid ja üksiknumbrid 1—11A, [[Kesk-Kalamaja tänav]], [[Kalda tänav]]a— paarisnumbrid ja nr. 1, [[Keskvangla]], [[Kalevi tänav]]a — paarisnumbrid 2—26 ja üksiknumbrid 1—15, [[Karu tänav (Tallinn)|Karu tänav]], [[Kinga tänav]] — paarisnumbrid, [[Suur-Kloostri tänav]], [[Väike-Kloostri tänav]], [[Väike-Kompassi tänav]], [[Kesk-Kompassi tänav]], [[Kooli tänav (Tallinn)|Kooli tänav]], [[Kopli tänav]] — paarisnumbrid 2—20 ja üksiknumbrid 1—7, [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzvaldi tänav]] — paarisnumbrid 2—4 ja üksiknumbrid 1—5, [[Küti tänav]] — paarisnumbrid, [[Laboratooriumi tänav]], [[Laeva tänav]], [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]], [[Linda tänav]] — paarisnumbrid, [[Malmi tänav]] — üksiknumbrid, [[Maneeži tänav|Maneesi tänav]], [[Mere puiestee]] — üksiknumbrid ja paarisnumbrid 2 —14, [[Mündi tänav]], [[Munga tänav (Tallinn)|Munga tänav]], [[Müürivahe tänav]] — paarisnumbrid 40-st ja üksiknumbrid 29-st alates, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] — paarisnumbrid 2—64 ja üksiknumbrid 1—79, [[Niine tänav]], [[Nunne tänav]] — paarisnumbrid, [[Olevimägi|Olevi mägi]], [[Oleviste tänav]], [[Paadi tänav]], [[Pagari tänav]], [[Suur-Patarei tänav]], [[Väike-Patarei tänav]], Pikk — üksiknumbrid ja paarisnumbrid 10-st alates, [[Pronksi tänav]], [[Põhja kants]], [[Põhja puiestee]] — paarisnumbrid, [[Pühavaimu tänav|Püha-Vaimu tänav]], [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] peale numbrite 1, 2, 3, 4 ja 5, [[Rannamäe tee]], [[Suur-Rannavärava tänav]], [[Väike-Rannavärava tänav]], [[Raua tänav]] — üksiknumbrid 3-st alates, Raudtee majad, mis asuvad [[Balti jaam]]a ja [[Balti Puuvillavabrik]]u vahel, [[Villem Reimani tänav|Reimanni tänav]] — paarisnumbrid 2—26 ja üksiknumbrid 1—37, [[Tallinna sadam|Sadam]], [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama tänav]], [[Sadama politseijaoskond|Sadama politseijaoskonna]] hoone, [[Uus-Sadama tänav]], [[Saiakang]], [[Siimoni tänav]], [[Soo tänav]]a — paarisnumbrid 2—26 ja üksiknumbrid 1—15, [[Sulevimägi|Sulevi mägi]], [[Suurtüki tänav]], [[Teenri tänav]], [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]]al asuvad raudtee majad n-rid 16, 16B, 16D, 16E ja 18B, [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]a — paarisnumbrid 60-st alates, [[Tolli tänav]], [[Toompuiestee]] — raudtee majad n-rid 33, 35 ja 37, [[Tööstuse tänav]]a — n-rid 1—19, [[Uus tänav (Tallinn)|Uus tänav]], [[Tallinna Uus-sadam|Uus sadam]], [[Vabriku tänav]]a — paarisnumbrid 2—8D ja üksiknumbrid 1—13, [[Vaimu tänav]], [[Valgevase tänav]], [[Vene tänav]], [[Vilmsi tänav]] — paarisnumbrid 2—8, [[Viru tänav]] — üksiknumbrid, [[Vana-Viru tänav]], [[Viru väljak]], [[Võrgu tänav]]. :[[Tallinna linnavolikogu 3. valimisringkond]]: Tallinna linna tänavad: [[Aspe tänav]], [[Estonia puiestee]] — üksiknumbrid 11—29, [[Friedrich Robert Faehlmanni tänav|Fählmanni tänav]], [[Gonsiori tänav]]a — [[Raua tänav]]a ja [[Konstantin Türnpu tänav|Türnpuu tänav]]a vaheline osa, [[Karl August Hermanni tänav (Tallinn)|Hermanni tänav]]a— paarisnumbrid 4-st ja üksiknumbrid 3-st alates, [[Hõbeda tänav|Hõbe tänav]], [[Imanta tänav]] — paarisnumbrid 2—34 ja üksiknumbrid 1—31, [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Tallinn)|Jakobsoni tänav]] — peale n-rite 1 ja 2, [[Johann Voldemar Jannseni tänav (Tallinn)|Jannseni tänav]], [[Joa tänav]], [[Kaasani tänav]]a üksiknumbrid, [[Kadri tee]], [[Kana tänav (Tallinn)|Kana tänav]], [[Johannes Kappeli tänav|Kappeli tänav]], — välja arvatud n-rid 1 ja 2, [[Kase tänav (Tallinn)|Kase tänav]], [[Klaasingi tänav]] — paarisnumbrid, [[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Koidula tänav]], [[Kollane tänav]], [[Kose tee (Tallinn)|Kose tee]], [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzvaldi tänav]] — paarisnumbrid 6-st ja. üksiknumbrid 7—31, [[Friedrich Kuhlbarsi tänav|Kuhlbarsi tänav]], [[Kuke tänav (Tallinn)|Kuke tänav]], [[Juhan Kunderi tänav|Kunderi tänav]], [[Kuristiku tänav]], [[Kuuse tänav]], [[Johann Köleri tänav|Köhleri tänav]], [[Lahe tänav (Tallinn)|Lahe tänav]], [[Laulupeo tänav]], — välja arvatud n-rid 1 ja 2, [[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu tänav]] — üksiknumbrid, [[Lennuki tänav (Tallinn)|Lennuki tänav]] — paarisnumbrid 2—28 ja üksiknumbrid 1—15, [[Lepa tänav]], [[Lubja tänav (Tallinn)|Lubja tänav]] — üksiknumbrid, [[Maakri tänav]], [[Mäekalda tänav]], [[Männi tänav]], [[Nafta tänav]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] — paarisnumbrid 66—132 ja üksiknumbrid 81—97, [[Oru tänav]], [[Palli tänav]], [[Petrooleumi tänav]], [[Pihlaka tänav (Tallinn)|Pihlaka tänav]], [[Pirita tee]], [[Jaan Poska tänav|Poska tänav]], [[Jakob Pärna tänav|Pärna tänav]], [[Pääsukese tänav]], [[Suur-Pääsukese tänav]], [[Väike-Pääsukese tänav]], [[Raua tänav]] — paarisnumbrid ja nr. 1, [[Villem Reimani tänav|Reimanni tänav]] — n-rid 28 ja 39, [[Ado Reinvaldi tänav|Reinvaldi tänav]], [[Roheline aas]], [[Saare tänav (Tallinn)|Saare tänav]], [[Sakala tänav]] — paarisnumbrid 2—28 ja üksiknumbrid 1—23, [[Seltersi tänav]], [[Tamme tänav]], [[Tartu maantee]] — paarisnumbrid 2—28 ja üksiknumbrid 1—43, [[Terase tänav]], [[Tina tänav]], [[Rudolf Tobiase tänav|Tobiase tänav]], [[Toominga tänav (Tallinn)|Tominga tänav]], [[Tormi tänav]], [[Tornimäe tänav]], [[Konstantin Türnpu tänav|Türnpuu tänav]], [[Vambola tänav]], [[Vase tänav (Tallinn)|Vase tänav]], [[August Weizenbergi tänav|Veizenbergi tänav]], [[Vesivärava tänav]], [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav|Viedemanni tänav]], [[Jüri Vilmsi tänav|Vilmsi tänav]] — üksiknumbrid ja paarisnumbrid 10-st alates, [[Voolu tänav]]. :[[Tallinna linnavolikogu 4. valimisringkond]]: Tallinna linna tänavad: [[Aafrika tänav]], [[Asunduse tänav]], [[Gildi tänav]], [[Heeringa tänav]], [[Karl August Hermanni tänav (Tallinn)|Hermanni tänav]] — n-rid 1 ja 2, [[Hommiku tänav]], [[Imanta tänav]]a — paarisnumbrid 36-st ja üksiknumbrid 33-st alates, [[Jakobi tänav]], [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Tallinn)|Jakobsoni tänav]] — n-rid 1 ja 2, [[Jüri tänav]], [[Kaare tee]] — [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu|Apostliku Õigeusu]] ja [[Vana-Kaarli kalmistu|Kaarli kalmistu]] vahelisest piirist kuni [[Tartu maantee]]ni, [[Kaasani tänav]]a paarisnumbrid, [[Kalmistu tänav]]a — üksiknumbrid, [[Kantsi tänav]], [[Johannes Kappeli tänav|Kappeli tänav]] — n-rid 1 ja 2, [[Kasarmu tänav (Tallinn)|Kasarmu tänav]], [[Katusepapi tänav]], [[Keldrimäe tänav]], [[Kiive tänav]], [[Kivimurru tänav]], [[Klaasingi tänav]]a üksiknumbrid, [[Kure tänav (Tallinn)|Kure tänav]], [[Kuuli tänav]], [[Künka tänav]], [[Laada plats (Tallinn)|Laada plats]], [[Suur-Lasnamäe tänav]], [[Väike-Lasnamäe tänav]], [[Lastekodu tänav]], [[Laulupeo tänav]]a — n-rid 1 ja 2, [[Lennuki tänav (Tallinn)|Lennuki tänav]]a — paarisnumbrid 30-st ja üksiknumbrid 17-st alates, [[Liivalaia tänav]]a üksiknumbrid 51-st ja paarisnumbrid 60-st alates, [[Liivamäe tänav]], [[Lubja tänav (Tallinn)|Lubja tänav]]a — n-rid 1, 2 ja 4, [[Majaka tänav]], [[Masina tänav]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] paarisnumbrid 134-st ja üksiknumbrid 99-st alates, [[Odra tänav]], [[Paala tänav]], [[Suur-Paala tänav]], [[Väike-Paala tänav]], [[Paekivi tänav]], [[Pallasti tänav]], [[Punane tänav]], [[Põllu tänav (Tallinn)|Põllu tänav]], [[Püssirohu tänav]], [[Suur-Raevalla tänav]], [[Väike-Raevalla tänav]], [[Roosi tänav]], [[Saali tänav]], [[Septembri tänav]], [[Sootaga tänav]], [[Suur-Sõjamäe tänav]], [[Väike-Sõjamäe tänav]], [[Kesk-Sõjamäe tänav]], [[Tartu maantee]] paarisnumbrid 30-st ja üksiknumbrid 45-st alates, [[Tasuja tänav (Tallinn)|Tasuja tänav]], [[Turba tänav]], [[Valge tänav]], [[Veski tänav (Tallinn)|Veski tänav]], [[Väo tee]], [[Võidujooksu tänav]], [[Ülemiste raudteejaam|Ülemiste jaam]], [[Ülemiste tee]]. :[[Tallinna linnavolikogu 5. valimisringkond]]: Tallinna linna tänavad: [[Suur-Ameerika tänav]] — üksiknumbrid 1—13, [[Väike-Ameerika tänav]] — paarisnumbrid 2—12 ja üksiknumbrid, [[Herne tänav (Tallinn)|Herne tänav]], [[Hospidali tänav (Tallinn)|Hospidali tänav]], [[Invaliidi tänav]], [[Kaare tee]] — [[Veerenni tänav]]a otsa kohast kuni [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu|Apostliku Õigeusu]] ja [[Vana-Kaarli kalmistu|Kaarli kalmistu]] vahelise piirini, [[Kalmistu tänav]] — paarisnumbrid, [[Kauna tänav]], [[Kiire tänav]], [[Kivi tänav (Tallinn)|Kivi tänav]], [[Kodu tänav]], [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]]a paarisnumbrid 76-st ja üksiknumbrid 65-st alates, [[Kristiine tänav]], [[Liiva tänav (Tallinn)|Liiva tänav]], [[Kesk-Liiva tänav]], [[Liivalaia tänav]]a üksiknumbrid 1—49 ja paarisnumbrid 2—58, [[Luha tänav (Tallinn)|Luha tänav]]a paarisnumbrid 8-st ja üksiknumbrid 13-st alates, [[Kesk-Luha tänav]], [[Ülem-Luha tänav]], [[Lõuna tänav (Tallinn)|Lõuna tänav]], [[Magasini tänav]], [[Naeri tänav]], [[Oa tänav]], [[Pardi tänav]], [[Planeedi tänav]], [[Puhke tänav]], [[Pärnu maantee]] paarisnumbrid 48—100 ja üksiknumbrid 43—89, [[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee tänav]] — n-rid 1—30, [[Tatari tänav]] — paarisnumbrid 40-st ja üksiknumbrid 35-st alates, [[Uus-Tatari tänav]], [[Uue-Maailma tänav]], [[Vaestepatuste tänav]] — paarisnumbrid, [[Vaikne tänav (Tallinn)|Vaikne tänav]], [[Veerenni tänav]], [[Videviku tänav]], [[Virmalise tänav]], [[Õie tänav (Tallinn)|Õie tänav]], [[Õnne tänav]], [[Õpetajate tänav]]. :[[Tallinna linnavolikogu 6. valimisringkond]]: Tallinna linna tänavad: [[Aasa tänav]], [[Alevi tänav (Tallinn)|Alevi tänav]], [[Suur-Ameerika tänav]]a üksiknumbrid 15-st alates, [[Kesk-Ameerika tänav]], [[Väike-Ameerika tänav]]a paarisnumbrid 14- alates, [[Auru tänav]], [[Endla tänav]]a paarisnumbrid 56-st ja üksiknumbrid 35-st alates, [[Juurdeveo tänav]], [[Järve tänav]], [[Kaarna tänav]], [[Kadaka tee]], [[Kaitseliidu lasketiir]], [[Kanarbiku tänav (Tallinn)|Kanarbiku tänav]], [[Kannikese tänav]], [[Kauba tänav]], [[Keemia tänav]], [[Kiili tänav]], [[Kirsi tänav (Tallinn)|Kirsi tänav]], [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]]a paarisnumbrid 58—74 ja üksiknumbrid 47 —63, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]], [[Kuldnoka tänav (Tallinn)|Kuldnoka tänav]], [[Kullamaa tänav]], [[Kullerkupu tänav]], [[Käo tänav]], [[Laane tänav]], [[Laine tänav]], [[Leete tänav]], [[Lehe tänav]], [[Lille tänav (Tallinn)|Lille tänav]], [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tänav]], [[Luha tänav (Tallinn)|Luha tänav]]a paarisnumbrid 2—6 ja üksiknumbrid 1—11, [[Luite tänav]], [[Lõokese tänav]], [[Maasika tänav]], [[Madara tänav]], [[Magdaleena tänav]], [[Marta tänav]], [[Mehaanika tänav]], [[Metalli tänav]], [[Metsa tänav]], [[Mineraali tänav]], [[Mooni tänav]], [[Muraka tänav]], [[Mustamäe tee]], [[Mustjõe tänav]], [[Mõtuse tänav]], [[Nelgi tänav]], [[Nõmme tee|Nõmme tänav]], [[Oksa tänav]], [[Paide tänav]], [[Paldiski maantee]] üksiknumbrid 25-st alates, [[Paluka tänav]], [[Parmu tänav]], [[Pilve tänav]], [[Päikese tänav (Tallinn)|Päikese tänav]], [[Pärnu maantee]] paarisnumbrid 102-st ja üksiknumbrid 91-st alates, [[Püü tänav]], [[Rahumäe tee]], [[Rapla tänav]], [[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee tänav]]a n-rid 31—43, [[Rähni tänav]], [[Räägu tänav (Tallinn)|Räägu tänav]], [[Räästa tänav]], [[Salu tänav]], [[Seebi tänav]], [[Side tänav (Tallinn)|Side tänav]], [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]], [[Sinika tänav]], [[Sipelga tänav (Tallinn)|Sipelga tänav]], [[Sireli tänav]], [[Suitsu tänav]], [[Sääse tänav]], [[Sõstra tänav]], [[Tedre tänav]], [[Tihase tänav]], [[Tondi tee]], [[Toom-Kuninga tänav]]a paarisnumbrid 22-st ja üksiknumbrid 15- alates, [[Tuisu tänav]], [[Tulbi tänav]], [[Tulika tänav]], [[Tuule tänav (Tallinn)|Tuule tänav]], [[Tähe tänav]], [[Tüve tänav]], [[Vaarika tänav (Tallinn)|Vaarika tänav]], [[Välja tänav (Tallinn)|Vilja tänav]], [[Viljandi maantee (Tallinn)|Viljandi tänav]], [[Villardi tänav]]a paarisnumbrid 26-st ja üksiknumbrid 25-st alates, [[Virve tänav]], [[Välja tänav]], [[Västriku tänav (Tallinn)|Västriku tänav]], [[Ööpiku tänav]], [[Ülase tänav (Tallinn)|Ülase tänav]]. :[[Tallinna linnavolikogu 7. valimisringkond]]: Tallinna linna tänavad: [[Aarde tänav]], [[Ao tänav]], [[Aru tänav]], [[Eha tänav (Tallinn)|Eha tänav]], [[Endla tänav]]a paarisnumbrid 42—54, [[Falkpargi tänav]]a paarisnumbrid 12-st ja üksiknumbrid 9-st alates, [[Heina tänav]], [[Härjapea tänav]], [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]]a paarisnumbrid 2—56, [[Kolde tänav (Tallinn)|Kolde tänav]], [[Kolde puiestee]], [[Kruusa tänav]], [[Kõrre tänav]], [[Leegi tänav]], [[Loode tänav]], [[Loode põik]], [[Merimetsa tänav]], [[Mulla tänav]], [[Muru tänav]], [[Mäe tänav]], [[Nurme tänav (Tallinn)|Nurme tänav]], [[Orase tänav]], [[Paldiski maantee]] üksiknumbrid 13—23 ja paarisnumbrid 14-st alates, [[Preesi tänav]], [[Pärja tänav]], [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänav]], [[Rohu tänav]], [[Roo tänav]], [[Roopa tänav]], [[Saani tänav]], [[Sambla tänav]], [[Saue tänav]], [[Suve tänav]]a üksilmumbrid, [[Sõle tänav]], [[Sõmera tänav]], [[Söödi tänav]], [[Taime tänav]], [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]]a üksiknumbrid 15-st ja paarisnumbrid 20-st alates, [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]a üksiknumbrid 1—55 ja paarisnumbrid 2—58, [[Timuti tänav]], [[Vainu tänav (Tallinn)|Vainu tänav]], [[Villardi tänav]]a paarisnumbrid 2—24 ja üksiknumbrid 1—23, [[Wismari tänav|Vismari tänav]] — paarisnumbrid 16-st ja üksiknumbrid 25-st alates, [[Õle tänav]]. :[[Tallinna linnavolikogu 8. valimisringkond]]: Tallinna linna tänavad: [[Ahju tänav]], [[Allika tänav (Tallinn)|Allika tänav]], [[Suur-Ameerika tänav]]a paarisnumbrid, [[Börsi käik]], [[Dunkri tänav]], [[Endla tänav]]a paarisnumbrid 2—40 ja üksiknumbrid 1—33, [[Erbe tänav]], [[Falgi tee]], [[Falkpargi tänav]]a paarisnumbrid 2—10 ja üksiknumbrid 1—7, [[Hariduse tänav]], [[Harju tänav]], [[Kaarli tänav]], [[Kaarli puiestee]], [[Suur-Karja tänav]], [[Väike-Karja tänav]], [[Kaupmehe tänav]], [[Kentmanni põik]], [[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade tänav]], [[Kinga tänav]]a üksiknumbrid, [[Kiriku tänav]], [[Kiriku plats]], [[Kiriku põik]], [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]], [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]]a üksiknumbrid 1—45, [[Komandandi tee|Komendandi tänav]], [[Konstantin Pätsi tänav]], [[Kullasepa tänav]], [[Kuninga tänav]], [[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu tänav]]a paarisnumbrid, [[Liivalaia põik]], [[Lossi plats]], [[Luise tänav]], [[Lätte tänav]], [[Lühike jalg]], [[Müürivahe tänav]]a paarisnumbrid 2—38 ja üksiknumbrid 1—27, [[Niguliste tänav]], [[Nunne tänav]]a üksiknumbrid/ [[Paldiski maantee]] paarisnumbrid 2—12 ja üksiknumbrid 1—11, [[Piiskopi tänav]], [[Pikk tänav]] — paarisnumbrid 2—8, [[Pikk jalg]], [[Vana-Posti tänav]], [[Pärnu maantee]] paarisnumbrid 2—46 ja üksiknumbrid 1—41, [[Raekoja tänav]], [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]i n-rid 1, 2, 3, 4 ja 5, [[Rahukohtu tänav]], [[Rataskaevu tänav]], [[Roosikrantsi tänav]], [[Rutu tänav]], [[Rüütli tänav (Tallinn)|Rüütli tänav]], [[Sakala tänav]]a paarisnumbrid 28A-st ja üksiknumbrid 25-st alates, [[Sauna tänav]], [[Suve tänav]]a paarisnumbrid, [[Peeter Süda tänav|Süda tänav]], [[Sügise tänav]], [[Tatari tänav]]a paarisnumbrid 2—38 ja üksiknumbrid 1—31, [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]]a üksiknumbrid 1—13 ja paarisnumbrid 2—14, [[Toom-Kooli tänav]], [[Toom-Kuninga tänav]]a paarisnumbrid 2—20 ja üksiknumbrid 1—13, [[Toompark]], [[Toompuiestee]] üksiknumbrid 1—23 ja paarisnumbrid, [[Toom-Rüütli tänav]], [[Trepi tänav]], [[Tui tänav]], [[Tõnismägi]], [[Uus turg]], [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]], [[Vabaduse väljak]], [[Vaestepatuste tänav]]a üksiknumbrid, [[Valli tänav]], [[Vana turg]], [[Varblase tänav]], [[Veetorni tänav]], [[Viru tänav]]a paarisnumbrid, [[Wismari tänav|Vismari tänav]]a paarisnumbrid 2—14 ja üksiknumbrid 1—23, [[Voorimehe tänav]], [[Õllepruuli tänav]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/09/3 I. 587. Siseministri otsus linnavolikogude ja linnaosa volikogu valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta.], Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939</ref>. == Viited == {{viited}} {{Tallinna linnavolinikud}} [[Kategooria:20. sajand Tallinnas]] [[Kategooria:Eesti linnavolinike loendid]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed| ]] [[Kategooria:1939. aasta Eestis]] i7p3ma9zc3w5jui6x66f310c9voiydk 0 196335 6165634 6029783 2022-07-22T14:40:20Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Yogyakarta | hääldus = | nimi1_keel = indoneesia | nimi1 = Yogyakarta | pilt = Montage_of_Yogyakarta.jpg | lipp = Flag of Yogyakarta City.svg | lipu_link = [[Yogyakarta lipp]] | vapp = Seal of the City of Yogyakarta.svg | vapi_link = [[Yogyakarta vapp]] | pindala = 32,8 | elanikke = 511 700 (2004) | asendikaart = Indoneesia }} '''Yogyakarta''' on linn [[Indoneesia]]s [[Jaava]] saarel, [[Yogyakarta eripiirkond|Yogyakarta eripiirkonna]] keskus. Asub saare keskosas 30 km kaugusel [[Merapi]] vulkaanist. Koos naaberlinna [[Surakarta]]ga on Yogyakarta [[jaava kultuur]]i keskus. Linnas on mitmeid kõrgkoole, millest suurim on [[Gadjah Mada Ülikool]]. [[1006]]. aastani oli linn Matarami kuningriigi pealinn. [[Indoneesia iseseisvussõda|Indoneesia iseseisvussõja]] ajal [[1945]]–[[1949]] oli Yogyakarta Indoneesia pealinn. [[27. mai]]l [[2006]] toimunud maavärinas sai linn suuri purustusi. Hukkus umbes 4000 inimest. Linn jaguneb 14 ringkonnaks. ==Välislingid== *http://www.jogjakota.go.id/ [[Kategooria:Indoneesia linnad]] mce4cqgu7owkyryn8cygj68hg6tibb7 0 199789 6165613 5896699 2022-07-22T14:20:39Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Põltsamaa linnavolikogu liikmed]] wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Martin Terras | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[18. november]] [[1875]] | Sünnikoht = [[Põltsamaa]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Teenistused = [[Venemaa keisririik]]<br>[[Eesti Vabariik]] | Auaste = [[kolonel]] | Juhitud üksused = Peastaabi [[Suurtükiväe Valitsus]]<br>[[2. Suurtükiväepolk]] | Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]]<br>[[Eesti Vabadussõda]] | Autasud = }} '''Martin Terras''' [[Vabadusrist|VR I/3]] (ka '''Teras'''; 6. november ([[vkj]])/ [[18. november]] [[1875]] [[Põltsamaa]] – [[13. detsember]] [[1944]]) oli [[Eesti]] sõjaväelane ([[kolonel]]) ning omavalitsus- ja ühistegelane. Terras lõpetas aastal [[1900]] [[Vilniuse junkrukool]]i ning teenis seejärel [[Venemaa Keisririik|Vene]] keiserlikus armees [[ohvitser]]ina; osales [[1914]]–[[1917]] [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]].<ref>Terras, Martin. // Eesti avalikud tegelased. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932. Lk 339</ref> Alampolkovnik Terras oli [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] Peastaabi [[Suurtükiväe Valitsus]]e 1. ülem, seejärel [[2. Suurtükiväepolk|2. Suurtükiväe polgu]] ülem. Ülendati 11. veebruaril 1920 [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] [[kindralstaabi kindralmajor]] [[Johan Laidoner|Laidoneri]] käsuga Vabariigi sõjavägedele nr. 372 alampolkovnikust polkovnikuks vanusega 16. septembrist 1919. Aastatel [[1927]]–[[1930]] oli ta [[Põltsamaa]] esimene [[linnapea]]. [[Pilt:Martin Terrase haud Põltsamaal.jpg|pisi|tühi|Haud Põltsamaal]] ==Tunnustused== *1925, 18. veebruar [[Vabadusristi I liigi 3. järk]] *1925, 8. juuli tasuta maa normaaltalu mõõdus ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=25584 Eesti ohvitserid 1918-1940] {{JÄRJESTA:Terras, Martin}} [[Kategooria:Eesti kolonelid]] [[Kategooria:Eesti suurtükiväelased]] [[Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Esimese maailmasõja veteranid Eestis]] [[Kategooria:Põltsamaa linnapead]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Põltsamaa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1875]] [[Kategooria:Surnud 1944]] [[Kategooria:Põltsamaa linnavolikogu liikmed]] 4b611zghahcw2znmfw3l9ld5wzwu7tt 0 200879 6165928 6144327 2022-07-22T23:50:23Z Jäähokimängija 168085 /* Praegused NHLi klubid */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {|style="margin:5px; border:1px solid #8888AA;" align=right cellpadding=3 cellspacing=3 width=300 |- |colspan=2| <center><big>'''National Hockey League''' |- ||Liigid||[[Jäähoki|jäähoki]] |- ||Asutatud||[[1917]] |- ||Riigid||{{PisiLipp|Kanada}} (7)<br />{{PisiLipp|USA}} (25) |- ||Meeskonnad||32 |- ||Komissar||[[Gary Bettman]] |- ||Peakontor||[[Sixth Avenue]], [[New York]], [[New Yorgi osariik|New York]] |- ||Praegune meister||[[Colorado Avalanche]] |- ||Enamik tiitleid||[[Montreal Canadiens]] (24 korda) |- ||Madalam tase||[[American Hockey League|AHL]] <br> [[ECHL]] |- ||TV partnerid|| |- ||Veebisait||[https://www.nhl.com/ NHL.com] |} '''National Hockey League''' (lühend '''NHL'''; [[prantsuse keel]]es ''Ligue nationale de hockey'', LNH) on [[Ameerika Ühendriigid|USA]] ja [[Kanada]] [[Jäähoki|jäähokiliiga]]. See on maailma tuntuim ja kõrgetasemelisem jäähokiliiga. NHL-is mängib 32 võistkonda, kes on jagatud kahte konverentsi ja konverentsid omakorda nelja divisjoni: [[Idakonverents (NHL)|Idakonverentsi]] moodustavad [[Metropolitani divisjon|Metropolitani]] ja [[Atlandi divisjon (NHL)|Atlandi divisjon]] ning [[Läänekonverents (NHL)|Läänekonverentsi]] [[Vaikse ookeani divisjon (NHL)|Vaikse ookeani]]- ja [[Keskdivisjon (NHL)|Keskdivisjon]]. Igas divisjonis mängib kaheksa meeskonda. NHL-i võistkondadel on [[American Hockey League]]'is (AHL) järelkasvukoondised, mis toimivad mängijatereservina ja noorte mängijate treeninguvõistkondadena. Praegu on kõige uuem NHL-i võistkond [[Seattle Kraken]], mis liitus liigaga 2021. aastal. == Ajalugu == === Varasem ajalugu === Jäähokiliiga NHL loodi [[1917]]. aastal. Sinna kuulus viis võistkonda: [[Montréal Canadiens]], [[Montreal Wanderers]], [[Ottawa Senators]], [[Toronto Maple Leafs|Toronto Arenas]] ning [[Quebec Bulldogs]]. Bulldogs ei mänginud esimesel hooajal siiski ühtegi mängu. Liiga presidendiks valiti [[Frank Calder]], kes oli president kuni oma surmani [[1943]]. aastal. Esimene näidismäng peeti [[15. detsember|15. detsembril]] 1917, kui kohtusid Montréal Canadiens ja Montréal Wanderers. Esimene ametlik kohtumine toimus siiski neli päeva hiljem, kus Montreal Wanderersi kaitsja [[Dave Ritchie]] lõi esimese värava NHLi ajaloos. Esimene mäng lõppes Wanderersi 10–9 võiduga Toronto Arenase üle. Arenasest sai aga esimene NHLi klubi, mis võitis [[Stanley karikas|Stanley karika]]. Finaalis alistati [[Vancouver Millionaires]]i [[PCHA|Pacific Coast Hockey Association]] tulemusega 5–3. Esimese väravateta mängu NHL-i ajaloos tegi Montréal Canadiensi väravavaht [[Georges Vézina]], kes jättis Arenasi nullile hooajal 1917–1918. Vezina oli ka esimene NHLi väravavaht, kes suutis saada edukaid söödupunkte. Pärast tema surma nimetas NHL parimale väravavahile antava autasu [[Vezina Trophy|Vezina Trophy']]ks. 1918–1919 hooajal finaali ei mängitud, kuna ülemaailmne [[Hispaania gripp|gripiepideemia]] oli jõudnud [[Seattle]]'isse. Hiljem läks NHLil hästi ja 10 aasta jooksul võitsid NHLi klubid Stanley karika seitse korda. === Esimene laienemine === [[1924]]. aastal lagunes PCHA hokiliiga ja viimased võistkonnad sellest sarjast siirdusid [[WCHL|Western Canada Hockey League'i]]. WCHL oli lühiajaline sari, mis tegutses ainult 5 aastat. Pärast seda jäi järele ainult NHL. [[Victoria Cougars]] oli viimane klubi väljaspool NHLi, kes võitis Stanley karika. Nüüd liitus NHLiga ka USA meeskondi, kuna seal ei olnud enam oma jäähokiliigat. Esimene uus meeskond oli [[Boston Bruins]] [[1924]]–[[1925]] hooajal. Siis liitusid [[New York Americans]] ja [[Pittsburgh Pirates]] ning järgmisel hooajal [[New York Rangers]], [[Detroit Red Wings|Detroit Cougars]] (praegune [[Detroit Red Wings]]) ja [[Chicago Blackhawks|Chicago Black Hawks]] (praegune [[Chicago Blackhawks]]). Ka kaks uut Kanada klubi liitusid NHLiga: [[Montreal Maroons]] ja [[Hamilton Tigers]]. [[1930]]–[[1931]] hooajal mängis NHLis 10 võistkonda, kuid [[Suur depressioon|suure majanduslanguse]] tagajärjel lõpetasid tegevuse Pirates ja Americans. Ottawa Senators pidi majandusprobleemide tõttu NHList loobuma ja nii oli NHLi 25-aastase tegevuse järel alles kuus praegust klubi, kes on saanud lisanime "Original Six". Need meeskonna olid Canadiens, Maple Leafs, Red Wings, Bruins, Rangers ja Black Hawks. 1920. aastatel tehti lisaks esimesele laienemisele NHLis palju väiksemaid muudatusi. Väljakumängijate arvu vähendati kuuelt viiele. Lisaks hakati väärtuslikumale mängijale välja andma [[Hart Memorial Trophy]] auhinda. Esimesena pälvis selle [[Frank Nighbor]]. === Hilisem ajalugu === === Teisest laienemisest tänapäeva === === Mänguseisakud ja streigid === == Praegused NHLi klubid == {{Multicol|90%}} {{Multicol-break}} {{Image label begin|image={{#switch: {{{realignment|}}}|NHL teams and conferences map - 2021–22.png}}|width={{#if: {{{realignment|}}}|{{{width|500}}}|{{{width|500}}}|{{{width|500}}} }}|float={{{float|none}}}}} {{Image label small|x=-394.0|y=-176.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[New Jersey Devils|New Jersey]]}} {{Image label small|x=-466.0|y=-181.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[New York Islanders|NY&nbsp;Islanders]]}} {{Image label small|x=-464.0|y=-171.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[New York Rangers|NY&nbsp;Rangers]]}} {{Image label small|x=-449.0|y=-192.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Philadelphia Flyers|Philadelphia]]}} {{Image label small|x=-386.0|y=-187.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Pittsburgh Penguins|Pittsburgh]]}} {{Image label small|x=-484.0|y=-153.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Boston Bruins|Boston]]}} {{Image label small|x=-418.0|y=-159.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Buffalo Sabres|Buffalo]]}} {{Image label small|x=-454.0|y=-116.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Montreal Canadiens|Montreal]]}} {{Image label small|x=-393.0|y=-129.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Ottawa Senators|Ottawa]]}} {{Image label small|x=-362.0|y=-147.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Toronto Maple Leafs|Toronto]]}} {{Image label small|x=-220.0|y=-90.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Winnipeg Jets|Winnipeg]]}} {{Image label small|x=-434.0|y=-249.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Carolina Hurricanes|Carolina]]}} {{Image label small|x=-428.0|y=-370.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Florida Panthers|Florida]]}} {{Image label small|x=-358.0|y=-334.0|scale={{{width|-1}}}|text=<br>[[Tampa Bay Lightning|Tampa Bay]]}} {{Image label small|x=-439.0|y=-207.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Washington Capitals|Washington]]}} {{Image label small|x=-294.0|y=-177.0|scale={{{width|-1}}}|text=<br>[[Chicago Blackhawks|Chicago]]}} {{Image label small|x=-346.0|y=-197.0|scale={{{width|-1}}}|text=<br>[[Columbus Blue Jackets|Columbus]]}} {{Image label small|x=-350.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Detroit Red Wings|Detroit]]}} {{Image label small|x=-348.0|y=-252.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Nashville Predators|Nashville]]}} {{Image label small|x=-282.0|y=-218.0|scale={{{width|-1}}}|text=<br>[[St. Louis Blues|St. Louis]]}} {{Image label small|x=-128.0|y=-48.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Calgary Flames|Calgary]]}} {{Image label small|x=-178.0|y=-191.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Colorado Avalanche|Colorado]]}} {{Image label small|x=-121.0|y=-21.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Edmonton Oilers|Edmonton]]}} {{Image label small|x=-257.0|y=-150.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Minnesota Wild|Minnesota]]}} {{Image label small|x=-35.0|y=-20.0|scale={{{width|-1}}}|text=<br>[[Vancouver Canucks|Vancouver]]}} {{Image label small|x=-30.0|y=-240.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Anaheim Ducks|Anaheim]]}} {{Image label small|x=-224.0|y=-296.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Dallas Stars|Dallas]]}} {{Image label small|x=-36.0|y=-60.0|scale={{{width|-1}}}|text=<br>[[Seattle Kraken|Seattle]]}} {{Image label small|x=-62.0|y=-198.0|scale={{{width|-1}}}|text=<br>[[Vegas Golden Knights|Las Vegas]]}} {{Image label small|x=-17.0|y=-214.0|scale={{{width|-1}}}|text=<br>[[Los Angeles Kings|Los Angeles]]}} {{Image label small|x=-106.0|y=-251.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[Arizona Coyotes|Arizona]]}} {{Image label small|x=-27.0|y=-175.0|scale={{{width|-1}}}|text=[[San Jose Sharks|San Jose]]}} {{Image label end}} {{Multicol-end}} {| class="wikitable" style="width:100%; text-align:left;font-size:90%" ! style="background:white; align=center" |Divisjon ! style="background:white; align=center" |Meeskond ! style="background:white; align=center" |Linn ! style="background:white; align=center" |Koduväljak ! style="background:white; align=center" |Mahutavus ! style="background:white; align=center" |Asutatud ! style="background:white; align=center" |Liitunud ! style="background:white; align=center" |Kapten (C) ! style="background:white; align=center" |Peatreener |- ! colspan="12" style="background:#C41230;" |[[Idakonverents (NHL)|<span style="color:#FFFFFF">Idakonverents</span>]] |- ! rowspan="8" style="background:#ddf;" |[[Atlandi divisjon (NHL)|Atlandi]] | '''[[Boston Bruins]]''' | [[Boston]], [[Massachusetts]] | [[TD Garden]] | align="center" | 17 565 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1924 | [[Patrice Bergeron]] | [[Jim Montgomery (jäähoki)|Jim Montgomery]] |- | '''[[Buffalo Sabres]]''' | [[Buffalo]], [[New Yorgi osariik|New York]] | [[KeyBank Center]] | align="center" | 19 070 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1970 | ''Puudub'' | [[Don Granato]] |- | '''[[Detroit Red Wings]]''' | [[Detroit]], [[Michigan]] | [[Little Caesars Arena]] | align="center" | 19 515 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1926 | [[Dylan Larkin]] | [[Derek Lalonde]] |- | '''[[Florida Panthers]]''' | [[Sunrise]], [[Florida]] | [[FLA Live Arena]] | align="center" | 19 250 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1993 | [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksander Barkov]] | [[Paul Maurice]] |- | '''[[Montreal Canadiens]]''' | [[Montréal]], [[Québec]] | [[Bell Centre]] | align="center" | 21 302 | align="center" | 1909 | align="center" | 1917 | [[Shea Weber]] | [[Martin St. Louis]] |- | '''[[Ottawa Senators]]''' | [[Ottawa]], [[Ontario]] | [[Canadian Tire Centre]] | align="center" | 17 373 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1992 | [[Brady Tkachuk]] | [[D. J. Smith]] |- | '''[[Tampa Bay Lightning]]''' | [[Tampa]], [[Florida]] | [[Amalie Arena]] | align="center" | 19 092 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1992 | [[Steven Stamkos]] | [[Jon Cooper]] |- | '''[[Toronto Maple Leafs]]''' | [[Toronto]], [[Ontario]] | [[Scotiabank Arena]] | align="center" | 18 819 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1917 | [[John Tavares]] | [[Sheldon Keefe]] |- ! rowspan="8" style="background:#dfd;" |[[Metropolitani divisjon|Metropolitani]] | '''[[Carolina Hurricanes]]''' | [[Raleigh]], [[Põhja-Carolina]] | [[PNC Arena]] | align="center" | 18 680 | align="center" | 1972 | align="center" | 1979* | [[Jordan Staal]] | [[Rod Brind'Amour]] |- | '''[[Columbus Blue Jackets]]''' | [[Columbus (Ohio)|Columbus]], [[Ohio]] | [[Nationwide Arena]] | align="center" | 18 144 | colspan="2" style="text-align:center;" | 2000 | [[Boone Jenner]] | [[Brad Larsen]] |- | '''[[New Jersey Devils]]''' | [[Newark]], [[New Jersey osariik|New Jersey]] | [[Prudential Center]] | align="center" | 16 514 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1974* | [[Nico Hischier]] | [[Lindy Ruff]] |- | '''[[New York Islanders]]''' | [[Elmont (New York)|Elmont]], [[New Yorgi osariik|New York]] | [[Barclays Center]] | align="center" | 13 900 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1972 | [[Anders Lee]] | [[Lane Lambert]] |- | '''[[New York Rangers]]''' | [[New York]], [[New Yorgi osariik|New York]] | [[Madison Square Garden]] | align="center" | 18 006 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1926 | ''Puudub'' | [[Gerard Gallant]] |- | '''[[Philadelphia Flyers]]''' | [[Philadelphia]], [[Pennsylvania]] | [[Wells Fargo Center]] | align="center" | 19 500 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1967 | ''Puudub'' | [[John Tortorella]] |- | '''[[Pittsburgh Penguins]]''' | [[Pittsburgh]], [[Pennsylvania]] | [[PPG Paints Arena]] | align="center" | 18 387 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1967 | [[Sidney Crosby]] | [[Mike Sullivan]] |- | '''[[Washington Capitals]]''' | [[Washington]] | [[Capital One Arena]] | align="center" | 18 506 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1974 | [[Aleksandr Ovetškin]] | [[Peter Laviolette]] |- ! colspan="12" style="background:#003E7E;" |[[Läänekonverents (NHL)|<span style="color:#FFFFFF">Läänekonverents</span>]] |- ! rowspan="8" style="background:#ffd;" |[[Keskdivisjon (NHL)|Kesk]] | '''[[Arizona Coyotes]]''' | [[Glendale]], [[Arizona]] | [[Gila River Arena]] | align="center" | 17 125 | align="center" | 1972 | align="center" | 1979* | ''Puudub'' | [[André Tourigny]] |- | '''[[Chicago Blackhawks]]''' | [[Chicago]], [[Illinois]] | [[United Center]] | align="center" | 19 717 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1926 | [[Jonathan Toews]] | [[Luke Richardson]] |- | '''[[Colorado Avalanche]]''' | [[Denver]], [[Colorado]] | [[Ball Arena]] | align="center" | 18 007 | align="center" | 1972 | align="center" | 1979* | [[Gabriel Landeskog]] | [[Jared Bednar]] |- | '''[[Dallas Stars]]''' | [[Dallas]], [[Texas]] | [[American Airlines Center]] | align="center" | 18 532 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1967* | [[Jamie Benn]] | [[Peter DeBoer]] |- | '''[[Minnesota Wild]]''' | [[Saint Paul (Minnesota)|Saint Paul]], [[Minnesota]] | [[Xcel Energy Center]] | align="center" | 17 954 | colspan="2" style="text-align:center;" | 2000 | [[Jared Spurgeon]] | [[Dean Evason]] |- | '''[[Nashville Predators]]''' | [[Nashville]], [[Tennessee]] | [[Bridgestone Arena]] | align="center" | 17 113 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1998 | [[Roman Josi]] | [[John Hynes]] |- | '''[[St. Louis Blues]]''' | [[Saint Louis]], [[Missouri]] | [[Enterprise Center]] | align="center" | 18 724 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1967 | [[Ryan O'Reilly]] | [[Craig Berube]] |- | '''[[Winnipeg Jets]]''' | [[Winnipeg]], [[Manitoba provints|Manitoba]] | [[Canada Life Centre]] | align="center" | 15 321 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1999* | [[Blake Wheeler]] | [[Rick Bowness]] |- ! rowspan="8" style="background:#fdf;" |[[Vaikse ookeani divisjon (NHL)|Vaikse ookeani]] | '''[[Anaheim Ducks]]''' | [[Anaheim]], [[California]] | [[Honda Center]] | align="center" | 17 174 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1993 | ''Puudub'' | [[Dallas Eakins]] |- | '''[[Calgary Flames]]''' | [[Calgary]], [[Alberta]] | [[Scotiabank Saddledome]] | align="center" | 19 289 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1972* | ''Puudub'' | [[Darryl Sutter]] |- | '''[[Edmonton Oilers]]''' | [[Edmonton]], [[Alberta]] | [[Rogers Place]] | align="center" | 18 347 | align="center" | 1972 | align="center" | 1979 | [[Connor McDavid]] | [[Jay Woodcroft]] |- | '''[[Los Angeles Kings]]''' | [[Los Angeles]], [[California]] | [[Staples Center]] | align="center" | 18 230 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1967 | [[Anže Kopitar]] | [[Todd McLellan]] |- | '''[[San Jose Sharks]]''' | [[San Jose]], [[California]] | [[SAP Center]] | align="center" | 17 562 | colspan="2" style="text-align:center;" | 1991 | [[Logan Couture]] | [[David Quinn]] |- | '''[[Seattle Kraken]]''' | [[Seattle]], [[Washingtoni osariik|Washington]] | [[Climate Pledge Arena]] | align="center" | 17 100 | colspan="2" style="text-align:center;" | 2021 | ''Puudub'' | [[Dave Hakstol]] |- | '''[[Vancouver Canucks]]''' | [[Vancouver]], [[Briti Columbia]] | [[Rogers Arena]] | align="center" | 18 910 | align="center" | 1945 | align="center" | 1970 | [[Bo Horvat]] | [[Bruce Boudreau]] |- | '''[[Vegas Golden Knights]]''' | [[Paradise]], [[Nevada]] | [[T-Mobile Arena]] | align="center" | 17 356 | colspan="2" style="text-align:center;" | 2017 | [[Mark Stone]] | [[Bruce Cassidy]] |} ; Märkused <div class="references-small"> # ''Tärn (*) tähistab meeskonna kolimist.'' # ''[[Edmonton Oilers]], [[Hartford Whalers]], [[Quebec Nordiques]] ja [[Winnipeg Jets (1972–96)|algupärane Winnipeg Jets]] on liitunud NHLiga 1979. aastal NHL–WHA liitumise pärast.'' </div> == Vaata ka == * [[NHL-i hooaeg 2018–2019]] * [[NHL-i hooaeg 2021–2022]] == Välislingid == *[http://www.nhl.com NHLi ametlik koduleht] *[http://www.nhlpa.com/ NHLi mängijate koduleht] *[http://hockeydb.com HockeyDB sisaldab infot mängijate ja meeskondade kohta] [[Kategooria:NHL]] ftc3zcyozf7n7usq1y2z8hg4bppdj6e 0 213333 6165827 5900144 2022-07-22T20:10:40Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bloemfontein | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Bloemfontein | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Bloemfontein | | omakeelne_nimi_3 = sotho | Mangaung | | omakeelne_nimi_4 = pedi | Mangaung | | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Bloemfontein''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Free State]]'i provintsi ja [[Mangaungi linnaringkond|Mangaungi linnaringkonna]] halduskeskus. Asub [[Highveld]]i lõunaservas 1400 m kõrgusel merepinnast. Bloemfontein on Lõuna-Aafrika üks kolmest pealinnast, nn juriidiline pealinn, Bloemfonteinis asub Lõuna-Aafrika Vabariigi ülemkohus.<ref>Matt Rosenberg. [https://www.thoughtco.com/why-does-south-africa-have-three-capitals-4071907 Why does South Africa have three capitals? : a compromise that led to a balance of power] ThoughtCo.</ref> Linnas asuvad ka 16 000 üliõpilasega [[Free State'i Ülikool]] ja [[Free State Stadium]], kus peeti [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] kohtumisi. Linnas on ka botaanikaaed ja loomaaed. Linn asutati ametlikult [[1850]]. aastal ja sai nime sinna [[1840]]. aastal rajatud farmi järgi. Bloemfontein tähendab hollandi keeles 'lilleallikas'. Linna sotho- ja pedikeelne nimi Mangaung tähendab 'gepardite koht'. Linn on tuntud ka rooside linnana, sest seal peetakse roosifestivali. 1854–1902 oli Bloemfontein [[Oranje Vabariik|Oranje Vabariigi]] pealinn ja seejärel Oranje koloonia halduskeskus. [[1890]]. aastast on linnal raudteeühendus [[Kaplinn]]aga. [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Bloemfonteini elanikest mustanahalisi aafriklasi 56,11%, valgeid 29,79%, [[värvilised|värvilisi]] 12,81%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 0,82% ja teisi 0,47%. [[Afrikaani keel]]t pidas emakeeleks 42,53% inimesi, [[sotho keel]]t 33,36%, [[inglise keel]]t 7,47%, [[koosa keel]]t 7,10%, [[tsvana keel]]t 5,87% ja [[suulu keel]]t 1,09%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/499023</ref> Bloemfonteinis on sündinud [[J. R. R. Tolkien]]. Linnas on [[Bloemfonteini lennujaam]], mida 2006/2007 majandusaastal läbis üle 350 000 lennureisija. [[Pilt:Bloemfontein01.jpg|pisi|tühi|Free State'i parlamendihoone]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} *[http://www.bloemfontein.co.za/ Bloemfonteini koduleht] *[http://www.acsa.co.za/home.asp?pid=372 Lennujaama koduleht] [[Kategooria:Free State'i provintsi linnad]] 04o2pdrhmsozdu6jzc5z37tb0yrccwp 0 218110 6165649 5351220 2022-07-22T14:55:31Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Pilt:Martin Bleimann.jpg|pisi|Martin Bleimann]] '''Martin Bleimann''' ([[4. aprill]] [[1886]] Paatsalu-Illuste vald, [[Hanila kihelkond]], [[Läänemaa]]<ref> Varbla koguduse personaalraamat VIII. 1897-1929. EAA 1250.1.104. Lk 117</ref> – [[1938]] [[Nõukogude Liit]]) oli [[Eesti]] ja [[NSVL|Nõukogude Liidu]] õpetaja ja poliitik. Ta oli [[Peterburi Jaani kogudus]]e 6-klassilise algkooli õpetaja, tuli 1917. aastal [[Tallinn]]a ja astus [[esseerid]]e [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|partei]] liikmeks. 24. veebruarist 1918 kuulus ta [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]]. 25. novembril 1918 valiti ta [[Tallinna linnanõunik]]uks ja toitlusvalitsuse juhatajaks. 20. detsembril samal aastal ta arreteeriti süüdistatuna ametialases ja poliitilises kuriteos. Enda väitel kahjustas ta kodanlikku linnavalitsust partei ülesandel. Märtsis 1919 Bleimann vabastati vanglast tingimusel, et ta loobub poliitikast. Aprillis üritas ta kaaperdada ja [[Kroonlinn]]a viia [[hävitaja]] [[Lennuk (miiniristleja)|Lennukit]].<ref>Varastatud sõjalaev. Rahvaleht nr 23, 23. veebruar 1933, lk 4</ref> Ise väitis ta, et vajas miiniristlejat [[Inglismaa]]le toiduainete järele sõitmiseks. Selle ilmsikstulekul hakati teda hüüdma "admiraliks".<ref>"Admiral" Bleimanni suur avantüür. Rahvaleht nr 101, 1. mai 1939, lk 7</ref> 5. septembrist 1919 kuni juunini [[1920]] oli ta eeluurimisvanglas. Novembrist 1920 varjas ta end, kuni valiti [[I Riigikogu]] liikmeks. Veebruaris 1921 mõisteti Bleimann 6 aastaks vangi, kuid Riigikogu ei võtnud temalt [[saadikupuutumatus]]t. Riigikogu liikmena oli ta legaalse vasakpoolse partei, [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei]], peasekretär, ka tegutses ta [[Nõukogude Venemaa]] luurajana. [[5. juuni]]l [[1921]] sõitis Bleimann [[Komintern]]i 3. kongressile ja ei pöördunud Eestisse tagasi. 6. detsembril 1921 andis Riigikogu loa tema arreteerimiseks, mille järel, 14. detsembril 1921, loobus ta Riigikogu liikme volitustest. [[NSVL|Nõukogude Liidus]] Bleimanni ei usaldatud, teda kuulati üle ja ta oli jälgimise all. Teda ei võetud vastu [[Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei|Venemaa Kommunistlikusse (bolševike) Parteisse]], aprillis [[1922]] heideti ta välja Eesti Iseseisvast Sotsialistlikust Tööliste Parteist. Ta oli [[J. Marchlewski nimeline Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlik Ülikool|Lääne Vähemusrahvuste Kommunistliku Ülikooli]] professor [[Leningrad]]is, suhtles seal [[opositsioon]]iliste Eesti kommunistidega ([[Fontannikud|fontannikutega]]). Ühtlasi võttis ta endale uueks perekonnanimeks Baltin. 1925. aastal mõisteti pedagoog Baltin [[Pederastia (kuritegu)|pederastia]] eest töölisnoortega kolmeks aastaks vanglasse. Ta oli ka Nõukogude Liidus elades [[Eesti Kirjanduse Selts]]i eluaegne liige.<ref>Madis Lepik. Kui juba, siis juba... [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]] nr 221, 6. oktoober 1932, lk 2</ref> 1938. aastal ta hukati. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Bleimani täht kustus". [[Rahvaleht]] nr 127, 27. oktoober 1932, lk 4 ==Välislingid== *[http://www.kapo.ee/est/huvitavat-lugemist/kaitsepolitsei-1920-1930-aastatel/salakuulajad-sojavagede-staabis "Salakuulajad sõjavägede staabis"]. Eesti Politseileht nr 5, 7. jaanuar 1922 *[[Marko Tamming]]. [http://www.postimees.ee/?id=279186 "Juunipöördest ja juunikommunistidest"]. Postimees, 21. juuni 2010 {{JÄRJESTA:Bleimann, Martin}} [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1938]] 0opb6b761vo1nedldfaarlo6v89qglo 0 220535 6166133 6042791 2022-07-23T11:00:55Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Tartu maavolikogu''' valiti<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/9 Tartu maavolikogu], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref> [[11. juuni]]l [[1938]] [[Tartumaa]] valla- ja linnavanemate täiskogu poolt ja kinnitati 16. juunil samal aastal. *[[Johannes Amor]] (Laiuse vallavanem) *[[Leopold Antik]] (Ulila vallavanem) *[[Jüri Ansip]] (Avinurme vallavanem) *[[Ferdinand Ilves]] (Puurmani vallavanem) *[[Juhan Ivane]] (Haaslava vallavanem) *[[Johannes Juksaar]] (Rasina vallavanem) *[[Villem Kasemets]] (Pühajärve vallavanem) *[[Aleksander Kulasalu]] (Krüüdneri vallavanem) *[[Fedor Kisljakov]] (Peipsiääre vallavanem) *[[Eduard Laanemäe]] (Jõgeva vallavanem) *[[Peeter Lamp]] (Konguta vallavanem) *[[Karl Lass]] (Saare vallavanem) *[[Olev Luht]] (Kavastu vallavanem) *[[Paul Luiga]] (Ropka vallavanem) *[[Mart Lõoke]] (Kuremaa vallavanem) *[[Julius Niklus]] ([[Otepää]] linnavanem) *[[Herbert Pallon]] (Rannu vallavanem) *[[Johannes Ratnik]] (Vorbuse vallavanem) *[[Henrik Saluste]] (Torma vallavanem) *[[Mihkel Selgis]] (Kudina vallavanem) *[[Voldemar Sugasep]] (Kastre-Võnnu vallavanem) *[[August Tammiste]] (Aakre vallavanem) *[[Karl Tobro]] (Kaarepere vallavanem) *[[August Tõruvere]] (Alatskivi vallavanem) 1. aprillil 1939 jõustunud valdade reformi tõttu langesid maavolikogust välja Johannes Ratnik, Johannes Juksaar ja Johannes Ivask. Nende asemele valiti 24. aprillil 1939 [[Tähtvere vald (1939)|Tähtvere]] vallavanem Pütsep, [[Kambja vald (1939)|Kambja]] vallavanem Unt ja [[Meeksi vald (1939)|Meeksi]] vallavanem Ojaveri<ref>Tartumaa valla- ja linnavanemad olid koos. Rahvaleht, 25. aprill 1939, nr. 96, lk. 5.</ref>. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tartu maakonna ajalugu]] [[Kategooria:1938. aasta Eestis]] t7ymvrppofz6vrmnsghckfdefj1xhma 0 226293 6165583 6159511 2022-07-22T13:44:04Z 194.230.146.74 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib teleajakirjanikust. Samanimelise filmirežissööri kohta vaata artiklit [[Urmas E. Liiv]].}} [[Fail:Urmas Liiv. Eesti ajakirjanik ja meediakonsultant. 92.jpg|pisi|Urmas Liiv 1992. aastal]] '''Urmas Liiv''' (sündinud [[10. veebruar]]il [[1970]]) on [[eestlased|eesti]] meediakonsultant ja endine ajakirjanik. Aastatel 1990–2000 oli Ummi diktor ja saatejuht [[Eesti Raadio]]s (1993–2000 Raadio 2-s) ja 1991–2001 [[Eesti Televisioon]]i uudistesaate [[Aktuaalne kaamera]] diktor. Aastail 2002-2003 tegutses Tallinna linnavalitsuse avalike suhete teenistuse konsultandina. 2006.aasta sügishooajal oli TV3 saate ”[[Seitsmesed uudised]]” ankur. {{JÄRJESTA:Liiv, Urmas}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] ga80umbl5n9luqvv1ouhmchija8wtxd 6165589 6165583 2022-07-22T13:46:01Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/194.230.146.74|194.230.146.74]] ([[User talk:194.230.146.74|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:82.131.117.204|82.131.117.204]]. wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib teleajakirjanikust. Samanimelise filmirežissööri kohta vaata artiklit [[Urmas E. Liiv]].}} [[Fail:Urmas Liiv. Eesti ajakirjanik ja meediakonsultant. 92.jpg|pisi|Urmas Liiv 1992. aastal]] '''Urmas Liiv''' (sündinud [[10. veebruar]]il [[1970]]) on [[eestlased|eesti]] meediakonsultant ja endine ajakirjanik. Aastatel 1990–2000 oli ta diktor ja saatejuht [[Eesti Raadio]]s (1993–2000 Raadio 2-s) ja 1991–2001 [[Eesti Televisioon]]i uudistesaate [[Aktuaalne kaamera]] diktor. Aastail 2002-2003 tegutses Tallinna linnavalitsuse avalike suhete teenistuse konsultandina. 2006.aasta sügishooajal oli TV3 saate ”[[Seitsmesed uudised]]” ankur. {{JÄRJESTA:Liiv, Urmas}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] i379v85u4udor6sxbrrbdiccwphwtgy 0 226937 6165537 5518716 2022-07-22T12:49:59Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Fakfak | hääldus = | nimi1_keel = indoneesia | nimi1 = Fakfak | pilt = Fakfak_airport.jpg | pildiallkiri = Fakfaki lennujaam | lipp = | lipu_link = | vapp = Lambang Kabupaten Fak-fak.gif | vapi_link = Fakfaki vapp | pindala = | elanikke = | asendikaart = Indoneesia }} '''Fakfak''' on sadamalinn [[Indoneesia]]s [[Uus-Guinea]] saarel [[Lääne-Paapua]] provintsis, [[Fakfaki ringkond|Fakfaki ringkonna]] keskus. Asub [[Vogelkop]]i poolsaarest lõunas asuval [[Onini poolsaar]]el. Linn tekkis [[1898]]. aastal rajatud hollandlaste tugipunkti juurde. Hiljem oli linn [[Hollandi Uus-Guinea]] [[Fak-Faki jaotis]]e keskus. [[Kategooria:Indoneesia linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] qasd6zxt82q6xldzmbb6wwti9kjvh94 0 231074 6166091 6164537 2022-07-23T10:36:09Z OskarRand1 162064 /* 2007 */ wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Raadio 2 Aastahitt''' on iga aastane [[Raadio 2]] poolt korraldatav muusikaküsitlus, mis sai alguse [[1994]]. aastal. Raadiokuulajate abiga koostatakse ja järjestatakse aasta 40 parimat kodumaist ja välismaist laulu. Küsitluse tulemusena sündinud edetabel mängitakse [[Raadio 2]]-s järgneva aasta esimesel nädalal erisaates ette. Koostöös [[ETV]]ga korraldatakse ka Aastahiti gala. == Auhinnad == * Eesti artist/lugu * Välismaa artist/lugu * Aasta demo * Toimetuse lemmik * Uus tulija<ref name="J3fZS" /> == Aastahitid aastati == Viis parimat eesti ja välismaist laulu. Sulgudes häälte arv<ref name="aNWE8" />. === 1994 === {{vaata|1994. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ummamuudu]] – "Kõnõtraat" # [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] – "Pille-Riin" # [[Jam]] – "See viis" # [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" # [[The Tuberkuloited]] – "Põhjamaa neid" {{veerud-piir}} # [[Bon Jovi]] – "Always" (705) # [[Savage]] – "Don't You Want Me" (433) # [[Ice MC]] – "It's a Rainy Day" # [[Wet Wet Wet]] – "Love Is All Around" (380) # [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" (347) {{veerud-lõpp}} === 1995 === {{vaata|1995. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Juulikuu lumi" (1132) # [[Mart Mardisalu]] ja [[Hedvig Hanson]] – "Varumees" (960) # [[Ummamuudu]] – "Tunnen ära" (613) # [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis]] – "Kohtumine" (560) # [[Code One]] – "On küll hilja" (553) {{veerud-piir}} # [[Coolio]] – "[[Gangsta's Paradise]]" (1136) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "You'll See" (842) # [[East 17]] – "Thunder" (539) # [[Rednex]] – "Wish You Were Here" (412) # [[Scatman John]] – "Scatman's World" (385) {{veerud-lõpp}} === 1996 === {{vaata|1996. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Best B4]] – "Ma armastan luuserit" (1940) # [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "[[Kaelakee hääl]]" (1403) # [[Code One]] – "On küll hilja" (1393) # [[Smilers]] – "Tahan sind" (1192) # [[Code One]] – "Sellest saab meie suvi" (1038) {{veerud-piir}} # [[Robert Miles]] – "One & One" (1311) # [[Los del Río]] – "Macarena" (1046) # [[Backstreet Boys]] – "Quit Playing Games" (940) # [[Scooter]] – "I'm Raving" (937) # [[Backstreet Boys]] – "Get Down" (638) {{veerud-lõpp}} === 1997 === {{vaata|1997. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] – "[[17 (Black Velvet)|17]]" (1923) # [[6-Pack]] – "Seest läeb hing" (1049) # [[Mari-Liis Rahumets|Mari-Liis]] – "Teine dimensioon" (844) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] ja [[Evelin Samuel]] – "Kaitseta" (776) # [[Best B4]] – "Must ja valge" (737) {{veerud-piir}} # [[Backstreet Boys]] – "[[As Long As You Love Me]]" (1260) # [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "[[Barbie Girl]]" (1024) # [[Puff Daddy]] feat. [[Faith Evans]] – "[[I'll Be Missing You]]" (815) # [[Sash]] – "Ecuador" (445) # [[Elton John]] – "Candle In the Wind" (411) {{veerud-lõpp}} === 1998 === {{vaata|1998. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Smilers]] – "Tantsin sinuga taevas" (1216) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Popmuusik" # [[2 Quick Start]] – "Teine pool" # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Aja teenija" # [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" {{veerud-piir}} # [[Cher]] – "Believe" (995) # [[Celine Dion]] – "My Heart Will Go On" # [[Aerosmith]] – "I Don't Want To Miss A Thing" # [[Boyzone]] – "No Matter What" # [[E-Type]] – "Angels Crying" {{veerud-lõpp}} === 1999 === {{vaata|1999. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Caater]] – "Osi Nene" (1125) # [[Smilers]] – "Läbi elu" (1063) # [[2 Quick Start]] – "C'est La Vie" (958) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Jää" (782) # [[The Tuberkuloited]] – "Tinasõdur" (728) {{veerud-piir}} # [[Eiffel 65]] – "Blue" (1187) # [[Bloodhound Gang]] – "Bad Touch" (968) # [[Ann Lee]] – "2 Times" (751) # [[Metallica]] – "Whiskey In The Jar" (683) # [[Scooter]] – "Faster, Harder, Scooter" (613) {{veerud-lõpp}} === 2000 === {{vaata|2000. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ines]] – "Once In a Lifetime" (2097) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "See ei ole saladus" (2002) # [[Caater]] – "Dance With You" (960) # [[Smilers]] – "Sinu süles" (569) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "6 jalga niisket maad" (565) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] – "Stan (1276) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Music" (1188) # [[Lenny Kravitz]] – "Again" (639) # [[Brainstorm]] – "My Star" (617) # [[Sonique]] – "Sky" (583) {{veerud-lõpp}} === 2001 === {{vaata|2001. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[2 Quick Start]] – "Ühega miljoneist" (2149) # [[Smilers]] – "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480) # [[Hannah]] – "Salaja" (1160) # [[Meie Mees]] – "Tütreke, second hand" (1087) # [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] & [[2XL]] – "[[Everybody]]" (1004) {{veerud-piir}} # [[Afroman]] – "Because I Got High" (1567) # [[Kylie Minogue]] – "Can't get you out of my head" (770) # [[Shaggy]] feat. [[Rayvon]] – "Angel" (640) # [[Linkin Park]] – "In The End" (612) # [[Jennifer Lopez]] – "Ain't It Funny" (579) {{veerud-lõpp}} === 2002 === {{vaata|2002. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Romula" (1882) # [[Meie Mees]] – "Sinine vilkur" (1568)<!--originaal Demis Roussos "When I'm A Kid" --> # [[Tanel Padar]] – "Unistus" (1258) # [[Meie Mees]] – "Settekaevu sultan" (854) # [[Hannah]] – "Veelkord" (802) {{veerud-piir}} # [[Las Ketchup]] – "Asereje" (1049) # [[t.A.T.u.]] – "All The Things She Said" (1006) # [[Eminem]] – "Cleaning Out My Closet" (699) # [[Nelly]] feat. [[Kelly Rowland]] – "Dilemma" (562) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Die Another Day" (560) {{veerud-lõpp}} === 2003 === {{vaata|2003. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Nii kuum" (2262) # [[Genialistid]] ja [[Lea Liitmaa]] – "Leekiv armastus" (1430) # [[Smilers]] – "Käime katuseid mööda" (1425) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Carmen" (1420) # [[Smilers]] – "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" (1257) {{veerud-piir}} # [[Sean Paul]] – "Like Glue" (2058) # [[Sean Paul]] – "Get Busy" (1856) # [[Scooter]] vs [[Mark Acardipane]] & [[Dick Rules]] – "Maria (I Like It Loud)" (1752) # [[The Rasmus]] – "In The Shadows" (1546) # [[50 Cent]] – "P.I.M.P." (1274) {{veerud-lõpp}} === 2004 === {{vaata|2004. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Hingetuna" (1919) # [[Toe Tag]] – "Legendaarne" (1541) # [[Ines]] – "Viisteist magamata ööd" (1488) # [[Toe Tag]] – "Deja vu" (862) # [[Nexus]] ja [[Koit Toome]] – "Lubasid tulla" (835) {{veerud-piir}} # [[Rammstein]] – "Amerika" (1009) # [[O-Zone]] – "Dragostea Din Tei" (698) # [[Eminem]] – "Just Lose It" (601) # [[Ruslana]] – "Wild Dances" (464) # [[ATB]] – "Ecstasy" (460) {{veerud-lõpp}} === 2005 === {{vaata|2005. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Kuu on päike" (3870) # [[Nexus]] – "Nii kui nii" (3709) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Ebaõiglane" (3305) # [[Ines]] – "Must ja valge" (3240) # [[Smilers]] – "Sajaga" (2872) {{veerud-piir}} # [[James Blunt]] – "You're Beautiful" (4058) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Hung Up" (2803) # [[Pussycat Dolls]] – "Don't Cha" (1615) # [[The Black Eyed Peas]] – "My Humps" (1218) # [[Cascada]] – "Everytime We Touch" (1189) {{veerud-lõpp}} === 2006 === {{vaata|2006. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Võta aega" (4304) # [[Mari-Leen]] – "Rahutu Tuhkatriinu" (2315) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Palmisaar" (2265) # [[Tanel Padar & The Sun]] – "Lootusetus" (2263) # [[Mari-Leen]] – "Suure linna inglid" (1553) {{veerud-piir}} # [[Justin Timberlake]] – "Sexyback" (1532) # [[Mika]] – "Relax" (1512) # [[Nelly Furtado]] – "All Good Things (Come To An End)" (875) # [[Justin Timberlake]] feat. T.I. – "My Love" (860) # [[Juanes]] – "La Camisa Negra" (803) {{veerud-lõpp}} === 2007 === {{vaata|2007. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Bedwetters]] – "Dramatic Letter To Conscience" (3898) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (1584) # [[Laura Põldvere|Laura]] – "Muusa" (1575) # [[Smilers]] – "Annika" (1344) # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Mida sa teed?" (1329) {{veerud-piir}} # [[Timbaland]] feat. [[OneRepublic]] – "Apologize" (2477) # [[Rihanna]] feat. [[Jay-Z]] – "Umbrella" (1446) # [[Mika]] – "Happy Ending" (1308) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (1027) # [[Enrique Iglesias]] – "Tired Of Being Sorry" (952) {{veerud-lõpp}} === 2008 === {{vaata|2008. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Kerli]] – "Walking On Air" (1622) # [[Traffic]] – "Kesköödisko" (1392) # [[The Sun]] – "Saatanlik naine" (1244) # [[HU?]] – "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (957) # [[The Sun]] – "Armetu naer" (911) {{veerud-piir}} # [[Katy Perry]] – "I Kissed A Girl" (1091) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (996) # [[Coldplay]] – "Viva La Vida" (623) # [[Guru Josh Project]] – "Infinity 2008" ([[Klaas Gerling|Klaas]] Vocal Edit) (596) # [[Katy Perry]] – "Hot N Cold" (589) {{veerud-lõpp}} === 2009 === {{vaata|2009. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Kaugele siit" (1296) # [[Urban Symphony]] – "[[Rändajad]]" (719) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Moonduja]]" (535) # [[Shanon]] – "Läbi pisarate" (496) # [[HU?]] – "Elupõletaja" (485) {{veerud-piir}} # [[Edward Maya]] & [[Alicia]] – "Stereo Love" (765) # [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" (715) # [[The Black Eyed Peas]] – "I Gotta Feelin'" (549) # [[Lady Gaga]] – "Poker Face" (542) # [[David Guetta]] feat. [[Akon]] – "Sexy Chick" (522) {{veerud-lõpp}} === 2010 === {{vaata|2010. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Mälestused" (1583) # [[Ott Lepland]] – "[[Süte peal sulanud jää]]" (856) # [[Traffic]] – "Elekter" (693) # [[Merlyn Uusküla]] – "Ihuüksi (I.M.T.B Remix)" (610) # [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" (554) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] ja [[Rihanna]] – "Love The Way You Lie" (897) # [[Shakira]] – "Waka Waka" (837) # [[Hurts]] – "Wonderful Life" (645) # [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (458) # [[Katy Perry]] – "Firework" (297) {{veerud-lõpp}} === 2011 === {{vaata|2011. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ewert and The Two Dragons]] – "[[Good Man Down]]" (1166) # [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (1049) # [[Ott Lepland]] – "[[Tunnen elus end]]" (1009) # [[Getter Jaani]] ja [[Mihkel Raud]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (890) # [[Outloudz]] – "[[I Wanna Meet Bob Dylan]]" (748) {{veerud-piir}} # [[Adele]] – "[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]" (745) # [[Rihanna]] feat. [[Calvin Harris]] – "We Found Love" (670) # [[Coldplay]] – "Paradise" (564) # [[LMFAO]] – "Sexy and I Know It" (521) # [[Don Omar]] feat. [[Lucenzo]] – "Danza Kuduro" (445) {{veerud-lõpp}} ===2012=== {{vaata|2012. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " [[Meil on aega veel]] " (1385) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " [[Lähen ja tulen]] " (947) #[[Ott Lepland]] – " [[Kuula]] " (911) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " [[Nii lihtsalt ei saa]] " (381) #[[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – " [[Mina jään]] " (341) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – " [[Skyfall (laul)|Skyfall]] " (644) #[[Psy]] – " [[Gangnam Style]] " (617) #[[Rihanna]] – "Diamonds" (556) #[[Gotye]] ''feat.'' [[Kimbra]] – "Somebody That I Used to Know" (404) #[[Loreen]] – " [[Euphoria (laul)|Euphoria]] " (322) {{veerud-lõpp}} ===2013=== {{vaata|2013. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Smilers]] – "[[Mojito]]" (796) #[[Karl-Erik Taukar]] – "[[Seitsme tuule poole]]" (771) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Küsin endalt nõu]]" (568) #[[Koit Toome]] – "Võitleja" (448) #[[Renate]] – "[[Stiihia (laul)|Stiihia]]" (401) {{veerud-piir}} #[[Avicii]] – "[[Wake Me Up]]" (682) #[[Miley Cyrus]] – "[[Wrecking Ball]]" (437) #[[Avicii]] – "[[Hey Brother]]" (390) #[[Daft Punk]] ft. [[Pharrell Williams]] – "[[Get Lucky]]" (364) #[[Passenger (laulja)|Passenger]] – "[[Let Her Go]]" (359) {{veerud-lõpp}} ===2014=== {{vaata|2014. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Curly Strings]] – "Kauges külas" (702) #[[Traffic]] – "Für Elise" (683) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Vastupandamatu" (490) #[[Epp Kõiv]] – "Linn on minu" (Demie remix) (448) #[[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "Rannamaja" (378) {{veerud-piir}} #[[Enrique Iglesias]] ''feat''. [[Sean Paul]] – "[[Bailando]]" (329) #[[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (269) #[[Pharrell Williams]] – "[[Happy]]" (242) #[[Sigma]] – "[[Nobody to Love]]" (241) #[[Taylor Swift]] – "[[Shake It Off]]" (240) {{veerud-lõpp}} ===2015=== {{vaata|2015. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Karl-Erik Taukar]] – "Segased lood" (1609) #[[Genka]] & [[Paul Oja]] – "Kõik" (Remix) (1088) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] & [[Jaagup Kreem]] – "Eiolemulolla" (866) #[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] – "[[Goodbye to Yesterday]]" (570) #[[NOËP]] – "Move" (477) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]" (1250) #[[Ellie Goulding]] – "[[Love Me Like You Do]]" (234) #[[Major Lazer]], [[DJ Snake]] ''feat.'' [[MØ]] – "[[Lean On]]" (201) #[[Lost Frequencies]] ''feat.'' [[Janieck Devy]] – "[[Reality]]" (199) #[[Justin Bieber]] – "[[Sorry]]" (166) {{veerud-lõpp}} === '''2016''' === {{vaata|2016. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Shanon]] – " Suvi kestab veel " (837) #[[Karl-Erik Taukar]] – " Tähti täis on öö " [798] #[[Merlyn Uusküla]] – " Raju reede " (601) #[[NOËP]] – " Rooftop " (462) #[[Tommy Cash]] – " Winaloto " (373){{Veerud-piir}} #[[Alan Walker]] – " Faded " (269) #[[Justin Timberlake]] – " Can´t Stop the Feeling! " (258) #[[Burak Yeter]] ''feat.'' [[Danelle Sandoval]] – " Tuesday " (188) #[[Alan Walker]] – " Alone " (180) #[[The Chainsmokers]] ''feat.'' [[Halsey]] – " Closer " (167){{Veerud-lõpp}} === '''2017''' === {{vaata|2017. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " Alati olemas " (845) #[[Arop (räppar)|Arop]] – " Kiki Miki " (627) #[[Naised Köögis]] – " [[Aasta ema (laul)|Aasta ema]] " (575) #[[Respekt]] – " Peapeal " (512) #[[Tanel Padar]] – " [[Parem veelgi]] " (488){{Veerud-piir}} #[[Luis Fonsi]] ''feat.'' [[Daddy Yankee]] – " Despacito " (599) #[[Ed Sheeran]] – " Perfect " (586) #[[Post Malone]] ''feat.'' [[21 Savage]] – " rockstar " (229) #[[Ed Sheeran]] – " [[Shape of You]] " (218) #[[Alan Walker]] – " The Spectre " (187){{Veerud-lõpp}} === '''2018''' === {{vaata|2018. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|Nublu]] ''feat.'' [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – " [[Mina ka]] " (877) #[[Nublu (räppar)|Nublu]] – " öölaps! " (667) #[[Trad.Attack!]] – " Lell'o " (593) #[[Kerli]] – " Savages " (567) #[[The Boondocks]] – " That '60s Song " (348){{Veerud-piir}} #[[Calvin Harris]], [[Dua Lipa]] – " One Kiss " (235) #[[Dynoro]], [[Gigi D'Agostino]] – " In My Mind " (223) #[[Childish Gambino]] – " This Is America " (222) #[[George Ezra]] – " Shotgun " (177) #[[Calvin Harris]], [[Sam Smith]] – " Promises " (176){{Veerud-lõpp}} === '''2019''' === {{vaata|2019. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Liis Lemsalu]] – " Kehakeel " (?) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] – " (ei ole) Aluspükse " (?) #[[Ariadne]] – " All In " (?) #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[gameboy tetris]] – " für Oksana " (?) #[[Shanon]] – " Täna öösel " (?){{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – " bad guy " (?) #[[Billie Eilish]]] – " everything i wanted " (?) #[[Rammstein]] – " Radio " (?) #[[Lindemann]] – " Knebel " (?) #[[Tones And I]], [[Sam Smith]] – " Dance Monkey " (?){{Veerud-lõpp}} === '''2020''' === {{vaata|2020. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Clicherik & Mäx]], [[gameboy tetris]] – " Maakas" (16581) #[[villemdrillem]] x [[Elina Born]] – " niiea " (13762) #[[Ariadne]] – " Running Without You " (13735) #[[5MIINUST]] – " peo lõpp " (10418) #[[5MIINUST]] x [[Hendrik Sal-Saller|HENDRIK SAL-SALLER]] – " loodus ja hobused " (8682){{Veerud-piir}} #[[The Weeknd]] – " Blinding Lights " (3030) #[[Harry Styles]] – " Watermelon Sugar " (2639) #[[Billie Eilish]] – " Therefore I Am " (2194) #[[Harry Styles]] – "[[Golden (Harry Stylesi singel)|Golden]]" (1796) #[[Cardi B]] – " WAP feat. Megan Thee Stallion " (1763) {{Veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J3fZS">[http://www.elu24.ee/?id=207020 Aastahitt 2009 on Koit Toome "Kaugele siit.] Elu24, 02. jaanuar 2010</ref> <ref name="aNWE8">[https://web.archive.org/web/20110110005015/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugu.php?aasta=2009 Ajalugu.] Raadio 2 Aastahitt</ref> }} == Välislingid == * [http://r2.err.ee/aastahitt/ Koduleht.] Raadio 2 * [http://www.facebook.com/pages/R2-Aastahitt/194958383214 R2 Aastahitt.] Facebook [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] [[Kategooria:Raadio 2]] n215b0z4ipnnsn7005dimfxynxu5epe 6166092 6166091 2022-07-23T10:36:51Z OskarRand1 162064 /* 2009 */ wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Raadio 2 Aastahitt''' on iga aastane [[Raadio 2]] poolt korraldatav muusikaküsitlus, mis sai alguse [[1994]]. aastal. Raadiokuulajate abiga koostatakse ja järjestatakse aasta 40 parimat kodumaist ja välismaist laulu. Küsitluse tulemusena sündinud edetabel mängitakse [[Raadio 2]]-s järgneva aasta esimesel nädalal erisaates ette. Koostöös [[ETV]]ga korraldatakse ka Aastahiti gala. == Auhinnad == * Eesti artist/lugu * Välismaa artist/lugu * Aasta demo * Toimetuse lemmik * Uus tulija<ref name="J3fZS" /> == Aastahitid aastati == Viis parimat eesti ja välismaist laulu. Sulgudes häälte arv<ref name="aNWE8" />. === 1994 === {{vaata|1994. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ummamuudu]] – "Kõnõtraat" # [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] – "Pille-Riin" # [[Jam]] – "See viis" # [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" # [[The Tuberkuloited]] – "Põhjamaa neid" {{veerud-piir}} # [[Bon Jovi]] – "Always" (705) # [[Savage]] – "Don't You Want Me" (433) # [[Ice MC]] – "It's a Rainy Day" # [[Wet Wet Wet]] – "Love Is All Around" (380) # [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" (347) {{veerud-lõpp}} === 1995 === {{vaata|1995. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Juulikuu lumi" (1132) # [[Mart Mardisalu]] ja [[Hedvig Hanson]] – "Varumees" (960) # [[Ummamuudu]] – "Tunnen ära" (613) # [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis]] – "Kohtumine" (560) # [[Code One]] – "On küll hilja" (553) {{veerud-piir}} # [[Coolio]] – "[[Gangsta's Paradise]]" (1136) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "You'll See" (842) # [[East 17]] – "Thunder" (539) # [[Rednex]] – "Wish You Were Here" (412) # [[Scatman John]] – "Scatman's World" (385) {{veerud-lõpp}} === 1996 === {{vaata|1996. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Best B4]] – "Ma armastan luuserit" (1940) # [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "[[Kaelakee hääl]]" (1403) # [[Code One]] – "On küll hilja" (1393) # [[Smilers]] – "Tahan sind" (1192) # [[Code One]] – "Sellest saab meie suvi" (1038) {{veerud-piir}} # [[Robert Miles]] – "One & One" (1311) # [[Los del Río]] – "Macarena" (1046) # [[Backstreet Boys]] – "Quit Playing Games" (940) # [[Scooter]] – "I'm Raving" (937) # [[Backstreet Boys]] – "Get Down" (638) {{veerud-lõpp}} === 1997 === {{vaata|1997. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] – "[[17 (Black Velvet)|17]]" (1923) # [[6-Pack]] – "Seest läeb hing" (1049) # [[Mari-Liis Rahumets|Mari-Liis]] – "Teine dimensioon" (844) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] ja [[Evelin Samuel]] – "Kaitseta" (776) # [[Best B4]] – "Must ja valge" (737) {{veerud-piir}} # [[Backstreet Boys]] – "[[As Long As You Love Me]]" (1260) # [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "[[Barbie Girl]]" (1024) # [[Puff Daddy]] feat. [[Faith Evans]] – "[[I'll Be Missing You]]" (815) # [[Sash]] – "Ecuador" (445) # [[Elton John]] – "Candle In the Wind" (411) {{veerud-lõpp}} === 1998 === {{vaata|1998. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Smilers]] – "Tantsin sinuga taevas" (1216) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Popmuusik" # [[2 Quick Start]] – "Teine pool" # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Aja teenija" # [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" {{veerud-piir}} # [[Cher]] – "Believe" (995) # [[Celine Dion]] – "My Heart Will Go On" # [[Aerosmith]] – "I Don't Want To Miss A Thing" # [[Boyzone]] – "No Matter What" # [[E-Type]] – "Angels Crying" {{veerud-lõpp}} === 1999 === {{vaata|1999. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Caater]] – "Osi Nene" (1125) # [[Smilers]] – "Läbi elu" (1063) # [[2 Quick Start]] – "C'est La Vie" (958) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Jää" (782) # [[The Tuberkuloited]] – "Tinasõdur" (728) {{veerud-piir}} # [[Eiffel 65]] – "Blue" (1187) # [[Bloodhound Gang]] – "Bad Touch" (968) # [[Ann Lee]] – "2 Times" (751) # [[Metallica]] – "Whiskey In The Jar" (683) # [[Scooter]] – "Faster, Harder, Scooter" (613) {{veerud-lõpp}} === 2000 === {{vaata|2000. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ines]] – "Once In a Lifetime" (2097) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "See ei ole saladus" (2002) # [[Caater]] – "Dance With You" (960) # [[Smilers]] – "Sinu süles" (569) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "6 jalga niisket maad" (565) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] – "Stan (1276) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Music" (1188) # [[Lenny Kravitz]] – "Again" (639) # [[Brainstorm]] – "My Star" (617) # [[Sonique]] – "Sky" (583) {{veerud-lõpp}} === 2001 === {{vaata|2001. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[2 Quick Start]] – "Ühega miljoneist" (2149) # [[Smilers]] – "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480) # [[Hannah]] – "Salaja" (1160) # [[Meie Mees]] – "Tütreke, second hand" (1087) # [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] & [[2XL]] – "[[Everybody]]" (1004) {{veerud-piir}} # [[Afroman]] – "Because I Got High" (1567) # [[Kylie Minogue]] – "Can't get you out of my head" (770) # [[Shaggy]] feat. [[Rayvon]] – "Angel" (640) # [[Linkin Park]] – "In The End" (612) # [[Jennifer Lopez]] – "Ain't It Funny" (579) {{veerud-lõpp}} === 2002 === {{vaata|2002. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Romula" (1882) # [[Meie Mees]] – "Sinine vilkur" (1568)<!--originaal Demis Roussos "When I'm A Kid" --> # [[Tanel Padar]] – "Unistus" (1258) # [[Meie Mees]] – "Settekaevu sultan" (854) # [[Hannah]] – "Veelkord" (802) {{veerud-piir}} # [[Las Ketchup]] – "Asereje" (1049) # [[t.A.T.u.]] – "All The Things She Said" (1006) # [[Eminem]] – "Cleaning Out My Closet" (699) # [[Nelly]] feat. [[Kelly Rowland]] – "Dilemma" (562) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Die Another Day" (560) {{veerud-lõpp}} === 2003 === {{vaata|2003. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Nii kuum" (2262) # [[Genialistid]] ja [[Lea Liitmaa]] – "Leekiv armastus" (1430) # [[Smilers]] – "Käime katuseid mööda" (1425) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Carmen" (1420) # [[Smilers]] – "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" (1257) {{veerud-piir}} # [[Sean Paul]] – "Like Glue" (2058) # [[Sean Paul]] – "Get Busy" (1856) # [[Scooter]] vs [[Mark Acardipane]] & [[Dick Rules]] – "Maria (I Like It Loud)" (1752) # [[The Rasmus]] – "In The Shadows" (1546) # [[50 Cent]] – "P.I.M.P." (1274) {{veerud-lõpp}} === 2004 === {{vaata|2004. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Hingetuna" (1919) # [[Toe Tag]] – "Legendaarne" (1541) # [[Ines]] – "Viisteist magamata ööd" (1488) # [[Toe Tag]] – "Deja vu" (862) # [[Nexus]] ja [[Koit Toome]] – "Lubasid tulla" (835) {{veerud-piir}} # [[Rammstein]] – "Amerika" (1009) # [[O-Zone]] – "Dragostea Din Tei" (698) # [[Eminem]] – "Just Lose It" (601) # [[Ruslana]] – "Wild Dances" (464) # [[ATB]] – "Ecstasy" (460) {{veerud-lõpp}} === 2005 === {{vaata|2005. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Kuu on päike" (3870) # [[Nexus]] – "Nii kui nii" (3709) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Ebaõiglane" (3305) # [[Ines]] – "Must ja valge" (3240) # [[Smilers]] – "Sajaga" (2872) {{veerud-piir}} # [[James Blunt]] – "You're Beautiful" (4058) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Hung Up" (2803) # [[Pussycat Dolls]] – "Don't Cha" (1615) # [[The Black Eyed Peas]] – "My Humps" (1218) # [[Cascada]] – "Everytime We Touch" (1189) {{veerud-lõpp}} === 2006 === {{vaata|2006. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Võta aega" (4304) # [[Mari-Leen]] – "Rahutu Tuhkatriinu" (2315) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Palmisaar" (2265) # [[Tanel Padar & The Sun]] – "Lootusetus" (2263) # [[Mari-Leen]] – "Suure linna inglid" (1553) {{veerud-piir}} # [[Justin Timberlake]] – "Sexyback" (1532) # [[Mika]] – "Relax" (1512) # [[Nelly Furtado]] – "All Good Things (Come To An End)" (875) # [[Justin Timberlake]] feat. T.I. – "My Love" (860) # [[Juanes]] – "La Camisa Negra" (803) {{veerud-lõpp}} === 2007 === {{vaata|2007. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Bedwetters]] – "Dramatic Letter To Conscience" (3898) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (1584) # [[Laura Põldvere|Laura]] – "Muusa" (1575) # [[Smilers]] – "Annika" (1344) # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Mida sa teed?" (1329) {{veerud-piir}} # [[Timbaland]] feat. [[OneRepublic]] – "Apologize" (2477) # [[Rihanna]] feat. [[Jay-Z]] – "Umbrella" (1446) # [[Mika]] – "Happy Ending" (1308) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (1027) # [[Enrique Iglesias]] – "Tired Of Being Sorry" (952) {{veerud-lõpp}} === 2008 === {{vaata|2008. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Kerli]] – "Walking On Air" (1622) # [[Traffic]] – "Kesköödisko" (1392) # [[The Sun]] – "Saatanlik naine" (1244) # [[HU?]] – "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (957) # [[The Sun]] – "Armetu naer" (911) {{veerud-piir}} # [[Katy Perry]] – "I Kissed A Girl" (1091) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (996) # [[Coldplay]] – "Viva La Vida" (623) # [[Guru Josh Project]] – "Infinity 2008" ([[Klaas Gerling|Klaas]] Vocal Edit) (596) # [[Katy Perry]] – "Hot N Cold" (589) {{veerud-lõpp}} === 2009 === {{vaata|2009. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Kaugele siit" (1296) # [[Urban Symphony]] – "[[Rändajad]]" (719) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Moonduja]]" (535) # [[Shanon]] – "Läbi pisarate" (496) # [[HU?]] – "Elupõletaja" (485) {{veerud-piir}} # [[Edward Maya]] & [[Alicia]] – "Stereo Love" (765) # [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" (715) # [[The Black Eyed Peas]] – "I Gotta Feelin" (549) # [[Lady Gaga]] – "Poker Face" (542) # [[David Guetta]] feat. [[Akon]] – "Sexy Chick" (522) {{veerud-lõpp}} === 2010 === {{vaata|2010. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Mälestused" (1583) # [[Ott Lepland]] – "[[Süte peal sulanud jää]]" (856) # [[Traffic]] – "Elekter" (693) # [[Merlyn Uusküla]] – "Ihuüksi (I.M.T.B Remix)" (610) # [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" (554) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] ja [[Rihanna]] – "Love The Way You Lie" (897) # [[Shakira]] – "Waka Waka" (837) # [[Hurts]] – "Wonderful Life" (645) # [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (458) # [[Katy Perry]] – "Firework" (297) {{veerud-lõpp}} === 2011 === {{vaata|2011. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ewert and The Two Dragons]] – "[[Good Man Down]]" (1166) # [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (1049) # [[Ott Lepland]] – "[[Tunnen elus end]]" (1009) # [[Getter Jaani]] ja [[Mihkel Raud]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (890) # [[Outloudz]] – "[[I Wanna Meet Bob Dylan]]" (748) {{veerud-piir}} # [[Adele]] – "[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]" (745) # [[Rihanna]] feat. [[Calvin Harris]] – "We Found Love" (670) # [[Coldplay]] – "Paradise" (564) # [[LMFAO]] – "Sexy and I Know It" (521) # [[Don Omar]] feat. [[Lucenzo]] – "Danza Kuduro" (445) {{veerud-lõpp}} ===2012=== {{vaata|2012. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " [[Meil on aega veel]] " (1385) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " [[Lähen ja tulen]] " (947) #[[Ott Lepland]] – " [[Kuula]] " (911) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " [[Nii lihtsalt ei saa]] " (381) #[[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – " [[Mina jään]] " (341) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – " [[Skyfall (laul)|Skyfall]] " (644) #[[Psy]] – " [[Gangnam Style]] " (617) #[[Rihanna]] – "Diamonds" (556) #[[Gotye]] ''feat.'' [[Kimbra]] – "Somebody That I Used to Know" (404) #[[Loreen]] – " [[Euphoria (laul)|Euphoria]] " (322) {{veerud-lõpp}} ===2013=== {{vaata|2013. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Smilers]] – "[[Mojito]]" (796) #[[Karl-Erik Taukar]] – "[[Seitsme tuule poole]]" (771) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Küsin endalt nõu]]" (568) #[[Koit Toome]] – "Võitleja" (448) #[[Renate]] – "[[Stiihia (laul)|Stiihia]]" (401) {{veerud-piir}} #[[Avicii]] – "[[Wake Me Up]]" (682) #[[Miley Cyrus]] – "[[Wrecking Ball]]" (437) #[[Avicii]] – "[[Hey Brother]]" (390) #[[Daft Punk]] ft. [[Pharrell Williams]] – "[[Get Lucky]]" (364) #[[Passenger (laulja)|Passenger]] – "[[Let Her Go]]" (359) {{veerud-lõpp}} ===2014=== {{vaata|2014. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Curly Strings]] – "Kauges külas" (702) #[[Traffic]] – "Für Elise" (683) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Vastupandamatu" (490) #[[Epp Kõiv]] – "Linn on minu" (Demie remix) (448) #[[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "Rannamaja" (378) {{veerud-piir}} #[[Enrique Iglesias]] ''feat''. [[Sean Paul]] – "[[Bailando]]" (329) #[[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (269) #[[Pharrell Williams]] – "[[Happy]]" (242) #[[Sigma]] – "[[Nobody to Love]]" (241) #[[Taylor Swift]] – "[[Shake It Off]]" (240) {{veerud-lõpp}} ===2015=== {{vaata|2015. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Karl-Erik Taukar]] – "Segased lood" (1609) #[[Genka]] & [[Paul Oja]] – "Kõik" (Remix) (1088) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] & [[Jaagup Kreem]] – "Eiolemulolla" (866) #[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] – "[[Goodbye to Yesterday]]" (570) #[[NOËP]] – "Move" (477) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]" (1250) #[[Ellie Goulding]] – "[[Love Me Like You Do]]" (234) #[[Major Lazer]], [[DJ Snake]] ''feat.'' [[MØ]] – "[[Lean On]]" (201) #[[Lost Frequencies]] ''feat.'' [[Janieck Devy]] – "[[Reality]]" (199) #[[Justin Bieber]] – "[[Sorry]]" (166) {{veerud-lõpp}} === '''2016''' === {{vaata|2016. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Shanon]] – " Suvi kestab veel " (837) #[[Karl-Erik Taukar]] – " Tähti täis on öö " [798] #[[Merlyn Uusküla]] – " Raju reede " (601) #[[NOËP]] – " Rooftop " (462) #[[Tommy Cash]] – " Winaloto " (373){{Veerud-piir}} #[[Alan Walker]] – " Faded " (269) #[[Justin Timberlake]] – " Can´t Stop the Feeling! " (258) #[[Burak Yeter]] ''feat.'' [[Danelle Sandoval]] – " Tuesday " (188) #[[Alan Walker]] – " Alone " (180) #[[The Chainsmokers]] ''feat.'' [[Halsey]] – " Closer " (167){{Veerud-lõpp}} === '''2017''' === {{vaata|2017. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " Alati olemas " (845) #[[Arop (räppar)|Arop]] – " Kiki Miki " (627) #[[Naised Köögis]] – " [[Aasta ema (laul)|Aasta ema]] " (575) #[[Respekt]] – " Peapeal " (512) #[[Tanel Padar]] – " [[Parem veelgi]] " (488){{Veerud-piir}} #[[Luis Fonsi]] ''feat.'' [[Daddy Yankee]] – " Despacito " (599) #[[Ed Sheeran]] – " Perfect " (586) #[[Post Malone]] ''feat.'' [[21 Savage]] – " rockstar " (229) #[[Ed Sheeran]] – " [[Shape of You]] " (218) #[[Alan Walker]] – " The Spectre " (187){{Veerud-lõpp}} === '''2018''' === {{vaata|2018. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|Nublu]] ''feat.'' [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – " [[Mina ka]] " (877) #[[Nublu (räppar)|Nublu]] – " öölaps! " (667) #[[Trad.Attack!]] – " Lell'o " (593) #[[Kerli]] – " Savages " (567) #[[The Boondocks]] – " That '60s Song " (348){{Veerud-piir}} #[[Calvin Harris]], [[Dua Lipa]] – " One Kiss " (235) #[[Dynoro]], [[Gigi D'Agostino]] – " In My Mind " (223) #[[Childish Gambino]] – " This Is America " (222) #[[George Ezra]] – " Shotgun " (177) #[[Calvin Harris]], [[Sam Smith]] – " Promises " (176){{Veerud-lõpp}} === '''2019''' === {{vaata|2019. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Liis Lemsalu]] – " Kehakeel " (?) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] – " (ei ole) Aluspükse " (?) #[[Ariadne]] – " All In " (?) #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[gameboy tetris]] – " für Oksana " (?) #[[Shanon]] – " Täna öösel " (?){{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – " bad guy " (?) #[[Billie Eilish]]] – " everything i wanted " (?) #[[Rammstein]] – " Radio " (?) #[[Lindemann]] – " Knebel " (?) #[[Tones And I]], [[Sam Smith]] – " Dance Monkey " (?){{Veerud-lõpp}} === '''2020''' === {{vaata|2020. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Clicherik & Mäx]], [[gameboy tetris]] – " Maakas" (16581) #[[villemdrillem]] x [[Elina Born]] – " niiea " (13762) #[[Ariadne]] – " Running Without You " (13735) #[[5MIINUST]] – " peo lõpp " (10418) #[[5MIINUST]] x [[Hendrik Sal-Saller|HENDRIK SAL-SALLER]] – " loodus ja hobused " (8682){{Veerud-piir}} #[[The Weeknd]] – " Blinding Lights " (3030) #[[Harry Styles]] – " Watermelon Sugar " (2639) #[[Billie Eilish]] – " Therefore I Am " (2194) #[[Harry Styles]] – "[[Golden (Harry Stylesi singel)|Golden]]" (1796) #[[Cardi B]] – " WAP feat. Megan Thee Stallion " (1763) {{Veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J3fZS">[http://www.elu24.ee/?id=207020 Aastahitt 2009 on Koit Toome "Kaugele siit.] Elu24, 02. jaanuar 2010</ref> <ref name="aNWE8">[https://web.archive.org/web/20110110005015/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugu.php?aasta=2009 Ajalugu.] Raadio 2 Aastahitt</ref> }} == Välislingid == * [http://r2.err.ee/aastahitt/ Koduleht.] Raadio 2 * [http://www.facebook.com/pages/R2-Aastahitt/194958383214 R2 Aastahitt.] Facebook [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] [[Kategooria:Raadio 2]] ns74qo2ne9tislwzqvjzhn701obmuqm 6166093 6166092 2022-07-23T10:38:34Z OskarRand1 162064 /* 2012 */ wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Raadio 2 Aastahitt''' on iga aastane [[Raadio 2]] poolt korraldatav muusikaküsitlus, mis sai alguse [[1994]]. aastal. Raadiokuulajate abiga koostatakse ja järjestatakse aasta 40 parimat kodumaist ja välismaist laulu. Küsitluse tulemusena sündinud edetabel mängitakse [[Raadio 2]]-s järgneva aasta esimesel nädalal erisaates ette. Koostöös [[ETV]]ga korraldatakse ka Aastahiti gala. == Auhinnad == * Eesti artist/lugu * Välismaa artist/lugu * Aasta demo * Toimetuse lemmik * Uus tulija<ref name="J3fZS" /> == Aastahitid aastati == Viis parimat eesti ja välismaist laulu. Sulgudes häälte arv<ref name="aNWE8" />. === 1994 === {{vaata|1994. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ummamuudu]] – "Kõnõtraat" # [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] – "Pille-Riin" # [[Jam]] – "See viis" # [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" # [[The Tuberkuloited]] – "Põhjamaa neid" {{veerud-piir}} # [[Bon Jovi]] – "Always" (705) # [[Savage]] – "Don't You Want Me" (433) # [[Ice MC]] – "It's a Rainy Day" # [[Wet Wet Wet]] – "Love Is All Around" (380) # [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" (347) {{veerud-lõpp}} === 1995 === {{vaata|1995. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Juulikuu lumi" (1132) # [[Mart Mardisalu]] ja [[Hedvig Hanson]] – "Varumees" (960) # [[Ummamuudu]] – "Tunnen ära" (613) # [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis]] – "Kohtumine" (560) # [[Code One]] – "On küll hilja" (553) {{veerud-piir}} # [[Coolio]] – "[[Gangsta's Paradise]]" (1136) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "You'll See" (842) # [[East 17]] – "Thunder" (539) # [[Rednex]] – "Wish You Were Here" (412) # [[Scatman John]] – "Scatman's World" (385) {{veerud-lõpp}} === 1996 === {{vaata|1996. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Best B4]] – "Ma armastan luuserit" (1940) # [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "[[Kaelakee hääl]]" (1403) # [[Code One]] – "On küll hilja" (1393) # [[Smilers]] – "Tahan sind" (1192) # [[Code One]] – "Sellest saab meie suvi" (1038) {{veerud-piir}} # [[Robert Miles]] – "One & One" (1311) # [[Los del Río]] – "Macarena" (1046) # [[Backstreet Boys]] – "Quit Playing Games" (940) # [[Scooter]] – "I'm Raving" (937) # [[Backstreet Boys]] – "Get Down" (638) {{veerud-lõpp}} === 1997 === {{vaata|1997. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] – "[[17 (Black Velvet)|17]]" (1923) # [[6-Pack]] – "Seest läeb hing" (1049) # [[Mari-Liis Rahumets|Mari-Liis]] – "Teine dimensioon" (844) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] ja [[Evelin Samuel]] – "Kaitseta" (776) # [[Best B4]] – "Must ja valge" (737) {{veerud-piir}} # [[Backstreet Boys]] – "[[As Long As You Love Me]]" (1260) # [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "[[Barbie Girl]]" (1024) # [[Puff Daddy]] feat. [[Faith Evans]] – "[[I'll Be Missing You]]" (815) # [[Sash]] – "Ecuador" (445) # [[Elton John]] – "Candle In the Wind" (411) {{veerud-lõpp}} === 1998 === {{vaata|1998. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Smilers]] – "Tantsin sinuga taevas" (1216) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Popmuusik" # [[2 Quick Start]] – "Teine pool" # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Aja teenija" # [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" {{veerud-piir}} # [[Cher]] – "Believe" (995) # [[Celine Dion]] – "My Heart Will Go On" # [[Aerosmith]] – "I Don't Want To Miss A Thing" # [[Boyzone]] – "No Matter What" # [[E-Type]] – "Angels Crying" {{veerud-lõpp}} === 1999 === {{vaata|1999. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Caater]] – "Osi Nene" (1125) # [[Smilers]] – "Läbi elu" (1063) # [[2 Quick Start]] – "C'est La Vie" (958) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Jää" (782) # [[The Tuberkuloited]] – "Tinasõdur" (728) {{veerud-piir}} # [[Eiffel 65]] – "Blue" (1187) # [[Bloodhound Gang]] – "Bad Touch" (968) # [[Ann Lee]] – "2 Times" (751) # [[Metallica]] – "Whiskey In The Jar" (683) # [[Scooter]] – "Faster, Harder, Scooter" (613) {{veerud-lõpp}} === 2000 === {{vaata|2000. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ines]] – "Once In a Lifetime" (2097) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "See ei ole saladus" (2002) # [[Caater]] – "Dance With You" (960) # [[Smilers]] – "Sinu süles" (569) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "6 jalga niisket maad" (565) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] – "Stan (1276) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Music" (1188) # [[Lenny Kravitz]] – "Again" (639) # [[Brainstorm]] – "My Star" (617) # [[Sonique]] – "Sky" (583) {{veerud-lõpp}} === 2001 === {{vaata|2001. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[2 Quick Start]] – "Ühega miljoneist" (2149) # [[Smilers]] – "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480) # [[Hannah]] – "Salaja" (1160) # [[Meie Mees]] – "Tütreke, second hand" (1087) # [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] & [[2XL]] – "[[Everybody]]" (1004) {{veerud-piir}} # [[Afroman]] – "Because I Got High" (1567) # [[Kylie Minogue]] – "Can't get you out of my head" (770) # [[Shaggy]] feat. [[Rayvon]] – "Angel" (640) # [[Linkin Park]] – "In The End" (612) # [[Jennifer Lopez]] – "Ain't It Funny" (579) {{veerud-lõpp}} === 2002 === {{vaata|2002. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Romula" (1882) # [[Meie Mees]] – "Sinine vilkur" (1568)<!--originaal Demis Roussos "When I'm A Kid" --> # [[Tanel Padar]] – "Unistus" (1258) # [[Meie Mees]] – "Settekaevu sultan" (854) # [[Hannah]] – "Veelkord" (802) {{veerud-piir}} # [[Las Ketchup]] – "Asereje" (1049) # [[t.A.T.u.]] – "All The Things She Said" (1006) # [[Eminem]] – "Cleaning Out My Closet" (699) # [[Nelly]] feat. [[Kelly Rowland]] – "Dilemma" (562) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Die Another Day" (560) {{veerud-lõpp}} === 2003 === {{vaata|2003. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Nii kuum" (2262) # [[Genialistid]] ja [[Lea Liitmaa]] – "Leekiv armastus" (1430) # [[Smilers]] – "Käime katuseid mööda" (1425) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Carmen" (1420) # [[Smilers]] – "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" (1257) {{veerud-piir}} # [[Sean Paul]] – "Like Glue" (2058) # [[Sean Paul]] – "Get Busy" (1856) # [[Scooter]] vs [[Mark Acardipane]] & [[Dick Rules]] – "Maria (I Like It Loud)" (1752) # [[The Rasmus]] – "In The Shadows" (1546) # [[50 Cent]] – "P.I.M.P." (1274) {{veerud-lõpp}} === 2004 === {{vaata|2004. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Hingetuna" (1919) # [[Toe Tag]] – "Legendaarne" (1541) # [[Ines]] – "Viisteist magamata ööd" (1488) # [[Toe Tag]] – "Deja vu" (862) # [[Nexus]] ja [[Koit Toome]] – "Lubasid tulla" (835) {{veerud-piir}} # [[Rammstein]] – "Amerika" (1009) # [[O-Zone]] – "Dragostea Din Tei" (698) # [[Eminem]] – "Just Lose It" (601) # [[Ruslana]] – "Wild Dances" (464) # [[ATB]] – "Ecstasy" (460) {{veerud-lõpp}} === 2005 === {{vaata|2005. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Kuu on päike" (3870) # [[Nexus]] – "Nii kui nii" (3709) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Ebaõiglane" (3305) # [[Ines]] – "Must ja valge" (3240) # [[Smilers]] – "Sajaga" (2872) {{veerud-piir}} # [[James Blunt]] – "You're Beautiful" (4058) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Hung Up" (2803) # [[Pussycat Dolls]] – "Don't Cha" (1615) # [[The Black Eyed Peas]] – "My Humps" (1218) # [[Cascada]] – "Everytime We Touch" (1189) {{veerud-lõpp}} === 2006 === {{vaata|2006. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Võta aega" (4304) # [[Mari-Leen]] – "Rahutu Tuhkatriinu" (2315) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Palmisaar" (2265) # [[Tanel Padar & The Sun]] – "Lootusetus" (2263) # [[Mari-Leen]] – "Suure linna inglid" (1553) {{veerud-piir}} # [[Justin Timberlake]] – "Sexyback" (1532) # [[Mika]] – "Relax" (1512) # [[Nelly Furtado]] – "All Good Things (Come To An End)" (875) # [[Justin Timberlake]] feat. T.I. – "My Love" (860) # [[Juanes]] – "La Camisa Negra" (803) {{veerud-lõpp}} === 2007 === {{vaata|2007. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Bedwetters]] – "Dramatic Letter To Conscience" (3898) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (1584) # [[Laura Põldvere|Laura]] – "Muusa" (1575) # [[Smilers]] – "Annika" (1344) # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Mida sa teed?" (1329) {{veerud-piir}} # [[Timbaland]] feat. [[OneRepublic]] – "Apologize" (2477) # [[Rihanna]] feat. [[Jay-Z]] – "Umbrella" (1446) # [[Mika]] – "Happy Ending" (1308) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (1027) # [[Enrique Iglesias]] – "Tired Of Being Sorry" (952) {{veerud-lõpp}} === 2008 === {{vaata|2008. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Kerli]] – "Walking On Air" (1622) # [[Traffic]] – "Kesköödisko" (1392) # [[The Sun]] – "Saatanlik naine" (1244) # [[HU?]] – "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (957) # [[The Sun]] – "Armetu naer" (911) {{veerud-piir}} # [[Katy Perry]] – "I Kissed A Girl" (1091) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (996) # [[Coldplay]] – "Viva La Vida" (623) # [[Guru Josh Project]] – "Infinity 2008" ([[Klaas Gerling|Klaas]] Vocal Edit) (596) # [[Katy Perry]] – "Hot N Cold" (589) {{veerud-lõpp}} === 2009 === {{vaata|2009. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Kaugele siit" (1296) # [[Urban Symphony]] – "[[Rändajad]]" (719) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Moonduja]]" (535) # [[Shanon]] – "Läbi pisarate" (496) # [[HU?]] – "Elupõletaja" (485) {{veerud-piir}} # [[Edward Maya]] & [[Alicia]] – "Stereo Love" (765) # [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" (715) # [[The Black Eyed Peas]] – "I Gotta Feelin" (549) # [[Lady Gaga]] – "Poker Face" (542) # [[David Guetta]] feat. [[Akon]] – "Sexy Chick" (522) {{veerud-lõpp}} === 2010 === {{vaata|2010. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Mälestused" (1583) # [[Ott Lepland]] – "[[Süte peal sulanud jää]]" (856) # [[Traffic]] – "Elekter" (693) # [[Merlyn Uusküla]] – "Ihuüksi (I.M.T.B Remix)" (610) # [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" (554) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] ja [[Rihanna]] – "Love The Way You Lie" (897) # [[Shakira]] – "Waka Waka" (837) # [[Hurts]] – "Wonderful Life" (645) # [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (458) # [[Katy Perry]] – "Firework" (297) {{veerud-lõpp}} === 2011 === {{vaata|2011. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ewert and The Two Dragons]] – "[[Good Man Down]]" (1166) # [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (1049) # [[Ott Lepland]] – "[[Tunnen elus end]]" (1009) # [[Getter Jaani]] ja [[Mihkel Raud]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (890) # [[Outloudz]] – "[[I Wanna Meet Bob Dylan]]" (748) {{veerud-piir}} # [[Adele]] – "[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]" (745) # [[Rihanna]] feat. [[Calvin Harris]] – "We Found Love" (670) # [[Coldplay]] – "Paradise" (564) # [[LMFAO]] – "Sexy and I Know It" (521) # [[Don Omar]] feat. [[Lucenzo]] – "Danza Kuduro" (445) {{veerud-lõpp}} ===2012=== {{vaata|2012. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Meil on aega veel]]" (1385) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " [[Lähen ja tulen]] " (947) #[[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (911) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Nii lihtsalt ei saa]]" (381) #[[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – "[[Mina jään]]" (341) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Skyfall (laul)|Skyfall]]" (644) #[[Psy]] – "[[Gangnam Style]]" (617) #[[Rihanna]] – "Diamonds" (556) #[[Gotye]] ''feat.'' [[Kimbra]] – "Somebody That I Used to Know" (404) #[[Loreen]] – "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]" (322) {{veerud-lõpp}} ===2013=== {{vaata|2013. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Smilers]] – "[[Mojito]]" (796) #[[Karl-Erik Taukar]] – "[[Seitsme tuule poole]]" (771) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Küsin endalt nõu]]" (568) #[[Koit Toome]] – "Võitleja" (448) #[[Renate]] – "[[Stiihia (laul)|Stiihia]]" (401) {{veerud-piir}} #[[Avicii]] – "[[Wake Me Up]]" (682) #[[Miley Cyrus]] – "[[Wrecking Ball]]" (437) #[[Avicii]] – "[[Hey Brother]]" (390) #[[Daft Punk]] ft. [[Pharrell Williams]] – "[[Get Lucky]]" (364) #[[Passenger (laulja)|Passenger]] – "[[Let Her Go]]" (359) {{veerud-lõpp}} ===2014=== {{vaata|2014. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Curly Strings]] – "Kauges külas" (702) #[[Traffic]] – "Für Elise" (683) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Vastupandamatu" (490) #[[Epp Kõiv]] – "Linn on minu" (Demie remix) (448) #[[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "Rannamaja" (378) {{veerud-piir}} #[[Enrique Iglesias]] ''feat''. [[Sean Paul]] – "[[Bailando]]" (329) #[[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (269) #[[Pharrell Williams]] – "[[Happy]]" (242) #[[Sigma]] – "[[Nobody to Love]]" (241) #[[Taylor Swift]] – "[[Shake It Off]]" (240) {{veerud-lõpp}} ===2015=== {{vaata|2015. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Karl-Erik Taukar]] – "Segased lood" (1609) #[[Genka]] & [[Paul Oja]] – "Kõik" (Remix) (1088) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] & [[Jaagup Kreem]] – "Eiolemulolla" (866) #[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] – "[[Goodbye to Yesterday]]" (570) #[[NOËP]] – "Move" (477) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]" (1250) #[[Ellie Goulding]] – "[[Love Me Like You Do]]" (234) #[[Major Lazer]], [[DJ Snake]] ''feat.'' [[MØ]] – "[[Lean On]]" (201) #[[Lost Frequencies]] ''feat.'' [[Janieck Devy]] – "[[Reality]]" (199) #[[Justin Bieber]] – "[[Sorry]]" (166) {{veerud-lõpp}} === '''2016''' === {{vaata|2016. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Shanon]] – " Suvi kestab veel " (837) #[[Karl-Erik Taukar]] – " Tähti täis on öö " [798] #[[Merlyn Uusküla]] – " Raju reede " (601) #[[NOËP]] – " Rooftop " (462) #[[Tommy Cash]] – " Winaloto " (373){{Veerud-piir}} #[[Alan Walker]] – " Faded " (269) #[[Justin Timberlake]] – " Can´t Stop the Feeling! " (258) #[[Burak Yeter]] ''feat.'' [[Danelle Sandoval]] – " Tuesday " (188) #[[Alan Walker]] – " Alone " (180) #[[The Chainsmokers]] ''feat.'' [[Halsey]] – " Closer " (167){{Veerud-lõpp}} === '''2017''' === {{vaata|2017. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " Alati olemas " (845) #[[Arop (räppar)|Arop]] – " Kiki Miki " (627) #[[Naised Köögis]] – " [[Aasta ema (laul)|Aasta ema]] " (575) #[[Respekt]] – " Peapeal " (512) #[[Tanel Padar]] – " [[Parem veelgi]] " (488){{Veerud-piir}} #[[Luis Fonsi]] ''feat.'' [[Daddy Yankee]] – " Despacito " (599) #[[Ed Sheeran]] – " Perfect " (586) #[[Post Malone]] ''feat.'' [[21 Savage]] – " rockstar " (229) #[[Ed Sheeran]] – " [[Shape of You]] " (218) #[[Alan Walker]] – " The Spectre " (187){{Veerud-lõpp}} === '''2018''' === {{vaata|2018. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|Nublu]] ''feat.'' [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – " [[Mina ka]] " (877) #[[Nublu (räppar)|Nublu]] – " öölaps! " (667) #[[Trad.Attack!]] – " Lell'o " (593) #[[Kerli]] – " Savages " (567) #[[The Boondocks]] – " That '60s Song " (348){{Veerud-piir}} #[[Calvin Harris]], [[Dua Lipa]] – " One Kiss " (235) #[[Dynoro]], [[Gigi D'Agostino]] – " In My Mind " (223) #[[Childish Gambino]] – " This Is America " (222) #[[George Ezra]] – " Shotgun " (177) #[[Calvin Harris]], [[Sam Smith]] – " Promises " (176){{Veerud-lõpp}} === '''2019''' === {{vaata|2019. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Liis Lemsalu]] – " Kehakeel " (?) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] – " (ei ole) Aluspükse " (?) #[[Ariadne]] – " All In " (?) #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[gameboy tetris]] – " für Oksana " (?) #[[Shanon]] – " Täna öösel " (?){{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – " bad guy " (?) #[[Billie Eilish]]] – " everything i wanted " (?) #[[Rammstein]] – " Radio " (?) #[[Lindemann]] – " Knebel " (?) #[[Tones And I]], [[Sam Smith]] – " Dance Monkey " (?){{Veerud-lõpp}} === '''2020''' === {{vaata|2020. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Clicherik & Mäx]], [[gameboy tetris]] – " Maakas" (16581) #[[villemdrillem]] x [[Elina Born]] – " niiea " (13762) #[[Ariadne]] – " Running Without You " (13735) #[[5MIINUST]] – " peo lõpp " (10418) #[[5MIINUST]] x [[Hendrik Sal-Saller|HENDRIK SAL-SALLER]] – " loodus ja hobused " (8682){{Veerud-piir}} #[[The Weeknd]] – " Blinding Lights " (3030) #[[Harry Styles]] – " Watermelon Sugar " (2639) #[[Billie Eilish]] – " Therefore I Am " (2194) #[[Harry Styles]] – "[[Golden (Harry Stylesi singel)|Golden]]" (1796) #[[Cardi B]] – " WAP feat. Megan Thee Stallion " (1763) {{Veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J3fZS">[http://www.elu24.ee/?id=207020 Aastahitt 2009 on Koit Toome "Kaugele siit.] Elu24, 02. jaanuar 2010</ref> <ref name="aNWE8">[https://web.archive.org/web/20110110005015/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugu.php?aasta=2009 Ajalugu.] Raadio 2 Aastahitt</ref> }} == Välislingid == * [http://r2.err.ee/aastahitt/ Koduleht.] Raadio 2 * [http://www.facebook.com/pages/R2-Aastahitt/194958383214 R2 Aastahitt.] Facebook [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] [[Kategooria:Raadio 2]] f5y707qfze7qin0nguzcf0qxb15jwvd 6166095 6166093 2022-07-23T10:39:03Z OskarRand1 162064 /* 2012 */ wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Raadio 2 Aastahitt''' on iga aastane [[Raadio 2]] poolt korraldatav muusikaküsitlus, mis sai alguse [[1994]]. aastal. Raadiokuulajate abiga koostatakse ja järjestatakse aasta 40 parimat kodumaist ja välismaist laulu. Küsitluse tulemusena sündinud edetabel mängitakse [[Raadio 2]]-s järgneva aasta esimesel nädalal erisaates ette. Koostöös [[ETV]]ga korraldatakse ka Aastahiti gala. == Auhinnad == * Eesti artist/lugu * Välismaa artist/lugu * Aasta demo * Toimetuse lemmik * Uus tulija<ref name="J3fZS" /> == Aastahitid aastati == Viis parimat eesti ja välismaist laulu. Sulgudes häälte arv<ref name="aNWE8" />. === 1994 === {{vaata|1994. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ummamuudu]] – "Kõnõtraat" # [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] – "Pille-Riin" # [[Jam]] – "See viis" # [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" # [[The Tuberkuloited]] – "Põhjamaa neid" {{veerud-piir}} # [[Bon Jovi]] – "Always" (705) # [[Savage]] – "Don't You Want Me" (433) # [[Ice MC]] – "It's a Rainy Day" # [[Wet Wet Wet]] – "Love Is All Around" (380) # [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" (347) {{veerud-lõpp}} === 1995 === {{vaata|1995. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Juulikuu lumi" (1132) # [[Mart Mardisalu]] ja [[Hedvig Hanson]] – "Varumees" (960) # [[Ummamuudu]] – "Tunnen ära" (613) # [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis]] – "Kohtumine" (560) # [[Code One]] – "On küll hilja" (553) {{veerud-piir}} # [[Coolio]] – "[[Gangsta's Paradise]]" (1136) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "You'll See" (842) # [[East 17]] – "Thunder" (539) # [[Rednex]] – "Wish You Were Here" (412) # [[Scatman John]] – "Scatman's World" (385) {{veerud-lõpp}} === 1996 === {{vaata|1996. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Best B4]] – "Ma armastan luuserit" (1940) # [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "[[Kaelakee hääl]]" (1403) # [[Code One]] – "On küll hilja" (1393) # [[Smilers]] – "Tahan sind" (1192) # [[Code One]] – "Sellest saab meie suvi" (1038) {{veerud-piir}} # [[Robert Miles]] – "One & One" (1311) # [[Los del Río]] – "Macarena" (1046) # [[Backstreet Boys]] – "Quit Playing Games" (940) # [[Scooter]] – "I'm Raving" (937) # [[Backstreet Boys]] – "Get Down" (638) {{veerud-lõpp}} === 1997 === {{vaata|1997. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] – "[[17 (Black Velvet)|17]]" (1923) # [[6-Pack]] – "Seest läeb hing" (1049) # [[Mari-Liis Rahumets|Mari-Liis]] – "Teine dimensioon" (844) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] ja [[Evelin Samuel]] – "Kaitseta" (776) # [[Best B4]] – "Must ja valge" (737) {{veerud-piir}} # [[Backstreet Boys]] – "[[As Long As You Love Me]]" (1260) # [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "[[Barbie Girl]]" (1024) # [[Puff Daddy]] feat. [[Faith Evans]] – "[[I'll Be Missing You]]" (815) # [[Sash]] – "Ecuador" (445) # [[Elton John]] – "Candle In the Wind" (411) {{veerud-lõpp}} === 1998 === {{vaata|1998. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Smilers]] – "Tantsin sinuga taevas" (1216) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Popmuusik" # [[2 Quick Start]] – "Teine pool" # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Aja teenija" # [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" {{veerud-piir}} # [[Cher]] – "Believe" (995) # [[Celine Dion]] – "My Heart Will Go On" # [[Aerosmith]] – "I Don't Want To Miss A Thing" # [[Boyzone]] – "No Matter What" # [[E-Type]] – "Angels Crying" {{veerud-lõpp}} === 1999 === {{vaata|1999. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Caater]] – "Osi Nene" (1125) # [[Smilers]] – "Läbi elu" (1063) # [[2 Quick Start]] – "C'est La Vie" (958) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Jää" (782) # [[The Tuberkuloited]] – "Tinasõdur" (728) {{veerud-piir}} # [[Eiffel 65]] – "Blue" (1187) # [[Bloodhound Gang]] – "Bad Touch" (968) # [[Ann Lee]] – "2 Times" (751) # [[Metallica]] – "Whiskey In The Jar" (683) # [[Scooter]] – "Faster, Harder, Scooter" (613) {{veerud-lõpp}} === 2000 === {{vaata|2000. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ines]] – "Once In a Lifetime" (2097) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "See ei ole saladus" (2002) # [[Caater]] – "Dance With You" (960) # [[Smilers]] – "Sinu süles" (569) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "6 jalga niisket maad" (565) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] – "Stan (1276) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Music" (1188) # [[Lenny Kravitz]] – "Again" (639) # [[Brainstorm]] – "My Star" (617) # [[Sonique]] – "Sky" (583) {{veerud-lõpp}} === 2001 === {{vaata|2001. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[2 Quick Start]] – "Ühega miljoneist" (2149) # [[Smilers]] – "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480) # [[Hannah]] – "Salaja" (1160) # [[Meie Mees]] – "Tütreke, second hand" (1087) # [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] & [[2XL]] – "[[Everybody]]" (1004) {{veerud-piir}} # [[Afroman]] – "Because I Got High" (1567) # [[Kylie Minogue]] – "Can't get you out of my head" (770) # [[Shaggy]] feat. [[Rayvon]] – "Angel" (640) # [[Linkin Park]] – "In The End" (612) # [[Jennifer Lopez]] – "Ain't It Funny" (579) {{veerud-lõpp}} === 2002 === {{vaata|2002. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Romula" (1882) # [[Meie Mees]] – "Sinine vilkur" (1568)<!--originaal Demis Roussos "When I'm A Kid" --> # [[Tanel Padar]] – "Unistus" (1258) # [[Meie Mees]] – "Settekaevu sultan" (854) # [[Hannah]] – "Veelkord" (802) {{veerud-piir}} # [[Las Ketchup]] – "Asereje" (1049) # [[t.A.T.u.]] – "All The Things She Said" (1006) # [[Eminem]] – "Cleaning Out My Closet" (699) # [[Nelly]] feat. [[Kelly Rowland]] – "Dilemma" (562) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Die Another Day" (560) {{veerud-lõpp}} === 2003 === {{vaata|2003. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Nii kuum" (2262) # [[Genialistid]] ja [[Lea Liitmaa]] – "Leekiv armastus" (1430) # [[Smilers]] – "Käime katuseid mööda" (1425) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Carmen" (1420) # [[Smilers]] – "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" (1257) {{veerud-piir}} # [[Sean Paul]] – "Like Glue" (2058) # [[Sean Paul]] – "Get Busy" (1856) # [[Scooter]] vs [[Mark Acardipane]] & [[Dick Rules]] – "Maria (I Like It Loud)" (1752) # [[The Rasmus]] – "In The Shadows" (1546) # [[50 Cent]] – "P.I.M.P." (1274) {{veerud-lõpp}} === 2004 === {{vaata|2004. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Hingetuna" (1919) # [[Toe Tag]] – "Legendaarne" (1541) # [[Ines]] – "Viisteist magamata ööd" (1488) # [[Toe Tag]] – "Deja vu" (862) # [[Nexus]] ja [[Koit Toome]] – "Lubasid tulla" (835) {{veerud-piir}} # [[Rammstein]] – "Amerika" (1009) # [[O-Zone]] – "Dragostea Din Tei" (698) # [[Eminem]] – "Just Lose It" (601) # [[Ruslana]] – "Wild Dances" (464) # [[ATB]] – "Ecstasy" (460) {{veerud-lõpp}} === 2005 === {{vaata|2005. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Kuu on päike" (3870) # [[Nexus]] – "Nii kui nii" (3709) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Ebaõiglane" (3305) # [[Ines]] – "Must ja valge" (3240) # [[Smilers]] – "Sajaga" (2872) {{veerud-piir}} # [[James Blunt]] – "You're Beautiful" (4058) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Hung Up" (2803) # [[Pussycat Dolls]] – "Don't Cha" (1615) # [[The Black Eyed Peas]] – "My Humps" (1218) # [[Cascada]] – "Everytime We Touch" (1189) {{veerud-lõpp}} === 2006 === {{vaata|2006. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Võta aega" (4304) # [[Mari-Leen]] – "Rahutu Tuhkatriinu" (2315) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Palmisaar" (2265) # [[Tanel Padar & The Sun]] – "Lootusetus" (2263) # [[Mari-Leen]] – "Suure linna inglid" (1553) {{veerud-piir}} # [[Justin Timberlake]] – "Sexyback" (1532) # [[Mika]] – "Relax" (1512) # [[Nelly Furtado]] – "All Good Things (Come To An End)" (875) # [[Justin Timberlake]] feat. T.I. – "My Love" (860) # [[Juanes]] – "La Camisa Negra" (803) {{veerud-lõpp}} === 2007 === {{vaata|2007. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Bedwetters]] – "Dramatic Letter To Conscience" (3898) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (1584) # [[Laura Põldvere|Laura]] – "Muusa" (1575) # [[Smilers]] – "Annika" (1344) # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Mida sa teed?" (1329) {{veerud-piir}} # [[Timbaland]] feat. [[OneRepublic]] – "Apologize" (2477) # [[Rihanna]] feat. [[Jay-Z]] – "Umbrella" (1446) # [[Mika]] – "Happy Ending" (1308) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (1027) # [[Enrique Iglesias]] – "Tired Of Being Sorry" (952) {{veerud-lõpp}} === 2008 === {{vaata|2008. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Kerli]] – "Walking On Air" (1622) # [[Traffic]] – "Kesköödisko" (1392) # [[The Sun]] – "Saatanlik naine" (1244) # [[HU?]] – "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (957) # [[The Sun]] – "Armetu naer" (911) {{veerud-piir}} # [[Katy Perry]] – "I Kissed A Girl" (1091) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (996) # [[Coldplay]] – "Viva La Vida" (623) # [[Guru Josh Project]] – "Infinity 2008" ([[Klaas Gerling|Klaas]] Vocal Edit) (596) # [[Katy Perry]] – "Hot N Cold" (589) {{veerud-lõpp}} === 2009 === {{vaata|2009. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Kaugele siit" (1296) # [[Urban Symphony]] – "[[Rändajad]]" (719) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Moonduja]]" (535) # [[Shanon]] – "Läbi pisarate" (496) # [[HU?]] – "Elupõletaja" (485) {{veerud-piir}} # [[Edward Maya]] & [[Alicia]] – "Stereo Love" (765) # [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" (715) # [[The Black Eyed Peas]] – "I Gotta Feelin" (549) # [[Lady Gaga]] – "Poker Face" (542) # [[David Guetta]] feat. [[Akon]] – "Sexy Chick" (522) {{veerud-lõpp}} === 2010 === {{vaata|2010. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Mälestused" (1583) # [[Ott Lepland]] – "[[Süte peal sulanud jää]]" (856) # [[Traffic]] – "Elekter" (693) # [[Merlyn Uusküla]] – "Ihuüksi (I.M.T.B Remix)" (610) # [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" (554) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] ja [[Rihanna]] – "Love The Way You Lie" (897) # [[Shakira]] – "Waka Waka" (837) # [[Hurts]] – "Wonderful Life" (645) # [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (458) # [[Katy Perry]] – "Firework" (297) {{veerud-lõpp}} === 2011 === {{vaata|2011. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ewert and The Two Dragons]] – "[[Good Man Down]]" (1166) # [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (1049) # [[Ott Lepland]] – "[[Tunnen elus end]]" (1009) # [[Getter Jaani]] ja [[Mihkel Raud]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (890) # [[Outloudz]] – "[[I Wanna Meet Bob Dylan]]" (748) {{veerud-piir}} # [[Adele]] – "[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]" (745) # [[Rihanna]] feat. [[Calvin Harris]] – "We Found Love" (670) # [[Coldplay]] – "Paradise" (564) # [[LMFAO]] – "Sexy and I Know It" (521) # [[Don Omar]] feat. [[Lucenzo]] – "Danza Kuduro" (445) {{veerud-lõpp}} ===2012=== {{vaata|2012. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Meil on aega veel]]" (1385) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Lähen ja tulen]]" (947) #[[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (911) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Nii lihtsalt ei saa]]" (381) #[[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – "[[Mina jään]]" (341) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Skyfall (laul)|Skyfall]]" (644) #[[Psy]] – "[[Gangnam Style]]" (617) #[[Rihanna]] – "Diamonds" (556) #[[Gotye]] ''feat.'' [[Kimbra]] – "Somebody That I Used to Know" (404) #[[Loreen]] – "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]" (322) {{veerud-lõpp}} ===2013=== {{vaata|2013. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Smilers]] – "[[Mojito]]" (796) #[[Karl-Erik Taukar]] – "[[Seitsme tuule poole]]" (771) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Küsin endalt nõu]]" (568) #[[Koit Toome]] – "Võitleja" (448) #[[Renate]] – "[[Stiihia (laul)|Stiihia]]" (401) {{veerud-piir}} #[[Avicii]] – "[[Wake Me Up]]" (682) #[[Miley Cyrus]] – "[[Wrecking Ball]]" (437) #[[Avicii]] – "[[Hey Brother]]" (390) #[[Daft Punk]] ft. [[Pharrell Williams]] – "[[Get Lucky]]" (364) #[[Passenger (laulja)|Passenger]] – "[[Let Her Go]]" (359) {{veerud-lõpp}} ===2014=== {{vaata|2014. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Curly Strings]] – "Kauges külas" (702) #[[Traffic]] – "Für Elise" (683) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Vastupandamatu" (490) #[[Epp Kõiv]] – "Linn on minu" (Demie remix) (448) #[[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "Rannamaja" (378) {{veerud-piir}} #[[Enrique Iglesias]] ''feat''. [[Sean Paul]] – "[[Bailando]]" (329) #[[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (269) #[[Pharrell Williams]] – "[[Happy]]" (242) #[[Sigma]] – "[[Nobody to Love]]" (241) #[[Taylor Swift]] – "[[Shake It Off]]" (240) {{veerud-lõpp}} ===2015=== {{vaata|2015. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Karl-Erik Taukar]] – "Segased lood" (1609) #[[Genka]] & [[Paul Oja]] – "Kõik" (Remix) (1088) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] & [[Jaagup Kreem]] – "Eiolemulolla" (866) #[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] – "[[Goodbye to Yesterday]]" (570) #[[NOËP]] – "Move" (477) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]" (1250) #[[Ellie Goulding]] – "[[Love Me Like You Do]]" (234) #[[Major Lazer]], [[DJ Snake]] ''feat.'' [[MØ]] – "[[Lean On]]" (201) #[[Lost Frequencies]] ''feat.'' [[Janieck Devy]] – "[[Reality]]" (199) #[[Justin Bieber]] – "[[Sorry]]" (166) {{veerud-lõpp}} === '''2016''' === {{vaata|2016. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Shanon]] – " Suvi kestab veel " (837) #[[Karl-Erik Taukar]] – " Tähti täis on öö " [798] #[[Merlyn Uusküla]] – " Raju reede " (601) #[[NOËP]] – " Rooftop " (462) #[[Tommy Cash]] – " Winaloto " (373){{Veerud-piir}} #[[Alan Walker]] – " Faded " (269) #[[Justin Timberlake]] – " Can´t Stop the Feeling! " (258) #[[Burak Yeter]] ''feat.'' [[Danelle Sandoval]] – " Tuesday " (188) #[[Alan Walker]] – " Alone " (180) #[[The Chainsmokers]] ''feat.'' [[Halsey]] – " Closer " (167){{Veerud-lõpp}} === '''2017''' === {{vaata|2017. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " Alati olemas " (845) #[[Arop (räppar)|Arop]] – " Kiki Miki " (627) #[[Naised Köögis]] – " [[Aasta ema (laul)|Aasta ema]] " (575) #[[Respekt]] – " Peapeal " (512) #[[Tanel Padar]] – " [[Parem veelgi]] " (488){{Veerud-piir}} #[[Luis Fonsi]] ''feat.'' [[Daddy Yankee]] – " Despacito " (599) #[[Ed Sheeran]] – " Perfect " (586) #[[Post Malone]] ''feat.'' [[21 Savage]] – " rockstar " (229) #[[Ed Sheeran]] – " [[Shape of You]] " (218) #[[Alan Walker]] – " The Spectre " (187){{Veerud-lõpp}} === '''2018''' === {{vaata|2018. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|Nublu]] ''feat.'' [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – " [[Mina ka]] " (877) #[[Nublu (räppar)|Nublu]] – " öölaps! " (667) #[[Trad.Attack!]] – " Lell'o " (593) #[[Kerli]] – " Savages " (567) #[[The Boondocks]] – " That '60s Song " (348){{Veerud-piir}} #[[Calvin Harris]], [[Dua Lipa]] – " One Kiss " (235) #[[Dynoro]], [[Gigi D'Agostino]] – " In My Mind " (223) #[[Childish Gambino]] – " This Is America " (222) #[[George Ezra]] – " Shotgun " (177) #[[Calvin Harris]], [[Sam Smith]] – " Promises " (176){{Veerud-lõpp}} === '''2019''' === {{vaata|2019. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Liis Lemsalu]] – " Kehakeel " (?) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] – " (ei ole) Aluspükse " (?) #[[Ariadne]] – " All In " (?) #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[gameboy tetris]] – " für Oksana " (?) #[[Shanon]] – " Täna öösel " (?){{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – " bad guy " (?) #[[Billie Eilish]]] – " everything i wanted " (?) #[[Rammstein]] – " Radio " (?) #[[Lindemann]] – " Knebel " (?) #[[Tones And I]], [[Sam Smith]] – " Dance Monkey " (?){{Veerud-lõpp}} === '''2020''' === {{vaata|2020. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Clicherik & Mäx]], [[gameboy tetris]] – " Maakas" (16581) #[[villemdrillem]] x [[Elina Born]] – " niiea " (13762) #[[Ariadne]] – " Running Without You " (13735) #[[5MIINUST]] – " peo lõpp " (10418) #[[5MIINUST]] x [[Hendrik Sal-Saller|HENDRIK SAL-SALLER]] – " loodus ja hobused " (8682){{Veerud-piir}} #[[The Weeknd]] – " Blinding Lights " (3030) #[[Harry Styles]] – " Watermelon Sugar " (2639) #[[Billie Eilish]] – " Therefore I Am " (2194) #[[Harry Styles]] – "[[Golden (Harry Stylesi singel)|Golden]]" (1796) #[[Cardi B]] – " WAP feat. Megan Thee Stallion " (1763) {{Veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J3fZS">[http://www.elu24.ee/?id=207020 Aastahitt 2009 on Koit Toome "Kaugele siit.] Elu24, 02. jaanuar 2010</ref> <ref name="aNWE8">[https://web.archive.org/web/20110110005015/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugu.php?aasta=2009 Ajalugu.] Raadio 2 Aastahitt</ref> }} == Välislingid == * [http://r2.err.ee/aastahitt/ Koduleht.] Raadio 2 * [http://www.facebook.com/pages/R2-Aastahitt/194958383214 R2 Aastahitt.] Facebook [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] [[Kategooria:Raadio 2]] 4cjbqdv8ul9asinh3jnsoab5sc0q029 6166097 6166095 2022-07-23T10:39:51Z OskarRand1 162064 /* 2012 */ wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Raadio 2 Aastahitt''' on iga aastane [[Raadio 2]] poolt korraldatav muusikaküsitlus, mis sai alguse [[1994]]. aastal. Raadiokuulajate abiga koostatakse ja järjestatakse aasta 40 parimat kodumaist ja välismaist laulu. Küsitluse tulemusena sündinud edetabel mängitakse [[Raadio 2]]-s järgneva aasta esimesel nädalal erisaates ette. Koostöös [[ETV]]ga korraldatakse ka Aastahiti gala. == Auhinnad == * Eesti artist/lugu * Välismaa artist/lugu * Aasta demo * Toimetuse lemmik * Uus tulija<ref name="J3fZS" /> == Aastahitid aastati == Viis parimat eesti ja välismaist laulu. Sulgudes häälte arv<ref name="aNWE8" />. === 1994 === {{vaata|1994. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ummamuudu]] – "Kõnõtraat" # [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] – "Pille-Riin" # [[Jam]] – "See viis" # [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" # [[The Tuberkuloited]] – "Põhjamaa neid" {{veerud-piir}} # [[Bon Jovi]] – "Always" (705) # [[Savage]] – "Don't You Want Me" (433) # [[Ice MC]] – "It's a Rainy Day" # [[Wet Wet Wet]] – "Love Is All Around" (380) # [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" (347) {{veerud-lõpp}} === 1995 === {{vaata|1995. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Juulikuu lumi" (1132) # [[Mart Mardisalu]] ja [[Hedvig Hanson]] – "Varumees" (960) # [[Ummamuudu]] – "Tunnen ära" (613) # [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis]] – "Kohtumine" (560) # [[Code One]] – "On küll hilja" (553) {{veerud-piir}} # [[Coolio]] – "[[Gangsta's Paradise]]" (1136) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "You'll See" (842) # [[East 17]] – "Thunder" (539) # [[Rednex]] – "Wish You Were Here" (412) # [[Scatman John]] – "Scatman's World" (385) {{veerud-lõpp}} === 1996 === {{vaata|1996. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Best B4]] – "Ma armastan luuserit" (1940) # [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "[[Kaelakee hääl]]" (1403) # [[Code One]] – "On küll hilja" (1393) # [[Smilers]] – "Tahan sind" (1192) # [[Code One]] – "Sellest saab meie suvi" (1038) {{veerud-piir}} # [[Robert Miles]] – "One & One" (1311) # [[Los del Río]] – "Macarena" (1046) # [[Backstreet Boys]] – "Quit Playing Games" (940) # [[Scooter]] – "I'm Raving" (937) # [[Backstreet Boys]] – "Get Down" (638) {{veerud-lõpp}} === 1997 === {{vaata|1997. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] – "[[17 (Black Velvet)|17]]" (1923) # [[6-Pack]] – "Seest läeb hing" (1049) # [[Mari-Liis Rahumets|Mari-Liis]] – "Teine dimensioon" (844) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] ja [[Evelin Samuel]] – "Kaitseta" (776) # [[Best B4]] – "Must ja valge" (737) {{veerud-piir}} # [[Backstreet Boys]] – "[[As Long As You Love Me]]" (1260) # [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "[[Barbie Girl]]" (1024) # [[Puff Daddy]] feat. [[Faith Evans]] – "[[I'll Be Missing You]]" (815) # [[Sash]] – "Ecuador" (445) # [[Elton John]] – "Candle In the Wind" (411) {{veerud-lõpp}} === 1998 === {{vaata|1998. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Smilers]] – "Tantsin sinuga taevas" (1216) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Popmuusik" # [[2 Quick Start]] – "Teine pool" # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Aja teenija" # [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" {{veerud-piir}} # [[Cher]] – "Believe" (995) # [[Celine Dion]] – "My Heart Will Go On" # [[Aerosmith]] – "I Don't Want To Miss A Thing" # [[Boyzone]] – "No Matter What" # [[E-Type]] – "Angels Crying" {{veerud-lõpp}} === 1999 === {{vaata|1999. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Caater]] – "Osi Nene" (1125) # [[Smilers]] – "Läbi elu" (1063) # [[2 Quick Start]] – "C'est La Vie" (958) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Jää" (782) # [[The Tuberkuloited]] – "Tinasõdur" (728) {{veerud-piir}} # [[Eiffel 65]] – "Blue" (1187) # [[Bloodhound Gang]] – "Bad Touch" (968) # [[Ann Lee]] – "2 Times" (751) # [[Metallica]] – "Whiskey In The Jar" (683) # [[Scooter]] – "Faster, Harder, Scooter" (613) {{veerud-lõpp}} === 2000 === {{vaata|2000. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ines]] – "Once In a Lifetime" (2097) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "See ei ole saladus" (2002) # [[Caater]] – "Dance With You" (960) # [[Smilers]] – "Sinu süles" (569) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "6 jalga niisket maad" (565) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] – "Stan (1276) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Music" (1188) # [[Lenny Kravitz]] – "Again" (639) # [[Brainstorm]] – "My Star" (617) # [[Sonique]] – "Sky" (583) {{veerud-lõpp}} === 2001 === {{vaata|2001. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[2 Quick Start]] – "Ühega miljoneist" (2149) # [[Smilers]] – "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480) # [[Hannah]] – "Salaja" (1160) # [[Meie Mees]] – "Tütreke, second hand" (1087) # [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] & [[2XL]] – "[[Everybody]]" (1004) {{veerud-piir}} # [[Afroman]] – "Because I Got High" (1567) # [[Kylie Minogue]] – "Can't get you out of my head" (770) # [[Shaggy]] feat. [[Rayvon]] – "Angel" (640) # [[Linkin Park]] – "In The End" (612) # [[Jennifer Lopez]] – "Ain't It Funny" (579) {{veerud-lõpp}} === 2002 === {{vaata|2002. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Romula" (1882) # [[Meie Mees]] – "Sinine vilkur" (1568)<!--originaal Demis Roussos "When I'm A Kid" --> # [[Tanel Padar]] – "Unistus" (1258) # [[Meie Mees]] – "Settekaevu sultan" (854) # [[Hannah]] – "Veelkord" (802) {{veerud-piir}} # [[Las Ketchup]] – "Asereje" (1049) # [[t.A.T.u.]] – "All The Things She Said" (1006) # [[Eminem]] – "Cleaning Out My Closet" (699) # [[Nelly]] feat. [[Kelly Rowland]] – "Dilemma" (562) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Die Another Day" (560) {{veerud-lõpp}} === 2003 === {{vaata|2003. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Nii kuum" (2262) # [[Genialistid]] ja [[Lea Liitmaa]] – "Leekiv armastus" (1430) # [[Smilers]] – "Käime katuseid mööda" (1425) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Carmen" (1420) # [[Smilers]] – "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" (1257) {{veerud-piir}} # [[Sean Paul]] – "Like Glue" (2058) # [[Sean Paul]] – "Get Busy" (1856) # [[Scooter]] vs [[Mark Acardipane]] & [[Dick Rules]] – "Maria (I Like It Loud)" (1752) # [[The Rasmus]] – "In The Shadows" (1546) # [[50 Cent]] – "P.I.M.P." (1274) {{veerud-lõpp}} === 2004 === {{vaata|2004. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Hingetuna" (1919) # [[Toe Tag]] – "Legendaarne" (1541) # [[Ines]] – "Viisteist magamata ööd" (1488) # [[Toe Tag]] – "Deja vu" (862) # [[Nexus]] ja [[Koit Toome]] – "Lubasid tulla" (835) {{veerud-piir}} # [[Rammstein]] – "Amerika" (1009) # [[O-Zone]] – "Dragostea Din Tei" (698) # [[Eminem]] – "Just Lose It" (601) # [[Ruslana]] – "Wild Dances" (464) # [[ATB]] – "Ecstasy" (460) {{veerud-lõpp}} === 2005 === {{vaata|2005. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Kuu on päike" (3870) # [[Nexus]] – "Nii kui nii" (3709) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Ebaõiglane" (3305) # [[Ines]] – "Must ja valge" (3240) # [[Smilers]] – "Sajaga" (2872) {{veerud-piir}} # [[James Blunt]] – "You're Beautiful" (4058) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Hung Up" (2803) # [[Pussycat Dolls]] – "Don't Cha" (1615) # [[The Black Eyed Peas]] – "My Humps" (1218) # [[Cascada]] – "Everytime We Touch" (1189) {{veerud-lõpp}} === 2006 === {{vaata|2006. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Võta aega" (4304) # [[Mari-Leen]] – "Rahutu Tuhkatriinu" (2315) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Palmisaar" (2265) # [[Tanel Padar & The Sun]] – "Lootusetus" (2263) # [[Mari-Leen]] – "Suure linna inglid" (1553) {{veerud-piir}} # [[Justin Timberlake]] – "Sexyback" (1532) # [[Mika]] – "Relax" (1512) # [[Nelly Furtado]] – "All Good Things (Come To An End)" (875) # [[Justin Timberlake]] feat. T.I. – "My Love" (860) # [[Juanes]] – "La Camisa Negra" (803) {{veerud-lõpp}} === 2007 === {{vaata|2007. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Bedwetters]] – "Dramatic Letter To Conscience" (3898) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (1584) # [[Laura Põldvere|Laura]] – "Muusa" (1575) # [[Smilers]] – "Annika" (1344) # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Mida sa teed?" (1329) {{veerud-piir}} # [[Timbaland]] feat. [[OneRepublic]] – "Apologize" (2477) # [[Rihanna]] feat. [[Jay-Z]] – "Umbrella" (1446) # [[Mika]] – "Happy Ending" (1308) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (1027) # [[Enrique Iglesias]] – "Tired Of Being Sorry" (952) {{veerud-lõpp}} === 2008 === {{vaata|2008. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Kerli]] – "Walking On Air" (1622) # [[Traffic]] – "Kesköödisko" (1392) # [[The Sun]] – "Saatanlik naine" (1244) # [[HU?]] – "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (957) # [[The Sun]] – "Armetu naer" (911) {{veerud-piir}} # [[Katy Perry]] – "I Kissed A Girl" (1091) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (996) # [[Coldplay]] – "Viva La Vida" (623) # [[Guru Josh Project]] – "Infinity 2008" ([[Klaas Gerling|Klaas]] Vocal Edit) (596) # [[Katy Perry]] – "Hot N Cold" (589) {{veerud-lõpp}} === 2009 === {{vaata|2009. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Kaugele siit" (1296) # [[Urban Symphony]] – "[[Rändajad]]" (719) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Moonduja]]" (535) # [[Shanon]] – "Läbi pisarate" (496) # [[HU?]] – "Elupõletaja" (485) {{veerud-piir}} # [[Edward Maya]] & [[Alicia]] – "Stereo Love" (765) # [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" (715) # [[The Black Eyed Peas]] – "I Gotta Feelin" (549) # [[Lady Gaga]] – "Poker Face" (542) # [[David Guetta]] feat. [[Akon]] – "Sexy Chick" (522) {{veerud-lõpp}} === 2010 === {{vaata|2010. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Mälestused" (1583) # [[Ott Lepland]] – "[[Süte peal sulanud jää]]" (856) # [[Traffic]] – "Elekter" (693) # [[Merlyn Uusküla]] – "Ihuüksi (I.M.T.B Remix)" (610) # [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" (554) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] ja [[Rihanna]] – "Love The Way You Lie" (897) # [[Shakira]] – "Waka Waka" (837) # [[Hurts]] – "Wonderful Life" (645) # [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (458) # [[Katy Perry]] – "Firework" (297) {{veerud-lõpp}} === 2011 === {{vaata|2011. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ewert and The Two Dragons]] – "[[Good Man Down]]" (1166) # [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (1049) # [[Ott Lepland]] – "[[Tunnen elus end]]" (1009) # [[Getter Jaani]] ja [[Mihkel Raud]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (890) # [[Outloudz]] – "[[I Wanna Meet Bob Dylan]]" (748) {{veerud-piir}} # [[Adele]] – "[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]" (745) # [[Rihanna]] feat. [[Calvin Harris]] – "We Found Love" (670) # [[Coldplay]] – "Paradise" (564) # [[LMFAO]] – "Sexy and I Know It" (521) # [[Don Omar]] feat. [[Lucenzo]] – "Danza Kuduro" (445) {{veerud-lõpp}} ===2012=== {{vaata|2012. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Meil on aega veel]]" (1385) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Lähen ja tulen]]" (947) #[[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (911) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Nii lihtsalt ei saa]]" (381) #[[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – "[[Mina jään]]" (341) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Skyfall (laul)|Skyfall]]" (644) #[[Psy]] – "[[Gangnam Style]]" (617) #[[Rihanna]] – "Diamonds" (556) #[[Gotye]] feat. [[Kimbra]] – "Somebody That I Used to Know" (404) #[[Loreen]] – "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]" (322) {{veerud-lõpp}} ===2013=== {{vaata|2013. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Smilers]] – "[[Mojito]]" (796) #[[Karl-Erik Taukar]] – "[[Seitsme tuule poole]]" (771) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Küsin endalt nõu]]" (568) #[[Koit Toome]] – "Võitleja" (448) #[[Renate]] – "[[Stiihia (laul)|Stiihia]]" (401) {{veerud-piir}} #[[Avicii]] – "[[Wake Me Up]]" (682) #[[Miley Cyrus]] – "[[Wrecking Ball]]" (437) #[[Avicii]] – "[[Hey Brother]]" (390) #[[Daft Punk]] ft. [[Pharrell Williams]] – "[[Get Lucky]]" (364) #[[Passenger (laulja)|Passenger]] – "[[Let Her Go]]" (359) {{veerud-lõpp}} ===2014=== {{vaata|2014. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Curly Strings]] – "Kauges külas" (702) #[[Traffic]] – "Für Elise" (683) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Vastupandamatu" (490) #[[Epp Kõiv]] – "Linn on minu" (Demie remix) (448) #[[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "Rannamaja" (378) {{veerud-piir}} #[[Enrique Iglesias]] ''feat''. [[Sean Paul]] – "[[Bailando]]" (329) #[[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (269) #[[Pharrell Williams]] – "[[Happy]]" (242) #[[Sigma]] – "[[Nobody to Love]]" (241) #[[Taylor Swift]] – "[[Shake It Off]]" (240) {{veerud-lõpp}} ===2015=== {{vaata|2015. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Karl-Erik Taukar]] – "Segased lood" (1609) #[[Genka]] & [[Paul Oja]] – "Kõik" (Remix) (1088) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] & [[Jaagup Kreem]] – "Eiolemulolla" (866) #[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] – "[[Goodbye to Yesterday]]" (570) #[[NOËP]] – "Move" (477) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]" (1250) #[[Ellie Goulding]] – "[[Love Me Like You Do]]" (234) #[[Major Lazer]], [[DJ Snake]] ''feat.'' [[MØ]] – "[[Lean On]]" (201) #[[Lost Frequencies]] ''feat.'' [[Janieck Devy]] – "[[Reality]]" (199) #[[Justin Bieber]] – "[[Sorry]]" (166) {{veerud-lõpp}} === '''2016''' === {{vaata|2016. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Shanon]] – " Suvi kestab veel " (837) #[[Karl-Erik Taukar]] – " Tähti täis on öö " [798] #[[Merlyn Uusküla]] – " Raju reede " (601) #[[NOËP]] – " Rooftop " (462) #[[Tommy Cash]] – " Winaloto " (373){{Veerud-piir}} #[[Alan Walker]] – " Faded " (269) #[[Justin Timberlake]] – " Can´t Stop the Feeling! " (258) #[[Burak Yeter]] ''feat.'' [[Danelle Sandoval]] – " Tuesday " (188) #[[Alan Walker]] – " Alone " (180) #[[The Chainsmokers]] ''feat.'' [[Halsey]] – " Closer " (167){{Veerud-lõpp}} === '''2017''' === {{vaata|2017. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " Alati olemas " (845) #[[Arop (räppar)|Arop]] – " Kiki Miki " (627) #[[Naised Köögis]] – " [[Aasta ema (laul)|Aasta ema]] " (575) #[[Respekt]] – " Peapeal " (512) #[[Tanel Padar]] – " [[Parem veelgi]] " (488){{Veerud-piir}} #[[Luis Fonsi]] ''feat.'' [[Daddy Yankee]] – " Despacito " (599) #[[Ed Sheeran]] – " Perfect " (586) #[[Post Malone]] ''feat.'' [[21 Savage]] – " rockstar " (229) #[[Ed Sheeran]] – " [[Shape of You]] " (218) #[[Alan Walker]] – " The Spectre " (187){{Veerud-lõpp}} === '''2018''' === {{vaata|2018. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|Nublu]] ''feat.'' [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – " [[Mina ka]] " (877) #[[Nublu (räppar)|Nublu]] – " öölaps! " (667) #[[Trad.Attack!]] – " Lell'o " (593) #[[Kerli]] – " Savages " (567) #[[The Boondocks]] – " That '60s Song " (348){{Veerud-piir}} #[[Calvin Harris]], [[Dua Lipa]] – " One Kiss " (235) #[[Dynoro]], [[Gigi D'Agostino]] – " In My Mind " (223) #[[Childish Gambino]] – " This Is America " (222) #[[George Ezra]] – " Shotgun " (177) #[[Calvin Harris]], [[Sam Smith]] – " Promises " (176){{Veerud-lõpp}} === '''2019''' === {{vaata|2019. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Liis Lemsalu]] – " Kehakeel " (?) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] – " (ei ole) Aluspükse " (?) #[[Ariadne]] – " All In " (?) #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[gameboy tetris]] – " für Oksana " (?) #[[Shanon]] – " Täna öösel " (?){{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – " bad guy " (?) #[[Billie Eilish]]] – " everything i wanted " (?) #[[Rammstein]] – " Radio " (?) #[[Lindemann]] – " Knebel " (?) #[[Tones And I]], [[Sam Smith]] – " Dance Monkey " (?){{Veerud-lõpp}} === '''2020''' === {{vaata|2020. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Clicherik & Mäx]], [[gameboy tetris]] – " Maakas" (16581) #[[villemdrillem]] x [[Elina Born]] – " niiea " (13762) #[[Ariadne]] – " Running Without You " (13735) #[[5MIINUST]] – " peo lõpp " (10418) #[[5MIINUST]] x [[Hendrik Sal-Saller|HENDRIK SAL-SALLER]] – " loodus ja hobused " (8682){{Veerud-piir}} #[[The Weeknd]] – " Blinding Lights " (3030) #[[Harry Styles]] – " Watermelon Sugar " (2639) #[[Billie Eilish]] – " Therefore I Am " (2194) #[[Harry Styles]] – "[[Golden (Harry Stylesi singel)|Golden]]" (1796) #[[Cardi B]] – " WAP feat. Megan Thee Stallion " (1763) {{Veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J3fZS">[http://www.elu24.ee/?id=207020 Aastahitt 2009 on Koit Toome "Kaugele siit.] Elu24, 02. jaanuar 2010</ref> <ref name="aNWE8">[https://web.archive.org/web/20110110005015/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugu.php?aasta=2009 Ajalugu.] Raadio 2 Aastahitt</ref> }} == Välislingid == * [http://r2.err.ee/aastahitt/ Koduleht.] Raadio 2 * [http://www.facebook.com/pages/R2-Aastahitt/194958383214 R2 Aastahitt.] Facebook [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] [[Kategooria:Raadio 2]] cfj2b6yk58cy6lt8jejip2wf3zn1hvv 6166099 6166097 2022-07-23T10:41:04Z OskarRand1 162064 /* 2013 */ wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Raadio 2 Aastahitt''' on iga aastane [[Raadio 2]] poolt korraldatav muusikaküsitlus, mis sai alguse [[1994]]. aastal. Raadiokuulajate abiga koostatakse ja järjestatakse aasta 40 parimat kodumaist ja välismaist laulu. Küsitluse tulemusena sündinud edetabel mängitakse [[Raadio 2]]-s järgneva aasta esimesel nädalal erisaates ette. Koostöös [[ETV]]ga korraldatakse ka Aastahiti gala. == Auhinnad == * Eesti artist/lugu * Välismaa artist/lugu * Aasta demo * Toimetuse lemmik * Uus tulija<ref name="J3fZS" /> == Aastahitid aastati == Viis parimat eesti ja välismaist laulu. Sulgudes häälte arv<ref name="aNWE8" />. === 1994 === {{vaata|1994. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ummamuudu]] – "Kõnõtraat" # [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] – "Pille-Riin" # [[Jam]] – "See viis" # [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" # [[The Tuberkuloited]] – "Põhjamaa neid" {{veerud-piir}} # [[Bon Jovi]] – "Always" (705) # [[Savage]] – "Don't You Want Me" (433) # [[Ice MC]] – "It's a Rainy Day" # [[Wet Wet Wet]] – "Love Is All Around" (380) # [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" (347) {{veerud-lõpp}} === 1995 === {{vaata|1995. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Juulikuu lumi" (1132) # [[Mart Mardisalu]] ja [[Hedvig Hanson]] – "Varumees" (960) # [[Ummamuudu]] – "Tunnen ära" (613) # [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis]] – "Kohtumine" (560) # [[Code One]] – "On küll hilja" (553) {{veerud-piir}} # [[Coolio]] – "[[Gangsta's Paradise]]" (1136) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "You'll See" (842) # [[East 17]] – "Thunder" (539) # [[Rednex]] – "Wish You Were Here" (412) # [[Scatman John]] – "Scatman's World" (385) {{veerud-lõpp}} === 1996 === {{vaata|1996. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Best B4]] – "Ma armastan luuserit" (1940) # [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "[[Kaelakee hääl]]" (1403) # [[Code One]] – "On küll hilja" (1393) # [[Smilers]] – "Tahan sind" (1192) # [[Code One]] – "Sellest saab meie suvi" (1038) {{veerud-piir}} # [[Robert Miles]] – "One & One" (1311) # [[Los del Río]] – "Macarena" (1046) # [[Backstreet Boys]] – "Quit Playing Games" (940) # [[Scooter]] – "I'm Raving" (937) # [[Backstreet Boys]] – "Get Down" (638) {{veerud-lõpp}} === 1997 === {{vaata|1997. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] – "[[17 (Black Velvet)|17]]" (1923) # [[6-Pack]] – "Seest läeb hing" (1049) # [[Mari-Liis Rahumets|Mari-Liis]] – "Teine dimensioon" (844) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] ja [[Evelin Samuel]] – "Kaitseta" (776) # [[Best B4]] – "Must ja valge" (737) {{veerud-piir}} # [[Backstreet Boys]] – "[[As Long As You Love Me]]" (1260) # [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "[[Barbie Girl]]" (1024) # [[Puff Daddy]] feat. [[Faith Evans]] – "[[I'll Be Missing You]]" (815) # [[Sash]] – "Ecuador" (445) # [[Elton John]] – "Candle In the Wind" (411) {{veerud-lõpp}} === 1998 === {{vaata|1998. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Smilers]] – "Tantsin sinuga taevas" (1216) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Popmuusik" # [[2 Quick Start]] – "Teine pool" # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Aja teenija" # [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" {{veerud-piir}} # [[Cher]] – "Believe" (995) # [[Celine Dion]] – "My Heart Will Go On" # [[Aerosmith]] – "I Don't Want To Miss A Thing" # [[Boyzone]] – "No Matter What" # [[E-Type]] – "Angels Crying" {{veerud-lõpp}} === 1999 === {{vaata|1999. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Caater]] – "Osi Nene" (1125) # [[Smilers]] – "Läbi elu" (1063) # [[2 Quick Start]] – "C'est La Vie" (958) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Jää" (782) # [[The Tuberkuloited]] – "Tinasõdur" (728) {{veerud-piir}} # [[Eiffel 65]] – "Blue" (1187) # [[Bloodhound Gang]] – "Bad Touch" (968) # [[Ann Lee]] – "2 Times" (751) # [[Metallica]] – "Whiskey In The Jar" (683) # [[Scooter]] – "Faster, Harder, Scooter" (613) {{veerud-lõpp}} === 2000 === {{vaata|2000. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ines]] – "Once In a Lifetime" (2097) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "See ei ole saladus" (2002) # [[Caater]] – "Dance With You" (960) # [[Smilers]] – "Sinu süles" (569) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "6 jalga niisket maad" (565) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] – "Stan (1276) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Music" (1188) # [[Lenny Kravitz]] – "Again" (639) # [[Brainstorm]] – "My Star" (617) # [[Sonique]] – "Sky" (583) {{veerud-lõpp}} === 2001 === {{vaata|2001. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[2 Quick Start]] – "Ühega miljoneist" (2149) # [[Smilers]] – "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480) # [[Hannah]] – "Salaja" (1160) # [[Meie Mees]] – "Tütreke, second hand" (1087) # [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] & [[2XL]] – "[[Everybody]]" (1004) {{veerud-piir}} # [[Afroman]] – "Because I Got High" (1567) # [[Kylie Minogue]] – "Can't get you out of my head" (770) # [[Shaggy]] feat. [[Rayvon]] – "Angel" (640) # [[Linkin Park]] – "In The End" (612) # [[Jennifer Lopez]] – "Ain't It Funny" (579) {{veerud-lõpp}} === 2002 === {{vaata|2002. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Romula" (1882) # [[Meie Mees]] – "Sinine vilkur" (1568)<!--originaal Demis Roussos "When I'm A Kid" --> # [[Tanel Padar]] – "Unistus" (1258) # [[Meie Mees]] – "Settekaevu sultan" (854) # [[Hannah]] – "Veelkord" (802) {{veerud-piir}} # [[Las Ketchup]] – "Asereje" (1049) # [[t.A.T.u.]] – "All The Things She Said" (1006) # [[Eminem]] – "Cleaning Out My Closet" (699) # [[Nelly]] feat. [[Kelly Rowland]] – "Dilemma" (562) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Die Another Day" (560) {{veerud-lõpp}} === 2003 === {{vaata|2003. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Nii kuum" (2262) # [[Genialistid]] ja [[Lea Liitmaa]] – "Leekiv armastus" (1430) # [[Smilers]] – "Käime katuseid mööda" (1425) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Carmen" (1420) # [[Smilers]] – "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" (1257) {{veerud-piir}} # [[Sean Paul]] – "Like Glue" (2058) # [[Sean Paul]] – "Get Busy" (1856) # [[Scooter]] vs [[Mark Acardipane]] & [[Dick Rules]] – "Maria (I Like It Loud)" (1752) # [[The Rasmus]] – "In The Shadows" (1546) # [[50 Cent]] – "P.I.M.P." (1274) {{veerud-lõpp}} === 2004 === {{vaata|2004. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Hingetuna" (1919) # [[Toe Tag]] – "Legendaarne" (1541) # [[Ines]] – "Viisteist magamata ööd" (1488) # [[Toe Tag]] – "Deja vu" (862) # [[Nexus]] ja [[Koit Toome]] – "Lubasid tulla" (835) {{veerud-piir}} # [[Rammstein]] – "Amerika" (1009) # [[O-Zone]] – "Dragostea Din Tei" (698) # [[Eminem]] – "Just Lose It" (601) # [[Ruslana]] – "Wild Dances" (464) # [[ATB]] – "Ecstasy" (460) {{veerud-lõpp}} === 2005 === {{vaata|2005. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Kuu on päike" (3870) # [[Nexus]] – "Nii kui nii" (3709) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Ebaõiglane" (3305) # [[Ines]] – "Must ja valge" (3240) # [[Smilers]] – "Sajaga" (2872) {{veerud-piir}} # [[James Blunt]] – "You're Beautiful" (4058) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Hung Up" (2803) # [[Pussycat Dolls]] – "Don't Cha" (1615) # [[The Black Eyed Peas]] – "My Humps" (1218) # [[Cascada]] – "Everytime We Touch" (1189) {{veerud-lõpp}} === 2006 === {{vaata|2006. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Võta aega" (4304) # [[Mari-Leen]] – "Rahutu Tuhkatriinu" (2315) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Palmisaar" (2265) # [[Tanel Padar & The Sun]] – "Lootusetus" (2263) # [[Mari-Leen]] – "Suure linna inglid" (1553) {{veerud-piir}} # [[Justin Timberlake]] – "Sexyback" (1532) # [[Mika]] – "Relax" (1512) # [[Nelly Furtado]] – "All Good Things (Come To An End)" (875) # [[Justin Timberlake]] feat. T.I. – "My Love" (860) # [[Juanes]] – "La Camisa Negra" (803) {{veerud-lõpp}} === 2007 === {{vaata|2007. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Bedwetters]] – "Dramatic Letter To Conscience" (3898) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (1584) # [[Laura Põldvere|Laura]] – "Muusa" (1575) # [[Smilers]] – "Annika" (1344) # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Mida sa teed?" (1329) {{veerud-piir}} # [[Timbaland]] feat. [[OneRepublic]] – "Apologize" (2477) # [[Rihanna]] feat. [[Jay-Z]] – "Umbrella" (1446) # [[Mika]] – "Happy Ending" (1308) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (1027) # [[Enrique Iglesias]] – "Tired Of Being Sorry" (952) {{veerud-lõpp}} === 2008 === {{vaata|2008. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Kerli]] – "Walking On Air" (1622) # [[Traffic]] – "Kesköödisko" (1392) # [[The Sun]] – "Saatanlik naine" (1244) # [[HU?]] – "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (957) # [[The Sun]] – "Armetu naer" (911) {{veerud-piir}} # [[Katy Perry]] – "I Kissed A Girl" (1091) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (996) # [[Coldplay]] – "Viva La Vida" (623) # [[Guru Josh Project]] – "Infinity 2008" ([[Klaas Gerling|Klaas]] Vocal Edit) (596) # [[Katy Perry]] – "Hot N Cold" (589) {{veerud-lõpp}} === 2009 === {{vaata|2009. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Kaugele siit" (1296) # [[Urban Symphony]] – "[[Rändajad]]" (719) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Moonduja]]" (535) # [[Shanon]] – "Läbi pisarate" (496) # [[HU?]] – "Elupõletaja" (485) {{veerud-piir}} # [[Edward Maya]] & [[Alicia]] – "Stereo Love" (765) # [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" (715) # [[The Black Eyed Peas]] – "I Gotta Feelin" (549) # [[Lady Gaga]] – "Poker Face" (542) # [[David Guetta]] feat. [[Akon]] – "Sexy Chick" (522) {{veerud-lõpp}} === 2010 === {{vaata|2010. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Mälestused" (1583) # [[Ott Lepland]] – "[[Süte peal sulanud jää]]" (856) # [[Traffic]] – "Elekter" (693) # [[Merlyn Uusküla]] – "Ihuüksi (I.M.T.B Remix)" (610) # [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" (554) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] ja [[Rihanna]] – "Love The Way You Lie" (897) # [[Shakira]] – "Waka Waka" (837) # [[Hurts]] – "Wonderful Life" (645) # [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (458) # [[Katy Perry]] – "Firework" (297) {{veerud-lõpp}} === 2011 === {{vaata|2011. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ewert and The Two Dragons]] – "[[Good Man Down]]" (1166) # [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (1049) # [[Ott Lepland]] – "[[Tunnen elus end]]" (1009) # [[Getter Jaani]] ja [[Mihkel Raud]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (890) # [[Outloudz]] – "[[I Wanna Meet Bob Dylan]]" (748) {{veerud-piir}} # [[Adele]] – "[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]" (745) # [[Rihanna]] feat. [[Calvin Harris]] – "We Found Love" (670) # [[Coldplay]] – "Paradise" (564) # [[LMFAO]] – "Sexy and I Know It" (521) # [[Don Omar]] feat. [[Lucenzo]] – "Danza Kuduro" (445) {{veerud-lõpp}} ===2012=== {{vaata|2012. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Meil on aega veel]]" (1385) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Lähen ja tulen]]" (947) #[[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (911) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Nii lihtsalt ei saa]]" (381) #[[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – "[[Mina jään]]" (341) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Skyfall (laul)|Skyfall]]" (644) #[[Psy]] – "[[Gangnam Style]]" (617) #[[Rihanna]] – "Diamonds" (556) #[[Gotye]] feat. [[Kimbra]] – "Somebody That I Used to Know" (404) #[[Loreen]] – "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]" (322) {{veerud-lõpp}} ===2013=== {{vaata|2013. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Smilers]] – "[[Mojito (laul)|Mojito]]" (796) #[[Karl-Erik Taukar]] – "[[Seitsme tuule poole]]" (771) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Küsin endalt nõu]]" (568) #[[Koit Toome]] – "Võitleja" (448) #[[Renate]] – "[[Stiihia (laul)|Stiihia]]" (401) {{veerud-piir}} #[[Avicii]] – "[[Wake Me Up]]" (682) #[[Miley Cyrus]] – "[[Wrecking Ball]]" (437) #[[Avicii]] – "[[Hey Brother]]" (390) #[[Daft Punk]] ft. [[Pharrell Williams]] – "[[Get Lucky]]" (364) #[[Passenger (laulja)|Passenger]] – "[[Let Her Go]]" (359) {{veerud-lõpp}} ===2014=== {{vaata|2014. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Curly Strings]] – "Kauges külas" (702) #[[Traffic]] – "Für Elise" (683) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Vastupandamatu" (490) #[[Epp Kõiv]] – "Linn on minu" (Demie remix) (448) #[[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "Rannamaja" (378) {{veerud-piir}} #[[Enrique Iglesias]] ''feat''. [[Sean Paul]] – "[[Bailando]]" (329) #[[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (269) #[[Pharrell Williams]] – "[[Happy]]" (242) #[[Sigma]] – "[[Nobody to Love]]" (241) #[[Taylor Swift]] – "[[Shake It Off]]" (240) {{veerud-lõpp}} ===2015=== {{vaata|2015. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Karl-Erik Taukar]] – "Segased lood" (1609) #[[Genka]] & [[Paul Oja]] – "Kõik" (Remix) (1088) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] & [[Jaagup Kreem]] – "Eiolemulolla" (866) #[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] – "[[Goodbye to Yesterday]]" (570) #[[NOËP]] – "Move" (477) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]" (1250) #[[Ellie Goulding]] – "[[Love Me Like You Do]]" (234) #[[Major Lazer]], [[DJ Snake]] ''feat.'' [[MØ]] – "[[Lean On]]" (201) #[[Lost Frequencies]] ''feat.'' [[Janieck Devy]] – "[[Reality]]" (199) #[[Justin Bieber]] – "[[Sorry]]" (166) {{veerud-lõpp}} === '''2016''' === {{vaata|2016. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Shanon]] – " Suvi kestab veel " (837) #[[Karl-Erik Taukar]] – " Tähti täis on öö " [798] #[[Merlyn Uusküla]] – " Raju reede " (601) #[[NOËP]] – " Rooftop " (462) #[[Tommy Cash]] – " Winaloto " (373){{Veerud-piir}} #[[Alan Walker]] – " Faded " (269) #[[Justin Timberlake]] – " Can´t Stop the Feeling! " (258) #[[Burak Yeter]] ''feat.'' [[Danelle Sandoval]] – " Tuesday " (188) #[[Alan Walker]] – " Alone " (180) #[[The Chainsmokers]] ''feat.'' [[Halsey]] – " Closer " (167){{Veerud-lõpp}} === '''2017''' === {{vaata|2017. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " Alati olemas " (845) #[[Arop (räppar)|Arop]] – " Kiki Miki " (627) #[[Naised Köögis]] – " [[Aasta ema (laul)|Aasta ema]] " (575) #[[Respekt]] – " Peapeal " (512) #[[Tanel Padar]] – " [[Parem veelgi]] " (488){{Veerud-piir}} #[[Luis Fonsi]] ''feat.'' [[Daddy Yankee]] – " Despacito " (599) #[[Ed Sheeran]] – " Perfect " (586) #[[Post Malone]] ''feat.'' [[21 Savage]] – " rockstar " (229) #[[Ed Sheeran]] – " [[Shape of You]] " (218) #[[Alan Walker]] – " The Spectre " (187){{Veerud-lõpp}} === '''2018''' === {{vaata|2018. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|Nublu]] ''feat.'' [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – " [[Mina ka]] " (877) #[[Nublu (räppar)|Nublu]] – " öölaps! " (667) #[[Trad.Attack!]] – " Lell'o " (593) #[[Kerli]] – " Savages " (567) #[[The Boondocks]] – " That '60s Song " (348){{Veerud-piir}} #[[Calvin Harris]], [[Dua Lipa]] – " One Kiss " (235) #[[Dynoro]], [[Gigi D'Agostino]] – " In My Mind " (223) #[[Childish Gambino]] – " This Is America " (222) #[[George Ezra]] – " Shotgun " (177) #[[Calvin Harris]], [[Sam Smith]] – " Promises " (176){{Veerud-lõpp}} === '''2019''' === {{vaata|2019. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Liis Lemsalu]] – " Kehakeel " (?) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] – " (ei ole) Aluspükse " (?) #[[Ariadne]] – " All In " (?) #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[gameboy tetris]] – " für Oksana " (?) #[[Shanon]] – " Täna öösel " (?){{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – " bad guy " (?) #[[Billie Eilish]]] – " everything i wanted " (?) #[[Rammstein]] – " Radio " (?) #[[Lindemann]] – " Knebel " (?) #[[Tones And I]], [[Sam Smith]] – " Dance Monkey " (?){{Veerud-lõpp}} === '''2020''' === {{vaata|2020. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Clicherik & Mäx]], [[gameboy tetris]] – " Maakas" (16581) #[[villemdrillem]] x [[Elina Born]] – " niiea " (13762) #[[Ariadne]] – " Running Without You " (13735) #[[5MIINUST]] – " peo lõpp " (10418) #[[5MIINUST]] x [[Hendrik Sal-Saller|HENDRIK SAL-SALLER]] – " loodus ja hobused " (8682){{Veerud-piir}} #[[The Weeknd]] – " Blinding Lights " (3030) #[[Harry Styles]] – " Watermelon Sugar " (2639) #[[Billie Eilish]] – " Therefore I Am " (2194) #[[Harry Styles]] – "[[Golden (Harry Stylesi singel)|Golden]]" (1796) #[[Cardi B]] – " WAP feat. Megan Thee Stallion " (1763) {{Veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J3fZS">[http://www.elu24.ee/?id=207020 Aastahitt 2009 on Koit Toome "Kaugele siit.] Elu24, 02. jaanuar 2010</ref> <ref name="aNWE8">[https://web.archive.org/web/20110110005015/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugu.php?aasta=2009 Ajalugu.] Raadio 2 Aastahitt</ref> }} == Välislingid == * [http://r2.err.ee/aastahitt/ Koduleht.] Raadio 2 * [http://www.facebook.com/pages/R2-Aastahitt/194958383214 R2 Aastahitt.] Facebook [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] [[Kategooria:Raadio 2]] qeoah1tl0strkrxtuhch8q1013sag66 6166100 6166099 2022-07-23T10:42:08Z OskarRand1 162064 /* 2014 */ wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Raadio 2 Aastahitt''' on iga aastane [[Raadio 2]] poolt korraldatav muusikaküsitlus, mis sai alguse [[1994]]. aastal. Raadiokuulajate abiga koostatakse ja järjestatakse aasta 40 parimat kodumaist ja välismaist laulu. Küsitluse tulemusena sündinud edetabel mängitakse [[Raadio 2]]-s järgneva aasta esimesel nädalal erisaates ette. Koostöös [[ETV]]ga korraldatakse ka Aastahiti gala. == Auhinnad == * Eesti artist/lugu * Välismaa artist/lugu * Aasta demo * Toimetuse lemmik * Uus tulija<ref name="J3fZS" /> == Aastahitid aastati == Viis parimat eesti ja välismaist laulu. Sulgudes häälte arv<ref name="aNWE8" />. === 1994 === {{vaata|1994. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ummamuudu]] – "Kõnõtraat" # [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] – "Pille-Riin" # [[Jam]] – "See viis" # [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" # [[The Tuberkuloited]] – "Põhjamaa neid" {{veerud-piir}} # [[Bon Jovi]] – "Always" (705) # [[Savage]] – "Don't You Want Me" (433) # [[Ice MC]] – "It's a Rainy Day" # [[Wet Wet Wet]] – "Love Is All Around" (380) # [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" (347) {{veerud-lõpp}} === 1995 === {{vaata|1995. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Juulikuu lumi" (1132) # [[Mart Mardisalu]] ja [[Hedvig Hanson]] – "Varumees" (960) # [[Ummamuudu]] – "Tunnen ära" (613) # [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis]] – "Kohtumine" (560) # [[Code One]] – "On küll hilja" (553) {{veerud-piir}} # [[Coolio]] – "[[Gangsta's Paradise]]" (1136) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "You'll See" (842) # [[East 17]] – "Thunder" (539) # [[Rednex]] – "Wish You Were Here" (412) # [[Scatman John]] – "Scatman's World" (385) {{veerud-lõpp}} === 1996 === {{vaata|1996. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Best B4]] – "Ma armastan luuserit" (1940) # [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "[[Kaelakee hääl]]" (1403) # [[Code One]] – "On küll hilja" (1393) # [[Smilers]] – "Tahan sind" (1192) # [[Code One]] – "Sellest saab meie suvi" (1038) {{veerud-piir}} # [[Robert Miles]] – "One & One" (1311) # [[Los del Río]] – "Macarena" (1046) # [[Backstreet Boys]] – "Quit Playing Games" (940) # [[Scooter]] – "I'm Raving" (937) # [[Backstreet Boys]] – "Get Down" (638) {{veerud-lõpp}} === 1997 === {{vaata|1997. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] – "[[17 (Black Velvet)|17]]" (1923) # [[6-Pack]] – "Seest läeb hing" (1049) # [[Mari-Liis Rahumets|Mari-Liis]] – "Teine dimensioon" (844) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] ja [[Evelin Samuel]] – "Kaitseta" (776) # [[Best B4]] – "Must ja valge" (737) {{veerud-piir}} # [[Backstreet Boys]] – "[[As Long As You Love Me]]" (1260) # [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "[[Barbie Girl]]" (1024) # [[Puff Daddy]] feat. [[Faith Evans]] – "[[I'll Be Missing You]]" (815) # [[Sash]] – "Ecuador" (445) # [[Elton John]] – "Candle In the Wind" (411) {{veerud-lõpp}} === 1998 === {{vaata|1998. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Smilers]] – "Tantsin sinuga taevas" (1216) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Popmuusik" # [[2 Quick Start]] – "Teine pool" # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Aja teenija" # [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" {{veerud-piir}} # [[Cher]] – "Believe" (995) # [[Celine Dion]] – "My Heart Will Go On" # [[Aerosmith]] – "I Don't Want To Miss A Thing" # [[Boyzone]] – "No Matter What" # [[E-Type]] – "Angels Crying" {{veerud-lõpp}} === 1999 === {{vaata|1999. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Caater]] – "Osi Nene" (1125) # [[Smilers]] – "Läbi elu" (1063) # [[2 Quick Start]] – "C'est La Vie" (958) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Jää" (782) # [[The Tuberkuloited]] – "Tinasõdur" (728) {{veerud-piir}} # [[Eiffel 65]] – "Blue" (1187) # [[Bloodhound Gang]] – "Bad Touch" (968) # [[Ann Lee]] – "2 Times" (751) # [[Metallica]] – "Whiskey In The Jar" (683) # [[Scooter]] – "Faster, Harder, Scooter" (613) {{veerud-lõpp}} === 2000 === {{vaata|2000. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ines]] – "Once In a Lifetime" (2097) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "See ei ole saladus" (2002) # [[Caater]] – "Dance With You" (960) # [[Smilers]] – "Sinu süles" (569) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "6 jalga niisket maad" (565) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] – "Stan (1276) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Music" (1188) # [[Lenny Kravitz]] – "Again" (639) # [[Brainstorm]] – "My Star" (617) # [[Sonique]] – "Sky" (583) {{veerud-lõpp}} === 2001 === {{vaata|2001. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[2 Quick Start]] – "Ühega miljoneist" (2149) # [[Smilers]] – "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480) # [[Hannah]] – "Salaja" (1160) # [[Meie Mees]] – "Tütreke, second hand" (1087) # [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] & [[2XL]] – "[[Everybody]]" (1004) {{veerud-piir}} # [[Afroman]] – "Because I Got High" (1567) # [[Kylie Minogue]] – "Can't get you out of my head" (770) # [[Shaggy]] feat. [[Rayvon]] – "Angel" (640) # [[Linkin Park]] – "In The End" (612) # [[Jennifer Lopez]] – "Ain't It Funny" (579) {{veerud-lõpp}} === 2002 === {{vaata|2002. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Romula" (1882) # [[Meie Mees]] – "Sinine vilkur" (1568)<!--originaal Demis Roussos "When I'm A Kid" --> # [[Tanel Padar]] – "Unistus" (1258) # [[Meie Mees]] – "Settekaevu sultan" (854) # [[Hannah]] – "Veelkord" (802) {{veerud-piir}} # [[Las Ketchup]] – "Asereje" (1049) # [[t.A.T.u.]] – "All The Things She Said" (1006) # [[Eminem]] – "Cleaning Out My Closet" (699) # [[Nelly]] feat. [[Kelly Rowland]] – "Dilemma" (562) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Die Another Day" (560) {{veerud-lõpp}} === 2003 === {{vaata|2003. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Nii kuum" (2262) # [[Genialistid]] ja [[Lea Liitmaa]] – "Leekiv armastus" (1430) # [[Smilers]] – "Käime katuseid mööda" (1425) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Carmen" (1420) # [[Smilers]] – "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" (1257) {{veerud-piir}} # [[Sean Paul]] – "Like Glue" (2058) # [[Sean Paul]] – "Get Busy" (1856) # [[Scooter]] vs [[Mark Acardipane]] & [[Dick Rules]] – "Maria (I Like It Loud)" (1752) # [[The Rasmus]] – "In The Shadows" (1546) # [[50 Cent]] – "P.I.M.P." (1274) {{veerud-lõpp}} === 2004 === {{vaata|2004. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Hingetuna" (1919) # [[Toe Tag]] – "Legendaarne" (1541) # [[Ines]] – "Viisteist magamata ööd" (1488) # [[Toe Tag]] – "Deja vu" (862) # [[Nexus]] ja [[Koit Toome]] – "Lubasid tulla" (835) {{veerud-piir}} # [[Rammstein]] – "Amerika" (1009) # [[O-Zone]] – "Dragostea Din Tei" (698) # [[Eminem]] – "Just Lose It" (601) # [[Ruslana]] – "Wild Dances" (464) # [[ATB]] – "Ecstasy" (460) {{veerud-lõpp}} === 2005 === {{vaata|2005. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Kuu on päike" (3870) # [[Nexus]] – "Nii kui nii" (3709) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Ebaõiglane" (3305) # [[Ines]] – "Must ja valge" (3240) # [[Smilers]] – "Sajaga" (2872) {{veerud-piir}} # [[James Blunt]] – "You're Beautiful" (4058) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Hung Up" (2803) # [[Pussycat Dolls]] – "Don't Cha" (1615) # [[The Black Eyed Peas]] – "My Humps" (1218) # [[Cascada]] – "Everytime We Touch" (1189) {{veerud-lõpp}} === 2006 === {{vaata|2006. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Võta aega" (4304) # [[Mari-Leen]] – "Rahutu Tuhkatriinu" (2315) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Palmisaar" (2265) # [[Tanel Padar & The Sun]] – "Lootusetus" (2263) # [[Mari-Leen]] – "Suure linna inglid" (1553) {{veerud-piir}} # [[Justin Timberlake]] – "Sexyback" (1532) # [[Mika]] – "Relax" (1512) # [[Nelly Furtado]] – "All Good Things (Come To An End)" (875) # [[Justin Timberlake]] feat. T.I. – "My Love" (860) # [[Juanes]] – "La Camisa Negra" (803) {{veerud-lõpp}} === 2007 === {{vaata|2007. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Bedwetters]] – "Dramatic Letter To Conscience" (3898) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (1584) # [[Laura Põldvere|Laura]] – "Muusa" (1575) # [[Smilers]] – "Annika" (1344) # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Mida sa teed?" (1329) {{veerud-piir}} # [[Timbaland]] feat. [[OneRepublic]] – "Apologize" (2477) # [[Rihanna]] feat. [[Jay-Z]] – "Umbrella" (1446) # [[Mika]] – "Happy Ending" (1308) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (1027) # [[Enrique Iglesias]] – "Tired Of Being Sorry" (952) {{veerud-lõpp}} === 2008 === {{vaata|2008. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Kerli]] – "Walking On Air" (1622) # [[Traffic]] – "Kesköödisko" (1392) # [[The Sun]] – "Saatanlik naine" (1244) # [[HU?]] – "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (957) # [[The Sun]] – "Armetu naer" (911) {{veerud-piir}} # [[Katy Perry]] – "I Kissed A Girl" (1091) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (996) # [[Coldplay]] – "Viva La Vida" (623) # [[Guru Josh Project]] – "Infinity 2008" ([[Klaas Gerling|Klaas]] Vocal Edit) (596) # [[Katy Perry]] – "Hot N Cold" (589) {{veerud-lõpp}} === 2009 === {{vaata|2009. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Kaugele siit" (1296) # [[Urban Symphony]] – "[[Rändajad]]" (719) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Moonduja]]" (535) # [[Shanon]] – "Läbi pisarate" (496) # [[HU?]] – "Elupõletaja" (485) {{veerud-piir}} # [[Edward Maya]] & [[Alicia]] – "Stereo Love" (765) # [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" (715) # [[The Black Eyed Peas]] – "I Gotta Feelin" (549) # [[Lady Gaga]] – "Poker Face" (542) # [[David Guetta]] feat. [[Akon]] – "Sexy Chick" (522) {{veerud-lõpp}} === 2010 === {{vaata|2010. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Mälestused" (1583) # [[Ott Lepland]] – "[[Süte peal sulanud jää]]" (856) # [[Traffic]] – "Elekter" (693) # [[Merlyn Uusküla]] – "Ihuüksi (I.M.T.B Remix)" (610) # [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" (554) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] ja [[Rihanna]] – "Love The Way You Lie" (897) # [[Shakira]] – "Waka Waka" (837) # [[Hurts]] – "Wonderful Life" (645) # [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (458) # [[Katy Perry]] – "Firework" (297) {{veerud-lõpp}} === 2011 === {{vaata|2011. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ewert and The Two Dragons]] – "[[Good Man Down]]" (1166) # [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (1049) # [[Ott Lepland]] – "[[Tunnen elus end]]" (1009) # [[Getter Jaani]] ja [[Mihkel Raud]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (890) # [[Outloudz]] – "[[I Wanna Meet Bob Dylan]]" (748) {{veerud-piir}} # [[Adele]] – "[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]" (745) # [[Rihanna]] feat. [[Calvin Harris]] – "We Found Love" (670) # [[Coldplay]] – "Paradise" (564) # [[LMFAO]] – "Sexy and I Know It" (521) # [[Don Omar]] feat. [[Lucenzo]] – "Danza Kuduro" (445) {{veerud-lõpp}} ===2012=== {{vaata|2012. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Meil on aega veel]]" (1385) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Lähen ja tulen]]" (947) #[[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (911) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Nii lihtsalt ei saa]]" (381) #[[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – "[[Mina jään]]" (341) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Skyfall (laul)|Skyfall]]" (644) #[[Psy]] – "[[Gangnam Style]]" (617) #[[Rihanna]] – "Diamonds" (556) #[[Gotye]] feat. [[Kimbra]] – "Somebody That I Used to Know" (404) #[[Loreen]] – "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]" (322) {{veerud-lõpp}} ===2013=== {{vaata|2013. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Smilers]] – "[[Mojito (laul)|Mojito]]" (796) #[[Karl-Erik Taukar]] – "[[Seitsme tuule poole]]" (771) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Küsin endalt nõu]]" (568) #[[Koit Toome]] – "Võitleja" (448) #[[Renate]] – "[[Stiihia (laul)|Stiihia]]" (401) {{veerud-piir}} #[[Avicii]] – "[[Wake Me Up]]" (682) #[[Miley Cyrus]] – "[[Wrecking Ball]]" (437) #[[Avicii]] – "[[Hey Brother]]" (390) #[[Daft Punk]] ft. [[Pharrell Williams]] – "[[Get Lucky]]" (364) #[[Passenger (laulja)|Passenger]] – "[[Let Her Go]]" (359) {{veerud-lõpp}} ===2014=== {{vaata|2014. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Curly Strings]] – "Kauges külas" (702) #[[Traffic]] – "Für Elise" (683) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Vastupandamatu" (490) #[[Epp Kõiv]] – "Linn on minu" (Demie remix) (448) #[[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "Rannamaja" (378) {{veerud-piir}} #[[Enrique Iglesias]] feat. [[Sean Paul]] – "[[Bailando]]" (329) #[[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (269) #[[Pharrell Williams]] – "[[Happy]]" (242) #[[Sigma]] – "[[Nobody to Love]]" (241) #[[Taylor Swift]] – "[[Shake It Off]]" (240) {{veerud-lõpp}} ===2015=== {{vaata|2015. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Karl-Erik Taukar]] – "Segased lood" (1609) #[[Genka]] & [[Paul Oja]] – "Kõik" (Remix) (1088) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] & [[Jaagup Kreem]] – "Eiolemulolla" (866) #[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] – "[[Goodbye to Yesterday]]" (570) #[[NOËP]] – "Move" (477) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]" (1250) #[[Ellie Goulding]] – "[[Love Me Like You Do]]" (234) #[[Major Lazer]], [[DJ Snake]] ''feat.'' [[MØ]] – "[[Lean On]]" (201) #[[Lost Frequencies]] ''feat.'' [[Janieck Devy]] – "[[Reality]]" (199) #[[Justin Bieber]] – "[[Sorry]]" (166) {{veerud-lõpp}} === '''2016''' === {{vaata|2016. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Shanon]] – " Suvi kestab veel " (837) #[[Karl-Erik Taukar]] – " Tähti täis on öö " [798] #[[Merlyn Uusküla]] – " Raju reede " (601) #[[NOËP]] – " Rooftop " (462) #[[Tommy Cash]] – " Winaloto " (373){{Veerud-piir}} #[[Alan Walker]] – " Faded " (269) #[[Justin Timberlake]] – " Can´t Stop the Feeling! " (258) #[[Burak Yeter]] ''feat.'' [[Danelle Sandoval]] – " Tuesday " (188) #[[Alan Walker]] – " Alone " (180) #[[The Chainsmokers]] ''feat.'' [[Halsey]] – " Closer " (167){{Veerud-lõpp}} === '''2017''' === {{vaata|2017. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " Alati olemas " (845) #[[Arop (räppar)|Arop]] – " Kiki Miki " (627) #[[Naised Köögis]] – " [[Aasta ema (laul)|Aasta ema]] " (575) #[[Respekt]] – " Peapeal " (512) #[[Tanel Padar]] – " [[Parem veelgi]] " (488){{Veerud-piir}} #[[Luis Fonsi]] ''feat.'' [[Daddy Yankee]] – " Despacito " (599) #[[Ed Sheeran]] – " Perfect " (586) #[[Post Malone]] ''feat.'' [[21 Savage]] – " rockstar " (229) #[[Ed Sheeran]] – " [[Shape of You]] " (218) #[[Alan Walker]] – " The Spectre " (187){{Veerud-lõpp}} === '''2018''' === {{vaata|2018. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|Nublu]] ''feat.'' [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – " [[Mina ka]] " (877) #[[Nublu (räppar)|Nublu]] – " öölaps! " (667) #[[Trad.Attack!]] – " Lell'o " (593) #[[Kerli]] – " Savages " (567) #[[The Boondocks]] – " That '60s Song " (348){{Veerud-piir}} #[[Calvin Harris]], [[Dua Lipa]] – " One Kiss " (235) #[[Dynoro]], [[Gigi D'Agostino]] – " In My Mind " (223) #[[Childish Gambino]] – " This Is America " (222) #[[George Ezra]] – " Shotgun " (177) #[[Calvin Harris]], [[Sam Smith]] – " Promises " (176){{Veerud-lõpp}} === '''2019''' === {{vaata|2019. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Liis Lemsalu]] – " Kehakeel " (?) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] – " (ei ole) Aluspükse " (?) #[[Ariadne]] – " All In " (?) #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[gameboy tetris]] – " für Oksana " (?) #[[Shanon]] – " Täna öösel " (?){{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – " bad guy " (?) #[[Billie Eilish]]] – " everything i wanted " (?) #[[Rammstein]] – " Radio " (?) #[[Lindemann]] – " Knebel " (?) #[[Tones And I]], [[Sam Smith]] – " Dance Monkey " (?){{Veerud-lõpp}} === '''2020''' === {{vaata|2020. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Clicherik & Mäx]], [[gameboy tetris]] – " Maakas" (16581) #[[villemdrillem]] x [[Elina Born]] – " niiea " (13762) #[[Ariadne]] – " Running Without You " (13735) #[[5MIINUST]] – " peo lõpp " (10418) #[[5MIINUST]] x [[Hendrik Sal-Saller|HENDRIK SAL-SALLER]] – " loodus ja hobused " (8682){{Veerud-piir}} #[[The Weeknd]] – " Blinding Lights " (3030) #[[Harry Styles]] – " Watermelon Sugar " (2639) #[[Billie Eilish]] – " Therefore I Am " (2194) #[[Harry Styles]] – "[[Golden (Harry Stylesi singel)|Golden]]" (1796) #[[Cardi B]] – " WAP feat. Megan Thee Stallion " (1763) {{Veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J3fZS">[http://www.elu24.ee/?id=207020 Aastahitt 2009 on Koit Toome "Kaugele siit.] Elu24, 02. jaanuar 2010</ref> <ref name="aNWE8">[https://web.archive.org/web/20110110005015/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugu.php?aasta=2009 Ajalugu.] Raadio 2 Aastahitt</ref> }} == Välislingid == * [http://r2.err.ee/aastahitt/ Koduleht.] Raadio 2 * [http://www.facebook.com/pages/R2-Aastahitt/194958383214 R2 Aastahitt.] Facebook [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] [[Kategooria:Raadio 2]] 885qxrluv6rcj5z390g7jxmkwnyp9sz 6166103 6166100 2022-07-23T10:43:03Z OskarRand1 162064 /* 2015 */ wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Raadio 2 Aastahitt''' on iga aastane [[Raadio 2]] poolt korraldatav muusikaküsitlus, mis sai alguse [[1994]]. aastal. Raadiokuulajate abiga koostatakse ja järjestatakse aasta 40 parimat kodumaist ja välismaist laulu. Küsitluse tulemusena sündinud edetabel mängitakse [[Raadio 2]]-s järgneva aasta esimesel nädalal erisaates ette. Koostöös [[ETV]]ga korraldatakse ka Aastahiti gala. == Auhinnad == * Eesti artist/lugu * Välismaa artist/lugu * Aasta demo * Toimetuse lemmik * Uus tulija<ref name="J3fZS" /> == Aastahitid aastati == Viis parimat eesti ja välismaist laulu. Sulgudes häälte arv<ref name="aNWE8" />. === 1994 === {{vaata|1994. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ummamuudu]] – "Kõnõtraat" # [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] – "Pille-Riin" # [[Jam]] – "See viis" # [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" # [[The Tuberkuloited]] – "Põhjamaa neid" {{veerud-piir}} # [[Bon Jovi]] – "Always" (705) # [[Savage]] – "Don't You Want Me" (433) # [[Ice MC]] – "It's a Rainy Day" # [[Wet Wet Wet]] – "Love Is All Around" (380) # [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" (347) {{veerud-lõpp}} === 1995 === {{vaata|1995. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Juulikuu lumi" (1132) # [[Mart Mardisalu]] ja [[Hedvig Hanson]] – "Varumees" (960) # [[Ummamuudu]] – "Tunnen ära" (613) # [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis]] – "Kohtumine" (560) # [[Code One]] – "On küll hilja" (553) {{veerud-piir}} # [[Coolio]] – "[[Gangsta's Paradise]]" (1136) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "You'll See" (842) # [[East 17]] – "Thunder" (539) # [[Rednex]] – "Wish You Were Here" (412) # [[Scatman John]] – "Scatman's World" (385) {{veerud-lõpp}} === 1996 === {{vaata|1996. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Best B4]] – "Ma armastan luuserit" (1940) # [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "[[Kaelakee hääl]]" (1403) # [[Code One]] – "On küll hilja" (1393) # [[Smilers]] – "Tahan sind" (1192) # [[Code One]] – "Sellest saab meie suvi" (1038) {{veerud-piir}} # [[Robert Miles]] – "One & One" (1311) # [[Los del Río]] – "Macarena" (1046) # [[Backstreet Boys]] – "Quit Playing Games" (940) # [[Scooter]] – "I'm Raving" (937) # [[Backstreet Boys]] – "Get Down" (638) {{veerud-lõpp}} === 1997 === {{vaata|1997. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] – "[[17 (Black Velvet)|17]]" (1923) # [[6-Pack]] – "Seest läeb hing" (1049) # [[Mari-Liis Rahumets|Mari-Liis]] – "Teine dimensioon" (844) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] ja [[Evelin Samuel]] – "Kaitseta" (776) # [[Best B4]] – "Must ja valge" (737) {{veerud-piir}} # [[Backstreet Boys]] – "[[As Long As You Love Me]]" (1260) # [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "[[Barbie Girl]]" (1024) # [[Puff Daddy]] feat. [[Faith Evans]] – "[[I'll Be Missing You]]" (815) # [[Sash]] – "Ecuador" (445) # [[Elton John]] – "Candle In the Wind" (411) {{veerud-lõpp}} === 1998 === {{vaata|1998. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Smilers]] – "Tantsin sinuga taevas" (1216) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Popmuusik" # [[2 Quick Start]] – "Teine pool" # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Aja teenija" # [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" {{veerud-piir}} # [[Cher]] – "Believe" (995) # [[Celine Dion]] – "My Heart Will Go On" # [[Aerosmith]] – "I Don't Want To Miss A Thing" # [[Boyzone]] – "No Matter What" # [[E-Type]] – "Angels Crying" {{veerud-lõpp}} === 1999 === {{vaata|1999. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Caater]] – "Osi Nene" (1125) # [[Smilers]] – "Läbi elu" (1063) # [[2 Quick Start]] – "C'est La Vie" (958) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Jää" (782) # [[The Tuberkuloited]] – "Tinasõdur" (728) {{veerud-piir}} # [[Eiffel 65]] – "Blue" (1187) # [[Bloodhound Gang]] – "Bad Touch" (968) # [[Ann Lee]] – "2 Times" (751) # [[Metallica]] – "Whiskey In The Jar" (683) # [[Scooter]] – "Faster, Harder, Scooter" (613) {{veerud-lõpp}} === 2000 === {{vaata|2000. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ines]] – "Once In a Lifetime" (2097) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "See ei ole saladus" (2002) # [[Caater]] – "Dance With You" (960) # [[Smilers]] – "Sinu süles" (569) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "6 jalga niisket maad" (565) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] – "Stan (1276) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Music" (1188) # [[Lenny Kravitz]] – "Again" (639) # [[Brainstorm]] – "My Star" (617) # [[Sonique]] – "Sky" (583) {{veerud-lõpp}} === 2001 === {{vaata|2001. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[2 Quick Start]] – "Ühega miljoneist" (2149) # [[Smilers]] – "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480) # [[Hannah]] – "Salaja" (1160) # [[Meie Mees]] – "Tütreke, second hand" (1087) # [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] & [[2XL]] – "[[Everybody]]" (1004) {{veerud-piir}} # [[Afroman]] – "Because I Got High" (1567) # [[Kylie Minogue]] – "Can't get you out of my head" (770) # [[Shaggy]] feat. [[Rayvon]] – "Angel" (640) # [[Linkin Park]] – "In The End" (612) # [[Jennifer Lopez]] – "Ain't It Funny" (579) {{veerud-lõpp}} === 2002 === {{vaata|2002. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Romula" (1882) # [[Meie Mees]] – "Sinine vilkur" (1568)<!--originaal Demis Roussos "When I'm A Kid" --> # [[Tanel Padar]] – "Unistus" (1258) # [[Meie Mees]] – "Settekaevu sultan" (854) # [[Hannah]] – "Veelkord" (802) {{veerud-piir}} # [[Las Ketchup]] – "Asereje" (1049) # [[t.A.T.u.]] – "All The Things She Said" (1006) # [[Eminem]] – "Cleaning Out My Closet" (699) # [[Nelly]] feat. [[Kelly Rowland]] – "Dilemma" (562) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Die Another Day" (560) {{veerud-lõpp}} === 2003 === {{vaata|2003. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Nii kuum" (2262) # [[Genialistid]] ja [[Lea Liitmaa]] – "Leekiv armastus" (1430) # [[Smilers]] – "Käime katuseid mööda" (1425) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Carmen" (1420) # [[Smilers]] – "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" (1257) {{veerud-piir}} # [[Sean Paul]] – "Like Glue" (2058) # [[Sean Paul]] – "Get Busy" (1856) # [[Scooter]] vs [[Mark Acardipane]] & [[Dick Rules]] – "Maria (I Like It Loud)" (1752) # [[The Rasmus]] – "In The Shadows" (1546) # [[50 Cent]] – "P.I.M.P." (1274) {{veerud-lõpp}} === 2004 === {{vaata|2004. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Hingetuna" (1919) # [[Toe Tag]] – "Legendaarne" (1541) # [[Ines]] – "Viisteist magamata ööd" (1488) # [[Toe Tag]] – "Deja vu" (862) # [[Nexus]] ja [[Koit Toome]] – "Lubasid tulla" (835) {{veerud-piir}} # [[Rammstein]] – "Amerika" (1009) # [[O-Zone]] – "Dragostea Din Tei" (698) # [[Eminem]] – "Just Lose It" (601) # [[Ruslana]] – "Wild Dances" (464) # [[ATB]] – "Ecstasy" (460) {{veerud-lõpp}} === 2005 === {{vaata|2005. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Kuu on päike" (3870) # [[Nexus]] – "Nii kui nii" (3709) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Ebaõiglane" (3305) # [[Ines]] – "Must ja valge" (3240) # [[Smilers]] – "Sajaga" (2872) {{veerud-piir}} # [[James Blunt]] – "You're Beautiful" (4058) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Hung Up" (2803) # [[Pussycat Dolls]] – "Don't Cha" (1615) # [[The Black Eyed Peas]] – "My Humps" (1218) # [[Cascada]] – "Everytime We Touch" (1189) {{veerud-lõpp}} === 2006 === {{vaata|2006. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Võta aega" (4304) # [[Mari-Leen]] – "Rahutu Tuhkatriinu" (2315) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Palmisaar" (2265) # [[Tanel Padar & The Sun]] – "Lootusetus" (2263) # [[Mari-Leen]] – "Suure linna inglid" (1553) {{veerud-piir}} # [[Justin Timberlake]] – "Sexyback" (1532) # [[Mika]] – "Relax" (1512) # [[Nelly Furtado]] – "All Good Things (Come To An End)" (875) # [[Justin Timberlake]] feat. T.I. – "My Love" (860) # [[Juanes]] – "La Camisa Negra" (803) {{veerud-lõpp}} === 2007 === {{vaata|2007. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Bedwetters]] – "Dramatic Letter To Conscience" (3898) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (1584) # [[Laura Põldvere|Laura]] – "Muusa" (1575) # [[Smilers]] – "Annika" (1344) # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Mida sa teed?" (1329) {{veerud-piir}} # [[Timbaland]] feat. [[OneRepublic]] – "Apologize" (2477) # [[Rihanna]] feat. [[Jay-Z]] – "Umbrella" (1446) # [[Mika]] – "Happy Ending" (1308) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (1027) # [[Enrique Iglesias]] – "Tired Of Being Sorry" (952) {{veerud-lõpp}} === 2008 === {{vaata|2008. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Kerli]] – "Walking On Air" (1622) # [[Traffic]] – "Kesköödisko" (1392) # [[The Sun]] – "Saatanlik naine" (1244) # [[HU?]] – "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (957) # [[The Sun]] – "Armetu naer" (911) {{veerud-piir}} # [[Katy Perry]] – "I Kissed A Girl" (1091) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (996) # [[Coldplay]] – "Viva La Vida" (623) # [[Guru Josh Project]] – "Infinity 2008" ([[Klaas Gerling|Klaas]] Vocal Edit) (596) # [[Katy Perry]] – "Hot N Cold" (589) {{veerud-lõpp}} === 2009 === {{vaata|2009. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Kaugele siit" (1296) # [[Urban Symphony]] – "[[Rändajad]]" (719) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Moonduja]]" (535) # [[Shanon]] – "Läbi pisarate" (496) # [[HU?]] – "Elupõletaja" (485) {{veerud-piir}} # [[Edward Maya]] & [[Alicia]] – "Stereo Love" (765) # [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" (715) # [[The Black Eyed Peas]] – "I Gotta Feelin" (549) # [[Lady Gaga]] – "Poker Face" (542) # [[David Guetta]] feat. [[Akon]] – "Sexy Chick" (522) {{veerud-lõpp}} === 2010 === {{vaata|2010. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Mälestused" (1583) # [[Ott Lepland]] – "[[Süte peal sulanud jää]]" (856) # [[Traffic]] – "Elekter" (693) # [[Merlyn Uusküla]] – "Ihuüksi (I.M.T.B Remix)" (610) # [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" (554) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] ja [[Rihanna]] – "Love The Way You Lie" (897) # [[Shakira]] – "Waka Waka" (837) # [[Hurts]] – "Wonderful Life" (645) # [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (458) # [[Katy Perry]] – "Firework" (297) {{veerud-lõpp}} === 2011 === {{vaata|2011. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ewert and The Two Dragons]] – "[[Good Man Down]]" (1166) # [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (1049) # [[Ott Lepland]] – "[[Tunnen elus end]]" (1009) # [[Getter Jaani]] ja [[Mihkel Raud]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (890) # [[Outloudz]] – "[[I Wanna Meet Bob Dylan]]" (748) {{veerud-piir}} # [[Adele]] – "[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]" (745) # [[Rihanna]] feat. [[Calvin Harris]] – "We Found Love" (670) # [[Coldplay]] – "Paradise" (564) # [[LMFAO]] – "Sexy and I Know It" (521) # [[Don Omar]] feat. [[Lucenzo]] – "Danza Kuduro" (445) {{veerud-lõpp}} ===2012=== {{vaata|2012. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Meil on aega veel]]" (1385) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Lähen ja tulen]]" (947) #[[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (911) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Nii lihtsalt ei saa]]" (381) #[[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – "[[Mina jään]]" (341) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Skyfall (laul)|Skyfall]]" (644) #[[Psy]] – "[[Gangnam Style]]" (617) #[[Rihanna]] – "Diamonds" (556) #[[Gotye]] feat. [[Kimbra]] – "Somebody That I Used to Know" (404) #[[Loreen]] – "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]" (322) {{veerud-lõpp}} ===2013=== {{vaata|2013. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Smilers]] – "[[Mojito (laul)|Mojito]]" (796) #[[Karl-Erik Taukar]] – "[[Seitsme tuule poole]]" (771) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Küsin endalt nõu]]" (568) #[[Koit Toome]] – "Võitleja" (448) #[[Renate]] – "[[Stiihia (laul)|Stiihia]]" (401) {{veerud-piir}} #[[Avicii]] – "[[Wake Me Up]]" (682) #[[Miley Cyrus]] – "[[Wrecking Ball]]" (437) #[[Avicii]] – "[[Hey Brother]]" (390) #[[Daft Punk]] ft. [[Pharrell Williams]] – "[[Get Lucky]]" (364) #[[Passenger (laulja)|Passenger]] – "[[Let Her Go]]" (359) {{veerud-lõpp}} ===2014=== {{vaata|2014. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Curly Strings]] – "Kauges külas" (702) #[[Traffic]] – "Für Elise" (683) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Vastupandamatu" (490) #[[Epp Kõiv]] – "Linn on minu" (Demie remix) (448) #[[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "Rannamaja" (378) {{veerud-piir}} #[[Enrique Iglesias]] feat. [[Sean Paul]] – "[[Bailando]]" (329) #[[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (269) #[[Pharrell Williams]] – "[[Happy]]" (242) #[[Sigma]] – "[[Nobody to Love]]" (241) #[[Taylor Swift]] – "[[Shake It Off]]" (240) {{veerud-lõpp}} ===2015=== {{vaata|2015. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Karl-Erik Taukar]] – "Segased lood" (1609) #[[Genka]] & [[Paul Oja]] – "Kõik" (Remix) (1088) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] & [[Jaagup Kreem]] – "Eiolemulolla" (866) #[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] – "[[Goodbye to Yesterday]]" (570) #[[NOËP]] – "Move" (477) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]" (1250) #[[Ellie Goulding]] – "[[Love Me Like You Do]]" (234) #[[Major Lazer]], [[DJ Snake]] feat. [[MØ]] – "[[Lean On]]" (201) #[[Lost Frequencies]] feat. [[Janieck Devy]] – "[[Reality]]" (199) #[[Justin Bieber]] – "[[Sorry]]" (166) {{veerud-lõpp}} === '''2016''' === {{vaata|2016. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Shanon]] – " Suvi kestab veel " (837) #[[Karl-Erik Taukar]] – " Tähti täis on öö " [798] #[[Merlyn Uusküla]] – " Raju reede " (601) #[[NOËP]] – " Rooftop " (462) #[[Tommy Cash]] – " Winaloto " (373){{Veerud-piir}} #[[Alan Walker]] – " Faded " (269) #[[Justin Timberlake]] – " Can´t Stop the Feeling! " (258) #[[Burak Yeter]] ''feat.'' [[Danelle Sandoval]] – " Tuesday " (188) #[[Alan Walker]] – " Alone " (180) #[[The Chainsmokers]] ''feat.'' [[Halsey]] – " Closer " (167){{Veerud-lõpp}} === '''2017''' === {{vaata|2017. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " Alati olemas " (845) #[[Arop (räppar)|Arop]] – " Kiki Miki " (627) #[[Naised Köögis]] – " [[Aasta ema (laul)|Aasta ema]] " (575) #[[Respekt]] – " Peapeal " (512) #[[Tanel Padar]] – " [[Parem veelgi]] " (488){{Veerud-piir}} #[[Luis Fonsi]] ''feat.'' [[Daddy Yankee]] – " Despacito " (599) #[[Ed Sheeran]] – " Perfect " (586) #[[Post Malone]] ''feat.'' [[21 Savage]] – " rockstar " (229) #[[Ed Sheeran]] – " [[Shape of You]] " (218) #[[Alan Walker]] – " The Spectre " (187){{Veerud-lõpp}} === '''2018''' === {{vaata|2018. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|Nublu]] ''feat.'' [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – " [[Mina ka]] " (877) #[[Nublu (räppar)|Nublu]] – " öölaps! " (667) #[[Trad.Attack!]] – " Lell'o " (593) #[[Kerli]] – " Savages " (567) #[[The Boondocks]] – " That '60s Song " (348){{Veerud-piir}} #[[Calvin Harris]], [[Dua Lipa]] – " One Kiss " (235) #[[Dynoro]], [[Gigi D'Agostino]] – " In My Mind " (223) #[[Childish Gambino]] – " This Is America " (222) #[[George Ezra]] – " Shotgun " (177) #[[Calvin Harris]], [[Sam Smith]] – " Promises " (176){{Veerud-lõpp}} === '''2019''' === {{vaata|2019. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Liis Lemsalu]] – " Kehakeel " (?) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] – " (ei ole) Aluspükse " (?) #[[Ariadne]] – " All In " (?) #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[gameboy tetris]] – " für Oksana " (?) #[[Shanon]] – " Täna öösel " (?){{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – " bad guy " (?) #[[Billie Eilish]]] – " everything i wanted " (?) #[[Rammstein]] – " Radio " (?) #[[Lindemann]] – " Knebel " (?) #[[Tones And I]], [[Sam Smith]] – " Dance Monkey " (?){{Veerud-lõpp}} === '''2020''' === {{vaata|2020. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Clicherik & Mäx]], [[gameboy tetris]] – " Maakas" (16581) #[[villemdrillem]] x [[Elina Born]] – " niiea " (13762) #[[Ariadne]] – " Running Without You " (13735) #[[5MIINUST]] – " peo lõpp " (10418) #[[5MIINUST]] x [[Hendrik Sal-Saller|HENDRIK SAL-SALLER]] – " loodus ja hobused " (8682){{Veerud-piir}} #[[The Weeknd]] – " Blinding Lights " (3030) #[[Harry Styles]] – " Watermelon Sugar " (2639) #[[Billie Eilish]] – " Therefore I Am " (2194) #[[Harry Styles]] – "[[Golden (Harry Stylesi singel)|Golden]]" (1796) #[[Cardi B]] – " WAP feat. Megan Thee Stallion " (1763) {{Veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J3fZS">[http://www.elu24.ee/?id=207020 Aastahitt 2009 on Koit Toome "Kaugele siit.] Elu24, 02. jaanuar 2010</ref> <ref name="aNWE8">[https://web.archive.org/web/20110110005015/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugu.php?aasta=2009 Ajalugu.] Raadio 2 Aastahitt</ref> }} == Välislingid == * [http://r2.err.ee/aastahitt/ Koduleht.] Raadio 2 * [http://www.facebook.com/pages/R2-Aastahitt/194958383214 R2 Aastahitt.] Facebook [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] [[Kategooria:Raadio 2]] 9a4ly1nwcqy3ncgnthxonq22bzgf7kz 6166108 6166103 2022-07-23T10:45:08Z OskarRand1 162064 /* 2016 */ wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Raadio 2 Aastahitt''' on iga aastane [[Raadio 2]] poolt korraldatav muusikaküsitlus, mis sai alguse [[1994]]. aastal. Raadiokuulajate abiga koostatakse ja järjestatakse aasta 40 parimat kodumaist ja välismaist laulu. Küsitluse tulemusena sündinud edetabel mängitakse [[Raadio 2]]-s järgneva aasta esimesel nädalal erisaates ette. Koostöös [[ETV]]ga korraldatakse ka Aastahiti gala. == Auhinnad == * Eesti artist/lugu * Välismaa artist/lugu * Aasta demo * Toimetuse lemmik * Uus tulija<ref name="J3fZS" /> == Aastahitid aastati == Viis parimat eesti ja välismaist laulu. Sulgudes häälte arv<ref name="aNWE8" />. === 1994 === {{vaata|1994. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ummamuudu]] – "Kõnõtraat" # [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] – "Pille-Riin" # [[Jam]] – "See viis" # [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" # [[The Tuberkuloited]] – "Põhjamaa neid" {{veerud-piir}} # [[Bon Jovi]] – "Always" (705) # [[Savage]] – "Don't You Want Me" (433) # [[Ice MC]] – "It's a Rainy Day" # [[Wet Wet Wet]] – "Love Is All Around" (380) # [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" (347) {{veerud-lõpp}} === 1995 === {{vaata|1995. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Juulikuu lumi" (1132) # [[Mart Mardisalu]] ja [[Hedvig Hanson]] – "Varumees" (960) # [[Ummamuudu]] – "Tunnen ära" (613) # [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis]] – "Kohtumine" (560) # [[Code One]] – "On küll hilja" (553) {{veerud-piir}} # [[Coolio]] – "[[Gangsta's Paradise]]" (1136) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "You'll See" (842) # [[East 17]] – "Thunder" (539) # [[Rednex]] – "Wish You Were Here" (412) # [[Scatman John]] – "Scatman's World" (385) {{veerud-lõpp}} === 1996 === {{vaata|1996. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Best B4]] – "Ma armastan luuserit" (1940) # [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "[[Kaelakee hääl]]" (1403) # [[Code One]] – "On küll hilja" (1393) # [[Smilers]] – "Tahan sind" (1192) # [[Code One]] – "Sellest saab meie suvi" (1038) {{veerud-piir}} # [[Robert Miles]] – "One & One" (1311) # [[Los del Río]] – "Macarena" (1046) # [[Backstreet Boys]] – "Quit Playing Games" (940) # [[Scooter]] – "I'm Raving" (937) # [[Backstreet Boys]] – "Get Down" (638) {{veerud-lõpp}} === 1997 === {{vaata|1997. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] – "[[17 (Black Velvet)|17]]" (1923) # [[6-Pack]] – "Seest läeb hing" (1049) # [[Mari-Liis Rahumets|Mari-Liis]] – "Teine dimensioon" (844) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] ja [[Evelin Samuel]] – "Kaitseta" (776) # [[Best B4]] – "Must ja valge" (737) {{veerud-piir}} # [[Backstreet Boys]] – "[[As Long As You Love Me]]" (1260) # [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "[[Barbie Girl]]" (1024) # [[Puff Daddy]] feat. [[Faith Evans]] – "[[I'll Be Missing You]]" (815) # [[Sash]] – "Ecuador" (445) # [[Elton John]] – "Candle In the Wind" (411) {{veerud-lõpp}} === 1998 === {{vaata|1998. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Smilers]] – "Tantsin sinuga taevas" (1216) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Popmuusik" # [[2 Quick Start]] – "Teine pool" # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Aja teenija" # [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" {{veerud-piir}} # [[Cher]] – "Believe" (995) # [[Celine Dion]] – "My Heart Will Go On" # [[Aerosmith]] – "I Don't Want To Miss A Thing" # [[Boyzone]] – "No Matter What" # [[E-Type]] – "Angels Crying" {{veerud-lõpp}} === 1999 === {{vaata|1999. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Caater]] – "Osi Nene" (1125) # [[Smilers]] – "Läbi elu" (1063) # [[2 Quick Start]] – "C'est La Vie" (958) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Jää" (782) # [[The Tuberkuloited]] – "Tinasõdur" (728) {{veerud-piir}} # [[Eiffel 65]] – "Blue" (1187) # [[Bloodhound Gang]] – "Bad Touch" (968) # [[Ann Lee]] – "2 Times" (751) # [[Metallica]] – "Whiskey In The Jar" (683) # [[Scooter]] – "Faster, Harder, Scooter" (613) {{veerud-lõpp}} === 2000 === {{vaata|2000. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ines]] – "Once In a Lifetime" (2097) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "See ei ole saladus" (2002) # [[Caater]] – "Dance With You" (960) # [[Smilers]] – "Sinu süles" (569) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "6 jalga niisket maad" (565) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] – "Stan (1276) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Music" (1188) # [[Lenny Kravitz]] – "Again" (639) # [[Brainstorm]] – "My Star" (617) # [[Sonique]] – "Sky" (583) {{veerud-lõpp}} === 2001 === {{vaata|2001. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[2 Quick Start]] – "Ühega miljoneist" (2149) # [[Smilers]] – "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480) # [[Hannah]] – "Salaja" (1160) # [[Meie Mees]] – "Tütreke, second hand" (1087) # [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] & [[2XL]] – "[[Everybody]]" (1004) {{veerud-piir}} # [[Afroman]] – "Because I Got High" (1567) # [[Kylie Minogue]] – "Can't get you out of my head" (770) # [[Shaggy]] feat. [[Rayvon]] – "Angel" (640) # [[Linkin Park]] – "In The End" (612) # [[Jennifer Lopez]] – "Ain't It Funny" (579) {{veerud-lõpp}} === 2002 === {{vaata|2002. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Romula" (1882) # [[Meie Mees]] – "Sinine vilkur" (1568)<!--originaal Demis Roussos "When I'm A Kid" --> # [[Tanel Padar]] – "Unistus" (1258) # [[Meie Mees]] – "Settekaevu sultan" (854) # [[Hannah]] – "Veelkord" (802) {{veerud-piir}} # [[Las Ketchup]] – "Asereje" (1049) # [[t.A.T.u.]] – "All The Things She Said" (1006) # [[Eminem]] – "Cleaning Out My Closet" (699) # [[Nelly]] feat. [[Kelly Rowland]] – "Dilemma" (562) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Die Another Day" (560) {{veerud-lõpp}} === 2003 === {{vaata|2003. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Nii kuum" (2262) # [[Genialistid]] ja [[Lea Liitmaa]] – "Leekiv armastus" (1430) # [[Smilers]] – "Käime katuseid mööda" (1425) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Carmen" (1420) # [[Smilers]] – "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" (1257) {{veerud-piir}} # [[Sean Paul]] – "Like Glue" (2058) # [[Sean Paul]] – "Get Busy" (1856) # [[Scooter]] vs [[Mark Acardipane]] & [[Dick Rules]] – "Maria (I Like It Loud)" (1752) # [[The Rasmus]] – "In The Shadows" (1546) # [[50 Cent]] – "P.I.M.P." (1274) {{veerud-lõpp}} === 2004 === {{vaata|2004. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Hingetuna" (1919) # [[Toe Tag]] – "Legendaarne" (1541) # [[Ines]] – "Viisteist magamata ööd" (1488) # [[Toe Tag]] – "Deja vu" (862) # [[Nexus]] ja [[Koit Toome]] – "Lubasid tulla" (835) {{veerud-piir}} # [[Rammstein]] – "Amerika" (1009) # [[O-Zone]] – "Dragostea Din Tei" (698) # [[Eminem]] – "Just Lose It" (601) # [[Ruslana]] – "Wild Dances" (464) # [[ATB]] – "Ecstasy" (460) {{veerud-lõpp}} === 2005 === {{vaata|2005. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Kuu on päike" (3870) # [[Nexus]] – "Nii kui nii" (3709) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Ebaõiglane" (3305) # [[Ines]] – "Must ja valge" (3240) # [[Smilers]] – "Sajaga" (2872) {{veerud-piir}} # [[James Blunt]] – "You're Beautiful" (4058) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Hung Up" (2803) # [[Pussycat Dolls]] – "Don't Cha" (1615) # [[The Black Eyed Peas]] – "My Humps" (1218) # [[Cascada]] – "Everytime We Touch" (1189) {{veerud-lõpp}} === 2006 === {{vaata|2006. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Võta aega" (4304) # [[Mari-Leen]] – "Rahutu Tuhkatriinu" (2315) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Palmisaar" (2265) # [[Tanel Padar & The Sun]] – "Lootusetus" (2263) # [[Mari-Leen]] – "Suure linna inglid" (1553) {{veerud-piir}} # [[Justin Timberlake]] – "Sexyback" (1532) # [[Mika]] – "Relax" (1512) # [[Nelly Furtado]] – "All Good Things (Come To An End)" (875) # [[Justin Timberlake]] feat. T.I. – "My Love" (860) # [[Juanes]] – "La Camisa Negra" (803) {{veerud-lõpp}} === 2007 === {{vaata|2007. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Bedwetters]] – "Dramatic Letter To Conscience" (3898) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (1584) # [[Laura Põldvere|Laura]] – "Muusa" (1575) # [[Smilers]] – "Annika" (1344) # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Mida sa teed?" (1329) {{veerud-piir}} # [[Timbaland]] feat. [[OneRepublic]] – "Apologize" (2477) # [[Rihanna]] feat. [[Jay-Z]] – "Umbrella" (1446) # [[Mika]] – "Happy Ending" (1308) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (1027) # [[Enrique Iglesias]] – "Tired Of Being Sorry" (952) {{veerud-lõpp}} === 2008 === {{vaata|2008. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Kerli]] – "Walking On Air" (1622) # [[Traffic]] – "Kesköödisko" (1392) # [[The Sun]] – "Saatanlik naine" (1244) # [[HU?]] – "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (957) # [[The Sun]] – "Armetu naer" (911) {{veerud-piir}} # [[Katy Perry]] – "I Kissed A Girl" (1091) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (996) # [[Coldplay]] – "Viva La Vida" (623) # [[Guru Josh Project]] – "Infinity 2008" ([[Klaas Gerling|Klaas]] Vocal Edit) (596) # [[Katy Perry]] – "Hot N Cold" (589) {{veerud-lõpp}} === 2009 === {{vaata|2009. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Kaugele siit" (1296) # [[Urban Symphony]] – "[[Rändajad]]" (719) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Moonduja]]" (535) # [[Shanon]] – "Läbi pisarate" (496) # [[HU?]] – "Elupõletaja" (485) {{veerud-piir}} # [[Edward Maya]] & [[Alicia]] – "Stereo Love" (765) # [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" (715) # [[The Black Eyed Peas]] – "I Gotta Feelin" (549) # [[Lady Gaga]] – "Poker Face" (542) # [[David Guetta]] feat. [[Akon]] – "Sexy Chick" (522) {{veerud-lõpp}} === 2010 === {{vaata|2010. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Mälestused" (1583) # [[Ott Lepland]] – "[[Süte peal sulanud jää]]" (856) # [[Traffic]] – "Elekter" (693) # [[Merlyn Uusküla]] – "Ihuüksi (I.M.T.B Remix)" (610) # [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" (554) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] ja [[Rihanna]] – "Love The Way You Lie" (897) # [[Shakira]] – "Waka Waka" (837) # [[Hurts]] – "Wonderful Life" (645) # [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (458) # [[Katy Perry]] – "Firework" (297) {{veerud-lõpp}} === 2011 === {{vaata|2011. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ewert and The Two Dragons]] – "[[Good Man Down]]" (1166) # [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (1049) # [[Ott Lepland]] – "[[Tunnen elus end]]" (1009) # [[Getter Jaani]] ja [[Mihkel Raud]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (890) # [[Outloudz]] – "[[I Wanna Meet Bob Dylan]]" (748) {{veerud-piir}} # [[Adele]] – "[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]" (745) # [[Rihanna]] feat. [[Calvin Harris]] – "We Found Love" (670) # [[Coldplay]] – "Paradise" (564) # [[LMFAO]] – "Sexy and I Know It" (521) # [[Don Omar]] feat. [[Lucenzo]] – "Danza Kuduro" (445) {{veerud-lõpp}} ===2012=== {{vaata|2012. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Meil on aega veel]]" (1385) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Lähen ja tulen]]" (947) #[[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (911) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Nii lihtsalt ei saa]]" (381) #[[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – "[[Mina jään]]" (341) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Skyfall (laul)|Skyfall]]" (644) #[[Psy]] – "[[Gangnam Style]]" (617) #[[Rihanna]] – "Diamonds" (556) #[[Gotye]] feat. [[Kimbra]] – "Somebody That I Used to Know" (404) #[[Loreen]] – "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]" (322) {{veerud-lõpp}} ===2013=== {{vaata|2013. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Smilers]] – "[[Mojito (laul)|Mojito]]" (796) #[[Karl-Erik Taukar]] – "[[Seitsme tuule poole]]" (771) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Küsin endalt nõu]]" (568) #[[Koit Toome]] – "Võitleja" (448) #[[Renate]] – "[[Stiihia (laul)|Stiihia]]" (401) {{veerud-piir}} #[[Avicii]] – "[[Wake Me Up]]" (682) #[[Miley Cyrus]] – "[[Wrecking Ball]]" (437) #[[Avicii]] – "[[Hey Brother]]" (390) #[[Daft Punk]] ft. [[Pharrell Williams]] – "[[Get Lucky]]" (364) #[[Passenger (laulja)|Passenger]] – "[[Let Her Go]]" (359) {{veerud-lõpp}} ===2014=== {{vaata|2014. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Curly Strings]] – "Kauges külas" (702) #[[Traffic]] – "Für Elise" (683) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Vastupandamatu" (490) #[[Epp Kõiv]] – "Linn on minu" (Demie remix) (448) #[[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "Rannamaja" (378) {{veerud-piir}} #[[Enrique Iglesias]] feat. [[Sean Paul]] – "[[Bailando]]" (329) #[[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (269) #[[Pharrell Williams]] – "[[Happy]]" (242) #[[Sigma]] – "[[Nobody to Love]]" (241) #[[Taylor Swift]] – "[[Shake It Off]]" (240) {{veerud-lõpp}} ===2015=== {{vaata|2015. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Karl-Erik Taukar]] – "Segased lood" (1609) #[[Genka]] & [[Paul Oja]] – "Kõik" (Remix) (1088) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] & [[Jaagup Kreem]] – "Eiolemulolla" (866) #[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] – "[[Goodbye to Yesterday]]" (570) #[[NOËP]] – "Move" (477) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]" (1250) #[[Ellie Goulding]] – "[[Love Me Like You Do]]" (234) #[[Major Lazer]], [[DJ Snake]] feat. [[MØ]] – "[[Lean On]]" (201) #[[Lost Frequencies]] feat. [[Janieck Devy]] – "[[Reality]]" (199) #[[Justin Bieber]] – "[[Sorry]]" (166) {{veerud-lõpp}} === '''2016''' === {{vaata|2016. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Shanon]] – "Suvi kestab veel" (837) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Tähti täis on öö" [798] #[[Merlyn Uusküla]] – "Raju reede" (601) #[[NOËP]] – "Rooftop" (462) #[[Tommy Cash]] – "Winaloto" (373){{Veerud-piir}} #[[Alan Walker]] – "Faded" (269) #[[Justin Timberlake]] – "Can't Stop the Feeling!" (258) #[[Burak Yeter]] feat. [[Danelle Sandoval]] – "Tuesday" (188) #[[Alan Walker]] – "Alone" (180) #[[The Chainsmokers]] feat. [[Halsey]] – "Closer" (167){{Veerud-lõpp}} === '''2017''' === {{vaata|2017. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " Alati olemas " (845) #[[Arop (räppar)|Arop]] – " Kiki Miki " (627) #[[Naised Köögis]] – " [[Aasta ema (laul)|Aasta ema]] " (575) #[[Respekt]] – " Peapeal " (512) #[[Tanel Padar]] – " [[Parem veelgi]] " (488){{Veerud-piir}} #[[Luis Fonsi]] ''feat.'' [[Daddy Yankee]] – " Despacito " (599) #[[Ed Sheeran]] – " Perfect " (586) #[[Post Malone]] ''feat.'' [[21 Savage]] – " rockstar " (229) #[[Ed Sheeran]] – " [[Shape of You]] " (218) #[[Alan Walker]] – " The Spectre " (187){{Veerud-lõpp}} === '''2018''' === {{vaata|2018. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|Nublu]] ''feat.'' [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – " [[Mina ka]] " (877) #[[Nublu (räppar)|Nublu]] – " öölaps! " (667) #[[Trad.Attack!]] – " Lell'o " (593) #[[Kerli]] – " Savages " (567) #[[The Boondocks]] – " That '60s Song " (348){{Veerud-piir}} #[[Calvin Harris]], [[Dua Lipa]] – " One Kiss " (235) #[[Dynoro]], [[Gigi D'Agostino]] – " In My Mind " (223) #[[Childish Gambino]] – " This Is America " (222) #[[George Ezra]] – " Shotgun " (177) #[[Calvin Harris]], [[Sam Smith]] – " Promises " (176){{Veerud-lõpp}} === '''2019''' === {{vaata|2019. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Liis Lemsalu]] – " Kehakeel " (?) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] – " (ei ole) Aluspükse " (?) #[[Ariadne]] – " All In " (?) #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[gameboy tetris]] – " für Oksana " (?) #[[Shanon]] – " Täna öösel " (?){{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – " bad guy " (?) #[[Billie Eilish]]] – " everything i wanted " (?) #[[Rammstein]] – " Radio " (?) #[[Lindemann]] – " Knebel " (?) #[[Tones And I]], [[Sam Smith]] – " Dance Monkey " (?){{Veerud-lõpp}} === '''2020''' === {{vaata|2020. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Clicherik & Mäx]], [[gameboy tetris]] – " Maakas" (16581) #[[villemdrillem]] x [[Elina Born]] – " niiea " (13762) #[[Ariadne]] – " Running Without You " (13735) #[[5MIINUST]] – " peo lõpp " (10418) #[[5MIINUST]] x [[Hendrik Sal-Saller|HENDRIK SAL-SALLER]] – " loodus ja hobused " (8682){{Veerud-piir}} #[[The Weeknd]] – " Blinding Lights " (3030) #[[Harry Styles]] – " Watermelon Sugar " (2639) #[[Billie Eilish]] – " Therefore I Am " (2194) #[[Harry Styles]] – "[[Golden (Harry Stylesi singel)|Golden]]" (1796) #[[Cardi B]] – " WAP feat. Megan Thee Stallion " (1763) {{Veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J3fZS">[http://www.elu24.ee/?id=207020 Aastahitt 2009 on Koit Toome "Kaugele siit.] Elu24, 02. jaanuar 2010</ref> <ref name="aNWE8">[https://web.archive.org/web/20110110005015/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugu.php?aasta=2009 Ajalugu.] Raadio 2 Aastahitt</ref> }} == Välislingid == * [http://r2.err.ee/aastahitt/ Koduleht.] Raadio 2 * [http://www.facebook.com/pages/R2-Aastahitt/194958383214 R2 Aastahitt.] Facebook [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] [[Kategooria:Raadio 2]] 9en06g0qvs0bu9pe487xsr3h3o9jbxb 6166109 6166108 2022-07-23T10:45:33Z OskarRand1 162064 /* 2016 */ wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Raadio 2 Aastahitt''' on iga aastane [[Raadio 2]] poolt korraldatav muusikaküsitlus, mis sai alguse [[1994]]. aastal. Raadiokuulajate abiga koostatakse ja järjestatakse aasta 40 parimat kodumaist ja välismaist laulu. Küsitluse tulemusena sündinud edetabel mängitakse [[Raadio 2]]-s järgneva aasta esimesel nädalal erisaates ette. Koostöös [[ETV]]ga korraldatakse ka Aastahiti gala. == Auhinnad == * Eesti artist/lugu * Välismaa artist/lugu * Aasta demo * Toimetuse lemmik * Uus tulija<ref name="J3fZS" /> == Aastahitid aastati == Viis parimat eesti ja välismaist laulu. Sulgudes häälte arv<ref name="aNWE8" />. === 1994 === {{vaata|1994. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ummamuudu]] – "Kõnõtraat" # [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] – "Pille-Riin" # [[Jam]] – "See viis" # [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" # [[The Tuberkuloited]] – "Põhjamaa neid" {{veerud-piir}} # [[Bon Jovi]] – "Always" (705) # [[Savage]] – "Don't You Want Me" (433) # [[Ice MC]] – "It's a Rainy Day" # [[Wet Wet Wet]] – "Love Is All Around" (380) # [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" (347) {{veerud-lõpp}} === 1995 === {{vaata|1995. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Juulikuu lumi" (1132) # [[Mart Mardisalu]] ja [[Hedvig Hanson]] – "Varumees" (960) # [[Ummamuudu]] – "Tunnen ära" (613) # [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis]] – "Kohtumine" (560) # [[Code One]] – "On küll hilja" (553) {{veerud-piir}} # [[Coolio]] – "[[Gangsta's Paradise]]" (1136) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "You'll See" (842) # [[East 17]] – "Thunder" (539) # [[Rednex]] – "Wish You Were Here" (412) # [[Scatman John]] – "Scatman's World" (385) {{veerud-lõpp}} === 1996 === {{vaata|1996. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Best B4]] – "Ma armastan luuserit" (1940) # [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "[[Kaelakee hääl]]" (1403) # [[Code One]] – "On küll hilja" (1393) # [[Smilers]] – "Tahan sind" (1192) # [[Code One]] – "Sellest saab meie suvi" (1038) {{veerud-piir}} # [[Robert Miles]] – "One & One" (1311) # [[Los del Río]] – "Macarena" (1046) # [[Backstreet Boys]] – "Quit Playing Games" (940) # [[Scooter]] – "I'm Raving" (937) # [[Backstreet Boys]] – "Get Down" (638) {{veerud-lõpp}} === 1997 === {{vaata|1997. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] – "[[17 (Black Velvet)|17]]" (1923) # [[6-Pack]] – "Seest läeb hing" (1049) # [[Mari-Liis Rahumets|Mari-Liis]] – "Teine dimensioon" (844) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] ja [[Evelin Samuel]] – "Kaitseta" (776) # [[Best B4]] – "Must ja valge" (737) {{veerud-piir}} # [[Backstreet Boys]] – "[[As Long As You Love Me]]" (1260) # [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "[[Barbie Girl]]" (1024) # [[Puff Daddy]] feat. [[Faith Evans]] – "[[I'll Be Missing You]]" (815) # [[Sash]] – "Ecuador" (445) # [[Elton John]] – "Candle In the Wind" (411) {{veerud-lõpp}} === 1998 === {{vaata|1998. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Smilers]] – "Tantsin sinuga taevas" (1216) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Popmuusik" # [[2 Quick Start]] – "Teine pool" # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Aja teenija" # [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" {{veerud-piir}} # [[Cher]] – "Believe" (995) # [[Celine Dion]] – "My Heart Will Go On" # [[Aerosmith]] – "I Don't Want To Miss A Thing" # [[Boyzone]] – "No Matter What" # [[E-Type]] – "Angels Crying" {{veerud-lõpp}} === 1999 === {{vaata|1999. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Caater]] – "Osi Nene" (1125) # [[Smilers]] – "Läbi elu" (1063) # [[2 Quick Start]] – "C'est La Vie" (958) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Jää" (782) # [[The Tuberkuloited]] – "Tinasõdur" (728) {{veerud-piir}} # [[Eiffel 65]] – "Blue" (1187) # [[Bloodhound Gang]] – "Bad Touch" (968) # [[Ann Lee]] – "2 Times" (751) # [[Metallica]] – "Whiskey In The Jar" (683) # [[Scooter]] – "Faster, Harder, Scooter" (613) {{veerud-lõpp}} === 2000 === {{vaata|2000. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ines]] – "Once In a Lifetime" (2097) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "See ei ole saladus" (2002) # [[Caater]] – "Dance With You" (960) # [[Smilers]] – "Sinu süles" (569) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "6 jalga niisket maad" (565) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] – "Stan (1276) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Music" (1188) # [[Lenny Kravitz]] – "Again" (639) # [[Brainstorm]] – "My Star" (617) # [[Sonique]] – "Sky" (583) {{veerud-lõpp}} === 2001 === {{vaata|2001. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[2 Quick Start]] – "Ühega miljoneist" (2149) # [[Smilers]] – "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480) # [[Hannah]] – "Salaja" (1160) # [[Meie Mees]] – "Tütreke, second hand" (1087) # [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] & [[2XL]] – "[[Everybody]]" (1004) {{veerud-piir}} # [[Afroman]] – "Because I Got High" (1567) # [[Kylie Minogue]] – "Can't get you out of my head" (770) # [[Shaggy]] feat. [[Rayvon]] – "Angel" (640) # [[Linkin Park]] – "In The End" (612) # [[Jennifer Lopez]] – "Ain't It Funny" (579) {{veerud-lõpp}} === 2002 === {{vaata|2002. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Romula" (1882) # [[Meie Mees]] – "Sinine vilkur" (1568)<!--originaal Demis Roussos "When I'm A Kid" --> # [[Tanel Padar]] – "Unistus" (1258) # [[Meie Mees]] – "Settekaevu sultan" (854) # [[Hannah]] – "Veelkord" (802) {{veerud-piir}} # [[Las Ketchup]] – "Asereje" (1049) # [[t.A.T.u.]] – "All The Things She Said" (1006) # [[Eminem]] – "Cleaning Out My Closet" (699) # [[Nelly]] feat. [[Kelly Rowland]] – "Dilemma" (562) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Die Another Day" (560) {{veerud-lõpp}} === 2003 === {{vaata|2003. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Nii kuum" (2262) # [[Genialistid]] ja [[Lea Liitmaa]] – "Leekiv armastus" (1430) # [[Smilers]] – "Käime katuseid mööda" (1425) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Carmen" (1420) # [[Smilers]] – "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" (1257) {{veerud-piir}} # [[Sean Paul]] – "Like Glue" (2058) # [[Sean Paul]] – "Get Busy" (1856) # [[Scooter]] vs [[Mark Acardipane]] & [[Dick Rules]] – "Maria (I Like It Loud)" (1752) # [[The Rasmus]] – "In The Shadows" (1546) # [[50 Cent]] – "P.I.M.P." (1274) {{veerud-lõpp}} === 2004 === {{vaata|2004. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Hingetuna" (1919) # [[Toe Tag]] – "Legendaarne" (1541) # [[Ines]] – "Viisteist magamata ööd" (1488) # [[Toe Tag]] – "Deja vu" (862) # [[Nexus]] ja [[Koit Toome]] – "Lubasid tulla" (835) {{veerud-piir}} # [[Rammstein]] – "Amerika" (1009) # [[O-Zone]] – "Dragostea Din Tei" (698) # [[Eminem]] – "Just Lose It" (601) # [[Ruslana]] – "Wild Dances" (464) # [[ATB]] – "Ecstasy" (460) {{veerud-lõpp}} === 2005 === {{vaata|2005. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Kuu on päike" (3870) # [[Nexus]] – "Nii kui nii" (3709) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Ebaõiglane" (3305) # [[Ines]] – "Must ja valge" (3240) # [[Smilers]] – "Sajaga" (2872) {{veerud-piir}} # [[James Blunt]] – "You're Beautiful" (4058) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Hung Up" (2803) # [[Pussycat Dolls]] – "Don't Cha" (1615) # [[The Black Eyed Peas]] – "My Humps" (1218) # [[Cascada]] – "Everytime We Touch" (1189) {{veerud-lõpp}} === 2006 === {{vaata|2006. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Võta aega" (4304) # [[Mari-Leen]] – "Rahutu Tuhkatriinu" (2315) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Palmisaar" (2265) # [[Tanel Padar & The Sun]] – "Lootusetus" (2263) # [[Mari-Leen]] – "Suure linna inglid" (1553) {{veerud-piir}} # [[Justin Timberlake]] – "Sexyback" (1532) # [[Mika]] – "Relax" (1512) # [[Nelly Furtado]] – "All Good Things (Come To An End)" (875) # [[Justin Timberlake]] feat. T.I. – "My Love" (860) # [[Juanes]] – "La Camisa Negra" (803) {{veerud-lõpp}} === 2007 === {{vaata|2007. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Bedwetters]] – "Dramatic Letter To Conscience" (3898) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (1584) # [[Laura Põldvere|Laura]] – "Muusa" (1575) # [[Smilers]] – "Annika" (1344) # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Mida sa teed?" (1329) {{veerud-piir}} # [[Timbaland]] feat. [[OneRepublic]] – "Apologize" (2477) # [[Rihanna]] feat. [[Jay-Z]] – "Umbrella" (1446) # [[Mika]] – "Happy Ending" (1308) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (1027) # [[Enrique Iglesias]] – "Tired Of Being Sorry" (952) {{veerud-lõpp}} === 2008 === {{vaata|2008. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Kerli]] – "Walking On Air" (1622) # [[Traffic]] – "Kesköödisko" (1392) # [[The Sun]] – "Saatanlik naine" (1244) # [[HU?]] – "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (957) # [[The Sun]] – "Armetu naer" (911) {{veerud-piir}} # [[Katy Perry]] – "I Kissed A Girl" (1091) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (996) # [[Coldplay]] – "Viva La Vida" (623) # [[Guru Josh Project]] – "Infinity 2008" ([[Klaas Gerling|Klaas]] Vocal Edit) (596) # [[Katy Perry]] – "Hot N Cold" (589) {{veerud-lõpp}} === 2009 === {{vaata|2009. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Kaugele siit" (1296) # [[Urban Symphony]] – "[[Rändajad]]" (719) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Moonduja]]" (535) # [[Shanon]] – "Läbi pisarate" (496) # [[HU?]] – "Elupõletaja" (485) {{veerud-piir}} # [[Edward Maya]] & [[Alicia]] – "Stereo Love" (765) # [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" (715) # [[The Black Eyed Peas]] – "I Gotta Feelin" (549) # [[Lady Gaga]] – "Poker Face" (542) # [[David Guetta]] feat. [[Akon]] – "Sexy Chick" (522) {{veerud-lõpp}} === 2010 === {{vaata|2010. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Mälestused" (1583) # [[Ott Lepland]] – "[[Süte peal sulanud jää]]" (856) # [[Traffic]] – "Elekter" (693) # [[Merlyn Uusküla]] – "Ihuüksi (I.M.T.B Remix)" (610) # [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" (554) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] ja [[Rihanna]] – "Love The Way You Lie" (897) # [[Shakira]] – "Waka Waka" (837) # [[Hurts]] – "Wonderful Life" (645) # [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (458) # [[Katy Perry]] – "Firework" (297) {{veerud-lõpp}} === 2011 === {{vaata|2011. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ewert and The Two Dragons]] – "[[Good Man Down]]" (1166) # [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (1049) # [[Ott Lepland]] – "[[Tunnen elus end]]" (1009) # [[Getter Jaani]] ja [[Mihkel Raud]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (890) # [[Outloudz]] – "[[I Wanna Meet Bob Dylan]]" (748) {{veerud-piir}} # [[Adele]] – "[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]" (745) # [[Rihanna]] feat. [[Calvin Harris]] – "We Found Love" (670) # [[Coldplay]] – "Paradise" (564) # [[LMFAO]] – "Sexy and I Know It" (521) # [[Don Omar]] feat. [[Lucenzo]] – "Danza Kuduro" (445) {{veerud-lõpp}} ===2012=== {{vaata|2012. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Meil on aega veel]]" (1385) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Lähen ja tulen]]" (947) #[[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (911) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Nii lihtsalt ei saa]]" (381) #[[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – "[[Mina jään]]" (341) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Skyfall (laul)|Skyfall]]" (644) #[[Psy]] – "[[Gangnam Style]]" (617) #[[Rihanna]] – "Diamonds" (556) #[[Gotye]] feat. [[Kimbra]] – "Somebody That I Used to Know" (404) #[[Loreen]] – "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]" (322) {{veerud-lõpp}} ===2013=== {{vaata|2013. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Smilers]] – "[[Mojito (laul)|Mojito]]" (796) #[[Karl-Erik Taukar]] – "[[Seitsme tuule poole]]" (771) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Küsin endalt nõu]]" (568) #[[Koit Toome]] – "Võitleja" (448) #[[Renate]] – "[[Stiihia (laul)|Stiihia]]" (401) {{veerud-piir}} #[[Avicii]] – "[[Wake Me Up]]" (682) #[[Miley Cyrus]] – "[[Wrecking Ball]]" (437) #[[Avicii]] – "[[Hey Brother]]" (390) #[[Daft Punk]] ft. [[Pharrell Williams]] – "[[Get Lucky]]" (364) #[[Passenger (laulja)|Passenger]] – "[[Let Her Go]]" (359) {{veerud-lõpp}} ===2014=== {{vaata|2014. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Curly Strings]] – "Kauges külas" (702) #[[Traffic]] – "Für Elise" (683) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Vastupandamatu" (490) #[[Epp Kõiv]] – "Linn on minu" (Demie remix) (448) #[[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "Rannamaja" (378) {{veerud-piir}} #[[Enrique Iglesias]] feat. [[Sean Paul]] – "[[Bailando]]" (329) #[[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (269) #[[Pharrell Williams]] – "[[Happy]]" (242) #[[Sigma]] – "[[Nobody to Love]]" (241) #[[Taylor Swift]] – "[[Shake It Off]]" (240) {{veerud-lõpp}} ===2015=== {{vaata|2015. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Karl-Erik Taukar]] – "Segased lood" (1609) #[[Genka]] & [[Paul Oja]] – "Kõik" (Remix) (1088) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] & [[Jaagup Kreem]] – "Eiolemulolla" (866) #[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] – "[[Goodbye to Yesterday]]" (570) #[[NOËP]] – "Move" (477) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]" (1250) #[[Ellie Goulding]] – "[[Love Me Like You Do]]" (234) #[[Major Lazer]], [[DJ Snake]] feat. [[MØ]] – "[[Lean On]]" (201) #[[Lost Frequencies]] feat. [[Janieck Devy]] – "[[Reality]]" (199) #[[Justin Bieber]] – "[[Sorry]]" (166) {{veerud-lõpp}} === '''2016''' === {{vaata|2016. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Shanon]] – "Suvi kestab veel" (837) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Tähti täis on öö" (798) #[[Merlyn Uusküla]] – "Raju reede" (601) #[[NOËP]] – "Rooftop" (462) #[[Tommy Cash]] – "Winaloto" (373){{Veerud-piir}} #[[Alan Walker]] – "Faded" (269) #[[Justin Timberlake]] – "Can't Stop the Feeling!" (258) #[[Burak Yeter]] feat. [[Danelle Sandoval]] – "Tuesday" (188) #[[Alan Walker]] – "Alone" (180) #[[The Chainsmokers]] feat. [[Halsey]] – "Closer" (167){{Veerud-lõpp}} === '''2017''' === {{vaata|2017. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – " Alati olemas " (845) #[[Arop (räppar)|Arop]] – " Kiki Miki " (627) #[[Naised Köögis]] – " [[Aasta ema (laul)|Aasta ema]] " (575) #[[Respekt]] – " Peapeal " (512) #[[Tanel Padar]] – " [[Parem veelgi]] " (488){{Veerud-piir}} #[[Luis Fonsi]] ''feat.'' [[Daddy Yankee]] – " Despacito " (599) #[[Ed Sheeran]] – " Perfect " (586) #[[Post Malone]] ''feat.'' [[21 Savage]] – " rockstar " (229) #[[Ed Sheeran]] – " [[Shape of You]] " (218) #[[Alan Walker]] – " The Spectre " (187){{Veerud-lõpp}} === '''2018''' === {{vaata|2018. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|Nublu]] ''feat.'' [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – " [[Mina ka]] " (877) #[[Nublu (räppar)|Nublu]] – " öölaps! " (667) #[[Trad.Attack!]] – " Lell'o " (593) #[[Kerli]] – " Savages " (567) #[[The Boondocks]] – " That '60s Song " (348){{Veerud-piir}} #[[Calvin Harris]], [[Dua Lipa]] – " One Kiss " (235) #[[Dynoro]], [[Gigi D'Agostino]] – " In My Mind " (223) #[[Childish Gambino]] – " This Is America " (222) #[[George Ezra]] – " Shotgun " (177) #[[Calvin Harris]], [[Sam Smith]] – " Promises " (176){{Veerud-lõpp}} === '''2019''' === {{vaata|2019. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Liis Lemsalu]] – " Kehakeel " (?) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] – " (ei ole) Aluspükse " (?) #[[Ariadne]] – " All In " (?) #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[gameboy tetris]] – " für Oksana " (?) #[[Shanon]] – " Täna öösel " (?){{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – " bad guy " (?) #[[Billie Eilish]]] – " everything i wanted " (?) #[[Rammstein]] – " Radio " (?) #[[Lindemann]] – " Knebel " (?) #[[Tones And I]], [[Sam Smith]] – " Dance Monkey " (?){{Veerud-lõpp}} === '''2020''' === {{vaata|2020. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Clicherik & Mäx]], [[gameboy tetris]] – " Maakas" (16581) #[[villemdrillem]] x [[Elina Born]] – " niiea " (13762) #[[Ariadne]] – " Running Without You " (13735) #[[5MIINUST]] – " peo lõpp " (10418) #[[5MIINUST]] x [[Hendrik Sal-Saller|HENDRIK SAL-SALLER]] – " loodus ja hobused " (8682){{Veerud-piir}} #[[The Weeknd]] – " Blinding Lights " (3030) #[[Harry Styles]] – " Watermelon Sugar " (2639) #[[Billie Eilish]] – " Therefore I Am " (2194) #[[Harry Styles]] – "[[Golden (Harry Stylesi singel)|Golden]]" (1796) #[[Cardi B]] – " WAP feat. Megan Thee Stallion " (1763) {{Veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J3fZS">[http://www.elu24.ee/?id=207020 Aastahitt 2009 on Koit Toome "Kaugele siit.] Elu24, 02. jaanuar 2010</ref> <ref name="aNWE8">[https://web.archive.org/web/20110110005015/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugu.php?aasta=2009 Ajalugu.] Raadio 2 Aastahitt</ref> }} == Välislingid == * [http://r2.err.ee/aastahitt/ Koduleht.] Raadio 2 * [http://www.facebook.com/pages/R2-Aastahitt/194958383214 R2 Aastahitt.] Facebook [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] [[Kategooria:Raadio 2]] a47x6k1up5armyyg2ti47dc3tfs4sz6 6166114 6166109 2022-07-23T10:47:28Z OskarRand1 162064 /* 2017 */ wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Raadio 2 Aastahitt''' on iga aastane [[Raadio 2]] poolt korraldatav muusikaküsitlus, mis sai alguse [[1994]]. aastal. Raadiokuulajate abiga koostatakse ja järjestatakse aasta 40 parimat kodumaist ja välismaist laulu. Küsitluse tulemusena sündinud edetabel mängitakse [[Raadio 2]]-s järgneva aasta esimesel nädalal erisaates ette. Koostöös [[ETV]]ga korraldatakse ka Aastahiti gala. == Auhinnad == * Eesti artist/lugu * Välismaa artist/lugu * Aasta demo * Toimetuse lemmik * Uus tulija<ref name="J3fZS" /> == Aastahitid aastati == Viis parimat eesti ja välismaist laulu. Sulgudes häälte arv<ref name="aNWE8" />. === 1994 === {{vaata|1994. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ummamuudu]] – "Kõnõtraat" # [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] – "Pille-Riin" # [[Jam]] – "See viis" # [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" # [[The Tuberkuloited]] – "Põhjamaa neid" {{veerud-piir}} # [[Bon Jovi]] – "Always" (705) # [[Savage]] – "Don't You Want Me" (433) # [[Ice MC]] – "It's a Rainy Day" # [[Wet Wet Wet]] – "Love Is All Around" (380) # [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" (347) {{veerud-lõpp}} === 1995 === {{vaata|1995. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Juulikuu lumi" (1132) # [[Mart Mardisalu]] ja [[Hedvig Hanson]] – "Varumees" (960) # [[Ummamuudu]] – "Tunnen ära" (613) # [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis]] – "Kohtumine" (560) # [[Code One]] – "On küll hilja" (553) {{veerud-piir}} # [[Coolio]] – "[[Gangsta's Paradise]]" (1136) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "You'll See" (842) # [[East 17]] – "Thunder" (539) # [[Rednex]] – "Wish You Were Here" (412) # [[Scatman John]] – "Scatman's World" (385) {{veerud-lõpp}} === 1996 === {{vaata|1996. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Best B4]] – "Ma armastan luuserit" (1940) # [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "[[Kaelakee hääl]]" (1403) # [[Code One]] – "On küll hilja" (1393) # [[Smilers]] – "Tahan sind" (1192) # [[Code One]] – "Sellest saab meie suvi" (1038) {{veerud-piir}} # [[Robert Miles]] – "One & One" (1311) # [[Los del Río]] – "Macarena" (1046) # [[Backstreet Boys]] – "Quit Playing Games" (940) # [[Scooter]] – "I'm Raving" (937) # [[Backstreet Boys]] – "Get Down" (638) {{veerud-lõpp}} === 1997 === {{vaata|1997. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] – "[[17 (Black Velvet)|17]]" (1923) # [[6-Pack]] – "Seest läeb hing" (1049) # [[Mari-Liis Rahumets|Mari-Liis]] – "Teine dimensioon" (844) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] ja [[Evelin Samuel]] – "Kaitseta" (776) # [[Best B4]] – "Must ja valge" (737) {{veerud-piir}} # [[Backstreet Boys]] – "[[As Long As You Love Me]]" (1260) # [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "[[Barbie Girl]]" (1024) # [[Puff Daddy]] feat. [[Faith Evans]] – "[[I'll Be Missing You]]" (815) # [[Sash]] – "Ecuador" (445) # [[Elton John]] – "Candle In the Wind" (411) {{veerud-lõpp}} === 1998 === {{vaata|1998. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Smilers]] – "Tantsin sinuga taevas" (1216) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Popmuusik" # [[2 Quick Start]] – "Teine pool" # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Aja teenija" # [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" {{veerud-piir}} # [[Cher]] – "Believe" (995) # [[Celine Dion]] – "My Heart Will Go On" # [[Aerosmith]] – "I Don't Want To Miss A Thing" # [[Boyzone]] – "No Matter What" # [[E-Type]] – "Angels Crying" {{veerud-lõpp}} === 1999 === {{vaata|1999. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Caater]] – "Osi Nene" (1125) # [[Smilers]] – "Läbi elu" (1063) # [[2 Quick Start]] – "C'est La Vie" (958) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Jää" (782) # [[The Tuberkuloited]] – "Tinasõdur" (728) {{veerud-piir}} # [[Eiffel 65]] – "Blue" (1187) # [[Bloodhound Gang]] – "Bad Touch" (968) # [[Ann Lee]] – "2 Times" (751) # [[Metallica]] – "Whiskey In The Jar" (683) # [[Scooter]] – "Faster, Harder, Scooter" (613) {{veerud-lõpp}} === 2000 === {{vaata|2000. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ines]] – "Once In a Lifetime" (2097) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "See ei ole saladus" (2002) # [[Caater]] – "Dance With You" (960) # [[Smilers]] – "Sinu süles" (569) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "6 jalga niisket maad" (565) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] – "Stan (1276) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Music" (1188) # [[Lenny Kravitz]] – "Again" (639) # [[Brainstorm]] – "My Star" (617) # [[Sonique]] – "Sky" (583) {{veerud-lõpp}} === 2001 === {{vaata|2001. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[2 Quick Start]] – "Ühega miljoneist" (2149) # [[Smilers]] – "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480) # [[Hannah]] – "Salaja" (1160) # [[Meie Mees]] – "Tütreke, second hand" (1087) # [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] & [[2XL]] – "[[Everybody]]" (1004) {{veerud-piir}} # [[Afroman]] – "Because I Got High" (1567) # [[Kylie Minogue]] – "Can't get you out of my head" (770) # [[Shaggy]] feat. [[Rayvon]] – "Angel" (640) # [[Linkin Park]] – "In The End" (612) # [[Jennifer Lopez]] – "Ain't It Funny" (579) {{veerud-lõpp}} === 2002 === {{vaata|2002. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Romula" (1882) # [[Meie Mees]] – "Sinine vilkur" (1568)<!--originaal Demis Roussos "When I'm A Kid" --> # [[Tanel Padar]] – "Unistus" (1258) # [[Meie Mees]] – "Settekaevu sultan" (854) # [[Hannah]] – "Veelkord" (802) {{veerud-piir}} # [[Las Ketchup]] – "Asereje" (1049) # [[t.A.T.u.]] – "All The Things She Said" (1006) # [[Eminem]] – "Cleaning Out My Closet" (699) # [[Nelly]] feat. [[Kelly Rowland]] – "Dilemma" (562) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Die Another Day" (560) {{veerud-lõpp}} === 2003 === {{vaata|2003. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Nii kuum" (2262) # [[Genialistid]] ja [[Lea Liitmaa]] – "Leekiv armastus" (1430) # [[Smilers]] – "Käime katuseid mööda" (1425) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Carmen" (1420) # [[Smilers]] – "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" (1257) {{veerud-piir}} # [[Sean Paul]] – "Like Glue" (2058) # [[Sean Paul]] – "Get Busy" (1856) # [[Scooter]] vs [[Mark Acardipane]] & [[Dick Rules]] – "Maria (I Like It Loud)" (1752) # [[The Rasmus]] – "In The Shadows" (1546) # [[50 Cent]] – "P.I.M.P." (1274) {{veerud-lõpp}} === 2004 === {{vaata|2004. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Hingetuna" (1919) # [[Toe Tag]] – "Legendaarne" (1541) # [[Ines]] – "Viisteist magamata ööd" (1488) # [[Toe Tag]] – "Deja vu" (862) # [[Nexus]] ja [[Koit Toome]] – "Lubasid tulla" (835) {{veerud-piir}} # [[Rammstein]] – "Amerika" (1009) # [[O-Zone]] – "Dragostea Din Tei" (698) # [[Eminem]] – "Just Lose It" (601) # [[Ruslana]] – "Wild Dances" (464) # [[ATB]] – "Ecstasy" (460) {{veerud-lõpp}} === 2005 === {{vaata|2005. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Kuu on päike" (3870) # [[Nexus]] – "Nii kui nii" (3709) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Ebaõiglane" (3305) # [[Ines]] – "Must ja valge" (3240) # [[Smilers]] – "Sajaga" (2872) {{veerud-piir}} # [[James Blunt]] – "You're Beautiful" (4058) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Hung Up" (2803) # [[Pussycat Dolls]] – "Don't Cha" (1615) # [[The Black Eyed Peas]] – "My Humps" (1218) # [[Cascada]] – "Everytime We Touch" (1189) {{veerud-lõpp}} === 2006 === {{vaata|2006. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Võta aega" (4304) # [[Mari-Leen]] – "Rahutu Tuhkatriinu" (2315) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Palmisaar" (2265) # [[Tanel Padar & The Sun]] – "Lootusetus" (2263) # [[Mari-Leen]] – "Suure linna inglid" (1553) {{veerud-piir}} # [[Justin Timberlake]] – "Sexyback" (1532) # [[Mika]] – "Relax" (1512) # [[Nelly Furtado]] – "All Good Things (Come To An End)" (875) # [[Justin Timberlake]] feat. T.I. – "My Love" (860) # [[Juanes]] – "La Camisa Negra" (803) {{veerud-lõpp}} === 2007 === {{vaata|2007. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Bedwetters]] – "Dramatic Letter To Conscience" (3898) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (1584) # [[Laura Põldvere|Laura]] – "Muusa" (1575) # [[Smilers]] – "Annika" (1344) # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Mida sa teed?" (1329) {{veerud-piir}} # [[Timbaland]] feat. [[OneRepublic]] – "Apologize" (2477) # [[Rihanna]] feat. [[Jay-Z]] – "Umbrella" (1446) # [[Mika]] – "Happy Ending" (1308) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (1027) # [[Enrique Iglesias]] – "Tired Of Being Sorry" (952) {{veerud-lõpp}} === 2008 === {{vaata|2008. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Kerli]] – "Walking On Air" (1622) # [[Traffic]] – "Kesköödisko" (1392) # [[The Sun]] – "Saatanlik naine" (1244) # [[HU?]] – "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (957) # [[The Sun]] – "Armetu naer" (911) {{veerud-piir}} # [[Katy Perry]] – "I Kissed A Girl" (1091) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (996) # [[Coldplay]] – "Viva La Vida" (623) # [[Guru Josh Project]] – "Infinity 2008" ([[Klaas Gerling|Klaas]] Vocal Edit) (596) # [[Katy Perry]] – "Hot N Cold" (589) {{veerud-lõpp}} === 2009 === {{vaata|2009. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Kaugele siit" (1296) # [[Urban Symphony]] – "[[Rändajad]]" (719) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Moonduja]]" (535) # [[Shanon]] – "Läbi pisarate" (496) # [[HU?]] – "Elupõletaja" (485) {{veerud-piir}} # [[Edward Maya]] & [[Alicia]] – "Stereo Love" (765) # [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" (715) # [[The Black Eyed Peas]] – "I Gotta Feelin" (549) # [[Lady Gaga]] – "Poker Face" (542) # [[David Guetta]] feat. [[Akon]] – "Sexy Chick" (522) {{veerud-lõpp}} === 2010 === {{vaata|2010. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Mälestused" (1583) # [[Ott Lepland]] – "[[Süte peal sulanud jää]]" (856) # [[Traffic]] – "Elekter" (693) # [[Merlyn Uusküla]] – "Ihuüksi (I.M.T.B Remix)" (610) # [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" (554) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] ja [[Rihanna]] – "Love The Way You Lie" (897) # [[Shakira]] – "Waka Waka" (837) # [[Hurts]] – "Wonderful Life" (645) # [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (458) # [[Katy Perry]] – "Firework" (297) {{veerud-lõpp}} === 2011 === {{vaata|2011. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ewert and The Two Dragons]] – "[[Good Man Down]]" (1166) # [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (1049) # [[Ott Lepland]] – "[[Tunnen elus end]]" (1009) # [[Getter Jaani]] ja [[Mihkel Raud]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (890) # [[Outloudz]] – "[[I Wanna Meet Bob Dylan]]" (748) {{veerud-piir}} # [[Adele]] – "[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]" (745) # [[Rihanna]] feat. [[Calvin Harris]] – "We Found Love" (670) # [[Coldplay]] – "Paradise" (564) # [[LMFAO]] – "Sexy and I Know It" (521) # [[Don Omar]] feat. [[Lucenzo]] – "Danza Kuduro" (445) {{veerud-lõpp}} ===2012=== {{vaata|2012. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Meil on aega veel]]" (1385) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Lähen ja tulen]]" (947) #[[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (911) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Nii lihtsalt ei saa]]" (381) #[[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – "[[Mina jään]]" (341) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Skyfall (laul)|Skyfall]]" (644) #[[Psy]] – "[[Gangnam Style]]" (617) #[[Rihanna]] – "Diamonds" (556) #[[Gotye]] feat. [[Kimbra]] – "Somebody That I Used to Know" (404) #[[Loreen]] – "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]" (322) {{veerud-lõpp}} ===2013=== {{vaata|2013. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Smilers]] – "[[Mojito (laul)|Mojito]]" (796) #[[Karl-Erik Taukar]] – "[[Seitsme tuule poole]]" (771) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Küsin endalt nõu]]" (568) #[[Koit Toome]] – "Võitleja" (448) #[[Renate]] – "[[Stiihia (laul)|Stiihia]]" (401) {{veerud-piir}} #[[Avicii]] – "[[Wake Me Up]]" (682) #[[Miley Cyrus]] – "[[Wrecking Ball]]" (437) #[[Avicii]] – "[[Hey Brother]]" (390) #[[Daft Punk]] ft. [[Pharrell Williams]] – "[[Get Lucky]]" (364) #[[Passenger (laulja)|Passenger]] – "[[Let Her Go]]" (359) {{veerud-lõpp}} ===2014=== {{vaata|2014. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Curly Strings]] – "Kauges külas" (702) #[[Traffic]] – "Für Elise" (683) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Vastupandamatu" (490) #[[Epp Kõiv]] – "Linn on minu" (Demie remix) (448) #[[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "Rannamaja" (378) {{veerud-piir}} #[[Enrique Iglesias]] feat. [[Sean Paul]] – "[[Bailando]]" (329) #[[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (269) #[[Pharrell Williams]] – "[[Happy]]" (242) #[[Sigma]] – "[[Nobody to Love]]" (241) #[[Taylor Swift]] – "[[Shake It Off]]" (240) {{veerud-lõpp}} ===2015=== {{vaata|2015. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Karl-Erik Taukar]] – "Segased lood" (1609) #[[Genka]] & [[Paul Oja]] – "Kõik" (Remix) (1088) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] & [[Jaagup Kreem]] – "Eiolemulolla" (866) #[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] – "[[Goodbye to Yesterday]]" (570) #[[NOËP]] – "Move" (477) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]" (1250) #[[Ellie Goulding]] – "[[Love Me Like You Do]]" (234) #[[Major Lazer]], [[DJ Snake]] feat. [[MØ]] – "[[Lean On]]" (201) #[[Lost Frequencies]] feat. [[Janieck Devy]] – "[[Reality]]" (199) #[[Justin Bieber]] – "[[Sorry]]" (166) {{veerud-lõpp}} === '''2016''' === {{vaata|2016. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Shanon]] – "Suvi kestab veel" (837) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Tähti täis on öö" (798) #[[Merlyn Uusküla]] – "Raju reede" (601) #[[NOËP]] – "Rooftop" (462) #[[Tommy Cash]] – "Winaloto" (373){{Veerud-piir}} #[[Alan Walker]] – "Faded" (269) #[[Justin Timberlake]] – "Can't Stop the Feeling!" (258) #[[Burak Yeter]] feat. [[Danelle Sandoval]] – "Tuesday" (188) #[[Alan Walker]] – "Alone" (180) #[[The Chainsmokers]] feat. [[Halsey]] – "Closer" (167){{Veerud-lõpp}} === '''2017''' === {{vaata|2017. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "Alati olemas" (845) #[[Arop (räppar)|Arop]] – "Kiki Miki" (627) #[[Naised Köögis]] – "[[Aasta ema (laul)|Aasta ema]]" (575) #[[Respekt]] – "Peapeal" (512) #[[Tanel Padar]] – "[[Parem veelgi]]" (488){{Veerud-piir}} #[[Luis Fonsi]] feat. [[Daddy Yankee]] – "Despacito" (599) #[[Ed Sheeran]] – "Perfect" (586) #[[Post Malone]] feat. [[21 Savage]] – "rockstar" (229) #[[Ed Sheeran]] – "[[Shape of You]]" (218) #[[Alan Walker]] – "The Spectre" (187){{Veerud-lõpp}} === '''2018''' === {{vaata|2018. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|Nublu]] ''feat.'' [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – " [[Mina ka]] " (877) #[[Nublu (räppar)|Nublu]] – " öölaps! " (667) #[[Trad.Attack!]] – " Lell'o " (593) #[[Kerli]] – " Savages " (567) #[[The Boondocks]] – " That '60s Song " (348){{Veerud-piir}} #[[Calvin Harris]], [[Dua Lipa]] – " One Kiss " (235) #[[Dynoro]], [[Gigi D'Agostino]] – " In My Mind " (223) #[[Childish Gambino]] – " This Is America " (222) #[[George Ezra]] – " Shotgun " (177) #[[Calvin Harris]], [[Sam Smith]] – " Promises " (176){{Veerud-lõpp}} === '''2019''' === {{vaata|2019. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Liis Lemsalu]] – " Kehakeel " (?) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] – " (ei ole) Aluspükse " (?) #[[Ariadne]] – " All In " (?) #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[gameboy tetris]] – " für Oksana " (?) #[[Shanon]] – " Täna öösel " (?){{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – " bad guy " (?) #[[Billie Eilish]]] – " everything i wanted " (?) #[[Rammstein]] – " Radio " (?) #[[Lindemann]] – " Knebel " (?) #[[Tones And I]], [[Sam Smith]] – " Dance Monkey " (?){{Veerud-lõpp}} === '''2020''' === {{vaata|2020. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Clicherik & Mäx]], [[gameboy tetris]] – " Maakas" (16581) #[[villemdrillem]] x [[Elina Born]] – " niiea " (13762) #[[Ariadne]] – " Running Without You " (13735) #[[5MIINUST]] – " peo lõpp " (10418) #[[5MIINUST]] x [[Hendrik Sal-Saller|HENDRIK SAL-SALLER]] – " loodus ja hobused " (8682){{Veerud-piir}} #[[The Weeknd]] – " Blinding Lights " (3030) #[[Harry Styles]] – " Watermelon Sugar " (2639) #[[Billie Eilish]] – " Therefore I Am " (2194) #[[Harry Styles]] – "[[Golden (Harry Stylesi singel)|Golden]]" (1796) #[[Cardi B]] – " WAP feat. Megan Thee Stallion " (1763) {{Veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J3fZS">[http://www.elu24.ee/?id=207020 Aastahitt 2009 on Koit Toome "Kaugele siit.] Elu24, 02. jaanuar 2010</ref> <ref name="aNWE8">[https://web.archive.org/web/20110110005015/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugu.php?aasta=2009 Ajalugu.] Raadio 2 Aastahitt</ref> }} == Välislingid == * [http://r2.err.ee/aastahitt/ Koduleht.] Raadio 2 * [http://www.facebook.com/pages/R2-Aastahitt/194958383214 R2 Aastahitt.] Facebook [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] [[Kategooria:Raadio 2]] 0k1z462l2cyv1q1297biwfnl8txc2ex 6166117 6166114 2022-07-23T10:48:59Z OskarRand1 162064 /* 2018 */ wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Raadio 2 Aastahitt''' on iga aastane [[Raadio 2]] poolt korraldatav muusikaküsitlus, mis sai alguse [[1994]]. aastal. Raadiokuulajate abiga koostatakse ja järjestatakse aasta 40 parimat kodumaist ja välismaist laulu. Küsitluse tulemusena sündinud edetabel mängitakse [[Raadio 2]]-s järgneva aasta esimesel nädalal erisaates ette. Koostöös [[ETV]]ga korraldatakse ka Aastahiti gala. == Auhinnad == * Eesti artist/lugu * Välismaa artist/lugu * Aasta demo * Toimetuse lemmik * Uus tulija<ref name="J3fZS" /> == Aastahitid aastati == Viis parimat eesti ja välismaist laulu. Sulgudes häälte arv<ref name="aNWE8" />. === 1994 === {{vaata|1994. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ummamuudu]] – "Kõnõtraat" # [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] – "Pille-Riin" # [[Jam]] – "See viis" # [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" # [[The Tuberkuloited]] – "Põhjamaa neid" {{veerud-piir}} # [[Bon Jovi]] – "Always" (705) # [[Savage]] – "Don't You Want Me" (433) # [[Ice MC]] – "It's a Rainy Day" # [[Wet Wet Wet]] – "Love Is All Around" (380) # [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" (347) {{veerud-lõpp}} === 1995 === {{vaata|1995. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Juulikuu lumi" (1132) # [[Mart Mardisalu]] ja [[Hedvig Hanson]] – "Varumees" (960) # [[Ummamuudu]] – "Tunnen ära" (613) # [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis]] – "Kohtumine" (560) # [[Code One]] – "On küll hilja" (553) {{veerud-piir}} # [[Coolio]] – "[[Gangsta's Paradise]]" (1136) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "You'll See" (842) # [[East 17]] – "Thunder" (539) # [[Rednex]] – "Wish You Were Here" (412) # [[Scatman John]] – "Scatman's World" (385) {{veerud-lõpp}} === 1996 === {{vaata|1996. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Best B4]] – "Ma armastan luuserit" (1940) # [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "[[Kaelakee hääl]]" (1403) # [[Code One]] – "On küll hilja" (1393) # [[Smilers]] – "Tahan sind" (1192) # [[Code One]] – "Sellest saab meie suvi" (1038) {{veerud-piir}} # [[Robert Miles]] – "One & One" (1311) # [[Los del Río]] – "Macarena" (1046) # [[Backstreet Boys]] – "Quit Playing Games" (940) # [[Scooter]] – "I'm Raving" (937) # [[Backstreet Boys]] – "Get Down" (638) {{veerud-lõpp}} === 1997 === {{vaata|1997. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] – "[[17 (Black Velvet)|17]]" (1923) # [[6-Pack]] – "Seest läeb hing" (1049) # [[Mari-Liis Rahumets|Mari-Liis]] – "Teine dimensioon" (844) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] ja [[Evelin Samuel]] – "Kaitseta" (776) # [[Best B4]] – "Must ja valge" (737) {{veerud-piir}} # [[Backstreet Boys]] – "[[As Long As You Love Me]]" (1260) # [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "[[Barbie Girl]]" (1024) # [[Puff Daddy]] feat. [[Faith Evans]] – "[[I'll Be Missing You]]" (815) # [[Sash]] – "Ecuador" (445) # [[Elton John]] – "Candle In the Wind" (411) {{veerud-lõpp}} === 1998 === {{vaata|1998. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Smilers]] – "Tantsin sinuga taevas" (1216) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Popmuusik" # [[2 Quick Start]] – "Teine pool" # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Aja teenija" # [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" {{veerud-piir}} # [[Cher]] – "Believe" (995) # [[Celine Dion]] – "My Heart Will Go On" # [[Aerosmith]] – "I Don't Want To Miss A Thing" # [[Boyzone]] – "No Matter What" # [[E-Type]] – "Angels Crying" {{veerud-lõpp}} === 1999 === {{vaata|1999. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Caater]] – "Osi Nene" (1125) # [[Smilers]] – "Läbi elu" (1063) # [[2 Quick Start]] – "C'est La Vie" (958) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Jää" (782) # [[The Tuberkuloited]] – "Tinasõdur" (728) {{veerud-piir}} # [[Eiffel 65]] – "Blue" (1187) # [[Bloodhound Gang]] – "Bad Touch" (968) # [[Ann Lee]] – "2 Times" (751) # [[Metallica]] – "Whiskey In The Jar" (683) # [[Scooter]] – "Faster, Harder, Scooter" (613) {{veerud-lõpp}} === 2000 === {{vaata|2000. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ines]] – "Once In a Lifetime" (2097) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "See ei ole saladus" (2002) # [[Caater]] – "Dance With You" (960) # [[Smilers]] – "Sinu süles" (569) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "6 jalga niisket maad" (565) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] – "Stan (1276) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Music" (1188) # [[Lenny Kravitz]] – "Again" (639) # [[Brainstorm]] – "My Star" (617) # [[Sonique]] – "Sky" (583) {{veerud-lõpp}} === 2001 === {{vaata|2001. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[2 Quick Start]] – "Ühega miljoneist" (2149) # [[Smilers]] – "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480) # [[Hannah]] – "Salaja" (1160) # [[Meie Mees]] – "Tütreke, second hand" (1087) # [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] & [[2XL]] – "[[Everybody]]" (1004) {{veerud-piir}} # [[Afroman]] – "Because I Got High" (1567) # [[Kylie Minogue]] – "Can't get you out of my head" (770) # [[Shaggy]] feat. [[Rayvon]] – "Angel" (640) # [[Linkin Park]] – "In The End" (612) # [[Jennifer Lopez]] – "Ain't It Funny" (579) {{veerud-lõpp}} === 2002 === {{vaata|2002. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Romula" (1882) # [[Meie Mees]] – "Sinine vilkur" (1568)<!--originaal Demis Roussos "When I'm A Kid" --> # [[Tanel Padar]] – "Unistus" (1258) # [[Meie Mees]] – "Settekaevu sultan" (854) # [[Hannah]] – "Veelkord" (802) {{veerud-piir}} # [[Las Ketchup]] – "Asereje" (1049) # [[t.A.T.u.]] – "All The Things She Said" (1006) # [[Eminem]] – "Cleaning Out My Closet" (699) # [[Nelly]] feat. [[Kelly Rowland]] – "Dilemma" (562) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Die Another Day" (560) {{veerud-lõpp}} === 2003 === {{vaata|2003. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Nii kuum" (2262) # [[Genialistid]] ja [[Lea Liitmaa]] – "Leekiv armastus" (1430) # [[Smilers]] – "Käime katuseid mööda" (1425) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Carmen" (1420) # [[Smilers]] – "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" (1257) {{veerud-piir}} # [[Sean Paul]] – "Like Glue" (2058) # [[Sean Paul]] – "Get Busy" (1856) # [[Scooter]] vs [[Mark Acardipane]] & [[Dick Rules]] – "Maria (I Like It Loud)" (1752) # [[The Rasmus]] – "In The Shadows" (1546) # [[50 Cent]] – "P.I.M.P." (1274) {{veerud-lõpp}} === 2004 === {{vaata|2004. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Hingetuna" (1919) # [[Toe Tag]] – "Legendaarne" (1541) # [[Ines]] – "Viisteist magamata ööd" (1488) # [[Toe Tag]] – "Deja vu" (862) # [[Nexus]] ja [[Koit Toome]] – "Lubasid tulla" (835) {{veerud-piir}} # [[Rammstein]] – "Amerika" (1009) # [[O-Zone]] – "Dragostea Din Tei" (698) # [[Eminem]] – "Just Lose It" (601) # [[Ruslana]] – "Wild Dances" (464) # [[ATB]] – "Ecstasy" (460) {{veerud-lõpp}} === 2005 === {{vaata|2005. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Kuu on päike" (3870) # [[Nexus]] – "Nii kui nii" (3709) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Ebaõiglane" (3305) # [[Ines]] – "Must ja valge" (3240) # [[Smilers]] – "Sajaga" (2872) {{veerud-piir}} # [[James Blunt]] – "You're Beautiful" (4058) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Hung Up" (2803) # [[Pussycat Dolls]] – "Don't Cha" (1615) # [[The Black Eyed Peas]] – "My Humps" (1218) # [[Cascada]] – "Everytime We Touch" (1189) {{veerud-lõpp}} === 2006 === {{vaata|2006. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Võta aega" (4304) # [[Mari-Leen]] – "Rahutu Tuhkatriinu" (2315) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Palmisaar" (2265) # [[Tanel Padar & The Sun]] – "Lootusetus" (2263) # [[Mari-Leen]] – "Suure linna inglid" (1553) {{veerud-piir}} # [[Justin Timberlake]] – "Sexyback" (1532) # [[Mika]] – "Relax" (1512) # [[Nelly Furtado]] – "All Good Things (Come To An End)" (875) # [[Justin Timberlake]] feat. T.I. – "My Love" (860) # [[Juanes]] – "La Camisa Negra" (803) {{veerud-lõpp}} === 2007 === {{vaata|2007. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Bedwetters]] – "Dramatic Letter To Conscience" (3898) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (1584) # [[Laura Põldvere|Laura]] – "Muusa" (1575) # [[Smilers]] – "Annika" (1344) # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Mida sa teed?" (1329) {{veerud-piir}} # [[Timbaland]] feat. [[OneRepublic]] – "Apologize" (2477) # [[Rihanna]] feat. [[Jay-Z]] – "Umbrella" (1446) # [[Mika]] – "Happy Ending" (1308) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (1027) # [[Enrique Iglesias]] – "Tired Of Being Sorry" (952) {{veerud-lõpp}} === 2008 === {{vaata|2008. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Kerli]] – "Walking On Air" (1622) # [[Traffic]] – "Kesköödisko" (1392) # [[The Sun]] – "Saatanlik naine" (1244) # [[HU?]] – "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (957) # [[The Sun]] – "Armetu naer" (911) {{veerud-piir}} # [[Katy Perry]] – "I Kissed A Girl" (1091) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (996) # [[Coldplay]] – "Viva La Vida" (623) # [[Guru Josh Project]] – "Infinity 2008" ([[Klaas Gerling|Klaas]] Vocal Edit) (596) # [[Katy Perry]] – "Hot N Cold" (589) {{veerud-lõpp}} === 2009 === {{vaata|2009. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Kaugele siit" (1296) # [[Urban Symphony]] – "[[Rändajad]]" (719) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Moonduja]]" (535) # [[Shanon]] – "Läbi pisarate" (496) # [[HU?]] – "Elupõletaja" (485) {{veerud-piir}} # [[Edward Maya]] & [[Alicia]] – "Stereo Love" (765) # [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" (715) # [[The Black Eyed Peas]] – "I Gotta Feelin" (549) # [[Lady Gaga]] – "Poker Face" (542) # [[David Guetta]] feat. [[Akon]] – "Sexy Chick" (522) {{veerud-lõpp}} === 2010 === {{vaata|2010. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Mälestused" (1583) # [[Ott Lepland]] – "[[Süte peal sulanud jää]]" (856) # [[Traffic]] – "Elekter" (693) # [[Merlyn Uusküla]] – "Ihuüksi (I.M.T.B Remix)" (610) # [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" (554) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] ja [[Rihanna]] – "Love The Way You Lie" (897) # [[Shakira]] – "Waka Waka" (837) # [[Hurts]] – "Wonderful Life" (645) # [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (458) # [[Katy Perry]] – "Firework" (297) {{veerud-lõpp}} === 2011 === {{vaata|2011. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ewert and The Two Dragons]] – "[[Good Man Down]]" (1166) # [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (1049) # [[Ott Lepland]] – "[[Tunnen elus end]]" (1009) # [[Getter Jaani]] ja [[Mihkel Raud]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (890) # [[Outloudz]] – "[[I Wanna Meet Bob Dylan]]" (748) {{veerud-piir}} # [[Adele]] – "[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]" (745) # [[Rihanna]] feat. [[Calvin Harris]] – "We Found Love" (670) # [[Coldplay]] – "Paradise" (564) # [[LMFAO]] – "Sexy and I Know It" (521) # [[Don Omar]] feat. [[Lucenzo]] – "Danza Kuduro" (445) {{veerud-lõpp}} ===2012=== {{vaata|2012. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Meil on aega veel]]" (1385) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Lähen ja tulen]]" (947) #[[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (911) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Nii lihtsalt ei saa]]" (381) #[[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – "[[Mina jään]]" (341) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Skyfall (laul)|Skyfall]]" (644) #[[Psy]] – "[[Gangnam Style]]" (617) #[[Rihanna]] – "Diamonds" (556) #[[Gotye]] feat. [[Kimbra]] – "Somebody That I Used to Know" (404) #[[Loreen]] – "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]" (322) {{veerud-lõpp}} ===2013=== {{vaata|2013. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Smilers]] – "[[Mojito (laul)|Mojito]]" (796) #[[Karl-Erik Taukar]] – "[[Seitsme tuule poole]]" (771) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Küsin endalt nõu]]" (568) #[[Koit Toome]] – "Võitleja" (448) #[[Renate]] – "[[Stiihia (laul)|Stiihia]]" (401) {{veerud-piir}} #[[Avicii]] – "[[Wake Me Up]]" (682) #[[Miley Cyrus]] – "[[Wrecking Ball]]" (437) #[[Avicii]] – "[[Hey Brother]]" (390) #[[Daft Punk]] ft. [[Pharrell Williams]] – "[[Get Lucky]]" (364) #[[Passenger (laulja)|Passenger]] – "[[Let Her Go]]" (359) {{veerud-lõpp}} ===2014=== {{vaata|2014. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Curly Strings]] – "Kauges külas" (702) #[[Traffic]] – "Für Elise" (683) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Vastupandamatu" (490) #[[Epp Kõiv]] – "Linn on minu" (Demie remix) (448) #[[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "Rannamaja" (378) {{veerud-piir}} #[[Enrique Iglesias]] feat. [[Sean Paul]] – "[[Bailando]]" (329) #[[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (269) #[[Pharrell Williams]] – "[[Happy]]" (242) #[[Sigma]] – "[[Nobody to Love]]" (241) #[[Taylor Swift]] – "[[Shake It Off]]" (240) {{veerud-lõpp}} ===2015=== {{vaata|2015. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Karl-Erik Taukar]] – "Segased lood" (1609) #[[Genka]] & [[Paul Oja]] – "Kõik" (Remix) (1088) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] & [[Jaagup Kreem]] – "Eiolemulolla" (866) #[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] – "[[Goodbye to Yesterday]]" (570) #[[NOËP]] – "Move" (477) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]" (1250) #[[Ellie Goulding]] – "[[Love Me Like You Do]]" (234) #[[Major Lazer]], [[DJ Snake]] feat. [[MØ]] – "[[Lean On]]" (201) #[[Lost Frequencies]] feat. [[Janieck Devy]] – "[[Reality]]" (199) #[[Justin Bieber]] – "[[Sorry]]" (166) {{veerud-lõpp}} === '''2016''' === {{vaata|2016. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Shanon]] – "Suvi kestab veel" (837) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Tähti täis on öö" (798) #[[Merlyn Uusküla]] – "Raju reede" (601) #[[NOËP]] – "Rooftop" (462) #[[Tommy Cash]] – "Winaloto" (373){{Veerud-piir}} #[[Alan Walker]] – "Faded" (269) #[[Justin Timberlake]] – "Can't Stop the Feeling!" (258) #[[Burak Yeter]] feat. [[Danelle Sandoval]] – "Tuesday" (188) #[[Alan Walker]] – "Alone" (180) #[[The Chainsmokers]] feat. [[Halsey]] – "Closer" (167){{Veerud-lõpp}} === '''2017''' === {{vaata|2017. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "Alati olemas" (845) #[[Arop (räppar)|Arop]] – "Kiki Miki" (627) #[[Naised Köögis]] – "[[Aasta ema (laul)|Aasta ema]]" (575) #[[Respekt]] – "Peapeal" (512) #[[Tanel Padar]] – "[[Parem veelgi]]" (488){{Veerud-piir}} #[[Luis Fonsi]] feat. [[Daddy Yankee]] – "Despacito" (599) #[[Ed Sheeran]] – "Perfect" (586) #[[Post Malone]] feat. [[21 Savage]] – "rockstar" (229) #[[Ed Sheeran]] – "[[Shape of You]]" (218) #[[Alan Walker]] – "The Spectre" (187){{Veerud-lõpp}} === '''2018''' === {{vaata|2018. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|Nublu]] feat. [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "[[Mina ka]]" (877) #[[Nublu (räppar)|Nublu]] – "öölaps!" (667) #[[Trad.Attack!]] – "Lell'o" (593) #[[Kerli]] – "Savages" (567) #[[The Boondocks]] – "That '60s Song" (348){{Veerud-piir}} #[[Calvin Harris]], [[Dua Lipa]] – "One Kiss" (235) #[[Dynoro]], [[Gigi D'Agostino]] – "In My Mind" (223) #[[Childish Gambino]] – "This Is America" (222) #[[George Ezra]] – "Shotgun" (177) #[[Calvin Harris]], [[Sam Smith]] – "Promises" (176){{Veerud-lõpp}} === '''2019''' === {{vaata|2019. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Liis Lemsalu]] – " Kehakeel " (?) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] – " (ei ole) Aluspükse " (?) #[[Ariadne]] – " All In " (?) #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[gameboy tetris]] – " für Oksana " (?) #[[Shanon]] – " Täna öösel " (?){{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – " bad guy " (?) #[[Billie Eilish]]] – " everything i wanted " (?) #[[Rammstein]] – " Radio " (?) #[[Lindemann]] – " Knebel " (?) #[[Tones And I]], [[Sam Smith]] – " Dance Monkey " (?){{Veerud-lõpp}} === '''2020''' === {{vaata|2020. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Clicherik & Mäx]], [[gameboy tetris]] – " Maakas" (16581) #[[villemdrillem]] x [[Elina Born]] – " niiea " (13762) #[[Ariadne]] – " Running Without You " (13735) #[[5MIINUST]] – " peo lõpp " (10418) #[[5MIINUST]] x [[Hendrik Sal-Saller|HENDRIK SAL-SALLER]] – " loodus ja hobused " (8682){{Veerud-piir}} #[[The Weeknd]] – " Blinding Lights " (3030) #[[Harry Styles]] – " Watermelon Sugar " (2639) #[[Billie Eilish]] – " Therefore I Am " (2194) #[[Harry Styles]] – "[[Golden (Harry Stylesi singel)|Golden]]" (1796) #[[Cardi B]] – " WAP feat. Megan Thee Stallion " (1763) {{Veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J3fZS">[http://www.elu24.ee/?id=207020 Aastahitt 2009 on Koit Toome "Kaugele siit.] Elu24, 02. jaanuar 2010</ref> <ref name="aNWE8">[https://web.archive.org/web/20110110005015/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugu.php?aasta=2009 Ajalugu.] Raadio 2 Aastahitt</ref> }} == Välislingid == * [http://r2.err.ee/aastahitt/ Koduleht.] Raadio 2 * [http://www.facebook.com/pages/R2-Aastahitt/194958383214 R2 Aastahitt.] Facebook [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] [[Kategooria:Raadio 2]] endkue75lv8pi10q7wu42rgxz4rmaxn 6166120 6166117 2022-07-23T10:50:56Z OskarRand1 162064 /* 2019 */ wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Raadio 2 Aastahitt''' on iga aastane [[Raadio 2]] poolt korraldatav muusikaküsitlus, mis sai alguse [[1994]]. aastal. Raadiokuulajate abiga koostatakse ja järjestatakse aasta 40 parimat kodumaist ja välismaist laulu. Küsitluse tulemusena sündinud edetabel mängitakse [[Raadio 2]]-s järgneva aasta esimesel nädalal erisaates ette. Koostöös [[ETV]]ga korraldatakse ka Aastahiti gala. == Auhinnad == * Eesti artist/lugu * Välismaa artist/lugu * Aasta demo * Toimetuse lemmik * Uus tulija<ref name="J3fZS" /> == Aastahitid aastati == Viis parimat eesti ja välismaist laulu. Sulgudes häälte arv<ref name="aNWE8" />. === 1994 === {{vaata|1994. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ummamuudu]] – "Kõnõtraat" # [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] – "Pille-Riin" # [[Jam]] – "See viis" # [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" # [[The Tuberkuloited]] – "Põhjamaa neid" {{veerud-piir}} # [[Bon Jovi]] – "Always" (705) # [[Savage]] – "Don't You Want Me" (433) # [[Ice MC]] – "It's a Rainy Day" # [[Wet Wet Wet]] – "Love Is All Around" (380) # [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" (347) {{veerud-lõpp}} === 1995 === {{vaata|1995. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Juulikuu lumi" (1132) # [[Mart Mardisalu]] ja [[Hedvig Hanson]] – "Varumees" (960) # [[Ummamuudu]] – "Tunnen ära" (613) # [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis]] – "Kohtumine" (560) # [[Code One]] – "On küll hilja" (553) {{veerud-piir}} # [[Coolio]] – "[[Gangsta's Paradise]]" (1136) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "You'll See" (842) # [[East 17]] – "Thunder" (539) # [[Rednex]] – "Wish You Were Here" (412) # [[Scatman John]] – "Scatman's World" (385) {{veerud-lõpp}} === 1996 === {{vaata|1996. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Best B4]] – "Ma armastan luuserit" (1940) # [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "[[Kaelakee hääl]]" (1403) # [[Code One]] – "On küll hilja" (1393) # [[Smilers]] – "Tahan sind" (1192) # [[Code One]] – "Sellest saab meie suvi" (1038) {{veerud-piir}} # [[Robert Miles]] – "One & One" (1311) # [[Los del Río]] – "Macarena" (1046) # [[Backstreet Boys]] – "Quit Playing Games" (940) # [[Scooter]] – "I'm Raving" (937) # [[Backstreet Boys]] – "Get Down" (638) {{veerud-lõpp}} === 1997 === {{vaata|1997. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] – "[[17 (Black Velvet)|17]]" (1923) # [[6-Pack]] – "Seest läeb hing" (1049) # [[Mari-Liis Rahumets|Mari-Liis]] – "Teine dimensioon" (844) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] ja [[Evelin Samuel]] – "Kaitseta" (776) # [[Best B4]] – "Must ja valge" (737) {{veerud-piir}} # [[Backstreet Boys]] – "[[As Long As You Love Me]]" (1260) # [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "[[Barbie Girl]]" (1024) # [[Puff Daddy]] feat. [[Faith Evans]] – "[[I'll Be Missing You]]" (815) # [[Sash]] – "Ecuador" (445) # [[Elton John]] – "Candle In the Wind" (411) {{veerud-lõpp}} === 1998 === {{vaata|1998. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Smilers]] – "Tantsin sinuga taevas" (1216) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Popmuusik" # [[2 Quick Start]] – "Teine pool" # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Aja teenija" # [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" {{veerud-piir}} # [[Cher]] – "Believe" (995) # [[Celine Dion]] – "My Heart Will Go On" # [[Aerosmith]] – "I Don't Want To Miss A Thing" # [[Boyzone]] – "No Matter What" # [[E-Type]] – "Angels Crying" {{veerud-lõpp}} === 1999 === {{vaata|1999. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Caater]] – "Osi Nene" (1125) # [[Smilers]] – "Läbi elu" (1063) # [[2 Quick Start]] – "C'est La Vie" (958) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Jää" (782) # [[The Tuberkuloited]] – "Tinasõdur" (728) {{veerud-piir}} # [[Eiffel 65]] – "Blue" (1187) # [[Bloodhound Gang]] – "Bad Touch" (968) # [[Ann Lee]] – "2 Times" (751) # [[Metallica]] – "Whiskey In The Jar" (683) # [[Scooter]] – "Faster, Harder, Scooter" (613) {{veerud-lõpp}} === 2000 === {{vaata|2000. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ines]] – "Once In a Lifetime" (2097) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "See ei ole saladus" (2002) # [[Caater]] – "Dance With You" (960) # [[Smilers]] – "Sinu süles" (569) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "6 jalga niisket maad" (565) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] – "Stan (1276) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Music" (1188) # [[Lenny Kravitz]] – "Again" (639) # [[Brainstorm]] – "My Star" (617) # [[Sonique]] – "Sky" (583) {{veerud-lõpp}} === 2001 === {{vaata|2001. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[2 Quick Start]] – "Ühega miljoneist" (2149) # [[Smilers]] – "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480) # [[Hannah]] – "Salaja" (1160) # [[Meie Mees]] – "Tütreke, second hand" (1087) # [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] & [[2XL]] – "[[Everybody]]" (1004) {{veerud-piir}} # [[Afroman]] – "Because I Got High" (1567) # [[Kylie Minogue]] – "Can't get you out of my head" (770) # [[Shaggy]] feat. [[Rayvon]] – "Angel" (640) # [[Linkin Park]] – "In The End" (612) # [[Jennifer Lopez]] – "Ain't It Funny" (579) {{veerud-lõpp}} === 2002 === {{vaata|2002. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Romula" (1882) # [[Meie Mees]] – "Sinine vilkur" (1568)<!--originaal Demis Roussos "When I'm A Kid" --> # [[Tanel Padar]] – "Unistus" (1258) # [[Meie Mees]] – "Settekaevu sultan" (854) # [[Hannah]] – "Veelkord" (802) {{veerud-piir}} # [[Las Ketchup]] – "Asereje" (1049) # [[t.A.T.u.]] – "All The Things She Said" (1006) # [[Eminem]] – "Cleaning Out My Closet" (699) # [[Nelly]] feat. [[Kelly Rowland]] – "Dilemma" (562) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Die Another Day" (560) {{veerud-lõpp}} === 2003 === {{vaata|2003. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Nii kuum" (2262) # [[Genialistid]] ja [[Lea Liitmaa]] – "Leekiv armastus" (1430) # [[Smilers]] – "Käime katuseid mööda" (1425) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Carmen" (1420) # [[Smilers]] – "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" (1257) {{veerud-piir}} # [[Sean Paul]] – "Like Glue" (2058) # [[Sean Paul]] – "Get Busy" (1856) # [[Scooter]] vs [[Mark Acardipane]] & [[Dick Rules]] – "Maria (I Like It Loud)" (1752) # [[The Rasmus]] – "In The Shadows" (1546) # [[50 Cent]] – "P.I.M.P." (1274) {{veerud-lõpp}} === 2004 === {{vaata|2004. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Hingetuna" (1919) # [[Toe Tag]] – "Legendaarne" (1541) # [[Ines]] – "Viisteist magamata ööd" (1488) # [[Toe Tag]] – "Deja vu" (862) # [[Nexus]] ja [[Koit Toome]] – "Lubasid tulla" (835) {{veerud-piir}} # [[Rammstein]] – "Amerika" (1009) # [[O-Zone]] – "Dragostea Din Tei" (698) # [[Eminem]] – "Just Lose It" (601) # [[Ruslana]] – "Wild Dances" (464) # [[ATB]] – "Ecstasy" (460) {{veerud-lõpp}} === 2005 === {{vaata|2005. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Kuu on päike" (3870) # [[Nexus]] – "Nii kui nii" (3709) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Ebaõiglane" (3305) # [[Ines]] – "Must ja valge" (3240) # [[Smilers]] – "Sajaga" (2872) {{veerud-piir}} # [[James Blunt]] – "You're Beautiful" (4058) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Hung Up" (2803) # [[Pussycat Dolls]] – "Don't Cha" (1615) # [[The Black Eyed Peas]] – "My Humps" (1218) # [[Cascada]] – "Everytime We Touch" (1189) {{veerud-lõpp}} === 2006 === {{vaata|2006. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Võta aega" (4304) # [[Mari-Leen]] – "Rahutu Tuhkatriinu" (2315) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Palmisaar" (2265) # [[Tanel Padar & The Sun]] – "Lootusetus" (2263) # [[Mari-Leen]] – "Suure linna inglid" (1553) {{veerud-piir}} # [[Justin Timberlake]] – "Sexyback" (1532) # [[Mika]] – "Relax" (1512) # [[Nelly Furtado]] – "All Good Things (Come To An End)" (875) # [[Justin Timberlake]] feat. T.I. – "My Love" (860) # [[Juanes]] – "La Camisa Negra" (803) {{veerud-lõpp}} === 2007 === {{vaata|2007. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Bedwetters]] – "Dramatic Letter To Conscience" (3898) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (1584) # [[Laura Põldvere|Laura]] – "Muusa" (1575) # [[Smilers]] – "Annika" (1344) # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Mida sa teed?" (1329) {{veerud-piir}} # [[Timbaland]] feat. [[OneRepublic]] – "Apologize" (2477) # [[Rihanna]] feat. [[Jay-Z]] – "Umbrella" (1446) # [[Mika]] – "Happy Ending" (1308) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (1027) # [[Enrique Iglesias]] – "Tired Of Being Sorry" (952) {{veerud-lõpp}} === 2008 === {{vaata|2008. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Kerli]] – "Walking On Air" (1622) # [[Traffic]] – "Kesköödisko" (1392) # [[The Sun]] – "Saatanlik naine" (1244) # [[HU?]] – "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (957) # [[The Sun]] – "Armetu naer" (911) {{veerud-piir}} # [[Katy Perry]] – "I Kissed A Girl" (1091) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (996) # [[Coldplay]] – "Viva La Vida" (623) # [[Guru Josh Project]] – "Infinity 2008" ([[Klaas Gerling|Klaas]] Vocal Edit) (596) # [[Katy Perry]] – "Hot N Cold" (589) {{veerud-lõpp}} === 2009 === {{vaata|2009. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Kaugele siit" (1296) # [[Urban Symphony]] – "[[Rändajad]]" (719) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Moonduja]]" (535) # [[Shanon]] – "Läbi pisarate" (496) # [[HU?]] – "Elupõletaja" (485) {{veerud-piir}} # [[Edward Maya]] & [[Alicia]] – "Stereo Love" (765) # [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" (715) # [[The Black Eyed Peas]] – "I Gotta Feelin" (549) # [[Lady Gaga]] – "Poker Face" (542) # [[David Guetta]] feat. [[Akon]] – "Sexy Chick" (522) {{veerud-lõpp}} === 2010 === {{vaata|2010. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Mälestused" (1583) # [[Ott Lepland]] – "[[Süte peal sulanud jää]]" (856) # [[Traffic]] – "Elekter" (693) # [[Merlyn Uusküla]] – "Ihuüksi (I.M.T.B Remix)" (610) # [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" (554) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] ja [[Rihanna]] – "Love The Way You Lie" (897) # [[Shakira]] – "Waka Waka" (837) # [[Hurts]] – "Wonderful Life" (645) # [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (458) # [[Katy Perry]] – "Firework" (297) {{veerud-lõpp}} === 2011 === {{vaata|2011. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ewert and The Two Dragons]] – "[[Good Man Down]]" (1166) # [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (1049) # [[Ott Lepland]] – "[[Tunnen elus end]]" (1009) # [[Getter Jaani]] ja [[Mihkel Raud]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (890) # [[Outloudz]] – "[[I Wanna Meet Bob Dylan]]" (748) {{veerud-piir}} # [[Adele]] – "[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]" (745) # [[Rihanna]] feat. [[Calvin Harris]] – "We Found Love" (670) # [[Coldplay]] – "Paradise" (564) # [[LMFAO]] – "Sexy and I Know It" (521) # [[Don Omar]] feat. [[Lucenzo]] – "Danza Kuduro" (445) {{veerud-lõpp}} ===2012=== {{vaata|2012. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Meil on aega veel]]" (1385) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Lähen ja tulen]]" (947) #[[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (911) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Nii lihtsalt ei saa]]" (381) #[[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – "[[Mina jään]]" (341) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Skyfall (laul)|Skyfall]]" (644) #[[Psy]] – "[[Gangnam Style]]" (617) #[[Rihanna]] – "Diamonds" (556) #[[Gotye]] feat. [[Kimbra]] – "Somebody That I Used to Know" (404) #[[Loreen]] – "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]" (322) {{veerud-lõpp}} ===2013=== {{vaata|2013. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Smilers]] – "[[Mojito (laul)|Mojito]]" (796) #[[Karl-Erik Taukar]] – "[[Seitsme tuule poole]]" (771) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Küsin endalt nõu]]" (568) #[[Koit Toome]] – "Võitleja" (448) #[[Renate]] – "[[Stiihia (laul)|Stiihia]]" (401) {{veerud-piir}} #[[Avicii]] – "[[Wake Me Up]]" (682) #[[Miley Cyrus]] – "[[Wrecking Ball]]" (437) #[[Avicii]] – "[[Hey Brother]]" (390) #[[Daft Punk]] ft. [[Pharrell Williams]] – "[[Get Lucky]]" (364) #[[Passenger (laulja)|Passenger]] – "[[Let Her Go]]" (359) {{veerud-lõpp}} ===2014=== {{vaata|2014. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Curly Strings]] – "Kauges külas" (702) #[[Traffic]] – "Für Elise" (683) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Vastupandamatu" (490) #[[Epp Kõiv]] – "Linn on minu" (Demie remix) (448) #[[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "Rannamaja" (378) {{veerud-piir}} #[[Enrique Iglesias]] feat. [[Sean Paul]] – "[[Bailando]]" (329) #[[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (269) #[[Pharrell Williams]] – "[[Happy]]" (242) #[[Sigma]] – "[[Nobody to Love]]" (241) #[[Taylor Swift]] – "[[Shake It Off]]" (240) {{veerud-lõpp}} ===2015=== {{vaata|2015. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Karl-Erik Taukar]] – "Segased lood" (1609) #[[Genka]] & [[Paul Oja]] – "Kõik" (Remix) (1088) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] & [[Jaagup Kreem]] – "Eiolemulolla" (866) #[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] – "[[Goodbye to Yesterday]]" (570) #[[NOËP]] – "Move" (477) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]" (1250) #[[Ellie Goulding]] – "[[Love Me Like You Do]]" (234) #[[Major Lazer]], [[DJ Snake]] feat. [[MØ]] – "[[Lean On]]" (201) #[[Lost Frequencies]] feat. [[Janieck Devy]] – "[[Reality]]" (199) #[[Justin Bieber]] – "[[Sorry]]" (166) {{veerud-lõpp}} === '''2016''' === {{vaata|2016. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Shanon]] – "Suvi kestab veel" (837) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Tähti täis on öö" (798) #[[Merlyn Uusküla]] – "Raju reede" (601) #[[NOËP]] – "Rooftop" (462) #[[Tommy Cash]] – "Winaloto" (373){{Veerud-piir}} #[[Alan Walker]] – "Faded" (269) #[[Justin Timberlake]] – "Can't Stop the Feeling!" (258) #[[Burak Yeter]] feat. [[Danelle Sandoval]] – "Tuesday" (188) #[[Alan Walker]] – "Alone" (180) #[[The Chainsmokers]] feat. [[Halsey]] – "Closer" (167){{Veerud-lõpp}} === '''2017''' === {{vaata|2017. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "Alati olemas" (845) #[[Arop (räppar)|Arop]] – "Kiki Miki" (627) #[[Naised Köögis]] – "[[Aasta ema (laul)|Aasta ema]]" (575) #[[Respekt]] – "Peapeal" (512) #[[Tanel Padar]] – "[[Parem veelgi]]" (488){{Veerud-piir}} #[[Luis Fonsi]] feat. [[Daddy Yankee]] – "Despacito" (599) #[[Ed Sheeran]] – "Perfect" (586) #[[Post Malone]] feat. [[21 Savage]] – "rockstar" (229) #[[Ed Sheeran]] – "[[Shape of You]]" (218) #[[Alan Walker]] – "The Spectre" (187){{Veerud-lõpp}} === '''2018''' === {{vaata|2018. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|Nublu]] feat. [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "[[Mina ka]]" (877) #[[Nublu (räppar)|Nublu]] – "öölaps!" (667) #[[Trad.Attack!]] – "Lell'o" (593) #[[Kerli]] – "Savages" (567) #[[The Boondocks]] – "That '60s Song" (348){{Veerud-piir}} #[[Calvin Harris]], [[Dua Lipa]] – "One Kiss" (235) #[[Dynoro]], [[Gigi D'Agostino]] – "In My Mind" (223) #[[Childish Gambino]] – "This Is America" (222) #[[George Ezra]] – "Shotgun" (177) #[[Calvin Harris]], [[Sam Smith]] – "Promises" (176){{Veerud-lõpp}} === '''2019''' === {{vaata|2019. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (?) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] – "(ei ole) Aluspükse" (?) #[[Ariadne]] – "All In" (?) #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[gameboy tetris]] – "für Oksana" (?) #[[Shanon]] – "Täna öösel" (?){{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – "bad guy" (?) #[[Billie Eilish]]] – "everything i wanted" (?) #[[Rammstein]] – "Radio" (?) #[[Lindemann]] – "Knebel" (?) #[[Tones And I]], [[Sam Smith]] – "Dance Monkey" (?){{Veerud-lõpp}} === '''2020''' === {{vaata|2020. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Clicherik & Mäx]], [[gameboy tetris]] – " Maakas" (16581) #[[villemdrillem]] x [[Elina Born]] – " niiea " (13762) #[[Ariadne]] – " Running Without You " (13735) #[[5MIINUST]] – " peo lõpp " (10418) #[[5MIINUST]] x [[Hendrik Sal-Saller|HENDRIK SAL-SALLER]] – " loodus ja hobused " (8682){{Veerud-piir}} #[[The Weeknd]] – " Blinding Lights " (3030) #[[Harry Styles]] – " Watermelon Sugar " (2639) #[[Billie Eilish]] – " Therefore I Am " (2194) #[[Harry Styles]] – "[[Golden (Harry Stylesi singel)|Golden]]" (1796) #[[Cardi B]] – " WAP feat. Megan Thee Stallion " (1763) {{Veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J3fZS">[http://www.elu24.ee/?id=207020 Aastahitt 2009 on Koit Toome "Kaugele siit.] Elu24, 02. jaanuar 2010</ref> <ref name="aNWE8">[https://web.archive.org/web/20110110005015/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugu.php?aasta=2009 Ajalugu.] Raadio 2 Aastahitt</ref> }} == Välislingid == * [http://r2.err.ee/aastahitt/ Koduleht.] Raadio 2 * [http://www.facebook.com/pages/R2-Aastahitt/194958383214 R2 Aastahitt.] Facebook [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] [[Kategooria:Raadio 2]] 7zyienc1t1w8ur1lgw5yyc7vskn4l0i 6166123 6166120 2022-07-23T10:51:48Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Raadio 2 Aastahitt''' on iga aastane [[Raadio 2]] poolt korraldatav muusikaküsitlus, mis sai alguse [[1994]]. aastal. Raadiokuulajate abiga koostatakse ja järjestatakse aasta 40 parimat kodumaist ja välismaist laulu. Küsitluse tulemusena sündinud edetabel mängitakse [[Raadio 2]]-s järgneva aasta esimesel nädalal erisaates ette. Koostöös [[ETV]]ga korraldatakse ka Aastahiti gala. == Auhinnad == * Eesti artist/lugu * Välismaa artist/lugu * Aasta demo * Toimetuse lemmik * Uus tulija<ref name="J3fZS" /> == Aastahitid aastati == Viis parimat eesti ja välismaist laulu. Sulgudes häälte arv<ref name="aNWE8" />. === 1994 === {{vaata|1994. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ummamuudu]] – "Kõnõtraat" # [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] – "Pille-Riin" # [[Jam]] – "See viis" # [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" # [[The Tuberkuloited]] – "Põhjamaa neid" {{veerud-piir}} # [[Bon Jovi]] – "Always" (705) # [[Savage]] – "Don't You Want Me" (433) # [[Ice MC]] – "It's a Rainy Day" # [[Wet Wet Wet]] – "Love Is All Around" (380) # [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" (347) {{veerud-lõpp}} === 1995 === {{vaata|1995. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Juulikuu lumi" (1132) # [[Mart Mardisalu]] ja [[Hedvig Hanson]] – "Varumees" (960) # [[Ummamuudu]] – "Tunnen ära" (613) # [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis]] – "Kohtumine" (560) # [[Code One]] – "On küll hilja" (553) {{veerud-piir}} # [[Coolio]] – "[[Gangsta's Paradise]]" (1136) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "You'll See" (842) # [[East 17]] – "Thunder" (539) # [[Rednex]] – "Wish You Were Here" (412) # [[Scatman John]] – "Scatman's World" (385) {{veerud-lõpp}} === 1996 === {{vaata|1996. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Best B4]] – "Ma armastan luuserit" (1940) # [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "[[Kaelakee hääl]]" (1403) # [[Code One]] – "On küll hilja" (1393) # [[Smilers]] – "Tahan sind" (1192) # [[Code One]] – "Sellest saab meie suvi" (1038) {{veerud-piir}} # [[Robert Miles]] – "One & One" (1311) # [[Los del Río]] – "Macarena" (1046) # [[Backstreet Boys]] – "Quit Playing Games" (940) # [[Scooter]] – "I'm Raving" (937) # [[Backstreet Boys]] – "Get Down" (638) {{veerud-lõpp}} === 1997 === {{vaata|1997. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] – "[[17 (Black Velvet)|17]]" (1923) # [[6-Pack]] – "Seest läeb hing" (1049) # [[Mari-Liis Rahumets|Mari-Liis]] – "Teine dimensioon" (844) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] ja [[Evelin Samuel]] – "Kaitseta" (776) # [[Best B4]] – "Must ja valge" (737) {{veerud-piir}} # [[Backstreet Boys]] – "[[As Long As You Love Me]]" (1260) # [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "[[Barbie Girl]]" (1024) # [[Puff Daddy]] feat. [[Faith Evans]] – "[[I'll Be Missing You]]" (815) # [[Sash]] – "Ecuador" (445) # [[Elton John]] – "Candle In the Wind" (411) {{veerud-lõpp}} === 1998 === {{vaata|1998. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Smilers]] – "Tantsin sinuga taevas" (1216) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Popmuusik" # [[2 Quick Start]] – "Teine pool" # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Aja teenija" # [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" {{veerud-piir}} # [[Cher]] – "Believe" (995) # [[Celine Dion]] – "My Heart Will Go On" # [[Aerosmith]] – "I Don't Want To Miss A Thing" # [[Boyzone]] – "No Matter What" # [[E-Type]] – "Angels Crying" {{veerud-lõpp}} === 1999 === {{vaata|1999. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Caater]] – "Osi Nene" (1125) # [[Smilers]] – "Läbi elu" (1063) # [[2 Quick Start]] – "C'est La Vie" (958) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Jää" (782) # [[The Tuberkuloited]] – "Tinasõdur" (728) {{veerud-piir}} # [[Eiffel 65]] – "Blue" (1187) # [[Bloodhound Gang]] – "Bad Touch" (968) # [[Ann Lee]] – "2 Times" (751) # [[Metallica]] – "Whiskey In The Jar" (683) # [[Scooter]] – "Faster, Harder, Scooter" (613) {{veerud-lõpp}} === 2000 === {{vaata|2000. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ines]] – "Once In a Lifetime" (2097) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "See ei ole saladus" (2002) # [[Caater]] – "Dance With You" (960) # [[Smilers]] – "Sinu süles" (569) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "6 jalga niisket maad" (565) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] – "Stan (1276) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Music" (1188) # [[Lenny Kravitz]] – "Again" (639) # [[Brainstorm]] – "My Star" (617) # [[Sonique]] – "Sky" (583) {{veerud-lõpp}} === 2001 === {{vaata|2001. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[2 Quick Start]] – "Ühega miljoneist" (2149) # [[Smilers]] – "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480) # [[Hannah]] – "Salaja" (1160) # [[Meie Mees]] – "Tütreke, second hand" (1087) # [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] & [[2XL]] – "[[Everybody]]" (1004) {{veerud-piir}} # [[Afroman]] – "Because I Got High" (1567) # [[Kylie Minogue]] – "Can't get you out of my head" (770) # [[Shaggy]] feat. [[Rayvon]] – "Angel" (640) # [[Linkin Park]] – "In The End" (612) # [[Jennifer Lopez]] – "Ain't It Funny" (579) {{veerud-lõpp}} === 2002 === {{vaata|2002. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Romula" (1882) # [[Meie Mees]] – "Sinine vilkur" (1568)<!--originaal Demis Roussos "When I'm A Kid" --> # [[Tanel Padar]] – "Unistus" (1258) # [[Meie Mees]] – "Settekaevu sultan" (854) # [[Hannah]] – "Veelkord" (802) {{veerud-piir}} # [[Las Ketchup]] – "Asereje" (1049) # [[t.A.T.u.]] – "All The Things She Said" (1006) # [[Eminem]] – "Cleaning Out My Closet" (699) # [[Nelly]] feat. [[Kelly Rowland]] – "Dilemma" (562) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Die Another Day" (560) {{veerud-lõpp}} === 2003 === {{vaata|2003. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Nii kuum" (2262) # [[Genialistid]] ja [[Lea Liitmaa]] – "Leekiv armastus" (1430) # [[Smilers]] – "Käime katuseid mööda" (1425) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Carmen" (1420) # [[Smilers]] – "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" (1257) {{veerud-piir}} # [[Sean Paul]] – "Like Glue" (2058) # [[Sean Paul]] – "Get Busy" (1856) # [[Scooter]] vs [[Mark Acardipane]] & [[Dick Rules]] – "Maria (I Like It Loud)" (1752) # [[The Rasmus]] – "In The Shadows" (1546) # [[50 Cent]] – "P.I.M.P." (1274) {{veerud-lõpp}} === 2004 === {{vaata|2004. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Hingetuna" (1919) # [[Toe Tag]] – "Legendaarne" (1541) # [[Ines]] – "Viisteist magamata ööd" (1488) # [[Toe Tag]] – "Deja vu" (862) # [[Nexus]] ja [[Koit Toome]] – "Lubasid tulla" (835) {{veerud-piir}} # [[Rammstein]] – "Amerika" (1009) # [[O-Zone]] – "Dragostea Din Tei" (698) # [[Eminem]] – "Just Lose It" (601) # [[Ruslana]] – "Wild Dances" (464) # [[ATB]] – "Ecstasy" (460) {{veerud-lõpp}} === 2005 === {{vaata|2005. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Kuu on päike" (3870) # [[Nexus]] – "Nii kui nii" (3709) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Ebaõiglane" (3305) # [[Ines]] – "Must ja valge" (3240) # [[Smilers]] – "Sajaga" (2872) {{veerud-piir}} # [[James Blunt]] – "You're Beautiful" (4058) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Hung Up" (2803) # [[Pussycat Dolls]] – "Don't Cha" (1615) # [[The Black Eyed Peas]] – "My Humps" (1218) # [[Cascada]] – "Everytime We Touch" (1189) {{veerud-lõpp}} === 2006 === {{vaata|2006. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Võta aega" (4304) # [[Mari-Leen]] – "Rahutu Tuhkatriinu" (2315) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Palmisaar" (2265) # [[Tanel Padar & The Sun]] – "Lootusetus" (2263) # [[Mari-Leen]] – "Suure linna inglid" (1553) {{veerud-piir}} # [[Justin Timberlake]] – "Sexyback" (1532) # [[Mika]] – "Relax" (1512) # [[Nelly Furtado]] – "All Good Things (Come To An End)" (875) # [[Justin Timberlake]] feat. T.I. – "My Love" (860) # [[Juanes]] – "La Camisa Negra" (803) {{veerud-lõpp}} === 2007 === {{vaata|2007. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Bedwetters]] – "Dramatic Letter To Conscience" (3898) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (1584) # [[Laura Põldvere|Laura]] – "Muusa" (1575) # [[Smilers]] – "Annika" (1344) # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Mida sa teed?" (1329) {{veerud-piir}} # [[Timbaland]] feat. [[OneRepublic]] – "Apologize" (2477) # [[Rihanna]] feat. [[Jay-Z]] – "Umbrella" (1446) # [[Mika]] – "Happy Ending" (1308) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (1027) # [[Enrique Iglesias]] – "Tired Of Being Sorry" (952) {{veerud-lõpp}} === 2008 === {{vaata|2008. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Kerli]] – "Walking On Air" (1622) # [[Traffic]] – "Kesköödisko" (1392) # [[The Sun]] – "Saatanlik naine" (1244) # [[HU?]] – "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (957) # [[The Sun]] – "Armetu naer" (911) {{veerud-piir}} # [[Katy Perry]] – "I Kissed A Girl" (1091) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (996) # [[Coldplay]] – "Viva La Vida" (623) # [[Guru Josh Project]] – "Infinity 2008" ([[Klaas Gerling|Klaas]] Vocal Edit) (596) # [[Katy Perry]] – "Hot N Cold" (589) {{veerud-lõpp}} === 2009 === {{vaata|2009. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Kaugele siit" (1296) # [[Urban Symphony]] – "[[Rändajad]]" (719) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Moonduja]]" (535) # [[Shanon]] – "Läbi pisarate" (496) # [[HU?]] – "Elupõletaja" (485) {{veerud-piir}} # [[Edward Maya]] & [[Alicia]] – "Stereo Love" (765) # [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" (715) # [[The Black Eyed Peas]] – "I Gotta Feelin" (549) # [[Lady Gaga]] – "Poker Face" (542) # [[David Guetta]] feat. [[Akon]] – "Sexy Chick" (522) {{veerud-lõpp}} === 2010 === {{vaata|2010. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Mälestused" (1583) # [[Ott Lepland]] – "[[Süte peal sulanud jää]]" (856) # [[Traffic]] – "Elekter" (693) # [[Merlyn Uusküla]] – "Ihuüksi (I.M.T.B Remix)" (610) # [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" (554) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] ja [[Rihanna]] – "Love The Way You Lie" (897) # [[Shakira]] – "Waka Waka" (837) # [[Hurts]] – "Wonderful Life" (645) # [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (458) # [[Katy Perry]] – "Firework" (297) {{veerud-lõpp}} === 2011 === {{vaata|2011. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ewert and The Two Dragons]] – "[[Good Man Down]]" (1166) # [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (1049) # [[Ott Lepland]] – "[[Tunnen elus end]]" (1009) # [[Getter Jaani]] ja [[Mihkel Raud]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (890) # [[Outloudz]] – "[[I Wanna Meet Bob Dylan]]" (748) {{veerud-piir}} # [[Adele]] – "[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]" (745) # [[Rihanna]] feat. [[Calvin Harris]] – "We Found Love" (670) # [[Coldplay]] – "Paradise" (564) # [[LMFAO]] – "Sexy and I Know It" (521) # [[Don Omar]] feat. [[Lucenzo]] – "Danza Kuduro" (445) {{veerud-lõpp}} ===2012=== {{vaata|2012. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Meil on aega veel]]" (1385) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Lähen ja tulen]]" (947) #[[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (911) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Nii lihtsalt ei saa]]" (381) #[[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – "[[Mina jään]]" (341) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Skyfall (laul)|Skyfall]]" (644) #[[Psy]] – "[[Gangnam Style]]" (617) #[[Rihanna]] – "Diamonds" (556) #[[Gotye]] feat. [[Kimbra]] – "Somebody That I Used to Know" (404) #[[Loreen]] – "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]" (322) {{veerud-lõpp}} ===2013=== {{vaata|2013. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Smilers]] – "[[Mojito (laul)|Mojito]]" (796) #[[Karl-Erik Taukar]] – "[[Seitsme tuule poole]]" (771) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Küsin endalt nõu]]" (568) #[[Koit Toome]] – "Võitleja" (448) #[[Renate]] – "[[Stiihia (laul)|Stiihia]]" (401) {{veerud-piir}} #[[Avicii]] – "[[Wake Me Up]]" (682) #[[Miley Cyrus]] – "[[Wrecking Ball]]" (437) #[[Avicii]] – "[[Hey Brother]]" (390) #[[Daft Punk]] ft. [[Pharrell Williams]] – "[[Get Lucky]]" (364) #[[Passenger (laulja)|Passenger]] – "[[Let Her Go]]" (359) {{veerud-lõpp}} ===2014=== {{vaata|2014. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Curly Strings]] – "Kauges külas" (702) #[[Traffic]] – "Für Elise" (683) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Vastupandamatu" (490) #[[Epp Kõiv]] – "Linn on minu" (Demie remix) (448) #[[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "Rannamaja" (378) {{veerud-piir}} #[[Enrique Iglesias]] feat. [[Sean Paul]] – "[[Bailando]]" (329) #[[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (269) #[[Pharrell Williams]] – "[[Happy]]" (242) #[[Sigma]] – "[[Nobody to Love]]" (241) #[[Taylor Swift]] – "[[Shake It Off]]" (240) {{veerud-lõpp}} ===2015=== {{vaata|2015. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Karl-Erik Taukar]] – "Segased lood" (1609) #[[Genka]] & [[Paul Oja]] – "Kõik" (Remix) (1088) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] & [[Jaagup Kreem]] – "Eiolemulolla" (866) #[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] – "[[Goodbye to Yesterday]]" (570) #[[NOËP]] – "Move" (477) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]" (1250) #[[Ellie Goulding]] – "[[Love Me Like You Do]]" (234) #[[Major Lazer]], [[DJ Snake]] feat. [[MØ]] – "[[Lean On]]" (201) #[[Lost Frequencies]] feat. [[Janieck Devy]] – "[[Reality]]" (199) #[[Justin Bieber]] – "[[Sorry]]" (166) {{veerud-lõpp}} === '''2016''' === {{vaata|2016. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Shanon]] – "Suvi kestab veel" (837) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Tähti täis on öö" (798) #[[Merlyn Uusküla]] – "Raju reede" (601) #[[NOËP]] – "Rooftop" (462) #[[Tommy Cash]] – "Winaloto" (373){{Veerud-piir}} #[[Alan Walker]] – "Faded" (269) #[[Justin Timberlake]] – "Can't Stop the Feeling!" (258) #[[Burak Yeter]] feat. [[Danelle Sandoval]] – "Tuesday" (188) #[[Alan Walker]] – "Alone" (180) #[[The Chainsmokers]] feat. [[Halsey]] – "Closer" (167){{Veerud-lõpp}} === '''2017''' === {{vaata|2017. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "Alati olemas" (845) #[[Arop (räppar)|Arop]] – "Kiki Miki" (627) #[[Naised Köögis]] – "[[Aasta ema (laul)|Aasta ema]]" (575) #[[Respekt]] – "Peapeal" (512) #[[Tanel Padar]] – "[[Parem veelgi]]" (488){{Veerud-piir}} #[[Luis Fonsi]] feat. [[Daddy Yankee]] – "Despacito" (599) #[[Ed Sheeran]] – "Perfect" (586) #[[Post Malone]] feat. [[21 Savage]] – "rockstar" (229) #[[Ed Sheeran]] – "[[Shape of You]]" (218) #[[Alan Walker]] – "The Spectre" (187){{Veerud-lõpp}} === '''2018''' === {{vaata|2018. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|Nublu]] feat. [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "[[Mina ka]]" (877) #[[Nublu (räppar)|Nublu]] – "öölaps!" (667) #[[Trad.Attack!]] – "Lell'o" (593) #[[Kerli]] – "Savages" (567) #[[The Boondocks]] – "That '60s Song" (348){{Veerud-piir}} #[[Calvin Harris]], [[Dua Lipa]] – "One Kiss" (235) #[[Dynoro]], [[Gigi D'Agostino]] – "In My Mind" (223) #[[Childish Gambino]] – "This Is America" (222) #[[George Ezra]] – "Shotgun" (177) #[[Calvin Harris]], [[Sam Smith]] – "Promises" (176){{Veerud-lõpp}} === '''2019''' === {{vaata|2019. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (?) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] – "(ei ole) Aluspükse" (?) #[[Ariadne]] – "All In" (?) #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[gameboy tetris]] – "für Oksana" (?) #[[Shanon]] – "Täna öösel" (?){{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – "bad guy" (?) #[[Billie Eilish]] – "everything i wanted" (?) #[[Rammstein]] – "Radio" (?) #[[Lindemann]] – "Knebel" (?) #[[Tones And I]], [[Sam Smith]] – "Dance Monkey" (?){{Veerud-lõpp}} === '''2020''' === {{vaata|2020. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Clicherik & Mäx]], [[gameboy tetris]] – " Maakas" (16581) #[[villemdrillem]] x [[Elina Born]] – " niiea " (13762) #[[Ariadne]] – " Running Without You " (13735) #[[5MIINUST]] – " peo lõpp " (10418) #[[5MIINUST]] x [[Hendrik Sal-Saller|HENDRIK SAL-SALLER]] – " loodus ja hobused " (8682){{Veerud-piir}} #[[The Weeknd]] – " Blinding Lights " (3030) #[[Harry Styles]] – " Watermelon Sugar " (2639) #[[Billie Eilish]] – " Therefore I Am " (2194) #[[Harry Styles]] – "[[Golden (Harry Stylesi singel)|Golden]]" (1796) #[[Cardi B]] – " WAP feat. Megan Thee Stallion " (1763) {{Veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J3fZS">[http://www.elu24.ee/?id=207020 Aastahitt 2009 on Koit Toome "Kaugele siit.] Elu24, 02. jaanuar 2010</ref> <ref name="aNWE8">[https://web.archive.org/web/20110110005015/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugu.php?aasta=2009 Ajalugu.] Raadio 2 Aastahitt</ref> }} == Välislingid == * [http://r2.err.ee/aastahitt/ Koduleht.] Raadio 2 * [http://www.facebook.com/pages/R2-Aastahitt/194958383214 R2 Aastahitt.] Facebook [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] [[Kategooria:Raadio 2]] dqomxtszbu533cif062znntfyf3vpxe 6166135 6166123 2022-07-23T11:03:25Z OskarRand1 162064 /* 2020 */ wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Raadio 2 Aastahitt''' on iga aastane [[Raadio 2]] poolt korraldatav muusikaküsitlus, mis sai alguse [[1994]]. aastal. Raadiokuulajate abiga koostatakse ja järjestatakse aasta 40 parimat kodumaist ja välismaist laulu. Küsitluse tulemusena sündinud edetabel mängitakse [[Raadio 2]]-s järgneva aasta esimesel nädalal erisaates ette. Koostöös [[ETV]]ga korraldatakse ka Aastahiti gala. == Auhinnad == * Eesti artist/lugu * Välismaa artist/lugu * Aasta demo * Toimetuse lemmik * Uus tulija<ref name="J3fZS" /> == Aastahitid aastati == Viis parimat eesti ja välismaist laulu. Sulgudes häälte arv<ref name="aNWE8" />. === 1994 === {{vaata|1994. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ummamuudu]] – "Kõnõtraat" # [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] – "Pille-Riin" # [[Jam]] – "See viis" # [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" # [[The Tuberkuloited]] – "Põhjamaa neid" {{veerud-piir}} # [[Bon Jovi]] – "Always" (705) # [[Savage]] – "Don't You Want Me" (433) # [[Ice MC]] – "It's a Rainy Day" # [[Wet Wet Wet]] – "Love Is All Around" (380) # [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" (347) {{veerud-lõpp}} === 1995 === {{vaata|1995. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Juulikuu lumi" (1132) # [[Mart Mardisalu]] ja [[Hedvig Hanson]] – "Varumees" (960) # [[Ummamuudu]] – "Tunnen ära" (613) # [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis]] – "Kohtumine" (560) # [[Code One]] – "On küll hilja" (553) {{veerud-piir}} # [[Coolio]] – "[[Gangsta's Paradise]]" (1136) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "You'll See" (842) # [[East 17]] – "Thunder" (539) # [[Rednex]] – "Wish You Were Here" (412) # [[Scatman John]] – "Scatman's World" (385) {{veerud-lõpp}} === 1996 === {{vaata|1996. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Best B4]] – "Ma armastan luuserit" (1940) # [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "[[Kaelakee hääl]]" (1403) # [[Code One]] – "On küll hilja" (1393) # [[Smilers]] – "Tahan sind" (1192) # [[Code One]] – "Sellest saab meie suvi" (1038) {{veerud-piir}} # [[Robert Miles]] – "One & One" (1311) # [[Los del Río]] – "Macarena" (1046) # [[Backstreet Boys]] – "Quit Playing Games" (940) # [[Scooter]] – "I'm Raving" (937) # [[Backstreet Boys]] – "Get Down" (638) {{veerud-lõpp}} === 1997 === {{vaata|1997. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] – "[[17 (Black Velvet)|17]]" (1923) # [[6-Pack]] – "Seest läeb hing" (1049) # [[Mari-Liis Rahumets|Mari-Liis]] – "Teine dimensioon" (844) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] ja [[Evelin Samuel]] – "Kaitseta" (776) # [[Best B4]] – "Must ja valge" (737) {{veerud-piir}} # [[Backstreet Boys]] – "[[As Long As You Love Me]]" (1260) # [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "[[Barbie Girl]]" (1024) # [[Puff Daddy]] feat. [[Faith Evans]] – "[[I'll Be Missing You]]" (815) # [[Sash]] – "Ecuador" (445) # [[Elton John]] – "Candle In the Wind" (411) {{veerud-lõpp}} === 1998 === {{vaata|1998. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Smilers]] – "Tantsin sinuga taevas" (1216) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Popmuusik" # [[2 Quick Start]] – "Teine pool" # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Aja teenija" # [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" {{veerud-piir}} # [[Cher]] – "Believe" (995) # [[Celine Dion]] – "My Heart Will Go On" # [[Aerosmith]] – "I Don't Want To Miss A Thing" # [[Boyzone]] – "No Matter What" # [[E-Type]] – "Angels Crying" {{veerud-lõpp}} === 1999 === {{vaata|1999. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Caater]] – "Osi Nene" (1125) # [[Smilers]] – "Läbi elu" (1063) # [[2 Quick Start]] – "C'est La Vie" (958) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Jää" (782) # [[The Tuberkuloited]] – "Tinasõdur" (728) {{veerud-piir}} # [[Eiffel 65]] – "Blue" (1187) # [[Bloodhound Gang]] – "Bad Touch" (968) # [[Ann Lee]] – "2 Times" (751) # [[Metallica]] – "Whiskey In The Jar" (683) # [[Scooter]] – "Faster, Harder, Scooter" (613) {{veerud-lõpp}} === 2000 === {{vaata|2000. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ines]] – "Once In a Lifetime" (2097) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "See ei ole saladus" (2002) # [[Caater]] – "Dance With You" (960) # [[Smilers]] – "Sinu süles" (569) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "6 jalga niisket maad" (565) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] – "Stan (1276) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Music" (1188) # [[Lenny Kravitz]] – "Again" (639) # [[Brainstorm]] – "My Star" (617) # [[Sonique]] – "Sky" (583) {{veerud-lõpp}} === 2001 === {{vaata|2001. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[2 Quick Start]] – "Ühega miljoneist" (2149) # [[Smilers]] – "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480) # [[Hannah]] – "Salaja" (1160) # [[Meie Mees]] – "Tütreke, second hand" (1087) # [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] & [[2XL]] – "[[Everybody]]" (1004) {{veerud-piir}} # [[Afroman]] – "Because I Got High" (1567) # [[Kylie Minogue]] – "Can't get you out of my head" (770) # [[Shaggy]] feat. [[Rayvon]] – "Angel" (640) # [[Linkin Park]] – "In The End" (612) # [[Jennifer Lopez]] – "Ain't It Funny" (579) {{veerud-lõpp}} === 2002 === {{vaata|2002. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Romula" (1882) # [[Meie Mees]] – "Sinine vilkur" (1568)<!--originaal Demis Roussos "When I'm A Kid" --> # [[Tanel Padar]] – "Unistus" (1258) # [[Meie Mees]] – "Settekaevu sultan" (854) # [[Hannah]] – "Veelkord" (802) {{veerud-piir}} # [[Las Ketchup]] – "Asereje" (1049) # [[t.A.T.u.]] – "All The Things She Said" (1006) # [[Eminem]] – "Cleaning Out My Closet" (699) # [[Nelly]] feat. [[Kelly Rowland]] – "Dilemma" (562) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Die Another Day" (560) {{veerud-lõpp}} === 2003 === {{vaata|2003. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Nii kuum" (2262) # [[Genialistid]] ja [[Lea Liitmaa]] – "Leekiv armastus" (1430) # [[Smilers]] – "Käime katuseid mööda" (1425) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Carmen" (1420) # [[Smilers]] – "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" (1257) {{veerud-piir}} # [[Sean Paul]] – "Like Glue" (2058) # [[Sean Paul]] – "Get Busy" (1856) # [[Scooter]] vs [[Mark Acardipane]] & [[Dick Rules]] – "Maria (I Like It Loud)" (1752) # [[The Rasmus]] – "In The Shadows" (1546) # [[50 Cent]] – "P.I.M.P." (1274) {{veerud-lõpp}} === 2004 === {{vaata|2004. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Hingetuna" (1919) # [[Toe Tag]] – "Legendaarne" (1541) # [[Ines]] – "Viisteist magamata ööd" (1488) # [[Toe Tag]] – "Deja vu" (862) # [[Nexus]] ja [[Koit Toome]] – "Lubasid tulla" (835) {{veerud-piir}} # [[Rammstein]] – "Amerika" (1009) # [[O-Zone]] – "Dragostea Din Tei" (698) # [[Eminem]] – "Just Lose It" (601) # [[Ruslana]] – "Wild Dances" (464) # [[ATB]] – "Ecstasy" (460) {{veerud-lõpp}} === 2005 === {{vaata|2005. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Kuu on päike" (3870) # [[Nexus]] – "Nii kui nii" (3709) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Ebaõiglane" (3305) # [[Ines]] – "Must ja valge" (3240) # [[Smilers]] – "Sajaga" (2872) {{veerud-piir}} # [[James Blunt]] – "You're Beautiful" (4058) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Hung Up" (2803) # [[Pussycat Dolls]] – "Don't Cha" (1615) # [[The Black Eyed Peas]] – "My Humps" (1218) # [[Cascada]] – "Everytime We Touch" (1189) {{veerud-lõpp}} === 2006 === {{vaata|2006. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Võta aega" (4304) # [[Mari-Leen]] – "Rahutu Tuhkatriinu" (2315) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Palmisaar" (2265) # [[Tanel Padar & The Sun]] – "Lootusetus" (2263) # [[Mari-Leen]] – "Suure linna inglid" (1553) {{veerud-piir}} # [[Justin Timberlake]] – "Sexyback" (1532) # [[Mika]] – "Relax" (1512) # [[Nelly Furtado]] – "All Good Things (Come To An End)" (875) # [[Justin Timberlake]] feat. T.I. – "My Love" (860) # [[Juanes]] – "La Camisa Negra" (803) {{veerud-lõpp}} === 2007 === {{vaata|2007. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Bedwetters]] – "Dramatic Letter To Conscience" (3898) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (1584) # [[Laura Põldvere|Laura]] – "Muusa" (1575) # [[Smilers]] – "Annika" (1344) # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Mida sa teed?" (1329) {{veerud-piir}} # [[Timbaland]] feat. [[OneRepublic]] – "Apologize" (2477) # [[Rihanna]] feat. [[Jay-Z]] – "Umbrella" (1446) # [[Mika]] – "Happy Ending" (1308) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (1027) # [[Enrique Iglesias]] – "Tired Of Being Sorry" (952) {{veerud-lõpp}} === 2008 === {{vaata|2008. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Kerli]] – "Walking On Air" (1622) # [[Traffic]] – "Kesköödisko" (1392) # [[The Sun]] – "Saatanlik naine" (1244) # [[HU?]] – "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (957) # [[The Sun]] – "Armetu naer" (911) {{veerud-piir}} # [[Katy Perry]] – "I Kissed A Girl" (1091) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (996) # [[Coldplay]] – "Viva La Vida" (623) # [[Guru Josh Project]] – "Infinity 2008" ([[Klaas Gerling|Klaas]] Vocal Edit) (596) # [[Katy Perry]] – "Hot N Cold" (589) {{veerud-lõpp}} === 2009 === {{vaata|2009. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Kaugele siit" (1296) # [[Urban Symphony]] – "[[Rändajad]]" (719) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Moonduja]]" (535) # [[Shanon]] – "Läbi pisarate" (496) # [[HU?]] – "Elupõletaja" (485) {{veerud-piir}} # [[Edward Maya]] & [[Alicia]] – "Stereo Love" (765) # [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" (715) # [[The Black Eyed Peas]] – "I Gotta Feelin" (549) # [[Lady Gaga]] – "Poker Face" (542) # [[David Guetta]] feat. [[Akon]] – "Sexy Chick" (522) {{veerud-lõpp}} === 2010 === {{vaata|2010. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Mälestused" (1583) # [[Ott Lepland]] – "[[Süte peal sulanud jää]]" (856) # [[Traffic]] – "Elekter" (693) # [[Merlyn Uusküla]] – "Ihuüksi (I.M.T.B Remix)" (610) # [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" (554) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] ja [[Rihanna]] – "Love The Way You Lie" (897) # [[Shakira]] – "Waka Waka" (837) # [[Hurts]] – "Wonderful Life" (645) # [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (458) # [[Katy Perry]] – "Firework" (297) {{veerud-lõpp}} === 2011 === {{vaata|2011. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ewert and The Two Dragons]] – "[[Good Man Down]]" (1166) # [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (1049) # [[Ott Lepland]] – "[[Tunnen elus end]]" (1009) # [[Getter Jaani]] ja [[Mihkel Raud]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (890) # [[Outloudz]] – "[[I Wanna Meet Bob Dylan]]" (748) {{veerud-piir}} # [[Adele]] – "[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]" (745) # [[Rihanna]] feat. [[Calvin Harris]] – "We Found Love" (670) # [[Coldplay]] – "Paradise" (564) # [[LMFAO]] – "Sexy and I Know It" (521) # [[Don Omar]] feat. [[Lucenzo]] – "Danza Kuduro" (445) {{veerud-lõpp}} ===2012=== {{vaata|2012. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Meil on aega veel]]" (1385) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Lähen ja tulen]]" (947) #[[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (911) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Nii lihtsalt ei saa]]" (381) #[[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – "[[Mina jään]]" (341) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Skyfall (laul)|Skyfall]]" (644) #[[Psy]] – "[[Gangnam Style]]" (617) #[[Rihanna]] – "Diamonds" (556) #[[Gotye]] feat. [[Kimbra]] – "Somebody That I Used to Know" (404) #[[Loreen]] – "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]" (322) {{veerud-lõpp}} ===2013=== {{vaata|2013. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Smilers]] – "[[Mojito (laul)|Mojito]]" (796) #[[Karl-Erik Taukar]] – "[[Seitsme tuule poole]]" (771) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Küsin endalt nõu]]" (568) #[[Koit Toome]] – "Võitleja" (448) #[[Renate]] – "[[Stiihia (laul)|Stiihia]]" (401) {{veerud-piir}} #[[Avicii]] – "[[Wake Me Up]]" (682) #[[Miley Cyrus]] – "[[Wrecking Ball]]" (437) #[[Avicii]] – "[[Hey Brother]]" (390) #[[Daft Punk]] ft. [[Pharrell Williams]] – "[[Get Lucky]]" (364) #[[Passenger (laulja)|Passenger]] – "[[Let Her Go]]" (359) {{veerud-lõpp}} ===2014=== {{vaata|2014. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Curly Strings]] – "Kauges külas" (702) #[[Traffic]] – "Für Elise" (683) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Vastupandamatu" (490) #[[Epp Kõiv]] – "Linn on minu" (Demie remix) (448) #[[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "Rannamaja" (378) {{veerud-piir}} #[[Enrique Iglesias]] feat. [[Sean Paul]] – "[[Bailando]]" (329) #[[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (269) #[[Pharrell Williams]] – "[[Happy]]" (242) #[[Sigma]] – "[[Nobody to Love]]" (241) #[[Taylor Swift]] – "[[Shake It Off]]" (240) {{veerud-lõpp}} ===2015=== {{vaata|2015. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Karl-Erik Taukar]] – "Segased lood" (1609) #[[Genka]] & [[Paul Oja]] – "Kõik" (Remix) (1088) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] & [[Jaagup Kreem]] – "Eiolemulolla" (866) #[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] – "[[Goodbye to Yesterday]]" (570) #[[NOËP]] – "Move" (477) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]" (1250) #[[Ellie Goulding]] – "[[Love Me Like You Do]]" (234) #[[Major Lazer]], [[DJ Snake]] feat. [[MØ]] – "[[Lean On]]" (201) #[[Lost Frequencies]] feat. [[Janieck Devy]] – "[[Reality]]" (199) #[[Justin Bieber]] – "[[Sorry]]" (166) {{veerud-lõpp}} === '''2016''' === {{vaata|2016. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Shanon]] – "Suvi kestab veel" (837) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Tähti täis on öö" (798) #[[Merlyn Uusküla]] – "Raju reede" (601) #[[NOËP]] – "Rooftop" (462) #[[Tommy Cash]] – "Winaloto" (373){{Veerud-piir}} #[[Alan Walker]] – "Faded" (269) #[[Justin Timberlake]] – "Can't Stop the Feeling!" (258) #[[Burak Yeter]] feat. [[Danelle Sandoval]] – "Tuesday" (188) #[[Alan Walker]] – "Alone" (180) #[[The Chainsmokers]] feat. [[Halsey]] – "Closer" (167){{Veerud-lõpp}} === '''2017''' === {{vaata|2017. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "Alati olemas" (845) #[[Arop (räppar)|Arop]] – "Kiki Miki" (627) #[[Naised Köögis]] – "[[Aasta ema (laul)|Aasta ema]]" (575) #[[Respekt]] – "Peapeal" (512) #[[Tanel Padar]] – "[[Parem veelgi]]" (488){{Veerud-piir}} #[[Luis Fonsi]] feat. [[Daddy Yankee]] – "Despacito" (599) #[[Ed Sheeran]] – "Perfect" (586) #[[Post Malone]] feat. [[21 Savage]] – "rockstar" (229) #[[Ed Sheeran]] – "[[Shape of You]]" (218) #[[Alan Walker]] – "The Spectre" (187){{Veerud-lõpp}} === '''2018''' === {{vaata|2018. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|Nublu]] feat. [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "[[Mina ka]]" (877) #[[Nublu (räppar)|Nublu]] – "öölaps!" (667) #[[Trad.Attack!]] – "Lell'o" (593) #[[Kerli]] – "Savages" (567) #[[The Boondocks]] – "That '60s Song" (348){{Veerud-piir}} #[[Calvin Harris]], [[Dua Lipa]] – "One Kiss" (235) #[[Dynoro]], [[Gigi D'Agostino]] – "In My Mind" (223) #[[Childish Gambino]] – "This Is America" (222) #[[George Ezra]] – "Shotgun" (177) #[[Calvin Harris]], [[Sam Smith]] – "Promises" (176){{Veerud-lõpp}} === '''2019''' === {{vaata|2019. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (?) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] – "(ei ole) Aluspükse" (?) #[[Ariadne]] – "All In" (?) #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[gameboy tetris]] – "für Oksana" (?) #[[Shanon]] – "Täna öösel" (?){{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – "bad guy" (?) #[[Billie Eilish]] – "everything i wanted" (?) #[[Rammstein]] – "Radio" (?) #[[Lindemann]] – "Knebel" (?) #[[Tones And I]], [[Sam Smith]] – "Dance Monkey" (?){{Veerud-lõpp}} === '''2020''' === {{vaata|2020. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Clicherik & Mäx]], [[gameboy tetris]] – "Maakas" (16581) #[[villemdrillem]] x [[Elina Born]] – "niiea" (13762) #[[Ariadne]] – "Running Without You" (13735) #[[5MIINUST]] – "peo lõpp" (10418) #[[5MIINUST]] x [[Hendrik Sal-Saller|HENDRIK SAL-SALLER]] – "loodus ja hobused" (8682){{Veerud-piir}} #[[The Weeknd]] – "Blinding Lights" (3030) #[[Harry Styles]] – "Watermelon Sugar" (2639) #[[Billie Eilish]] – "Therefore I Am" (2194) #[[Harry Styles]] – "[[Golden (Harry Stylesi singel)|Golden]]" (1796) #[[Cardi B]] – "WAP" feat. [[Megan Thee Stallion]] (1763) {{Veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J3fZS">[http://www.elu24.ee/?id=207020 Aastahitt 2009 on Koit Toome "Kaugele siit.] Elu24, 02. jaanuar 2010</ref> <ref name="aNWE8">[https://web.archive.org/web/20110110005015/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugu.php?aasta=2009 Ajalugu.] Raadio 2 Aastahitt</ref> }} == Välislingid == * [http://r2.err.ee/aastahitt/ Koduleht.] Raadio 2 * [http://www.facebook.com/pages/R2-Aastahitt/194958383214 R2 Aastahitt.] Facebook [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] [[Kategooria:Raadio 2]] p2lkb8yoxlpltcq6fulq6z28wacysjk 6166139 6166135 2022-07-23T11:06:44Z OskarRand1 162064 /* 2000 */ wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Raadio 2 Aastahitt''' on iga aastane [[Raadio 2]] poolt korraldatav muusikaküsitlus, mis sai alguse [[1994]]. aastal. Raadiokuulajate abiga koostatakse ja järjestatakse aasta 40 parimat kodumaist ja välismaist laulu. Küsitluse tulemusena sündinud edetabel mängitakse [[Raadio 2]]-s järgneva aasta esimesel nädalal erisaates ette. Koostöös [[ETV]]ga korraldatakse ka Aastahiti gala. == Auhinnad == * Eesti artist/lugu * Välismaa artist/lugu * Aasta demo * Toimetuse lemmik * Uus tulija<ref name="J3fZS" /> == Aastahitid aastati == Viis parimat eesti ja välismaist laulu. Sulgudes häälte arv<ref name="aNWE8" />. === 1994 === {{vaata|1994. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ummamuudu]] – "Kõnõtraat" # [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] – "Pille-Riin" # [[Jam]] – "See viis" # [[The Tuberkuloited]] – "Lilleke rohus" # [[The Tuberkuloited]] – "Põhjamaa neid" {{veerud-piir}} # [[Bon Jovi]] – "Always" (705) # [[Savage]] – "Don't You Want Me" (433) # [[Ice MC]] – "It's a Rainy Day" # [[Wet Wet Wet]] – "Love Is All Around" (380) # [[Rednex]] – "Cotton Eye Joe" (347) {{veerud-lõpp}} === 1995 === {{vaata|1995. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Juulikuu lumi" (1132) # [[Mart Mardisalu]] ja [[Hedvig Hanson]] – "Varumees" (960) # [[Ummamuudu]] – "Tunnen ära" (613) # [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis]] – "Kohtumine" (560) # [[Code One]] – "On küll hilja" (553) {{veerud-piir}} # [[Coolio]] – "[[Gangsta's Paradise]]" (1136) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "You'll See" (842) # [[East 17]] – "Thunder" (539) # [[Rednex]] – "Wish You Were Here" (412) # [[Scatman John]] – "Scatman's World" (385) {{veerud-lõpp}} === 1996 === {{vaata|1996. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Best B4]] – "Ma armastan luuserit" (1940) # [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Ivo Linna]] – "[[Kaelakee hääl]]" (1403) # [[Code One]] – "On küll hilja" (1393) # [[Smilers]] – "Tahan sind" (1192) # [[Code One]] – "Sellest saab meie suvi" (1038) {{veerud-piir}} # [[Robert Miles]] – "One & One" (1311) # [[Los del Río]] – "Macarena" (1046) # [[Backstreet Boys]] – "Quit Playing Games" (940) # [[Scooter]] – "I'm Raving" (937) # [[Backstreet Boys]] – "Get Down" (638) {{veerud-lõpp}} === 1997 === {{vaata|1997. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Black Velvet (ansambel)|Black Velvet]] – "[[17 (Black Velvet)|17]]" (1923) # [[6-Pack]] – "Seest läeb hing" (1049) # [[Mari-Liis Rahumets|Mari-Liis]] – "Teine dimensioon" (844) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] ja [[Evelin Samuel]] – "Kaitseta" (776) # [[Best B4]] – "Must ja valge" (737) {{veerud-piir}} # [[Backstreet Boys]] – "[[As Long As You Love Me]]" (1260) # [[Aqua (ansambel)|Aqua]] – "[[Barbie Girl]]" (1024) # [[Puff Daddy]] feat. [[Faith Evans]] – "[[I'll Be Missing You]]" (815) # [[Sash]] – "Ecuador" (445) # [[Elton John]] – "Candle In the Wind" (411) {{veerud-lõpp}} === 1998 === {{vaata|1998. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Smilers]] – "Tantsin sinuga taevas" (1216) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Popmuusik" # [[2 Quick Start]] – "Teine pool" # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Aja teenija" # [[Koit Toome]] – "Mere lapsed" {{veerud-piir}} # [[Cher]] – "Believe" (995) # [[Celine Dion]] – "My Heart Will Go On" # [[Aerosmith]] – "I Don't Want To Miss A Thing" # [[Boyzone]] – "No Matter What" # [[E-Type]] – "Angels Crying" {{veerud-lõpp}} === 1999 === {{vaata|1999. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Caater]] – "Osi Nene" (1125) # [[Smilers]] – "Läbi elu" (1063) # [[2 Quick Start]] – "C'est La Vie" (958) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Jää" (782) # [[The Tuberkuloited]] – "Tinasõdur" (728) {{veerud-piir}} # [[Eiffel 65]] – "Blue" (1187) # [[Bloodhound Gang]] – "Bad Touch" (968) # [[Ann Lee]] – "2 Times" (751) # [[Metallica]] – "Whiskey In The Jar" (683) # [[Scooter]] – "Faster, Harder, Scooter" (613) {{veerud-lõpp}} === 2000 === {{vaata|2000. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ines]] – "Once In a Lifetime" (2097) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "See ei ole saladus" (2002) # [[Caater]] – "Dance With You" (960) # [[Smilers]] – "Sinu süles" (569) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "6 jalga niisket maad" (565) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] – "Stan" (1276) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Music" (1188) # [[Lenny Kravitz]] – "Again" (639) # [[Brainstorm]] – "My Star" (617) # [[Sonique]] – "Sky" (583) {{veerud-lõpp}} === 2001 === {{vaata|2001. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[2 Quick Start]] – "Ühega miljoneist" (2149) # [[Smilers]] – "Mina, Pets, Margus & Priit" (1480) # [[Hannah]] – "Salaja" (1160) # [[Meie Mees]] – "Tütreke, second hand" (1087) # [[Tanel Padar]] & [[Dave Benton]] & [[2XL]] – "[[Everybody]]" (1004) {{veerud-piir}} # [[Afroman]] – "Because I Got High" (1567) # [[Kylie Minogue]] – "Can't get you out of my head" (770) # [[Shaggy]] feat. [[Rayvon]] – "Angel" (640) # [[Linkin Park]] – "In The End" (612) # [[Jennifer Lopez]] – "Ain't It Funny" (579) {{veerud-lõpp}} === 2002 === {{vaata|2002. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Romula" (1882) # [[Meie Mees]] – "Sinine vilkur" (1568)<!--originaal Demis Roussos "When I'm A Kid" --> # [[Tanel Padar]] – "Unistus" (1258) # [[Meie Mees]] – "Settekaevu sultan" (854) # [[Hannah]] – "Veelkord" (802) {{veerud-piir}} # [[Las Ketchup]] – "Asereje" (1049) # [[t.A.T.u.]] – "All The Things She Said" (1006) # [[Eminem]] – "Cleaning Out My Closet" (699) # [[Nelly]] feat. [[Kelly Rowland]] – "Dilemma" (562) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Die Another Day" (560) {{veerud-lõpp}} === 2003 === {{vaata|2003. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Nii kuum" (2262) # [[Genialistid]] ja [[Lea Liitmaa]] – "Leekiv armastus" (1430) # [[Smilers]] – "Käime katuseid mööda" (1425) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Carmen" (1420) # [[Smilers]] – "[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]" (1257) {{veerud-piir}} # [[Sean Paul]] – "Like Glue" (2058) # [[Sean Paul]] – "Get Busy" (1856) # [[Scooter]] vs [[Mark Acardipane]] & [[Dick Rules]] – "Maria (I Like It Loud)" (1752) # [[The Rasmus]] – "In The Shadows" (1546) # [[50 Cent]] – "P.I.M.P." (1274) {{veerud-lõpp}} === 2004 === {{vaata|2004. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Nexus]] – "Hingetuna" (1919) # [[Toe Tag]] – "Legendaarne" (1541) # [[Ines]] – "Viisteist magamata ööd" (1488) # [[Toe Tag]] – "Deja vu" (862) # [[Nexus]] ja [[Koit Toome]] – "Lubasid tulla" (835) {{veerud-piir}} # [[Rammstein]] – "Amerika" (1009) # [[O-Zone]] – "Dragostea Din Tei" (698) # [[Eminem]] – "Just Lose It" (601) # [[Ruslana]] – "Wild Dances" (464) # [[ATB]] – "Ecstasy" (460) {{veerud-lõpp}} === 2005 === {{vaata|2005. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Kuu on päike" (3870) # [[Nexus]] – "Nii kui nii" (3709) # [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] – "Ebaõiglane" (3305) # [[Ines]] – "Must ja valge" (3240) # [[Smilers]] – "Sajaga" (2872) {{veerud-piir}} # [[James Blunt]] – "You're Beautiful" (4058) # [[Madonna (laulja)|Madonna]] – "Hung Up" (2803) # [[Pussycat Dolls]] – "Don't Cha" (1615) # [[The Black Eyed Peas]] – "My Humps" (1218) # [[Cascada]] – "Everytime We Touch" (1189) {{veerud-lõpp}} === 2006 === {{vaata|2006. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Võta aega" (4304) # [[Mari-Leen]] – "Rahutu Tuhkatriinu" (2315) # [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] – "Palmisaar" (2265) # [[Tanel Padar & The Sun]] – "Lootusetus" (2263) # [[Mari-Leen]] – "Suure linna inglid" (1553) {{veerud-piir}} # [[Justin Timberlake]] – "Sexyback" (1532) # [[Mika]] – "Relax" (1512) # [[Nelly Furtado]] – "All Good Things (Come To An End)" (875) # [[Justin Timberlake]] feat. T.I. – "My Love" (860) # [[Juanes]] – "La Camisa Negra" (803) {{veerud-lõpp}} === 2007 === {{vaata|2007. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Bedwetters]] – "Dramatic Letter To Conscience" (3898) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Kas tead, mida tähendab...]]" (1584) # [[Laura Põldvere|Laura]] – "Muusa" (1575) # [[Smilers]] – "Annika" (1344) # [[Tanel Padar]] & [[The Sun]] – "Mida sa teed?" (1329) {{veerud-piir}} # [[Timbaland]] feat. [[OneRepublic]] – "Apologize" (2477) # [[Rihanna]] feat. [[Jay-Z]] – "Umbrella" (1446) # [[Mika]] – "Happy Ending" (1308) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (1027) # [[Enrique Iglesias]] – "Tired Of Being Sorry" (952) {{veerud-lõpp}} === 2008 === {{vaata|2008. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Kerli]] – "Walking On Air" (1622) # [[Traffic]] – "Kesköödisko" (1392) # [[The Sun]] – "Saatanlik naine" (1244) # [[HU?]] – "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" (957) # [[The Sun]] – "Armetu naer" (911) {{veerud-piir}} # [[Katy Perry]] – "I Kissed A Girl" (1091) # [[Tokio Hotel]] – "Monsoon" (996) # [[Coldplay]] – "Viva La Vida" (623) # [[Guru Josh Project]] – "Infinity 2008" ([[Klaas Gerling|Klaas]] Vocal Edit) (596) # [[Katy Perry]] – "Hot N Cold" (589) {{veerud-lõpp}} === 2009 === {{vaata|2009. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Kaugele siit" (1296) # [[Urban Symphony]] – "[[Rändajad]]" (719) # [[Birgit Õigemeel]] – "[[Moonduja]]" (535) # [[Shanon]] – "Läbi pisarate" (496) # [[HU?]] – "Elupõletaja" (485) {{veerud-piir}} # [[Edward Maya]] & [[Alicia]] – "Stereo Love" (765) # [[Lady Gaga]] – "Bad Romance" (715) # [[The Black Eyed Peas]] – "I Gotta Feelin" (549) # [[Lady Gaga]] – "Poker Face" (542) # [[David Guetta]] feat. [[Akon]] – "Sexy Chick" (522) {{veerud-lõpp}} === 2010 === {{vaata|2010. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Koit Toome]] – "Mälestused" (1583) # [[Ott Lepland]] – "[[Süte peal sulanud jää]]" (856) # [[Traffic]] – "Elekter" (693) # [[Merlyn Uusküla]] – "Ihuüksi (I.M.T.B Remix)" (610) # [[Kalmer Tennosaar]] – "Vana klaver" (554) {{veerud-piir}} # [[Eminem]] ja [[Rihanna]] – "Love The Way You Lie" (897) # [[Shakira]] – "Waka Waka" (837) # [[Hurts]] – "Wonderful Life" (645) # [[Lady Gaga]] – "Alejandro" (458) # [[Katy Perry]] – "Firework" (297) {{veerud-lõpp}} === 2011 === {{vaata|2011. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} # [[Ewert and The Two Dragons]] – "[[Good Man Down]]" (1166) # [[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "[[Valged ööd (laul)|Valged ööd]]" (1049) # [[Ott Lepland]] – "[[Tunnen elus end]]" (1009) # [[Getter Jaani]] ja [[Mihkel Raud]] – "[[Me kõik jääme vanaks]]" (890) # [[Outloudz]] – "[[I Wanna Meet Bob Dylan]]" (748) {{veerud-piir}} # [[Adele]] – "[[Someone Like You (Adele'i laul)|Someone Like You]]" (745) # [[Rihanna]] feat. [[Calvin Harris]] – "We Found Love" (670) # [[Coldplay]] – "Paradise" (564) # [[LMFAO]] – "Sexy and I Know It" (521) # [[Don Omar]] feat. [[Lucenzo]] – "Danza Kuduro" (445) {{veerud-lõpp}} ===2012=== {{vaata|2012. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Meil on aega veel]]" (1385) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Lähen ja tulen]]" (947) #[[Ott Lepland]] – "[[Kuula]]" (911) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Nii lihtsalt ei saa]]" (381) #[[Lenna Kuurmaa|Lenna]] – "[[Mina jään]]" (341) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Skyfall (laul)|Skyfall]]" (644) #[[Psy]] – "[[Gangnam Style]]" (617) #[[Rihanna]] – "Diamonds" (556) #[[Gotye]] feat. [[Kimbra]] – "Somebody That I Used to Know" (404) #[[Loreen]] – "[[Euphoria (laul)|Euphoria]]" (322) {{veerud-lõpp}} ===2013=== {{vaata|2013. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Smilers]] – "[[Mojito (laul)|Mojito]]" (796) #[[Karl-Erik Taukar]] – "[[Seitsme tuule poole]]" (771) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "[[Küsin endalt nõu]]" (568) #[[Koit Toome]] – "Võitleja" (448) #[[Renate]] – "[[Stiihia (laul)|Stiihia]]" (401) {{veerud-piir}} #[[Avicii]] – "[[Wake Me Up]]" (682) #[[Miley Cyrus]] – "[[Wrecking Ball]]" (437) #[[Avicii]] – "[[Hey Brother]]" (390) #[[Daft Punk]] ft. [[Pharrell Williams]] – "[[Get Lucky]]" (364) #[[Passenger (laulja)|Passenger]] – "[[Let Her Go]]" (359) {{veerud-lõpp}} ===2014=== {{vaata|2014. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Curly Strings]] – "Kauges külas" (702) #[[Traffic]] – "Für Elise" (683) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Vastupandamatu" (490) #[[Epp Kõiv]] – "Linn on minu" (Demie remix) (448) #[[Getter Jaani]] ja [[Koit Toome]] – "Rannamaja" (378) {{veerud-piir}} #[[Enrique Iglesias]] feat. [[Sean Paul]] – "[[Bailando]]" (329) #[[Sia Furler|Sia]] – "[[Chandelier]]" (269) #[[Pharrell Williams]] – "[[Happy]]" (242) #[[Sigma]] – "[[Nobody to Love]]" (241) #[[Taylor Swift]] – "[[Shake It Off]]" (240) {{veerud-lõpp}} ===2015=== {{vaata|2015. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Karl-Erik Taukar]] – "Segased lood" (1609) #[[Genka]] & [[Paul Oja]] – "Kõik" (Remix) (1088) #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] & [[Jaagup Kreem]] – "Eiolemulolla" (866) #[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] – "[[Goodbye to Yesterday]]" (570) #[[NOËP]] – "Move" (477) {{veerud-piir}} #[[Adele]] – "[[Hello (Adele'i laul)|Hello]]" (1250) #[[Ellie Goulding]] – "[[Love Me Like You Do]]" (234) #[[Major Lazer]], [[DJ Snake]] feat. [[MØ]] – "[[Lean On]]" (201) #[[Lost Frequencies]] feat. [[Janieck Devy]] – "[[Reality]]" (199) #[[Justin Bieber]] – "[[Sorry]]" (166) {{veerud-lõpp}} === '''2016''' === {{vaata|2016. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Shanon]] – "Suvi kestab veel" (837) #[[Karl-Erik Taukar]] – "Tähti täis on öö" (798) #[[Merlyn Uusküla]] – "Raju reede" (601) #[[NOËP]] – "Rooftop" (462) #[[Tommy Cash]] – "Winaloto" (373){{Veerud-piir}} #[[Alan Walker]] – "Faded" (269) #[[Justin Timberlake]] – "Can't Stop the Feeling!" (258) #[[Burak Yeter]] feat. [[Danelle Sandoval]] – "Tuesday" (188) #[[Alan Walker]] – "Alone" (180) #[[The Chainsmokers]] feat. [[Halsey]] – "Closer" (167){{Veerud-lõpp}} === '''2017''' === {{vaata|2017. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Põhja-Tallinn (ansambel)|Põhja-Tallinn]] – "Alati olemas" (845) #[[Arop (räppar)|Arop]] – "Kiki Miki" (627) #[[Naised Köögis]] – "[[Aasta ema (laul)|Aasta ema]]" (575) #[[Respekt]] – "Peapeal" (512) #[[Tanel Padar]] – "[[Parem veelgi]]" (488){{Veerud-piir}} #[[Luis Fonsi]] feat. [[Daddy Yankee]] – "Despacito" (599) #[[Ed Sheeran]] – "Perfect" (586) #[[Post Malone]] feat. [[21 Savage]] – "rockstar" (229) #[[Ed Sheeran]] – "[[Shape of You]]" (218) #[[Alan Walker]] – "The Spectre" (187){{Veerud-lõpp}} === '''2018''' === {{vaata|2018. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Nublu (räppar)|Nublu]] feat. [[Tom-Olaf Urb|Reket]] – "[[Mina ka]]" (877) #[[Nublu (räppar)|Nublu]] – "öölaps!" (667) #[[Trad.Attack!]] – "Lell'o" (593) #[[Kerli]] – "Savages" (567) #[[The Boondocks]] – "That '60s Song" (348){{Veerud-piir}} #[[Calvin Harris]], [[Dua Lipa]] – "One Kiss" (235) #[[Dynoro]], [[Gigi D'Agostino]] – "In My Mind" (223) #[[Childish Gambino]] – "This Is America" (222) #[[George Ezra]] – "Shotgun" (177) #[[Calvin Harris]], [[Sam Smith]] – "Promises" (176){{Veerud-lõpp}} === '''2019''' === {{vaata|2019. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Liis Lemsalu]] – "Kehakeel" (?) #[[5MIINUST]] x [[Nublu (räppar)|nublu]] – "(ei ole) Aluspükse" (?) #[[Ariadne]] – "All In" (?) #[[Nublu (räppar)|nublu]] & [[gameboy tetris]] – "für Oksana" (?) #[[Shanon]] – "Täna öösel" (?){{Veerud-piir}} #[[Billie Eilish]] – "bad guy" (?) #[[Billie Eilish]] – "everything i wanted" (?) #[[Rammstein]] – "Radio" (?) #[[Lindemann]] – "Knebel" (?) #[[Tones And I]], [[Sam Smith]] – "Dance Monkey" (?){{Veerud-lõpp}} === '''2020''' === {{vaata|2020. aasta Raadio 2 Aastahitt}} {{Veerud|80%}} #[[Clicherik & Mäx]], [[gameboy tetris]] – "Maakas" (16581) #[[villemdrillem]] x [[Elina Born]] – "niiea" (13762) #[[Ariadne]] – "Running Without You" (13735) #[[5MIINUST]] – "peo lõpp" (10418) #[[5MIINUST]] x [[Hendrik Sal-Saller|HENDRIK SAL-SALLER]] – "loodus ja hobused" (8682){{Veerud-piir}} #[[The Weeknd]] – "Blinding Lights" (3030) #[[Harry Styles]] – "Watermelon Sugar" (2639) #[[Billie Eilish]] – "Therefore I Am" (2194) #[[Harry Styles]] – "[[Golden (Harry Stylesi singel)|Golden]]" (1796) #[[Cardi B]] – "WAP" feat. [[Megan Thee Stallion]] (1763) {{Veerud-lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="J3fZS">[http://www.elu24.ee/?id=207020 Aastahitt 2009 on Koit Toome "Kaugele siit.] Elu24, 02. jaanuar 2010</ref> <ref name="aNWE8">[https://web.archive.org/web/20110110005015/http://r2.err.ee/aastahitt/ajalugu.php?aasta=2009 Ajalugu.] Raadio 2 Aastahitt</ref> }} == Välislingid == * [http://r2.err.ee/aastahitt/ Koduleht.] Raadio 2 * [http://www.facebook.com/pages/R2-Aastahitt/194958383214 R2 Aastahitt.] Facebook [[Kategooria:Eesti muusika auhinnad]] [[Kategooria:Raadio 2]] 3tgwaep1w9z589b5t83xr7g0bvkc2e1 0 238145 6165632 6136503 2022-07-22T14:39:25Z NOSSER 8097 /* Pikk 40, 42 */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänavast Tallinnas; teiste tänavate kohta vaata lehekülge [[Pikk tänav (täpsustus)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2011}} {{teekaart}} [[File:Õhuvaade vanalinna servast.jpg|pisi|Õhuvaade [[Tallinna vanalinn]]a servast ja Pikast tänavast]] [[Fail:Pikk tänav Mustpeade hoonega ja Kanuti Gildi majaga, vaadatuna Olevimäe poolt., AM 8544-27 F 10163.jpg|pisi|püsti|Pikk tänav Mustpeade hoonega ja Kanuti Gildi majaga, vaadatuna Olevimäe poolt 19. sajandi keskel]] [[Fail:Tallinn Old Town (8053657936).jpg|pisi|püsti|Pikk tänav, vaadatuna [[Suurgildi plats]]ilt [[Toompea]] ja [[Pikk jalg|Pika jala]] [[Pika jala väravatorn|väravatorni]] suunas 21. sajandi alguses]] '''Pikk tänav''' on [[Tallinna vanalinn]]as, [[Kesklinna linnaosa]]s asuv tänav. Selle pikkus on 723 meetrit. Tänavat ''strantstrate'' ja hooneid tänaval on esimest korda nimetatud [[1362]]. aastal, nimetatud ka ''longa strate'' ja ''longa platea'', ''longa rega'' (1367). Tänaval asub 73 [[kinnistu]]t. Pikk tänav algab [[Tallinna all-linn]]a ja [[Toompea]]d eraldanud [[Pikk jalg|Pika jala]] [[Pika jala väravatorn|väravatornist]] ning ulatub kuni Tallinna algse sadama juures asunud [[Tallinna linnamüür]]i välispiirde [[Suur Rannavärav|Suure Rannaväravani]] ja sellega ristuva [[Rannamäe tee]]ni. Pikk tänav on üks keskaegse vanalinna põhitänavaist, suundudes paralleelselt [[Lai tänav (Tallinn)|Laia tänavaga]] Toompealt alla [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] suunas. Toompealt mere poole suundudes ristub tänav [[Pika jala väravatorn]]i juures [[Rataskaevu tänav|Rataskaevu]] ja [[Nunne tänav]]aga; Pikka tänavat [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja platsiga]] ühendava [[Kinga tänav|Kinga]] ja [[Mündi tänav]]aga ning [[Saia käik|Saia käiguga]]; [[Lai tänav (Tallinn)|Laia tänavaga]] ühendava unikaalse hoonetevahelise kinnise [[Börsi käik|Börsi käiguga]]; [[Pühavaimu kirik]]u juures [[Pühavaimu tänav]]aga; [[mustpeade maja]] ja [[Roheline turg|Rohelise turu]] juures [[Olevimäe tänav]]aga; uuesti [[Kopli laht|Kopli lahe]] pool asuva ja paralleelse Laia tänavaga ühendava [[Hobusepea tänav|Hobusepea]], [[Vaimu tänav|Vaimu]], [[Pagari tänav|Pagari]], [[Oleviste tänav|Oleviste]] ja [[Tolli tänav]]aga ning [[Suur Rannavärav|Suure Rannavärava]] ees lõplikult Pikale tänavale suubuva Laia tänavaga. == Hoonestus == === Pikk 1 === [[File:2018-04-21-18-11-31-IMG 7915 (32012971667).jpg|pisi|left]] Kinnistu Pikk 1 // Lai 2 // Nunne 2 kuulus [[1817]]. aastast Franz Wilhelm Brinckile ja [[1877]]. aastal omandas kinnistu Tallinna linn. Aastatel 1934–1944 tegutses hoones [[Kohvik Toom]] ja [[Eesti NSV]] ajal [[Kohvik Pärl]]. === Pikk 2 === [[Fail:Päevaleht kirjandus.jpg|pisi|püsti|Pikk 2 // [[Voorimehe tänav|Voorimehe]] 9 // Rataskaevu 1. Endine [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] toimetuse hoone Tallinnas]] Pikk 2 // Rataskaevu 1 // Voorimehe 9 on neljakorruseline kivihoone, tiibadega Rataskaevu ja Voorimehe tänaval, ehitatud arhitekt [[Artur Perna]] projekti järgi aastatel 1921–1923 [[Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus]]e ajalehe [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] toimetuseks ja ühisuse [[trükikoda|trükikojahooneks]]. 1936. aastal valmis hoonele kahekorruseline funktsionalistlik juurdeehitis aadressiga [[Voorimehe tänav]]al, mille arhitekt oli [[Eugen Habermann]]. Hoones asus [[Eesti NSV]] ajal [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee|Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee]] [[Kommunist (trükikoda)|trükikoda Kommunist]]. Hoone kuulub riigile ning seda rendivad tänapäeval [[Muinsuskaitseamet]] ja [[Perioodika (kirjastus)|kirjastus Perioodika]]. [[Pilt:Tallinn-2007-rr-016.jpg|pisi|püsti|left|Vaade Pikale tänavale [[Kinga tänav]]a nurgalt [[Pika jala väravatorn]]i suunas, hooned 7, 5, 3 ja 1]] === Pikk 3 === Kinnistu Pikk 3 kuulus [[1866]]. aastast [[Friedrich Müller]]ile, 20. sajandi alguses Henriette Kochile, Richard Schmidtile, [[Max Wilhelm Fick]]ile, [[Balthasar Jakob Wilhelm Alexander Benedictus von Ungern-Sternberg|Balthasar]] von [[Ungern-Sternberg]]ile ja [[1917]]. aastast Nikolai Kochile. [[1919]]. aastast kuulus hoone Schwarzide perekonnale ja [[1932]]. aastast Gustav-Adolf Reinthalile. [[Fail:Tallinn, Pikk 4, 6, 8, 16. saj.jpg|pisi|püsti|Pikk 4, Pika tänava ja [[Voorimehe tänav]]a nurgahoone]] === Pikk 4, 6, 8 === Hooned Pikk 4, 6, 8, mille projekteeris 1920. aastal arhitekt [[Ernst Gustav Kühnert]], on kolm kokku ehitatud kivimaja. Hoonete allkorrustel asuvad suurte vitriinidega kaupluseruumid, ülakorrusel kontorid ja korterid. Kinnistu Pikk 4 // Voorimehe 6 kuulus [[1869]]. aastast [[Friedrich Müller]]ile ja seejärel tema pärijatele, 1914. aastal omandas kinnistu [[Sigfried Eberhardt]], 1920. aastal [[Eestimaa Kinnitus-aktsiaselts]] (1932. aastast sai Eestimaa Kinnitus aktsiaseltsist Eka)..<ref name="GE6lD" /> [[Kinga tänav]]a nurgal asuva hoone Pikk 8 ehisseinaga [[16. sajand]]ist [[Portaal (arhitektuur)|portaal]] ja aknakonstruktsioon on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 8148.<ref>{{kultuurimälestis|8148|8148 Ehisseinaga portaal ja aknakonstruktsioon Kinga t. 7/ Pikk t. 4, 6, 8, 16. saj.}}</ref> === Pikk 5 === Kinnistu Pikk 5 // Lai 4 kuulus [[1848]]. aastast Lorenz Heinrich Petersonile, [[1891]]. aastast Karl August Johansenile, [[1906]]. aastast Winteri perekonnale.<ref name="aqAsp" /> [[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 7, 15.-20.saj.jpg|pisi|püsti|left|Elamu Pikk 7]] === Pikk 7 === Pikk 7 kinnistu hõlmab kahte tänavaäärset hoonet ja hoovis nelja väikest abihoonet. Esmaste 14. ja 15. sajandi hoonete ümberehituse käigus [[1820]]. aastal muudeti hoone [[fassaad]]e, vanemast hoonest on säilinud kangialuse paekivist [[kaarportaal]] ja tekstivööga ümbritsetud sõõr[[petik]] hoone peaukse kohal. Hoonetekompleks Pikk 7 asub Pika jala ning Nunne, Laia, Hobusepea ja Pika tänava vahelises [[kvartal]]is ning koosneb mitmest sisehoovi ümber asuvast ning omavahel ühendatud hoonest. Kinnistu kuulus [[19. sajand]]i lõpust [[Vassermann]]ide perekonnale, 1922. aastast perekond [[Ströhm]]idele.<ref name="iQO8o" /> Hoone interjöör taastati pärast 1976. aastal toimunud tulekahjut hoones. Peahoonega liitub lääneküljes väikene maja, mille I korrusel on äriruumid. Kultuurimälestis nr 3035.<ref>{{kultuurimälestis|3035|3035 Elamu Pikk t.7 hooviansambliga, 15.-20.saj.}}</ref> === Pikk 9 === Pikk tänav 9 hoones<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=5020 Pikk 9. Arhitektuuriajalooliselt väärtuslikud detailid], register.muinas.ee, (vaadatud 12.05.2021)</ref> asus 1841–1939 [[Kluge & Ströhm]]i raamatukauplus<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.1176;jsessionid=002423001C6F75DCE4255D7BCD512325 Raamatukauplus Kluge & Ströhm, 1850-1939], The National Archives of Estonia, ERA.1176</ref> === Pikk 10 === [[Fail:Tallinn, elamu Kinga 10 fassaad, 15.saj., 1923.jpg|pisi|püsti|Kinga 10 // Pikk 10]] Hoonetekompleks Pikk 10 // Kinga 10 koosneb kahest keskaegse põhiplaaniga ning 20. sajandi alguses tugevalt ümberehitatud endisest aidamajast, mis on ümberehituste käigus ühendatud üheks hooneks. Kinga tänava tänavafrondis asub keskaegse kolmnurkviiluga hoone fassaad, Pikal tänaval asub aastatel 1923–1928 ümberehitatud [[Uusbarokk|uusbarokne]] [[fassaad]]. Kultuurimälestis nr 3020.<ref>{{kultuurimälestis|3020|3020 Elamu Kinga t.10 fassaad, 15.saj., 1923.a.}}</ref> Algselt asusid kahel kinnistul nurgapealne väikeelamu ja Pikka tänavat pidi kulgenud kivist [[aidahoone]]. Kinga tänava poolne, [[Keskaegne Tallinn|keskaegsele Tallinnale]] iseloomulik kolmnurkne [[otsaviil]] on kaunistatud [[petiknišš]]idega, mis sarnanevad kujunduslikult [[Pirita klooster|Pirita kloostri]] kolmnurkse otsaviiluga. 17.–18. sajandil olid hoonete allosas [[pudupood|pudupoed]] ja üleval (pööningul) [[Viljaait|viljaaidad]]. 1900 aastal kinnistud ühendati, omanikuks sai [[Niguliste kirik]]u juures asunud Vaestehooldamise Selts. 1923. aastast kuulus hoone [[Vene tänav]]a [[Tallinna Nikolai kirik|Nikolai kiriku]] kogudusele. [[1923]]. aastal ehitati hooned põhjalikult ümber arhitekt [[Ernst Gustav Kühnert]]i projekti järgi. Kühnerti projekti järgi ehitati ümber Kinga tänava fassaad alumine osa ja täielikult ehitati ümber Pika tänava fassaad. Hoone fassaad on [[Uusbarokk|uusbarokse]] ilmega, hoone nurka lisati sirkliga väike haritorn. Katusekonstruktsioonide osa ehitati ümber [[1928]]. aastal [[Eugen Habermann]]i projekti järgi. === Pikk 11 === Kinnistu Pikk 11 // Lai 10, kuulus 19. sajandi lõpust [[Elfenbein]]ide perekonnale, [[1901]]. aastast asus hoones [[Balti Kaubandus-Tööstus Pank]], seejärel [[Union Pank|Union Panga]] Tallinna osakond ja [[1931]]. aastast kindlustus-aktsiaselts [[Eesti Lloyd]], AS.<ref name="mFYe1" /> === Pikk 12 === [[Fail:Tallinn, Estonia (7952353632).jpg|pisi|Jegorovi maja, Pikk 12 // Kinga 6 // Mündi 3]] Kinnistu Pikk 12 // Kinga 6 // Mündi 3 ([[Jegorovi maja]]) kuulus [[1865]]. aastast [[Aleksander Leonhard Riesenkampff|Aleksander Leonhard]] [[Riesenkampff]]ile, 1909. aastast Karl Eberhardt Riesenkampffile ja 1918. aastast [[Ivan Jegorov]]ile.<ref name="J3y9x" /> [[Fail:Old Town of Tallinn, Tallinn, Estonia - panoramio (83).jpg|pisi|left|Elamu Pikk 13]] === Pikk 14 === [[Fail:Pikk str. 14, Tallinn.jpg|pisi|püsti|Pikk 14 // Mündi 4, vasakul pool [[Saiakang]] ja Saiakangi kohvikuhoone]] Kinnistu Pikk 14 // Mündi 4 // Saiakang 5 kuulus 1869. aastast [[Hickisch]]ite perekonnale, 20. sajandi algusest Hickischitele ja [[Freibusch]]idele ning seejärel nende pärijatele. 1919. aastal omandas kinnistu Oskar Raudsep ja 1935. aastal Jaan Kree.<ref name="gqEFa" /> === Pikk 15 === [[Pilt:Elamu Pikk tn15 hooviansambliga, 15.-20.saj..JPG|pisi|püsti|left|Elamu Pikk 15]] Hooneid kinnistul Pikk 15 on esimest korda mainitud 15. sajandi algul: aidad Pika ja Laia tänava ääres, õlleköök ([[1636]]). 14. ja [[15. sajand]]i rajatud kodanikumaja fassaadi arhitektuur ja ''[[diele]]''-[[dornse]] tüüpi ruumijaotus kaotati hoones 18.–[[19. sajand]]il tehtud ümberehituste käigus, mille projekti tegi arhitekt [[Erwin Bernhard]] [[1891]]. aastal. Tänaseni säilinud hoone kujunduse teostas [[1898]]. aastal arhitekt Konstantin Wilcken, hoone esimese korruse äriaknad aga [[1949]]. aastal arhitekt A. Ennet. Kultuurimälestis nr 3036.<ref>{{kultuurimälestis|3036|Elamu Pikk t.15 hooviansambliga, 15.-20.saj.}}</ref> === Pikk 16 // Pühavaimu 1 === Hoones Pikk 16 // Pühavaimu 1 asub [[Maiasmoka kohvik]], millel on pikk [[kondiitritööstus]]e ja [[Stude]] perekonnaga seotud ajalugu. [[1876]]. aastal ostis [[Georg Johann Stude]] varasema kondiitriäri hoone (kus varem olid Cavietzelli suhkrupagaritöökoda, Johann Seegröni ja Conrad Raeperi kondiitriärid) ning kahekorruselise naabermaja Pika ja [[Pühavaimu tänav]]a nurgal ning lasi arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]]al need ümber ehitada üheks suureks majaks Georg [[Stude kondiitriäri]]ks, mida tuntakse praegu [[Maiasmoka kohvik]]u nime all. [[Fail:Calle Pikk, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 01.JPG|pisi|[[Suurgildi plats]]]] 1912. aastal võttis oma isalt ärijuhtimise üle [[Georg Ferdinand Stude]] ehk Stude juunior. 1933. aastal suri Georg Stude [[veremürgistus]]se, kuid äri jäi endiselt suguvõsale, selle võttis üle [[Alexander Reinhold Stude]], kellelt 1940. aastal kondiitriäri natsionaliseeriti. Kommivabrik Kalev, üks Stude firma järglasi, asutas majja Stude muuseumtoa (praegu [[Kalevi martsipanituba]]), kus eksponeeritakse Stude toodete pakendeid ja fotosid ning valmistatakse kohapeal Stude vanade vormidega [[martsipan]]kujukesi.<ref name="0YR8G" /> Aastatel 1977–1984 kohandati hoone ruumid kohvik-kondiitripoeks Maiasmokk, arhitekt [[Tiina Linna]], sisekujundus [[Aala Buldas]]. Kultuurimälestis nr 8518.<ref>{{kultuurimälestis|8518|8518 Elamu fassaad ja historitsistlikud interjöörid Pikk t. 16/ Pühavaimu t. 1, 1876. a.}}</ref> === Suurgildi hoone (Pikk 17) === [[Fail:Suurgildi hoone.jpg|pisi|püsti|Pikk 17, Suurgildi hoone]] {{Vaata|Suurgildi hoone}} Hoone Pikk 17 ehitati aastatel 1407–1417 [[Tallinna Suurgild|Tallinna]] [[Suurgildi hoone]]na ning paikneb Pika ja Laia tänava vahel. Hoones asub tänapäeval [[Eesti Ajaloomuuseum]]. Kultuurimälestis nr 3037.<ref>{{kultuurimälestis|3037|3037 Tallinna Suurgildi hoone ja Börsi käik, 15.-19.saj}}</ref> Pika tänava ja [[Pühavaimu tänav]]a ristmiku alal Suurgildi hoone ees asub [[Suurgildi plats]].<ref name="X0Zbn" /> === Pikk 18 // Pühavaimu 3 === Hoone Pikk 18 // Pühavaimu 3 valmis [[1910]]. aastal arhitekt [[Jacques Rosenbaum]]i projekti järgi. Hoone esimesel korrusel tegutseb [[Draakoni galerii]], kõrgemad korrused on kasutusel korteritena. Kultuurimälestis nr 3038.<ref>{{kultuurimälestis|3038|3038 Elamu Pikk t.18 ja Pühavaimu t.3 fassaadid, 1909.a.}}</ref> <gallery> Elamu Pikk tn 18 3038.jpg Fail:Elamu Pikk tn 18 3038-2.jpg Fail:Elamu Pikk tn 18 3038-1.jpg Fail:Elamu Pikk tn 18 3038-3.jpg </gallery> === Pikk 19 === [[Fail:Embassy of Russia in Tallinn.jpg|pisi|püsti|Pikk 19, [[Vene Föderatsiooni saatkond Eesti Vabariigis|Vene Föderatsiooni saatkonna hooned Eesti Vabariigis]]]] Kolmekorruseline kivist elamu Pikk 19 ehitati [[18. sajand]]i lõpus A. Fr. v. [[Dellingshausen]]i tellimusel seniste suure ja väikese keskaegse elamu asemele. Hoonekompleks Pikk 19, 21 ja Hobusepea 3 kuulus [[Nikolai von Dellingshausen]]ile ja [[Eduard von Dellingshausen]]ile. [[1921]]. aastal omandas hoone [[Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik]].<ref name="NpwjA" /> Hoone on kuubitaolise üldkujuga, põhiplaaniga kuus ruumi igal korrusel, välja arvatud peakorrus, kus kahest ruumist moodustub saal. Hoone fassaadi stiilset terviklikkust rikub suur [[vitriin]]aken, mis ehitati aastatel [[1925]]–[[1930]], kui hoones jätkas tegevust alates [[1887]]. Enne [[esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] elas hoones<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/310550 Adreßbuch für Estland nebst einem Register der dem Verein angehörenden deutschen firmen. Zusammengestellt im März 1913.], Reval, 1913. Buchdruckerei der "Revalschen Zeitung", seite 15</ref> [[Eestimaa Rüütelkond|Eestimaa Rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|peamees]] [[Eduard von Dellingshausen]]. [[Lai tänav (Tallinn)|Lai]] 7 tegevust alustanud Hans Granbergi ja seejärel Jan (Juhan) Tschipani (Jan Czipan) juhitav juuksetööstus Granberg, salong Pikal tänaval likvideeriti [[1944]]. aastal. Eesti NSV ajal asusid hoones [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu julgeolekuasutused]], valitsuse [[kõrgsagedusside]] jaam ja seejärel [[Eesti NSV Siseministeerium]]i allüksused kuni 1991. aastani. Hoonekompleksis Pikk 19, 21, 23, 25 asub alates 1991. aastast [[Venemaa suursaatkond Eestis|Venemaa Föderatsiooni saatkond Eestis]]. Krundi sisemuses on väike valgusõu, hoonekompleksi hooned on ühendatud naaberhoonetega Pikk 19, Pikk 21 ja Lai 18 // Pühavaimu 3. Kinnismälestis nr 3039.<ref>{{kultuurimälestis|3039|3039 Elamu Pikk t.19, 18.-20.saj.}}</ref> === Kanuti gildi hoone (Pikk 20) === [[Fail:Tallinna Kanuti gildi hoone, 1863 (2).jpg|pisi|püsti|[[Kanuti gildi hoone]], Pikk 20]] {{Vaata|Kanuti gildi hoone}} Hoonet Pikk 20 on esimest korda mainitud [[1326]]. aastal, mil kinnistu hõlmas kolmandiku praegusest maa-alast. Hoone oli põhiliselt [[sakslased|saksa rahvusest]] meistreid ühendava Püha [[Kanuti gild]]i hooneks. Kanuti gild omandas Pikal tänaval esimese majale lisaks [[1406]]. aastal ka naabermaja, mille kohale ehitati [[1470]]. aastatel gildisaal, mis jäi praeguse Pikk 20 asuva hoone keskosa kohale. [[1800]]. aastal osteti maja naabruses kolmas maja ja 1802. tekkis Pikale tänavale kolme viiluga [[gild]]ihoone, mis aastatel [[1863]]–[[1864]] ümber ehitati, mille käigus ühise fassaadiga hõlmati kõik hooned, arhitektid N. P. Jegorjev, [[Ferdinand Kordes]]. Hoone butafoorsele fassaadile paigutati [[Martin Luther]]i ja [[Püha Kanut]]i ([[Knud Lavard]] 1090–1131) figuurid. Aastatel 1919–1932 kasutas hoonet [[Tallinna Tehnikum]]. Aastatel 1933–1940 kasutas hoonet [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda]]. Tegemist oli endise Kanuti gildi majaga, mis pärast seisuste kaotamise (kaotas ka gildid) seaduse ellurakendamist 1920. aastal riigistati. Kaubanduskoda, kui uus kaupmeeste ja töösturite esindusühing taotles juba 1925. aastal, et maja antaks üle Kojale. Aga alles 1932. aastal võttis Riigikogu vastu seaduse, millega St. Kanuti-gildi kinnisvara anti Kaubandus-Tööstuskoja omanduseks. Üleandmisel koostatud akt konstateeris, et hoone oli nii seesmiselt kui ka väliselt täiesti tarvitamiskõlbmatu. Parima lahenduse pakkunud arhitekt Edgar Kuusiku kava järgi teostatud ümberehitus jättis vanast hoonest alles ainult välimised ja suure saali seinad. Maja ümberehitamine läks tolleaegses vääringus maksma ümmarguselt 87 000 krooni. 1940. aastal võttis Nõukogude võim muude koja varade hulgas üle ka maja Pikk 20 // Pühavaimu 5.<ref name="q3Z8m" /> Kultuurimälestis nr 8519.<ref name="na2lu" /> [[Eesti NSV]] ajal asusid hoones [[Tallinna Garnison]]i [[Sõjaväeprokuratuur]] ja Tallinna Garnisoni Sõjaväe[[tribunal]]. === Pikk 21 === [[Fail:Jacques rosenbaum - pikk 21 - pilt 1.jpg|pisi|püsti|Pikk 23 // 25, Venemaa saatkonna hoone]] Hoone Pikk 21 ehitati aastatel [[1910]]–[[1911]], insener [[Arthur von Hoyningen-Huene]] juhatusel. === Pikk 22 === Hoones asub [[Eesti Käsitöö Maja]].<ref name="dkU7C" /> === Pikk 23 // 25 === {{vaata|Reichmanni maja}} Kolmekorruseline [[juugendstiil]]is hoonekompleks Pikk 23 // 24 // Hobusepea 1 ehitati aastail [[1908]]–[[1909]], arhitekt [[Jacques Rosenbaum]], insener [[Ernst Boustedt]]. Hoone kuulus [[Reinhold Reichmann]]ile ja seejärel [[Schein]]ide perekonnale.<ref name="IdxRT" /> Hoone fassaadi kaunistavad lopsakad [[uusrenessanss]]frontoonid, mis lähtuvad Hollandi ja Põhja-Saksamaa eeskujudest; Pika ja Hobusepea tänavanurgal on hoone mahust sujuvalt väljakasvav sihvakas ümartorn. === Olevi gildi hoone (Pikk 24) === {{Vaata| Olevi gildi hoone}} [[Fail:Tallinna Oleviste gildi ja Mustpeade vennaskonna hooned, 14.saj., 15.saj., 16.-20.saj.jpg|pisi|püsti|Pikk 24, [[Olevi gild]]i hoone]] Aadressil Pikk 24 asus [[Olevi gild]]i [[Olevi gildi hoone|hoone]], gild ühendas Tallinna linnakodanikest lihtsamate alade käsitöölisi: köösnereid, lihunikke, püttseppi, müürseppi, puuseppi, mündrikke (paadimehi), kellamehi, hauakaevajaid, kelleks olid eeskätt eestlased ja teised linna mittesakslastest [[Tallinna linnakodanik]]ud. Gildil oli juba 14. sajandil oma maja antud krundil, tänapäevani säilinud hoone ehitati ümber aastatel [[1419]]–[[1422]] ja tänava äärde kerkisid kaks viilkatusega hoonet. Vasakpoolne väike hoone, mille viilu ülaosas asub gildi kaitsepühaku [[Püha Olev]]i kujutis, oli eeskoda, parempoolne suurem ehitis oli [[Olevi gildi gildisaal]], kuhu pääses läbi eeskoja. Eeskoja ruumivorm ei ole säilinud, küll aga on säilinud gildisaal. Hoonetekompleksi kuulusid ka aidad Pühavaimu tänava joonel ja nende vahele jäänud siseõued ja teised ehitised. See on Tallinna ilusaim keskaegne [[profaan]]ruum. Ruum on kahe[[lööv]]ine ja võlvitud kuue [[tähtvõlv]]iga. 1679. aastal toimunud tulekahjus said hooned tugevasti kannatada ja pärast Olevi gildi liitmist [[1698]]. aastal [[Kanuti gild]]iga läksid varemeis ja osalt katuseta jäänud ehitised 1704. aastal eravaldusse ning neid kasutati laoruumidena. Gildihooned omandas aja jooksul [[mustpeade vennaskond]]: 1783. aastal osaliselt [[Pühavaimu tänav]]a äärse aidahoone ja lõplikult 1881. aastal; [[1806]]. aastal ka endise eeskoja; viimasena aga kaupluse- ja laoruumidena kasutatud Gildisaali ostis Mustpeade vennaskond [[1919]]. aastal ning ehitasid hooned ümber Mustpeade vennaskoja klubiruumideks. [[Pilt:House of the Brotherhood of Blackheads in Tallinn3.JPG|pisi|[[Mustpeade maja|Mustpeade vennaskonna maja]], Pikk 26 ja Pikk 24, [[Olevi gild]]i hoone]] === Mustpeade maja (Pikk 26) === {{vaata|Mustpeade maja}} [[Mustpeade maja]] aadressil Pikk 26<ref name="sGDpO" /> kuulus Tallinna mustpeade vennaskonnale, mis oli vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. [[1531]]. aastal aga ostsid mustpead maja [[raehärra]] Johann Vianti käest ära ja rajasid järgnenud ümberehituses aastatel 1531–1532 selle asemele tollal ülimoodsas [[renessanss]]-stiilis hoone, mis on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Hoones pikendati ja kõrgendati [[dornse]]t, mille tulemusel saadi uus suur pidusaal kolmele kaheksatahulisele piilarile toetatud võlvidega. Mustpeade maja jäi vennaskonna (hiljem klubi) kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. [[Pilt:Pikk tänav, 28.JPG|pisi|püsti|Pikk 28]] === Roseni palee (Pikk 28) === {{Vaata|Roseni palee}} Hoone aadressil Pikk 28 on üks linna hiilgavamaid aadlipaleesid, mis ehitati Tallinna vanalinna ajal, kui Tallinn oli Rootsi võimu all, 1670. aastatel. Hoone ehitaja ja esimene omanik [[Axel von Rosen]], kes oli [[Ingerimaa kubermang]]u kuberner [[Bogislaus von Rosen]]i poeg. Maatüki Pikk 28 sai Axel päranduseks oma isalt. Maatükil olid siis olnud lagunenud majad, mis lammutati ja 1670. aastate algul lõpul sai hoone valmis, kuid Axel von Rosen ei saanud oma kauni palee üle kaua rõõmu tunda, ta suri 1679. aastal ja maeti Tallinna Oleviste kirikusse. Maja pärandas ta nooremale pojale [[Bengt Gustav von Rosen]]ile, kes omakorda pärandas selle oma tütrele. 18. sajandi lõpus müüdi krunt Venemaa keisririigi [[Balti laevastik]]u viitseadmiral [[Andrei Poljanski]]le ja maja kasutati Tallinnas asuva Läänemeres asuva [[Balti laevastik|Venemaa laevastiku]] [[admiraliteet|admiraliteedihoonena]].<ref name="tYJoO" /> Tänapäeval kasutatakse hoonet [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]] saatkonnahoonena. === Pikk 29 === Pikk 29 asub paekivist hilisgooti stiilis elamu, mida on ürikutes mainitud 15. sajandi alguses ja mis on ehitatud arvatavasti pärast 1433. aastat. Algne ''[[diele]]''-[[dornse]] tüüpi elamu ehitati 18. sajandi teisel poolel kolmekorruseliseks elamuks. Elamu majandushooned õuel on ümber ehitatud kolmekorruseliseks elamuteks. === Nottbecki maja (Pikk 29a) === Pikk 29a kolmekorruselise kivimaja põhimüüristik ehitati arvatavasti [[14. sajand|14.]] ja [[15. sajand]]i vahetusel. Teadaolevalt oli maja esimene omanik aastatel 1402–1431 raehärra [[Arent Saffenberg]], kellele kuulus ka naaberkinnistu. Pärast raehärra surma 1440. aastal sai kinnistu omanikuks tema väimees [[Hans Haneboll]]. Allikais on maja mainitud ka 1478. ja 1486. aastal, mil maja omanik oli renessansiajastu kuulsa kunstniku [[Michel Sittow]]i (1469–1525) äi [[Hans Allunse]] (või Allunze). 1516. aastal sai maja uueks omanikuks raehärra [[Jürgen Bade]], kes andis oma tütre naiseks [[Nottbeck|von Nottbecki]] perekonna liikmele. 16.-17. sajandil olid maja omanikud [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] liikmed ja raehärrad. 18. sajandi esimesel poolel kuulus maja tollirevident Wilkenile, kes täitis oma ametikohuseid sadamas. 1756. aastal sai maja omanikuks [[Käina]] pastori poeg, kaupmees Otto Samuel Tunder. 1783. aastast aga läks maja testamendi järgi tema pojale Karl Samuel Tunderile, kes abiellus viimase omaniku Wilkeni tütrega. Tunder ise oli raehärra aastail 1800–1811 ning kuni 1862. aastani kuulus hoone Tunderite perekonnale. Tõenäoliselt sai maja oma praeguse ilme just sel ajal, kui see oli Tunderite perekonna valduses, ehk 18. sajandi teisel poolel. Tänapäevase fassaadi sai Nottbecki maja sai tõenäoliselt 18. sajandi teisel poolel.<ref name=":0">[https://blogi.linnamuuseum.ee/uhe-maja-lugu/ Kohlhof, Eduard. Ühe maja lugu. Tallinna Linnamuuseumi ajaveeb.</ref> 1885. aastal sai maja uueks omanikuks [[Nottbeck|Helene von Nottbeck]] (sündinud paruness [[Girard de Soucanton]]). Nottbecki perekonna valduses oli see hoone ja samuti kõrvalkrunt Pikk 29 (1879. aastast omanik [[Eugen Johann Alexander von Nottbeck|Eugen von Nottbeck]]). Pärast mehe surma 1900. aastal liideti kaks krunti üheks kinnistuks ning järgmisel aastal vormistati kogu vara naise nimele.<ref name=":0" /> 1902. aastal kujundati maja ruumid kapitaalselt ümber ning seepärast ei kujuta nende interjöör endast kunstiväärtust. Hoone fassaadi aknad muudeti [[1881]]. aastal arhitekt [[Erwin Bernhard]]i projekti järgi. Kultuurimälestis nr 3042.<ref>{{kultuurimälestis|3042|3042 Elamu hooviansambliga Pikk t.29a, 15.-20.saj.}}</ref> 1903. aasta jaanuaris ilmus ajalehes Teataja kuulutus, et kunstnik [[Ants Laikmaa]] avab Nottbecki majas asuvas korteris [[Ants Laikmaa ateljeekool|joonistamise ja maalimise kursused]]. Korter Nottbecki majas koosnes kolmest toast: söögituba, magamistuba ja ateljeekool nelja suure aknaga võlvsaalis. Kunstnikule ja tema 20 õpilasele oli ruum kitsavõitu ning seepärast oli Laikmaa sunnitud üürima lisaruumid naabruses asuvas [[Berens]]i majas. Ateljeekool alustas tööd 1903. aasta märtsis. Kahe maja vahet joosta oli aga väga ebamugav ja seetõttu kolis Laikmaa 1904. aasta sügisel ateljeekooli ümber [[Kalamaja|Kalamajja]] [[Niine tänav]]al asuvasse [[Kotke maja|Kotke majja]], kus tema ateljee jaoks oli juba kolm ruumi, lisaks isiklikud elutoad.<ref name=":0" /> Von Nottbecki perekond elas kuni 1939. aastani ise kõrvalmajas Pikk 29, aga Pikk 29a ehitati ümber üürimajaks.<ref name=":0" /> 2012. aastal andis Tallinna Linnavalitsus hoone tasuta SA [[Tallinna Vene Muuseum]] kasutusse.<ref name="HWn3H" /> Alates 2016. aastast tegutseb hoones [[Tallinna Linnamuuseum]]i filiaal [[Tallinna Vene Muuseum]]. === Pikk 30 // Olevimägi 2 === [[Fail:Elamu Pikk 30 (2012).jpg|pisi|Pikk 30]] Pikk 30 // [[Olevimägi]] 2 hoonetekogum koosneb neljast väikese sisehoovi ümber paiknevast majast, mis on tänapäevaks omavahel ühendatud. Hoonetel on üks keskne trepikoda peahoone ja tänavapoolse vahehoone vahel. [[Fassaad]]idel on eksponeeritud hulganisti väärtuslikke arhitektuurseid detaile. Peahoone fassaad on laotud keskajale erandlikult töödeldud paekivist, osaliselt säilinud on pea[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]. Hoonetel on paekivist aknaraamistusi, raidpiitadega [[kaubaluuk|kaubaluugi]] avad, [[Müüriankur|müüriankrud]] ja palju keskaegsete hoonete detailide fragmente. [[Interjöör]]ides on säilinud [[raidkivi]]detaile, [[Mantelkorsten|mantelkorstna]] osi, maalitud detaile, [[talalagi|talalagesid]], seina[[nišš]]e ja [[müüritrepp]]e. Peahoone klassitsistlik fassaad pärineb 1834.aasta ümberehitusest. Hoone esimesel korrusel on äripinnad, keldris restoran. Kultuurimälestis nr 8520.<ref>{{kultuurimälestis|8520|8520 Elamu Pikk 30, 15.-19. saj.}}</ref> === Pikk 33 === [[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 33, 15.-20.saj.jpg|pisi|left|Pikk 33]] Hoone Pikk 33 sai klassitsistliku välimuse 1826. aastal, hoone allosa on kujundatud [[krohvrustika]]ga, ukse kohale paigaldatud lõvipealine [[lukukivi]]. Hoone teise korruse akendel [[akantus]][[Konsool (arhitektuur)|konsoolidele]] toetavad [[pealmik]]ud, kolmik[[frontoon]] kujundatud rikkaliku stukk-friisiga. Peahoone uks on klassitsistlik, hoovipoolsel fassaadil alles kinnimüüritud luugiavasid, [[vints]]i poom, dekoratiivseid [[Müüriankur|müüriankruid]], [[sepis]]hingi, [[renessanss]][[dekoor]]iga tekstiga [[raidkivi]]. Pikk 33 moodustab ühes hoonetega Lai 30 ja 30a muinsuskaitsealuse hooneteansambli.<ref>{{kultuurimälestis|3043|3043 Elamu Pikk t.33 ja Lai t.30 hooviansambliga, 15.-20.saj.}}</ref> === Pikk 34 === [[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 34, 15.-20.saj.jpg|pisi|püsti|Elamu Pikk 34]] Esimesed andmed Pikk 34 kinnistu hoonestamisest pärinevad 14. sajandi lõpust, elamut mainitakse [[1560]]. aastal. Hoone kujutas endast ''[[diele]]''-[[dornse]] tüüpi elamut, mille eeskoda asus Pika tänava ääres, põhja pool sellest köetav dornse ja viimasega lõunas külgnev külm kõrvalkamber. Arhitekt [[Christoph August Gabler]]i projekti järgi kohandati 1845. aastal hoone üürikorteriteks, [[Roheline turg|turupoolsesse]] külge ehitati aknad. 1911. aastal ehitati arhitekt [[Otto Schott]]i projekti järgi ümber I korrus – üks üürikorteritest muudeti äriruumideks, sissepääs Pika tänava fassaadi sisse rajatud uue ukse kaudu. Kultuurimälestis nr 3044.<ref>{{kultuurimälestis|3044|3044 Elamu Pikk t.34, 15.-20.saj.}}</ref> === Pikk 34A === [[Fail:Roheline turg.jpg|pisi|Pikk 34A, Vene õigeusu kabel]] Pikk 34A asuval [[Roheline turg|Rohelise turu]] haljasala linnapoolsel nurgal asub [[1909]]. aastal ehitatud [[Vene õigeusk|Vene õigeusu]] [[kabel]], mis ehitati Venemaa keisri [[Nikolai II]] 15. troonimisaastapäeva puhul. Kabel toimis kuni 1960. aastate alguseni sakraalhoonena, hiljem tehti katset kohandada kabel telefoniputkaks ja kioskiks ning seejärel tegutses kirikliku atribuutika ja [[postkaart]]ide [[kiosk]]ina. 1990. aastate algul kiosk suleti ja sellest ajast seisis kabel tühjana. 2009. aastal anti hoone Tallinna linna volikogu otsusega Tallinna [[Aleksander Nevski Stavropigiaalne Kogudus|Aleksander Nevski Stavropigiaalsele Kogudusele]] tasuta üle.<ref name="6maxs" /> === Pikk 36 === Hoones Pikk 36 asus kirjastusühistu [[Ühiselu]] trükikoda. === Pikk 37 === Vanimad teadaolevad kirjalikud andmed Pikk tn 37 kinnistu kohta pärinevad [[1335]]. aastast. Eri omanike hulgas on ülekaalus jõukad kaupmehed, raehärrad, bürgermeistrid. Kõige kauem, ligi kaks sajandit (1523 – u 1710) oli kinnistu [[Dellingshausen]]ite perekonna omanduses. [[Keskaeg Tallinnas|Keskaegsele Tallinnale]] tüüpilise [[diele]]-[[dornse]] ruumijaotusega hiliskeskaegne kaupmeheelamu ehitati ümber [[1875]]. aastal, Tallinna kaupmees [[Georg Voldemar Meyer]]i (1826–1896) tellimusel, arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]]a projekti järgi. Vanad põhikonstruktsioonid on säilinud hoone keldrikorrusel. Mayerile kuulus ka maja Pikk tn 10. [[Eesti NSV]] ajal asus hoones [[Kehakultuur (ajakiri)|Ajakirja "Kehakultuur"]] toimetus. === Pikk 39 === [[Fail:14-08-14-Tallinn-RalfR-182.jpg|pisi|püsti|left|Pikk 39]] [[Fail:Tallinn, Estonia (7954668964).jpg|pisi|püsti|Pikk tänav 43, 41, 39]] Hoone esimene korrus kasutusel toitlustusasutuse ruumidena ([[Hell Hunt]] pubi). Aastatel 1929–1931 asus hoones [[J. Puhk & Pojad]] autokauplus. === Pikk 40, 42 === Hoonetes Pikk 40 ja 42 rentis ruume [[Ühiselu trükikoda]]. Hoones Pikk 40 asusid Eesti NSV ajal paljude ajakirjandusväljaannete toimetused: katusekorrusel asusid kuni [[1985]]. aastani väljaannete [[Nõukogude Õpetaja]], [[Nõukogude Kool]] ja [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]] toimetused, samas majas asusid ka ajalehe [[Sovetskaja Estonija]] ja teiste toimetused, mis aga uue [[Ajakirjandusmaja]] valmimisel koos teiste [[EKP Keskkomitee]] väljaannetega uude majja üle viidi. === Pikk 41 === [[Pikk tänav]] 41 majas asusid enne teist maailmasõda [[Põllumeeste kogud]]ega seotud asutised: Üleriikline Põllumeeste Esitus, [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] toimetus, [[Ühiselu]] trükikoda, [[Eesti Põllumeeste Keskselts]], [[Põllutöökoda]], Maanaiste Keskselts. === Pikk 43 === [[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 43, 14.saj., 15.-20.saj.jpg|pisi|püsti|left|Elamu Pikk 43 (14. sajandist)]] 14. sajandist pärinev Pikk 45 [[Vaimu tänav]]a nurgal on kahekorruseline, kõrge [[viilkatus]]ega ja väikese sisehooviga keskaegne elamu hoone. Kinnismälestis nr 3045.<ref>{{kultuurimälestis|3045|3045 Elamu Pikk t 43, 14. saj, 15.-20. saj}}</ref> Peahoone põhiplaanis säilinud algne ''[[diele]]''-[[dornse]] ruumijaotus, keldrikorrusel keskaegsed ehituskonstruktsioonid ja detailid nagu kivikonsoolidele toetuvad talalaed, trepid, aknad, paeplaatsillusega keldri sissepääs. Hoonestust mainitakse esimest korda [[1380]]. aastal. 15. sajandil on Pika tänava ääres elamu, [[Lai tänav (Tallinn)|Laia tänava]] ääres väike maja, mis [[1784]]. aastal lahuskinnistuna eraldati. Tänaseni säilinud peahoone on 15. sajandile tüüpiline kolmkaarsete [[petiknišš]]idega kõrge fassaadiviiluga elamu väikese sisehoovi ja piki Vaimu tänavat kulgevate abihoonetega. Siseplaneeringut muudeti 18.-19. sajandi vahetusel. Hoone esimene korrus ja sisehoov kasutusel toitlustusasutuse ruumidena (Texas Honky Tonk & Cantina). === Pikk 44 === [[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 44, 15.-19.saj.jpg|pisi|150px|Elamu Pikk 44]] Varasemad teated [[kinnistu]]st Pikk 44 pärinevad [[1401]]. aastast. Hoone on põhiplaanilt [[Tallinn keskajal|keskaegsele Tallinnale]] tüüpiline [[diele]]-[[dornse]] struktuuriga elamu. [[17. sajand|17.]]-[[18. sajand]]il ehitati hoone tugevalt ümber. Dornse pealsed laoruumid kohandati eluruumideks. Enne 1829. aastat ehitati keskajale tüüpiline hoone fassaad kinnistul nr 31<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6933&knr=&hpr=4&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=pikk&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNo1iVsKgCAUBfdyNlD2Ik6ruZSkGFJp%252FUR7L8m%252BZpgRKl6W5SDsPglUHeGs9zbEYyqCln00eHtNmHVPpogmsSWieDmTN8Rqnct7y1T%252FklnnVCX2xCJ%252BPnKuCB0x3PcDHHAqOA%253D%253D Tallinn-Haapsalu KA: Tallinn Linn I, Tallinn Pikk 44]</ref> täielikult ümber: hoone sai tagasihoidliku klassitsistliku kujundusega aknarütmi ja poolkelpkatuse. 1840.–1850. aastatel ehitati ümber I korrus. Kultuurimälestis nr 3046.<ref>{{kultuurimälestis|3046|3046 Elamu Pikk t.44, 15.-19.saj.}}</ref> === Pikk 45 === [[Fail:Le Bonaparte - panoramio.jpg|pisi|left|Pikk 45]] Hoone esimene korrus kasutusel toitlustusasutuse ruumidena (Restoran Le Bonaparte). === Pikk 46 === [[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 46, 15.-20.saj.jpg|pisi|150px|Elamu Pikk 46]] Pikk 46 kinnistul asub 15. sajandist pärit hilis[[Gooti stiil|gooti]] elamu, algselt kaheruumilise põhiplaaniga, II ja III korrusel laoruumid. [[Olevimägi|Olevimäe]] pool asus hoov, keldrikorrusega samal tasandil. 18.–19. sajandil ehitati põhjalikult ümber: hoov ehitati osaliselt täis ja vahelagesid asendati, laokorrused muudeti eluruumideks, fassaad sai klassitsistliku ilme. Tänapäeval hoone kasutusel korterelamuna. Kultuurimälestis nr 3047.<ref>{{kultuurimälestis|3047|3047 Elamu Pikk t.46, 15.-20.saj.}}</ref> Hoones tegutseb [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]. === Pikk 47 === [[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 47 hooviansambliga, 15.-20.saj.jpg|pisi|left|150px|Elamu Pikk 47]] Pikk 47 on kolmekorruseline keldri ja väljaehitatud katusekorrusega linnaelamu, kus säilinud keskaegne kaheruumiline põhiplaan. I ja II korruse vahel on [[akantus]]lehekestega [[palmett]]-[[friis]], ülemistel akendel [[ehisliist]]udega ja akantus[[Konsool (arhitektuur)|konsoolidega]] raamistus. Hoones on säilinud väärtuslikke keskaegseid konstruktsioone ja erinevate ajastu arhitektuurseid detaile: keldri puidust [[tala (ehitus)|talalaed]], keris[[hüpokaust]], aknaid, uksi, müüritreppe, raidkivi detaile, maalitud talalagi. 18.–19. sajandist pärinevad Pika tänava poolsete ruumide stukiga dekoreeritud laed ning puit[[lambriid]], samast ajast pärineb nikerdatud välisuks. Hoone kohta on [[kinnisturaamat]]utes esimene sissekanne krundi kohta [[1415]]. aastast. Kultuurimälestis nr 3048.<ref>{{kultuurimälestis|3048|3048 Elamu Pikk t.47 hooviansambliga, 15.-20.saj.}}</ref> === Pikk 51 === [[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 51, 15.-20.saj.jpg|pisi|left|150px|Elamu Pikk 51 // [[Lai tänav (Tallinn)|Lai]] 36]] Kinnistul Pikk 51 // Lai 36c asub kolm hoonet: peahoone fassaadiga Pikal tänaval, sellega liituv hoovihoone kinnistu paremal küljel ning väiksem hoovihoone õue vasakus servas. Pikk 51 peahoone on kolmekorruseline, tagasihoidliku kujundusega [[Klassitsism|klassitsistliku]] fassaadiga, [[kelpkatus]]ega, keldri ja katusekorrusega. Fassaadil on säilinud [[hiliskeskaeg]]ne kolmeastmelise [[palend]]iprofiiliga ja profileeritud [[talumivöö]]ga peaukse [[raidportaal]], eksponeeritud vanema akna raidpiida fragmente. Säilinud on peahoone kaheruumiline plaanilahendus, olemas [[mantelkorsten]] koos [[hüpokaust]]i ruumiga keldris ja eeskoja põrandal säilinud fragment [[kalorifeer]]iplaadist. Kinnistut on esimest korda mainitud [[1414]]. aastal. Peahoone on 15.-16. sajandist, hiljem kõrvalasunud väravahoonega kokku ehitatud kaupmehe elamuga. Hoone on ümber ehitatud 18. ja 19. sajandi vahetusel. Kultuurimälestis nr 3049.<ref>{{kultuurimälestis|3049|3049 Elamu Pikk t.51 hooviansambliga, 15.-20.saj.}}</ref> === Pikk 53, 55 === [[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 55, 15.-20.saj.jpg|pisi|150px|Elamu Pikk 55]] Hoone Pikk 55 algsel kohal asuv teravkaarne [[perspektiivportaal]] (15. sajand II pool.) on üks [[Tallinna vanalinn]]a profaanhoonete kõige rikkalikumalt profileeritud [[Portaal (arhitektuur)|portaale]]. Pikk 55 on kelpkatusega kolmekorruseline hoone, arhitektuuriliselt on Pikk 55 peahoone diele-dörnse tüüpi elamu. Pööningukorrust avardab puitkarkass-konstruktsioonis väljaehitis, mida tänavaseinas kroonib kolmnurkne [[frontoon]]. Tänavaseinas on algsel kohal ja terviklikult säilinud esinduslik raidportaal ja põhjapoolne ristraidraamiga aknaava. Kultuurimälestis nr 3050.<ref>{{kultuurimälestis|3050|3050 Elamu Pikk 55, 15.-20.saj}}</ref> === Pikk 54, 56, 58 === Hoones Pikk 54, 56, 58 asus kirjastusühisuse Vaba Maa [[trükikoda]] ja ajalehe [[Vaba Maa]] toimetus, [[Eesti NSV]] ajal asus Pikk 58, [[Õhtuleht|Õhtulehe]] toimetus ja trükikoda Punane Täht. [[Fail:14-08-14-Tallinn-RalfR-178.jpg|pisi|left|Pikk 45, 47, 49, 51 ja 53]] === Pikk 59 // Lai 44 // Pagari 1 === [[Pilt:Eesti siseministeeriumi hoone.jpg|pisi|left|Pikk 61, [[Eesti Vabariigi Siseministeerium]]i hoone]] [[1911]]. aastal ostis [[Suurbritannia]] kodanik [[William Tulip]] Pagari, Pika ja Laia tänava vahelises kvartalis kolm kinnistut. Kinnistud liideti, seal asunud varasem kesk- ja varauusaegne hoonestus lammutati. Uus suur äri- ja eluhoone valmis [[1912]]. aastal arhitekt [[Hans Schmidt (arhitekt)|Hans Schmidti]] projekti järgi. Tallinna [[Peeter Suure Merekindlus]]e rajamisel otsiti lisaks uute hoonete ehitamisele ka juba olemasolevaid. Tulipi üürimaja leiti olevat sobilik merekindluse juhtkonna elamuks ning osteti 1917. aasta jaanuaris [[Venemaa Keisririik|Vene riigile]], kus asus [[Keiser Peeter Suure merekindlus]]e ehitusvalitsus. 1918. aasta märtsi alguses toimusid maja ühes toas [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] koosolekud, seejärel läks hoone [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni ajal]] Saksa keisririigi 8. armee staabi tooraine- ja kaubandusosakonnale (RoHa). 1918. aasta novembri keskel paiknes majas Harjumaa Maakonna Valitsus. 2010. aastal hoone erastati ning rekonstrueeriti [[korterelamu]]ks ja äripindadeks. === Pikk 60 === [[Pilt:Elamu Pikk tn 60, 15.-19.saj..JPG|pisi|püsti|Elamu Pikk 60]] Pikk 60 on kolmekorruseline kivihoone, mille korrused asuvad põhja- ja lõunaosas erinevatel kõrgustel. Kinnistu asukoht on [[Tallinna linnamüür]]i vahetus läheduses ja tihe hoonestus tingisid hoone laiendamisel selle liitmise kõrvalasuva tänavaäärse keskaegse aidaga, ehitiste kompleks koosneb mitmest hoonest, millest vanem tõenäoliselt lõunaosas tüüpiline [[diele]]-[[dornse]] põhiplaaniga nn suurelamu. Kultuurimälestis nr 3051.<ref>{{kultuurimälestis|3051|3051 Elamu Pikk t.60, 15.-19.saj.}}</ref> === Pikk 61 === [[Fail:Siseministeeriumi valgustatud hoone.jpg|pisi|left|Pikk 61, Siseministeeriumi hoone]] Pikk 61 kinnistu praeguste hoonete asemel asus 19. sajandil Pika tänava ääres Pagari tänava nurgal kaks kitsast keskaegset kaupmeheelamut ning nendest ida pool suurem U-kujuline hoone. Kvartal sai koos ülejäänud [[Tallinna vanalinn]]aga 1944. aasta [[Märtsipommitamine Tallinnas|märtsipommitamise ajal]] raskelt kannatada. 1946. aastal esitas [[ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] tellimuse kvartali taashoonestamiseks. Oleviste tänava ja Pika tänava nurgal, Pika tänava poolsesse otsa ehitati [[Grigori Šumovski]] projekteeritud neljakorruseline stalinistlik administratiivhoone.<ref>[https://web.archive.org/web/20210127132352/https://www.siseministeerium.ee/et/ministeerium/ministeeriumi-tutvustus/siseministeeriumi-hoonete-ajalugu Siseministeeriumi hoonete ajalugu. Oleviste 3/5], www.siseministeerium.ee, (vaadatud 26.01.2021)</ref> Ehitustöödel kasutati osaliselt säilinud keldri- ja esimese korruse müüre. Hooneid Pikk 59 // Pagari 1 // Lai 44 ja Pikk 61 ühendab teisel korrusel asuv galerii. Hoones Pikk 63 asus kuni 1917. aasta [[Märtsirevolutsioon]]ini, [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]]u [[Ohranka]] ruumid, mis [[15. märts]]il 1917 rüüstati ja kus hävitati asjaajamispaberid. Hoones tegutses seejärel Tallinna Miilitsavalitsus, aastatel 1918–1926 [[Tallinna Linna Politseivalitsus]] ja 1926–1940 asus hoones [[Tallinna-Harju prefektuur|Tallinna-Harju Prefektuur]]. Kinnistul Lai tn 46 // 48 // Oleviste 1 // 3 // 5 // Pagari 2 // 4 // Pikk 61 asuvad [[Siseministeerium]]i asutused. === Pikk 62 === [[Fail:Hattorpe-tagune torn.JPG|pisi|püsti|[[Hattorpe-tagune torn]], Pikk 62 hoovipoolel, vaade Šoti klubi hoovist, Uus 33]] Pikk 62 asub lisaks tänavaäärsele hoonele ka hooviosas vana [[Tallinna linnamüür]]i müüritorn [[Hattorpe-tagune torn]]. Torn ehitati 14. sajandi lõpul – 15. sajandi algul. 1410–1414 oli Tallinna linnaisade seas keegi Hattorpe, torn võis saada nime tema või ta mõne sugulase järgi.<ref name="streets" /> [[1878]]. aastal ehitas arhitekt [[Rudolf Bernhard]], [[Peterburi tsiviilinseneride instituut|Peterburi tsiviilinseneride instituudi]] esimene rektor endale torni krundile Pikk 62 [[Uusgootika|uusgooti]] stiilis maja. R. Bernhard kujundas linnamüürist ja tornist oma hoone kagufassaadi. Hattorpe torni sisse tulid ümmargused toad, akendeks keskaegsed laskepilud," kirjutab selle kohta arhitekt Andri Ksenofontov. "Samas tõmmati torn seestpoolt tühjaks kui kokteilikõrs. 1896. aastal ehitas Rudolfi poeg [[Erwin Bernhard|Erwin]], samuti kuulus arhitekt, tornile uue korruse peale uusgooti muinasjutustiilis. === Pikk 64 === [[File:2018-04-21-18-34-25-IMG 8012 (40142366613).jpg|pisi|left|Pikk tänav 64 (vasakul)]] Pikk 64 kinnistu leiab esimest korda märkimist aastal [[1371]]. Algselt asus tänasel Pikk 64 kinnistul kaks kinnistut (kinnistu 11 ja 12). 1827. aastal omandas mõlemad kinnistud Johan Friedrich Tilcker, kes ühendas mõlemad kinnistud ja hooned ning ehitas kinnistutel asunud vanemad ehitised ühtseks kolmekorruseliseks elamuks. [[1829]]. aastal omandas hoone [[Eestimaa kubermang]]u [[Eestimaa kubermangu Vaimulik Valitsus|Vaimulik Valitsus]]. 1872. aastaks oli hoone Pikk 64 seisukord avariiline, vaimulikud koos peredega lahkusid hoonest ja hoone jäeti kasutusele laona. Hoone remonti alustati alles 1881. aastal, mille käigus enamus vana hoone Pikk 64 konstruktsioonidest lammutati, kuna suurem osa sisemisi kapitaalseinu ei omanud õiget vundamenti. Uus hoone Pikk 64 sai valmis 1884. aasta sügiseks. Ümberehitatud hoone I korrusele projekteeriti algselt kolm suurt ja üks väike korter. II korrusel oli üks suur korter, kus asusid Kiriku Valitsuse ametiruumid. III korrusel algselt oli kaks korterit. [[1928]]. aastal sai hoone omanikuks [[Eesti Vabariik]], 1932. aastal [[Eesti Apostlik Õigeusu Kirik]] ja 1940. aastal natsionaliseeriti maja nõukogude võimu poolt.<ref name="zFAVZ" /> === Oleviste kirik (Lai 50) === [[Pilt:St Olaf's church, Tallinn, July 2008.jpg|pisi|left|püsti|Pikk 65, [[Oleviste kirik]]]] {{vaata|Oleviste kirik}} Kirik sai nime [[Norra kuningas|Norra kuninga]] [[Püha Olav]]i järgi. Esimest korda on kirikut mainitud [[1267]]. aastal, mil [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Erik V Klipping]]i ema [[Margrete Sambor]] annetas [[tsistertslased|naistsistertslaste]] [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Tallinna Püha Miikaeli kloostrile]] [[patronaadiõigus]]e Oleviste kiriku ja selle koguduse üle. Olgugi et arheoloogilisi tõendeid selle oletuse kinnituseks pole, on tõenäoline, et kiriku eelkäija võis samas paigas asuda juba [[12. sajand]]il, mil sellesse paika oli tekkinud skandinaavia kaupmeeste kaubahoov ja asula. Tolleaegse kiriku ehitusviisi, arhitektuuri ning täpse asukoha kohta andmed puuduvad. === Pikk 66 === {{vaata|Gotthard Residents}} [[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 66, 14.-19.saj.jpg|pisi|Elamu Pikk 66]] Kinnistu Pikk 66 kuulus [[1851]]. aastast Ernst Carl Friedrich Baetgele ning seejärel Kochide ja [[Baetge]] perekonnale.<ref name="NlW5x" /> 14. sajandi lõpul ehitatud keskaegne elamu koos aida ja kangialusega on 19. sajandi keskpaigas kardinaalselt ümber ehitatud klassitsistlikuks elamuks. Kultuurimälestis nr 3052.<ref>{{kultuurimälestis|3052|3052 Elamu Pikk t.66, 14.-19.saj.}}</ref> === Pikk 68 === [[File:2018-04-21-18-34-29-IMG 8013 (40142366833).jpg|pisi|Pikk tänav 68 (paremal)]] Pika tänava kinnistut nr 6,<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6907&knr=&hpr=4&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=pikk&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNotiVEOQDAUBO%252ByF6CoyDrNCw1NpUHLj7g7L3zN7KzQ8PIse6H9JNG0RPAx%252BpSPsUhO9mHG22tiXnc1QzRKS2SJcqo3xOpD%252BO%252Ftp1F2xCJxOmRyOivCZfT3%252FQA9%252FyU3 Kinnistut nr 6]</ref><ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6907&knr=&hpr=4&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=pikk&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNotiVEOQDAUBO%252ByF6CoyDrNCw1NpUHLj7g7L3zN7KzQ8PIse6H9JNG0RPAx%252BpSPsUhO9mHG22tiXnc1QzRKS2SJcqo3xOpD%252BO%252Ftp1F2xCJxOmRyOivCZfT3%252FQA9%252FyU3 Kinnistute register], http://www.ra.ee</ref> on teadaolevalt esimest korda mainitud 1419. aastal. 17. sajandil algul kuulus kinnistu [[bürgermeister]] [[Johan Holthusen]]ile, sajandi keskel aga [[raehärra]] [[Johan Dellinghausen]]ile. Kinnistu Pikk 68 kuulus [[1848]]. aastast [[Andreas Christian Koch]]ile ja seejärel [[Koch]]ide perekonnale. 1878. ehitati hoone arhitekt [[Rudolf von Knüpffer]]i projekti järgi ümber. 1920. aastal omandas kinnistu [[Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuur|Puuvillasaaduste Manufaktuuri Kreenholmi Ühing]].<ref name="iykd9" /> Kultuurimälestis nr 24239.<ref>{{kultuurimälestis|24239|24239 Elamu Pikk tn. 68}}</ref> Pikk 68 kinnistu 4 hoone<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6904&knr=&hpr=4&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=pikk&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNotiVEOQDAUBO%252ByF6CoyDrNCw1NpUHLj7g7L3zN7KzQ8PIse6H9JNG0RPAx%252BpSPsUhO9mHG22tiXnc1QzRKS2SJcqo3xOpD%252BO%252Ftp1F2xCJxOmRyOivCZfT3%252FQA9%252FyU3 Kinnistu nr 4, Tallinn Pikk 68]</ref> oli ajalooliselt [[Suur Rannavärav|Suure Rannavärava]] vahimaja. Esimesed teated vahimajast on aastast 1600, mil ehitusmeister A. Passer rajas hoone. Suure Rannavärava vahimaja rajati 1683–1704 uuele kohale. === Pikk 69 === [[Pilt:Pikk tänav 69, Tolli tänav 1.JPG|pisi|püsti|left|Pikk 69 // Tolli 1]] Pikk 69 // Tolli 1 ühendab endas oma tänapäevastes piirides kahte endist ajaloolist majavaldust. Mõlemad kinnistud esindavad Tallinna hilisgootikast tuntud majavaldusi, mis koosnevad peafassaadiga tänavale pööratud elamust ja selle taha, krundi sügavusse püstitatud mitmesugustest majandus- ja kõrvalhoonetest. Kinnistu Pikk 69 // Tolli 1 kuulus [[Hetling]]ite perekonnale. [[1872]]. aastal asutati hoones [[Tallinna Tõnismäe Reaalkool|kolmeklassiline linnakool]],<ref>[https://www.pealinn.ee/tallinn/fotod-eesti-vanim-vene-kool-sai-230-aastaseks-n247880 Eesti vanim vene kool sai 230-aastaseks], www.pealinn.ee, 22. november 2019</ref> [[1889]]. aastast kuulus aga [[Tallinna Katariina II kõrgem linnakool|Tallinna Katariina II kõrgemale linnakoolile]].<ref name="9oxbt" /> 1917. aastal nimetati kool [[Tallinna 19. Algkool]]iks, 1934. aastal paigutati kooli ümber [[Karu tänav (Tallinn)|Karu tänav]] 16 hoonesse. Aastatel 1935–1944 tegutses hoones [[Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium|Tallinna Linna Vene gümnaasium ja progümnaasium]], Tallinna Linna 6. [[Gümnaasium]] ja 6. [[progümnaasium]], [[Tallinna 6. gümnaasium]]. Kultuurimälestis nr 3053.<ref>{{kultuurimälestis|3053|3053 Elamu Pikk t.69, 15.-20.saj.}}</ref> === Suure Rannavärava eesvärav (Pikk 70) === [[Pilt:Pikk tänav 70.JPG|pisi|Pikk 70]] [[Suure Rannavärava eesvärav]]a parempoolses suurtükiväetornis [[Paks Margareeta]] ja selle juurdeehitises aadressil Pikk 70 asub [[Eesti Meremuuseum]]. === Kolm Õde (Pikk 71) === [[Pilt:Three Sisters in Tallinn1.JPG|pisi|left|Kolm Õde, Pikk 71]] {{vaata|Kolm Õde}} Pikk 71 // Tolli 2, Kolm Õde on 15. sajandil rajatud ja 19. sajandil ümber ehitatud hoonerühm, kus alates 2003. aastast tegutseb samanimeline hotell. Kultuurimälestis nr 3054.<ref>{{kultuurimälestis|3054|3054 Elamud "Kolm õde", 15.-19.saj.}}</ref> === Kochi villa (Pikk 73) === [[Pilt:Pikk tänav 73.JPG|pisi|püsti|Pikk 73 hoone, Kochi villa]] [[Kinnistu]]t Pikk 73 on esimest korda mainitud [[Tallinna linna kinnistusraamat]]us ehk nn numbriraamatus, mis seati sisse 1786. aastal, kui Tallinna linna kinnistud esimest korda nummerdati, kinnistuna nr 3. 1795. aastal oli maja antud kahe [[Tallinna Insenerikomando]] kindrali von Bohli ja von Streitenfeldi majutamiseks. 1880. aastatel nimetati kinnistul asunud hoonet vanaks politseimajaks ja varem politsei- või ka kardavoikasarmuks. Majas tegutses algul ka linna politseivalitsuse kantselei, mis hiljem viidi üle majja [[Vene tänav|Vene]] 23 // 25. 1843. aastal elas majas näiteks ka linna politseiülem [[titulaarnõunik]] [[Georg von Malch]]. Maja oli kohandatud ka linna 40–50 nn politseisoldati [[kasarm]]uks. Politsei käsutuses oli maja ilmselt 1805. aastal, mil taasloodi pärast [[asehalduskord|asehaldusaega]] riiklik [[Tallinna politseivalitsus]], mis oli [[Tallinna raad|Tallinna rae]] järelevalve all. Umbes 1830. aastal võeti teisel pool teed asuv [[Paks Margareeta]] torn (Pikk t 70) kasutusele vanglana. [[1842]]. aastal omandas [[Andreas Koch]], [[Koch]]idele kuulusid ka [[Admiraliteedi bassein]]i ääres Uus-Hollandi piirkonnas, [[Uus-Hollandi tänav]]al asuvad laohooned ([[Kochi Aidad]]). 1900. aastal sai Kochide suguvõsa esindaja linnavalitsuselt loa kahekorruselise elamu ehitamiseks, milleks kasutati ära samal kohal asunud vana hoone ehituskehandit. [[Uusgootika|Uusgooti stiilis]] hoone projekteeris [[baltisakslased|baltisaksa]] [[arhitekt]] [[Rudolf Otto von Knüpffer]], kes oli [[Eestimaa kubermanguarhitekt]] ja ajuti täitis ka [[Tallinna linnaarhitekt]]i ülesandeid. Hoone laskis aastatel [[1900]]–[[1902]] ehitada suurärimees [[Nikolai Koch]]. [[1933]]. aasta suvel müüdi maja [[Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuur]]ile. 1937. aasta sügisel omandas maja Martha Salmann<ref name="wFo7i" /> ja 1938 ehitati hoone sisemus arhitekt [[Eugen Habermann]]i projekti järgi ümber. 1959. aastal anti hoone valdus [[ENSV Ministrite Nõukogu|Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] korraldusega üle [[ENSV Kultuuriministeerium|Eesti NSV Kultuuriministeeriumi]] Kirjastuste ja Polügraafiatööstusele. Hoones tegutsesid ajakirjade [[Nõukogude Naine]], [[Pioneer (ajakiri)|Pioneer]], [[Kehakultuur (ajakiri)|Kehakultuur]], [[Pilt ja Sõna]] ning [[Noorus]] toimetused ning [[Eesti Ajakirjanike Liit]]. 1978. aastast anti hoone [[ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tallinna osakond|Tallinna osakonna]] kasutusse. 1995. aastast sai hoone valdajaks [[Eesti Kunstimuuseum]] ja seda hakati kasutama maalifondi hoidlana. 2004. aastal anti hoone Eesti Lastekirjanduse Teabekeskusele ja seal tegutseb tänaseni [[Eesti Lastekirjanduse Keskus]].<ref name="2igGn" /> == Ajalugu == Pikk tänav Tallinnas on olnud varem ka Pitk; Pitk ulits; saksa keeles ''Langstraße''; ladina keeles ''longa platea; platea stagnali; strantstrata; platea strant; longa rega''; Langestrate; lange strate; longa strate; strantstrate;; vene keeles ''ул. Пикк; Морская ул.; Длинная ул.''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=pikk&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Pikk tn], [http://www.eki.ee/ EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut], Eesti kohanimed (vaadatud 26.06.2021)</ref> == Vaata ka == * [[Lai tänav (Tallinn)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="GE6lD">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6986 Kinnistu Tallinn Kinga 8(ENSV Teataja), Tallinn Pikk 4(Nats. toimikust), Tallinn Pikk 6, Tallinn Voorimehe 6(ENSV Teataja), Tallinn Voorimehe 7 detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="aqAsp">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6985 Kinnistu Lai 4 // Pikk 5 detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="iQO8o">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6984 Kinnistu Tallinn Pikk 7 detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="mFYe1">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6981 Kinnistu Tallinn Lai 10, Tallinn Pikk 11 detailandmed], Rahvusrhiiv</ref> <ref name="J3y9x">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=7169 Kinnistu Kinga 6, Mündi 3, Pikk 12, Teenri 1 detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="gqEFa">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=7170 Kinnistu Mündi 4, Pikk 14, Saiakang 5 detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="0YR8G">[[Pekka Erelt]], Martsipani Georgi maiuseäri, Eesti Ekspress 28.10.2004</ref> <ref name="X0Zbn">[http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=4423&save=1 TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 12. detsember 2001 nr]</ref> <ref name="NpwjA">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6973 Kinnistu Tallinn Hobuse 3, Tallinn Pikk 19/21 detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="q3Z8m">{{Netiviide |url=http://www.koda.ee/kojast/koja-ajalugu/koja-maja-lood |pealkiri=Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |vaadatud=2012-07-24 |arhiivimisaeg=2013-11-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131104012727/http://www.koda.ee/kojast/koja-ajalugu/koja-maja-lood |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="na2lu">{{kultuurimälestis|8519|8519 Tallinna Kanuti gildi hoone, 1863. a.}}</ref> <ref name="dkU7C">[http://www.folkart.ee/kasitookeskused/eesti-kasitoo-maja Eesti Käsitöö Maja]</ref> <ref name="IdxRT">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6972 Kinnistu Hobuse 1, Tallinn Pikk 23, Tallinn Pikk 23/25 detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="sGDpO">[http://www.mustpeademaja.ee Mustpeade maja]</ref> <ref name="tYJoO">Hans Lepp, [http://www.stmikael.ee/index.php/et/ajalugu/32-ptk-6 Rootsi mälestised Eestis]</ref> <ref name="HWn3H">[http://www.tallinn.ee/est/Linn-annab-Pikk-tn-29a-ariruumid-Vene-Muuseumi-kasutusse Linn annab Pikk 29a äriruumid Vene Muuseumi kasutusse], Tallinn.ee, 8. veebruar 2012</ref> <ref name="6maxs">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rohelise-turu-kabel-anti-oigeusukirikule.d?id=26457619 Rohelise turu kabel anti õigeusukirikule], www.DELFI.ee, 23. oktoober 2009</ref> <ref name="streets">Simon Hamilton [http://www.tallinnstreets.com/ A Rambling Dictionary of Tallinn Street Names"] (vaadatud 9. augustil 2011)</ref> <ref name="zFAVZ">[http://www.sinuhaldus.ee/public/dokumendid/Pikk_64_ajalugu.doc Pikk 64 ajalugu]</ref> <ref name="NlW5x">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6910 Kinnistu Tallinn Pikk 66 detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="iykd9">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6904 Kinnistu (Pikk 68) detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="9oxbt">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6912 Kinnistu Tallinn Pikk 69 / Tolli 1 detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="wFo7i">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6903 Kinnistu Tallinn Pikk 73 detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="2igGn">[http://www.elk.ee/?page_id=859 Pikk 73 maja ajalugu. KOCHI VILLAST LASTEKIRJANDUSE KESKUSEKS]</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat|Pikk tänav (Tallinn)}} * [[Gea Velthut-Sokka]], [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=2406/uud_uudidx_240601 Pikk tänav saab pealinna tuiksooneks], Äripäev, 30. mai 2003 {{Vanalinna asumi tänavad}} [[Kategooria:Tallinna vanalinna tänavad]] [[Kategooria:Pikk tänav (Tallinn)| ]] 7ai4og947dp4492r9rwxhosbfdva0en 6165635 6165632 2022-07-22T14:41:32Z NOSSER 8097 /* Pikk 41 */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänavast Tallinnas; teiste tänavate kohta vaata lehekülge [[Pikk tänav (täpsustus)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2011}} {{teekaart}} [[File:Õhuvaade vanalinna servast.jpg|pisi|Õhuvaade [[Tallinna vanalinn]]a servast ja Pikast tänavast]] [[Fail:Pikk tänav Mustpeade hoonega ja Kanuti Gildi majaga, vaadatuna Olevimäe poolt., AM 8544-27 F 10163.jpg|pisi|püsti|Pikk tänav Mustpeade hoonega ja Kanuti Gildi majaga, vaadatuna Olevimäe poolt 19. sajandi keskel]] [[Fail:Tallinn Old Town (8053657936).jpg|pisi|püsti|Pikk tänav, vaadatuna [[Suurgildi plats]]ilt [[Toompea]] ja [[Pikk jalg|Pika jala]] [[Pika jala väravatorn|väravatorni]] suunas 21. sajandi alguses]] '''Pikk tänav''' on [[Tallinna vanalinn]]as, [[Kesklinna linnaosa]]s asuv tänav. Selle pikkus on 723 meetrit. Tänavat ''strantstrate'' ja hooneid tänaval on esimest korda nimetatud [[1362]]. aastal, nimetatud ka ''longa strate'' ja ''longa platea'', ''longa rega'' (1367). Tänaval asub 73 [[kinnistu]]t. Pikk tänav algab [[Tallinna all-linn]]a ja [[Toompea]]d eraldanud [[Pikk jalg|Pika jala]] [[Pika jala väravatorn|väravatornist]] ning ulatub kuni Tallinna algse sadama juures asunud [[Tallinna linnamüür]]i välispiirde [[Suur Rannavärav|Suure Rannaväravani]] ja sellega ristuva [[Rannamäe tee]]ni. Pikk tänav on üks keskaegse vanalinna põhitänavaist, suundudes paralleelselt [[Lai tänav (Tallinn)|Laia tänavaga]] Toompealt alla [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] suunas. Toompealt mere poole suundudes ristub tänav [[Pika jala väravatorn]]i juures [[Rataskaevu tänav|Rataskaevu]] ja [[Nunne tänav]]aga; Pikka tänavat [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja platsiga]] ühendava [[Kinga tänav|Kinga]] ja [[Mündi tänav]]aga ning [[Saia käik|Saia käiguga]]; [[Lai tänav (Tallinn)|Laia tänavaga]] ühendava unikaalse hoonetevahelise kinnise [[Börsi käik|Börsi käiguga]]; [[Pühavaimu kirik]]u juures [[Pühavaimu tänav]]aga; [[mustpeade maja]] ja [[Roheline turg|Rohelise turu]] juures [[Olevimäe tänav]]aga; uuesti [[Kopli laht|Kopli lahe]] pool asuva ja paralleelse Laia tänavaga ühendava [[Hobusepea tänav|Hobusepea]], [[Vaimu tänav|Vaimu]], [[Pagari tänav|Pagari]], [[Oleviste tänav|Oleviste]] ja [[Tolli tänav]]aga ning [[Suur Rannavärav|Suure Rannavärava]] ees lõplikult Pikale tänavale suubuva Laia tänavaga. == Hoonestus == === Pikk 1 === [[File:2018-04-21-18-11-31-IMG 7915 (32012971667).jpg|pisi|left]] Kinnistu Pikk 1 // Lai 2 // Nunne 2 kuulus [[1817]]. aastast Franz Wilhelm Brinckile ja [[1877]]. aastal omandas kinnistu Tallinna linn. Aastatel 1934–1944 tegutses hoones [[Kohvik Toom]] ja [[Eesti NSV]] ajal [[Kohvik Pärl]]. === Pikk 2 === [[Fail:Päevaleht kirjandus.jpg|pisi|püsti|Pikk 2 // [[Voorimehe tänav|Voorimehe]] 9 // Rataskaevu 1. Endine [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] toimetuse hoone Tallinnas]] Pikk 2 // Rataskaevu 1 // Voorimehe 9 on neljakorruseline kivihoone, tiibadega Rataskaevu ja Voorimehe tänaval, ehitatud arhitekt [[Artur Perna]] projekti järgi aastatel 1921–1923 [[Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus]]e ajalehe [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] toimetuseks ja ühisuse [[trükikoda|trükikojahooneks]]. 1936. aastal valmis hoonele kahekorruseline funktsionalistlik juurdeehitis aadressiga [[Voorimehe tänav]]al, mille arhitekt oli [[Eugen Habermann]]. Hoones asus [[Eesti NSV]] ajal [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee|Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee]] [[Kommunist (trükikoda)|trükikoda Kommunist]]. Hoone kuulub riigile ning seda rendivad tänapäeval [[Muinsuskaitseamet]] ja [[Perioodika (kirjastus)|kirjastus Perioodika]]. [[Pilt:Tallinn-2007-rr-016.jpg|pisi|püsti|left|Vaade Pikale tänavale [[Kinga tänav]]a nurgalt [[Pika jala väravatorn]]i suunas, hooned 7, 5, 3 ja 1]] === Pikk 3 === Kinnistu Pikk 3 kuulus [[1866]]. aastast [[Friedrich Müller]]ile, 20. sajandi alguses Henriette Kochile, Richard Schmidtile, [[Max Wilhelm Fick]]ile, [[Balthasar Jakob Wilhelm Alexander Benedictus von Ungern-Sternberg|Balthasar]] von [[Ungern-Sternberg]]ile ja [[1917]]. aastast Nikolai Kochile. [[1919]]. aastast kuulus hoone Schwarzide perekonnale ja [[1932]]. aastast Gustav-Adolf Reinthalile. [[Fail:Tallinn, Pikk 4, 6, 8, 16. saj.jpg|pisi|püsti|Pikk 4, Pika tänava ja [[Voorimehe tänav]]a nurgahoone]] === Pikk 4, 6, 8 === Hooned Pikk 4, 6, 8, mille projekteeris 1920. aastal arhitekt [[Ernst Gustav Kühnert]], on kolm kokku ehitatud kivimaja. Hoonete allkorrustel asuvad suurte vitriinidega kaupluseruumid, ülakorrusel kontorid ja korterid. Kinnistu Pikk 4 // Voorimehe 6 kuulus [[1869]]. aastast [[Friedrich Müller]]ile ja seejärel tema pärijatele, 1914. aastal omandas kinnistu [[Sigfried Eberhardt]], 1920. aastal [[Eestimaa Kinnitus-aktsiaselts]] (1932. aastast sai Eestimaa Kinnitus aktsiaseltsist Eka)..<ref name="GE6lD" /> [[Kinga tänav]]a nurgal asuva hoone Pikk 8 ehisseinaga [[16. sajand]]ist [[Portaal (arhitektuur)|portaal]] ja aknakonstruktsioon on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 8148.<ref>{{kultuurimälestis|8148|8148 Ehisseinaga portaal ja aknakonstruktsioon Kinga t. 7/ Pikk t. 4, 6, 8, 16. saj.}}</ref> === Pikk 5 === Kinnistu Pikk 5 // Lai 4 kuulus [[1848]]. aastast Lorenz Heinrich Petersonile, [[1891]]. aastast Karl August Johansenile, [[1906]]. aastast Winteri perekonnale.<ref name="aqAsp" /> [[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 7, 15.-20.saj.jpg|pisi|püsti|left|Elamu Pikk 7]] === Pikk 7 === Pikk 7 kinnistu hõlmab kahte tänavaäärset hoonet ja hoovis nelja väikest abihoonet. Esmaste 14. ja 15. sajandi hoonete ümberehituse käigus [[1820]]. aastal muudeti hoone [[fassaad]]e, vanemast hoonest on säilinud kangialuse paekivist [[kaarportaal]] ja tekstivööga ümbritsetud sõõr[[petik]] hoone peaukse kohal. Hoonetekompleks Pikk 7 asub Pika jala ning Nunne, Laia, Hobusepea ja Pika tänava vahelises [[kvartal]]is ning koosneb mitmest sisehoovi ümber asuvast ning omavahel ühendatud hoonest. Kinnistu kuulus [[19. sajand]]i lõpust [[Vassermann]]ide perekonnale, 1922. aastast perekond [[Ströhm]]idele.<ref name="iQO8o" /> Hoone interjöör taastati pärast 1976. aastal toimunud tulekahjut hoones. Peahoonega liitub lääneküljes väikene maja, mille I korrusel on äriruumid. Kultuurimälestis nr 3035.<ref>{{kultuurimälestis|3035|3035 Elamu Pikk t.7 hooviansambliga, 15.-20.saj.}}</ref> === Pikk 9 === Pikk tänav 9 hoones<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=5020 Pikk 9. Arhitektuuriajalooliselt väärtuslikud detailid], register.muinas.ee, (vaadatud 12.05.2021)</ref> asus 1841–1939 [[Kluge & Ströhm]]i raamatukauplus<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.1176;jsessionid=002423001C6F75DCE4255D7BCD512325 Raamatukauplus Kluge & Ströhm, 1850-1939], The National Archives of Estonia, ERA.1176</ref> === Pikk 10 === [[Fail:Tallinn, elamu Kinga 10 fassaad, 15.saj., 1923.jpg|pisi|püsti|Kinga 10 // Pikk 10]] Hoonetekompleks Pikk 10 // Kinga 10 koosneb kahest keskaegse põhiplaaniga ning 20. sajandi alguses tugevalt ümberehitatud endisest aidamajast, mis on ümberehituste käigus ühendatud üheks hooneks. Kinga tänava tänavafrondis asub keskaegse kolmnurkviiluga hoone fassaad, Pikal tänaval asub aastatel 1923–1928 ümberehitatud [[Uusbarokk|uusbarokne]] [[fassaad]]. Kultuurimälestis nr 3020.<ref>{{kultuurimälestis|3020|3020 Elamu Kinga t.10 fassaad, 15.saj., 1923.a.}}</ref> Algselt asusid kahel kinnistul nurgapealne väikeelamu ja Pikka tänavat pidi kulgenud kivist [[aidahoone]]. Kinga tänava poolne, [[Keskaegne Tallinn|keskaegsele Tallinnale]] iseloomulik kolmnurkne [[otsaviil]] on kaunistatud [[petiknišš]]idega, mis sarnanevad kujunduslikult [[Pirita klooster|Pirita kloostri]] kolmnurkse otsaviiluga. 17.–18. sajandil olid hoonete allosas [[pudupood|pudupoed]] ja üleval (pööningul) [[Viljaait|viljaaidad]]. 1900 aastal kinnistud ühendati, omanikuks sai [[Niguliste kirik]]u juures asunud Vaestehooldamise Selts. 1923. aastast kuulus hoone [[Vene tänav]]a [[Tallinna Nikolai kirik|Nikolai kiriku]] kogudusele. [[1923]]. aastal ehitati hooned põhjalikult ümber arhitekt [[Ernst Gustav Kühnert]]i projekti järgi. Kühnerti projekti järgi ehitati ümber Kinga tänava fassaad alumine osa ja täielikult ehitati ümber Pika tänava fassaad. Hoone fassaad on [[Uusbarokk|uusbarokse]] ilmega, hoone nurka lisati sirkliga väike haritorn. Katusekonstruktsioonide osa ehitati ümber [[1928]]. aastal [[Eugen Habermann]]i projekti järgi. === Pikk 11 === Kinnistu Pikk 11 // Lai 10, kuulus 19. sajandi lõpust [[Elfenbein]]ide perekonnale, [[1901]]. aastast asus hoones [[Balti Kaubandus-Tööstus Pank]], seejärel [[Union Pank|Union Panga]] Tallinna osakond ja [[1931]]. aastast kindlustus-aktsiaselts [[Eesti Lloyd]], AS.<ref name="mFYe1" /> === Pikk 12 === [[Fail:Tallinn, Estonia (7952353632).jpg|pisi|Jegorovi maja, Pikk 12 // Kinga 6 // Mündi 3]] Kinnistu Pikk 12 // Kinga 6 // Mündi 3 ([[Jegorovi maja]]) kuulus [[1865]]. aastast [[Aleksander Leonhard Riesenkampff|Aleksander Leonhard]] [[Riesenkampff]]ile, 1909. aastast Karl Eberhardt Riesenkampffile ja 1918. aastast [[Ivan Jegorov]]ile.<ref name="J3y9x" /> [[Fail:Old Town of Tallinn, Tallinn, Estonia - panoramio (83).jpg|pisi|left|Elamu Pikk 13]] === Pikk 14 === [[Fail:Pikk str. 14, Tallinn.jpg|pisi|püsti|Pikk 14 // Mündi 4, vasakul pool [[Saiakang]] ja Saiakangi kohvikuhoone]] Kinnistu Pikk 14 // Mündi 4 // Saiakang 5 kuulus 1869. aastast [[Hickisch]]ite perekonnale, 20. sajandi algusest Hickischitele ja [[Freibusch]]idele ning seejärel nende pärijatele. 1919. aastal omandas kinnistu Oskar Raudsep ja 1935. aastal Jaan Kree.<ref name="gqEFa" /> === Pikk 15 === [[Pilt:Elamu Pikk tn15 hooviansambliga, 15.-20.saj..JPG|pisi|püsti|left|Elamu Pikk 15]] Hooneid kinnistul Pikk 15 on esimest korda mainitud 15. sajandi algul: aidad Pika ja Laia tänava ääres, õlleköök ([[1636]]). 14. ja [[15. sajand]]i rajatud kodanikumaja fassaadi arhitektuur ja ''[[diele]]''-[[dornse]] tüüpi ruumijaotus kaotati hoones 18.–[[19. sajand]]il tehtud ümberehituste käigus, mille projekti tegi arhitekt [[Erwin Bernhard]] [[1891]]. aastal. Tänaseni säilinud hoone kujunduse teostas [[1898]]. aastal arhitekt Konstantin Wilcken, hoone esimese korruse äriaknad aga [[1949]]. aastal arhitekt A. Ennet. Kultuurimälestis nr 3036.<ref>{{kultuurimälestis|3036|Elamu Pikk t.15 hooviansambliga, 15.-20.saj.}}</ref> === Pikk 16 // Pühavaimu 1 === Hoones Pikk 16 // Pühavaimu 1 asub [[Maiasmoka kohvik]], millel on pikk [[kondiitritööstus]]e ja [[Stude]] perekonnaga seotud ajalugu. [[1876]]. aastal ostis [[Georg Johann Stude]] varasema kondiitriäri hoone (kus varem olid Cavietzelli suhkrupagaritöökoda, Johann Seegröni ja Conrad Raeperi kondiitriärid) ning kahekorruselise naabermaja Pika ja [[Pühavaimu tänav]]a nurgal ning lasi arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]]al need ümber ehitada üheks suureks majaks Georg [[Stude kondiitriäri]]ks, mida tuntakse praegu [[Maiasmoka kohvik]]u nime all. [[Fail:Calle Pikk, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 01.JPG|pisi|[[Suurgildi plats]]]] 1912. aastal võttis oma isalt ärijuhtimise üle [[Georg Ferdinand Stude]] ehk Stude juunior. 1933. aastal suri Georg Stude [[veremürgistus]]se, kuid äri jäi endiselt suguvõsale, selle võttis üle [[Alexander Reinhold Stude]], kellelt 1940. aastal kondiitriäri natsionaliseeriti. Kommivabrik Kalev, üks Stude firma järglasi, asutas majja Stude muuseumtoa (praegu [[Kalevi martsipanituba]]), kus eksponeeritakse Stude toodete pakendeid ja fotosid ning valmistatakse kohapeal Stude vanade vormidega [[martsipan]]kujukesi.<ref name="0YR8G" /> Aastatel 1977–1984 kohandati hoone ruumid kohvik-kondiitripoeks Maiasmokk, arhitekt [[Tiina Linna]], sisekujundus [[Aala Buldas]]. Kultuurimälestis nr 8518.<ref>{{kultuurimälestis|8518|8518 Elamu fassaad ja historitsistlikud interjöörid Pikk t. 16/ Pühavaimu t. 1, 1876. a.}}</ref> === Suurgildi hoone (Pikk 17) === [[Fail:Suurgildi hoone.jpg|pisi|püsti|Pikk 17, Suurgildi hoone]] {{Vaata|Suurgildi hoone}} Hoone Pikk 17 ehitati aastatel 1407–1417 [[Tallinna Suurgild|Tallinna]] [[Suurgildi hoone]]na ning paikneb Pika ja Laia tänava vahel. Hoones asub tänapäeval [[Eesti Ajaloomuuseum]]. Kultuurimälestis nr 3037.<ref>{{kultuurimälestis|3037|3037 Tallinna Suurgildi hoone ja Börsi käik, 15.-19.saj}}</ref> Pika tänava ja [[Pühavaimu tänav]]a ristmiku alal Suurgildi hoone ees asub [[Suurgildi plats]].<ref name="X0Zbn" /> === Pikk 18 // Pühavaimu 3 === Hoone Pikk 18 // Pühavaimu 3 valmis [[1910]]. aastal arhitekt [[Jacques Rosenbaum]]i projekti järgi. Hoone esimesel korrusel tegutseb [[Draakoni galerii]], kõrgemad korrused on kasutusel korteritena. Kultuurimälestis nr 3038.<ref>{{kultuurimälestis|3038|3038 Elamu Pikk t.18 ja Pühavaimu t.3 fassaadid, 1909.a.}}</ref> <gallery> Elamu Pikk tn 18 3038.jpg Fail:Elamu Pikk tn 18 3038-2.jpg Fail:Elamu Pikk tn 18 3038-1.jpg Fail:Elamu Pikk tn 18 3038-3.jpg </gallery> === Pikk 19 === [[Fail:Embassy of Russia in Tallinn.jpg|pisi|püsti|Pikk 19, [[Vene Föderatsiooni saatkond Eesti Vabariigis|Vene Föderatsiooni saatkonna hooned Eesti Vabariigis]]]] Kolmekorruseline kivist elamu Pikk 19 ehitati [[18. sajand]]i lõpus A. Fr. v. [[Dellingshausen]]i tellimusel seniste suure ja väikese keskaegse elamu asemele. Hoonekompleks Pikk 19, 21 ja Hobusepea 3 kuulus [[Nikolai von Dellingshausen]]ile ja [[Eduard von Dellingshausen]]ile. [[1921]]. aastal omandas hoone [[Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik]].<ref name="NpwjA" /> Hoone on kuubitaolise üldkujuga, põhiplaaniga kuus ruumi igal korrusel, välja arvatud peakorrus, kus kahest ruumist moodustub saal. Hoone fassaadi stiilset terviklikkust rikub suur [[vitriin]]aken, mis ehitati aastatel [[1925]]–[[1930]], kui hoones jätkas tegevust alates [[1887]]. Enne [[esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] elas hoones<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/310550 Adreßbuch für Estland nebst einem Register der dem Verein angehörenden deutschen firmen. Zusammengestellt im März 1913.], Reval, 1913. Buchdruckerei der "Revalschen Zeitung", seite 15</ref> [[Eestimaa Rüütelkond|Eestimaa Rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|peamees]] [[Eduard von Dellingshausen]]. [[Lai tänav (Tallinn)|Lai]] 7 tegevust alustanud Hans Granbergi ja seejärel Jan (Juhan) Tschipani (Jan Czipan) juhitav juuksetööstus Granberg, salong Pikal tänaval likvideeriti [[1944]]. aastal. Eesti NSV ajal asusid hoones [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu julgeolekuasutused]], valitsuse [[kõrgsagedusside]] jaam ja seejärel [[Eesti NSV Siseministeerium]]i allüksused kuni 1991. aastani. Hoonekompleksis Pikk 19, 21, 23, 25 asub alates 1991. aastast [[Venemaa suursaatkond Eestis|Venemaa Föderatsiooni saatkond Eestis]]. Krundi sisemuses on väike valgusõu, hoonekompleksi hooned on ühendatud naaberhoonetega Pikk 19, Pikk 21 ja Lai 18 // Pühavaimu 3. Kinnismälestis nr 3039.<ref>{{kultuurimälestis|3039|3039 Elamu Pikk t.19, 18.-20.saj.}}</ref> === Kanuti gildi hoone (Pikk 20) === [[Fail:Tallinna Kanuti gildi hoone, 1863 (2).jpg|pisi|püsti|[[Kanuti gildi hoone]], Pikk 20]] {{Vaata|Kanuti gildi hoone}} Hoonet Pikk 20 on esimest korda mainitud [[1326]]. aastal, mil kinnistu hõlmas kolmandiku praegusest maa-alast. Hoone oli põhiliselt [[sakslased|saksa rahvusest]] meistreid ühendava Püha [[Kanuti gild]]i hooneks. Kanuti gild omandas Pikal tänaval esimese majale lisaks [[1406]]. aastal ka naabermaja, mille kohale ehitati [[1470]]. aastatel gildisaal, mis jäi praeguse Pikk 20 asuva hoone keskosa kohale. [[1800]]. aastal osteti maja naabruses kolmas maja ja 1802. tekkis Pikale tänavale kolme viiluga [[gild]]ihoone, mis aastatel [[1863]]–[[1864]] ümber ehitati, mille käigus ühise fassaadiga hõlmati kõik hooned, arhitektid N. P. Jegorjev, [[Ferdinand Kordes]]. Hoone butafoorsele fassaadile paigutati [[Martin Luther]]i ja [[Püha Kanut]]i ([[Knud Lavard]] 1090–1131) figuurid. Aastatel 1919–1932 kasutas hoonet [[Tallinna Tehnikum]]. Aastatel 1933–1940 kasutas hoonet [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda]]. Tegemist oli endise Kanuti gildi majaga, mis pärast seisuste kaotamise (kaotas ka gildid) seaduse ellurakendamist 1920. aastal riigistati. Kaubanduskoda, kui uus kaupmeeste ja töösturite esindusühing taotles juba 1925. aastal, et maja antaks üle Kojale. Aga alles 1932. aastal võttis Riigikogu vastu seaduse, millega St. Kanuti-gildi kinnisvara anti Kaubandus-Tööstuskoja omanduseks. Üleandmisel koostatud akt konstateeris, et hoone oli nii seesmiselt kui ka väliselt täiesti tarvitamiskõlbmatu. Parima lahenduse pakkunud arhitekt Edgar Kuusiku kava järgi teostatud ümberehitus jättis vanast hoonest alles ainult välimised ja suure saali seinad. Maja ümberehitamine läks tolleaegses vääringus maksma ümmarguselt 87 000 krooni. 1940. aastal võttis Nõukogude võim muude koja varade hulgas üle ka maja Pikk 20 // Pühavaimu 5.<ref name="q3Z8m" /> Kultuurimälestis nr 8519.<ref name="na2lu" /> [[Eesti NSV]] ajal asusid hoones [[Tallinna Garnison]]i [[Sõjaväeprokuratuur]] ja Tallinna Garnisoni Sõjaväe[[tribunal]]. === Pikk 21 === [[Fail:Jacques rosenbaum - pikk 21 - pilt 1.jpg|pisi|püsti|Pikk 23 // 25, Venemaa saatkonna hoone]] Hoone Pikk 21 ehitati aastatel [[1910]]–[[1911]], insener [[Arthur von Hoyningen-Huene]] juhatusel. === Pikk 22 === Hoones asub [[Eesti Käsitöö Maja]].<ref name="dkU7C" /> === Pikk 23 // 25 === {{vaata|Reichmanni maja}} Kolmekorruseline [[juugendstiil]]is hoonekompleks Pikk 23 // 24 // Hobusepea 1 ehitati aastail [[1908]]–[[1909]], arhitekt [[Jacques Rosenbaum]], insener [[Ernst Boustedt]]. Hoone kuulus [[Reinhold Reichmann]]ile ja seejärel [[Schein]]ide perekonnale.<ref name="IdxRT" /> Hoone fassaadi kaunistavad lopsakad [[uusrenessanss]]frontoonid, mis lähtuvad Hollandi ja Põhja-Saksamaa eeskujudest; Pika ja Hobusepea tänavanurgal on hoone mahust sujuvalt väljakasvav sihvakas ümartorn. === Olevi gildi hoone (Pikk 24) === {{Vaata| Olevi gildi hoone}} [[Fail:Tallinna Oleviste gildi ja Mustpeade vennaskonna hooned, 14.saj., 15.saj., 16.-20.saj.jpg|pisi|püsti|Pikk 24, [[Olevi gild]]i hoone]] Aadressil Pikk 24 asus [[Olevi gild]]i [[Olevi gildi hoone|hoone]], gild ühendas Tallinna linnakodanikest lihtsamate alade käsitöölisi: köösnereid, lihunikke, püttseppi, müürseppi, puuseppi, mündrikke (paadimehi), kellamehi, hauakaevajaid, kelleks olid eeskätt eestlased ja teised linna mittesakslastest [[Tallinna linnakodanik]]ud. Gildil oli juba 14. sajandil oma maja antud krundil, tänapäevani säilinud hoone ehitati ümber aastatel [[1419]]–[[1422]] ja tänava äärde kerkisid kaks viilkatusega hoonet. Vasakpoolne väike hoone, mille viilu ülaosas asub gildi kaitsepühaku [[Püha Olev]]i kujutis, oli eeskoda, parempoolne suurem ehitis oli [[Olevi gildi gildisaal]], kuhu pääses läbi eeskoja. Eeskoja ruumivorm ei ole säilinud, küll aga on säilinud gildisaal. Hoonetekompleksi kuulusid ka aidad Pühavaimu tänava joonel ja nende vahele jäänud siseõued ja teised ehitised. See on Tallinna ilusaim keskaegne [[profaan]]ruum. Ruum on kahe[[lööv]]ine ja võlvitud kuue [[tähtvõlv]]iga. 1679. aastal toimunud tulekahjus said hooned tugevasti kannatada ja pärast Olevi gildi liitmist [[1698]]. aastal [[Kanuti gild]]iga läksid varemeis ja osalt katuseta jäänud ehitised 1704. aastal eravaldusse ning neid kasutati laoruumidena. Gildihooned omandas aja jooksul [[mustpeade vennaskond]]: 1783. aastal osaliselt [[Pühavaimu tänav]]a äärse aidahoone ja lõplikult 1881. aastal; [[1806]]. aastal ka endise eeskoja; viimasena aga kaupluse- ja laoruumidena kasutatud Gildisaali ostis Mustpeade vennaskond [[1919]]. aastal ning ehitasid hooned ümber Mustpeade vennaskoja klubiruumideks. [[Pilt:House of the Brotherhood of Blackheads in Tallinn3.JPG|pisi|[[Mustpeade maja|Mustpeade vennaskonna maja]], Pikk 26 ja Pikk 24, [[Olevi gild]]i hoone]] === Mustpeade maja (Pikk 26) === {{vaata|Mustpeade maja}} [[Mustpeade maja]] aadressil Pikk 26<ref name="sGDpO" /> kuulus Tallinna mustpeade vennaskonnale, mis oli vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. [[1531]]. aastal aga ostsid mustpead maja [[raehärra]] Johann Vianti käest ära ja rajasid järgnenud ümberehituses aastatel 1531–1532 selle asemele tollal ülimoodsas [[renessanss]]-stiilis hoone, mis on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Hoones pikendati ja kõrgendati [[dornse]]t, mille tulemusel saadi uus suur pidusaal kolmele kaheksatahulisele piilarile toetatud võlvidega. Mustpeade maja jäi vennaskonna (hiljem klubi) kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. [[Pilt:Pikk tänav, 28.JPG|pisi|püsti|Pikk 28]] === Roseni palee (Pikk 28) === {{Vaata|Roseni palee}} Hoone aadressil Pikk 28 on üks linna hiilgavamaid aadlipaleesid, mis ehitati Tallinna vanalinna ajal, kui Tallinn oli Rootsi võimu all, 1670. aastatel. Hoone ehitaja ja esimene omanik [[Axel von Rosen]], kes oli [[Ingerimaa kubermang]]u kuberner [[Bogislaus von Rosen]]i poeg. Maatüki Pikk 28 sai Axel päranduseks oma isalt. Maatükil olid siis olnud lagunenud majad, mis lammutati ja 1670. aastate algul lõpul sai hoone valmis, kuid Axel von Rosen ei saanud oma kauni palee üle kaua rõõmu tunda, ta suri 1679. aastal ja maeti Tallinna Oleviste kirikusse. Maja pärandas ta nooremale pojale [[Bengt Gustav von Rosen]]ile, kes omakorda pärandas selle oma tütrele. 18. sajandi lõpus müüdi krunt Venemaa keisririigi [[Balti laevastik]]u viitseadmiral [[Andrei Poljanski]]le ja maja kasutati Tallinnas asuva Läänemeres asuva [[Balti laevastik|Venemaa laevastiku]] [[admiraliteet|admiraliteedihoonena]].<ref name="tYJoO" /> Tänapäeval kasutatakse hoonet [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]] saatkonnahoonena. === Pikk 29 === Pikk 29 asub paekivist hilisgooti stiilis elamu, mida on ürikutes mainitud 15. sajandi alguses ja mis on ehitatud arvatavasti pärast 1433. aastat. Algne ''[[diele]]''-[[dornse]] tüüpi elamu ehitati 18. sajandi teisel poolel kolmekorruseliseks elamuks. Elamu majandushooned õuel on ümber ehitatud kolmekorruseliseks elamuteks. === Nottbecki maja (Pikk 29a) === Pikk 29a kolmekorruselise kivimaja põhimüüristik ehitati arvatavasti [[14. sajand|14.]] ja [[15. sajand]]i vahetusel. Teadaolevalt oli maja esimene omanik aastatel 1402–1431 raehärra [[Arent Saffenberg]], kellele kuulus ka naaberkinnistu. Pärast raehärra surma 1440. aastal sai kinnistu omanikuks tema väimees [[Hans Haneboll]]. Allikais on maja mainitud ka 1478. ja 1486. aastal, mil maja omanik oli renessansiajastu kuulsa kunstniku [[Michel Sittow]]i (1469–1525) äi [[Hans Allunse]] (või Allunze). 1516. aastal sai maja uueks omanikuks raehärra [[Jürgen Bade]], kes andis oma tütre naiseks [[Nottbeck|von Nottbecki]] perekonna liikmele. 16.-17. sajandil olid maja omanikud [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] liikmed ja raehärrad. 18. sajandi esimesel poolel kuulus maja tollirevident Wilkenile, kes täitis oma ametikohuseid sadamas. 1756. aastal sai maja omanikuks [[Käina]] pastori poeg, kaupmees Otto Samuel Tunder. 1783. aastast aga läks maja testamendi järgi tema pojale Karl Samuel Tunderile, kes abiellus viimase omaniku Wilkeni tütrega. Tunder ise oli raehärra aastail 1800–1811 ning kuni 1862. aastani kuulus hoone Tunderite perekonnale. Tõenäoliselt sai maja oma praeguse ilme just sel ajal, kui see oli Tunderite perekonna valduses, ehk 18. sajandi teisel poolel. Tänapäevase fassaadi sai Nottbecki maja sai tõenäoliselt 18. sajandi teisel poolel.<ref name=":0">[https://blogi.linnamuuseum.ee/uhe-maja-lugu/ Kohlhof, Eduard. Ühe maja lugu. Tallinna Linnamuuseumi ajaveeb.</ref> 1885. aastal sai maja uueks omanikuks [[Nottbeck|Helene von Nottbeck]] (sündinud paruness [[Girard de Soucanton]]). Nottbecki perekonna valduses oli see hoone ja samuti kõrvalkrunt Pikk 29 (1879. aastast omanik [[Eugen Johann Alexander von Nottbeck|Eugen von Nottbeck]]). Pärast mehe surma 1900. aastal liideti kaks krunti üheks kinnistuks ning järgmisel aastal vormistati kogu vara naise nimele.<ref name=":0" /> 1902. aastal kujundati maja ruumid kapitaalselt ümber ning seepärast ei kujuta nende interjöör endast kunstiväärtust. Hoone fassaadi aknad muudeti [[1881]]. aastal arhitekt [[Erwin Bernhard]]i projekti järgi. Kultuurimälestis nr 3042.<ref>{{kultuurimälestis|3042|3042 Elamu hooviansambliga Pikk t.29a, 15.-20.saj.}}</ref> 1903. aasta jaanuaris ilmus ajalehes Teataja kuulutus, et kunstnik [[Ants Laikmaa]] avab Nottbecki majas asuvas korteris [[Ants Laikmaa ateljeekool|joonistamise ja maalimise kursused]]. Korter Nottbecki majas koosnes kolmest toast: söögituba, magamistuba ja ateljeekool nelja suure aknaga võlvsaalis. Kunstnikule ja tema 20 õpilasele oli ruum kitsavõitu ning seepärast oli Laikmaa sunnitud üürima lisaruumid naabruses asuvas [[Berens]]i majas. Ateljeekool alustas tööd 1903. aasta märtsis. Kahe maja vahet joosta oli aga väga ebamugav ja seetõttu kolis Laikmaa 1904. aasta sügisel ateljeekooli ümber [[Kalamaja|Kalamajja]] [[Niine tänav]]al asuvasse [[Kotke maja|Kotke majja]], kus tema ateljee jaoks oli juba kolm ruumi, lisaks isiklikud elutoad.<ref name=":0" /> Von Nottbecki perekond elas kuni 1939. aastani ise kõrvalmajas Pikk 29, aga Pikk 29a ehitati ümber üürimajaks.<ref name=":0" /> 2012. aastal andis Tallinna Linnavalitsus hoone tasuta SA [[Tallinna Vene Muuseum]] kasutusse.<ref name="HWn3H" /> Alates 2016. aastast tegutseb hoones [[Tallinna Linnamuuseum]]i filiaal [[Tallinna Vene Muuseum]]. === Pikk 30 // Olevimägi 2 === [[Fail:Elamu Pikk 30 (2012).jpg|pisi|Pikk 30]] Pikk 30 // [[Olevimägi]] 2 hoonetekogum koosneb neljast väikese sisehoovi ümber paiknevast majast, mis on tänapäevaks omavahel ühendatud. Hoonetel on üks keskne trepikoda peahoone ja tänavapoolse vahehoone vahel. [[Fassaad]]idel on eksponeeritud hulganisti väärtuslikke arhitektuurseid detaile. Peahoone fassaad on laotud keskajale erandlikult töödeldud paekivist, osaliselt säilinud on pea[[Portaal (arhitektuur)|portaal]]. Hoonetel on paekivist aknaraamistusi, raidpiitadega [[kaubaluuk|kaubaluugi]] avad, [[Müüriankur|müüriankrud]] ja palju keskaegsete hoonete detailide fragmente. [[Interjöör]]ides on säilinud [[raidkivi]]detaile, [[Mantelkorsten|mantelkorstna]] osi, maalitud detaile, [[talalagi|talalagesid]], seina[[nišš]]e ja [[müüritrepp]]e. Peahoone klassitsistlik fassaad pärineb 1834.aasta ümberehitusest. Hoone esimesel korrusel on äripinnad, keldris restoran. Kultuurimälestis nr 8520.<ref>{{kultuurimälestis|8520|8520 Elamu Pikk 30, 15.-19. saj.}}</ref> === Pikk 33 === [[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 33, 15.-20.saj.jpg|pisi|left|Pikk 33]] Hoone Pikk 33 sai klassitsistliku välimuse 1826. aastal, hoone allosa on kujundatud [[krohvrustika]]ga, ukse kohale paigaldatud lõvipealine [[lukukivi]]. Hoone teise korruse akendel [[akantus]][[Konsool (arhitektuur)|konsoolidele]] toetavad [[pealmik]]ud, kolmik[[frontoon]] kujundatud rikkaliku stukk-friisiga. Peahoone uks on klassitsistlik, hoovipoolsel fassaadil alles kinnimüüritud luugiavasid, [[vints]]i poom, dekoratiivseid [[Müüriankur|müüriankruid]], [[sepis]]hingi, [[renessanss]][[dekoor]]iga tekstiga [[raidkivi]]. Pikk 33 moodustab ühes hoonetega Lai 30 ja 30a muinsuskaitsealuse hooneteansambli.<ref>{{kultuurimälestis|3043|3043 Elamu Pikk t.33 ja Lai t.30 hooviansambliga, 15.-20.saj.}}</ref> === Pikk 34 === [[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 34, 15.-20.saj.jpg|pisi|püsti|Elamu Pikk 34]] Esimesed andmed Pikk 34 kinnistu hoonestamisest pärinevad 14. sajandi lõpust, elamut mainitakse [[1560]]. aastal. Hoone kujutas endast ''[[diele]]''-[[dornse]] tüüpi elamut, mille eeskoda asus Pika tänava ääres, põhja pool sellest köetav dornse ja viimasega lõunas külgnev külm kõrvalkamber. Arhitekt [[Christoph August Gabler]]i projekti järgi kohandati 1845. aastal hoone üürikorteriteks, [[Roheline turg|turupoolsesse]] külge ehitati aknad. 1911. aastal ehitati arhitekt [[Otto Schott]]i projekti järgi ümber I korrus – üks üürikorteritest muudeti äriruumideks, sissepääs Pika tänava fassaadi sisse rajatud uue ukse kaudu. Kultuurimälestis nr 3044.<ref>{{kultuurimälestis|3044|3044 Elamu Pikk t.34, 15.-20.saj.}}</ref> === Pikk 34A === [[Fail:Roheline turg.jpg|pisi|Pikk 34A, Vene õigeusu kabel]] Pikk 34A asuval [[Roheline turg|Rohelise turu]] haljasala linnapoolsel nurgal asub [[1909]]. aastal ehitatud [[Vene õigeusk|Vene õigeusu]] [[kabel]], mis ehitati Venemaa keisri [[Nikolai II]] 15. troonimisaastapäeva puhul. Kabel toimis kuni 1960. aastate alguseni sakraalhoonena, hiljem tehti katset kohandada kabel telefoniputkaks ja kioskiks ning seejärel tegutses kirikliku atribuutika ja [[postkaart]]ide [[kiosk]]ina. 1990. aastate algul kiosk suleti ja sellest ajast seisis kabel tühjana. 2009. aastal anti hoone Tallinna linna volikogu otsusega Tallinna [[Aleksander Nevski Stavropigiaalne Kogudus|Aleksander Nevski Stavropigiaalsele Kogudusele]] tasuta üle.<ref name="6maxs" /> === Pikk 36 === Hoones Pikk 36 asus kirjastusühistu [[Ühiselu]] trükikoda. === Pikk 37 === Vanimad teadaolevad kirjalikud andmed Pikk tn 37 kinnistu kohta pärinevad [[1335]]. aastast. Eri omanike hulgas on ülekaalus jõukad kaupmehed, raehärrad, bürgermeistrid. Kõige kauem, ligi kaks sajandit (1523 – u 1710) oli kinnistu [[Dellingshausen]]ite perekonna omanduses. [[Keskaeg Tallinnas|Keskaegsele Tallinnale]] tüüpilise [[diele]]-[[dornse]] ruumijaotusega hiliskeskaegne kaupmeheelamu ehitati ümber [[1875]]. aastal, Tallinna kaupmees [[Georg Voldemar Meyer]]i (1826–1896) tellimusel, arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]]a projekti järgi. Vanad põhikonstruktsioonid on säilinud hoone keldrikorrusel. Mayerile kuulus ka maja Pikk tn 10. [[Eesti NSV]] ajal asus hoones [[Kehakultuur (ajakiri)|Ajakirja "Kehakultuur"]] toimetus. === Pikk 39 === [[Fail:14-08-14-Tallinn-RalfR-182.jpg|pisi|püsti|left|Pikk 39]] [[Fail:Tallinn, Estonia (7954668964).jpg|pisi|püsti|Pikk tänav 43, 41, 39]] Hoone esimene korrus kasutusel toitlustusasutuse ruumidena ([[Hell Hunt]] pubi). Aastatel 1929–1931 asus hoones [[J. Puhk & Pojad]] autokauplus. === Pikk 40, 42 === Hoonetes Pikk 40 ja 42 rentis ruume [[Ühiselu trükikoda]]. Hoones Pikk 40 asusid Eesti NSV ajal paljude ajakirjandusväljaannete toimetused: katusekorrusel asusid kuni [[1985]]. aastani väljaannete [[Nõukogude Õpetaja]], [[Nõukogude Kool]] ja [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]] toimetused, samas majas asusid ka ajalehe [[Sovetskaja Estonija]] ja teiste toimetused, mis aga uue [[Ajakirjandusmaja]] valmimisel koos teiste [[EKP Keskkomitee]] väljaannetega uude majja üle viidi. === Pikk 41 === [[Pikk tänav]] 41 majas asusid enne teist maailmasõda [[Põllumeeste Kogud]]ega seotud asutised: Üleriikline Põllumeeste Esitus, [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] toimetus, [[Ühiselu]] trükikoda, [[Eesti Põllumeeste Keskselts]], [[Põllutöökoda]], Maanaiste Keskselts. === Pikk 43 === [[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 43, 14.saj., 15.-20.saj.jpg|pisi|püsti|left|Elamu Pikk 43 (14. sajandist)]] 14. sajandist pärinev Pikk 45 [[Vaimu tänav]]a nurgal on kahekorruseline, kõrge [[viilkatus]]ega ja väikese sisehooviga keskaegne elamu hoone. Kinnismälestis nr 3045.<ref>{{kultuurimälestis|3045|3045 Elamu Pikk t 43, 14. saj, 15.-20. saj}}</ref> Peahoone põhiplaanis säilinud algne ''[[diele]]''-[[dornse]] ruumijaotus, keldrikorrusel keskaegsed ehituskonstruktsioonid ja detailid nagu kivikonsoolidele toetuvad talalaed, trepid, aknad, paeplaatsillusega keldri sissepääs. Hoonestust mainitakse esimest korda [[1380]]. aastal. 15. sajandil on Pika tänava ääres elamu, [[Lai tänav (Tallinn)|Laia tänava]] ääres väike maja, mis [[1784]]. aastal lahuskinnistuna eraldati. Tänaseni säilinud peahoone on 15. sajandile tüüpiline kolmkaarsete [[petiknišš]]idega kõrge fassaadiviiluga elamu väikese sisehoovi ja piki Vaimu tänavat kulgevate abihoonetega. Siseplaneeringut muudeti 18.-19. sajandi vahetusel. Hoone esimene korrus ja sisehoov kasutusel toitlustusasutuse ruumidena (Texas Honky Tonk & Cantina). === Pikk 44 === [[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 44, 15.-19.saj.jpg|pisi|150px|Elamu Pikk 44]] Varasemad teated [[kinnistu]]st Pikk 44 pärinevad [[1401]]. aastast. Hoone on põhiplaanilt [[Tallinn keskajal|keskaegsele Tallinnale]] tüüpiline [[diele]]-[[dornse]] struktuuriga elamu. [[17. sajand|17.]]-[[18. sajand]]il ehitati hoone tugevalt ümber. Dornse pealsed laoruumid kohandati eluruumideks. Enne 1829. aastat ehitati keskajale tüüpiline hoone fassaad kinnistul nr 31<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6933&knr=&hpr=4&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=pikk&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNo1iVsKgCAUBfdyNlD2Ik6ruZSkGFJp%252FUR7L8m%252BZpgRKl6W5SDsPglUHeGs9zbEYyqCln00eHtNmHVPpogmsSWieDmTN8Rqnct7y1T%252FklnnVCX2xCJ%252BPnKuCB0x3PcDHHAqOA%253D%253D Tallinn-Haapsalu KA: Tallinn Linn I, Tallinn Pikk 44]</ref> täielikult ümber: hoone sai tagasihoidliku klassitsistliku kujundusega aknarütmi ja poolkelpkatuse. 1840.–1850. aastatel ehitati ümber I korrus. Kultuurimälestis nr 3046.<ref>{{kultuurimälestis|3046|3046 Elamu Pikk t.44, 15.-19.saj.}}</ref> === Pikk 45 === [[Fail:Le Bonaparte - panoramio.jpg|pisi|left|Pikk 45]] Hoone esimene korrus kasutusel toitlustusasutuse ruumidena (Restoran Le Bonaparte). === Pikk 46 === [[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 46, 15.-20.saj.jpg|pisi|150px|Elamu Pikk 46]] Pikk 46 kinnistul asub 15. sajandist pärit hilis[[Gooti stiil|gooti]] elamu, algselt kaheruumilise põhiplaaniga, II ja III korrusel laoruumid. [[Olevimägi|Olevimäe]] pool asus hoov, keldrikorrusega samal tasandil. 18.–19. sajandil ehitati põhjalikult ümber: hoov ehitati osaliselt täis ja vahelagesid asendati, laokorrused muudeti eluruumideks, fassaad sai klassitsistliku ilme. Tänapäeval hoone kasutusel korterelamuna. Kultuurimälestis nr 3047.<ref>{{kultuurimälestis|3047|3047 Elamu Pikk t.46, 15.-20.saj.}}</ref> Hoones tegutseb [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]. === Pikk 47 === [[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 47 hooviansambliga, 15.-20.saj.jpg|pisi|left|150px|Elamu Pikk 47]] Pikk 47 on kolmekorruseline keldri ja väljaehitatud katusekorrusega linnaelamu, kus säilinud keskaegne kaheruumiline põhiplaan. I ja II korruse vahel on [[akantus]]lehekestega [[palmett]]-[[friis]], ülemistel akendel [[ehisliist]]udega ja akantus[[Konsool (arhitektuur)|konsoolidega]] raamistus. Hoones on säilinud väärtuslikke keskaegseid konstruktsioone ja erinevate ajastu arhitektuurseid detaile: keldri puidust [[tala (ehitus)|talalaed]], keris[[hüpokaust]], aknaid, uksi, müüritreppe, raidkivi detaile, maalitud talalagi. 18.–19. sajandist pärinevad Pika tänava poolsete ruumide stukiga dekoreeritud laed ning puit[[lambriid]], samast ajast pärineb nikerdatud välisuks. Hoone kohta on [[kinnisturaamat]]utes esimene sissekanne krundi kohta [[1415]]. aastast. Kultuurimälestis nr 3048.<ref>{{kultuurimälestis|3048|3048 Elamu Pikk t.47 hooviansambliga, 15.-20.saj.}}</ref> === Pikk 51 === [[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 51, 15.-20.saj.jpg|pisi|left|150px|Elamu Pikk 51 // [[Lai tänav (Tallinn)|Lai]] 36]] Kinnistul Pikk 51 // Lai 36c asub kolm hoonet: peahoone fassaadiga Pikal tänaval, sellega liituv hoovihoone kinnistu paremal küljel ning väiksem hoovihoone õue vasakus servas. Pikk 51 peahoone on kolmekorruseline, tagasihoidliku kujundusega [[Klassitsism|klassitsistliku]] fassaadiga, [[kelpkatus]]ega, keldri ja katusekorrusega. Fassaadil on säilinud [[hiliskeskaeg]]ne kolmeastmelise [[palend]]iprofiiliga ja profileeritud [[talumivöö]]ga peaukse [[raidportaal]], eksponeeritud vanema akna raidpiida fragmente. Säilinud on peahoone kaheruumiline plaanilahendus, olemas [[mantelkorsten]] koos [[hüpokaust]]i ruumiga keldris ja eeskoja põrandal säilinud fragment [[kalorifeer]]iplaadist. Kinnistut on esimest korda mainitud [[1414]]. aastal. Peahoone on 15.-16. sajandist, hiljem kõrvalasunud väravahoonega kokku ehitatud kaupmehe elamuga. Hoone on ümber ehitatud 18. ja 19. sajandi vahetusel. Kultuurimälestis nr 3049.<ref>{{kultuurimälestis|3049|3049 Elamu Pikk t.51 hooviansambliga, 15.-20.saj.}}</ref> === Pikk 53, 55 === [[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 55, 15.-20.saj.jpg|pisi|150px|Elamu Pikk 55]] Hoone Pikk 55 algsel kohal asuv teravkaarne [[perspektiivportaal]] (15. sajand II pool.) on üks [[Tallinna vanalinn]]a profaanhoonete kõige rikkalikumalt profileeritud [[Portaal (arhitektuur)|portaale]]. Pikk 55 on kelpkatusega kolmekorruseline hoone, arhitektuuriliselt on Pikk 55 peahoone diele-dörnse tüüpi elamu. Pööningukorrust avardab puitkarkass-konstruktsioonis väljaehitis, mida tänavaseinas kroonib kolmnurkne [[frontoon]]. Tänavaseinas on algsel kohal ja terviklikult säilinud esinduslik raidportaal ja põhjapoolne ristraidraamiga aknaava. Kultuurimälestis nr 3050.<ref>{{kultuurimälestis|3050|3050 Elamu Pikk 55, 15.-20.saj}}</ref> === Pikk 54, 56, 58 === Hoones Pikk 54, 56, 58 asus kirjastusühisuse Vaba Maa [[trükikoda]] ja ajalehe [[Vaba Maa]] toimetus, [[Eesti NSV]] ajal asus Pikk 58, [[Õhtuleht|Õhtulehe]] toimetus ja trükikoda Punane Täht. [[Fail:14-08-14-Tallinn-RalfR-178.jpg|pisi|left|Pikk 45, 47, 49, 51 ja 53]] === Pikk 59 // Lai 44 // Pagari 1 === [[Pilt:Eesti siseministeeriumi hoone.jpg|pisi|left|Pikk 61, [[Eesti Vabariigi Siseministeerium]]i hoone]] [[1911]]. aastal ostis [[Suurbritannia]] kodanik [[William Tulip]] Pagari, Pika ja Laia tänava vahelises kvartalis kolm kinnistut. Kinnistud liideti, seal asunud varasem kesk- ja varauusaegne hoonestus lammutati. Uus suur äri- ja eluhoone valmis [[1912]]. aastal arhitekt [[Hans Schmidt (arhitekt)|Hans Schmidti]] projekti järgi. Tallinna [[Peeter Suure Merekindlus]]e rajamisel otsiti lisaks uute hoonete ehitamisele ka juba olemasolevaid. Tulipi üürimaja leiti olevat sobilik merekindluse juhtkonna elamuks ning osteti 1917. aasta jaanuaris [[Venemaa Keisririik|Vene riigile]], kus asus [[Keiser Peeter Suure merekindlus]]e ehitusvalitsus. 1918. aasta märtsi alguses toimusid maja ühes toas [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] koosolekud, seejärel läks hoone [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni ajal]] Saksa keisririigi 8. armee staabi tooraine- ja kaubandusosakonnale (RoHa). 1918. aasta novembri keskel paiknes majas Harjumaa Maakonna Valitsus. 2010. aastal hoone erastati ning rekonstrueeriti [[korterelamu]]ks ja äripindadeks. === Pikk 60 === [[Pilt:Elamu Pikk tn 60, 15.-19.saj..JPG|pisi|püsti|Elamu Pikk 60]] Pikk 60 on kolmekorruseline kivihoone, mille korrused asuvad põhja- ja lõunaosas erinevatel kõrgustel. Kinnistu asukoht on [[Tallinna linnamüür]]i vahetus läheduses ja tihe hoonestus tingisid hoone laiendamisel selle liitmise kõrvalasuva tänavaäärse keskaegse aidaga, ehitiste kompleks koosneb mitmest hoonest, millest vanem tõenäoliselt lõunaosas tüüpiline [[diele]]-[[dornse]] põhiplaaniga nn suurelamu. Kultuurimälestis nr 3051.<ref>{{kultuurimälestis|3051|3051 Elamu Pikk t.60, 15.-19.saj.}}</ref> === Pikk 61 === [[Fail:Siseministeeriumi valgustatud hoone.jpg|pisi|left|Pikk 61, Siseministeeriumi hoone]] Pikk 61 kinnistu praeguste hoonete asemel asus 19. sajandil Pika tänava ääres Pagari tänava nurgal kaks kitsast keskaegset kaupmeheelamut ning nendest ida pool suurem U-kujuline hoone. Kvartal sai koos ülejäänud [[Tallinna vanalinn]]aga 1944. aasta [[Märtsipommitamine Tallinnas|märtsipommitamise ajal]] raskelt kannatada. 1946. aastal esitas [[ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] tellimuse kvartali taashoonestamiseks. Oleviste tänava ja Pika tänava nurgal, Pika tänava poolsesse otsa ehitati [[Grigori Šumovski]] projekteeritud neljakorruseline stalinistlik administratiivhoone.<ref>[https://web.archive.org/web/20210127132352/https://www.siseministeerium.ee/et/ministeerium/ministeeriumi-tutvustus/siseministeeriumi-hoonete-ajalugu Siseministeeriumi hoonete ajalugu. Oleviste 3/5], www.siseministeerium.ee, (vaadatud 26.01.2021)</ref> Ehitustöödel kasutati osaliselt säilinud keldri- ja esimese korruse müüre. Hooneid Pikk 59 // Pagari 1 // Lai 44 ja Pikk 61 ühendab teisel korrusel asuv galerii. Hoones Pikk 63 asus kuni 1917. aasta [[Märtsirevolutsioon]]ini, [[Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang]]u [[Ohranka]] ruumid, mis [[15. märts]]il 1917 rüüstati ja kus hävitati asjaajamispaberid. Hoones tegutses seejärel Tallinna Miilitsavalitsus, aastatel 1918–1926 [[Tallinna Linna Politseivalitsus]] ja 1926–1940 asus hoones [[Tallinna-Harju prefektuur|Tallinna-Harju Prefektuur]]. Kinnistul Lai tn 46 // 48 // Oleviste 1 // 3 // 5 // Pagari 2 // 4 // Pikk 61 asuvad [[Siseministeerium]]i asutused. === Pikk 62 === [[Fail:Hattorpe-tagune torn.JPG|pisi|püsti|[[Hattorpe-tagune torn]], Pikk 62 hoovipoolel, vaade Šoti klubi hoovist, Uus 33]] Pikk 62 asub lisaks tänavaäärsele hoonele ka hooviosas vana [[Tallinna linnamüür]]i müüritorn [[Hattorpe-tagune torn]]. Torn ehitati 14. sajandi lõpul – 15. sajandi algul. 1410–1414 oli Tallinna linnaisade seas keegi Hattorpe, torn võis saada nime tema või ta mõne sugulase järgi.<ref name="streets" /> [[1878]]. aastal ehitas arhitekt [[Rudolf Bernhard]], [[Peterburi tsiviilinseneride instituut|Peterburi tsiviilinseneride instituudi]] esimene rektor endale torni krundile Pikk 62 [[Uusgootika|uusgooti]] stiilis maja. R. Bernhard kujundas linnamüürist ja tornist oma hoone kagufassaadi. Hattorpe torni sisse tulid ümmargused toad, akendeks keskaegsed laskepilud," kirjutab selle kohta arhitekt Andri Ksenofontov. "Samas tõmmati torn seestpoolt tühjaks kui kokteilikõrs. 1896. aastal ehitas Rudolfi poeg [[Erwin Bernhard|Erwin]], samuti kuulus arhitekt, tornile uue korruse peale uusgooti muinasjutustiilis. === Pikk 64 === [[File:2018-04-21-18-34-25-IMG 8012 (40142366613).jpg|pisi|left|Pikk tänav 64 (vasakul)]] Pikk 64 kinnistu leiab esimest korda märkimist aastal [[1371]]. Algselt asus tänasel Pikk 64 kinnistul kaks kinnistut (kinnistu 11 ja 12). 1827. aastal omandas mõlemad kinnistud Johan Friedrich Tilcker, kes ühendas mõlemad kinnistud ja hooned ning ehitas kinnistutel asunud vanemad ehitised ühtseks kolmekorruseliseks elamuks. [[1829]]. aastal omandas hoone [[Eestimaa kubermang]]u [[Eestimaa kubermangu Vaimulik Valitsus|Vaimulik Valitsus]]. 1872. aastaks oli hoone Pikk 64 seisukord avariiline, vaimulikud koos peredega lahkusid hoonest ja hoone jäeti kasutusele laona. Hoone remonti alustati alles 1881. aastal, mille käigus enamus vana hoone Pikk 64 konstruktsioonidest lammutati, kuna suurem osa sisemisi kapitaalseinu ei omanud õiget vundamenti. Uus hoone Pikk 64 sai valmis 1884. aasta sügiseks. Ümberehitatud hoone I korrusele projekteeriti algselt kolm suurt ja üks väike korter. II korrusel oli üks suur korter, kus asusid Kiriku Valitsuse ametiruumid. III korrusel algselt oli kaks korterit. [[1928]]. aastal sai hoone omanikuks [[Eesti Vabariik]], 1932. aastal [[Eesti Apostlik Õigeusu Kirik]] ja 1940. aastal natsionaliseeriti maja nõukogude võimu poolt.<ref name="zFAVZ" /> === Oleviste kirik (Lai 50) === [[Pilt:St Olaf's church, Tallinn, July 2008.jpg|pisi|left|püsti|Pikk 65, [[Oleviste kirik]]]] {{vaata|Oleviste kirik}} Kirik sai nime [[Norra kuningas|Norra kuninga]] [[Püha Olav]]i järgi. Esimest korda on kirikut mainitud [[1267]]. aastal, mil [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Erik V Klipping]]i ema [[Margrete Sambor]] annetas [[tsistertslased|naistsistertslaste]] [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Tallinna Püha Miikaeli kloostrile]] [[patronaadiõigus]]e Oleviste kiriku ja selle koguduse üle. Olgugi et arheoloogilisi tõendeid selle oletuse kinnituseks pole, on tõenäoline, et kiriku eelkäija võis samas paigas asuda juba [[12. sajand]]il, mil sellesse paika oli tekkinud skandinaavia kaupmeeste kaubahoov ja asula. Tolleaegse kiriku ehitusviisi, arhitektuuri ning täpse asukoha kohta andmed puuduvad. === Pikk 66 === {{vaata|Gotthard Residents}} [[Pilt:Tallinn, elamu Pikk 66, 14.-19.saj.jpg|pisi|Elamu Pikk 66]] Kinnistu Pikk 66 kuulus [[1851]]. aastast Ernst Carl Friedrich Baetgele ning seejärel Kochide ja [[Baetge]] perekonnale.<ref name="NlW5x" /> 14. sajandi lõpul ehitatud keskaegne elamu koos aida ja kangialusega on 19. sajandi keskpaigas kardinaalselt ümber ehitatud klassitsistlikuks elamuks. Kultuurimälestis nr 3052.<ref>{{kultuurimälestis|3052|3052 Elamu Pikk t.66, 14.-19.saj.}}</ref> === Pikk 68 === [[File:2018-04-21-18-34-29-IMG 8013 (40142366833).jpg|pisi|Pikk tänav 68 (paremal)]] Pika tänava kinnistut nr 6,<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6907&knr=&hpr=4&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=pikk&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNotiVEOQDAUBO%252ByF6CoyDrNCw1NpUHLj7g7L3zN7KzQ8PIse6H9JNG0RPAx%252BpSPsUhO9mHG22tiXnc1QzRKS2SJcqo3xOpD%252BO%252Ftp1F2xCJxOmRyOivCZfT3%252FQA9%252FyU3 Kinnistut nr 6]</ref><ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6907&knr=&hpr=4&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=pikk&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNotiVEOQDAUBO%252ByF6CoyDrNCw1NpUHLj7g7L3zN7KzQ8PIse6H9JNG0RPAx%252BpSPsUhO9mHG22tiXnc1QzRKS2SJcqo3xOpD%252BO%252Ftp1F2xCJxOmRyOivCZfT3%252FQA9%252FyU3 Kinnistute register], http://www.ra.ee</ref> on teadaolevalt esimest korda mainitud 1419. aastal. 17. sajandil algul kuulus kinnistu [[bürgermeister]] [[Johan Holthusen]]ile, sajandi keskel aga [[raehärra]] [[Johan Dellinghausen]]ile. Kinnistu Pikk 68 kuulus [[1848]]. aastast [[Andreas Christian Koch]]ile ja seejärel [[Koch]]ide perekonnale. 1878. ehitati hoone arhitekt [[Rudolf von Knüpffer]]i projekti järgi ümber. 1920. aastal omandas kinnistu [[Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuur|Puuvillasaaduste Manufaktuuri Kreenholmi Ühing]].<ref name="iykd9" /> Kultuurimälestis nr 24239.<ref>{{kultuurimälestis|24239|24239 Elamu Pikk tn. 68}}</ref> Pikk 68 kinnistu 4 hoone<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6904&knr=&hpr=4&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=pikk&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=&_xr=eNotiVEOQDAUBO%252ByF6CoyDrNCw1NpUHLj7g7L3zN7KzQ8PIse6H9JNG0RPAx%252BpSPsUhO9mHG22tiXnc1QzRKS2SJcqo3xOpD%252BO%252Ftp1F2xCJxOmRyOivCZfT3%252FQA9%252FyU3 Kinnistu nr 4, Tallinn Pikk 68]</ref> oli ajalooliselt [[Suur Rannavärav|Suure Rannavärava]] vahimaja. Esimesed teated vahimajast on aastast 1600, mil ehitusmeister A. Passer rajas hoone. Suure Rannavärava vahimaja rajati 1683–1704 uuele kohale. === Pikk 69 === [[Pilt:Pikk tänav 69, Tolli tänav 1.JPG|pisi|püsti|left|Pikk 69 // Tolli 1]] Pikk 69 // Tolli 1 ühendab endas oma tänapäevastes piirides kahte endist ajaloolist majavaldust. Mõlemad kinnistud esindavad Tallinna hilisgootikast tuntud majavaldusi, mis koosnevad peafassaadiga tänavale pööratud elamust ja selle taha, krundi sügavusse püstitatud mitmesugustest majandus- ja kõrvalhoonetest. Kinnistu Pikk 69 // Tolli 1 kuulus [[Hetling]]ite perekonnale. [[1872]]. aastal asutati hoones [[Tallinna Tõnismäe Reaalkool|kolmeklassiline linnakool]],<ref>[https://www.pealinn.ee/tallinn/fotod-eesti-vanim-vene-kool-sai-230-aastaseks-n247880 Eesti vanim vene kool sai 230-aastaseks], www.pealinn.ee, 22. november 2019</ref> [[1889]]. aastast kuulus aga [[Tallinna Katariina II kõrgem linnakool|Tallinna Katariina II kõrgemale linnakoolile]].<ref name="9oxbt" /> 1917. aastal nimetati kool [[Tallinna 19. Algkool]]iks, 1934. aastal paigutati kooli ümber [[Karu tänav (Tallinn)|Karu tänav]] 16 hoonesse. Aastatel 1935–1944 tegutses hoones [[Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium|Tallinna Linna Vene gümnaasium ja progümnaasium]], Tallinna Linna 6. [[Gümnaasium]] ja 6. [[progümnaasium]], [[Tallinna 6. gümnaasium]]. Kultuurimälestis nr 3053.<ref>{{kultuurimälestis|3053|3053 Elamu Pikk t.69, 15.-20.saj.}}</ref> === Suure Rannavärava eesvärav (Pikk 70) === [[Pilt:Pikk tänav 70.JPG|pisi|Pikk 70]] [[Suure Rannavärava eesvärav]]a parempoolses suurtükiväetornis [[Paks Margareeta]] ja selle juurdeehitises aadressil Pikk 70 asub [[Eesti Meremuuseum]]. === Kolm Õde (Pikk 71) === [[Pilt:Three Sisters in Tallinn1.JPG|pisi|left|Kolm Õde, Pikk 71]] {{vaata|Kolm Õde}} Pikk 71 // Tolli 2, Kolm Õde on 15. sajandil rajatud ja 19. sajandil ümber ehitatud hoonerühm, kus alates 2003. aastast tegutseb samanimeline hotell. Kultuurimälestis nr 3054.<ref>{{kultuurimälestis|3054|3054 Elamud "Kolm õde", 15.-19.saj.}}</ref> === Kochi villa (Pikk 73) === [[Pilt:Pikk tänav 73.JPG|pisi|püsti|Pikk 73 hoone, Kochi villa]] [[Kinnistu]]t Pikk 73 on esimest korda mainitud [[Tallinna linna kinnistusraamat]]us ehk nn numbriraamatus, mis seati sisse 1786. aastal, kui Tallinna linna kinnistud esimest korda nummerdati, kinnistuna nr 3. 1795. aastal oli maja antud kahe [[Tallinna Insenerikomando]] kindrali von Bohli ja von Streitenfeldi majutamiseks. 1880. aastatel nimetati kinnistul asunud hoonet vanaks politseimajaks ja varem politsei- või ka kardavoikasarmuks. Majas tegutses algul ka linna politseivalitsuse kantselei, mis hiljem viidi üle majja [[Vene tänav|Vene]] 23 // 25. 1843. aastal elas majas näiteks ka linna politseiülem [[titulaarnõunik]] [[Georg von Malch]]. Maja oli kohandatud ka linna 40–50 nn politseisoldati [[kasarm]]uks. Politsei käsutuses oli maja ilmselt 1805. aastal, mil taasloodi pärast [[asehalduskord|asehaldusaega]] riiklik [[Tallinna politseivalitsus]], mis oli [[Tallinna raad|Tallinna rae]] järelevalve all. Umbes 1830. aastal võeti teisel pool teed asuv [[Paks Margareeta]] torn (Pikk t 70) kasutusele vanglana. [[1842]]. aastal omandas [[Andreas Koch]], [[Koch]]idele kuulusid ka [[Admiraliteedi bassein]]i ääres Uus-Hollandi piirkonnas, [[Uus-Hollandi tänav]]al asuvad laohooned ([[Kochi Aidad]]). 1900. aastal sai Kochide suguvõsa esindaja linnavalitsuselt loa kahekorruselise elamu ehitamiseks, milleks kasutati ära samal kohal asunud vana hoone ehituskehandit. [[Uusgootika|Uusgooti stiilis]] hoone projekteeris [[baltisakslased|baltisaksa]] [[arhitekt]] [[Rudolf Otto von Knüpffer]], kes oli [[Eestimaa kubermanguarhitekt]] ja ajuti täitis ka [[Tallinna linnaarhitekt]]i ülesandeid. Hoone laskis aastatel [[1900]]–[[1902]] ehitada suurärimees [[Nikolai Koch]]. [[1933]]. aasta suvel müüdi maja [[Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuur]]ile. 1937. aasta sügisel omandas maja Martha Salmann<ref name="wFo7i" /> ja 1938 ehitati hoone sisemus arhitekt [[Eugen Habermann]]i projekti järgi ümber. 1959. aastal anti hoone valdus [[ENSV Ministrite Nõukogu|Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] korraldusega üle [[ENSV Kultuuriministeerium|Eesti NSV Kultuuriministeeriumi]] Kirjastuste ja Polügraafiatööstusele. Hoones tegutsesid ajakirjade [[Nõukogude Naine]], [[Pioneer (ajakiri)|Pioneer]], [[Kehakultuur (ajakiri)|Kehakultuur]], [[Pilt ja Sõna]] ning [[Noorus]] toimetused ning [[Eesti Ajakirjanike Liit]]. 1978. aastast anti hoone [[ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tallinna osakond|Tallinna osakonna]] kasutusse. 1995. aastast sai hoone valdajaks [[Eesti Kunstimuuseum]] ja seda hakati kasutama maalifondi hoidlana. 2004. aastal anti hoone Eesti Lastekirjanduse Teabekeskusele ja seal tegutseb tänaseni [[Eesti Lastekirjanduse Keskus]].<ref name="2igGn" /> == Ajalugu == Pikk tänav Tallinnas on olnud varem ka Pitk; Pitk ulits; saksa keeles ''Langstraße''; ladina keeles ''longa platea; platea stagnali; strantstrata; platea strant; longa rega''; Langestrate; lange strate; longa strate; strantstrate;; vene keeles ''ул. Пикк; Морская ул.; Длинная ул.''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=pikk&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Pikk tn], [http://www.eki.ee/ EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut], Eesti kohanimed (vaadatud 26.06.2021)</ref> == Vaata ka == * [[Lai tänav (Tallinn)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="GE6lD">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6986 Kinnistu Tallinn Kinga 8(ENSV Teataja), Tallinn Pikk 4(Nats. toimikust), Tallinn Pikk 6, Tallinn Voorimehe 6(ENSV Teataja), Tallinn Voorimehe 7 detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="aqAsp">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6985 Kinnistu Lai 4 // Pikk 5 detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="iQO8o">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6984 Kinnistu Tallinn Pikk 7 detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="mFYe1">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6981 Kinnistu Tallinn Lai 10, Tallinn Pikk 11 detailandmed], Rahvusrhiiv</ref> <ref name="J3y9x">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=7169 Kinnistu Kinga 6, Mündi 3, Pikk 12, Teenri 1 detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="gqEFa">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=7170 Kinnistu Mündi 4, Pikk 14, Saiakang 5 detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="0YR8G">[[Pekka Erelt]], Martsipani Georgi maiuseäri, Eesti Ekspress 28.10.2004</ref> <ref name="X0Zbn">[http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/docview1.asp?docid=4423&save=1 TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 12. detsember 2001 nr]</ref> <ref name="NpwjA">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6973 Kinnistu Tallinn Hobuse 3, Tallinn Pikk 19/21 detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="q3Z8m">{{Netiviide |url=http://www.koda.ee/kojast/koja-ajalugu/koja-maja-lood |pealkiri=Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |vaadatud=2012-07-24 |arhiivimisaeg=2013-11-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131104012727/http://www.koda.ee/kojast/koja-ajalugu/koja-maja-lood |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="na2lu">{{kultuurimälestis|8519|8519 Tallinna Kanuti gildi hoone, 1863. a.}}</ref> <ref name="dkU7C">[http://www.folkart.ee/kasitookeskused/eesti-kasitoo-maja Eesti Käsitöö Maja]</ref> <ref name="IdxRT">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6972 Kinnistu Hobuse 1, Tallinn Pikk 23, Tallinn Pikk 23/25 detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="sGDpO">[http://www.mustpeademaja.ee Mustpeade maja]</ref> <ref name="tYJoO">Hans Lepp, [http://www.stmikael.ee/index.php/et/ajalugu/32-ptk-6 Rootsi mälestised Eestis]</ref> <ref name="HWn3H">[http://www.tallinn.ee/est/Linn-annab-Pikk-tn-29a-ariruumid-Vene-Muuseumi-kasutusse Linn annab Pikk 29a äriruumid Vene Muuseumi kasutusse], Tallinn.ee, 8. veebruar 2012</ref> <ref name="6maxs">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rohelise-turu-kabel-anti-oigeusukirikule.d?id=26457619 Rohelise turu kabel anti õigeusukirikule], www.DELFI.ee, 23. oktoober 2009</ref> <ref name="streets">Simon Hamilton [http://www.tallinnstreets.com/ A Rambling Dictionary of Tallinn Street Names"] (vaadatud 9. augustil 2011)</ref> <ref name="zFAVZ">[http://www.sinuhaldus.ee/public/dokumendid/Pikk_64_ajalugu.doc Pikk 64 ajalugu]</ref> <ref name="NlW5x">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6910 Kinnistu Tallinn Pikk 66 detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="iykd9">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6904 Kinnistu (Pikk 68) detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="9oxbt">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6912 Kinnistu Tallinn Pikk 69 / Tolli 1 detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="wFo7i">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=6903 Kinnistu Tallinn Pikk 73 detailandmed], Rahvusarhiiv</ref> <ref name="2igGn">[http://www.elk.ee/?page_id=859 Pikk 73 maja ajalugu. KOCHI VILLAST LASTEKIRJANDUSE KESKUSEKS]</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat|Pikk tänav (Tallinn)}} * [[Gea Velthut-Sokka]], [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=2406/uud_uudidx_240601 Pikk tänav saab pealinna tuiksooneks], Äripäev, 30. mai 2003 {{Vanalinna asumi tänavad}} [[Kategooria:Tallinna vanalinna tänavad]] [[Kategooria:Pikk tänav (Tallinn)| ]] dl680e1i1cftg3tgixkjpw5vv6fnbfm 0 239438 6165799 6076707 2022-07-22T19:14:36Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Norwich City | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Norwich City Football Club | hüüdnimi = ''The Canaries''<br>''Yellows'' | lühend = | asutatud = 17. juunil 1902 | lõpp = | väljak = [[Carrow Road]] | mahutavus = 27 359 | ametinimetus1 = Esimees | esimees = | omanik = Delia Smith<br> Michael Wynn-Jones | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] | liiga = [[Premier League]] | hooaeg = 2020/21 | positsioon = 1. koht [[EFL Championship|Championship]] | muster_la1= _norwich1920h|muster_b1= _norwich1920h|muster_ra1=_norwich1920h | vasakkäsi1=FFEE00|kere1=FFEE00|paremkäsi1=FFEE00|püksid1=007020|sokid1=FFEE00 | muster_la2=_norwich1920a |muster_b2= _norwich1920a|muster_ra2=_norwich1920a | vasakkäsi2=EE0500|kere2=EE0500 |paremkäsi2=EE0500|püksid2=EE0500|sokid2=EE0500 | veeb = http://www.canaries.co.uk/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Norwich City Football Club''' on [[Inglismaa]] [[jalgpalliklubi]], mis mängib Inglismaa kõrgliigas [[Premier League]]. Klubi on asutatud 1902. aastal. Alates 1935. aastast on klubi kodustaadion olnud [[Carrow Road]]. Ajalooliselt on Norwich City suurimaks rivaaliks olnud [[Ipswich Town F.C.|Ipswich Town]]. Inglismaa kõrgliigasse tõusis Norwich City esimest korda 1972. aastal. Klubi parim koht Inglismaa kõrgliigas on kolmas (hooajal [[1992–93 FA Premier League|1992–1993]]). Aastatel 1962 ja 1985 on võidetud Inglismaa liigakarikas. Norwich City tõusis 2019. aastal pärast kolme hooaega Inglismaa kõrgliigasse tagasi. Hooajal [[Premier League'i hooaeg 2019–2020|2019–20]] jäädi kõrgliigas ülekaalukalt viimaseks. Sellest hoolimata võideti järgmisel hooajal taas esiliigas ning tõusti tagasi kõrgliigasse. Norwich City fännide laulu "On the Ball, City", mis on kirjutatud 1890. aastatel, peetakse vanimaks jalgpallilauluks maailmas. == Praegune koosseis == ''Seisuga 31. jaanuar 2022''<ref>{{cite web|url=https://www.canaries.co.uk/first-team/first-team/|title=First team 2020–21|publisher=Norwich City Football Club}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=NED|pos=VV|nimi=[[Tim Krul]]}} {{JK koosseis mängija|no= 2|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Max Aarons]]}} {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Sam Byram]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Ben Gibson]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|3. kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=SCO|pos=KA|nimi=[[Grant Hanley]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=GER|pos=KA|nimi=[[Christoph Zimmermann]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Lukas Rupp]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=SCO|pos=PK|nimi=[[Billy Gilmour|Billy Gilmour]]|märkus=laenul [[Chelsea F.C.|Chelsea]]st}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Kieran Dowell]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=POL|pos=PK|nimi=[[Przemysław Płacheta]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=TUR|pos=KA|nimi=[[Ozan Kabak]]|märkus=laenul [[FC Schalke 04|Schalke 04]]-st}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=NOR|pos=PK|nimi=[[Mathias Normann]]|märkus=laenul [[FK Rostov|Rostov]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=KVX|pos=PK|nimi=[[Milot Rashica]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=GRE|pos=PK|nimi=[[Chrístos Tzólis]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=DEN|pos=PK|nimi=[[Jacob Sørensen|Jacob Sørensen]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Pierre Lees-Melou]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Brandon Williams|Brandon Williams]]|märkus=laenul [[Manchester United F.C.|Manchester United]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=FIN|pos=RÜ|nimi=[[Teemu Pukki]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=SCO|pos=PK|nimi=[[Kenny McLean]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=USA|pos=RÜ|nimi=[[Josh Sargent]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=ENG|pos=VV|nimi=[[Angus Gunn]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=GRE|pos=KA|nimi=[[Dimítris Giannoúlis]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=NIR|pos=VV|nimi=[[Michael McGovern|Michael McGovern]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=35|rah=IRL|pos=RÜ|nimi=[[Adam Idah]]}} {{JK koosseis mängija|no=44|rah=IRL|pos=KA|nimi=[[Andrew Omobamidele]]}} {{JK koosseis mängija|no=46|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Jonathan Rowe|Jonathan Rowe]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == ;[[Football League Second Division]]/[[EFL Championship]] (2. liigatase) *'''Võidud''' (5): 1971–72, 1985–86, 2003–04, 2018–19, 2020–21 *Teised kohad (1): 2010–11 ;[[Football League Third Division]] (1921–92)/[[EFL League One]] (2004–) (3. liigatase) *Võidud (2): 1933–34 (lõunapiirkond), 2009–10 *Teised kohad (1): 1959–60 ;[[EFL Cup|Liigakarikas]] *'''Võidud''' (2): 1962, 1985 *Teised kohad (2): 1973, 1975 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.canaries.co.uk/ Ametlik koduleht] {{Premier League}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Premier League'i klubid]] [[Kategooria:Norwich City FC| ]] [[Kategooria:Norwich]] d8jaok90ic89v848o0zx2ouy8egwzsy 0 239559 6166030 6121031 2022-07-23T09:20:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud [[Inglismaa]] [[jalgpall]]i kõrgliiga [[Premier League]]'i praegused ja endised staadionid. {| class="wikitable sortable" ! Staadion ! Pilt ! Klubi ! Asukoht ! Avatud ! Suletud ! Mahutavus † ! class="unsortable"| Viited |- | '''[[Anfield]]''' || [[Pilt:Shankly Gates.jpg|100px|alt=The Shankly Gates at Liverpool F.C.'s Anfield stadium]]|| [[Liverpool F.C.|Liverpool]] || [[Liverpool]] || 1884 || || 45 362 || <ref name="wNAYg" /> |- | ''[[Ayresome Park]]'' ||[[Pilt:East Stand, Ayresome Park.jpg|100px|alt=Middlesbrough's former stadium, Ayresome Park]] || [[Middlesbrough F.C.|Middlesbrough]] || [[Middlesbrough]] || 1903 || 1995 || 26 667{{ref|A|A}} || <ref name="IY5ul" /> |- | ''[[Baseball Ground]]'' || – ||[[Derby County F.C.|Derby County]] || [[Derby]] || 1892 || 2004 || 18 300{{ref|A|A}} || <ref name="TZ00J" /><ref name="derby" /> |- | '''[[Bloomfield Road]]''' || [[Pilt:Blackpool football club.jpg|100px|alt=Blackpool's stadium, Bloomfield Road]]|| [[Blackpool F.C.|Blackpool]] || [[Blackpool]] || 1899 || || 16 220{{ref|B|B}} || |- | '''[[Boleyn Ground]] (Upton Park)''' || [[Pilt:BoleynDrMartensfromGreenStreet.JPG|100px|alt=West Ham United's Boleyn Ground from Green Street]] || [[West Ham United F.C.|West Ham United]] || [[London]] || 1904 || || 35 303 || <ref name="zYW8S" /> |- | [[Boundary Park]] || [[Pilt:Boundary Park.jpg|100px|alt=Oldham Athletic's stadium, Boundary Park]]|| [[Oldham Athletic A.F.C.|Oldham Athletic]] || [[Oldham]] || 1904 || || 10 638 |- | [[Bramall Lane]] || |[[Pilt:Bramall lane1.jpg|100px|alt=Sheffield United's stadium, Bramall Lane]]|| [[Sheffield United F.C.|Sheffield United]] || [[Sheffield]] || 1855 || || 32 702 || |- | '''[[Britannia Stadium]]''' || [[Pilt:Stoke City FC Britannia Stadium.jpg|100px|alt=Stoke City's stadium, the Britannia Stadium]] || [[Stoke City F.C.|Stoke City]] || [[Stoke-on-Trent]] || 1997 || || 28 383 || <ref name="kf0Ha" /> |- | ''[[Burnden Park]]'' ||[[Pilt:Facupfinal1901-D.jpg|100px|alt=Bolton Wanderer's former stadium, Burnden Park]] || [[Bolton Wanderers F.C.|Bolton Wanderers]] || [[Bolton]] || 1895 || 1997 || 25 000{{ref|A|A}} || <ref name="7tCel" /> |- | [[Carrow Road]] ||[[Pilt:Carrow Road exterior.jpg|100px|alt=Norwich City's Carrow Road stadium]] || [[Norwich City F.C.|Norwich City]] || [[Norwich]] || 1935 || || 27 000 || <ref name="0gYjR" /> |- | [[City Ground]] ||[[Pilt:Nottingham MMB 15 City Ground.jpg|100px|alt=Nottingham Forest's stadium, the City Ground]]|| [[Nottingham Forest F.C.|Nottingham Forest]] || [[Nottingham]] || 1898 || || 30 602 || <ref name="qu6LA" /> |- | '''[[City of Manchester Stadium]] (Eastlands)''' || [[Pilt:City of Manchester Stadium 2.jpg|100px|alt=The interior of the City of Manchester Stadium]] || [[Manchester City F.C.|Manchester City]] || [[Manchester]] || 2003<ref name="9eJbX" /> || || 47 826 || |- | [[County Ground, Swindon|County Ground]] || [[Pilt:Kingswoodstand.JPG|100px|alt=The Kingswood stand at the County Ground, Swindon Town F.C.'s stadium]] || [[Swindon Town F.C.|Swindon Town]] || [[Swindon]] || 1895 || || 14 700{{ref|B|B}}||<ref name="5vwBX" /> |- | '''[[Craven Cottage]]''' || [[Pilt:Craven Cottage.JPG|100px|alt=The cottage in the corner of Fulham's stadium, Craven Cottage]] || [[Fulham F.C.|Fulham]] || [[London]] || 1896 || || 25 700 |- | ''[[The Dell (Southampton)|The Dell]]'' || [[Pilt:The Dell.jpg|100px|alt=Southampton's stadium, The Dell]] || [[Southampton F.C.|Southampton]] || [[Southampton]] || 1898 || 2001 || 15 200{{ref|A|A}} || <ref name="zf2sJ" /><ref name="To89D" /> |- | '''[[DW Stadium]]''' <br /> ''Varem JJB Stadium'' || [[Pilt:JJB Stadium 04-12-11.jpg|100px|alt=View of an evening match at Wigan Athletic's DW Stadium]] || [[Wigan Athletic F.C.|Wigan Athletic]] || [[Wigan]] || 1999 || || 25,138 || <ref name="jjbw" /> |- | [[Elland Road]] || [[Pilt:Elland Road 4.jpg|100px|alt=Elland Road, Leeds United's stadium, East Stand to the right, South Stand to the left]] || [[Leeds United A.F.C.|Leeds United]] || [[Leeds]] || 1897 || || 39 460 |- | '''[[Emirates Stadium]]''' (õieti '''Ashburton Grove''') || [[Pilt:Arsenal vs Real Madrid-bigger-view.jpg|100px|alt=Inside Arsenal's current stadium, the Emirates Stadium]] || [[Arsenal F.C.|Arsenal]] || [[London]] || 2006 || || 60,355 || <ref name="6cjGq" /> |- | '''[[Ewood Park]]''' || [[Pilt:Ewood Park - Walker Steel stand.jpg|100px|alt=The Walker Steel stand at Ewood Park]] || [[Blackburn Rovers F.C.|Blackburn Rovers]] || [[Blackburn]] || 1890 || || 31 367 || <ref name="geuMa" /> |- | ''[[Filbert Street]]'' || [[Pilt:Double Decker Stand at Filbert Street.jpg|100px|alt=Inside Leicester City's stadium, Filbert Street]] || [[Leicester City F.C.|Leicester City]] || [[Leicester]] || 1891 || 2002 || 22 000{{ref|A|A}} || <ref name="GzhPj" /> |- | [[Fratton Park]] || [[Pilt:Fratton Park entrance.jpg|100px|alt=The entrance to Portsmouth's stadium, Fratton Park]] || [[Portsmouth F.C.|Portsmouth]] || [[Portsmouth]] || 1898 || || 20 978 || <ref name="bzdGh" /> |- | '''[[Goodison Park]]''' || [[Pilt:Goodisonview1.JPG|100px|alt=Inside Goodison Park, Everton's stadium]] || [[Everton F.C.|Everton]] || [[Liverpool]] || 1892 || || 40 157 || <ref name="pKZyH" /> |- | '''[[The Hawthorns]]''' || [[Pilt:West brom stadium.JPG|100px|alt=Inside the stadium of West Bromwich Albion, The Hawthorns]] || [[West Bromwich Albion F.C.|West Bromwich Albion]] || [[West Bromwich]] || 1900 || || 26 500 ||<ref name="xoyL7" /> |- | ''[[Arsenal Stadium|Highbury]]'' || [[Pilt:Arsenal Stadium Highbury east facade.jpg|100px|Arsenal's former stadium at Highbury]] || [[Arsenal F.C.|Arsenal]] || [[London]] || 1913 || 2007 || 38 419{{ref|A|A}} || <ref name="R6FTl" /> |- | ''[[Highfield Road]]'' || [[Pilt:Highfield Road stadium 22a04.JPG|100px|alt=An entrance to Coventry City's former stadium, Highfield Road]] || [[Coventry City F.C.|Coventry City]] || [[Coventry]] || 1899 || 2005 || 23 489{{ref|A|A}} || <ref name="Y4shV" /> |- | [[Hillsborough Stadium]] || [[Pilt:Hillsborough South Stand.JPG|100px|alt=The South Stand at Sheffield Wednesday's Hillsborough Stadium]] || [[Sheffield Wednesday F.C.|Sheffield Wednesday]] || [[Sheffield]] || 1899 || || 39 812 || |- | [[KC Stadium]] || [[Pilt:KC Stadium 1.jpg|100px|alt=Outside view of Hull City's KC Stadium]] || [[Hull City A.F.C.|Hull City]] || [[Kingston upon Hull]] || 2002 || || 25 404 || <ref name="hfh" /> |- | [[Loftus Road]] || [[Pilt:Loftus Road.jpg|100px|alt=Inside view of Queens Park Ranger's stadium, Loftus Road]] || [[Queens Park Rangers F.C.|Queens Park Rangers]]<br>& [[Fulham F.C.|Fulham]] || [[London]] || 1904 || || 20 000 || <ref name="3Utty" /> |- | [[Madejski Stadium]] || [[Pilt:Madejski Stadium Exterior.jpg|100px|alt=Inside Reading's Madejski Stadium]] || [[Reading F.C.|Reading]] || [[Reading, Berkshire|Reading]] || 1998 || || 24 161 || |- | ''[[Maine Road]]'' || [[Pilt:Maine road prior to last game.jpg|100px|alt=Inside Maine Road, Manchester City's former stadium]] || [[Manchester City F.C.|Manchester City]] || [[Manchester]] || 1923 || 2003 || 35 150{{ref|A|A}} || <ref name="SiPTe" /> |- | '''[[Molineux Stadium]]''' || [[Pilt:Molineux Ground, Wolverhampton.jpg|100px|alt=Wolverhampton Wanderers' Molineux Stadium from inside]] || [[Wolverhampton Wanderers F.C.|Wolverhampton Wanderers]] || [[Wolverhampton]] || 1889 || || 28 525{{ref|B|B}} || <ref name="A7TFz" /> |- | [[Oakwell]] || [[Pilt:Oakwell Stadium.jpg|100px|alt=The North Stand of Barnsley F.C.'s Oakwell stadium]] || [[Barnsley F.C.|Barnsley]] || [[Barnsley]] || 1887 || || 23 009 || <ref name="pJngs" /> |- | '''[[Old Trafford]]''' || [[Pilt:Old Traford.jpg|100px|alt=The East Stand of Manchester United's stadium Old Trafford]] || [[Manchester United F.C.|Manchester United]] || [[Manchester]] || 1910 || || 76 212 || <ref name="1p12L" /> |- | [[Portman Road]] ||[[Pilt:Cobbold Stand, Ipswich Town Football Club 8418.jpg|100px|alt=The Cobbold Stand at Ipswich Town's Portman Road stadium]] || [[Ipswich Town F.C.|Ipswich Town]] || [[Ipswich]] || 1884 || || 30 311 || |- | [[Pride Park Stadium]] || [[Pilt:Pride Park.jpg|100px|alt=Derby County's Pride Park Stadium from the outside]] || [[Derby County F.C.|Derby County]] || [[Derby]] || 1997 || || 33 597 || { <ref name="derby" /> |- | '''[[Reebok Stadium]]''' || [[Pilt:Reebokstadium inside.jpg|100px|alt=Bolton Wanderer's Reebok Stadium during an evening match in 2006]] || [[Bolton Wanderers F.C.|Bolton Wanderers]] || [[Bolton]] || 1997 || || 28 723 || |- | [[Riverside Stadium]] || [[Pilt:Riverside Stadium gates.jpg|100px|alt=The gates at the entrance to Middlesbrough's Riverside Stadium]] || [[Middlesbrough F.C.|Middlesbrough]] || [[Middlesbrough]] || 1995 || || 34 988 || <ref name="Wa8Yl" /> |- | ''[[Roker Park]]'' || [[Pilt:Roker Park August 1976.jpg|100px|alt=Sunderland's former stadium, Roker Park, in 1976]] || [[Sunderland A.F.C.|Sunderland]] || [[Sunderland, Tyne and Wear|Sunderland]] || 1898 || 1997 || 22 500{{ref|A|A}} || <ref name="760Ms" /> |- | '''[[St Andrew's (stadium)|St Andrew's]]''' || [[Pilt:TiltonRoadEnd01.JPG|100px|alt=The Tilton Road End of Birmingham City's St Andrew's stadium]] || [[Birmingham City F.C.|Birmingham City]] || [[Birmingham]] || 1906 || || 30 079 || <ref name="n4SBM" /> |- | '''[[St James' Park]]''' || [[Pilt:Pre-match St James' Park.JPG|100px|alt=Inside Newcastle United's stadium, St James' Park]] || [[Newcastle United F.C.|Newcastle United]] || [[Newcastle upon Tyne|Newcastle]] || 1880 || || 52 387 || |- | [[St Mary's Stadium]] || [[Pilt:St Mary's Stadium Southampton.jpg|100px|alt=View of the Northam Stand inside St Mary's Stadium, Southampton's ground]]|| [[Southampton F.C.|Southampton]] || [[Southampton]] || 2001 || || 32 689 || |- | [[Selhurst Park]] || [[Pilt:Selhurst Park.jpg|100px|alt=Selhurst Park]] || [[Crystal Palace F.C.|Crystal Palace]]<br>& [[Wimbledon F.C.|Wimbledon]] || [[London]] || 1924 || || 26 309 || |- | '''[[Stadium of Light]]''' || [[Pilt:Stadium of light Haway the lads.jpg|100px|alt= North Stand of Sunderland's Stadium of Light]]|| [[Sunderland A.F.C.|Sunderland]] || [[Sunderland, Tyne and Wear|Sunderland]] || 1997 || || 49 000 || |- | '''[[Stamford Bridge]]''' || [[Pilt:Stamford Bridge from the air.jpg|100px|Aerial photograph of Chelsea's Stamford Bridge]] || [[Chelsea F.C.|Chelsea]] || [[London]] || 1877 || || 42 055 || |- | [[Turf Moor]] || [[Pilt:James Hargreaves Stand Burnley.jpg|100px|The James Hargreaves stand at Burnley's Turf Moor stadium]] || [[Burnley F.C.|Burnley]] || [[Burnley]] || 1883 || || 22 546 || |- | [[The Valley (London)|The Valley]] || [[Pilt:Charlton Athletic football ground.jpg|100px|alt=Aerial view of The Valley, Charlton Athletic's stadium]] || [[Charlton Athletic F.C.|Charlton Athletic]] || [[London]] || 1919 || || 27 111 || |- | [[Valley Parade]] ||[[Pilt:Valley Parade long shot.PNG|100px|alt=Bradford City's stadium, Valley Parade]] || [[Bradford City A.F.C.|Bradford City]] || [[Bradford]] || 1886 || || 25 136 || |- | [[Vicarage Road]] || [[Pilt:Rookery, Vicarage Road.jpg|100px|alt=The Rookery at Watford's stadium, Vicarage Road]] || [[Watford F.C.|Watford]] || [[Watford]] || 1922 || || 19 920{{ref|B|B}} |- | '''[[Villa Park]]''' ||[[Pilt:Facade of the Holte End, Villa Park.jpg|100px|alt=Brick facade of a stadium with a mosaic with a claret background and Aston Villa in gold writing.]] || [[Aston Villa F.C.|Aston Villa]] || [[Birmingham]] || 1897 || || 42 788 || |- | [[Walkers Stadium]] || [[Pilt:WalkerStadium.jpg|100px|alt=Leicester City's stadium, the Walkers Stadium, from the inside]] || [[Leicester City F.C.|Leicester City]] || [[Leicester]] || 2002 || || 32 500 || |- | '''[[White Hart Lane]]''' || [[Pilt:White Hart Lane Aerial.jpg|100px|alt=Aerial photograph of Tottenham Hotspur's stadium, White Hart Lane]] || [[Tottenham Hotspur F.C.|Tottenham Hotspur]] || [[London]] || 1899 || || 36 310 || <ref name="9W9dR" /> |- |} {{Märkus|A|Lammutatud staadionid, mahutavus on võetud sulgemise ajahetkeks.}} {{Märkus|B|Kavas.}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="derby">{{Cite web | url = http://news.bbc.co.uk/1/hi/england/derbyshire/4630916.stm | publisher = BBC News| title = Ex-football ground is 'eyesore'| date=20. jaanuar 2006| accessdate=10. juuli 2009}}</ref> <ref name="jjbw">{{cite web |url=http://www.jjbstadium.co.uk/facts/ |title=JJB Stadium Facts & figures |accessdate=27.07.2009 |work=JJB Stadium official website |publisher= |date= |archive-date=28.03.2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20080328153132/http://www.jjbstadium.co.uk/facts/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="hfh">{{cite web | title = Home From Home | url = http://www.hullcityafc.premiumtv.co.uk/page/Stadium/0,,10338,00.html | publisher = Hull City AFC | accessdate = 27.07.2009 | archive-date = 2.07.2012 | archive-url = https://web.archive.org/web/20120702104409/http://www.hullcityafc.net/page/Stadium/0%2C%2C10338%2C00.html | url-status = dead }}</ref> <ref name="wNAYg">[http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9A06EEDB103FF934A35751C0A9619C8B63 "Soccer; Two American Buyers Purchase Liverpool Club"] The New York Times, 7. veebruar 2007. Vaadatud 20.02.11 <small>(inglise keeles)</small></ref> <ref name="IY5ul">{{Cite web | url = http://www.mfc.premiumtv.co.uk/page/ClubHistory/0,,1,00.html | title = Road to the Riverside| publisher = Middlesbrough F.C. | accessdate=10. juuli 2009}}</ref> <ref name="TZ00J">{{Cite web | url = http://www.dcfc.premiumtv.co.uk/page/History/0,,10270~1026300,00.html | title = 1890 to 1900 | date=24. juuni 2009| publisher = Derby County F.C.| accessdate=10. juuli 2009}}</ref> <ref name="zYW8S">{{cite book |last=Inglis |first=Simon |title=Upton Park (2nd ed.) |publisher=Collins Willow |location=London |date=1987 |id=ISBN 0-00-218249-1|pages=258}}</ref> <ref name="kf0Ha">{{cite web |url=http://www.footballgroundguide.com/stoke_city/britannia_stadium.htm |title=Football Ground Guide: Britannia Stadium, Stoke City FC, Stadium details |publisher=footballgroundguide.co.uk |accessdate=2. oktoober 2009}}</ref> <ref name="7tCel">{{cite web |url=http://www.thisiseastlancashire.co.uk/lancashire/bolton/wanderers/wandsyourreports042.html |title=Seven year itch scratched at the Reebok |publisher=This Is East Lancashire |first=Andy |last=Reardon |accessdate=23. juuli 2009 |archive-date=2009-08-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090802213620/http://www.thisiseastlancashire.co.uk/lancashire/bolton/wanderers/wandsyourreports042.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="0gYjR">Inglis, ''The Football Grounds of Great Britain'', p130</ref> <ref name="qu6LA">Inglis, ''The Football Grounds of Great Britain'', p142</ref> <ref name="9eJbX">The City of Manchester Stadium hosted the [[Commonwealth Games]] in 2002, but has only been in use as a football stadium since 2003</ref> <ref name="5vwBX">Inglis, ''The Football Grounds of Great Britain'', p168</ref> <ref name="zf2sJ">{{cite web |url=http://www.telegraph.co.uk/sport/3011534/Room-for-rewrite-of-Saints-sequel.html |title=Room for rewrite of Saints sequel |work=Daily Telegraph |first=Gary |last=Slater |date=26. august 2001 |accessdate=23. juuli 2009}}</ref> <ref name="To89D">{{cite web | url=http://www.worldstadia.com/stadium/england/the_dell/1594.php | title=worldstadia.com page for the now demolished Dell stating the capacity}}</ref> <ref name="6cjGq">{{cite web | title= Bergkamp given rousing farewell | publisher=BBC Sport | url=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/football/teams/a/arsenal/5203954.stm |date=22. juuli 2006| accessdate=27. juuli 2009}}</ref> <ref name="geuMa">Inglis, ''The Football Grounds of Great Britain'', p72</ref> <ref name="GzhPj">{{cite web |url=http://www.lcfc.com/page/Stadium/0,,10274~1025970,00.html |title=Filbert Street |publisher=[[Leicester City F.C.]] |date=29. mai 2008 |accessdate=30. juuli 2009 |archive-date=2009-06-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090604222710/http://www.lcfc.com/page/Stadium/0%2C%2C10274~1025970%2C00.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="bzdGh">Inglis, ''The Football Grounds of Great Britain'', p160</ref> <ref name="pKZyH">Inglis, ''The Football Grounds of Great Britain'', p213</ref> <ref name="xoyL7">Inglis, ''The Football Grounds of Great Britain'', p190</ref> <ref name="R6FTl">{{Cite web | url = http://www.arsenal.com/history/arsenal-stadium-highbury/arsenal-stadium-a-history | publisher = Arsenal F.C.| accessdate=10. juuli 2009| title = Highbury – A history}}</ref> <ref name="Y4shV">{{cite web |url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/c/coventry_city/4480757.stm |title=Highfield Road's final farewell |publisher=BBC Sport |first=Chris |last=Bevan |date=29. aprill 2005 |accessdate=23. juuli 2009}}</ref> <ref name="3Utty">{{cite web |url=http://www.telegraph.co.uk/sport/football/2394461/Fulham-in-talks-to-extend-stay-at-Loftus-Road.html |title=Fulham in talks to extend stay at Loftus Road |work=Telegraph |publisher=Telegraph Publishing Group |first=John |last=Ley |date=17. jaanuar 2003 |accessdate=30. juuli 2009}}</ref> <ref name="SiPTe">{{cite web |url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/football/teams/m/man_city/3011895.stm |title=Maine Road through the ages |publisher=BBC Sport |first=Chris |last=Bevan |date=11. mai 2003 |accessdate=22. juuli 2009}}</ref> <ref name="A7TFz">Inglis, ''The Football Grounds of Great Britain'', p196</ref> <ref name="pJngs">Inglis, ''The Football Grounds of Great Britain'', p102</ref> <ref name="1p12L">Inglis, ''The Football Grounds of Great Britain'', p57</ref> <ref name="Wa8Yl">{{Cite web | url = http://www.mfc.premiumtv.co.uk/page/Stadium/0,,1,00.html | title = Stadium | accessdate = 10. juuli 2009 | publisher = Middlesbrough F.C. | archive-date = 2006-12-11 | archive-url = https://web.archive.org/web/20061211103527/http://www.mfc.premiumtv.co.uk/page/Stadium/0,,1,00.html | url-status = dead }}</ref> <ref name="760Ms">{{cite web |url=http://www.independent.co.uk/sport/football-roker-getting-ready-for-its-final-roar-1274984.html |title=Football: Roker getting ready for its final roar |work=Independent |first=Simon |last=Turnbull |date=25. märts 1997 |accessdate=23. juuli 2009}}</ref> <ref name="n4SBM">Inglis, ''The Football Grounds of Great Britain'', p187</ref> <ref name="9W9dR">{{cite web |url=http://www.tottenhamhotspur.com/stadium/stadium_history.html |title=White Hart Lane |publisher=[[Tottenham Hotspur F.C.]] |accessdate=30. juuli 2009}}</ref> }} {{Premier League }} [[Kategooria:Premier League]] [[Kategooria:Staadionid]] [[Kategooria:Jalgpalli loendid]] fqo4dk2dive9ddt931bddg04qhqwab6 0 247244 6166118 5842586 2022-07-23T10:49:07Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Julius Leo Immanuel Girgensohn''' (9. september/[[21. september]] [[1836]] [[Tartu]] – 11. detsember/[[24. detsember]] [[1911]] [[Karksi]]) oli Eesti vaimulik. Aastatel [[1848]]–[[1856]] õppis ta Tartus gümnaasiumis. [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas õppis ta aastatel [[1857]]–[[1861]]. Seejärel töötas ta koduõpetajana parun von Sieversi juures [[Heimtali mõis]]as ja von Middendorffi juures [[Hellenurme mõis]]as. Prooviaastal oli ta aastal [[1865]] [[Põltsamaa Niguliste kogudus]]es [[Carl Peter Ludwig Maurach]]i juures. Aastal [[1866]] töötas ta õpetajana [[Gustav Max Schmidti erakool]]is Viljandis. Ordineeriti 30. augustil/[[11. september|11. septembril]] [[1866]] [[Kuressaare]]s õpetajaks. Oli aastatel [[1866]]–[[1875]] (introdutseeriti 21. septembril/[[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1866]]) [[Kaarma Peeter-Pauli kogudus]]e õpetaja. Oli [[Kaarma õpetajate seminar]]i algatajate seas, oli ka seminari esimene direktor. Aastatel [[1875]]–[[1876]] oli õpetajaks Tartus gümnaasiumis ja [[Muyscheli tütarlastekool|Marie Muyscheli tütarlastekoolis]]. Aastatel [[1877]]–[[1911]] oli ta (introdutseeriti 23. jaanuaril/[[4. veebruar]]il [[1877]]) [[Karksi Peetri kogudus]]e õpetaja, olles aastatel [[1880]]–[[1884]] Pärnu maakonna vaimulik koolirevident ja aastatel [[1884]]–[[1908]] [[Pärnu praostkond|Pärnu praostkonna]] praost. Ta oli ka aastatel [[1891]]–[[1892]] kuueks kuuks ja aastatel [[1893]]–[[1894]] neljaks kuuks pastoriametist kõrvaldatud (suspendeeritud), kuna viis läbi kiriklikke talitusi rekonvertiitidele(õigeusus pettunutele)<ref>Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977</ref>. Girgensohni teeneid hariduse vallas on raske üle hinnata. Peale [[Kaarma õpetajate seminar]]i asutamise ehitati tema juhtimisel ka [[Eikla]], [[Suur-Randvere|Randvere]], [[Muratsi]] ja Helme koolimajad. Girgenson suri aastal [[1911]] ja ta maeti [[Karksi-Nuia]]sse, [[Papi kalmistu]]le. == Isiklikku == Tema isa [[Christoph Reinhold Girgensohn]] oli [[Jaunpiebalga]] koguduse õpetaja, tema onu [[Otto Christoph Heinrich Girgensohn]] oli [[Tallinna Oleviste kogudus]]e õpetaja, teine onu [[Georg Michael Ernst Girgensohn]] oli [[Straupe]], [[Oliņi|Augstroze]] ja [[Gulbene]] koguduste õpetaja, onupoeg [[Heinrich Otto Reinhold Girgensohn]] oli [[Pärnu Nikolai kogudus]]e õpetaja ja Liivimaa kindralsuperintendent. Tema poeg [[Karl Gustav Girgensohn]] oli [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna professor ja Tartu religioonipsühholoogia koolkonna rajaja, teine poeg [[Erich Girgenson]] oli arst. Tema äi [[Johann Reinhold Hunnius]] oli [[Karja Katariina kogudus]]e õpetaja. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.aste.edu.ee/~andres/kko.php#_Julius_Leo_Immanuel Julius Leo Immanuel GIRGENSOHN (Kaarmal 1866 - 1875)] * {{ISIK|465}} {{JÄRJESTA:Girgensohn, Julius Leo Immanuel}} [[Kategooria:Karksi Peetri koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Saaremaa vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Baltisaksa vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1836]] [[Kategooria:Surnud 1911]] gku2uohnrmoykd2lmco3mzzf4k2nhlv 0 251200 6165643 5664038 2022-07-22T14:50:15Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Johannes-August Müürman.jpg|pisi|Johannes-August Müürman]] '''Johannes-August Müürman''' (kuni 1922 '''Johannes-August Allikso'''; [[29. november]] [[1894]] [[Nikolai vald]], [[Harjumaa]] – [[26. aprill]] [[1938]] [[Nõukogude Liit]]) oli töölisliikumise tegelane ja kommunist. Müürman oli [[Volta tehas]]e lukksepp, kes kuulus alates 1917. aasta märtsist [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|VSDT(b)P]]-sse. Ta oli [[Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogu]] kommunistlikule platvormile organiseerija ja [[Eestimaa Ametiühingute Kesknõukogu]] asjaajaja kuni [[1921]]. aastani. Ta valiti [[I Riigikogu]] koosseisu, kus ta oli [[Eesti Riigikogu Kommunistline Töölisterühm|kommunistliku töölisterühma]] juhataja. Astus tagasi 19. oktoobril 1921 ja teda asendas [[Eduard Kägu]]. Müürman siirdus aga põrandaalusena sama aasta novembris [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaale]] ning töötas seal mitmes tehases. [[1930]]. aastal suunati maale [[masina-traktorijaam]]a direktoriks. Müürman hukkus 1938. aastal [[Suur Terror|massirepressioonide]] käigus. == Välislingid == * Mari-Leen Tammela: [http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=13743&op=archive2 Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus (1920-1923)] [[Riigikogu Toimetised]] {{JÄRJESTA:Müürman, Johannes-August}} [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1894]] [[Kategooria:Surnud 1938]] 2iylzwucz2px0w1g2ovtajt7ib6atd7 0 255469 6165875 5934847 2022-07-22T20:49:16Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliliiga | nimi = Jupiler Pro League | pilt = | riik = [[Belgia]] | konföderatsioon = [[UEFA]] | liigaaste = 1. | asutatud = 1895 | lõpetatud = | võistkondi = 18 | tsoone = | karikas = [[Belgia karikavõistlused jalgpallis|Belgia karikas]]<br>[[Belgia superkarikas jalgpallis|Belgia superkarikas]] | rahvusvahelised = [[UEFA Meistrite Liiga]]<br>[[UEFA Euroopa Liiga]]<br>{{nowrap|[[UEFA Euroopa Konverentsiliiga]]}} | meister = [[Club Brugge]] (18. tiitel)<br>(2021–22) | enim_meistritiitleid = [[R.S.C. Anderlecht|Anderlecht]] (34 tiitlit) | enim_mänge = | parim_väravakütt = [[Albert De Cleyn]] (377) | veebileht = https://www.proleague.be/nl/jpl | kõrgem_liiga = | madalam_liiga = [[Challenger Pro League]] }} '''Jupiler Pro League''' on [[Belgia]] [[jalgpall]]i kõrgeim [[Spordiliiga|liiga]]. Liiga loodi 1895. aastal ning ajaloo jooksul on liigas mänginud 74 klubi. Kokku on Belgia meistriks tulnud 16 klubi. Kõige edukam klubi on [[RSC Anderlecht]], kes on tulnud Belgia meistriks 34 korda, järgnevad [[Club Brugge KV]] (18), [[Union Saint-Gilloise]] (11) ja [[Standard Liège]] (10). Alates hooajast 2020–21 mängib liigas 18 klubi (enne seda 16 klubi). == Klubid == Hooajal 2022–23 mängivad liigas järgmised klubid: <!-- {{Asendikaart+ |Belgia |laius=425 |ujuvjoondus=paremal |seletus='''Jupiler Pro League 2017/18''' meeskondade asukohad.|kohad= {{Asendikaart~ |Belgia |lat=50.834194 |long= 4.298361 |silt=<small>[[RSC Anderlecht|Anderlecht]]</small> |paigutus=all}} {{Asendikaart~ |Belgia |lat=51.232406 |long=4.472086 |silt=<small>[[Royal Antwerp FC|Antwerp]]</small> |paigutus=paremal}} {{Asendikaart~ |Belgia |lat=51.216667 |long=3.233333 |silt=<small>[[Club Brugge KV|Club Brugge]]</small> |paigutus=ülal}} {{Asendikaart~ |Belgia |lat=50.414609 |long= 4.453787 |silt=<small>[[R. Charleroi SC|Charleroi]]</small> |paigutus=paremal}} {{Asendikaart~ |Belgia |lat=50.633333 |long=6.033333 |silt=<small>[[KAS Eupen|Eupen]]</small> |paigutus=paremal}} {{Asendikaart~ |Belgia |lat= 51.005 |long= 5.533333 |silt=<small>[[KRC Genk|Genk]]</small> |paigutus=paremal}} {{Asendikaart~ |Belgia |lat= 51.016111 |long= 3.734167 |silt=<small>[[KAA Gent|Gent]]</small> |paigutus=paremal}} {{Asendikaart~ |Belgia |lat= 50.830432 |long= 3.248906 |silt=<small>[[KV Kortrijk|Kortrijk]]</small> |paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~ |Belgia |lat= 51.116389 |long= 3.987222 |silt=<small>[[KSC Lokeren Oost-Vlaanderen|Lokeren]]</small> |paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~ |Belgia |lat= 51.037184 |long= 4.486397 |silt=<small>[[KV Mechelen|Mechelen]]</small> |paigutus=paremal}} {{Asendikaart~ |Belgia |lat= 50.733953 |long= 3.211082 |silt=<small>[[Royal Mouscron-Péruwelz|Mouscron-Péruwelz]]</small> |paigutus=all}} {{Asendikaart~ |Belgia |lat= 51.216667 |long= 2.886389 |silt=<small>[[KV Oostende|Oostende]]</small> |paigutus=all}} {{Asendikaart~ |Belgia |lat= 50.813474 |long= 5.166256 |silt=<small>[[K. Sint-Truidense VV|Sint-Truiden]]</small> |paigutus=paremal}} {{Asendikaart~ |Belgia |lat= 50.609908 |long= 5.543344 |silt=<small>[[Liège'i Standard]]</small> |paigutus=all}} {{Asendikaart~ |Belgia |lat= 51.214139 |long= 4.243931 |silt=<small>[[Waasland-Beveren]]</small> |paigutus=ülal}} {{Asendikaart~ |Belgia |lat= 50.883056 |long= 3.428889 |silt=<small>[[Waregemi SV Zulte|Waregemi Zulte]]</small> |paigutus=paremal}} }} --> {| class="wikitable sortable" |- ! Klubi ! Kodulinn ! Staadion ! Mahutavus |- | [[R.S.C. Anderlecht|Anderlecht]] | [[Anderlecht]] | [[Lotto Park]] | style="text-align: center;" | 21 500 |- | [[Royal Antwerp F.C.|Antwerp]] | [[Antwerpen]] | [[Bosuilstadion]] | style="text-align: center;" | 12 975 |- | [[Cercle Brugge K.S.V.|Cercle Brugge]] | [[Brugge]] | [[Jan Breydel Stadium]] | style="text-align: center;" | 29,042 |- | [[R. Charleroi S.C.|Charleroi]] | [[Charleroi]] | [[Stade du Pays de Charleroi]] | style="text-align: center;" | 14 000 |- | [[Club Brugge KV|Club Brugge]] | [[Brugge]] | [[Jan Breydel Stadium]] | style="text-align: center;" | 29,042 |- | [[K.A.S. Eupen|Eupen]] | [[Eupen]] | [[Kehrwegstadion]] | style="text-align: center;" | 8363 |- | [[K.R.C. Genk|Genk]] | [[Genk]] | [[Luminus Arena]] | style="text-align: center;" | 24 956 |- | [[K.A.A. Gent|Gent]] | [[Ghent]] | [[Ghelamco Arena]] | style="text-align: center;" | 20 000 |- | [[K.V. Kortrijk|Kortrijk]] | [[Kortrijk]] | [[Guldensporen Stadion]] | style="text-align: center;" | 9399 |- | [[KV Mechelen|Mechelen]] | [[Mechelen]] | [[Achter de Kazerne|AFAS-stadion Achter de Kazerne]] | style="text-align: center;" | 16 700 |- | [[K.V. Oostende|Oostende]] | [[Oostende]] | [[Versluys Arena]] | style="text-align: center;" | 8432 |- | [[Oud-Heverlee Leuven]] | [[Leuven]] | [[Den Dreef]] | style="text-align: center;" | 10 000 |- | [[R.F.C. Seraing (1922)|Seraing]] | [[Seraing]] | [[Stade du Pairay]] | style="text-align: center;" | 8207 |- | [[Sint-Truidense V.V.|Sint-Truiden]] | [[Sint-Truiden]] | [[Stayen]] | style="text-align: center;" | 14 600 |- | [[Standard Liège]] | [[Liège]] | [[Stade Maurice Dufrasne]] | style="text-align: center;" | 30 023 |- | [[Royale Union Saint-Gilloise|Union SG]] | [[Saint-Gilles]] | [[Stade Joseph Marien]] | style="text-align: center;" | 8000 |- | [[K.V.C. Westerlo|Westerlo]] | [[Westerlo]] | [[Het Kuipje]] | style="text-align: center;" | 8035 |- | [[S.V. Zulte Waregem|Zulte Waregem]] | [[Waregem]] | [[Regenboogstadion]] | style="text-align: center;" | 12 500 |} {{clear}} == Liigas mänginud Eesti jalgpallureid == {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- ! Mängija !! Klubi(d) !! Aastad |- | [[Tarmo Neemelo]] | [[Waregemi Zulte]] | 2009 |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.proleague.be/nl/jpl Ametlik koduleht] {{UEFA kõrgliigad}} [[Kategooria:Jalgpalliliigad]] [[Kategooria:Belgia jalgpall]] hucc5p3yecm0zrxmh36213cc0kydoqn 0 257366 6166124 6146634 2022-07-23T10:51:59Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Carnikava vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Carnikavas pagasts | lipp = | lipu_link = Lipp | vapp = LVA Carnikavas pagasts COA 2021.png | vapi_link = Vapp | pindala = 80,2 | elanikke = 9525 (2019) | keskuse_nimi = [[Carnikava]] | asendikaardi_pilt = Carnikavas novads karte.png }} '''Carnikava vald''' ([[läti keel]]es ''Carnikavas pagasts'') on vald Lätis [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]]. Asub [[Riia]]st kirdes [[Liivi laht|Liivi lahe]] kaldal. Vald piirneb [[Riia]] linnaga ning [[Ādaži vald|Ādaži]], [[Garkalne vald|Garkalne]] ja [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallaga]]. == Ajalugu == Valla eellaseks oli [[Carnikava kihelkond]]. Seal asunud [[Carnikava mõis]]a pindala oli 1920. aasta agraarreformi eel 2237 ha.<ref>Latviešu konversācijas vārdnīca. I. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 1427. sleja.</ref> Ādaži vallas moodustati aastal 1945 Ādaži, Berģi, Carnikava ja Garkalne külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1954 liideti Ādaži külanõukoguga likvideeritav Carnikava külanõukogu. Aastal 1990 moodustati Ādaži külanõukogust vald. Aastal 1992 eraldati sellest moodustatava Carnikava valla alad. 2006. aastal moodustati vallaga samades piirides Carnikava piirkond (1. järgu haldusüksus). 2021. aastal liideti Carnikava piirkond Ādaži piirkonnaga. ==Loodus== 60% territooriumist katab mets ja 24% on põllumajanduslik maa. Valda läbib [[Koiva jõgi]]. Suuremad järved on [[Dzirnezers]], [[Ummis]], Laveri järv, Pulksteņezers ja Garezersi järvestik, Vald piirneb [[Lilaste järv]]ega. Looduskaitse all on Siguļi hiidmänd ja Lindbergi mänd. Lisaks on vallas looduskaitse all arvukalt nimetuid põlispuid. Osa vallast asub [[Piejūra looduspark|Piejūra looduspargis]].<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Kaitstavad objektid== Muinsuskaitse all on kohalike mälestistena Carnikava kirik ja Baltgalvji Ohvriküngaste hiiepaik.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=&dating=&address=Carnikavas+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 11.10 2020</ref> == Rahvastik == Arvestuslikel andmetel oli [[1. jaanuar]]il [[2011]] Carnikava valla elanikest [[lätlased|lätlasi]] 62,1%, [[venelased|venelasi]] 24,6%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 3,2%, [[valgevenelased|valgevenelasi]]3,3%, [[poolakad|poolakaid]] 1,7% ja teistest rahvustest inimesi 3.4%. 1,8% elanike rahvus oli märkimata.<ref>{{Netiviide |url=http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html;jsessionid=CFE4247332782EE3346614ADA5648DCD |pealkiri=STATISTIKA - IEDZĪVOTĀJU REĢISTRS |vaadatud=2020-10-11 |arhiivimisaeg=2016-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160826085313/http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html;jsessionid=CFE4247332782EE3346614ADA5648DCD |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> |- | '''[[Carnikava]]''' || ''lielciems'' || 4689 (2020) |- | [[Eimuri (Carnikava piirkond)|Eimuri]] || ''skrajciems'' || 13 (2020) |- | [[Garciems]] || ''lielciems'' || 1363 (2020) |- | [[Garupe]] || ''vasarnīcu ciems'' || 504 (2020) |- | [[Gauja (Carnikava)|Gauja]] || ''lielciems'' || 1191 (2020) |- | [[Kalngale]] || ''lielciems'' || 1073 (2020) |- | [[Laveri]] || ''mazciems'' || 15 (2020) |- | [[Lilaste (Carnikava piirkond)|Lilaste]] || ''skrajciems'' || 148 (2020) |- | [[Mežciems (Carnikava)|Mežciems]] || ''vidējciems'' || 54 (2020) |- | [[Mežgarciems]] || ''mazciems'' || 48 (2020) |- | [[Siguļi]] || ''vidējciems'' || 369 (2020) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} * [http://www.carnikava.lv Valla koduleht] {{koord|tüüp=haldus2}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ādaži piirkond]] dtqfk9zkayq8ygijw1lbmloysma6wr9 0 258317 6165954 6087517 2022-07-23T05:23:42Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tartu Linna Keskraamatukogu.JPG|pisi|Tartu Linnaraamatukogu]] [[Pilt:Vene õigeusu piiskopi ja märtri Platoni mälestustahvel Tartu keskraamatukogu seinal Kompanii tänaval, 22. august 2012.jpg |pisi|Raamatukogu seinal Kompanii tänaval on kuuskede varjus bareljeef Kompanii 5 keldris 1919. aastal tapetud õigeusu piiskopi [[Platon (Kulbusch)|Platon]]i mälestuseks.]] '''Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu''' on [[Tartu]] linna [[rahvaraamatukogu|avalik raamatukogu]]. Tartu Linnaraamatukogu keskkogu asub Tartus, aadressil [[Kompanii tänav|Kompanii]] 3/5. Harukogud paiknevad [[Annelinn]]as ([[Kaunase puiestee]] 23), [[Karlova]]s ([[Tehase tänav|Tehase]] 16), [[Tammelinn]]as ([[Suur kaar]] 56) ning Ilmatsalus (Kooli tee 5). Lisaks on avatud Lubja laenutuspunkt aadressil [[Staadioni tänav|Staadioni]] 73 ning raamatukoguteenuseid on pakutud ka [[Tähtvere päevakeskus]]e külastajaile aadressil [[Veski tänav (Tartu)|Veski]] 35. Raamatukogu veebilehe vahendusel on võimalik kasutada e-kataloogi [[ESTER]]. ==Statistikat== Tartu Linnaraamatukogu keskkogus ja harukogudes käis 2019. aastal päevas keskmiselt 1800 külastajat. Aasta lõpul oli raamatukogus arvel 37 759 lugejat, 2011. aastal kasutas neist raamatukogu teenuseid 31 540. Aastaga kogunes umbes 547 000 külastust ja 1,06 miljonit laenutust. Aasta vältel korraldati 938 üritust ja koolitust, raamatukogus toimus 98 näitust. <ref name="arvudes">[https://www.luts.ee/index.php/meist/pressiteated/185-tartu-linnaraamatukogu-pressiteated/pressiteated-2020/1264-2020-tartu-linnaraamatukogu-2019-aasta-toeoe-arvudes "Tartu Linnaraamatukogu 2019. aasta töö arvudes"] Tartu Linnaraamatukogu, 03.02.2020</ref> ==Ajalugu== Raamatukogu asutas [[1913]]. aastal [[Tartu Rahvaraamatukogu Selts]]. [[1940]]. aasta lõpust tegutseb (vaheaegadega) suviti rannaraamatukogu, algul [[Emajõgi|Emajõe]] ja hiljem [[Anne kanal]]i ääres. [[1952]]. aastal nimetati Tartu Linna Keskraamatukogu seoses [[Nikolai Gogol|Nikolai Gogoli]] 100. [[surma-aastapäev]]aga [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] otsusega ümber N. V. Gogoli nimeliseks Tartu Linna Keskraamatukoguks. [[1972]]. aastal alustas Tartus tööd Eesti esimene [[raamatukogubuss]]. [[1987]]. aastast kannab raamatukogu [[Oskar Luts]]u nime. Esimene internetituba avati Annelinna harukogus [[1999]]. aasta detsembris, keskkogus [[2000]]. aasta augustis. Elektronkataloogile ja elektroonilisele laenutusele mindi üle 1997–2002, [[2004]]. aastal hakati teavikuid laenutama lisaks lugejapiletile ka [[ID-kaart|ID-kaardi]] alusel. Raamatukogu direktoriks on olnud [[1951]]–1975 [[Eljo Kaldalu]], [[1975]]–1983 [[Elle Tarik]], [[1983]]–2001 [[Tiit Jänese]], [[2001]]–2020 [[Asko Tamme]], 13. juulist 31. detsembrini [[2020]] [[Piret Talur]], 8. jaanuarist 15. augustini [[2021]] [[Krõõt Kaljusto-Munck]], alates 16. augustist 2021 [[Kristina Pai]]. == Viited == {{Viited}} ==Kirjandus== * [[Elle Tarik]], [[Linda Jahilo]], [[Külli Peegel]]. "Majad, raamatud, inimesed: 90 aastat Tartu linnaraamatukogu". [[2005]] ==Välislingid== *[http://www.luts.ee Tartu Linnaraamatukogu koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Tartu raamatukogud]] [[Kategooria:Oskar Luts]] 0lrefwz3qpf7vnysn7nklt0q25k7dbs 6165955 6165954 2022-07-23T05:26:18Z 85.253.189.36 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tartu Linna Keskraamatukogu.JPG|pisi|Tartu Linnaraamatukogu]] [[Pilt:Vene õigeusu piiskopi ja märtri Platoni mälestustahvel Tartu keskraamatukogu seinal Kompanii tänaval, 22. august 2012.jpg |pisi|Raamatukogu seinal Kompanii tänaval on kuuskede varjus bareljeef Kompanii 5 keldris 1919. aastal tapetud õigeusu piiskopi [[Platon (Kulbusch)|Platon]]i mälestuseks.]] '''Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu''' on [[Tartu]] linna [[rahvaraamatukogu|avalik raamatukogu]]. Tartu Linnaraamatukogu keskkogu asub Tartus, aadressil [[Kompanii tänav|Kompanii]] 3/5. Harukogud paiknevad [[Annelinn]]as ([[Kaunase puiestee]] 23), [[Karlova]]s ([[Tehase tänav|Tehase]] 16), [[Tammelinn]]as ([[Suur kaar]] 56) ning Ilmatsalus (Kooli tee 5). Lisaks on avatud Lubja laenutuspunkt aadressil [[Staadioni tänav|Staadioni]] 73 ning raamatukoguteenuseid on pakutud ka [[Tähtvere päevakeskus]]e külastajaile aadressil [[Veski tänav (Tartu)|Veski]] 35. Raamatukogu veebilehe vahendusel on võimalik kasutada e-kataloogi [[ESTER]]. ==Statistikat== Tartu Linnaraamatukogu keskkogus ja harukogudes käis 2019. aastal päevas keskmiselt 1800 külastajat. Aasta lõpul oli raamatukogus arvel 37 759 lugejat, 2011. aastal kasutas neist raamatukogu teenuseid 31 540. Aastaga kogunes umbes 547 000 külastust ja 1,06 miljonit laenutust. Aasta vältel korraldati 938 üritust ja koolitust, raamatukogus toimus 98 näitust. <ref name="arvudes">[https://www.luts.ee/index.php/meist/pressiteated/185-tartu-linnaraamatukogu-pressiteated/pressiteated-2020/1264-2020-tartu-linnaraamatukogu-2019-aasta-toeoe-arvudes "Tartu Linnaraamatukogu 2019. aasta töö arvudes"] Tartu Linnaraamatukogu, 03.02.2020</ref> ==Ajalugu== Raamatukogu asutas [[1913]]. aastal [[Tartu Rahvaraamatukogu Selts]]. [[1940]]. aasta lõpust tegutseb (vaheaegadega) suviti rannaraamatukogu, algul [[Emajõgi|Emajõe]] ja hiljem [[Anne kanal]]i ääres. [[1952]]. aastal nimetati Tartu Linna Keskraamatukogu seoses [[Nikolai Gogol|Nikolai Gogoli]] 100. [[surma-aastapäev]]aga [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] otsusega ümber N. V. Gogoli nimeliseks Tartu Linna Keskraamatukoguks. [[1972]]. aastal alustas Tartus tööd Eesti esimene [[raamatukogubuss]]. [[1987]]. aastast kannab raamatukogu [[Oskar Luts]]u nime. Esimene internetituba avati Annelinna harukogus [[1999]]. aasta detsembris, keskkogus [[2000]]. aasta augustis. Elektronkataloogile ja elektroonilisele laenutusele mindi üle 1997–2002, [[2004]]. aastal hakati teavikuid laenutama lisaks lugejapiletile ka [[ID-kaart|ID-kaardi]] alusel. Raamatukogu direktoriks on olnud *[[1951]]–1975 [[Eljo Kaldalu]], *[[1975]]–1983 [[Elle Tarik]], *[[1983]]–2001 [[Tiit Jänese]], *[[2001]]–2020 [[Asko Tamme]], *13. juulist 31. detsembrini [[2020]] [[Piret Talur]], *8. jaanuarist 15. augustini [[2021]] [[Krõõt Kaljusto-Munck]], *alates 16. augustist 2021 [[Kristina Pai]]. == Viited == {{Viited}} ==Kirjandus== * [[Elle Tarik]], [[Linda Jahilo]], [[Külli Peegel]]. "Majad, raamatud, inimesed: 90 aastat Tartu linnaraamatukogu". [[2005]] ==Välislingid== *[http://www.luts.ee Tartu Linnaraamatukogu koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Tartu raamatukogud]] [[Kategooria:Oskar Luts]] 3vfqi06df05ytzjidkpvyllemhc3a6j 0 259730 6165867 5651442 2022-07-22T20:45:40Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliliiga | nimi = Bardzragujn Humb<br>''Բարձրագույն Խումբ'' | endine_nimi = | praegune_nimi = | pilt = | riik = [[Armeenia]] | konföderatsioon = [[UEFA]] | liigaaste = 1. | asutatud = 1992 | lõpetatud = | võistkondi = 10 | tsoone = | karikas = [[Armeenia karikavõistlused jalgpallis|Armeenia karikas]]<br>[[Armeenia superkarikas jalgpallis|Armeenia superkarikas]] | rahvusvahelised = [[UEFA Meistrite Liiga]]<br>{{nowrap|[[UEFA Euroopa Konverentsiliiga]]}} | meister = [[FC Pjunik]] (15. tiitel) | enim_meistritiitleid = [[FC Pjunik]] (15 tiitlit) | enim_mänge = | parim_väravakütt = | TV = | veebileht = http://www.ffa.am/ | kõrgem_liiga = | madalam_liiga = [[Arrajin Humb]] | praegune_liigahooaeg = }} '''Bardzragujn Humb''' ([[Armeenia keel|armeenia keeles]] Բարձրագույն Խումբ; ka '''Hajastani Bardzragujn Humb''') on [[Armeenia]] [[jalgpall]]i kõrgeim [[Spordiliiga|liiga]]. Liiga on loodud 1992. aastal. Alates 1992. aastast on liiga meistriks tulnud üheksa klubiga. Edukaim klubi on 15 tiitliga [[FC Pyunik|FC Pyunik]]. Neli korda on võitnud [[Shirak SC|Shirak]] ja [[FC Alashkert|Alashkert]]. == Klubid == Hooajal 2022–23 mängivad liigas järgmised klubid: *[[FC Alashkert|Alashkert]] *[[Jerevani Ararat|Ararat]] *[[FC Ararat-Armenia|Ararat-Armenia]] *[[Jerevani BKMA|BKMA]] *[[Lernayin Artsakh FC|Lernajin Artsahh]] *[[FC Noah|Noah]] *[[FC Pjunik]] *[[Shirak SC|Shirak]] *[[FC Urartu|Urartu]] *[[FC Van|Van]] == Välislingid == * [http://www.ffa.am/ Ametlik koduleht] {{UEFA kõrgliigad}} [[Kategooria:Jalgpalliliigad]] [[Kategooria:Armeenia jalgpall]] b5agrffcw671jvj5dvh1t8hrswfmlzb 0 262261 6165929 6149901 2022-07-22T23:57:38Z Jäähokimängija 168085 wikitext text/x-wiki {{infokast jäähokiklubi | nimi = Boston Bruins | logo = | logosuurus = | konverents = [[Idakonverents (NHL)|Idakonverents]] | divisjon = [[Atlandi divisjon (NHL)|Atlandi divisjon]] | asutatud = 1924 | ajalugu = {{murdmata|'''Boston Bruins'''}}<br>(1924. aastast) | kodusaal = [[TD Garden]] | asukoht = {{PisiLipp|USA}}, [[Boston]], [[Massachusetts]] | värvid = must, kuld, valge <br>{{color box|#010101}} {{color box|#FFB81C}} {{color box|#FFFFFF}} | kapten = [[Patrice Bergeron]] | treener = [[Jim Montgomery (jäähoki)|Jim Montgomery]] | omanik = [[Jeremy Jacobs]]<br>[[Charlie Jacobs]] | t1 = Meistritiitleid (NHL) | t1arv = 6 | t1aastad = 1929, 1939, 1941, 1970, 1972, 2011 }} '''Boston Bruins''' on [[USA]] jäähokiklubi, mis mängib [[jäähoki]]liiga [[NHL]]-i [[Idakonverents (NHL)|Idakonverents]]is [[Atlandi divisjon (NHL)|Atlandi divisjonis]]. Klubi asutati 1924. aastal [[Boston]]is. Oma kodumänge peab klubi [[TD Garden]]is. Boston Bruins on võitnud [[Stanley karikas|Stanley karika]] kuuel korral (1928–29, 1938–39, 1940–41, 1969–70, 1971–72, 2010–11). == Mängijad == ''Seisuga 24. detsember 2020'' *'''Väravavahid''': [[Jaroslav Halák]], [[Tuukka Rask]], [[Jeremy Swayman]], [[Dan Vladař]] *'''Kaitsjad''': [[Brandon Carlo]], [[Connor Clifton]], [[Matt Grzelcyk]], [[Steven Kampfer]], [[Jeremy Lauzon]], [[Charlie McAvoy]], [[Kevan Miller]], [[John Moore]], [[Urho Vaakanainen]], [[Jakub Zbořil]] *'''Ründajad''': [[Patrice Bergeron]] (''[[kapten (jäähoki)|kapten]]''), [[Paul Carey]], [[Charlie Coyle]], [[Trent Frederic]], [[Cameron Hughes]], [[David Krejčí]], [[Karson Kuhlman]], [[Sean Kuraly]], [[Par Lindholm]], [[Greg McKegg]], [[Jack Studnicka]], [[Anders Bjork]], [[Anton Blidh]], [[Jake DeBrusk]], [[Brad Marchand]], [[Nick Ritchie]], [[Ondřej Kaše]], [[David Pastrňák]], [[Zachary Senyshyn]], [[Craig Smith]], [[Chris Wagner]] == Saavutused == *[[Stanley karikas|Stanley karika]] võit (6): **1928–29, 1938–39, 1940–41, 1969–70, 1971–72, 2010–11 *Konverentsi võit (5): **1987–88, 1989–90, 2010–11, 2012–13, 2018–19 **Divisjoni võit (25): **1927–28, 1928–29, 1929–30, 1930–31, 1932–33, 1934–35, 1937–38, 1970–71, 1971–72, 1973–74, 1975–76, 1976–77, 1977–78, 1978–79, 1982–83, 1983–84, 1989–90, 1990–91, 1992–93, 2001–02, 2003–04, 2008–09, 2010–11, 2011–12, 2013–14 *[[Presidents' Trophy]] (2): **Võidud: 1989–90, 2013–14 == Välislingid == * https://www.nhl.com/bruins {{NHL}} [[Kategooria:Boston Bruins]] [[Kategooria:NHL-i jäähokiklubid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokiklubid]] 8nluhtfb4y4oitbj2k26bqna6m03oqh 0 263676 6165754 6163652 2022-07-22T17:01:32Z Kalle 51 /* Naised */ wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 27em;" | colspan="2" |'''2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Inglismaa}}, [[London]] |- | '''<''': '''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Peking 2015]]''' | '''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Doha 2019]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] - [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] - [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] - [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] - [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] - [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] - [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] - [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] - [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] - [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] - [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] - [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] - [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] - [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] - [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] - [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] |} [[Pilt:FloodlitLondonStadium.jpg|pisi|Londoni olümpiastaadion]] '''XVI [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimusid [[2017]]. aastal [[4. august]]ist kuni [[13. august]]ini [[London]]is [[Suurbritannia]]s. Võistlused toimusid [[Londoni olümpiastaadion]]il, kus peeti ka [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel|kergejõustikuvõistlused]]. Londonis ja Suurbritannias toimusid kergejõustiku maailmameistrivõistlused esimest korda. Algul avaldas soovi korraldada 2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlusi kolm linna: [[İstanbul]], [[Rooma]] ja [[Doha]]. 17. märtsil [[2011]] teatas [[IAAF]], et viis linna on ametlikult kinnitanud soovi MM-i korraldada: [[London]], [[Doha]], [[Berliin]], [[Budapest]] ja [[Barcelona]]. 4. septembriks 2011 oli nendest alles jäänud London ja Doha. [[Monaco]]s 11. novembril 2011 toimunud korralisel kongressil valis IAAF võistluste korraldajaks Londoni. London edestas Dohat häältega 16–10.<ref>[https://www.iaaf.org/news/iaaf-news/london-selected-to-host-2017-iaaf-world-champ "London selected to host 2017 IAAF World Championships"]. iaaf.org. 11.11.2011. Vaadatud 6.8.2017</ref> Võistlustel osales 2034 sportlast (954 naist ja 1080 meest) kokku 205 riigist. [[Venemaa]] sportlased osalesid võistlustel neutraalsete sportlastena. Lisaks osales viie sportlasega pagulaskoondis. Kokku toimus 48 võistlusala. Esimest korda oli kavas naiste [[50 km käimine]]. Edukaim riik maailmameistrivõistlustel oli [[USA]], kelle sportlased võitsid võistlustelt kümme kulda, 11 hõbedat ja üheksa pronksi.<ref>[http://sport.err.ee/612841/londoni-mm-i-edukaim-riik-oli-usa "Londoni MM-i edukaim riik oli USA"]. ERR Sport. 14.8.2017. Vaadatud 14.8.2017</ref> Need olid [[Usain Bolt]]i viimased tiitlivõistlused. == Eestlaste osalemine == 2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindas Eestit 14 sportlast<!--, kellest maailmameistrivõistluste normi täitmisega olid võistlustele pääsenud 12 ja 2015. aasta maailma hooaja edetabeli põhjal kolm sportlast.--> * 400 meetri tõkkejooksus [[Rasmus Mägi]] ja [[Jaak-Heinrich Jagor]] * Maratonis [[Roman Fosti]] ja [[Tiidrek Nurme]] * Kaugushüppes [[Ksenija Balta]] * Kettaheites [[Gerd Kanter]] ja [[Martin Kupper]] * Odaviskes [[Magnus Kirt]] ja [[Tanel Laanmäe]] * Vasaraheites [[Anna Maria Orel]] * Kümnevõistluses [[Janek Õiglane]], [[Karl Robert Saluri]] ja [[Maicel Uibo]] * Seitsmevõistluses [[Grit Šadeiko]] <!-- == Võistluste ajakava == {{2017kergejõustikuMM/Ajakava}}--> == Tulemused == === Mehed === ==== 100 meetri jooks ==== [[Pilt:100 m men final London 2017.jpg|pisi|100 meetri jooksu finaal]] Ameeriklane [[Justin Gatlin]] tuli 100 meetri jooksus teist korda maailmameistriks pärast [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005. aasta maailmameistrivõistlusi]], püstitades üle 35-aastaste maailmarekordi 9,92. Pronksmedaliga pidi leppima 100 meetri jooksu kolmekordne maailmameister ja maailmarekordiomanik [[Usain Bolt]], kellele oli see esimene kaotus individuaalalal pärast [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta maailmameistrivõistlusi]] (mitte arvestades valestarti [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011. aasta maailmameistrivõistlustel]]). <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Justin Gatlin]] || {{PisiLipp|USA}} || 9,92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || 9,94 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Usain Bolt]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 9,95 |- | 4. || [[Yohan Blake]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 9,99 |- | 5. || [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 10,01 |- | 6. || [[Jimmy Vicaut]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,08 |- | 7. || [[Reece Prescod]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,17 |- | 8. || [[Su Bingtian]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 10,27 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 60 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''9,58''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''9,58''' ([[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]]) Usain Bolt, Jamaica <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit|Maailmameister 2015]]: '''9,79''' Usain Bolt, Jamaica <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-100-M-f----.RS6.pdf?v=1852178627 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-100-M-sf----.RS6.pdf?v=806830383 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-100-M-h----.RS6.pdf?v=30889076 Eeljooksud] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-100-M-pr----.RS6.pdf?v=77435121 Eelring] <br style="clear:both" /> ==== 200 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ramil Guliyev]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 20,09 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Wayde van Niekerk]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 20,11 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 20,11 |- | 4. || [[Nethaneel Mitchell-Blake]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,24 |- | 5. || [[Ameer Webb]] || {{PisiLipp|USA}} || 20,26 |- | 6. || [[Isaac Makwala]] || {{PisiLipp|Botswana}} || 20,44 |- | 7. || [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 20,63 |- | 8. || [[Isiah Young]] || {{PisiLipp|USA}} || 20,64 |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 50 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''19,19''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''19,19''' ([[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]]) Usain Bolt, Jamaica <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|Maailmameister 2015]]: '''19,55''' Usain Bolt, Jamaica <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-200-M-f----.RS6.pdf?v=961683378 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-200-M-sf----.RS6.pdf?v=1989872227 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-200-M-h----.RS6.pdf?v=-250442430 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 400 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Wayde van Niekerk]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 43,98 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Steven Gardiner]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 44,41 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Abdalelah Haroun]] || {{PisiLipp|Katar}} || 44,48 |- | 4. || [[Baboloki Thebe]] || {{PisiLipp|Botswana}} || 44,66 |- | 5. || [[Nathon Allen]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 44,88 |- | 6. || [[Demish Gaye]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 45,04 |- | 7. || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || 45,23 |- | 8. || [[Isaac Makwala]] || {{PisiLipp|Botswana}} || Ei startinud |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 52 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''43,03''' ([[2016]]) [[Wayde van Niekerk]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''43,18''' ([[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]]) [[Michael Johnson]], [[USA]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit|Maailmameister 2015]]: '''43,48''' Wayde van Niekerk, Lõuna-Aafrika Vabariik <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400-M-f----.RS6.pdf?v=126461600 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400-M-sf----.RS6.pdf?v=1538300797 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400-M-h----.RS6.pdf?v=-1810781587 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 800 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Pierre-Ambroise Bosse]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.44,67 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Adam Kszczot]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.44,95 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Kipyegon Bett]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.45,21 |- | 4. || [[Kyle Langford]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.45,25 |- | 5. || [[Nijel Amos]] || {{PisiLipp|Botswana}} || 1.45,83 |- | 6. || [[Mohammed Aman]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 1.46,06 |- | 7. || [[Thiago André]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1.46,30 |- | 8. || [[Brandon McBride]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.47,09 |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 49 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.40,91''' ([[2012]]) [[David Rudisha]], [[Keenia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''1.43,06''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) [[Billy Konchellah]], Keenia <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|Maailmameister 2015]]: '''1.45,84''' David Rudisha, Keenia <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-800-M-f----.RS6.pdf?v=-131947619 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-800-M-sf--1--.RS5.pdf?v=-2071907192 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-800-M-h----.RS6.pdf?v=-1026572033 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 1500 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Elijah Manangoi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.33,61 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.33,99 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Filip Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.34,53 |- | 4. || [[Adel Mechaal]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.34,71 |- | 5. || [[Jakub Holuša]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 3.34,89 |- | 6. || [[Sadik Mikhou]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 3.35,81 |- | 7. || [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.36,02 |- | 8. || [[Nick Willis]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 3.36,82 |} </div> <br>Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.26,00''' ([[1998]]) [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''3.27,65''' ([[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]]) Hicham El Guerrouj, Maroko <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2015]]: '''3.34,40''' [[Asbel Kiprop]], [[Keenia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-1500-M-f----.RS6.pdf Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-1500-M-sf----.RS6.pdf?v=99207279 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-1500-M-h--1--.RS5.pdf?v=2058221350 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 5000 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Muktar Edris]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.32,79 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mo Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.33,22 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Paul Chelimo]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.33,30 |- | 4. || [[Yomif Kejelcha]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.33,51 |- | 5. || [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.35,34 |- | 6. || [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 13.35,43 |- | 7. || [[Aron Kifle]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 13.36,91 |- | 8. || [[Andrew Butchart]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.38,73 |} </div> <br>Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''12.37,35''' ([[2004]]) [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''12.52,79''' ([[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]]) [[Eliud Kipchoge]], [[Keenia]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 meetrit|Maailmameister 2015]]: '''13.50,38''' [[Mo Farah]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-5000-M-f----.RS6.pdf?v=-1198615239 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-5000-M-h--1--.RS5.pdf?v=1993659612 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 10 000 meetri jooks ==== [[Pilt:Mo Farah London 2017.jpg|pisi|10 000 meetri finiš]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mo Farah]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 26.49,51 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Joshua Kiprui Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 26.49,94 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Paul Kipngetich Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 26.50,60 |- | 4. || [[Bedan Karoki Muchiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 26.52,12 |- | 5. || [[Jemal Yimer]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 26.56,11 |- | 6. || [[Geoffrey Kipsang Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 26.57,77 |- | 7. || [[Abadi Hadis]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 26.59,19 |- | 8. || [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.02,35 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''26.17,53''' ([[2005]]) [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''26.46,31''' ([[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]]) Kenenisa Bekele, Etioopia <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2015]]: '''27.01,13''' [[Mo Farah]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-10K-M-f--1--.RS5.pdf?v=1347244667 Finaal] <br style="clear:both" /> ==== 110 meetri tõkkejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Omar McLeod]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 13,04 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sergei Šubenkov]] || [[Neutraalne sportlane]] || 13,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Balázs Baji]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 13,28 |- | 4. || [[Garfield Darien]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,30 |- | 5. || [[Aries Merritt]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,31 |- | 6. || [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || 13,32 |- | 7. || [[Orlando Ortega]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13,37 |- | 8. || [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 13,37 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''12,80''' ([[2012]]) [[Aries Merritt]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''12,91''' ([[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]]) [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2015]]: '''12,98''' [[Sergei Šubenkov]], [[Venemaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-110H-M-f----.RS6.pdf?v=-1524954541 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-110H-M-sf----.RS6.pdf?v=-1546621183 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-110H-M-h----.RS6.pdf?v=-726313143 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 400 meetri tõkkejooks ==== [[Pilt:Karsten Warholm London 2017 (cropped).jpg|pisi|[[Karsten Warholm]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 48,35 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Yasmani Copello]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 48,49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Kerron Clement]] || {{PisiLipp|USA}} || 48,52 |- | 4. || [[Kemar Mowatt]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 48,99 |- | 5. || [[TJ Holmes]] || {{PisiLipp|USA}} || 49,00 |- | 6. || [[Juander Santos]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || 49,04 |- | 7. || [[Abderrahman Samba]] || {{PisiLipp|Katar}} || 49,74 |- | 8. || [[Kariem Hussein]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 50,07 |- |colspan="4"|... |- | 19. || [[Jaak-Heinrich Jagor]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 50,43 |- | || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || Ei startinud |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''46,78''' ([[1992]]) [[Kevin Young]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''47,18''' ([[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]]) Kevin Young, USA <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2015]]: '''47,79''' [[Nicholas Bett]], [[Keenia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400H-M-f----.RS6.pdf?v=1734488678 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400H-M-sf----.RS6.pdf?v=-452242996 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400H-M-h----.RS6.pdf?v=-1377668552 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 3000 meetri takistusjooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.14,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.14,49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.15,53 |- | 4. || [[Mahiedine Mekhissi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.15,80 |- | 5. || [[Stanley Kebenei]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.21,09 |- | 6. || [[Matthew Hughes]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 8.21,84 |- | 7. || [[Tesfaye Deriba]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.22,12 |- | 8. || [[Tafese Seboka]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.23,02 |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''7.53,63''' ([[2004]]) [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], [[Katar]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''8.00,43''' ([[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]]) [[Ezekiel Kemboi]], Keenia <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2015]]: '''8.11,28''' Ezekiel Kemboi, Keenia <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-3KSC-M-f----.RS6.pdf?v=-1973131877 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-3KSC-M-h----.RS6.pdf?v=-626294224 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 4×100 meetri teatejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Chijindu Ujah]], [[Adam Gemili]], [[Danny Talbot]], [[Nethaneel Mitchell-Blake]] || 37,47 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Mike Rodgers]], [[Justin Gatlin]], [[Jaylen Bacon]], [[Christian Coleman]] || 37,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Shūhei Tada]], [[Shōta Iizuka]], [[Yoshihide Kiryū]], [[Kenji Fujimitsu]] || 38,04 |- | 4. || {{PisiLipp|Hiina}} || [[Wu Zhiqiang]], [[Xie Zhenye]], [[Su Bingtian]], [[Zhang Peimeng]] || 38,34 |- | 5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Stuart Dutamby]], [[Jimmy Vicaut]], [[Mickaël-Méba Zeze]], [[Christophe Lemaitre]] || 38,48 |- | 6. || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Gavin Smellie]], [[Aaron Brown]], [[Brendon Rodney]], [[Mobolade Ajomale]] || 38,59 |- | 7. || {{PisiLipp|Türgi}} || [[Yiğitcan Hekimoğlu]], [[Jak Ali Harvey]], [[Emre Zafer Barnes]], [[Ramil Guliyev]] || 38,73 |- | || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Omar McLeod]], [[Julian Forte]], [[Yohan Blake]], [[Usain Bolt]] || Katkestas |} </div> <br>Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''36,84''' ([[2012]]) [[Jamaica]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''37,04''' ([[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]]) Jamaica <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|Maailmameister 2015]]: '''37,36''' Jamaica <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-4X1-M-f----.RS6.pdf?v=-1233490875 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-4X1-M-h----.RS6.pdf?v=1613506282 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== 4×400 meetri teatejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Jarrin Solomon]], [[Jereem Richards]], [[Machel Cedenio]], [[Lalonde Gordon]] || 2.58,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Wilbert London III]], [[Gil Roberts]], [[Michael Cherry]], [[Fred Kerley]] || 2.58,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Matthew Hudson-Smith]], [[Rabah Yousif]], [[Dwayne Cowan]], [[Martyn Rooney]] || 2.59,00 |- | 4. || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Robin Vanderbemden]], [[Jonathan Borlée]], [[Dylan Borlée]], [[Kevin Borlée]] || 3.00,04 |- | 5. || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Óscar Husillos]], [[Lucas Búa]], [[Darwin Echeverry]], [[Samuel García]] || 3.00,65 |- | 6. || {{PisiLipp|Kuuba}} || [[William Collazo]], [[Adrian Chacón]], [[Osmaidel Pellicier]], [[Yoandys Lescay]] || 3.01,10 |- | 7. || {{PisiLipp|Poola}} || [[Kajetan Duszyński]], [[Rafał Omelko]], [[Łukasz Krawczuk]], [[Tymoteusz Zimny]] || 3.01,59 |- | 8. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Ludvy Vaillant]], [[Thomas Jordier]], [[Mamoudou Hanne]], [[Teddy Atine-Venel]] || 3.01,79 |} </div> <br>Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.54,69''' ([[1993]]) [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''2.54,69''' ([[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]]) USA <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|Maailmameister 2015]]: '''2.57,82''' USA <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-4X4-M-f----.RS6.pdf?v=1308246158 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-4X4-M-h----.RS6.pdf?v=-2142826638 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Maraton ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Geoffrey Kipkorir Kirui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:08.27 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:09.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Alphonce Felix Simbu]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || 2:09.51 |- | 4. || [[Callum Hawkins]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:10.17 |- | 5. || [[Daniele Meucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:10.56 |- | 6. || [[Gideon Kipkemoi Kipketer]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:10.56 |- | 7. || [[Yohanes Ghebregergis]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 2:12.07 |- | 8. || [[Daniel Kinyua Wanjiru]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:12.16 |- |colspan="4"|... |- | 40. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:20.41 |- | 53. || [[Roman Fosti]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:23.28 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 108 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2:02.57''' ([[2014]]) [[Dennis Kipruto Kimetto]], [[Keenia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''2:06.54''' ([[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]]) [[Abel Kirui]], Keenia <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2015]]: '''2:12.57''' [[Ghirmay Ghebreslassie]], [[Eritrea]] <br> <br>[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-MAR-M-f----.RS6.pdf?v=-862525742 Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> ==== 20 km käimine ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Éider Arévalo]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 1:18.53 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sergei Širobokov]] || [[Neutraalne sportlane]] || 1:18.55 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Caio Bonfim]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.04 |- | 4. || [[Lebogang Shange]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 1:19.18 |- | 5. || [[Christopher Linke]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1:19.21 |- | 6. || [[Dane Bird-Smith]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:19.28 |- | 7. || [[Wang Kaihua]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:19.30 |- | 8. || [[Álvaro Martín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:19.41 |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 61 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1:16.31''' ([[2015]]) [[Yusuke Suzuki]], [[Jaapan]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''1:17.21''' ([[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]]) [[Jefferson Pérez]], [[Ecuador]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2015]]: '''1:19.14''' [[Miguel Ángel López]], [[Hispaania]] <br> <br>[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-20KR-M-f----.RS6.pdf?v=814770523 Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> ==== 50 km käimine ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yohann Diniz]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:33.12 '''MMR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hirooki Arai]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 3:41.17 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Kai Kobayashi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 3:41.19 |- | 4. || [[Igor Hlavan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 3:41.42 |- | 5. || [[Satoshi Maruo]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 3:43.03 |- | 6. || [[Máté Helebrandt]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 3:43.56 |- | 7. || [[Rafał Augustyn]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:44.18 |- | 8. || [[Robert Heffernan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:44.41 |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3:32.33''' ([[2014]]) [[Yohann Diniz]], [[Prantsusmaa]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''3:36.03''' ([[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]]) [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2015]]: '''3:40.32''' [[Matej Tóth]], [[Slovakkia]] <br> <br>[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-50KR-M-f----.RS6.pdf?v=494769353 Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> ==== Kaugushüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Luvo Manyonga]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 8.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Jarrion Lawson]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Rushwahl Samaai]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 8.32 |- | 4. || [[Aleksandr Menkov]] || Neutraalne sportlane || 8.27 |- | 5. || [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 8.26 |- | 6. || [[Shi Yuhao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 8.23 |- | 7. || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 8.23 |- | 8. || [[Michel Tornéus]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 8.18 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''8.95''' ([[1991]]) [[Mike Powell]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''8.95''' ([[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]]) Mike Powell, USA <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2015]]: '''8.41''' [[Greg Rutherford]], [[Suurbritannia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf?v=1184177857 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-LJ-M-q----.RS6.pdf?v=-507593489 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kolmikhüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christian Taylor]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.68 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Will Claye]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.63 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Nelson Évora]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 17.19 |- | 4. || [[Cristian Nápoles]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 17.16 |- | 5. || [[Alexis Copello]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 17.16 |- | 6. || [[Chris Benard]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.16 |- | 7. || [[Andy Díaz]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 17.12 |- | 8. || [[Jean-Marc Pontvianne]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 16.79 |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''18.29''' ([[1995]]) [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''18.29''' ([[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]]) Jonathan Edwards, Suurbritannia <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2015]]: '''18.21''' [[Christian Taylor]], [[USA]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-TJ-M-f----.RS6.pdf?v=-720173392 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-TJ-M-q----.RS6.pdf?v=1434756035 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kõrgushüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || 2.35 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Danil Lõssenko]] || Neutraalne sportlane || 2.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Majededdin Ghazal]] || {{PisiLipp|Süüria}} || 2.29 |- | 4. || [[Edgar Rivera]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 2.29 |- | 5. || [[Mateusz Przybylko]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.29 |- | 6. || [[Robbie Grabarz]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.25 |- | 6. || [[Ilja Ivanjuk]] || Neutraalne sportlane || 2.25 |- | 8. || [[Bryan McBride]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.25 |} </div> <br>Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.45''' ([[1993]]) [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''2.41''' ([[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]]) [[Bogdan Bondarenko]], [[Ukraina]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2015]]: '''2.34''' [[Derek Drouin]], [[Kanada]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-HJ-M-q----.RS6.pdf?v=732701490 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Teivashüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sam Kendricks]] || {{PisiLipp|USA}} || 5.95 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Piotr Lisek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Renaud Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.89 |- | 4. || [[Xue Changrui]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 5.82 |- | 5. || [[Paweł Wojciechowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.75 |- | 6. || [[Axel Chapelle]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.65 |- | 7. || [[Kurtis Marschall]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 5.65 |- | 8. || [[Shawnacy Barber]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 5.65 |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''6.16''' ([[2014]]) [[Renaud Lavillenie]], [[Prantsusmaa]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''6.05''' ([[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]]) [[Dmitri Markov]], [[Austraalia]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2015]]: '''5.90''' [[Shawnacy Barber]], [[Kanada]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-PV-M-f----.RS6.pdf?v=-1495106911 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-PV-M-q----.RS6.pdf?v=-323149374 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kuulitõuge ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 22.03 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 21.66 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Stipe Žunić]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.46 |- | 4. || [[Tomáš Staněk]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 21.41 |- | 5. || [[Michał Haratyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 21.41 |- | 6. || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 21.20 |- | 7. || [[Ryan Whiting]] || {{PisiLipp|USA}} || 21.09 |- | 8. || [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} || 20.89 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''23.12''' ([[1990]]) [[Randy Barnes]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''22.23''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) [[Werner Günthör]], [[Šveits]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2015]]: '''21.93''' [[Joe Kovacs]], USA <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-SP-M-f----.RS6.pdf?v=-1252246635 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-SP-M-q----.RS6.pdf?v=-179724186 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kettaheide ==== [[Pilt:Andrius Gudžius London 2017.jpg|pisi|[[Andrius Gudžius]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Andrius Gudžius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 69.21 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 69.19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Mason Finley]] || {{PisiLipp|USA}} || 68.03 |- | 4. || [[Fedrick Dacres]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 65.83 |- | 5. || [[Piotr Małachowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 65.24 |- | 6. || [[Robert Harting]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 65.10 |- | 7. || [[Robert Urbanek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 64.15 |- | 8. || [[Traves Smikle]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 64.04 |- |colspan="4"|... |- | 12. || [[Gerd Kanter]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 60.00 (eelvõistlusel 63.61) |- | 17. || [[Martin Kupper]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 62.71 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''74.08''' ([[1986]]) [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''70.17''' ([[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]]) [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2015]]: '''67.40''' [[Piotr Małachowski]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-DT-M-f----.RS6.pdf?v=1409511480 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-DT-M-q----.RS6.pdf?v=501923961 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Odavise ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Johannes Vetter]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 89.89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 89.73 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Petr Frydrych]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 88.32 |- | 4. || [[Thomas Röhler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 88.26 |- | 5. || [[Tero Pitkämäki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.94 |- | 6. || [[Ioánnis Kiriazís]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 84.52 |- | 7. || [[Keshorn Walcott]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 84.48 |- | 8. || [[Andreas Hofmann]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 83.98 |- |colspan="4"|... |- | 11. || [[Magnus Kirt]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 80.48 |- | 25. || [[Tanel Laanmäe]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 76.41 |} </div> <br>Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''98.48''' ([[1996]]) [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''92.80''' ([[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]]) Jan Železný, Tšehhi <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2015]]: '''92.71''' [[Julius Yego]], [[Keenia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-JT-M-f----.RS6.pdf?v=888614593 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-JT-M-q----.RS6.pdf?v=-83408852 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Vasaraheide ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 79.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Valeri Pronkin]] || Neutraalne sportlane || 78.16 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} || 78.03 |- | 4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 77.67 |- | 5. || [[Aleksei Sokirski]] || Neutraalne sportlane || 77.50 |- | 6. || [[Nick Miller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 77.31 |- | 7. || [[Dilshod Nazarov]] || {{PisiLipp|Tadžikistan}} || 77.22 |- | 8. || [[Serghei Marghiev]] || {{PisiLipp|Moldova}} || 75.87 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''86.74''' ([[1986]]) [[Juri Sedõhh]], [[Nõukogude Liit]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''83.63''' ([[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]]) [[Ivan Cichan]], [[Valgevene]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2015]]: '''80.88''' [[Paweł Fajdek]], [[Poola]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-HT-M-f----.RS6.pdf?v=-418026247 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-HT-M-q----.RS6.pdf?v=-352578584 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kümnevõistlus ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemused |Punktid |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Kévin Mayer]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,70 – 7.52 – 15.72 – 2.08 – 48,26 – 13,75 – 47.14 – 5.10 – 66.10 – 4.36,73 || 8768 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Rico Freimuth]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 10,53 – 7.48 – 14.85 – 1.99 – 48,41 – 13,68 – 51.17 – 4.80 – 62.34 – 4.41,57 || 8564 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Kai Kazmirek]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 10,91 – 7.64 – 13.78 – 2.11 – 47,19 – 14,66 – 45.06 – 5.10 – 62.45 – 4.38,07 || 8488 |- | 4. || [[Janek Õiglane]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 11,08 – 7.33 – 15.13 – 2.05 – 49,58 – 14,57 – 42.11 – 5.10 – 71.73 – 4.39,24 || 8371 |- | 5. || [[Damian Warner]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 10,50 – 7.44 – 13.45 – 2.02 – 47,47 – 13,63 – 40.67 – 4.70 – 56.63 – 4.28,39 || 8309 |- | 6. || [[Oleksi Kasjanov]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 10,77 – 7.28 – 14.99 – 2.02 – 48,64 – 14,05 – 48.79 – 4.70 – 50.82 – 4.33,86 || 8234 |- | 7. || [[Kurt Felix]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 11,08 – 7.46 – 15.01 – 2.08 – 49,09 – 14,68 – 45.39 – 4.50 – 64.64 – 4.36,62 || 8227 |- | 8. || [[Adam Helcelet]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 11,28 – 7.03 – 14.57 – 2.02 – 49,51 – 14,38 – 44.71 – 4.90 – 71.56 – 4.36,85 || 8222 |- |colspan="5"|... |- | 13. || [[Karl Robert Saluri]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 10,55 – 7.49 – 13.98 – 1.84 – 47.76 – 15,36 – 40.43 – 5.00 – 57.12 – 4.31,31 || 8025 |- | || [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 11,35 – 6.97 – 14.08 – 2.02 – 50,61 – 14,90 – 47.88 – 0 || Katkestas |} </div> <br>Finaal: [[11. august|11]].–[[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''9045''' ([[2015]]) [[Ashton Eaton]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''9045''' ([[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]) Ashton Eaton, USA <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2015]]: '''9045''' Ashton Eaton, USA <br> <br>[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-1500-M-u--0--.RS2.pdf?v=-1918435779 Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> === Naised === ==== 100 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Tori Bowie]] || {{PisiLipp|USA}} || 10,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 10,86 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || 10,96 |- | 4. || [[Murielle Ahouré]] || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 10,98 |- | 5. || [[Elaine Thompson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 10,98 |- | 6. || [[Michelle-Lee Ahye]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 11,01 |- | 7. || [[Rosângela Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 11,06 |- | 8. || [[Kelly-Ann Baptiste]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 11,09 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 47 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''10,49''' ([[1988]]) [[Florence Griffith-Joyner]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''10,70''' ([[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]]) [[Marion Jones]], USA <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri jooks_2|Maailmameister 2015]]: '''10,76''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], [[Jamaica]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-100-W-f----.RS6.pdf?v=1181962893 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-100-W-sf----.RS6.pdf?v=1561362041 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-100-W-h----.RS6.pdf?v=-1133238155 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 200 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || 22,05 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 22,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Shaunae Miller-Uibo]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 22,15 |- | 4. || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 22,22 |- | 5. || [[Deajah Stevens]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,44 |- | 6. || [[Kimberlyn Duncan]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,59 |- | 7. || [[Crystal Emmanuel]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 22,60 |- | 8. || [[Tynia Gaither]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 23,07 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 49 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''21,34''' ([[1988]]) [[Florence Griffith-Joyner]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''21,63''' ([[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]) [[Dafne Schippers]], [[Holland]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks_2|Maailmameister 2015]]: '''21,63''' Dafne Schippers, Holland <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-200-W-f----.RS6.pdf?v=-15131782 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-200-W-sf----.RS6.pdf?v=786773294 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-200-W-h----.RS6.pdf?v=-1780041710 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 400 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Phyllis Francis]] || {{PisiLipp|USA}} || 49,92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Salwa Eid Naser]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 50,06 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Allyson Felix]] || {{PisiLipp|USA}} || 50,08 |- | 4. || [[Shaunae Miller-Uibo]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 50,49 |- | 5. || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 50,76 |- | 6. || [[Stephenie Ann McPherson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 50,86 |- | 7. || [[Kabange Mupopo]] || {{PisiLipp|Sambia}} || 51,15 |- | 8. || [[Novlene Williams-Mills]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 51,48 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 49 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''47,60''' ([[1985]]) [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''47,99''' ([[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]]) [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks_2|Maailmameister 2015]]: '''49,26''' [[Allyson Felix]], [[USA]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400-W-f----.RS6.pdf?v=-459402136 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400-W-sf----.RS6.pdf?v=-93134128 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400-W-h----.RS6.pdf?v=1346089024 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 800 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Caster Semenya]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 1.55,16 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Francine Niyonsaba]] || {{PisiLipp|Burundi}} || 1.55,92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ajeé Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.56,65 |- | 4. || [[Margaret Wambui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.57,54 |- | 5. || [[Melissa Bishop]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.57,68 |- | 6. || [[Angelika Cichocka]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.58,41 |- | 7. || [[Charlene Lipsey]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,73 |- | 8. || [[Lynsey Sharp]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.58,98 |} </div> <br>Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 47 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.53,28''' ([[1983]]) [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''1.54,68''' ([[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]]) Jarmila Kratochvílová, Tšehhoslovakkia <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit_2|Maailmameister 2015]]: '''1.58,03''' [[Marjna Arzamasava]], [[Valgevene]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-800-W-f----.RS6.pdf?v=-2109521537 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-800-W-sf----.RS6.pdf?v=354843897 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-800-W-h--1--.RS5.pdf?v=-1444257891 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 1500 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemused |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Faith Chepngetich Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 4.02,59 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Jennifer Simpson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.02,76 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Caster Semenya]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 4.02,90 |- | 4. || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,97 |- | 5. || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 4.03,34 |- | 6. || [[Laura Weightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.04,11 |- | 7. || [[Angelika Cichocka]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.04,16 |- | 8. || [[Rababe Arafi]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 4.04,35 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.50,07''' ([[2015]]) [[Genzebe Dibaba]], [[Etioopia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''3.58,82''' ([[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]]) [[Tatjana Tomašova]], [[Venemaa]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit_2|Maailmameister 2015]]: '''4.08,09''' Genzebe Dibaba, Etioopia <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-1500-W-f--1--.RS5.pdf?v=956519255 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-1500-W-sf----.RS6.pdf?v=1364798899 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-1500-W-h----.RS6.pdf?v=1369585132 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 5000 meetri jooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.34,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Almaz Ayana]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.40,35 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 14.42,73 |- | 4. || [[Senbere Teferi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.47,45 |- | 5. || [[Margaret Chelimo Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.48,74 |- | 6. || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 14.52,07 |- | 7. || [[Sheila Chepkirui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.54,05 |- | 8. || [[Susan Krumins]] || {{PisiLipp|Holland}} || 14.58,33 |} </div> <br>Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''14.11,15''' ([[2008]]) [[Tirunesh Dibaba]], [[Etioopia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''14.26,83''' ([[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]) [[Almaz Ayana]], Etioopia <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 meetrit_2|Maailmameister 2015]]: '''14.26,83''' Almaz Ayana, Etioopia <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-5000-W-f----.RS6.pdf?v=-1502521476 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-5000-W-h----.RS6.pdf?v=-566867685 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 10 000 meetri jooks ==== [[Pilt:Almaz Ayana London 2017.jpg|pisi|[[Almaz Ayana]]]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Almaz Ayana]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.16,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Tirunesh Dibaba]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 31.02,69 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Agnes Jebet Tirop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 31.03,50 |- | 4. || [[Alice Aprot Nawowuna]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 31.11,86 |- | 5. || [[Susan Krumins]] || {{PisiLipp|Holland}} || 31.20,24 |- | 6. || [[Emily Infeld]] || {{PisiLipp|USA}} || 31.20,45 |- | 7. || [[Irene Chepet Cheptai]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 31.21,11 |- | 8. || [[Molly Huddle]] || {{PisiLipp|USA}} || 31.24,78 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''29.17,45''' ([[2016]]) [[Almaz Ayana]], [[Etioopia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''30.04,18''' ([[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]]) [[Berhane Adere]], [[Etioopia]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 0000 meetrit_2|Maailmameister 2015]]: '''31.41,31''' [[Vivian Cheruiyot]], [[Keenia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-10K-W-f----.RS6.pdf?v=-155128389 Finaal] <br style="clear:both" /> ==== 100 meetri tõkkejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sally Pearson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 12,59 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Dawn Harper-Nelson]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,63 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Pamela Dutkiewicz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 12,72 |- | 4. || [[Kendra Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,74 |- | 5. || [[Christina Manning]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,74 |- | 6. || [[Alina Tałaj]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 12,81 |- | 7. || [[Nadine Visser]] || {{PisiLipp|Holland}} || 12,83 |- | 8. || [[Nia Ali]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,04 |} </div> <br>Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''12,20''' ([[2016]]) [[Kendra Harrison]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''12,28''' ([[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]]) [[Sally Pearson]], [[Austraalia]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2015]]: '''12,57''' [[Danielle Williams]], [[Jamaica]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-100H-W-f----.RS6.pdf?v=-2116728523 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-100H-W-sf----.RS6.pdf?v=-842077978 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-100H-W-h----.RS6.pdf?v=-993278046 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 400 meetri tõkkejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Kori Carter]] || {{PisiLipp|USA}} || 53,07 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Dalilah Muhammad]] || {{PisiLipp|USA}} || 53,50 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ristananna Tracey]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 53,74 |- | 4. || [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,20 |- | 5. || [[Léa Sprunger]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 54,59 |- | 6. || [[Sage Watson]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 54,92 |- | 7. || [[Cassandra Tate]] || {{PisiLipp|USA}} || 55,43 |- | 8. || [[Eilidh Doyle]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,71 |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''52,34''' ([[2003]]) [[Julija Petšonkina]], [[Venemaa]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''52,42''' ([[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]]) [[Melaine Walker]], [[Jamaica]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks_2|Maailmameister 2015]]: '''53,50''' [[Zuzana Hejnová]], [[Tšehhi]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400H-W-f----.RS6.pdf?v=1012142256 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400H-W-sf----.RS6.pdf?v=533577752 Poolfinaalid] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-400H-W-h----.RS6.pdf?v=-171649337 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 3000 meetri takistusjooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.02,58 '''MMR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.03,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Hyvin Jepkemoi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 9.04,03 |- | 4. || [[Beatrice Chepkoech]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 9.10,45 |- | 5. || [[Ruth Jebet]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 9.13,96 |- | 6. || [[Celliphine Chepteek Chespol]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 9.15,04 |- | 7. || [[Etenesh Diro]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 9.22,46 |- | 8. || [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 9.12,67 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''8.52,78''' ([[2016]]) [[Ruth Jebet]], [[Bahrein]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''9.06,57''' ([[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]]) [[Jekaterina Volkova]], Venemaa <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks_2|Maailmameister 2015]]: '''9.19,11''' [[Hyvin Kiyeng Jepkemoi]], [[Keenia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-3KSC-W-f----.RS6.pdf?v=1581356287 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-3KSC-W-h----.RS6.pdf?v=538256472 Eeljooksud] <br style="clear:both" /> ==== 4×100 meetri teatejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Aaliyah Brown]], [[Allyson Felix]], [[Morolake Akinosun]], [[Tori Bowie]] || 41,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]], [[Desirèe Henry]], [[Dina Asher-Smith]], [[Daryll Neita]] || 42,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Jura Levy]], [[Natasha Morrison]], [[Simone Facey]], [[Sashalee Forbes]] || 42,19 |- | 4. || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Tatjana Pinto]], [[Lisa Mayer]], [[Gina Lückenkemper]], [[Rebekka Haase]] || 42,36 |- | 5. || {{PisiLipp|Šveits}} || [[Ajla Del Ponte]], [[Sarah Atcho]], [[Mujinga Kambundji]], [[Salomé Kora]] || 42,51 |- | 6. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Semoy Hackett]], [[Michelle-Lee Ahye]], [[Khalifa St. Fort]], [[Kelly-Ann Baptiste]] || 42,62 |- | 7. || {{PisiLipp|Brasiilia}} || [[Franciela Krasucki]], [[Ana Cláudia Lemos]], [[Vitória Cristina Rosa]], [[Rosângela Santos]] || 42,63 |- | 8. || {{PisiLipp|Holland}} || [[Tessa van Schagen]], [[Dafne Schippers]], [[Naomi Sedney]], [[Jamile Samuel]] || 43,07 |} </div> <br>Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''40,82''' ([[2012]]) [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''41,07''' ([[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]) Jamaica <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks_2|Maailmameister 2015]]: '''41,07''' Jamaica <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-4X1-W-f----.RS6.pdf?v=603155522 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-4X1-W-h----.RS6.pdf?v=-1358057625 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== 4×400 meetri teatejooks ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Quanera Hayes]], [[Allyson Felix]], [[Shakima Wimbley]], [[Phyllis Francis]] || 3.19,02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Zoey Clark]], [[Laviai Nielsen]], [[Eilidh Doyle]], [[Emily Diamond]] || 3.25,00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Poola}} || [[Małgorzata Hołub]], [[Iga Baumgart]], [[Aleksandra Gaworska]], [[Justyna Święty]] || 3.25,41 |- | 4. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Estelle Perrossier]], [[Déborah Sananes]], [[Agnès Raharolahy]], [[Elea-Mariama Diarra]] || 3.26,56 |- | 5. || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Patience Okon George]], [[Abike Funmilola Egbeniyi]], [[Glory Onome Nathaniel]], [[Yinka Ajayi]] || 3.26,72 |- | 6. || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Ruth Spelmeyer]], [[Laura Müller]], [[Nadine Gonska]], [[Hannah Mergenthaler]] || 3.27,45 |- | 7. || {{PisiLipp|Botswana}} || [[Christine Botlogetswe]], [[Lydia Jele]], [[Galefele Moroko]], [[Amantle Montsho]] || 3.28,00 |- | 8. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Chrisann Gordon]], [[Anneisha McLaughlin-Whilby]], [[Shericka Jackson]], [[Novlene Williams-Mills]] || |} </div> <br>Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.15,17''' ([[1988]]) [[Nõukogude Liit]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''3.16,71''' ([[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]]) [[USA]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks_2|Maailmameister 2015]]: '''3.19,13''' [[Jamaica]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-4X4-W-f----.RS6.pdf?v=1369865614 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-4X4-M-h----.RS6.pdf?v=-2142826638 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Maraton ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Rose Chelimo]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 2:27.11 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Edna Ngeringwony Kiplagat]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:27.18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Amy Cragg]] || {{PisiLipp|USA}} || 2:27.18 |- | 4. || [[Flomena Cheyech Daniel]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:27.21 |- | 5. || [[Shure Demise]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:27.58 |- | 6. || [[Eunice Kirwa]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 2:28.17 |- | 7. || [[Helah Kiprop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:28.19 |- | 8. || [[Mare Dibaba]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:28.49 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 96 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2:15.25''' ([[2003]]) [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''2:20.57''' ([[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]]) Paula Radcliffe, Suurbritannia <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton_2|Maailmameister 2015]]: '''2:27.35''' [[Mare Dibaba]], [[Etioopia]] <br> <br>[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-MAR-W-f----.RS6.pdf?v=1962659178 Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> ==== 20 km käimine ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yang Jiayu]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:26.18 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[María Guadalupe González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:26.19 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Antonella Palmisano]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:26.36 |- | 4. || [[Érica de Sena]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:26.59 |- | 5. || [[Sandra Arenas]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 1:28.10 |- | 6. || [[Ana Cabecinha]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 1:28.57 |- | 7. || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:29.13 |- | 8. || [[Wang Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.26 |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 60 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1:24.38''' ([[2015]]) [[Liu Hong]], [[Hiina]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''1:25.41''' ([[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]]) [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine_2|Maailmameister 2015]]: '''1:27.45''' Liu Hong, Hiina <br> <br>[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf?v=-769527861 Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> ==== 50 km käimine ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Inês Henriques]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 4:05.56 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Yin Hang]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 4:08.58 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yang Shuqing]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 4:20.49 |- | 4. || [[Kathleen Burnett]] || {{PisiLipp|USA}} || 4:21.51 |- | || [[Nair da Rosa]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || Katkestas |- | || [[Susan Randall]] || {{PisiLipp|USA}} || Katkestas |- | || [[Erin Taylor-Talcott]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 7 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''4:08.26''' ([[2017]]) [[Inês Henriques]], [[Portugal]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: Esmakordselt kavas <br> <br>[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-50KR-W-f----.RS6.pdf?v=-168968632 Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> ==== Kaugushüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Brittney Reese]] || {{PisiLipp|USA}} || 7.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Darja Klišina]] || Neutraalne sportlane || 7.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Tianna Bartoletta]] || {{PisiLipp|USA}} || 6.97 |- | 4. || [[Ivana Španović]] || {{PisiLipp|Serbia}} || 6.96 |- | 5. || [[Lorraine Ugen]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6.72 |- | 6. || [[Brooke Stratton]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 6.67 |- | 7. || [[Chantel Malone]] || {{PisiLipp|Briti Neitsisaared}} || 6.57 |- | 8. || [[Blessing Okagbare]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 6.55 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''7.52''' ([[1988]]) [[Galina Tšistjakova]], [[Nõukogude Liit]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''7.36''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe_2|Maailmameister 2015]]: '''7.14''' [[Tianna Bartoletta]], USA <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-LJ-W-f----.RS6.pdf?v=-174001165 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-LJ-W-q----.RS6.pdf?v=-800474396 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kolmikhüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.91 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Caterine Ibargüen]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Olga Rõpakova]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 14.77 |- | 4. || [[Hanna Knjazeva-Minenko]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 14.42 |- | 5. || [[Kristin Gierisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 14.33 |- | 6. || [[Anna Jagaciak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 14.25 |- | 7. || [[Ana Peleteiro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 14.23 |- | 8. || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 14.13 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''15.50''' ([[1995]]) [[Inessa Kravets]], [[Ukraina]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''15.50''' ([[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]]) Inessa Kravets, Ukraina <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe_2|Maailmameister 2015]]: '''14.90''' [[Caterine Ibargüen]], [[Colombia]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf?v=248710358 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf?v=625579888 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kõrgushüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Maria Lasitskene]] || Neutraalne sportlane || 2.03 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Julia Levtšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.01 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Kamila Lićwinko]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.99 |- | 4. || [[Marie-Laurence Jungfleisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1.95 |- | 5. || [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.95 |- | 6. || [[Morgan Lake]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.95 |- | 7. || [[Airinė Palšytė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 1.92 |- | 7. || [[Mirela Demireva]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 1.92 |} </div> <br>Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.09''' ([[1987]]) [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''2.09''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) Stefka Kostadinova, Bulgaaria <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe_2|Maailmameister 2015]]: '''2.01''' [[Maria Kutšina]], [[Venemaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf?v=-515439173 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-HJ-W-q----.RS6.pdf?v=1317696936 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Teivashüpe ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ekateríni Stefanídi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 4.91 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.75 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Robeilys Peinado]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 4.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yarisley Silva]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 4.65 |- | 5. || [[Lisa Ryzih]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.65 |- | 6. || [[Holly Bradshaw]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.65 |- | 7. || [[Alysha Newman]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 4.65 |- | 8. || [[Olga Mullina]] || Neutraalne sportlane || 4.55 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''5.06''' ([[2009]]) [[Jelena Issinbajeva]], [[Venemaa]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''5.01''' ([[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]]) Jelena Issinbajeva, Venemaa <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe_2|Maailmameister 2015]]: '''4.90''' [[Yarisley Silva]], [[Kuuba]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-PV-W-f----.RS6.pdf?v=-628383735 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-PV-W-q----.RS6.pdf?v=1233995641 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kuulitõuge ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Anita Márton]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 19.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Michelle Carter]] || {{PisiLipp|USA}} || 19.14 |- | 4. || [[Danniel Thomas-Dodd]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 18.91 |- | 5. || [[Gao Yang]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 18.25 |- | 6. || [[Brittany Crew]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.21 |- | 7. || [[Julija Leanciuk]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 18.12 |- | 8. || [[Yaniuvis López]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 18.03 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''22.63''' ([[1987]]) [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''21.24''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) Natalja Lissovskaja, Nõukogude Liit; ([[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]]) [[Valerie Adams]], [[Uus-Meremaa]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge_2|Maailmameister 2015]]: '''20.37''' [[Christina Schwanitz]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-SP-W-f----.RS6.pdf?v=1820021349 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-SP-W-q----.RS6.pdf?v=1581376667 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Kettaheide ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 70.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Dani Stevens]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 69.64 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Mélina Robert-Michon]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 66.21 |- | 4. || [[Yaime Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 64.82 |- | 5. || [[Denia Caballero]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 64.37 |- | 6. || [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 64.13 |- | 7. || [[Su Xinyue]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 63.37 |- | 8. || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 61.56 |} </div> <br>Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''76.80''' ([[1988]]) [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''71.62''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) [[Martina Hellmann]], Saksa DV <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide_2|Maailmameister 2015]]: '''69.28''' [[Denia Caballero]], [[Kuuba]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-DT-W-f----.RS6.pdf?v=-1027187328 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-DT-W-q----.RS6.pdf?v=505712042 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Odavise ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Barbora Špotáková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 66.76 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Li Lingwei]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 66.25 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lü Huihui]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 65.26 |- | 4. || [[Sara Kolak]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 64.95 |- | 5. || [[Eda Tuğsuz]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 64.52 |- | 6. || [[Tatsjana Haladovitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 64.05 |- | 7. || [[Katharina Molitor]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.75 |- | 8. || [[Liu Shiying]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 62.84 |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''72.28''' ([[2008]]) [[Barbora Špotáková]], [[Tšehhi]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''71.99''' ([[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]]) [[Maria Abakumova]], [[Venemaa]] <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise_2|Maailmameister 2015]]: '''67.69''' [[Katharina Molitor]], [[Saksamaa]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-JT-W-f----.RS6.pdf?v=904421652 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-JT-W-q----.RS6.pdf?v=-423391734 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Vasaraheide ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 77.90 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Wang Zheng]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 75.98 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Malwina Kopron]] || {{PisiLipp|Poola}} || 74.76 |- | 4. || [[Zhang Wenxiu]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 74.56 |- | 5. || [[Hanna Skydan]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 73.38 |- | 6. || [[Joanna Fiodorow]] || {{PisiLipp|Poola}} || 73.04 |- | 7. || [[Sophie Hitchon]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 72.32 |- | 8. || [[Kateřina Šafránková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 71.34 |- |colspan="4"|... |- | 18. || [[Anna Maria Orel]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 67.37 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''82.98''' ([[2016]]) [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''80.85''' ([[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]) Anita Włodarczyk, Poola <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide_2|Maailmameister 2015]]: '''80.85''' Anita Włodarczyk, Poola <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-HT-W-f----.RS6.pdf?v=-1082863544 Finaal] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-HT-W-q----.RS6.pdf?v=1786332920 Eelvõistlus] <br style="clear:both" /> ==== Seitsmevõistlus ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 6784 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Carolin Schäfer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6696 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6636 |- | 4. || [[Yorgelis Rodríguez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 6594 |- | 5. || [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6558 |- | 6. || [[Ivona Dadic]] || {{PisiLipp|Austria}} || 6417 |- | 7. || [[Nadine Visser]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6370 |- | 8. || [[Claudia Salman-Rath]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6362 |- |colspan="4"|... |- | 13. || [[Grit Šadeiko]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 6094 |} </div> <br>Finaal: [[5. august|5.]]–[[6. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''7291''' ([[1988]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] <br>Maailmameistrivõistluste rekord: '''7128''' ([[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]) Jackie Joyner-Kersee, USA <br>[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2015]]: '''6669''' [[Jessica Ennis-Hill]], [[Suurbritannia]] <br> <br>[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/5151/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf?v=-189289210 Ametlikud tulemused] <br style="clear:both" /> == Medalitabel == {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| {{Reastatud medalitabel|nation-width=200px|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||10||11||9||30 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Keenia}}||5||2||4||11 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}||3||1||2||6 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||3||0||2||5 |- |5.||align=left|{{PisiLipp|Hiina}}||2||3||2||7 |-style="background-color:#ccccff" |6.||align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}}*||2||3||1||6 |- |7.||align=left|{{PisiLipp|Etioopia}}||2||3||0||5 |- |8.||align=left|{{PisiLipp|Poola}}||2||2||4||8 |- |–||align=left|Neutraalsed sportlased||1||5||0||6 |- |9.||align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}}||1||2||2||5 |- |10.||align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}}||1||1||1||3 |- |rowspan=4|11.||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}}||1||1||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Bahrein}}||1||1||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Colombia}}||1||1||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Türgi}}||1||1||0||2 |- |rowspan=2|15.||align=left|{{PisiLipp|Jamaica}}||1||0||3||4 |- |align=left|{{PisiLipp|Holland}}||1||0||3||4 |- |rowspan=6|17.||align=left|{{PisiLipp|Horvaatia}}||1||0||1||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Norra}}||1||0||1||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Portugal}}||1||0||1||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Katar}}||1||0||1||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||1||0||1||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Venezuela}}||1||0||1||2 |- |rowspan=4|23.||align=left|{{PisiLipp|Belgia}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Kreeka}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Leedu}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Uus-Meremaa}}||1||0||0||1 |- |27.||align=left|{{PisiLipp|Elevandiluurannik}}||0||2||0||2 |- |28.||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}||0||1||2||3 |- |rowspan=2|29.||align=left|{{PisiLipp|Bahama}}||0||1||1||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Ungari}}||0||1||1||2 |- |rowspan=6|31.||align=left|{{PisiLipp|Burundi}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Maroko}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Mehhiko}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Uganda}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Ukraina}}||0||1||0||1 |- |rowspan=6|37.||align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Kuuba}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Itaalia}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Kasahstan}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Süüria}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Tansaania}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku ||48||48||49||145 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} *[http://www.iaafworldchampionships.com/ 2017. aasta MM-i koduleht] *[http://sport.postimees.ee/4203351/rootslased-marus-meilt-rooviti-mmil-korraldajate-vea-tottu-medal?_ga=2.185210735.751156917.1502174917-232416419.1497618435 Rootslased marus: meilt rööviti MMil korraldajate vea tõttu medal], Postimees, 7. august 2017 {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2017. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, 2017. aasta kergejõustiku]] [[Kategooria:London]] g0jql9vf8pi3rjz0w6ay6y5ashoqg3q 0 270930 6165939 4718121 2022-07-23T00:52:01Z Kruusamägi 1530 + pilt wikitext text/x-wiki [[Fail:Priit Paabo, eesti tuubamängija Teletornis 2022.jpg|pisi|Priit Paabo 2022. aastal]] '''Priit Paabo''' (sündinud [[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1968]] [[Tartu]]s) on eesti [[tuuba]]mängija. Ta mängib [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i orkestris, [[vaskpillikvintett|vaskpillikvintetis]] [[Silver Brass]], [[diksiländ]][[Ansambel (muusika)|ansamblis]] [[Happy Feet Orchestra]]. {{JÄRJESTA:Paabo, Priit}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] [[Kategooria:Tuubamängijad]] 7ltcisxftlixhnml27wt3uifg2sfgyq 0 271498 6166025 5257674 2022-07-23T09:08:24Z AP2048 164041 Lisasin killuke infot observatooriumi kohta. wikitext text/x-wiki [[Pilt:1987 CPA 5876.jpg|pisi|Ulugbek ja tema astronoomiaobservatooriumi skeem Nõukogude Liidu margil 1987. aastast]] '''Ulugbek''' ([[usbeki keel]]es ''Muhammad Tarag'ay Ulug'bek'', ''Муҳаммад Тарағай Улуғбек'', [[farsi keel]]es میرزا محمد طارق بن شاہرخ الغ‌بیگ – ''Mīrzā Muhammad Tāraghay bin Shāhrukh Uluġ Bek''; [[22. märts]] [[1394]] [[Sultaniyeh]], [[Pärsia]] – [[27. oktoober]] [[1449]] [[Samarkand]]) oli [[Timuriidide dünastia]] valitseja, [[islami astronoomia|astronoom]], [[islami matemaatika|matemaatik]] ja [[sultan]]. ''Ulugbek'' oli tegelikult tema hüüdnimi, mis tähendas ligikaudselt "suurt valitsejat" ja oli [[turgi keeled|turgi]] vaste [[Timur]]i pärsia-araabia tiitlile ''Amīr-e Kabīr''.<ref name="EI">B.F. Manz "Tīmūr Lang", in [[Encyclopaedia of Islam]], Online Edition, 2006</ref> Tema pärisnimi oli ''[[Mirza|Mīrzā]] Mohammad Tāraghay bin Shāhrokh''. Ulugbek paistis silma ka saavutustega astronoomiaga seonduva matemaatika vallas, näiteks [[trigonomeetria]]s ja [[sfääriline geomeetria|sfäärilises geomeetrias]]. 1424–1429 lasi ta Samarkandi rajada suure [[Ulugbeki observatoorium|observatooriumi]]. See oli oma aja parim observatoorium, kuid põlvkond hiljem lasksid Ulugbeki järeltulijad sellel laguneda. [[Pilt:Ulugh Beg observatory.JPG|pisi|vasakul|[[Ulugbeki observatoorium]] [[Samarkand]]is. Ulugbeki ajal olid need seinad kaetud lihvitud marmoriga]] Valitsejana polnud Ulugbek samavõrd edukas. Ta kaotas mõned lahingud naaberriikidele ning lasi 1448. aastal pärast Bai Sunquri poja Mirza Ala-u-dowleh purustamist hukata [[Herat]]i linna elanikud. Kui Ulugbeki vanem poeg [[Abd al-Latif ibn Muhammad Taraghay Ulughbek|'Abd al-Latif]] hakkas tema vastu mässama ja purustas ta väed lahingus, otsustas Ulugbek alistuda. Poeg jättis ta küll ellu ja andis talle loa minna palverännule [[Meka]]sse, kuid andis salajas käsu juba tee peal Ulugbeki pea maha raiuda. Ulugbeki mälestuse taastas ta sugulane, 'Abd al-Latifi kuuekuulise valitsusaja järel kukutanud [['Abdullah (Timurid)|'Abdullah]] ([[1450]]–[[1451]]), kes lasi astronoomi jäänused sängitada Timuri hauda Samarkandis, kust arheoloogid need 1941. aastal leidsid. Saksa astronoom [[Johann Heinrich von Mädler]] nimetas 1830. aastal Ulugbeki järgi oma [[Kuu]] kaardil ühe kraatri. == Ulugbeki observatoorium == Ulugbeki observatoorium ([[Usbeki keel|usb.]] ''Ulug‘bek rasadxonasi'') asus [[Samarkand|Samarkandi]] lähistel, Kuhak künkal. Seda ehitati aastatel [[1424]]-[[1428]]. See oli keskaja üks silmpapaistvamaid observatooriume. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Astronoomid]] [[Kategooria:Usbeki matemaatikud]] [[Kategooria:Sündinud 1394]] [[Kategooria:Surnud 1449]] [[Kategooria:Pärsia astronoomid]] [[Kategooria:Usbekistani ajalugu]] 1ps0wbzaq7fjq3maksh6hnwhjbmtkgk 6166129 6166025 2022-07-23T10:58:08Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [[Pilt:1987 CPA 5876.jpg|pisi|Ulugbek ja tema astronoomiaobservatooriumi skeem Nõukogude Liidu margil 1987. aastast]] '''Ulugbek''' ([[usbeki keel]]es ''Muhammad Tarag'ay Ulug'bek'', ''Муҳаммад Тарағай Улуғбек'', [[farsi keel]]es میرزا محمد طارق بن شاہرخ الغ‌بیگ – ''Mīrzā Muhammad Tāraghay bin Shāhrukh Uluġ Bek''; [[22. märts]] [[1394]] [[Sultaniyeh]], [[Pärsia]] – [[27. oktoober]] [[1449]] [[Samarkand]]) oli [[Timuriidide dünastia]] valitseja, [[islami astronoomia|astronoom]], [[islami matemaatika|matemaatik]] ja [[sultan]]. ''Ulugbek'' oli tegelikult tema hüüdnimi, mis tähendas ligikaudselt "suurt valitsejat" ja oli [[turgi keeled|turgi]] vaste [[Timur]]i pärsia-araabia tiitlile ''Amīr-e Kabīr''.<ref name="EI">B.F. Manz "Tīmūr Lang", in [[Encyclopaedia of Islam]], Online Edition, 2006</ref> Tema pärisnimi oli ''[[Mirza|Mīrzā]] Mohammad Tāraghay bin Shāhrokh''. Ulugbek paistis silma ka saavutustega astronoomiaga seonduva matemaatika vallas, näiteks [[trigonomeetria]]s ja [[sfääriline geomeetria|sfäärilises geomeetrias]]. 1424–1429 lasi ta Samarkandi rajada suure [[Ulugbeki observatoorium|observatooriumi]]. See oli oma aja parim observatoorium, kuid põlvkond hiljem lasksid Ulugbeki järeltulijad sellel laguneda. [[Pilt:Ulugh Beg observatory.JPG|pisi|vasakul|[[Ulugbeki observatoorium]] [[Samarkand]]is. Ulugbeki ajal olid need seinad kaetud lihvitud marmoriga]] Valitsejana polnud Ulugbek samavõrd edukas. Ta kaotas mõned lahingud naaberriikidele ning lasi 1448. aastal pärast Bai Sunquri poja Mirza Ala-u-dowleh purustamist hukata [[Herat]]i linna elanikud. Kui Ulugbeki vanem poeg [[Abd al-Latif ibn Muhammad Taraghay Ulughbek|'Abd al-Latif]] hakkas tema vastu mässama ja purustas ta väed lahingus, otsustas Ulugbek alistuda. Poeg jättis ta küll ellu ja andis talle loa minna palverännule [[Meka]]sse, kuid andis salajas käsu juba tee peal Ulugbeki pea maha raiuda. Ulugbeki mälestuse taastas ta sugulane, 'Abd al-Latifi kuuekuulise valitsusaja järel kukutanud [['Abdullah (Timurid)|'Abdullah]] ([[1450]]–[[1451]]), kes lasi astronoomi jäänused sängitada Timuri hauda Samarkandis, kust arheoloogid need 1941. aastal leidsid. Saksa astronoom [[Johann Heinrich von Mädler]] nimetas 1830. aastal Ulugbeki järgi oma [[Kuu]] kaardil ühe kraatri. == Ulugbeki observatoorium == [[Ulugbeki observatoorium]] ([[usbeki keel]]es ''Ulug‘bek rasadxonasi'') asus [[Samarkand|Samarkandi]] lähistel, Kuhaki künkal. See ehitati aastatel [[1424]]–[[1428]]. See oli keskaja üks silmapaistvamaid observatooriume. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Astronoomid]] [[Kategooria:Usbeki matemaatikud]] [[Kategooria:Sündinud 1394]] [[Kategooria:Surnud 1449]] [[Kategooria:Pärsia astronoomid]] [[Kategooria:Usbekistani ajalugu]] 5h63fkqqpuklh07bvz60mc7j9ungcjn 0 273019 6165611 6165516 2022-07-22T14:17:35Z NOSSER 8097 /* Nr. 1. Eesti sotsialistliku tööliste partei nimekiri */ wikitext text/x-wiki '''Põltsamaa linnavolinike loend''' loetleb [[Põltsamaa]] linna volikogu liikmeid. ==2013== 20. oktoobril [[2013]] toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>http://kov2013.vvk.ee/detailed_0617.html</ref> ===Eesti Keskerakond=== *[[Margi Ein]] *Andres Vään *[[Peeter Võsa]] ====Asendusliikmed==== *Elmo Krumm ===Eesti Reformierakond=== *Mart Joosep ===Sotsiaaldemokraatlik Erakond=== *[[Jaan Aiaots]] *[[Margus Oro]] *Merle Mölder *Ulvi Punapart *Marge Teras *[[Raul Kirsel]] *Sigrid Saar *Anne Kurvits ====Asendusliikmed==== *Erika Sari *[[Rutt Tänav]] *Jaanika Lemetsar ===Erakond Isamaa ja Res Publica Liit=== *Anti Orav *Toivo Peets *Taavi Rehema *[[Margus Ääremaa]] *Guido Pook ====Asendusliikmed==== *Marje Aigro *Gilmar Krživets ==2009== 18. oktoobril [[2009]] toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0617.html</ref> *[[Jaan Aiaots]] *Kaire Bubnis *[[Margi Ein]] *Markus Haamer *Mart Joosep *[[Raul Kirsel]] *Riho Laanes *Merle Mölder *Liia Ots *Toivo Peets *Ulvi Punapart *Milvi Sild *[[Helje Tamme]] *[[Terje Trei]] *[[Uno Valdmets]] *Andres Vään *[[Margus Ääremaa]] ====Asendusliikmed==== *Karin Bergmann *[[Toivo Kroon]] *[[Tiit Kulu]] *[[Villu Ojassalu]] *Guido Pook *Koit Vaino == 2005 == 16. oktoobril [[2005]] toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/409000000.html</ref> ==== Eesti Keskerakond ==== *[[Taavi Aas]] *Riho Laanes *Andres Vään ==== Eestimaa Rahvaliit ==== *[[Jaan Aiaots]] *[[Margi Ein]] *Endel Pajumägi *[[Raul Kirsel]] *[[Tiit Kulu]] *[[Toivo Kroon]] *[[Helje Tamme]] *Merle Mölder *Milvi Sild *Kaire Bubnis ==== Erakond Res Publica ==== *Toivo Peets ==== Eesti Reformierakond ==== *Margus Metsma *Mart Joosep ==== Üksikkandidaat ==== *[[Margus Oro]] == 2002 == 20. oktoobril 2002 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>[http://vvk.ee/varasemad/k02/tulemus/408000000.html Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht]. Vaadatud 23.06.2012</ref> ====Eestimaa Rahvaliit==== * [[Margi Ein]] * [[Tiit Kulu]] * [[Helje Tamme]] * Kaire Bubnis * Endel Pajumägi * [[Raul Kirsel]] * [[Toivo Kroon]] * Mait Sokk * [[Villu Ojassalu]] * Merle Mölder ====Eesti Keskerakond==== * Riho Laanes * [[Taavi Aas]] ====Eesti Reformierakond==== * Mart Joosep ====Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica==== * [[Anti Orav]] * Urmas Polli * Toivo Peets * Viljar Alnek == 1999 == 17. oktoobril 1999 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>[http://vvk.ee/varasemad/k99/tulemus/408000000.html Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht]. Vaadatud 23.06.2012</ref> ====KVL Majandusliit==== * [[Margi Ein]] * Inna Lindmäe * [[Tiit Kulu]] * Riho Pettai * Margus Metsma * [[Helje Tamme]] * [[Ants Kuul]] * Helju Laustam * [[Raul Kirsel]] * Ene Ojassalu * Mart Joosep * Leo Tõnson ====EVL Eesti Keskerakond ning Eesti Pensionäride ja Perede Erakond==== * Riho Laanes ====KVL Parem Põltsamaa==== * Urmas Polli * Ene Malva * Apo Oja * Hilja-Alide Toome == 1996 == 20. oktoobril 1996 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>[http://vvk.ee/varasemad/k96/tulemus/408000000.html> Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Vaadatud 23.06.2012</ref> ====EVL Rahvuslik Koostöö==== * Helle Rümmel ====KVL Põltsamaa==== * Vaike Kõressaar * [[Helje Tamme]] * [[Uno Valdmets]] * [[Margus Oro]] ====KVL Õiglus ja avalikkus==== * Peeter-Vello Peets * Inna Lindmäe * [[Ants Kuul]] ====KVL Majandusliit==== * [[Margi Ein]] * Riho Pettai * [[Joel Luhamets]] * Mart Joosep * Marju Varuskin * Jüri Reinpõld * Heikki Soom ====KVL Olevik ja Tulevik==== * Henri Pook * Toomas Rell == 1993 == 17. oktoobril 1993 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>[http://vvk.ee/varasemad/k93/tulemus/408000000.html Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht]. Vaadatud 23.06.2012</ref> ====KVL Põltsamaa ==== * Helle Rümmel * Vaike Kõressaar * [[Uno Valdmets]] * Ain Kiis * [[Helje Tamme]] * Apo Oja * Riho Pettai * Linda Kesa * [[Vaike Oro]] * Henri Pook * Ülle Koppel ====KVL Eratootjate Liit==== * Endel Pajumägi * Jüri Reinpõld * Andres Vään * Leo Tõnson ====RKE Isamaa==== * [[Joel Luhamets]] * Inna Lindmäe == 1939 == 15. ja 16. oktoobril 1939 valiti ja Viljandi maavanema poolt kinnitati 30. oktoobril 1939 linnavolinikeks järgmised isikud, kelle volitused algasid 1. detsembril 1939. Loend avaldati samal päeval, 1. detsembrl 1939, Riigi Teataja Lisas (RTL 1939, 101). #[[Georg Kold]] #[[Ernst Olev]] #[[Villem Alari]] #[[Jüri Kolk]], lahkus omal soovil, tema asemele kutsutud [[August Ange]] (17. november 1939, RTL 1939, 105) #[[Aleksander Puusepp]] #[[Voldemar Pärna]] #[[Hans Rebane (Põltsamaa linnavolinik)|Hans Rebane]] #[[Jakob Kampus]] #[[Jüri Järv]] #[[Martin Pälsing]] #[[Paul Põldra]] #[[Oskar Valdmann]] [[Kategooria:Eesti linnavolinike loendid]] == 1934 == [[14. jaanuar|14.]] ja [[15. jaanuar]]il [[1934]] valiti Põltsamaa linnavolinikeks (RTL 1934, 14): === Majaomanikud, krundiomanikud ja eraomanduse pooldajad === *[[Eduard Lindeberg]] *[[Eugen Reial]] ===Sotsialistid, töölised, veotöölised ja väikemajaomanikud=== *[[Georg Gold]] *[[Aleksander Puusepp]] *[[Voldemar Bergmann]] *[[Oskar Valdmann]] *[[August Gutmann]] *[[Konstantin Virro]] *[[Alfred Ahjupera]] ===Vabadussõjalaste rahvaliikumise nimekiri=== *[[Voldemar Päärmann]] *[[Johannes Põderson]] *[[Carl Prima]] *[[Ervin Seidenbach]], astus tagasi, tema asemele kutsutud [[Kristjan Meiel]] (15. märts 1934, RTL 1934, 23) ===Vabameelsete kodanikkude liit=== *[[Jaan Peterson]]; astus tagasi, tema asemele kutsutud [[Villem Aller]] (15. november 1934, RTL 1934, 90) *[[Hans Rebane (Põltsamaa linnavolinik)|Hans Rebane]] == 1927 == 18. ja 19. detsembril 1926 valiti Põltsamaa linnavolinikeks<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/01/21/9 Põltsamaa linnavolinikkude ja nende kandidaatide nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 5, 21 jaanuar 1927</ref>: === Nr. 1. [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti sotsialistliku tööliste partei]] nimekiri=== *Volinikud: 1) Rebane, Hans, 2) [[Georg Kold|Gold, Georg]], 3) Valdmann, Oskar, 4) [[Vladimir Laante|Laante, Vladimir]], 5) [[Konstantin Virro|Virro, Konstantin]]. **Kandidaadid: 1) Rümmel, Rein, 2) Bergmann, Voldemar, 3) Gutmann, August, 4) Laante, Helene, 5) Reial, Johan, 6) Raukas, Martin, 7) Rümmel, Karl, 8) Kampus, Aleksander, 9) Engelbrecht, Johannes, 10) Kuusk, Eduard. === Nr. 2. Majaomanikkude rühma nimekiri === *Volinikud: 1) Schmidt, Carl, 2) Puchk, Peeter, 3) Jürmann, Carl, 4) Parikas. Elmar. **Kandidaadid: 1) Aren, Jakob, 2) Sisask, Jaak, 3) Rümmel, Jaan, 4) Kurrik, Paul, 5) Sõrmus, Richard, 6) Bergmann, Aleksander, 7) Kampus, Anton, 8) Tammekivi, Jaan, 9) Tammekivi, Johannes, 10) Liivak, Martin, 11) Kimmel, Jaak. === Nr. 3. Eesti rahvaerakonna rühma nimekiri === *Volinikud: 1) Terras, Martin, 2) Russi, Ferdinand, 3) Juhkam-Johanson, Karl. **Kandidaadid: 1) Lebedorf, Siegfried, 2) Vasar, Jüri, 3) Viirup ? Karl-August, 4) Nael, Mihkel, 5) Kangur, Martin, 6) Mikkelsaar, Daniel, 7) Stamberg, Arthur. === Nr. 4. Käsitööliste rühma nimekiri === *Volinikud: 1) Sinka, Jüri. **Kandidaadid: 1) Meiel, Kristjan, 2) Jürgenson, Theodor, 3) Oras, Jaan, 4) Mikk, August, 5) Alnek, Jaan, 6) Valdmann, Johannes, 7) Sepp, Martin, 8) Uibo, Hans, 9) Martin, Gustav, 10) Kuiv, Karl, 11) Perillus, Eduard, 12) Saar, Jüri, 13) Veck, Daniel, 14) Kukk, Jaan. === Nr. 5. Tööerakonna ja üürnikkude koonduse rühma nimekiri === *Volinikud: 1) Peterson, Jaan. **Kandidaadid: 1) Gutmann, Johannes, 2) Parikas, Theodor, 3) Schulzenberg, August, 4) Nusberg, August, 5) Lill, Johannes, 6) Prits, Arnold, 7) Kont, Johannes, 8) Kraav, Kari, 9) Virro, Aleksander, 10) Lindeberg, Mihkel, 11) Roosmann, Jaan. === Nr. 7. Kristliku rahvaerakonna nimekiri === *Volinikud: 1) Prima, Karl. **Kandidaadid: 1) Tari, Jüri, 2)Frey, Erik, 3)Michel-son-Rebane, Paula, 4) Jalakas, Johan, 5) Teras, Jaan. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Põltsamaa|Linnavolinik]] [[Kategooria:Põltsamaa ajalugu]] dz64ap1oj5vk1biwll3jgtraio04kxv 6165679 6165611 2022-07-22T15:16:58Z NOSSER 8097 /* 1927 */ wikitext text/x-wiki '''Põltsamaa linnavolinike loend''' loetleb [[Põltsamaa]] linna volikogu liikmeid. ==2013== 20. oktoobril [[2013]] toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>http://kov2013.vvk.ee/detailed_0617.html</ref> ===Eesti Keskerakond=== *[[Margi Ein]] *Andres Vään *[[Peeter Võsa]] ====Asendusliikmed==== *Elmo Krumm ===Eesti Reformierakond=== *Mart Joosep ===Sotsiaaldemokraatlik Erakond=== *[[Jaan Aiaots]] *[[Margus Oro]] *Merle Mölder *Ulvi Punapart *Marge Teras *[[Raul Kirsel]] *Sigrid Saar *Anne Kurvits ====Asendusliikmed==== *Erika Sari *[[Rutt Tänav]] *Jaanika Lemetsar ===Erakond Isamaa ja Res Publica Liit=== *Anti Orav *Toivo Peets *Taavi Rehema *[[Margus Ääremaa]] *Guido Pook ====Asendusliikmed==== *Marje Aigro *Gilmar Krživets ==2009== 18. oktoobril [[2009]] toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>http://vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0617.html</ref> *[[Jaan Aiaots]] *Kaire Bubnis *[[Margi Ein]] *Markus Haamer *Mart Joosep *[[Raul Kirsel]] *Riho Laanes *Merle Mölder *Liia Ots *Toivo Peets *Ulvi Punapart *Milvi Sild *[[Helje Tamme]] *[[Terje Trei]] *[[Uno Valdmets]] *Andres Vään *[[Margus Ääremaa]] ====Asendusliikmed==== *Karin Bergmann *[[Toivo Kroon]] *[[Tiit Kulu]] *[[Villu Ojassalu]] *Guido Pook *Koit Vaino == 2005 == 16. oktoobril [[2005]] toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>http://vvk.ee/varasemad/k05/tulemus/409000000.html</ref> ==== Eesti Keskerakond ==== *[[Taavi Aas]] *Riho Laanes *Andres Vään ==== Eestimaa Rahvaliit ==== *[[Jaan Aiaots]] *[[Margi Ein]] *Endel Pajumägi *[[Raul Kirsel]] *[[Tiit Kulu]] *[[Toivo Kroon]] *[[Helje Tamme]] *Merle Mölder *Milvi Sild *Kaire Bubnis ==== Erakond Res Publica ==== *Toivo Peets ==== Eesti Reformierakond ==== *Margus Metsma *Mart Joosep ==== Üksikkandidaat ==== *[[Margus Oro]] == 2002 == 20. oktoobril 2002 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>[http://vvk.ee/varasemad/k02/tulemus/408000000.html Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht]. Vaadatud 23.06.2012</ref> ====Eestimaa Rahvaliit==== * [[Margi Ein]] * [[Tiit Kulu]] * [[Helje Tamme]] * Kaire Bubnis * Endel Pajumägi * [[Raul Kirsel]] * [[Toivo Kroon]] * Mait Sokk * [[Villu Ojassalu]] * Merle Mölder ====Eesti Keskerakond==== * Riho Laanes * [[Taavi Aas]] ====Eesti Reformierakond==== * Mart Joosep ====Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica==== * [[Anti Orav]] * Urmas Polli * Toivo Peets * Viljar Alnek == 1999 == 17. oktoobril 1999 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>[http://vvk.ee/varasemad/k99/tulemus/408000000.html Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht]. Vaadatud 23.06.2012</ref> ====KVL Majandusliit==== * [[Margi Ein]] * Inna Lindmäe * [[Tiit Kulu]] * Riho Pettai * Margus Metsma * [[Helje Tamme]] * [[Ants Kuul]] * Helju Laustam * [[Raul Kirsel]] * Ene Ojassalu * Mart Joosep * Leo Tõnson ====EVL Eesti Keskerakond ning Eesti Pensionäride ja Perede Erakond==== * Riho Laanes ====KVL Parem Põltsamaa==== * Urmas Polli * Ene Malva * Apo Oja * Hilja-Alide Toome == 1996 == 20. oktoobril 1996 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>[http://vvk.ee/varasemad/k96/tulemus/408000000.html> Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Vaadatud 23.06.2012</ref> ====EVL Rahvuslik Koostöö==== * Helle Rümmel ====KVL Põltsamaa==== * Vaike Kõressaar * [[Helje Tamme]] * [[Uno Valdmets]] * [[Margus Oro]] ====KVL Õiglus ja avalikkus==== * Peeter-Vello Peets * Inna Lindmäe * [[Ants Kuul]] ====KVL Majandusliit==== * [[Margi Ein]] * Riho Pettai * [[Joel Luhamets]] * Mart Joosep * Marju Varuskin * Jüri Reinpõld * Heikki Soom ====KVL Olevik ja Tulevik==== * Henri Pook * Toomas Rell == 1993 == 17. oktoobril 1993 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osutusid valituks:<ref>[http://vvk.ee/varasemad/k93/tulemus/408000000.html Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht]. Vaadatud 23.06.2012</ref> ====KVL Põltsamaa ==== * Helle Rümmel * Vaike Kõressaar * [[Uno Valdmets]] * Ain Kiis * [[Helje Tamme]] * Apo Oja * Riho Pettai * Linda Kesa * [[Vaike Oro]] * Henri Pook * Ülle Koppel ====KVL Eratootjate Liit==== * Endel Pajumägi * Jüri Reinpõld * Andres Vään * Leo Tõnson ====RKE Isamaa==== * [[Joel Luhamets]] * Inna Lindmäe == 1939 == 15. ja 16. oktoobril 1939 valiti ja Viljandi maavanema poolt kinnitati 30. oktoobril 1939 linnavolinikeks järgmised isikud, kelle volitused algasid 1. detsembril 1939. Loend avaldati samal päeval, 1. detsembrl 1939, Riigi Teataja Lisas (RTL 1939, 101). #[[Georg Kold]] #[[Ernst Olev]] #[[Villem Alari]] #[[Jüri Kolk]], lahkus omal soovil, tema asemele kutsutud [[August Ange]] (17. november 1939, RTL 1939, 105) #[[Aleksander Puusepp]] #[[Voldemar Pärna]] #[[Hans Rebane (Põltsamaa linnavolinik)|Hans Rebane]] #[[Jakob Kampus]] #[[Jüri Järv]] #[[Martin Pälsing]] #[[Paul Põldra]] #[[Oskar Valdmann]] [[Kategooria:Eesti linnavolinike loendid]] == 1934 == [[14. jaanuar|14.]] ja [[15. jaanuar]]il [[1934]] valiti Põltsamaa linnavolinikeks (RTL 1934, 14): === Majaomanikud, krundiomanikud ja eraomanduse pooldajad === *[[Eduard Lindeberg]] *[[Eugen Reial]] ===Sotsialistid, töölised, veotöölised ja väikemajaomanikud=== *[[Georg Gold]] *[[Aleksander Puusepp]] *[[Voldemar Bergmann]] *[[Oskar Valdmann]] *[[August Gutmann]] *[[Konstantin Virro]] *[[Alfred Ahjupera]] ===Vabadussõjalaste rahvaliikumise nimekiri=== *[[Voldemar Päärmann]] *[[Johannes Põderson]] *[[Carl Prima]] *[[Ervin Seidenbach]], astus tagasi, tema asemele kutsutud [[Kristjan Meiel]] (15. märts 1934, RTL 1934, 23) ===Vabameelsete kodanikkude liit=== *[[Jaan Peterson]]; astus tagasi, tema asemele kutsutud [[Villem Aller]] (15. november 1934, RTL 1934, 90) *[[Hans Rebane (Põltsamaa linnavolinik)|Hans Rebane]] == 1927 == 18. ja 19. detsembril 1926 valiti Põltsamaa linnavolinikeks<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/01/21/9 Põltsamaa linnavolinikkude ja nende kandidaatide nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 5, 21 jaanuar 1927</ref>: === Nr. 1. [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti sotsialistliku tööliste partei]] nimekiri=== *Volinikud: 1) Rebane, Hans, 2) [[Georg Kold|Gold, Georg]], 3) Valdmann, Oskar, 4) [[Vladimir Laante|Laante, Vladimir]], 5) [[Konstantin Virro|Virro, Konstantin]]. **Kandidaadid: 1) Rümmel, Rein, 2) Bergmann, Voldemar, 3) Gutmann, August, 4) Laante, Helene, 5) Reial, Johan, 6) Raukas, Martin, 7) Rümmel, Karl, 8) Kampus, Aleksander, 9) Engelbrecht, Johannes, 10) Kuusk, Eduard. === Nr. 2. Majaomanikkude rühma nimekiri === *Volinikud: 1) Schmidt, Carl, 2) Puchk, Peeter, 3) Jürmann, Carl, 4) Parikas. Elmar. **Kandidaadid: 1) Aren, Jakob, 2) Sisask, Jaak, 3) Rümmel, Jaan, 4) Kurrik, Paul, 5) Sõrmus, Richard, 6) Bergmann, Aleksander, 7) Kampus, Anton, 8) Tammekivi, Jaan, 9) Tammekivi, Johannes, 10) Liivak, Martin, 11) Kimmel, Jaak. === Nr. 3. [[Eesti Rahvaerakond|Eesti rahvaerakonna]] rühma nimekiri === *Volinikud: 1) [[Martin Terras|Terras, Martin]], 2) [[Ferdinand Russi|Russi, Ferdinand]], 3) [[Karl Juhkam-Johanson|Juhkam-Johanson, Karl]]. **Kandidaadid: 1) Lebedorf, Siegfried, 2) Vasar, Jüri, 3) Viirup, Karl-August, 4) Nael, Mihkel, 5) Kangur, Martin, 6) Mikkelsaar, Daniel, 7) Stamberg, Arthur. === Nr. 4. Käsitööliste rühma nimekiri === *Volinikud: 1) Sinka, Jüri. **Kandidaadid: 1) Meiel, Kristjan, 2) Jürgenson, Theodor, 3) Oras, Jaan, 4) Mikk, August, 5) Alnek, Jaan, 6) Valdmann, Johannes, 7) Sepp, Martin, 8) Uibo, Hans, 9) Martin, Gustav, 10) Kuiv, Karl, 11) Perillus, Eduard, 12) Saar, Jüri, 13) Veck, Daniel, 14) Kukk, Jaan. === Nr. 5. [[Eesti Tööerakond|Tööerakonna]] ja üürnikkude koonduse rühma nimekiri === *Volinikud: 1) [[Jaan Peterson|Peterson, Jaan]]. **Kandidaadid: 1) Gutmann, Johannes, 2) [[Theodor Parikas|Parikas, Theodor]], 3) Schulzenberg, August, 4) Nusberg, August, 5) Lill, Johannes, 6) Prits, Arnold, 7) Kont, Johannes, 8) Kraav, Kari, 9) Virro, Aleksander, 10) Lindeberg, Mihkel, 11) Roosmann, Jaan. === Nr. 7. [[Eesti Kristlik Rahvaerakond|Kristliku rahvaerakonna]] nimekiri === *Volinikud: 1) [[Karl Prima|Prima, Karl]]. **Kandidaadid: 1) Tari, Jüri, 2)Frey, Erik, 3)Michel-son-Rebane, Paula, 4) Jalakas, Johan, 5) Teras, Jaan. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Põltsamaa|Linnavolinik]] [[Kategooria:Põltsamaa ajalugu]] qhufvjp6kqdwl5inq7tgbmapjq14ag5 0 273151 6166143 5262824 2022-07-23T11:21:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Qrpedia.org screenshot.png|pisi|300px|QRpedia veebileht kuvab [[QR-kood]]i, mis muutub dekodeeritult veebiaadressiks ja suunab kasutaja käesoleva artikli juurde temale sobivas keeles]] '''QRpedia''' on [[mobiilne internet|mobiilsel internetil]] põhinev süsteem, mis kasutab [[QR-kood]]e, et edastada kasutajatele [[Vikipeedia]] artiklid nende valitud keeles.<ref name="EdenT-1" /><ref name="CmoI" /><ref name="TO" /> QR-koode saab kergesti panna linkima otse [[veebiaadress]]ile, kuid QRpedia süsteem pakub ka lisavõimalusi. QRpedia leiutasid [[Wikimedia UK]] esimees Roger Bamkin ja mobiiliinternetikonsultant Terence Eden. Projekt toodi avalikkuse ette 2011. aasta aprillis. Praeguseks kasutavad seda mitmed asutused, sealhulgas muuseumid Suurbritannias, USA-s ja Hispaanias. Projekti lähtekood on kasutamiseks vabalt saadaval [[MIT-i litsents]]i all. == Tööprotsess == [[Pilt:Derby Museum visitor uses QR Code.jpg|pisi|vasakul|Derby Muuseumi külastajad kasutavad [[mobiiltelefon]]i QRpedia QR-koodi skaneerimiseks]] Kui kasutaja skaneerib QRpedia QR-koodi oma [[mobiilne internetiseade|mobiilseadmesse]], dekodeerib seade QR-koodi veebiaadressiks, kasutades [[domeeninimi|domeeninime]] "qrwp.org" ning aadressi lõpuosana Vikipeedia artikli nime, ning saadab artiklipäringu QRpedia [[veebiserver]]isse. Seade edastab ka enda keelesätted.<ref name="ByrdPhillips-2" /> QRpedia server kasutab Vikipeedia [[rakendus]]t<ref name="EdenT-1" />, määramaks, kas Vikipeedias leidub soovitud artikkel vajalikus keeles, ning positiivse vastuse korral saadab selle seadmele mobiiliformaadis.<ref name="ByrdPhillips-2" /> Kui artiklit valitud keeles ei ole, pakub QRpedia server välja valiku olemasolevatest keeltest või [[Google Translate|Google'i tõlke]]. Sel viisil saab üks QR-kood anda sama artikli paljudes keeltes<ref name="ByrdPhillips-2" />, isegi kui muuseum ise seda tõlkida ei saa. Samuti kogub QRpedia kasutusstatistikat.<ref name="ByrdPhillips-2" /><ref name="Stats" /> == Algus == QRpedia leiutasid [[Wikimedia UK]] esimees<ref name="Board" /> Roger Bamkin<ref name="EdenT-1" /> ja mobiiliinternetikonsultant<ref name="Imperica" /> Terence Eden<ref name="EdenT-1" />. Projekt jõudis avalikkuse ette 9. aprillil 2011<ref name="EdenT-1" /><ref name="GLAM/D-1">[http://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:GLAM/Derby/QR_code_experiment Wikipedia:GLAM/Derby/QR code experiment] Vikipeedia (vaadatud 25. august 2011)</ref> [[Derby muuseum]]i üritusel Backstage Pass ("Pääs lavatagusesse")<ref name="EdenT-1" /><ref name="Imperica" /> osana Vikipeedia ja muuseumi koostööprojektist Vikipeedia mäluasutuste programmi [[GLAM]] raames<ref name="BSP" />, mille käigus loodi üle 1200 Vikipeedia artikli paljudes keeltes.<ref name="cWKlV" /> Projekti nimi on ''[[portmanteau]]'', milles on liidetud tähed "QR" terminist "QR-kood" (''Quick Response'') ja "pedia" nimest "Wikipedia".<ref name="Eden-2011-11-03" /> Projekti lähtekood on kasutamiseks vabalt saadaval [[MIT-i litsents]]i all.<ref name="code" /> == Rakendused== [[Pilt:QRpedia Eesti Spordimuuseumis.jpg|pisi|[[Eesti Spordimuuseum]]i direktor [[Daimar Lell]] (paremal) koos [[Wikimedia Eesti]] esindajaga katsetamas esimest QRpedia koodi 8. juunil 2012, kui Spordimuuseum võttis esimese Eesti muuseumina kasutusele QRpedia süsteemi]] Ehkki QRpedia loodi Suurbritannias, saab seda tarvitada kõikjal, kus kasutaja telefonil on levi. 2012. aasta märtsi seisuga kasutavad QRpediat järgmised asutused ja paigad: * [[Indianapolise Lastemuuseum]] USA-s<ref name="CmoI" /><ref name="ByrdPhillips" /> * [[Derby muuseum|Derby Muuseum ja Kunstigalerii]], Inglismaa<ref name="ByrdPhillips-2" /> * [[Fundació Joan Miró]], Hispaania<ref name="ByrdPhillips-2" /><ref name="Hinojo" />, koos rändnäitusega, mis on eksponeeritud [[Tate]] muuseumis<ref name="ByrdPhillips-2" /> * [[Suurbritannia Rahvusarhiiv]]<ref name="TNA" /><ref name="EdenT-TNA" /> * [[Riiklik Arvutustehnika Muuseum]], Suurbritannia<ref name="SmartUK" /> * [[Sofia loomaaed]], Bulgaaria<ref name="SofiaZoo" /> * [[Monmouth]]i linnake [[Wales]]is, osana Vikipeedias algatatud [[Monmouthpedia]] projektist.<ref name="MonToday" /> QRpediat saab kasutada ka väljaspool muuseume ja kunstigaleriisid. Näiteks tarvitab [[Occupy liikumine]] QRpedia koode oma plakatitel.<ref name="Occupy" /> Esimese asutusena Eestis hakkas juunis 2012 QRpediat kasutama [[Eesti Spordimuuseum]]. == Tunnustus == [[Pilt:TCMI Carousel QRpedia Label.jpg|pisi|Silt Indianapolise Lastemuuseumis suunab külastajad QRpedia koodi abil Vikipeedia artiklisse "[[Broad Ripple Park Carousel]]"]] 2012. aasta jaanuaris oli QRpedia üks neljast projektist (79 kandidaadi seast), mis valiti Smart UK Projecti raames võistlema 29. veebruaril 2012 maailma mobiilitööstuse kongressil ([[Mobile World Congress]]) [[Barcelona]]s.<ref name="SmartUK" /> Valikukriteeriumid olid "tõhus, kergesti mõistetav ning ülemaailmse potentsiaali ja mõjuga".<ref name="SmartUK" /> == Vaata ka == *[[Monmouthpedia]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="EdenT-1">Terence Eden: [http://shkspr.mobi/blog/index.php/2011/04/introducing-qrpedia/ "Introducing QRpedia"] 3. aprill 2011</ref> <ref name="CmoI">[http://www.childrensmuseum.org/Childrens-Museum-Indianapolis-Creates-New-Learning-Opportunities-through-Wikipedian-in-Residence "The Children's Museum of Indianapolis Creates New Learning Opportunities through Wikipedian-in-Residence"] The Children's Museum of Indianapolis, 19. august 2011</ref> <ref name="TO">L. Johnson, S. Adams. [http://www.nmc.org/pdf/2011-Technology-Outlook-UK.pdf "The Technology Outlook for UK Tertiary Education 2011–2016"] seerias ''NMC Horizon Report Regional Analyses''. The New Media Consortium: 2011 Austin, Texas. ISBN 978-0-615-38209-8</ref> <ref name="ByrdPhillips-2">Lori Byrd Phillips: [https://web.archive.org/web/20121026171515/http://midea.nmc.org/2011/06/qrpedia/ "Going Multilingual with QRpedia"] Marcus Institute for Digital Education in the Arts, 15. juuni 2011</ref> <ref name="Stats">[http://qrwp.org/stats.php?path=QRpedia QRpedia Statistics (example)]</ref> <ref name="Board">[http://uk.wikimedia.org/wiki/Board Board] [[Wikimedia UK]] (vaadatud 25. august 2011)</ref> <ref name="Imperica">[http://www.imperica.com/features/quiet-realities "Quiet Realities"] Imperica, 21. mai 2011</ref> <ref name="BSP">[http://uk.wikimedia.org/wiki/Derby_Backstage_Pass Derby Backstage Pass] Wikimedia UK (vaadatud 25. august 2011)</ref> <ref name="cWKlV">Roger Bamkin, interviewed on [[BBC Radio Derby]] by [[Phil Trow]], 2011-08-30</ref> <ref name="Eden-2011-11-03">Terence Eden: [http://shkspr.mobi/blog/index.php/2011/11/qrpedia-in-russia/ "QRpedia in Russia"] 3. november 2011</ref> <ref name="code">[http://code.google.com/p/qrwp/ "qrwp&nbsp;— QR Redirection to Wikipedia"] Google Project Hosting (vaadatud 25. august 2011)</ref> <ref name="ByrdPhillips">Lori Byrd Phillips: [http://blog.childrensmuseum.org/blog/wikipedian-in-residence/qr-codes-wikipedia-qrpedia "QR codes + Wikipedia = QRpedia"] The Children's Museum of Indianapolis, 29. juuli 2011</ref> <ref name="Hinojo">Alex Hinojo: [http://theglamwikiexperience.blogspot.com/2011/05/qrpedia-codes-at-fundacio-joan-miro.html "QRpedia Codes at Fundació Joan Miró"] The GLAM-Wiki Experience, 11. mai 2011</ref> <ref name="TNA">[http://www.nationalarchives.gov.uk/news/620.htm "New collaboration between Wikimedia UK and The National Archives"] The National Archives, 15. september 2011</ref> <ref name="EdenT-TNA">Terence Eden: [http://shkspr.mobi/blog/index.php/2011/09/national-archives-and-qrpedia/ "National Archives and QRpedia"] 18. september 2011</ref> <ref name="SmartUK">[http://www.smartukproject.co.uk/archives/1750 "Become an instant expert with a little help from your mobile"] Smart UK Project, 2. veebruar 2012</ref> <ref name="SofiaZoo">[http://bg.wikipedia.org/wiki/%D0%A3:%D0%97%D0%9E%D0%9E Уикипедия:Сътрудничество/Софийски зоопарк] Vikipeedia</ref> <ref name="MonToday">[http://www.monmouth-today.co.uk/news.cfm?id=7508&headline=Monmouth%20to%20be%20Wales'%20first%20WiFi%20town "Monmouth to be Wales' first WiFi town"] Monmouth Today, 29. veebruar 2012</ref> <ref name="Occupy">[http://wedontmakedemands.org/posters.php "We Don't Make Demands: Posters"] 2. detsember 2011</ref> }} == Välislingid == {{commonscat}} * [http://qrpedia.org/ QRpedia koduleht] * [http://qrwp.org/stats.php?path=QRpedia QRpedia statistics] * [http://code.google.com/p/qrwp/ Qrpedia project on GoogleCode] * [https://twitter.com/QRpedia QRpedia] Twitteris * [http://outreach.wikimedia.org/wiki/GLAM/QR_codes QRpedia] Outreach Wikis * [http://qrpedia.org/blog/2011/04/qrpedia-results-from-first-trial-at-derby-museum/ "QRpedia – Results from First Trial at Derby Museum"] QRpedia blogipostitus QR-koodide kasutusvigadest ja leidlikest rakendustest Derby muuseumis [[Kategooria:Vaba tarkvara]] [[Kategooria:Mobiilne internet]] [[Kategooria:Vikipeedia]] ap4binnp3feqnqk6bvtj57498i6jf5m 0 278078 6165913 6134923 2022-07-22T22:10:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Annie Kenney and Christabel Pankhurst.jpg|pisi|Naiste valimisõigus]] [[Pilt:Rose-Sanderson-Votes-for-Women.jpeg|pisi|Ameerika sufražetid meeleavaldusel 1913. aasta veebruaris]] '''Naiste valimisõigus''' on [[naine|naiste]] õigus osaleda [[rahvaesindaja]]te [[valimised|valimistel]] nii valijate kui ka valitavatena. Mitmed poliitilised ja majanduslikud liikumised ajaloos võtsid naistele [[valimisõigus]]e andmise oma eesmärgiks. Ajalooliselt eeldati valdavas osas [[Patriarhaat|patriarhaalselt]] korraldatud ühiskondades, et naistel ja meestel on erinevad sotsiaalsed ülesanded ning vastavalt sellele peeti vajalikuks anda neile ka erinevad õigused ja kohustused. Naised olid tavaliselt sõltuvad oma isast või abikaasast ning seetõttu olid nende varalised ja kodanikuõigused piiratud, sealhulgas ka õigus valida ja olla valitud.<ref name="Ut9mn" /> Naiste valimisõigus muutus osaks [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelisest õigusest]] [[1948]]. aastal, kui [[Ameerika Riikide Organisatsioon]] võttis vastu Ameerika riikide vahelise konventsiooni naistele poliitiliste õiguste andmisest ja [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] [[inimõiguste ülddeklaratsioon]]i.<ref name="A8qcv" /><ref name="õiguste deklar" /> {{tsitaat|1. Igal inimesel on õigus kas vahetult või siis vabalt valitud esindajate kaudu oma maa valitsemisest osa võtta.<br>2. Igal inimesel on õigus võrdsele pääsule oma maa riigiteenistusse.<br>3. Valitsuse võimu aluseks peab olema rahva tahe; see tahe peab väljenduma perioodilistes ja võltsimata valimistes, mis tuleb läbi viia üldise ja võrdse valimisõiguse alusel salajase hääletamise teel või teistes samatähenduslikes vormides, mis tagavad hääletamise vabaduse.|ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni 21. artikkel<ref name="õiguste deklar" />}} Otseselt on naiste valimisõigus sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni [[naiste poliitiliste õiguste konventsioon]]is ja [[konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta]], mis on vastu võetud vastavalt [[1952]]. ja [[1979]]. aastal.<ref name="AU9R5" /><ref name="wslj3" /> == Ajalugu == [[Pilt:First female MPs of the Turkish Parliament (1935).jpg|pisi|Esimesed 18 naist, kes valiti 1935. aastal Türgi parlamenti]] Eri riikides said naised valimisõiguse eri ajal. Paljudes riikides toimus see enne [[üleüldine valimisõigus|üleüldise valimisõiguse]] kehtestamist, mis tähendas seda, et teatud [[rass]]ist või teatud ühiskondliku staatusega naised ei saanud ikkagi võimalust hääletada. Keskaegsel [[Prantsusmaa]]l ja mõnes teises Euroopa riigis oli linnades aset leidnud valimistel ja koosolekutel hääleõigus perekonnapeadel sõltumata nende soost. Tänapäevase naiste valimisõiguse liikumise allikaid on nähtud [[18. sajand]]i lõpu prantsuse autorite [[Nicolas de Condorcet]]' ja [[Olympe de Gouges]]i töödes. Nemad võitlesid selle õiguse kehtestamise eest Prantsusmaal. [[Rootsi]]s kehtestati naiste valimisõigus sisse niinimetatud [[vabadusaeg|vabadusajal]] aastatel [[1718]]–[[1771]]. See laienes naistele, kes kuulusid [[gild]]idesse ja maksid makse.<ref name="männen" /> Alates [[1755]]. aastast said [[Korsika vabariik|Korsika vabariigis]] rahvuskogu valimise õiguse vastavalt põhiseadusele kõik üle 25 aastased elanikud, teiste seas ka vallalised neiud ja lesknaised. Naiste valimisõigus Korsikal kaotati [[1769]]. aastal, kui Prantsusmaa saare vallutas. [[1756]]. aastal sai [[Suurbritannia]] [[Põhja-Ameerika]] kolooniates esimese naisena hääleõiguse [[Lydia Taft]], neiupõlvenimega Chapin.<ref name="ebgp0" /> Ta kasutas oma õigust aastatel [[1756]]–[[1768]] vähemalt kolmel korral [[Uxbridge]]'i linnas [[Massachusetts]]i koloonias ülejäänud valijate nõusolekul.<ref name="cIDNI" /> Vastavalt [[1776]]. aasta põhiseadusele andis [[New Jersey osariik|New Jersey]] naistele meestega võrdse valimisõiguse, määratledes valijatena kõik elanikud, täpsustamata nende soolist või rassilist kuuluvust. Osariigis jäi siiski kehtima [[varanduslik tsensus]], mis tähendas, et isikliku omandita abielunaised hääletama ei pääsenud. New Jersey naised kaotasid oma valimisõiguse koos "võõraste, värviliste ja neegritega" [[1807]]. aastal. Muudatus tehti [[valimispettus]]tega võitlemise ettekäändel ja seejärel said valida ainult valged mehed. [[1838]]. aastal kehtestati naiste valimisõigus [[Pitcairn]]i saartel. [[19. sajand]]i teisel poolel andsid mitmed riigid, kolooniad ja osariigid naistele piiratud valimisõiguse. Esimesena kehtestas selle [[1861]]. aastal [[Lõuna-Austraalia]]. Territooriumiks, kus naiste valimisõigus kehtib alates [[1869]]. aastast, on tänane [[Wyoming]]i osariik [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. [[1871]]. aastal kuulutas naiste valimisõiguse välja [[Pariisi kommuun]], kuid pärast revolutsiooni mahasurumist tühistati see seadus. Naised lubas Prantsusmaal uuesti valima juulis [[1944]] [[Charles de Gaulle]]. Suuremat osa Prantsusmaast okupeerisid sel ajal siiski veel [[Saksamaa]] väed ja ka [[Pariis]] vabastati alles kuu aega hiljem. [[1881]]. aastal teatas naiste valimisõiguse sisseviimisest [[Man]]i saar.<ref name="4q6bc" /> [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] asuv [[Uus-Hebriidid]]e koloonia kuulutas ennast [[1889]]. aastal iseseisvaks, saades esimeseks sõltumatuks riigiks, kus valimisõigus oli kõigil kodanikel sõltumata soost ja nahavärvist.<ref name="2GfF8" /> Uus-Hebriidide iseseisvus oli väga lühiajaline ning peatselt langes territoorium taas Prantsusmaa ja Suurbritannia võimu alla. Suurbritanniale kuulunud, kuid siseküsimustes autonoomses [[Uus-Meremaa]] koloonias said naised valimisõiguse [[1890. aastad|1890. aastate]] alguses, aga sellega ei kaasnenud õigust olla valitud. [[Kate Sheppard]]i organiseeritud kampaania tulemusel kehtestati Uus-Meremaal naiste valimisõigus kõigest mõned nädalad enne [[1893]]. aasta üldvalimisi.<ref name="nrR47" /> Nõnda sai Uus-Meremaast esimene tänapäeval eksisteeriv riik, kus naistel on meestega võrdne õigus valida. Lõuna-Austraalia koloonia, millel oli samuti autonoomia, lisas [[1895]]. aastal naiste valimisõigusele õiguse olla valitud koloniaalparlamenti.<ref name="HJrLL" /> [[Austraalia|Austraalia Ühendus]] laiendas selle õiguse kogu föderatsiooni territooriumile [[1902]]. aastal. Ainsaks erandiks jäid [[Austraalia aborigeenid]]est naised. [[1906]]. aastal jõudis naiste valimisõigus Euroopasse. Esimeseks riigiks, kus naiste õigused kinnitati, oli [[Soome Suurvürstiriik|Soome]], mis sel ajal kuulus suurvürstiriigina [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu. [[1905. aasta revolutsioon]]ile järgnenud haldusreform andis Soome naistele õiguse valida ja olla valitud. Soome oli ka esimene koht maailmas, kus naistel õnnestus parlamenti pääseda: [[1907]]. aasta valimiste tulemusel sai parlamendis koha 19 naist. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eel ja esimestel aastatel kehtestasid naiste valimisõiguse veel [[Norra]] ([[1913]]) ja [[Taani]] ([[1915]]). Veidi enne sõja lõppu said naised hääleõiguse [[Kanada]]s, [[Venemaa]]l, [[Saksamaa]]l ja [[Poola]]s. Suurbritannias lubati [[1918]]. aastal valima 30-aastaseks saanud naised, [[Holland]]is pääsesid naised valimiskastide juurde [[1919]]. aastal. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] nendes osariikides, kus naistel polnud varem valimisõigust, kehtestati see [[1920]]. aastal. [[1928]] võrdsustati kogu [[Briti impeerium]]is valimistel naised meestega, nii et valida said nüüd kõik vähemalt 21-aastased naised. [[Türgi]] naised said õiguse valida ja olla valitud [[1930]]. aastal. Mitmes islamiriigis on naiste valimisõigus kehtestatud [[21. sajand]]i esimesel kümnendil. [[Saudi Araabia]] on viimane riik, kus naiste valimisõigus pole veel jõustunud. == Liikumine naiste valimisõiguse toetuseks == [[Pilt:Emmeline Pankhurst adresses crowd.jpg|pisi|Briti naisõiguste aktivisti Emmeline Pankhursti kõne Ameerika Ühendriikides New Yorgis 1913. aastal]] Võitlus naiste valimisõiguse kehtestamiseks kujunes [[19. sajand]]i lõpul ja [[20. sajand]]i alguses massiliikumiseks, milles osalesid kõige erinevamate maailmavaadetega naised ja mehed. Üks varasemaid lõhesid liikumises, eriti [[Suurbritannia]]s, väljendus selle jagunemises [[sufražist]]ideks, kes pürgisid muudatuste poole konstitutsioonilisi vahendeid kasutades, ja [[Emmeline Pankhurst]]i juhitud [[sufražett]]ideks, kes rakendasid äärmuslikumaid meetmeid. Viimased koondusid [[1903]]. aastal Pankhursti asutatud [[Naiste Sotsiaalne jaPoliitiline Liit|Naiste Sotsiaalsesse ja Poliitilisse Liitu]].<ref name="4zsWW" /> Vaated lahknesid ka naiste ühiskondliku rolli osas. Ühed arvasid, et naised on juba loomu poolest paremad ning õrnemad ja tunnevad rohkem muret kaitsetute ühiskonnaliikmete, eriti laste pärast. Nende arusaamade kohaselt pidi naiste osalemine valimistel viima senisest tsiviliseerituma poliitikani ning aitama iseäranis kaasa alkoholi kuritarvitamise kontrolli alla saamisele. Sellele lisandus arvamus, et naiste põhiülesanne on koduse majapidamise korrashoid, mistõttu naistel peab olema võimalus avaldada mõju kodu puudutavale seadusandlusele. Teised pidasid vajalikuks naiste täielikku võrdsustamist meestega ja leidsid, et mingit "naise loomupärast rolli" ei ole olemas. Samuti erinesid vaated teiste inimrühmade valimisõiguse küsimuses. Ühed leidsid, et kõigil täisealistel sõltumata varanduslikust seisundist, soost ja rassist on õigust valida ja olla valitud. Teised arvasid, et naistele valimisõiguse andmine tühistab alamklassist ja teisest rassist meeste hääled. Viimastel aastatel on kõige aktiivsem võitlus naiste täieliku valimisõiguse eest toimunud [[Saudi Araabia]]s, kus põhiprobleemiks selle elluviimisel on liiga kitsas arusaam naise rollist ühiskonnas. == Naiste valimisõiguse kehtestamine maailma maades == Tabelis on toodud tänapäeva riikide ja omavalitsusega sõltkondade nimekiri ning antud aasta, mil naised said vastaval territooriumil esmakordselt õiguse valida. See aasta ei pruugi tähendada naiste üleüldise ja piiranguteta valimisõiguse kehtestamist nendel aladel. Kui naiste valimisõiguse kehtestas koloniaalvõim, muu impeerium või liitriik, mille koosseisu riigi territoorium varem kuulus ning seda iseseisvumisel ei tühistatud, võib tabelis esitatud aasta olla varasem riigi iseseisvumise aastast. Vajaduse korral on lisatud täpsustavad märkused. ''Märkus: Tabelis sisalduvaid andmeid on võimalik tulpade kaupa alfabeetiliselt või kronoloogiliselt järjestada, kasutades ikooni [[Pilt:Sort none.gif]].'' {| class="wikitable sortable" |- ! Riik või sõltkond ! Aasta ! Valimisiga |- |{{PisiLipp|Afganistan}}||1963||18 aastat |- |{{PisiLipp|Albaania}}||1920||18 aastat |- |{{PisiLipp|Alžeeria}}||1962||18 aastat |- |{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}||1920||18 aastat |- |{{PisiLipp|Andorra}}||1970||18 aastat |- |{{PisiLipp|Angola}}||1975||18 aastat |- |{{PisiLipp|Anguilla}}||1951||18 aastat |- |{{PisiLipp|Antigua ja Barbuda}}||1951||18 aastat |- |{{PisiLipp|Macau}}||(*)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Araabia Ühendemiraadid}}||2006||(*) |- |{{PisiLipp|Argentina}}||1947||18 aastat |- |{{PisiLipp|Armeenia}}||1917 (**)||20 aastat (algselt **)<br>18 aastat (kaasajal) |- |{{PisiLipp|Aruba}}||(*)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Aserbaidžaan}}||1917 (**)||20 aastat (algselt **)<br>18 aastat (kaasajal) |- |{{PisiLipp|Austraalia}}||1902||18 aastat |- |{{PisiLipp|Austria}}||1919||20 aastat (algselt)<br>16 aastat (alates 2007. aastast) |- |{{PisiLipp|Bahama}}||1960||18 aastat |- |{{PisiLipp|Bahrein}}||2002||18 aastat |- |{{PisiLipp|Bangladesh}}||1935 (Suurbritannia võimu all, piirangutega)<br>1947 (osana Pakistanist, piiranguteta)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Barbados}}||1950||18 aastat |- |{{PisiLipp|Belau}}||1979||18 aastat |- |{{PisiLipp|Belgia}}||1919 (kohalikel valimistel)<br>1948 (parlamendivalimistel)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Belize}}||1954 (Suurbritannia võimu all)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Benin}}||1956||18 aastat |- |{{PisiLipp|Bermuda}}||1944||18 aastat |- |{{PisiLipp|Bhutan}}||1953||18 aastat |- |{{PisiLipp|Birma}}||1922 (Suurbritannia võimu all)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Boliivia}}||1938||18 aastat |- |{{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}}||1945 (osana Jugoslaaviast)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Botswana}}||1965||18 aastat |- |{{PisiLipp|Brasiilia}}||1932||21 aastat (algselt)<br> 16 aastat (alates 1998. aastast) |- |{{PisiLipp|Briti Neitsisaared}}||1951||18 aastat |- |{{PisiLipp|Brunei}}||1959||18 aastat (küla võimuorganite valimistel) |- |{{PisiLipp|Bulgaaria}}||1938||18 aastat |- |{{PisiLipp|Burkina Faso}}||1958||18 aastat |- |{{PisiLipp|Burundi}}||1961||18 aastat |- |{{PisiLipp|Colombia}}||1954||18 aastat |- |{{PisiLipp|Cooki saared}}||1893||18 aastat |- |{{PisiLipp|Costa Rica}}||1949||18 aastat |- |{{PisiLipp|Djibouti}}||1946 (Prantsusmaa võimu all)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Dominica}}||1951||18 aastat |- |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}}||1942||18 aastat |- |{{PisiLipp|Ecuador}}||1929||18 aastat |- |{{PisiLipp|Eesti}}||1917 (**)||20 aastat (algselt **)<br>18 aastat (kaasajal) |- |{{PisiLipp|Egiptus}}||1956||18 aastat |- |{{PisiLipp|Ekvatoriaal-Guinea}}||1963||18 aastat |- |{{PisiLipp|El Salvador}}||1939||18 aastat |- |{{PisiLipp|Elevandiluurannik}}||1952||19 aastat |- |{{PisiLipp|Eritrea}}||1955 (osana Etioopiast)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Etioopia}}||1955||18 aastat |- |{{PisiLipp|Falklandi saared}}||(*)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Fidži}}||1963||21 aastat |- |{{PisiLipp|Filipiinid}}||1937||18 aastat |- |{{PisiLipp|Gabon}}||1956||21 aastat |- |{{PisiLipp|Gambia}}||1960||18 aastat |- |{{PisiLipp|Ghana}}||1954||18 aastat |- |{{PisiLipp|Gibraltar}}||(*)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Grenada}}||1951||18 aastat |- |{{PisiLipp|Gruusia}}||1917 (**)||20 aastat (algselt **)<br>18 aastat |- |{{PisiLipp|Gröönimaa}}||(*)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Guam}}||(*)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Guatemala}}||1946||18 aastat |- |{{PisiLipp|Guernsey}}||(*)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Guinea}}||1958||18 aastat |- |{{PisiLipp|Guinea-Bissau}}||1977||18 aastat |- |{{PisiLipp|Guyana}}||1953||18 aastat |- |{{PisiLipp|Haiti}}||1950||18 aastat |- |{{PisiLipp|Hiina|nimi=Hiina Rahvavabariik}}||1947||18 aastat |- |{{PisiLipp|Hiina Vabariik}}||1947||20 aastat |- |{{PisiLipp|Hispaania}}||1931||18 aastat |- |{{PisiLipp|Holland}}||1919||18 aastat |- |{{PisiLipp|Honduras}}||1955||18 aastat |- |{{PisiLipp|Hongkong}}||1949||18 aastat |- |{{PisiLipp|Horvaatia}}||1945 (osana Jugoslaaviast)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Ida-Timor}}||1976||17 aastat |- |{{PisiLipp|Iirimaa}}||1918 (Suurbritannia võimu all)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Iisrael}}||1948||18 aastat |- |{{PisiLipp|India}}||1935 (Suurbritannia võimu all, piirangutega)<br>1947 (piiranguteta)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Indoneesia}}||1937 (ainult eurooplastele)<br>1945 (piiranguteta)||17 aastat, abielunaised sõltumata vanusest |- |{{PisiLipp|Iraak}}||1980||18 aastat |- |{{PisiLipp|Iraan}}||1963||15 aastat (algselt)<br>18 aastat (tänapäeval) |- |{{PisiLipp|Island}}||1915 (Taani võimu all)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Itaalia}}||1946||18 aastat (Senati valimistel 25 aastat) |- |{{PisiLipp|Jaapan}}||1947||20 aastat |- |{{PisiLipp|Jamaica}}||1944||18 aastat |- |{{PisiLipp|Jeemen}}||1967 (tollane [[Lõuna-Jeemen]])||18 aastat |- |{{PisiLipp|Jersey}}||(*)||16 aastat |- |{{PisiLipp|Jordaania}}||1974||18 aastat |- |{{PisiLipp|Kaimanisaared}}||(*)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Kambodža}}||1955||18 aastat |- |{{PisiLipp|Kamerun}}||1946||20 aastat |- |{{PisiLipp|Kanada}}||1917||21 aastat (algselt)<br>18 aastat (alates 1970. aastast) |- |{{PisiLipp|Kasahstan}}||1917 (**)||20 aastat (algselt **)<br>18 aastat (kaasajal) |- |{{PisiLipp|Katar}}||1997||18 aastat |- |{{PisiLipp|Keenia}}||1963||18 aastat |- |{{PisiLipp|Kesk-Aafrika Vabariik}}||1986||21 aastat |- |{{PisiLipp|Kiribati}}||1967||18 aastat |- |{{PisiLipp|Komoorid}}||1956||18 aastat |- |{{PisiLipp|Kongo Demokraatlik Vabariik}}||1967||18 aastat |- |{{PisiLipp|Kongo Vabariik}}||1963||18 aastat |- |{{PisiLipp|Põhja-Korea|nimi=Korea RDV}}||1946||17 aastat |- |{{PisiLipp|Lõuna-Korea|nimi=Korea Vabariik}}||1948||19 aastat |- |{{PisiLipp|Kosovo}}||1945 (osana Jugoslaaviast)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Kreeka}}||1930 (kohalikel valimistel, kirjaoskuse lisanõue)<br>1952 (tingimusteta)||30 aastat (algselt)<br>18 aastat (alates 1952. aastast) |- |{{PisiLipp|Kuuba}}||1934||16 aastat |- |{{PisiLipp|Kuveit}}||2005||21 aastat |- |{{PisiLipp|Kõrgõzstan}}||1917 (**)||20 aastat (algselt **)<br>18 aastat (kaasajal) |- |{{PisiLipp|Küpros}}||1960||18 aastat |- |{{PisiLipp|Laos}}||1958||18 aastat |- |{{PisiLipp|Leedu}}||1917 (**)||20. aastat (algselt **)<br>18 aastat (kaasajal) |- |{{PisiLipp|Lesotho}}||1965||18 aastat |- |{{PisiLipp|Libeeria}}||1946||18 years |- |{{PisiLipp|Liechtenstein}}||1984||18 aastat |- |{{PisiLipp|Liibanon}}||1943 (koos põhihariduse lisanõudega)<br>1952 (tingimusteta)||21 aastat |- |{{PisiLipp|Liibüa}}||1964||18 aastat |- |{{PisiLipp|Luksemburg}}||1919||18 aastat |- |{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}||1930 (valged); 1968 (värvilised);<br>1984 (India päritolu naised); 1994 (neegrid)||21 aastat (algselt)<br>18 aastat (alates 1960. aastast) |- |{{PisiLipp|Lõuna-Sudaan}}||1964 (Sudaani koosseisus)||17 aastat |- |{{PisiLipp|Läti}}||1917 (**)||20 aastat (algselt **)<br>18 aastat (kaasajal) |- |{{Riigi ikoon|Madagaskar}}||1959||18 aastat |- |{{PisiLipp|Põhja-Makedoonia}}||1945 (osana Jugoslaaviast)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Malaisia}}||1957||21 aastat |- |{{PisiLipp|Malawi}}||1961||18 aastat |- |{{PisiLipp|Maldiivid}}||1932||21 aastat |- |{{PisiLipp|Mali}}||1956||18 aastat |- |{{PisiLipp|Malta}}||1947||18 aastat |- |{{PisiLipp|Man}}||1881||16 aastat |- |{{PisiLipp|Maroko}}||1963||18 aastat |- |{{PisiLipp|Marshalli Saared}}||1979||18 aastat |- |{{PisiLipp|Mauritaania}}||1961||18 aastat |- |{{PisiLipp|Mauritius}}||1956||18 aastat |- |{{PisiLipp|Mehhiko}}||1947||18 aastat |- |{{PisiLipp|Mikroneesia Liiduriigid}}||1979||18 aastat |- |{{PisiLipp|Moldova}}||1938 (osana Rumeeniast)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Monaco}}||1962||18 aastat |- |{{PisiLipp|Mongoolia}}||1924||18 aastat |- |{{PisiLipp|Montenegro}}||1945 (osana Jugoslaaviast)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Montserrat}}||1951||18 aastat |- |{{PisiLipp|Mosambiik}}||1975||18 aastat |- |{{PisiLipp|Namiibia}}||1989||18 aastat |- |{{PisiLipp|Nauru}}||1968||20 aastat |- |{{PisiLipp|Nepal}}||1951||18 aastat |- |{{PisiLipp|Nicaragua}}||1955||16 aastat |- |{{PisiLipp|Nigeeria}}||1958||18 aastat |- |{{PisiLipp|Niger}}||1948||18 aastat |- |{{PisiLipp|Norra}}||1913||18 aastat |- |{{PisiLipp|Omaan}}||2003||21 aastat |- |{{PisiLipp|Paapua Uus-Guinea}}||1964||18 aastat |- |{{PisiLipp|Pakistan}}||1935 (Suurbritannia võimu all, piirangutega)<br>1947 (piiranguteta)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Panama}}||1941||18 aastat |- |{{PisiLipp|Paraguay}}||1961||18 aastat |- |{{PisiLipp|Peruu}}||1955||18 aastat |- |{{PisiLipp|Pitcairn}}||1838||18 aastat |- |{{PisiLipp|Poola}}||1917 (**)||20 aastat (algselt **)<br>18 aastat (Poola iseseisvumisest alates) |- |{{PisiLipp|Portugal}}||1931||18 aastat |- |{{PisiLipp|Prantsuse Polüneesia}}||(*)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||1944||18 aastat |- |{{PisiLipp|Puerto Rico}}||1929||18 aastat |- |{{PisiLipp|Roheneemesaared}}||1975||18 aastat |- |{{PisiLipp|Rootsi}}||1921||18 aastat |- |{{PisiLipp|Rumeenia}}||1938||18 aastat |- |{{PisiLipp|Rwanda}}||1961||18 aastat |- |{{PisiLipp|Saalomoni Saared}}||1974||21 aastat |- |{{PisiLipp|Saint Helena}}||(*)||(*) |- |{{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}}||1951||18 aastat |- |{{PisiLipp|Saint Lucia}}||1951||18 aastat |- |{{PisiLipp|Saint Vincent ja Grenadiinid}}||1951||18 aastat |- |{{PisiLipp|Saksamaa}}||1918||18 aastat |- |{{PisiLipp|Sambia}}||1962||18 aastat |- |{{PisiLipp|Samoa}}||1990||21 aastat |- |{{PisiLipp|San Marino}}||1959||18 aastat |- |{{PisiLipp|São Tomé ja Príncipe}}||1975||18 aastat |- |{{PisiLipp|Saudi Araabia}}||2015 (oodatav aasta)||21 aastat |- |{{PisiLipp|Seišellid}}||1948||17 aastat |- |{{PisiLipp|Senegal}}||1945||18 aastat |- |{{PisiLipp|Serbia}}||1945 (osana Jugoslaaviast)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Sierra Leone}}||1961||18 aastat |- |{{PisiLipp|Singapur}}||1947||21 aastat |- |{{PisiLipp|Slovakkia}}||1920 (osana Tšehhoslovakkiast)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Sloveenia}}||1945 (osana Jugoslaaviast)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Somaalia}}||1956||18 aastat |- |{{PisiLipp|Soome}}||1906||18 aastat |- |{{PisiLipp|Sri Lanka}}||1931||18 aastat |- |{{PisiLipp|Sudaan}}||1964||17 aastat |- |{{PisiLipp|Suriname}}||1948 (Hollandi võimu all)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Suurbritannia}}||1918||30 aastat (algselt)<br>21 aastat (meestega võrdsustamisel 1928)<br>18 aastat (kaasajal) |- |{{PisiLipp|Svaasimaa}}||1968||18 aastat |- |{{PisiLipp|Süüria}}||1949||18 aastat |- |{{PisiLipp|Šveits}}||1971||18 aastat |- |{{PisiLipp|Zimbabwe}}||1919 (Suurbritannia võimu all)||21 aastat |- |{{PisiLipp|Taani}}||1915||18 aastat |- |{{PisiLipp|Tadžikistan}}||1917 (**)||20 aastat (algselt **)<br>18 aastat (kaasajal) |- |{{PisiLipp|Tai}}||1932||18 aastat |- |{{PisiLipp|Tansaania}}||1959||18 aastat |- |{{PisiLipp|Togo}}||1945||18 aastat |- |{{PisiLipp|Tonga}}||1960||21 aastat |- |{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||1946||18 aastat |- |{{PisiLipp|Tšaad}}||1958||18 aastat |- |{{PisiLipp|Tšehhi}}||1920 (osana Tšehhoslovakkiast)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Tšiili}}||1934||25 aastat (algselt ***)<br>18 aastat (kaasajal) |- |{{PisiLipp|Tuneesia}}||1959||18 aastat |- |{{PisiLipp|Tuvalu}}||1967||18 aastat |- |{{PisiLipp|Türgi}}||1930 (kohalikel valimistel)<br>1934 (parlamendivalimistel)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Türkmenistan}}||1917 (**)||20 aastat (algselt **)<br>18 aastat (kaasajal) |- |{{PisiLipp|Uganda}}||1962||18 aastat |- |{{PisiLipp|Ukraina}}||1917 (**)||20 aastat (algselt **)<br>18 aastat (alates 1918. aastast) |- |{{PisiLipp|Ungari}}||1918||18 aastat |- |{{PisiLipp|Uruguay}}||1917 / 1927 (****)||18 aastat |- |{{PisiLipp|Usbekistan}}||1917 (**)||20 aastat (algselt **)<br>18 aastat (kaasajal) |- |{{PisiLipp|Uus-Meremaa}}||1893||18 aastat |- |{{PisiLipp|Valgevene}}||1917 (**)||20 aastat (algselt **)<br>18 aastat (alates 1918. aastast) |- |{{PisiLipp|Vanuatu}}||1975||18 aastat |- |{{PisiLipp|Venemaa}}||1917 (**)||20 aastat (algselt **)<br>18 aastat (alates 1918. aastast) |- |{{PisiLipp|Venezuela}}||1946||18 aastat |- |{{PisiLipp|Vietnam}}||1946||18 aastat |} '''Märkused:''' :(*) Andmed puuduvad. :(**) Kõigil Venemaa koosseisu kuulunud territooriumitel kehtestas Ajutine Valitsus naiste valimisõiguse 1917. aastal, esmalt kohalikel, hiljem ka parlamendivalimistel. Ajutise Valitsuse määruste kohaselt oli valimistel vanuse alampiiriks 20 eluaastat. :(***) Algselt kehtis naiste valimisõigus Tšiilis ainult kohalikel valimistel, vanusetsensusele lisandus veel kirjutamis- ja lugemisoskuse nõue. :(****) Esimest korda viidi 1917. aastal vastu võetud naiste valimisõigus praktikas ellu 1927. aastal Cerro Chato kohalikel valimistel. == Naiste valimisõigus riigiti == === Aafrika === ==== Zimbabwe ==== Esimeseks territooriumiks Aafrikas, kus naised said valimisõiguse, oli tänase [[Zimbabwe]] aladel asunud ja [[Suurbritannia]] impeeriumi koosseisu kuulunud [[Lõuna-Rodeesia]] koloonia. Seal võitsid naised valimisõiguse [[1919]]. aastal ja aastatel [[1920]]–[[1928]] istus esimese naisesindajana Lõuna-Rodeesia parlamendis Ethel Tawse Jollie ([[1875]]–[[1950]]). Ta oli üldse esimene naine [[Rahvaste Ühendus]]es, kes väljaspool Suurbritanniat seadusandlikusse kogusse pääses. [[1922]]. aastal oli Suurbritanniast ja teistest Briti [[dominioon]]idest Lõuna-Rodeesiasse ümber asunud naistel oluline mõju rahvahääletusel, millega lükati tagasi [[Lõuna-Aafrika Unioon]]i ühinemisettepanek. Naistele kehtisid valimisõiguse kasutamisel veel mitmed täiendavad nõuded omandi, sissetuleku ja kirjaoskuse osas. On teada, et neegrite seas vastas kogu Lõuna-Rodeesias [[1923]]. aastal neile nõuetele 51 naist, kuid ei ole täpselt teada, millal täitis esimene mustanahaline naine kõik tingimused valimisõiguse saamiseks. === Aasia === ==== Bangladesh ==== Bangladesh kuulus kuni [[1947]]. aastani [[India]] [[Bengali provints]]i koosseisu ja sai seejärel osaks [[Pakistan]]ist. Iseseisva riigina tekkis Bangladesh [[1971]]. aastal. Naiste valimisõiguse kindlustasid seal varasemad India ja Pakistani seadused, meestega võrdne valimisõigus on neil olnud Bangladeshi territooriumil alates 1947. aastast. Kehtib kvoodisüsteem, mis kindlustab naistele teatud arvu kohti parlamendis. Kuigi Bangladeshi naiste seast on esile kerkinud mitmeid nimekaid poliitikuid, pärsivad ühiskonna tugevad patriarhaalsed traditsioonid naiste aktiivsemat osalemist poliitikas.<ref name="sjm8a" /> ==== India ==== [[India]]s asutati [[1917]]. aastal India Naiste Assotsiatsioon, mille eesmärk oli saavutada naistele meestega võrdne valimisõigus. Neid seisukohti asusid toetama India kaks peamist poliitilist liikumist, [[India Rahvuskongress]] ja [[India Muslimi Liiga]].<ref name="Basu 128-143" /> [[1918]]. aastal hakkasid Briti ja India feministid üheskoos välja andma ajakirja Stri Dharma, mis kajastas rahvusvahelisi uudiseid naisliikumise vaatepunktist.<ref name="DsncG" /> [[1919]]. aasta [[Montagu-Chelmsfordi reformid]]ega rajasid [[Suurbritannia]] koloniaalvõimud Indias kohalikud omavalitsusasutused, kes said ühtlasi voli otsustada valimisõigusega seotud küsimusi. [[1921]]. aastal anti [[Madrase provints]]is meestega samadel alustel valimisõigus varakatele ja haritud naistele. Madrase eeskuju järgisid teised provintsid, kuid Indias asuvad monarhistlikud riigikesed nendega kaasa ei läinud (seal puudus ka meeste valimisõigus).<ref name="Basu 128-143" /> [[Bengali provints]]is lükati naiste valimisõigus 1921. aastal esialgu seadusandlikus kogus tagasi, kuid intensiivne kampaania tõi lõpuks naistele võidu. Edu tagasid seal kiirelt kasvava linnaeliidi seast esile kerkinud keskklassi naised, kellele meeldisid Euroopa kombed ja ideed. Nad sidusid oma võitluse valimisõiguse eest mõõduka rahvusliku programmiga, näidates, et õigus valida annab neile võimaluse täielikumalt India riigi rajamises osaleda. Nad vältisid traditsiooniliste soorollide ründamist, väites, et traditsioonid ja poliitilised uuendused saavad koos eksisteerida.<ref name="A4uUy" /> [[1935]]. aastal kehtestas Suurbritannia koloniaalvõim [[India omavalitsusakt (1935)|India omavalitsusaktiga]] naistele eraldi elektoraadid ja eraldi kohad seadusandlikes kogudes. Paljud naisõiguslaste juhid ei olnud siiski eraldatud valijaskondade süsteemiga rahul ja nõudsid ühetaolist valimisõigust kogu täiskasvanud elanikkonnale. [[1931]]. aastal tegi India Rahvuskongress meeste ja naiste ühetaolisest valimisõigusest oma valimislubaduse. Partei tuli võimule ning võrdsustas meeste ja naiste valimisõiguse India iseseisvumisel [[1947]]. aastal.<ref name="mSj7a" /> ==== Indoneesia ==== [[20. sajand]]i esimesel poolel oli iseseisvuseelne [[Indoneesia]] naiste valimisõiguse vallas üks aeglasemalt edenevaid piirkondi. Indoneesia naised alustasid võitlust valimisõiguse nimel [[1905]]. aastal kui seal loodi kohalikud omavalitsused. Valimisõiguse said algselt ainult mehed, kes oskasid lugeda ja kirjutada, mis välistas valijaskonnast ka paljud mitteeurooplastest mehed. Meeste kirjaoskus oli sel ajal Indoneesias 11% ja naiste kirjaoskus 2%. Peamiseks valitsuselt naiste hääletusõigust nõudvaks survegrupiks kujunes [[1894]]. aastal asutatud [[Holland]]i naisorganisatsioon Ühendus Naiste Valimisõiguse Toetuseks ([[hollandi keel]]es ''Vereeninging voor Vrouwenkiesrecht'', VVV). Nad püüdsid leida enda hulka indoneeslastest liikmeid, kuid saavutasid vaid tagasihoidlikku edu, sest organisatsiooni eurooplastest juhtkond ei suutnud suhelda isegi indoneeslastest haritlastega. Üksikud loodud kontaktid ei osutunud tulemuslikeks ja viisid hoopis paljude haritud indoneeslaste kaugenemiseni organisatsioonist. Kui [[1918]]. aastal loodi koloonias esimene rahvaesindajate kogu, ''Volksraad'', siis naistele selle valimisõigust ei antud. [[1935]]. aastal kasutas koloniaalvõim oma õigust nimetada esinduskogu koosseisu esimene eurooplasest naine. [[1938]] andis koloniaaladministratsioon naistele õiguse olla valitud linnade omavalitsusorganitesse, mille tulemusel pääses kohalikesse omavalitsustesse mitmeid euroopa ja indoneesia päritolu naisi. Peatselt täiendati seadust klauslitega, mis andis omavalitsuste valimisõiguse ainult euroopa päritolu naistele ja kõrvaldas indoneesia naised poliitilisest protsessist. Uuesti täiendati seadust septembris [[1941]], mil kohalike omavalitsuste valimisõigus laienes kõigist rassidest naistele. Sama aasta novembris võrdustati naised kõigi tingimuste osas kohalike omavalitsuste valimistel meestega.<ref name="5RxUO" /> Parlamendivalimistel said naised meestega võrdsed õigused alles riigi iseseisvumisel [[1945]]. aastal. ==== Iraan ==== [[Iraan]]is korraldati [[1963]]. aastal naiste valimisõiguse küsimuses rahvahääletus, kus naistele valimisõiguse andmine ülekaalukalt heaks kiideti. Seni oli riigis kehtinud Iraani [[1906]]. aasta põhiseaduse artikkel 2.3, mis naistel poliitilises protsessis osaleda ei võimaldanud. ==== Jaapan ==== Debatid inimõiguste ja naiste valimisõiguse üle said [[Jaapan]]i ühiskonnas võimalikuks alles pärast [[1868]]. aastal toimunud nii-nimetatud [[Meiji restauratsioon]]i. Kuigi [[1880. aastad|1880. aastatel]] lubati naised mõnes maakonnas valima, oli riiklik poliitika naiste valimisõiguse küsimuses väga konservatiivne. [[1890]]. aastal keelas Jaapani valitsus naistel poliitiliste parteidega liitumise ja poliitilistel kogunemistel osalemise. [[1921]]. aastal tühistas parlament naisõiguslaste survel küll poliitilistel kogunemistel osalemise keelu, kuid parteisse ei tohtinud naised ka edaspidi kuuluda. Naisliikumise arengule Jaapanis aitas kaasa [[1923]]. aastal toimunud laastav [[Suur Kantō maavärin]]. Maavärina ohvritele tõhusama abi osutamiseks loodud Tōkyō Naisorganisatsioonide Liidust kasvas muuhulgas välja Naiste Valimisõiguse Liiga, mis enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] Jaapanis siiski oma eesmärkide realiseerimiseni ei jõudnud. Üleüldine valimisõigus viidi riigis sisse alles pärast kaotust sõjas ja riigikorra demokratiseerimist [[1947]]. aastal, mil see laienes kõigile vähemalt 20-aastastele naistele. ==== Kuveit ==== [[Kuveit]] oli üks nendest islamiriikidest, kus naised saavutasid valimisõiguse alles [[21. sajand]]il. [[17. mai]]l [[2005]] võttis Kuveidi parlament häältega 35:23 vastu seaduse, mis lubas esmakordselt riigi ajaloos osaleda naistel nii kohalikel kui ka üleriigilistel valimistel valijate ja valitavatena.<ref name="kVa1O" /> Esimesed neli naist valiti Kuveidi parlamenti [[2009]]. aasta [[2009. aasta Kuveidi parlamendivalimised|valimistel]].<ref name="9wmAD" /> ==== Pakistan ==== [[Pakistan]] kuulus kuni [[1947]]. aastani [[India]] koosseisu ja eraldus siis iseseisva riigina Indiast. Samal aastal anti seal naistele üleüldine, meestega võrdsetel alustel valimisõigus. [[1940. aastad|1940. aastate]] keskpaigas toetasid naiste valimisõigust mõjukad muslimi naised kõigist ühiskonnaklassidest. Liikumist selle kehtestamise eest juhtisid tähtsamate poliitikute abikaasad ja teised sugulased, vahel organiseerisid naised ka rohke osavõtuga avalikke meeleavaldusi.<ref name="Jr8zg" /> ==== Saudi Araabia ==== Septembri lõpus [[2011]] teatas [[Saudi Araabia]] kuningas [[‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], et alates [[2015]]. aastast saavad naised õiguse valida ja olla valitud. Saudi Araabias toimuvad ainsad valimised kohalike omavalitsuste tasandil, valitav parlament riigis puudub. Ka omavalitsustes täidetakse valimiste teel ainult pooled esindajate kohad ja nende võim riigis on piiratud.<ref name="bVRbU" /> Ühtlasi teatas kuningas, et samast ajast võib naisi nimetada kuningat poliitilistes küsimustes nõustavasse konsultatiivnõukogusse. See ei ole valitav kogu ja kõik selle liikmed nimetab ametisse kuningas isiklikult.<ref name="5dTUx" /> Saudi Araabia naisõiguslased on väljendanud reformi üle rahulolu, nimetades seda progressi alguseks.<ref name="alsharif" /> ==== Sri Lanka ==== [[Sri Lanka]], mida tunti sel ajal [[Tseilon]]i nime all, oli üks esimesi territooriume Aasias, kus vähemalt 21-aastased naised said piiranguteta valimisõiguse. See toimus veel [[Suurbritannia]] võimu all [[1931]]. aastal. Alates sellest ajast on naised etendanud Sri Lanka poliitilises elus olulist rolli. Naistele soodne poliitiline olukord tipnes juulis [[1960]] aset leidnud parlamendivalimistega, mille tulemusel sai [[Sirimavo Bandaranaike]]st maailma esimene naispeaminister. [[1994]]. aastal valiti esmalt peaministriks ja seejärel presidendiks tema tütar [[Chandrika Kumaratunga]], kellest sai maailmas järjekorras neljas ametisse valitud naisriigipea. === Ameerika === ==== Ameerika Ühendriigid ==== [[Pilt:Official program Woman Suffrage Procession Washington D.C. March 3 1913.jpg|pisi|260px|Naiste valimisõiguse toetuseks Washingtonis 3. märtsil 1913 korraldatud demonstratsiooni programm]] [[Lydia Chapin Taft]] oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] naiste valimisõiguse varane eelkäija. Koloniaalses Ameerikas oli ta esimene naine, kellel lubati alates [[1756]]. aastast hääletada kolmel linnarahva üldkoosolekul [[Uxbridge]]'i linnas [[Massachusetts]]i koloonias. Pärast [[Ameerika Iseseisvussõda]] anti naistele valimisõigus [[New Jersey]]' osariigis. See kehtis seal alates [[1790]]. aastast kuni selle taaskeelustamiseni [[1807]]. aastal. Juunis [[1848]] viis [[Gerrit Smith]] naiste valimisõiguse nõude sisse [[Vabaduspartei (USA 1840)|Vabaduspartei]] valmisprogrammi. Sama aasta juulis toimus [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Seneca Falls]]is suur naisõiguslaste kokkutulek, kus naisaktivistid eesotseas [[Elizabeth Cady Stanton]]i ja [[Lucretia Mott]]iga alustasid seitsmekümneaastast võitlust naistele valimisõiguse tagamiseks. Kolmandik osalenutest allkirjastasid Stantoni koostatud dokumendi, mis on tuntud õiguste ja tunnete deklaratsiooni nime all. [[1850]]. aastal organiseeris [[Lucy Stone]] [[Worcester]]is Massachusettsis suurema osavõtjate hulga ja laiemate eesmärkidega ürituse, mis sai tuntuks üleriigilise naisõiguste kohtumise nime all. Pärast seda, kui neegrid said [[Ameerika Ühendriikide põhiseadus]]e 14. ja 15. lisaga (võeti vastu aastatel [[1868]]–[[1870]]) valimisõiguse, juhtisid naisõiguslased tähelepanu tekkinud ebaõiglusele, kus valimisõigus oli võrdsustatud küll rassiliselt, kuid mitte sooliselt. Esimese võidu saavutasid aktivistid [[1869]]. aastal [[Wyoming]]i territooriumil.<ref name="MKRWU" /> Järgmisena võitsid naised valimisõiguse [[1870]]. aastal [[Utah]]' territooriumil, kuigi selle võidu tühistasid [[1887]]. aastal föderaaltasandil vastu võetud [[Edmunds-Tuckeri seadus]]e lisad. [[Mormoonid]]e domineeritud Utah's toetasid võimud naiste valimisõiguse kampaaniat lootuses, et hääle saanud naised astuvad välja territooriumil laialt praktiseeritud [[polügaamia]] vastu ja aitavad selle kaotada. Alles siis, kui naised olid näidanud üles oma toetust polügaamiale, otsustas föderaalvalitsus nad valimisõigusest uuesti ilma jätta.<ref name="MfXzI" /> 19. sajandi lõpuks olid naisõiguslased saavutanud naistele osariigi tasandil valimisõiguse lisaks Utah'le ja Wyomingile ka [[Idaho]]s ja [[Colorado]]s. [[Pilt:Suffragette banner. One of the banners, the women who picketed the White House . . . - NARA - 533769.tif|pisi|vasakul|150px|"Kaiser Wilsoni" plakat Valge Maja ees piketeerinud naisdemonstrandi käes]] [[20. sajand]]i alguses tõusis naiste valimisõiguse küsimus üha enam üles föderaaltasandil. Üks osa valimisõiguse aktiviste, kes olid koondunud [[sufražett]] [[Alice Paul]]i juhitud Rahvuslikku Naiste Parteisse, hakkasid korraldama pikette [[Washington]]is [[Valge Maja]] ees. Paul ja Lucy Burns korraldasid mitmeid pikette president [[Woodrow Wilson]]i valitsuse vastu. Wilson eiras proteste kuus kuud, kuid [[20. juuni]]l [[1917]] kui Valget Maja külastas [[Venemaa]] delegatsioon, rullisid sufražetid lahti loosungi: "Meie, Ameerika naised ütleme teile, et Ameerika ei ole demokraatia. Kahekümnel miljonil naisel on keelatud valida. President Wilson on neile riikliku valimisõiguse andmise peamine vastane."<ref name="Ciment" /> Teisel, [[14. august]]il [[1917]] kasutatud plakatil oli Wilsonit nimetatud keisriks ("Kaiser Wilson") ning võrreldud Ameerika naiste olukorda Saksa rahva kannatustega. Sellised protestid viisid nende naiste vahistamiseni ja mitmeid karistati vangistusega.<ref name="spiYz" /> Sama aasta [[17. oktoober|17. oktoobril]] mõisteti Alice Paul seitsmeks kuuks vanglasse ja 13 päeva hiljem alustas ta näljastreiki. Mõni päev hiljem alustasid vanglavõimud tema sundtoitmist.<ref name="Ciment" /> Pärast aastaid vastuseisu muutis Wilson [[1918]]. aastal oma seisukohta ja hakkas toetama naistele valimisõiguse andmist sõjaaja meetmena.<ref name="TRzmu" /> Otsustav hääletus leidis aset [[4. juuni]]l [[1919]], kui [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i Senat kiitis pärast neljatunnist debatti häältega 56:25 heaks põhiseaduse 19. lisa, mis andis naistele valimisõiguse. Muudatust vastustanud [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] senaatorid kasutasid debati ajal venitamistaktikat. Poolt hääletasid 36 (82%) [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklast]] ja 20 (54%) demokraati. Vastu hääletasid 8 (18%) vabariiklast ja 17 (46%) demokraati. Piisav hulk osariike ratifitseeris põhiseaduse 19. lisa järgmisel, [[1920]]. aastal, keelustades lõplikult sooliste piirangute rakendamise valimisõigusele nii föderaalsel kui osariigi tasandil.<ref name="pGJbE" /> ==== Brasiilia ==== [[Brasiilia]]s kaotati piirangud naiste valimisõigusele [[24. veebruar]]il [[1932]] president [[Getúlio Vargas]]e dekreediga välja antud valimisseaduses, mille artikkel 2 sätestas, et õigus valida ja olla valitud on kõigil vähemalt 21-aastastel Brasiilia kodanikel sõltumata nende soost. Esimene võimalus valimisõiguse rakendamiseks oli naistel [[1934]]. aasta parlamendivalimistel. Enne seda olid naised aastatel [[1927]]–[[1928]] mitmes osariigis saanud kohtu kaudu õiguse osaleda kohalikel valimistel. ==== Kanada ==== Lesed ja vallalised naised said [[Ontario|Ontario provintsis]] õiguse osaleda kohalikel valimistel [[1884]]. aastal. [[19. sajand]]i lõpus laienes taoline piiratud valimisõigus ka teistesse provintsidesse, kuid enamus seaduseelnõusid anda naistele õigus osaleda provintside parlamentide valimistel kukkusid esialgu läbi. Esimesena kiideti taoline eelnõu heaks [[1916]]. aastal [[Manitoba]]s. Föderaalsel tasandil kujutas naiste valimisõiguse sisseviimine kaheastmelist protsessi. [[20. september|20. septembril]] [[1917]] anti naistele piiratud valimisõigus: föderaalvalimistele lubati oma meessoost sugulaste esindajatena naised, kes olid Briti alamad ja kelle meessoost sugulased olid samal ajal sõjas võitlemas. Poolteist aastat hiljem, [[1919]]. aasta alguses vastu võetud seadusega laiendati valimisõigus kõigile naistele. Föderaalvalitsuse eeskuju järgis ka enamus provintse – erandiks jäi [[Quebec]], kus naised said parlamendivalimistel osalemise õiguse [[1940]]. aastal. Esimese naisena valiti Kanada föderaalparlamenti [[1921]]. aastal [[Agnes Macphail]]. === Austraalia ja Okeaania === ==== Austraalia ==== [[Bounty mäss]]us osalenute naissoost järeltulijad, kes elasid [[Pitcairn]]il, said valimisõiguse juba [[1838]]. aastal ja see õigus jäi neile ka ümberasumisele [[Norfolki saar]]ele [[1856]]. aastal. Alates [[1913]]. aastast kuulub Norfolki saar [[Austraalia]] võimu alla, enne oli see [[Suurbritannia]] valdus.<ref name="votes for women" /> [[Lõuna-Austraalia]] koloonias anti maaomanikest naistele valimisõigus kohalikel valimistel [[1861]]. aastal, kuid see ei laienenud parlamendivalimistele. [[Henrietta Dugdale]] asutas [[1884]]. aastal [[Melbourne]]'is Austraalia esimese ühingu naiste valimisõiguse toetuseks. [[1895]]. aastal andis Lõuna-Austraalia naistele valimisõiguse ka parlamendivalimistel ja [[1897]]. aastal kandideeris [[Catherine Helen Spence]] Austraalias esimese naisena poliitilisele ametikohale, kuid ei pääsenud parlamenti. [[1899]]. aastal andis naistele valimisõiguse ka [[Lääne-Austraalia]].<ref name="electoral" /> Äsja moodustatud Austraalia Ühenduse esimesed parlamendivalimised [[1901]]. aastal toimusid kuue endise koloonia kehtivate seaduste põhjal, nii et neis osariikides ehk endistes kolooniates, kus naistel oli osariigi parlamendi valimisõigus, laienes see nüüd ka föderaalse parlamendi valimistele. [[1902]]. aastal võttis parlament vastu seaduse, mis lubas kõigi osariikide naistel föderaalstel valimistel valida ja olla valitud. [[1903]]. aastal osales valimistel Austraalias kandidaatidena neli naist. See seadus jättis aga endiselt valimisõiguseta [[Austraalia aborigeenid]], välja arvatud ainult juhud kui osariik oli neile juba valimisõiguse andnud. Alles [[1949]]. aastal laienes föderaalvalimistel osalemise õigus kõigile neile aborigeenidele, kes olid teeninud sõjaväes või registreeritud valijatena osariigi tasandil. Vaatamata sellele ei laiendanud [[Queensland]], [[Lääne-Austraalia]] ja [[Põhjaterritoorium]] valimisõigust aborigeeni naistele. Kõik veel kehtivad piirangud kaotati [[1962]]. aastal vastu võetud uue valimisseadusega.<ref name="electoral" /> Esimese naisena valiti osariigi parlamenti [[Edith Cowan]], kes osutus valituks [[1921]]. aastal Lääne-Austraalia parlamendi valimistel. Dame [[Enid Lyons]] valiti esimese naisena [[1943]]. aastal Austraalia Esindajatekotta ja [[Dorothy Tangney]] samal aastal Austraalia Senatisse. Lyonsist sai [[1949]]. aastal ka Austraalia esimene naisminister [[Robert Menzies]]e valitsuses. [[Rosemary Follett]] oli esimene naisest osariigi peaminister; ta valiti [[1989]]. aastal juhtima [[Austraalia pealinna ala]]. [[2010]]. aastaks juhtisid Austraalia vanimat linna [[Sydney]]t igal tasandil naised: linnapeana [[Clover Moore]], [[Uus-Lõuna-Wales]]i peaministrina [[Kristina Keneally]], Uus-Lõuna-Walesi kubernerina [[Marie Bashir]], Austraalia Ühenduse peaministrina [[Julia Gillard]], Austraalia Ühenduse kindralkubernerina [[Quentin Bryce]] ja riigipeana muidugi kuninganna [[Elizabeth II]]. ==== Uus-Meremaa ==== [[Uus-Meremaa]] valimisseadus võeti vastu [[19. september|19. septembril]] [[1893]] ning sellega sai sellest [[Suurbritannia]] kaugest kolooniast esimene riik maailmas, mis andis naistele parlamendivalimistel valimisõiguse.<ref name="votes for women" /> Naised, kes haldasid ise oma vara ja tasusid makse (tavaliselt olid need lesed ja vallalised naised), said valimisõiguse [[Otago]] ja [[Nelson]]i kohalikel valimistel juba [[1867]]. aastal. Teistesse provintsidesse laienes see õigus [[1876]]. aastal. Uus-Meremaa naisi innustasid nende võitluses valimisõiguse eest filosoof [[John Stuart Mill]]i ideed ja Briti naisõiguslaste agressiivsus. Moraalsest küljest toetasid neid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] naiste kristliku karskusliikumise poolt saartele saadetud misjonärid. Naiste jõupingutusi toetasid ka mitmed olulised meespoliitikud nagu [[John Hall (Uus-Meremaa poliitik)|John Hall]], [[Robert Stout]], [[Julius Vogel]] ja [[William Johnson Fox]]. Nii [[1878]], [[1879]] kui ka [[1887]] luhtusid katsed vastu võtta seadust, mis oleks naistele andnud valimisõiguse. Reformistid saavutasid oma eesmärgi alles 1893. aastal. Kuigi üldiselt oli uue valimisseaduse vastu võtnud liberaalide valitsus sotsiaalsete ja poliitiliste reformide poolel, siis valimisseadus võeti ometi vastu ainult tänu isiklikele suhetele ja poliitilistele juhustele. Seadus lubas valima ka kõikidest rassidest naised, kuid kandidaatidena ei saanud Uus-Meremaa naised valimistel osaleda enne [[1919]]. aastat. [[2005]]. aastal oli peaaegu kolmandik Uus-Meremaa parlamendiliikmetest naised. Viimastel kümnenditel on naised pidanud nii peaministri, kindralkuberneri kui ka parlamendi esindajatekoja esimehe ametit, kusjuures aastatel 2005–2006 olid kõigil neil ametikohtadel naised. Uus-Meremaa esimene ülemkohtu esimees [[Sian Elias]] on samuti naine. === Euroopa === ==== Austria ==== Pärast [[1848. aasta revolutsioon]]i sisse viidud valimisõigus seoti omandi ja maksude maksmisega. Kuigi see oli mõeldud kindlustamaks, et valima pääsevad ainult mehed, andis see võimaluse ka väikesele osale iseseisvalt omandit haldavatele naistele valimistel osaleda. Kui [[1889]]. aastal otsustati [[Alam-Austria]]s see "seaduseauk" likvideerida, siis ajendas see paljusid asuma võitlusse naiste poliitiliste õiguste, sealhulgas ka valimisõiguse eest. Ühetaoline, soo- ja varalisest tsensusest sõltumatu valimisõigus viidi Austrias sisse siiski alles veebruaris [[1919]] pärast [[Habsburgide monarhia]] lõppu ja vabariigi kehtestamist.<ref name="CBY4s" /> ==== Belgia ==== [[1892]]. aastal asutati [[Belgia]]s Naisõiguste Liiga ([[prantsuse keel]]es ''Ligue belge du Droit des Femmes''), mis hakkas võitlema naistele valimisõiguse andmise eest.<ref name="6bpDd" /> Naiste valimisõiguse sisseviimiseni jõuti siiski alles pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]]. Kui kohalike omavalitsuste valimistele lubati kõik naised, siis parlamendivalimistel osalemine jäi vaid väheste privileegiks. Mais [[1919]] anti õigus valida lahingutegevuses ja vaenlase repressioonide tulemusel hukkunute leskedele ja emadele, aga ka sõja ajal poliitilistel põhjustel vaenlase poolt vangistatud naistele. Veebruaris [[1921]] said need naised ka õiguse olla valitud.<ref name="timeline" /> Kuigi juba sõdadevahelisel perioodil arutati elavalt naiste üldise valimisõiguse üle ja viidi põhiseadusse sisse uus artikkel, mis lubas välja anda eraldi seaduse naiste valimisõiguse kehtestamiseks, jõuti selleni alles pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. Naised said meestega võrdsetel alustel valimisõiguse riiklikul tasandil märtsis [[1948]].<ref name="timeline" /> ==== Hispaania ==== [[Hispaania]]s on naiste valimisõiguse varaseim areng seotud ajaloolise [[Baskimaa]]ga. Väidetavalt oli [[18. sajand]]il sealsetes [[Biskaia]] ja [[Gipuzkoa]] provintsides erilist valimismaksu tasunud naistel õigus nii valida kui ka valitud olla. Kuigi hiljem naised valimisõiguse kaotasid, jäi neile seal piirkonnas siiski õigus valitud olla. Näiteks [[1865]]. aastal valiti [[Ikastegieta]] linnapeaks María Isabel de Ayala. Üleüldine naiste valimisõigus kehtestati siiski alles pärast Hispaania Vabariigi väljakuulutamist. Seadus jõustus [[1931]]. aastal. Selle oponentide seas olid kaks [[Vabariiklik Radikaal-Sotsialistlik Partei|Vabariikliku Radikaal-Sotsialistliku Partei]] naissaadikut Margarita Nelken ja Victoria Kent, kes väitsid, et nende ajastu Hispaania naised on liiga ebaküpsed ja harimatud, et vastutustundlikult hääletada ning seavad sellega ohtu vabariigi eksistentsi. Pärast [[Francisco Franco]] võimuletulekut valimisõigust piirati ja valima pääsesid vaid naised, keda peeti perekonnapeadeks.<ref name="Eom75" /> Naiste üldine ja piiranguteta valimisõigus taastati [[Hispaania üleminekuperiood]]il [[1976]]. aastal. ==== Holland ==== [[Pilt:Wilhelmina Drucker 1917.jpg|pisi|Hollandi naisõiguste pioneer Wilhelmina Drucker poseerimas kunstnik Truus Claesile oma 70. sünnipäeva puhul (1917)]] [[Holland]]is võitles naiste valimisõiguse nimel [[1894]]. aastal asutatud Ühendus Naiste Valimisõiguse Toetuseks ([[hollandi keel]]es ''Vereeninging voor Vrouwenkiesrecht'', VVV). [[1917]]. aastal said naised õiguse olla valitud ja järgmisel aastal toimunud parlamendivalimistel valiti esimese naisena parlamenti Suze Groeneweg [[Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (Holland)|Sotsiaaldemokraatlikust Töölisparteist]]. [[1919]]. aastal võeti vastu uus seadus, mis andis naistele piiranguteta valimisõiguse. Esimest korda said nad seda kasutada [[1922. aasta Hollandi parlamendivalimised|1922. aasta parlamendivalimistel]]. ==== Itaalia ==== [[Itaalia]] oli üks väheseid Euroopa riike, kus naiste valimisõigust vahetult pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] sisse ei viidud. Naistele valimisõiguse andmist nõudsid [[sotsialism|sotsialistid]] ja [[fašism|fašistid]] ning osaliselt viis selle [[1925]]. aastal sisse peaminister [[Benito Mussolini]] valitsus.<ref name="pBCVT" /> Täielik ja piiranguteta naiste valimisõigus kehtestati [[1946]]. aastal, mil nad said võrdsetel alustel meestega osaleda [[1946. aasta Itaalia parlamendivalimised|parlamendivalimistel]] ning referendumil, millega otsustati Itaalia muuta vabariigiks. Neid valimisi ei viidud läbi [[Lõuna-Tirool]]is ja [[Venezia Giulia]]s, sest need vaidlusalused piirialad olid veel [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i kontrolli all. ==== Liechtenstein ==== [[Liechtenstein]] oli viimane Euroopa riik, kus naised said valimisõiguse. See toimus [[1. juuli]]l [[1984]] korraldatud rahvahääletuse tulemusel. Sellised referendumid korraldati ka [[1968]]., [[1971]]. ja [[1973]]. aastal, kuid siis kukkusid need läbi. Kohalikud omavalitsused olid hakanud naiste valimisõigust rakendama [[1976]]. aastal ning [[1983]] valiti esimesed naised [[Vaduz]]i ja [[Gamprin]]i omavalitsusorganitesse. Naistele valimisõiguse andmist toetasid riigi mõlemad parteid, [[Isamaaline Liit]] ja [[Progressiivne Kodanikepartei]], samuti suurem osa riigi ajalehtedest. Vaatamata sellele kehtestati naiste valimisõigus väga napi hääleenamusega – selle poolt oli 2370 ja vastu 2251 hääletusel osalenud meest.<ref name="1sBwh" /><ref name="cvs1B" /> Esimesed parlamendivalimised, kus naised osaleda said, toimusid [[1986]]. aastal. ==== Norra ==== [[Norra]]s lubati naised valima alatest [[1907]]. aastast, kuid valimistel kehtis varanduslik tsensus, mistõttu valima pääsesid vaid kesk- ja kõrgklassi naised. Kohalikel valimistel hakkas naiste valimisõigus kehtima [[1910]]. aastal. [[1913]] aastal võttis Norra parlament [[Storting]] vastu seaduse, mis andis naistele täieliku valimisõiguse kõigil tasanditel. ==== Poola ==== [[Poola]]s oli makse maksnud naistel enne [[Kolmas Poola jagamine|kolmandat Poola jagamist]] [[1795]]. aastal olnud mitmeid poliitilisi õigusi, kuid Poola riigi likvideerimisel kaotasid nad need. [[Venemaa]] koosseisu kuulunud Poola aladel hakkas naiste valimisõigus kehtima vastavalt [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Ajutise Valitsuse]] määrustele [[1917]]. aastal. Naiste üldist valimisõigust kinnitati [[1918]]. aastal iseseisva Poola seadusandluses. Esimese naisena pääses Poolas parlamenti [[1919]]. aastal [[sionism|sionistliku]] partei nimekirjas kandideerinud [[Roza Pomerantz-Meltzer]].<ref name="lsO65" /><ref name="6HEQ5" /> ==== Portugal ==== Pärast [[1910]]. aasta vabariiklikku revolutsiooni lubasid [[Portugal]]i seadused valida perekonnapeadel, täpsustamata nende sugu. [[1911]]. aastal kasutas esimese naisena seda õigust parlamendivalimistel Carolina Beatriz Ângelo, kes väitis, et ta ongi oma perekonna pea. Seaduse mõte oli siiski olnud piirata naiste valimisõigust, mistõttu hiljem sõnastust täpsustati ja ainult meestest perekonnapead lubati valimiskastide juurde. Naiste valimisõigus viidi sisse diktatuuri ajal [[1931]]. aastal. Kui meeste puhul nõuti ainult kirjutamis- ja lugemisoskust, siis naised pidid valimisõiguse rakendamiseks tõendama oma kesk- või kõrgharidust. [[1946]]. aastal vastu võetud uus valimisseadus laiendas naiste valimisõigust, kuid mitmed erinevused meestega võrreldes jäid püsima. [[1968]]. aasta seadus lubas tagada mõlemale soole võrdsed poliitilised õigused, kuid mõned meeste eriõigused jäid siiski kehtima. Täielik ja piiranguteta naiste valimisõigus rakendus alles pärast [[1974]]. aasta nelkide revolutsiooni. ==== Prantsusmaa ==== [[Prantsusmaa]]l anti naistele valimisõigus [[21. aprill]]il [[1944]] Ajutise Valitsuse määrusega.<ref name="S2hkQ" /><ref name="2vIxn" /> Esimesed naiste osavõtul aset leidnud valimised olid [[29. aprill]]il [[1945]] toimunud kohalike omavalitsuste valimised ja seejärel sama aasta [[21. oktoober|21. oktoobril]] toimunud [[1945. aasta Prantsusmaa parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Prantsusmaale kuulunud [[Alžeeria]]s said kohalikud muslimitest naised valimisõiguse [[3. juuli]]l [[1958]] antud dekreediga.<ref name="qY9Bq" /><ref name="ZJPbu" /> ==== Rootsi ==== [[Pilt:C1910 Signe Bergman Swedish suffragist.jpg|pisi|Rootsi sufražist Signe Bergman (umbes 1910)]] Rootsi [[vabadusaeg|vabadusajal]] ([[1718]]–[[1771]]) said enam kui 50 aasta kestel hääletada [[gild]]ide naisliikmed, kes tasusid makse (enamasti olid need lesed). Aastatel [[1726]]–[[1742]] osalesid naised 30 protsendil kõigist valimistest. Uued maksuseadused muutsid alates [[1743]]. aastast naiste osalemise valimistel veelgi laialdasemaks.<ref name="männen" /> Vahel osaleti valimistel meessoost esindaja kaudu, mida kasutasid ühe peamise argumendina naiste valimisõiguse vastased. Aastal [[1758]] keelati naistel osalemine kohalike võimuorganite ja linnapeade valimistel, kuid nad said jätkuvalt valida parlamenti. [[1771]]. aastal tühistati naiste valimisõigus uue põhiseadusega lõplikult.<ref name="männen" /> [[1862]]. aastal taastati maksumaksjatest ja juriidiliselt iseseisvate naiste valimisõigus kohalikel valimistel. Selle põhjal on väidetud ka seda, et Rootsi oli esimene riik maailmas, kus kehtestati naiste valimisõigus. Juriidiline iseseisvus tähendas siiski, et abielunaised valida ei saanud, sest nemad olid oma abikaasade õigusliku eestkoste all. [[1884]]. aastal hääletati parlamendis ettepanek üleüldise naiste valimisõiguse sisseviimiseks maha.<ref name="rtGSS" /> Aastal [[1902]] asutati Naiste Valimisõiguse Ühing. Mõned aastad hiljem, [[1906]]. aastal hääletas parlament naistele üldise valimisõiguse andmise taas maha. Siiski viidi veel samal aastal kohalikel valimistel sisse abielunaiste valimisõigus. [[1909]]. aastal said naised õigused olla valitud kohalikesse omavalitsustesse ja aastatel [[1910]]–[[1911]] toimunud valimistel osutus neisse valituks kokku 40 naist, teiste seas ka [[Hanna Lindberg]].<ref name="ntGwx" /> Naised olid poliitilistes organisatsioonides aktiivsed nende asutamisest alates. Paljud naised jõudsid tähtsatele poliitilistele positsioonidele veel enne üldise valimisõiguse sisseviimist, näiteks [[1900]]. aastal valiti esimese naisena sotsiaaldemokraatlikku täitevkomiteesse [[Kata Dahlström]]. Aastal 1902 asutati [[Naiste Ametiühing]], selle esimeseks esinaiseks sai [[Anna Sterky]]. [[1914]]. aastal valiti esimese naisena parlamenti [[Emilia Broomé]]. Naiste valimisõigus parlamendivalimistel taastati [[1919]]. aastal ja seda rakendati praktikas [[1921]]. aasta parlamendivalimistel. Neil valimistel oli rohkem valimisõiguslikke naisi kui mehi, sest naised said valimisõiguse automaatselt 18 eluaasta täitumisel, mehed pidid aga täiendavalt läbima veel ajateenistuse. 1921. aastal kaotati ka meeste ajateenistuse nõue valimisõiguse eeltingimusena ja [[1924]]. aasta valimistel osalesid mehed ning naised esmakordselt võrdsetel alustel. Esimese naisvalitsusjuhina sai Rootsis [[1958]]. aastal ametisse peaministri kohusetäitjaks nimetatud [[Ulla Lindström]]. ==== Soome ==== [[Soome]] kuulus [[1809]]. aastani [[Rootsi]] võimu alla, mis tähendas, et sealsetel naistel oli Rootsi [[vabadusaeg|vabadusajal]] ([[1718]]–[[1771]]) samuti valimisõigus. Sel ajal laiendati Rootsis valimisõigus gildide naisliikmetele, kes maksid makse.<ref name="männen" /> Kaasaegse Soome riigi eelkäija, Soome suurvürstiriik, kuulus aastatel [[1809]]–[[1917]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu ja omas seal laialdast autonoomiat. [[1863]]. aastal anti seal kohalike omavalitsuste valimisõigus makse maksvatele maanaistele ja [[1872]]. aastal laienes selle reformi mõju ka linnadele.<ref name="Orman" /> [[1906]]. aastal loodi Soomes ühekojaline parlament, mille valimistel võisid valijate ja valitavatena osaleda nii mehed kui ka naised. Nii said Soome naised esimesena maailmas täieliku ja piiranguteta valimisõiguse. Järgmisel aastal toimunud parlamendivalimistel pääses esimesena maailmas parlamenti 19 naissaadikut. Alates sellest ajast on naised etendanud riigi poliitikas olulist rolli. Soome töölisliikumise ühest juhist [[Miina Sillanpää]]st sai [[1926]]. aastal riigi esimene naisminister. Soome esimene naispresident [[Tarja Halonen]] valiti ametisse [[2000]]. aastal ja teiseks ametiajaks tagasi [[2006]]. aastal. Pärast [[2011. aasta Soome parlamendivalimised|2011. aasta parlamendivalimisi]] on naiste osakaal parlamendis 42,5%. [[2003]]. aastal sai [[Anneli Jäätteenmäki]] Soome esimeseks naispeaministriks ja [[2007]]. aastal ametisse vannutatud [[Matti Vanhanen]]i teine valitsus läks muuhulgas ajalukku ka sellega, et esmakordselt oli nüüd Soome valitsuses rohkem naisi kui mehi (12:8). ==== Suurbritannia ==== [[Pilt:Suffragette cartoon by L.M. Glackens.jpg|pisi|Briti koomiks spekuleerimas teemal, miks vangistatud [[sufražett|sufražetid]] keeldusid vanglas söömast]] [[Suurbritannia]]s sai kampaania naiste valimisõiguse toetuseks hoo sisse [[19. sajand]]i alguses, kui kasvas naiste poliitiline aktiivsus, eriti just [[tšartism|tšartistliku]] töölisliikumise raames. [[1865]]. aastal valiti Suurbritannia parlamenti naiste valimisõiguse avalik toetaja, neli aastat hiljem ilmunud teose "The Subjection of Women" autor [[John Stuart Mill]]. Tema võitlus [[1867]]. aasta [[Reformiseadus (1867)|reformiseaduse]] parandamise eest viisil, et seal oleks sätestatud ka naiste valimisõigus, jäi siiski [[Konservatiivne Partei|konservatiivide]] domineeritud parlamendis tulemusteta.<ref name="jbpmI" /> 19. sajandi lõpul loodi mitmeid organisatsioone parlamendiliikmete mõjutamiseks ja valimisõiguse ideele toetuse kogumiseks. Aastal [[1897]] moodustasid 17 sellist rühma [[Naiste Valimisõiguse Ühingute Rahvuslik Liit|Naiste Valimisõiguse Ühingute Rahvusliku Liidu]] ([[inglise keel]]es ''National Union of Women's Suffrage Societies'', NUWSS), mis hakkas korraldama avalikke koosolekuid, kirjutas kirju poliitikutele ja avaldas tekste. [[1907]]. aastal organiseeris NUWSS oma esimese suure protestimarsi.<ref name="njFuk" /> See marss sai tuntud [[Mudamarss|mudamarsi]] nime all, sest enam kui 3000 naist sumpasid läbi [[London]]i poriste ja külmade tänavate [[Hyde Park]]ist [[Exeter Hall]]i juurde, et nõuda naistele valimisõigust.<ref name="prYin" /> [[1903]]. aastal lahkusid NUWSS-ist mitmed liikmed [[Emmeline Pankhurst]]i juhtimisel ning rajasid [[Naiste Sotsiaalne ja Poliitiline Liit|Naiste Sotsiaalse ja Poliitilise Liidu]] ([[inglise keel]]es ''Women's Social and Political Union'', WSPU).<ref name="8OOmX" /> Kui üleriigiline ajakirjandus kaotas huvi valimisõiguse kampaania vastu, otsustas WSPU kasutada teisi meetodeid avalikkuse tähelepanu köitmiseks. Uues stiilis võitlus algas [[1905]]. aastal koosolekul, kus kõneles äsja ametisse valitud [[Liberaalne Partei (Suurbritannia)|liberaalide]] valitsuse minister Sir [[Edward Grey]]. Tema kõne ajal hüüdsid kaks WSPU liiget talle pidevalt: "Kas liberaalide valitsus annab naistele hääled?" Kui nad keeldusid vaikimast, kutsuti politsei neid koosolekult eemaldama ning need kaks [[sufražett]]i (nagu WSPU liikmeid pärast seda vahejuhtumit kutsuma hakati) ründasid politseinikke. Nad vahistati ja neile määrati rünnaku eest rahatrahv. Kui nad keeldusid trahvi tasumast, saadeti nad nädalaks ja kolmeks päevaks vanglasse.<ref name="HLznV" /> Briti avalikkus oli šokeeritud ja pani seda vägivaldset võitlust naiste häälte eest tähele. Pärast seda ajakirjanduses laia kajastamist leidnud vahejuhtumit muutus WSPU taktika üha vägivaldsemaks. Muuhulgas püüdsid nad [[1908]]. aastal tungida Briti parlamendi alamkoja hoonesse ja süütasid põlema [[David Lloyd George]]'i maakodu (vaatamata tema toeustele naiste valimisõigusele). [[1909]]. aastal vahistati liikumisega seotud Lady [[Constance Lytton]], kuid vabastati kohe, kui saadi teada, kellega tegemist. Järgmisel, [[1910]]. aastal maskeeris ta ennast juba töölisklassist pärit õmblejannaks Jane Wartoniks ja talus võimude ebainimlikku kohtlemist, sealhulgas ka sundtoitmist. [[1913]]. aastal avaldas sufražett [[Emily Davison]] protesti, astudes kuningas [[George V]] kuuluva hobuse teele [[Epsom Derby]] hobuste võiduajamisel. Hobune tallas ta kapjade alla ja Davison suri neli päeva hiljem. WSPU loobus oma sõjakast tegevusest [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] päevil ja nõustus toetama sõjapanust.<ref name="4nTrs" /> Naiste Valimisõiguse Ühingute Rahvuslik Liit, mis oli alati kasutanud "konstitutsioonilisi" meetodeid, jätkas ka sõja-aastatel oma kampaaniat ning lõpuks jõudsid Liit ja koalitsioonivalitsus kompromisslahendusteni.<ref name="Eg0vn" /> [[6. veebruar]]il [[1918]] võeti vastu rahva esindatuse seadus, mis andis valimisõiguse üle 30-aastastele naistele, kes täitsid varandustsensuse nõuded. Umbes 8,4 miljonit naist said hääleõiguse. Novembris 1918 võeti vastu seadus, mis lubas naistel ka Suurbritannia parlamenti kandideerida.<ref name="oM74P" /> Rahva esindatuse seaduse uus versioon [[1928]]. aastal laiendas valimisõiguse kõigile vähemalt 21-aastastele naistele, võrdsustades nad valimistel meestega.<ref name="6p2F4" /> ==== Šveits ==== Kuigi [[Šveits]]i [[1848]]. aasta põhiseadus garanteeris kõigi kodanike võrdsuse seaduse ees, olid põhiseadust täiendavad ja täpsustavad seadused naiste suhtes diskrimineerivad. Valimisõigus seoti esialgu sõjaväeteenistusega ja see välistas naised automaatselt valimisõiguse objektide seast. Liikumine üleüldise valimisõiguse toetuseks sai alguse [[1860. aastad|1860. aastatel]], aga [[1874]]. aasta põhiseaduse paranduste sisseviimisel naiste valimisõiguse idee toetust ei leidnud. Tulemusteta jäid kõik erinevad poliitilised ja juriidilised petitsioonid, mida aastakümnete kestel esitati. Esimene riiklik rahvahääletus naiste valimisõiguse küsimuses toimus [[1. veebruar]]il [[1959]]. Referendumil osalenud Šveitsi meestest hääletas 67 protsenti naistele valimisõiguse andmise vastu, samuti oli vastu valdav osa [[Kanton (Šveits)|kantonitest]]. Naiste valimisõigus viidi siiski aastatel [[1959]]–[[1960]] sisse kolmes prantsuskeelses kantonis, kus enamus oli toetanud ka riikliku valimisõiguse kehtestamist – need olid [[Genfi kanton|Genfi]], [[Neuchâteli kanton|Neuchâteli]] ja [[Vaud' kanton|Vaud']] kantonid. [[1960. aastad|1960. aastatel]] lisandusid esimeste saksakeelsete piirkondadena [[Basel-Stadt]] ja [[Basel-Landschaft]].<ref name="long way" /> Esimese naisena Šveitsis pidas poliitilist ametit [[Trudy Späth-Schweizer]], kes valiti [[1958]] [[Riehen]]i linnavalitsusse.<ref name="Ac1DK" /> Šveits jäigi viimaseks vabariigiks Läänemaailmas, kus naised endale valimisõiguse said. [[7. veebruar]]il [[1971]] toimunud uuel rahvahääletusel toetas naiste valimisõiguse kehtestamist 66 protsenti hääletanud meestest. Sama aasta [[31. oktoober|31. oktoobril]] toimunud parlamendivalimistel osalesid naised täieõiguslike valijatena. Parlamenti valituks osutus 11 naist ehk 5,5 protsenti parlamendiliikmetest. Valitsusse pääses esimene naine [[1984]]. aastal.<ref name="long way" /> Mõned saksakeelsed kantonid venitasid naiste valimisõiguse kehtestamisega kohalikul tasandil veel kauem. [[Appenzell Innerrhoden]]i poolkanton oli naistele sunnitud kohalikul tasandil valimisõiguse andma Šveitsi ülemkohtu korraldusel [[1991]]. aastal.<ref name="b64Ga" /> ==== Taani ==== [[Taani]]s said naised õiguse osaleda kohalike omavalitsuste valimistel [[1908]]. aastal. Esimesed naiste osalusega omavalitsuste valimised toimusid [[20. aprill]]il [[1909]]. Parlamendivalimistel said naised valimisõiguse kuus aastat hiljem, [[5. juuni]]l [[1915]]. Esimesed naised valiti parlamenti [[1918]]. aastal ja esimene naisminister astus ametisse [[1924]]. aastal. Haridusminister [[Nina Bang]] oli ühtlasi esimene naisminister maailmas.<ref name="1RVP9" /> Kuna sel ajal kuulus Taani võimu alla ka [[Island]], siis sealne naiste valimisõigus ulatub samuti tagasi 1915. aastasse. ==== Tšehhi ==== Ajaloolisel Böömimaal ehk [[Čechy]]s said makse maksvad naised ja elukutse omandanud naised [[1864]]. aastal õiguse valida ja olla valitud nii kohalikel kui ka parlamendivalimistel.<ref name="Orman" /> Kui pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] moodustati iseseisev [[Tšehhoslovakkia]] riik, said naised seal [[1920]]. aastal piiranguteta valimisõiguse.<ref name="GTYsN" /> ==== Türgi ==== [[Türgi]]s said naised valimisõiguse kohalikel valimistel [[20. märts]]il [[1930]]. Parlamendivalimistele laiendati see õigus [[5. detsember|5. detsembril]] [[1934]] vastu võetud põhiseaduse parandusega. Esimest korda valisid ja kandideerisid naised [[8. veebruar]]il [[1935]] toimunud parlamendivalimistel, kus osutus parlamenti valituks 18 naist. ==== Venemaa ==== Esimesena [[Venemaa]] territooriumil viidi naiste valimisõigus sisse [[1906]]. aastal sel ajal Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud laialdase autonoomiaga [[Soome]] suurvürstiriigis. Mujal Venemaal said naised valimisõiguse alles kevadel [[1917]]. Naiste valimisõigus viidi Venemaal sisse sealsete naisõiguslaste survel, kes avaldasid mõju poliitikutele. Esialgu pidasid nii [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Ajutine Valitsus]] kui ka [[tööliste ja soldatite saadikute nõukogu]]d naiste valimisõiguse nõuet enneaegseks ja vähetähtsaks ning keeldusid selle toetamisest. [[19. märts]]il [[1917]] [[Peterburi|Petrogradis]] toimunud demonstratsioon, millel osales 40 000 naist loosungite "Vaba naine vabal Venemaal!", "Naiste osaluseta ei ole valimisõigus üleüldine!" ja "Naise koht on Asutavas Kogus!" all, demonstratsioonil osalenute koosolek [[Tauria palee]] juures, millel olid sunnitud viibima nii [[Riigiduuma Ajutine Komisjon|Riigiduuma Ajutise Komisjoni]] esimees [[Mihhail Rodzjanko]] kui ka [[Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] esimees [[Nikoloz Tšheidze]], ajakirjanduses alanud diskussioon ning naisorganisatsioonide esindajate läbirääkimised Petrogradis ja [[Moskva]]s Ajutise Valitsuse juhi vürst [[Georgi Lvov]]iga viisid lõpuks soovitud tulemuseni.<ref name="5N1rX" /> [[15. aprill]]il [[1917]] võttis Ajutine Valitsus vastu määruse linnaduumade valimise korra kohta, milles anti valimisõigused kõigile vähemalt 20-aastastele kodanikele sõltumata nende rahvusest ja usutunnistusest. Sugu ei mainitud selles määruses üldse. Sama aasta [[20. juuni]]l võttis Ajutine Valitsus vastu määruse riigi kõrgeima seadusandliku organi Asutava Kogu valimiste kohta, mis jõustus [[11. september|11. septembril]] [[1917]]. Selles oli juba otseselt ette nähtud "üleüldine valimisõigus vaatamata soole".<ref name="jukina2003" /> Kevadistel linnaduumade valimistel osalesid naised juba täieõiguslike valijatena ja on teada, et aprillis 1917 valiti [[Vologda]] linnaduumasse kaks naissaadikut.<ref name="fi36I" /> Ajutise Valitsuse määrused kehtisid kogu tollase Venemaa territooriumil, mis tähendas valimisõiguse andmist näiteks ka [[Eesti]] naistele. Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i võeti Nõukogude Venemaal [[1918]]. aastal vastu konstitutsioon, mis kinnistas meeste ja naiste poliitilise ja juriidilise võrdõiguslikkuse.<ref name="jukina2003" /> == Naiste valimisõiguse piirangud == * [[Araabia Ühendemiraadid]] – nii meeste kui ka naiste valimisõigus on piiratud, kuid seda laiendati järk-järgult enne [[2011]]. aasta parlamendivalimisi.<ref name="IQG3t" /> * [[Brunei]] – Bruneil [[1959]]. aastal sisse viidud valimisõigust said naised kasutada vaid kolm aastat. Siiani on [[1962]]. aasta parlamendivalimised jäänud riigis viimasteks, mistõttu ei saa parlamenti valida ega kandideerida ei mehed ega naised. Ainult kohalikel valimistel on mõlemal sool võimalik osaleda.<ref name="vcK2e" /> * [[Liibanon]] – naistele kehtivad valimistel meestega võrreldes mõned piirangud ja erinevused. Erinevalt meestest tuleb naistel tõendada alghariduse olemasolu ja kui meestele on valimistel osalemine kohustuslik, siis naistele vabatahtlik.<ref name="E8tD5" /> * [[Saudi Araabia]] – naiste valimisõigus puudub. Esimesed kohalikud valimised toimusid riigis [[2005]]. aastal, kuid naised neist osa võtta ei saanud. Naiste valimisõiguse sisseviimist oodati [[2009]]. aastal, kuid vastavaid seadusemuudatusi ei tehtud.<ref name="WtVix" /> [[2011]]. aastal teatati, et naised lubatakse valima alates [[2015]]. aasta kohalikest valimistest.<ref name="alsharif" /> * [[Vatikan]] – Vatikani riigipea on [[paavst]], kelle valib [[kardinalide kolleegium]]. [[Katoliku kirik]]u õpetuse kohaselt ei saa naine olla [[piiskop]] ega [[kardinal]].<ref name="2qILh" /> Nii puudub naistel võimalus nii paavsti valida kui ka olla paavstiks valitud. Muid valimisi Vatikani linnriigis ei toimu. == Vaata ka == * [[Feminism]] * [[Naisriigipeade loend]] * [[Sufražett]] * [[Sufražist]] * [[Valimisõigus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Ut9mn">Mill, John Stuart. ''The Subjection of Women''. – Mineola, NY: Dover Thrift Editions, 1997, p. v.</ref> <ref name="A8qcv">[http://www.oas.org/juridico/english/treaties/a-44.html Inter-American Convention on the Granting of Political Rights to Women] (vaadatud 10.04.2012)</ref> <ref name="õiguste deklar">[http://www.ohchr.org/EN/UDHR/Pages/Language.aspx?LangID=est Inimõiguste ülddeklaratsioon] ÜRO inimõiguste veebilehel. (vaadatud 10.04.2012)</ref> <ref name="AU9R5">[https://web.archive.org/web/20141031191154/http://daccess-dds-ny.un.org/doc/RESOLUTION/GEN/NR0/079/83/IMG/NR007983.pdf?OpenElement Convention on the Political Rights of Women] ''United Nations'' (vaadatud 10.04.2012).</ref> <ref name="wslj3">[https://www.riigiteataja.ee/akt/23988 Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta] Riigi Teataja veebilehel. (vaadatud 10.04.2012)</ref> <ref name="männen">Karlsson-Sjögren, Åsa. ''Männen, kvinnorna och rösträtten : medborgarskap och representation 1723–1866.''</ref> <ref name="ebgp0">Chapin, Judge Henry. ''Address Delivered at the Unitarian Church in Uxbridge, Mass. in 1864.'' – Worcester, MA: Press of Charles Hamilton, 1881, p. 172.</ref> <ref name="cIDNI">Masiello, Carol. Uxbridge Breaks Tradition and Makes History: Lydia Chapin Taft. – ''The Blackstone Daily'', 29.09.2007.</ref> <ref name="4q6bc">[http://www.gov.im/lib/news/mnh/125thanniversary.xml 125th Anniversary of Women's Suffrage on the Isle of Man.] (vaadatud 10.04.2012)</ref> <ref name="2GfF8">Wee, Small Republics: A Few Examples of Popular Government. – ''Hawaiian Gazette'', November 1, 1895, p. 1.</ref> <ref name="nrR47">Aikman, Colin Campbell. History, Constitutional. – ''An Encyclopaedia of New Zealand'', ed. A.H. McLintock. Wellington, NZ: R.E. Owen, Government Printer, 1966, vol. 2, pp. 67—75.</ref> <ref name="HJrLL">[https://www.webcitation.org/60vtMSrcF?url=http://foundingdocs.gov.au/item-did-8.html Constitution (Female Suffrage) Act 1895 (SA) in Museum of Australian Democracy.] (vaadatud 10.04.2012)</ref> <ref name="Basu 128-143">Basu, Aparna. Women's Struggle for the Vote: 1917–1937. – ''Indian Historical Review'', vol. 35, no. 1, January 2008, pp. 128–143.</ref> <ref name="4zsWW">Pugh, Frances. [http://www.newstatesman.com/society/2008/07/emmeline-pankhurst-women-cause The real Mrs Pankhurst] ''New Statesman'', no. 7, 2008.</ref> <ref name="alsharif">Alsharif, Alma. [https://web.archive.org/web/20140624152456/http://www.reuters.com/article/2011/09/25/saudi-king-women-idUSL5E7KP0IB20110925 Saudi king gives women right to vote] ''Reuters'', 25.09.2011.</ref> <ref name="sjm8a">Choudhury, Dilara;Hasanuzzaman, Al Masud. Political Decision-Making in Bangladesh and the Role of Women. – ''Asian Profile'', vol. 25, no. 1, February 1997, pp. 53–69.</ref> <ref name="Ciment">Ciment, James; Russell, Thaddeus. ''The home front encyclopedia: United States, Britain, and Canada in World Wars I and II. Volume 1.'' ABC-CLIO, 2007, p. 163.</ref> <ref name="DsncG">Tusan, Michelle Elizabeth. Writing Stri Dharma: international feminism, nationalist politics, and women's press advocacy in late colonial India. – ''Women's History Review'', vol. 12, no. 4, December 2003, pp. 623–649.</ref> <ref name="votes for women">[http://www.elections.org.nz/study/education-centre/history/votes-for-women.html Votes for Women] ''New Zealand elections'' (vaadatud 10.04.2012)</ref> <ref name="A4uUy">Southard, Barbara. Colonial Politics and Women's Rights: Woman Suffrage Campaigns in Bengal, British India in the 1920s. – ''Modern Asian Studies'', vol. 27, no. 2, March 1993, pp. 397–439.</ref> <ref name="electoral">[http://www.aec.gov.au/Voting/indigenous_vote/indigenous.htm Electoral Milestones – Timetable for Indigenous Australians] ''Australian Electoral Commission'' (vaadatud 10.04.2012)</ref> <ref name="mSj7a">Basu, 2008, pp.140–143.</ref> <ref name="timeline">[http://womensuffrage.org/?page_id=97 Europe Suffrage Timeline] ''Women Suffrage and Beyond'' (vaadatud 28.03.2012)</ref> <ref name="5RxUO">Blackburn, Susan. Winning the Vote for Women in Indonesia. – ''Australian Feminist Studies'', vol. 14, no. 29, 1 April, 1999, pp. 207–218.</ref> <ref name="Orman">Orman Ray, P. [http://www.jstor.org/stable/1946097 Woman Suffrage in Foreign Countries] – ''The American Political Science Review'', vol. 12, no. 3, August 1918, p. 469.</ref> <ref name="kVa1O">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/middle_east/4552749.stm Kuwaiti women win right to vote] ''BBC News'', 17.05.2005.</ref> <ref name="long way">[http://history-switzerland.geschichte-schweiz.ch/chronology-womens-right-vote-switzerland.html The Long Way to Women's Right to Vote in Switzerland: a Chronology] ''History of Switzerland'' (vaadatud 8.04.2012)</ref> <ref name="9wmAD">[http://articles.cnn.com/2009-05-17/world/kuwait.women.elections_1_parliament-awadhi-al-awadhi?_s=PM:WORLD Woman elected in Kuwait says gender in politics is 'history'] ''CNN World'', 17.05.2009.</ref> <ref name="jukina2003">Юкина И.И. [http://www.owl.ru/win/books/genderpolicy/yukina.htm Женское движение России, ценз пола и суфражизм] ''Гендерная реконструкция политических систем.'' СПб, ИСПГ-Алетея, 2003. (vaadatud 9.04.2012)</ref> <ref name="Jr8zg">Asghar Ali, Azra. Indian Muslim Women's Suffrage Campaign: Personal Dilemma and Communal Identity 1919–47. – ''Journal of the Pakistan Historical Society'', vol. 47, no. 2, April 1999, pp. 33–46.</ref> <ref name="bVRbU">[http://www.theatlantic.com/international/archive/2011/10/in-saudi-arabia-a-quiet-step-forward-for-women/247351/ In Saudi Arabia, a Quiet Step Forward for Women] ''The Atlantic'', 26.10.2011.</ref> <ref name="5dTUx">[http://www.bbc.co.uk/news/world-us-canada-15052030 Women in Saudi Arabia to vote and run in elections] ''BBC News'', 25.09.2011.</ref> <ref name="MKRWU">[http://memory.loc.gov/cgi-bin/displayPhoto.pl?path=/pnp/ppmsca/03000/&topImages=03000r.jpg&topLinks=03000v.jpg,03000u.tif&title=An%20Act%20to%20Grant%20to%20the%20Women%20of%20Wyoming%20Territory%20the%20Right%20of%20Suffrage%20and%20to%20Hold%20Office&displayProfile=0&dir=ammem&itemLink=r?ammem/awhbib:@field(DOCID+@lit(03000)) An Act to Grant to the Women of Wyoming Territory the Right of Suffrage and to Hold Office] 10.12.1869. ''Library of Congress'' (vaadatud 10.04.2012)</ref> <ref name="MfXzI">Van Wagenen, Lola. ''Sister-Wives and Suffragists: Polygamy and the Politics of Woman Suffrage 1870–1896.'' BYU Studies, 2001.</ref> <ref name="spiYz">Stevens et al. ''Jailed for Freedom: American Women Win the Vote.'', NewSage Press, 21.03.1995.</ref> <ref name="TRzmu">Lemons, J. Stanley. ''The woman citizen: social feminism in the 1920s.'' University of Virginia Press, 1973, p. 13.</ref> <ref name="pGJbE">[http://www.fordham.edu/halsall/mod/1920womensvote.html Suffrage Wins in Senate; Now Goes to States] ''The New York Times'', 5.06.1919.</ref> <ref name="CBY4s">[https://web.archive.org/web/20110306075818/http://www.onb.ac.at/ariadne/projekte/frauen_waehlet/index.html 85 Jahre allgemeines Frauenwahlrecht in Österreich] ''Österreichische Nationalbibliothek'' (vaadatud 28.03.2012)</ref> <ref name="6bpDd">[http://www.zum.de/whkmla/region/lowcountries/bel18901914.html Belgium 1890–1914] ''World History at KMLA'' (vaadatud 28.03.2012)</ref> <ref name="Eom75">[http://sufragiomujer.blogspot.com/ Sufragio Femenino en España] ''Sufragiomujer.blogspot.com'' (vaadatud 8.04.2012)</ref> <ref name="pBCVT">Passmore, Kevin. ''Women, Gender and Fascism in Europe , 1919–45.'' Rutgers University Press, 2003, p. 16.</ref> <ref name="1sBwh">Beattie, David. ''Liechtenstein: A Modern History''. I.B. Tauris, 2004, p. 147.</ref> <ref name="cvs1B">[http://www.nytimes.com/1984/07/02/world/around-the-world-liechtenstein-women-win-right-to-vote.html Around The World: Liechtenstein Women Win Right to Vote] ''New York Times'', 2.07.1984. (vaadatud 8.04.2012)</ref> <ref name="lsO65">Davies, Norman. ''God's Playground: A History of Poland''. Columbia University Press, 1982, p. 302.</ref> <ref name="6HEQ5">Strauss, Herbert Arthur. ''Hostages of Modernization: Studies on Modern Antisemitism, 1870-1933/39''. Walter de Gruyter, 1993, p. 985.</ref> <ref name="S2hkQ">[http://mjp.univ-perp.fr/france/co1944-2.htm Ordonnance du 21 avril 1944 relative à l'organisation des pouvoirs publics en France après la Libération] ''Digithèque de Jean-Pierre Maury'', 2007. (vaadatud 8.04.2012)</ref> <ref name="2vIxn">[http://www.assemblee-nationale.fr/histoire/femmes/citoyennete_politique_de-Gaulle.asp La citoyenneté politique des femmes – La décision du Général de Gaulle] ''Assemblée nationale'' (vaadatud 8.04.2012)</ref> <ref name="qY9Bq">Weil, Patrick. [http://www.patrick-weil.com/Fichiers%20du%20site/2005%20-%20Le%20statut%20des%20musulmans%20en%20Alg%C3%A9rie%20coloniale%20(Doc.%20fran%C3%A7aise).pdf Le statut des musulmans en Algérie coloniale. Une nationalité française dénaturée] ''La Justice en Algérie 1830–1962. La Documentation française. Collection Histoire de la Justice''. Paris, 2005, pp. 95–109</ref> <ref name="ZJPbu">Lefeuvre, Daniel. [http://clio.revues.org/document524.html 1945–1958 : un million et demi de citoyennes interdites de vote] ''Clio'', num. 1, 1995, ''Résistances et Libérations France 1940–1945.''</ref> <ref name="rtGSS">Palmquist, Christer; Widberg, Hans Kristian. ''Millenium. Samhällskunskap.'' Bonniers, 2004, p. 317.</ref> <ref name="ntGwx">[http://runeberg.org/nfbo/0225.html Nordisk familjebok. 15. Kromat – Ledvätska] ''Projekt Runeberg'' (vaadatud 8.04.2012)</ref> <ref name="jbpmI">Christensen Nelson, Carolyn. ''Literature of the women's suffrage campaign in England''. Broardview Press, 2004, p. 3.</ref> <ref name="njFuk">Cook, Chris. ''The Routledge companion to Britain in the nineteenth century, 1815–1914.'' Taylor & Francis, 2005, p. 124.</ref> <ref name="prYin">Smith, Harold L. ''The British women's suffrage campaign, 1866–1928.'' Pearson/Longman, 2007, p. 23.</ref> <ref name="8OOmX">Kime Scott, Bonnie. ''Gender in modernism: new geographies, complex intersections'' University of Illinois Press, 2007, p. 693.</ref> <ref name="HLznV">Purvis, June; Stanley Holton; Sandra. ''Votes for women.'' Routledge, 2000, p. 112.</ref> <ref name="4nTrs">Leventhal, F. M. (2002). ''Twentieth-century Britain: an encyclopedia''. 2000. P.432.</ref> <ref name="Eg0vn">Cawood, Ian; McKinnon-Bell, David. ''The First World War.'' Routledge, 2001, p. 71.</ref> <ref name="oM74P">Fawcett, Millicent Garrett. ''The Women's Victory – and After.'' Cambridge University Press, p. 170.</ref> <ref name="6p2F4">Stearns, Peter N. ''The Oxford encyclopedia of the modern world. Volume 7.'' Oxford University Press, 2008, p. 160.</ref> <ref name="Ac1DK">[http://www.tagesanzeiger.ch/schweiz/standard/Die-Wegbereiterin-aller-Bundesraetinnen-/story/23894564 Die Wegbereiterin aller Bundesrätinnen] ''Tages-Anzeiger'', 23.07.2010.</ref> <ref name="b64Ga">[http://www.un.org/News/Press/docs/2003/WOM1373.doc.htm United Nations press release of a meeting of the Committee on the Elimination of Discrimination against Women (CEDAW)] ''United Nations'', 14.01.2003.</ref> <ref name="1RVP9">[http://www.db-decision.de/CoRe/Denmark.htm Report from Denmark] ''European Database: Women in Decision-making'' (vaadatud 28.03.2012)</ref> <ref name="GTYsN">Kuhlman, Erika A. [http://books.google.ee/books?id=VvmRG0f160MC&lpg=PA375&ots=8799zJztno&dq=women's%20suffrage%20czech&pg=PA375#v=onepage&q=women's%20suffrage%20czech&f=false A to Z of women in world history] New York, Facts on File, 2002, p. 375.</ref> <ref name="5N1rX">Юкина И.И. [http://www.a-z.ru/women/texts/posidelkir.htm Как мы получили избирательные права] ''Посиделки. Информационный листок.'' СПб, 1997, № 2(14). С. 1–2.</ref> <ref name="fi36I">Юкина, Ирина. [http://fc.gender-ehu.org/21.htm «Избирательные права женщин России как историографическая проблема»] (vaadatud 9.04.2012)</ref> <ref name="IQG3t">[https://web.archive.org/web/20120407131133/http://www.realclearworld.com/news/reuters/international/2011/Sep/24/uae_s_second_election_has_low_turnout.html UAE's second election has low turnout] ''Real Clear World'', 24.09.2011</ref> <ref name="vcK2e">[http://www.newstrackindia.com/newsdetails/147 Women still denied voting rights] ''NewstrackIndia'', 12.05.2007.</ref> <ref name="E8tD5">[https://web.archive.org/web/20190912232328/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/le.html#Govt Lebanon] ''CIA – The World Factbook'' (vaadatud 10.04.2012)</ref> <ref name="WtVix">[https://web.archive.org/web/20110901221517/http://www.reuters.com/article/2011/03/28/us-saudi-elections-idUSTRE72R65E20110328 No votes for women in Saudi municipal elections] ''Reuters'', 28.03.2011.</ref> <ref name="2qILh">[http://www.catholic.com/tracts/women-and-the-priesthood Women and the Priesthood] ''Catholic Answers'' (vaadatud 10.04.2012)</ref> }} == Kirjandus == * "Õigus osaleda valimistel, "sugu peale vaatamata"" – Imeline Ajalugu, märts 2017 == Välislingid == {{commonskat|Women's suffrage}} * [http://www.koolielu.edu.ee/euroopa_ja_baltimaad/html/B3/B3_1.html Valik eestikeelseid õppematerjale naiste õiguste teemal Koolielu portaalis] (eesti keeles, vaadatud 10.04.2012) * [http://gender.sm.ee/index.php?097913387 Soolisest tasakaalust ja naiste valimisõigusest Sotsiaalministeeriumi veebilehel] (eesti keeles, vaadatud 10.04.2012) * [http://www.flickr.com/photos/iminerva/sets/72157604177179029/ Valik Ameerika sufražettide käsikirju portaalis Flickr] (inglise keeles, vaadatud 10.04.2012) * [http://www.imow.org/wpp/stories/viewStory?storyId=1619 Virtuaalnäitus naiste valimisõiguse ajaloost Rahvusvahelise Naiste Muuseumi veebilehel] (inglise keeles, vaadatud 10.04.2012) * [http://www.ipu.org/wmn-e/suffrage.htm Naiste valimisõiguse kronoloogia Parlamentidevahelise Liidu veebilehel] (inglise keeles, vaadatud 10.04.2012) [[Kategooria:Valimised]] [[Kategooria:Naised]] k7z0acebdz6ovykyu5mamc13aeon32p 0 278681 6165922 6064727 2022-07-22T22:26:23Z FlocciNivis 150308 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | värvus = seened | nimi = Raba-põdrasamblik | pilt = Cladonia stygia 33871919.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | alamhõimkond = ''[[Pezizomycotina]]'' | klass = ''[[Lecanoromycetes]]'' | selts = [[Liudsamblikulaadsed]] ''Lecanorales'' | sugukond = ''[[Cladoniaceae]]'' | perekond = [[Põdrasamblik]] ''Cladonia'' | liik = '''Raba-põdrasamblik''' }} '''Raba-põdrasamblik''' (''Cladina stygia'' (Fr.) Ahti; varem ''Cladonia stygia'') on liik [[samblik]]ke [[põdrasamblik]]u perekonnast. Raba-põdrasamblik on hall põõsasjas rabades maapinnal kasvav samblik. Eestis kasvab arvatavasti vaid [[raba]]des. == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Põdrasamblik]] [[Kategooria:Eesti samblikud]] enbrgkmlu0fl2i1lrgmc1mcdedlwvzu 0 282829 6165920 6102613 2022-07-22T22:22:06Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Majanduse restruktureerimine''' kirjeldab fenomeni lääneriikide linnade ja linnapiirkondade majandusliku baasi nihkumisest [[sekundaarne sektor|sekundaarselt sektorilt]] [[teenindus]]sektorile. See üleminek avaldas mõju mitmele demograafilisele näitajale, näiteks tulude jaotusele, tööhõivele ja sotsiaalsele hierarhiale; institutsionaalsele korraldusele, kaasa arvatud ettevõtete kompleksi kasvule, spetsialiseeritud tootmisteenustele, kapitali mobiilsusele, varimajandusele, mittestandardsele tööle ning riigi kulutustele; samuti geograafilisele paigutusele, seal hulgas [[maailmalinnad]]e tõus, ruumiline mittevastavus ja suurlinnade kasvu erinevused.<ref name="b703C" /> ==Demograafiline mõju== Kuni linnades vähenevad sekundaarse ehk tööstussektori töökohtade arv ning samas kasvab eri teenuste arv, siis sotsioloog [[Saskia Sassen]]i väitel toimub sotsiaalse hierarhia laienemine, mille käigus suureneb tööhõive kõrge kvalifikatsiooni ja kõrge palgaga professionaalsete töökohtadel kõrvuti veel tihedamalt suureneva madala palga ja oskustöölisi mitte nõudvatel töökohtadel, mis tavaliselt on täidetud immigrantide ja vähemusrahvuste poolt.<ref name="Sassen 1990" /> Lõpuks kujuneb selle toimel palgastruktuuris välja „puuduv keskmine“.<ref name="Musterd & Ostendorf 1998" /> Nii mõnigi sellise sotsiaalse polariseerumisega kaasnev probleem on näiteks vaeste, [[mustanahalised|mustanahaliste]] ja [[ladinaameeriklased|ladinaameeriklaste]] suurenev kontsentratsioon USA linnades. Samal ajal tulevad esile eristatavad sotsiaalsed vormingud nagu näiteks [[alamklass]], [[varimajandus]].<ref name="Sassen 1990" /> Lisaks sellele jätab taanduv tööstussektor endast maha endised töötajad, kes peavad nüüd globaalse majanduse kapitali väljavoolu tõttu taluma kroonilist töötust, majanduslikku ebakindlust ja stagnatsiooni.<ref name="Logan & Swanstrom 1990" /> Samuti vähenevad ka tööstussektori palgad ametiühingutesse kuulumis näitajad. Veel üks kvalitatiivne dimensioon hõlmab feminisatsiooni, kuna aina rohkem ja rohkem naisi astub tööturule ning tihti just teenindussektoris.<ref name="Sassen economic restructuring" /> Nii tulu kui ka muu kasu on tihedalt seotud majandusliku restruktureerimisega. Suurem efektiivsus, töökohtade loomine, keskklassistumine ja parandatud riiklik konkurents seostatakse [[Sotsiaalne tõrjutus|sotsiaalse tõrjutuse]] ja kaasamisega.<ref name="Logan & Swanstrom 1990" /> Madalama kvalifikatsiooniga ja madalama sissetulekuga elanikkond peab seisma silmitsi võimaluste, täieliku ühiskondliku osaluse kaotamisega ja piiratud sotsiaal-kultuurilise integratsiooniga. Vastupidi neile naudib kõrgema kvalifikatsiooni ja sissetulekuga rahvastikuosa sotsiaalset kaasamist koos modernsete mugavustega, sotsiaalset osalust ja täielikku ligipääsu avalikele ressurssidele.<ref name="Musterd & Ostendorf 1998" /> Lisaks sellele leiab sotsioloog [[William Julius Wilson]], et tänu deindustrialiseerimisele on veel enam süvenenud töötus vaeses mustanahaliste kogukonnas, mis korreleerub omakorda üksikemade majapidamiste hulga suurenemisega, suure enneaegse suremuse ning suureneva vangistuste arvudega mustanahaliste meeste arvestuses. Kui privilegeeritumad afroameeriklased suudavad liikuda sotsiaalses hierarhias kõrgemale läbi võrdsete võimaluste omandades haridust ja leides tööd, siis vähem andekad, vähem haritud afroameeriklased jäävad maha. See põhjustab kasvava klassistumise mustanahaliste kogukonnas, mida rõhutab omakorda globaalse majanduse restruktureerimine ilma valitsusepoolse abita neile, kes on ebasoodsas olukorras. Wilson mainib ka seda, et mustanahalise keskklassi lahkumisega siselinna naabruskondadest nõrgeneb ka informaalne tööhõive informatsiooni võrk. See isoleerib vaesed, siselinna elanikud tööturult, mis omakorda suurendab töötuse, toetustest sõltuvuse ja füüsilise isoleerituse kontsentratsiooni piirkonnas.<ref name="Wilson." /><ref name="Wilson Truly Disadvantaged" /> == Mõju institutsionaalsele korraldusele == Kui 1973. aastal tabas maailma kapitalistlikke riike [[1973. aasta naftakriis|naftakriis]], siis kasutati majanduslikku restruktureerimist leevendusabinõuna, jagades geograafiliselt ümber tootmise, tarbimise ja elamualad. Linnade majandused üle kogu maailma liikusid üle kaupade tootmiselt teenuste pakkumisele. Läbimurded nii transpordis kui kommunikatsioonis muutsid industriaalse kapitali palju liikuvamaks. Peagi tulid esile kvartenaarsed ehk tootmise teenused kui neljas majandussektor, kus rutiinsed madalapalgalised teenused liikusid väiksema kuluga aladele ning kõrgema tasemega korporatiivsed teenused koondusid linnadesse. Need tehnoloogilised murrangud tõid endaga kaasa muutusi institutsionaalses korralduses silmapaistvate suurte korporatsioonide, liidetud äri- ja finantsteenuste, mittetulundusühingute ja avaliku sektori ettevõtete näol. [[Maailmalinnad]], näiteks [[New York]] ja [[London]], said rahvusvahelise finantsi ja korporatsioonide peakorteriteks, pakkudes nii rahvusvahelist valuutavahetust kui ka välismaist pangandust ja kaubavahetust. Teistest linnadest said regionaalsed madalapalgalise tootmise peakorterid. Kõikides nendes linnades kasvas korporatiivne kompleks, pakkudes pangandust, kindlustust, reklaami, õigusabi ja muid teenindavaid funktsioone. Majanduslik restruktureerimine lubas turgudel kasvada regionaalsetest riiklikule tasandile ning riiklikult rahvusvahelisele tasandile.<ref name="Noyelle City Transformation" /> Kokkuvõttes, kõiki neid institutsionaalse korralduse muudatusi toestas pidevalt paranev tehnoloogia. Seda sai näha firmade sisemise ühenduvuse ja rahvusvahelisuse kaudu. See tähendab, et kapital, kaubad ja inimesed saavad kiiresti üle piiride liikuda.<ref name="Musterd & Ostendorf 1998" /> Lisaks sellele toimusid ka muutused tööturul, seda poole kohaga töökohtade, ajutiste agentuuride, lühiajalise tööhõive, sõltuva töö ja otse töölevõtu näol. Globaalsed majanduslikud muutused ja tehnoloogiline edasiminek kommunikatsioonis ja informatsiooni süsteemides julgustasid konkureerivaid asutusi ja organisatsioone spetsialiseeruma kiirele koostamisele ja ajutisele tööjõule kindla projekti jaoks.<ref name="Musterd Urban Segregation" /><ref name="Kalleberg Nonstandard Work" /> Avalikke ressursse puudutab veel üks institutsionaalse korralduse muutus. Kuigi majanduslik restruktureerimine julgustab kõrgtehnoloogia teenuseid ning teadmistepõhjalist majandust, kutsub see esile laialdase avaliku investeerimise vähenemist. Mitmetes USA osariikides ja teistes industrialiseeritud lääneriikides vähenesid märgatavalt kulutused avaliku teenuse osutamiseks, näiteks majutus, koolid, sotsiaalhoolekanne, haridus, kutseharidus, lapsetoetus, puhkus ja avatud alad. Et neid kärpeid leevendada, võeti ühe meetmena kasutusele erastamine. Kuigi see leevendab kohati seisu, on oht, et see võib viia väiksema avaliku vastutuseni ja ressursside ebavõrdse jaotumiseni.<ref name="AnKRj" /> ==Geograafiline mõju== Linnapiirkondade maastik, eriti [[USA]]-s, on tänu majanduslikule restruktureerimisele oluliselt muutunud. Sellised linnad nagu [[Baltimore]], [[Detroit]], [[St. Louis]] ja paljud teised seisavad silmitsi rahvastiku vähenemisega, mis omakorda tähendab tuhandeid hüljatud elumaju, kasutuseta ehitisi ja vabu krunte, ning kulmineerub linnaalade lagunemisega. Linnaalad muutuvad keskklassi mängualadeks, madalapalgaliste teenistus aga töötajate tühermaaks ja põrandaaluse majanduse levikualaks. Mõningates piirkondades on [[gentrifikatsioon]]i projektid põhjustanud vaesusest kurnatud alade asendamise.<ref name="Logan & Swanstrom 1990" /> [[Päikesevöö]] linnad, näiteks [[Miami]] ja [[Atlanta]], on tõusnud ärikeskuste võtmelinnadeks, kuid samal ajal [[lumevöö]] linnad, näiteks [[Buffalo]], [[New York]] ja [[Youngstown]] taanduvad.<ref name="Noyelle & Stanback 1984" /> Isegi majutusturud vastavad majanduslikule restruktureerimisele eluruumide vähenemisega, kõrgemate eluasemehindade ja kahanevate maksubaasidega, muutustega finantsis ning riikliku toetuse vähenemisega. Peagi süveneb jõukate ja vaeste majapidamiste ruumiline jaotumine veel enam.<ref name="Sassen 1990" /> Suure nõudlusega teenused, pidevalt kasvav sektor industrialiseeritud maailmas, hakkavad kontsentreeruma võrdlemisi vähestes maailma metropoolsetes piirkondades, eriti äärelinnade kontorilinnastutes.<ref name="Cohen Abandoned Houses" /><ref name="Raphael Spatial Mismatch" /> ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="Sassen 1990">Sassen 1990</ref> <ref name="Musterd & Ostendorf 1998">Musterd & Ostendorf 1998</ref> <ref name="Logan & Swanstrom 1990">Logan & Swanstrom 1990</ref> <ref name="Sassen economic restructuring">Sassen, Saskia.,Economic Restructuring and the American City. 1990</ref> <ref name="Wilson.">Wilson, William J., The Declining Significance of Race: Blacks and Changing American Institutions. 1980</ref> <ref name="Wilson Truly Disadvantaged">Wilson, William J., The Truly Disadvantaged: the Inner City, the Underclass, and Public Policy. 1987</ref> <ref name="Noyelle City Transformation">Noyelle, Thierry J. and Stanback, Thomas M., Jr., The Economic Transformation of American Cities. 1984</ref> <ref name="Musterd Urban Segregation">Musterd, Sako and Ostendorf, Wim, Urban Segregation and the Welfare State: Inequality and Exclusion in Western Cities, Routledge,1998</ref> <ref name="Kalleberg Nonstandard Work">Kalleberg, Arne L. Nonstandard, Employment Relations: Part-time, Temporary, and Contract Work, Annual Review of Sociology, 2000</ref> <ref name="Noyelle & Stanback 1984">Noyelle & Stanback 1984</ref> <ref name="Cohen Abandoned Houses">Cohen, James R., Abandoned Housing: Exploring Lessons from Baltimore, 2001</ref> <ref name="Raphael Spatial Mismatch">Raphael, Steven, The Spatial Mismatch Hypothesis and Black Youth Joblessness, 1998</ref> <ref name="b703C">Sassen 1990, Noyelle & Stanback 1984, Logan & Swanstrom 1990, Musterd & Ostendorf 1998, Kalleberg 2000 and Katz 1997</ref> <ref name="AnKRj">Katz 1997</ref> }} [[Kategooria:Majandus]] qt4w95t6kvv2s41l02k4t2j0bczhgjo 0 286369 6165773 5638403 2022-07-22T18:16:01Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Homs | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = araabia | حمص | Ḩimş | pilt = Waer 7.jpg | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 652 600 (2004) | laius = 34/44 | pikkus = 36/43 | asendikaart = Süüria }} '''Homs''' (araabia حمص ''Ḩimş''; ajaloolises kontekstis ''Emesa'') on linn [[Süüria]]s, [[Homsi provints]]i [[halduskeskus]]. See asub Süüria lääneosas 501 m kõrgusel merepinnast 162 kilomeetri kaugusel [[Damaskus]]est. Suurem osa elanikest on [[araablased|araablastest]] sunniidid. Suuremad vähemused on [[alaviidid]] ja [[kristlased]]. Linn tekkis 1. sajandil eKr Emesa preesterkuningate asukohana. Rooma keiser Marcus Aurelius Antonius ehk [[Elagabalus]] sündis seal umbes 203. aastal. 636. aastal vallutasid linna muslimid. 1516 läks linn Osmanite riigi valdusse. 2011. aastal alanud Süüria rahutuste ajal sai linnast mässuliste keskus. Valitsusvägede ja nende liitlasriikide rünnakutes oli 2016. aasta alguseks hukkunud tuhandeid inimesi. Homsist on pärit ajaloolane [[Heliodoros]], jurist [[Papinianus]] ja paavst [[Anicetus]]. == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Homs}} * [https://www.youtube.com/watch?v=H_XdxvEBszE& Homs, Journey Into Hell] * [https://www.youtube.com/watch?v=qDMpYF1CVWg& Return To Homs] * [https://www.facebook.com/TheIndependentOnline/videos/10153387826906636/?__mref=message_bubble Next time someone wonders why refugees are risking everything to come to Europe, show them this], [[The Independent]], 3. veebruar 2016 [[Kategooria:Süüria linnad]] 9bmjod6abhk99iznzgmyawzxhtnhafo 0 286499 6165777 5881582 2022-07-22T18:21:25Z Ahti-Saku 167588 Link wikitext text/x-wiki {{Persoon | Nimi = Madeline Miller | Taustavärv = | Pilt = Madeline Miller - Kolkata 2013-02-03 4377 Cropped.JPG | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[24. juuli]] [[1978]] | Sünnikoht = [[Boston]], [[Ameerika Ühendriigid]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = }} '''Madeline Miller''' (sündinud [[24. juuli]]l [[1978]]<ref>[http://www.irishexaminer.com/opinion/books/beginners-pluck-168540.html Beginner's Pluck] Irish Examiner, 24. september 2011</ref> [[Boston]]is) on [[USA]] [[kirjanik]] ja õpetaja. Madeline Miller sündis Bostonis ja kasvas üles [[New York|New Yorgis]] ja [[Philadelphia]]s. Ta sai [[Browni Ülikool]]ist bakalaureuse- ja magistrikraadi [[klassikaline filoloogia|klassikalises filoloogias]] ning töötab keskkooli [[Ladina keel|ladina]] ja [[vanakreeka keel]]e [[õpetaja]]na [[Massachusetts]]i osariigis [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]]'is. Ta on õppinud ka [[Yale'i Teatrikool]]i dramaturgiaosakonnas, kus ta keskendus klassikaliste tekstide adapteerimisele tänapäevastes vormides. Tema esik[[romaan]] "The Song of Achilles" ("[[Achilleuse laul]]") avaldati septembris 2011. Romaan võitis 2012. aasta mais auhinna [[Orange Prize for Fiction]]. Madeline Miller on neljas kirjanik, kes on esikromaaniga selle auhinna võitnud. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.madelinemiller.com/ Madeline Milleri ametlik lehekülg] {{JÄRJESTA:Miller, Madeline}} [[Kategooria:Pedagoogid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] j55meqbzydn84d8htsld72llmzqjhqo 0 286635 6165628 6107666 2022-07-22T14:36:39Z NOSSER 8097 /* Erakonna asutamine */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib erakonnast; kohalike organisatsioonide kohta vaata artiklit [[Põllumeeste kogud]]}} {{Partei| partei_nimi = Põllumeeste Kogud| partei_nimi_keeles = | partei_logo = | color_code = | partei_staatus = | esimees = | Eurparlament = | ajaleht = | colorcode = | koalitsioon = | ideoloogia = Agraarpartei, paremkonservatiivne erakond | kodulehekülg = | asutamine = [[1920]] | peakorter = }} '''Põllumeeste Kogud''' (kaasaegses kirjanduses ka ''Põllumeestekogud''; inglise keeles ''Farmers' Assemblies'') oli 1920. aastal Eestis asutatud agraarerakond. ==Eesti Maarahva Liit== Varasem talurahvapartei, [[Eesti Maarahva Liit]], oli asutatud 1917. aastal eesmärgiga koondada maaelanikkond tugevaks poliitiliseks parteiks, jättes linnad teistele erakondadele. Olles kandnud riigi loomise raskust Saksa okupatsiooni ja Vabadussõja alguse perioodil, kuid kaotas Asutava Kogu valimistel hääli pahempoolsetele erakondadele oma seisukohtade tõttu (eraomand, usuõpetus koolides jne). Eesti Maarahva Liit sai 120 kohast ainult 8. Erakonna ajaleht [[Maaliit]] suleti sotsialistliku valitsuse kritiseerimise eest. Jätkus maarahva organiseerimine põllumeeste kongressidel. Eesti Maarahva Liidu pärandiks jääb: *maarahva poliitiline organiseerimine *vastupanu osutamine enamlusele *Maavalitsuse esimehe, Päästekomitee ja peaministri andmine Konstantin Pätsi isikus *vastupanu osutamine Saksa okupatsioonivõimudele, eriti vallavanemate protesti avaldamine Riias *Eesti sõjaväe mobiliseerimine ja varustamine vallavalitsuste kaudu *põllumeeste kogude organiseerimine 27. augustil 1920 jõustunud [[seisuste kaotamise seadus]]ega kaotati Eestis senised [[seisus]]ed ja seisuslikud piirangud. Sestpeale olid endised talupojad samaväärsed Eesti Vabariigi kodanikud kui cand. jur. [[Jaan Tõnisson]]. ==Erakonna asutamine== 1920. aastal toimunud sügisel otsustati II põllutöökongressil moodustada maarahva huvide kaitseks Eesti Maarahva Liidu asemele uus erakond, Põllumeestekogud, mis koondas peamiselt maal elavaid [[eraomand]]i ja seadusliku korra pooldajaid. Põllumeestekogude ajalehes [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] kirjutati 9. oktoobril 1920: "Ka Soomes, Rootsis, Daanis, Baieris, Ungaris, Bulgarias jne. jne. – igal pool ühinevad põllumehed, et [[partei]]de eestkostmise alt vabaneda ja iseseisvalt ning otsekoheselt politilisest elust osa võtta<ref>V. J. Jaan Tõnisson, sotsialdemokradid ja Eesti põllumehed. Kaja, 9. oktoober 1920, nr. 206, lk. 2.</ref>." Järgnenud I Riigikogu valimistel said Põllumeestekogud oodatud võidu: 21 kohta sajast ja Konstantin Päts kujundas esimese Põllumeestekogude valitsuse. Põllumeestekogude võidu põhjused olid: *üleolev ja räuskav suhtumine põllumehesse Asutavas Kogus, kus teda pilkavalt nimetati "hallparuniks", mis pidi vihjama sellele, et ta ise käib hallis maavillases kuues, aga juba mõtleb *cand. jur. Jaan Tõnissoni taktika peaministrina, kes ei sallinud mingisugust kriitikat ja opositsiooni, kõigi teiste peale vaatas ülevalt alla ning kui tasakaalu kaotas, siis läks ähvarduste peale üle *põllumeeste kogude organisatsiooni struktuur oli teistsugune kui teistel erakondadel, põllumeeste kogude algatus tuli tegelike põllumeeste endi seast, kes ise endi seast valisid valla põllumeeste kogu juhatuse ja revisjonikomisjoni. Põllumeestekogude erakond koosnes valdade kohalikest [[Põllumeeste kogud]]est, maakondade [[põllumeeste esindus]]test ja [[Üleriiklik Põllumeeste Esindus|Üleriiklikust Põllumeeste Esindusest]]. Suuremates valdades võis olla ka mitu põllumeeste kogu. Igal põllumeeste kogul oli oma roheline lipp. 1934. aastaks olid ka kõik maavalitsused läinud põllumeeste kätte, mistõttu nad vapside põhiseadusega kaotati ja asendati riigiametnikest koosnevate ajutiste maavalitsustega. 1931. aastal said põllumehed endile seadusliku kutseesinduse, mille eest nad olid võidelnud juba Eesti aja algusest peale – [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]]. 1924. aastal algatas Põllumeestekogude rühm põhiseaduse muutmise, mis õnnestus lõplikult alles 1938. aastal. Üleriiklise Põllumeeste Esituse keskjuhatusse kuulusid: auesimees [[Konstantin Päts]], esimees [[August Jürima]], peasekretär [[Ants Oidermaa]], [[Johan Laidoner]], [[Jüri Uluots]], [[Jaan Hünerson]], [[Kaarel Eenpalu]], [[Jaan Soots]], [[Artur Tupits]], [[Oskar Suursööt]], [[Jaan Teemant]], [[Johan Holberg]], [[Otto Pukk]], [[Mats Laarman]], [[Jüri Looväli]], [[Jaan Tallo]], [[Kustas Tonkman]], [[Artur Kasterpalu]], [[Christian Arro]], [[Mihkel Õispuu]], [[Aleksander Saar]], [[August Kohver]], [[Eduard Vister]], [[Heinrich Lauri]] ja [[Jaan Eilart (põllumees)|Jaan Eilart]]. Üleriikline Põllumeeste Esitus, Kaja toimetus, Ühiselu trükikoda, Eesti Põllumeeste Keskselts, Põllutöökoda, Maanaiste Keskselts ja muud asutised asusid Tallinnas majas [[Pikk tänav]] 41. [[Pilt:Johan Laidoner 1.jpg|thumb|[[Johan Laidoner]]]] Põllumeestekogude kõrgeim organ oli üleriiklik põllumeeste kongress, mis toimus Estonia teatri ruumides Tallinnas vähemalt iga kolme aasta järel, järjekordsete Riigikogu valimiste eel. Kongressi lõpul korraldati Estonia teatrist Toompeale rongkäik läbi linna roheliste lippude all ja puhkpilliorkestrite saatel. Riigivanem, kelleks enamasti oli Konstantin Päts, ilmus rõdule, kus pidas kõne. Selle lõppedes lauldi hümni ja marsiti Estonia ette tagasi. Linnarahvas imetles, et küll on palju põllumehi ja küll on põllumeeste kogudel suur ning tugev organisatsioon. Põllumeeste kogude organisatsiooni põhimõtteid järgiti ka [[Seltskondlikud organisatsioonid|seltskondlike organisatsioonide]] ja [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne|Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde]] asutamisel. Seoses põllumeeste konventide asutamise ning seniste poliitiliste ühingute ja nende liitude kaotamise ning 1939. aasta valdade reformiga kaotati põllumeestekogud, üleriiklik põllumeeste esitus, maakondade põllumeeste esitused ja põllumeeste kogud 6. mail 1938 ja likvideeriti 1939. aasta jooksul. Uus põllumeeste organisatsioon, ülemaailmne Eesti Põllumeeste Kogude Esindus paguluses, konstitueerus 1952. aastal peetud ülemaailmsel Põllumeeste Kogude kongressil. Põllumeeste Kogu erakonnana naasis 1992. aastal Eestisse ning jätkab nüüd Eestis tegutsemist praegu Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu nime all. <gallery> |[[Jaan Teemant]] |[[Karl Einbund]] </gallery> ==Vaata ka== *[[Eesti Maarahva Liit]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised erakonnad]] [[Kategooria:Põllumeeste Kogud| ]] kv4ctpgs30nnlsxci6o3avoikyywnul 6165637 6165628 2022-07-22T14:43:13Z NOSSER 8097 /* Erakonna asutamine */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib erakonnast; kohalike organisatsioonide kohta vaata artiklit [[Põllumeeste kogud]]}} {{Partei| partei_nimi = Põllumeeste Kogud| partei_nimi_keeles = | partei_logo = | color_code = | partei_staatus = | esimees = | Eurparlament = | ajaleht = | colorcode = | koalitsioon = | ideoloogia = Agraarpartei, paremkonservatiivne erakond | kodulehekülg = | asutamine = [[1920]] | peakorter = }} '''Põllumeeste Kogud''' (kaasaegses kirjanduses ka ''Põllumeestekogud''; inglise keeles ''Farmers' Assemblies'') oli 1920. aastal Eestis asutatud agraarerakond. ==Eesti Maarahva Liit== Varasem talurahvapartei, [[Eesti Maarahva Liit]], oli asutatud 1917. aastal eesmärgiga koondada maaelanikkond tugevaks poliitiliseks parteiks, jättes linnad teistele erakondadele. Olles kandnud riigi loomise raskust Saksa okupatsiooni ja Vabadussõja alguse perioodil, kuid kaotas Asutava Kogu valimistel hääli pahempoolsetele erakondadele oma seisukohtade tõttu (eraomand, usuõpetus koolides jne). Eesti Maarahva Liit sai 120 kohast ainult 8. Erakonna ajaleht [[Maaliit]] suleti sotsialistliku valitsuse kritiseerimise eest. Jätkus maarahva organiseerimine põllumeeste kongressidel. Eesti Maarahva Liidu pärandiks jääb: *maarahva poliitiline organiseerimine *vastupanu osutamine enamlusele *Maavalitsuse esimehe, Päästekomitee ja peaministri andmine Konstantin Pätsi isikus *vastupanu osutamine Saksa okupatsioonivõimudele, eriti vallavanemate protesti avaldamine Riias *Eesti sõjaväe mobiliseerimine ja varustamine vallavalitsuste kaudu *põllumeeste kogude organiseerimine 27. augustil 1920 jõustunud [[seisuste kaotamise seadus]]ega kaotati Eestis senised [[seisus]]ed ja seisuslikud piirangud. Sestpeale olid endised talupojad samaväärsed Eesti Vabariigi kodanikud kui cand. jur. [[Jaan Tõnisson]]. ==Erakonna asutamine== 1920. aastal toimunud sügisel otsustati II põllutöökongressil moodustada maarahva huvide kaitseks Eesti Maarahva Liidu asemele uus erakond, Põllumeestekogud, mis koondas peamiselt maal elavaid [[eraomand]]i ja seadusliku korra pooldajaid. Põllumeestekogude ajalehes [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] kirjutati 9. oktoobril 1920: "Ka Soomes, Rootsis, Daanis, Baieris, Ungaris, Bulgarias jne. jne. – igal pool ühinevad põllumehed, et [[partei]]de eestkostmise alt vabaneda ja iseseisvalt ning otsekoheselt politilisest elust osa võtta<ref>V. J. Jaan Tõnisson, sotsialdemokradid ja Eesti põllumehed. Kaja, 9. oktoober 1920, nr. 206, lk. 2.</ref>." Järgnenud I Riigikogu valimistel said Põllumeestekogud oodatud võidu: 21 kohta sajast ja Konstantin Päts kujundas esimese Põllumeestekogude valitsuse. Põllumeestekogude võidu põhjused olid: *üleolev ja räuskav suhtumine põllumehesse Asutavas Kogus, kus teda pilkavalt nimetati "hallparuniks", mis pidi vihjama sellele, et ta ise käib hallis maavillases kuues, aga juba mõtleb *cand. jur. Jaan Tõnissoni taktika peaministrina, kes ei sallinud mingisugust kriitikat ja opositsiooni, kõigi teiste peale vaatas ülevalt alla ning kui tasakaalu kaotas, siis läks ähvarduste peale üle *põllumeeste kogude organisatsiooni struktuur oli teistsugune kui teistel erakondadel, põllumeeste kogude algatus tuli tegelike põllumeeste endi seast, kes ise endi seast valisid valla põllumeeste kogu juhatuse ja revisjonikomisjoni. Põllumeestekogude erakond koosnes valdade kohalikest [[Põllumeeste kogud]]est, maakondade [[põllumeeste esindus]]test ja [[Üleriiklik Põllumeeste Esindus|Üleriiklikust Põllumeeste Esindusest]]. Suuremates valdades võis olla ka mitu põllumeeste kogu. Igal põllumeeste kogul oli oma roheline lipp. 1934. aastaks olid ka kõik maavalitsused läinud põllumeeste kätte, mistõttu nad vapside põhiseadusega kaotati ja asendati riigiametnikest koosnevate ajutiste maavalitsustega. 1931. aastal said põllumehed endile seadusliku kutseesinduse, mille eest nad olid võidelnud juba Eesti aja algusest peale – [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]]. 1924. aastal algatas Põllumeestekogude rühm põhiseaduse muutmise, mis õnnestus lõplikult alles 1938. aastal. Üleriiklise Põllumeeste Esituse keskjuhatusse kuulusid: auesimees [[Konstantin Päts]], esimees [[August Jürima]], peasekretär [[Ants Oidermaa]], [[Johan Laidoner]], [[Jüri Uluots]], [[Jaan Hünerson]], [[Kaarel Eenpalu]], [[Jaan Soots]], [[Artur Tupits]], [[Oskar Suursööt]], [[Jaan Teemant]], [[Johan Holberg]], [[Otto Pukk]], [[Mats Laarman]], [[Jüri Looväli]], [[Jaan Tallo]], [[Kustas Tonkman]], [[Artur Kasterpalu]], [[Christian Arro]], [[Mihkel Õispuu]], [[Aleksander Saar]], [[August Kohver]], [[Eduard Vister]], [[Heinrich Lauri]] ja [[Jaan Eilart (põllumees)|Jaan Eilart]]. Üleriikline Põllumeeste Esitus, Kaja toimetus, Ühiselu trükikoda, Eesti Põllumeeste Keskselts, Põllutöökoda, Maanaiste Keskselts ja muud asutised asusid Tallinnas majas [[Pikk tänav]] 41. [[Pilt:Johan Laidoner 1.jpg|thumb|[[Johan Laidoner]]]] Põllumeestekogude kõrgeim organ oli üleriiklik põllumeeste kongress, mis toimus Estonia teatri ruumides Tallinnas vähemalt iga kolme aasta järel, järjekordsete Riigikogu valimiste eel. Kongressi lõpul korraldati Estonia teatrist Toompeale rongkäik läbi linna roheliste lippude all ja puhkpilliorkestrite saatel. Riigivanem, kelleks enamasti oli Konstantin Päts, ilmus rõdule, kus pidas kõne. Selle lõppedes lauldi hümni ja marsiti Estonia ette tagasi. Linnarahvas imetles, et küll on palju põllumehi ja küll on põllumeeste kogudel suur ning tugev organisatsioon. Põllumeeste kogude organisatsiooni põhimõtteid järgiti ka [[Seltskondlikud organisatsioonid|seltskondlike organisatsioonide]] ja [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne|Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde]] asutamisel. Seoses põllumeeste konventide asutamise ning seniste poliitiliste ühingute ja nende liitude kaotamise ning 1939. aasta valdade reformiga kaotati põllumeestekogud, üleriiklik põllumeeste esitus, maakondade põllumeeste esitused ja põllumeeste kogud 6. mail 1938 ja likvideeriti 1939. aasta jooksul. Uus põllumeeste organisatsioon, ülemaailmne Eesti Põllumeeste Kogude Esindus paguluses, konstitueerus 1952. aastal peetud ülemaailmsel Põllumeeste Kogude kongressil. Põllumeeste Kogu erakonnana naasis 1992. aastal Eestisse ning jätkab nüüd Eestis tegutsemist praegu Eesti [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu]] nime all. <gallery> |[[Jaan Teemant]] |[[Karl Einbund]] </gallery> ==Vaata ka== *[[Eesti Maarahva Liit]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised erakonnad]] [[Kategooria:Põllumeeste Kogud| ]] d1n8gd7jp122gv5hpbu66i9racqvzzi 0 291329 6166038 5715025 2022-07-23T09:39:17Z Minorax 127548 ([[c:GR|GR]]) [[File:Campus in Manchester.jpg]] → [[File:56 Oxford Street Manchester.jpg]] licensing problems, swap with similar files wikitext text/x-wiki '''London School of Business and Finance''' (mitteametlikult '''LSBF''') on [[Suurbritannia]]s [[London]]is asuv [[eraõigus]]lik äriharidust pakkuv hariduskontsern, mis pakub kõrghariduseprogramme.<ref name="DDTaJ" /> LSBF-is saab omandada rahvusvaheliselt tunnustatud [[bakalaureus]]e- ja [[magistriõpe]]t [[Juhtimine|juhtimise]], [[rahandus]]e ja [[turundus]]e aladel. LSBF-i programmid on akredeeritud Grenoble Graduate School of Businessi, University of Bradfordi ja University of Central Lancashire' poolt. LSBF õpetus- ja haridusfilosoofia on võimaldada omandada samaaegselt akadeemiline kraad ja kutsekvalifikatsioon ning pakkuda tudengitele tuge karjääri edendamisel.<ref name="A6dkH" /><ref name="CExHQ" /> Professor James Kirkbride on LSBF prorektor alates septembrist [[2010]]. LSBF-i kuninglik patroon on Tema Kuninglik Kõrgus [[Kenti prints Michael]]. ==Ajalugu== London School of Business ja Finance asutati Aaron Etingeni poolt [[2003]].<ref name="nyt281110" /> aastal, mil kool hakkas pakkuma raamatupidamise ja rahanduse programme ning kutsekvalifikatsioonialast koolitust nagu ACCA (Association of Chartered Certified Accountants) ja CIMA (Chartered Institute of Management Accountants). Aastate jooksul on kool teinud koostööd teiste juhtivate kõrgkoolidega, et pakkuda bakalaureuse- ja magistrõpet. 2010. aasta lõpus käivitas LSBF MBA Facebooki rakenduse, mis pakub sadade tundide ulatuses tasuta õppematerjale, sealhulgas kokku 80 tundi salvestatud videoloenguid, mis on kättesaadavad kõikidele kasutajatele. Selle rakendusega sai London School of Business ja Finance esimeseks õppeasutuseks, kes pakub "proovi enne ostmist" lähenemisviisi.<ref name="yEaB2" /> London School of Business ja Finance on osa LSBF Grupist, kuhu kuuluvad veel [[London College of Contemporary Arts]] (LCCA), e-õppe platvormi [[InterActive Finance Business Training]] (FBT), [[School of Fashion and Design]] (SFDLondon) LSBF School of English ja [[St Patrick College]] London. ==Asukohad== LSBFi Suurbritannia ülikooli hooned asuvad Londoni kesklinnas, [[Manchester]]is ja [[Birmingham]]is. LSBF avas oma esimese ülikooli väljaspool Ühendkuningriiki [[Toronto]]s, Kanadas, veebruaris 2011.<ref name="ACq8d" /> Sellele järgnes kool [[Singapur]]is, mis avati 2011. aasta juunis. Kahes viimati nimetatud asukohas pakub kool praegu vaid raamatupidamise- ja kutsekvalifikatsioonialaseid koolitusi.<ref name="1QyUW" /><ref name="QfaME" /> LSBF-il on partnerlussuhe juhtiva Hiina ülikooliga, mille tulemusel luuakse tulevikus Shanghai-London School of Business & Finance. LSBF-i kontorid asuvad [[Colombia]]s, [[Tšehhi]]s, [[Hongkong]]is, [[India]]s, [[Kasahstan]]is, [[Pakistan]]is, [[Venemaa]]l, [[Šveits]]is ja [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]].<ref name="mTwWn" /> ===Hooned=== <gallery perrow="7"> Pilt:Chancery Lane Campus 2.jpg|LSBF-i hoone Londonis [[Holborn]]is Pilt:Campus in New Court.jpg|LSBF-i hoone Londonis New Courtis Pilt:Campus in Birmingham.jpg|LSBF-i hoone Inglismaal Birminghamis Pilt:56 Oxford Street Manchester.jpg|Churchgate House in [[Wilmslow Road|Oxford Street]], Manchester, England Pilt:Campus in Toronto.jpg|LSBF-i hoone Kanadas Torontos Pilt:Singapore_Campus2.jpg|LSBF-i hoone Singapuris </gallery> ==Akadeemilised programmid== LSBF pakub koostöös Grenoble Graduate School of Businessiga kaheaastaseid magistriõppeprogramme, sealhulgas MBA, MSc in Finance ja Master in International Business (MIB) ja MSc Fashion, Design and Luxury Management, ning lisaks ka bakalaureusekraadi programmi, Bachelor in International Business. Kool pakub ka duaalseid MBA programme, mis ühendavad MBA kraadi kutsekvalifikatsiooniga, nagu ACCA, CFA või CIMA.<ref name="laqRg" /> Koostöös University of Central Lancashire'iga (UCLAN) pakub LSBF bakalaureuseõppe programme, sh Bachelors in Business Administration, Bachelors in Accounting & Financial Studies ja LLB Law.<ref name="2nvuD" /> ==Online programmid== LSBF pakub laias valikus programme läbi interaktiivse e-õppe platvormi. See hõlmab MBA, MSc in Finance, MSc, ACCA, CIMA, CFA. Läbi interaktiivse e-õppe platvormi, on õpilastel juurdepääs online-tundidele, foorumitele ja erinevatele õpperessurssidele, sealhulgas salvestatud videoloengutele, 24-tunnisele tehnilisele toele, online-raamatukogule ja Harvard Business School väljaannetele.<ref name="m9sBV" /> 2010. aastal esitles LSBF kahte uut [[rakendus]]t, mida saab kasutada suhtlusvõrgustiku [[Facebook]] kaudu. Nendeks olid LSBF ACCA eksamiks valmistumise online-keskus, mis pakkus mahukaid ressursse ACCA õpilastele, ning LSBF Global MBA, maailma esimene magistriprogramm, mida saab õppida Facebooki vahendusel, "proovi enne kui ostad" stiilis. Mõlema rakenduse kasutamine on kõigile õpilastele tasuta.<ref name="N0Z4T" /> LSBF MBA-l on lisavõimaluseks hindamise valimine ning oma kvalifikatsiooni ja tunnistuse eest maksmine. LSBF ACCA eksamiks valmistumise online-keskus pälvis PQ Magazine'i poolt 2011. aasta veebruaris auhinna Study Resource of the Year.<ref name="wCpZQ" /> ===Edetabelid=== 2011. aasta juuni seisuga on LSBF-is Grenoble Graduate Schooliga partnerluses pakutav MSc in Finance programm [[Financial Times]]i andmetel maailmas 6. kohal. GGSB bakalaureuseprogramm International Business (BIB), mida saab õppida LSBF Londoni ülikoolis ja GGSB ülikoolis Grenoble'is, Prantsusmaal, on ajalehe [[Le Figaro]] andmeil paremuselt 5. programm Prantsusmaal. GGSB Masters in International Business (MIB) on Financial Times järjestuses paremuselt 9. programm kogu maailmas.<ref name="Dw3Im" /> ===Stipendiumid=== Kuninglik patroon Kenti prints Michael sponsoreerib arengumaade üliõpilaste stipendiumikava. LSBF teiste stipendiumiprogrammide hulka kuuluvad ettevõtete stipendiumid ja ärinaiste stipendium. Lisaks on stipendiume, mida rahastavad kooli rektor ja LSBF prorektor.<ref name="SE92H" /> ==Välisühendused== 2011. aasta detsembris juhatas prints Kent partnerluses [[Royal Society of Arts]]iga (RSA) uut iga-aastast äriloengute sarja. Külaliskõnelejaks oli endine briti kaubanduse ja investeeringute aseminister, lord Digby Jones.<ref name="mKNQ9" /> Ühendkuningriigi endine siseminister ja hariduskomisjoni sekretär David Blunkett nimetati 2011. aastal LSBF-i külalislektoriks. Blunketti esimene loeng toimus LSBF-i Marble Archi õppehoones ning keskendus efektiivseks juhtimiseks vajalikele omadustele nii äris kui poliitikas.<ref name="rsainaug" /> 2012. aastal intervjueeris David Blunkett LSBF-i nimel endist Briti peaministrit [[Tony Blair]]i, arutlusteemaks oli hariduse tulevik Ühendkuningriigis. ==LSBF meedias== 2011. aasta oktoobris mainis Briti telekanal [[BBC]] Three LSBFi Inglise keele kooli oma dokumentaalsaates, mis keskendus noortele immigrantidele, kes olid tulnud Ühendkuningriiki realiseerima oma ametialaseid unistusi. Üks õpilastest oli LSBFi Inglise keele kooli õplilane, kes valmistus tähtsaks tööintervjuuks.<ref name="FppxB" /> 2011. aasta detsembris külastas LSBF-i [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia|BAFTA]] võitnud koomik Jo Brand, kelle meediameeskond intervjueeris LSBF-i õpilasi, kelle loodud äri mainiti 2012. aasta veebruaris eetrisse läinud BBC 4 saates.<ref name="hecj7" /> 2012. aasta märtsis mainis [[The Guardian]] LSBFi Global MBA programmi, mida pakuti Facebooki vahendusel. LSBF ja MBA programm pälvis positiivset meedia vastukaja kui uuendusliku tehnoloogiakasutuse soodustaja hariduses.<ref name="6rfDC" /> Bloomberg Business Week intervjueeris LSBF Groupi tegevdirektor, Valeri Kisilevskyt äsja käivitatud 360° õppeprogrammi osas, mis garanteerib edukatele lõpetajatele tööpakkumise kursuse lõpus.<ref name="cDHxN" /> LSBF Kanada direktor Julia Etingeni intervjueeris juhtiv brasiilia ajaleht Valor Economico. Arutlusele tulid LSBFi tulevased ettevõtmised ja LSBF uued programmid [[Brasiilia]] turul (avaldatud [[portugali keel]]es).<ref name="ShOmz" /> LSBF uuenduslikku 360° programmi on mainitud Times Higher Magazine'is, samuti mitmetes teistes riiklikes ja rahvusvahelisetes ajalehtedes, sealhulgas Evening Standard, Londoni metroo, HR Magazine ja [[Wall Street Journal]]. 2011. aastal avaldas juhtiv saksa ajaleht [[Die Welt]] artikli teemal "Miks on kasulik õppida rahvusvahelises LSBF-is".<ref name="NK8iT" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="DDTaJ">{{cite news|url=http://www.independent.co.uk/student/postgraduate/mbas-guide/private-schools-take-on-the-public-providers-2099742.html|title=Private schools take on the public providers |accessdate=10. jaanuar 2012|publisher=The Independent|date=7. oktoober 2010|location=London|first=Martin|last=Thompson}}</ref> <ref name="A6dkH">{{cite web|url=http://www.princemichael.org.uk/charities/education/|title=Charities & Organisations|accessdate=8. aprill 2012|publisher=HRH Prince Michael of Kent}}</ref> <ref name="CExHQ">{{cite web|url=http://www.lsbf.org.uk/school/patrons.html|title=Our Royal Patron|accessdate=8. aprill 2012|publisher=London School of Business and Finance}}</ref> <ref name="nyt281110">{{cite news|url=http://www.nytimes.com/2010/11/29/education/29iht-educlede29.html|title=Poking, Tagging and Now Landing an M.B.A.|accessdate=10. jaanuar 2012|publisher=The New York Times|date=28. november 2010|first=D.D.|last=Guttenplan}}</ref> <ref name="yEaB2">http://www.facebook.com/LSBFGlobalMBA</ref> <ref name="ACq8d">{{cite news|title=London School of Business and Finance opens Canadian campus|url=http://www.theglobeandmail.com/report-on-business/managing/business-education/london-school-of-business-and-finance-opens-canadian-campus/article1935510/|work=Globe and Mail | location=Toronto|first=Diana|last=Mclaren|date=9. märts 2011}}</ref> <ref name="1QyUW">{{cite web|url=http://www.lsbf.edu.sg/school/why-study-with-us/|title=Why Study With Us|accessdate=8. aprill 2012|publisher=London School of Business and Finance}}</ref> <ref name="QfaME">http://www.nytimes.com/2011/07/11/world/europe/11iht-educbriefs11.html?_r=1&scp=1&sq=London%20School%20of%20Business%20and%20Finance&st=cse</ref> <ref name="mTwWn">{{cite web|title=LSBF – Contact Us|url=http://www.lsbf.org.uk/contact.html|work=LSBF – Contact Us|accessdate=22. mai 2011}}</ref> <ref name="laqRg">http://www.lsbf.org.uk/news-and-media/news/fashion-design.html</ref> <ref name="2nvuD">http://www.lsbf.org.uk/school/partners/uclan.html</ref> <ref name="m9sBV">http://www.lsbf.org.uk/programmes/masters/mba/mba-online.html</ref> <ref name="N0Z4T">http://www.lsbf.org.uk/study_online/acca_online.html</ref> <ref name="wCpZQ">http://www.lsbf.org.uk/news-and-media/news/lsbf-at-pq-awards.html</ref> <ref name="Dw3Im">{{cite news|url=http://rankings.ft.com/businessschoolrankings/masters-in-finance-pre-experience-2011|title=Masters in Finance Pre-experience 2011|accessdate=8. aprill 2012|publisher=Financial Times|date=juuni 2011}}</ref> <ref name="SE92H">{{cite web|url=http://www.lsbf.org.uk/students/fees-funding/scholarship-programmes.html|title=LSBF Scholarships|accessdate=8. aprill 2012|publisher=London School of Business and Finance}}</ref> <ref name="mKNQ9">{{cite news|url=http://www.guardian.co.uk/politics/person/477/david-blunkett|title=David Blunkett: Electoral history and profile|accessdate=8. aprill 2012|publisher=The Guardian}}</ref> <ref name="rsainaug">{{cite web|url=http://rsalsbf.eventbrite.com/|title=The Inaugural LSBF HRH Prince Michael of Kent Business Lecture: Fixing Britain|accessdate=8. aprill 2012|publisher=RSA Events}}</ref> <ref name="FppxB">{{cite web|url=http://www.bbc.co.uk/iplayer/episode/b016ltd7/Young_Foreign_and_Over_Here/ |title=BBC Three – Young, Foreign and Over Here |publisher=Bbc.co.uk |date=21. november 2011 |accessdate=26.05.2012}}</ref> <ref name="hecj7">http://www.lsbf.org.uk/news-and-media/media-mentions.html</ref> <ref name="6rfDC">http://www.guardian.co.uk/higher-education-network/blog/2012/mar/21/disruptive-technology-in-he?CMP</ref> <ref name="cDHxN">http://www.businessweek.com/bschools/blogs/mba_admissions/archives/2011/09/london_b-school_offers_job_guarantee.html</ref> <ref name="ShOmz">http://www.valor.com.br/carreira/1015582/brasil-e-o-mercado-da-vez-para-mbas-de-todos-os-tamanhos</ref> <ref name="NK8iT">http://www.timeshighereducation.co.uk/story.asp?sectioncode=26&storycode=417229</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.lsbf.org.uk/ London School of Business and Finance website] [[Kategooria:Majanduskoolid]] [[Kategooria:Suurbritannia koolid]] p3ifsh5tsu6k7tmn5ywnmh6vgavj2pa 0 295444 6166177 5291112 2022-07-23T11:54:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki '''Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon''' (inglise '''International Development Association''', lühendina '''IDA''') on rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis pakub soodustingimustel [[laen]]e maailma kõige vaesematele [[arengumaad]]ele. IDA on [[Maailmapanga Grupp|Maailmapanga Grupi]] liikmesasutus, mille peakorter asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washington]]is. IDA asutati aastal 1960 täienduseks olemasolevale [[Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank|Rahvusvahelisele Rekonstrueerimis- ja Arengupangale]], et anda laene arenguriikidele, mille [[kogurahvatulu]] on teistega võrreldes väikseim, mille [[krediit|krediidi]]võimelisus on nõrk või kus keskmine sissetulek inimese kohta on madalaim. Rahvusvahelist Arenguassotsiatsiooni ja Rahvusvahelist Rekonstrueerimis- ja Arengupanka koos tuntakse [[Maailmapank|Maailmapangana]], kuivõrd neil kahel organisatsioonil on ühine tegevjuhtkond ja ühised töötajad.<ref name="IDA Overview 2012">{{Cite web | title = What is IDA? | publisher = World Bank Group | author = International Development Association | url = http://go.worldbank.org/ZRAOR8IWW0 | accessdate = 14.08.2012 | archive-date = 9.04.2010 | archive-url = http://webarchive.loc.gov/all/20100409002814/http://go.worldbank.org/ZRAOR8IWW0 | url-status = dead }}</ref><ref name="Coppola 2011">{{Cite book | title = Introduction to International Disaster Management, 2nd Edition | author = Coppola, Damon P. | year = 2011 | publisher = Butterworth-Heinemann | location = Oxford, UK | isbn = 978-0-75-067982-4}}</ref><ref name="Sanford 2002">{{Cite journal | title = World Bank: IDA Loans or IDA Grants? | journal = World Development | volume = 30 | issue = 5 | date = 2002 | pages = 741-762 | author = Sanford, Jonathan E. | url = http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0305750X02000037 | accessdate = 14.08.2012}}</ref><ref name="Dreher et al. 2009">{{Cite journal | title = Development aid and international politics: Does membership on the UN Security Council influence World Bank decisions? | journal = Journal of Development Economics | volume = 88 | issue = 1 | date = 2009 | pages = 1-18 | author = Dreher, Axel | author2 = Sturm, Jan-Egbert | author3 = Vreeland, James Raymond | url = http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0304387808000187 | accessdate = 14.08.2012}}</ref> ==Vaata ka== *[[Maailmapank]] *[[Maailmapanga Grupp]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Maailmapank]] [[Kategooria:Arengupangad]] kxdd4l1lqopgtvq9f6lsaomvhoqg3m7 0 295499 6166172 5561765 2022-07-23T11:51:22Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Andrei Prii''' (sündinud [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1938]] [[Mäla]] külas [[Muhu|Muhu saarel]]) on eesti poliitik ja majandusjuht. Ta on lõpetanud [[Liiva Algkool|Liiva Algkooli]], seejärel [[Tallinna Kalatööstuslik Merekool|Tallinna Kalatööstusliku Merekooli]] laevajuhtimise erialal ning [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] tööstuse juhtimise ja planeerimise erialal. Ta töötas aastani [[1961]] kalalaevadel tüürimehena ja aastatel [[1961]]–[[1972]] kaptenina. Ta on olnud [[Hiiu Kalur]]i ja Kalandusliidu aseesimees ning laevatehase direktor, ka Angola kalandusministri nõuandja. Aastatel [[1989]]–[[1990]] oli ta Saare maavolikogu ja selle eestseisuse liige, astus tagasi seoses [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] ([[1990]]–[[1992]]) liikmeks valimisega, ta oli selle keskkonnakomisjoni liige. Aastatel [[1968]]–[[1988]] oli ta [[NLKP]] liige, aastast [[1990]] kuulus ta [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit|Eesti Kristlik-Demokraatlikku Liitu]]. Aastal [[2012]] kuulub ta [[Isamaa ja Res Publica Liit]]u<ref>Kes on kes Eesti poliitikas 1988–1992. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1992</ref><ref>https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search</ref>. ==Tunnustus== *2002 – [[Riigivapi V klassi teenetemärk]] *2006 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Prii, Andrei}} [[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] l57tjdip64c49er38w4mf1wcsnfxq8a 0 296865 6166140 5398641 2022-07-23T11:07:52Z FlocciNivis 150308 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | värvus = seened | nimi = Pikk lõhnasamblik | pilt = Evernia divaricata 21487647.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = | selts = [[Liudsamblikulaadsed]] ''Lecanorales'' | sugukond = [[Lapiksamblikulised]] ''Parmeliaceae'' | perekond = [[Lõhnasamblik]] ''Evernia'' | liik = '''Pikk lõhnasamblik''' | binaarne = ''Evernia divaricata'' | binaarse_autor = | levikukaart = Evernia divaricata levikukaart.jpg | levikukaardi_seletus = Levik Eestis 2011. aasta andmete järgi | sünonüümid = *''Parmelia mougeotii'' }} '''Pikk lõhnasamblik''' (''Evernia divaricata'') on [[samblik]]. Ta on Eestis arvatud [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kaitsekategooriasse]] (seisuga 2012). Eestis on teda hajusalt kogu riigi territooriumil, kokku üle 20 [[leiukoht|leiukoha]]<ref name="Trass & Randlane, 1994"/>. Ta on [[õhu saastumine|õhu saastumise]] suhtes tundlik liik<ref name="Trass & Randlane, 1994"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Trass & Randlane, 1994">Koost. Trass, H. & T. Randlane, 1994. Eesti suursamblikud. Tartu, lk 191.</ref>}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Lapiksamblikulised]] [[Kategooria:Eesti samblikud]] aeeneyga7ngk1tj9am84dk5d1fd5ifv 0 296929 6165645 6026662 2022-07-22T14:53:07Z Melilac 58734 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Sēja vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Sējas pagasts | lipp = Flag of Sējas novads.svg | lipu_link = | vapp = Sējas novads COA.png | vapi_link = | pindala = 227,9 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Loja (Läti)|Loja]] | asendikaardi_pilt = Sējas novada karte.png }} '''Sēja vald''' ([[läti keel]]es ''Sējas pagasts'') on vald Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]]. Vald piirneb Saulkrasti piirkonna [[Saulkrasti]] linna ja [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallaga]], Ādaži piirkonna [[Ādaži vald|Ādaži vallaga]], Limbaži piirkonna [[Skulte vald|Skulte]] ja [[Vidriži vald|Vidriži vallaga]] ning Sigulda piirkonna [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi]] ja [[Krimulda vald|Krimulda vallaga]]. Valla pindala on 227,9 km². 2017. aasta seisuga elas seal 2185 inimest. Valla keskus on [[Loja (Läti)|Loja]] küla. Vallas on kolm avalikku raamatukogu: Lojas, Pabažis ja Ainavase talu juures.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ==Ajalugu== Sēja vald moodustati [[Krimulda kihelkond]]a kuulunud [[Jaunāmuiža mõis (Krimulda kihelkond)|Jaunāmuiža]] ja [[Sēja mõis]]ade maadele.<ref>[http://www.seja.lv/vesture Sējas novads. Vēsture]</ref> Aastal 1935 oli Sēja valla pindala 104,7 km² ja seal oli 1344 elanikku.<ref> Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> [[1945]] moodustati selle aladele Sēja ja Loja külanõukogud, vald ise aga likvideeriti aastal [[1949]]. Aastal [[1954]] liideti Sēja külanõukoguga likvideeritav Loja külanõukogu, aastal 1977 aga likvideeritav Pabaži külanõukogu ja osa Saulkrasti ning Vidriži külanõukogudest.<ref>Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> Aastal [[1990]] moodustati külanõukogust Sēja vald, mis kuulus [[Riia rajoon]]i. 2006. aastal moodustati vallaga samades piirides Sēja piirkond (1. järgu haldusüksus). 2021. aastal liideti Sēja piirkond Saulkrasti piirkonnaga, kus moodustab taas Sēja valla. ==Mälestised== Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Murjāņi muinaskalmed ja Stēderi muinaskalmed.<ref name="QHUp5" /> ==Loodus== Vald asub [[Rannikumadalik (Läti)|Rannikumadalikul]], idaosa jääb [[Kesk-Läti madalik]]ule. Kõrgeim koht (68,8 m) asub Loja lähistel. Suuremad jõed on [[Koiva jõgi]], [[Ķīšupe jõgi]] ja [[Pēterupe jõgi]]. Valda jääb [[Pabaži järv]] (38,2 ha), läänepiirile ka [[Lilaste järv]]. Looduskaitse all on Gāršlejase tamm, Gāršmuiža tamm, Murjāņi tamm, Lejasvīlētāji tammed, tamm maantee [[A3 (Läti)|A3]] ääres, Beltese tamm ja Grāvmelderi tammed. Valda jääb ka arvukalt nimetuid põlispuid. Vallas asub 2533 ha suurune Dzelvese-Kroņi soo hoiuala. Valla idaosa jääb osaliselt Ādaži kaitstavale maastikule, kaguosa aga [[Gauja rahvuspark]]i.<ref name="NhMKy" /> ==Asustus== Aastal 2011 moodustasid valla elanikest [[lätlased]] 87,8 %, [[venelased]] 7,5 %, [[valgevenelased]] 1,5% ja [[ukrainlased]] 1%.<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> [[Fail:Loja, Sējas novada pašvaldība.jpg|pisi|Endise piirkonna administratiivhoone]] Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Ābelīte]] || vasarnīcu ciems || 24 (2019) |- | [[Gāršmuiža]] || mazciems || 45 (2019) |- | [[Jaunkrimulda]] || mazciems || 0 (2019) |- | [[Loja (Läti)|Loja]] || vidējciems || 378 (2019) |- | [[Murjāņi]] || vidējciems || 280 (2019) |- | [[Pabaži küla|Pabaži]] || vidējciems || 385 (2019) |- | [[Sēja]] || vidējciems || 240 (2019) |- | [[Vaivariņi]] || vasarnīcu ciems || 6 (2019) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="QHUp5">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=S%C4%93jas+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 1.11 2018</ref> <ref name="NhMKy">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS], vaadatud 1.11 2018</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.seja.lv Piirkonna koduleht] {{LAT2}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Saulkrasti piirkond]] ig5xwmdjuin11d174rxbgsyizy8emuw 6165646 6165645 2022-07-22T14:54:13Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Sēja vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Sējas pagasts | lipp = Flag of Sējas novads.svg | lipu_link = | vapp = Sējas novads COA.png | vapi_link = | pindala = 227,9 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Loja (Läti)|Loja]] | asendikaardi_pilt = Sējas novada karte.png }} '''Sēja vald''' ([[läti keel]]es ''Sējas pagasts'') on vald Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Saulkrasti]] linna ja [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallaga]], Ādaži piirkonna [[Ādaži vald|Ādaži vallaga]], [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Skulte vald|Skulte]] ja [[Vidriži vald|Vidriži vallaga]] ning Sigulda piirkonna [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi]] ja [[Krimulda vald|Krimulda vallaga]]. Valla pindala on 227,9 km². 2017. aasta seisuga elas seal 2185 inimest. Valla keskus on [[Loja (Läti)|Loja]] küla. Vallas on kolm avalikku raamatukogu: Lojas, Pabažis ja Ainavase talu juures.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ==Ajalugu== Sēja vald moodustati [[Krimulda kihelkond]]a kuulunud [[Jaunāmuiža mõis (Krimulda kihelkond)|Jaunāmuiža]] ja [[Sēja mõis]]ade maadele.<ref>[http://www.seja.lv/vesture Sējas novads. Vēsture]</ref> Aastal 1935 oli Sēja valla pindala 104,7 km² ja seal oli 1344 elanikku.<ref> Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> [[1945]] moodustati selle aladele Sēja ja Loja külanõukogud, vald ise aga likvideeriti aastal [[1949]]. Aastal [[1954]] liideti Sēja külanõukoguga likvideeritav Loja külanõukogu, aastal 1977 aga likvideeritav Pabaži külanõukogu ja osa Saulkrasti ning Vidriži külanõukogudest.<ref>Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> Aastal [[1990]] moodustati külanõukogust Sēja vald, mis kuulus [[Riia rajoon]]i. 2006. aastal moodustati vallaga samades piirides Sēja piirkond (1. järgu haldusüksus). 2021. aastal liideti Sēja piirkond Saulkrasti piirkonnaga, kus moodustab taas Sēja valla. ==Mälestised== Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Murjāņi muinaskalmed ja Stēderi muinaskalmed.<ref name="QHUp5" /> ==Loodus== Vald asub [[Rannikumadalik (Läti)|Rannikumadalikul]], idaosa jääb [[Kesk-Läti madalik]]ule. Kõrgeim koht (68,8 m) asub Loja lähistel. Suuremad jõed on [[Koiva jõgi]], [[Ķīšupe jõgi]] ja [[Pēterupe jõgi]]. Valda jääb [[Pabaži järv]] (38,2 ha), läänepiirile ka [[Lilaste järv]]. Looduskaitse all on Gāršlejase tamm, Gāršmuiža tamm, Murjāņi tamm, Lejasvīlētāji tammed, tamm maantee [[A3 (Läti)|A3]] ääres, Beltese tamm ja Grāvmelderi tammed. Valda jääb ka arvukalt nimetuid põlispuid. Vallas asub 2533 ha suurune Dzelvese-Kroņi soo hoiuala. Valla idaosa jääb osaliselt Ādaži kaitstavale maastikule, kaguosa aga [[Gauja rahvuspark]]i.<ref name="NhMKy" /> ==Asustus== Aastal 2011 moodustasid valla elanikest [[lätlased]] 87,8 %, [[venelased]] 7,5 %, [[valgevenelased]] 1,5% ja [[ukrainlased]] 1%.<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> [[Fail:Loja, Sējas novada pašvaldība.jpg|pisi|Endise piirkonna administratiivhoone]] Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Ābelīte]] || vasarnīcu ciems || 24 (2019) |- | [[Gāršmuiža]] || mazciems || 45 (2019) |- | [[Jaunkrimulda]] || mazciems || 0 (2019) |- | [[Loja (Läti)|Loja]] || vidējciems || 378 (2019) |- | [[Murjāņi]] || vidējciems || 280 (2019) |- | [[Pabaži küla|Pabaži]] || vidējciems || 385 (2019) |- | [[Sēja]] || vidējciems || 240 (2019) |- | [[Vaivariņi]] || vasarnīcu ciems || 6 (2019) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="QHUp5">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=S%C4%93jas+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 1.11 2018</ref> <ref name="NhMKy">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS], vaadatud 1.11 2018</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.seja.lv Piirkonna koduleht] {{LAT2}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Saulkrasti piirkond]] bxg28mmq7u5fenr24hr5j1caezgi9sm 0 298586 6165612 5519376 2022-07-22T14:18:32Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tangerang | hääldus = | nimi1_keel = indoneesia | nimi1 = Tangerang | nimi2_keel = jaava | nimi2 = Tangerang | lipp = Flag_of_Tangerang_City.png | lipu_link = [[Tangerangi lipp]] | vapp = Lambang Kota Tangerang.png | vapi_link = [[Tangerangi vapp]] | pindala = 164,5 | elanikke = 1 797 715 (2010) | asendikaart = Indoneesia }} '''Tangerang''' on linn [[Indoneesia]]s [[Banten]]i provintsis. Linn asub umbes 25 kilomeetrit [[Jakarta]]st läänes. See on suuruselt kolmas linn [[Jabodetabek]]i regioonis pärast Jakartat ja [[Bekasi]]. [[Soekarno-Hatta Rahvusvaheline Lennujaam]], mis asub Tangerangis, on üks Indoneesia tähtsamaid lennujaamu, mis teenindab Jakarta metropoli. [[Kategooria:Indoneesia linnad]] eytsyfccbmjirg35rzvz25e41msoyxg 0 300003 6165587 6163402 2022-07-22T13:45:49Z Velirand 67997 /* Haa */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} {{Sisukord paremale}} '''Biograafiad (Ha)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ha". ==Haa== *[[Bernhard Haab]], eesti kirjastustegelane (1908–1967) *[[Liis Haab]], eesti näitleja (1987–) *[[Eerik Haabjärv]], Eesti sõjaväelane (1916–1995) *[[Johan Haabma]], eesti ühiskonnategelane (1925–2009) *[[Ernst Haabpiht]], Eesti poliitik (1898–1942) *[[Enn Haabsaar]], eesti ajakirjanik ja harrastusajaloolane (1943–2008) *[[Epp Haabsaar]], eesti poliitik, kohtunik ja ikoonimaalija (1953–) *[[Raigo Haabu]], Eesti riigiametnik (1969–) *[[Raimund Haabvere]], eesti keeleteadlane, esperantist (1909–1989) *[[Hermann Haack]], saksa geograaf ja kartograaf (1872–1966) *[[Susan Haack]], inglise filosoof (1945–) *[[Anna Haag]], rootsi murdmaasuusataja (1986–) *[[Kaido Haagen]], eesti fotograaf (1966–) *[[Tiit Haagma]], eesti purjetaja ja jääpurjetaja (1954–) *[[Joel Haahtela]], soome kirjanik (1972–) *[[Alar Haak]], eesti laulja (1966–) *[[Arvi Haak]], eesti arheoloog (1978–) *[[Haakon (Norra kroonprints)|Haakon]], Norra troonipärija (1973–) *[[Haakon VII]], Norra kuningas (1872–1957) *[[Deb Haaland]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1960–) *[[Haam]], Noa poeg *[[Eenok Haamer]], eesti vaimulik (1935–) *[[Eerik Haamer]], eesti kunstnik (1908–1994) *[[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]], eesti kergejõustiklane (2001–) *[[Eugen Haamer]], eesti arhitekt ja ehitusinsener (1903–1968) *[[Harri Haamer]], eesti vaimulik ja skaudijuht (1906–1987) *[[Maarja Haamer]], eesti ooperilaulja (sopran) ja pedagoog (1938–) *[[Markus Haamer]], eesti vaimulik (1967–) *[[Naatan Haamer]], eesti kirikutegelane (1965–) *[[Valter Haamer]], eesti pedagoogikategelane ja kirjastaja (1929–) *[[Kalju Haan]], eesti teatriteadlane (1937–2015) *[[Pentti Haanpää]], soome kirjanik (1905–1955) *[[Henrik Haapala]], soome jäähokimängija (1994–) *[[Ville Haapasalo]], soome näitleja (1972–) *[[Minna Haapkylä]], Soome näitleja (1973–) *[[Matti Haapoja]], soome sarimõrvar (1845–1895) *[[Geir Haarde]], Islandi poliitik (1951–) *[[Enn Haare]], Eesti sõjaväelane (1905–1979) *[[Raul Haaristo]], eesti filminäitleja (1954–) *[[Iro Haarla]], soome pianist, harfist ja helilooja (1956–) *[[Annika Haas]], eesti fotograaf *[[Eleriin Haas]], Eesti kõrgushüppaja (1992–) *[[Gaëtan Haas]], Šveitsi jäähokimängija (1992–) *[[Josef Haas]], Šveitsi murdmaasuusataja (1937–) *[[Karl Haas]], Eesti sõjaväelane (surnud 1942) *[[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]], endine Saksamaa jooksja (1931–) *[[Mario Haas]], Austria endine jalgpallur (1974–) *[[Mary Haas]], ameerika keeleteadlane (1910–1996) *[[Voldemar Haas]], eesti maalikunstnik ja teatrikunstnik (1898–1982) *[[Pauliina Haasjoki]], soome luuletaja (1976–) *[[Arne Haasma]], eesti muusik *[[Juss Haasma]], eesti näitleja (1985–) *[[Uku Haasma]], eesti jalgpallur ja laulja (1994–) *[[Hella Haasse]], hollandi kirjanik (1918–2011) *[[Tuula Haatainen]], Soome poliitik (1960–) *[[Aksel Haav]], eesti füüsik (1928–) *[[Andrus Haav]], eesti viiuldaja (1969–) *[[Ruth Haav]], eesti viiuldaja (1971–) *[[Anna Haava]], eesti luuletaja (1864–1957) *[[Maire Haava]], eesti laulja (1962–) *[[Roman Haavamägi]], eesti kujur, maalikunstnik ja graafik (1891–1964) *[[Paul Haavaoks]], eesti kirjanik (1924–1983) *[[Ants Haavel]], eesti arst (1930–1999) *[[Hannes Haavel]], eesti kirurg *[[Maie-Ly Haavel]], eesti lastearst (1931–) *[[Mari Haavel]], eesti tekstiilikunstnik (1970–) *[[Rein Haavel]], eesti elektroonikainsener (1944–) *[[Trygve Haavelmo]], norra majandusteadlane (1911–1999) *[[Paavo Haavikko]], soome luuletaja ja näitekirjanik (1931–2008) *[[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (1935–2022) *[[Pekka Haavisto]], Soome poliitik (1958–) *[[Kert Haavistu]], endine Eesti jalgpallikoondise mängija (sündinud 1980) *[[Mikk Haavistu]], eesti jalgpallur (1985–) ==Hab== *[[Eveli Habakuk]], eesti matkaja ja alpinist (1978–) *[[Lauri Habakuk]], eesti ajakirjanik (1990–) *[[Madis Habakuk]], eesti majandusteadlane (1938–2016) *[[Markus Habakukk]], eesti näitleja (1992–) *[[Leonid Habarov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (1947–) *[[Robert Habeck]], Saksamaa poliitik (1969–) *[[Harry Habel]], eesti purilendur ja lendur (1912–1980) *[[Fritz Haber]], saksa keemik (1868–1934) *[[Samu Haber]], soome muusik (1976–) *[[Christoph Haberland]], baltisaksa arhitekt (1750–1803) *[[Marijan Haberle]], Horvaatia arhitekt (1908–1979) *[[Harald Haberman]], eesti zooloog ja poliitik (1904–1986) *[[Henn Haberman]], eesti hüdrobioloog (1935–1991) *[[Eugen Habermann]], eesti arhitekt (1884–1944) *[[Karl Habermann]], eesti sõjaväelane (1899–1924) *[[Jürgen Habermas]], saksa filosoof (1929–) *[[Rebekka Habermas]], saksa ajaloolane (1959–) *[[Yāsir al-Ḩabīb]], šiiidi vaimulik (1979–) *[[Arnold Habicht]], Eesti vaimulik (1878–1964) *[[Ernst Habicht]], Patküla vallavanem (1873–1937) *[[Jarno Habicht]], eesti tervishoiuametnik ja rahvaterviseteadlane (1976–) *[[Juhan Habicht]], eesti kirjanik ja tõlkija (1954–) *[[Külli Habicht]], eesti keeleteadlane (1964–) *[[Lygia Habicht]], eesti tekstiilikunstnik (1925–2019) *[[Tamara Habicht]], eesti etnograaf (1918–2001) *[[Ülo Habicht]], eesti kujunduskunstnik (1923–1991) *[[Franz Karl Joseph von Habsburg-Lothringen]], Austria ertshertsog (1802–1878) *[[Otto von Habsburg]], poliitik (1912–2011) *[[Regina von Habsburg]], Wettini dünastia liige (1925–2010) *[[Karl Habsburg-Lothringen]], poliitik (1961–) *[[Pierre Damien Habumuremyi]], Rwanda poliitik (1961–) *[[Juvénal Habyarimana]], Rwanda sõjaväelane ja poliitik (1937–1994) ==Hac== *[[Emil Hácha]], Tšehhoslovakkia riigitegelane (1872–1945) *[[Joe Hachem]], Liibanoni päritolu elukutseline Austraalia pokkerimängija (1966–) *[[Diana Hacıyeva]], Aserbaidžaani laulja ja laulukirjutaja (1989–) *[[Olivia Hack]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1983–) *[[Georg Hackenschmidt]], eesti raskejõustiklane, filosoof ja kirjanik (1877–1968) *[[Carl Hacker]], eesti luuletaja Marie Underi esimene abikaasa (1878–1948) *[[Hedda Hacker]], eesti kunstnik (1905–1988) *[[Buddy Hackett]], USA näitleja (1924–2003) *[[Grant Hackett]], Austraalia endine ujuja (1980–) *[[Ian Hacking]], Kanada filosoof (1936–) *[[Gene Hackman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1930–) *[[Antti Hackzell]], Soome poliitik (1881–1946) ==Had== *[[Eḩsān Ḩadādī]], Iraani kettaheitja (1985–) *[[Oussama Haddadi]], Tuneesia jalgpallur (1992–) *[[Roberto Jorge Haddock Lobo]], Brasiilia arst ja poliitik (1817–1869) *[[Zaha Hadid]], Iraagi-Briti arhitekt (1950–2016) *[[Andrei Hadanovitš]], valgevene luuletaja ja tõlkija (1973–) *[[Yahya Ould Hademine]], Mauritaania poliitik (1953–) *[[Chris Hadfield]], Kanada astronaut (1959–) *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni poliitik (1945–) *[[Bella Hadid]], Ameerika Ühendriikide modell (1996–) *[[Vincent Hadleŭski]], valgevene katoliku preester, publitsist ja poliitik (1898–1942) *[[Hadrianus]], Vana-Rooma keiser (76–138) *[[Hadrianus I]], paavst (suri 795) *[[Hadrianus II]], paavst (suri 872) *[[Hadrianus III]], paavst (suri 885) *[[Hadrianus IV]], paavst (suri 1159) *[[Hadrianus V]], paavst (suri 1276) *[[Hadrianus VI]], Rooma paavst (1459–1523) *[[Adis Hadžanović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1993–) *[[Goran Hadžić]], Horvaatia serblaste kindral (1958–2016) *[[Memnun Hadžić]], Bosnia ja Hertsegoviina endine poksija (1981–) *[[Raul Hadžimba]], Abhaasia poliitik (1958–) ==Hae== *[[Ernst Haeckel]], saksa bioloog, loodusteadlane, kunstnik, filosoof (1834–1919) *[[Yannick Haenel]], prantsuse kirjanik (1967–) *[[Siegfried Haenicke]], Saksamaa jalaväekindral (1878–1946) ==Haf== *[[Ḩāfez̧]], Pärsia luuletaja (1315–1390) *[[Sebastian Haffner]], publitsist (1907–1999) *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)|Amīn al-Ḩāfiz̧]], Liibanoni poliitik (1926–2009) *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]], Süüria poliitik (1921–2009) *[[Dinar Hafizullin]], Venemaa jäähokimängija (1989–) *[[Ronny Hafsås]], Norra laske- ja murdmaasuusataja (1985–) *[[Khalifa Haftar]], Liibüa sõjaväelane, välimarssal ja feldmarssal (1943–) ==Hag== *[[Ragnhild Haga]], norra murdmaasuusataja (1991–) *[[Helmut Hagar]], eesti etnoloog (1914–1991) *[[Paul-Toomas Hage]], eesti veemotosportlane ja sporditegelane ning ettevõtja (1946–2015) *[[Rawi Hage]], Kanada kirjanik ja fotograaf (1964–) *[[Chuck Hagel]], USA poliitik (1946–) *[[Johannes Hagel]], Tartu kullassepp *[[Pille Hagel]], endine eesti iluuisutaja, iluuisutamise treener ja praegune sisearhitekt (1953–) *[[Raimund Hagelberg]], eesti majandusteadlane (1927–) *[[Tõnu Hagelberg]], eesti arhitektuuriajaloolane ja ajakirjanik (1952–2002) *[[Magnhild Hagelia]], Norra poliitik (1904–1996) *[[Boris Hagelin]], rootsi ärimees ja krüptograaf (1892–1983) *[[Carl Hagelin]], rootsi jäähokimängija (1988–) *[[Emil Hagemann]], Eesti advokaat (1900–?) *[[August Matthias Hagen]], baltisasksa kunstnik (1794–1878) *[[Gottschalk Hagen]], Tallinna piiskop (suri 1513) *[[Johann August Hagen]], baltisaksa muusik (1786–1877) *[[Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]], baltisaksa kunstnik (1824–1902) *[[Nina Hagen]], saksa laulja ja näitleja (1955–) *[[Stein Vegard Hagen]], Norra diplomaat (1944–2010) *[[Kurt Hager]], Saksa DV riigitegelane (1912–1998) *[[Rune Hagestrand]], Norra poliitik (1964–) *[[Merle Haggard]], USA kantrilaulja ja laulukirjutaja (1937–2016) *[[Henry Rider Haggard]], inglise kirjanik (1856–1925) *[[Erika Haggi]], eesti skulptor (1922–2009) *[[Ianis Hagi]], rumeenia jalgpallur (1998–) *[[Carl Haglund]], Soome poliitik (1979–) *[[Linda Haglund]], rootsi kergejõustiklane (1956–2015) *[[Lucina Hagman]], soome poliitik ja pedagoog (1853–1946) *[[Paul Hagu]], eesti folklorist ja etnoloog (1946–) *[[Tyler Hague]], Ameerika Ühendriikide katselendur, õhuväelane ja astronaut (1975–) *[[Verner Hagus]], eesti balletitantsija (1909–1988) *[[Anna Hagwall]], Rootsi poliitik (1953–) ==Hah== *[[Adolf Theodor Hahn]], Narva linnapea (1832–1914) *[[Carl Hugo Hahn]], baltisaksa päritolu Eesti ja Saksamaa vaimulik (1886–1957) *[[Elieser Traugott Hahn]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik (1848–1939) *[[Gotthilft Traugott Hahn]], eesti vaimulik ja teoloog (1875–1919) *[[Herbert Hahn]], saksa õpetaja ja antroposoof (1890–1970) *[[Joe Hahn]], USA muusik (1977–) *[[Joseph Edmund Eduard von Hahn]], Kuressaare linnapea (1860–1942) *[[Kurt Hahn]], Saksa juudi pedagoog (1886–1974) *[[Otto Hahn]], saksa füüsik ja keemik (1879–1968) *[[Paul von Hahn]], Venemaa riigitegelane (1793–1862) *[[Reimar Hahn]], Liivi ordumeister (14. sajand) *[[Ülle Hahndorf]], eesti tšellist (1959–) *[[Samuel Hahnemann]], saksa arstiteadlane (1755–1843) *[[Jaan Haho]], eesti arst (1884–1947) *[[Kristjan Haho]], eesti advokaat (1877–1937) ==Hai== *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]], Mauritaania poliitik (1940–) *[[Amadou Haidara]], Mali jalgpallur (1998–) *[[Jörg Haider]], Austria poliitik (1950–2008) *[[Alexander Haig]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja sõjaväelane (1924–2010) *[[Douglas Haig]], Suurbritannia sõjaväelane (1861–1928) *[[Toivo Haimi]], eesti sõudja (1949–) *[[Alfred Hain]], eesti agronoom (1907–1990) *[[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane ja kultuuriloolane (1941–2022) *[[Viktoria Hain]], eesti pedagoog ja tõlkija (1911–1986) *[[Georgi Haindrava]], Gruusia ühiskonna- ja poliitikategelane ning filmirežissöör (1956–) *[[Vaike Hainla]], eesti metsateadlane (1925–2012) *[[Johannes Hainsalu]], eesti põllumees (1894–1980) *[[Lehte Hainsalu]], eesti kirjanik (1938–) *[[Meelis Hainsoo]], eesti laulja (1972–) *[[Haile Selassie I]], Etioopia keiser (1892–1975) *[[Fljuza Hairullina]], baškiiri ühiskonnategelane Eestis (1960–) *[[Fred Haise]], USA astronaut (1933–) *[[Haitham ibn Tāriq]], Omaani sultan (1954–) *[[Šmuel Haitov]], ENSV teeneline arst (1909–1984) *[[Heimo Haitto]], soome ja ameerika viiulikunstnik ja lapstäht (1925–1999) ==Haj== *[[Haile Haja]], Etioopia maratonijooksja (1988–) *[[Péter Hajdú]], ungari keeleteadlane (1923–2002) *[[Jiří Hájek]], Tšehhoslovakkia riigitegelane ja diplomaat (1913–1993) *[[Tamás Hajnal]], ungari jalgpallur (1981–) *[[Alfréd Hajós]], Ungari ujuja (1878–1955) ==Hak== *[[Irina Hakamada]], Venemaa poliitik (1955–) *[[Shigeki Hakamada]], jaapani politoloog (1943–) *[[Svante Hakamäki]], Vabadussõjas osalenud Soome põllumees ja sõjaväelane (1900–1995) *[[Jani Hakanpää]], soome jäähokimängija (1992–) *[[Per Olof Håkansson]], Rootsi poliitik (1941–2000) *[[Dietrich Hake]], Tartu piiskop (surnud 1498) *[[Emeko Hake]], Liivi ordu maamarssal 1330 *[[Otto Hake]], Tallinna linnusekomtuur 1483–1484 *[[Benedikt Gottlieb Haken]], Eesti vaimulik (1744–1810) *[[Hermann Haken]], saksa füüsik (1927–) *[[Elmi Hakk]], eesti pedagoog (1909–2002) *[[Teuvo Hakkarainen]], Soome poliitik (1960–) *[[Vladimir Hakobjan]], armeenia maletaja (1971–) *[[Juha Hakola]], soome jalgpallur (1987–) *[[Håkon Herdebrei]], Norra kuningas (1147–1162) *[[Håkon V Magnusson]], Norra kuningas (1270–1319) *[[Håkon VI]], Norra kuningas (surnud 1380) *[[Veikko Hakulinen‎]], Soome suusataja (1925–2003) ==Hal== *[[Stephen Halaiko]], USA poksija (1908–2001) *[[Franz Halder]], Saksamaa sõjaväelane (1884–1972) *[[Toomas Haldma]], eesti majandusteadlane (1957–) *[[Leho Haldna]], eesti orienteeruja, orienteerumiskohtunik ja sporditegelane (1961–) *[[Jüri Haldre]], eesti arst (1896–1949) *[[Lemme Haldre]], eesti arst ja kunstnik (1955–) *[[Sulev Haldre]], eesti arst (1956–) *[[George Ellery Hale]], USA astronoom (1868–1938) *[[Simona Halep]], rumeenia tennisist (1991–) *[[Fromental Halévy]], saksa-prantsuse juudi päritolu Prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (1799–1862) *[[Alex Haley]], USA kirjanik (1921–1992) *[[Bill Haley]], USA laulja (1925–1981) *[[Nikki Haley]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1972–) *[[Calle Halfvarsson]], Rootsi murdmaasuusataja (1989–) *[[Rob Halford]], Briti laulja (1951–) *[[Andrzej Halicki]], Poola poliitik (1961–) *[[Ibrahim Halidi]], Komooride poliitik (1954–2020) *[[Aleksandr Halifman]], vene maletaja (1966–) *[[Pärtel Haliste]], eesti klassikaline filoloog (1890–1944) *[[Kristjan Haljak]], eesti luuletaja ja tõlkija (1990–) *[[Ants Haljamaa]], eesti tõlkija, toimetaja, korrektor ja kirjastaja (1941–) *[[Rein Haljand]], eesti ujuja, spordipedagoog ja sporditegelane (1945–) *[[Tõnu Haljand]], eesti suusahüppaja, kahevõistleja ja treener (1945–1997) *[[Endel Haljasmaa]], Elva vallavanem (1903–1942) *[[Heiki Haljasorg]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik (1977–) *[[Ants Haljaste]], eesti füüsik (1943–) *[[Kaja Haljaste]], eesti ujumistreener (1966–) *[[Kristiina Halkola]], Soome näitleja, laulja ja poliitik (1945–) *[[Arch Hall juunior]], USA filminäitleja, muusik ja lendur (1943–) *[[Arch Hall seenior]], USA filminäitleja, stsenarist ja filmiprodutsent (1908–1978) *[[Edward T. Hall]], USA antropoloog (1914–2009) *[[Granville Stanley Hall]], USA psühholoog ja kasvatusteadlane (1844–1924) *[[Joseph Hall]], inglise satiirik, moralist ja vaimulik (1574–1656) *[[Marie Boas Hall]], USA teadusajaloolane (1919–2009) *[[Michael C. Hall]], USA filminäitleja (1971–) *[[Stuart Hall]], Jamaica päritolu Briti kultuuriteoreetik ja sotsioloog (1932–2014) *[[Taylor Hall]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Uko Halla]], eesti teatrikunstnik ja näitleja (1906–1966) *[[Jussi Halla-aho]], Soome poliitik (1971–) *[[Merit Hallap]], eesti eripedagoog ja logopeed (1969–) *[[Saul Hallap]], eesti tõstesportlane (1897–1941) *[[Tatjana Hallap]], eesti tõlkija (1928–2015) *[[Tiiu Hallap]], eesti filosoof ja tõlkija (1960–) *[[Valmen Hallap]], eesti keeleteadlane (1928–1987) *[[Jaakko Hallas]], eesti tõlkija ja toimetaja (1948–) *[[Jana Hallas]], stilist ja laulutekstide autor (1969–) *[[Illar Hallaste]], Eesti vaimulik, poliitik ja ärimees (1959–2012) *[[Anna Hallberg]], Rootsi poliitik (1963–) *[[Bengt Hallberg]], rootsi džässpianist ja helilooja (1932–2013) *[[Halldór Ásgrímsson]], Islandi poliitik (1947–2015) *[[Enno Hallek]], eesti maalikunstnik (1931–) *[[Helmut Hallemaa]], Eesti munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Lena Hallengren]], Rootsi poliitik (1973–) *[[Aivar Haller]], eesti koolitaja ja aktivist *[[Albert Magnus Haller]], Eesti vaimulik (1730–1798) *[[Anton Hermann Haller]], Eesti vaimulik (1833–1906) *[[Eduard Pontus Haller]], Eesti vaimulik (1810–1864) *[[Elmar Haller]], eesti põllumajandusteadlane (1907–1985) *[[Gustav Albert Haller]], Eesti vaimulik (1871–1947) *[[Heldur Haller]], eesti metsavend (1923–1947) *[[Jakob Pontus Haller]], Eesti vaimulik (1763–1816) *[[Johann Friedrich Haller]], Eesti vaimulik (1696–1775) *[[Johannes Haller]], baltisaksa päritolu saksa ajaloolane (1865–1947) *[[Kristjan Haller]], eesti füüsik ja teadusjuht (1949–) *[[Rainis Haller]], eesti matemaatik (1975–) *[[Edmond Halley]], inglise füüsik, astronoom ja matemaatik (1656–1742) *[[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]], islandi maletaja (1992–) *[[Michael Halliday]], keeleteadlane ja semiootik (1925–2018) *[[Aare Hallik]], eesti suusatreener (1949–1987) *[[Arno Hallik]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallur (1920–1978) *[[Arvi Hallik]], eesti näitleja (1941–2014) *[[Arvo Hallik]], eesti investeerimispankur (1976–) *[[Enn Hallik]], eesti spordiajakirjanik (1950–) *[[Felix Hallik]], Eesti kohtunik (1902–1986) *[[Helger Hallik]], eesti maadleja (1972–) *[[Helmer Hallik]], eesti politsei- ja päästeametnik, politseimajor (1973–) *[[Johannes Hallik]], eesti kergejõustiklane (1913–1984) *[[Klara Hallik]], Eesti politoloog ja poliitik (1933–) *[[Konstantin Hallik]], eesti advokaat (1899–1943) *[[Kristjan Hallik]], eesti viiuldaja (1983–) *[[Maaja Hallik]], eesti näitleja (1989–) *[[Margus Hallik]], eesti orienteeruja ja kahevõistleja (1978–) *[[Martin Hallik]], eesti ajaloolane (1975–) *[[Osvald Hallik]], eesti põllumajandusteadlane (1906–1964) *[[Raymond Hallik]], eesti sporditegelane (1928–2008) *[[Reinar Hallik]], eesti endine elukutseline korvpallur (1984–) *[[Sofia Hallik]], eesti ehtekunstnik, disainer ja ettevõtja (1991–) *[[Airi Hallik-Konnula]], eesti ajakirjanik (1975–) *[[Urmas Hallika]], Eesti riigiametnik (1963–) *[[Heiti Hallikma]], eesti orienteeruja (1970–) *[[Väino Hallikmägi]], Eesti poliitik (1953–) *[[Roopi Hallimäe]], eesti kirjanik ja astronoom (1908–1969) *[[Annika Hallin]], rootsi filminäitleja (1968–) *[[Oskar Halling]], eesti põllumees (1896–1949) *[[Haljand Hallismaa]], eesti sporditegelane (1931–2000) *[[Ehalill Halliste]], eesti tekstiilikunstnik (1948–) *[[Herman Halliste]], eesti skulptor (1900–1973) *[[Geri Halliwell]], inglise poplaulja, riiete disainer ja näitlejanna (1972–) *[[Ernst Hallop]], eesti kunstnik (1908–1980) *[[Ben Halloran]], Austraalia jalgpallur (1992–) *[[Ḫallušu-Inšušinak]], Elami kuningas (8.–7. sajand eKr) *[[Laila Halme]], soome laulja (1934–2021) *[[Tony Halme]], Soome raskejõustiklane ja poliitik (1963–2010) *[[Paul Halmos]], USA matemaatik (1916–2006) *[[Antero Halonen]], soome poksija (1938–2016) *[[Tarja Halonen]], Soome poliitik (1943–) *[[Paul Halpern]], ameerika füüsik ja teaduskirjanik (1961–) *[[Frans Hals]], Hollandi portreekunstnik (surnud 1666) *[[Marcel Halstenberg]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Halt]], Liivi ordu meister *[[Bernhard Haltrik]], Eesti sõjaväelane (1895–1982) *[[Stepan Halturin]], vene revolutsionäär ja terrorist (1857–1882) *[[Herman Haluštšenko]], Ukraina poliitik (1973–) *[[Sopho Halvaši]], gruusia laulja (1986–) *[[Halvdan Must]], Ida-Norra väikekuningas (9. sajand) *[[Johan Halvorsen]], norra helilooja, dirigent ja viiuldaja (1864–1935) *[[Kristin Halvorsen]], Norra poliitik (1960–) *[[Raja Halwani]], Liibanoni päritolu filosoof ==Ham== *[[Hàm Nghi]], Annami kuningas (1871–1943) *[[Jan Hamáček]], Tšehhi poliitik (1978–) *[[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah (1872–1942)|Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]], Bahreini valitseja (1872–1942) *[[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]], Bahreini emiir ja kuningas (1950–) *[[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir *[[Shōji Hamada]], jaapani keraamik (1892–1978) *[[Barkat Gourad Hamadou]], Djibouti poliitik (1930–2018) *[[Dietmar Hamann]] *[[Johann Georg Hamann]], saksa filosoof (1730–1788) *[[Ayumi Hamasaki]], jaapani lauljatar ja näitleja (1978–) *[[Tšulpan Hamatova]], Venemaa filmi- ja teatrinäitleja (1975–) *[[Viktor Hambardzumjan]], armeenia astronoom ja füüsik (1908–1996) *[[Lubbert von Hambroich]], Liivi ordu majandusülem 16. sajandil *[[Jacques Hamel]], Prantsusmaa katoliku preester (1930–2016) *[[Théophile Hamel]], Kanada maalikunstnik (1817–1870) *[[Charles Hamelin]], Kanada kiiruisutaja (1984–) *[[Bent Hamer]], Norra filmirežissöör (1956–) *[[Asta Hameri]], eesti kirjandusteadlane ja -kriitik (1922–1995) *[[Jasmin Hamid]], tatari päritolu Soome näitleja ja poliitik (1984) *[[Rani Hamid]], Bangladeshi maletaja (1944–) *[[Mark Hamill]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1951–) *[[Lewis Hamilton]], Briti Vormel 1 sõitja (1985–) *[[Lisa Gay Hamilton]], USA filminäitleja (1964–) *[[Richard Hamilton (korvpallur)]], USA korvpallur (1978–) *[[William Rowan Hamilton]], iiri matemaatik ja füüsik (1805–1865) *[[Hannibal Hamlin]], USA poliitik, asepresident (1809–1891) *[[Marvin Hamlisch]], USA helilooja ja dirigent (1944–2012) *[[Jon Hamm]], USA näitleja (1971–) *[[Mia Hamm]], Ameerika Ühendriikide endine jalgpallur (1972–) *[[Thomas Hammarberg]], inimõiguste aktivist Rootsist (1942–) *[[Dag Hammarskjöld]], rootsi diplomaat ja ÜRO peasekretär (1905–1961) *[[Jaan Hammas]], eesti põllumees (1887–1937) *[[Jon Ludvig Hammer]], norra maletaja (1990–) *[[Voldemar Hammer]], eesti kommunist (1894–1982) *[[Carl Gotthard Hammerbeck]], Eesti vaimulik (1800–1870) *[[Vilhelm Hammershøi]], taani maalikunstnik (1864–1916) *[[Dashiell Hammett]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1894–1961) *[[Kirk Hammett]], USA kitarrist (1962–) *[[Becky Hammon]], korvpallur (1977–) *[[Andrew Hammond]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Laurens Hammond]], USA insener ja leiutaja (1895–1973) *[[Philip Hammond]], Suurbritannia poliitik (1955–) *[[Richard Hammond]], Briti ajakirjanik (1969–) *[[Hammurapi]], Vana-Babüloonia kuningas (suri 1750 eKr) *[[Jean Hampton]], USA kuningas (1954–1996) *[[Tor Henning Hamre]], norra jalgpallur (1979–) *[[Marek Hamšík]], Slovakkia jalgpallur (1987–) *[[Knut Hamsun]], norra kirjanik (1858–1952) *[[Anton Hamulecki]], Venemaa keisririigi mustkunstnik (1753–1850) ==Han== *[[Han Feizi]], hiina filosoof *[[John Hancock]], ameerika kaupmees ja poliitik (1737–1793) *[[Matt Hancock]], Suurbritannia poliitik (1978–) *[[Peter Handke]], austria kirjanik ja tõlkija (1942–) *[[Daniel Handler]], USA kirjanik (1970–) *[[Georg Handtwig]], Eesti vaimulik (1676–1733) *[[Michael Haneke]], Austria filmirežissöör, teatrilavastaja ja stsenarist (1942–) *[[Halvard Hanevold]], norra laskesuusataja (1969–2019) *[[Anne Haney]], USA näitleja (1934–2001) *[[Endel Hang]], eesti geograaf (1930–1978) *[[Henri Hang]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Vaike Hang]], eesti looduskaitsetegelane, teadusajaloolane, harrastusetnograaf (1932–) *[[Noah Hanifin]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1997–) *[[Andre Hanimägi]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1989–) *[[Roger Hanin]], prantsuse näitleja ja filmirežissöör (1925–2015) *[[Ismāʿīl Haniyya]], Palestiina (Gaza tsooni) Ḩamāsi valitsuse peaminister (1963–) *[[Hugon Hanke]], Poola poliitik (1904–1964) *[[Gert D. Hankewitz]], eesti ajakirjanik (sündinud 1984) *[[Heino Hankewitz]], Eesti riigiametnik ja Saksamaa sotsiaaltöötaja (1954–) *[[Sten A. Hankewitz]], eesti ajakirjanik (1979–) *[[Aita Hanko]], eesti tõlkija (1901–1979) *[[August Hanko]], Eesti poliitik (1879–1952) *[[Tom Hanks]], USA filminäitleja (1956–) *[[Hannah]], eesti laulja ja laulukirjutaja (1981–) *[[Sven Hannawald]], saksa suusahüppaja (1974–) *[[Jeff Hanneman]], USA muusik (1964–2013) *[[Alexander Hannemann]], Tartu kullassepp *[[Hannes Stefánsson]], islandi maletaja (1972–) *[[Jaan Hanni]], eesti baptistlik vaimulik (1927–2017) *[[Johannes-Andreas Hanni]], Eesti sarimõrvar (1957–1982) *[[Merike Hanni]], eesti kirjanik (1949–) *[[Sirli Hanni]], eesti laskesuusataja (1985–) *[[Hannibal]], Kartaago väejuht (247–182 eKr) *[[Johannes Hannibal]], Eesti sõjaväeametnik (1895–1978) *[[Sean Hannity]], USA ajakirjanik (1961–) *[[Uuno Hannula]], Soome poliitik, riigiametnik ja ajakirjanik (1891–1963) *[[Valdur Hannula]], Eesti sõjaväelane (1907–1991) *[[Ain Hannus]], eesti lõõtspillimängija (1973–) *[[Henrich von Hannöver]], Lihula ja Riia komtuur (14. sajand) *[[Hanok]], Vana Testamendi tegelane *[[Hans]], Taani kuningas (1455–1513) *[[Hans Adam II]], Liechtensteini vürst (1945–) *[[Tobias Hans]], Saksamaa poliitik (1978–) *[[Ernst Hansar]], Eesti politseinik (1899–1979) *[[Lilian Hansar]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (1949–) *[[Anne Hansberg]], eesti audiitor (1946–) *[[Epp Hansberg]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1944–) *[[Lorraine Hansberry]], ameerika näitekirjanik ja autor (1930–1965) *[[Ain Hanschmidt]], eesti ärimees *[[Teet Hanschmidt]], eesti näitleja ja vaimulik (1950–) *[[Frida Hansdotter]], rootsi mäesuusataja (1985–) *[[Aime Hansen]], eesti luuletaja (1962–) *[[Arnbjørn Hansen]], Fääri saarte jalgpallur (1986–) *[[Artur Hansen]], eesti metsateadlane (1908–1944) *[[August Hansen]], Eesti poliitik, Eesti NSV riigitegelane (1895–1952) *[[Benno Hansen]], eesti ooperilaulja, opereti- ja draamanäitleja (1891–1952) *[[Chris Hansen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1959–) *[[Ellen Hansen]], eesti tekstiilikunstnik (1910–2012) *[[Eric Hansen]], Kanada maletaja (1992–) *[[Gerhard Armauer Hansen]], norra arst ja arstiteadlane (1841–1912) *[[Hans Christian Hansen]], Taani poliitik (1906–1960) *[[Ivar Hansen]], Taani poliitik (1938–2003) *[[Kalle Hansen]], eesti alpinist ja matkakorraldaja (1958–) *[[Leopold Hansen]], eesti näitleja ja lavastaja (1879–1964) *[[Mall Hansen]], eesti näitleja (1948–2019) *[[Mihkel Hansen]], Eesti poliitik (1904–2004) *[[Osvald Hansen]], Eesti sõjaväelane (1896–1945) *[[Peeter Hansen]], eesti arst (1889–1950) *[[Robert Theodor Hansen]], eesti köster, koolmeister, muusikategelane ja helilooja (1849–1912) *[[Thorkild Hansen]], taani kirjanik (1927–1989) *[[Torbjørn Ringdal Hansen]], norra maletaja (1979–) *[[Vootele Hansen]], Eesti poliitik (1962–) *[[Winfried Martin Hansen]], Eesti vaimulik (1860–1936) *[[Woldemar Adolf Hansen]], Eesti vaimulik (1823–1881) *[[Johan Hansing]], Eesti poliitik ja notar (1888–1941) *[[Eino Hanski]], soome skulptor ja kirjanik (1928–2000) *[[Ilkka Hanski]], soome ökoloog (1953–2016) *[[Pia Hanslep]], eesti ajakirjanik ja õpetaja (1979–) *[[Gerhard Hansman]], eesti pomoloog (1911–1983) *[[Hannes Hanso]], Eesti munitsipaalpoliitik (1971–) *[[Hille Hanso]], eesti harrastusratsutaja ja raamatuautor (1976–) *[[Esther Hanson]], eesti pianist (1919–2013) *[[Eve Hanson]], eesti moedisainer (1969–) *[[Hedvig Hanson]], eesti laulja (1975–) *[[Kaur Hanson]], eesti turunduspraktik (1969–) *[[Margus Hanson]], eesti poliitik (1958–) *[[Novella Hanson]], eesti muusik ja lauluõpetaja (1953–) *[[Paul Hanson]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) *[[Raimu Hanson]], eesti ajakirjanik (1957–) *[[Rein Hanson]], eesti ajakirjanik ja filmimees (1948–2012) *[[Bernhard Georg Hanssen]], saksa arhitekt (1844–1911) *[[Robert Hanssen|Robert Philip Hanssen]] (1944–) NSV Liidu ja Venemaa kasuks tegutsenud [[FBI]] vastuluuredivisjoni [[agent]] *[[Aleksander Hansson]], eesti vaimulik (1913–1983) *[[Ardo Hansson]], eesti majandusteadlane (1958–) *[[Ernst Hansson]], Eesti kohtunik (1896–1980) *[[Hermann Hansson]], eesti vaimulik (1887–1945) *[[Karl Hansson]], eesti kommunist ja nõukogude sõjaväelane (1897–1973) *[[Sandra Hansson]], rootsi-norra murdmaasuusataja (1980–) *[[Sven Ove Hansson]], rootsi filosoof (1951–) *[[Hillar Hanssoo]], eesti ajalooõpetaja, koolijuht ja maletreener (1927–2002) *[[Liivika Hanstin]], eesti näitleja (1971–) *[[Robin Hanzl]], tšehhi jäähokimängija (1989–) *[[Leonhard Hantsoo]], eesti arst (1904–1982) *[[Yuzuru Hanyū]], jaapani iluuisutaja (1994–) ==Hao== *[[Hao Ge]], libeeria laulja (1981–) *[[Hao Haidong]], hiina jalgpallur (1970–) ==Hap== *[[Jevgenia Haponen]], Eesti teleajakirjanik (1946–2015) *[[Karl Happich]], Eesti baltisaksa bakterioloog (1863–1923) *[[Olli Happonen]], soome suusahüppaja ja muusik (1976–) ==Haq== *[[Jalāloddīn Ḩaqqānī]], Afganistani väepealik (20.–21. sajand) ==Har== *[[Ramush Haradinaj]], Kosovo poliitik (1968–) *[[Timo Harakka]], Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (1962–) *[[Harald Gille]], Norra kuningas (suri 1136) *[[Harald Hallmantel]], Norra kuningas (suri 976) *[[Harald Kaunisjuus]], Norra kuningas (10. sajand) *[[Harald Sinihammas]], Taani ja Norra kuningas *[[Harald II (Taani)|Harald II]], Taani kuningas *[[Harald V]], Norra kuningas (1937–) *[[Kjetil Haraldstad]], norra trummar (esinejanimega '''Frost'''; sündinud 1973) *[[Imre Harangi]], ungari poksija (1913–1979) *[[Frank Harary]], ameerika matemaatik (1921–2005) *[[Michał Haratyk]], poola kuulitõukaja (1992–) *[[Heikki Haravee]], eesti näitleja ja lavastaja (1924–2003) *[[Neil Harbisson]], briti-iiri päritolu kunstnik (1984–) *[[David Harbour]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Max Hardcore]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja, režissöör ja produtsent (1956–) *[[Trey Hardee]], USA kümnevõistleja (1984–) *[[Hardeknud I]] ehk Knud I, Taani kuningas (9.–10. sajand) *[[Hardeknud]] ehk Knud III, Taani kuningas (suri 1042) *[[Henry Janeway Hardenbergh]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (1847–1918) *[[Johann Matthias Harder]], Pärnu kaupmees (1735–1773) *[[Brandon Hardesty]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (sündinud 1987) *[[Warren Harding]], USA poliitik (1865–1923) *[[Jean Hardouin]], prantsuse õpetlane (1646–1729) *[[Nichlas Hardt]], taani jäähokimängija (1988–) *[[Chris Hardwick]], USA filmi-, tele- ja teatrinäitleja (1971–) *[[Neil Hardwick]], inglise päritolu Soome lavastaja, stsenarist, näitleja ja kirjanik *[[Oliver Hardy]], ameerika koomik (1892–1957) *[[Robert Hardy]], inglise näitleja (1925–2017) *[[Thomas Hardy]], inglise kirjanik (1840–1928) *[[Tom Hardy]], inglise näitleja (1977–) *[[Richard Mervyn Hare]], Briti filosoof (1919–2002) *[[Arnold von Harff]], saksa rändur (1471–1505) *[[Alvi Hargel]], eesti laulja (metsosopran) (1911–1995) *[[Jaan Hargel]], eesti dirigent, pedagoog, oboe- ja flöödimängija (1912–1966) *[[Jüri Hargel]], eesti flötist ja muusikapedagoog (1952–) *[[Indrek Hargla]], eesti kirjanik ja stsenarist (1970–) *[[Owen Hargreaves]], inglise jalgpallur (1981–) *[[Mata Hari]], Hollandi eksootiline tantsija, kes hukati Saksamaa spioonina (1876–1917) *[[Pertti Hari]], soome metsateadlane (1941–) *[[Pentala Harikrishna]], India maletaja (1986–) *[[Keith Haring]], USA kunstnik (1958–1990) *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]], Liibanoni poliitik (1970–) *[[Milena Harito]], Albaania poliitik (1966–) *[[Simona Hariton]], eesti modell (1988–) *[[Andrei Haritonov]], vene filminäitleja ja -režissöör (1959–2019) *[[Leonid Haritonov]], vene näitleja (1930–1987) *[[Evelin Harjakas]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Hans Harjakas]], Vabadussõja veteran (1891–1970) *[[Arnold Harju]], eesti advokaat (1902–1982) *[[Jaan Harju]], Eesti sõjaväelane (1908–1973) *[[Orvokki Harjuvaara]], soome teoloog ja koolitaja (1938–2010) *[[Edgar Hark]], eesti vaimulik, EELK peapiiskop (1908–1986) *[[Morten Harket]], norra laulja (1959–) *[[Salme Harkmaa]], eesti pedagoog (1925–2016) *[[Mihhail Harlamov]], vene riigi- ja maletegelane (1913–1990) *[[Valeri Harlamov]], vene jäähokimängija (1948–1981) *[[Anatoli Harlampijev]], Nõukogude liidu sportlane, võitluskunstide harrastaja, üks sambo alusepanijaist (1906–1979) *[[Arkadi Harlampijev]], Vene, Prantsuse, Eesti, Saksa ja Nõukogude poksija ning poksitreener ja -tegelane (1888–1936) *[[Renny Harlin]], soome-ameerika filmilavastaja (sündinud 1959) *[[Harry Harlow]], Ameerika psühholoog (1905–1981) *[[Gilbert Harman]], USA filosoof (1938–2021) *[[Harmon Harmon]], Cooki saarte kergejõustiklane (1980–) *[[Mark Harmon]], ameerika filminäitleja (1951–) *[[Daniil Harms]], vene kirjanik, sürrealist (1905–1942) *[[Adolf von Harnack]], saksa teoloog ja kirikuloolane (1851–1960) *[[Theodosius Harnack]], baltisaksa teoloog (1817–1889) *[[Stevan Harnad]], ungari päritolu tunnetusteadlane (1945–) *[[Arthur Harnden]], USA kergejõustiklane (1924–2016) *[[Michael Harner]], neošamanismi propageerija (1929–) *[[Martin Harnik]], Austria ja Saksamaa jalgpallur (1987–) *[[Nikolaus Harnoncourt]], Austria dirigent ja tšellist (1929–2016) *[[Harold I]], Inglismaa kuningas (suri 1040) *[[Harold II]], Inglismaa kuningas (suri 1066) *[[Serge Haroche]], prantsuse füüsik (1944–) *[[John Harper]], inglise bioloog (1925–2009) *[[Stephen Harper]], Kanada poliitik (1959–) *[[Rom Harré]], teadusfilosoof ja psühholoog (1927–2019) *[[Woody Harrelson]], USA filminäitleja (1961) *[[Karl Harrer]], saksa spordiajakirjanik ja poliitik (1890–1926) *[[Airika Harrik]], eesti kirjanik (1995–) *[[John Peabody Harrington]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja antropoloog (1884–1961) *[[Michael Harrington]], USA demokraatlik sotsialist, aktivist, poliitikateoreetik (1928–1989) *[[Arthur Harris]], Briti õhumarssal ja Suurbritannia pommitajate väejuhatuse ülem aastatel 1942–1945 (1892–1984) *[[Calvin Harris]], šoti DJ, laulja ja produtsent (1984–) *[[Danielle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1977–) *[[Ed Harris]], Ameerika filminäitleja, stsenarist ja lavastaja (1950–) *[[Emmylou Harris]], USA kantrilaulja (1947–) *[[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1928–2022) *[[Henry C. C. Harris]], Tartu Ülikooli inglise keele õppejõud (1886–1940) *[[Hugh Harris]], Briti muusik (1987–) *[[John Harris]], Briti filosoof (1945–) *[[Kamala Harris]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1964–) *[[Mary Harris]], ameerika tööline ja ühiskonnategelane (1837–1930) *[[Neil Patrick Harris]], USA näitleja (1973–) *[[Otis Harris]], USA jooksja (1982–) *[[Paul P. Harris]], Ameerika Ühendriikide advokaat (1868–1947) *[[Roy Harris]], inglise keeleteadlane (1931–2015) *[[Steve Harris]], inglise bassimängija (1956–) *[[Timothy Harris]], Saint Kittsi ja Nevise poliitik (1964–) *[[William Harris]], eurooplane Naurul (sündis 1813) *[[Benjamin Harrison]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1833–1901) *[[Francis Burton Harrison]], Ameerika Ühendriikide ja Filipiinide riigitegelane (1873–1957) *[[George Harrison]], inglise kitarrist ja laulja (1943–2001) *[[Harry Harrison]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (1925–2012) *[[William Henry Harrison]], USA üheksas president (1773–1841) *[[Jaanus Harro]], eesti psühholoog (1962–) *[[Halliki Harro-Loit]], eesti meediauuringute spetsialist (1962–) *[[Jean-Paul Harroy]], Belgia riigitegelane (1909–1995) *[[Haršavardhana]] ehk Harša, Põhja-India suurkuningas ning sanskritikeelne näitekirjanik (6.–7. sajand) *[[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[Doris Hart]], USA tennisist (1925–2015) *[[Edwin Bret Hart]], USA biokeemik ja toitumisteadlane (1874–1953) *[[Esther Hart]], hollandi laulja (1981–) *[[Grant Hart]], USA muusik (1961–2017) *[[Ian Hart]], inglise näitleja (1964–) *[[Joe Hart]], inglise jalgpallur (1987–) *[[Kevin Hart]], USA koomik ja filminäitleja (1979–) *[[Miranda Hart]], inglise näitlejanna ja koomik (1972–) *[[Robert Hart]], inglise metsaaednik (1913–2000) *[[Dag Hartelius]], Rootsi diplomaat (1955–) *[[Boris von Harten]], Adavere metsaülem (1899–1960) *[[Georg Friedrich Harten]], Mustjala kirikuõpetaja (1758–1834) *[[Hermann von Harten]], Saaremaa superintendent (1794–1841) *[[Moritz von Harten]], Saaremaa arst (1829–1894) *[[Hans Harthan]], baltisaksa organist, koorijuht, pianist ja helilooja (1856–1936) *[[Teemu Hartikainen]], soome jäähokimängija (1990–) *[[Christoph Harting]], Saksamaa kettaheitja (1990–) *[[Robert Harting]], Saksamaa kettaheitja (1984–) *[[Johann Friedrich Hartknoch]], saksa kirjastaja ja raamatukaupmees (1740–1789) *[[David Hartley]], inglise filosoof (1705–1757) *[[John Hartley]], Austraalia kultuuriteoreetik (1948–) *[[Piret Hartman]], Eesti poliitik (1981–) *[[Ryan Hartman]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1994–) *[[Sigrid Hartman]] *[[Juris Hartmanis]], läti päritolu USA matemaatik (1928–) *[[Erich Hartmann]], Saksamaa sõjalendur (1922–1993) *[[Nicolai Hartmann]], baltisaksa päritolu filosoof (1882–1950) *[[François Hartog]], Prantsusmaa ajaloolane (1946–) *[[Jelena Hartšenko]], Eesti majandusteadlane (1975–) *[[Hartung]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1321) *[[Hans Hartung]], saksa-prantsuse kunstnik ja fotograaf (1904–1989) *[[Hārūn ar-Rashīd]], Abbassiidide dünastia kaliif (763–809) *[[Alex Harvey]], Kanada suusataja (1988–) *[[David Harvey]], geograaf (1935–) *[[Domino Harvey]], inglise pearahakütt (1969–2005) *[[PJ Harvey]], inglise muusik (1969–) *[[Steve Harvey]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–) *[[William Harvey]], inglise arst ja anatoom (1578–1657) *[[Rio Haryanto]], Indoneesia vormelisõitja (1993–) ==Has== *[[Petteri Hasa]], soome muusik (1971–) *[[Romi Hasa]], Eesti raadio- ja teleajakirjanik (1977–) *[[Mehdi Hasan]], Briti ajakirjanik (1979–) *[[Ruslan Hasbulatov]], Venemaa majandusteadlane ja poliitik (1942–) *[[Pablo Hasél]], katalaani räppar (1988–) *[[Ralph Hasenhüttl]], Austria jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1967–) *[[Adrian Hasler]], Liechtensteini poliitik (1964–) *[[Otmar Hasler]], Liechtensteini poliitik (1953–) *[[Edgars Hasmanis]], läti vaimulik (1884–1919) *[[Gina Haspel]], Ameerika Ühendriikide luuretöötaja (1956–) *[[Klaus Hasselmann]], klimatoloog, meteoroloog ja okeanoloog (1931–) *[[Arthur Hill Hassall]], Briti arst, mikrobioloog ja botaanik (1817–1894) *[[Hassan II]], Maroko kuningas (1929–1999) *[[Maggie Hassan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1958–) *[[Mohammed Waheed Hassan]], Maldiivide poliitik (1953–) *[[Yahya Hassan]], Taani luuletaja (1995–2020) *[[Jerrel Hasselbaink]], Hollandi endine jalgpallur (1972–) *[[Elisabeth Hasselbeck]], Ameerika Ühendriikide saatejuht (1977–) *[[Victor Hasselblad]], rootsi leiutaja ja tööstur (1906–1978) *[[Arnold Hasselblatt (farmakoloog)|Arnold Hasselblatt]], baltisaksa päritolu Saksa farmakoloog (1929–) *[[Arnold Christian Theodor Hasselblatt]], Eesti ajakirjanik ja ajaloolane (1852–1927) *[[Bruno Karl Johannes Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1886–1951) *[[Carl Friedrich Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1701–1730) *[[Carl Paul Martin Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1853–1903) *[[Christian Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1653–1718) *[[Cornelius Hasselblatt]], saksa kirjandusteadlane (1960–) *[[Eduard Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1820–1889) *[[Eduard Hasselblatt (jurist)|Eduard Hasselblatt]], Eesti advokaat (1885–1956) *[[Friedrich Wilhelm Anton Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1815–1870) *[[Isaac Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1680–1742) *[[Johannes Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1861–1934) *[[Oskar Friedrich Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1855–1880) *[[Otto Johann Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1790–1830) *[[Peter Anton Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1751–1791) *[[Richard Hasselblatt]], Eesti ajaloolane ja bibliotekaar (1863–1890) *[[Werner Richard Karl Hasselblatt]], Eesti poliitik (1890–1958) *[[David Hasselhoff]], Ameerika Ühendriikide näitleja (sündinud 1952) *[[Satu Hassi]], Soome poliitik ja kirjanik (1951–) *[[Jacob Johann Hastfer]], baltisaksa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane (1647–1695) ==Haš== *[[Jaroslav Hašek]], tšehhi kirjanik (1883–1923) *[[Martin Hašek]], tšehhi jalgpallur ja treener (1969–) ==Haz== *[[Aaro Hazak]], Eesti majandusteadlane (1978–) *[[Lilli Hazak]], Eesti jurist (1937–2021) *[[Michel Hazanavicius]], Prantsusmaa filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1967–) *[[Eden Hazard]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Kadri Hazbiu]], Albaania kommunistlik riigitegelane (1922–1983) *[[Árpád Házi]], Ungari kommunistlik poliitik (1908–1970) *[[Mihhail Hazin]], venemaa majandusteadlane ja publitsist (1962–) *[[Lee Hazlewood]], Ameerika Ühendriikide kantri- ja poplaulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (1929–2007) *[[Irina Hazova]], Venemaa murdmaasuusataja (1984–) ==Hat== *[[Kiryl Hatavec]], Valgevene jäähokimängija (1991–) *[[Orrin Hatch]], USA poliitik (1934–2022) *[[Teri Hatcher]], USA filminäitleja (1964–) *[[Hans Hateboer]], hollandi jalgpallur (1994–) *[[Anne Hathaway]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1982–) *[[Yukio Hatoyama]], Jaapani poliitik (1947–) *[[Karen Hatšaturjan]], armeenia helilooja (1920–2011) *[[Hatšepsut]], Vana-Egiptuse naisvaarao *[[Aram Hatšhaturjan]], armeenia helilooja (1903–1978) *[[Omar Ibn al Hattab]], (−2002) *[[Trine Hattestad]], Norra odaviskaja (1966–) *[[Ola Vigen Hattestad]], Norra suusataa (1982–) *[[Joyce Hatto]], Briti pianist ja klaveriõpetaja (1928–2006) *[[Konrad von Hattstein]], Liivi ordu maameister ==Hau== *[[Eduard Hau]], baltisaksa kunstnik (1807 – arvatavasti 1888) *[[Johannes Hau]], Eesti baltisaksa maalikunstnik (1771–1838) *[[Woldemar Hau]], Eesti maalikunstnik (1816–1895) *[[Johannes Hauboldt]], eesti vaimulik (1855–1925) *[[Jaak Haud]], eesti ajaloolane (1942–) *[[Urmas Haud]], eesti astronoom (1953–) *[[Wilhelm Hauff]], saksa kirjanik (1802–1827) *[[Arved Haug]], eesti muusik ja laulja (1922–1995) *[[Arvo Haug]], eesti psühhiaater, tervishoiujuht ja poliitik (1938–) *[[Thorleif Haug]], norra suusataja (1894–1934) *[[Toomas Haug]], eesti kirjandusteadlane ja -kriitik (1956–) *[[Anti Haugas]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1992–) *[[Silver Haugas]], eesti basskitarrist (sündinud 1989) *[[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane (1993–) *[[Hans Nielsen Hauge]], norra jutlustaja (1771–1824) *[[Kjell Arild Haugen]], Norra poliitik (1960–) *[[Dennis Hauger]], Norra autosportlane (2003–) *[[Monika Haukanõmm]], Eesti sotsiaaltöötaja ja poliitik (1972–) *[[Henrik Haukeland]], norra jäähokimängija (1994–) *[[Jenni Haukio]], soome luuletaja (1977–) *[[Haukur Tómasson]], Islandi helilooja (1960–) *[[Erik Haula]], soome jäähokimängija (1991–) *[[Andrej Hauptman]], Sloveenia jalgrattasportlane (1970–) *[[Gerhart Hauptmann]], saksa kirjanik (1862–1949) *[[Carl Herbert Hausen]], Eesti vaimulik (1910–1988) *[[Max Klemens von Hausen]], saksa sõjaväelane ja poliitik (1846–1922) *[[Anu-Reet Hausenberg]], eesti keeleteadlane (1941–) *[[Kristi Hausenberg]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Karl Haushofer]], saksa geopoliitik (1869–1946) *[[Julie von Hausmann]], baltisaksa luuletaja (1826–1901) *[[Richard Hausmann]], baltisaksa ajaloolane (1842–1918) *[[Simone Hauswald]], Saksamaa laskesuusataja (1979–) *[[Hannu Hautala]], soome loodusfotograaf ja -kirjanik (1941–) *[[Heidi Hautala]], Soome poliitik (1955–) *[[Matti Hautamäki]], Soome suusahüppaja (1981–) *[[Emmi Haux]], saksa jooksja ja odaviskaja (1904–?) ==Hav== *[[Balázs Havasi]], ungari pianist ja helilooja (1975–) *[[Václav Havel]], tšehhi kirjanik, Tšehhoslovakkia ja Tšehhi poliitik (1936–2011) *[[Richie Havens]], USA laulja, laulutegija ja kitarrist (1941–2013) *[[Gunnar Havi]], Eesti kolonelleitnant, korvpallur (1968–) *[[Davey Havok]], USA muusik (1975–) ==Haw== *[[Richard Hawes]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni poliitik (1797–1877) *[[Ethan Hawke]], USA filminäitleja, stsenarist ja filmirežissöör (1970–) *[[Stephen Hawking]], inglise füüsik ja kosmoloog (1942–2018) *[[David Hawkins]], USA psühhiaater ja vaimne õpetaja (1927–2012) *[[Nicholas Hawkins]], inglise vaimulik ja diplomaat (suri 1534) *[[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (1972–2022) *[[Nicholas Hawksmoor]], inglise barokkarhitekt (1661–1736) *[[Josh Hawley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1979–) *[[Goldie Hawn]], USA filminäitleja (1945–) *[[Walter Norman Haworth]], inglise keemik (1883–1950) *[[Nathaniel Hawthorne]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1804–1864) ==Haü== *[[René Just Haüy]], prantsuse mineraloog (1743–1822) *[[Valentin Haüy]], prantsuse pedagoog ja filantroop (1745–1822) ==Hay== *[[János Háy]], ungari kirjanik, stsenarist, dramaturg ja kunstnik (1960–) *[[Tomomi Hayashi]], jaapani arhitekt (1971–) *[[Joseph Haydn]], Austria helilooja (1732–1809) *[[Michael Haydn]], Austria helilooja (1737–1806) *[[David Haye]], Suurbritannia poksija (1980–) *[[Friedrich August von Hayek]], Austria majandusteadlane ja filosoof (1899–1992) *[[Salma Hayek]], Mehhiko päritolu filminäitleja (1966–) *[[Talmadge Hayer]], USA mõrvar *[[Helen Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1900–1993) *[[Rutherford B. Hayes]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1822–1893) *[[Sean Hayes]], USA näitleja (1970–) *[[Hayko]], armeenia laulja (1977–2021) *[[Colton Haynes]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja (1988–) *[[Gordon Hayward]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1990–) *[[Nigel Haywood]], Suurbritannia diplomaat (1955–) *[[Rita Hayworth]], USA näitleja (1918–1987) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ha, Biograafiad]] r9vrxdjwl9mcpus4nfiioifbz302gvm 0 302429 6165815 6074838 2022-07-22T19:46:04Z Juhan121 25066 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Charles_Mingus_1976.jpg|pisi|Charles Mingus 1976. aastal]] '''Charles Mingus Jr.''' ([[22. aprill]] [[1922]] – [[5. jaanuar]] [[1979]]) oli kõrgelt hinnatud ja oluliselt [[džässmuusika]]t mõjutanud mustanahaline [[USA]] [[džässmuusik]], [[kontrabassimängija]], [[helilooja]], ansamblijuht, eksperimenteerija ja muusikaõpetaja. Ta õppis [[tromboon]]i ja [[tšello]]t, kuid loobus [[tšellomängija]] karjäärist [[kontrabass]]i kasuks, kuna mustanahalistel polnud võimalust tol ajal [[klassikaline muusika|klassikalises muusikas]] läbi lüüa. Mingus on saanud oma mitmekülgse loomingu eest nii eluajal kui ka pärast surma mitmeid mainekaid muusikaauhindu. 1993. aastal avaldas [[USA Kongressi raamatukogu]] soovi arhiivida kõik Mingusest säilinud dokumendid – noodid, salvestised, kirjavahetus ja fotod – mida asjaosalised kirjeldasid kui "kõige olulisemat džässiajaloo käsikirjakogu". Tema arendatud vormiga, tihti massiivseid sümfoonilisi kõlasid sisaldavat ''[[hardbop]]''-stiilis muusikat peetakse ''[[free jazz]]''<nowiki/>'ile üheks teerajajaks. Mingus kirjutas heliloomingut, mis sisaldab kuumi ja hingestatud ''[[bebop]]''<nowiki/>'i ja ''hardbop''<nowiki/>'i meelolusid ja tugevat [[gospelmuusika]] vaimsust, mille ta ühendas ''[[third stream]]''<nowiki/>'i, ''free jazz''<nowiki/>'i ja klassikalise muusika elementidega. Ehkki Mingus ise vältis oma heliloomingu liigitamist, lõi ta isikupärast muusikat, mis sulatab klassikalise muusika traditsioone unikaalse [[Eksperimentaalne džäss|eksperimentaalse džässiga]]. Muuhulgas väitis ta, et tema peamisteks mõjutajateks on [[Duke Ellington]] ja [[Kirik (institutsioon)|kirik]]. Minguse tuntuim kooslus on sekstett koos [[Dannie Richmond]]i, [[Jaki Byard]]i, [[Eric Dolphy]], [[Johnny Coles]]i ja [[Clifford Jordan]]iga. 1970. aastate keskpaigaks põdes Mingus [[amüotroofiline lateraalskleroos|amüotroofilist lateraalskleroosi]], mis hävitas ta suurepärase pillimängutehnika sedavõrd, et elu lõpupoolel ta ei suutnud enam pilli mängida. Mingus oli väga viljakas – 30 albumit kümne aasta jooksul! Osad džässiajaloolased peavad tema parimaks kompositsiooniks "Epitaphi", mis on kirjutatud 30-liikmelisele orkestrile. Teos on 4235 [[takt]]i pikk ja kestab umbes 2 tundi, mis teeb sellest maailma pikima džässikompositsiooni läbi aegade. Teost mängiti esmakordselt pea kümme aastat pärast helilooja surma. Enda sõnul pidas ta oma loomingust parimaks ''[[third stream]]''<nowiki/>'i vaimus kirjutatud lugusid ning 1972. aastal ilmunud albumit "[[Let My Children Hear Music]]", kus ta kasutab muuhulgas lisaks suurele džässorkestrile erinevaid arranžeerijaid ja dirigente. Charles Mingus suri 56-aastasena [[Mehhiko]]s [[Cuernavaca]]s, kuhu ta oli reisinud end ravima. Minguse tuhk on puistatud [[Ganges]]e jõkke [[India]]s. {{JÄRJESTA:Mingus, Charles}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide heliloojad]] [[Kategooria:Kontrabassimängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1979]] ghmwq48qtkce2gazi43je449f0hhhlg 0 303648 6165750 5925411 2022-07-22T16:55:12Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki '''Keskmine eluiga''' (inglise keeles ''life expectancy'') on organismi (sh inimese) keskmine eeldatav [[eluiga]] [[Sündimine|sünnimomendil]]<ref name="SEI"/>. [[File:Esperanza de vida.PNG|thumb|400px|Inimeste keskmine eeldatav eluiga {| width=100% |- | valign=top | {{legend|#0000CD|üle 80}} {{legend|#4169E1|77,5 kuni 80}} {{legend|#00BFFF|75 kuni 77,5}} {{legend|#3CB371|72,5 kuni 75}} {{legend|#32CD32|70 kuni 72,5}} {{legend|#ADFF2F|67,5 kuni 70}} {{legend|#FFFF00|65 kuni 67,5}} | valign=top | {{legend|#FFD700|60 kuni 65}} {{legend|#FF8C00|55 kuni 60}} {{legend|#FF4500|50 kuni 55}} {{legend|#FF0000|45 kuni 50}} {{legend|#800000|40 kuni 45}} {{legend|#000000|alla 40}} |}]] Tavaliselt tehakse vahet '''meeste''' ja '''naiste eeldataval keskmisel elueal'''. [[Imik]]ute suremuse tõttu on keskmine eluiga sünnimomendil harilikult lühem kui näiteks pärast aastaseks saamist<ref name="SEI"/>. Keskmine eluiga on 20. sajandil märkimisväärselt tõusnud, peamiselt [[laste suremus]]e languse tõttu<ref name="SEI"/>. Eestis oli 2019. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 74,4 aastat ja naistel 82,8 aastat.<ref>[https://www.err.ee/1127787/eesti-mehe-oodatav-eluiga-on-kasvanud-74-4-ja-naise-oma-82-8-aastani "Eesti mehe oodatav eluiga on kasvanud 74,4 ja naise oma 82,8 aastani"] ERR, 27. august 2020</ref> ==Vaata ka== *[[imikusuremus]] *[[inimarengu indeks]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=160] (vaadatud 15.10.2012)</ref>}} [[Kategooria:Demograafia]] b1ih8tsomco31096cuzs9l0z0yltzri 0 307939 6166015 5327789 2022-07-23T09:00:42Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Otepää linna valitsus.JPG|pisi|[[Otepää]] [[Otepää vallavalitsus|vallavalitsus]]e hoone]] '''Vallavalitsus''' on [[vald|valla]] täidesaatev organ, kelle moodustab [[vallavanem]] pärast seda kui [[vallavolikogu]] on ta valinud. == Vallavalitsuse mõiste definitsioon == Vallavalitsust tuleb lugeda haldusorganiteks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1 mõttes. Need on ametiasutused, millel on struktuuriüksused nagu ametid, teenistused, osakonnad jt, mis on organisatsiooniliselt ja ruumiliselt (nt osavalla puhul) eraldatud<ref>K. Merusk, I. Koolmeister. Op. Cit., lk 75.</ref>. Vallavalitsust võib defineerida kui volikogu poolt moodustatud täitevorganit. Põhiseaduse § 155 lõige 1 nimetab kohaliku omavalitsuse üksustena valdu ja linnu. Valdade tööd juhib volikogu poolt moodustatud valitsus. Lisaks on tagatud ka võimude lahusus, mis ilmneb asjaolust, et volikogu, mis on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt ning volikogu omakorda moodustab valitsuse, mis on täitevorganiks. == Vallavalitsuse moodustamine == Vallavanema valimine toimub volikogu kaudu, mis toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (KOKS) ja valla põhimääruses sätestatud tingimustele. Vallavanem valitakse kuni neljaks aastaks<ref>KOKS § 27</ref>. Alates valituks osutamise päevast on vallavanemal volitus moodustada valitsus<ref>KOKS § 28 lg 1</ref> ning valla põhimääruses sätestatakse valitsuse moodustamise üksikasjalik kord<ref>KOKS § 28, lg 2</ref>. Vallavanem saab seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused ametisse kinnitamise päevast<ref>KOKS § 28, lg 3</ref>. Valitsuse volituste kehtimise korra järgselt saab vallavalitsus oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Lahkumise korral esitab valitsus lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Lahkumispalve esitamisele järgneb vallavalitsuse ülesannete täitmine kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.<ref>KOKS § 29</ref> == Vallavalitsuse juhtimine == Valitsuse kui ametiasutuse juhiks on vastavalt vallavanem .<ref>Olle, V. (2014). Kohaliku omavalitsuse õigus: I osa. Tallinn: Juura, lk 102</ref> Valitsustel on õigus välja anda vallavanema korraldustena üksikakte ning vallavalitsuse määrustena üldakte<ref>KOKS § 7 lg 1-2</ref>. Vallavalitsuse kui ametiasutuse juhtimine rajaneb monokraatsel süsteemil, mis toimub valitsuse (ametiasutusena) struktuuriüksuste vahetu juhtimise kaudu. Vallavanem esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla hallatava asutuse juhi kandidaadi, teevad valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta ning teostavad tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti<ref>KOKS § 50 lg 1 p 7</ref>. Vallavalitsuse pädevuse hulka kuuluvad: #volikogus arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamine lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; #kohaliku elu küsimuste lahendamine ja korraldamine, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; #kohaliku elu küsimuste lahendamine, mis ei kuulu volikogu pädevusse.<ref>KOKS § 30 lg 1 -3</ref> Vallaalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.<ref>KOKS § 30, lg 4</ref> Samuti võib valla sees olla veel teinegi valitsus – osavallavalitsus. Osavaldade moodustamine ja lõpetamine on ainult elanike valitud volikogu pädevuses<ref>KOKS § 22 lg 1 p 11</ref>. Eelnevalt nimetatud üksusi juhivad osavallavanemad. Osavald ning selle valitsus võivad anda välja ka haldusakte<ref>HMS § 8 lg 2 põhimõtte järgi</ref>, kuid üldaktide, so määruste andmise õigust, osavalla valitsusel ei ole.<ref>KOKS § 57 lg 2</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Valitsemine]] 5d17wx22o5ftq7sg3esvor2q9i0a901 6166020 6166015 2022-07-23T09:03:20Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Kohalik omavalitsus]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Otepää linna valitsus.JPG|pisi|[[Otepää]] [[Otepää vallavalitsus|vallavalitsus]]e hoone]] '''Vallavalitsus''' on [[vald|valla]] täidesaatev organ, kelle moodustab [[vallavanem]] pärast seda kui [[vallavolikogu]] on ta valinud. == Vallavalitsuse mõiste definitsioon == Vallavalitsust tuleb lugeda haldusorganiteks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1 mõttes. Need on ametiasutused, millel on struktuuriüksused nagu ametid, teenistused, osakonnad jt, mis on organisatsiooniliselt ja ruumiliselt (nt osavalla puhul) eraldatud<ref>K. Merusk, I. Koolmeister. Op. Cit., lk 75.</ref>. Vallavalitsust võib defineerida kui volikogu poolt moodustatud täitevorganit. Põhiseaduse § 155 lõige 1 nimetab kohaliku omavalitsuse üksustena valdu ja linnu. Valdade tööd juhib volikogu poolt moodustatud valitsus. Lisaks on tagatud ka võimude lahusus, mis ilmneb asjaolust, et volikogu, mis on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt ning volikogu omakorda moodustab valitsuse, mis on täitevorganiks. == Vallavalitsuse moodustamine == Vallavanema valimine toimub volikogu kaudu, mis toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (KOKS) ja valla põhimääruses sätestatud tingimustele. Vallavanem valitakse kuni neljaks aastaks<ref>KOKS § 27</ref>. Alates valituks osutamise päevast on vallavanemal volitus moodustada valitsus<ref>KOKS § 28 lg 1</ref> ning valla põhimääruses sätestatakse valitsuse moodustamise üksikasjalik kord<ref>KOKS § 28, lg 2</ref>. Vallavanem saab seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused ametisse kinnitamise päevast<ref>KOKS § 28, lg 3</ref>. Valitsuse volituste kehtimise korra järgselt saab vallavalitsus oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Lahkumise korral esitab valitsus lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Lahkumispalve esitamisele järgneb vallavalitsuse ülesannete täitmine kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.<ref>KOKS § 29</ref> == Vallavalitsuse juhtimine == Valitsuse kui ametiasutuse juhiks on vastavalt vallavanem .<ref>Olle, V. (2014). Kohaliku omavalitsuse õigus: I osa. Tallinn: Juura, lk 102</ref> Valitsustel on õigus välja anda vallavanema korraldustena üksikakte ning vallavalitsuse määrustena üldakte<ref>KOKS § 7 lg 1-2</ref>. Vallavalitsuse kui ametiasutuse juhtimine rajaneb monokraatsel süsteemil, mis toimub valitsuse (ametiasutusena) struktuuriüksuste vahetu juhtimise kaudu. Vallavanem esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla hallatava asutuse juhi kandidaadi, teevad valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta ning teostavad tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti<ref>KOKS § 50 lg 1 p 7</ref>. Vallavalitsuse pädevuse hulka kuuluvad: #volikogus arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamine lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; #kohaliku elu küsimuste lahendamine ja korraldamine, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; #kohaliku elu küsimuste lahendamine, mis ei kuulu volikogu pädevusse.<ref>KOKS § 30 lg 1 -3</ref> Vallaalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.<ref>KOKS § 30, lg 4</ref> Samuti võib valla sees olla veel teinegi valitsus – osavallavalitsus. Osavaldade moodustamine ja lõpetamine on ainult elanike valitud volikogu pädevuses<ref>KOKS § 22 lg 1 p 11</ref>. Eelnevalt nimetatud üksusi juhivad osavallavanemad. Osavald ning selle valitsus võivad anda välja ka haldusakte<ref>HMS § 8 lg 2 põhimõtte järgi</ref>, kuid üldaktide, so määruste andmise õigust, osavalla valitsusel ei ole.<ref>KOKS § 57 lg 2</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Valitsemine]] [[Kategooria:Kohalik omavalitsus]] rhx0njx9a3n4ui5x6xtj79klpeiak43 6166021 6166020 2022-07-23T09:03:37Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] wikitext text/x-wiki [[Pilt:Otepää linna valitsus.JPG|pisi|[[Otepää]] [[Otepää vallavalitsus|vallavalitsus]]e hoone]] '''Vallavalitsus''' on [[vald|valla]] täidesaatev organ, kelle moodustab [[vallavanem]] pärast seda kui [[vallavolikogu]] on ta valinud. == Vallavalitsuse mõiste definitsioon == Vallavalitsust tuleb lugeda haldusorganiteks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1 mõttes. Need on ametiasutused, millel on struktuuriüksused nagu ametid, teenistused, osakonnad jt, mis on organisatsiooniliselt ja ruumiliselt (nt osavalla puhul) eraldatud<ref>K. Merusk, I. Koolmeister. Op. Cit., lk 75.</ref>. Vallavalitsust võib defineerida kui volikogu poolt moodustatud täitevorganit. Põhiseaduse § 155 lõige 1 nimetab kohaliku omavalitsuse üksustena valdu ja linnu. Valdade tööd juhib volikogu poolt moodustatud valitsus. Lisaks on tagatud ka võimude lahusus, mis ilmneb asjaolust, et volikogu, mis on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt ning volikogu omakorda moodustab valitsuse, mis on täitevorganiks. == Vallavalitsuse moodustamine == Vallavanema valimine toimub volikogu kaudu, mis toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (KOKS) ja valla põhimääruses sätestatud tingimustele. Vallavanem valitakse kuni neljaks aastaks<ref>KOKS § 27</ref>. Alates valituks osutamise päevast on vallavanemal volitus moodustada valitsus<ref>KOKS § 28 lg 1</ref> ning valla põhimääruses sätestatakse valitsuse moodustamise üksikasjalik kord<ref>KOKS § 28, lg 2</ref>. Vallavanem saab seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused ametisse kinnitamise päevast<ref>KOKS § 28, lg 3</ref>. Valitsuse volituste kehtimise korra järgselt saab vallavalitsus oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Lahkumise korral esitab valitsus lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Lahkumispalve esitamisele järgneb vallavalitsuse ülesannete täitmine kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.<ref>KOKS § 29</ref> == Vallavalitsuse juhtimine == Valitsuse kui ametiasutuse juhiks on vastavalt vallavanem .<ref>Olle, V. (2014). Kohaliku omavalitsuse õigus: I osa. Tallinn: Juura, lk 102</ref> Valitsustel on õigus välja anda vallavanema korraldustena üksikakte ning vallavalitsuse määrustena üldakte<ref>KOKS § 7 lg 1-2</ref>. Vallavalitsuse kui ametiasutuse juhtimine rajaneb monokraatsel süsteemil, mis toimub valitsuse (ametiasutusena) struktuuriüksuste vahetu juhtimise kaudu. Vallavanem esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla hallatava asutuse juhi kandidaadi, teevad valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta ning teostavad tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti<ref>KOKS § 50 lg 1 p 7</ref>. Vallavalitsuse pädevuse hulka kuuluvad: #volikogus arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamine lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; #kohaliku elu küsimuste lahendamine ja korraldamine, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; #kohaliku elu küsimuste lahendamine, mis ei kuulu volikogu pädevusse.<ref>KOKS § 30 lg 1 -3</ref> Vallaalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.<ref>KOKS § 30, lg 4</ref> Samuti võib valla sees olla veel teinegi valitsus – osavallavalitsus. Osavaldade moodustamine ja lõpetamine on ainult elanike valitud volikogu pädevuses<ref>KOKS § 22 lg 1 p 11</ref>. Eelnevalt nimetatud üksusi juhivad osavallavanemad. Osavald ning selle valitsus võivad anda välja ka haldusakte<ref>HMS § 8 lg 2 põhimõtte järgi</ref>, kuid üldaktide, so määruste andmise õigust, osavalla valitsusel ei ole.<ref>KOKS § 57 lg 2</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Valitsemine]] [[Kategooria:Kohalik omavalitsus]] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]] 04trgau0i7hefrup9uc66k6hiesfxjk 0 309020 6165817 5581160 2022-07-22T19:50:42Z Norderner 127070 Lisasin infot Harry Pajundi haldusreformijärgsest poliitkarjäärist wikitext text/x-wiki '''Harry Pajundi''' (sündinud [[12. jaanuar]]il [[1956]] [[Paide]]s) on Eesti poliitik. Ta oli aastatel [[2010]]–[[2012]] ja [[2016]]–[[2017]] [[Saue]] linnapea, alates 2017. aastast on ta Saue Vallavolikogu esimees. Pajundi on lõpetanud aastal [[1979]] [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] masinaehituse eriala<ref>http://www.vvk.ee/varasemad/k05/kandidaadid/11480.html</ref>. Harry Pajundi on Saue Lionsi Clubi liige ning Saue Ettevõtete Liidu juhatuse esimees. Enne linnapea ametisse valimist töötas Pajundi juhatajana Saue EPT-s ja Halttertek Service OYs. Pajundi kuulub [[Eesti Reformierakond]]a ja on olnud mitmel korral valitud volikogu liikmeks.<ref>[http://www.tallinnapostimees.ee/350093/saue-linnapeaks-sai-harry-pajundi/ "Saue linnapeaks sai Harry Pajundi"] Tallinna Postimees, 30. november 2010</ref> Asus Saue linnapeana tööle 1. detsembril 2010. 27. märtsil 2012 umbusaldas Saue linna volikogu Pajundit ning uueks linnapeaks sai [[Henn Põlluaas]]. Umbusaldajate arvates ei tulnud Reformierakonna juhitav Saue linnavalitsus toime Saue linna ja linnavalitsuse juhtimise ning töö korraldamisega. <ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06249196 "IRL tõukas Sauel Reformierakonna võimult"] ERR, 27. märts 2012</ref> Pajundi on olnud seotud ka Reformierakonna rahastamisskandaaliga. <ref>[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/arva-ara-kes-on-reformierakonna-21-sularahamuula.d?id=65127796 "Arva ära! Kes on Reformierakonna 21 “sularahamuula”?"] Eesti Ekspress, 18.oktoober 2012</ref>[[17. märts]]il [[2016]] umbusaldati linnapea [[Tõnu Urva]]t, [[18. märts]]ist [[2016]] sai Saue linnapeaks uuesti Harry Pajundi.<ref>http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-ja-fotod-saue-linnapea-vabastati-umbusalduse-tottu-ametist?id=73978739</ref> Harry Pajundi valiti [[Eesti omavalitsuste haldusreform|Eesti omavalitsuste haldusreformi]] käigus tekkinud [[Saue vald|Saue valla]] esimeseks volikogu esimeheks 26. oktoobril 2017. aastal.<ref>http://sauevald.ee/documents/17893729/18968746/496.pdf/ Saue Sõna, 3. november 2017</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Pajundi, Harry}} [[Kategooria:Saue linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] kd6z2cl70vnecvxisn6lstvby9frewj 1 312968 6165788 5554398 2022-07-22T18:40:39Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki Väitele "Tema vend oli luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija Villem Grünthal-Ridala." sooviks viidet kuna ei Villem Grünthal-Ridala Geni kandes (http://www.geni.com/people/Villem-Gr%C3%BCnthal-Ridala/6000000000388651294) ega Timofei/Timotheus Grünthali omas (http://www.geni.com/people/Timofei-Timotheus-Grünthal/6000000002307920988) pole viidet nende vendadeks olemisele ning ka vanemate nimed sealsamas on täiesti erinevad. Timotheusel oli küll vend Vassili Grünthal-Ridala (http://www.geni.com/people/Vassili-Grünthal-Ridala/6000000001594708003), ehk on artikli autor tema ja Villemi segi ajanud? : Kui uskuda Raoul Grünthalit, siis siin on natuke juttu sugulassuhetest: https://epl.delfi.ee/artikkel/51040349/raoul-grunthal-eesti-juurtega-mees-svenska-dagbladeti-peadirektor --[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 22. juuli 2022, kell 21:40 (EEST) == Isiklikku == Tal oli ju 7 last https://www.geni.com/people/Timofei-Timotheus-Gr%C3%BCnthal/6000000002307920988 Lapsed: Constancia / Tanni Kents (Grünthal); Svetlana Grünthal; Ivar Grünthal; Veera Gleason (Grünthal); Timotheus Grünthal; Esmo Grünthal ja Toomas Grünthal Miks siin vaid 2 mainitud? Tema poja Timotheus Grünthali poeg Raoul Grünthal on üks kuulsamaid Rootsi eestlasi - http://epl.delfi.ee/news/kultuur/raoul-grunthal-eesti-juurtega-mees-svenska-dagbladeti-peadirektor?id=51040349 :Palun pane artiklisse oma andmed koos viidetega. Ainult et Geni viitest ei piisa, sest see pole usaldatav allikas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. november 2017, kell 10:34 (EET) == Timotheus ja Villem == Ei olnud vennad Villemi vana-vanaisa (3 põlv) ja Timotheusi vana-vana-vanaisa (4 põlv) olid vennad. Soovitan selle läbinisti vale ja vigase artikli (üle 40% valet) Vikipeediast kustutada ja mitte lubade selle autoril enam Vikipeedias toimetada. :Mh, vale oli siin ainult see, et Timotheus ja Villem olid vennad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. november 2017, kell 20:00 (EET) ==Välja võetud== ''Timotheos Grünthal oli koos sots Mihkel Nepsiga 1919.a Saaremaa mässu korraldaja, olles ise Saaremaa maavalitsuse liikmed, tegelesid nad aktiivselt Eesti Vabariigi seaduste ja määruste rikkumisega. Kui Eesti valitsuse komissar Victor Neggo alustas kohalikus ajalehes pahempoolsete võimu all tegutseva Saaremaa maavalitsuse seaduserikkumiste kritiseerimist,algatasid sots Mihkel ja tööerakondlane Timotheos Grünthal samas ajalehes avalikult Saaremaal elavaid inimesi Eesti Vabariigi vastaseks mässuks üles-õhutama, kuulutades Eesti Vabariigi vastu sõdivaid punaarmeelasi tõeliste vabadusvõitlejatena ja halvustades igati Eesti Vabariigi nimel sõdivaid Eesti rahvaväelasi . Selle kuritahtliku kihutustöö tulemusena hakkasid mässama 16.02.1919.a. Kuivastusse kogunenud kutsealused, kes pidid mandrile Vabadussõtta minema ja tapsid hoopis Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Arseni Jefimovi ning asusid tapma ümbruskonna mõisnikke koos naiste ja lastega. Soovides Kuressaares kehtestada bolshevistlikku võimu, liikusid sotsidest juhitud mässajad Kuressaare suunas ja avaldasid korraldusi ümbruskaudsetele elanikele Saaremaa sotsialistliku töörahva partei nimel,mis oli kohalike sotsiaaldemokraatide partei ametlik nimetus. 18.02.1019. jõudis Kuivastusse bolshevistliku mässu lõpetamiseks Eesti Vabariigi sõjaväeüksus, mis lõpetas bolshevistlike mässajate korraldatud Kuressaare sõjalise piiramise, asudes lahingusse sotside juhitud bolshevistlike mässajate vastu. Mässus osalenud kurjategijad said enamuses surma lahingu käigus,mõned ellujäänud kurjategijad lasti maha Eesti Vabariigi välikohtu otsusel. Kokku oli sellest kuritegelikust bolshevistlikust mässust osavõtjaid,163,kes ise olid tapnud koos laste ja naistega 23 inimest. Mässu õhutajad Mihkel Neps ja Timotheos Grünthal pääsesid karistusest ja said Asutava Kogu liikmeteks.Mässuõhutaja sots Mihkel Neps oli hiljem tegev Saaremaa maavalitsuse juhina ja ja sotside partei liikmena Riigikogu liige.Teine kuritegelik mässuõhutaja tööerakondlane Timotheos Grünthal pääses samuti Jaan Tõnissoni juhitud tööpartei liikmena Riigikokku.'' [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 9. veebruar 2020, kell 14:07 (EET) 4an0vp63w483ykbhw2gxjzi6zvw4u7q 6165809 6165788 2022-07-22T19:33:42Z Andres 5 wikitext text/x-wiki Väitele "Tema vend oli luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija Villem Grünthal-Ridala." sooviks viidet kuna ei Villem Grünthal-Ridala Geni kandes (http://www.geni.com/people/Villem-Gr%C3%BCnthal-Ridala/6000000000388651294) ega Timofei/Timotheus Grünthali omas (http://www.geni.com/people/Timofei-Timotheus-Grünthal/6000000002307920988) pole viidet nende vendadeks olemisele ning ka vanemate nimed sealsamas on täiesti erinevad. Timotheusel oli küll vend Vassili Grünthal-Ridala (http://www.geni.com/people/Vassili-Grünthal-Ridala/6000000001594708003), ehk on artikli autor tema ja Villemi segi ajanud? : Kui uskuda Raoul Grünthalit, siis siin on natuke juttu sugulassuhetest: https://epl.delfi.ee/artikkel/51040349/raoul-grunthal-eesti-juurtega-mees-svenska-dagbladeti-peadirektor --[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 22. juuli 2022, kell 21:40 (EEST) == Isiklikku == Tal oli ju 7 last https://www.geni.com/people/Timofei-Timotheus-Gr%C3%BCnthal/6000000002307920988 Lapsed: Constancia / Tanni Kents (Grünthal); Svetlana Grünthal; Ivar Grünthal; Veera Gleason (Grünthal); Timotheus Grünthal; Esmo Grünthal ja Toomas Grünthal Miks siin vaid 2 mainitud? Tema poja Timotheus Grünthali poeg Raoul Grünthal on üks kuulsamaid Rootsi eestlasi - http://epl.delfi.ee/news/kultuur/raoul-grunthal-eesti-juurtega-mees-svenska-dagbladeti-peadirektor?id=51040349 :Palun pane artiklisse oma andmed koos viidetega. Ainult et Geni viitest ei piisa, sest see pole usaldatav allikas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. november 2017, kell 10:34 (EET) == Timotheus ja Villem == Ei olnud vennad Villemi vana-vanaisa (3 põlv) ja Timotheusi vana-vana-vanaisa (4 põlv) olid vennad. Soovitan selle läbinisti vale ja vigase artikli (üle 40% valet) Vikipeediast kustutada ja mitte lubade selle autoril enam Vikipeedias toimetada. :Mh, vale oli siin ainult see, et Timotheus ja Villem olid vennad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. november 2017, kell 20:00 (EET) ==Välja võetud== ''Timotheos Grünthal oli koos sots Mihkel Nepsiga 1919.a Saaremaa mässu korraldaja, olles ise Saaremaa maavalitsuse liikmed, tegelesid nad aktiivselt Eesti Vabariigi seaduste ja määruste rikkumisega. Kui Eesti valitsuse komissar Victor Neggo alustas kohalikus ajalehes pahempoolsete võimu all tegutseva Saaremaa maavalitsuse seaduserikkumiste kritiseerimist,algatasid sots Mihkel ja tööerakondlane Timotheos Grünthal samas ajalehes avalikult Saaremaal elavaid inimesi Eesti Vabariigi vastaseks mässuks üles-õhutama, kuulutades Eesti Vabariigi vastu sõdivaid punaarmeelasi tõeliste vabadusvõitlejatena ja halvustades igati Eesti Vabariigi nimel sõdivaid Eesti rahvaväelasi . Selle kuritahtliku kihutustöö tulemusena hakkasid mässama 16.02.1919.a. Kuivastusse kogunenud kutsealused, kes pidid mandrile Vabadussõtta minema ja tapsid hoopis Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Arseni Jefimovi ning asusid tapma ümbruskonna mõisnikke koos naiste ja lastega. Soovides Kuressaares kehtestada bolshevistlikku võimu, liikusid sotsidest juhitud mässajad Kuressaare suunas ja avaldasid korraldusi ümbruskaudsetele elanikele Saaremaa sotsialistliku töörahva partei nimel,mis oli kohalike sotsiaaldemokraatide partei ametlik nimetus. 18.02.1019. jõudis Kuivastusse bolshevistliku mässu lõpetamiseks Eesti Vabariigi sõjaväeüksus, mis lõpetas bolshevistlike mässajate korraldatud Kuressaare sõjalise piiramise, asudes lahingusse sotside juhitud bolshevistlike mässajate vastu. Mässus osalenud kurjategijad said enamuses surma lahingu käigus,mõned ellujäänud kurjategijad lasti maha Eesti Vabariigi välikohtu otsusel. Kokku oli sellest kuritegelikust bolshevistlikust mässust osavõtjaid,163,kes ise olid tapnud koos laste ja naistega 23 inimest. Mässu õhutajad Mihkel Neps ja Timotheos Grünthal pääsesid karistusest ja said Asutava Kogu liikmeteks.Mässuõhutaja sots Mihkel Neps oli hiljem tegev Saaremaa maavalitsuse juhina ja ja sotside partei liikmena Riigikogu liige.Teine kuritegelik mässuõhutaja tööerakondlane Timotheos Grünthal pääses samuti Jaan Tõnissoni juhitud tööpartei liikmena Riigikokku.'' [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 9. veebruar 2020, kell 14:07 (EET) ==[[Eesti diviis]]== on täpsustusleht. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2022, kell 22:33 (EEST) nwzxgk4i3j0g1rgnoco119vry72naku 0 316364 6166122 6163527 2022-07-23T10:51:09Z Andres 5 /* Surnud */ wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2022. aasta''' ('''MMXXII''') on [[21. sajand]]i 22. [[aasta]]. See algas [[laupäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5782, 5783 *[[Hinduistlik kalender]]: 5123, 5124 *[[Islami kalender]]: 1443, 1444 *[[Iraani kalender]]: 1400, 1401 *[[Sirvikalender]]: 10235 == Pühendused == Eestis: * Raamatukogude aasta<ref>https://www.raamatukogudeaasta.ee/</ref> * [[aasta loom]] – [[pruunkaru]] * [[aasta lind]] – [[metskurvits]] * [[aasta liblikas]] – [[vareskaera-aasasilmik]] * [[aasta sammal]] – [[sulgjas õhik]] * [[aasta seen]] – [[kõrreliste-tõlvtõvik]] * [[aasta orhidee]] – [[balti sõrmkäpp]] * [[aasta puu]] – [[pihlakas]] * [[aasta muld]] – [[tehismuld]] Venemaal: * Venemaa rahvaste kultuuripärandi aasta == Sündmused maailmas == === Jaanuar === * [[1. jaanuar]] – jõustus [[RHK-11]] ehk täiendatud [[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon]] * [[1. jaanuar]] – jõustus [[Regionaalne Avatud Majanduspartnerlus|Regionaalse Avatud Majanduspartnerluse leping]]. * [[2. jaanuar]] – [[Kasahstan]]is algasid [[2022. aasta Kasahstani rahutused|rahutused]]. * [[4. jaanuar]] – [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] viis alalist liiget [[Hiina]], [[Venemaa]], [[Suurbritannia]], [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Prantsusmaa]] tegid haruldase ühisavalduse, mille kohaselt tuleks vältida tuumarelvade levikut ja tuumasõda.<ref name="Lubasid" /> * [[6. jaanuar]] – Kasahstani presidendi [[Kasõm-Žomart Tokajev]]i palvel saatsid [[Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon|KJLO]] riigid Kasahstani oma rahuvalvajad. * [[7. jaanuar]] – [[COVID-19]] nakatunute arv ületas 300 miljoni piiri. * [[10. jaanuar]] – [[Baltimore]]'is siirdati inimesele esmakordselt sea süda. * [[15. jaanuar]] – [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] toimus [[Hunga Tonga vulkaanipurse]]. Mitmeid riike tabas [[tsunami]] ja veealuste sidekaablite purunemise tõttu katkes [[Tonga]]l ühendus välismaailmaga.<ref name="Tonga" /> * [[18. jaanuar]] – [[Microsoft]] teatas kavatsusest osta 68 miljardi dollari eest videomängude tootja [[Activision Blizzard]]. * [[23. jaanuar]] – [[Burkina Faso]]s toimus sõjaväeline riigipööre, millega eemaldati võimult president [[Roch Marc Christian Kaboré]]. === Veebruar === [[Fail:Demonstration in Support of Ukraine in Tartu Town Square.jpg|pisi|Ukraina toetuseks läbi viidud demonstratsioon Tartu raekoja platsil 26. veebruaril]] * 2. veebruar – 20. veebruar – [[Peking]]is toimusid [[2022. aasta taliolümpiamängud]]. * [[3. veebruar]] – Ameerika Ühendriikide erivägede haarangus hukkus [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|Islamiriigi]] juht [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]]. * [[9. veebruar]] – [[Suurbritannia]] [[tuumasüntees]]i rajatises [[Joint European Torus]] õnnestus viis sekundit kestnud katse jooksul toota 11 [[Vatt|megavatti]] energiat.<ref name="JFT" /> * [[13. veebruar]] – [[Frank-Walter Steinmeier]] valiti teiseks ametiajaks [[Saksamaa president|Saksamaa presidendiks]]. * [[24. veebruar]] – [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]]: [[Venemaa]] alustas sõjalist rünnakut [[Ukraina]] vastu. === Märts === * [[2. märts]] – Vene väed vallutasid Ukrainas [[Herson]]i linna. * 2. märts – [[ÜRO]] teatas, et Ukrainast on sõja eest põgenenud üle miljoni inimese. * [[3. märts]] – Vene väed vallutasid [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a. * [[7. märts]] – [[Koroonapandeemia]]s hukkunute arv ületas 6 miljoni piiri. * [[10. märts]] – [[Ungari]] parlament valis presidendiks [[Katalin Novák]]i. * [[16. märts]] – [[Mariupol]]is hukkus teatris asunud pommivarjendile korraldatud õhurünnakus erinevatel andmetel 300-600 inimest. * [[31. märts]] – [[Dubai]]s lõppes [[Expo 2020]]. === Aprill === * [[3. aprill]] – [[Ukraina]] teatas Vene vägede Kiievi lähedusest taganemise järel sõjakuritegude, sealhulgas [[Butša massimõrv]]a avastamisest. * [[11. aprill]] – [[Pakistan]]i parlament valis [[Imran Khan]]i umbusaldamise järel uueks peaministriks [[Shehbaz Sharif]]i. * [[14. aprill]] – [[Must meri|Mustal merel]] [[Ristleja Moskva uppumine|uppus ristleja Moskva]], mis on suurim lahingutegevuse ajal uppunud sõjalaev pärast Teist maailmasõda. * [[18. aprill]] – algas [[Donbassi lahing]]. * [[20. aprill]] – [[Euroopa Lõunaobservatoorium]] teatas [[mikronoova]] avastamisest. * [[22. aprill]] – [[Šveits]]is taasalustas remondi järel tööd [[Suur Hadronite Põrguti]]. * [[23. aprill]] – avati [[59. Veneetsia biennaal]]. * [[24. aprill]] – Prantsusmaal valiti teiseks ametiajaks presidendiks tagasi [[Emmanuel Macron]]. === Mai === * [[12. mai]] – [[Event Horizon Telescope]] avaldas esimese foto [[Linnutee keskosa]]s asuvast [[Must auk|mustast august]] [[Sagittarius A*]]. * [[14. mai]] – [[2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistluse]] võitis [[Ukraina]] esindaja [[Kalush Orchestra]] looga "Stefania". * [[21. mai]] – [[2022. aasta Austraalia föderaalvalimised|Austraalia föderaalvalimised]] võitis [[Anthony Albanese]] juhitud [[Austraalia Tööpartei]]. === Juuni === * [[14. juuni]] – [[Kanada]] ja [[Taani]] lõpetasid [[Tartupaluk]]i saare piirivaidluse, sõlmides piirilepingu mille järgi jagatakse saar pooleks. * [[22. juuni]] – [[Afganistan]]i ja Pakistani vahelises piirkonnas toimus maavärin, milles hukkus üle 1000 inimese. * [[27. juuni]] – [[Texas|Texase osariigis]] leiti mahajäetud veokist 53 migrandi surnukehad. * [[28. juuni|28.]] - [[30. juuni]] – [[Madrid]]is toimus NATO tippkohtumine. === Juuli === * [[7. juuli]] – [[Suurbritannia]] peaminister [[Boris Johnson]] teatas, et astub tagasi kui ta erakond on leidnud uue peaministri. * [[8. juuli]] – [[Jaapan]]is [[Nara]] linnas hukkus atentaadis endine peaminister [[Shinzo Abe]]. * [[11. juuli]] – [[NASA]] avaldas töökorda seatud [[James Webbi kosmoseteleskoop|James Webbi kosmoseteleskoobi]] esimesed fotod, sealhulgas [[Webbi esimene süvavaade|Webbi esimese süvavaate]]. === August === === September === === Oktoober === === November === * Novembrist detsembrini toimuvad Kataris [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|22. maailmameistrivõistlused jalgpallis]]. === Detsember === == Sündmused Eestis == * 3. aprill – [[Koroonapandeemia Eestis]]: kaotati maskikandmise kohustus.<ref>[https://www.err.ee/1608552655/valitsus-kaotab-alates-puhapaevast-maskikohustuse "Valitsus kaotab alates pühapäevast maskikohustuse"] ERR, 2. aprill 2022</ref> * 3. juuni – peaminister [[Kaja Kallas]] tegi president [[Alar Karis]]ele ettepaneku vabastada ametist seitse Keskerakonna ministrit ning [[Eesti Reformierakond]] tegi ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks [[Isamaa Erakond|Isamaale]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale]]<ref>[https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja "Kallas saatis Keskerakonna valitsusest välja"] ERR, 3. juuni 2022</ref> * 18. juuli – ametisse astus [[Kaja Kallase teine valitsus]]. ==Surnud== {{vaata|In memoriam 2022}} *[[3. jaanuar]] – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti poliitik *[[6. jaanuar]] – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], Eesti sideinsener ja poliitik *[[9. jaanuar]] – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti televisioonijuht ja pankur *[[11. jaanuar]] – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami munk *[[30. jaanuar]] – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja *[[3. veebruar]] – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik *[[5. veebruar]] – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja *[[8. veebruar]] – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti mehaanikateadlane *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV poliitik *[[19. veebruar]] – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht *[[28. veebruar]] – [[Leonhard Lapin]], eesti kunstnik *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane *[[16. märts]] – [[Helene Vannari]], eesti näitleja *[[23. märts]] – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik *[[3. aprill]] – [[Ave Alavainu]], eesti kirjanik *[[6. aprill]] – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane *[[10. aprill]] – [[Marju Kuut]], eesti laulja *[[14. aprill]] – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik *[[18. aprill]] – [[Rein Ratas]], Eesti bioloog ja poliitik *[[30. aprill]] – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik *[[3. mai]] – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik *[[17. mai]] – [[Vangelis]], kreeka helilooja *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane *20. mai – [[Kirill Teiter]], eesti humorist *[[21. mai]] – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikaajakirjanik *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja bioloog *[[6. juuni]] – [[Valeri Rjumin]], vene kosmonaut *[[7. juuni]] – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator *[[12. juuni]] – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik *[[17. juuni]] – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik *[[19. juuni]] – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik *[[20. juuni]] – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja *[[22. juuni]] – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja *[[27. juuni]] – [[Mats Traat]], eesti kirjanik *[[28. juuni]] – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör *[[1. juuli]] – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane *[[2. juuli]] – [[Peter Brook]], inglise lavastaja *[[5. juuli]] – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja *[[8. juuli]] – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], ameerika skulptor *[[22. juuli]] – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Lubasid">{{netiviide |pealkiri=ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed lubasid vältida tuumasõda |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608454895/uro-julgeolekunoukogu-liikmed-lubasid-valtida-tuumasoda |vaadatud=20. jaanuar 2022}}</ref> <ref name="Tonga">{{netiviide |pealkiri=Tsunamiga tabatud Tonga kahju ulatus endiselt teadmata |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608469385/tsunamiga-tabatud-tonga-kahju-ulatus-endiselt-teadmata |vaadatud=20. jaanuar 2022}}</ref> <ref name="JFT">{{netiviide |pealkiri=Major breakthrough on nuclear fusion energy |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/science-environment-60312633 |vaadatud=26. märts 2022}}</ref> }} [[Kategooria:2022| ]] d29ppfu30fdv4zqv6v9cx7xbilqilzu 0 322845 6165861 5934833 2022-07-22T20:40:41Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliliiga | nimi = Bundesliga | pilt = | riik = [[Austria]] | konföderatsioon = [[UEFA]] | liigaaste = 1. | asutatud = 1974 | lõpetatud = | võistkondi = 12 | tsoone = | karikas = [[ÖFB-Cup]]<br>[[ÖFB-Supercup]] | rahvusvahelised = [[UEFA Meistrite Liiga]]<br>[[UEFA Euroopa Liiga]]<br>{{nowrap|[[UEFA Euroopa Konverentsiliiga]]}} | meister = [[Salzburgi FC Red Bull|Salzburgi Red Bull]] (16. tiitel)<br>(2021–22) | enim_meistritiitleid = [[Viini SK Rapid|Viini Rapid]] (32 tiitlit) | enim_mänge = | parim_väravakütt = [[Hans Krankl]] (270) | veebileht = [http://www.bundesliga.at/de/ Liiga koduleht] | kõrgem_liiga = | madalam_liiga = [[Erste Liga]] | praegune_liigahooaeg = }} '''Fußball-Bundesliga''' on [[Austria]] [[jalgpall]]i kõrgeim [[Spordiliiga|liiga]]. ==Klubid== Hooajal 2022–23 mängivad liigas järgmised 12 klubi: <!-- {{Asendikaart+|Austria|laius = 425|ujuvjoondus= paremal|seletus = '''Fußball-Bundesliga 2016/17 (Austria)''' meeskondade asukohad |kohad= {{Asendikaart~|Austria|lat=48.0975 |long=16.310833|silt=[[Mödlingi FC Admira Wacker|Admira]]|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Austria|lat=48.162306|long=16.386714|silt=[[Viini FK Austria|Austria]]|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Austria|lat=47.046111|long=15.454444|silt=[[SK Sturm Graz|Graz]]|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Austria|lat=48.19151 |long=15.627257|silt=[[SKN St. Pölten|St. Pölten]]|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Austria|lat=48.197778|long=16.265278|silt=[[Viini SK Rapid|Rapid]]|paigutus=ülal}} {{Asendikaart~|Austria|lat=48.207778|long=13.478333|silt=[[SV Ried|Ried]]|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Austria|lat=47.816264|long=12.998228|silt=[[Salzburgi FC Red Bull|Salzburg]]|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Austria|lat=47.739167|long=16.406389|silt=[[SV Mattersburg|Mattersburg]]|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Austria|lat=46.766667|long=14.816667|silt=[[Wolfsberger AC|Wolfsberg]]|paigutus=}} {{Asendikaart~|Austria|lat=47.353889|long=9.636667 |silt=[[Altachi SC Rheindorf|Altach]]|paigutus=all}} }}--> {| class="wikitable sortable" style="font-size:100%; !Meeskond !Asukoht !Staadion !Mahutavus |- |[[SK Austria Klagenfurt (2007)|SK Austria Klagenfurt]] |[[Klagenfurt]] |[[Wörthersee Stadion]] |32 000 |- |[[SC Austria Lustenau|Austria Lustenau]] |[[Lustenau]] |[[Reichshofstadion]] |8800 |- |[[FK Austria Wien|Austria Wien]] |[[Viin]] |[[Generali Arena|Generali Arena]] |17 500 |- |[[LASK]] |[[Linz]] |[[Waldstadion|Waldstadion Pasching]] |6009 |- |[[Viini Rapid]] |[[Viin]] |[[Allianz Stadion]] |28 000 |- |[[Salzburgi Red Bull]] |[[Wals-Siezenheim]] |[[Stadion Wals-Siezenheim|Red Bull Arena]] |30 188 |- |[[SC Rheindorf Altach|Rheindorf Altach]] |[[Altach]] |[[Stadion Schnabelholz]] |8500 |- |[[SK Sturm Graz|Sturm Graz]] |[[Graz]] |[[Liebenauer Stadium|Merkur-Arena]] |16 364 |- |[[SV Ried]] | [[Ried im Innkreis]] | [[Keine Sorgen Arena]] |7680 |- |[[TSV Hartberg]] |[[Hartberg]] |[[Stadion Hartberg ]] |4635 |- |[[Wolfsberger AC]] |[[Wolfsberg]] |[[Lavanttal-Arena]] |7300 |- |[[WSG Swarovski Tirol|WSG Tirol]] |[[Innsbruck]] |[[Tivoli Stadion Tirol]] |16 008 |} {{clear}} == Meistrid == {| |- | style="vertical-align: top;" | * 1912 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1913 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1914 [[Wiener AF]] * 1915 [[Wiener AC]] * 1916 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1917 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1918 [[Floridsdorfer AC]] * 1919 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1920 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1921 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1922 [[Wiener Sport-Club]] * 1923 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1924 [[Austria Wien|SV Amateure]] * 1925 [[SC Hakoah Wien|Hakoah Wien]] * 1926 [[Austria Wien|SV Amateure]] * 1927 [[FC Admira Wacker Mödling|Admira Wacker Mödling]] * 1928 [[FC Admira Wacker Mödling|Admira Wacker Mödling]] * 1929 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1930 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1931 [[First Vienna FC|First Vienna]] * 1932 [[FC Admira Wacker Mödling|Admira Wacker Mödling]] * 1933 [[First Vienna FC|First Vienna]] | style="vertical-align: top;" | * 1934 [[FC Admira Wacker Mödling|Admira Wacker Mödling]] * 1935 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1936 [[FC Admira Wacker Mödling|Admira Wacker Mödling]] * 1937 [[FC Admira Wacker Mödling|Admira Wacker Mödling]] * 1938 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1939 [[FC Admira Wacker Mödling|Admira Wacker Mödling]] * 1940 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1941 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1942 [[First Vienna FC|First Vienna]] * 1943 [[First Vienna FC|First Vienna]] * 1944 [[First Vienna FC|First Vienna]] * 1945 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1946 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1947 [[FC Admira Wacker Mödling|Wacker Wien]] * 1948 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1949 [[Austria Wien]] * 1950 [[Austria Wien]] * 1951 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1952 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1953 [[Austria Wien]] * 1954 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1955 [[First Vienna FC|First Vienna]] * 1956 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] | style="vertical-align: top;" | * 1957 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1958 [[Wiener Sport-Club]] * 1959 [[Wiener Sport-Club]] * 1960 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1961 [[Austria Wien]] * 1962 [[Austria Wien]] * 1963 [[Austria Wien]] * 1964 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1965 [[LASK Linz]] * 1966 [[FC Admira Wacker Mödling|Admira Wacker Mödling]] * 1967 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1968 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1969 [[Austria Wien]] * 1970 [[Austria Wien]] * 1971 [[FC Wacker Innsbruck|Wacker Innsbruck]] * 1972 [[FC Wacker Innsbruck|Wacker Innsbruck]] * 1973 [[FC Wacker Innsbruck|Wacker Innsbruck]] * 1974 [[VÖEST Linz]] * 1975 [[FC Wacker Innsbruck|Wacker Innsbruck]] * 1976 [[Austria Wien]] * 1977 [[FC Wacker Innsbruck|Wacker Innsbruck]] * 1978 [[Austria Wien]] | style="vertical-align: top;" | * 1979 [[Austria Wien]] * 1980 [[Austria Wien]] * 1981 [[Austria Wien]] * 1982 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1983 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1984 [[Austria Wien]] * 1985 [[Austria Wien]] * 1986 [[Austria Wien]] * 1987 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1988 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1989 [[FC Swarovski Tirol|Swarovski Tirol]] * 1990 [[FC Swarovski Tirol|Swarovski Tirol]] * 1991 [[Austria Wien]] * 1992 [[Austria Wien]] * 1993 [[Austria Wien]] * 1994 [[FC Red Bull Salzburg|SV Salzburg]] * 1995 [[FC Red Bull Salzburg|SV Salzburg]] * 1996 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 1997 [[FC Red Bull Salzburg|SV Salzburg]] * 1998 [[SK Sturm Graz|Sturm Graz]] * 1999 [[SK Sturm Graz|Sturm Graz]] * 2000 [[FC Tirol Innsbruck|Tirol Innsbruck]] | style="vertical-align: top;" | * 2001 [[FC Tirol Innsbruck|Tirol Innsbruck]] * 2002 [[FC Tirol Innsbruck|Tirol Innsbruck]] * 2003 [[Austria Wien]] * 2004 [[Grazer AK]] * 2005 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 2006 [[Austria Wien]] * 2007 [[FC Red Bull Salzburg|Red Bull Salzburg]] * 2008 [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] * 2009 [[FC Red Bull Salzburg|Red Bull Salzburg]] * 2010 [[FC Red Bull Salzburg|Red Bull Salzburg]] * 2011 [[SK Sturm Graz|Sturm Graz]] * 2012 [[FC Red Bull Salzburg|Red Bull Salzburg]] * 2013 [[Austria Wien]] * 2014 [[FC Red Bull Salzburg|Red Bull Salzburg]] * 2015 [[FC Red Bull Salzburg|Red Bull Salzburg]] * 2016 [[FC Red Bull Salzburg|Red Bull Salzburg]] * 2017 [[FC Red Bull Salzburg|Red Bull Salzburg]] * 2018 [[FC Red Bull Salzburg|Red Bull Salzburg]] * 2019 [[FC Red Bull Salzburg|Red Bull Salzburg]] * 2020 [[FC Red Bull Salzburg|Red Bull Salzburg]] * 2021 [[FC Red Bull Salzburg|Red Bull Salzburg]] * 2022 [[FC Red Bull Salzburg|Red Bull Salzburg]] |} === Edukamad klubid === {| class="wikitable sortable" style="font-size:100%; !Tiitlid !Klubi |- | 32 || [[SK Rapid Wien|Rapid Wien]] |- | 24 || [[Austria Wien]] (endine SV Amateure) |- | 16 || [[FC Red Bull Salzburg|Red Bull Salzburg]] (endine SV Salzburg) |- | 8 || [[FC Admira Wacker Mödling|Admira Wacker Mödling]] |- | 6 || [[First Vienna FC|First Vienna]] |- | 5 || [[FC Wacker Innsbruck|Wacker Innsbruck]] |- | 3 || [[Wiener Sport-Club]] |- | 3 || [[FC Tirol Innsbruck|Tirol Innsbruck]] |- | 3 || [[SK Sturm Graz|Sturm Graz]] |- | 2 || [[FC Swarovski Tirol|Swarovski Tirol]] |- | 1 || [[Wiener AF]] |- | 1 || [[Wiener AC]] |- | 1 || [[Floridsdorfer AC]] |- | 1 || [[SC Hakoah Wien|Hakoah Wien]] |- | 1 || [[FC Admira Wacker Mödling|Wacker Wien]] |- | 1 || [[LASK Linz]] |- | 1 || [[VÖEST Linz]] |- | 1 || [[Grazer AK]] |} == Välislingid == * [https://www.bundesliga.at/de/ Ametlik koduleht] {{UEFA kõrgliigad}} [[Kategooria:Jalgpalliliigad]] [[Kategooria:Austria jalgpall]] j7xpgvlwl9az3wnii8demz06z4pk2u1 0 335950 6166044 5979471 2022-07-23T09:50:18Z 85.253.23.13 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{vikinda}}{{viita}}{{toimeta}} '''Videokoosolek''' ehk '''visuaalne kaugkohtumine''' ehk '''videokonverents''' võimaldab mitte samas ruumis viibivatel osavõtjatel reaalajas suhelda, kasutades selleks [[televiisor]]it, [[videokaamera]]t ja [[mikrofon]]i/[[kõlar]]it. Esimesed kasutatavad lahendused meenutasid pigem telefonikõnesid, millele oli lisatud videopilt. Videokoosoleku lahendused ilmusid vähe hiljem ning tänaseni püütakse eristada videokõnet ja videokoosolekut. Videokõnel on kaks osapoolt aga videokoosolekul on rohkem kui kaks osapoolt erinevatest asukohtadest. Esimene äriliselt kasutatav lahendus oli [[AT&T]] loodud. Alates 1990, mil arvutustehnika ja arvutivõrguühendustes võis näha jõudluse ja kiiruse kasvu, on videokoosolekut hakatud enam kasutama. Tolle aja esmased kasutajad olid ülikoolid, haiglad, suurettevõtted ja jõustruktuurid. == Ajalugu == * 1936 – Saksa Post ... * 2013 – H.265 standard == Tehnoloogia == Läbi ajaloo on baastehnoloogiline lahendus jäänud samaks. Kasutusel on videokaamerast tuleva signaali edastus televiisorisse. Kaamerast tulev signaal kodeeritakse ja pakitakse kokku ning televiisorisse kuvatav signaal eelnevalt [[dekodeerimine|dekodeeritakse]] ja pakitakse lahti. Videokoosolekute lahendused on läbi ajaloo kasutanud erinevat edastusmeediat – just selle jaoks eraldatud [[kaabel|kaablit]], [[telefonivõrk]]u ja [[internet]]ti. Just selle jaoks eraldatud kaabli ning telefonivõrgu kasutamisel oli tegemist signaaliedastuse seisukohalt kindla ühendusega. Kindla ühenduse korral oli signaali/paketikadu olematu. Interneti kasutamisel edastusmeediana on tegemist ebakindla ühendusega, kuna edastuskvaliteet pole internetiavaruses kontrollitav ega juhitav. Kokkuvõtlikult telefonivõrgu miinuseks on edastuskiiruse puudumine ja plussiks edastuskindlus ning interneti levikuga vahetusid need omavahel. Telefonivõrgutehnoloogia ületoomisel internetikeskkonda vajas lahendust toimetulek ebakindluse ehk signaalikao/paketikao osas. == Standardid == * H.263 * [[H.264/MPEG-4_AVC|H.264]] ja SVC laiend Interneti ajastu jaoks loodi uus standard H.264, mis võimaldas videopilti edastada paremini pakitult (lühem edastusaeg, mis omakorda võimaldas sama ajaga edastada suuremat videopilti). Paremini pakkimine võimaldab edastada suurema sagedusega ning ühekordsed vead ei ole nii tähelepanuväärsed. Suurema kvaliteediga edastamisel pikeneb ka edastusaeg ning seetõttu võeti kasutusele standardi laiendus G ehk Scalable Video Codec, lühend SVC. * H.265 ja SVC laiend ==Vaata ka== *[[Google Chat]] *[[Google Meet]] *[[Microsoft Teams]] *[[Zoom (rakendus)|Zoom]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Infotehnoloogia]] afbr7nrxu1eze3brtyn0rvjwpqqp7ld 0 349406 6165781 6165379 2022-07-22T18:27:06Z Velirand 67997 /* L */ wikitext text/x-wiki {{TähestikTOC |numbrid= |alajaotused=}} == A == * [[Kristo Aab]], korvpallur, mitmekordne Eesti meister, Eesti karikavõitja * [[Meelis Aab]], saalihokimängija, Eesti meister * [[Villu Aabne]], korvpallur * [[Erko Aabrams]], veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister * [[Mare Aade]], motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Signy Aarna]], jalgpallur, Eesti koondislane * [[Lembit Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja * [[Moonika Aava]], kergejõustiklane (odavise), mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Uno Aava]], autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Urmo Aava]], autorallisõitja * [[Arvi Aavik]], maadleja * [[Peep Aaviksoo]], korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister * [[Uno Aavola]], kahevõistleja * [[Erna Abel]], suusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Herbert Abel]], suusataja ja vettehüppaja, Eesti meister * [[Aleksander Aberg]], maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister * [[Ivar Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Siim Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister * [[Margus Ader]], laskesuusataja * [[Andri Aedma]], ujuja * [[Andri Aganits]], võrkpallur * [[Matthias Agur]], veemotosportlane * [[Jarmo Ahjupera]], jalgpallur * [[Erik Aibast]], orienteeruja * [[Artti Aigro]], suusahüppaja * [[Ene Aigro]], suusataja * [[Mihkel Ainsalu]], jalgpallur * [[Mihkel Aksalu]], jalgpallur * [[Siim Ala]], eesti laskesuusataja * [[Erkki Alak]], maadleja * [[Maria Albert]], ujuja * [[Marko Albert]], triatleet * [[Marius Aleksejev]], käsipallur * [[Marko Aleksejev]], kõrgushüppaja * [[Berit Aljand]], ujuja * [[Martti Aljand]], ujuja * [[Triin Aljand]], ujuja * [[Teet Allas]], jalgpallur * [[Olavi Allase]], keskmaajooksja * [[Rasmus Alles]], jalgpallur * [[Karli Allik]], võrkpallur * [[Rauno Alliku]], jalgpallur * [[Martin Allikvee]], ujuja * [[Airi Alnek]], orienteeruja * [[Sandra Alusalu]], kiiruisutaja * [[Saskia Alusalu]], eesti kiiruisutaja ja rulluisutaja * [[Sten-Erik Anderson]], sõudja * [[Ulrich Andresen]], veemotosportlane * [[Hannes Anier]], jalgpallur * [[Henri Anier]], jalgpallur * [[August Anmann]], poksija * [[Maksim Anohhin]], jäähokimängija * [[Ants Antson]], kiiruisutaja, olümpiavõitja * [[Eerik Aps]], maadleja * [[Johannes Aps]], poksija * [[Argo Arak]], võrkpallur * [[Argo Arbeiter]], jalgpallur * [[Emili Arm]], iluuisutaja * [[Raul Arnemann]], sõudja * [[Paul Aron]], autosportlane * [[Ralf Aron]], eesti autosportlane * [[Mikk-Mihkel Arro]], kümnevõistleja * [[Aita Artma]], sõudja * [[Hugo-Herbert Artma]], sõudja * [[Ardo Arusaar]], maadleja * [[Anna Gret Asi]], korvpallur * [[Andrus Aug]], jalgrattur * [[Harry Aumere]], kergejõustiklane * [[Erik Aunapuu]], tennisist == B == * [[Ksenija Balta]], kergejõustiklane * [[Veera Baranova]], kolmikhüppaja * [[Julia Beljajeva]], vehkleja * [[Annemarii Bendi]], suusahüppaja ja kahevõistleja * [[Enn Biene]], aerutaja * [[Priit Biene]], mootorrattasportlane * [[Eduard Blossfeldt]], jalgpallur, võrkpallur, treener, kohtunik ja sporditegelane * [[Olga Bogdanova]], iluvõimleja, mitmekordne Eesti meister * [[Dimitri Borovik]], laskesuusataja * [[Riho-Bruno Bramanis]], käsipallur * [[Karmen Bruus]], kõrgushüppaja * [[Valeri Bukrejev]], teivashüpe * [[Rene Busch]], tennisist * [[Alo Bärengrub]], jalgpallur == C == == D == * [[Nelli Differt]], vehkleja * [[Aleksandr Dmitrijev]], jalgpallur * [[Marek Doronin]], korvpallur == E == * [[Timo Eichfuss]], korvpallur * [[Kein Einaste]], murdmaasuusataja * [[Ago Elbing]], poksija * [[Mati Eliste]], ujuja * [[Are Eller]], aerutaja * [[Dina Ellermann]], ratsutaja * [[Liis Emajõe]], jalgpallur * [[Irina Embrich]], vehkleja * [[Tõnu Endrekson]], sõudja * [[Siim Ennemuist]], võrkpallur * [[Anu Ennok]], võrkpallur * [[Pippi-Lotta Enok]], mitmevõistleja * [[Imre Erik]], käsipallur * [[Johannes Erm]], kümnevõistleja * [[Kalev Ermits]], laskesuusataja * [[Asko Esna]], võrkpallur * [[Sten Esna]], võrkpallur * [[Rein Etruk]], maletaja == F == * [[Ain Fjodorov]], eesti orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane * [[Roman Fosti]], pikamaajooksja * [[Anne Freimuth]], sõudja * [[Andre Frolov]], jalgpallur == G == * [[Kristo Galeta]], kuulitõukaja * [[Jelena Glebova]], iluuisutaja, Eesti meister *[[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], seitsmevõistleja * [[Leonid Gulov]], sõudja == H == * [[Eleriin Haas]], kõrgushüppaja * [[Kert Haavistu]], jalgpallur, saalijalgpallur ja rannajalgpallur * [[Mikk Haavistu]], jalgpallur * [[Toivo Haimi]], sõudja * [[Helger Hallik]], maadleja * [[Margus Hallik]], orienteeruja ja kahevõistleja * [[Reinar Hallik]], korvpallur * [[Henri Hang]], jalgpallur * [[Sirli Hanni]], laskesuusataja * [[Evelin Harjakas]], jalgpallur * [[Rasmus Haugasmägi]], veemootorisportlane * [[Kristi Hausenberg]], jalgpallur * [[Karl Jakob Hein]], jalgpallur * [[Marju Hein]], sõudja * [[Kristo Heinmann]], orienteeruja * [[Demi Heinsoo]], laskesuusataja * [[Janek Hepner]], jalgpallur * [[Urmas Hepner]], jalgpallur * [[Kregor Hermet]], korvpallur * [[Martti Himma]], murdmaasuusataja * [[Eleri Hirv]], eesti orienteeruja ja rogainija * [[Aino Huimerind]], võrkpallur * [[Kalev Hunt]], sõudja * [[Külli Hunt]], sõudja * [[Margus Hunt]], ameerika jalgpallur ja kettaheitja * [[Rimo Hunt]], jalgpallur * [[Martin Hurt]], jalgpallur * [[Helery Hälvin]], iluuisutaja * [[Raivo Hääl]], autosportlane == I == * [[Anna Iljuštšenko]], kõrgushüppaja * [[Kalle Ilves]], korvpallur * [[Kristjan Ilves]], kahevõistleja * [[Joel Indermitte]], jalgpallur * [[Kaire Indrikson]], ujuja * [[Sten Indrikson]], ujuja * [[Kevin Ingermann]], jalgpallur * [[Priidu Isak]], poksija * [[Märt Israel]], kettaheitja == J == * [[Urmas Jaamul]], ujuja * [[Jüri Jaanson]], sõudja * [[Eerik Jago]], võrkpallur * [[Jaak-Heinrich Jagor]], jooksja * [[Ado Jalakas]], maadleja * [[Merilii Jalg]], kabetaja * [[Erkki Jallai]], murdmaasuusataja * [[Avo Jans]], korvpallur * [[Anton Jastrebov]], jäähokimängija * [[Eneli Jefimova]], ujuja * [[Kaidi Jekimova]], jalgpallur * [[Timmo Jeret]], jalgrattur * [[Kadri Joa]], sõudja * [[Ott Joala]], veemootorisportlane ja jalgpallur * [[Laura Joonas]], orienteeruja * [[Koit Joor]], poksija * [[Ain-Alar Juhanson]], triatleet * [[Kalju Jurkatamm]], kergejõustiklane * [[Janari Jõesaar]], korvpallur * [[Kaarel Jõeväli]], mitmevõistleja * [[Gert Jõeäär]], jalgrattur * [[Anna Lotta Jõgeva]], mäesuusataja * [[Marta Jõumees]], sõudja * [[Ilmar-Olav Jõõras]], purje- ja veemootorisportlane * [[Andrei Jämsä]], sõudja * [[Andre Järva]], jalgpallur * [[Martin Järveoja]], autorallisõitja ja judoka * [[Nikolai Järveoja]], orienteeruja * [[Enar Jääger]], jalgpallur * [[Lisell Jäätma]], vibulaskur * [[Robin Jäätma]], vibulaskur * [[Peep Jöffert]], jalgrattur ja kiiruisutaja * [[Oliver Jürgens]], jalgpallur * [[Markus Jürgenson]], jalgpallur * [[Jaan Jüris]], suusahüppaja == K == * [[Kaido Kaaberma]], vehkleja, olümpiapronks * [[Urmas Kaal]], jalgpallur * [[Martin Kaalma]], jalgpallur * [[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur * [[Evely Kaasiku]], orienteeruja * [[Keidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja * [[Kaidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja * [[Vello Kade]], veemotosportlane * [[Stefan Kaibald]], võrkpallur * [[Kristjan Kais]], rannavõrkpallur * [[Ingrit Kala]], orienteeruja * [[Sören Kaldma]], jalgpallur * [[Tiit Kaldma]], käsipallur * [[Urmas Kaldvee]], laskesuusataja * [[Marek Kaljumäe]], jalgpallur * [[Kaire Kaljurand]], jalgpallur * [[Kristjan Kaljurand]], sulgpallur * [[Helgi Kaljuste]], sõudja * [[Kaupo Kaljuste]], jäähokimängija * [[Juura Kallari]], maadleja * [[Madis Kallas]], kümnevõistleja * [[Ken Kallaste]], jalgpallur * [[Risto Kallaste]], jalgpallur * [[Gert Kams]], jalgpallur * [[Kaie Kand]], seitsmevõistleja * [[Lembit Kandrov]], poksija * [[Kaia Kanepi]], tennisist * [[Tanel Kangert]], jalgrattur * [[Kristjan Kangur]], korvpallur * [[Martin Kangur]], autorallisõitja * [[Gerd Kanter]], kergejõustiklane (kettaheide), olümpiavõitja, maailmameister * [[Urmas Karlson]], jalgrattur * [[Tõnis Kartau]], suusahüppaja * [[Fred Karu]], ujuja * [[Martin Kase]], jalgpallur * [[Robert Kasela]], sulgpallur * [[Tõnis Kasemets]], autovõidusõitja * [[Indrek Kaseorg]], kergejõustiklane (kümnevõistlus) * [[Mari Kaseväli]], orienteeruja * [[Osvald Kastanja]], jalgpallur * [[Tõnu Kaukis]], kergejõustiklane * [[Kalle Kaupmees]], jalgrattur * [[Kaimu Keerak]], sambomaadleja ja judoka * [[Tamara Keerd]], lauatennisist * [[Rait Keerles]], korvpallur * [[Ülle Kell]], vibulaskja * [[Kert Kesküla]], korvpallur * [[Karolina Kibbermann]], võrkpallur * [[Marvi Kibe]], sõudja * [[Tõnu Kibena]], võrkpallur * [[Eva-Lotta Kiibus]], iluuisutaja * [[Kaarel Kiidron]], jalgpallur * [[Janek Kiisman]], jalgpallur * [[Ott Kiivikas]], kulturist * [[Irina Kikkas]], iluvõimleja * [[Matti Killing]], sõudja * [[Marko Kilp]], murdmaasuusataja * [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]], kergejõustiklane * [[Tarmo Kink]], jalgpallur * [[Hain Kinks]], suusataja * [[Herbert Kipp]], jalgpallur * [[Helmuth Kippar]], jalgpallur * [[Erika Kirpu]], vehkleja * [[Jaan Kirsipuu]], jalgrattur * [[Rein Kirsipuu]], jalgrattur * [[Magnus Kirt]], odaviskaja * [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]], korvpallur * [[Kenny Kivikas]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Merle Kivimets]], kergejõustiklane * [[Sirkka-Liisa Kivine]], kergejõustiklane * [[Alfred Kivisaar]], sulgpallur * [[Arne Kivistik]], orienteeruja * [[Dzintar Klavan]], jalgpallur * [[Ragnar Klavan]], jalgpallur * [[Marielle Kleemeier]], eesti sprinter ja tõkkejooksja * [[Martin Klein]], maadleja * [[Bert Klemmer]], jalgpallur * [[Vilve Kodanik]], sõudja * [[Harri Koiduste]], maadleja * [[Kaspar Kokk]], murdmaasuusataja * [[Reena Koll]], teivashüppaja * [[Kristo Kollo]], võrkpallur ja rannavõrkpallur * [[Kristjan Kombe]], jäähokimängija * [[Oliver Konsa]], jalgpallur * [[Einar Kont]], maadleja * [[Anett Kontaveit]], tennisist * [[Andres Koogas]], jalgpallur * [[Kaido Koppel]], jalgpallur * [[Valentin Kordas]], võrkpallur * [[Kevin Korjus]], autosportlane * [[Tristan Koskor]], jalgpallur * [[Artur Kotenko]], jalgpallur * [[Toivo Kotov]], orienteeruja * [[Maik-Kalev Kotsar]], korvpallur * [[Evi Krass]], kergejõustiklane * [[Evald Kree]], tennisist ja jäähokimängija * [[Liina Kree]], sõudja * [[Ardo Kreek]], võrkpallur * [[Gert Krestinov]], motosportlane * [[Kerr Kriisa]], korvpallur * [[Sindra Kriisa]], iluuisutaja * [[Valmo Kriisa]], korvpallur * [[Kalle Kriit]], jalgrattur * [[Eron Krillo]], jalgpallur * [[Marko Kristal]], jalgpallur * [[Georg Kristjanson]], maadleja * [[Pavel Kružajev]], võrkpallur * [[Tiina Krutob]], allveeujuja ja saalihokimängija * [[Tiit Krutob]], allveeujuja * [[Parri Kruuda]], võrkpallur * [[Vlada Kubassova]], naisjalgpallur * [[Elju Kubi]], kettaheitja * [[Daisy Kudre]], orienteeruja * [[Doris Kudre]], orienteeruja * [[Aigar Kukk]], kergejõustiklane * [[Kati Kukk]], purjetaja * [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], odaviskaja * [[Sigvard Kukk]], jalgrattur * [[Merili Kukuškin]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Andres Kull]], laskesportlane * [[Valentina Kullam]], korvpallur * [[Kadi Kullerkann]], võrkpallur * [[Liis Kullerkann]], võrkpallur * [[Martin Kupper]], kettaheitja * [[Jürgen Kuresoo]], jalgpallur * [[Toivo Kurg]], tõstja * [[Õnne Kurg]], murdmaasuusataja * [[Alo Kuslap]], sõudja * [[Kaur Kuslap]], sõudja * [[Igor Kuzmin]], sõudja * [[Nora Kutti]], eesti ujuja ja kergejõustiklane * [[Kristin Kuuba]], sulgpallur * [[Kristina Kuusk]], vehkleja * [[Kauri Kõiv]], laskesuusataja * [[Marge Kõrkjas]], ujuja * [[Risto Kägo]], jalgpallur * [[Kristen Kähr]], jalgpallur * [[Olle Kärner]], orienteeruja * [[Algo Kärp]], murdmaasuusataja * [[Katrin Käärt]], kergejõustiklane * [[Silver Kübar]], motosportlane * [[Kalev Külv]], kettaheitja * [[Valter Külvet]], kümnevõistleja * [[Peeter Kümmel]], murdmaasuusataja * [[Kert Kütt]], jalgpallur == L == * [[Kertu Laak]], võrkpallur * [[Tanel Laanmäe]], odaviskaja * [[Getter Laar]], jalgpallur * [[Ave-Lii Laas]], jalgpallur * [[Liina Laasma]], odaviskaja * [[Gustav Ladva]], poksija * [[Tuulikki Laesson]], maletaja * [[Lauri Lahesalu]], jäähokimängija * [[Karin Laine]], murdmaasuusataja * [[Madis-Tõnu Lambin]], veemotosportlane * [[Enno Lamp]], sõudja * [[Marja-Liisa Landar]], kergejõustiklane * [[Marko-Matteus Langel]], ujuja * [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], korvpallur * [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], tennisist * [[Elle Lapp]], korvpallur * [[August Lass]], jalgpallur * [[Sulev Laugasson]], poksija * [[Karl Patrick Lauk]], jalgrattur * [[Ülo Laumets]], korvpallur * [[Tiina Laurisson]], vibusportlane * [[Aldo Leetoja]], kahevõistleja * [[Katrina Lehis]], vehkleja * [[Kadri Lehtla]], laskesuusataja * [[Kaire Leibak]], kolmikhüppaja * [[Lauri Leis]], kergejõustiklane * [[Toomas Leius]], tennisist * [[Viktoria Leks]], kõrgushüppaja * [[Lauri Lelumees]], käija * [[Marek Lemsalu]], jalgpallur * [[Jaan Lentsius]], korvpallur * [[Aigar Leok]], motosportlane * [[Tanel Leok]], mootorrattasportlane * [[Väino Leok]], veemotosportlane * [[Raido Leokin]], jalgpallur * [[Ellen Leonova]], võrkpallur * [[Martin Lepa]], jalgpallur * [[Marko Lepik]], jalgpallur * [[Sander Lepik]], jalgpallur * [[Brent Lepistu]], jalgpallur * [[Sergei Lepmets]], jalgpallur * [[Lea Leppik]], eesti orienteeruja, rogainija ja kabetaja * [[Roland Lessing]], laskesuusataja * [[Allar Levandi]], kahevõistleja * [[Anton Levkovitš]], jäähokimängija * [[Ervin Liebert]], kirimaletaja ja tõstja * [[Janno Ligur]], rallikrossisõitja * [[Gerli Liinamäe]], iluuisutaja * [[Marten Liiv]], kiiruisutaja * [[Frank Liivak]], jalgpallur * [[Arvo Lill]], korvpallur * [[Harri Lill]], kurlingumängija * [[Heino Lill]], korvpallur * [[Jüri Lill]], veemootorisportlane * [[Risto Lillemets]], kümnevõistleja * [[Nikolai Linberg]], jalgpallur * [[Joel Lindpere]], jalgpallur * [[Inno Ling]], orienteeruja * [[Li Lirisman]], karateka * [[Karoliine Loit]], vehkleja * [[Viljar Loor]], võrkpallur * [[Arnold Loorits]], maadleja * [[Timo Loorits]], sõudja * [[Pavel Loskutov]], maratonijooksja * [[Marko Luhamaa]], karateka * [[Leila Luik]], pikamaajooksja * [[Liina Luik]], pikamaajooksja * [[Lily Luik]], pikamaajooksja * [[Mihkel-Matteus Luik]], käsipallur * [[Tõnu Lume]], maadleja * [[Siim Luts]], jalgpallur * [[Ormar Lutsberg]], orienteeruja * [[Timo Lõhmus]], võrkpallur * [[Saron Läänmäe]], jalgpallur * [[Valve Lüütsepp-Kaasik]], korvpallur == M == * [[August Maalstein]], kergejõustiklane * [[Silver Maar]], võrkpallur * [[Laura Maasik]], kergejõustiklane * [[Nigul Maatsoo]], poksija * [[Merike Madar]], kulturist * [[Jaak Mae]], murdmaasuusataja * [[Raivo Maimre]], jalgrattur * [[Martin Maiste]], maadleja * [[Lauri Malsroos]], orienteeruja * [[Egert Malts]], suusahüppaja * [[Endla Mandel]], sõudja * [[Rene Mandri]], jalgrattur * [[Tatjana Mannima]], murdmaasuusataja * [[Ago Markvardt]], kahevõistleja * [[Margaret Markvardt]], ujuja * [[Kristian Marmor]], jalgpallur * [[Kati-Kreet Marran]], sulgpallur * [[Nikolai Mašitšev]], jalgpallur * [[Lembit Maurer]], poksija * [[Marko Meerits]], jalgpallur * [[Keity Meier]], mootorrattasportlane * [[Maaris Meier]], jalgrattasportlane * [[Rudolf Meijel]], veemootorisportlane * [[Ülle Merisalu]], ujuja * [[Nino Metsar]], ujuja * [[Peeter Metsar]], korvpallur * [[Pärtel Mettig]], korvpallur * [[Kristiine Miilen]], võrkpallur * [[Anna Maria Millend]], tõkkejooksja * [[Sander Mirme]], rogainija * [[Raido Mitt]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Ille Molloka]], sõudja * [[Anastassia Morkovkina]], jalgpallur * [[Merle Morrisson]], sõudja * [[Margus Murakas]], autosportlane, rallisõitja * [[Madli Murel]], kolmevõistleja * [[Raul Must]], sulgpallur * [[Malle Mõistlik]], võrkpallur ja sulgpallur * [[Roman Mõtlik]], jalgpallur * [[Epp Mäe]], maadleja * [[Jarek Mäestu]], sõudja * [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]], jalgpallur * [[Maris Mägi]], kergejõustiklane * [[Rasmus Mägi]], kergejõustiklane * [[Helary Mägisalu]], maadleja * [[Alfred Mäll]], tõstja * [[Valter Mäng]], jalgpallur * [[Ants Mängel]], sulgpallur * [[Markko Märtin]], autorallisõitja * [[Risto Mätas]], odaviskaja * [[Janika Mölder]], iluvõimleja == N == * [[Heiki Nabi]], maadleja, maailmameister, olümpiahõbe * [[Andrus Nagel]], korvpallur * [[Konstantin Nahk]], jalgpallur * [[Priit Narusk]], murdmaasuusataja ja laskesuusataja * [[Mai Narva]], maletaja * [[Regina Narva]], maletaja * [[Triin Narva]], maletaja * [[Andrei Nazarov]], kergejõustiklane (kümnevõistlus) * [[Karl Erik Nazarov]], tõkkejooksja * [[Mihkel Neelus]], tõstja ja maadleja * [[Tarmo Neemelo]], jalgpallur * [[Heleri-Anete Neider]], jalgpallur * [[Voldemar Neiland]], maadleja ja tõstja * [[Terje Neitsov]], sõudja * [[Piret Niglas]], suusataja * [[Marek Niit]], kergejõustiklane * [[Priidu Niit]], kettaheitja * [[Oskar Nisu]], jalgrattur * [[Erki Nool]], kergejõustiklane (kümnevõistlus), olümpiavõitja * [[Andi Noot]], keskmaajooksja * [[Peeter Noppel]], poksija * [[Nikolai Novosjolov]], vehkleja, maailmameister * [[Rauno Nurger]], korvpallur * [[Tiidrek Nurme]], kergejõustiklane * [[Kaarel Nurmsalu]], suusahüppaja ja kahevõistleja * [[Laura Nurmsalu]], vibulaskur * [[Aksel Nõmmela]], jalgrattur == O == * [[Kristjan Oja]], laskesuusataja * [[Rait Oja]], jalgpallur * [[Regina Oja]], laskesuusataja * [[Reimo Oja]], jalgpallur * [[Silvia Oja]], suusataja ja ujuja * [[Sten Oja]], rallikrossisõitja * [[Kati Ojaloo]], vasaraheitja * [[Henrik Ojamaa]], jalgpallur * [[Hindrek Ojamaa]], jalgpallur * [[Marten Ojapõld]], autosportlane * [[Triin Ojaste]], murdmaasuusataja * [[Mart Ojavee]], jalgrattur * [[Malle Ojokas]], sõudja * [[Maaren Olander]], jalgpallur * [[Kairit Olenko]], kergejõustiklane * [[Raul Olle]], murdmaasuusataja * [[Andres Olvik]], ujuja * [[Andres Oper]], jalgpallur * [[Deyvid Oprja]], mäesuusataja * [[Saara Orav]], tennisist * [[Anna Maria Orel]], vasaraheitja == P == * [[Asko Paade]], korvpallur * [[Aino Paal]], suusataja * [[Juhan Paalo]], sõudja * [[Martin Padar]], judoka * [[Mikk Pahapill]], kümnevõistleja * [[Ave Pajo]], jalgpallur * [[Rauno Pajuviidik]], maadleja * [[Karl Palatu]], jalgpallur * [[Kersti Paldis]], sõudja * [[Kristjan Palusalu]], maadleja, olümpiavõitja * [[Sergei Pareiko]], jalgpallur * [[Tiiu Parmas]], tennisist * [[Helgi Parts]], kergejõustiklane * [[Raivo Parts]], sõudja * [[Elina Partõka]], ujuja * [[Jekaterina Patjuk]], kergejõustiklane * [[Mait Patrail]], käsipallur * [[Andero Pebre]], jalgpallur * [[Marek Peeba]], veemotosportlane * [[Lembit Peegel]], poksija * [[Taavi Peetre]], kuulitõukaja * [[Rasmus Peetson]], jalgpallur * [[Meelis Peitre]], jalgpallur * [[Leho Pent]], tõstja * [[Sten Pentus]], autosportlane * [[Indrek Pertelson]], judoka * [[Silvia Pertens]], võrkpallur * [[Eveli Peterson]], murdmaa- ja laskesuusataja * [[Harald Peterson]], eesti jalgrattur, kiiruisutaja ja sõjaväelane * [[Pirjo Peterson]], jalgpallur * [[Tiiu Peterson]], sõudja * [[Voldemar Peterson]], jalgpallur * [[Aleksandr Petrov (jäähokimängija)|Aleksandr Petrov]], jäähokimängija *[[Elisabeth Pihela]], kõrgushüppaja * [[Ants Pihelgas]], veemotosportlane * [[Arnold Pihlak]], jalgpallur * [[Han Hendrik Piho]], kahevõistleja * [[Kail Piho]], kahevõistleja * [[Ingrid Piht]], orienteeruja * [[Kristofer Piht]], jalgpallur * [[Ly Piir]], iluuisutaja * [[Kätlin Piirimäe]], kuulitõukaja * [[Raio Piiroja]], jalgpallur * [[Veronika Pikkel]], kabetaja * [[Tambet Pikkor]], kahevõistleja * [[Aavo Pikkuus]], jalgrattur, olümpiavõitja * [[Inge Pind]], sõudja * [[Liane Pintsaar]], kergejõustiklane * [[Anna Pohlak]], purjetaja * [[Mart Poom]], jalgpallur * [[Piret Pormeister]], murdmaasuusataja * [[Indrek Possul]], suusataja * [[Sander Post]], jalgpallur * [[Guido Povar]], poksija * [[Janno Prants]], laskesuusataja * [[Feliks Press]], maadleja * [[Sten Priinits]], vehkleja * [[Igor Prins]], jalgpallur * [[Stanislav Prins]], jalgpallur * [[Toomas Proovel]], maadleja * [[Albert Prosa]], jalgpallur * [[Eduard Prööm]], kergejõustiklane * [[Jaan Puidet]], korvpallur * [[Keith Pupart]], võrkpallur * [[Sander Puri]], jalgpallur * [[Ats Purje]], jalgpallur * [[Edgar Puusepp]], maadleja * [[Martin Puusepp]], jalgrattur * [[Heino Puuste]], odaviskaja * [[Aita Põldma]], tennisist * [[Mirko Põldma]], jalgrattur * [[Virve Põldsam]], kergejõustiklane * [[Üllar Põvvat]], veemotosportlane * [[Ulvi Pärgma]], sõudja * [[Andre Pärn]], korvpallur * [[Monika Pärnpuu]], sõudja * [[Erki Pütsep]], jalgrattur == Q == == R == * [[Anton Raadik]], poksija * [[Toomas Raadik]], korvpallur * [[Argo Raag]], maadleja * [[Merle Raaliste]], sõudja * [[Silva Rahnel]], kergejõustiklane * [[Kristjan Rahnu]], kümnevõistleja * [[Risto Raid]], jalgrattur * [[Eedo Raide]], rallisõitja * [[Kenneth Raisma]], tennisist * [[Allar Raja]], sõudja * [[Andres Raja]], kümnevõistleja * [[Jan Rajevski]], jäähokimängija * [[Mark Rajevski]], jäähokimängija * [[Taavi Rand]], iluuisutaja * [[Margit Randver]], kergejõustiklane, teivashüppaja * [[Harry Rattus]], maadleja * [[Andreas Raudsepp]], jalgpallur * [[Kirti Rebane]], orienteeruja * [[Viiu Rebane]], orienteeruja * [[Aivar Rehemaa]], murdmaasuusataja * [[Martin Reim]], jalgpallur * [[Sven Reintak]], kergejõustiklane * [[Mikk Reintam]], jalgpallur * [[Sandra Reinvald]], korvpallur * [[Carmely Reiska]], iluvõimleja * [[Kevin Renno]], võitlussportlane * [[Bert Ribul]], BMX flatlandi sõitja * [[Annika Rihma]], eesti orienteeruja ja jooksja * [[Herol Riiberg]], jalgpallur * [[Boris Riisik]], jalgpallur * [[Rait Rikberg]], võrkpallur * [[Liisi Rist]], jalgrattur * [[Siret Rits]], võrkpallur * [[Erika Roger]], suusataja * [[Laura Rohtla]], murdmaasuusataja * [[Urmas Rooba]], jalgpallur * [[Viktor Romanenkov]], iluuisutaja * [[Maria Romanjuk]], ujuja * [[Kuno Rooba]], orienteeruja * [[Ain Rool]], kabetaja * [[Mark Oliver Roosnupp]], jalgpallur * [[Jaan Roots]], maadleja * [[Maire Roots]], sõuda * [[Vello Rootsi]], orienteeruja * [[Kristjan Rosenberg]], kümnevõistleja * [[Künter Rothberg]], judoka * [[Rain Ruuder]], kikkpoksija * [[Voldemar Rõks]], jalg- ja jääpallur * [[Taavi Rähn]], jalgpallur * [[Raido Ränkel]], murdmaasuusataja * [[Priit Rätsep]], mootorrattasportlane * [[Margus Rääk]], maadleja * [[Eha Rünne]], kettaheitja ja kuulitõukaja * [[Helina Rüütel]], sulgpallur * [[Margit Rüütel]], tennisist == S == * [[Kaimar Saag]], jalgpallur * [[Kadi Liis Saar]], tennisist * [[Kevin Saar]], võrkpallur * [[Anti Saarepuu]], murdmaasuusataja * [[Andrus Sabiin]], sõudja * [[Liis Saharov]], jalgpallur * [[Tõnis Sahk]], kaugushüppaja * [[Joseph Saliste]], jalgpallur * [[Erika Salumäe]], trekisõitja, olümpiavõitja * [[Jane Salumäe]], maratonijooksja * [[Jens Salumäe]], suusahüppaja * [[Priit Salumäe]], jalgrattur * [[Karl Robert Saluri]], kümnevõistleja * [[Kai-Riin Saluste]], sulgpallur * [[Kalli Samorodni]], sõudja * [[Rauno Sappinen]], jalgpallur * [[Hille Sarapuu]], kiiruisutaja, jalgrattur ja motosportlane * [[Elo Saue]], orienteeruja * [[Eveli Saue]], laskesuusataja * [[Raoul Saue]], jääpallur ja jäähokimängija * [[Maria Saveljeva]], lauahokimängija * [[Helen Schmidt]], triatlonist * [[Anett Schutting]], tennisist * [[Rain Seepõld]], eesti ultrajooksja ja rogainija * [[Indrek Sei]], ujuja * [[Mart Seim]], tõstesportlane, Euroopa 3. tõukamises (2014) * [[Konstantin Selli]], kabetaja * [[Enn Sellik]], pikamaajooksja * [[Siim Sellis]], murdmaasuusataja * [[Kätlin Sepp]], ujuja * [[Madis Sihimets]], maadleja * [[Eler Siim]], sõudja * [[Karl Siitan]], autosportlane * [[Kristjan Sikaste]], võrkpallur * [[Kermo Sikk]], laksesuusataja * [[Joanna Sild]], kabetaja * [[Sixten Sild]], orienteeruja * [[Timo Sild]], orienteeruja * [[Henry Sildaru]], vigursuusataja * [[Kelly Sildaru]], vigursuusataja * [[Olle Sildre]], jäähokimängija * [[Janis Sillat]], sõudja * [[Timo Simonlatser]], murdmaasuusataja * [[Kaili Sirge]], murdmaasuusataja * [[Helmuth Sirgemets]], poksija * [[Leili Soima]], sõudja * [[August Sokk]], korvpallur * [[Sten-Timmu Sokk]], korvpallur * [[Tanel Sokk]], korvpallur * [[Tiit Sokk]], korvpallur, olümpiavõitja (võistkondlikult) * [[Igor Solopov]], lauatennisist ja treener * [[Henri Sool]], kergejõustiklane * [[Kaia Soosaar]], kergejõustiklane * [[Erik Sorga]], jalgpallur * [[Jaanus Sorokin]], jäähokimängija * [[Andrei Stepanov]], jalgpallur * [[Daniil Steptšenko]], laskesuusataja * [[Leenart Strastin]], poksija * [[Andrus Suija]], sõudja * [[Silja Suija]], murdmaasuusataja * [[Olari Suislep]], maadleja * [[Mariann Sulg]], orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane * [[Diana Suumann]], kergejõustiklane * [[Riho Suun]], jalgrattur * [[Frits-Allan Suurkask]], korvpallur * [[Valdu Suurkask]], korvpallur * [[Geir Suursild]], sõudja * [[Elvia Sõber]], kabetaja * [[Ats Sõnajalg]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Jüri Süldre]], poksija == Š == * [[Grit Šadeiko]], seitsmevõistleja * [[Jade Šadeiko]], võrkpallur * [[Tihhon Šišov]], jalgpallur * [[Katrin Šmigun]], murdmaasuusataja * [[Kristina Šmigun-Vähi]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister * [[Irina Štork]], iluuisutaja * [[Mark Švets]], jalgpallur == Z == * [[Hillar Zahkna]], laskesuusataja * [[Vjatšeslav Zahovaiko]], jalgpallur * [[Indrek Zelinski]], jalgpallur * [[Sergei Zenjov]], jalgpallur * [[Kregor Zirk]], ujuja * [[Inna Zlidnis]], jalgpallur * [[Toivo Zoova]], sõudja * [[Jürgen Zopp]], tennisist * [[Julia Zuikova]], vehkleja * [[Paul Zujenkov]], veemootorisportlane * [[Rein Zupping]], kergejõustiklane, vasaraheitja * [[Sirli Zupping]], orienteeruja == Ž == * [[Margarita Žernosekova]], jalgpallur == T == * [[Rein Taaramäe]], jalgrattur, maanteesõit * [[Ando Tagamets]], korvpallur * [[Kaspar Taimsoo]], sõudja * [[Johanna Talihärm]], laskesuusataja * [[Janar Talts]], korvpallur * [[Astrid Talumäe]], purjetaja * [[Tanel Tamberg]], jalgpallur * [[Joonas Tamm]], jalgpallur * [[Jüri Tamm]], kergejõustiklane (vasaraheide), olümpiapronks * [[Aleksander Tammann]], tennisist * [[Jaanus Tamme]], purjetaja * [[Annika Tammela]], jalgpallur * [[Joosep Tammemäe]], suusataja ja rogainija * [[Aleksander Tammert]], kergejõustiklane (kettaheide) * [[Kalver Tammik]], sõudja * [[Lisette Tammik]], jalgpallur * [[Karel Tammjärv]], murdmaasuusataja * [[Meigo Tammsaar]], kettaheitja * [[Urve Tammsalu]], sõudja * [[Ain Tammus]], jalgpallur * [[Jüri Tarmak]], kergejõustiklane (kõrgushüpe), olümpiavõitja * [[Johannes Tasa]], orienteeruja * [[Martin Taska]], jalgpallur * [[Liis Teemusk]], iluvõimleja, Eesti meister * [[Ingemar Teever]], jalgpallur * [[Ülo Telgmaa]], poksija ja ammulaskja * [[Taijo Teniste]], jalgpallur * [[Siim Tenno]], jalgpallur * [[Harutjun Therzjan]], poksija * [[Tarvi Thomberg]], maadleja * [[Ants Hindrek Tiido]], judoka * [[Kristjan Tiirik]], jalgpallur * [[Karl-August Tiirmaa]], kahevõistleja * [[Edgar Tiits]], veemotosortlane * [[Imre Tiitsu]], kelguhokimängija * [[Vardo Tikas]], võrkpallur * [[Karel Tilga]], kümnevõistleja * [[Alfred Timmo]], käsipallur * [[Triin Tobi]], mäesuusataja * [[Indrek Tobreluts]], laskesuusataja * [[Kati Tolmoff]], sulgpallur * [[Janek Tombak]], jalgrattur * [[Tuuli Tomingas]], laskesuusataja * [[Priit Tomson]], korvpallur * [[Andres Toobal]], võrkpallur * [[Alari Toome]], sõudja * [[Janar Toomet]], jalgpallur * [[Raigo Toompuu]], kuulitõukaja * [[Kaarel Torop]], jalgpallur * [[Tiina Torop]], kergejõustiklane * [[Anneli Trees]], kabetaja * [[Henri Treial]], võrkpallur * [[Grete Treier]], jalgrattur * [[Väino Treiman]], kergejõustiklane * [[Ardu Treinbuk]], kabetaja * [[Jane Trepp]], ujuja * [[Egle Trump]], sõudja * [[Stine Lise Truu]], suusataja * [[Tiiu Truus]], sõudja * [[Taavi Tšernjavski]], kümnevõistleja * [[Liina Tšernov]], kergejõustiklane * [[Georgi Tšutšelov]], jalgpallur * [[Gedly Tugi]], odaviskaja * [[Andrus Tull]], kabetaja * [[Lilian Turban]], kõrgushüppaja * [[Indrek Turi]], kümnevõistleja * [[Raimond Turja]], poksija * [[Marie Turmann]], jääkeeglimängija * [[Peeter Turnau]], vehkleja * [[Rauno Tutk]], jalgpallur * [[Andres Tuvikene]], sõudja * [[Karin Tõnissoo]], sõudja * [[Toomas Tõniste]], purjetaja * [[Tõnu Tõniste]], purjetaja * [[Harry Tõnuri]], tennisist * [[Moonika Tõrva]], sõudja * [[Robert Täht]], võrkpallur * [[Ott Tänak]], rallisõitja * [[Avo Tölpt]], karateka * [[Herik Tölpt]], karateka * [[Hanno Tünder]], sõudja * [[Laine Tüüts]], iluvõimleja ja viievõistleja == U == * [[Jüri-Mikk Udam]], sõudja * [[Maicel Uibo]], kümnevõistleja * [[Egle Uljas]], kergejõustiklane * [[Kalev Urbanik]], pikamaajooksja * [[Martin Ustaal]], jalgpallur * [[Jaak Uudmäe]], kergejõustiklane (kolmikhüpe, kaugushüpe), olümpiavõitja * [[Jaanus Uudmäe]], kergejõustiklane * [[Urmet Uusorg]], kergejõustiklane == V == * [[Karmen Vagula]], kabetaja * [[Lembi Vaher]], teivashüppaja * [[Karl Vahi]], poksija * [[Johan Vahter]], võrkpallur * [[Eeri Vahtra]], murdmaasuusataja * [[Norman Vahtra]], jalgrattur * [[Josten Vaidem]], jalgrattur * [[Arnold Vaiksaar]], poksija * [[Hilda Vaiksaar]], korvpallur * [[Sille Vaiksaar]], sõudja * [[Kelly Vainlo]], laske- ja murdmaasuusataja * [[Boris Valdek]], vehkleja * [[Uno Valdmets]], käsipallur * [[Aleksander Valkenpert]], jalgpallur * [[Charles-Villem Vallmann]], odaviskaja * [[Siim Valtna]], jalgpallur * [[Laura Vana]], sulgpallur * [[Georg Vanamölder]], veemootorisportlane * [[Renet Vanker]], võrkpallur * [[Konstantin Vassiljev]], jalgpallur * [[Andrus Veerpalu]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister * [[Anette Veerpalu]], murdmaasuusataja * [[Monika Vehlmann]], jalgpallur ja orienteeruja * [[Rain Veideman]], korvpallur * [[Andrei Veis]], jalgpallur * [[Siim-Sander Vene]], korvpallur * [[Oliver Venno]], võrkpallur * [[Rivo Vesik]], rannavõrkpallur * [[Kadi Veski]], kabetaja * [[Karl Vestel]], jalgrattur * [[Martin Vihmann]], kergejõustiklane * [[Tõnu Vihmaru]], sõudja * [[Arnold Viiding]], kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur * [[Karel Viigipuu]], laskesuusataja * [[Kristel Viigipuu]], laskesuusataja * [[Kristen Viikmäe]], jalgpallur * [[Priit Viks]], laskesuusataja * [[Heino Villemson]], korvpallur * [[Mart Vilt]], kergejõustiklane * [[Jüri Vips]], autosportlane * [[Rein Volt]], maadleja * [[Vladimir Voskoboinikov]], jalgpallur * [[Martin Vunk]], jalgpallur * [[Mihkel Võrang]], jäähokimängija * [[Õilme Võro]], sprinter * [[Imre Vähi]], kulturist * [[Urmas Välbe]], murdmaasuusataja, Eesti meister * [[Andrus Värnik]], kergejõustiklane (odavise), maailmameister == W == == Õ == * [[Janek Õiglane]], kämnevõistleja * [[Tõnu Õim]], maletaja * [[Kristjan Õuekallas]], võrkpallur * [[Janar Õunap]], jalgpallur * [[Ingel Õunmaa]], paraujuja * [[Kethy Õunpuu]], jalgpallur == Ä == == Ö == == Ü == * [[Jasmiin Üpraus]], jetisportlane * [[Oskar Üpraus]], jalg-, jää- ja pesapallur == X == == Y == == Vaata ka == * [[Sportlaste loend]] * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] * [[Eesti mäesuusatajate loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] [[Kategooria:Eesti spordi loendid]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] mwegksmznq6st8co6ksioryiuyhpcmw 0 355179 6165971 6033456 2022-07-23T06:25:47Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=jaanuar|aasta=2022}} [[Pilt:WSchaeuble.jpg|pisi|Wolfgang Schäuble (2006)]] '''Wolfgang Schäuble''' (sündinud [[18. september|18. septembril]] [[1942]] [[Freiburg]]is) on Saksamaa poliitik ([[CDU]]). Ta lõpetas aastal [[1961]] gümnaasiumi [[Hausach]]is (asub [[Ortenau kreis]]is [[Freiburgi ringkond|Freiburgi ringkonnas]] [[Baden-Württembergi liidumaa]]l). Ta on õppinud [[Freiburgi Ülikool|Freiburgi]] ja [[Hamburgi Ülikool]]is õigusteadust ja majandust. Aastatel [[1984]]–[[1989]] oli ta Saksamaa riigiminister (Bundesminister für besondere Aufgaben). Aastatel [[1989]]–[[1991]] oli ta Saksamaa siseminister ([[Helmut Kohl]]i valitsuses). [[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1990]] langes [[Oppenau]]s (asub [[Ortenau kreis]]is [[Freiburgi ringkond|Freiburgi ringkonnas]] [[Baden-Württembergi liidumaa]]l) vaimuhaige inimese atentaadi ohvriks, mille tagajärjel ta saab liikuda vaid ratastoolis. Aastatel [[1998]]–[[2000]] oli ta [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatlik Liidu]] esimees. Aastatel [[2005]]–[[2009]] oli ta [[Angela Merkel]]i valitsuses [[Saksamaa siseminister]] ja 28. oktoobrist 2009 kuni 24. oktoobrini 2017 [[Saksamaa rahandusminister]]. 24. oktoobrist [[2017]] kuni 26. oktoobrini [[2021]] oli ta Saksamaa [[Liidupäev]]a president. Tema mantlipärijaks Bundestagi presidendina sai [[Bärbel Basi]]. == Isiklikku == Tema isa [[Karl Schäuble]] (1907–2000) oli samuti [[CDU]] poliitik. Ta on [[1969]]. aastast abielus ökonomist Ingeborg Schäublega (sündinud ''Ingeborg Hensle''), neil on kolm tütart ja üks poeg. Tema vanem vend Frieder Schäuble (1937–2011) oli jurist [[Leipzig]]is, noorem vend [[Thomas Schäuble]] (1948–2013) oli siseminister [[Baden-Württembergi liidumaa]]l. == Tunnustus == * 2013 [[Euroopa poliitilise kultuuri auhind]] {{JÄRJESTA:Schäuble, Wolfgang}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaa rahandusministrid]] [[Kategooria:Kristlikud demokraadid]] [[Kategooria:Siseministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] 7yweqf3w7m1ooo0j6vv18wdh8689ghi 0 355818 6165787 6090928 2022-07-22T18:38:43Z CommonsDelinker 1930 Fail Allveelaevahävitaja_Tallin_India_ookeanis..jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:P199|P199]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Allveelaevahävitaja Tallin India ookeanis..jpg|]]. wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=aprill}} {{infokast laev | nimi = | pilt = | pildiallkiri = Allveelaevahävitaja Tallinn India ookeanis 1981. aastal | teised nimed = | tüüp = | klass = | IMO = | kutsung = | jääklass = | omanik = | käitaja = | liin = | lipuriik = | kodusadam = | nimetatud = | sõsarlaevad = | tellitud = | ehitaja = | kiil pandud = | vette lastud = | ristitud = | valminud = | üle antud = | teenistuse algus = | teenistuse lõpp = | staatus = | saatus = lammutatud vanarauaks | pikkus = 173,4 m | laius = | süvis = | vabaparda kõrgus = | veeväljasurve = | GT = <!-- või | BRT = --> | NT = <!-- või | NRT = --> | peamasin = | abimasinad = | käiturid = | kiirus = | maste = | purjesid = | taglase tüüp = | autonoomsus = | laevapere = | tekke = | reisijakohti = | kajuteid = | kajutikohti = | rajameetreid = | autokohti = | rambid = | päästevarustus = }}'''Tallinn''' ([[vene keel]]es Таллин) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] mereväe Kara-klassi (projekt 1134-B Berkut-B) suur [[allveetõrjelaev]] ehk praktiliselt allvee- ja õhutõrjeristleja. Kandis pardanumbreid 711 (1979. a), 730 (1981. a), 584 (1984. a), 597 (1984. a), 547 (1985. a), 531 (1987. a), 541 (1990. a), 578 (1993. a). == Ajalugu == Tegemist oli viimase oma klassi laevaga seitsmelaevalisest seeriast. Laeva hakati ehitama 1975. aastal [[Mõkolajiv|Nikolajevis]] ja laev lasti vette 1976. aastal. Merekatsetused algasid 1979. aasta novembris ja kestsid detsembrini. Laevastiku nimekirja arvati 31. detsembril 1979 ja mereväe lipp heisati 23. veebruaril 1980. 28. märtsil 1980 arvati Tallinn [[Vaikse ookeani laevastik]]u 175. brigaadi koosseisu. Laeval oli esmakordselt selles laevaklassis kasutusel uus [[allveelaevatõrje raketisüsteem]] Rastrub-B, mis võimaldas peale allveelaevade hävitada ka pealvee vaenlast. Tallinn tegi teenistuse ajal järgmisi ametlikke ja mitteametlikke välisvisiite: * 1981 – [[Mosambiik|Angola (Luanda)]], * 1981 – [[Mosambiik|Mosambiik (Maputo)]], * 1982 – Mauritius (Port Louis), * 1982 – [[Šeišellid]] (Victoria), * 1982 – [[Mosambiik|Jeemen (Aden)]], * 1984 – [[Etioopia]], * 1985 – [[Hawaii]], * 1985 – [[Põhja-Korea]] Wonsan, * 1986 – [[Džibuuti]], Dahlaki saar, Socotra, * 1987 – Põhja-Korea, Najin. 1990. aastal oli kapitaalremondis ja sai septembris 1992 uue nime Vladivostok (ilmselt ei sobinud enam isepäise riigi pealinna nimi). Edasi teenis 48. allveelaevahävitajate [[laevadiviis]]is. 5. juulil 1994 kustutati laevastiku nimekirjast ja 1997. aastal lõigati [[India]]s vanarauaks. == Põhiandmed == * Pikkus (maksimaalne) – 173,4 m * Veeväljasurve (maksimaalne) – 8533 t * Kiirus – 33 sõlme * Meeskond – 422/433 (neist 49/52 ohvitseri) * Relvastus – 2 x 4 allvee- ja pealvee laevavastast raketiseadet Rastrub-B [ka tuumalõhkepeadega] (8 tk, rakett 55 km + torpeedo 8 km), 2 x 2 raketiseadet Štorm õhutõrjeks ja pealveelaevade vastu (80 tk, kaugus 33 km, kõrgus 25 km), 2 x 2 õhutõrjeraketiseadet 'Osa M' lähimaa õhutõrjeks ja pealveelaevade vastu (40 tk, kaugus 10 km, kõrgus 5 km), 2 RBU 6000 (144 tk, 6 km, hiljem 12 km) süvaveepommiheitjat, 2 RBU 1000 (48 tk, 1 km) süvaveepommiheitjat, 2 x 5 torpeedoaparaati, 2 x 76,2 mm АK-726 kahurit (4800 tk, kõrgus 13 km, kaugus 15 km, 90*/min), 4 x 6-torulist 30 mm АК-630M automaatkahurit (8000 tk, kõrgus 5 km, kaugus 8 km, kuni 5000*/min), 2 x 45 mm 21-KМ saluutkahurit, 2 x ЗИФ-121 kahurit passiivhäirete tekitamiseks, varustusega pardahelikopter Ka-25PL (aviatorpeedod 6 tk, pommid PLAB-250-120 4 tk, pommid PLAB-50 8 tk, pommid ОМАБ-25-12Д, 2 tuuma-süvaveepommi RJU-2). == Välislingid == *[http://www.nashflot.ru/page/sssr/tallin/4 nashflot.ru] *Täpsemalt vene keeles 1134-B klassi laevadest: https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0%BE%D0%BB%D1%8C%D1%88%D0%B8%D0%B5_%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%82%D0%B8%D0%B2%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B4%D0%BE%D1%87%D0%BD%D1%8B%D0%B5_%D0%BA%D0%BE%D1%80%D0%B0%D0%B1%D0%BB%D0%B8_%D0%BF%D1%80%D0%BE%D0%B5%D0%BA%D1%82%D0%B0_1134-%D0%91#%D0%97%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D1%82%D0%BD%D0%BE-%D1%80%D0%B0%D0%BA%D0%B5%D1%82%D0%BD%D0%BE%D0%B5_%D0%B2%D0%BE%D0%BE%D1%80%D1%83%D0%B6%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%B5 [[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjalaevad]] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni sõjalaevad]] bmryg0mjxzhn0hwdrkzqrj4faukcu9n 0 368402 6165743 5927244 2022-07-22T16:34:33Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki '''Tõrvala''' (vene ''Смолка'' (''Smolka''), soome ''Tervola'' või ''Tervala'') on [[Narva jõgi|Narva jõe]] paremal kaldal [[Kudruküla]] ja [[Riigiküla]] vastas olev [[paikkond]].<ref name="EE"/> ==Ajalugu== [[Tartu rahuleping]]u järgi jäi küla Eesti territooriumile [[Eesti-Ingeri]] territooriumile [[Virumaa]] ja [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonna]] [[Narva vald]]a. Vabariigi algusaastatel olid maakonnad jagatud kuni 1926. aastani lisaks [[vald]]adele ka [[kihelkond]]adeks, kuid ametliku jaotusena [[kirikukihelkond]]i seejärel enam ei eksisteerinud. Tõrvala ümbruses asub 50 km² suurune [[diatomiit|diatomiidi]]maardla, kust on kaevandatud 1936. aastast.<ref name="EEveebis">{{EEveebis|tõrvala|21.04.2014}}</ref> Tõrvala diatomiidikihtidest leiti aastatel 1938–1955 tehtud arheoloogiliste kaevamiste käigus [[hilismesoliitikum]]ist pärinevaid luu- ja sarvesemeid.<ref name="EE"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|12|247}}</ref>}} ==Kirjandus== *[[Harri Moora]]. ''Eine steinzeitliche Schlangenfigur aus der Gegend von Narva''. // Suomen Muinaismuistoyhdistyksen Aikakauskirja 1957, 58 {{Coordinate|NS=59.432222|EW=28.133611|type=landmark|region=RU}} [[Kategooria:Vaivara kihelkond]] [[Kategooria:Narva vald]] [[Kategooria:Viru Ingeri]] [[Kategooria:Virumaa ajalugu]] [[Kategooria:Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)]] [[Kategooria:Leningradi oblasti külad]] khgtaay34hh6zmatasfo7da3pcw9qsn 0 374056 6165615 6067258 2022-07-22T14:21:27Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Antratsõt | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Антрацит | nimi2_keel = vene | nimi2 = Антрацит | lipp = Antracyt_prapor.png | lipu_link = Antratsõti lipp | vapp = Antracyt gerb.png | vapi_link = Antratsõti vapp | pindala = 61,3 | elanikke = | asendikaart = Ukraina }} '''Antratsõt''' on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is. Linna läbib [[Kiiev]]-[[Harkiv]]-[[Rostov Doni ääres]] maantee. Peamine majandusharu on [[kivisüsi|kivisöe]] kaevandamine. Linna haldusalas on 6 alevit ja 7 küla. == Välislingid == * [[14. november]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/news/2014/11/14/7044284/ Valitsus kinnitas riigi kontrolli all mitteolevate asulate nimekirja] <small>(''ukraina keeles'')</small> *http://antratsit.net * [[19. oktoober]] 2014. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/6710-v-antracite-terroristy-ustroili-tankovyy-mezhdusoboychik В Антраците террористы устроили танковый "междусобойчик"] <small>(''vene keeles'')</small> * [[28. november]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/4223400-v_antratsite_boeviki_delyat_sfery_vliyaniya_ubit_odin_iz_glavarey.htm В Антраците боевики делят сферы влияния, убит один из главарей] <small>(''vene keeles'')</small> * [[30. november]] 2014. ''Ukrinform''. [http://www.ukrinform.ua/rus/news/lnrovtsi_istreblyayut_kazakov_v_antratsite_uge_ubito_18_1689390 ЛНРовцы истребляют «казаков»: в Антраците уже убито 18] <small>(''vene keeles'')</small> * 30. november 2014. ''Ukrinform''. [http://www.ukrinform.ua/rus/news/fcbshniki_siloy_vivezli_v_moskvu_kazaka_kozitsina_1689400 ФCБшники силой вывезли в Москву "казака" Козицина] <small>(''vene keeles'')</small> * [[24. detsember]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/12/24/7053091/ Tõmtšuk: Antratsõtis ja Krasnõi Lutšis on faktiliselt kaksikvõim] <small>(''vene keeles'')</small> [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Luhanski oblast]] idqgmm4h0vzudoxrae8yzl83jauiydl 6165616 6165615 2022-07-22T14:22:33Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Antratsõt | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Антрацит | nimi2_keel = vene | nimi2 = Антрацит | pilt = Средняя_школа_№1_города_Антрацит.jpg | pildiallkiri = Antratsõti 1. keskkool | lipp = Antracyt_prapor.png | lipu_link = Antratsõti lipp | vapp = Antracyt gerb.png | vapi_link = Antratsõti vapp | pindala = 61,3 | elanikke = | asendikaart = Ukraina }} '''Antratsõt''' on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is. Linna läbib [[Kiiev]]-[[Harkiv]]-[[Rostov Doni ääres]] maantee. Peamine majandusharu on [[kivisüsi|kivisöe]] kaevandamine. Linna haldusalas on 6 alevit ja 7 küla. == Välislingid == * [[14. november]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/news/2014/11/14/7044284/ Valitsus kinnitas riigi kontrolli all mitteolevate asulate nimekirja] <small>(''ukraina keeles'')</small> *http://antratsit.net * [[19. oktoober]] 2014. ''[[Infovastupanu]]''. [http://sprotyv.info/ru/news/6710-v-antracite-terroristy-ustroili-tankovyy-mezhdusoboychik В Антраците террористы устроили танковый "междусобойчик"] <small>(''vene keeles'')</small> * [[28. november]] 2014. ''Liga Novosti''. [http://news.liga.net/news/politics/4223400-v_antratsite_boeviki_delyat_sfery_vliyaniya_ubit_odin_iz_glavarey.htm В Антраците боевики делят сферы влияния, убит один из главарей] <small>(''vene keeles'')</small> * [[30. november]] 2014. ''Ukrinform''. [http://www.ukrinform.ua/rus/news/lnrovtsi_istreblyayut_kazakov_v_antratsite_uge_ubito_18_1689390 ЛНРовцы истребляют «казаков»: в Антраците уже убито 18] <small>(''vene keeles'')</small> * 30. november 2014. ''Ukrinform''. [http://www.ukrinform.ua/rus/news/fcbshniki_siloy_vivezli_v_moskvu_kazaka_kozitsina_1689400 ФCБшники силой вывезли в Москву "казака" Козицина] <small>(''vene keeles'')</small> * [[24. detsember]] 2014. ''[[Ukrajinska Pravda]]''. [http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/12/24/7053091/ Tõmtšuk: Antratsõtis ja Krasnõi Lutšis on faktiliselt kaksikvõim] <small>(''vene keeles'')</small> [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Luhanski oblast]] p82artmdx2hro4yewktbvprlpqfrw1i 0 375852 6166071 5748363 2022-07-23T10:14:15Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Carnikava | elanikke = 4689 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2803 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Carnikava''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]], [[Carnikava vald|Carnikava valla]] halduskeskus. Asub [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] suudmes. Asulas oli [[Carnikava mõis]]a süda. Carnikavat on esimest korda mainitud aastal [[1211]]. Asula nimetus on [[liivi keel]]es ''Sarnikau'', [[saksa keel]]es ''Koivemund'', vana lätikeelne nimetus on aga ''Sānkaule''. Carnikavas on kool ja [[Carnikava raudteejaam]], külas on ka valla raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Sinna jäävad Strēlnieki, Pagrieziens uz Carnikavu, Nagaiņi, Dārziņi, Zušu iela ja Carnikava bussipeatused.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Carnikavas peeti II Läti laulupidu. Aastal [[1933]] sai asula raudteeühenduse [[Riia]]ga. XX sajandi alguses oli külas Ādaži valla keskus. Osa külast asub Piejura maastikukaitsealal. Looduskaitse all on [[hõberemmelgas]] ümbermõõduga 6.7 meetrit, pihlakas ümbermõõduga 1.3 meetrit ja tammed ümbermõõtudega 4.3 ning 4.35 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Carnikavas on elanud [[Christian Heinrich Pander]]. Carnikavas asuval Teises maailmasõjas langenud sõdurite haual on mälestusmärk.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Aastal 2015 oli külas 4015 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 4689. <gallery> Pilt:Carnikavas_stacija.jpg|Carnikava jaamahoone </gallery> == Viited == {{viited}} {{Carnikava piirkond}} [[Kategooria:Ādaži piirkonna külad]] 5lnmrvbtfumhov5dgyfeqkoyaqp2868 0 377845 6165550 5848683 2022-07-22T13:08:05Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nīca | elanikke = 1386 (2015)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=3179&p_back=0** Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Nīca''' on asula Lätis [[Lõuna-Kuramaa piirkond|Lõuna-Kuramaa piirkonnas]], [[Nīca vald|Nīca valla]] ja endise [[Nīca piirkond|Nīca piirkonna]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 4 meetri kõrgusel [[Bārta]] jõe kaldal. Asulas oli [[Lejasbārta mõis]]a (''Nieder-Bartau'') süda. Nīcat on esimest korda mainitud aastal [[1231]]. Külas on piirkonna administratsioon, [[kultuurimaja]], [[raamatukogu]], [[keskkool]], muusikakool. Lisaks luteri kirikule asub seal ka katoliku kiriku misjonipunkt. Aastal 2006 oli seal 981 elanikku. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Läti külad]] [[Kategooria:Lõuna-Kuramaa piirkond]] 5spopgh6enae3uahn598hbbw22v612t 0 379109 6165667 5742871 2022-07-22T15:07:10Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Loja | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Loja''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]], [[Sēja vald|Sēja valla]] halduskeskus. Asub [[Loja jõgi|Loja jõe]] ääres, merepinnast 55 meetri kõrgusel. Küla lähistel asub 69 meetri kõrgune küngas ''Jēņu kalns''. Loja kohal asus XIII sajandil [[liivlased|liivlaste]] küla ''Ennistele''. Tänapäeval asuvad Lojas lisaks piirkonna administratsioonile veel [[raamatukogu]] ja [[kultuurimaja]]. Külas asub Loja bussipeatus.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Aastal 2015 oli külas 333 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 378, nagu ka aastal 2019.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2877 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Sēja piirkonna külad]] q1idunt76820b1crnto1q1nmcddelc1 6165673 6165667 2022-07-22T15:09:50Z Melilac 58734 /* Viited */ wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Loja | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Loja''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]], [[Sēja vald|Sēja valla]] halduskeskus. Asub [[Loja jõgi|Loja jõe]] ääres, merepinnast 55 meetri kõrgusel. Küla lähistel asub 69 meetri kõrgune küngas ''Jēņu kalns''. Loja kohal asus XIII sajandil [[liivlased|liivlaste]] küla ''Ennistele''. Tänapäeval asuvad Lojas lisaks piirkonna administratsioonile veel [[raamatukogu]] ja [[kultuurimaja]]. Külas asub Loja bussipeatus.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Aastal 2015 oli külas 333 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 378, nagu ka aastal 2019.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2877 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] sprq1madstgphmx7hennqvntktpx6zy 6165710 6165673 2022-07-22T15:39:37Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Loja | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Loja''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]], [[Sēja vald|Sēja valla]] halduskeskus. Asub [[Loja jõgi|Loja jõe]] ääres, merepinnast 55 meetri kõrgusel. Küla lähistel asub 69 meetri kõrgune küngas ''Jēņu kalns''. Loja kohal asus XIII sajandil [[liivlased|liivlaste]] küla ''Ennistele''. Tänapäeval asuvad Lojas lisaks piirkonna administratsioonile veel [[raamatukogu]] ja [[kultuurimaja]]. Külas asuvad Ģibi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/14864 Autotransporta direcija]</ref> ja Loja bussipeatused.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Aastal 2015 oli külas 333 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 378, nagu ka aastal 2019.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2877 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] rhh7tg2axech42j00ui8612h8nchhgt 6165713 6165710 2022-07-22T15:42:25Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Loja | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Loja''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]], [[Sēja vald|Sēja valla]] halduskeskus. Asub [[Loja jõgi|Loja jõe]] ääres, merepinnast 55 meetri kõrgusel. Küla lähistel asub 69 meetri kõrgune küngas ''Jēņu kalns''. Loja kohal asus XIII sajandil [[liivlased|liivlaste]] küla ''Ennistele''. Tänapäeval asuvad Lojas lisaks piirkonna administratsioonile veel [[raamatukogu]] ja [[kultuurimaja]]. Külas asuvad Ģibi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15565 Autotransporta direcija]</ref> ja Loja bussipeatused.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Aastal 2015 oli külas 333 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 378, nagu ka aastal 2019.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2877 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] hle93x5hz1xv03pjjkx9sk3zet6t3gy 6165719 6165713 2022-07-22T15:48:13Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Loja | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Loja''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]], [[Sēja vald|Sēja valla]] halduskeskus. Asub [[Loja jõgi|Loja jõe]] ääres, merepinnast 55 meetri kõrgusel. Küla lähistel asub 69 meetri kõrgune küngas ''Jēņu kalns''. Loja kohal asus XIII sajandil [[liivlased|liivlaste]] küla ''Ennistele''. Tänapäeval asuvad Lojas lisaks piirkonna administratsioonile veel [[raamatukogu]] ja [[kultuurimaja]]. Külas asuvad Ģibi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15565 Autotransporta direcija]</ref> ja Loja bussipeatused.ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8363 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2015 oli külas 333 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 378, nagu ka aastal 2019.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2877 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] oobpbvsbpem4oxlt094vnz9jjhl5ygd 6165720 6165719 2022-07-22T15:50:01Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Loja | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Loja''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]], [[Sēja vald|Sēja valla]] halduskeskus. Asub [[Loja jõgi|Loja jõe]] ääres, merepinnast 55 meetri kõrgusel. Küla lähistel asub 69 meetri kõrgune küngas ''Jēņu kalns''. Loja kohal asus XIII sajandil [[liivlased|liivlaste]] küla ''Ennistele''. Tänapäeval asuvad Lojas lisaks piirkonna administratsioonile veel [[raamatukogu]] ja [[kultuurimaja]]. Külas asuvad Ģibi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15565 Autotransporta direcija]</ref> ja Loja bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8363 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2015 oli külas 333 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 378, nagu ka aastal 2019.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2877 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] ssytwvunx0dykk1yqcrsjurzy20of15 1 380151 6165535 6059045 2022-07-22T12:47:20Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki Siia ei tule linke. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 20:39 (EEST) :Ilmselt peaks sellele looduskaitsealale viitama valdade artiklid, mida veel ei ole.[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 21:08 (EEST) ::Laudona kohta oli artikkel olemas, tegin sealt lingi ära[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 21:12 (EEST) ---- [[User:Melilac|Melilac]], pakun, et ''dabas rezervāts''{{'}}i vaste võiks olla "loodusreservaat". Ma saan aru, et need neli kaitseala on rangemat sorti kaitsega, nii nagu reservaadid Eesti kaitsealade koosseisuski. Vaste "looduskaitsela" võiks siis Läti puhul jääda ''dabas liegums''{{'}}ile, mis on inglise keeles samuti vastavalt "nature reserve"[https://www.varam.gov.lv/en/specially-protected-nature-territories]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. jaanuar 2022, kell 19:40 (EET) : ''Dabas liegums'' vastaks pigem korralduslikult hoiualale ja seda liegumsit on teistes keeltes ka samamoodi tõlghitud kui meie hoiualasid. See ''dabas rezervāts'' on rangema režiimiga, ent nõukogude perioodil vastas üsna üks-ühele meie looduskaitsealale. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. jaanuar 2022, kell 19:00 (EET) :: Kus täpsemalt ''dabas liegums'' nii on tõlgitud nagu hoiuala? Ministeeriumi kodulehel (link ülal) ja ka vastava seaduse tõlkes on see "nature reserve". Võib-olla küll, et ''dabas rezervāts'' vastab või vastas meie looduskaitsealale. Samas päris üks-ühele kokku viia neid asju nähtavasti tänapäeval niikuinii ei saa. (Sellepärast ei tundu ka mõttekas linkida eri riikide looduskaitsealade juurest samasse artiklisse [[Looduskaitseala]].) [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. jaanuar 2022, kell 19:17 (EET) :::Ma pean silmas, et dabas liegumsit tõlgiti nature reserve ja mingi paik tõlkis nii ka meie hoiuala. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. jaanuar 2022, kell 22:03 (EET) :::: Huvitav, kuidas see paik siis samas "looduskaitseala" tõlkis? Ja mis paik see siis ikkagi oli? :) [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. jaanuar 2022, kell 15:38 (EET) ::::: Vabandust, mäletasin valesti. Asi oli vene keele vahendusel, kus dabas liegums oli "zakaznik", ehk siis ala, kus pole oma kaitsekorralduseeskirja, vaid kaitset korraldab riiklik määrus. Vastavalt oli seal zakaznik ka meie hoiuala. Ja dabas rezervāts reservaadiks seada on selle poolest kahtlane, et neis on reaalsed reservaadid... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. veebruar 2022, kell 18:43 (EET) :::::: Mida reaalsete reservaatide all silmas pead? [https://likumi.lv/ta/id/59994 Seaduse] järgi otseselt (loodus)reservaadiks nimetatavaid kaitsealade vöönde Lätis pole, on range režiimiga (''stingrā režīma'') vööndid. :::::: Üks asi, mille järgi võib-olla võiks Eesti ja Läti kaitsealasid kõrvutada on [[:en:IUCN protected area categories|IUCN-i kategooria]]. ''Dabas liegums''{{'}}id kuuluvad IV kategooriasse, Eestis kuuluvad samasse kategooriasse kaitsealade sihtkaitsevööndid. Eesti hoiualad, millel vööndeid pole, samas kuuluvad VI kategooriasse ehk kõige leebemasse kaitsekorralduslikku kategooriasse. ''Dabas liegums'' seejuures võib olla jagatud ka vöönditesse. Selle põhjal ma ei kõrvutaks ''dabas liegums''{{'}}it hoiualaga ja ma ei kasutaks tõlkimisel seda vastet. :::::: Ühtmoodi on Eestis ja Lätis samas veel see, et seaduste ametlikes tõlgetes on nii ''loodusreservaadi'' kui ka ''dabas rezervāts''{{'}}i vasteks "strict nature reserve", kuigi ühel juhul on tegu kaitseala vööndiga ja teisel juhul eraldi kaitsealaga, millel on vööndid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. veebruar 2022, kell 22:14 (EET) ::::::: Reaalselt on Teiči soos teed, millel liigeldakse, Usma järvel sõidetakse paatidega. Reaalse reservaadi all pean ma silmas paika nagu Moricsala saar, kuhu inimeste ligipääs ka reaalselt karmide piirangutega on. Nagu vanasti Eesti looduskaitsealadel, näiteks mõned Nigula raba peaksid. Reaalselt on ''dabas rezervāts'' ikkagi looduskaitseala, ainult et sellises formaadis, nagu Eesti taasiseseisvumisel meie looduskaitsealad olid. Dabas liegumsi puhul on minu meelest alternatiiv kasutada varianti kaitseala, sest vööndite esinemine on ka minu jaoks olnud argument, miks hoiualasse kahtlusega suhtuda. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 09:41 (EET) :::::: Ma ütleks pigem, et loodusreservaate võib eri maadel eri moodi mõista, mitte et ainult Eesti omad on n-ö reaalsed. Kui originaalis on ''park narodowy'', ''parco nazionale'', ''kansallispuisto'' jne kasutame ühtviisi vastet "rahvuspark", kuigi asja sisu erineb vähemal või rohkemal määral sellest, mida Eestis rahvuspargi all mõistetakse. Mida eri maades "looduskaitseala" all mõistetakse erineb tõenäoliselt veelgi enam. Sellepärast mulle ei tundu mõttekas püüda tõlkimisel viia asju kokku Eesti seaduses kehtestatud definitsioonidega. Siin võiks lähenemine olla umbes selline nagu haldusüksuste tüübinimetuste tõlkimiselgi. Neid tõlgime üldiselt sõna-sõnalt <s>ja</s> või nii nagu üht või teist nimetust on tavaks tõlkida (district, okruga, Bezirk = ringkond jne). "Kaitseala" on üldisema tähendusega. Hea oleks kui ka ''dabas liegums''{{'}}i kui üht tüüpi kaitseala kohta on konkreetne vaste. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. veebruar 2022, kell 16:13 (EET) ::::::: Nii ja naa on sellega lood. Krai ja mark oleks ka tõlgitavad. Ja leedu vald oleks tõlkes tegelikult staarostkond. Seega on nimetustel lisaks ka teatav traditsiooniline esitusviis. Mul on raske uskuda, et ajal, mil need piirkonnad Lätis kaitse all olid, neid Eesti kirjanduses täielikult ignoreeriti. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 10. veebruar 2022, kell 23:01 (EET) :::::: Jah, tõlge võib olla ka traditsiooniline. Ma pidasin eeskätt silmas, et kui eri maade haldusüksuste tüübinimetuste tõlkimisel ka kasutatakse sama sõna, siis ei saa või ei ole mõtet neid eri maade haldusüksusi omavahel võrrelda. :::::: Mida viimase lausega täpsemalt silmas pead? ''Dabas liegums''{{'}}id on seniajani Lätis alles. Ma ei tea, kas varem (Vene ajal?) oli seda tüüpi kaitsealade kohta eesti keeles mingi kindel vaste. Kui ka oli, siis on kaheldav, kas tänapäevases kasutuses tarvitseb sellest eeskuju võtta, kuna asja sisu ja/või kontekst on muutunud. Tänapäevaste inglise keele vastetega klappivad tõlked samas tunduvad mulle jätkuvalt üsna selged. :::::: Enne ma ei märgaud, et siin juba ongi artikkel ühest ''dabas liegums''{{'}}ist ([[Randu pļavas]]). Seal oligi esialgu vasteks "looduskaitseala". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. veebruar 2022, kell 15:31 (EET) :::::::Ma pean silmas seda, et dabas rezervāts on Lätis päris vana nähtus. Moricsala on kaitse all 1912. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. veebruar 2022, kell 03:35 (EET) ::::::::See on muidugi õige märkus, et kui isegi sama nimetuse kasutamisel sisu erineb, ei ole mõtet seda Eesti kontekstis kirjeldatud artikliga linkida. Kui, siis toimida nii, nagu Lätis küladega toimida kavatseme, ehk teha artikkel [[küla (Läti)]] ja lingid sinna viia. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. veebruar 2022, kell 03:42 (EET) ::::::::: Vaatasin veidi Moricsala puhul varasemat kasutust. Tartu Ülikooli juures on seda nimetatud looduskaitsealaks. Osoonis kaitsealaks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. veebruar 2022, kell 03:45 (EET) : Muuseas, pean tunnistama, et sinu eelmine kommentaar oli tõsiselt üllatav. Ma olin seni eeldanud, et just [[Randu pļavas]] oli selle diskussiooni põhjuseks, ja lähtunud seisukohast, et korra vikipeedias millegi millekski nimetamine ei ole veel traditsioon, samas kui ma ise lähtusin ''dabas rezervāts''i puhul TÜ juures kasutatud nimekujust. Ma ei tea, kas väljaspool vikit ''dabas liegums'' kusagil mingi vaste saanud on. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. veebruar 2022, kell 04:32 (EET) :: Ma muidugi ei mõtle, et kasutus Vikipeedias viitab traditsiooniline. Lihtsalt traditsiooni puudumisel saame ise mingi sobiva tõlke valida ja Andres nähtavasti valis selles teises artiklis varem ''dabas liegums''{{'}}i vasteks samuti "looduskaitseala". Sellise valiku tegemisel, nagu öeldud, saab võtta eeskuju tänapäevastest inglise keele vastetest ametlikus kasutuses. Praegune vaste "hoiuala" on seal artiklis küsitavam. :: Need paar eestikeelset kasutust paistavad olevat juhuslikud. "Looduskaitseala" seejuures vabamas ja üldisemas tähenduses võib olla "kaitsealaga" sünonüümne. Neis kasutustes ei tarvise olla kaitseala täpsem tüüp oluline, aga siin võiks eri kaitsealade kõrvutamisel eri vastega vahet teha. :: Konkreetsed kaitsealad võivad olla vanad, aga kaitsealade tänapäesed kaitsekorralduslikud tüübid ju seda pole. Samune Moricsala kaitseala on ''dabas rezervāts'' aastast 1993 (jõustus nüüdne kaitsealade seadus). Enne oli see aastast 1957 ''valsts rezervāts''[https://www.daba.gov.lv/lv/media/3194/download]. Ülejäänud ''dabas rezervāts''{{'}}id olid ka varem riigireservaadid. :: Sattusin nüüd veel [https://termini.gov.lv/atrast/dabas%20rezerv%C4%81ts terminiportaali], mille järgi ''dabas rezervāts''{{'}}il on eri allikates (ja nähtavasti eri tähendustes) erinevad sünonüümid ja tõlked, muu hulgas on vene keeles selle vasteteks nii природный заповедник, kui ka природный резерват. Nende vene keele vastetega seoses ma ei saanud tegelikult eespool hästi aru, millised kaitsealatüübid millega täpselt kokku viisid ning kui nüüdsed kaitsealatüübid on Vene ajast hilisemad, siis miks ikkagi üldse vene keele vahendusel tõlkida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. veebruar 2022, kell 13:19 (EET) :::Jah, meil olid ka kunagi Nigula riiklik looduskaitseala, Matsalu riiklik looduskaitseala, sest valsts ju riiklikku tähendab. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. veebruar 2022, kell 18:50 (EET) :::: Kas "riiklik" või "riigi-", see pole vist kuigi oluline. Aga seda eestikeelset nimetust on omakorda tõlgitud läti keelde ka kui "valsts dabas liegums"[https://visitparnu.com/lv/matsalu-nacionalais-parks/]. Ja tegu on ikkagi varasemate kaitsealatüüpidega, mille tõlked ei tarvitse mina kokku tänapäevaste tüüpide tõlgetega (nagu viidatud, ka vene keeles võivad eri kontekstis olla tõlkeks erinevad vasted). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. veebruar 2022, kell 21:10 (EET) :::: Traditsiooni eiramine tekitab muidugi ohu, et Nigula, mis on ainsana nõukogudeaegsetest looduskaitsealadest looduskaitsealaks jäänud, varasemast ajaloost rääkides ka ümber muudame, on ju ka sellel uus kaitsekorraldus ja uus sisu. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] 25. veebruar 2022, kell 18:42 (EET) ::::: Millise traditsiooni eiramine? Kui pead silmas traditsiooni kasutada sõna "riiklik" Eesti kaitsealade endistes nimedes, siis ma ei pane ette neid nimesid muuta. Minu poolest võib kasutada ka Läti kaitsealade endistes nimedes sama sõna. Et samas oleks traditsioon tõlkida neis endistes nimedes ''rezervāts'' "looduskaitsealaks", see minu meelest pole tõendatud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. veebruar 2022, kell 17:33 (EET) ::::: Tõendatud pole ka vastupidine. Tartu ülikoolil võib olla terve rida paberkandjal nõukogudeaegseid teadustöid, kus seda kasutatakse. Võib ka mitte olla. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 07:56 (EET) :::::: Jah. Aga ma tuleksin veelkord tagasi siinse praktilise küsimuse juurde: oleks vaja tänapäevaseid Läti kaitsealatüüpe eesti keeles enamvähem selgesti eristada. Möönsid isegi, et "hoiuala" kuigi hästi ei sobi. Samuti lahkneb praegune tõlge ametlikest tõlgetest teise keelde. Ma ei näe ikkagi erilist põhjust miks mitte tõlkida käibivate inglise keele tõlgete eeskujul ning tegelikult ka neile vastavate ja siia konteksti sobivate vene keele tõlgete eeskujul (viide terminiportaalile eespool). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. veebruar 2022, kell 14:48 (EET) ::::::: Ehk oskab [[Kasutaja:Kk|Kalevi]] selles asjas nõustada? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 16:49 (EET) : [[User:Andres|Andres]], mida sa arvad vastest "loodusreservaat"? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. juuli 2022, kell 15:47 (EEST) pc5wiqmjrji675lrq0g5e9gqyhunct3 6165588 6165535 2022-07-22T13:45:49Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki Siia ei tule linke. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 20:39 (EEST) :Ilmselt peaks sellele looduskaitsealale viitama valdade artiklid, mida veel ei ole.[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 21:08 (EEST) ::Laudona kohta oli artikkel olemas, tegin sealt lingi ära[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 21:12 (EEST) ---- [[User:Melilac|Melilac]], pakun, et ''dabas rezervāts''{{'}}i vaste võiks olla "loodusreservaat". Ma saan aru, et need neli kaitseala on rangemat sorti kaitsega, nii nagu reservaadid Eesti kaitsealade koosseisuski. Vaste "looduskaitsela" võiks siis Läti puhul jääda ''dabas liegums''{{'}}ile, mis on inglise keeles samuti vastavalt "nature reserve"[https://www.varam.gov.lv/en/specially-protected-nature-territories]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. jaanuar 2022, kell 19:40 (EET) : ''Dabas liegums'' vastaks pigem korralduslikult hoiualale ja seda liegumsit on teistes keeltes ka samamoodi tõlghitud kui meie hoiualasid. See ''dabas rezervāts'' on rangema režiimiga, ent nõukogude perioodil vastas üsna üks-ühele meie looduskaitsealale. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. jaanuar 2022, kell 19:00 (EET) :: Kus täpsemalt ''dabas liegums'' nii on tõlgitud nagu hoiuala? Ministeeriumi kodulehel (link ülal) ja ka vastava seaduse tõlkes on see "nature reserve". Võib-olla küll, et ''dabas rezervāts'' vastab või vastas meie looduskaitsealale. Samas päris üks-ühele kokku viia neid asju nähtavasti tänapäeval niikuinii ei saa. (Sellepärast ei tundu ka mõttekas linkida eri riikide looduskaitsealade juurest samasse artiklisse [[Looduskaitseala]].) [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. jaanuar 2022, kell 19:17 (EET) :::Ma pean silmas, et dabas liegumsit tõlgiti nature reserve ja mingi paik tõlkis nii ka meie hoiuala. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. jaanuar 2022, kell 22:03 (EET) :::: Huvitav, kuidas see paik siis samas "looduskaitseala" tõlkis? Ja mis paik see siis ikkagi oli? :) [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. jaanuar 2022, kell 15:38 (EET) ::::: Vabandust, mäletasin valesti. Asi oli vene keele vahendusel, kus dabas liegums oli "zakaznik", ehk siis ala, kus pole oma kaitsekorralduseeskirja, vaid kaitset korraldab riiklik määrus. Vastavalt oli seal zakaznik ka meie hoiuala. Ja dabas rezervāts reservaadiks seada on selle poolest kahtlane, et neis on reaalsed reservaadid... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. veebruar 2022, kell 18:43 (EET) :::::: Mida reaalsete reservaatide all silmas pead? [https://likumi.lv/ta/id/59994 Seaduse] järgi otseselt (loodus)reservaadiks nimetatavaid kaitsealade vöönde Lätis pole, on range režiimiga (''stingrā režīma'') vööndid. :::::: Üks asi, mille järgi võib-olla võiks Eesti ja Läti kaitsealasid kõrvutada on [[:en:IUCN protected area categories|IUCN-i kategooria]]. ''Dabas liegums''{{'}}id kuuluvad IV kategooriasse, Eestis kuuluvad samasse kategooriasse kaitsealade sihtkaitsevööndid. Eesti hoiualad, millel vööndeid pole, samas kuuluvad VI kategooriasse ehk kõige leebemasse kaitsekorralduslikku kategooriasse. ''Dabas liegums'' seejuures võib olla jagatud ka vöönditesse. Selle põhjal ma ei kõrvutaks ''dabas liegums''{{'}}it hoiualaga ja ma ei kasutaks tõlkimisel seda vastet. :::::: Ühtmoodi on Eestis ja Lätis samas veel see, et seaduste ametlikes tõlgetes on nii ''loodusreservaadi'' kui ka ''dabas rezervāts''{{'}}i vasteks "strict nature reserve", kuigi ühel juhul on tegu kaitseala vööndiga ja teisel juhul eraldi kaitsealaga, millel on vööndid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. veebruar 2022, kell 22:14 (EET) ::::::: Reaalselt on Teiči soos teed, millel liigeldakse, Usma järvel sõidetakse paatidega. Reaalse reservaadi all pean ma silmas paika nagu Moricsala saar, kuhu inimeste ligipääs ka reaalselt karmide piirangutega on. Nagu vanasti Eesti looduskaitsealadel, näiteks mõned Nigula raba peaksid. Reaalselt on ''dabas rezervāts'' ikkagi looduskaitseala, ainult et sellises formaadis, nagu Eesti taasiseseisvumisel meie looduskaitsealad olid. Dabas liegumsi puhul on minu meelest alternatiiv kasutada varianti kaitseala, sest vööndite esinemine on ka minu jaoks olnud argument, miks hoiualasse kahtlusega suhtuda. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 09:41 (EET) :::::: Ma ütleks pigem, et loodusreservaate võib eri maadel eri moodi mõista, mitte et ainult Eesti omad on n-ö reaalsed. Kui originaalis on ''park narodowy'', ''parco nazionale'', ''kansallispuisto'' jne kasutame ühtviisi vastet "rahvuspark", kuigi asja sisu erineb vähemal või rohkemal määral sellest, mida Eestis rahvuspargi all mõistetakse. Mida eri maades "looduskaitseala" all mõistetakse erineb tõenäoliselt veelgi enam. Sellepärast mulle ei tundu mõttekas püüda tõlkimisel viia asju kokku Eesti seaduses kehtestatud definitsioonidega. Siin võiks lähenemine olla umbes selline nagu haldusüksuste tüübinimetuste tõlkimiselgi. Neid tõlgime üldiselt sõna-sõnalt <s>ja</s> või nii nagu üht või teist nimetust on tavaks tõlkida (district, okruga, Bezirk = ringkond jne). "Kaitseala" on üldisema tähendusega. Hea oleks kui ka ''dabas liegums''{{'}}i kui üht tüüpi kaitseala kohta on konkreetne vaste. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. veebruar 2022, kell 16:13 (EET) ::::::: Nii ja naa on sellega lood. Krai ja mark oleks ka tõlgitavad. Ja leedu vald oleks tõlkes tegelikult staarostkond. Seega on nimetustel lisaks ka teatav traditsiooniline esitusviis. Mul on raske uskuda, et ajal, mil need piirkonnad Lätis kaitse all olid, neid Eesti kirjanduses täielikult ignoreeriti. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 10. veebruar 2022, kell 23:01 (EET) :::::: Jah, tõlge võib olla ka traditsiooniline. Ma pidasin eeskätt silmas, et kui eri maade haldusüksuste tüübinimetuste tõlkimisel ka kasutatakse sama sõna, siis ei saa või ei ole mõtet neid eri maade haldusüksusi omavahel võrrelda. :::::: Mida viimase lausega täpsemalt silmas pead? ''Dabas liegums''{{'}}id on seniajani Lätis alles. Ma ei tea, kas varem (Vene ajal?) oli seda tüüpi kaitsealade kohta eesti keeles mingi kindel vaste. Kui ka oli, siis on kaheldav, kas tänapäevases kasutuses tarvitseb sellest eeskuju võtta, kuna asja sisu ja/või kontekst on muutunud. Tänapäevaste inglise keele vastetega klappivad tõlked samas tunduvad mulle jätkuvalt üsna selged. :::::: Enne ma ei märgaud, et siin juba ongi artikkel ühest ''dabas liegums''{{'}}ist ([[Randu pļavas]]). Seal oligi esialgu vasteks "looduskaitseala". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. veebruar 2022, kell 15:31 (EET) :::::::Ma pean silmas seda, et dabas rezervāts on Lätis päris vana nähtus. Moricsala on kaitse all 1912. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. veebruar 2022, kell 03:35 (EET) ::::::::See on muidugi õige märkus, et kui isegi sama nimetuse kasutamisel sisu erineb, ei ole mõtet seda Eesti kontekstis kirjeldatud artikliga linkida. Kui, siis toimida nii, nagu Lätis küladega toimida kavatseme, ehk teha artikkel [[küla (Läti)]] ja lingid sinna viia. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. veebruar 2022, kell 03:42 (EET) ::::::::: Vaatasin veidi Moricsala puhul varasemat kasutust. Tartu Ülikooli juures on seda nimetatud looduskaitsealaks. Osoonis kaitsealaks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. veebruar 2022, kell 03:45 (EET) : Muuseas, pean tunnistama, et sinu eelmine kommentaar oli tõsiselt üllatav. Ma olin seni eeldanud, et just [[Randu pļavas]] oli selle diskussiooni põhjuseks, ja lähtunud seisukohast, et korra vikipeedias millegi millekski nimetamine ei ole veel traditsioon, samas kui ma ise lähtusin ''dabas rezervāts''i puhul TÜ juures kasutatud nimekujust. Ma ei tea, kas väljaspool vikit ''dabas liegums'' kusagil mingi vaste saanud on. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. veebruar 2022, kell 04:32 (EET) :: Ma muidugi ei mõtle, et kasutus Vikipeedias viitab traditsiooniline. Lihtsalt traditsiooni puudumisel saame ise mingi sobiva tõlke valida ja Andres nähtavasti valis selles teises artiklis varem ''dabas liegums''{{'}}i vasteks samuti "looduskaitseala". Sellise valiku tegemisel, nagu öeldud, saab võtta eeskuju tänapäevastest inglise keele vastetest ametlikus kasutuses. Praegune vaste "hoiuala" on seal artiklis küsitavam. :: Need paar eestikeelset kasutust paistavad olevat juhuslikud. "Looduskaitseala" seejuures vabamas ja üldisemas tähenduses võib olla "kaitsealaga" sünonüümne. Neis kasutustes ei tarvise olla kaitseala täpsem tüüp oluline, aga siin võiks eri kaitsealade kõrvutamisel eri vastega vahet teha. :: Konkreetsed kaitsealad võivad olla vanad, aga kaitsealade tänapäesed kaitsekorralduslikud tüübid ju seda pole. Samune Moricsala kaitseala on ''dabas rezervāts'' aastast 1993 (jõustus nüüdne kaitsealade seadus). Enne oli see aastast 1957 ''valsts rezervāts''[https://www.daba.gov.lv/lv/media/3194/download]. Ülejäänud ''dabas rezervāts''{{'}}id olid ka varem riigireservaadid. :: Sattusin nüüd veel [https://termini.gov.lv/atrast/dabas%20rezerv%C4%81ts terminiportaali], mille järgi ''dabas rezervāts''{{'}}il on eri allikates (ja nähtavasti eri tähendustes) erinevad sünonüümid ja tõlked, muu hulgas on vene keeles selle vasteteks nii природный заповедник, kui ka природный резерват. Nende vene keele vastetega seoses ma ei saanud tegelikult eespool hästi aru, millised kaitsealatüübid millega täpselt kokku viisid ning kui nüüdsed kaitsealatüübid on Vene ajast hilisemad, siis miks ikkagi üldse vene keele vahendusel tõlkida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. veebruar 2022, kell 13:19 (EET) :::Jah, meil olid ka kunagi Nigula riiklik looduskaitseala, Matsalu riiklik looduskaitseala, sest valsts ju riiklikku tähendab. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. veebruar 2022, kell 18:50 (EET) :::: Kas "riiklik" või "riigi-", see pole vist kuigi oluline. Aga seda eestikeelset nimetust on omakorda tõlgitud läti keelde ka kui "valsts dabas liegums"[https://visitparnu.com/lv/matsalu-nacionalais-parks/]. Ja tegu on ikkagi varasemate kaitsealatüüpidega, mille tõlked ei tarvitse mina kokku tänapäevaste tüüpide tõlgetega (nagu viidatud, ka vene keeles võivad eri kontekstis olla tõlkeks erinevad vasted). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. veebruar 2022, kell 21:10 (EET) :::: Traditsiooni eiramine tekitab muidugi ohu, et Nigula, mis on ainsana nõukogudeaegsetest looduskaitsealadest looduskaitsealaks jäänud, varasemast ajaloost rääkides ka ümber muudame, on ju ka sellel uus kaitsekorraldus ja uus sisu. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] 25. veebruar 2022, kell 18:42 (EET) ::::: Millise traditsiooni eiramine? Kui pead silmas traditsiooni kasutada sõna "riiklik" Eesti kaitsealade endistes nimedes, siis ma ei pane ette neid nimesid muuta. Minu poolest võib kasutada ka Läti kaitsealade endistes nimedes sama sõna. Et samas oleks traditsioon tõlkida neis endistes nimedes ''rezervāts'' "looduskaitsealaks", see minu meelest pole tõendatud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. veebruar 2022, kell 17:33 (EET) ::::: Tõendatud pole ka vastupidine. Tartu ülikoolil võib olla terve rida paberkandjal nõukogudeaegseid teadustöid, kus seda kasutatakse. Võib ka mitte olla. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 07:56 (EET) :::::: Jah. Aga ma tuleksin veelkord tagasi siinse praktilise küsimuse juurde: oleks vaja tänapäevaseid Läti kaitsealatüüpe eesti keeles enamvähem selgesti eristada. Möönsid isegi, et "hoiuala" kuigi hästi ei sobi. Samuti lahkneb praegune tõlge ametlikest tõlgetest teise keelde. Ma ei näe ikkagi erilist põhjust miks mitte tõlkida käibivate inglise keele tõlgete eeskujul ning tegelikult ka neile vastavate ja siia konteksti sobivate vene keele tõlgete eeskujul (viide terminiportaalile eespool). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. veebruar 2022, kell 14:48 (EET) ::::::: Ehk oskab [[Kasutaja:Kk|Kalevi]] selles asjas nõustada? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 16:49 (EET) : [[User:Andres|Andres]], mida sa arvad vastest "loodusreservaat"? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. juuli 2022, kell 15:47 (EEST) :: Asja looduskaitsealaks tõlkimise poole pealt on veel põhjendusi - aga põhjust on ka autleda. Leedulased loevad neid alasid samavääriliseks kui nende süsteemi valstybinis gamtinis rezervatas. Kaitsekorraldus on üsna sarnane. Ja vaat nendega on tõlkes nii... keerukamalt. Valgevenelased tõlgivad neid kui looduskaitsealasid, lisades juurde märkuse, et sisuliselt on egemist ikkagi reservaatidega. Osad tõlgivad neid kui reservaate, osad jätavad asja üldse lahtiseks,osad tõlgivad seda looduskaitsealana, nii et ma pole siin mingi pioneer... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. juuli 2022, kell 16:45 (EEST) mwqwzcxyzt5nk6qxis19bedgpyv0j1e 6165598 6165588 2022-07-22T14:03:03Z Andres 5 wikitext text/x-wiki Siia ei tule linke. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 20:39 (EEST) :Ilmselt peaks sellele looduskaitsealale viitama valdade artiklid, mida veel ei ole.[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 21:08 (EEST) ::Laudona kohta oli artikkel olemas, tegin sealt lingi ära[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 21:12 (EEST) ---- [[User:Melilac|Melilac]], pakun, et ''dabas rezervāts''{{'}}i vaste võiks olla "loodusreservaat". Ma saan aru, et need neli kaitseala on rangemat sorti kaitsega, nii nagu reservaadid Eesti kaitsealade koosseisuski. Vaste "looduskaitsela" võiks siis Läti puhul jääda ''dabas liegums''{{'}}ile, mis on inglise keeles samuti vastavalt "nature reserve"[https://www.varam.gov.lv/en/specially-protected-nature-territories]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. jaanuar 2022, kell 19:40 (EET) : ''Dabas liegums'' vastaks pigem korralduslikult hoiualale ja seda liegumsit on teistes keeltes ka samamoodi tõlghitud kui meie hoiualasid. See ''dabas rezervāts'' on rangema režiimiga, ent nõukogude perioodil vastas üsna üks-ühele meie looduskaitsealale. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. jaanuar 2022, kell 19:00 (EET) :: Kus täpsemalt ''dabas liegums'' nii on tõlgitud nagu hoiuala? Ministeeriumi kodulehel (link ülal) ja ka vastava seaduse tõlkes on see "nature reserve". Võib-olla küll, et ''dabas rezervāts'' vastab või vastas meie looduskaitsealale. Samas päris üks-ühele kokku viia neid asju nähtavasti tänapäeval niikuinii ei saa. (Sellepärast ei tundu ka mõttekas linkida eri riikide looduskaitsealade juurest samasse artiklisse [[Looduskaitseala]].) [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. jaanuar 2022, kell 19:17 (EET) :::Ma pean silmas, et dabas liegumsit tõlgiti nature reserve ja mingi paik tõlkis nii ka meie hoiuala. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. jaanuar 2022, kell 22:03 (EET) :::: Huvitav, kuidas see paik siis samas "looduskaitseala" tõlkis? Ja mis paik see siis ikkagi oli? :) [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. jaanuar 2022, kell 15:38 (EET) ::::: Vabandust, mäletasin valesti. Asi oli vene keele vahendusel, kus dabas liegums oli "zakaznik", ehk siis ala, kus pole oma kaitsekorralduseeskirja, vaid kaitset korraldab riiklik määrus. Vastavalt oli seal zakaznik ka meie hoiuala. Ja dabas rezervāts reservaadiks seada on selle poolest kahtlane, et neis on reaalsed reservaadid... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. veebruar 2022, kell 18:43 (EET) :::::: Mida reaalsete reservaatide all silmas pead? [https://likumi.lv/ta/id/59994 Seaduse] järgi otseselt (loodus)reservaadiks nimetatavaid kaitsealade vöönde Lätis pole, on range režiimiga (''stingrā režīma'') vööndid. :::::: Üks asi, mille järgi võib-olla võiks Eesti ja Läti kaitsealasid kõrvutada on [[:en:IUCN protected area categories|IUCN-i kategooria]]. ''Dabas liegums''{{'}}id kuuluvad IV kategooriasse, Eestis kuuluvad samasse kategooriasse kaitsealade sihtkaitsevööndid. Eesti hoiualad, millel vööndeid pole, samas kuuluvad VI kategooriasse ehk kõige leebemasse kaitsekorralduslikku kategooriasse. ''Dabas liegums'' seejuures võib olla jagatud ka vöönditesse. Selle põhjal ma ei kõrvutaks ''dabas liegums''{{'}}it hoiualaga ja ma ei kasutaks tõlkimisel seda vastet. :::::: Ühtmoodi on Eestis ja Lätis samas veel see, et seaduste ametlikes tõlgetes on nii ''loodusreservaadi'' kui ka ''dabas rezervāts''{{'}}i vasteks "strict nature reserve", kuigi ühel juhul on tegu kaitseala vööndiga ja teisel juhul eraldi kaitsealaga, millel on vööndid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. veebruar 2022, kell 22:14 (EET) ::::::: Reaalselt on Teiči soos teed, millel liigeldakse, Usma järvel sõidetakse paatidega. Reaalse reservaadi all pean ma silmas paika nagu Moricsala saar, kuhu inimeste ligipääs ka reaalselt karmide piirangutega on. Nagu vanasti Eesti looduskaitsealadel, näiteks mõned Nigula raba peaksid. Reaalselt on ''dabas rezervāts'' ikkagi looduskaitseala, ainult et sellises formaadis, nagu Eesti taasiseseisvumisel meie looduskaitsealad olid. Dabas liegumsi puhul on minu meelest alternatiiv kasutada varianti kaitseala, sest vööndite esinemine on ka minu jaoks olnud argument, miks hoiualasse kahtlusega suhtuda. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 09:41 (EET) :::::: Ma ütleks pigem, et loodusreservaate võib eri maadel eri moodi mõista, mitte et ainult Eesti omad on n-ö reaalsed. Kui originaalis on ''park narodowy'', ''parco nazionale'', ''kansallispuisto'' jne kasutame ühtviisi vastet "rahvuspark", kuigi asja sisu erineb vähemal või rohkemal määral sellest, mida Eestis rahvuspargi all mõistetakse. Mida eri maades "looduskaitseala" all mõistetakse erineb tõenäoliselt veelgi enam. Sellepärast mulle ei tundu mõttekas püüda tõlkimisel viia asju kokku Eesti seaduses kehtestatud definitsioonidega. Siin võiks lähenemine olla umbes selline nagu haldusüksuste tüübinimetuste tõlkimiselgi. Neid tõlgime üldiselt sõna-sõnalt <s>ja</s> või nii nagu üht või teist nimetust on tavaks tõlkida (district, okruga, Bezirk = ringkond jne). "Kaitseala" on üldisema tähendusega. Hea oleks kui ka ''dabas liegums''{{'}}i kui üht tüüpi kaitseala kohta on konkreetne vaste. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. veebruar 2022, kell 16:13 (EET) ::::::: Nii ja naa on sellega lood. Krai ja mark oleks ka tõlgitavad. Ja leedu vald oleks tõlkes tegelikult staarostkond. Seega on nimetustel lisaks ka teatav traditsiooniline esitusviis. Mul on raske uskuda, et ajal, mil need piirkonnad Lätis kaitse all olid, neid Eesti kirjanduses täielikult ignoreeriti. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 10. veebruar 2022, kell 23:01 (EET) :::::: Jah, tõlge võib olla ka traditsiooniline. Ma pidasin eeskätt silmas, et kui eri maade haldusüksuste tüübinimetuste tõlkimisel ka kasutatakse sama sõna, siis ei saa või ei ole mõtet neid eri maade haldusüksusi omavahel võrrelda. :::::: Mida viimase lausega täpsemalt silmas pead? ''Dabas liegums''{{'}}id on seniajani Lätis alles. Ma ei tea, kas varem (Vene ajal?) oli seda tüüpi kaitsealade kohta eesti keeles mingi kindel vaste. Kui ka oli, siis on kaheldav, kas tänapäevases kasutuses tarvitseb sellest eeskuju võtta, kuna asja sisu ja/või kontekst on muutunud. Tänapäevaste inglise keele vastetega klappivad tõlked samas tunduvad mulle jätkuvalt üsna selged. :::::: Enne ma ei märgaud, et siin juba ongi artikkel ühest ''dabas liegums''{{'}}ist ([[Randu pļavas]]). Seal oligi esialgu vasteks "looduskaitseala". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. veebruar 2022, kell 15:31 (EET) :::::::Ma pean silmas seda, et dabas rezervāts on Lätis päris vana nähtus. Moricsala on kaitse all 1912. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. veebruar 2022, kell 03:35 (EET) ::::::::See on muidugi õige märkus, et kui isegi sama nimetuse kasutamisel sisu erineb, ei ole mõtet seda Eesti kontekstis kirjeldatud artikliga linkida. Kui, siis toimida nii, nagu Lätis küladega toimida kavatseme, ehk teha artikkel [[küla (Läti)]] ja lingid sinna viia. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. veebruar 2022, kell 03:42 (EET) ::::::::: Vaatasin veidi Moricsala puhul varasemat kasutust. Tartu Ülikooli juures on seda nimetatud looduskaitsealaks. Osoonis kaitsealaks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. veebruar 2022, kell 03:45 (EET) : Muuseas, pean tunnistama, et sinu eelmine kommentaar oli tõsiselt üllatav. Ma olin seni eeldanud, et just [[Randu pļavas]] oli selle diskussiooni põhjuseks, ja lähtunud seisukohast, et korra vikipeedias millegi millekski nimetamine ei ole veel traditsioon, samas kui ma ise lähtusin ''dabas rezervāts''i puhul TÜ juures kasutatud nimekujust. Ma ei tea, kas väljaspool vikit ''dabas liegums'' kusagil mingi vaste saanud on. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. veebruar 2022, kell 04:32 (EET) :: Ma muidugi ei mõtle, et kasutus Vikipeedias viitab traditsiooniline. Lihtsalt traditsiooni puudumisel saame ise mingi sobiva tõlke valida ja Andres nähtavasti valis selles teises artiklis varem ''dabas liegums''{{'}}i vasteks samuti "looduskaitseala". Sellise valiku tegemisel, nagu öeldud, saab võtta eeskuju tänapäevastest inglise keele vastetest ametlikus kasutuses. Praegune vaste "hoiuala" on seal artiklis küsitavam. :: Need paar eestikeelset kasutust paistavad olevat juhuslikud. "Looduskaitseala" seejuures vabamas ja üldisemas tähenduses võib olla "kaitsealaga" sünonüümne. Neis kasutustes ei tarvise olla kaitseala täpsem tüüp oluline, aga siin võiks eri kaitsealade kõrvutamisel eri vastega vahet teha. :: Konkreetsed kaitsealad võivad olla vanad, aga kaitsealade tänapäesed kaitsekorralduslikud tüübid ju seda pole. Samune Moricsala kaitseala on ''dabas rezervāts'' aastast 1993 (jõustus nüüdne kaitsealade seadus). Enne oli see aastast 1957 ''valsts rezervāts''[https://www.daba.gov.lv/lv/media/3194/download]. Ülejäänud ''dabas rezervāts''{{'}}id olid ka varem riigireservaadid. :: Sattusin nüüd veel [https://termini.gov.lv/atrast/dabas%20rezerv%C4%81ts terminiportaali], mille järgi ''dabas rezervāts''{{'}}il on eri allikates (ja nähtavasti eri tähendustes) erinevad sünonüümid ja tõlked, muu hulgas on vene keeles selle vasteteks nii природный заповедник, kui ka природный резерват. Nende vene keele vastetega seoses ma ei saanud tegelikult eespool hästi aru, millised kaitsealatüübid millega täpselt kokku viisid ning kui nüüdsed kaitsealatüübid on Vene ajast hilisemad, siis miks ikkagi üldse vene keele vahendusel tõlkida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. veebruar 2022, kell 13:19 (EET) :::Jah, meil olid ka kunagi Nigula riiklik looduskaitseala, Matsalu riiklik looduskaitseala, sest valsts ju riiklikku tähendab. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. veebruar 2022, kell 18:50 (EET) :::: Kas "riiklik" või "riigi-", see pole vist kuigi oluline. Aga seda eestikeelset nimetust on omakorda tõlgitud läti keelde ka kui "valsts dabas liegums"[https://visitparnu.com/lv/matsalu-nacionalais-parks/]. Ja tegu on ikkagi varasemate kaitsealatüüpidega, mille tõlked ei tarvitse mina kokku tänapäevaste tüüpide tõlgetega (nagu viidatud, ka vene keeles võivad eri kontekstis olla tõlkeks erinevad vasted). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. veebruar 2022, kell 21:10 (EET) :::: Traditsiooni eiramine tekitab muidugi ohu, et Nigula, mis on ainsana nõukogudeaegsetest looduskaitsealadest looduskaitsealaks jäänud, varasemast ajaloost rääkides ka ümber muudame, on ju ka sellel uus kaitsekorraldus ja uus sisu. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] 25. veebruar 2022, kell 18:42 (EET) ::::: Millise traditsiooni eiramine? Kui pead silmas traditsiooni kasutada sõna "riiklik" Eesti kaitsealade endistes nimedes, siis ma ei pane ette neid nimesid muuta. Minu poolest võib kasutada ka Läti kaitsealade endistes nimedes sama sõna. Et samas oleks traditsioon tõlkida neis endistes nimedes ''rezervāts'' "looduskaitsealaks", see minu meelest pole tõendatud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. veebruar 2022, kell 17:33 (EET) ::::: Tõendatud pole ka vastupidine. Tartu ülikoolil võib olla terve rida paberkandjal nõukogudeaegseid teadustöid, kus seda kasutatakse. Võib ka mitte olla. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 07:56 (EET) :::::: Jah. Aga ma tuleksin veelkord tagasi siinse praktilise küsimuse juurde: oleks vaja tänapäevaseid Läti kaitsealatüüpe eesti keeles enamvähem selgesti eristada. Möönsid isegi, et "hoiuala" kuigi hästi ei sobi. Samuti lahkneb praegune tõlge ametlikest tõlgetest teise keelde. Ma ei näe ikkagi erilist põhjust miks mitte tõlkida käibivate inglise keele tõlgete eeskujul ning tegelikult ka neile vastavate ja siia konteksti sobivate vene keele tõlgete eeskujul (viide terminiportaalile eespool). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. veebruar 2022, kell 14:48 (EET) ::::::: Ehk oskab [[Kasutaja:Kk|Kalevi]] selles asjas nõustada? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 16:49 (EET) : [[User:Andres|Andres]], mida sa arvad vastest "loodusreservaat"? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. juuli 2022, kell 15:47 (EEST) :: Asja looduskaitsealaks tõlkimise poole pealt on veel põhjendusi - aga põhjust on ka autleda. Leedulased loevad neid alasid samavääriliseks kui nende süsteemi valstybinis gamtinis rezervatas. Kaitsekorraldus on üsna sarnane. Ja vaat nendega on tõlkes nii... keerukamalt. Valgevenelased tõlgivad neid kui looduskaitsealasid, lisades juurde märkuse, et sisuliselt on egemist ikkagi reservaatidega. Osad tõlgivad neid kui reservaate, osad jätavad asja üldse lahtiseks,osad tõlgivad seda looduskaitsealana, nii et ma pole siin mingi pioneer... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. juuli 2022, kell 16:45 (EEST) :: Ma arvan, et kaitseala nimetus võiks jääda, nagu on, sest see on kirjeldusena õige, aga tuleks teha eraldi artikkel, mis ütleb, mida tähendab ''[[dabas rezervāts]]''. "Loodusreservaadiks" tõlkimine tekitaks segadust, sest sel sõnal on teine tähendus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2022, kell 17:03 (EEST) 7hgczym40c3btdgktbkzifc34gunhuv 6165636 6165598 2022-07-22T14:42:39Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki Siia ei tule linke. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 20:39 (EEST) :Ilmselt peaks sellele looduskaitsealale viitama valdade artiklid, mida veel ei ole.[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 21:08 (EEST) ::Laudona kohta oli artikkel olemas, tegin sealt lingi ära[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 21:12 (EEST) ---- [[User:Melilac|Melilac]], pakun, et ''dabas rezervāts''{{'}}i vaste võiks olla "loodusreservaat". Ma saan aru, et need neli kaitseala on rangemat sorti kaitsega, nii nagu reservaadid Eesti kaitsealade koosseisuski. Vaste "looduskaitsela" võiks siis Läti puhul jääda ''dabas liegums''{{'}}ile, mis on inglise keeles samuti vastavalt "nature reserve"[https://www.varam.gov.lv/en/specially-protected-nature-territories]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. jaanuar 2022, kell 19:40 (EET) : ''Dabas liegums'' vastaks pigem korralduslikult hoiualale ja seda liegumsit on teistes keeltes ka samamoodi tõlghitud kui meie hoiualasid. See ''dabas rezervāts'' on rangema režiimiga, ent nõukogude perioodil vastas üsna üks-ühele meie looduskaitsealale. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. jaanuar 2022, kell 19:00 (EET) :: Kus täpsemalt ''dabas liegums'' nii on tõlgitud nagu hoiuala? Ministeeriumi kodulehel (link ülal) ja ka vastava seaduse tõlkes on see "nature reserve". Võib-olla küll, et ''dabas rezervāts'' vastab või vastas meie looduskaitsealale. Samas päris üks-ühele kokku viia neid asju nähtavasti tänapäeval niikuinii ei saa. (Sellepärast ei tundu ka mõttekas linkida eri riikide looduskaitsealade juurest samasse artiklisse [[Looduskaitseala]].) [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. jaanuar 2022, kell 19:17 (EET) :::Ma pean silmas, et dabas liegumsit tõlgiti nature reserve ja mingi paik tõlkis nii ka meie hoiuala. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. jaanuar 2022, kell 22:03 (EET) :::: Huvitav, kuidas see paik siis samas "looduskaitseala" tõlkis? Ja mis paik see siis ikkagi oli? :) [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. jaanuar 2022, kell 15:38 (EET) ::::: Vabandust, mäletasin valesti. Asi oli vene keele vahendusel, kus dabas liegums oli "zakaznik", ehk siis ala, kus pole oma kaitsekorralduseeskirja, vaid kaitset korraldab riiklik määrus. Vastavalt oli seal zakaznik ka meie hoiuala. Ja dabas rezervāts reservaadiks seada on selle poolest kahtlane, et neis on reaalsed reservaadid... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. veebruar 2022, kell 18:43 (EET) :::::: Mida reaalsete reservaatide all silmas pead? [https://likumi.lv/ta/id/59994 Seaduse] järgi otseselt (loodus)reservaadiks nimetatavaid kaitsealade vöönde Lätis pole, on range režiimiga (''stingrā režīma'') vööndid. :::::: Üks asi, mille järgi võib-olla võiks Eesti ja Läti kaitsealasid kõrvutada on [[:en:IUCN protected area categories|IUCN-i kategooria]]. ''Dabas liegums''{{'}}id kuuluvad IV kategooriasse, Eestis kuuluvad samasse kategooriasse kaitsealade sihtkaitsevööndid. Eesti hoiualad, millel vööndeid pole, samas kuuluvad VI kategooriasse ehk kõige leebemasse kaitsekorralduslikku kategooriasse. ''Dabas liegums'' seejuures võib olla jagatud ka vöönditesse. Selle põhjal ma ei kõrvutaks ''dabas liegums''{{'}}it hoiualaga ja ma ei kasutaks tõlkimisel seda vastet. :::::: Ühtmoodi on Eestis ja Lätis samas veel see, et seaduste ametlikes tõlgetes on nii ''loodusreservaadi'' kui ka ''dabas rezervāts''{{'}}i vasteks "strict nature reserve", kuigi ühel juhul on tegu kaitseala vööndiga ja teisel juhul eraldi kaitsealaga, millel on vööndid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. veebruar 2022, kell 22:14 (EET) ::::::: Reaalselt on Teiči soos teed, millel liigeldakse, Usma järvel sõidetakse paatidega. Reaalse reservaadi all pean ma silmas paika nagu Moricsala saar, kuhu inimeste ligipääs ka reaalselt karmide piirangutega on. Nagu vanasti Eesti looduskaitsealadel, näiteks mõned Nigula raba peaksid. Reaalselt on ''dabas rezervāts'' ikkagi looduskaitseala, ainult et sellises formaadis, nagu Eesti taasiseseisvumisel meie looduskaitsealad olid. Dabas liegumsi puhul on minu meelest alternatiiv kasutada varianti kaitseala, sest vööndite esinemine on ka minu jaoks olnud argument, miks hoiualasse kahtlusega suhtuda. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 09:41 (EET) :::::: Ma ütleks pigem, et loodusreservaate võib eri maadel eri moodi mõista, mitte et ainult Eesti omad on n-ö reaalsed. Kui originaalis on ''park narodowy'', ''parco nazionale'', ''kansallispuisto'' jne kasutame ühtviisi vastet "rahvuspark", kuigi asja sisu erineb vähemal või rohkemal määral sellest, mida Eestis rahvuspargi all mõistetakse. Mida eri maades "looduskaitseala" all mõistetakse erineb tõenäoliselt veelgi enam. Sellepärast mulle ei tundu mõttekas püüda tõlkimisel viia asju kokku Eesti seaduses kehtestatud definitsioonidega. Siin võiks lähenemine olla umbes selline nagu haldusüksuste tüübinimetuste tõlkimiselgi. Neid tõlgime üldiselt sõna-sõnalt <s>ja</s> või nii nagu üht või teist nimetust on tavaks tõlkida (district, okruga, Bezirk = ringkond jne). "Kaitseala" on üldisema tähendusega. Hea oleks kui ka ''dabas liegums''{{'}}i kui üht tüüpi kaitseala kohta on konkreetne vaste. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. veebruar 2022, kell 16:13 (EET) ::::::: Nii ja naa on sellega lood. Krai ja mark oleks ka tõlgitavad. Ja leedu vald oleks tõlkes tegelikult staarostkond. Seega on nimetustel lisaks ka teatav traditsiooniline esitusviis. Mul on raske uskuda, et ajal, mil need piirkonnad Lätis kaitse all olid, neid Eesti kirjanduses täielikult ignoreeriti. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 10. veebruar 2022, kell 23:01 (EET) :::::: Jah, tõlge võib olla ka traditsiooniline. Ma pidasin eeskätt silmas, et kui eri maade haldusüksuste tüübinimetuste tõlkimisel ka kasutatakse sama sõna, siis ei saa või ei ole mõtet neid eri maade haldusüksusi omavahel võrrelda. :::::: Mida viimase lausega täpsemalt silmas pead? ''Dabas liegums''{{'}}id on seniajani Lätis alles. Ma ei tea, kas varem (Vene ajal?) oli seda tüüpi kaitsealade kohta eesti keeles mingi kindel vaste. Kui ka oli, siis on kaheldav, kas tänapäevases kasutuses tarvitseb sellest eeskuju võtta, kuna asja sisu ja/või kontekst on muutunud. Tänapäevaste inglise keele vastetega klappivad tõlked samas tunduvad mulle jätkuvalt üsna selged. :::::: Enne ma ei märgaud, et siin juba ongi artikkel ühest ''dabas liegums''{{'}}ist ([[Randu pļavas]]). Seal oligi esialgu vasteks "looduskaitseala". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. veebruar 2022, kell 15:31 (EET) :::::::Ma pean silmas seda, et dabas rezervāts on Lätis päris vana nähtus. Moricsala on kaitse all 1912. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. veebruar 2022, kell 03:35 (EET) ::::::::See on muidugi õige märkus, et kui isegi sama nimetuse kasutamisel sisu erineb, ei ole mõtet seda Eesti kontekstis kirjeldatud artikliga linkida. Kui, siis toimida nii, nagu Lätis küladega toimida kavatseme, ehk teha artikkel [[küla (Läti)]] ja lingid sinna viia. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. veebruar 2022, kell 03:42 (EET) ::::::::: Vaatasin veidi Moricsala puhul varasemat kasutust. Tartu Ülikooli juures on seda nimetatud looduskaitsealaks. Osoonis kaitsealaks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. veebruar 2022, kell 03:45 (EET) : Muuseas, pean tunnistama, et sinu eelmine kommentaar oli tõsiselt üllatav. Ma olin seni eeldanud, et just [[Randu pļavas]] oli selle diskussiooni põhjuseks, ja lähtunud seisukohast, et korra vikipeedias millegi millekski nimetamine ei ole veel traditsioon, samas kui ma ise lähtusin ''dabas rezervāts''i puhul TÜ juures kasutatud nimekujust. Ma ei tea, kas väljaspool vikit ''dabas liegums'' kusagil mingi vaste saanud on. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. veebruar 2022, kell 04:32 (EET) :: Ma muidugi ei mõtle, et kasutus Vikipeedias viitab traditsiooniline. Lihtsalt traditsiooni puudumisel saame ise mingi sobiva tõlke valida ja Andres nähtavasti valis selles teises artiklis varem ''dabas liegums''{{'}}i vasteks samuti "looduskaitseala". Sellise valiku tegemisel, nagu öeldud, saab võtta eeskuju tänapäevastest inglise keele vastetest ametlikus kasutuses. Praegune vaste "hoiuala" on seal artiklis küsitavam. :: Need paar eestikeelset kasutust paistavad olevat juhuslikud. "Looduskaitseala" seejuures vabamas ja üldisemas tähenduses võib olla "kaitsealaga" sünonüümne. Neis kasutustes ei tarvise olla kaitseala täpsem tüüp oluline, aga siin võiks eri kaitsealade kõrvutamisel eri vastega vahet teha. :: Konkreetsed kaitsealad võivad olla vanad, aga kaitsealade tänapäesed kaitsekorralduslikud tüübid ju seda pole. Samune Moricsala kaitseala on ''dabas rezervāts'' aastast 1993 (jõustus nüüdne kaitsealade seadus). Enne oli see aastast 1957 ''valsts rezervāts''[https://www.daba.gov.lv/lv/media/3194/download]. Ülejäänud ''dabas rezervāts''{{'}}id olid ka varem riigireservaadid. :: Sattusin nüüd veel [https://termini.gov.lv/atrast/dabas%20rezerv%C4%81ts terminiportaali], mille järgi ''dabas rezervāts''{{'}}il on eri allikates (ja nähtavasti eri tähendustes) erinevad sünonüümid ja tõlked, muu hulgas on vene keeles selle vasteteks nii природный заповедник, kui ka природный резерват. Nende vene keele vastetega seoses ma ei saanud tegelikult eespool hästi aru, millised kaitsealatüübid millega täpselt kokku viisid ning kui nüüdsed kaitsealatüübid on Vene ajast hilisemad, siis miks ikkagi üldse vene keele vahendusel tõlkida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. veebruar 2022, kell 13:19 (EET) :::Jah, meil olid ka kunagi Nigula riiklik looduskaitseala, Matsalu riiklik looduskaitseala, sest valsts ju riiklikku tähendab. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. veebruar 2022, kell 18:50 (EET) :::: Kas "riiklik" või "riigi-", see pole vist kuigi oluline. Aga seda eestikeelset nimetust on omakorda tõlgitud läti keelde ka kui "valsts dabas liegums"[https://visitparnu.com/lv/matsalu-nacionalais-parks/]. Ja tegu on ikkagi varasemate kaitsealatüüpidega, mille tõlked ei tarvitse mina kokku tänapäevaste tüüpide tõlgetega (nagu viidatud, ka vene keeles võivad eri kontekstis olla tõlkeks erinevad vasted). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. veebruar 2022, kell 21:10 (EET) :::: Traditsiooni eiramine tekitab muidugi ohu, et Nigula, mis on ainsana nõukogudeaegsetest looduskaitsealadest looduskaitsealaks jäänud, varasemast ajaloost rääkides ka ümber muudame, on ju ka sellel uus kaitsekorraldus ja uus sisu. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] 25. veebruar 2022, kell 18:42 (EET) ::::: Millise traditsiooni eiramine? Kui pead silmas traditsiooni kasutada sõna "riiklik" Eesti kaitsealade endistes nimedes, siis ma ei pane ette neid nimesid muuta. Minu poolest võib kasutada ka Läti kaitsealade endistes nimedes sama sõna. Et samas oleks traditsioon tõlkida neis endistes nimedes ''rezervāts'' "looduskaitsealaks", see minu meelest pole tõendatud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. veebruar 2022, kell 17:33 (EET) ::::: Tõendatud pole ka vastupidine. Tartu ülikoolil võib olla terve rida paberkandjal nõukogudeaegseid teadustöid, kus seda kasutatakse. Võib ka mitte olla. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 07:56 (EET) :::::: Jah. Aga ma tuleksin veelkord tagasi siinse praktilise küsimuse juurde: oleks vaja tänapäevaseid Läti kaitsealatüüpe eesti keeles enamvähem selgesti eristada. Möönsid isegi, et "hoiuala" kuigi hästi ei sobi. Samuti lahkneb praegune tõlge ametlikest tõlgetest teise keelde. Ma ei näe ikkagi erilist põhjust miks mitte tõlkida käibivate inglise keele tõlgete eeskujul ning tegelikult ka neile vastavate ja siia konteksti sobivate vene keele tõlgete eeskujul (viide terminiportaalile eespool). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. veebruar 2022, kell 14:48 (EET) ::::::: Ehk oskab [[Kasutaja:Kk|Kalevi]] selles asjas nõustada? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 16:49 (EET) : [[User:Andres|Andres]], mida sa arvad vastest "loodusreservaat"? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. juuli 2022, kell 15:47 (EEST) :: Asja looduskaitsealaks tõlkimise poole pealt on veel põhjendusi - aga põhjust on ka autleda. Leedulased loevad neid alasid samavääriliseks kui nende süsteemi valstybinis gamtinis rezervatas. Kaitsekorraldus on üsna sarnane. Ja vaat nendega on tõlkes nii... keerukamalt. Valgevenelased tõlgivad neid kui looduskaitsealasid, lisades juurde märkuse, et sisuliselt on egemist ikkagi reservaatidega. Osad tõlgivad neid kui reservaate, osad jätavad asja üldse lahtiseks,osad tõlgivad seda looduskaitsealana, nii et ma pole siin mingi pioneer... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. juuli 2022, kell 16:45 (EEST) :: Ma arvan, et kaitseala nimetus võiks jääda, nagu on, sest see on kirjeldusena õige, aga tuleks teha eraldi artikkel, mis ütleb, mida tähendab ''[[dabas rezervāts]]''. "Loodusreservaadiks" tõlkimine tekitaks segadust, sest sel sõnal on teine tähendus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2022, kell 17:03 (EEST) :::Ehk tasuks hoopis eeskuju võtta valgevenelastelt? Nemad kasutavad Cepkeliai puhul looduskaitseala ja märgivad ühtlasi ära, et sealne kaitsekorraldusrežiim sarnaneb reservaatide omale... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. juuli 2022, kell 17:42 (EEST) 0y5x29m7863lghr6pehrgc7shzepz4z 6165727 6165636 2022-07-22T15:59:26Z Andres 5 wikitext text/x-wiki Siia ei tule linke. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 20:39 (EEST) :Ilmselt peaks sellele looduskaitsealale viitama valdade artiklid, mida veel ei ole.[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 21:08 (EEST) ::Laudona kohta oli artikkel olemas, tegin sealt lingi ära[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 21:12 (EEST) ---- [[User:Melilac|Melilac]], pakun, et ''dabas rezervāts''{{'}}i vaste võiks olla "loodusreservaat". Ma saan aru, et need neli kaitseala on rangemat sorti kaitsega, nii nagu reservaadid Eesti kaitsealade koosseisuski. Vaste "looduskaitsela" võiks siis Läti puhul jääda ''dabas liegums''{{'}}ile, mis on inglise keeles samuti vastavalt "nature reserve"[https://www.varam.gov.lv/en/specially-protected-nature-territories]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. jaanuar 2022, kell 19:40 (EET) : ''Dabas liegums'' vastaks pigem korralduslikult hoiualale ja seda liegumsit on teistes keeltes ka samamoodi tõlghitud kui meie hoiualasid. See ''dabas rezervāts'' on rangema režiimiga, ent nõukogude perioodil vastas üsna üks-ühele meie looduskaitsealale. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. jaanuar 2022, kell 19:00 (EET) :: Kus täpsemalt ''dabas liegums'' nii on tõlgitud nagu hoiuala? Ministeeriumi kodulehel (link ülal) ja ka vastava seaduse tõlkes on see "nature reserve". Võib-olla küll, et ''dabas rezervāts'' vastab või vastas meie looduskaitsealale. Samas päris üks-ühele kokku viia neid asju nähtavasti tänapäeval niikuinii ei saa. (Sellepärast ei tundu ka mõttekas linkida eri riikide looduskaitsealade juurest samasse artiklisse [[Looduskaitseala]].) [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. jaanuar 2022, kell 19:17 (EET) :::Ma pean silmas, et dabas liegumsit tõlgiti nature reserve ja mingi paik tõlkis nii ka meie hoiuala. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. jaanuar 2022, kell 22:03 (EET) :::: Huvitav, kuidas see paik siis samas "looduskaitseala" tõlkis? Ja mis paik see siis ikkagi oli? :) [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. jaanuar 2022, kell 15:38 (EET) ::::: Vabandust, mäletasin valesti. Asi oli vene keele vahendusel, kus dabas liegums oli "zakaznik", ehk siis ala, kus pole oma kaitsekorralduseeskirja, vaid kaitset korraldab riiklik määrus. Vastavalt oli seal zakaznik ka meie hoiuala. Ja dabas rezervāts reservaadiks seada on selle poolest kahtlane, et neis on reaalsed reservaadid... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. veebruar 2022, kell 18:43 (EET) :::::: Mida reaalsete reservaatide all silmas pead? [https://likumi.lv/ta/id/59994 Seaduse] järgi otseselt (loodus)reservaadiks nimetatavaid kaitsealade vöönde Lätis pole, on range režiimiga (''stingrā režīma'') vööndid. :::::: Üks asi, mille järgi võib-olla võiks Eesti ja Läti kaitsealasid kõrvutada on [[:en:IUCN protected area categories|IUCN-i kategooria]]. ''Dabas liegums''{{'}}id kuuluvad IV kategooriasse, Eestis kuuluvad samasse kategooriasse kaitsealade sihtkaitsevööndid. Eesti hoiualad, millel vööndeid pole, samas kuuluvad VI kategooriasse ehk kõige leebemasse kaitsekorralduslikku kategooriasse. ''Dabas liegums'' seejuures võib olla jagatud ka vöönditesse. Selle põhjal ma ei kõrvutaks ''dabas liegums''{{'}}it hoiualaga ja ma ei kasutaks tõlkimisel seda vastet. :::::: Ühtmoodi on Eestis ja Lätis samas veel see, et seaduste ametlikes tõlgetes on nii ''loodusreservaadi'' kui ka ''dabas rezervāts''{{'}}i vasteks "strict nature reserve", kuigi ühel juhul on tegu kaitseala vööndiga ja teisel juhul eraldi kaitsealaga, millel on vööndid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. veebruar 2022, kell 22:14 (EET) ::::::: Reaalselt on Teiči soos teed, millel liigeldakse, Usma järvel sõidetakse paatidega. Reaalse reservaadi all pean ma silmas paika nagu Moricsala saar, kuhu inimeste ligipääs ka reaalselt karmide piirangutega on. Nagu vanasti Eesti looduskaitsealadel, näiteks mõned Nigula raba peaksid. Reaalselt on ''dabas rezervāts'' ikkagi looduskaitseala, ainult et sellises formaadis, nagu Eesti taasiseseisvumisel meie looduskaitsealad olid. Dabas liegumsi puhul on minu meelest alternatiiv kasutada varianti kaitseala, sest vööndite esinemine on ka minu jaoks olnud argument, miks hoiualasse kahtlusega suhtuda. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. veebruar 2022, kell 09:41 (EET) :::::: Ma ütleks pigem, et loodusreservaate võib eri maadel eri moodi mõista, mitte et ainult Eesti omad on n-ö reaalsed. Kui originaalis on ''park narodowy'', ''parco nazionale'', ''kansallispuisto'' jne kasutame ühtviisi vastet "rahvuspark", kuigi asja sisu erineb vähemal või rohkemal määral sellest, mida Eestis rahvuspargi all mõistetakse. Mida eri maades "looduskaitseala" all mõistetakse erineb tõenäoliselt veelgi enam. Sellepärast mulle ei tundu mõttekas püüda tõlkimisel viia asju kokku Eesti seaduses kehtestatud definitsioonidega. Siin võiks lähenemine olla umbes selline nagu haldusüksuste tüübinimetuste tõlkimiselgi. Neid tõlgime üldiselt sõna-sõnalt <s>ja</s> või nii nagu üht või teist nimetust on tavaks tõlkida (district, okruga, Bezirk = ringkond jne). "Kaitseala" on üldisema tähendusega. Hea oleks kui ka ''dabas liegums''{{'}}i kui üht tüüpi kaitseala kohta on konkreetne vaste. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. veebruar 2022, kell 16:13 (EET) ::::::: Nii ja naa on sellega lood. Krai ja mark oleks ka tõlgitavad. Ja leedu vald oleks tõlkes tegelikult staarostkond. Seega on nimetustel lisaks ka teatav traditsiooniline esitusviis. Mul on raske uskuda, et ajal, mil need piirkonnad Lätis kaitse all olid, neid Eesti kirjanduses täielikult ignoreeriti. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 10. veebruar 2022, kell 23:01 (EET) :::::: Jah, tõlge võib olla ka traditsiooniline. Ma pidasin eeskätt silmas, et kui eri maade haldusüksuste tüübinimetuste tõlkimisel ka kasutatakse sama sõna, siis ei saa või ei ole mõtet neid eri maade haldusüksusi omavahel võrrelda. :::::: Mida viimase lausega täpsemalt silmas pead? ''Dabas liegums''{{'}}id on seniajani Lätis alles. Ma ei tea, kas varem (Vene ajal?) oli seda tüüpi kaitsealade kohta eesti keeles mingi kindel vaste. Kui ka oli, siis on kaheldav, kas tänapäevases kasutuses tarvitseb sellest eeskuju võtta, kuna asja sisu ja/või kontekst on muutunud. Tänapäevaste inglise keele vastetega klappivad tõlked samas tunduvad mulle jätkuvalt üsna selged. :::::: Enne ma ei märgaud, et siin juba ongi artikkel ühest ''dabas liegums''{{'}}ist ([[Randu pļavas]]). Seal oligi esialgu vasteks "looduskaitseala". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. veebruar 2022, kell 15:31 (EET) :::::::Ma pean silmas seda, et dabas rezervāts on Lätis päris vana nähtus. Moricsala on kaitse all 1912. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. veebruar 2022, kell 03:35 (EET) ::::::::See on muidugi õige märkus, et kui isegi sama nimetuse kasutamisel sisu erineb, ei ole mõtet seda Eesti kontekstis kirjeldatud artikliga linkida. Kui, siis toimida nii, nagu Lätis küladega toimida kavatseme, ehk teha artikkel [[küla (Läti)]] ja lingid sinna viia. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. veebruar 2022, kell 03:42 (EET) ::::::::: Vaatasin veidi Moricsala puhul varasemat kasutust. Tartu Ülikooli juures on seda nimetatud looduskaitsealaks. Osoonis kaitsealaks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. veebruar 2022, kell 03:45 (EET) : Muuseas, pean tunnistama, et sinu eelmine kommentaar oli tõsiselt üllatav. Ma olin seni eeldanud, et just [[Randu pļavas]] oli selle diskussiooni põhjuseks, ja lähtunud seisukohast, et korra vikipeedias millegi millekski nimetamine ei ole veel traditsioon, samas kui ma ise lähtusin ''dabas rezervāts''i puhul TÜ juures kasutatud nimekujust. Ma ei tea, kas väljaspool vikit ''dabas liegums'' kusagil mingi vaste saanud on. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. veebruar 2022, kell 04:32 (EET) :: Ma muidugi ei mõtle, et kasutus Vikipeedias viitab traditsiooniline. Lihtsalt traditsiooni puudumisel saame ise mingi sobiva tõlke valida ja Andres nähtavasti valis selles teises artiklis varem ''dabas liegums''{{'}}i vasteks samuti "looduskaitseala". Sellise valiku tegemisel, nagu öeldud, saab võtta eeskuju tänapäevastest inglise keele vastetest ametlikus kasutuses. Praegune vaste "hoiuala" on seal artiklis küsitavam. :: Need paar eestikeelset kasutust paistavad olevat juhuslikud. "Looduskaitseala" seejuures vabamas ja üldisemas tähenduses võib olla "kaitsealaga" sünonüümne. Neis kasutustes ei tarvise olla kaitseala täpsem tüüp oluline, aga siin võiks eri kaitsealade kõrvutamisel eri vastega vahet teha. :: Konkreetsed kaitsealad võivad olla vanad, aga kaitsealade tänapäesed kaitsekorralduslikud tüübid ju seda pole. Samune Moricsala kaitseala on ''dabas rezervāts'' aastast 1993 (jõustus nüüdne kaitsealade seadus). Enne oli see aastast 1957 ''valsts rezervāts''[https://www.daba.gov.lv/lv/media/3194/download]. Ülejäänud ''dabas rezervāts''{{'}}id olid ka varem riigireservaadid. :: Sattusin nüüd veel [https://termini.gov.lv/atrast/dabas%20rezerv%C4%81ts terminiportaali], mille järgi ''dabas rezervāts''{{'}}il on eri allikates (ja nähtavasti eri tähendustes) erinevad sünonüümid ja tõlked, muu hulgas on vene keeles selle vasteteks nii природный заповедник, kui ka природный резерват. Nende vene keele vastetega seoses ma ei saanud tegelikult eespool hästi aru, millised kaitsealatüübid millega täpselt kokku viisid ning kui nüüdsed kaitsealatüübid on Vene ajast hilisemad, siis miks ikkagi üldse vene keele vahendusel tõlkida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. veebruar 2022, kell 13:19 (EET) :::Jah, meil olid ka kunagi Nigula riiklik looduskaitseala, Matsalu riiklik looduskaitseala, sest valsts ju riiklikku tähendab. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. veebruar 2022, kell 18:50 (EET) :::: Kas "riiklik" või "riigi-", see pole vist kuigi oluline. Aga seda eestikeelset nimetust on omakorda tõlgitud läti keelde ka kui "valsts dabas liegums"[https://visitparnu.com/lv/matsalu-nacionalais-parks/]. Ja tegu on ikkagi varasemate kaitsealatüüpidega, mille tõlked ei tarvitse mina kokku tänapäevaste tüüpide tõlgetega (nagu viidatud, ka vene keeles võivad eri kontekstis olla tõlkeks erinevad vasted). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. veebruar 2022, kell 21:10 (EET) :::: Traditsiooni eiramine tekitab muidugi ohu, et Nigula, mis on ainsana nõukogudeaegsetest looduskaitsealadest looduskaitsealaks jäänud, varasemast ajaloost rääkides ka ümber muudame, on ju ka sellel uus kaitsekorraldus ja uus sisu. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] 25. veebruar 2022, kell 18:42 (EET) ::::: Millise traditsiooni eiramine? Kui pead silmas traditsiooni kasutada sõna "riiklik" Eesti kaitsealade endistes nimedes, siis ma ei pane ette neid nimesid muuta. Minu poolest võib kasutada ka Läti kaitsealade endistes nimedes sama sõna. Et samas oleks traditsioon tõlkida neis endistes nimedes ''rezervāts'' "looduskaitsealaks", see minu meelest pole tõendatud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. veebruar 2022, kell 17:33 (EET) ::::: Tõendatud pole ka vastupidine. Tartu ülikoolil võib olla terve rida paberkandjal nõukogudeaegseid teadustöid, kus seda kasutatakse. Võib ka mitte olla. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 07:56 (EET) :::::: Jah. Aga ma tuleksin veelkord tagasi siinse praktilise küsimuse juurde: oleks vaja tänapäevaseid Läti kaitsealatüüpe eesti keeles enamvähem selgesti eristada. Möönsid isegi, et "hoiuala" kuigi hästi ei sobi. Samuti lahkneb praegune tõlge ametlikest tõlgetest teise keelde. Ma ei näe ikkagi erilist põhjust miks mitte tõlkida käibivate inglise keele tõlgete eeskujul ning tegelikult ka neile vastavate ja siia konteksti sobivate vene keele tõlgete eeskujul (viide terminiportaalile eespool). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. veebruar 2022, kell 14:48 (EET) ::::::: Ehk oskab [[Kasutaja:Kk|Kalevi]] selles asjas nõustada? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 16:49 (EET) : [[User:Andres|Andres]], mida sa arvad vastest "loodusreservaat"? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. juuli 2022, kell 15:47 (EEST) :: Asja looduskaitsealaks tõlkimise poole pealt on veel põhjendusi - aga põhjust on ka autleda. Leedulased loevad neid alasid samavääriliseks kui nende süsteemi valstybinis gamtinis rezervatas. Kaitsekorraldus on üsna sarnane. Ja vaat nendega on tõlkes nii... keerukamalt. Valgevenelased tõlgivad neid kui looduskaitsealasid, lisades juurde märkuse, et sisuliselt on egemist ikkagi reservaatidega. Osad tõlgivad neid kui reservaate, osad jätavad asja üldse lahtiseks,osad tõlgivad seda looduskaitsealana, nii et ma pole siin mingi pioneer... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. juuli 2022, kell 16:45 (EEST) :: Ma arvan, et kaitseala nimetus võiks jääda, nagu on, sest see on kirjeldusena õige, aga tuleks teha eraldi artikkel, mis ütleb, mida tähendab ''[[dabas rezervāts]]''. "Loodusreservaadiks" tõlkimine tekitaks segadust, sest sel sõnal on teine tähendus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2022, kell 17:03 (EEST) :::Ehk tasuks hoopis eeskuju võtta valgevenelastelt? Nemad kasutavad Cepkeliai puhul looduskaitseala ja märgivad ühtlasi ära, et sealne kaitsekorraldusrežiim sarnaneb reservaatide omale... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. juuli 2022, kell 17:42 (EEST) :::: Nii võib teha kindlasti, lihtsalt info jääb poolikuks. Minu meelest pole mõtet sellise arvestusega kirjutada, et see jääbki poolikuks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2022, kell 18:59 (EEST) ay52i1hqe3lrrhrycn159onmvnth40n 0 381717 6165707 5850686 2022-07-22T15:33:49Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Moelooja | Nimi = Óscar de la Renta | Pilt = Oscar de la Renta by foto di matti.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünninimi =Óscar Arístides de la Renta Fiallo | Sünniaeg = [[22. juuli]] [[1932]] | Sünnikoht =[[Santo Domingo]],<br>[[Dominikaani Vabariik]] | Surmaaeg = [[20. oktoober]] [[2014]] | Surmakoht =[[Kent (Connecticut)|Kent]], [[Connecticut]],<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | Rahvus = {{riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} [[Dominikaanid|Dominikaani]]<br>{{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameeriklased|Ameerika]] | Bränd = [[Oscar de la Renta]] | Kodulehekülg =www.oscardelarenta.com }}'''Óscar Arístides de la Renta Fiallo''' ([[22. juuli]] [[1932]] [[Santo Domingo]], [[Dominikaani Vabariik]] – [[20. oktoober]] [[2014]] [[Kent (Connecticut)|Kent]], [[Connecticut]], [[Ameerika Ühendriigid]]), tuntud ametialaselt kui '''Oscar de la Renta''', oli üks maailma tuntumaid [[moelooja]]id. == Elutee == Óscar de la Renta sündis 22. juulil 1932 Dominikaani Vabariigis Santo Domingos seitsmelapselises peres ainukese pojana. Ta ema Carmen María Antonia Fiallo oli Dominikaani päritolu ja isa Óscar Avelino de la Renta [[Puerto Rico]] päritolu. Perekond oli mõjukas. De la Rentat kasvatati katoliiklikus vaimus. 18-aastasena suundus ta [[Hispaania]]sse [[Madrid]]is asuvasse San Fernando kuninglikku akadeemiasse maalimist õppima. Lisaraha teenimiseks tegi ta ajalehtedesse ja moemajade jaoks moejoonistusi. [[1956]]. aastal nägi USA suursaadiku John Davis Lodge’i abikaasa Francesca Lodge ta kleidikavandeid ning palus oma tütrele kleidi luua. Kleit jõudis sama aasta ajakirja [[Life]] esikaanele.<ref>{{Netiviide|autor=Cathy Horyn, Enid Nemy|url=https://www.nytimes.com/2014/10/21/nyregion/oscar-de-la-renta-fashion-designer-dies-at-82.html?emc=edit_na_20141020&nlid=58306152|pealkiri=Oscar de la Renta, Who Clothed Stars and Became One, Dies at 82|väljaanne=The New York Times|aeg=20. oktoober 2014|vaadatud=15. märtsil 2021}}</ref> De la Rentas tekkis moe vastu huvi ning ta hakkas koostööd tegema mõjukamate Hispaania moemajadega. Ta kohtus tollase Hispaania tuntuma moekunstniku [[Cristóbal Balenciaga]]<nowiki/>ga, kellest sai ta mentor.<ref>{{Netiviide|autor=Rosemary Feitelberg|url=https://wwd.com/fashion-news/fashion-scoops/make-it-a-melba-7266429/|pealkiri=Oscar de la Renta Sits for Q&A at the Design Leadership Summit|väljaanne=wwd.com|aeg=7. november 2013|vaadatud=15. märtsil 2021}}</ref> [[1961]]. aastal suundus de la Renta [[Pariis]]i, et jätkata [[Antonio del Castillo]] käe all [[Lanvin]]<nowiki/>i moemajas. [[1963]]. aastal liitus de la Renta [[Arden]]<nowiki/>i moemajaga [[New York|New Yorgis]] ning [[1965]]. aastal Ameerika moemajaga [[Jane Derby]]. Sama aasta augustis, pärast Derby surma asus ta seda juhtima. [[1960]]. aastatel sai ta rahvusvaheliselt tuntuks kui üks moedisainereid, kes riietas [[Jacqueline Kennedy]]. [[1977]]. aastal tuli de la Renta välja oma parfüümiga "Oscar", millele lisandusid hiljem aksessuaarid ja kodukaubad. Aastatel [[1993]]–[[2002]] aastal disainis de la Renta kõrgmoekollektsiooni [[Balmain]]<nowiki/>i moemajas ning oli esimene Dominikaani päritolu moelooja Prantsusmaa moemajas. [[2006]]. aastal keskendus Oscar de la Renta bränd pulmamoele. 2006. aastal diagnoositi de la Rental vähk. Ta suri 20. oktoobril 2014 oma kodus Ameerika Ühendriikides [[Connecticut]]<nowiki/>i osariigis [[Kent (Connecticut)|Kent]]is 82 aasta vanuses. Oscar de la Renta nimeline moemaja jätkab ka praegu avaliku elu, teiste seas filmitähtede ja kuningapere liikmete riietamist. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Renta, Oscar de la}} [[Kategooria:Dominikaani Vabariigi inimesed]] [[Kategooria:Moekunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2014]] ly144y8qk0krgeen3hzrsn6cyg3osoo 0 384875 6165585 6084622 2022-07-22T13:45:24Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud juulis}} ''Siin loetletakse [[22. juuli]]l surnud tuntud isikuid.'' *[[1676]] – [[Clemens X]], paavst aastatel 1670–1676 *[[1832]] – [[Napoleon II]], Prantsusmaa imperaator *[[1853]] – [[Christoffer Wilhelm Eckersberg]], taani maalikunstnik *[[1958]] – [[Mihhail Zoštšenko]], vene kirjanik *[[1987]] – [[Henry Tayali]], Sambia maalikunstnik, graafik ja skulptor *[[1988]] – [[Andres Allan]], eesti luuletaja *[[1989]] – [[Martti Talvela]], soome ooperilaulja * 1989 – [[Karl Heinrich Norak]], eesti tehnikateadlane *[[1990]] – [[Manuel Puig]], argentina kirjanik *[[1991]] – [[Pēteris Lūcis]], läti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog * 1991 – [[Lazar Kaganovitš]], Nõukogude Liidu riigitegelane *[[1996]] – [[Ene Roosma]], eesti bioloog *[[1998]] – [[Vladimir Dudintsev]], vene kirjanik *[[2001]] – [[Indro Montanelli]], Itaalia ajakirjanik ja ajaloolane *2001 – [[Lembit Ruga]], eesti tehnikateadlane *[[2003]] – [[‘Uday Şaddām Ḩusayn at-Tikritī]], [[Saddam Hussein]]i poeg *2003 – [[Qusai Hussein]], Saddam Husseini poeg *[[2005]] – [[Elvi Pirk]], eesti vabadusvõitleja ja gaidiliikumise tegelane *[[2006]] – [[Donald Reid Cabral]], Dominikaani Vabariigi poliitik *2006 – [[Dika Newlin]], USA muusikateadlane *2006 – [[Jessie Mae Hemphill]], USA kitarrist ja lauljatar *2006 – [[José Antonio Delgado]], Venezuela alpinist *[[2007]] – [[Ivan Pavlovski]], NSV Liidu poliitik, teedeminister 1977–1982 *2007 – [[László Kovács]], ungari päritolu USA filmioperaator *2007 – [[André Milongo]], Kongo Vabariigi jurist ja poliitik, peaminister 1991–1992 *2007 – [[Aleksandr Tatarski]], vene animaator *[[2008]] – [[Helen Brockman]], USA moedisainer *2008 – [[Victor McKusick]], USA geneetik *2008 – [[Estelle Getty]], USA näitleja *[[2009]] – [[Herbert Morris]], USA sõudja *2009 – [[Richard Givan]], USA kohtunik *2009 – [[John Ryan]], Briti koomiksikunstnik *2009 – [[André Falcon]], prantsuse näitleja *2009 – [[Peter Krieg]], saksa dokumentalist *2009 – [[Mark Leduc]], Kanada poksija *2009 – [[Marco Antonio Nazareth]], Mehhiko poksija *[[2011]] – [[Valdur Roots]], eesti pianist ja muusikapedagoog *[[2012]] – [[Bogdan Stupka]], ukraina teatri- ja filminäitleja *2012 – [[Oswaldo Payá]], Kuuba dissident *[[2013]] – [[Dennis Farina]], itaalia päritolu USA näitleja *[[2014]] – [[Lembit Kivistik]], eesti matemaatik *[[2020]] – [[Jaak Põlluste]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog *[[2022]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuli, 22.]] nrax7y8n99pjnc58sy0bhw3c34l29lb 6165961 6165585 2022-07-23T06:13:17Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud juulis}} ''Siin loetletakse [[22. juuli]]l surnud tuntud isikuid.'' *[[1676]] – [[Clemens X]], paavst aastatel 1670–1676 *[[1832]] – [[Napoleon II]], Prantsusmaa imperaator *[[1853]] – [[Christoffer Wilhelm Eckersberg]], taani maalikunstnik *[[1958]] – [[Mihhail Zoštšenko]], vene kirjanik *[[1987]] – [[Henry Tayali]], Sambia maalikunstnik, graafik ja skulptor *[[1988]] – [[Andres Allan]], eesti luuletaja *[[1989]] – [[Martti Talvela]], soome ooperilaulja * 1989 – [[Karl Heinrich Norak]], eesti tehnikateadlane *[[1990]] – [[Manuel Puig]], argentina kirjanik *[[1991]] – [[Pēteris Lūcis]], läti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog * 1991 – [[Lazar Kaganovitš]], Nõukogude Liidu riigitegelane *[[1996]] – [[Ene Roosma]], eesti bioloog *[[1998]] – [[Vladimir Dudintsev]], vene kirjanik *[[2001]] – [[Indro Montanelli]], Itaalia ajakirjanik ja ajaloolane *2001 – [[Lembit Ruga]], eesti tehnikateadlane *[[2003]] – [[‘Uday Şaddām Ḩusayn at-Tikritī]], [[Saddam Hussein]]i poeg *2003 – [[Qusai Hussein]], Saddam Husseini poeg *[[2005]] – [[Elvi Pirk]], eesti vabadusvõitleja ja gaidiliikumise tegelane *[[2006]] – [[Donald Reid Cabral]], Dominikaani Vabariigi poliitik *2006 – [[Dika Newlin]], USA muusikateadlane *2006 – [[Jessie Mae Hemphill]], USA kitarrist ja lauljatar *2006 – [[José Antonio Delgado]], Venezuela alpinist *[[2007]] – [[Ivan Pavlovski]], NSV Liidu poliitik, teedeminister 1977–1982 *2007 – [[László Kovács]], ungari päritolu USA filmioperaator *2007 – [[André Milongo]], Kongo Vabariigi jurist ja poliitik, peaminister 1991–1992 *2007 – [[Aleksandr Tatarski]], vene animaator *[[2008]] – [[Helen Brockman]], USA moedisainer *2008 – [[Victor McKusick]], USA geneetik *2008 – [[Estelle Getty]], USA näitleja *[[2009]] – [[Herbert Morris]], USA sõudja *2009 – [[Richard Givan]], USA kohtunik *2009 – [[John Ryan]], Briti koomiksikunstnik *2009 – [[André Falcon]], prantsuse näitleja *2009 – [[Peter Krieg]], saksa dokumentalist *2009 – [[Mark Leduc]], Kanada poksija *2009 – [[Marco Antonio Nazareth]], Mehhiko poksija *[[2011]] – [[Valdur Roots]], eesti pianist ja muusikapedagoog *[[2012]] – [[Bogdan Stupka]], ukraina teatri- ja filminäitleja *2012 – [[Oswaldo Payá]], Kuuba dissident *[[2013]] – [[Dennis Farina]], itaalia päritolu USA näitleja *[[2014]] – [[Lembit Kivistik]], eesti matemaatik *[[2020]] – [[Jaak Põlluste]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog *[[2022]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik *2022 – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuli, 22.]] so9b7360chr4y6ttqwx6j6p61j8b1le 0 387762 6165800 5968152 2022-07-22T19:15:54Z Andres 5 /* Veebruar */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[2015]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2015}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Géry Leuliet]], prantsuse vaimulik (104) *1. jaanuar – [[Giovanni Del Rio]], Itaalia poliitik (89) *1. jaanuar – [[Józef Hałas]], poola kunstnik (87) *1. jaanuar – [[Ninón Sevilla]], Kuuba päritolu tantsija, laulja ja näitleja (85) *1. jaanuar – [[William Standish]] (William Lloyd Standish), USA kohtunik (84) *1. jaanuar – [[Miller Williams]], USA luuletaja (84) *1. jaanuar – [[Mrunalini Devi Puar]], India dieteetik (83) *1. jaanuar – [[Mario Cuomo]], USA poliitik (82) *1. jaanuar – [[Donna Douglas]], USA näitleja (82) *1. jaanuar – [[Jevgeni Batšurin]], vene autorilaulude esitaja (80) *1. jaanuar – [[‘Umar Karāmī]] (Omar Karami, Omar Karameh, Omar Karamé), Liibanoni poliitik (80) *1. jaanuar – [[Manfred Kiedorf]], saksa kunstnik (78) *1. jaanuar – [[Vjatšeslav Korfidov]], vene näitleja (74) *1. jaanuar – [[Tommy Ruskin]], USA trummar (72) *1. jaanuar – [[Siyavuş Qarayev]], Aserbaidžaani keemik, Aserbaidžaani Naftaakadeemia rektor (72) *1. jaanuar – [[Ulrich Beck]], saksa sotsioloog (70) *1. jaanuar – [[Bill Keating]], USA jalgpallur ja jurist (70) *1. jaanuar – [[Aleksandr Smogul]], vene autorilaulude esitaja (68) *1. jaanuar – [[Eric Cunningham]], Kanada poliitik (65) *1. jaanuar – [[Boriss Morukov]], Venemaa kosmonaut (64) *1. jaanuar – [[Jeff Golub]], USA kitarrist (59) *1. jaanuar – [[Aleksandr Bednov]], Luganski Rahvavabariigi välikomandör (45) *[[2. jaanuar]] – [[Little Jimmy Dickens]], USA kantrimuusik (94) *2. jaanuar – [[István Pásztor]], ungari jalgrattur (89) *2. jaanuar – [[Vasant Gowarikar]], India meteoroloog (81) *2. jaanuar – [[Art Neu]] (Arthur A. Neu), USA poliitik (81) *2. jaanuar – [[Zbigniew Popielski]], poola helilooja (80) *2. jaanuar – [[Viktor Piterski]], vene näitleja (71) *2. jaanuar – [[Robert Berg]], Venemaa poliitik (66) *2. jaanuar – [[Lam Po-chuen]] (Lin Baoquan), Hongkongi filmidubleerija (63) *2. jaanuar – [[Abū Anas al-Lībī]], Liibüa päritolu terrorismis kahtlustatu (50) *[[3. jaanuar]] – [[Bernice Madigan]], USA pikaealine (115) *3. jaanuar – [[Edward Brooke]], USA poliitik (95) *3. jaanuar – [[Eduardo Rosillo]], Kuuba raadiosaatejuht (85) *3. jaanuar – [[Jelena Tšukovskaja]], vene memuarist, toimetaja ja keemik (83) *3. jaanuar – [[Viktor Prudnikov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (75) *3. jaanuar – [[Igor Zaborov]], vene viiuldaja (62) *3. jaanuar – [[Olga Knjazeva]], Nõukogude Liidu vehkleja (60) *3. jaanuar – [[Jouko Törmänen]], soome suusahüppaja ja sporditegelane (60) *3. jaanuar – [[Vjatšeslav Butšnev]], Venemaa politseikindral (55) *3. jaanuar – [[Kurt Kuch]], Austria ajakirjanik (42) *[[4. jaanuar]] – [[René Vautier]], prantsuse filmilavastaja (86) *4. jaanuar – [[He Zhenliang]], Hiina poliitik ja diplomaat (85) *4. jaanuar – [[Edmund Wnuk-Lipiński]], poola sotsioloog (70) *4. jaanuar – [[Gasan Magomedov]], Vene jalgpallur (20) *[[5. jaanuar]] – [[Jean-Pierre Beltoise]], prantsuse võidusõitja (77) *5. jaanuar – [[Martin Joseph]], Trinidadi ja Tobago poliitik (65) *5. jaanuar – [[Pino Daniele]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (59) *[[6. jaanuar]] – [[Vlastimil Bubník]], tšehhi jalgpallur ja jäähokimängija (83) *6. jaanuar – [[Paul Tammela]], eesti matemaatik (69) *[[7. jaanuar]] – [[Arch Moore]], USA poliitik (91) *7. jaanuar – [[Tadeusz Konwicki]], poola kirjanik, filmirežissöör ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Rod Taylor]], Austraalia näitleja (84) *7. jaanuar – [[Georges Wolinski]], prantsuse kirjanik, näitleja ja karikaturist (80) *7. jaanuar – [[Jean Cabut]], prantsuse karikaturist (76) *7. jaanuar – [[Philippe Honoré]], prantsuse karikaturist (73) *7. jaanuar – [[Jean-Paul Parisé]], Kanada jäähokimängija (73) *7. jaanuar – [[Bernard Maris]], prantsuse majandusajakirjanik (68) *7. jaanuar – [[Maria Tilk]], eesti ajaloolane (66) *7. jaanuar – [[Bernard Velhac]], prantsuse karikaturist ja ajakirjanik (57) *7. jaanuar – [[Elsa Cayat]], prantsuse arst, psühhiaater ja psühhoanalüütik (54) *7. jaanuar – [[Stéphane Charbonnier]], prantsuse karikaturist ja ajakirjanik (47) *[[8. jaanuar]] – [[Krystyna Nepomucka]], poola kirjanik (94) *8. jaanuar – [[Eevi Talmar]], eesti jalgrattur, suusataja ja treener (86) *8. jaanuar – [[Richard Meade]], Suurbritannia ratsutaja (76) *8. jaanuar – [[Aini-Merike Remmel]], eesti arhitekt (76) *8. jaanuar – [[Leif Rantala]], soome keeleteadlane (67) *[[9. jaanuar]] – [[Samuel Goldwyn juunior]], USA filmiprodutsent (88) *9. jaanuar – [[Peder Pedersen (jalgrattur)|Peder Pedersen]], taani jalgrattur (69) *9. jaanuar – [[Józef Oleksy]], Poola poliitik, peaminister aastatel 1995–1996 (68) *9. jaanuar – [[Roy Tarpley]], USA korvpallur (50) *[[10. jaanuar]] – [[Francesco Rosi]], itaalia filmilavastaja (92) *10. jaanuar – [[Elemér Hankiss]], ungari sotsioloog (86) *10. jaanuar – [[Robert Stone]], USA kirjanik (77) *[[11. jaanuar]] – [[Jenő Buzánszky]], ungari jalgpallur (89) *11. jaanuar – [[Ilmar Kleis]], eesti tehnikateadlane (84) *11. jaanuar – [[Anita Ekberg]], rootsi näitleja (83) *11. jaanuar – [[Bruno Visintin]], itaalia poksija (82) *11. jaanuar – [[Ryszard Zub]], Poola vehkleja (80) *[[12. jaanuar]] – [[Voldemar Madisso]], metsavend, eesti aktivist Kanadas (94) *12. jaanuar – [[Jelena Obraztsova]], vene ooperilaulja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Peep Pillak (näitleja)|Peep Pillak]], eesti endine näitleja ja konferansjee (72) *[[15. jaanuar]] – [[Rimma Markova]], vene näitleja (89) *15. jaanuar – [[Kim Fowley]], Ameerika Ühendriikide muusik (75) *[[16. jaanuar]] – [[Ray Lumpp]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (91) *[[17. jaanuar]] – [[Gea Troska]], eesti etnograaf (88) *17. jaanuar – [[Paul-Toomas Hage]], eesti ettevõtja (68) *17. jaanuar – [[Greg Plitt]], Ameerika Ühendriikide modell ja filminäitleja (37) *[[19. jaanuar]] – [[Robert Manzon]], prantsuse võidusõitja (97) *19. jaanuar – [[Karl Pribram]], USA neurobioloog (95) *19. jaanuar – [[Frieda Bernstein]], Eesti pianist (90) *19. jaanuar – [[Peter Wallenberg]], rootsi tööstur (88)<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/suri-rootsi-koige-mojukama-ariperekonna-alustala?id=70596109 Suri Rootsi kõige mõjukama äriperekonna alustala]</ref> *19. jaanuar – [[Vladimir Kessarev]], vene jalgpallur (84) *19. jaanuar – [[Anne Kirkbride]], inglise näitleja (60) *[[20. jaanuar]] – [[Edgar Froese]], saksa muusik (70) *20. jaanuar – [[Hitoshi Saitō]], Jaapani judoka (54) *[[21. jaanuar]] – [[Leon Brittan]], Suurbritannia poliitik, Euroopa Komisjoni liige 1989–1999 (75) *[[22. jaanuar]] – [[Wendell H. Ford]], USA poliitik (90) *22. jaanuar – [[Tarmo Kinkar]], eesti majandusjuht (51) *[[23. jaanuar]] – [[‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kuningas (90) *23. jaanuar – [[Ernie Banks]], USA pesapallur (83) *23. jaanuar – [[Adolf Melezinek]], Tšehhi ja Austria tehnikateadlane, inseneripedagoogika rajajaid, TTÜ audoktor (82) *[[24. jaanuar]] – [[Otto Carius]], saksa sõjaväelane (92) *24. jaanuar – [[Johan Martin Ferner]], Norra purjetaja ja kuningliku pere liige (87) *24. jaanuar – [[Stig Berling]], Nõukogude Liidu spioon Rootsis (77) *24. jaanuar – [[Toller Cranston]], Kanada iluuisutaja (65) *[[25. jaanuar]] – [[Demis Roussos]], kreeka laulja ja basskitarrist (68) *25. jaanuar – [[Aleksei Fedotov]], vene teatri- ja filminäitleja (41) *[[26. jaanuar]] – [[R. K. Laxman]], India karikaturist (93) *26. jaanuar – [[Valeri Miloserdov]], vene korvpallur (63) *26. jaanuar – [[Lee Spick]], inglise elukutseline snuukrimängija (34) *[[27. jaanuar]] – [[Charles Hard Townes]], USA füüsik, 1964. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat (99) *27. jaanuar – [[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]], eesti filmimees, ajaloolane ja publitsist (83) *27. jaanuar – [[Tõnis Härm]], eesti jurist ja ettevõtja (78) *[[28. jaanuar]] – [[Yves Chauvin]], prantsuse keemik, 2005. aasta Nobeli keemiaauhinna laureaat (84) *[[29. jaanuar]] – [[Rod McKuen]], USA muusik (81) *29. jaanuar – [[Colleen McCullough]], Austraalia kirjanik (77) *29. jaanuar – [[Sirje Simson]], eesti kunstiajaloolane (67) *[[30. jaanuar]] – [[Gerrit Voorting]], Hollandi jalgrattur (92) *30. jaanuar – [[Carl Djerassi]], USA keemik ja kirjanik (91) *30. jaanuar – [[Inna Taarna]], eesti näitleja ja teatripedagoog (88) *30. jaanuar – [[Geraldine McEwan]], Briti näitleja (82) *30. jaanuar – [[Želju Želev]], Bulgaaria poliitik, president aastatel 1990–1997 (79) *30. jaanuar – [[Ülo Kaevats]], eesti filosoof (67) *[[31. jaanuar]] – [[Richard von Weizsäcker]], Saksamaa poliitik, president aastatel 1984–1994 (94) *31. jaanuar – [[Aarne Kriisk]], eesti adventvaimulik (71) *31. jaanuar – [[Kenji Gotō]], jaapani ajakirjanik (47) ==Veebruar== * [[1. veebruar]] – [[Aldo Ciccolini]], Itaalias sündinud Prantsuse pianist (89) * 1. veebruar – [[Udo Lattek]], saksa jalgpallitreener (80) * 1. veebruar – [[Robert Nerman]], eesti arhitektuuri- ja linnaajaloolane (68) * [[2. veebruar]] – [[Frank Borghi]], USA jalgpallur (89) * 2. veebruar – [[Karl-Erik Palmér]], rootsi jalgpallur (85) * 2. veebruar – [[Joseph Alfidi]], USA pianist ja helilooja (65) * 2. veebruar – [[Dominic Newton]], USA hiphopmuusik, räppar (37) * [[3. veebruar]] – [[Charlie Sifford]], USA golfimängija (92) * 3. veebruar – [[Martin Gilbert]], Briti ajaloolane (78) * 3. veebruar – [[Stella Parland]], soomerootsi kirjanik (40) * [[4. veebruar]] – [[Monica Scattini]], itaalia filminäitleja (59) * [[5. veebruar]] – [[Val Logsdon Fitch]], USA füüsik, 1980. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat (91) * [[6. veebruar]] – [[Marisa Del Frate]], itaalia näitleja, laulja ja telesaatejuht (83) * 6. veebruar – [[André Brink]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (79) * 6. veebruar – [[Kathrine Windfeld]], taani filmirežissöör (48) * [[7. veebruar]] – [[John Whitehead]], USA investeerimispankur, [[Goldman Sachs]]i endine tegevjuht (92) * 7. veebruar – [[Dean Smith (korvpallitreener)|Dean Smith]], USA korvpallitreener (83) * 7. veebruar – [[Billy Casper]], USA golfimängija (83) * 7. veebruar – [[Joe B. Mauldin]], USA muusik (74) * 7. veebruar – [[Peeter Novoseltsev]], eesti näitleja (54) * [[8. veebruar]] – [[Kalju Kenk]], eesti mehaanikateadlane (74) * [[9. veebruar]] – [[Joseph Beltšikov]], Eesti arst (94) * 9. veebruar – [[Roy Harris]], inglise keeleteadlane * 9. veebruar – [[Roman Frister]], Poola-Iisraeli ajakirjanik ja kirjanik (87) * 9. veebruar – [[Ülo Käppa]], eesti võrkpallur (81) * [[10. veebruar]] – [[Deng Liqun]], Hiina kommunistlik riigitegelane (99) * [[11. veebruar]] – [[Roger Hanin]], prantsuse näitleja ja filmirežissöör (89) * [[12. veebruar]] – [[Sam Andrew]], USA muusik (73) * 12. veebruar – [[Steve Strange]], Briti muusik (55) * [[13. veebruar]] – [[Aune Aasoja]], eesti meigikunstnik ja joogaõpetaja (44) * [[14. veebruar]] – [[Erna Roth-Mägi]], esimene Eesti Vabariigis sündinud inimene (96) * 14. veebruar – [[Franjo Mihalić]], Jugoslaavia kergejõustiklane, jooksja (94) * 14. veebruar – [[Louis Jourdan]], prantsuse näitleja (93) * 14. veebruar – [[Michele Ferrero]], itaalia ettevõtja (89) * 14. veebruar – [[Taso Veere]], eesti põllumajandusjuht (71) * [[15. veebruar]] – [[Gustaf Sjökvist]], rootsi dirigent (71) * 15. veebruar – [[Steve Montador]], Kanada jäähokimängija (35) * [[16. veebruar]] – [[Olga Törös]], Ungari võimleja (100) * 16. veebruar – [[Lasse Braun]], Itaalia filmirežissöör (78) * 16. veebruar – [[Lesley Gore]], USA laulja (68) * 16. veebruar – [[Aleksandr Melentjev]], Venemaa laskur (60) * 16. veebruar – [[Uri Orbach]], Iisraeli kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (54) * 16. veebruar – [[Lorena Rojas]], Mehhiko laulja ja näitleja (44) * [[17. veebruar]] – [[Andrzej Koszewski]], Poola helilooja ja muusikateoreetik (92) * 17. veebruar – [[Feliks Tych]], juudi soost Poola ajaloolane (85) * 17. veebruar – [[Are Tsirk]], eesti aktivist USA-s (77) * [[18. veebruar]] – [[Claude Criquielion]], Belgia jalgrattur (58) * 18. veebruar – [[Jerome Kersey]], USA korvpallur (52) * [[21. veebruar]] – [[Clark Terry]], USA džässmuusik (94) * 21. veebruar – [[Luca Ronconi]], itaalia teatrilavastaja (81) * 21. veebruar – [[Annika Vendik]], eesti jurist (51) * 21. veebruar – [[Alina Jakimkina]], vene laskesuusataja (21) * [[22. veebruar]] – [[Sebastián Cancio]], Argentina jalgrattur (36) * [[23. veebruar]] – [[James Aldridge]], inglise kirjanik (96) * 23. veebruar – [[Jevgeni Tatarski]], vene filmirežissöör ja -stsenarist (76) * 23. veebruar – [[Gennadi Taniel]], eesti helilooja (74) * 23. veebruar – [[Dennis Hefter]], saksa võrkpallur (21) * [[24. veebruar]] – [[Bertrice Small]], USA kirjanik (77) * 24. veebruar – [[Rahhat Älijev]], Kasahstani ettevõtja ja endine riigitegelane (52) * [[25. veebruar]] – [[Terry Gill]], Austraalia näitleja (75) * 25. veebruar – [[Marian Szeja]], poola jalgpallur (73) * [[26. veebruar]] – [[Earl Lloyd]], USA korvpallur ja treener (86) * 26. veebruar – [[Fritz J. Raddatz]], saksa följetonist, esseist ja kirjanik (83) * [[27. veebruar]] – [[Juhan Paberit]], eesti skulptor (97) * 27. veebruar – [[Leonard Nimoy]], USA näitleja ja filmilavastaja (83) * 27. veebruar – [[Boriss Nemtsov]], Venemaa poliitik (55) * [[28. veebruar]] – [[Yaşar Kemal]], kurdi päritolu Türgi kirjanik (91) * 28. veebruar – [[Mihhail Tšetšetov]], Ukraina poliitik (61) * 28. veebruar – [[Anthony Mason]], USA korvpallur (48) *[[Keith Donnellan]], USA filosoof == Märts == *[[1. märts]] – [[Minnie Miñoso]], Kuuba-Ameerika pesapallur (89) *1. märts – [[Anatoli Logunov]], vene füüsik (88) *1. märts – [[Guido-Roland Raudver]], eesti ajakirjanik ja koduloo-uurija (87) *1. märts – [[Guram Minašvili]], gruusia korvpallur (79) *1. märts – [[Wolfram Wuttke]], saksa jalgpallur (53) *1. märts – [[Christian Welp]], saksa korvpallur (51) *[[2. märts]] – [[Dave Mackay]], šoti jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[3. märts]] – [[Leili Padevest]], eesti teleajakirjanik (69) *[[4. märts]] – [[Mihkel Oland]], eesti aktivist Rootsis ja soomepoiss (94) * 4. märts – [[Karl-Alfred Jacobsson]], rootsi jalgpallur (89) * 4. märts – [[George Motoi]], rumeenia näitleja ja lavastaja (79) *[[5. märts]] – [[Edward Egan]], USA preester (82) *5. märts – [[Vlada Divljan]], serbia muusik (56) *5. märts – [[Umarali Kuvvatov]], Tadžikistani poliitik (46) *[[6. märts]] – [[Janusz Kałużny]], poola astronoom (59) *[[7. märts]] – [[Veiko Vasar]], eesti psühhiaater (59) *[[8. märts]] – [[Lew Soloff]], USA džässtrompetist (71) *8. märts – [[Sam Simon]], USA teleprodutsent ja stsenarist (59) *8. märts – [[Marija Krjutškova]], vene riistvõimleja (26) *[[9. märts]] – [[James Molyneaux]], Põhja-Iiri unionistlik poliitik (94) *9. märts – [[Othar Koberidze]], gruusia näitleja ja filmilavastaja (90) *9. märts – [[Frei Otto]], saksa arhitekt (89) *9. märts – [[Ülo Tedre]], eesti rahvaluuleteadlane (87) *9. märts – [[Ivan Tarakanov]], udmurdi keeleteadlane (86) *9. märts – [[Florence Arthaud]], prantsuse purjetaja (57) *9. märts – [[Windell Middlebrooks]], USA näitleja (36) *9. märts – [[Alexis Vastine]], prantsuse poksija (28) *9. märts – [[Camille Muffat]], prantsuse ujuja, 2012. aasta olümpiavõitja (25) *[[11. märts]] – [[Eino Baskin]], Eesti näitleja ja lavastaja (85) *11. märts – [[Karl Annuk]], eesti põllumajandusteadlane (84) *11. märts – [[Enno-Olavi Saks]], eesti mehaanikateadlane (71) *[[12. märts]] – [[Michael Graves]], USA arhitekt (80) *12. märts – [[Terry Pratchett]], inglise kirjanik (66) *12. märts – [[Carl (Wiedi vürst)|Carl]], Wiedi vürst (53) *[[13. märts]] – [[Olgred Aule]], eesti majandusteadlane Saksamaal (98) *[[14. märts]] – [[Valentin Rasputin]], vene kirjanik (77) *[[15. märts]] – [[Narayan Desai]], India ühiskonnategelane ja kirjanik (90) * 15. märts – [[Georg Seim]], eesti tõstja (86) * 15. märts – [[Xu Caihou]], Hiina sõjaväelane ja riigitegelane (71) * 15. märts – [[Mike Porcaro]], USA kitarrist (59) *[[16. märts]] – [[Lev Kuznetsov]], vene vehkleja (84) * 16. märts – [[Miguel Donoso Pareja]], Ecuadori kirjanik (83) * 16. märts – [[Andy Fraser]], Briti muusik (62) * 16. märts – [[Bruce Crump]], USA muusik (57) * 16. märts – [[Jack Haley (korvpallur)|Jack Haley]], USA korvpallur (51) * [[17. märts]] – [[Shaw Taylor]], Briti näitleja ja telesaatejuht (90) *17. märts – [[Tatjana Hallap]], eesti tõlkija (87) *[[18. märts]] – [[Ants Viires]], eesti etnograaf (96) *[[19. märts]] – [[Yosef Ben-Jochannan]], USA kirjanik ja ajaloolane (96) *19. märts – [[Gerda van der Kade-Koudijs]], Hollandi kergejõustiklane (91) *19. märts – [[Eino Uusitalo]], soome poliitik (90) *19. märts – [[Uno Liiv]], eesti tehnikateadlane, TTÜ professor ja kergejõustiklane (85) *[[20. märts]] – [[Karli Kukk]], eesti kaitseliitlane, sõjaliste teenetega vabadusvõitleja (93) *20. märts – [[Malcolm Fraser]], Austraalia poliitik, peaminister aastatel 1975–1983 (84) *20. märts – [[Petr Vopěnka]], tšehhi matemaatik (79) *20. märts – [[Josef Mikoláš]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (77) *20. märts – [[A. J. Pero]], USA trummar (55) *[[21. märts]] – [[Jørgen Ingmann]], taani muusik (89) *21. märts – [[Betty Brey]], USA ujuja (83) *21. märts – [[Ralf Nellis]], eesti piirivalveohvitser (83) *21. märts – [[Aleksandr Zaverjuhha]], Venemaa riigitegelane ja poliitik (74) *21. märts – [[Perro Aguayo]], Mehhiko ''wrestler'' (35) *21. märts – [[Milen Dobrev]], Bulgaaria tõstja (35) *[[22. märts]] – [[Arkadi Arkanov]], vene kirjanik ja satiirik (81) *22. märts – [[Toivo Nikopensius]], eesti laulja (68) *22. märts – [[Peter Pišťanek]], slovaki kirjanik (54) *[[23. märts]] – [[Lee Kuan Yew]], Singapuri poliitik (91) *23. märts – [[Herberto Hélder]], portugali luuletaja (84) *23. märts – [[Lil' Chris]], Briti laulja, laulukirjutaja ja näitleja (24) *[[24. märts]] – [[Astrid Ivask]], läti luuletaja ja tõlkija (88) *24. märts – [[Yehuda Avner]], Iisraeli diplomaat (86) *24. märts – [[Eo Vaher]], Eesti markide ekspert Ameerika Ühendriikides (83) *24. märts – [[Oleg Brõžak]], ukraina päritolu Saksamaa ooperilaulja (54) *24. märts – [[Maria Radner]], saksa ooperilaulja (33) *[[25. märts]] – [[Ivo Garrani]], itaalia filminäitleja (91) *25. märts – [[Joris Van Hauthem]], Belgia poliitik (52) *[[26. märts]] – [[Arnold Jannus]], eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli professor (95) *26. märts – [[Tomas Tranströmer]], rootsi luuletaja (83) *26. märts – [[Karl Moik]], Austria telesaatejuht ja laulja (76) *26. märts – [[John Renbourn]], inglise muusik (70) *[[27. märts]] – [[Rik Battaglia]], itaalia filminäitleja (88) *27. märts – [[Rod Hundley]], USA korvpallur ja spordikommentaator (80) *[[28. märts]] – [[Gene Saks]], USA teatri- ja filmilavastaja ning näitleja (93) *28. märts – [[Albert Norak]], Eesti NSV riigitegelane (86) *28. märts – [[Endel Tünder]], eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli professor (85) *28. märts – [[Miroslav Ondříček]], tšehhi filmioperaator (80) *[[29. märts]] – [[Gediminas Pranckūnas]], leedu näitleja ja teatrilavastaja (71) *[[30. märts]] – [[Anton Abe]], eesti põllumajandusteadlane (93) *30. märts – [[Hilda Kaepa]], eesti aktivist USA-s (89) *30. märts – [[Helmut Dietl]], saksa filmilavastaja (70) *[[31. märts]] – [[Mehmet Selim Kiraz]], türgi prokurör (45) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Misao Ōkawa]], jaapani ülipikaealine (117) *1. aprill – [[Cynthia Lennon]], Briti muusiku [[John Lennon]]i esimene abikaasa (75) *1. aprill – [[Dave Ball]], inglise muusik (65) *[[2. aprill]] – [[Manoel de Oliveira]], portugali filmirežissöör (106) *2. aprill – [[Barbara Sass]], poola filmilavastaja (78) *2. aprill – [[Margus Tuuling]], eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog (73) *2. aprill – [[Steve Stevaert]], Belgia poliitik (60) *2. aprill – [[Natalja Bobrova]], vene iluvõimleja (36) *[[3. aprill]] – [[Hilja Jalviste]], eesti günekoloog (97) *3. aprill – [[Kayahan]], türgi laulja (66) *3. aprill – [[Bob Burns]], USA trummar (64) *[[4. aprill]] – [[Elmer Lach]], Kanada jäähokimängija (97) *4. aprill – [[Klaus Rifbjerg]], taani kirjanik (83) *4. aprill – [[Peet Kokla]], eesti ajakirjanik Rootsis (72) *4. aprill – [[Tõnu Tamm (füüsik)|Tõnu Tamm]], eesti füüsik (69) *4. aprill – [[Eva Saks]], eesti tehnikateadlane (64) *[[5. aprill]] – [[Julie Wilson]], USA laulja ja näitleja (90) *5. aprill – [[Donald N. Levine]], USA sotsioloog (83) *5. aprill – [[Tom Towles]], USA näitleja (65) *5. aprill – [[Pāvels Kovaļovs]], läti kergejõustiklane (24) *[[6. aprill]] – [[Gertrude Weaver]], USA ülipikaealine (116) *6. aprill – [[Eugène Moke Motsüri]], Kongo DV piiskop (99) *6. aprill – [[Giovanni Berlinguer]], Itaalia poliitik (90) *6. aprill – [[James Best]], USA näitleja (88) *6. aprill – [[Romualdas Ozolas]], Leedu filosoof ja poliitik (76) *6. aprill – [[Dave Ulliott]], inglise pokkerimängija (61) *6. aprill – [[Margit Peil]], eesti muusikateadlane (51) *[[7. aprill]] – [[Tim Babcock]], USA poliitik (95) *7. aprill – [[Stan Freberg]], USA koomik ja dublaažinäitleja (88) *7. aprill – [[James Berton Roads]], Ameerika Ühendriikide riigiarhivaar (86) *7. aprill – [[Geoffrey Lewis]], USA näitleja (79) *[[8. aprill]] – [[Jean-Claude Turcotte]], Kanada roomakatoliku kardinal (78) *8. aprill – [[Sergei Laštšenko]], ukraina kikkpoksija (27) *[[9. aprill]] – [[Alexander Dalgarno]], inglise füüsik (87) *9. aprill – [[Nina Companeez]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja näitleja (77) *9. aprill – [[Rogvold Suhhoverko]], vene näitleja (73) *[[10. aprill]] – [[Raúl Héctor Castro]], USA poliitik (98) *10. aprill – [[Judith Malina]], USA näitleja, teatrilavastaja ja stsenarist (88) *10. aprill – [[Richie Benaud]], Austraalia kriketimängija (84) *10. aprill – [[Rose Francine Rogombé]], Gaboni poliitik (72) *[[12. aprill]] – [[Jože Ciuha]], sloveeni maalikunstnik (90) *12. aprill – [[Ariadna Kuznetsova]], vene keeleteadlane (83) *12. aprill – [[Ibrahim Sulayman Muhammad Arbaysh]], Saudi Araabia ([[Al-Qā‘idah]]') terrorist (35) *[[13. aprill]] – [[Gerald Calabrese]], USA poliitik ja korvpallur (90) *13. aprill – [[Günter Grass]], saksa kirjanik (87) *13. aprill – [[Ronnie Carroll]], Põhja-Iirimaa laulja ja meelelahutaja (80) *13. aprill – [[Eduardo Galeano]], Uruguay kirjanik ja ajakirjanik (74) *[[14. aprill]] – [[Roberto Tucci]], Kanada roomakatoliku kardinal (93) *14. aprill – [[Vladimir Valutski]], vene filmistsenarist (78) *14. aprill – [[Percy Sledge]], USA laulja (74) *14. aprill – [[Klaus Bednarz]], saksa ajakirjanik ja kirjanik (72) *[[15. aprill]] – [[Jefim Baikovski]], vene näitleja (87) *15. aprill – [[Surya Bahadur Thapa]], Nepali poliitik (87) *15. aprill – [[Gunilla Wolde]], rootsi lastekirjanik ja illustraator (75) *15. aprill – [[Oleg Kalašnikov]], Ukraina poliitik (52) *15. aprill – [[Jonathan Crombie]], Kanada näitleja (48) *[[16. aprill]] – [[Valeri Beloussov]], vene jäähokimängija ja -treener (66) *16. aprill – [[Stanislav Gross]], Tšehhi poliitik (45) *16. aprill – [[Oless Buzõna]], ukraina kirjanik ja ajakirjanik (45) *[[17. aprill]] – [[Robert P. Griffin]], USA poliitik (91) *17. aprill – [[Francis George]], USA roomakatoliku kardinal (78) *17. aprill – [[Renato Altissimo]], Itaalia poliitik (74) *17. aprill – [[‘Izzat Ibrāhīm ad-Dūrī]], Iraagi kindral (72) *17. aprill – [[Jaroslav Holík]], tšehhi jäähokimängija (72) *17. aprill – [[Mariano Gago]], Portugali poliitik (66) *[[18. aprill]] – [[Leonid Vladimirski]], vene illustraator (94) *18. aprill – [[Viktor Koršunov]], vene näitleja, lavastaja ja teatripedagoog (85) *18. aprill – [[Alvar Sammal]] (Suur Sämm), eesti ettevõtja ja grillimeister (52) *[[19. aprill]] – [[Artur-Bernhard Upsi]], Eesti NSV parteitegelane (84) *[[20. aprill]] – [[Roy Mason]], Briti poliitik (91) *20. aprill – [[Bob St. Clair]], USA ameerika jalgpallur (84) *20. aprill – [[Richard Anthony]], prantsuse laulja (77) *20. aprill – [[Urmas Jaamul]], eesti ujuja ja treener (69) *20. aprill – [[Seita Vuorela]], soome lastekirjanik (44) *[[21. aprill]] – [[M. H. Abrams]], USA kirjanduskriitik (102) *21. aprill – [[Eduard Burmakin]], vene kirjanik ja filosoof (86) *21. aprill – [[Viktor Spiridonov]], vene jalgpallur (77) *21. aprill – [[Ela-Heigi Martis]], eesti museoloog (75) *21. aprill – [[Ferenc Konrád]], ungari veepallur (70) *[[23. aprill]] – [[Valdek Spirka]], eesti elektrotehnikateadlane ja pikamaajooksja (77) *23. aprill – [[Richard Corliss]], USA filmikriitik (71) *[[24. aprill]] – [[Władysław Bartoszewski]], poola poliitik, ajakirjanik, kirjanik, ühiskonnategelane ja ajaloolane (93) *24. aprill – [[Sawyer Sweeten]], USA telenäitleja (19) *[[25. aprill]] – [[Juri Butsko]], vene helilooja ja muusikapedagoog (76) *25. aprill – [[Raul Salumäe]], eesti ajaloolane (54) *[[26. aprill]] – [[Jayne Meadows]], USA näitlejanna (95) *26. aprill – [[Józef Paczyński]], poola mehaanikainsener, [[Auschwitz-Birkenau]] ja [[Mauthausen-Gusen]]i koonduslaagrite veteran (95) *26. aprill – [[Marcel Pronovost]], Kanada jäähokimängija (84) *26. aprill – [[Izatullo Hajojev]], tadžiki poliitik (78) *26. aprill – [[Wang Guozhen]], hiina luuletaja (58) *[[27. aprill]] – [[Gene Fullmer]], USA poksija (83) *27. aprill – [[Andrew Lesnie]], Austraalia filmioperaator (59) *27. aprill – [[Indrek Paavle]], eesti ajaloolane (44) *[[28. aprill]] – [[Antônio Abujamra]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (82) *28. aprill – [[Yoshihiko Ōsaki]], Jaapani ujuja (76) *28. aprill – [[René Féret]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, produtsent ja näitleja (69) *28. aprill – [[Batõrhan Šökenov]], kasahhi ja Venemaa muusik (52) *[[29. aprill]] – [[Giovanni Canestri]], itaalia vaimulik (96) *29. aprill – [[Jean Nidetch]], USA ettevõtja, [[Kaalujälgijad|Kaalujälgijate]] organisatsiooni kaasasutaja (91) *29. aprill – [[Ewald Quak]], saksa päritolu Eesti matemaatik (56) *[[30. aprill]] – [[Patachou]], prantsuse lauljatar ja näitlejanna (96) *30. aprill – [[Robert Kasemägi]], eesti metsasarvemängija, orkestrijuht ja muusikapedagoog (95) *30. aprill – [[Lennart Bodström]], rootsi poliitik (87) *30. aprill – [[William Pfaff]], USA kirjanik ja ajakirjanik (86) *30. aprill – [[Ben E. King]], USA R&B ja soulilaulja (76) *30. aprill – [[Rein Siim]], eesti maalikunstnik, arhitekt ja karatetreener (76) *30. aprill – [[Hyon Yong-chol]], [[Põhja-Korea]] poliitik, kaitseminister (66) *30. aprill – [[Gregory Mertens]], Belgia jalgpallur (24) == Mai == * [[Yoshimi Kawade]], Jaapani biokeemik, viroloog ja biosemiootik (90 või 91) * [[1. mai]] – [[Geoff Duke]], inglise mootorrattasportlane (92) * 1. mai – [[Grace Lee Whitney]], USA näitleja (85) * 1. mai – [[Boriss Škitkin]], Venemaa kabetaja (79) * 1. mai – [[Stephen Milburn Anderson]], USA filmilavastaja, produtsent ja kirjanik (67) * [[2. mai]] – [[Leida Kook]], eesti arst, arstiteadlane ja pedagoog (102) * 2. mai – [[Maija Plissetskaja]], Vene balletitantsija (89) * 2. mai – [[Ruth Rendell]], inglise kirjanik (85) * 2. mai – [[Kaido Jaanson]], eesti ajaloolane ja politoloog (74) * 2. mai – [[Michael Blake]], USA kirjanik ja stsenarist (69) * 2. mai – [[Sarah Correa]], Brasiilia ujuja (22) * [[3. mai]] – [[Rezo Tšheidze]], gruusia filmilavastaja, näitleja, stsenarist ja produtsent (88) * 3. mai – [[Danny Jones (ragbimängja)|Danny Jones]], Walesi ragbimängija (29) * [[4. mai]] – [[Ellen Albertini Dow]], USA näitlejanna (101) * [[5. mai]] – [[Brian Sedgemore]], Briti poliitik (78) * 5. mai – [[Craig Gruber]], USA muusik (63) * [[6. mai]] – [[Jim Wright]], USA poliitik (92) * 6. mai – [[Denise McCluggage]], USA (nais)võidusõitja ja ajakirjanik (88) * 6. mai – [[Errol Brown]], Briti laulja ja laulukirjutaja (71) * [[8. mai]] – [[Atanas Semerdžiev]], Bulgaaria poliitik (90) * 8. mai – [[Menashe Kadishman]], Iisraeli skulptor ja maalikunstnik (82) * 8. mai – [[Vassõl Tkatšuk]], Ukraina poliitik ja riigitegelane (81) * 8. mai – [[Zeki Alasya]], türgi näitleja ja filmilavastaja (72) * 8. mai – [[Rutger Gunnarsson]], rootsi basskitarrist (69) * 8. mai – [[Priit Tiimus]], eesti valgustusdisainer (36) * [[9. mai]] – [[Kenan Evren]], Türgi sõjaväelane ja riigitegelane (97) * 9. mai – [[Elizabeth Wilson]], USA näitlejanna (94) * 9. mai – [[Alexandre Lamfalussy]], Belgia majandusteadlane (86) * 9. mai – [[Michael MacKellar]], Austraalia poliitik (76) * [[10. mai]] – [[Jukka Thurén]], soome teoloog (84) * 10. mai – [[Luiz Henrique da Silveira]], Brasiilia poliitik (75) * 10. mai – [[Jack Body]], Uus-Meremaa helilooja (70) * 10. mai – [[Chris Burden]], USA kunstnik (69) * [[11. mai]] – [[Olavi Lanu]], soome skulptor (89) * 11. mai – [[Jef Geeraerts]], Belgia kirjanik (85) * 11. mai – [[Tim Nicot]], Belgia jalgpallur (23) * [[12. mai]] – [[William Zinsser]], USA kirjanik ja kirjanduskriitik (92) * 12. mai – [[Peter Gay]], USA kultuuriajaloolane (91) * 12. mai – [[Suchitra Bhattacharya]], India kirjanik (65) * [[13. mai]] – [[Nina Otkalenko]], Nõukogude Liidu keskmaajooksja (86) * 13. mai – [[Artur Kivistik]], Eesti laevakapten (71) * 13. mai – [[Urve Lippus]], eesti muusikateadlane (65) * 13. mai – [[Abū ‘Alā' al-‘Afrī]], organisatsiooni ISIL üks juhte * [[14. mai]] – [[Zdzisław Żygulski juunior]], poola kunstiteadlane (93) * 14. mai – [[B. B. King]], USA bluusilaulja ja kitarrist (89) * 14. mai – [[Stepan Morozov]], vene näitleja (38) * [[15. mai]] – [[Carlos Maggi]], Uruguay kirjanik ja ajakirjanik (92) * 15. mai – [[John Stephenson]], USA näitleja (91) * 15. mai – [[Rudolf Tonn]], Austria poliitik (84) * 15. mai – [[Alla Kirejeva]], vene kirjanik, kirjanduskriitik ja kunstnik (82) * 15. mai – [[Rudolf Fruntov]], vene filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (72) * 15. mai – [[Renzo Zorzi]], Itaalia Vormel 1-sõitja (68) * [[16. mai]] – [[Elias Gleizer]], Brasiilia näitleja (81) * 16. mai – [[Peter Tallberg]], Soome purjetaja (77) * 16. mai – [[Dean Potter]], USA mägironija ja ekstreemsportlane (43) * 16. mai – [[Prashant Bhargava]], USA filmilavastaja (41) * [[17. mai]] – [[Leo Honkala]], Soome maadleja (82) * 17. mai – [[Mihhail Giršman]], Vene kirjandusteadlane ja semiootik (77) * 17. mai – [[Chinx Drugz]], USA räppar (31) * [[18. mai]] – [[Wolf von Schilgen]], saksa-austria kirjanik (97) * 18. mai – [[Hans Bentzien]], Saksa DV riigitegelane (88) * 18. mai – [[Halldór Ásgrímsson]], Islandi poliitik (67) * 18. mai – [[Ana Barbu]], Moldova estraadilaulja (56) * [[19. mai]] – [[Gerald Götting]], Saksa DV riigitegelane (91) * 19. mai – [[Happy Rockefeller]], USA asepresidendi [[Nelson Rockefeller]]i abikaasa (88) * 19. mai – [[Jack Aspinwall]], Briti poliitik (82) * 19. mai – [[Robert S. Wistrich]], Briti ja Iisraeli ajaloolane (70) * 19. mai – [[Jevgeni Menšov]], vene näitleja ja telesaatejuht (68) * [[20. mai]] – [[Sudha Shivpuri]], India näitlejanna (77) * 20. mai – [[Leili Iher]], eesti kirjandusteadlane ja -kriitik (74) * 20. mai – [[Jan Prochyra]], poola näitleja (66) * 20. mai – [[Mary Ellen Trainor]], USA näitleja (62) * 20. mai – [[Bob Belden]], USA saksofonist, helilooja ja produtsent (58) * [[21. mai]] – [[Garibaldi Kivisalu]], eesti tantsija (90) * 21. mai – [[Joaquim Durão]], portugali maletaja (84) * 21. mai – [[Alan Woodward]], inglise jalgpallur (68) * 21. mai – [[Twinkle]] (Lynn Annett Ripley), inglise laulja ja laulukirjutaja (66) * 21. mai – [[Annarita Sidoti]], itaalia käija (44) * [[22. mai]] – [[Juta Kurman]], eesti helikunstnik, laulja ja pedagoog (102) * 22. mai – [[Kalju Reesalu]], soomepoiss, ettevõtja ja eesti aktivist Rootsis (91) * 22. mai – [[Marques Haynes]], USA korvpallur (89) * 22. mai – [[Radomir Naumov]], Serbia poliitik (68) * 22. mai – [[Terry Sue-Patt]], Briti näitleja (50) * [[23. mai]] – [[Carl Nesjar]], norra maalikunstnik, graafik ja skulptor (94) * 23. mai – [[Paul Kangur]], eesti arhitekt (88) * 23. mai – [[John Forbes Nash]], USA matemaatik (86) * 23. mai – [[Anne Meara]], USA näitleja (85) * 23. mai – [[Toivo Sikka]], eesti etnograaf (53) * 23. mai – [[Liv Marit Wedvik]], norra kantrilaulja (45) * 23. mai – [[Aleksei Mozgovoi]], Luganski Rahvavabariigi üks sõjalisi juhte (40) * [[24. mai]] – [[Johannes Salminen]], rootsikeelne Soome kirjanik ja esseist (89) * 24. mai – [[Marcus Belgrave]], USA džässtrompetist (78) * 24. mai – [[Tanith Lee]], Briti kirjanik (67) * [[25. mai]] – [[Olavi Hurmerinta]], soome kunstnik ja karikaturist (87) * 25. mai – [[Juri Zotov]], Eestis elanud luuletaja ja proosakirjanik (77) * 25. mai – [[Mary Ellen Mark]], USA fotograaf (75) * 25. mai – [[Anton Krivošejev]], vene karateka (25) * [[26. mai]] – [[Les Johnson]], Austraalia poliitik (90) * 26. mai – [[Vicente Aranda]], hispaania filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (88) * [[27. mai]] – [[Gottfried Diener]], šveitsi bobisõitja (88) * 27. mai – [[Dennis Sheehan]], iiri muusikamänedžer (68) * [[28. mai]] – [[Vadim Urussov]], vene keemik (78) * 28. mai – [[Jonas Čepulis]], leedu päritolu Nõukogude Liidu poksija (75) * 28. mai – [[Reynaldo Rey]], USA näitleja ja koomik (75) * 28. mai – [[Andrus Saar]], eesti sotsioloog, ajakirjanik ja ajakirjandusteadlane (68) * [[29. mai]] – [[Doris Hart]], USA tennisist (89) * 29. mai – [[Betsy Palmer]], USA näitleja (88) * 29. mai – [[Tiit Sillaots]], eesti looduskaitsetegelane (67) * [[30. mai]] – [[Joël Champetier]], prantsuskeelne Kanada ulmekirjanik (57) * 30. mai – [[Beau Biden]], USA advokaat ja poliitik (46) * 30. mai – [[Janek Jelle]], eesti rallisõitja (41) ==Juuni== * [[1. juuni]] – [[Jean Ritchie]], USA laulja ja muusik (92) * 1. juuni – [[Jacques Parizeau]], Kanada poliitik (84) * 1. juuni – [[Nicholas Liverpool]], Dominica poliitik (80) * 1. juuni – [[Nobutaka Machimura]], Jaapani poliitik (70) * 1. juuni – [[Charles Kennedy]], Briti poliitik (55) * [[2. juuni]] – [[Irwin Rose]], USA bioloog (88) * 2. juuni – [[Alberto De Martino]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (85) * 2. juuni – [[Fernando de Araújo]], Ida-Timori poliitik (52) * [[3. juuni]] – [[Bevo Francis]], USA korvpallur (82) * 3. juuni – [[Matti Milius]], eesti kunstikoguja (69) * [[4. juuni]] – [[Hermann Zapf]], saksa kirjatüüpide kujundaja (96) * 4. juuni – [[Kurt Weber]], Poola operaator ja filmilavastaja (87) * 4. juuni – [[Celso Santebañes]], Brasiilia modell (20) * [[5. juuni]] – [[Giacomo Furia]], itaalia filminäitleja (90) * 5. juuni – [[Ţāriq ‘Azīz]], Iraagi poliitik (79) * 5. juuni – [[Manuel Camacho Solís]], Mehhiko poliitik (69) * 5. juuni – [[Eshel Ben-Jacob]], Iisraeli füüsik (63) * 5. juuni – [[Jerry Collins]], Uus-Meremaa ragbimängija (34) * [[6. juuni]] – [[Ludvík Vaculík]], tšehhi kirjanik ja ajakirjanik (89) * 6. juuni – [[Richard Johnson]], inglise näitleja (87) * 6. juuni – [[Pierre Brice]], prantsuse näitleja (86) * 6. juuni – [[Vincent Bugliosi]], USA advokaat ja kirjanik (80) * 6. juuni – [[Sergei Šarikov]], vene vehkleja (40) * [[7. juuni]] – [[Christopher Lee]], inglise filminäitleja ja muusik (93) * 7. juuni – [[Vassili Župikov]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (61) * 7. juuni – [[Tarmo Riga]], eesti alpinist ja lennundustöötaja (43) * 7. juuni – [[Jane Riga]], eesti alpinist, tõlkija ja giid (41) * 7. juuni – [[Allan Valge]], eesti alpinist (36) * [[8. juuni]] – [[Jean Gruault]], prantsuse stsenarist ja produtsent (90) * 8. juuni – [[Chea Sim]], Kambodža poliitik (81) * 8. juuni – [[Džuna Davithašvili]], assüüria päritolu Vene imeravija ja astroloog (65 või 79)<ref>http://7days.ru/news/stal-izvesten-istinnyy-vozrast-dzhuny.htm</ref> * 8. juuni – [[Urmas Arusoo]], eesti vaimulik (61) * 8. juuni – [[Margit Arusoo]], eesti kooliõpetaja (58) * [[9. juuni]] – [[Jean Gruault]], prantsuse stsenarist, näitekirjanik ja näitleja (90) * 9. juuni – [[James Last]] (kodanikunimi Hans Last), saksa helilooja, dirigent ja muusik (86) * 9. juuni – [[Fred Anton Maier]], norra kiiruisutaja (76) * 9. juuni – [[Pedro Zerolo]], Hispaania poliitik ja jurist (54) * [[10. juuni]] – [[Robert Chartoff]], USA filmiprodutsent (81) * 10. juuni – [[Wolfgang Jeschke]], saksa ulmekirjanik (78) * [[11. juuni]] – [[Ron Moody]], inglise näitleja (91) * 11. juuni – [[David Premack]], USA psühholoog (89) * 11. juuni – [[Ornette Coleman]], USA džässmuusik (85) * 11. juuni – [[Lembit Savi]], [[Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu|Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu]] endine esimees, eesti aktivist USA-s (85) * 11. juuni – [[Jim Ed Brown]], USA kantrilaulja (81) * 11. juuni – [[Dusty Rhodes]], USA ''wrestler'' (69) * [[12. juuni]] – [[Tatjana Hodorovitš]], vene keeleteadlane ja inimõiguslane (93) * 12. juuni – [[Monica Lewis]], USA laulja ja filminäitleja (93) * 12. juuni – [[Nek Chand Saini]], India kunstnik (90) * 12. juuni – [[Ernest Tomlinson]], inglise helilooja (90) * 12. juuni – [[Shoshana Arbeli-Almozlino]], Iisraeli poliitik (89) * 12. juuni – [[Nasir al-Wuhayshi]], Jeemeni Al-Qaida juht (38) * [[13. juuni]] – [[Sheila Kaul]], India poliitik (100) * 13. juuni – [[Sergio Renán]], Argentina näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (82) * 13. juuni – [[Magnus Härenstam]], rootsi näitleja, koomik ja telesaatejuht (73) * 13. juuni – [[Graham Lord]], inglise kirjanik (72) * [[14. juuni]] – [[Qiao Shi]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (91) * 14. juuni – [[José Ely de Miranda]], brasiilia jalgpallur (82) * 14. juuni – [[Walter Weller]], austria dirigent ja viiuldaja (75) * 14. juuni – [[Hugo Blanco]], Venezuela muusik ja helilooja (74) * 14. juuni – [[Mati Soomre]], eesti tõlkija, humorist ja ajakirjanik * [[15. juuni]] – [[Kirk Kerkorian]], USA ettevõtja (98) * 15. juuni – [[Blaze Starr]], USA burleskitantsija, striptiisitar ja modell (83) * 15. juuni – [[Jean Doré]], Kanada poliitik (70) * 15. juuni – [[Harry Rowohlt]], saksa kirjanik, kolumnist ja tõlkija (70) * 15. juuni – [[Milvi Torim]], eesti graafik (70) * 15. juuni – [[Wilfried David]], Belgia jalgrattur (69) * 15. juuni – [[Žanna Friske]], vene telesaatejuht, laulja ja filminäitleja (40) * [[16. juuni]] – [[Charles Correa]], India arhitekt ja linnaplaneerija (84) * 16. juuni – [[Greg Parks]], Kanada jäähokimängija (48) * [[17. juuni]] – [[Jeralean Talley]], USA ülipikaealine (116) * 17. juuni – [[Roberto Marcelo Levingston]], Argentina sõjaväelane ja poliitik (95) * 17. juuni – [[Süleyman Demirel]], türgi poliitik (90) * 17. juuni – [[Ron Clarke]], Austraalia kergejõustiklane (78) * 17. juuni – [[Clementa C. Pinckney]], USA poliitik ja vaimulik (41) * [[18. juuni]] – [[Meeta Haldre]], eesti pikaealine (100)<ref>[http://tartu.postimees.ee/3237103/meeta-haldre-anna-haava-elu-lopuperioodi-hea-sobranna-on-lahkunud Meeta Haldre, Anna Haava elu lõpuperioodi hea sõbranna, on lahkunud]</ref> * 18. juuni – [[Martin Krampen]], saksa semiootik (87)<ref>[http://www.schwaebische.de/region_artikel,-Martin-Krampen-87jaehrig-gestorben-_arid,10255740_toid,351.html Martin Krampen 87jährig gestorben]</ref> * 18. juuni – [[Allen Weinstein]], USA ajaloolane (77) * [[19. juuni]] – [[James Salter]], USA kirjanik (90) * 19. juuni – [[Harold Battiste]], USA helilooja ja muusik (83) * [[20. juuni]] – [[Esther Brand]], Lõuna-Aafrika kergejõustiklane (92) * 20. juuni – [[Gerhard A. Ritter]], saksa ajaloolane (86) * 20. juuni – [[François Delapierre]], prantsuse poliitik (44) * [[21. juuni]] – [[Arved Viirlaid]], eesti kirjanik (93) * 21. juuni – [[Remo Remotti]], itaalia näitleja, humorist, kirjanik ja laulja (90) * 21. juuni – [[Gunther Schuller]], USA helilooja, dirigent ja muusik (89) * 21. juuni – [[Veijo Meri]], soome kirjanik (86) * 21. juuni – [[Juan Jose Estrada]], mehhiko poksija (51) * [[22. juuni]] – [[Valentina Hein]], eesti laulja (94) * 22. juuni – [[Pekka Silvola]], soome poliitik (90) * 22. juuni – [[Ene Pikk]], eesti raamatugraafik (90) * 22. juuni – [[Ljubov Kozõreva]], NSV Liidu suusataja (85) * 22. juuni – [[Gabriele Wohmann]], saksa kirjanik (83) * 22. juuni – [[Laura Antonelli]], itaalia filminäitleja (73) * 22. juuni – [[James Roy Horner]], Ameerika orkestri- ja filmimuusika helilooja (61) * [[23. juuni]] – [[Boris Bernstein]], Eesti kunstiteadlane (90) * 23. juuni – [[Dick Van Patten]], USA näitleja ja ettevõtja (86) * 23. juuni – [[Magali Noël]], prantsuse näitlejanna ja lauljatar (83) * 23. juuni – [[Helmuth Lohner]], Austria näitleja ja teatridirektor (82) * 23. juuni – [[Nirmala Joshi]], india päritolu roomakatoliku nunn (81) * [[24. juuni]] – [[Dileep Singh Bhuria]], India poliitik (71) * 24. juuni – [[Valeri Kislenko]], vene näitleja (62) * 24. juuni – [[Cristiano Araújo]], Brasiilia laulja ja laulukirjutaja (29) * [[25. juuni]] – [[Patrick Macnee]], Briti näitleja (93) * [[26. juuni]] – [[Jevgeni Primakov]], Venemaa poliitik ja diplomaat ning majandusteadlane ja ajaloolane (85) * 26. juuni – [[Kája Saudek]] (Karel Saudek), tšehhi kunstnik (80) * 26. juuni – [[Lev Jelissejev]], vene näitleja (80) * 26. juuni – [[Hain Kinks]], eesti suusataja ja suusatreener (73) * 26. juuni – [[Matti Makkonen]], soome insener (63) * 26. juuni – [[Sergei Stadnikov]], Eesti egüptoloog (58) * 26. juuni – [[Vytautas Galvonas]], leedu insener ja poliitik (57) * [[27. juuni]] – [[Bronius Vyšniauskas]], leedu skulptor (92) * 27. juuni – [[Boriss Šilkov]], vene kiiruisutaja (87) * 27. juuni – [[Chris Squire]], inglise muusik, laulukirjutaja ja laulja (67) * 27. juuni – [[Carmen Olmedo Checa]], hispaania poliitik ja feminist (65) * [[28. juuni]] – [[Goran Brajković]], horvaadi jalgpallur (36) * 28. juuni – [[Todor Slavov]], bulgaaria rallisõitja (31) * [[29. juuni]] – [[Charles Pasqua]], Prantsuse poliitik (88) * 29. juuni – [[Josef Masopust]], tšehhi jalgpallur ja treener (84) * 29. juuni – [[Jackson Vroman]], liibanoni päritolu USA korvpallur (34) * [[30. juuni]] – [[Leonard Starr]], USA karikaturist ja koomiksikunstnik (89) * 30. juuni – [[Urve Miller]], eesti paleontoloog (84) * 30. juuni – [[Ilse Reiljan]], eesti naistearst (83) * 30. juuni – [[Heino Sampu]], eesti raamatugraafik (83) ==Juuli== * [[1. juuli]] – [[Nicholas Winton]], Briti filantroop (106) * 1. juuli – [[David P. Craig]], Austraalia keemik (95) * 1. juuli – [[Sergio Sollima]], itaalia filmirežissöör (94) * 1. juuli – [[Miloslava Misáková]], tšehhi võimleja (93) * 1. juuli – [[Val Doonican]], iiri laulja (88) * 1. juuli – [[Czesław Olech]], poola matemaatik (84) * [[2. juuli]] – [[Lembit Pella]], eesti insener ja eesti aktivist Rootsis (89) * 2. juuli – [[Vladimir Jadov]], vene sotsioloog (86) * 2. juuli – [[Slavko Avsenik]], sloveeni helilooja ja muusik (85) * 2. juuli – [[Petro Korol]], Ukraina tõstja (74) * [[3. juuli]] – [[Diana Douglas]], USA näitlejanna (92) * 3. juuli – [[Boyd K. Packer]], USA usujuht (90) * 3. juuli – [[György Szabad]], ungari poliitik ja ajaloolane (90) * 3. juuli – [[Jacques Sernas]], leedu päritolu Prantsuse ja Itaalia näitleja (89) * 3. juuli – [[Goran Gogić]], serbia jalgpallur (29) * [[4. juuli]] – [[Étienne Bierry]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (96) * 4. juuli – [[Nedelčo Beronov]], Bulgaaria jurist ja poliitik (86) * 4. juuli – [[Carlo de Gavardo]], Tšiili rallisõitja (45) * [[5. juuli]] – [[Yoichiro Nambu]], jaapani päritolu USA füüsik (94) * 5. juuli – [[Philip Goodhart]], Briti poliitik (89) * 5. juuli – [[Andrei Bronnikov]], vene näitleja (63) * 5. juuli – [[Amanda Peterson]], USA filminäitleja (43) * [[6. juuli]] – [[Robert Looga]], eesti arstiteadlane (94) * 6. juuli – [[Jerry Weintraub]], USA filmiprodutsent (77) * [[7. juuli]] – [[Maria Barroso]], Portugali poliitik ja näitleja (90) * 7. juuli – [[Jaime Morey]], hispaania laulja (73) * 7. juuli – [[Urve-Anne Kade]], eesti kaubandustegelane (72) * [[8. juuli]] – [[Casimir Ehrnrooth]], Soome ettevõtja ja majandustegelane (84) * 8. juuli – [[Arne Kotte]], norra jalgpallur (80) * 8. juuli – [[Ken Stabler]], USA ameerika jalgpallur (69) * 8. juuli – [[Irwin Keyes]], USA filminäitleja (63) * [[9. juuli]] – [[Irene Leisner]], eesti õpetaja (84)<ref>[http://tartu.postimees.ee/3256401/suri-teenekas-opetaja-irene-leisner Suri teenekas õpetaja Irene Leisner]</ref> * 9. juuli – [[Sa‘ūd ibn Fayşal ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia välisminister (75) * 9. juuli – [[Michael Masser]], USA laulukirjutaja (74) * 9. juuli – [[Christian Audigier]], prantsuse moelooja (57) * [[10. juuli]] – [[Linda Poots]], eesti zooloog ja ajakirjanik (86) * 10. juuli – [[Jon Vickers]], Kanada tenor (88) * 10. juuli – [[Omar Sharif]], Egiptuse näitleja (83) * 10. juuli – [[Friedrich Leinung]], saksa katoliku preester (81) * 10. juuli – [[Roger Rees]], uelsi päritolu Briti ja USA näitleja (71) * 10. juuli – [[Vytautas Kleiva]], leedu muusikapedagoog ja poliitik (55) * [[11. juuli]] – [[Giacomo Biffi]], itaalia kardinal (87) * 11. juuli – [[Reijo Lindroos]], soome poliitik (78) * 11. juuli – [[Jevgen Beznisko]], ukraina graafik (77) * 11. juuli – [[Satoru Iwata]], jaapani ettevõtja ja programmeerija (59) * 11. juuli – [[Thomas Piccirilli]], USA kirjanik (50) * 11. juuli – [[Hussein Fatal]], USA räppar (38) * 11. juuli – [[Silvar Kibur]], Eesti profijalgrattur (28) * [[12. juuli]] – [[Hans Sepp]], eesti arstiteadlane Kanadas (93) * 12. juuli – [[Olga Frolova]], vene arabist (89) * 12. juuli – [[Bosse Larsson]], rootsi telesaatejuht (81) * 12. juuli – [[Cheng Siwei]], Hiina Rahvavabariigi poliitik ja majandustegelane (80) * 12. juuli – [[Sergei Artsibašev]], vene teatrilavastaja ja näitleja (63) * [[13. juuli]] – [[Gerhard Zwerenz]], saksa kirjanik ja poliitik (90) * 13. juuli – [[Martin Litchfield West]], Briti klassikaline filoloog (77) * 13. juuli – [[Joan Sebastian]], Mehhiko laulja (64) * 13. juuli – [[Ildikó Schwarczenberger]], Ungari vehkleja (63) * 13. juuli – [[Philipp Mißfelder]], Saksamaa poliitik (35) * [[14. juuli]] – [[Alby Schultz]], Austraalia poliitik (76) * [[15. juuli]] – [[Wan Li]], hiina revolutsionäär ja Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (98) * 15. juuli – [[Phil Cayzer]], Austraalia sõudja (93) * 15. juuli – [[Aubrey Morris]], Briti näitleja (89) * 15. juuli – [[Rogi Wieg]], hollandi kirjanik (52) * 15. juuli – [[Meelis Leppoja]], eesti disainer ja filatelist (37) * [[16. juuli]] – [[Veikko Savela]], soome poliitik (96) * 16. juuli – Sir [[Jack Goody]], Briti etnoloog, antropoloog ja kultuuriteoreetik (95) * 16. juuli – [[Jean Lacouture]], prantsuse ajakirjanik, ajaloolane ja kirjanik (94) * 16. juuli – [[Alcides Ghiggia]], Uruguay ja Itaalia jalgpallur (88) * [[17. juuli]] – [[Nova Pilbeam]], Briti näitleja (95) * 17. juuli – [[Anne-Reet Kerjan-Karu]], eesti aktivist USA-s (81) * 17. juuli – [[Jules Bianchi]], prantsuse vormelisõitja (25) * [[18. juuli]] – [[George Coe]], USA näitleja (86) * 18. juuli – [[Urve Karuks]], eesti luuletaja ja tõlkija (79) * 18. juuli – [[Alex Rocco]], USA näitleja (79) * 18. juuli – [[Rein Vihalemm]], eesti filosoof (76) * 18. juuli – [[Igor Artašonov]], vene näitleja (51) * 18. juuli – [[Yang Ko-han]], Taiwani näitlejanna (27) * [[19. juuli]] – [[Van Alexander]], USA muusik ja helilooja (100) * 19. juuli – [[Paavo Loosberg]], Eesti ja Kanada sõjaväelane, fotograafia- ja trükitehnika õppejõud, eesti aktivist Kanadas (95) * 19. juuli – [[Gennadi Seleznjov]], Venemaa poliitik (67) * 19. juuli – [[Galina Prozumenštšikova]], Nõukogude Liidu ujuja (66) * 19. juuli – [[Bernat Martínez]], Hispaania mootorrattasportlane (35) * 19. juuli – [[Dani Rivas]], Hispaania mootorrattasportlane (27) * 19. juuli – [[Josh Greenberg]], USA ettevõtja, üks Groovesharki muusikateenuse loojaid (28) * [[20. juuli]] – [[Dieter Moebius]], Šveitsi-Saksa muusik (71) * [[21. juuli]] – [[Theodore Bikel]], Austria-USA näitleja ja muusik (91) * 21. juuli – [[Kuno Plaan]], eesti kondiiter (84) * 21. juuli – [[Edgar Lawrence Doctorow]], USA kirjanik (84) * 21. juuli – [[Dick Nanninga]], hollandi jalgpallur (66) * [[22. juuli]] – [[Natasha Parry]], Briti näitleja (84) * 22. juuli – [[Daron Norwood]], USA kantrilaulja (49) * [[23. juuli]] – [[José Sazatornil]], hispaania näitleja (89) * [[24. juuli]] – [[Mario Sereni]], itaalia ooperilaulja (87) * 24. juuli – [[Marius Sagadi]], eesti basskitarrist (60) * [[25. juuli]] – [[Vello Mäeots]], eesti laulja (75) * 25. juuli – [[Robin Phillips]], Briti näitleja, teatri- ja filmilavastaja (73) * [[26. juuli]] – [[Vassili Pitšul]], vene filmilavastaja (54) * 26. juuli – [[Bobbi Kristina Brown]], USA laulja ja meediategelane, Whitney Houstoni tütar (22) * [[27. juuli]] – [[Semjon Školnikov]], Eesti filmioperaator ja poliitik (97) * 27. juuli – [[Ivan Moravec]], Tšehhi pianist (84) * 27. juuli – [[Abdul Kalam]], India teadlane ja poliitik (83) * 27. juuli – [[Erni Lõbu]], eesti ajakirjanik (82) * 27. juuli – [[Volita Paklar]], eesti muusikapedagoog (77) * 27. juuli – [[Sebastiano Vassalli]], itaalia kirjanik (73) * [[28. juuli]] – [[Leo Tõnisson]], eesti kunstipedagoog (93) * 28. juuli – [[Jan Kulczyk]], poola ettevõtja (65) * 28. juuli – [[Edward Natapei]], Vanuatu poliitik (61) * [[29. juuli]] – [[Lulo Purre]], eesti näitleja (93) * 29. juuli – [[Buddy Emmons]], USA kitarrist (78) * [[30. juuli]] – [[Erna Boston]], eesti meditsiinitegelane, õendusjuht (91) * 30. juuli – [[Endel Lippmaa]], Eesti füüsik ja poliitik (84) * 30. juuli – [[Alena Vrzáňová]], tšehhi iluuisutaja (84) * 30. juuli – [[Lynn Anderson]], USA kantrilauljatar (67) * 30. juuli – [[Nevil Blumberg]], Eesti muusik (54) * 30. juuli – [[Yakub Memon]], India terrorist (53) * [[31. juuli]] – [[Billy Pierce]], USA pesapallur (88) * 31. juuli – [[Alan Cheuse]], USA kirjanik ja kirjanduskriitik (75) * 31. juuli – [[László Sinkó]], ungari näitleja (75) * 31. juuli – [[Roddy Piper]], Kanada ''wrestler'' (61) ==August== * [[1. august]] – [[Bernard d'Espagnat]], prantsuse füüsik (93) * 1. august – [[Pjotr Ossovski]], vene maalikunstnik (90) * 1. august – [[Anatoli Kremer]], Venemaa helilooja ja dirigent (82) * 1. august – [[Stephan Beckenbauer]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (46) * 1. august – [[Chiara Pierobon]], itaalia jalgrattur (22) * [[2. august]] – [[Johannes Virm]], Austraalia eesti poksija (89) * 2. august – [[Valentin Bukin]], vene näitleja (73) * 2. august – [[Cilla Black]], inglise laulja ja näitleja (72) * 2. august – [[Natalja Moltšanova]], vene sukelduja (53) * 2. august – [[Anders Hugger]], taani poksija (34) * [[3. august]] – [[Robert Conquest]], Briti päritolu USA ajaloolane (98) * 3. august – [[Margot Loyola]], Tšiili rahvalaulja (96) * 3. august – [[Hiroyuki Agawa]], jaapani kirjanik (94) * 3. august – [[Coleen Gray]], USA näitleja (92) * 3. august – [[Johanna Quandt]], saksa ettevõtja (89) * 3. august – [[Adam Walaciński]], poola helilooja (86) * 3. august – [[Aleksandr Lobanovski]], vene laulja (bard) (80) * [[4. august]] – [[Gerd Natschinski]], saksa helilooja ja dirigent (86) * 4. august – [[Calle Örnemark]], rootsi skulptor ja maalikunstnik (81) * 4. august – [[Achim Hill]], saksa sõudja (80) * [[5. august]] – [[Ellen Vogel]], hollandi näitleja (93) * 5. august – [[George Cole]], inglise näitleja (90) * 5. august – [[Antti Leppänen]], soome hokimängija (väravavaht) (67) * [[6. august]] – [[Orna Porat]], Iisraeli näitlejanna (91) * 6. august – [[Mircea Dobrescu]], rumeenia poksija (84) * 6. august – [[Ulla Lindkvist]], rootsi orienteeruja (75) * 6. august – [[Aleksei Negrun]], vene jääpallimängija (43) * [[7. august]] – [[Frances Oldham Kelsey]], Kanada-USA farmakoloog (101) * 7. august – [[Elmar Saarepere]], eesti kooliõpetaja ja koorijuht ning eesti aktivist Austraalias (101) * 7. august – [[Louise Suggs]], USA golfimängija (91) * 7. august – [[Manuel Contreras]], Tšiili salapolitsei ülem (86) * 7. august – [[Viktor Sokolov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (86) * 7. august – [[Wei Jianxing]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (84) * 7. august – [[Terrence Evans]], USA näitleja (81) * 7. august – [[Samuil Lurje]], Vene kirjanik, esseist, kirjanduskriitik ja kirjandusteadlane (73) * 7. august – [[Raal Kivi]], eesti arhitekt (69) * 7. august – [[Sólveig Anspach]], islandi-prantsuse filmilavastaja (54) * [[8. august]] – [[Sean Price]], USA räppar (43) * 8. august – [[Heino Relvik]], eesti tehnikateadlane (93) * [[9. august]] – [[Boriss Gostev]], Nõukogude Liidu riigitegelane (rahandusminister 1985–1989) (87) * 9. august – [[Inge Teder]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (84) * 9. august – [[Frank Gifford]], USA ameerika jalgpallur (84) * 9. august – [[David Nobbs]], inglise stsenarist (80) * [[10. august]] – [[Buddy Baker]], USA autovõidusõitja ja kommentaator (74) * 10. august – [[Hubert Haenel]], Prantsusmaa poliitik (73) * [[11. august]] – [[Serge Collot]], prantsuse muusik ja pedagoog (91) * 11. august – [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]], taani jalgpallur (73) * 11. august – [[Magomed Suleimanov]], Kaukasuse Emiraadi juht (39) * [[12. august]] – [[Ines Jaagus]], eesti arhitekt (94) * 12. august – [[Stephen Lewis]], inglise näitleja (88) * 12. august – [[Jaakko Hintikka]], soome loogik ja filosoof (86) * [[13. august]] – [[Bob Fillion]], Kanada jäähokimängija (95) * 13. august – [[Harold Ousley]], USA muusik (86) * 13. august – [[Fredi Lepp]], eesti vabadusvõitleja (86) * 13. august – [[Pierre Jansen]], prantsuse helilooja (85) * [[14. august]] – [[Ferdinand Veike]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (90) * 14. august – [[Evald Rink]], Eesti ajaloolane ja bibliograaf (99) * 14. august – [[Bob Johnston]], USA muusikaprodutsent (83) * 14. august – [[Vladimir Protassenko]], vene näitleja (76) * [[15. august]] – [[Max Greger]], saksa džässmuusik, saksofonist, bigbändijuht ja dirigent (89) * 15. august – [[Manuel Mendívil]], Mehhiko ratsutaja (79) * 15. august – [[Julian Bond]], USA aktivist (75) * 15. august – [[Rafael Chirbes]], hispaania kirjanik ja kirjanduskriitik (66) * [[16. august]] – [[Shuja Khanzada]], Pakistani poliitik ja sõjaväelane (71) * 16. august – [[Sylvia Hitchcock]], USA näitlejanna ja modell (69) * 16. august – [[Jacob Bekenstein]], Mehhiko-USA teoreetiline füüsik (68) * [[17. august]] – [[László Paskai]], ungari vaimulik (88) * 17. august – [[Eduardo Guerrero]], Argentina sõudja (87) * 17. august – [[Yvonne Craig]], USA näitleja (78) * 17. august – [[Jüri Tümanok]], Eesti munitsipaalpoliitik (49) * [[18. august]] – [[William Jay Smith]], USA luuletaja (97) * 18. august – [[Louis Stokes]], USA poliitik (90) * 18. august – [[Bud Yorkin]], USA produtsent ja filmilavastaja (89) * 18. august – [[Beata Brookes]], Briti poliitik (84) * 18. august – [[Khaled Asaad]], süüria arheoloog (81) * 18. august – [[Roger Smalley]], Briti-Austraalia helilooja (72) * [[19. august]] – [[Aleksander Heintalu]] (Vigala Sass), eesti ravitseja (74) * [[20. august]] – [[Egon Bahr]], saksa poliitik (93) * 20. august – [[Armin Prinz zur Lippe]], Lippe vürstliku perekonna pea (91) * 20. august – [[Lev Durov]], vene näitleja ja teatrilavastaja (83) * 20. august – [[Lina Morgan]], hispaania näitlejanna (78) * 20. august – [[Lars Amble]], rootsi näitleja ja lavastaja (76) * [[21. august]] – [[Wang Dongxing]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (99) * 21. august – [[Anna Kashfi]], Briti näitlejanna (80) * 21. august – [[Gerry Steinberg]], Briti poliitik (70) * [[22. august]] – [[Eric Thompson]], Briti vormelisõitja (95) * 22. august – [[Arthur Morris]], Austraalia kriketimängija (93) * 22. august – [[Tatu Vanhanen]], soome politoloog (86) * 22. august – [[Ieng Thirith]], Kambodža poliitik (83) * 22. august – [[Jörg Schneider]], Šveitsi näitleja (80) * 22. august – [[Mariem Hassan]], Lääne-Sahara laulja (56–57) * [[23. august]] – [[Guy Ligier]], prantsuse Vormel 1-sõitja (85) * 23. august – [[Jerzy Kamas]], poola näitleja (77) * 23. august – [[Tiit Sepp]], eesti riigiametnik (68) * [[24. august]] – [[Valdur Napp]], eesti arhitekt (73) * 24. august – [[Justin Wilson]], Briti vormelisõitja (37) * [[25. august]] – [[Ljudmila Šapošnikova]], vene kirjanik, orientalist ja ühiskonnategelane (89) * 25. august – [[Francis Sejersted]], norra ajaloolane (79) * 25. august – [[Vardo Rumessen]], Eesti pianist, muusikateadlane ja poliitik (73) * 25. august – [[José María Benegas]], Hispaania poliitik (67) * [[26. august]] – [[Amelia Boynton Robinson]], USA inimõiguslane (104) * 26. august – [[Aleksandr Levikov]], vene luuletaja, proosakirjanik ja publitsist (88) * 26. august – [[Peter Kern]], austria näitleja, filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (66) * [[27. august]] – [[Erik Lindström]], Soome muusik, helilooja ja dirigent (93) * 27. august – [[Matei Boilă]], Rumeenia poliitik ja preester (89) * 27. august – [[Darryl Dawkins]], USA korvpallur (58) * 27. august – [[Henri Raide]], eesti rallisõitja ja ettevõtja (32) * [[28. august]] – [[Al Arbour]], Kanada jäähokimängija (82) * 28. august – [[Nelson Shanks]], USA kunstnik (77) * 28. august – [[Józef Wesołowski]], poola vaimulik (67) * 28. august – [[Joan Lind]], USA sõudja (62) * [[29. august]] – [[Milorad Ekmečić]], serbia ajaloolane (86) * 29. august – [[Wayne Dyer]], USA kirjanik (75) * 29. august – [[Žanna Botvinkina]], Eesti tööstusjuht (71) * [[30. august]] – [[Marvin Mandel]], USA poliitik (95) * 30. august – [[Mihhail Svetin]], vene näitleja (84) * 30. august – [[Oliver Sacks]], Briti-USA neuroloog ja neuropsühholoog (82) * 30. august – [[Hain Toss]], eesti arhitekt (76) * 30. august – [[Wes Craven]], USA filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (76) * 30. august – [[Stefano Campana]], Šveitsi rallisõitja (38) * 30. august – [[Robin Munz]], Šveitsi rallisõidu kaardilugeja, Campana paarimees rallis (21) * [[31. august]] – [[Joy Beverley]], Briti lauljanna (91) * 31. august – [[Barbara Brecht-Schall]], saksa näitleja (84) * 31. august – [[Islam Timurzijev]], Venemaa poksija (32) == September == *[[1. september]] – [[Boriss Bunejev]], vene filmilavastaja ja -stsenarist (94) * 1. september – [[Dean Jones]], USA näitleja (84) * 1. september – [[Vladimir Penart]], Eesti kurjategija (89) * 1. september – [[Boomer Castleman]], USA laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (70) *[[2. september]] – [[Jevgeni Uhnaljov]], vene kunstnik ja heraldik (83) *2. september – [[Simo Salminen]], soome näitleja (82) *[[3. september]] – [[Zhang Zhen]], Hiina kindral (100) * 3. september – [[Chandra Bahadur Dangi]], maailma kõige väiksem mees (75) * 3. september – [[Jean-Luc Préel]], Prantsusmaa poliitik (74) * 3. september – [[Viire Villandi]], eesti ajakirjanik ja keeletoimetaja (60) *[[4. september]] – [[Jean Darling]], USA näitlejanna (93) * 4. september – [[Henrik Cederlöf]], soomerootsi kirjandusajaloolane (93) *4. september – [[Geoffrey Bolton]], Austraalia ajaloolane (83) * 4. september – [[Antonio Ciciliano]], itaalia purjetaja (82) * 4. september – [[Rainer Kirsch]], saksa kirjanik (81) * 4. september – [[Sylvie Joly]], prantsuse näitlejanna (80) * 4. september – [[Markus Sackmann]], Saksamaa jurist ja poliitik (54) * [[5. september]] – [[Setsuko Hara]], Jaapani näitleja (95) * 5. september – [[Sergio Ciani]], itaalia näitleja (79) * [[6. september]] – [[Martin Milner]], USA näitleja (83) * 6. september – [[Vladislav Timakov]], Venemaa veepallur (22) * [[7. september]] – [[Turdakun Ussubalijev]], kirgiisi rahvusest Nõukogude partei- ja riigitegelane (95) * 7. september – [[Ülle Udam]], eesti munitsipaalpoliitik (77) * [[8. september]] – [[Leo Valdma]], eesti tehnikateadlane (90) * 8. september – [[Ferenc Kiss]], ungari maadleja (73) * 8. september – [[Willi Fuggerer]], saksa jalgrattur (73) * 8. september – [[Teri Harangozó]], ungari lauljanna (72) * 8. september – [[Peeter Luksep]], eesti päritolu Rootsi majandustegelane ja poliitik (60) * 8. september – [[Joost Zwagerman]], hollandi kirjanik (51) * [[10. september]] – [[Silvia Rang]], eesti keemik (87) * 10. september – [[Adrian Frutiger]], šveitsi kirjatüüpide looja (87) * 10. september – [[Bengt Nyholm]], rootsi jalgpallur (85) * 10. september – [[Franco Interlenghi]], itaalia näitleja (83) * 10. september – [[Gohar Markosjan-Käsper]], venekeelne Armeenia kirjanik (66) * 10. september – [[Kärt Jänes-Kapp]], eesti ajakirjanik ja toimetaja (55) * [[11. september]] – [[Rezo Tšeišvili]], gruusia kirjanik ja filmistsenarist (82) * 11. september – [[Kaljo Valgma]], eesti arstiteadlane (84) * [[12. september]] – [[Frank D. Gilroy]], USA näitekirjanik ja stsenarist (89) * 12. september – [[Kalevi Wiik]], soome keeleteadlane (83) * 12. september – [[Ron Springett]], Inglismaa jalgpallur (80) * [[13. september]] – [[Anne Metsala]], eesti muusikapedagoog ja helilooja (81) * 13. september – [[Moses Malone]], USA korvpallur (60) * 13. september – [[Betty Lago]], Brasiilia näitlejanna ja modell (60) * [[14. september]] – [[Carl Emil Schorske]], USA kultuuriajaloolane (100) * 14. september – [[Juri Afanasjev]], Venemaa poliitik ja ajaloolane (81) * 14. september – [[Mihai Volontir]], Moldova näitleja (81) * 14. september – [[Corneliu Vadim Tudor]], Rumeenia poliitik (65) * 14. september – [[Davey Browne]], austraalia poksija (28) * 14. september – [[Fred DeLuca]], USA [[Subway]] kiirtoiduettevõtte kaasasutaja ja tegevjuht (67) * [[15. september]] – [[Meir Pa'il]], Iisraeli poliitik ja ajaloolane (89) * 15. september – [[Tomas Pontén]], rootsi näitleja ja filmilavastaja (69) * 15. september – [[Keith Remfry]], briti judoka (67) * 15. september – [[Toivo Kaldmäe]], eesti auto- ja motosporditegelane (61) * 15. september – [[Nora Ausmees]], eesti mikrobioloog Rootsis (54) * [[16. september]] – [[Guy Béart]], prantsuse laulja, helilooja ja luuletaja (85) * 16. september – [[Kurt Oppelt]], Austria iluuisutaja (83) * [[17. september]] – [[Nelo Risi]], itaalia filmilavastaja ja luuletaja (95) * 17. september – [[David Willcocks]], Briti koorijuht, organist ja pedagoog (95) * 17. september – [[Dettmar Cramer]], saksa jalgpallitreener (90) * 17. september – [[Milo Hamilton]], USA spordikommentaator (88) * 17. september – [[Boriss Gussakov]], vene teatri- ja filminäitleja (74) * 17. september – [[Ingrīda Andriņa]], läti teatri- ja filminäitleja (71) * 17. september – [[Mihhail Remizov]], vene näitleja (66) * [[18. september]] – [[Eduardo Bonvallet]], Tšiili jalgpallur (60) * 18. september – [[Marcin Wrona]], poola filmirežissöör (42) * [[19. september]] – [[Masajūrō Shiokawa]], Jaapani poliitik (93) * 19. september – [[Brian Sewell]], inglise kunstikriitik (84) * 19. september – [[Jackie Collins]], Briti-USA kirjanik (77) * 19. september – [[Todd Ewen]], Kanada jäähokimängija (49) * 19. september – šeik [[Rāshid ibn Muḩammad Āl Maktūm]], Dubai emiiri [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]]i vanim poeg (33) * [[20. september]] – [[Kalju Saareke]], eesti balletitantsija, koreograaf ja tantsupedagoog (89) * 20. september – [[Olev Sau]], eesti helilooja (86) * 20. september – [[Mario Caiano]], itaalia filmilavastaja ja -stsenarist (82) * [[21. september]] – [[Vassili Iljin]], Nõukogude Liidu käsipallur (66) * 21. september – [[Ivan Dvornõi]], Nõukogude Liidu korvpallur (63) * [[22. september]] – [[Yogi Berra]], USA pesapallur (90) * [[23. september]] – [[Kārlis Zariņš (ooperilaulja)|Kārlis Zariņš‎]], läti laulja (85) * 23. september – [[Carlos Álvarez-Nóvoa]], hispaania näitleja (75) * 23. september – [[Martti Metsäketo]], soome muusik ja laulja (74) * 23. september – [[Dragan Holcer]], Jugoslaavia jalgpallur (70) * [[24. september]] – [[Ellis Kaut]], saksa lastekirjanik (94) * 24. september – [[Jüri-Rivaldo Pastarus]], eesti tehnikateadlane (67) * [[25. september]] – [[Carol Rama]], itaalia kunstnik (97) * 25. september – [[Alexandr Jurečka]], tšehhi judoka (24) * [[26. september]] – [[Ulla Puolanne]], Soome poliitik (84) * 26. september – [[Uudo Pragi]], eesti geograaf (73) * [[27. september]] – [[Pietro Ingrao]], Itaalia poliitik (100) * 27. september – [[John Guillermin]], Briti filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) * 27. september – [[Kalju Haan]], eesti teatriteadlane (78) * 27. september – [[Wilton Felder]], USA džässmuusik (75) * [[28. september]] – [[Walter Dale Miller]], USA poliitik (89) * 28. september – [[Ignacio Zoco]], Hispaania jalgpallur (76) * 28. september – [[Catherine E. Coulson]], USA näitlejanna (71) * [[29. september]] – [[Phil Woods]], USA džässmuusik (83) * 29. september – [[Kalju Lott]], eesti keemik (73) * [[30. september]] – [[Guido Altarelli]], itaalia füüsik (74) * 30. september – [[Göran Hägg]], rootsi kirjanik ja kriitik (68) == Oktoober == * [[1. oktoober]] – [[Don Edwards]], USA poliitik (100) * 1. oktoober – [[Frans Pointl]], hollandi kirjanik (82) * 1. oktoober – [[Stanisław Kociołek]], Poola riigitegelane (82) * 1. oktoober – [[Igor Dobrjakov]], vene näitleja (68) * 1. oktoober – [[Božo Bakota]], Jugoslaavia jalgpallur (65) * 1. oktoober – [[Sam Jackenthal]], USA [[Vigursuusatamine|vigursuusataja]] (16) * [[2. oktoober]] – [[Coleridge Goode]], Jamaica-Briti džässbassist (100) * 2. oktoober – [[Lubomír Lipský]], tšehhi filminäitleja (92) * 2. oktoober – [[Brian Friel]], iiri näitekirjanik ja lavastaja (86) * 2. oktoober – [[Lembit Aader]], eesti majandusgeograaf (78) * 2. oktoober – [[Eric Arturo Delvalle]], Panama poliitik (78) * [[3. oktoober]] – [[Denis Healey]], Briti poliitik (98) * 3. oktoober – [[Franciszek Walicki]], poola ajakirjanik, laulusõnade autor ja helilooja (94) * 3. oktoober – [[Bassel Khartabil]], Süüria tarkvaraarendaja (34) * [[4. oktoober]] – [[Yves Barsacq]], prantsuse näitleja (84) * 4. oktoober – [[Neal Walk]], USA korvpallur (67) * [[5. oktoober]] – [[Jos Vandeloo]], Belgia flaamikeelne kirjanik (90) * 5. oktoober – [[Henning Mankell]], rootsi kirjanik (67) * 5. oktoober – [[Toivo Jürimäe]], eesti spordipedagoog (66) * 5. oktoober – [[Chantal Akerman]], Belgia filmilavastaja, stsenarist ja näitlejanna (65) * [[6. oktoober]] – [[Árpád Göncz]], Ungari poliitik, kirjanik ja tõlkija (93) * 6. oktoober – [[Juhan Maidlo]], eesti spordiajakirjanik ja spordiajaloolane (85) * 6. oktoober – [[Billy Joe Royal]], USA laulja (73) * 6. oktoober – [[Stasys Povilaitis]], leedu laulja (68) * [[7. oktoober]] – [[Elena Lucena]], Argentina filminäitleja (101) * 7. oktoober – [[Gene Allen]], USA filmikunstnik (97) * 7. oktoober – [[Harry Gallatin]], USA korvpallur ja treener (88) * 7. oktoober – [[Gail Zappa]], USA ettevõtja, muusik [[Frank Zappa]] lesk (70) * 7. oktoober – [[Jurelang Zedkaia]], Marshalli Saarte poliitik (65) * 7. oktoober – [[Dominique Dropsy]], prantsuse jalgpallur (63) * 7. oktoober – [[Peeter Kannukene]], eesti elektriinsener (62) * 7. oktoober – [[Hossein Hamadan]], Iraani sõjaväelane, brigaadikindral (60) * [[8. oktoober]] – [[István Nemeskürty]], ungari kirjanik, kirjandus- ja filmiteadlane, stsenarist ja filmiprodutsent (90) * 8. oktoober – [[Paul Prudhomme]], USA kokk (75) * [[9. oktoober]] – [[Du Runsheng]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane, revolutsionäär, riigi- ja majandustegelane (102) * 9. oktoober – [[Geoffrey Howe]], Briti poliitik (88) * 9. oktoober – [[Aili Ennet]], eesti psühhiaater (78) * 9. oktoober – [[Dave Meyers]], USA korvpallur (62) * 9. oktoober – [[Koopsta Knicca]], USA räppmuusik (40) * [[10. oktoober]] – [[Richard Heck]], USA keemik (84) * [[12. oktoober]] – [[Joan Leslie]], USA näitleja ja tantsija (90) * 12. oktoober – [[Sergio Caprari]], itaalia poksija (83) * [[13. oktoober]] – [[Sue Lloyd-Roberts]], Briti teleajakirjanik (64) * [[14. oktoober]] – [[Mathieu Kérékou]], Benini poliitik, president aastatel 1972–1991 ja 1996–2006 (82) * 14. oktoober – [[Arvo Raimo]], eesti näitleja (74) * 14. oktoober – [[Jevgenia Haponen]], Eesti teleajakirjanik (67) * 14. oktoober – [[Florența Mihai]], Rumeenia tennisist (60) * 14. oktoober – [[Riin Kübarsepp]], eesti kunstikriitik, eesti kultuuriajakirjanik (36) * [[15. oktoober]] – [[Maie Kalnin]], eesti hambaarst (83) * 15. oktoober – [[Kenneth D. Taylor]], Kanada diplomaat (81) * 15. oktoober – [[Georgi Bõstrov]], Eesti poliitik (71) * 15. oktoober – [[Krista Madiste]], eesti muusikapedagoog (42) * 15. oktoober – [[Nate Huffman]], Ameerika ja Euroopa profikorvpallur (40) * [[16. oktoober]] – [[Mihhail Burtsev]], Nõukogude Liidu vehkleja (59) * 16. oktoober – [[Denis Cuspert]], saksa räppmuusik ja islamiterrorist (39) * [[17. oktoober]] – [[Danièle Delorme]], prantsuse näitleja (89) * 17. oktoober – [[Christopher Wood]], inglise stsenarist ja kirjanik (79) * 17. oktoober – [[Howard Kendall]], inglise jalgpallur ja treener (69) * 17. oktoober – [[Anne-Marie Lizin]], Belgia poliitik (66) * 17. oktoober – [[Jacqueline Sutton]], inglise ajakirjanik (50) * [[18. oktoober]] – [[Frank Watkins]], USA muusik (47) * [[19. oktoober]] – [[Aino Kolpakova]], eesti luuletaja (80) * 19. oktoober – [[Terho Ovaska]], Soome karikaturist (75) * [[20. oktoober]] – [[Arno Gruen]], Saksa-Šveitsi psühholoog ja psühhoanalüütik (92) * 20. oktoober – [[Yoná Magalhães]], Brasiilia näitlejanna (80) * [[21. oktoober]] – [[France Bučar]], Sloveenia poliitik (92) * 21. oktoober – [[Tatjana Nikolajeva]], vene keeleteadlane ja semiootik (82) * 21. oktoober – [[Enn Tomson]], eesti helirežissöör (74) * [[22. oktoober]] – [[Willem Aantjes]], Hollandi poliitik (92) * 22. oktoober – [[Mark Murphy]], USA laulja (83) * 22. oktoober – [[Arnold Klein]], USA nahaarst (70) * [[23. oktoober]] – [[Jimmy Roberts]], Kanada jäähokimängija (75) * 23. oktoober – [[Ljubov Tjurina]], Nõukogude Liidu võrkpallur (72) * 23. oktoober – [[Krunoslav Hulak]], horvaadi maletaja (64) * [[24. oktoober]] – [[Maureen O'Hara]], Iirimaa filminäitleja (95) * 24. oktoober – [[Ján Chryzostom Korec]], Slovakkia vaimulik (91) * 24. oktoober – [[Zdzisław Jaskuła]], poola luuletaja, proosakirjanik, lavastaja ja ühiskonnategelane (63) * 24. oktoober – [[Margarita Hemlin]], vene kirjanik (55) * [[25. oktoober]] – [[Wojciech Fangor]], poola kunstnik (92) * 25. oktoober – [[Juri Mamlejev]], vene kirjanik (83) * 25. oktoober – [[Lisa Jardine]], Briti ajaloolane (71) * 25. oktoober – [[Annariitta Minkkinen]], soome laulja (66) * 25. oktoober – [[Flip Saunders]], USA korvpallur ja sporditegelane (60) * 25. oktoober – [[Fehmi Demir]], Türgi poliitik (58) * 25. oktoober – [[Maira Asare]], läti luuletaja ja tõlkija (55) * [[26. oktoober]] – [[Leo Kadanoff]], USA füüsik (78) * [[27. oktoober]] – [[Ranjit Roy Chaudhury]], India farmakoloog (84) * 27. oktoober – [[Philip French]], briti filmikriitik (82) * 27. oktoober – [[Ayerdhal]], prantsuse kirjanik (56) * [[28. oktoober]] – [[Diane Charlemagne]], inglise laulja (51) * [[29. oktoober]] – [[Herta Elviste]], eesti näitleja (92) * 29. oktoober – [[Ranko Žeravica]], Jugoslaavia korvpallur (85) * 29. oktoober – [[Luther Burden]], USA korvpallur (62) * 29. oktoober – [[Sergei Prissekin]], vene maalikunstnik (56) * [[30. oktoober]] – [[Al Molinaro]], USA näitleja (96) * 30. oktoober – [[Zehra Deović]], Bosnia lauljatar (76) * 30. oktoober – [[Mel Daniels]], USA korvpallur (71) * 30. oktoober – [[Sinan Şamil Sam]], Türgi poksija (41) * [[31. oktoober]] – [[Gus Savage]], USA poliitik (90) * 31. oktoober – [[Ants Antson]], eesti kiiruisutaja (76) ==November== * [[1. november]] – [[Günter Schabowski]], Saksa DV riigitegelane (86) * 1. november – [[Fred Thompson]], USA poliitik, jurist ja näitleja (73) * [[2. november]] – [[Colin Welland]], Briti näitleja ja stsenarist (81) * 2. november – [[Miroslav Poljak]], Jugoslaavia veepallimängija (71) * [[3. november]] – [[Judy Cassab]], Austraalia kunstnik (95) * 3. november – [[Tom Graveney]], inglise kriketimängija (88) * 3. november – [[Csaba Fenyvesi]], ungari vehkleja (72) * 3. november – [[Aḩmad al-Jalabī]], Iraagi poliitik (71) * 3. november – [[Helmet Palm]], eesti autosportlane (60) * [[4. november]] – [[René Girard]], prantsuse filosoof ja kultuuriteoreetik (91) * 4. november – [[Laila Pullinen]], soome skulptor (82) * 4. november – [[Veikko Heinonen]], soome suusahüppaja (81) * 4. november – [[Olav Keerberg]], eesti taimefüsioloog (80) * 4. november – [[Melissa Mathison]], USA filmistsenarist ja -produtsent (65) * 4. november – [[Marina Pankova]], vene võrkpallur (52) * [[5. november]] – [[Nora Brockstedt]], norra laulja (92) * 5. november – [[Czesław Kiszczak]], Poola poliitik (90) * 5. november – [[Hans Mommsen]], saksa ajaloolane (85) * 5. november – [[Mihhail Lessin]], Venemaa poliitik ja meediategelane (57) * [[6. november]] – [[Karel Mejta]], Tšehhoslovakkia sõudja (87) * 6. november – [[Bobby Campbell]], Inglismaa jalgpallur ja treener (78) * [[7. november]] – [[Yits'ẖak Navon]], Iisraeli poliitik, president aastatel 1978–1983 (94) * 7. november – [[Pancho Guedes]], portugali arhitekt (90) * [[8. november]] – [[Andrei Ešpai]], mari helilooja (90) * 8. november – [[Dora van der Groen]], Belgia teatri- ja filminäitleja (88) * 8. november – [[Tobias Wendelstig]], Rootsi hokimängija (34) * [[9. november]] – [[Byron Krieger]], USA vehkleja (95) * 9. november – [[Andy White]], Briti trummar (85) * 9. november – [[Valentin Lužin]], Eesti hokimängija (44) * [[10. november]] – [[Helmut Schmidt]], Saksa poliitik (96) * 10. november – [[Robert Craft]], USA helilooja (92) * 10. november – [[Gene Amdahl]], USA arvutidisainer (92) * 10. november – [[Klaus Roth]], Briti matemaatik (90) * 10. november – [[Mati Lepik]], eesti kultuuritegelane (78) * 10. november – [[André Glucksmann]], juudi päritolu Prantsuse filosoof, politoloog ja esseist (78) * 10. november – [[Allen Toussaint]], USA muusik ja helilooja (77) * 10. november – [[Pat Eddery]], iiri džoki (63) * 10. november – [[Michael Wright]], USA ja Türgi korvpallur (35) * 10. november – [[Laurent Vidal]], prantsuse triatleet (31) * [[11. november]] – [[Tage Skou-Hansen]], taani kirjanik (90) * 11. november – [[Georgi Jungvald-Hilkevitš]], vene filmilavastaja, -stsenarist ja -produtsent (81) * 11. november – [[Phil Taylor]], Briti trummar (61) * 11. november – [[Nathaniel Marston]], USA näitleja ja produtsent (40) * [[12. november]] – [[Pál Várhidi]], ungari jalgpallur (84) * 12. november – [[Márton Fülöp]], ungari jalgpallur (32) * [[13. november]] – [[Regina Zdanavičiūtė]], leedu näitleja (90) * 13. november – [[Maare Kümnik]], eesti bibliograaf (79) * 13. november – [[Rein Tamsalu]], eesti merefüüsik (75) * 13. november – [[Giorgio Bambini]], itaalia poksija (70) * [[14. november]] – [[Warren Mitchell]], Briti näitleja (89) * 14. november – [[Nick Bockwinkel]], USA ''wrestler'' (80) * [[15. november]] – [[Dora Doll]], prantsuse näitleja (93) * 15. november – [[Lauri Vaska]], eesti päritolu USA keemik (90) * 15. november – [[Saeed Jaffrey]], India näitleja (86) * 15. november – [[Herbert Scarf]], USA ökonoom (85) * 15. november – [[Moira Orfei]], itaalia filminäitleja ja tsirkuseartist (83) * 15. november – [[Nicoletta Machiavelli]], itaalia filminäitleja (71) * 15. november – [[P. F. Sloan]], USA laulja ja laulukirjutaja (70) * [[16. november]] – [[Bert Olmstead]], Kanada jäähokimängija (89) * 16. november – [[Jerzy Katlewicz]], poola dirigent (88) * 16. november – [[Nando Gazzolo]], itaalia näitleja (87) * 16. november – [[David Canary]], USA näitleja (77) * 16. november – [[Aleksandr Surin]], vene filmilavastaja ja -näitleja (75) * 16. november – [[Aleksandr Fisch]], eesti viiuldaja (70) * 16. november – [[Julia Balõkina]], valgevene sprinter (surnukeha leidmise kuupäev) (31) * [[17. november]] – [[Al Aarons]], USA džässmuusik (83) * 17. november – [[Ants Vist]], eesti dokumentalist ja ajakirjanik (80) * 17. november – [[Drago Grubelnik]], Sloveenia mäesuusataja (39) * [[18. november]] – [[Mal Whitfield]], USA kergejõustiklane (91) * 18. november – [[Rudolf von Thadden]], saksa ajaloolane (83) * 18. november – [[Bjørn Borgen]], norra jalgpallur (78) * 18. november – [[Jonah Lomu]], Uus-Meremaa ragbimängija (40) * 18. november – [[Abdelhamid Abaaoud]], Belgia islamiterrorist (28) * [[20. november]] – [[Keith Michell]], inglise näitleja (82) * 20. november – [[Héctor Salva]], Uruguay jalgpallur (75) * 20. november – [[Kitanoumi Toshimitsu]], Jaapani sumomaadleja (62) * 20. november – [[Svetlana Kitova]], vene kergejõustiklane (55) * [[21. november]] – [[Bob Foster]], USA profipoksija (76) * 21. november – [[Linda Haglund]], Rootsi kergejõustiklane (59) * [[22. november]] – [[Ingeborg Sjöqvist]], Rootsi vettehüppaja (103) * 22. november – [[Alfredo Prucker]], itaalia suusataja (89) * 22. november – [[Kim Young-sam]], Lõuna-Korea poliitik, riigi president aastatel [[1993]]–[[1998]] (87) * 22. november – [[André Waignein]], belgia helilooja ja dirigent (73) * 22. november – [[Ali Ahsan Mohammad Mojaheed]], Bangladeshi poliitik (67) * 22. november – [[Salahuddin Quader Chowdhury]], Bangladeshi poliitik (66) * 22. november – [[Valentin Mogilnõi]], Nõukogude Liidu võimleja (49) * [[23. november]] – [[Douglass North]], USA majandusteadlane (95) * 23. november – [[Otto Schaden]], USA egüptoloog (78) * 23. november – [[Dan Fante]], USA kirjanik (71) * 23. november – [[Jouni Kaipainen]], soome helilooja (58) * [[24. november]] – [[Vaike Lapp]], Eesti kultuuritegelane (86) * 24. november – [[Pierre Gabriel]], prantsuse matemaatik (82) * [[25. november]] – [[Elmo Williams]], USA filmitoimetaja (102) * 25. november – [[Lennart Hellsing]], rootsi kirjanik ja tõlkija (96) * 25. november – [[Aino Paal]], eesti suusataja, spordipedagoog ja terviseedendaja (89) * 25. november – [[Klaus-Peter Hertzsch]], saksa teoloog (85) * 25. november – [[Vladimir Timin]], komi kirjanik (78) * 25. november – [[O'Neil Bell]], Jamaica profipoksija (40) * [[26. november]] – [[Eldzier Cortor]], USA kunstnik (99) * 26. november – [[Norbert Gastell]], saksa dublaažinäitleja (86) * 26. november – [[Noboru Karashima]], jaapani orientalist ja kirjanik (82) * 26. november – [[Aleksandr Kukarin]], vene viievõistleja (22) * [[27. november]] – [[Heljo Sepp]], eesti pianist ja muusikapedagoog (93) * 27. november – [[Philippe Washer]], Belgia tennisemängija (91) * 27. november – [[Madis Lepasoo]], eesti klahvpillimängija (54) * 27. november – [[Mark Behr]], Lõuna-Aafrika kirjanik (52) * [[28. november]] – [[Barbro Hiort af Ornäs]], rootsi näitleja (94) * 28. november – [[Olene S. Walker]], USA poliitik (85) * 28. november – [[Gerry Byrne]], inglise jalgpallur (77) * 28. november – [[Luc Bondy]], Šveitsi filmi- ja teatrilavastaja (67) * 28. november – [[Tomasz Tomczykiewicz]], poola poliitik (54) * 28. november – [[Tahir Elçi]], türgi advokaat (49) * [[29. november]] – [[Buddy Moreno]], USA muusik (103) * 29. november – [[Claire Aho]], soome fotograaf (90) * [[30. november]] – [[Marcus Klingberg]], Poola-Iisraeli arst ja agent (97) * 30. november – [[Shigeru Mizuki]], Jaapani mangakunstnik (93) * 30. november – [[Astrid Lepa]], eesti näitleja, lavastaja ja režissöör (91) * 30. november – [[Eldar Rjazanov]], Vene filmirežissöör (88) * 30. november – [[Lilija Konovalova]], vene võrkpallur (82) * 30. november – [[Vello Salum]], eesti vaimulik (82) ==Detsember== * [[1. detsember]] – [[Joseph Engelberger]], USA insener, leiutaja ja ettevõtja (90) * 1. detsember – [[Edwar al-Kharrat]], Egiptuse kirjanik (89) * 1. detsember – [[Marjorie Oludhe Macgoye]], Keenia proosakirjanik ja luuletaja (87) * 1. detsember – [[Garald Kruger]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (86) * 1. detsember – [[Jim Loscutoff]], USA korvpallur (85) * 1. detsember – [[Mati Uus]], eesti soojustehnikainsener (72) * [[2. detsember]] – [[Gabriele Ferzetti]], itaalia näitleja (90) * 2. detsember – [[Ernst Larsen]], norra kergejõustiklane (89) * 2. detsember – [[Ferenc Juhász]], ungari luuletaja (87) * 2. detsember – [[John Eaton]], USA helilooja (85) * 2. detsember – [[Sandy Berger]], USA jurist ja poliitiline konsultant (70) * [[3. detsember]] – [[Vladimir Železnikov]], vene lastekirjanik ja filmistsenarist (90) * 3. detsember – [[Bill Bennett]], Kanada poliitik (83) * 3. detsember – [[Scott Weiland]], USA muusik (48) * 3. detsember – [[Renate Karhu]], eesti ooperiartist * [[4. detsember]] – [[Dag Skogheim]], norra kirjanik (87) * 4. detsember – [[Robert Loggia]], USA näitleja (85) * 4. detsember – [[Yossi Sarid]], Iisraeli poliitik (75) * 4. detsember – [[Erik De Vlaeminck]], Belgia jalgrattur (70) * 4. detsember – [[Xu Ming]], Hiina ettevõtja (44) *[[5. detsember]] – [[Siddhi Savetsila]], Tai poliitik (96) * 5. detsember – [[Dimităr Popov]], Bulgaaria poliitik (88) * 5. detsember – [[William McIlvanney]], šoti proosakirjanik ja luuletaja (79) * 5. detsember – [[Marília Pêra]], Brasiilia näitleja (72) * [[6. detsember]] – [[Mariuccia Mandelli]], itaalia moedisainer (90) * 6. detsember – [[Igor Bestužev-Lada]], vene sotsioloog ja ajaloolane (88) * 6. detsember – [[Franzl Lang]], saksa laulja (84) * 6. detsember – [[Ilmar Mändmets]], Eesti poliitik (71) * 6. detsember – [[Holly Woodlawn]], Puerto Rico päritolu USA näitleja (69) * [[7. detsember]] – [[Gerhard Lenski]], USA sotsioloog (91) * 7. detsember – [[Martin E. Brooks]], USA näitleja (90) * 7. detsember – [[Heinz Fricke]], saksa dirigent (88) * 7. detsember – [[Rrok Mirdita]], Albaania vaimulik (76) * 7. detsember – [[Shirley Stelfox]], inglise näitleja (74) * [[8. detsember]] – [[Bonnie Lou]], USA laulja (91) * 8. detsember – [[Mattiwilda Dobbs]], USA ooperilaulja (90) * 8. detsember – [[Alan Hodgkinson]], inglise jalgpallur (79) * 8. detsember – [[Edgar-Aleksander Serm]], eesti vaimulik (78) * 8. detsember – [[Douglas Tompkins]], USA ettevõtja ja looduskaitsja (72) * [[9. detsember]] – [[Carlo Furno]], itaalia vaimulik (94) * 9. detsember – [[Els Oksaar]], eesti keeleteadlane (89) * 9. detsember – [[Soshana Afroyim]], Austria kunstnik (88) * 9. detsember – [[Akiyuki Nosaka]], jaapani kirjanik, laulja ja laulusõnade autor (85) * 9. detsember – [[Gheorghe Gruia]], rumeenia käsipallur (75) * [[10. detsember]] – [[Dolph Schayes]], USA korvpallur (87) * 10. detsember – [[Klaus Baumgartner]], Šveitsi poliitik (77) * 10. detsember – [[Denis Héroux]], Kanada filmilavastaja (75) * 10. detsember – [[Arnold Peralta]], Hondurase jalgpallur (26) * [[11. detsember]] – [[Igor Kašintsev]], vene näitleja (83) * 11. detsember – [[Eduard Schults]], Eesti tehnikateadlane ja alpinist (83) * 11. detsember – [[Gaston Salvatore]], Tšiili kirjanik (74) * 11. detsember – [[Jiří Paďour]], Tšehhi vaimulik (72) * [[12. detsember]] – [[Väino-Rein Villik]], eesti jurist (79) * 12. detsember – [[Rose Siggins]], USA näitlejanna (43) * 12. detsember – [[Abu Ali al-Anbari]], Iraagi terrorist * [[13. detsember]] – [[Benedict Anderson]], Briti päritolu USA politoloog (79) * 13. detsember – [[Hema Upadhyay]], india kunstnik (surnukeha leidmise kuupäev) (43) * [[14. detsember]] – [[Armando Cossutta]], itaalia poliitik (89) * 14. detsember – [[Lillian Vernon]], USA ettevõtja (88) * 14. detsember – [[Aleš Veselý]], tšehhi skulptor (80) * 14. detsember – [[Thomas Palm]], eesti majandusteadlane USA-s (78) * 14. detsember – [[Enno Selirand]], eesti psühholoog (65) * [[15. detsember]] – [[Licio Gelli]], itaalia fašist ja vandenõulane (96) * 15. detsember – [[Tom Arden]], Austraalia päritolu briti kirjanik (54) * [[16. detsember]] – [[Elle Mälberg]], Eesti pikaealine ja Eesti vanim elanik alates 2014 (108) * 16. detsember – [[Gabre Gabric]], itaalia kergejõustiklane (101) * 16. detsember – [[Linda Rummo]], eesti näitleja (94) * 16. detsember – [[Peter Dickinson]], inglise kirjanik (88) * 16. detsember – [[Mati Brauer]], eesti helirežissöör (70) * 16. detsember – [[Eeva-Kaarina Aronen]], soome kirjanik ja toimetaja (66) * [[17. detsember]] – [[Osamu Hayaishi]], jaapani biokeemik (95) * 17. detsember – [[Börje Grönroos]], Soome kergejõustiklane ja poksija (86) * [[18. detsember]] – [[Léon Mébiame]], Gaboni poliitik (81) * [[19. detsember]] – [[Mabuni Kenei]], Jaapani karateka (97) * 19. detsember – [[Kurt Masur]], saksa dirigent (89) * 19. detsember – [[Karin Söder]], Rootsi poliitik (87) * 19. detsember – [[Jimmy Hill]], inglise jalgpallur ja treener (87) * 19. detsember – [[Dickie Moore]], Kanada jäähokimängija (84) * 19. detsember – [[Carlos Païta]], Argentina dirigent (83) * 19. detsember – [[Matti Klaar]], eesti kindlustustöötaja (76) * 19. detsember – [[Mati Kärmas]], eesti viiuldaja (74) * 19. detsember – [[Samir Qantar]], Liibanoni sõjapealik (53) * [[20. detsember]] – [[Patricia Elliott]], USA näitlejanna (77) * [[21. detsember]] – [[Kenzō Ōhashi]], Jaapani jalgpallur (81) * 21. detsember – [[Carol Burns]], Austraalia näitlejanna (68) * 21. detsember – [[Emmanuel Yarborough]], USA sumomaadleja ja vabavõitleja (51) * 21. detsember – [[Dejan Brđović]], Serbia võrkpallur (49) * 21. detsember – [[Andrei Trošinski]], Kasahstani jäähokimängija (37) * 21. detsember – [[Nadežda Tšernobai]], Eesti kunstnik (30) * [[22. detsember]] – [[Peter Lundblad]], rootsi laulja (65) * [[23. detsember]] – [[Bülent Ulusu]], Türgi poliitik, riigi peaminister 1980–1983 (92) * 23. detsember – [[Hocine Aït Ahmed]], Alžeeria poliitik (89) * 23. detsember – [[Don Howe]], inglise jalgpallur ja treener (80) * 23. detsember – [[Alfred G. Gilman]], USA farmakoloog (74) * 23. detsember – [[Aavo Keerme]], eesti omavalitsusjuht (67) * [[24. detsember]] – [[Eugène Dodeigne]], prantsuse skulptor (92) * 24. detsember – [[Turid Birkeland]], norra kultuuritegelane ja poliitik (53) * 24. detsember – [[Aiman ​​Qabli]], Rootsi räppmuusik (20) * [[25. detsember]] – [[Elfriide Sepp]], eesti gaidijuht Rootsis (96) * 25. detsember – [[Jason Wingreen]], USA näitleja (95) * 25. detsember – [[George Clayton Johnson]], USA ulmekirjanik (86) * 25. detsember – [[Robert Spitzer]], USA psühhiaater (83) * 25. detsember – [[Jim Carlton]], Austraalia poliitik (80) * 25. detsember – [[Manuel Agujetas]], Hispaania flamenkolaulja (76) * 25. detsember – [[Sadhana Shivdasani]], India filminäitlejanna (74) * 25. detsember – [[Zahrān ‘Allūsh]], Süüria mässuliste üks juhte (44) * [[26. detsember]] – [[Sidney Mintz]], USA antropoloog (93) * [[27. detsember]] – [[Haskell Wexler]], USA filmioperaator, -produtsent ja -lavastaja (93) * 27. detsember – [[Ellsworth Kelly]], USA maalikunstnik (92) * 27. detsember – [[Stein Eriksen]], Norra mäesuusataja (88) * 27. detsember – [[Roy Swinbourne]], inglise jalgpallur (86) * 27. detsember – [[Meadowlark Lemon]], USA korvpallur (83) * 27. detsember – [[Stevie Wright]], Austraalia laulja (68) * 27. detsember – [[Aleksandr Šušukin]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (51) * 27. detsember – [[Alfredo Pacheco]], El Salvadori jalgpallur (33) * [[28. detsember]] – [[Linda Landre]], eesti kunstnik Kanadas (96) * 28. detsember – [[Chris Barnard]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (76) * 28. detsember – [[Lemmy Kilmister]], inglise laulja ja basskitarrist (70) * 28. detsember – [[Eloy Inos]], USA poliitik (66) * 28. detsember – [[Guru Josh]], inglise DJ (51) * 28. detsember – [[Ian Murdock]], USA informaatik (42) * [[29. detsember]] – [[Allen Sapp]], Kanada kunstnik (87) * 29. detsember – [[Elżbieta Krzesińska]], poola kaugushüppaja (81) * 29. detsember – [[Kim Yang-gon]], Põhja-Korea poliitik (73) * 29. detsember – [[Arūnas Smailys]], leedu näitleja (57) * 29. detsember – [[Pavel Srníček]], tšehhi jalgpallur (väravavaht) (47) * [[30. detsember]] – [[Mangesh Padgaonkar]], [[marathi keel|marathikeelne]] India luuletaja (86) * 30. detsember – [[Doug Atkins]], USA ameerika jalgpallur (85) * 30. detsember – [[Richard Sapper]], saksa tööstusdisainer (83) * 30. detsember – [[Howard Davis]], USA poksija (59) * [[31. detsember]] – [[Wesley Burrowes]], iiri näitekirjanik ja stsenarist (85) * 31. detsember – [[Wayne Rogers]], USA näitleja (82) * 31. detsember – [[Aivo Parring]], eesti matemaatik (75) * 31. detsember – [[Valeri Rõžakov]], vene näitleja (70) * 31. detsember – [[Natalie Cole]], USA laulja (65) * detsembris – [[Steve Gohouri]], Elevandiluuranniku jalgpallur (34) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:2015]] [[Kategooria:Surnud 2015| ]] lje6lgud0prushbepht0y1bwrc6q0hr 0 391952 6166106 5383413 2022-07-23T10:44:38Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Mart Reinik''' (24. aprill [[1862]] [[Lõimetsa]] – [[6. september]] [[1940]] [[Tartu]]) oli eesti koolijuht ja [[mesindus]]e eriteadlane. Tema järgi on nimetatud [[Tartu Mart Reiniku Kool]]. ==Elulugu== Mart Reinik sündis rentniku pojana Viljandimaal Adaveres Lõimetsa külas Reino talus. Lugema õppis ta juba ema voki kõrval istudes, aga lugemisele eelistas ta näiteks meisterdamist või uisutamist. 9-aastane Mart asus õppima [[Lõimetsa külakool]]is. Aastal 1879 lõpetas ta [[Paide kihelkonnakool]]i. Kuni 1883. aastani õppis ta [[Tartu Õpetajate Seminar]]is. Aastatel 1883–1884 oli ta õpetajaks [[Põltsamaa kihelkonnakool]]is, 1884–1886 [[Tšernigovi kubermang]]us, 1886–1887 [[Kaarma õpetajate seminar|Kaarma õpetajate seminaris]], 1887–1889 [[Põltsamaa algkool]]is. Aastal 1889 sai ta [[Tartu I Kroonualgkool]]i juhatajaks ja õpetajaks, jäädes sellele kohale 1929. aastani. Koolil ei olnud algul oma maja ega õppeprogramme, ning esialgu oli Mart Reinik ainuke õpetaja. Ta korraldas koolile oma maja ehitamise. Õpilased hindasid Reinikut kõrgelt. Alates 1901. aastast töötas Mart Reinik ka [[mesinik]]una. Alates 1913. aastast juhtis ta [[Tartu Aianduse-Mesinduse Selts|Tartu Aianduse-Mesinduse Seltsi]] mesilat Vahil ja korraldas seal mesinduskursusi, pidas loenguid ja andis välja temaatilisi kirjutisi. [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]i juures kutsus Reinik 1907. aastal ellu aianduse ja mesinduse osakonna. Sellest sai 1923. aastal [[Tartu Aianduse ja Mesinduse Selts]]. Reinik juhtis algul osakonda ja kuni surmani seltsi. Ta organiseeris kuukirja [[Aiatööleht]] (1907–1918) ja toimetas seda. Samuti oli ta ajakirja [[Aed (1923)|Aed]] mesinduse osakonna tegevtoimetaja (1923–1931) ja ise peamine artiklite kirjutaja. Tema organiseerimisel ja kaastegevusel töötati välja [[tartu taru]] (1907) ja [[eesti taru]] (1929), asutati [[Eesti Aianduse-Mesinduse Keskselts]] (1927) ja rajati [[vaatlusmesila]]id. Reinik kuulus laulu- ja mänguseltsi [[Vanemuine (selts)|Vanemuine]] ja [[Eesti Kirjameeste Selts]]i, oli [[Tartu Õpetajate Vastastikuse Abiandmise Selts]]i ja [[Tartu Õpetajate Selts]]i asutaja ja esimees ning [[Tartu Majandusühisus]]e ning ka [[Eesti Laenu- ja Hoiuühisus]]e üks asutajaid. == Kirjandus == *[http://agrt.emu.ee/full/2003_teadus_arenguloos.pdf ''Teadus Eesti põllumajanduse arenguloos. II osa (1918–1940)''] Tartu 2003. Lk 181 ==Välislingid== *[http://www.aia.tartu.ee/yldinfo/mart_reinik.html Elulugu Tartu Mart Reiniku Kooli kodulehel] {{JÄRJESTA:Reinik, Mart}} [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti mesinikud]] [[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1862]] [[Kategooria:Surnud 1940]] lt0lxjo8fvd4ad17x7m04pquf5u3x5l 0 392045 6166079 5484046 2022-07-23T10:15:54Z Ruthven 74470 erroneous attribution wikitext text/x-wiki '''Paoluccio''' ehk '''Paolo Lucio Anafesto''' ([[ladina keel]]es ''Anafestus Paulucius'' või ''Paulicius'') oli arvatav esimene [[Veneetsia doodž]]. Olles piirkonna tolleaegse tähtsaima linna [[Eraclea]] aadlik, valiti ta aastal [[697]] kogu [[Veneetsia]]t ümbritseva [[laguun]]i juhiks. Tema ülesandeks oli lõpetada mitmesuguste [[tribuun]]ide, kes olid kuni selle ajani piirkonna erinevaid osi valitsenud, omavahelised konfliktid ja koordineerida kaitset nende asundustesse tungivate [[langobardid]]e ja [[Slaavlased|slaavlaste]] vastu. Ent Anafesto olemasolu ei kinnita üksi [[11. sajand]]ist varasem allikas. Ajaloolase [[John Julius Norwich]] järgi oli Paolo Lucio Anafesto tegelikult [[Paulus (eksarh)|eksarh Paulus]]. Lisaks sellele oli Pauluse ühel kõrgemal sõjaväelasel (''magister militum'') sama nimi, mis Paolucciole järgnenud arvataval doodžil – [[Marcello Tegalliano]] (ka Marcellus Tegallianus). See omakorda pani ajaloolase ka doodži ehtsuses kahtlema.<ref>Norwich, John Julius. "A History of Venice". Alfred A. Knopf: New York, 1982. Lk 13.</ref> ==Viited== {{Viited}} * Anonüümne autor. ''Archivo Storico Italiano, Tomo VIII: Cronaca Altinate''. Firenze, Itaalia, 1845. [[Kategooria:Veneetsia doodžid]] tiqyuo71y8wwimvsk1j9ilj1l7twr0f 0 406892 6165940 6116084 2022-07-23T00:57:57Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2021}} [[Fail:Mart Luik 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Mart Luik 2021. aasta Arvamusfestivalil]] '''Mart Luik''' (sündinud [[7. november|7. novembril]] [[1970]] [[Tallinn]]as{{lisa viide}}) on [[eesti]] ajakirjanik, meediategelane ja poliitik. Ta lõpetas 1989. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ning 2010. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal.{{lisa viide}} Alates 2016 õpib ta [[Cumbria ülikool]]is magistriõppes meedia juhtimist.{{lisa viide}} ==Töökäik== [[Fail:Mart Luik, ajakirjanik ja poliitik 2000.jpg|pisi|Mart Luik 2000. aastal]] * Oli tarbijalehe Kulutaja asutaja ja peatoimetaja (1992–1995) * [[Eesti Päevaleht]], majandustoimetuse juhataja, peatoimetaja asetäitja (1995–1996) * [[Sõnumileht]], peatoimetaja<ref>{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://www.postimees.ee/2490455/mart-luik-sai-sonumilehe-uueks-peatoimetajaks-uus-kirjandus-tahab-kirjanike-majja|pealkiri=Mart Luik sai Sõnumilehe uueks peatoimetajaks|väljaanne=|aeg=30. oktoober 1996|vaadatud=}}</ref> (1996–1998) * [https://tv3.ee/ TV3] Eesti uudiste peatoimetaja ja hiljem tegevjuht<ref>{{Netiviide|autor=Eesti Päevaleht|url=https://epl.delfi.ee/eesti/tv3-tegevdirektoriks-sai-mart-luik?id=50822587|pealkiri=TV3 tegevdirektoriks sai Mart Luik|väljaanne=|aeg=7. märts 2000|vaadatud=}}</ref> (1998–2001). Koos meeskonnaga juurutas teleuudistesaate formaadi "[[Seitsmesed uudised]]”. * Darial TV (DTV VIASAT) Venemaa, peadirektor (2001–2005). Praegu on selle kanali nimeks Tše! [https://chetv.ru/ TV] * VIASAT Broadcasting Ühendkuningriik, arendusjuht (2005–2006); * [[TV3]], Sloveenias, tegevjuht (2006–2008), * [[Ajakirjade Kirjastus]], juhatuse esimees (2008–2013); * [[Postimees]], juhatuse esimees ja vastutav väljaandja (2013–2015), 2014 jaanuaris-veebruaris ka [[Postimees|Postimehe]] peatoimetaja, * RC meelelahutuse OÜ (Rock Café), omanik ja tegevjuht (2015–2016); * Ühistu Eesti Lihatööstus, tegevjuht (2016–2017) * 2018. aastal pani tööle Isamaa portaali [https://eestiuudised.ee/ Eesti Uudised], oli portaali toimetaja ja saate „[[Luik grillib]]“ juht (2018–2019) * 2019–2021 oli Eesti Vabariigi välisministri nõunik. * 2012–2017 [[Eesti Rahvusringhääling]]u nõukogu liige. 2017 ja 2022 kandideeris Luik [[ERR]]-i juhatuse esimeheks, kuid ei osutunud valituks. 2015–2017 oli ta [[Tallinna Sadam]]a nõukogu liige. Juhtinud tele- ja raadiosaateid, s.h saadet "Risttuli" ja "[[Keskpäevatund]]". Avaldanud hulgaliselt artikleid. 24. maist [[2021]] kuni 31. maini [[2022]] Tallinna ettevõtlusdirektor. 17. mail 2022 valis ERR-i nõukogu Mart Luige ERR-i juhatuse liikmeks, tema ametiaeg algab 1. juunil. ==Poliitiline tegevus== Kandideeris 2017. aastal IRL-i Haabersti esinumbrina Tallinna linnavolikokku ja osutus valituks.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mart-luik-kui-saan-volikokku-astun-ka-parteisse?id=79384528 Mart Luik: kui saan volikokku, astun ka parteisse], Delfi, 2. september 2017</ref> Sama aasta novembris valiti [[Tallinna linnavolikogu]] aseesimeheks.<ref>https://aktal.tallinnlv.ee/?frame=/main?action=yksused&leht2=koosseisud&leht=linnavolikogu</ref> IRL-i Tallinna piirkonna säravaim uustulnuk 2017. On olnud Erakond Isamaa juhatuse liige ja Tallinna linnavolikogu Isamaa fraktsiooni juht. Kaks aastat järjest on olnud enim küsimusi esitav Tallinna linnavolikogu liige. Emori andmetel oli ta 2019. aastal Tallinna volikogu aseesimehena tallinlaste hulgas tuntum kui tollane linnavolikogu esimees [[Tiit Terik]].<ref>{{Netiviide|autor=Marko Tooming|url=https://www.err.ee/1034253/vaid-iga-viies-tallinlane-teab-kes-on-linnavolikogu-esimees|pealkiri=Vaid iga viies tallinlane teab, kes on linnavolikogu esimees|väljaanne=|aeg=12. veebruar 2020|vaadatud=}}</ref> == Ühiskondlik tegevus == Mart Luik on 1998. aastast Sihtasutuse Tallinna Poistekoor nõukogu liige.{{lisa viide}} Eesti Vabariigi reservohvitser nooremleitnandi auastmes.{{lisa viide}} Kaitseliidu Tallinna Maleva Põhjakompanii liige. == Muu == Mart Luik on abielus ja nelja lapse isa. Tegeleb pikamaajooksuga ja on läbinud 35 maratoni{{lisa viide}}. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Luik, Mart}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] gddsgmhhz6qhljw3dd3udfqgvihnee0 0 412975 6165963 6128569 2022-07-23T06:13:45Z Velirand 67997 /* Lii */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Li)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Li". ==Li== *[[Li Bo]], hiina luuletaja (701–762) *[[Jet Li]], hiina ''wushu''-sportlane ja filminäitleja (1963–) *[[Li Keqiang]], Hiina poliitik (1955–) *[[Li Na]], hiina naistennisist (1982–) *[[Li Nan]], hiina korvpallur (1976–) *[[Li Zongren]], hiina väejuht *[[Li Xuezhi]], hiina laskesuusataja (1991–) *[[Li Xueyao]], hiina naissuusahüppaja (1995–) ==Lia== *[[Pärt Lias]], eesti kirjandusteadlane (1940–2006) *[[Ruth Lias]], eesti füüsik ja tõlkija (1926–) ==Lib== *[[Juhan Libe]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik (1904–1947) *[[Taavi Libe]], eesti raadioajakirjanik (1988–) *[[Martin Libene]], eesti näitleja (1899–1919) *[[Zbigniew Libera]], poola kunstnik (1959–) *[[Bogusław Liberadzki]], Poola majandusteadlane ja poliitik (1948–) *[[Liberius]], paavst (4. sajand) *[[Konrad Libicki]], Poola diplomaat (1891–1980) *[[Inese Lībiņa-Egnere]], Läti poliitik ja jurist (1977–) *[[Ago Liblik]], eesti ettevõtja (1967–2016) *[[Ester Liblik]], eesti muusikapedagoog (1957–) *[[Prits Liblik]], eesti ettevõtja (1944–2012) *[[Tullio Liblik]], eesti ärimees (1964–) ==Lic== *[[Lilija Līce]], läti skulptor (1913–1991) *[[Georg Christoph Lichtenberg]], saksa kirjanik, filosoof ja füüsik (1742–1799) *[[Roy Lichtenstein]], USA popkunstnik (1923–1997) *[[Ülle Lichtfeldt]], eesti näitleja (1970–) *[[Robert Lichton]], Rootsi sõjaväelane (1631–1692) *[[Stephan Lichtsteiner]], Šveitsi jalgpallur (1984–) *[[Licinius]] *[[Arnis Līcītis]], läti näitleja (1946–2022) *[[Kamila Lićwinko]], poola kergejõustiklane (1986–) ==Lid== *[[Jimmy Lidberg]], rootsi maadleja (1982–) *[[Alice Liddell]], [[Lewis Carroll]]i muusa ("Alice") (1852–1934) *[[Martin Lidegaard]], Taani poliitik (1966–) *[[Sven Lidman]], rootsi vaimulik ja uurimisreisija (1784–1845) *[[David Lidov]], Kanada muusikateadlane ja semiootik (1941–) ==Lie== *[[Aylar Lie]], iraani-norra modell, laulja ja endine pornonäitleja (1984–) *[[Jonas Lie]], norra kirjanik (1833–1908) *[[Trygve Halvdan Lie]], Norra poliitik (1896–1968) *[[Stella Liebeck]], USA hageja (1912–2004) *[[Burchard Lieberg]], vaimulik Eestis ja Saksamaal (1914–2003) *[[Endel Lieberg]], eesti põllumajandustegelane (1927–2011) *[[Godo Lieberg]], baltisaksa päritolu klassikaline filoloog (1929–2016) *[[Avigdor Lieberman]], Iisraeli poliitik (1958–) *[[Joe Lieberman]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1942–) *[[Philip Lieberman]], USA keeleteadlane (1934–) *[[Max Liebermann]], Saksamaa kunstnik (1847–1935) *[[Ervin Liebert]], eesti kirimaletaja, tõstja, tõste- ja maletreener (1939–) *[[André Liebich]], poola sõjaajaloolane, sõjaväelane (1893–1958) *[[Ingbert Liebing]], Saksamaa poliitik (1963–) *[[Karl Liebknecht]], Saksamaa poliitik (1871–1919) *[[Sophie Liebknecht]], vene päritolu saksa sotsialist, feminist ja kunstiajaloolane (1884–1964) *[[Jens Lieblein]], norra egüptoloog (1827–1911) *[[Rakel Liehu]], soome kirjanik (1939–) *[[Uldis Lieldidžs]], läti näitleja (1933–2019) *[[Jens Lien]], norra filmirežissöör (1967–) *[[Ilze Liepa]], läti juurtega Venemaa balletitantsija ja näitleja (1963–) *[[Anita Liepiņa]], läti käija, maratonijooksja ja rogainija (1967–) *[[Ieva Liepiņa]], läti maalikunstnik (1967–) *[[Līga Liepiņa]], läti näitleja (1946–) *[[Harijs Liepiņš]], läti näitleja (1927–1998) *[[Jānis Liepiņš (kindral)|Jānis Liepiņš]], Venemaa Keisririigi, Läti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1942) *[[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (1943–2022) *[[Hugo Karl Liepmann]], juudi päritolu Saksamaa neuroloog ja psühhiaater (1863–1925) *[[Augusts Lietavietis]], läti päritolu Nõukogude Liidu tervishoiuteadlane ja alpinist (1893–1984) *[[Dominic Lieven]], Briti ajaloolane (1952–) *[[Wilhelm Heinrich von Lieven]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1800–1880) ==Lig== *[[Jegor Ligatšov]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning Venemaa poliitik (1920–2021) *[[Taavo Lige]], eesti vaimulik *[[Timo Lige]] *[[Madis Ligema]], eesti filmirežissöör (1986–) *[[György Ligeti]], juudi helilooja (1923–2006) *[[Ted Ligety]], USA mäesuusataja (1984–) *[[James Lighthill]], Suurbritannia rakendusmatemaatik (1924–1998) *[[Herbert Ligi]], eesti ajaloolane (1928–1990) *[[Jürgen Ligi]], eesti poliitik (1959–) *[[Katre Ligi]], eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja (1953–) *[[Priit Ligi]], eesti arheoloog (1958–1994) *[[Cyril Lignac]], peakokk, kondiiter ja prantsuse telesaatejuht (1977–) *[[Valentine Ligny]], Prantsusmaa ülipikaealine (1906–) *[[Janno Ligur]], eesti rallikrossisõitja (1996–) ==Lih== *[[Viljar Liht]], eesti baptistlik pastor (1964–) ==Lii== *[[Kati Liibak]], eesti jalgpallur (1983–) *[[Tõnis Liibek]], eesti ajaloolane (1976–) *[[Silvia Liiberg]], eesti raamatugraafik ja kirjakunstnik (1933–2008) *[[Eduard Liibus]], Eesti sõjaväelane (1893–1941) *[[Kaarel Liidak]], Eesti poliitik (1889–1945) *[[Helene Liidemaa]], eesti füüsik (1899–1996) *[[Georg Liidja]], eesti füüsik (1933–2017) *[[Karl Liigand]], eesti näitleja (1918–) *[[Oskar Liigand (näitleja)|Oskar Liigand]], eesti näitleja (1911–1995) *[[Oskar Karl Johann Liigand]], eesti põllumees, pedagoog, ajakirjanik ja poliitik (1874–1940) *[[Ellen Liiger]], eesti näitleja (1918–1987) *[[Mare Liiger]], eesti kiirabiarst (1957–) *[[Ants Liigus]], eesti fotograaf (1962–) *[[Elmar Liik]], eesti agronoom (1895–1975) *[[Jörgen Liik]], eesti näitleja (1990–) *[[Kadi Liik]], eesti psühholoog (1961–) *[[Kadri Liik]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Kallistrat Liik]], eesti mikrobioloog (1908–1974) *[[Olev Liik]], eesti energeetikateadlane (1957–2005) *[[Oskar Liik]], Eesti arst ja sõjaväelane (1886–1938) *[[Herman Liikane]], Eesti sõjaväelane (1891–1983) *[[Erkki Liikanen]], Soome poliitik, diplomaat ja rahandustegelane (1950–) *[[Allan Liim]], eesti ajaloolane ja pedagoog (1929–2017) *[[Jüri Liim]], eesti uuriv ajakirjanik, endine poliitik ja sportlane (1940–) *[[Kaarel Liimand]], eesti maalikunstnik (1906–1941) *[[Mirjam Liimask]], eesti tõkkejooksja (1983–) *[[Airi Liimets]], eesti kasvatusteadlane ja muusikasemiootik (1959–2022) *[[Ants Liimets]], eesti munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Eva-Maria Liimets]], Eesti diplomaat (1974–) *[[Heino Liimets]], eesti kasvatusteadlane (1928–1989) *[[Eda Liin]], eesti kunstiteadlane (1930–2012) *[[Enel Liin]], eesti omavalitsustegelane (1974–) *[[Keijo Liinamaa]], Soome ühiskonnategelane ja sõltumatu poliitik (1929–1980) *[[Gerli Liinamäe]], eesti iluuisutaja (1995–) *[[Andres Liinat]], eesti tippjuht ja korvpallitegelane (1962–) *[[Tõnis Liinat]], Eesti poliitik (1985–) *[[Veiko Liis]], eesti disainer (1980–) *[[Matti Liiske]], eesti tehnikateadlane (1939–) *[[Anna-Liisa Liiskmaa]], eesti kostüümikunstnik *[[August Liit]], Eesti kriminaalpolitseinik ja ajakirjanik (1889–1941) *[[Indrek Liit]], eesti helilooja, pianist ja akordionist (1983–) *[[Elmar Liitmaa]], eesti muusik (1970–) *[[Lea Liitmaa]], eesti laulja (1974–2021) *[[Paul Liitoja]], Eesti sõjaväelane (1917–2004) *[[Aarne Liiv]], eesti bioloog-ihtüoloog (1950–) *[[Aivi Liiv-Kulla]], endine eesti ujuja (1966–) *[[Anti Liiv]], Eesti psühhiaater ja poliitik (1946–) *[[Diana Liiv]], eesti pianist (1977–) *[[Ellen Liiv]], eesti kirjanik (1921–1995) *[[Elo Liiv]], eesti skulptor (1971–) *[[Emma Liiv]], eesti kirjanik (1903–1941) *[[Heino Liiv]], eesti inglise filoloog (1930–2021) *[[Innar Liiv]], eesti informaatik (1982–) *[[Jakob Liiv]], eesti kirjanik (1859–1938) *[[Joosep Liiv]], eesti vaimulik (1870–1957) *[[Juhan Liiv]], eesti kirjanik (1864–1913) *[[Karl-Oscar Liiv]], eesti motosportlane (1993–) *[[Lauri Liiv]], eesti laulja (1977–) *[[Marten Liiv]], eesti kiiruisutaja (1996–) *[[Monika-Evelin Liiv]], eesti laulja (1979–) *[[Otto Liiv]], eesti ajaloolane (1905–1942) *[[Peeter Liiv]], eesti publitsist, lektor, ajakirjanik ja alternatiivsete liikumiste aktivist (1953–) *[[Roland Liiv]], eesti ooperilaulja (tenor) (1971–) *[[Rolf Liiv]], eesti kirjanduskriitik ja luuletaja (1979–) *[[Ruut Liiv]], eesti õpetaja (1908–1992) *[[Suliko Liiv]], eesti keeleteadlane (1953–) *[[Toomas Liiv]], eesti luuletaja ja kirjanduskriitik (1946–2009) *[[Toomas H. Liiv]], eesti ajakirjanik *[[Tähe-Lee Liiv]], eesti pianist (2003–) *[[Uno Liiv]], eesti tehnikateadlane ja jooksja (1930–2015) *[[Urmas Liiv]], eesti teleajakirjanik ja meediakonsultant (1970–) *[[Urmas E. Liiv]], eesti dokumentaalfilmirežissöör (1966–) *[[Valeri Liiv]], Eesti NSV riigitegelane ja treial (1938–2019) *[[Vello Liiv]], eesti disainer, mükoloog ja loodusfotograaf (1940–) *[[Johan Liiva]], rootsi laulja (1970–) *[[Kaido Liiva]], eesti ajakirjanik, näitekirjanik ja följetonist (1937–2011) *[[Kalju Liiva]], eesti maadleja (1941–) *[[Kristi Liiva]], eesti suhtekorraldaja (1971–) *[[Lembit Liiva]], eesti jurist (1929–2017) *[[Riho Liiva]], eesti maletaja (1975–) *[[Siiri Liiva]], eesti ajakirjanik *[[Silvi Liiva]], eesti graafik (1941–) *[[Anu Liivak]], eesti kunstiajaloolane ja kriitik (1953–2016) *[[Eva Liivak]], eesti alpinist (1980–2008) *[[Frank Liivak]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Harry Liivak]], eesti päritolu rakenduskunstnik, karikaturist ja dekoraator (1920–1995) *[[Jaanus Liivak]], eesti korvpallur ja treener (1973–) *[[Jüri-Rajur Liivak]], eesti põllumees (1912–2000) *[[Karl Liivak]], eesti põllumees, poliitik ja omavalitsustegelane (1874–1941) *[[Lembit Liivak]], eesti hispanist *[[Maria Lee Liivak]], eesti luuletaja ja näitleja (1984–) *[[Merle Liivak]], eesti ajakirjanik (1978–) *[[Nette Liivak]], eesti tekstiilikunstnik (1916–1993) *[[Paul Liivak]], eesti graafik (1900–1942) *[[Peeter Liivak]], Eesti sõjaväelane (1892–1958) *[[Sander Liivak]], eesti tõlkija (1972–) *[[Toomas Liivak (vehkleja)|Toomas Liivak]], eesti vehkleja ja vehklemistreener (1941–2017) *[[Toomas Liivak]], eesti korvpallur (1970–) *[[Viktor Liivak]], Eesti sõjaväelane (1890–1949) *[[Urmas Liivamaa]], endine eesti jalgpallur (1968–) *[[Maire Liivamets]], eesti kirjandusloolane, kriitik ja bibliograaf (1950–) *[[Elvis Liivamägi]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Kristjan Liivamägi]], eesti majandusteadlane (1986–) *[[Linnar Liivamägi]], eesti jurist (1964–) *[[Martin Liivamägi]], eesti ujuja (1988–) *[[Toomas Liivamägi]], eesti koolijuht, riigiametnik ja kirjandustegelane (1959–) *[[Taisto Liivandi]], eesti koolijuht ja õpetaja (1955–2019) *[[Virve Liivanõmm]], eesti ajakirjanik (1943–2017) *[[Jüri Liivas]], Eesti poliitik (1898–1938) *[[Anto Liivat]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1982–) *[[Lola Liivat]], eesti maalikunstnik (1928–) *[[Ilmo Liive]], eesti arhitekt (1936–2013) *[[Sandor Liive]], eesti tippjuht (1970–) *[[Arno Liiver]], eesti endine filminäitleja (1954–) *[[Salme Liiver]], eesti arhitekt (1909–1995) *[[Ardi Liives]], eesti kirjanik (1929–1992) *[[Eero Liives]], eesti helilooja ja viiuldaja (1892–1978) *[[Efim Liivik]], Eesti poliitik (1889–1942) *[[Ero Liivik]], publitsist ja õppejõud (1971–) *[[Olev Liivik]], Eesti ajaloolane (1975–) *[[Siim Liivik]], eesti päritolu Soome jäähokimängija (1988–) *[[Karla Liivola]], Eesti sõjaväelane (1889–1982) *[[Harry Liivrand]], eesti kunstiteadlane (1961–) ==Lik== *[[Rosa Liksom]], soome kirjanik ja maalikunstnik (1958–) *[[Aivo Liksor]], eesti sportlane (1958–2018) *[[Robin Liksor]], eesti parasportlane (1999–) *[[Maksim Liksutov]], vene ärimees (1976–) ==Lil== *[[Lil' Cease]], USA räppar (1978–) *[[Lil Wayne]], USA räppar (1982–) *[[Aleksander Lilender]], eesti poksija (1901–1983) *[[printsess Lilian]], Rootsi kuningliku perekonna liige (1915–2013) *[[Juhan Lilienbach]], eesti kirjanik (1870–1928) *[[Georg Woldemar von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1772–1853) *[[Jakob Heinrich von Lilienfeld]], baltisaksa kirjanik (1716–1785) *[[Karl Reinhold Georg von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1790–1875) *[[Otto Gustav von Lilienfeld]], baltisaksa poliitik (1805–1895) *[[Andor Lilienthal]], Ungari ja Nõukogude Liidu maletaja (1911–2010) *[[Otto Lilienthal]], saksa purilendur (1848–1896) *[[Ottomar Lilienthal]], Eesti kohtunik (1882–1936) *[[Liliuokalani]], Hawaii kuninganna (1838–1917) *[[Aloysius Lilius]], itaalia arst, astronoom, filosoof ja kronoloog (umbes 1510 – 1576) *[[Carl-Gustaf Lilius]], Soome kunstnik ja publitsist (1928–1998) *[[Johan Lilius]] (1724–1803) *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]], Islandi poliitik (1973–) *[[Esa Lilja]], soome muusikateadlane ja helilooja (1973–) *[[Jakob Lilja]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Merle Lilje]], eesti laulja (1957–) *[[Peeter Lilje]], eesti dirigent (1950–1993) *[[Riho Lilje]], eesti kitarrist ja muusikapedagoog (1953–) *[[Bruno Liljefors]], rootsi maalikunstnik (1860–1939) *[[Ado Lill]], eesti maalikunstnik ja graafik (1932–2018) *[[Agnes Lill]], eesti purjetaja (1984–) *[[Anne Lill]], eesti klassikaline filoloog (1946–) *[[Annika Lill]], eesti sisearhitekt ja kunstnik (1946–) *[[Arvo Lill]], eesti korvpallur (1947–) *[[Harri Lill]], eesti curlingumängija (1991–) *[[Heiki Lill]], Eesti haridustegelane ja poliitik (1982–) *[[Heino Lill]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1944–) *[[Hellar Lill]], eesti riigiametnik ja sõjaajaloolane (1973–) *[[Iren Lill]], eesti klavessiinimängija (1971–) *[[Irene Lill]], eesti tehnikateadlane (1958–) *[[Ivo Lill]], eesti klaasikunstnik (1953–2019) *[[Johann Lill]], Eesti tõlkija, jutu-, näite- ja ajakirjanik (1854–1914) *[[Julius Lill]], eesti poliitik (1878–1951) *[[Juuli Lill]], eesti ooperilaulja (1978–) *[[Jüri Lill]], eesti veemootorisportlane ja sporditegelane (1941–2001) *[[Mari Lill]], eesti näitleja (1945–) *[[Mari-Liis Lill]], eesti näitleja (1983–) *[[Märt-Matis Lill]], eesti helilooja ja muusikaajakirjanik (1975–) *[[Paul Lill]], Eesti sõjaväelane (1882–1942) *[[Pille Lill]], eesti laulja (sopran) (1962–) *[[Siim Lill]], eesti luuletaja ja etenduskunstnik *[[Eduard Lillak]], Eesti sõjaväelane (1891–1942) *[[Tiina Lillak]], soome odaviskaja (1961–) *[[Ülle Lillak]], eesti fotoajaloolane, fotograaf ja publitsist (1960–2003) *[[August Lillakas]], eesti kommunist (1894–1924) *[[Damian Lillard]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1990–) *[[Eva Lille]], soome estofiil, Soome-Eesti kultuurisidemete arendaja ja tõlkija (1941–) *[[Ivo Lille]], eesti saksofonist ja muusikapedagoog (1977–) *[[Mari-Liis Lille]], eesti mänguasjadisainer, kaubamärgi lilleliis looja ja käsitööraamatute autor (1980–) *[[Ülo Lille]], eesti keemik (1931–) *[[Paul Lilleleht]], Eesti sõjaväelane (1893–1955) *[[Raido Lilleberg]], eesti muusik (1979–) *[[Lars Christian Lilleholt]], Taani poliitik (1965–) *[[Tõnu Lillelaid]], eesti rogainija (1980–) *[[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog ja looduskaitsja (1939–) *[[Alfred Lillemaa]], eesti mullateadlane (1897–1965) *[[Enn Lillemets]], eesti kirjanik (1958–) *[[Marica Lillemets]], eesti ajakirjanik (1958–) *[[Risto Lillemets]], eesti kümnevõistleja (1997–) *[[Indrek Lillemägi]], eesti haridustegelane (1989–) *[[Johannes Lillenurm]], eesti metsavend (1908–1980) *[[Ago Lilleorg]], Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop (1969–) *[[Ilmar Lilleorg]], eesti loogik ja pedagoog (1934–2019) *[[Tiit Lilleorg]], eesti näitleja (1941–2021) *[[Ain Lillepalu]], Eesti riigiametnik (1957–) *[[Andrus Lillepea]], eesti trummar ja muusikapedagoog (1975–) *[[Jaanus Lillepuu]], endine eesti võrkpallur (1963–) *[[Kalju Lillepuu]], kirjandusõpetaja, kirjandusloolane, esperantist (1935–) *[[Liisa Lilleste]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Aivar Lillevere]], eesti jalgpallitreener (1962–) *[[Peeter Lilleväli]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (1965–) *[[Piret Lilleväli]], Eesti riigiametnik (1960–) *[[Axel Lillie]], Rootsi sõjaväelane ja poliitik (1603–1662) *[[Matt Lillipuu]], eesti vaimulik (1884–1966) *[[Rein Lillmaa]], eesti teleoperaator (1941–2019) *[[Tonmi Lillman]], Soome muusik (1973–2012) *[[Erik Lillo]], eesti spordiajakirjanik (1944–) *[[Indrek Lillo]], eesti vandeadvokaat (1977–) *[[Kalev Lillo]], Eesti poliitik (1966–) *[[Merike Lillo]], eesti pedagoog (1944–) *[[Evangeline Lilly]], Kanada filminäitleja (1979–) *[[Gordon Darcy Lilo]], Saalomoni Saarte poliitik (1965–) ==Lim== *[[Adriana Lima]], Brasiilia supermodell (1981–) *[[Marcel Limage]], Belgia endine poksija (1929–) *[[Rush Limbaugh]], USA raadioajakirjanik (1951–2021) *[[Ernst Limberg]], Eesti sõjaväelane (1871–1938) *[[Eva Limberg]], eesti kujur ja graafik (1919–2013) *[[Jorma Limmonen]], soome poksija (1934–2012) *[[Benjamin Limo]], Keenia kergejõustiklane (1974–) *[[Eduard Limonov]] (1943–2020), vene kirjanik ja poliitik ==Lin== *[[Lin Biao]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (1907–1971) *[[Lin Dan]], Hiina sulgpallur (1983–) *[[Jeremy Lin]], USA korvpallur (1988–) *[[Jüri Lina]], eesti kirjanik (1949–) *[[Oleiny Linares Nápoles]], Kuuba maletaja (1983–) *[[Lauri Linask]], eesti semiootik (1984–) *[[Artur-Aleksander Linari]], eesti tööstur ja insener (1903–1983) *[[Nikolai Linberg]], läti päritolu Eesti jalgpallur (1915–?) *[[Nicolae Linca]], Rumeenia poksija (1929–2008) *[[Abraham Lincoln]], USA poliitik (1809–1865) *[[Artur Lind]], eesti bioloog (1827–1989) *[[Arvi Lind]], soome teleajakirjanik ja diktor (1940–) *[[Björn Lind]], rootsi murdmaasuusataja (1978–) *[[Eduard Lind]], eesti vaimulik (1911–1993) *[[Jenny Lind]], rootsi ooperilaulja (1820–1887) *[[Karl Lind]], eesti loomaarst (1881–1944) *[[Maie Lind]], eesti erakonnategelane (1938–2013) *[[Siim Lind]], eesti arstiteadlane (1899–1984) *[[Sten Lind]], eesti kohtunik (1979–) *[[Vello Lind]], Eesti NSV põllumajandusjuht ja riigitegelane (1936–2017) *[[Lisl Lindau]], eesti näitleja (1907–1985) *[[Jouko Lindberg]], Soome endine poksija (1947–) *[[Oscar Lindberg]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Charles Lindbergh]], USA lendur (1902–1974) *[[Gunnel Lindblom]], rootsi näitleja, teatri- ja filmilavastaja (1931–2021) *[[Anders Lindbäck]], Rootsi jäähokimängija (1988–) *[[Adolf Linde]], eesti rahvuslane (1851–1908) *[[Andreas Linde]], Rootsi jalgpallur (1993–) *[[Ann Linde]], Rootsi poliitik (1961–) *[[Bernhard Linde]], eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija (1886–1954) *[[Hugo Linde]], eesti metsateadlane (1886–1936) *[[Jasper Linde]], Riia peapiiskop *[[Johan Linde]], Austraalia poksija (1983–) *[[Väino Linde]], Eesti jurist ja poliitik (1959–) *[[Mike Lindell]], USA ettevõtja (1961–) *[[Victor Lindelöf]], rootsi jalgpallur (1994–) *[[Johannes Lindemann]], Eesti poliitik ja kaitseliitlane (1874–1941) *[[Peter Lindemann]], Eesti vaimulik (?–1795) *[[Till Lindemann]], saksa muusik (1963–) *[[Jakob Lindenberg]], eesti õpetaja ja vaimulik (1840–1898) *[[Jarosław Lindenberg]], Poola filosoof ja diplomaat (1956–) *[[Mihhail Lindenberg]], eesti õpetaja ja ajakirjanik (1850–1919) *[[Heili Lindepuu]], eesti koreograaf (1979–) *[[Hendrik Lindepuu]], eesti tõlkija (1958–) *[[Max Linder]], prantsuse filminäitleja (1883–1925) *[[Üllas Linder]], eesti vaimulik (1953–) *[[Vladimir Linderman]], Läti poliitik ja publitsist (1958–) *[[Nils Linderstam]], Eesti ja rootsi vaimulik (1878–1930) *[[Lill Lindfors]], Soome-Rootsi laulja, näitleja ja koomik (1940–) *[[Armas Lindgren]], soome arhitekt (1874–1929) *[[Astrid Lindgren]], rootsi lastekirjanik (1907–2002) *[[Barbro Lindgren]], rootsi kirjanik (1937–) *[[Kjell Lindgren]], NASA astronaut (1973–) *[[Minna Lindgren]], soome kirjanik ja ajakirjanik (1963–) *[[Torgny Lindgren]], rootsi kirjanik (1938–2017) *[[Anna Lindh]], Rootsi poliitik (1957–2003) *[[Anna Lindhagen]], Rootsi poliitik ja naisõiguslane (1870–1941) *[[Elias Lindholm]], rootsi jäähokimängija (1994–) *[[Olli Lindholm]], soome laulja, muusik, helilooja ja luuletaja (1964–2019) *[[Irene-Maria Lindi]], eesti pianist ja klaveripedagoog (1943–2017) *[[Harald Lindjärv]], Eesti sõjaväelane (1908–1973) *[[Anders Lindkvist]], Eesti sõjaväelane (1894–1941) *[[Ulla Lindkvist]], rootsi orienteeruja (1939–2015) *[[Matt Lindland]], Ameerika Ühendriikide Kreeka-Rooma maadleja ja vabavõitleja (1970–) *[[John Lindley]], inglise botaanik (1799–1865) *[[Teet Lindma]], eesti kunstnik ja karikaturist (1948–) *[[Liis Lindmaa]], eesti näitleja (1988–) *[[Marek Lindmaa]], eesti teleajakirjanik (1984–) *[[Meelis Lindmaa]], eesti jalgpallur (1970–) *[[Åke Lindman]], soome filmirežissöör ja jalgpallur (1928–2009) *[[Alari Lindmäe]], eesti lauatennisist (1967–1985) *[[Herbert Lindmäe]], eesti õigusteadlane (1930–) *[[Rein Lindmäe]], eesti lauatennisist (1953–) *[[Christian Lindner]], Saksamaa poliitik (1979–) *[[Elvira Lindo]], Hispaania kirjanik (1962–) *[[Heiki Lindpere]], eesti õigusteadlane (1949–) *[[Joel Lindpere]], eesti jalgpallur (1981–) *[[Frans Lindqvist]], rootsi leiutaja (1892–1931) *[[Sven Lindqvist]], rootsi publitsist (1932–2019) *[[Heino Lindre]], eesti kaubandustöötaja ja -õppejõud (1920–2019) *[[Peeter Lindsaar]], Eesti sõjaväelane ja kirjanik (1906–1990) *[[Elo Lindsalu]], eesti filoloog (sündinud 1968) *[[Robert Lindsay (näitleja)|Robert Lindsay]], Briti näitleja (1949–) *[[Steven Lindsey]], Ameerika Ühendriikide endine õhuväelane ja NASA astronaut (1960–) *[[Anders Lindstedt]], rootsi astronoom (1854–1939) *[[Carl Albert Lindström]], rootsi arst, anatoom ja filatelist (1853–1910) *[[Curt Lindström]], rootsi jäähokitreener (1940–) *[[Jari Lindström]], soome poliitik (1965–) *[[Joakim Lindström]], rootsi jäähokimängija (1983–) *[[John Lindström]], rannarootsi päritolu Eesti ja rootsi vaimulik (1909–1985) *[[Juhan Lindström]], Eesti sõjaväelane (1903–1966) *[[Kati Lindström]], eesti semiootik (1977–) *[[Liina Lindström]], eesti keeleteadlane (1973–) *[[Merethe Lindstrøm]], norra kirjanik (1963–) *[[Mikko Lindström]], soome kitarrist (1976–) *[[Gary Lineker]], inglise jalgpallur (1960–) *[[Mary Lines]], Suurbritannia jooksja (1893–1978) *[[Karol Linetty]], poola jalgpallur (1995–) *[[Harry Ling]], eesti zooloog (1928–1984) *[[Inno Ling]], eesti orienteeruja (1965–) *[[Ruth Ling]], eesti bioloog (1926–) *[[Tõnu Ling]], eesti loodusfotograaf (1971–) *[[Jesse Lingard]], inglise jalgpallur (1992–) *[[Bjarne Lingås]], Norra poksija (1933–2011) *[[Emanuel von Lingen]], Kuusnõmme mõisnik (1865–1936) *[[Walter Max von Lingen]], Eesti vaimulik (1898–1982) *[[Alphonso Lingis]], Leedu juurtega USA filosoof ja kirjanik (sündinud 1933) *[[Aarne Link]], eesti endine koolijuht *[[Aleksandra Link]], eesti füüsik (1899–1977) *[[Edwin Albert Link]], USA lennunduse, allveearheoloogia ja sukelaparaatide ala teerajaja (1904–1981) *[[Illar Link]], eesti purilendur (1930–1998) *[[Tālis Linkaits]], Läti ökonomist ja poliitik (1970–) *[[Artur Linkberg]], eesti kirurg (1899–1970) *[[Linas Linkevičius]], Leedu poliitik (1961–) *[[Aksel Linkhorst]], Eesti diplomaat (1912–1980) *[[Johannes Linkhorst]], Eesti kommunist (suri 1941) *[[Eric Linklater]], šoti kirjanik (1899–1974) *[[Hamish Linklater]], USA näitleja (1976–) *[[Nicole Linkletter]], USA modell (1986–) *[[Kaarlo Linkola]], soome botaanik ja taimegeograaf (1888–1942) *[[Pentti Linkola]], soome ökoloog (1932–2020) *[[Maris Linkolm]], eesti fotomodell (1989–) *[[Edwin Linkomies]], Soome poliitik (1894–1963) *[[Georg Linkov]], Eesti munitsipaalpoliitik (1975–) *[[Monika Linkytė]], leedu laulja (1992–) *[[Ivo Linna]], eesti laulja (1949–) *[[Leeni Linna]], eesti filmirežissöör (1984–) *[[Reet Linna]], eesti ajakirjanik ja laulja (1944–) *[[Robert Linna]], eesti popmuusik (1983–) *[[Taivo Linna]], eesti muusik ja metallikunstnik (1941–1996) *[[Timoteus Linna]], eesti muuseumitöötaja, preester ja koorijuht (1912–2011) *[[Väinö Linna]], soome kirjanik (1920–1992) *[[Jaagup Linnakivi]], eesti arhitekt (1900–1965) *[[Erik Linnaks]], eesti majandusteadlane (1926–2001) *[[Gita-Maren Linnaks]], eesti õpetaja (1932–2014) *[[Lilian Linnaks]], eesti metallikunstnik ja kunstiteadlane (1929–2016) *[[Margus Linnamäe]], eesti apteegi-, kinnisvara- ja meediaärimees (1964–) *[[Martin Linnamägi]], eesti poksija (1917–1994) *[[Vello Linnamägi]], eesti looduskaitsja ja riigiametnik (1929–2018) *[[Voldemar Linnamägi]], Eesti riigiametnik ja poliitik (1881–1948) *[[Peeter Linnap]], eesti meediateoreetik ja fotokunstnik (1960–) *[[Mart Linnart]], eesti ajakirjanik *[[Karl Linnas]], Eesti sõjakurjategija (1919–1987) *[[Martin Linnas]], Eesti NSV põllumajandustegelane, majandijuht ja rahvasaadik (1908–1989) *[[Raivo Linnas]] (1961–) *[[Tanel Linnas]], eesti leiutaja (1979–) *[[Tarmo Linnas]], eesti muusik ja vaimulik (1962–) *[[Tõnno Linnas]], eesti näitleja (1969–) *[[Carl von Linné]], rootsi bioloog (1707–1778) *[[Georg Linno]], eesti lendur (1884–1927) *[[Lehar Linno]], eesti auto- ja jalgrattasportlane (1954–) *[[Peep Linno]], eesti ajakirjanik, arhitekt ja karikaturist (1970–) *[[Erik Linnolt]], eesti psühhiaater ja eesti aktivist USA-s (1920–) *[[Tarmo Linnumäe]], eesti jalgpallur (1971–) *[[Ferdinand Linnus]], eesti ajaloolane (1895–1942) *[[Jüri Linnus]], eesti etnoloog (1926–1995) *[[Sander Linnus]], eesti triatleet ja orienteeruja (1991–) *[[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (1954–2022) *[[Elisabeth Linnuse]], eesti haridus- ja Eesti esperantoliikumise tegelane (1896–1973) *[[Rudolf Linnuste]], Eesti sõjaväelane (1888–1947) *[[Gustav Linquist]], Eesti tulundustegelane (1884–1936) *[[Hans Linstow]], taani päritolu Norra arhitekt (1787–1851) *[[Alex D. Linz]], USA filminäitleja (1989–) *[[Juan Linz]], politoloog (1926–2013) *[[Jakob Linzbach]], eesti keeleteadlane (1874–1953) *[[Peeter Linzbach]], eesti teatri- ja filmikunstnik (1902–1973) *[[Aleksander Lint]], eesti õpetaja ja ornitoloog (1886–1970) *[[Dmitri Linter]] *[[Leonora Linter]], Eesti poliitiline aktivist ja ettevõtja (1950–) *[[Mika Lintilä]], Soome poliitik (1966–) *[[Aado Lintrop]], eesti folklorist, šamanismiuurija, laulja ja luuletaja (1956–) *[[Jaan Lintrop]], eesti kirjanik (1885–1962) *[[Heli Lints]], Eesti omavalitsustegelane (1963–) *[[Rosanna Lints]], eesti laulja (1995–) *[[Rudolf Lints]], Eesti sõjaväelane (1891–1942) *[[Linus]], paavst ==Lio== *[[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (1954–2022) ==Lip== *[[Dua Lipa]], Inglise laulja (1995–) *[[Karl Lipand]], Eesti sõjaväelane (1895–1928) *[[Vello Lipand]], eesti helilooja (1926–2000) *[[Dmitri Lipartov]], Eesti jalgpallur (1973–) *[[Jan Lipavský]], Tšehhi poliitik (1985–) *[[Dmitri Lipetski]], Eesti jalgpallur (1989–) *[[Carl Eduard von Liphart]], baltisaksa arstiteadlane, kunstiteadlane ja -kollektsionäär (1808–1891) *[[Carl Gotthard von Liphart (1778−1853)|Carl Gotthard von Liphart]], Liivimaa kubermangu baltisaksa aadlik (1778–1853) *[[Helger Lipmaa]], eesti krüptograaf (1972–) *[[Fritz Albert Lipmann]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide biokeemik (1899–1986) *[[Julija Lipnitskaja]], vene iluuisutaja (1998–) *[[Heino Lipp (metsavend)|Heino Lipp]], eesti metsavend (1910–1949) *[[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]], eesti sportlane (1922–2006) *[[Jaan Lipp]], eesti ajakirjanik (1858–1924) *[[Herman Lipp]], eesti agronoom (1906–1988) *[[Martin Lipp]], eesti vaimulik (1854–1923) *[[Vladimir Lipp]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1904–?) *[[Armin Prinz zur Lippe]], Lippe vürstliku perekonna pea (1924–2015) *[[Franz von Lipperheide]], Liivi ordu rüütelvend (suri 1560) *[[Hans Lippershey]], Hollandi leiutaja (1570–1619) *[[Filippo Lippi]], itaalia maalikunstnik (suri 1469) *[[Marcello Lippi]], Itaalia jalgpallur ja treener (1948–) *[[Elmar Lipping]], eesti poliitik ja sõjaväelane (1906–1994) *[[Jüri Lipping]], eesti filosoof ja esseist (1970–) *[[Karl Lipping]], eesti vaimulik (1913–1985) *[[Elsa Lippmaa]], eesti õpetaja (1908–1937) *[[Endel Lippmaa]], Eesti füüsik ja poliitik (1930–2015) *[[Helle Lippmaa]], Eesti keemik *[[Jaak Lippmaa]], Eesti füüsik (1961–) *[[Jaan Lippmaa]], Eesti insener ja poliitik (1942–2021) *[[Mikk Lippmaa]], Eesti füüsik *[[Teodor Lippmaa]], eesti botaanik ja taimegeograaf (1892–1943) *[[Gabriel Lippmann]], Prantsuse-Luksemburgi füüsik ja leiutaja (1845–1921) *[[Walter Lippmann]], USA ajakirjanik (1889–1974) *[[Paavo Lipponen]], Soome poliitik (sündinud 1941) *[[Madli Lippur]], eesti kirjanik (1984–) *[[Endel Lippus]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1926–2008) *[[Johannes Lippus]], Eesti sõjaväelane (1891–1948) *[[Pärtel Lippus]], eesti foneetik (1980–) *[[Urve Lippus]], eesti muusikateadlane (1950–2015) *[[Virve Lippus]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1926–1990) *[[Aleksander Lipschütz]], füsioloog (1883–1980) *[[Seymour Martin Lipset]], ameerika politoloog ja sotsioloog (1922–) *[[Jaak Lipso]], eesti korvpallur (1940–) *[[Katri Lipson]], soome kirjanik ja arst (1965–) *[[Andres Lipstok]], Eesti majandustegelane ja poliitik (1957–) *[[Erich Lipstok]], Eesti diplomaat (1913–2010) *[[Johannes Lipstok]], eesti baptisti vaimulik, eesti baptistide juht (1883–1961) *[[Bruce Lipton]], ameerika arengubioloog (1944–) ==Lir== *[[Odd Lirhus]], norra laskesuusataja (1956–) *[[Li Lirisman]], eesti karateka (1998–) ==Lis== *[[Jaŭvheni Lisaviec]], valgevene jäähokimängija (1994–) *[[Johann Christian Lisch]], Eesti vaimulik (1729–1811) *[[Piotr Lisek]], Poola teivashüppaja (1992–) *[[Sabine Lisicki]], saksa tennisist (1989–) *[[Barbara Liskov]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1939–) *[[Vladimir Lissin]], Venemaa ettevõtja (1956–) *[[Lazar Lissitski]], juudi päritolu Vene maalikunstnik ja arhitekt (1890–1941) *[[Georgi Lissitsõn]], vene maletaja (1909–1972) *[[Natalja Lissovskaja]], NSV Liidu kergejõustiklane (1962–) *[[Ferenc Liszt]], ungari pianist ja helilooja (1811–1886) *[[Friedrich List]], saksa majandusteadlane (1789–1846) *[[Tom Lister, Jr.]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1958–2020) *[[Sylvi Listhaug]], Norra poliitik (1977–) *[[Georg Listing]], saksa muusik (1987–) *[[Vladislav Listjev]], vene ajakirjanik (1956–1995) *[[Sonny Liston]], USA poksija *[[Enn Listra]], eesti majandusteadlane (1955–) *[[Maria Listra]], eesti laulja ==Liš== *[[Adam Liška]], slovaki jäähokimängija (1999–) *[[Ondřej Liška‎]], Tšehhi poliitik (1977–) ==Lit== *[[Johann Lithander]], Eesti vaimulik (1742–1789) *[[Eeva Litmanen]], soome näitleja (1944–) *[[Jari Litmanen]], soome jalgpallur (1971–) *[[Yaakov Litzman]], Iisraeli poliitik (1948–) *[[Karl Litzmann]], Saksamaa sõjaväelane ja poliitik (1850–1936) *[[Karl Siegmund Litzmann]], Eestimaa kindralkomissar (1893–1945) *[[Florence Littauer]], Ameerika Ühendriikide eneseabikirjanik ja suhtluskoolitaja (1928–) *[[Pierre Littbarski]], saksa jalgpallur *[[Jonathan Littell]], prantsuskeelne USA kirjanik (1967–) *[[Little Richard]], USA laulja, laulukirjutaja ja pianist (1932–2020) *[[Sergiu Litvinenco]], Moldova poliitik (1981) *[[Aleksandr Litvinenko]], Venemaa julgeolekuohvitser ja dissident (1962–2006) *[[Aleksander Litvinov]], Eesti skulptor (1956–) *[[Maksim Litvinov]], Venemaa ja Nõukogude Liidu poliitik, revolutsionäär ja diplomaat (1876–1951) *[[Sergei Litvinov]], NSV Liidu vasaraheitja (1958–2018) *[[Jevgenia Litvinova]], baleriin ja balletipedagoog (1877–1945) *[[Marta Litõnska]], ukraina maletaja (1949–) ==Liu== *[[Liu Gang]], hiina matemaatik, füüsik ja inimõiguslane (1961–) *[[Liu Kun]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (1956–) *[[Lucy Liu]], USA näitleja (1968–) *[[Liu Shaoqi]], hiina revolutsionäär ning Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (1898–1969) *[[Liu Xiang]], hiina tõkkejooksja (1983–) *[[Liu Xiaobo]], hiina inimõiguslane (1955–2017) *[[Liu Yang]], hiina lendur ja taikonaut (1978–) *[[Linda Liukas]], soome arvutiprogrammeerija, lastekirjanik ja illustraator (1986–) *[[Ari-Pekka Liukkonen]], soome ujuja (1989–) *[[Vitantonio Liuzzi]], itaalia Vormel 1 sõitja (1981–) ==Liv== *[[Vassili Livanov]], vene näitleja (1935–) *[[Blake Lively]], USA näitleja (1987–) *[[Jakob Livenstroem]], eesti fotograaf (1830–1902) *[[Jüri Liventaal]], Eesti riigiametnik ja teadur (1950–) *[[Nicholas Liverpool]], Dominica poliitik (1934–2015) *[[Livia Drusilla]], [[Augustus]]e abikaasa (58 eKr – 29 pKr) *[[David Livingstone]], šoti maadeavastaja (1813–1873) *[[Mario Livio]], iisraeli ja USA astrofüüsik ja teaduskirjanik (1945–) *[[Titus Livius]], vanarooma ajaloolane (59 eKr – 17 pKr) *[[Robert Livländer]], eesti astronoom (1903–1944) *[[Tzipi Livni]], [[Iisrael]]i poliitik ([[1958]]–) *[[Lea-Tuti Livšits]], Eesti kunstnik (1930–1999) *[[Vladlen Livšits]], Eesti insener ja psühholoog (1929–2020) ==Liw== *[[Reinhold Liwe]], Rootsi sõjaväelane (1621–1665) *[[Alexandre Liwentaal]], aviaator (1868–1940) *[[Jonas Liwing]], rootsi jäähokimängija (1983–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Li, Biograafiad]] gdob461d5cxxmofmomr3dytnzzfuxyv 10 413062 6165745 5567454 2022-07-22T16:36:52Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Maailmameistrid meeste 200 m jooksus | päis = Meeste [[200 m jooks|200 m jooksu]] maailmameistrid | loend1 = {{nowrap|1983:&nbsp;[[Calvin Smith]] •}} {{nowrap|1987:&nbsp;[[Calvin Smith]] •}} {{nowrap|1991:&nbsp;[[Michael Johnson]] •}} {{nowrap|1993: [[Frankie Fredericks]] •}} {{nowrap|1995: [[Michael Johnson]] •}} {{nowrap|1997: [[Ato Boldon]] •}} {{nowrap|1999: [[Maurice Greene]] •}} {{nowrap|2001: [[Konstantínos Kentéris]] •}} {{nowrap|2003: [[John Capel]] •}} {{nowrap|2005: [[Justin Gatlin]] •}} {{nowrap|2007: [[Tyson Gay]] •}} {{nowrap|2009: [[Usain Bolt]] •}} {{nowrap|2011: [[Usain Bolt]] •}} {{nowrap|2013: [[Usain Bolt]] •}} {{nowrap|2015: [[Usain Bolt]] •}} {{nowrap|2017: [[Ramil Guliyev]] •}} {{nowrap|2019: [[Noah Lyles]] •}} {{nowrap|2022: [[Noah Lyles]]}} }}<noinclude>[[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrite mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> bizm0nttk46ik7xd5y9ndzz2ic6qx14 10 413358 6166148 6125566 2022-07-23T11:31:25Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Maailmameistrid meeste 400 m jooksus | päis = Meeste [[400 m jooks|400 m jooksu]] maailmameistrid | loend1 = {{rõhtloend| *1983: [[Bert Cameron]] *1987: [[Thomas Schönlebe]] *1991: [[Antonio Pettigrew]] *1993: [[Michael Johnson]] *1995: [[Michael Johnson]] *1997: [[Michael Johnson]] *1999: [[Michael Johnson]] *2001: [[Avard Moncur]] *2003: [[Tyree Washington]] *2005: [[Jeremy Wariner]] *2007: [[Jeremy Wariner]] *2009: [[LaShawn Merritt]] *2011: [[Kirani James]] *2013: [[LaShawn Merritt]] *2015: [[Wayde van Niekerk]] *2017: [[Wayde van Niekerk]] *2019: [[Steven Gardiner]] *2022: [[Michael Norman]] }} }}<noinclude> [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrite mallid]] </noinclude> aucvqkxswxrei73apytfet1k9bhvsp2 10 413360 6166152 6125602 2022-07-23T11:36:31Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Maailmameistrid naiste 400 m tõkkejooksus | päis = Naiste [[400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooksusu]] maailmameistrid | loend1 = {{nowrap|1980:&nbsp;[[Bärbel Broschat]] •}} {{nowrap|1983:&nbsp;[[Jekaterina Fesenko]] •}} {{nowrap|1987:&nbsp;[[Sabine Busch]] •}} {{nowrap|1991:&nbsp;[[Tatjana Ledovskaja]] •}} {{nowrap|1993: [[Sally Gunnell]] •}} {{nowrap|1995: [[Kim Batten]] •}} {{nowrap|1997: [[Nezha Bidouane]] •}} {{nowrap|1999: [[Daimí Pernía]] •}} {{nowrap|2001: [[Nezha Bidouane]] •}} {{nowrap|2003: [[Jana Rawlinson|Jana Pittman]] •}} {{nowrap|2005: [[Julija Petšonkina]] •}} {{nowrap|2007: [[Jana Rawlinson]] •}} {{nowrap|2009: [[Melaine Walker]] •}} {{nowrap|2011: [[Lashinda Demus]] •}} {{nowrap|2013: [[Zuzana Hejnová]] •}} {{nowrap|2015: [[Zuzana Hejnová]] •}} {{nowrap|2017: [[Kori Carter]] •}} {{nowrap|2019: [[Dalilah Muhammad]]•}} {{nowrap|2022: [[Sydney McLaughlin]]}} }}<noinclude>[[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrite mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> fkzz1bzr6i1fyq8rwd11i8gh44g3u1w 6166153 6166152 2022-07-23T11:37:13Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Maailmameistrid naiste 400 m tõkkejooksus | päis = Naiste [[400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooksusu]] maailmameistrid | loend1 = {{nowrap|1980:&nbsp;[[Bärbel Broschat]] •}} {{nowrap|1983:&nbsp;[[Jekaterina Fesenko]] •}} {{nowrap|1987:&nbsp;[[Sabine Busch]] •}} {{nowrap|1991:&nbsp;[[Tatjana Ledovskaja]] •}} {{nowrap|1993: [[Sally Gunnell]] •}} {{nowrap|1995: [[Kim Batten]] •}} {{nowrap|1997: [[Nezha Bidouane]] •}} {{nowrap|1999: [[Daimí Pernía]] •}} {{nowrap|2001: [[Nezha Bidouane]] •}} {{nowrap|2003: [[Jana Rawlinson|Jana Pittman]] •}} {{nowrap|2005: [[Julija Petšonkina]] •}} {{nowrap|2007: [[Jana Rawlinson]] •}} {{nowrap|2009: [[Melaine Walker]] •}} {{nowrap|2011: [[Lashinda Demus]] •}} {{nowrap|2013: [[Zuzana Hejnová]] •}} {{nowrap|2015: [[Zuzana Hejnová]] •}} {{nowrap|2017: [[Kori Carter]] •}} {{nowrap|2019: [[Dalilah Muhammad]] •}} {{nowrap|2022: [[Sydney McLaughlin]]}} }}<noinclude>[[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrite mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> ik3ee56g9jhyu2hyttdgj7bz1v24ljb 10 413437 6166151 6125586 2022-07-23T11:35:38Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Maailmameistrid naiste 400 m jooksus | päis = Naiste [[400 m jooks|400 m jooksu]] maailmameistrid | loend1 = {{nowrap|1983:&nbsp;[[Jarmila Kratochvílová]] •}} {{nowrap|1987:&nbsp;[[Olga Brõzgina]] •}} {{nowrap|1991:&nbsp;[[Marie-José Pérec]] •}} {{nowrap|1993: [[Jearl Miles Clark]] •}} {{nowrap|1995: [[Marie-José Pérec]] •}} {{nowrap|1997: [[Cathy Freeman]] •}} {{nowrap|1999: [[Cathy Freeman]] •}} {{nowrap|2001: [[Amy Mbacké Thiam]] •}} {{nowrap|2003: [[Ana Guevara]] •}} {{nowrap|2005: [[Tonique Williams-Darling]] •}} {{nowrap|2007: [[Christine Ohuruogu]] •}} {{nowrap|2009: [[Sanya Richards-Ross|Sanya Richards]] •}} {{nowrap|2011: [[Amantle Montsho]] •}} {{nowrap|2013: [[Christine Ohuruogu]] •}} {{nowrap|2015: [[Allyson Felix]] •}} {{nowrap|2017: [[Phyllis Francis]] •}} {{nowrap|2019: [[Salwa Eid Naser]] •}} {{nowrap|2022: [[Shaunae Miller-Uibo]]}} }}<noinclude> [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrite mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> 51opxkoy8v6u5hddixhh5gzzpjklxus 10 413555 6165746 6125584 2022-07-22T16:37:33Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Maailmameistrid naiste 200 meetri jooksus | päis = Naiste [[200 m jooks|200 m jooksu]] maailmameistrid | loend1 = {{nowrap|1983:&nbsp;[[Marita Koch]] •}} {{nowrap|1987:&nbsp;[[Silke Gladisch]] •}} {{nowrap|1991:&nbsp;[[Katrin Krabbe]] •}} {{nowrap|1993: [[Merlene Ottey]] •}} {{nowrap|1995: [[Merlene Ottey]] •}} {{nowrap|1997: [[Žanna Block|Žanna Pintusevitš]] •}} {{nowrap|1999: [[Inger Miller]] •}} {{nowrap|2001: [[Debbie Ferguson-McKenzie|Debbie Ferguson]] •}} {{nowrap|2003: [[Anastasija Kapatšinskaja]] •}} {{nowrap|2005: [[Allyson Felix]] •}} {{nowrap|2007: [[Allyson Felix]] •}} {{nowrap|2009: [[Allyson Felix]] •}} {{nowrap|2011: [[Veronica Campbell-Brown]] •}} {{nowrap|2013: [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] •}} {{nowrap|2015: [[Dafne Schippers]] •}} {{nowrap|2017: [[Dafne Schippers]] •}} {{nowrap|2019: [[Dina Asher-Smith]] •}} {{nowrap|2022: [[Shericka Jackson]]}} }}<noinclude>[[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrite mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> acmpgwff8tp6vfcz0zpe0s4o605d1gk 0 414215 6166050 4370050 2022-07-23T09:59:54Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Ruhnu Põhikool''' on [[põhikool]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Ruhnu]]l. ==Ajalugu== Ruhnu kool kasutab [[1875]]. aastal ehitatud [[Ruhnu pastoraat-koolimaja]]<ref name="kooli koduleht">http://kool.ruhnu.ee/kooli-ajalugu-ja-kontaktid/meie-kooli-ajalugu/ (vaadatud 07.09.2015)</ref>. Et saarel oli palju [[rannarootslased|rannarootslasi]], siis algusest kuni 1944. aastani käis õppetöö koolis [[rootsi keel|rootsi]] ja kohalikus ehk [[ruhnu keel]]es<ref name="kooli koduleht"/>. 1945. aastal muudeti kool 7-klaasiliseks ja selle nimeks sai ''Ruhnu Mittetäielik Keskkool''<ref name="kooli koduleht" />. 1962. aastal muudeti kool 8-klassiliseks.<ref name="kooli koduleht" /> 1963. aastal sooviti kooli muuta 4-klassiliseks, sest õpilasi oli ainult 14 ja valmis oli saanud [[Pärnu Internaatkool]]. Regulaarse lennuühenduse puudumise tõttu jäi muudatus teostamata.<ref name="kooli koduleht" /> 1978 oli kool õpilaste puudumiste tõttu suletud<ref name="kooli koduleht" />. 1979. aastal avati 3-klassiline algkool ja kool tegutses nime all ''Ruhnu Algkool.''<ref name="kooli koduleht" /><ref name=":0">[http://kool.ruhnu.ee/wp-content/uploads/2013/11/Ruhnu-Põhikooli-arengukava-2018-2022.pdf Ruhnu Põhikooli arengukava 2018-2022.] Ruhnu Põhikooli veebisait.</ref> 1987. aastal muudeti kool 8-klassiliseks (''Ruhnu 8-klassiline Kool'') ja 1988. aastal 9-klassiliseks (Ruhnu 9-klassiline Kool). Alates 1. septembrist 1990 kannab kool nime '''Ruhnu Põhikool'''.<ref name=":0" /> Kooli hoone renoveeriti aastatel 2016-2017. Koolil puudub spordisaal, mistõttu ei ole võimalik täielikult täita riiklikku õppekava.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://kool.ruhnu.ee/ Kooli koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Saare maakonna koolid]] [[Kategooria:Ruhnu vald]] ttrsmzghu1sj5jaeaja1rrftbife6bq 0 414924 6165956 6138939 2022-07-23T05:26:23Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Shaunae Miller-Uibo | Pilt = Shaunae Miller-Uibo London 2017.jpg | Pildisuurus = 220px | Pildinimi = | Riik = Bahama | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1994|4|15}} | Sünnikoht = [[Nassau]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = 185 cm | Kaal = 69 kg | Spordiklubi= | Treener = | Märkus = | Märkus2 = | Medalid = {{Olümpia1}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 meetrit 2|400 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tōkyōs]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks 2|400 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Peking]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit_2|400 m jooks]]}} {{Pronksmedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200_meetri_jooks_2|200 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400_m_jooks_2|400 m jooks]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400_m_jooks_2|400 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2014 Sopot]]|[[400 meetri jooks|400 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2018 Gold Coast]]|200 m jooks}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2010. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2010 Moncton]]|[[400 meetri jooks|400 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011 Lille]]|[[400 meetri jooks|400 m jooks]]}} }} '''Shaunae Miller-Uibo''' (sündinud [[15. aprill]]il [[1994]]) on [[Bahama]] [[sprinter]], 400 meetri jooksu maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Ta omandas keskhariduse St. Augustine Kolledžis [[Nassau]]s ja astus 2012. aastal [[Georgia Ülikool]]i<ref name="theNassauGuardian2012" /> [[USA]]-s. [[2011. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] {{lisa viide|sai temast esimene Bahama sportlane, kes on 400 meetri jooksu võitnud.}} Veebruaris 2012 täitis ta [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e kvalifikatsiooninormi. Miller tegi [[London]]is hea stardi, kuid katkestas jooksu vigastuse tõttu.<ref name="theNassauGuardian2012" /> Rahvaste ühenduse mängudel [[2014. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2014. aastal]] oli ta 400 m jooksus seitsmes.<ref name="CommonwealthG2014" /> [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] Pekingis teenis ta 400 m jooksus ajaga 49,67 [[Allyson Felix]]i järel hõbemedali.<ref name="WC2015" /> [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s tuli ta 400 meetri jooksus olümpiavõitjaks, püstitades isikliku rekordi 49,44-ga.<ref name="1TR6P" /> Olümpiamängude avatseremoonial oli ta Bahama lipukandja. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is võitis ta [[200 meetri jooks]]us ajaga 22,15 pronksmedali. 400 meetri jooksu finaalis oli lõpusirgel juhtpositsioonil, kui teda tabas paarkümmend meetrit enne finišit tõenäoliselt [[lihasekramp]], mistõttu jäi ta ajaga 50,49 neljandaks.<ref>[http://sport.err.ee/612111/lopusirgele-liidrina-tulnud-miller-uibo-jai-dramaatilisel-moel-medalita "Lõpusirgele liidrina tulnud Miller-Uibo jäi dramaatilisel moel medalita"]. ERR Sport. 10.08.2017. Vaadatud 14.08.2017.</ref> 2017. aastal tuli ta [[Teemantliiga]] üldvõitjaks nii 200 kui ka 400 meetri jooksus. [[2018. aasta Rahvaste Ühenduse mängud]]el võitis ta 200 meetri jooksus kuldmedali võistluste rekordit tähistava 22,09-ga. == Isiklikud rekordid == === Välisvõistlustel === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"|'''11,19''' || [[30. aprill]] [[2016]]<br>[[20. august]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Clermont (Florida)|Clermont]], [[Florida]]<br>{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"|'''21,88''' || [[24. august]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Zürich]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"|'''48,97''' || [[20. juuli]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Monaco}} [[Monaco]] |} === Sisevõistlustel === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg!! Koht |- | [[200 m jooks]] || align="center"|'''23,26''' || [[9. veebruar]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Blacksburg]], [[Virginia]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"|'''35,45 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' <ref group="märkus">Jagab maailmarekordit koos vene sprinteri [[Irina Privalova]]ga.</ref> || [[3. märts]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[New York]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"|'''50,88''' || [[9. märts]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Fayetteville (Arkansas)|Fayetteville]], [[Arkansas]] |} ==Isiklikku== [[2016]]. aasta aprillis kihlus ta [[Eesti]] [[kümnevõistlus|kümnevõistleja]] [[Maicel Uibo|Maicel Uiboga]].<ref name="0ngdl" /> [[4. veebruar]]il [[2017]] paar abiellus.<ref name="27J2v" /><ref name="eMmgu" /> == Märkused == <references group="märkus" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="theNassauGuardian2012">{{netiviide|URL=http://www.thenassauguardian.com/index.php?option=com_content&view=article&id=33128:shaunae-pulls-up-in-400m-at-first-olympics&catid=41:sports&Itemid=50|Pealkiri=Shaunae pulls up in 400m at first Olympics|Autor=Sheldon Longley|Väljaanne=The Nassau Guardian|Aeg=4. august 2012|Kasutatud=16. september 2015|Keel=Inglise keel}}</ref> <ref name="CommonwealthG2014">{{Netiviide |url=http://www.bbc.com/sport/commonwealth-games/2014/results/sports/athletics/womens-400m |pealkiri=2014. Commonwealth games Women's 400m |vaadatud=2015-09-16 |arhiivimisaeg=2014-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140801022234/http://www.bbc.com/sport/commonwealth-games/2014/results/sports/athletics/womens-400m |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="WC2015">{{netiviide|URL=http://www.iaaf.org/competitions/iaaf-world-championships/15th-iaaf-world-championships-4875/news/report/women/400-metres/final|Pealkiri=Report: women's 400m final – IAAF World Championships, Beijing 2015|Aeg=27. august 2015|Koht=Peking, Hiina|Väljaandja=IAAF|Kasutatud=16. september 2015|Keel=Inglise keel.}}</ref> <ref name="1TR6P">[https://www.iaaf.org/news/report/rio-2016-women-400m Report: women's 400m final – Rio 2016 Olympic Games]. IAAF News. 16. august 2016. Vaadatud 16.08.2016.</ref> <ref name="0ngdl">{{Netiviide|URL=http://sport.postimees.ee/3649863/foto-kumnevoistleja-maicel-uibo-kihlus-bahama-tippjooksjaga|Pealkiri=Kümnevõistleja Maicel Uibo kihlus Bahama tippjooksjaga|Väljaanne=Postimees Sport|Aeg=9.04.2016}}</ref> <ref name="27J2v">{{Cite web|url=http://kuimetsakuld.blogspot.com.ee/2017/02/4-veebruaril-tehti-ajalugu.html?m=1|title=4. veebruaril tehti ajalugu|access-date=5.02.2017}}</ref> <ref name="eMmgu">{{Netiviide |URL=http://sport.delfi.ee/news/melu/uudised/palju-onne-maicel-uibo-ja-olumpiavoitja-shaunae-miller-abiellusid?id=77136824 |Pealkiri=PALJU ÕNNE! Maicel Uibo ja olümpiavõitja Shaunae Miller abiellusid |Väljaanne=Delfi Sport |Aeg=5.02.2017}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * {{IAAF}} * [https://instagram.com/hey_itsshaunae/ Shaunae Milleri Instagram] {{Olümpiavõitjad naiste 400 meetri jooksus}} {{JÄRJESTA:Miller, Shaunae}} [[Kategooria:Bahama sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] f2zyx2o9qslet4nlqg92nca06tjc8r6 0 424044 6165706 5725254 2022-07-22T15:32:38Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Kent''' võib tähenda järgmist: * '''[[Kent]]''', krahvkond Inglismaal * '''[[Kent (Connecticut)|Kent]]''', linn USA-s Connecticuti osariigis * '''[[Kent (Ohio)|Kent]]''', linn USA-s Ohio osariigis * '''[[Kent (Washington)|Kent]]''', linn USA-s Washingtoni osariigis * '''[[Kent (ansambel)|Kent]]''', ansambel * '''[[Kent (sigaretid)|Kent]]''', sigaretimark * '''[[Kenti kuningriik]]''' ffbrbye3iynxq2fnjngs2fzdth0ti05 0 425543 6166063 5731528 2022-07-23T10:10:50Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kalngale | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Kalngale | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1073 (2015)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=83632 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Kalngale''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Liivi laht|Liivi lahe]] ääres [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] [[Carnikava vald|Carnikava vallas]]. Asula asub merepinnast 4 meetri kõrgusel. Külas asuvad [[Riia–Skulte raudteeliin]]i [[Kalngale raudteepeatus]] ja Kalngale bussipeatus.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> [[XVIII sajand]]ist kuni aastani 1896 asus Kalngale kohal [[Daugavgrīva kihelkond|Daugavgrīva kihelkonna]] pastoraat. Kalngale tekkis suvitusasulana [[Langa jõgi|Langa]] jõe ja [[Liivi laht|Liivi lahe]] vahele XX sajandi alguses. Küla vanad nimed olid ''Kalngalaciems'' ja ''Kalnagala''. Aastal [[1933]] avati raudteeühendus [[Riia]]ga. Külas kasvav [[sanglepp]] ümbermõõduga 2.83 meetrit on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Kalngales asuv Baltgalvji Ohvriküngaste hiiepaik on kohaliku mälestisena muinsuskaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=&dating=&address=Carnikavas+novads&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 11.10 2020</ref> Aastal 2015 oli külas 867 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 1073. [[Pilt:Калнгале (Латвия) Пивной ресторан у станции - panoramio.jpg|pisi|tühi]] == Viited == {{viited}} {{Carnikava piirkond}} [[Kategooria:Ādaži piirkonna külad]] l7cwp96vws2gvffcmd2t691w0wyywpo 0 425569 6166066 5731530 2022-07-23T10:12:47Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Garciems | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Garciems | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1363 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2804 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Garciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Liivi laht|Liivi lahe]] ääres [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] [[Carnikava vald|Carnikava vallas]]. Asula asub merepinnast 4 meetri kõrgusel. Külas asub [[Riia–Skulte raudteeliin]]i [[Garciemsi raudteepeatus]] ja Garciemsi bussipeatus.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Garciems tekkis [[Langa jõgi|Langa]] jõe äärde. XX sajandi alguses kandis see nime Langeciems. XX sajandi kolmekümnendatel aastatel kaevati küla juures läbi luidete Langa jõge merega ühendav kanal. Aastal [[1933]] avati raudteeühendus [[Riia]]ga. Suvitusasulana kogus küla tuntust XX sajandi keskpaigas, mil raudtee ja mere vahele hakati rajama suvilaid. Garciemsi lähedal Liivi lahe kaldal asuvad 28,8 meetri kõrgused luited. Aastal 2015 oli külas 625 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 1363. [[Pilt:Гарциемс (Латвия) Дорожка от автостоянки к морю - panoramio.jpg|pisi|tühi|tee bussipeatusest mere suunas]] == Viited == {{viited}} {{commonskat|Garciems}} {{Carnikava piirkond}} [[Kategooria:Ādaži piirkonna külad]] 7z0p7j2lr1m9e5ldym5rb3032ug13qk 0 425575 6166031 5731459 2022-07-23T09:24:31Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Garupe | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Garupe | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 504 (2015)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=29628 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Garupe''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Liivi laht|Liivi lahe]] ääres [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] [[Carnikava vald|Carnikava vallas]]. Asula asub merepinnast 4 meetri kõrgusel. Külas asuvad [[Riia–Skulte raudteeliin]]i [[Garupe raudteepeatus]] ja Garupe bussipeatus.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Garupe tekkis suvitusasulana [[Langa jõgi|Langa]] jõe äärde XX sajandi kuuekümnendatel aastatel. Aastal [[1971]] avati selle juures raudteepeatus. Algselt kandis suvitusasula nime ''Arhitekts''. Tänapäeval on asulas suvitajaid üle 1400. Osa külast asub Piejura maastikukaitsealal.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2015 oli külas 112 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 504. == Viited == {{viited}} {{Carnikava piirkond}} [[Kategooria:Ādaži piirkonna külad]] mrwzzfqtp7ackz7lpaaumdltvymeuyy 0 425605 6166064 5730416 2022-07-23T10:11:44Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Gauja | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Gauja | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1191 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=83632 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Gauja''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Liivi laht|Liivi lahe]] ääres [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] [[Carnikava vald|Carnikava vallas]]. Asula asub merepinnast 4 meetri kõrgusel [[Dzirnezers]]i järve kaldal. Külas asub [[Riia–Skulte raudteeliin]]i [[Gauja raudteepeatus]], sinna jäävad Gauja ja DS Salūtsi bussipeatused.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Gauja lähedal suubub Liivi lahte [[Koiva]] jõgi. Aastal [[1934]] avati raudteeühendus [[Riia]]ga, peale seda tekkis peatuse juurde suvitusasula. Külas kasvav [[sanglepp]] ümbermõõduga 2.78 meetrit on looduskaitse all. Ka on looduskaitse all Dzinezersi saartel kasvavad põlispuud - mänd ümbermõõduga 2.61 meetrit, mänd ümbermõõduga 2.54 ja kõrgusega 22.6 meetrit, mänd ümbermõõduga 2.72 ning kõrgusega 26.8 meetrit ja [[harilik ebatsuuga]] ümbermõõduga 0.88 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2015 oli külas 484 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 1191. == Viited == {{viited}} {{Carnikava piirkond}} [[Kategooria:Ādaži piirkonna külad]] ekeo5xxrm0b9lvuveb5g85tn9tekynj 0 425607 6166033 6047325 2022-07-23T09:28:25Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lilaste | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Lilaste | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 148 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=29645 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Lilaste''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Liivi laht|Liivi lahe]] ääres [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] [[Carnikava vald|Carnikava vallas]]. Asula asub merepinnast 3 meetri kõrgusel [[Lilaste järv]]e kaldal. Külas asub [[Riia–Skulte raudteeliin]]i [[Lilaste raudteejaam]], sinna jääb Medzābaki bussipeatus,<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> ka läbib asulat [[Via Baltica]]. Lilaste lähedal suubub Liivi lahte [[Lilaste jõgi]]. [[1934]]. aastal avati raudteeühendus [[Riia]]ga, pärast seda tekkis peatuse juurde suvitusasula. Nõukogude ajal asus külas [[sõjaväebaas]]. Sama nime kannab ka [[Lilaste (Saulkrasti piirkond)|küla]] Lilaste jõe põhjakaldal. Külas kasvav mänd ümbermõõduga 3,29 meetrit on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> [[Fail:Lilaste station 2016 (29870324722).jpg|pisi|Lilaste rongijaam 2016. aastal]] 2015. aastal oli külas 164 elanikku, 2020. aastal oli elanikke 148. [[Pilt:Road to the beach in Lilaste - panoramio.jpg|pisi|tühi| Lilaste rand]] == Viited == {{viited}} {{commonskat|Lilaste (Carnikava Municipality)}} {{Carnikava piirkond}} [[Kategooria:Ādaži piirkonna külad]] aha1y81rleos9jmqkr9mguxl01yia6e 0 431174 6166061 6052721 2022-07-23T10:07:57Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Harju Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1918 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 2018 | tüüp = [[kohalik omavalitsus]] [[maavalitsus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = [[Pagari tänav|Pagari uulits]] 1, Tallinn<br>[[Roosikrantsi tänav]] 12, Tallinn | piirkond = [[Harju maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Harju maavanem]] | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Harju maavalitsus''' oli [[riigiasutus]], mis asus [[Tallinn]]as aadressil [[Roosikrantsi tänav]] 12. Maavalitsuse eesotsas oli [[Harju maavanem]]. Viimane Harju maavanem oli [[Ülle Rajasalu]].<ref name="harju.maavalitsus.ee_kontaktid">[https://web.archive.org/web/20160303140824/http://harju.maavalitsus.ee/kontaktid Maavalitsuse struktuur] (vaadatud 03.03.2016)</ref> Asutus kandis nimetusi: 1917–1917 Harju Maakonna Amet, 1917–1917 Harju Maakonnavalitsus, 1918–1934 Harju Maavalitsus, 1934–1938 Harju Ajutine Maavalitsus, 1938–1940 Harju Maakonnavalitsus<ref>[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-TLA/type/fa/id/TLA.884/unitid/TLA.884 Harju Maakonnavalitsus, 1917-1940], Tallinn City Archives</ref>. == Ajalugu == Harju maakonna omavalitsus loodi 30. märtsil 1917. aastal. Harju maakonnanõukogu liikmed olid [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakonna]] valdade volitatud isikud. [[Harju maakonnanõukogu]] avamise koosolek toimus 1. juulil 1917 Tallinnas [[Toompea lossi Valge saal|Toompea lossi Valges saal]]is. Harju maakonnanõukogu esimeheks valiti [[Johannes Reintalu|Johannes Reinthal]]. Harju maakonnavalitsuse struktuuris on olnud algperioodil üldosakond (organiseeris komisjonide tööd) ja toitlustusosakond (toiduainete tagavarade arvelevõtmine ning elanikkonna ja sõjaväe varustamine). Samuti oli maakonnavalitsuse struktuuris teede osakond (hiljem moodustati ehitus- ja teedeosakond), tervishoiuosakond (ühendati vahepeal majandusosakonnaga ja hiljem moodustati sotsiaalosakond), maakoolivalitsus (hiljem moodustati haridusosakond) ning administratiivosakond<ref>[[Ülle Rajasalu]], [https://sonumitooja.ee/har%C2%ADju-maa%C2%ADva%C2%ADlit%C2%ADsu%C2%ADsest-saab-100-aas%C2%ADta%C2%ADpae%C2%ADval-aja%C2%ADlu%C2%ADgu/ Harju maavalitsusest saab 100. aastapäeval ajalugu!], sonumitooja.ee, 29.03.2017</ref>. {{vaata|maavalitsus|maakonnanõukogu|Harju maakonnavalitsus|Harju maakonnanõukogu}} Maakonna omavalitsustes oli 2 organit - korraldav ja täidesaatev: [[volikogu]] ja maavalitsus. Maakonnavalitsus oli [[Maakonnanõukogu]] [[Täidesaatev võim|täidesaatev]] organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], 24. jaanuarist 1934. aastal. 1934. aastal kehtima halanud põhiseaduse [[omavalitsusüksus]]te loetelus puudusid maaomavalitsused. Seetõttu maakonna omavalitsused kaotati 1934. aasta maakondade ajutise valitsemise seadusega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/01/23/7 Riigikogu poolt 19. jaanuaril 1934 vastuvõetud 40. Maakondade ajutise valitsemise seadus.], Riigi Teataja, nr. 5, 23 jaanuar 1934</ref>. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. Ajutised maavalitsused täitsid endiste maavalitsuste ülesandeid kuni viimaste üleandmiseni vastavaile asutustele. Ajutised maavalitsused allusid [[Kohtu- ja Siseministeerium]]ile. Maakonna omavalitsusorganiteks olid: 1) [[Maavolikogu|maavolikogu]], 2) [[maavanem]], 3) [[maavalitsus]] ja 4) [[Vallavanem|valla-]] ja [[linnavanem]]ate täiskogu. Maavolikogu valiti 5-ks kalendriaastaks ja ta koosnes vastavalt elanike arvule 11—25 [[Maavolinik|maavolinik]]ust. {{vaata|maavalitsus|maavolikogu|Harju maakonnavalitsus|Harju maavolikogu|Harju maavanem}} [[1. mai]]l [[1938. aasta Eestis|1938]]. aastal jõustunud Maakonnaseaduse järgi oli maakonnaomavalitsuse juht [[maavanem]], kes oli ka ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas. 1938. aastal valiti Harju maavolikogu liikmeiks: [[Riisipere vald]] [[Riisipere vallavanem|vallavanem]], [[Johannes Ney]], [[Vihterpalu vald|Vihterpalu]] [[Vihterpalu vallavanem|vallavanem]] Aleksander Söderman ja [[Paldiski]] [[Paldiski linnavanem|linnavanem]] [[Johannes Odres]]; [[Riigivolikogu 14. valimisringkond|14. valimisringkonnast]]: [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila]] [[Keila vallavanem|vallavanem]] E. Planberg, [[Harku vald (Keila kihelkond)|Harku]] [[Harku vallavanem|vallavanem]] [[Peeter-Voldemar Kaps]] ja [[Hageri vald (1921)|Hageri]] [[Hageri vallvanem|vallvanem]] [[Kustav Jänes]]; [[Riigivolikogu 15. valimisringkond|15. valimisringkonnast]]: [[Rapla vald (Rapla kihelkond)|Rapla]] [[Rapla vallavanem|vallavanem]] [[Oskar Leinsalu]], [[Raiküla vald|Raiküla]] [[Raiküla vallavanem|vallavanem]] [[Jaan Kutser]] ja [[Kehtna vald (Rapla kihelkond)|Kehtna]] [[Kehtna vallavanem|vallavanem]] Eduard Saar; [[Riigivolikogu 16. valimisringkond|16. valimisringkonnast]]: [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi]] [[Triigi vallavanem|vallavanem]] [[Jaan Tärne]], [[Ravila vald (1899)|Ravila]] [[Ravila vallavanem|vallavanem]] [[Jaan Moor]] ja [[Kuivajõe vald (Kose kihelkond)|Kuivajõe]] [[Kuivajõe vallavanem|vallavanem]] [[Alfred Aassalu]]; [[Riigivolikogu 17. valimisringkond|17. valimisringkonnast]]: [[Kõnnu vald (Kuusalu kihelkond)|Kõnnu]] [[Kõnnu vallavanem|vallavanem]] [[Kaarel Heinver]], [[Kiiu vald|Kiiu]] [[Kiiu vallavanem|vallavanem]] Josep Muru ja [[Anija vald (Harju-Jaani kihelkond)|Anija]] [[Anija vallavanem|vallavanem]] Johannes Kallang; [[Riigivolikogu 18. valimisringkond|18. valimisringkonnast]]: [[Jõelähtme vald (Jõelähtme kihelkond)|Jõelehtme]] [[Jõelehtme vallavanem|vallavanem]] Johannes Kuuskmäe, [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae]] [[Rae vallavanem|vallavanem]] Jaan Selks ja [[Kohila vald (Hageri kihelkond)|Kohila]] [[Kohila vallavanem|vallavanem]] [[Aleksander Starkopf]]. Kokku 18 maavolikogu liiget<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/9 Harju maavolikogu], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. {{vaata|Eesti maavolinike loend#Harju maavolinikud}} 1990. aastal taasmoodustati Harju maakonnavalitsus ja 1993. aastal Harju maavalitsus. Eestis olid 1989–1993 [[maakond|maakonnad]] omavalitsusliku staatusega haldusüksused ning igal maakonnal oli [[maakonnavolikogu]] ja [[maakonnavalitsus]]. Alates 1993. aastast on maavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatavat [[maavanem]]at teenindav riigiasutus. Harju maavalitsuse struktuuriüksused olid [[kantselei]], mille eesotsas oli [[maasekretär]], ja kaks osakonda: arengu- ja planeeringuosakond ning haridus- ja sotsiaalosakond.<ref name="harju.maavalitsus.ee_struktuur">[https://web.archive.org/web/20160303140824/http://harju.maavalitsus.ee/kontaktid Maavalitsuse struktuur] (vaadatud 03.03.2016)</ref> 2016 tegutses maavalitsuse juures ka 23 komisjoni ja nõukogu.<ref name="harju.maavalitsus.ee_komisjonid_nõukogud">https://web.archive.org/web/20160303140707/http://harju.maavalitsus.ee/documents/182179/0/Komisjonid%2C%20n%C3%B5ukogud_2016jaan.doc/17a29171-9ebf-4365-a6b0-2bd3b72ec241 (vaadatud 03.03.2016)</ref> Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> == Harju maavanem == {{vaata|Harju maavanem}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Harju maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] jn7g898e6qtf5u6azyy3lumbxrop053 6166083 6166061 2022-07-23T10:19:38Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Harju Maavalitsus | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1918 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = 2018 | tüüp = [[kohalik omavalitsus]] [[maavalitsus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = Tallinn | asukoht = [[Pagari tänav|Pagari uulits]] 1, Tallinn<br>[[Roosikrantsi tänav]] 12, Tallinn | piirkond = [[Harju maakond]] | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Harju maavanem]] | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Harju maavalitsus''' oli [[riigiasutus]], mis asus [[Tallinn]]as aadressil [[Roosikrantsi tänav]] 12. Maavalitsuse eesotsas oli [[Harju maavanem]]. Viimane Harju maavanem oli [[Ülle Rajasalu]].<ref name="harju.maavalitsus.ee_kontaktid">[https://web.archive.org/web/20160303140824/http://harju.maavalitsus.ee/kontaktid Maavalitsuse struktuur] (vaadatud 03.03.2016)</ref> Asutus kandis nimetusi: 1917–1917 Harju Maakonna Amet, 1917–1917 Harju Maakonnavalitsus, 1918–1934 Harju Maavalitsus, 1934–1938 Harju Ajutine Maavalitsus, 1938–1940 Harju Maakonnavalitsus<ref>[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-TLA/type/fa/id/TLA.884/unitid/TLA.884 Harju Maakonnavalitsus, 1917-1940], Tallinn City Archives</ref>. == Ajalugu == Harju maakonna omavalitsus loodi 30. märtsil 1917. aastal. Harju maakonnanõukogu liikmed olid [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakonna]] valdade volitatud isikud. [[Harju maakonnanõukogu]] avamise koosolek toimus 1. juulil 1917 Tallinnas [[Toompea lossi Valge saal|Toompea lossi Valges saal]]is. Harju maakonnanõukogu esimeheks valiti [[Johannes Reintalu|Johannes Reinthal]]. Harju maakonnavalitsuse struktuuris on olnud algperioodil üldosakond (organiseeris komisjonide tööd) ja toitlustusosakond (toiduainete tagavarade arvelevõtmine ning elanikkonna ja sõjaväe varustamine). Samuti oli maakonnavalitsuse struktuuris teede osakond (hiljem moodustati ehitus- ja teedeosakond), tervishoiuosakond (ühendati vahepeal majandusosakonnaga ja hiljem moodustati sotsiaalosakond), maakoolivalitsus (hiljem moodustati haridusosakond) ning administratiivosakond<ref>[[Ülle Rajasalu]], [https://sonumitooja.ee/har%C2%ADju-maa%C2%ADva%C2%ADlit%C2%ADsu%C2%ADsest-saab-100-aas%C2%ADta%C2%ADpae%C2%ADval-aja%C2%ADlu%C2%ADgu/ Harju maavalitsusest saab 100. aastapäeval ajalugu!], sonumitooja.ee, 29.03.2017</ref>. {{vaata|maavalitsus|maakonnanõukogu|Harju maakonnavalitsus|Harju maakonnanõukogu}} Maakonna omavalitsustes oli 2 organit - korraldav ja täidesaatev: [[volikogu]] ja maavalitsus. Maakonnavalitsus oli [[Maakonnanõukogu]] [[Täidesaatev võim|täidesaatev]] organ, mis koosnes vähemalt kolmest liikmest ja sekretärist<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=33&lid=167 Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused], Eesti Ajalooarhiiv, fond 1.1.3.5. Ajutise Valitsuse maakonnavalitsused</ref>. Maakonnaomavalitsused likvideeriti Eestis [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934. aasta põhiseadusega]], 24. jaanuarist 1934. aastal. 1934. aastal kehtima halanud põhiseaduse [[omavalitsusüksus]]te loetelus puudusid maaomavalitsused. Seetõttu maakonna omavalitsused kaotati 1934. aasta maakondade ajutise valitsemise seadusega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1934/01/23/7 Riigikogu poolt 19. jaanuaril 1934 vastuvõetud 40. Maakondade ajutise valitsemise seadus.], Riigi Teataja, nr. 5, 23 jaanuar 1934</ref>. Senised [[maavanem]]ad jäid ametisse ajutiste maavalitsuste esimeestena. Ajutised maavalitsused täitsid endiste maavalitsuste ülesandeid kuni viimaste üleandmiseni vastavaile asutustele. Ajutised maavalitsused allusid [[Kohtu- ja Siseministeerium]]ile. Maakonna omavalitsusorganiteks olid: 1) [[Maavolikogu|maavolikogu]], 2) [[maavanem]], 3) [[maavalitsus]] ja 4) [[Vallavanem|valla-]] ja [[linnavanem]]ate täiskogu. Maavolikogu valiti 5-ks kalendriaastaks ja ta koosnes vastavalt elanike arvule 11—25 [[Maavolinik|maavolinik]]ust. {{vaata|maavalitsus|maavolikogu|Harju maakonnavalitsus|Harju maavolikogu|Harju maavanem}} [[1. mai]]l [[1938. aasta Eestis|1938]]. aastal jõustunud Maakonnaseaduse järgi oli maakonnaomavalitsuse juht [[maavanem]], kes oli ka ühtlasi keskvalitsuse esindaja maakonnas. 1938. aastal valiti Harju maavolikogu liikmeiks: [[Riisipere vald]] [[Riisipere vallavanem|vallavanem]], [[Johannes Ney]], [[Vihterpalu vald|Vihterpalu]] [[Vihterpalu vallavanem|vallavanem]] Aleksander Söderman ja [[Paldiski]] [[Paldiski linnavanem|linnavanem]] [[Johannes Odres]]; [[Riigivolikogu 14. valimisringkond|14. valimisringkonnast]]: [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila]] [[Keila vallavanem|vallavanem]] E. Planberg, [[Harku vald (Keila kihelkond)|Harku]] [[Harku vallavanem|vallavanem]] [[Peeter-Voldemar Kaps]] ja [[Hageri vald (1921)|Hageri]] [[Hageri vallvanem|vallvanem]] [[Kustav Jänes]]; [[Riigivolikogu 15. valimisringkond|15. valimisringkonnast]]: [[Rapla vald (Rapla kihelkond)|Rapla]] [[Rapla vallavanem|vallavanem]] [[Oskar Leinsalu]], [[Raiküla vald|Raiküla]] [[Raiküla vallavanem|vallavanem]] [[Jaan Kutser]] ja [[Kehtna vald (Rapla kihelkond)|Kehtna]] [[Kehtna vallavanem|vallavanem]] Eduard Saar; [[Riigivolikogu 16. valimisringkond|16. valimisringkonnast]]: [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi]] [[Triigi vallavanem|vallavanem]] [[Jaan Tärne]], [[Ravila vald (1899)|Ravila]] [[Ravila vallavanem|vallavanem]] [[Jaan Moor]] ja [[Kuivajõe vald (Kose kihelkond)|Kuivajõe]] [[Kuivajõe vallavanem|vallavanem]] [[Alfred Aassalu]]; [[Riigivolikogu 17. valimisringkond|17. valimisringkonnast]]: [[Kõnnu vald (Kuusalu kihelkond)|Kõnnu]] [[Kõnnu vallavanem|vallavanem]] [[Kaarel Heinver]], [[Kiiu vald|Kiiu]] [[Kiiu vallavanem|vallavanem]] Josep Muru ja [[Anija vald (Harju-Jaani kihelkond)|Anija]] [[Anija vallavanem|vallavanem]] Johannes Kallang; [[Riigivolikogu 18. valimisringkond|18. valimisringkonnast]]: [[Jõelähtme vald (Jõelähtme kihelkond)|Jõelehtme]] [[Jõelehtme vallavanem|vallavanem]] Johannes Kuuskmäe, [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae]] [[Rae vallavanem|vallavanem]] Jaan Selks ja [[Kohila vald (Hageri kihelkond)|Kohila]] [[Kohila vallavanem|vallavanem]] [[Aleksander Starkopf]]. Kokku 18 maavolikogu liiget<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/06/12/9 Harju maavolikogu], Päewaleht, nr. 157, 12 juuni 1938</ref>. {{vaata|Eesti maavolinike loend#Harju maavolinikud}} 1990. aastal taasmoodustati Harju Maakonnavalitsus ja 1993. aastal Harju Maavalitsus<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13071322 Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta], Ülemnõukogu Presiidium 11.07.1991 seadlus; jõustumiskuupäev 11.07.1991, RT 1991, 24, 288</ref>. Eestis olid 1989–1993 [[maakond|maakonnad]] omavalitsusliku staatusega haldusüksused ning igal maakonnal oli [[maakonnavolikogu]] ja [[maakonnavalitsus]]. Alates 1993. aastast on maavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatavat [[maavanem]]at teenindav riigiasutus. Harju maavalitsuse struktuuriüksused olid [[kantselei]], mille eesotsas oli [[maasekretär]], ja kaks osakonda: arengu- ja planeeringuosakond ning haridus- ja sotsiaalosakond.<ref name="harju.maavalitsus.ee_struktuur">[https://web.archive.org/web/20160303140824/http://harju.maavalitsus.ee/kontaktid Maavalitsuse struktuur] (vaadatud 03.03.2016)</ref> 2016 tegutses maavalitsuse juures ka 23 komisjoni ja nõukogu.<ref name="harju.maavalitsus.ee_komisjonid_nõukogud">https://web.archive.org/web/20160303140707/http://harju.maavalitsus.ee/documents/182179/0/Komisjonid%2C%20n%C3%B5ukogud_2016jaan.doc/17a29171-9ebf-4365-a6b0-2bd3b72ec241 (vaadatud 03.03.2016)</ref> Eesti maavalitsuste tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> == Harju maavanem == {{vaata|Harju maavanem}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Harju maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] qdn4p9en6fqekpey2ep4omp2x8uan5p 0 444023 6165953 6083645 2022-07-23T05:03:15Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=august|aasta=2020}} {{Organisatsioon |Nimi = ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu <br/> ''Conseil économique et social des Nations unies'' ([[prantsuse keel|fr]]) <br/> ''United Nations Economic and Social Council'' ([[inglise keel|en]]) |Embleem = Emblem of the United Nations.svg |Embleemiallkiri = |Pilt = United Nations Economic and Social Council chamber New York City 2.JPG |Pildiallkiri = Majandus- ja Sotsiaalnõukogu koosolekuruum [[ÜRO peakorter]]is [[New York|New Yorgis]] |lühend = ECOSOC <br/> CESNU |moto = |asutatud = 1945 |lõpp = |tüüp = ÜRO põhiorgan |staatus = tegev |eesmärk = sotsiaalvaldkondade edendamine |peakorter = |asukoht = |piirkond = |liikmed = |keeled = |juhtkond = president alates 23. juulist 2021 <br/> [[Collen Vixen Kelapile]] |peaorgan = [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = [http://www.un.org/ecosoc www.un.org/en/ecosoc] }} '''Majandus- ja Sotsiaalnõukogu''' ([[prantsuse keel]]es ''Conseil économique et social des Nations unies'', '''CESNU'''; [[inglise keel]]es ''United Nations Economic and Social Council'', '''ECOSOC''') on üks kuuest [[ÜRO]] põhiorganist. ECOSOCi ülesandeks on edendada majandusarengut, inimõiguste kaitset ja rahvusvahelist koostööd sotsiaalvaldkondades ning koordineerida ÜRO eriagentuuride, programmide ja fondide tegevust. Nõukogu algatab või viib läbi uurimusi, annab soovitusi, valmistab ette konventsioone ning korraldab rahvusvahelisi konverentse. Nõukokku kuulub 54 riiki, riigid valitakse [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO Peaassamblee]] poolt kolmeks aastaks. [[Eesti]] on olnud ECOSOCi liige aastatel 2015–2017 ja 2009–2011. ECOSOC koguneb iga aasta juulis neljaks nädalaks, aastast 1998 kohtutakse aprillis rahandusministrite ning [[Maailmapanga Grupp|Maailmapanga Grupi]] ja [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafond]]i juhtidega. ==President== {{Vaata|ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu president}} President peab olema pärit mõnest nõukogu liikmesriigist ja ta valitakse ametisse üheks aastaks Alates 23. juulist 2021 on 77. presidendina ametis [[Collen Vixen Kelapile]]. ==Liikmed== 193st ÜRO liikmesriigist kuulub korraga 54 ECOSOCi, riigid valib ÜRO Peaassamblee kolmeks aastaks. Riigid valitakse piirkondade põhiselt, 18 kohta on mõeldud [[Aafrika]] riikidele, 13 kohta [[Aasia]] riikidele, 8 kohta [[Ida-Euroopa]] riikidele, 13 kohta [[Ladina-Ameerika]] ja [[Kariibi mere regioon]]i riikidele ning 13 kohta [[Lääne-Euroopa]] ja teiste piirkondade riikidele. {| class="wikitable" |- ! Aastad ! '''[[ÜRO Aafrika geoskeem|Aafrika riigid]] (14)''' ! '''[[ÜRO Aasia geoskeem|Aasia riigid]] (11)''' ! '''[[Ida-Europpa grupp|Ida-Euroopa <br/> riigid]] (6)''' ! '''[[ÜRO Ameerika geoskeem|Ladina-Ameerika ja<br>KAriibi mere riigid]] (10)''' ! '''[[Lääne-Eruoopa ja teiste riikide grupp|Lääne-Euroopa ja<br>muude piirkondade riigid]] (13)''' |- style="background:#eeffee;border-top: 2px solid;" |'''2022–2024''' |{{Pisilipp|Elevandiluurannik}}<br>{{Pisilipp|Tuneesia}}<br>{{Pisilipp|Tansaania}}<br>{{Pisilipp|Svaasimaa}}<br>{{Pisilipp|Mauritius}} |{{Pisilipp|Afganistan}} (ÜRO ei tunnusta [[Ţālebān]]i)<br>{{Pisilipp|India}}<br>{{Pisilipp|Omaan}}<br>{{Pisilipp|Kasahstan}} |{{Pisilipp|Horvaatia}}<br>{{Pisilipp|Tšehhi}} |{{Pisilipp|Belize}}<br>{{Pisilipp|Tšiili}}<br>{{Pisilipp|Peruu}} |{{Pisilipp|Belgia}}<br>{{Pisilipp|Itaalia}}<br>{{Pisilipp|Kanada}}<br>{{Pisilipp|USA}} |- style="background:#eeffee;border-top: 2px solid;" |'''2021–2023''' |{{Pisilipp|Libeeria}}<br>{{Pisilipp|Liibüa}}<br>{{Pisilipp|Madagaskar}}<br>{{Pisilipp|Nigeeria}}<br>{{Pisilipp|Zimbabwe}} |{{Pisilipp|Indoneesia}}<br>{{Pisilipp|Jaapan}}<br>{{Pisilipp|Saalomoni Saared}} |{{Pisilipp|Bulgaaria}} |{{Pisilipp|Argentina}}<br>{{Pisilipp|Boliivia}}<br>{{Pisilipp|Guatemala}}<br>{{Pisilipp|Mehhiko}} |{{Pisilipp|Austria}}<br>{{Pisilipp|Iisrael}}<br>{{Pisilipp|Portugal}}<br>{{Pisilipp|Prantsusmaa}}<br>{{Pisilipp|Suurbritannia}} |- style="background:#eeffee;border-top: 2px solid;" |'''2020–2022''' |{{Pisilipp|Benin}}<br> {{Pisilipp|Botswana}}<br> {{Pisilipp|Kongo Vabariik}}<br> {{Pisilipp|Gabon}}<br> |{{Pisilipp|Bangladesh}}<br> {{Pisilipp|Hiina}}<br> {{Pisilipp|Lõuna-Korea}}<br> {{Pisilipp|Tai}} |{{Pisilipp|Läti}}<br> {{Pisilipp|Montenegro}}<br> {{Pisilipp|Venemaa}} |{{Pisilipp|Panama}}<br> {{Pisilipp|Colombia}}<br> {{Pisilipp|Nicaragua}}<br> | {{Pisilipp|Austraalia}}<br> {{Pisilipp|Norra}}<br> {{Pisilipp|Soome}}<br> {{Pisilipp|Šveits}} |} '''Endised liikmed''' {| class="wikitable" |- style="background:#f7f7c7;border-top: 2px solid;" |'''2019–21''' | {{Pisilipp|Angola}} <br> {{Pisilipp|Egiptus}}<br> {{Pisilipp|Etioopia}}<br> {{Pisilipp|Keenia}}<br> {{Pisilipp|Mali}} | {{Pisilipp|Iraan}}<br> {{Pisilipp|Pakistan}}<br> {{Pisilipp|Saudi Araabia}}<br> {{Pisilipp|Türkmenistan}} | {{Pisilipp|Armeenia}}<br> {{Pisilipp|Ukraina}}<br> | {{Pisilipp|Brasiilia}}<br> {{Pisilipp|Jamaica}}<br> {{Pisilipp|Paraguay}}<br> | {{Pisilipp|Kanada}}<br> {{Pisilipp|Luksemburg}}<br> {{Pisilipp|Holland}}<br> {{Pisilipp|USA}}<br> |- style="background:#f7f7c7;border-top: 2px solid;" |'''2018–20''' | {{Pisilipp|Ghana}}<br> {{Pisilipp|Malawi}}<br> {{Pisilipp|Maroko}}<br> {{Pisilipp|Sudaan}}<br> {{Pisilipp|Togo}} | {{Pisilipp|India}}<br> {{Pisilipp|Jaapan}}<br> {{Pisilipp|Filipiinid}}<br> |{{Pisilipp|Valgevene}} |{{Pisilipp|Ecuador}}<br> {{Pisilipp|El Salvador}}<br> {{Pisilipp|Mehhiko}}<br> {{Pisilipp|Uruguay}} | {{Pisilipp|Prantsusmaa}}<br> {{Pisilipp|Saksamaa}}<br> {{Pisilipp|Iirimaa}}<br> {{Pisilipp|Malta}}<br> {{Pisilipp|Türgi}}/ {{Pisilipp|Hispaania}} (2020) |- style="background:#f7f7c7;border-top: 2px solid;" |'''2017–19''' |{{Pisilipp|Benin}}<br> {{Pisilipp|Kamerun}}<br> {{Pisilipp|Tšaad}}<br> {{Pisilipp|Svaasimaa}}<br> |{{Pisilipp|Hiina}}<br> {{Pisilipp|Lõuna-Korea}}<br> {{Pisilipp|Tadžikistan}}<br> {{Pisilipp|AÜE}} |{{Pisilipp|Aserbaidžaan}}<br> {{Pisilipp|Venemaa}}<br> {{Pisilipp|Rumeenia}} |{{Pisilipp|Saint Vincent ja Grenadiinid}}<br> {{Pisilipp|Colombia}}<br> {{Pisilipp|Venezuela}}<br> | {{Pisilipp|Norra}}<br> {{Pisilipp|Taani}}<br> {{Pisilipp|Andorra}}<br> {{Pisilipp|Suurbritannia}} |- style="background:#f7f7c7;border-top: 2px solid;" |'''2016–18''' | [[Pilt:Flag of Algeria.svg|25px]] [[Austria]] <br> [[Pilt:Flag of Somalia.svg|25px]] [[Somaalia]] <br> [[Pilt:Flag of South Africa.svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] <br> [[Pilt:Flag of Rwanda.svg|25px]] [[Rwanda]] <br> [[Pilt:Flag of Nigeria.svg|25px]] [[Nigeeria]] | [[Pilt:Flag of Afghanistan.svg|25px]] [[Afganistan]] <br> [[Pilt:Flag of Lebanon.svg|25px]] [[Liibanon]] <br> [[Pilt:Flag of Iraq.svg|25px]] [[Iraak]] <br> [[Pilt:Flag of Vietnam.svg|25px]] [[Vietnam]] | [[Pilt:Flag of Moldova.svg|25px]] [[Moldova]] <br> [[Pilt:Flag of Czech Republic.svg|25px]] [[Tšehhi]] | [[Pilt:Flag of Chile.svg|25px]] [[Tšiili]] <br>[[Pilt:Flag of Guyana.svg|25px]] [[Guyana]] <br>[[Pilt:Flag of Peru.svg|25px]] [[Peruu]] | [[Pilt:Flag of Italy.svg|25px]] [[Itaalia]]<br>[[Pilt:Flag of Belgium.svg|25px]] [[Belgia]]<br>[[Pilt:Flag of Switzerland.svg|25px]] [[Šveits]]<br>[[Pilt:Flag of United States.svg|25px]] [[Ameerika Ühendriigid]] |- style="background:#f7f7c7;border-top: 2px solid;" |'''2015–17''' | [[Pilt:Flag of Burkina Faso.svg|25px]] [[Burkina Faso]]<br>[[Pilt:Flag of Ghana.svg|25px]] [[Ghana]]<br>[[Pilt:1959-2017 Flag of Mauritania.svg|25px]] [[Mauritaania]]<br>[[Pilt:Flag of Uganda.svg|25px]] [[Uganda]]<br>[[Pilt:Flag of Zimbabwe.svg|25px]] [[Zimbabwe]] | [[Pilt:Flag of India.svg|25px]] [[India]]<br>[[Pilt:Flag of Japan.svg|25px]] [[Jaapan]]<br>[[Pilt:Flag of Pakistan.svg|25px]] [[Pakistan]] | [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | [[Pilt:Flag of Argentina.svg|25px]] [[Argentina]]<br>[[Pilt:Flag of Brazil.svg|25px]] [[Brasiilia]]<br>[[Pilt:Flag of Honduras.svg|25px]] [[Honduras]]<br>[[Pilt:Flag of Trinidad and Tobago.svg|25px]] [[Trinidad ja Tobago]] | [[Pilt:Flag of Austria.svg|25px]] [[Austria]]<br>[[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Prantsusmaa]]<br>[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] [[Saksamaa]]<br>[[Pilt:Flag of Greece.svg|25px]] [[Kreeka]]<br>[[Pilt:Flag of Portugal.svg|25px]] [[Portugal]] |- style="background:#f7f7c7;border-top: 2px solid;" |'''2014–16''' | [[Pilt:Flag of Botswana.svg|25px]] [[Botswana]]<br>[[Pilt:Flag of the Republic of the Congo.svg|25px]] [[Kongo Vabariik]]<br>[[Pilt:Flag of the Democratic Republic of the Congo.svg|25px]] [[Kongo Demokraatlik Vabariik]]<br>[[Pilt:Flag of Togo.svg|25px]] [[Togo]] | [[Pilt:Flag of Bangladesh.svg|25px]] [[Bangladesh]]<br>[[Pilt:Flag of China.svg|25px]] [[Hiina Rahvavabariik]]<br>[[Pilt:Flag of South Korea.svg|25px]] [[Lõuna-Korea]]<br>[[Pilt:Flag of Kazakhstan.svg|25px]] [[Kasahstan]] | [[Pilt:Flag of Georgia.svg|25px]] [[Gruusia]]<br>[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa]]<br>[[Pilt:Flag of Serbia.svg|25px]] [[Serbia]] | [[Pilt:Flag of Antigua and Barbuda.svg|25px]] [[Antigua ja Barbuda]]<br> [[Pilt:Flag of Guatemala.svg|25px]] [[Guatemala]]<br>[[Pilt:Flag of Panama.svg|25px]] [[Panama]] | [[Pilt:Flag of Finland.svg|25px]] [[Soome]]<br>[[Pilt:Flag of Sweden.svg|25px]] [[Rootsi]]<br>[[Pilt:Flag of Switzerland.svg|25px]] [[Šveits]]<br>[[Pilt:Flag of United Kingdom.svg|25px]] [[Suurbritannia]] |- style="background:#f7f7e7;border-top: 2px solid;" | '''2013–15''' | [[Pilt:Flag of Tunisia.svg|25px]] [[Tuneesia]]<br>[[Pilt:Flag of Benin.svg|25px]] [[Benin]]<br>[[Pilt:Flag of Mauritius.svg|25px]] [[Mauritius]]<br>[[Pilt:Flag of South Africa.svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]<br>[[Pilt:Flag of Sudan.svg|25px]] [[Sudaan]] | [[Pilt:Flag of Kuwait.svg|25px]] [[Kuveit]]<br>[[Pilt:Flag of Kyrgyzstan.svg|25px]] [[Kõrgõzstan]]<br>[[Pilt:Flag of Nepal.svg|25px]] [[Nepal]]<br>[[Pilt:Flag of Turkmenistan.svg|25px]] [[Türkmenistan]] | [[Pilt:Flag of Albania.svg|25px]] [[Albaania]]<br>[[Pilt:Flag of Croatia.svg|25px]] [[Horvaatia]] | [[Pilt:Flag of Bolivia.svg|25px]] [[Boliivia]]<br>[[Pilt:Flag of Colombia.svg|25px]] [[Colombia]]<br>[[Pilt:Flag of Haiti.svg|25px]] [[Haiti]] | [[Pilt:Flag of Australia.svg|25px]] [[Austraalia]] <br>[[Pilt:Flag of USA.svg|25px]] [[Ameerika Ühendriigid]]<br>[[Pilt:Flag of Italy.svg|25px]] [[Itaalia]] <br>[[Pilt:Flag of San Marino.svg|25px]] [[San Marino]] |-style="border-top: 2px solid;" | rowspan="22"| '''-2013''' | [[Pilt:Flag of Botswana.svg|25px]] [[Botswana]] | [[Pilt:Flag of Bangladesh.svg|25px]] [[Bangladesh]] | [[Pilt:Flag of Albania.svg|25px]] [[Albaania]] | [[Pilt:Flag of Antigua and Barbuda.svg|25px]] [[Antigua ja Barbuda]] | [[Pilt:Flag of Austria.svg|25px]] [[Austria]] |- | [[Pilt:Flag of Benin.svg|25px]] [[Benin]] | [[Pilt:Flag of China.svg|25px]] [[Hiina]] | [[Pilt:Flag of Belarus.svg|25px]] [[Valgevene]] | [[Pilt:Flag of Bolivia.svg|25px]] [[Boliivia]] | [[Pilt:Flag of Canada.svg|25px]] [[Kanada]] |- | [[Pilt:Flag of Burkina Faso.svg|25px]] [[Burkina Faso]] | [[Pilt:Flag of India.svg|25px]] [[India]] | [[Pilt:Flag of Bulgaria.svg|25px]] [[Bulgaaria]] | [[Pilt:Flag of Brazil.svg|25px]] [[Brasiilia]] | [[Pilt:Flag of Denmark.svg|25px]] [[Taani]] |- | [[Pilt:Flag of Cameroon.svg|25px]] [[Kamerun]] | [[Pilt:Flag of Indonesia.svg|25px]] [[Indoneesia]] | [[Pilt:Flag of Croatia.svg|25px]] [[Horvaatia]] | [[Pilt:Flag of Colombia.svg|25px]] [[Colombia]] | [[Pilt:Flag of France.svg|25px]] [[Prantsusmaa]] |- | [[Pilt:Flag of the Republic of the Congo.svg|25px]] [[Kongo Vabariik]] | [[Pilt:Flag of Japan.svg|25px]] [[Jaapan]] | [[Pilt:Flag of Georgia.svg|25px]] [[Gruusia]] | [[Pilt:Flag of Cuba.svg|25px]] [[Kuuba]] | [[Pilt:Flag of Ireland.svg|25px]] [[Iirimaa]] |- | [[Pilt:Flag of the Democratic Republic of the Congo.svg|25px]] [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | [[Pilt:Flag of Kazakhstan.svg|25px]] [[Kasahstan]] | [[Pilt:Flag of Latvia.svg|25px]] [[Läti]] | [[Pilt:Flag of Dominican Republic.svg|25px]] [[Dominikaani Vabariik]] | [[Pilt:Flag of Netherlands.svg|25px]] [[Holland]] |- | [[Pilt:Flag of Ethiopia.svg|25px]] [[Etioopia]] | [[Pilt:Flag of Kuwait.svg|25px]] [[Kuveit]] | [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa]] | [[Pilt:Flag of Ecuador.svg|25px]] [[Ecuador]] | [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|25px]] [[Uus-Meremaa]] |- | [[Pilt:Flag of Gabon.svg|25px]] [[Gabon]] | [[Pilt:Flag of Kyrgyzstan.svg|25px]] [[Kõrgõzstan]] | [[Pilt:Flag of Serbia.svg|25px]] [[Serbia]] | [[Pilt:Flag of El Salvador.svg|25px]] [[El Salvador]] | [[Pilt:Flag of San Marino.svg|25px]] [[San Marino]] |- | [[Pilt:Flag of Lesotho.svg|25px]] [[Lesotho]] | [[Pilt:Flag of Nepal.svg|25px]] [[Nepal]] | | [[Pilt:Flag of Guatemala.svg|25px]] [[Guatemala]] | [[Pilt:Flag of Spain.svg|25px]] [[Hispaania]] |- | [[Pilt:Flag of Libya.svg|25px]] [[Liibüa]] | [[Pilt:Flag of Pakistan.svg|25px]] [[Pakistan]] | | [[Pilt:Flag of Haiti.svg|25px]] [[Haiti]] | [[Pilt:Flag of Sweden.svg|25px]] [[Rootsi]] |- | [[Pilt:Flag of Malawi.svg|25px]] [[Malawi]] | [[Pilt:Flag of Qatar.svg|25px]] [[Katar]] | | [[Pilt:Flag of Mexico.svg|25px]] [[Mehhiko]] | [[Pilt:Flag of Turkey.svg|25px]] [[Türgi]] |- | [[Pilt:Flag of Mauritius.svg|25px]] [[Mauritius]] | [[Pilt:Flag of South Korea.svg|25px]] [[Lõuna-Korea]] | | [[Pilt:Flag of Nicaragua.svg|25px]] [[Nicaragua]] | [[Pilt:Flag of United Kingdom.svg|25px]] [[Ühendkuningriik]] |- | [[Pilt:Flag of Nigeria.svg|25px]] [[Nigeeria]] | [[Pilt:Flag of Turkmenistan.svg|25px]] [[Türkmenistan]] | | [[Pilt:Flag of Panama.svg|25px]] [[Panama]] | [[Pilt:Flag of USA.svg|25px]] [[Ameerika Ühendriigid]] |- | [[Pilt:Flag of Senegal.svg|25px]] [[Senegal]] | | | | |- | [[Pilt:Flag of South Africa.svg|25px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | | | | |- | [[Pilt:Flag of Sudan.svg|25px]] [[Sudaan]] | | | | |- | [[Pilt:Flag of Togo.svg|25px]] [[Togo]] | | | | |- | [[Pilt:Flag of Tunisia.svg|25px]] [[Tuneesia]] | | | | |- |} [[Kategooria:ÜRO]] 4yh15rl3mzvw6jztexshy2tli1ac2x0 0 447417 6165794 6162971 2022-07-22T19:05:20Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dhaulagiri_mountain.jpg|pisi|[[Dhaulagiri]] – esimene üle 8000&nbsp;m mõõdistatud [[mäetipp]] ([[1818]])]] [[Pilt:Mount-Everest.jpg|pisi|[[Džomolungma]] – [[1856]]. aastast ametlikult kõrgeim mäetipp maailmas]] [[Pilt:K2_2006b.jpg|pisi|[[K2]] [[Karakoram]]is. [[1987]]. aastal teatasid teadlased mäe võimalikust 8900 meetri kõrgusest. Ülemõõtmisel mõni kuu hiljem jäädi siiski vana kõrguse (8611&nbsp;m) juurde<ref name="chinatown" />]] [[Pilt:Majestic_Annapurna.jpg|pisi|[[Annapurna]] – esimene kaheksatuhandeline, mis [[mägironija]]tele alistus (esmatõus [[1950]])]] '''Kaheksatuhandeline mäetipp''' ehk '''kaheksatuhandeline''' ([[inglise keel]]es ''eight-thousander'') on üle 8000&nbsp;m kõrgune [[mäetipp]] [[maakera]]l. [[18. sajand]]il peeti maailma kõrgeimaks [[Mägi|mäeks]] [[Andid]]es asuvat [[Chimborazo]] kustunud vulkaani (6310&nbsp;m). Alles [[1818]]. aastal mõõdistati esimene mäetipp kõrgusega üle 8000 meetri – [[Himaalaja]]s asuv [[Dhaulagiri]] (8172&nbsp;m). [[1848]]. aastal avastati Dhaulagirist ida pool veel kõrgema tipuga mägi – [[Kanchenjunga]] (8585&nbsp;m).<ref name="tiiger" /> [[1852]]. aastal arvutas [[Great Trigonometrical Survey of India]] töötaja [[Radhanath Sikhdar]] välitöödete andmete põhjal välja, et [[Peak XV]] (Džomolungma) on kõrgeim mäetipp maailmas.<ref name="guardian" /> Alles [[1856]]. aastal avalikustas Great Trigonometrical Survey of India, et aastatel [[1849]]–[[1850]] tehtud [[teodoliitmõõdistus]]te andmete läbitöötamisel saadi Peak XV kõrguseks 8840 m<ref name="tiiger" /><ref name="guiness" />. [[6. märts]]il [[1987]] teatasid uudisteagentuurid, et [[Tehissatelliit|tehissateliidi]] abil tehtud [[K2]] [[Mäetipp|mäetipu]] mõõdistused näitasid, et K2 kõrgus jääb vahemikku 8858–8908&nbsp;m. Viis kuud hiljem lükkasid [[Hiina]] topograafid need mõõdistustulemused ümber. Nad said kordusmõõtmisel Džomolungma kõrguseks 8848 ja K2 kõrguseks 8611&nbsp;m.<ref name="chinatown" /><ref name="segodnya" /> == Kaheksatuhandelised == Kokku on [[Maa (planeet)|Maa]]l 14 üle 8000 meetri kõrgust mäge: 4 neist asuvad [[Karakoram]]i ja 10 [[Himaalaja]] [[mäestik]]us. === Karakoram === *[[K2]] (8611 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Gasherbrum I]] (8080 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Broad Peak]] (8051 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Gasherbrum II]] (8034 m<ref name="ers8000tipud" />) === Himaalaja === *[[Annapurna]] (8091 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Cho Oyu]] (8188 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Dhaulagiri]] (8167 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Džomolungma]] (8848 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Kanchenjunga]] (8586 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Lhotse]] (8516 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Makalu]] (8485 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Manaslu]] (8163 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Nanga Parbat]] (8125 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Xixabangma]] (8027 m<ref name="ers8000tipud" />) == Tipputõusud kaheksatuhandelistele == Esimese teadaoleva tõusukatse kaheksatuhandelise mäe tippu tegid [[Albert F. Mummery]] ja [[John Norman Collie]] kui [[1895]]. aastal üritasid ronida [[Himaalaja]]s [[Nanga Parbat]]i (8125&nbsp;m) tippu. Tipputõus nurjus kui Mummery ja kaks [[gurkha]]t hukkusid [[lumelaviin]]is.<ref name="climbing" /> Kõrgeima mäe Džomolungma vallutuskatsed algasid [[1921]]. aastal. 17 aasta jooksul (1921–1938) üritasid 8 [[Suurbritannia]] ekspeditsiooni tagajärjetult rünnata mäetippu.<ref name="tiiger" /> Alles [[1950]]. aastal toimus esimene edukas tipputõus kaheksatuhandelisele, kui Prantsuse mägiekspeditsiooni liikmed [[Maurice Herzog]] ja [[Louis Lachenal]] jõudsid Himaalajas [[Annapurna]] (8091&nbsp;m) tippu. === Alpinistid, kes on tõusnud kõigile 14 üle 8000&nbsp;m kõrgusega mäe tippu === Esimene [[mägironija]], kes tõusis kõigile 14 üle 8000&nbsp;m kõrguse mäe tippu, oli tiroollane [[Reinhold Messner]]. Kõigi 14 peatipu vallutamiseks kulus tal 16 aastat (1970–1986). Viimasena alistus talle [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1986]] [[Lhotse]] mäetipp (8516&nbsp;m). 11 kuud hiljem kordas Messneri saavutust poolakas [[Jerzy Kukuczka]]. 14 tipu vallutamiseks kulus tal vaid 8 aastat (1979–[[1987]]). Möödus veel 7 aastat, enne kui Messneri– Kukuczka saavutust korrati – kolmas oli šveitslane [[Erhard Loretan]]. [[Pilt:GianAngelo_Pistoia_-_Reinhold_Messner_-_Foto_1.TIF|pisi|160px|[[Reinhold Messner]] – esimene mägironija, kes on tõusnud kõigi 14 kaheksatuhandelise tippu]] [[Pilt: Edurne_Pasaban,_2010-07-01.jpg|pisi|160px|[[Edurne Pasaban]] – esimene naisalpinist, kes on tõusnud kõigi 14 kaheksatuhandelise tippu]] {| class="wikitable sortable" |- ! Jär-<br />jes-<br />tus ! Lisa-<br />hapni-<br />kuta !Nimi !Periood !Sünniaasta !Vanus !Kodakondsus |- |1. |1. |[[Reinhold Messner]] |1970–1986 |1944 |42 |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] |- style="background:#efefef;" |2. | |[[Jerzy Kukuczka]] |1979–1987 (hukkunud) |1948 | 39 |{{ riigi ikoon|Poola}} [[Poola]] |- style="background:#fff;" |3. |2. |[[Erhard Loretan]] |1982–1995 (hukkunud) |1959 | 36 |{{ riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits]] |- style="background:#efefef;" |4. |<ref name="carlos" /> |[[Carlos Carsolio]] |1985–1996 |1962 | 33 |{{ riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko]] |- style="background:#fff;" |5. | |[[Krzysztof Wielicki]] |1980–1996 |1950 | 46 |{{ riigi ikoon|Poola}} Poola |- style="background:#efefef;" |6. |3. |[[Juanito Oiarzabal]] |1985–1999 |1956 | 43 |{{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]] |- style="background:#fff;" |7. | |[[Sergio Martini]] |1983–2000 | 1949 | 51 |{{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia |- style="background:#efefef;" |8. | |[[Park Young Seok|Young-Seok Park]] |1993–2001 (hukkunud) <ref name="alpcom" /> |1963 |38 |{{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Korea Vabariik]] |- style="background:#fff;" |9. | |[[Um Hong-Gil|Hong-Gil Um]] |1988–2001 |1960 | 40 |{{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} Korea Vabariik |- style="background:#efefef;" |10. |4. |[[Alberto Iñurrategi]] |1991–2002 | 1968 | 33 |{{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania |- style="background:#fff;" |11. | |[[Han Wang-Yong|Wang-Yong Han]] |1994–2003 |1966 |37 |{{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} Korea Vabariik |- style="background:#efefef;" |12 |5<ref name="mount" /> |[[Ed Viesturs]] |1989–2005 |1959 |46 |{{riigi ikoon|USA}} [[USA]] |- style="background:#fff;" |13 |6<ref name="mount2" /><ref name="planet" /><ref name="k2climb" /> |[[Silvio Mondinelli]] |1993–2007 |1958 |49 |{{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia |- style="background:#efefef;" |14 |7<ref name="k2climb" /> |[[Ivan Vallejo]] |1997–2008 |1959 |49 |{{riigi ikoon|Ecuador}} [[Ecuador]] |- style="background:#fff;" |15 |8<ref name="planet2" /> |[[Deniss Urubko]] |2000–2009 |1973 |35 |{{riigi ikoon|Kasahstan}} [[Kasahstan]] |- style="background:#efefef;" |16. | |[[Ralf Dujmovits]] |1990–2009 |1961<ref name="ralf" /> |47 |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa]] |- style="background:#fff;" |17. |9. |[[Veikka Gustafsson]] |1993–2009 |1968 |41 |{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome]] |- style="background:#efefef;" |18<ref name="andrew" /> | |[[Andrew Lock]] |1993–2009 |1961<ref name="andrew2" /> |48 |{{riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia]] |- style="background:#fff;" |19. |10. |[[João Garcia]] |1993–2010 |1967 |43 |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugal]] |- style="background:#efefef;" |20<ref name="explorers" /> | |[[Piotr Pustelnik]] |1990–2010 |1951 |58 |{{riigi ikoon|Poola}} Poola |- style="background:#fff;" |21<ref name="explorers2" /> | |[[Edurne Pasaban]] |2001–2010 |1973 |36 |{{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania |- style="background:#efefef;" |22<ref name="planet3" /> | |[[Abele Blanc]] |1992–2011<ref name="erscom" /><ref name="mount3" /> |1954 |56 |{{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia |- style="background:#fff;" |23. | |[[Mingma Sherpa (mountaineer)|Mingma Sherpa]] |2000–2011<ref name="erscom" /> |1978 |33 |{{riigi ikoon|Nepal}} [[Nepal]] |- style="background:#efefef;" |24. |11. |[[Gerlinde Kaltenbrunner]] |1998–2011<ref name="erscom" /> |1970 |40 |{{riigi ikoon|Austria}} [[Austria]] |- style="background:#fff;" |25. | |[[Vassili Pivtsov]] |2001–2011<ref name="erscom" /> |1975 |36 |{{riigi ikoon|Kasahstan}} Kasahstan |- style="background:#efefef;" |26. |12. |[[Maksut Žumajev]] |2001–2011<ref name="erscom" /> |1977 |34 |{{riigi ikoon|Kasahstan}} Kasahstan |- style="background:#fff;" |27 | |[[Jae-Soo Kim]] |2000–2011<ref name="erscom" /> |1961 |50 |{{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} Korea Vabariik |- style="background:#efefef;" |28<ref name="montagna" /> |13 |[[Mario Panzeri]] |1988–2012 |1964 |48 |{{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia |- style="background:#fff;" |29<ref name="nikkei" /> | |[[Hirotaka Takeuchi (mountaineer)|Hirotaka Takeuchi]] |1995–2012<ref name="nikkei" /> |1971 |41 |{{riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapan]] |- style="background:#efefef;" |30 | |[[Chhang Dawa Sherpa]] |2001–2013<ref name="erscom" /> |1982 |30 |{{riigi ikoon|Nepal}} Nepal |- style="background:#fff;" |31 |14 |[[Kim Chang-Ho]] |2005–2013<ref name="erscom" /> |1970 |43 |{{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} Korea Vabariik |- style="background:#efefef;" |32 | |[[Jorge Egocheaga]] |2002–2014<ref name="erscom" /> |1968 |45 |{{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania |- style="background:#fff;" |33 |15 |[[Radek Jaroš]] |1998–2014<ref name="erscom" /> |1964 |50 |{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi]] |- style="background:#efefef;" |34/35 |16/17 |[[Nives Meroi]] |1998–2017 |1961 |55 |{{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia |- style="background:#fff;" |34/35 |16/17 |[[Romano Benet]] |1998–2017 |1962 |55 |{{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia<br/>{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia]] |- style="background:#efefef;" |36 | |[[Peter Hámor]] |1998–2017 |1964 |52 |{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia]] |- style="background:#fff;" |37 |18 |[[Azim Gheychisaz]] |2008–2017 |1981 |37 |{{riigi ikoon|Iraan}} [[Iraan]] |- style="background:#efefef;" |38 | |[[Ferran Latorre]] |1999–2017 |1970 |46 |{{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania |- style="background:#fff;" |39. |19. |[[Òscar Cadiach]] |1984–2017 |1952 |64 |{{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania |- style="background:#efefef;" |40. | |[[Zhang Liang]] |2000–2018 |1964 |54 |{{riigi ikoon|Hiina}} Hiina |- style="background:#fff;" |} '''<small>''Märkus 1''. Tabeli esimeses veerus on alpinistide järjestus (mitmendana maailmas)<ref name="first14" /></small>''' '''<small>''Märkus 2''. Tabeli teises veerus on märge nende kohta, kes on suutnud tõusta kõigi 14 kaheksatuhandelise mäe tippu ilma lisahapnikuta</small>''' == Eesti alpinistide tipputõusud kaheksatuhandelistele == [[Pilt:Tarmo Riga 2005.jpg|pisi|160px|Kahe kaheksatuhandelise tipus käinud [[Tarmo Riga]] hukkus [[2015]]. aastal Peruus [[Tocllaraju]] mäel]] [[Pilt:Allan Valge.jpg|pisi|160px|Kaheksatuhandelise [[Cho Oyu]] tipus käinud [[Allan Valge]] hukkus 2015. aastal Peruus Tocllaraju mäel]] [[Pilt:Andras Kaasik.jpg|pisi|160px|Esimese eestlasena, tõenäoliselt ka esimese [[Baltimaad|baltlasena]], tõusis [[Andras Kaasik]] [[K2]] tippu (2018)]] [[Pilt:Katrin Merisalu, eesti alpinist 2010.jpg|pisi|160px|Esimese Eesti naisalpinistina tõusis üle kaheksatuhende meetri kõrgusele [[Katrin Merisalu]] (2019)]] Esimene [[Eesti]] mägironija, kes tõusis kaheksatuhandelise mäe tippu, on tallinlane [[Aleksei Kovaltšuk]], kes [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1996]] jõudis [[Cho Oyu]] tippu.<ref name="russian" /> Esimesed Eesti alpinistid, kes vallutanud kaks kaheksatuhandelist, on [[Tarmo Riga]] ja [[Raivo Plumer]], kes [[23. juuli]]l [[2001]] jõudsid [[Broad Peak]]i eeltippu. Kui arvestust pidada ainult peatippude osas (nagu on seda tehtud tabelis üleval pool), siis esimene, kes on roninud kahe kaheksatuhandelise peatippu, on Kovaltšuk, kes [[14. mai]]l [[2002]] vallutas teise mäena [[Lhotse]]. Eesti naisalpinistidest on kaheksatuhandelise mäe tippu: [[Krisli Melesk]] – [[Džomolungma]] (8848&nbsp;m) 23.05.2021 lisahapnikuga [[Marie Saame]] – Gasherbrum II (8035) 18.07.2021, ilma lisahapnikuta Üle kaheksatuhande meetri kõrgusele on tõusnud Manaslu eeltippu [[Katrin Merisalu]] (2019). Kokku on kaheksatuhandeliste tipus käinud 13 Eesti mägironijat. [[7. juuni]]l [[2015]] hukkusid [[Peruu]]s [[Andid]]es [[Tocllaraju]] mäel (6034&nbsp;m) [[lumesild|lumesilla]] varisemise tõttu [[Jane Riga]], [[Allan Valge]] ja hetkel parim<ref name="delfisikk" /> Eesti alpinist [[Tarmo Riga]].<ref name="jkalpiriga" /> === Kaks kaheksatuhandelist (2×8000) === ==== [[Tarmo Riga]] ==== *[[Cho Oyu]] (8188&nbsp;m), [[9. oktoober]] [[1998]]<ref name="Plumer" /> *[[Broad Peak]] ([[eeltipp]] [[Rocky Summit]] 8028&nbsp;m), 23. juuli [[2001]]<ref name="Plumer" /> ==== [[Raivo Plumer]] ==== *Cho Oyu (8188&nbsp;m) , 11. oktoober 1998<ref name="Plumer" /> *Broad Peak (eeltipp Rocky Summit 8028&nbsp;m), 23. juuli 2001<ref name="Plumer" /> ==== [[Aleksei Kovaltšuk]] ==== *Cho Oyu (8188&nbsp;m), 26. oktoober [[1996]]<ref name="vokrug" /> *[[Lhotse]] (8516&nbsp;m), 14. mai [[2002]]<ref name="Plumer" /><ref name="ajaveeb" /> ==== [[Tanel Tuuleveski]] ==== *Cho Oyu (8188&nbsp;m), 22. mai [[2010]] <ref name="jkalpi" /> *[[Džomolungma]] (8848&nbsp;m), 16. mai [[2011]]<ref name="jkalpi" /> ==== [[Andras Kaasik]] ==== *[[Džomolungma]] (8848&nbsp;m), 16. mai [[2011]]<ref name="jkalpi" /> *[[K2]] (8611&nbsp;m), 22. juuli [[2018]] <ref name="pos" /> ==== [[Krisli Melesk]] ==== * Džomolungma (8848&nbsp;m), 22. mai 2021<ref>[https://www.err.ee/1608222199/krisli-melesk-joudis-esimese-eesti-naisena-dzomolungma-tippu "Krisli Melesk jõudis esimese Eesti naisena Džomolungma tippu"] ERR, 23. mai 2021</ref> * K2 (8611&nbsp;m), 22. juuli 2022<ref>[https://menu.err.ee/1608664375/esimene-eestlanna-joudis-maailma-koige-ohtlikuma-mae-k2-tippu "Esimene eestlanna jõudis maailma kõige ohtlikuma mäe K2 tippu"] ERR menu, 22. juuli 2022</ref> === Üks kaheksatuhandeline (1×8000) === *[[Arne Sarapuu]], Cho Oyu (8188&nbsp;m), 9. oktoober 1998<ref name="Plumer" /> *[[Margus Proos]], Cho Oyu (8188&nbsp;m), 11. oktoober 1998<ref name="Plumer" /> *[[Tõivo Sarmet]], Cho Oyu (8188&nbsp;m), 11. oktoober 1998<ref name="Plumer" /> *[[Alar Sikk]], Džomolungma (8848&nbsp;m), [[22. mai]] [[2003]]<ref name="Plumer" /> *[[Allan Valge]], Cho Oyu (8188&nbsp;m), 22. mai 2010<ref name="jkalpi" /> *[[Katrin Merisalu]], [[Manaslu]]* eeltipp<ref>{{Netiviide|autor=Angela Benavides|url=https://explorersweb.com/the-himalayan-database-gives-the-past-a-pass/|pealkiri=The Himalayan Database Gives the Past a Pass|väljaanne=Explorersweb}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Angela Benavides|url=https://explorersweb.com/manaslu-three-questions-and-one-summit/|pealkiri=Manaslu: Three Questions and One Summit|väljaanne=ExplorersWeb.com}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=E. Jurgalski|url=https://www.8000ers.com/cms/en/download.html?func=fileinfo&id=242|pealkiri=Manaslu Summit Area|väljaanne=8000ers.com}}</ref> (ca 8143&nbsp;m, tipp ise 8163m), 26. september 2019 *Marie Saame, Gasherbrum II (8035) 18.07.2021 *Johan Kütt, Gasherbrum II (8035) 18.07.2021 ==Vaata ka== *[[Seitsmetuhandeline]] *[[Kuuetuhandeline]] *[[Naised alpinismis#Naised kaheksatuhandeliste tipus|Naised kaheksatuhandeliste tipus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="carlos">Carlos Carsolio tõusis 1988. aastal Makalule hapnikumaski kasutades.</ref> <ref name="ers8000tipud">[http://www.8000ers.com/cms/en/8000ers-mainmenu-205.html Geographical facts of the Main 8000ers]. 8000ers.com</ref> <ref name="alpcom">[http://www.alpinist.com/doc/web11f/newswire-park-dead Koreans Missing on Annapurna Presumed Dead]. alpinist.com</ref> <ref name="mount">[http://www.mounteverest.net/news.php?id=1332 Best of ExplorersWeb 2005 Awards: Ed Viesturs and Christian Kuntner]. mounteverest.net</ref> <ref name="mount2">[http://www.mounteverest.net/news.php?id=17691 The wolf is back: Gnaro bags Baruntse]. mounteverest.net</ref> <ref name="climbing">[http://climbing.about.com/od/8000metermountains/a/NangaParbatFact.htm Nanga Parbat: 9th Highest Mountain in the World]. climbing.about.com</ref> <ref name="planet">[http://www.planetmountain.com/english/News/shownews.lasso?l=2&keyid=35710 The day after: Silvio Mondinelli, Broad Peak and all 14 8000m summits]. planetmountain.com</ref> <ref name="tiiger">"Lumetiiger" ([[Tenzing Norgay|Tenzingi]] elulugu). [[Eesti Riiklik Kirjastus]]: Tallinn, 1960. Lk 247–249</ref> <ref name="k2climb">[http://www.k2climb.net/news.php?id=17248 The 14th knight: Ecuadorian Ivan Vallejo is ready to continue]. k2climb.net</ref> <ref name="guardian">[https://www.theguardian.com/theguardian/from-the-archive-blog/2011/jul/21/mount-everest-name-1856 Mount Everest: named after the first surveyor general of India]. theguardian.com</ref> <ref name="planet2">[http://www.planetmountain.com/english/News/shownews1.lasso?l=2&keyid=36767 Denis Urubko, Cho Oyu and all 14 8000m peaks]. planetmountain.com</ref> <ref name="chinatown">[http://ww.chinatown-online.com/china/facts/worldmost/worldmost.htm Facts about China: World and Asia Records]. chinatown-online.com</ref> <ref name="ralf">[http://www.ralf-dujmovits.de/biografie.php Ralf Dujmovits]. ralf-dujmovits.de</ref> <ref name="guiness">[http://www.guinnessworldrecords.com/world-records/highest-mountain Highest mountain]. guinnessworldrecords.com</ref> <ref name="andrew">[http://www.andrew-lock.com/summit-8000.shtml Summit 8000 - Andrew Lock's quest to climb all fourteen of the highest mountains in the world]. andrew-lock.com</ref> <ref name="segodnya">[http://www.segodnya.ua/world/55-let-nazad-alpinicty-vpervye-vzoshli-na-everect.html 55 лет назад альпинисты впервые взошли на Эверест]. segodnya.ua</ref> <ref name="andrew2">[http://www.andrew-lock.com Australia's Most Accomplished Mountaineer]. andrew-lock.com</ref> <ref name="explorers">[http://explorersweb.com/everest_k2/news.php?id=19295 Piotr Pustelnik summits Annapurna - bags the 14x8000ers!]. explorersweb.com</ref> <ref name="first14">[http://www.8000ers.com/cms/download.html?func=startdown&id=155 Climbers - First 14]. 8000ers.com</ref> <ref name="explorers2">[http://explorersweb.com/everest_k2/news.php?id=19361 Shisha Pangma: Edurne Pasaban summits - completes the 14x800ers]. explorersweb.com</ref> <ref name="planet3">[http://www.planetmountain.com/english/News/shownews1.lasso?keyid=38110 Abele Blanc summits Annapurna and all 8000ers]. planetmountain.com</ref> <ref name="erscom">[http://www.8000ers.com/cms/en/download.html?func=fileinfo&id=155 Climbers - First 14, updated table on 8000ers.com]. 8000ers.com</ref> <ref name="mount3">[http://www.mounteverest.net/story/ChristianKuntner-amountaineeringlegendisgoneMay182005.shtml Everest - Mount Everest by climbers, news]. mounteverest.net</ref> <ref name="montagna">[http://www.montagna.tv/cms/?p=40662 Mario Panzeri: sono in cima! E finalmente sono 14 ottomila]. montagna.tv</ref> <ref name="nikkei">[http://www.nikkei.com/article/DGXZZO41829260V20C12A5000000/日本人初の快挙、8000m峰14座登頂 竹内洋岳]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. nikkei.com</ref> <ref name="russian">[http://www.russianclimb.com/russian/anfinogentov.html ПОГОНЯ В БОЛЬШИХ ГОРАХ]. russianclimb.com</ref> <ref name="delfisikk">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/alar-sikk-tarmo-ja-jane-olid-mu-parimad-sobrad?id=71662727 Alar Sikk: Tarmo ja Jane olid mu parimad sõbrad]. delfi.ee</ref> <ref name="jkalpiriga">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/index.html Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="Plumer">[[Raivo Plumer]], [[Tõivo Sarmet]]. "Everesti päevik". Pegasus: Tallinn, 2005. Lk 48</ref> <ref name="vokrug">[http://www.vokrugsveta.ru/vs/article/915/ Три вершины одного года]. vokrugsveta.ru</ref> <ref name="ajaveeb">[https://web.archive.org/web/20180909012703/http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?cat=14 8000]. ajaveeb.alpinism.ee</ref> <ref name="jkalpi">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/ Ülevaade eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="pos">[https://www.postimees.ee/5904246/andras-kaasik-joudis-esimese-eestlasena-maailma-uhe-ohtlikuma-ja-korgema-mae-tippu Andras Kaasik jõudis esimese eestlasena maailma ühe ohtlikuma ja kõrgema mäe tippu]. postimees.ee, 22. juuli 2018</ref> }} == Kirjandus == *[[Maurice Herzog]]. "Annapurna – esimene kaheksatuhandeline". [[Eesti Raamat]]: Tallinn, [[1980]] [https://www.antikvariaat.eu/tr%C3%BCkis/annapurna-esimene-kaheksatuhandeline/2720] *[[Reinhold Messner]]. "All 14 Eight-Thousanders". The Crowood Press: [[1988]] [https://www.amazon.com/All-14-Eight-thousanders-Reinhold-Messner/dp/1852231068/ref=sr_1_2?ie=UTF8&qid=1477252883&sr=8-2&keywords=Messner.+%22All+14+Eight-Thousanders%22]. == Välislingid == * [http://www.8000ers.com/ 8000ers.com] Veebileht, mis pühendatud kaheksatuhandelistele mäetippudele ja tippalpinistidele * [http://myhimalayas.com/pictures/14peaks.htm Pilte kaheksatuhandelistest] * [http://www.earthobservatory.nasa.gov/Features/8000MeterPeaks/ The Eight-Thousanders] * [https://mapscamp.com/map/8032444f34ca25a6fb1b98cd870f9b11/poi.html Kõrgemate mäetippude asukoht kaardil mapscamp.com] [[Kategooria:Alpinism]] [[Kategooria:Kaheksatuhandelised| ]] tu7xcvpxdpmeu14o17ca66uq24ik15s 6165798 6165794 2022-07-22T19:14:01Z Kruusamägi 1530 /* Eesti alpinistide tipputõusud kaheksatuhandelistele */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dhaulagiri_mountain.jpg|pisi|[[Dhaulagiri]] – esimene üle 8000&nbsp;m mõõdistatud [[mäetipp]] ([[1818]])]] [[Pilt:Mount-Everest.jpg|pisi|[[Džomolungma]] – [[1856]]. aastast ametlikult kõrgeim mäetipp maailmas]] [[Pilt:K2_2006b.jpg|pisi|[[K2]] [[Karakoram]]is. [[1987]]. aastal teatasid teadlased mäe võimalikust 8900 meetri kõrgusest. Ülemõõtmisel mõni kuu hiljem jäädi siiski vana kõrguse (8611&nbsp;m) juurde<ref name="chinatown" />]] [[Pilt:Majestic_Annapurna.jpg|pisi|[[Annapurna]] – esimene kaheksatuhandeline, mis [[mägironija]]tele alistus (esmatõus [[1950]])]] '''Kaheksatuhandeline mäetipp''' ehk '''kaheksatuhandeline''' ([[inglise keel]]es ''eight-thousander'') on üle 8000&nbsp;m kõrgune [[mäetipp]] [[maakera]]l. [[18. sajand]]il peeti maailma kõrgeimaks [[Mägi|mäeks]] [[Andid]]es asuvat [[Chimborazo]] kustunud vulkaani (6310&nbsp;m). Alles [[1818]]. aastal mõõdistati esimene mäetipp kõrgusega üle 8000 meetri – [[Himaalaja]]s asuv [[Dhaulagiri]] (8172&nbsp;m). [[1848]]. aastal avastati Dhaulagirist ida pool veel kõrgema tipuga mägi – [[Kanchenjunga]] (8585&nbsp;m).<ref name="tiiger" /> [[1852]]. aastal arvutas [[Great Trigonometrical Survey of India]] töötaja [[Radhanath Sikhdar]] välitöödete andmete põhjal välja, et [[Peak XV]] (Džomolungma) on kõrgeim mäetipp maailmas.<ref name="guardian" /> Alles [[1856]]. aastal avalikustas Great Trigonometrical Survey of India, et aastatel [[1849]]–[[1850]] tehtud [[teodoliitmõõdistus]]te andmete läbitöötamisel saadi Peak XV kõrguseks 8840 m<ref name="tiiger" /><ref name="guiness" />. [[6. märts]]il [[1987]] teatasid uudisteagentuurid, et [[Tehissatelliit|tehissateliidi]] abil tehtud [[K2]] [[Mäetipp|mäetipu]] mõõdistused näitasid, et K2 kõrgus jääb vahemikku 8858–8908&nbsp;m. Viis kuud hiljem lükkasid [[Hiina]] topograafid need mõõdistustulemused ümber. Nad said kordusmõõtmisel Džomolungma kõrguseks 8848 ja K2 kõrguseks 8611&nbsp;m.<ref name="chinatown" /><ref name="segodnya" /> == Kaheksatuhandelised == Kokku on [[Maa (planeet)|Maa]]l 14 üle 8000 meetri kõrgust mäge: 4 neist asuvad [[Karakoram]]i ja 10 [[Himaalaja]] [[mäestik]]us. === Karakoram === *[[K2]] (8611 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Gasherbrum I]] (8080 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Broad Peak]] (8051 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Gasherbrum II]] (8034 m<ref name="ers8000tipud" />) === Himaalaja === *[[Annapurna]] (8091 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Cho Oyu]] (8188 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Dhaulagiri]] (8167 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Džomolungma]] (8848 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Kanchenjunga]] (8586 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Lhotse]] (8516 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Makalu]] (8485 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Manaslu]] (8163 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Nanga Parbat]] (8125 m<ref name="ers8000tipud" />) *[[Xixabangma]] (8027 m<ref name="ers8000tipud" />) == Tipputõusud kaheksatuhandelistele == Esimese teadaoleva tõusukatse kaheksatuhandelise mäe tippu tegid [[Albert F. Mummery]] ja [[John Norman Collie]] kui [[1895]]. aastal üritasid ronida [[Himaalaja]]s [[Nanga Parbat]]i (8125&nbsp;m) tippu. Tipputõus nurjus kui Mummery ja kaks [[gurkha]]t hukkusid [[lumelaviin]]is.<ref name="climbing" /> Kõrgeima mäe Džomolungma vallutuskatsed algasid [[1921]]. aastal. 17 aasta jooksul (1921–1938) üritasid 8 [[Suurbritannia]] ekspeditsiooni tagajärjetult rünnata mäetippu.<ref name="tiiger" /> Alles [[1950]]. aastal toimus esimene edukas tipputõus kaheksatuhandelisele, kui Prantsuse mägiekspeditsiooni liikmed [[Maurice Herzog]] ja [[Louis Lachenal]] jõudsid Himaalajas [[Annapurna]] (8091&nbsp;m) tippu. === Alpinistid, kes on tõusnud kõigile 14 üle 8000&nbsp;m kõrgusega mäe tippu === Esimene [[mägironija]], kes tõusis kõigile 14 üle 8000&nbsp;m kõrguse mäe tippu, oli tiroollane [[Reinhold Messner]]. Kõigi 14 peatipu vallutamiseks kulus tal 16 aastat (1970–1986). Viimasena alistus talle [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1986]] [[Lhotse]] mäetipp (8516&nbsp;m). 11 kuud hiljem kordas Messneri saavutust poolakas [[Jerzy Kukuczka]]. 14 tipu vallutamiseks kulus tal vaid 8 aastat (1979–[[1987]]). Möödus veel 7 aastat, enne kui Messneri– Kukuczka saavutust korrati – kolmas oli šveitslane [[Erhard Loretan]]. [[Pilt:GianAngelo_Pistoia_-_Reinhold_Messner_-_Foto_1.TIF|pisi|160px|[[Reinhold Messner]] – esimene mägironija, kes on tõusnud kõigi 14 kaheksatuhandelise tippu]] [[Pilt: Edurne_Pasaban,_2010-07-01.jpg|pisi|160px|[[Edurne Pasaban]] – esimene naisalpinist, kes on tõusnud kõigi 14 kaheksatuhandelise tippu]] {| class="wikitable sortable" |- ! Jär-<br />jes-<br />tus ! Lisa-<br />hapni-<br />kuta !Nimi !Periood !Sünniaasta !Vanus !Kodakondsus |- |1. |1. |[[Reinhold Messner]] |1970–1986 |1944 |42 |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] |- style="background:#efefef;" |2. | |[[Jerzy Kukuczka]] |1979–1987 (hukkunud) |1948 | 39 |{{ riigi ikoon|Poola}} [[Poola]] |- style="background:#fff;" |3. |2. |[[Erhard Loretan]] |1982–1995 (hukkunud) |1959 | 36 |{{ riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits]] |- style="background:#efefef;" |4. |<ref name="carlos" /> |[[Carlos Carsolio]] |1985–1996 |1962 | 33 |{{ riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko]] |- style="background:#fff;" |5. | |[[Krzysztof Wielicki]] |1980–1996 |1950 | 46 |{{ riigi ikoon|Poola}} Poola |- style="background:#efefef;" |6. |3. |[[Juanito Oiarzabal]] |1985–1999 |1956 | 43 |{{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]] |- style="background:#fff;" |7. | |[[Sergio Martini]] |1983–2000 | 1949 | 51 |{{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia |- style="background:#efefef;" |8. | |[[Park Young Seok|Young-Seok Park]] |1993–2001 (hukkunud) <ref name="alpcom" /> |1963 |38 |{{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Korea Vabariik]] |- style="background:#fff;" |9. | |[[Um Hong-Gil|Hong-Gil Um]] |1988–2001 |1960 | 40 |{{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} Korea Vabariik |- style="background:#efefef;" |10. |4. |[[Alberto Iñurrategi]] |1991–2002 | 1968 | 33 |{{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania |- style="background:#fff;" |11. | |[[Han Wang-Yong|Wang-Yong Han]] |1994–2003 |1966 |37 |{{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} Korea Vabariik |- style="background:#efefef;" |12 |5<ref name="mount" /> |[[Ed Viesturs]] |1989–2005 |1959 |46 |{{riigi ikoon|USA}} [[USA]] |- style="background:#fff;" |13 |6<ref name="mount2" /><ref name="planet" /><ref name="k2climb" /> |[[Silvio Mondinelli]] |1993–2007 |1958 |49 |{{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia |- style="background:#efefef;" |14 |7<ref name="k2climb" /> |[[Ivan Vallejo]] |1997–2008 |1959 |49 |{{riigi ikoon|Ecuador}} [[Ecuador]] |- style="background:#fff;" |15 |8<ref name="planet2" /> |[[Deniss Urubko]] |2000–2009 |1973 |35 |{{riigi ikoon|Kasahstan}} [[Kasahstan]] |- style="background:#efefef;" |16. | |[[Ralf Dujmovits]] |1990–2009 |1961<ref name="ralf" /> |47 |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa]] |- style="background:#fff;" |17. |9. |[[Veikka Gustafsson]] |1993–2009 |1968 |41 |{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome]] |- style="background:#efefef;" |18<ref name="andrew" /> | |[[Andrew Lock]] |1993–2009 |1961<ref name="andrew2" /> |48 |{{riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia]] |- style="background:#fff;" |19. |10. |[[João Garcia]] |1993–2010 |1967 |43 |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugal]] |- style="background:#efefef;" |20<ref name="explorers" /> | |[[Piotr Pustelnik]] |1990–2010 |1951 |58 |{{riigi ikoon|Poola}} Poola |- style="background:#fff;" |21<ref name="explorers2" /> | |[[Edurne Pasaban]] |2001–2010 |1973 |36 |{{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania |- style="background:#efefef;" |22<ref name="planet3" /> | |[[Abele Blanc]] |1992–2011<ref name="erscom" /><ref name="mount3" /> |1954 |56 |{{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia |- style="background:#fff;" |23. | |[[Mingma Sherpa (mountaineer)|Mingma Sherpa]] |2000–2011<ref name="erscom" /> |1978 |33 |{{riigi ikoon|Nepal}} [[Nepal]] |- style="background:#efefef;" |24. |11. |[[Gerlinde Kaltenbrunner]] |1998–2011<ref name="erscom" /> |1970 |40 |{{riigi ikoon|Austria}} [[Austria]] |- style="background:#fff;" |25. | |[[Vassili Pivtsov]] |2001–2011<ref name="erscom" /> |1975 |36 |{{riigi ikoon|Kasahstan}} Kasahstan |- style="background:#efefef;" |26. |12. |[[Maksut Žumajev]] |2001–2011<ref name="erscom" /> |1977 |34 |{{riigi ikoon|Kasahstan}} Kasahstan |- style="background:#fff;" |27 | |[[Jae-Soo Kim]] |2000–2011<ref name="erscom" /> |1961 |50 |{{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} Korea Vabariik |- style="background:#efefef;" |28<ref name="montagna" /> |13 |[[Mario Panzeri]] |1988–2012 |1964 |48 |{{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia |- style="background:#fff;" |29<ref name="nikkei" /> | |[[Hirotaka Takeuchi (mountaineer)|Hirotaka Takeuchi]] |1995–2012<ref name="nikkei" /> |1971 |41 |{{riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapan]] |- style="background:#efefef;" |30 | |[[Chhang Dawa Sherpa]] |2001–2013<ref name="erscom" /> |1982 |30 |{{riigi ikoon|Nepal}} Nepal |- style="background:#fff;" |31 |14 |[[Kim Chang-Ho]] |2005–2013<ref name="erscom" /> |1970 |43 |{{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} Korea Vabariik |- style="background:#efefef;" |32 | |[[Jorge Egocheaga]] |2002–2014<ref name="erscom" /> |1968 |45 |{{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania |- style="background:#fff;" |33 |15 |[[Radek Jaroš]] |1998–2014<ref name="erscom" /> |1964 |50 |{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi]] |- style="background:#efefef;" |34/35 |16/17 |[[Nives Meroi]] |1998–2017 |1961 |55 |{{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia |- style="background:#fff;" |34/35 |16/17 |[[Romano Benet]] |1998–2017 |1962 |55 |{{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia<br/>{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia]] |- style="background:#efefef;" |36 | |[[Peter Hámor]] |1998–2017 |1964 |52 |{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia]] |- style="background:#fff;" |37 |18 |[[Azim Gheychisaz]] |2008–2017 |1981 |37 |{{riigi ikoon|Iraan}} [[Iraan]] |- style="background:#efefef;" |38 | |[[Ferran Latorre]] |1999–2017 |1970 |46 |{{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania |- style="background:#fff;" |39. |19. |[[Òscar Cadiach]] |1984–2017 |1952 |64 |{{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania |- style="background:#efefef;" |40. | |[[Zhang Liang]] |2000–2018 |1964 |54 |{{riigi ikoon|Hiina}} Hiina |- style="background:#fff;" |} '''<small>''Märkus 1''. Tabeli esimeses veerus on alpinistide järjestus (mitmendana maailmas)<ref name="first14" /></small>''' '''<small>''Märkus 2''. Tabeli teises veerus on märge nende kohta, kes on suutnud tõusta kõigi 14 kaheksatuhandelise mäe tippu ilma lisahapnikuta</small>''' == Eesti alpinistide tipputõusud kaheksatuhandelistele == [[Pilt:Tarmo Riga 2005.jpg|pisi|160px|Kahe kaheksatuhandelise tipus käinud [[Tarmo Riga]] hukkus [[2015]]. aastal Peruus [[Tocllaraju]] mäel]] [[Pilt:Allan Valge.jpg|pisi|160px|Kaheksatuhandelise [[Cho Oyu]] tipus käinud [[Allan Valge]] hukkus 2015. aastal Peruus Tocllaraju mäel]] [[Pilt:Andras Kaasik.jpg|pisi|160px|Esimese eestlasena, tõenäoliselt ka esimese [[Baltimaad|baltlasena]], tõusis [[Andras Kaasik]] [[K2]] tippu (2018)]] [[Pilt:Katrin Merisalu, eesti alpinist 2010.jpg|pisi|160px|Esimese Eesti naisalpinistina tõusis üle kaheksatuhende meetri kõrgusele [[Katrin Merisalu]] (2019)]] Esimene [[Eesti]] mägironija, kes tõusis kaheksatuhandelise mäe tippu, on tallinlane [[Aleksei Kovaltšuk]], kes [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1996]] jõudis [[Cho Oyu]] tippu.<ref name="russian" /> Esimesed Eesti alpinistid, kes vallutanud kaks kaheksatuhandelist, on [[Tarmo Riga]] ja [[Raivo Plumer]], kes [[23. juuli]]l [[2001]] jõudsid [[Broad Peak]]i eeltippu. Kui arvestust pidada ainult peatippude osas (nagu on seda tehtud tabelis üleval pool), siis esimene, kes on roninud kahe kaheksatuhandelise peatippu, on Kovaltšuk, kes [[14. mai]]l [[2002]] vallutas teise mäena [[Lhotse]]. Eesti naisalpinistidest on kaheksatuhandelise mäe tippu: [[Krisli Melesk]] – [[Džomolungma]] (8848&nbsp;m) 23.05.2021 lisahapnikuga<ref>[https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/eesti-naine-maailma-korgeima-mae-tipus/ EESTI NAINE MAAILMA KÕRGEIMA MÄE TIPUS] Go reisiajakiri, 28. juuni 2022</ref><ref name="naisena-dzomolungma-tipp" /> [[Marie Saame]] – Gasherbrum II (8035) 18.07.2021, ilma lisahapnikuta Üle kaheksatuhande meetri kõrgusele on tõusnud Manaslu eeltippu [[Katrin Merisalu]] (2019). Kokku on kaheksatuhandeliste tipus käinud 13 Eesti mägironijat. [[7. juuni]]l [[2015]] hukkusid [[Peruu]]s [[Andid]]es [[Tocllaraju]] mäel (6034&nbsp;m) [[lumesild|lumesilla]] varisemise tõttu [[Jane Riga]], [[Allan Valge]] ja hetkel parim<ref name="delfisikk" /> Eesti alpinist [[Tarmo Riga]].<ref name="jkalpiriga" /> === Kaks kaheksatuhandelist (2×8000) === ==== [[Tarmo Riga]] ==== *[[Cho Oyu]] (8188&nbsp;m), [[9. oktoober]] [[1998]]<ref name="Plumer" /> *[[Broad Peak]] ([[eeltipp]] [[Rocky Summit]] 8028&nbsp;m), 23. juuli [[2001]]<ref name="Plumer" /> ==== [[Raivo Plumer]] ==== *Cho Oyu (8188&nbsp;m) , 11. oktoober 1998<ref name="Plumer" /> *Broad Peak (eeltipp Rocky Summit 8028&nbsp;m), 23. juuli 2001<ref name="Plumer" /> ==== [[Aleksei Kovaltšuk]] ==== *Cho Oyu (8188&nbsp;m), 26. oktoober [[1996]]<ref name="vokrug" /> *[[Lhotse]] (8516&nbsp;m), 14. mai [[2002]]<ref name="Plumer" /><ref name="ajaveeb" /> ==== [[Tanel Tuuleveski]] ==== *Cho Oyu (8188&nbsp;m), 22. mai [[2010]] <ref name="jkalpi" /> *[[Džomolungma]] (8848&nbsp;m), 16. mai [[2011]]<ref name="jkalpi" /> ==== [[Andras Kaasik]] ==== *[[Džomolungma]] (8848&nbsp;m), 16. mai [[2011]]<ref name="jkalpi" /> *[[K2]] (8611&nbsp;m), 22. juuli [[2018]] <ref name="pos" /> ==== [[Krisli Melesk]] ==== * Džomolungma (8848&nbsp;m), 23. mai 2021<ref name="naisena-dzomolungma-tipp">[https://www.err.ee/1608222199/krisli-melesk-joudis-esimese-eesti-naisena-dzomolungma-tippu "Krisli Melesk jõudis esimese Eesti naisena Džomolungma tippu"] ERR, 23. mai 2021</ref> * K2 (8611&nbsp;m), 22. juuli 2022<ref>[https://menu.err.ee/1608664375/esimene-eestlanna-joudis-maailma-koige-ohtlikuma-mae-k2-tippu "Esimene eestlanna jõudis maailma kõige ohtlikuma mäe K2 tippu"] ERR menu, 22. juuli 2022</ref> === Üks kaheksatuhandeline (1×8000) === *[[Arne Sarapuu]], Cho Oyu (8188&nbsp;m), 9. oktoober 1998<ref name="Plumer" /> *[[Margus Proos]], Cho Oyu (8188&nbsp;m), 11. oktoober 1998<ref name="Plumer" /> *[[Tõivo Sarmet]], Cho Oyu (8188&nbsp;m), 11. oktoober 1998<ref name="Plumer" /> *[[Alar Sikk]], Džomolungma (8848&nbsp;m), [[22. mai]] [[2003]]<ref name="Plumer" /> *[[Allan Valge]], Cho Oyu (8188&nbsp;m), 22. mai 2010<ref name="jkalpi" /> *[[Katrin Merisalu]], [[Manaslu]]* eeltipp<ref>{{Netiviide|autor=Angela Benavides|url=https://explorersweb.com/the-himalayan-database-gives-the-past-a-pass/|pealkiri=The Himalayan Database Gives the Past a Pass|väljaanne=Explorersweb}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Angela Benavides|url=https://explorersweb.com/manaslu-three-questions-and-one-summit/|pealkiri=Manaslu: Three Questions and One Summit|väljaanne=ExplorersWeb.com}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=E. Jurgalski|url=https://www.8000ers.com/cms/en/download.html?func=fileinfo&id=242|pealkiri=Manaslu Summit Area|väljaanne=8000ers.com}}</ref> (ca 8143&nbsp;m, tipp ise 8163m), 26. september 2019 *Marie Saame, Gasherbrum II (8035) 18.07.2021 *Johan Kütt, Gasherbrum II (8035) 18.07.2021 ==Vaata ka== *[[Seitsmetuhandeline]] *[[Kuuetuhandeline]] *[[Naised alpinismis#Naised kaheksatuhandeliste tipus|Naised kaheksatuhandeliste tipus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="carlos">Carlos Carsolio tõusis 1988. aastal Makalule hapnikumaski kasutades.</ref> <ref name="ers8000tipud">[http://www.8000ers.com/cms/en/8000ers-mainmenu-205.html Geographical facts of the Main 8000ers]. 8000ers.com</ref> <ref name="alpcom">[http://www.alpinist.com/doc/web11f/newswire-park-dead Koreans Missing on Annapurna Presumed Dead]. alpinist.com</ref> <ref name="mount">[http://www.mounteverest.net/news.php?id=1332 Best of ExplorersWeb 2005 Awards: Ed Viesturs and Christian Kuntner]. mounteverest.net</ref> <ref name="mount2">[http://www.mounteverest.net/news.php?id=17691 The wolf is back: Gnaro bags Baruntse]. mounteverest.net</ref> <ref name="climbing">[http://climbing.about.com/od/8000metermountains/a/NangaParbatFact.htm Nanga Parbat: 9th Highest Mountain in the World]. climbing.about.com</ref> <ref name="planet">[http://www.planetmountain.com/english/News/shownews.lasso?l=2&keyid=35710 The day after: Silvio Mondinelli, Broad Peak and all 14 8000m summits]. planetmountain.com</ref> <ref name="tiiger">"Lumetiiger" ([[Tenzing Norgay|Tenzingi]] elulugu). [[Eesti Riiklik Kirjastus]]: Tallinn, 1960. Lk 247–249</ref> <ref name="k2climb">[http://www.k2climb.net/news.php?id=17248 The 14th knight: Ecuadorian Ivan Vallejo is ready to continue]. k2climb.net</ref> <ref name="guardian">[https://www.theguardian.com/theguardian/from-the-archive-blog/2011/jul/21/mount-everest-name-1856 Mount Everest: named after the first surveyor general of India]. theguardian.com</ref> <ref name="planet2">[http://www.planetmountain.com/english/News/shownews1.lasso?l=2&keyid=36767 Denis Urubko, Cho Oyu and all 14 8000m peaks]. planetmountain.com</ref> <ref name="chinatown">[http://ww.chinatown-online.com/china/facts/worldmost/worldmost.htm Facts about China: World and Asia Records]. chinatown-online.com</ref> <ref name="ralf">[http://www.ralf-dujmovits.de/biografie.php Ralf Dujmovits]. ralf-dujmovits.de</ref> <ref name="guiness">[http://www.guinnessworldrecords.com/world-records/highest-mountain Highest mountain]. guinnessworldrecords.com</ref> <ref name="andrew">[http://www.andrew-lock.com/summit-8000.shtml Summit 8000 - Andrew Lock's quest to climb all fourteen of the highest mountains in the world]. andrew-lock.com</ref> <ref name="segodnya">[http://www.segodnya.ua/world/55-let-nazad-alpinicty-vpervye-vzoshli-na-everect.html 55 лет назад альпинисты впервые взошли на Эверест]. segodnya.ua</ref> <ref name="andrew2">[http://www.andrew-lock.com Australia's Most Accomplished Mountaineer]. andrew-lock.com</ref> <ref name="explorers">[http://explorersweb.com/everest_k2/news.php?id=19295 Piotr Pustelnik summits Annapurna - bags the 14x8000ers!]. explorersweb.com</ref> <ref name="first14">[http://www.8000ers.com/cms/download.html?func=startdown&id=155 Climbers - First 14]. 8000ers.com</ref> <ref name="explorers2">[http://explorersweb.com/everest_k2/news.php?id=19361 Shisha Pangma: Edurne Pasaban summits - completes the 14x800ers]. explorersweb.com</ref> <ref name="planet3">[http://www.planetmountain.com/english/News/shownews1.lasso?keyid=38110 Abele Blanc summits Annapurna and all 8000ers]. planetmountain.com</ref> <ref name="erscom">[http://www.8000ers.com/cms/en/download.html?func=fileinfo&id=155 Climbers - First 14, updated table on 8000ers.com]. 8000ers.com</ref> <ref name="mount3">[http://www.mounteverest.net/story/ChristianKuntner-amountaineeringlegendisgoneMay182005.shtml Everest - Mount Everest by climbers, news]. mounteverest.net</ref> <ref name="montagna">[http://www.montagna.tv/cms/?p=40662 Mario Panzeri: sono in cima! E finalmente sono 14 ottomila]. montagna.tv</ref> <ref name="nikkei">[http://www.nikkei.com/article/DGXZZO41829260V20C12A5000000/日本人初の快挙、8000m峰14座登頂 竹内洋岳]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. nikkei.com</ref> <ref name="russian">[http://www.russianclimb.com/russian/anfinogentov.html ПОГОНЯ В БОЛЬШИХ ГОРАХ]. russianclimb.com</ref> <ref name="delfisikk">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/alar-sikk-tarmo-ja-jane-olid-mu-parimad-sobrad?id=71662727 Alar Sikk: Tarmo ja Jane olid mu parimad sõbrad]. delfi.ee</ref> <ref name="jkalpiriga">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/index.html Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="Plumer">[[Raivo Plumer]], [[Tõivo Sarmet]]. "Everesti päevik". Pegasus: Tallinn, 2005. Lk 48</ref> <ref name="vokrug">[http://www.vokrugsveta.ru/vs/article/915/ Три вершины одного года]. vokrugsveta.ru</ref> <ref name="ajaveeb">[https://web.archive.org/web/20180909012703/http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?cat=14 8000]. ajaveeb.alpinism.ee</ref> <ref name="jkalpi">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/ Ülevaade eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="pos">[https://www.postimees.ee/5904246/andras-kaasik-joudis-esimese-eestlasena-maailma-uhe-ohtlikuma-ja-korgema-mae-tippu Andras Kaasik jõudis esimese eestlasena maailma ühe ohtlikuma ja kõrgema mäe tippu]. postimees.ee, 22. juuli 2018</ref> }} == Kirjandus == *[[Maurice Herzog]]. "Annapurna – esimene kaheksatuhandeline". [[Eesti Raamat]]: Tallinn, [[1980]] [https://www.antikvariaat.eu/tr%C3%BCkis/annapurna-esimene-kaheksatuhandeline/2720] *[[Reinhold Messner]]. "All 14 Eight-Thousanders". The Crowood Press: [[1988]] [https://www.amazon.com/All-14-Eight-thousanders-Reinhold-Messner/dp/1852231068/ref=sr_1_2?ie=UTF8&qid=1477252883&sr=8-2&keywords=Messner.+%22All+14+Eight-Thousanders%22]. == Välislingid == * [http://www.8000ers.com/ 8000ers.com] Veebileht, mis pühendatud kaheksatuhandelistele mäetippudele ja tippalpinistidele * [http://myhimalayas.com/pictures/14peaks.htm Pilte kaheksatuhandelistest] * [http://www.earthobservatory.nasa.gov/Features/8000MeterPeaks/ The Eight-Thousanders] * [https://mapscamp.com/map/8032444f34ca25a6fb1b98cd870f9b11/poi.html Kõrgemate mäetippude asukoht kaardil mapscamp.com] [[Kategooria:Alpinism]] [[Kategooria:Kaheksatuhandelised| ]] 2khg416wyqtvlx1ot47ls0zh7zg0715 0 450279 6165528 5364216 2022-07-22T12:42:26Z Melilac 58734 /* Mõisa suurus */ wikitext text/x-wiki [[File:Aumeistri kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Aumeisteri mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 67]] '''Aumeisteri mõis''' ehk '''Cirgaļi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Serbigal'', varem ''Hofmeistershof'', [[läti keel]]es ''Aumeisteru muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Aumeistri kihelkond|Aumeistri kihelkonnas]]. Praegu asub [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] [[Aumeisteri]] asulas. ==Ajalugu== Mõisa on esmakordselt mainitud aastal [[1533]], mil [[Riia peapiiskop]] [[Thomas Schöning]] andis [[Smiltene piiskopilinnus|Smiltene loss]]ile kuulunud Serbigali maad õuemeister [[Meinhard von Schierstädt]]ile. Selle viimase saksakeelsest ametinimetusest ''Hofmeister'' sai mõis ka ühe oma saksakeelsetest nimevariantidest, millest hiljem on tulnud lätikeelne Aumeisteri. Aastal [[1584]] sai mõisa omanikuks [[Albert Fink]]. Aastal [[1594]] müüs ta mõisa [[Tiesenhausen]]itele. Aastal [[1626]] andis kuningas [[Gustav II Adolf]] mõisa [[Hülsen]]ite valdusse, ent juba aastal [[1634]] muudeti see [[riigimõis]]aks. Aastal [[1698]] asus mõisa rentima major Johan Wulff, ent aastal [[1728]] anti mõis siiski [[Strohkirch]]ide valdusse. Aastal [[1737]] läks 9000 taalri eest [[Wulf]]ide valdusse,<ref>Heinrich von Hagemeister. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 2. Theil Riga: 1837, lk 272.</ref> kuuludes neile kuni agraarreformini aastal [[1920]]. ==Mõisaansambel== [[Pilt:Aumeisteru muižas pils 2002-06-01.jpg|pisi|left|Aumeisteri mõisa peahoone 2008. aastal]] Mõisa peahoone ehitas pärast 1750 parun [[Johann von Wulf]] ja peahoone ehitati ümber 1793. Pärast võõrandamist rajati hoonesse kool.<ref> Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 3808-3809. sleja.</ref> Tänapäeval seisab peahoone kasutuseta. Hoones on osaliselt säilinud [[XIX sajand]]i teisest poolest pärinev [[interjöör]]. Teine tähtsam hoone kompleksis on mõisavalitseja maja, kus asub võõrastemaja.<ref>[http://manasvietas.blogspot.com.ee/search?updated-max=2015-06-15T14:24:00%2B03:00&max-results=7&reverse-paginate=true Aumeisteru muiža (Serbigal, Hofmeistershof)] Līga Landsberga</ref> See hoone valmis aastal [[1896]]. Lisaks peahoonele on mõisakompleksist säilinud veel tallid, tõllakuur, kutsari maja, elumaja, ait, palkidest ait, maneež ja häärberi taga asuv park. Veidi eemal järve ääres on [[kõrts]], piiritusevabrik, veetorn, moonakamaja ja vesiveski, mis oli kasutusel ka elektrijaamana.<ref>http://www.zudusilatvija.lv/objects/object/35307/</ref> Aumeisteri mõisa hoonetekompleks (tallid, kutsari maja, elumaja, mõisavalitseja maja, häärber, palkidest ait, maneež, kõrts) ja park on muinsuskaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Grundz%C4%81les+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos [[Zaķi mõis]]aga 9 ja 1/4 [[adramaa]]d, sellele allus 309 mees- ja 348 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 276.</ref> Aastal 1641 oli mõisa suurus koos Zaķi mõisaga 3 adramaad. Aastal 1688 oli mõisade suurus 9 adramaad, nagu ka aastal 1734. Aastal 1758 oli mõisal adramaid 5 ja 7/8, aastal 1823 aga 15 ja 3/20 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 270.</ref> Ka aastal 1832 oli mõisal sama palju adramaid, aastal 1881 oli neid aga 8 ja 1/80, lisaks allus mõisale 13 ja 51/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.</ref> Maareformi ajal kuulus mõisale 4861 hektarit maad. ==Karjamõisad== Mõisa koosseisus oli aastal 1816 kaks [[karjamõis]]a: Putra (''Hochberg'') ja ''Tillikhof''. ==Viited== {{viited}} {{koord | NS = 57.522600 | EW = 26.202654 | tüüp = maamärk }} {{Aumeistri kihelkond}} [[Kategooria:Smiltene piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Aumeistri kihelkond]] t87z8t63c4su9puf5f6edp2p27f9pef 6165623 6165528 2022-07-22T14:28:16Z Melilac 58734 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki [[File:Aumeistri kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Aumeisteri mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 67]] '''Aumeisteri mõis''' ehk '''Cirgaļi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Serbigal'', varem ''Hofmeistershof'', [[läti keel]]es ''Aumeisteru muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Aumeistri kihelkond|Aumeistri kihelkonnas]]. Praegu asub [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] [[Aumeisteri]] asulas. ==Ajalugu== Mõisa on esmakordselt mainitud aastal [[1533]], mil [[Riia peapiiskop]] [[Thomas Schöning]] andis [[Smiltene piiskopilinnus|Smiltene loss]]ile kuulunud Serbigali maad õuemeister [[Meinhard von Schierstädt]]ile. Selle viimase saksakeelsest ametinimetusest ''Hofmeister'' sai mõis ka ühe oma saksakeelsetest nimevariantidest, millest hiljem on tulnud lätikeelne Aumeisteri. Aastal [[1584]] sai mõisa omanikuks [[Albert Fink]]. Aastal [[1594]] müüs ta mõisa [[Tiesenhausen]]itele. Aastal [[1626]] andis kuningas [[Gustav II Adolf]] mõisa [[Hülsen]]ite valdusse, aastal 1631 aga Bodwald Ragwaldsonile. Tolle vend müüs selle aastal 1634 1200 taalri eest Gabriel Bentson [[Oxenstierna]]le, ent juba samal aastal muudeti see reduktsiooni käigus [[riigimõis]]aks. Aastal 1688 said Oxenstiernad mõisa tagasi. Aastal [[1698]] asus mõisa rentima major Johan Wulff, ent aastal [[1728]] müüs Margarehe [[Stenbock]] (sünd. Oxenstierna) mõisa Christian von [[Strohkirch]]ile valdusse. Aastal [[1737]] läks 9000 taalri eest [[Wulf]]ide valdusse,<ref>Heinrich von Hagemeister. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. 2. Theil Riga: 1837, lk 272.</ref> kuuludes neile kuni agraarreformini aastal [[1920]]. ==Mõisaansambel== [[Pilt:Aumeisteru muižas pils 2002-06-01.jpg|pisi|left|Aumeisteri mõisa peahoone 2008. aastal]] Mõisa peahoone ehitas pärast 1750 parun [[Johann von Wulf]] ja peahoone ehitati ümber 1793. Pärast võõrandamist rajati hoonesse kool.<ref> Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 3808-3809. sleja.</ref> Tänapäeval seisab peahoone kasutuseta. Hoones on osaliselt säilinud [[XIX sajand]]i teisest poolest pärinev [[interjöör]]. Teine tähtsam hoone kompleksis on mõisavalitseja maja, kus asub võõrastemaja.<ref>[http://manasvietas.blogspot.com.ee/search?updated-max=2015-06-15T14:24:00%2B03:00&max-results=7&reverse-paginate=true Aumeisteru muiža (Serbigal, Hofmeistershof)] Līga Landsberga</ref> See hoone valmis aastal [[1896]]. Lisaks peahoonele on mõisakompleksist säilinud veel tallid, tõllakuur, kutsari maja, elumaja, ait, palkidest ait, maneež ja häärberi taga asuv park. Veidi eemal järve ääres on [[kõrts]], piiritusevabrik, veetorn, moonakamaja ja vesiveski, mis oli kasutusel ka elektrijaamana.<ref>http://www.zudusilatvija.lv/objects/object/35307/</ref> Aumeisteri mõisa hoonetekompleks (tallid, kutsari maja, elumaja, mõisavalitseja maja, häärber, palkidest ait, maneež, kõrts) ja park on muinsuskaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Grundz%C4%81les+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos [[Zaķi mõis]]aga 9 ja 1/4 [[adramaa]]d, sellele allus 309 mees- ja 348 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 276.</ref> Aastal 1641 oli mõisa suurus koos Zaķi mõisaga 3 adramaad. Aastal 1688 oli mõisade suurus 9 adramaad, nagu ka aastal 1734. Aastal 1758 oli mõisal adramaid 5 ja 7/8, aastal 1823 aga 15 ja 3/20 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 270.</ref> Ka aastal 1832 oli mõisal sama palju adramaid, aastal 1881 oli neid aga 8 ja 1/80, lisaks allus mõisale 13 ja 51/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.</ref> Maareformi ajal kuulus mõisale 4861 hektarit maad. ==Karjamõisad== Mõisa koosseisus oli aastal 1816 kaks [[karjamõis]]a: Putra (''Hochberg'') ja ''Tillikhof''. ==Viited== {{viited}} {{koord | NS = 57.522600 | EW = 26.202654 | tüüp = maamärk }} {{Aumeistri kihelkond}} [[Kategooria:Smiltene piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Aumeistri kihelkond]] 7xiu2o0fvqs57h8oluqhq7h1tky8x44 0 454680 6165776 5840944 2022-07-22T18:19:42Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{linn | nimi = Ar-Raqqah | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = araabia | الرقة | ar-Raqqa | pilt = Raqqa,center3.jpg | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 200 268 (2010) | laius = 35/57 | pikkus = 39/1 | asendikaart = Süüria }} '''Ar-Raqqah''' ([[araabia keel]]es الرقة‎‎) on linn [[Süüria]]s, [[Ar-Raqqah' provints]]i keskus. Asub [[Eufrat]]i kirdekaldal, 160 kilomeetrit [[Aleppo]]st ida pool. Tänapäeva linna kohale rajas linna [[Seleukiidide riik|Seleukiidide riigi]] rajaja [[Seleukos I]] (valitses [[301 eKr|301]]–[[281 eKr]]), kes andis sellele nimeks Nikephorion. Tema järeltulija [[Seleukos II]] Kallinikos laiendas linna ja nimetas selle ümber Kallinikoseks ([[ladina keel]]es ''Callinicum''). Bütsantsi keiser [[Leo I (keiser)|Leo I]] lasi linna ümber ehitada ja andis sellele nime Leontopolis. [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõja]] käigus hõivas linna [[2013]]. aastal [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] ning tegi sellest 2014. aastal oma keskuse Süürias. Seetõttu on linna pommitanud Süüria valitsusväed, USA, Venemaa ja mitmed teised riigid. Islamiriik on hävitanud linnas olnud [[šiiidid|šiiitide]] mošeed ja kristlaste kirikud. Novembris [[2016]] alustas Süüria opositsioon USA ja Prantsusmaa toetusel pealetungi Ar-Raqqah' vabastamiseks. 2004. aasta rahvaloenduse andmetel elas linnas 220 488 inimest. ==Viited== {{viited}} {{Commons|Category:Ar-Raqqah}} [[Kategooria:Süüria linnad]] fe71pbvrdeqpkbzx0ew3jpfp27lkgra 0 456423 6165976 5752473 2022-07-23T06:45:49Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Leszno | hääldus = | pilt = Ratusz w Lesznie (2).jpg | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Leszno raekoda | lipp = POL_Leszno_flag.svg | lipu_link = [[Leszno lipp]] | vapp = POL_Leszno_COA.svg | vapi_link = [[Leszno vapp]] | pindala = | elanikke = 63 505 (31.12.2019) | asendikaart = Poola }} '''Leszno''' ([[saksa keel]]es ''Lissa'') on maakonnaõigustega linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]]. Asulat mainiti esimest korda [[1393]]. [[1547]] sai asula [[linnaõigus]]ed. Linnas elab 63 970 elanikku (2006). ==Viited== {{viited}} {{Suur-Poola vojevoodkond}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] h7skyhc5v27u1m75irarpng6p2htjgz 0 461206 6165617 4976604 2022-07-22T14:23:21Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Balaklija | omakeelne_nimi_1 = ukraina | Балаклія | | lipu_pilt = | vapp = Герб Балаклеи.png | pindala = | elanikke = | asendikaart = Ukraina }} '''Balaklija''' ([[ukraina keel]]es ''Балаклія'') on linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Harkivi oblast]] sxg9ut6fnbuyin4vdn2d04kdtijlqq1 6165618 6165617 2022-07-22T14:24:24Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Balaklija | omakeelne_nimi_1 = ukraina | Балаклія | | lipu_pilt = | vapp = Герб Балаклеи.png | vapi_link = [[Balaklija vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Ukraina }} '''Balaklija''' ([[ukraina keel]]es ''Балаклія'') on linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Harkivi oblast]] otx3h91j942oht0qaf05icpwc6wbz89 6165619 6165618 2022-07-22T14:25:17Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Balaklija | omakeelne_nimi_1 = ukraina | Балаклія | | pilt = Центральная_улица.JPG | pildiallkiri = Balaklija peatänav | lipu_pilt = | vapp = Герб Балаклеи.png | vapi_link = [[Balaklija vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Ukraina }} '''Balaklija''' ([[ukraina keel]]es ''Балаклія'') on linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Harkivi oblast]] 54nzfqlgudf0we4q1n5eu9cfwme9ptf 0 463191 6166110 6147841 2022-07-23T10:46:21Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vene Ajutise Valitsuse otsus 12.04.1917 Saaga ERA 78 1 2 2.jpg|pisi|Vene Ajutise Valitsuse otsus Eestimaa kubermangu valitsemiskorrast (eesti keeles)]] '''Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta''' oli [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Vene Ajutise Valitsuse]] [[12. aprill]]il ([[Kalendrireform#Kalendrireformid Eestis|vkj 30. märtsil]]) [[1917]] vastuvõetud [[Määrus (õigusteadus)|määrus]], mis muutis [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]u piire ning uuendas senist valitsemiskorda Eestimaa kubermangus andes viimasele suhtelise [[Autonoomne Eestimaa kubermang|autonoomia]] võrreldes varasema olukorra ja [[Venemaa Vabariik|Vene riigi]] teiste piirkondadega, muu hulgas anti Eestimaa alal elavatele naistele esimest korda<ref name="PM-06042017"/> [[Naiste valimisõigus|valimisõigus]]. == Eelnõu kujunemine otsuseks == 22. (vkj 9.) märtsil loodi Tallinnas kõigi eesti seltside esindajate osalusel [[Eesti Liit]], mille esimeheks valitud [[Otto Strandman]]i koostatud programm nägi ette Eesti autonoomiat Vene riigi koosseisus. Omavalitsuse kehtestamise küsimuses peeti 24.–25. (vkj 11.–13.) märtsil Tartus Petrogradi ja kõigi Eesti maakondade (peale Saaremaa) esindajate ühine nõupidamine. Üksmeelselt pooldati autonoomiat ja koosoleku usaldusmehed ([[Konstantin Päts]], [[Jüri Vilms]], [[Jaan Tõnisson]], [[Otto Strandman]]<ref name="ast-1999-10"/>) koostasid [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Ajutisele Valitsusele]] esitatava sellekohase seaduseelnõu. Eelnõu anti Venemaa Ajutisele valitsusele üle 30. (vkj 17.) märtsil<ref name="delfi-22062012"/> või teistel andmetel 31. (vkj 18.) märtsil<ref name="nlib-1917"/>. Vastuvõtmise kiirendamiseks otsustati korraldada rongkäik läbi Petrogradi 8. aprillil (vkj 26. märtsil). Rongkäik oli suurejooneline, osales kuni 40 000 eestlast, sealhulgas 12 000–15 000 eesti sõjaväelast 30 orkestriga. Määruse kinnitamise kiirustamiseks võeti imposantsuse pärast kaasa Koonga vallast pärit suure habemega turjakas sõjaväelane [[Mihkel Lüll]], kes olevat rusikaga peaministri lauale põrutanud ja käratanud: "40 000 eesti sõduri nimel Petrogradi garnisonis nõuan seaduse otsekohest kinnitamist!" Venemaa peaminister vürst [[Georgi Lvov]] olevat püüdnud sõjameest rahustada, lubades, et tehakse kõik, mis võimalik.<ref name="delfi-22062012"/> 12. aprillil (vkj 30. märtsil) 1917 jõustas Venemaa Vabariigi Ajutine Valitsus eelnõu otsusena (määrusena). == Määruse originaaltekst eesti keeles == Ajutise Walitsuse otsused 30. märtsil 1917 a.<br/> Eesti kubermangu administratiwlise walitsuse ja kohaliku oma-walitsuse ajutise korra kohta. I.<br/> Eesti kubermangu külge liita Liiwi kubermangu Tartu-, Wõru-, Wiljandi-, Pärnu- ja Saaremaa maakonnad. II.<br/> Eesti ja Liiwi kubermangude piir kindlaks määrata järgmiste määruste põhjal<br/> 1. Piiriäärsete waldade Eesti wõi Läti rahwuse külge liitmise määrab ära iseäraline lepituskomisjon.<br/> 2. Lepituskomisjon on koos 10-nest liikmest, keda Eesti ja Liiwi kubermangude komissarid nende uutes piirides ühesugusel arwul kutsuwad. Komisjon walib oma keskelt juhataja.<br/> 3. Komisjon seab kokku jaotuse-eelnõu, tarwilikul korral waieluse all olewate waldade elanikkudelt nende soowisid jaotuse asjust järele küsides.<br/> 4. Komisjoni poolt kokkuseatud jaotuse-eelnõu pannakse siseministri kaudu ajutisele walitsusele kinnituseks ette. III.<br/> Kuni uue Baltimaa administratiwlise korralduse seaduse wäljaandmiseni määrata:<br/> 1. Eesti kubermangu walitsemine antakse ajutise walitsuse komissari kätte.<br/> Komissaril on kaks abilist; ühe kätte nendest usaldatakse Tartu-, Wõru-, Wiljandi-, Pärnu- ja Saaremaa juhtimine.<br/> 2. Komissari juures asub ajutine kubermangu maa-nõukogu.<br/> 3. Kubermangu maa-nõukogu liikmed on maakondade ja linnade asemikud, keda iga 20.000 elaniku kohta üks walitakse, kusjuures wähema elanikkude arwuga linnadel igaühel 1 asemik on.<br/> 4. Ajutise kubermangu maa-nõukogu liikmed walitakse selle seaduse III jao 13–17. par põhjal.<br/> 5. Kubermangu komissari ja ajutise kubermangu maa-nõukogu wõimupiiri kuulub:<br/> a) kubermangu omawalitsuse asjade ja maa-majapidamise juhatamine;<br/> b) üleüldis administratiwliste asjade juhatamine;<br/> c) kohaliste maa-kohustuste juhatamine ja üleüldiste maamaksude määramine makswate seaduste põhjal;<br/> d) üleüldiste maa-maksude jaotamine admistratiwliste ja maksu-üksuste peale;<br/> e) kubermangu wäljaminekute ja katmiseks tarwilikkude ajutiste kohalikkude maksude määramine;<br/> e) kubermangu wäljaminekute katmiseks tarwilikkude ajutiste kohalikkude maksude määramine;<br/> f) senini kohaliku maakassa ja rüütelkonna asutuste walitsuse all olewate asjade ja waranduste walitsemine;<br/> g) üleüldise – sugu peale waatamata – ühesuguse, salajase ja otsekohese ja proportsionaalse hääletamise peal põhinewate Eesti kubermangu administratiwlise korra ajutise määruste- ja kohalise omawalituse seaduse-projektide kokkuseadmiseks esialgne küsimuste wäljatöötamine.<br/> 6. Maakondades asutatakse ajutised maakonna maa-nõukogud.<br/> 7. Maakonna maa-nõukogu liikmed walitakse maakonna waldade poolt 7-15 liikmelisel arwul.<br/> 8. Maakonna maa-nõukogu liikmed walitakse selle seaduse III jao, 14-17 par. põhjal.<br/> 9. Maakonna maanõukogude wõimupiirkonda kuuluwad – kubermangu komissari ja kubermangu maa-nõukogu poolt ühiselt märatud piirides – järgmised asjad: a) kohaliku maa omawalitsuse asjad, b) üleüldis-administratiwlised walitsuse asjad ja c) maakonna piirides ajutise kohalikkude maksude määramine.<br/> 10. Kubermangu ja maakonna maa-nõukogudel on õigus täidesaatwaid organisid asutada, kes koos seisawad ühest ehk mitmest isikust.<br/> 11. Kubermangu ja maakonna maa-nõukogude asjaajamise keele määrawad need asutused ise ära, kuid sealjuures on igaühel õigus nende asutuste poole pöörata ja nendelt wastuseid saada kas Wene wõi ühes kohalikus keeles.<br/> 12. Kõik läbirääkimine riigi keskwalitsusega niisama ka kohalikkude walitsuseasutustega sünnib Wene keeles.<br/> 13. Kubermangu maa-nõukogu liikmed walitakse maakonna maa-nõukogude ja linnawolikogude poolt.<br/> 14. Maakonna maa-nõukogu liikmed walitakse maakonna walimise koosolekutel.<br/> 15. Maakonna walimise koosoleku liikmed walitakse walla koosolekutel, iga 1000 walija kohta üks. üleüldise – sugu peale waatamata – otsekohese, ühesuguse ja salajase hääletamise teel, kusjuures ka wähemustele esituse saatmine wõimalikuks tehakse. Wallad alla 1000-lise elanikkude arwuga waliwad ühe esitaja.<br/> 16. Walimistest on õigus kõigil osa wõtta, kes 21 aastat wanad ja kuni 1. märtsini 1917 aastal wähemalt aasta wallas wõi walla piiridesse kuuluwates mõisates wõi alewikkudes on elanud.<br/> 17. Ajutise kubermangu ja maakonna maa-nõukogude liikmeteks on õigus mitte ainult kohalikka walla elanikka, waid ka neid walida, kes wäljaspool walla piirisid elawad. IV.<br/> Sisemiste asjade ministert kohustada Ajutisele Walitsusele selle seaduse maksmapanemise kawa kinnitamiseks ette panna. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="PM-06042017">[http://arvamus.postimees.ee/4070433/kuidas-eesti-naised-valimisoiguse-said Andres Laiapea, "Kuidas Eesti naised valimisõiguse said" – ajaleht Postimees (võrguväljaanne), 06.04.2017]</ref> <ref name="ast-1999-10">[[Karl Ast]], "Kahe tule vahel" (poliitiline traktaat), 2. trükk: Tartu [[1999]], lk 10</ref> <ref name="delfi-22062012">[http://www.delfi.ee/archive/peeter-jarvelaid-vabadussoja-kangelastest-ja-ilmasoja-ohvritest?id=64583274 Peeter Järvelaid, "Vabadussõja kangelastest ja ilmasõja ohvritest". delfi.ee, 22.06.2012.]</ref> <ref name="nlib-1917">{{Netiviide |url=https://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/17.html |pealkiri=Eesti Rahvusraamatukogu. Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu loomine ja tegevus. |vaadatud=2017-04-11 |arhiivimisaeg=2013-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131017010013/http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/17.html |url-olek=ei tööta }}</ref> }} [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti dokumendid]] [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]] k80472m9t6bx1w4d8lfckzkowhk1tvp 0 467246 6165724 6142463 2022-07-22T15:51:55Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Viljandi Maavalitsus |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = Eesti Panga Viljandi osakonna hoone.jpg|pildisuurus=300px |Pildiallkiri = Algne Eesti Panga Viljandi osakonna ja Viljandi maavalitsuse hoone, 2021 |lühend = |moodustatud = 1917 |likvideeritud = 2018 |tüüp = [[Kohalik omavalitsusüksus|kohalik omavalitsus]]asutus |eesmärk = |peakorter = Viljandi |asukoht =[[Pikk tänav (Viljandi)|Pikk tänav]] 3<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Lääne maavalitsus], lk 157</ref>, Viljandi<br>[[Vabaduse plats (Viljandi)|Vabaduse plats]] 2, Viljandi |piirkond = [[Viljandi maakond]] |juhtkond = [[Viljandi maavanem]] |kõrgemalseisev_asutus =[[Vabariigi valitsus]] <br>[[Võru maakonnanõukogu]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Viljandi maavalitsus''' oli [[Viljandi maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]], mis asus [[Viljandi]]s endises [[Eesti Panga Viljandi osakonna hoone]]s aadressil [[Vabaduse plats (Viljandi)|Vabaduse plats]] 2. Viimane Viljandi maavanem oli [[Erich Palm]]<ref name="viljandi.maavalitsus.ee">https://web.archive.org/web/20170514114825/http://viljandi.maavalitsus.ee/maavanem (vaadatud 02.06.2017)</ref>. Eesti [[maavalitsus]]te tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> ==Viljandi maavanem == {{vaata|Viljandi maavanem}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Viljandi maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] ranzulpe80bzxs2ifoqb6jl12q79sg6 6165725 6165724 2022-07-22T15:52:16Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Viljandi Maavalitsus |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = Eesti Panga Viljandi osakonna hoone.jpg|pildisuurus=300px |Pildiallkiri = Algne Eesti Panga Viljandi osakonna ja Viljandi maavalitsuse hoone, 2021 |lühend = |moodustatud = 1917 |likvideeritud = 2018 |tüüp = [[Kohalik omavalitsusüksus|kohalik omavalitsus]]asutus |eesmärk = |peakorter = Viljandi |asukoht =[[Pikk tänav (Viljandi)|Pikk tänav]] 3<ref>[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Lääne maavalitsus], lk 157</ref>, Viljandi<br>[[Vabaduse plats (Viljandi)|Vabaduse plats]] 2, Viljandi |piirkond = [[Viljandi maakond]] |juhtkond = [[Viljandi maavanem]] |kõrgemalseisev_asutus =[[Vabariigi valitsus]] <br>[[Viljandi maakonnanõukogu]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Viljandi maavalitsus''' oli [[Viljandi maavanem]]at teenindav [[riigiasutus]], mis asus [[Viljandi]]s endises [[Eesti Panga Viljandi osakonna hoone]]s aadressil [[Vabaduse plats (Viljandi)|Vabaduse plats]] 2. Viimane Viljandi maavanem oli [[Erich Palm]]<ref name="viljandi.maavalitsus.ee">https://web.archive.org/web/20170514114825/http://viljandi.maavalitsus.ee/maavanem (vaadatud 02.06.2017)</ref>. Eesti [[maavalitsus]]te tegevus lõpetati 1. jaanuarist [[2018]].<ref>[https://www.postimees.ee/4146515/riigikogu-kiitis-heaks-maavalitsuste-tegevuse-lopetamise-seaduse Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse]</ref> ==Viljandi maavanem == {{vaata|Viljandi maavanem}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Viljandi maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Eesti maavalitsused]] 06vjo49vqmpj4w55q9apbu1cxepool9 1 467949 6165564 6165505 2022-07-22T13:19:33Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki ''Kirjanduse ja filmide kaudu on hästi tuntud Hiina Ch'an (Zen)-budistlik Shaolini ordu (koolkond).'' :Shaolini ordu? Kahtlane. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87C3:8680:2475:CFFB:7E79:6188|2001:7D0:87C3:8680:2475:CFFB:7E79:6188]] 12. juuni 2017, kell 15:33 (EEST) ''Kristlikud ordud on peamiselt katoliikluses, aga ka õigeusus jt kristluse harudes. :"aga ka õigeusus"? Pole kuulnud. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87C3:8680:2475:CFFB:7E79:6188|2001:7D0:87C3:8680:2475:CFFB:7E79:6188]] 12. juuni 2017, kell 15:33 (EEST) :"jt kristluse harudes". Kus? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87CA:9180:947E:7523:8AA5:3E15|2001:7D0:87CA:9180:947E:7523:8AA5:3E15]] 22. august 2017, kell 21:01 (EEST) ::Õigeusus ei ole ordusid, anglikaani kirikus on midagi ordude taolist, metodisti kirikul on Püha Luuka ordu, Jehoova tunnistajatel on üks või kaks ordut, aga pole selge, kas nad on kristlased. :See artikkel tuleks siduda artikliga [[:en:Religious order]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. august 2017, kell 21:49 (EEST) ::Praegu on artikliga [[:en:Religious order]] seotud artikkel [[Ordu]]. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87CA:9180:947E:7523:8AA5:3E15|2001:7D0:87CA:9180:947E:7523:8AA5:3E15]] 23. august 2017, kell 01:21 (EEST) ::: Pigem ümber teha ja see siin [[Ordu]] sisuga osaliselt liita. Loomulik oealkiri oleks [[Ordu]], aga kuidas siis teised pealkirjastada? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. august 2017, kell 10:42 (EEST) :::: Praegu ma arvan, et peaks pigem olema üks artikkel, ja kui üldse midagi eraldi panna, siis pigem ilmalik ordu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2022, kell 14:25 (EEST) ::::: Kipun nõustuma. Ja selle katoliku ordude loendi, mida ilmselt hakkan korrastama, kuna tegelen nendega just ususõnastikus, võiks teha täiesti eraldi ning linkida vajalikest kohtadest. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 22. juuli 2022, kell 16:19 (EEST) kb0gcfgmp78p52w8r3smz7st8uw0d4x 0 471380 6165648 6160449 2022-07-22T14:55:15Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Vidriži vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Vidrižu pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = LVA Vidrižu pagasts COA.png | vapi_link = | pindala = 102,6 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Gravas]] | asendikaardi_pilt = Vidrižu pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Lauči - L. Paegles muzejs Vidrižu pagastā. 2003-05-01.jpg|pisi|[[Leon Paegle]] muuseum]] '''Vidriži vald''' ([[läti keel]]es ''Vidrižu pagasts'') on vald Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Limbaži vald|Limbaži]] ja [[Skulte vald|Skulte vallaga]], [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallaga]] ning Sigulda piirkonna [[Lēdurga vald|Lēdurga]] ja [[Krimulda vald|Krimulda vallaga]]. Valla pindala on 103 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1431 inimest.<ref name="jM5Si" /> Valla keskus on [[Gravas]]e küla, vallavanem on Ilmārs Tauriņš.<ref name="vald" /> == Ajalugu == Aastal [[1935]] oli Vidriži valla pindala 108,2 km².<ref name="3AIMa" /> [[1945]] moodustati valla aladele Vidriži ja Gravase külanõukogud, vald ise aga likvideeriti aastal [[1949]]. Aastal [[1954]] liideti Vidriži külanõukoguga likvideeritav Gravase külanõukogu, aga aastal 1962 Bīriņi külanõukogu. Aastal 1971 arvati [[sovhoos]]i "Skulte" maad Skulte külanõukogu koosseisu.<ref name="hnhTT" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub Vidriži vald Limbaži piirkonda. Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all [[Vidriži mõis]]a kabel ja selle väravad, häärberi fassaadi vapireljeef ning kaks vapireljeefi kabelis, [[Bīriņi mõis]]a hoonetekompleks (park, häärber, kabelis asuv [[Mellin]]ite hauatähis ja kolme toa laed), helilooja [[Emilis Melngailis]]e maja, Kaniņi linnamägi ja Unkšase muinaskalmed.<ref name="IMxoW" /> Kohaliku kaitse all on hiiepaik Kaķi lohukivi, Rijnieki Rootsi kalmistu, Jumalaküngas (ka Jaaniküngas või Ohvriküngas), Laļļi muinaskalmed ehk Rahumägi ja Upeslejase muinaskalmed.<ref name="mW5Oc" /> == Loodus == Valda jääb 18,5 hektari suurune Bīriņi järv, lisaks veel Melderi (2 ha), Vidriži (1,5 ha) ja Igate (0,5 ha) veskijärved. Valla tähtsamad jõed on [[Aģe]] ja [[Ķīšupe]] jõgi. Soodest asuvad seal osaliselt Lauga soo (vallas 500 hektarit), osaliselt kuivendatud Pēterupe soo (vallas 200 hektarit), Nozari-Igate soo (vallas 10 hektarit) ja Aijaži soo (vallas 5 hektarit).<ref name="vald" /> Looduskaitse all on Igate vaher, Igate pärn, Igate tammed, Slūži nuka tamm, Aģe tamm, Megari pärn, Vidriži Topeltjalakas, Vidriži viirpuu, Ganītese künnapuud, Ganītese Kolme Isa Lepingu tamm, Upeslejase tammed, Baldoņi tamm, Austriņi vaher, Austriņi tammed, Līči tammed, Līči kadakad, Lauči õunapuu, Barauskase künnapuu, Barauskase tamm, Barauskase pärn, Pemmase tammed, Lauči tammed, Kārklandži tamm, Kārklandži Vana tamm, Kārklandži pärnad, Bīriņi [[must mänd]], Bīriņi hobukastan, Bīriņi kooli tamm, Bīriņi allee tammed, Bīriņi allee pärn, Bīriņi pargi paju, Bīriņi pargi remmelgas, Bīriņi pargi tamm, Bīriņi pargi pärnad, Kahetüveline pärn, Sleikase Vana tamm, Sleikase Uus tamm, Armastuse tamm, Kapeņi pärn, Dore tamm, Millase tammed, Putniņi tamm ja Kaķi tamm. Valla idaosa asub osaliselt Lauga soo hoiualal, põhjaosa aga [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]l.<ref name="6TML8" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 460 [[lätlased|lätlast]], 27 [[venelased|venelast]], 10 [[valgevenelased|valgevenelast]], 6 [[ukrainlased|ukrainlast]], 7 [[poolakad|poolakat]] ja 2 [[leedulased|leedulast]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Bīriņi]] || vidējciems || 150 (2022) |- | [[Gravas]] || mazciems || 40 (2022) |- | [[Grūbas]] || skrajciems || |- | [[Igate]] || mazciems || 32 (2013) |- | [[Vidriži]] || vidējciems || 272 (2022) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Bīriņu ezers. Latvija.jpg|Bīriņi järv Melngaiļi - E. Melngaiļa muzejs pie Vidrižiem 2000-10-07.jpg|Emils Melngailise majamuuseum </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="vald">[http://www.limbazi.lv/novads/pilseta-un-pagasti/vidrizu-pagasts Vidrižu pagasts] Limbažu novads, vaadatud 21.07 2017</ref> <ref name="jM5Si">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]</ref> <ref name="3AIMa">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-4 12-0.</ref> <ref name="hnhTT">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="IMxoW">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Vidri%C5%BEu+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 21.07 2017</ref> <ref name="mW5Oc">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Vidri%C5%BEu+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 21.07 2017</ref> <ref name="6TML8">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS], vaadatud 21.07 2017</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra, vaadatud 21.07 2017.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Limbaži piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Limbaži piirkond]] 9n8alq8p6goc24ef1gee5sjlz158oxw 0 471391 6165647 6162160 2022-07-22T14:54:44Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Skulte vald | nimi1_keel = läti keeles | nimi1 = Skultes pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = LVA_Skultes_pagasts_COA.png | vapi_link = | pindala = 146,5 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Mandegas]] | asendikaardi_pilt = Skultes pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Ст. Скулте (5) - panoramio.jpg|pisi|[[Skulte raudteejaam]]]] '''Skulte vald''' ([[läti keel]]es ''Skultes pagasts'') on vald Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Liivi laht|Liivi lahe]] kaldal. Vald piirneb sama piirkonna [[Limbaži vald|Limbaži]], [[Vidriži vald|Vidriži]] ja [[Liepupe vald|Liepupe vallaga]] ning [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti]] ja [[Sēja vald|Sēja vallaga]]. Valla pindala on 146,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2098 inimest.<ref name="UYU4n" /> Valla keskus on [[Mandegas]]e küla, vallavanem on Artis Ārgalis.<ref name="vald" /> Valda läbib [[Via Baltica]]. Tähtsaimaks jõeks on [[Aģe]] jõgi.<ref name="vald" /> == Ajalugu == Aastal [[1935]] oli Skulte valla pindala 84 km²,elanikke oli seal 2411.<ref name="T4C8e" /> [[1945]] moodustati valla aladele Skulte ja Straume külanõukogud, vald ise aga likvideeriti aastal [[1949]]. Aastal [[1954]] liideti Skulte külanõukoguga likvideeritav Straume külanõukogu. Aastal 1967 liideti Skulte külanõukogu Zvejnieksi kalurikolhoosi maad [[Saulkrasti]] [[alev]]iga. Aastal 1971 liideti külanõukoguga Stiene ja Vidriži külanõukogu Skulte [[sovhoos]]i maad. Aastal [[1977]] arvati Skulte külanõukogu koosseisu veel veidi Liepupe ja Limbaži külanõukogude maadest.<ref name="mCoDM" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub Skulte vald Limbaži piirkonda. == Kaitstavad objektid == Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Skulte kirik, selle portaal, uksed, altar ja kantsel ning selle maalingud, lisaks veel Stārasti muinaskalmed.<ref name="IoTKy" /> Looduskaitse all on Menkuļi [[hõbepappel]], Čorki sanglepp, Kadakamäe mänd, Blusase mänd, Kursieši tammed, Jaunpriedese mänd, Priedese männid, Ādiņi keerdus tamm, Vangase künnapuu, Skulte tammed, Skulte kahe tüvega mänd, Lääne elupuu, Piemiņa kask, Osīši remmelgas, Lauči rändrahn, Pahakask, Niedrītese või Žurki paju, Stārasti linnamäe tamm, Kirikumänd, Rootsi mänd, Droņi pärn, Droņi tamm, Lejasbeļavase Majatamm, Gaiļi tamm, Kaupiņi tamm ja Zeltiņi tamm. Valla põhjaosa asub [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]l. Valla mererand jääb Vitrupe-Tūja kaitstavale merealale.<ref name="aC9JE" /> ==Asustus== Aastal 2011 elas vallas 460 [[lätlased|lätlast]], 27 [[venelased|venelast]], 30 [[valgevenelased|valgevenelast]], 18 [[ukrainlased|ukrainlast]], 10 [[poolakad|poolakat]] ja 14 [[leedulased|leedulast]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Aniņi]] || skrajciems || 14 (2006) |- | [[Ārņi]] || vasarnīcu ciems || 2 (2006) |- | [[Dūči]] || mazciems || 23 (2013) |- | [[Imšas]] || mazciems || 15 (2006) |- | [[Lejasozoli]] || mazciems || 30 (2006) |- | '''[[Mandegas]]''' || vidējciems || 267 (2022) |-| | [[Miršas]] || mazciems || 15 (2012) |- | [[Saulītes (Skulte vald)|Saulītes]] || vasarnīcu ciems || |- | [[Skulte]] || vidējciems || 895 (2022) |- | [[Skultes muiža]] || vidējciems || 68 (2022) |- | [[Stiene]] || mazciems || 63 (2007) |- | [[Ziemeļblāzma küla|Ziemeļblāzma]] || vidējciems || 357 (2022) |- | [[Universitāte]] || vasarnīcu ciems || |- | [[Vārzas]] || vidējciems || 392 (2022) |- | [[Vēveri (Skulte vald)|Vēveri]] || vidējciems || 23 (2006) |- | [[Viļķi]] || mazciems || 23 (2006) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> LaucuAkmens.jpg| Lauči rändrahnud Ārņi, Skultes pagasts, Latvia - panoramio (3).jpg|Ārņi rand Vārzas, Vidzemes akmeņainā jūrmala 2.jpg|Vārzase rand </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="vald">[http://www.limbazi.lv/novads/pilseta-un-pagasti/skultes-pagasts Skultes pagasts] Limbažu novads, vaadatud 21.07 2017</ref> <ref name="UYU4n">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās].</ref> <ref name="T4C8e">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-4 12-0.</ref> <ref name="mCoDM">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="IoTKy">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Skultes+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 21.07 2017</ref> <ref name="aC9JE">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS], vaadatud 21.07 2017</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra, vaadatud 21.07 2017.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Limbaži piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Limbaži piirkond]] 3t41hjb5cr0upp0up85bk0s2f55bu5c 10 472543 6166155 6125597 2022-07-23T11:37:49Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Maailmameistrid naiste odaviskes | päis = Naiste [[Odavise|odaviske]] maailmameistrid | loend1 = {{rõhtloend| *1983: [[Tiina Lillak]] *1987: [[Fatima Whitbread]] *1991: [[Xu Demei]] *1993: [[Trine Hattestad]] *1995: [[Natalja Šikolenko]] *1997: [[Trine Hattestad]] *1999: [[Miréla Maniáni]] *2001: [[Osleidys Menéndez]] *2003: [[Miréla Maniáni]] *2005: [[Osleidys Menéndez]] *2007: [[Barbora Špotáková]] *2009: [[Steffi Nerius]] *2011: [[Marija Abakumova]] *2013: [[Christina Obergföll]] *2015: [[Katharina Molitor]] *2017: [[Barbora Špotáková]] *2019: [[Kelsey-Lee Barber]] *2022: [[Kelsey-Lee Barber]] }} }}<noinclude> [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrite mallid]] </noinclude> 3cgxdr84g9q7uwhvdkefnyzz02gz9df 0 475103 6165547 6040023 2022-07-22T13:06:40Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Tallis Obed Moses | pildi nimi = Tallis Obed Moses 2017.jpg | pildi seletus = Tallis Obed Moses (2017) | amet = [[Vanuatu president]] | ametiajaalgus = [[6. juuli]] [[2017]] | ametiajalõpp = [[6. juuli]] [[2022]] | eelmine = [[Esmon Saimon]] (kohusetäitja) | järgmine = [[Seoule Simeon]] (kohusetäitja) | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Tallis Obed Moses | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1954|10|24}} | sünnikoht = Port Vato, [[Ambrym]]i saar | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = Estella Moses | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = ''Sydney Missionary and Bible College'' | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Tallis Obed Moses''' (sündinud [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1954]] [[Ambrym]]i saarel) on [[Vanuatu]] vaimulik ja poliitik, kes oli [[6. juuli]]st [[2017]] 6. juulini [[2022]] [[Vanuatu president]]. Moses on [[Vanuatu Presbüterlik Kirik|Vanuatu Presbüterliku Kiriku]] pastor, kes sai teoloogilise hariduse [[Austraalia]]s ja [[Paapua Uus-Guinea]]s. Enne presidendiks valimist ta poliitilistel ametikohtadel töötanud ei olnud. Ta valiti 16 kandidaadi seast presidendiks pärast nelja hääletusvooru parlamendis 6. juulil 2017 ja vannutati samal päeval ametisse.<ref>[http://www.radionz.co.nz/international/pacific-news/334564 Tallis Obed Moses named as new Vanuatu president] Radio New Zealand, 6.07.2017 (vaadatud 8.09.2017)</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Esmon Saimon]] (kt)|nimi=[[Vanuatu president]]|aeg=[[2017]]–[[2022]] |järgnev=[[Seoule Simeon}]] (kt)}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Moses, Tallis Obed}} [[Kategooria:Vanuatu presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] rf7xjg8o47u2ntiqij3psr5m3dhro0r 6165548 6165547 2022-07-22T13:06:51Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Tallis Obed Moses | pildi nimi = Tallis Obed Moses 2017.jpg | pildi seletus = Tallis Obed Moses (2017) | amet = [[Vanuatu president]] | ametiajaalgus = [[6. juuli]] [[2017]] | ametiajalõpp = [[6. juuli]] [[2022]] | eelmine = [[Esmon Saimon]] (kohusetäitja) | järgmine = [[Seoule Simeon]] (kohusetäitja) | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Tallis Obed Moses | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1954|10|24}} | sünnikoht = Port Vato, [[Ambrym]]i saar | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = Estella Moses | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = ''Sydney Missionary and Bible College'' | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Tallis Obed Moses''' (sündinud [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1954]] [[Ambrym]]i saarel) on [[Vanuatu]] vaimulik ja poliitik, kes oli [[6. juuli]]st [[2017]] 6. juulini [[2022]] [[Vanuatu president]]. Moses on [[Vanuatu Presbüterlik Kirik|Vanuatu Presbüterliku Kiriku]] pastor, kes sai teoloogilise hariduse [[Austraalia]]s ja [[Paapua Uus-Guinea]]s. Enne presidendiks valimist ta poliitilistel ametikohtadel töötanud ei olnud. Ta valiti 16 kandidaadi seast presidendiks pärast nelja hääletusvooru parlamendis 6. juulil 2017 ja vannutati samal päeval ametisse.<ref>[http://www.radionz.co.nz/international/pacific-news/334564 Tallis Obed Moses named as new Vanuatu president] Radio New Zealand, 6.07.2017 (vaadatud 8.09.2017)</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Esmon Saimon]] (kt)|nimi=[[Vanuatu president]]|aeg=[[2017]]–[[2022]] |järgnev=[[Seoule Simeon]] (kt)}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Moses, Tallis Obed}} [[Kategooria:Vanuatu presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] gznozy8tz498iwfomno4dda6cnactrk 0 476524 6165783 6114814 2022-07-22T18:28:39Z Velirand 67997 /* Loo */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Lo)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Lo". ==Lo== *[[Tove Lo]], rootsi laulja ja laulukirjutaja (1987–) ==Loa== *[[Ken Loach]], Briti filmilavastaja (1936–) *[[John Loaring]], Kanada jooksja (1915–1969) ==Lob== *[[Roman Lob]], saksa laulja *[[Ivan Lobai]], Ukraina jalgpallur (1996–) *[[Andrei Lobanov]], Eesti vitraažikunstnik (1962–) *[[Valeri Lobanovskõi]], ukraina jalgpallitreener (1939–2002) *[[Monteiro Lobato]], Brasiilia kirjanik (1882–1948) *[[Nikolai Lobatševski]], vene matemaatik (1792–1856) *[[Mareks Lobe]], eesti laulja ja koorijuht *[[Tim Lobinger]], Saksamaa teivashüppaja (1972–) *[[Ahto Lobjakas]], eesti poliitikaanalüütik ja kolumnist (1970–) *[[Artur Lobjakas]], eesti sporditegelane (1898–1983) *[[Kai Lobjakas]], eesti disainiajaloolane (1975–) *[[Porfirio Lobo Sosa]], Hondurase poliitik (1947–) *[[Svetlana Loboda]], Ukraina laulja (1982–) *[[Stanislav Lobotka]], slovaki jalgpallur (1994–) *[[Andrei Lobov]], Eesti ühiskonnategelane (1979–) *[[Lobsang Sangay]], Tiibeti eksiilvalitsuse juht (1968–) ==Loc== *[[Hans Loch]], saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane (1898–1960) *[[Ryan Lochte]], USA ujuja (1984–) *[[Gerhard Lock]], saksa muusikateadlane ja helilooja (1978–) *[[Hans-Gunter Lock]], saksa helilooja (1974–) *[[John Locke]], inglise filosoof (1632–1704) *[[Maki Samantha Lockington]], Cooki saarte kergejõustiklane (1990–) *[[Heather Locklear]], USA filminäitlejatar (1961–) *[[Locrinus]], brittide kuningas ==Lod== *[[Robin Lod]], Soome jalgpallur (1993–) *[[Christoph Lode]], saksa kirjanik (1977–) *[[Claus Lode]], Lõo mõisnik (1609–1672) *[[Gustav von Lode]], Eestimaa ajaloolane (1633–1705) *[[David Lodge]], Suurbritannia kirjanik ja kirjandusteadlane (1935–) *[[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur (1998–) *[[Todd Lodwick]], USA kahevõistleja (1976–) ==Loe== *[[Godeke von Loe]], Aluliina komtuur 16. sajandil *[[Loeff von Loe]], Pärnu komtuur 16. sajandil *[[Wolter von Loe (Tallinna komtuur)|Wolter von Loe]], Tallinna komtuur 15. sajandil *[[Wolter von Loe (Vindavi komtuur)|Wolter von Loe]], Vindavi komtuur 16. sajandil *[[Christopher Loeak]], Marshalli Saarte poliitik (1952–) *[[Sébastien Loeb]], prantsuse rallisõitja (1974–) *[[Kelly Loeffler]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (1970–) *[[Rita Loel]], eesti ajakirjanik ja naiskodukaitsja (1966–2012) *[[Vello Loemaa]], Eesti sõjaväelane (1951–) *[[Georg Loeschcke]], saksa filoloog ja kunstiajaloolane (1852–1915) *[[Johann Loewe]], saksa helilooja, laulja ja dirigent (1796–1869) *[[Frederick Loewe]], USA helilooja (1901–1988) *[[Jocelyne Loewen]], Kanada näitleja (1976–) *[[Franz Loewinson-Lessing]], mineraloog (1861–1939) ==Lof== *[[Hugh Lofting]], briti kirjanik (1886–1947) *[[Elizabeth Loftus]], Ameerika kognitiivpsühholoog (1944–) *[[Ruben Loftus-Cheek]], Inglismaa jalgpallur (1996–) ==Log== *[[Dan Logan]], Briti muusik (1985–) *[[William Edmond Logan]], Kanada geoloog ja geoloogiline kartograaf (1798–1875) *[[Anže Logar]], Sloveenia poliitik (1976–) *[[Valeri Loginov]], Eesti poksija (1939–1978) *[[Irakli Logua]], Venemaa jalgpallur (1991–) ==Loh== *[[Lindsay Lohan]], USA näitleja ja laulja (1986–) *[[Maria Lohela]], Soome poliitik (1978–) *[[Elmar Lohk]], eesti arhitekt (1901–1963) *[[Juhan Lohk]], eesti muusikapedagoog, haridustegelane ja tõlkija (1898–1971) *[[Natali Lohk]], eesti näitleja (1985–) *[[Johann Lohmüller]], Riia linna ametnik, diplomaat, usu-uuendaja ja kroonik (suri 1560) *[[Helmuth Lohner]], Austria näitleja ja teatridirektor (1933–2015) *[[Anne Loho]], eesti laulja (1982–) *[[Gunnar Loho]], eesti muusikaprodutsent (1955–) *[[Hinrich Lohse]], Saksamaa riigitegelane (1896–1964) *[[Oiva Lohtander]], soome näitleja, lavastaja ja dramaturg (1942–) *[[Reet Lohuaru]], eesti õpetaja, rahvatantsupedagoog ja noorsooliikumise tegelane (1906–1974) *[[Salme Lohuaru]], eesti pianist (1919–2014) ==Loi== *[[Endel Loide]], eesti kirjanik (1900–1987) *[[Rein-Karl Loide]], eesti füüsik (1942–) *[[Elmar Loige]], eesti arst (1922–2003) *[[Andres Loigom]], eesti muusik (1961–) *[[Robert Loigom]], eesti trummar (1992–) *[[Villem Loigom]], eesti disainer ja ettevõtja (1965–) *[[Ramon Loik]], eesti julgeolekuspetsialist (1977–) *[[Rein Loik]], Eesti majandustegelane ja poliitik (1950–) *[[Saima Loik]], eesti moekunstnik (1922–2011) *[[Tõnu Loik]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1875–1958) *[[Valerian Loik]], eesti maalikunstnik (1904–1986) *[[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja ja muusik (1945–) *[[Nathalie Loiseau]], Prantsusmaa kõrgkoolijuht, diplomaat ja poliitik (1964–) *[[Aleksander Loit]], eesti-rootsi ajaloolane (1925–2021) *[[Aleksander Loit (arstiteadlane)|Aleksander Loit]], eesti-vene arstiteadlane (1932–2012) *[[Arnold Loit]], Eesti sõjaväelane (1908–1942) *[[Erhard Loit]], eesti poksija ja poksitreener (1908–1982) *[[Erich Loit]], eest vioolamängija ja dirigent (1928–2012) *[[Karoliine Loit]], eesti vehkleja (2000–) *[[Mari Loit]], eesti kunstiteadlane ja muinsuskaitsja (1977–2016) *[[Meelis Loit]], eesti vehkleja (1971–) *[[Tõnis Loit]], eesti filosoof (1929–2006) *[[Uno Loit]], eesti näitleja (1925–1984) *[[Inger Haldis Løite]], Norra poliitik (1958–) *[[Sander Loite]], eesti muusik (1985–) *[[Tiia-Ester Loitme]], eesti koorijuht (1933–) *[[Maris Loitmets]], eesti keraamik (1986–) *[[Wolfgang Loitzl]], Austria suusahüppaja (sündinud 1980) *[[Freddy Loix]], Belgia rallisõitja (1970–) ==Lok== *[[Eve Lokk]], eesti metallikunstnik (1935–2006) *[[Harald Lokk]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1941) *[[Lembe Lokk]] eesti päritolu Prantsuse muusik (1975–) *[[Meelis Lokk]], eesti fotograaf (1955–) *[[Osvald Lokk]], Eesti sõjaväelane (1906–1980) *[[Peeter Lokk]], eesti koorijuht, muusikaõpetaja ja organist (1927–2014) *[[Tiina Lokk]], Eesti filmitegelane ja poliitik (1955–) *[[Vibeke Løkkeberg]], norra näitleja ja režissöör (1945–) *[[Külli Lokko]], eesti kultuurikorraldaja, pedagoog ja koorijuht (1957–) *[[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (1957–2022) *[[Helen Lokuta]], eesti metsosopran (1975–) *[[Gustav Lokotar]], eesti laskur (1899–1969) *[[Priit Lokutšievski]], eesti korvpallur (1972–) ==Lol== *[[Renate Loll]], saksa füüsik (1962–) *[[Gina Lollobrigida]], itaalia filminäitleja (1927–) ==Lom== *[[Alekhsandre Lomaia]], Gruusia poliitik ja diplomaat (1963–) *[[Kató Lomb]], ungari polüglott, tõlk ja tõlkija (1909–2003) *[[Marcelo Lomba]], Brasiilia jalgpallur (1986–) *[[Johan Lombak]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1982) *[[Claude Lombard]], Belgia laulja (1945–2021) *[[Dave Lombardo]], USA-Kuuba muusik (1965–) *[[Bjørn Lomborg]], taani politoloog (1965–) *[[Cesare Lombroso]], itaalia kriminoloog (1836–1909) *[[Mihhail Lomonossov‎]], vene teadlane (1711–1765) *[[Karl Lomp]], eesti laskur (1899–1941) *[[Priit Lomp]], Eesti poliitik (1984–) *[[Signe Lomp]], eesti lavastuskunstnik (1969–) *[[Timo Lomp]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Bohumír Lomský]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1914–1982) ==Lon== *[[Lon Nol]], Kambodža poliitik ja sõjaväelane (1913–1985) *[[Peeter Lond]], eesti bridžimängija (1942–) *[[Pavel Londak]], Eesti jalgpallur (1980–) *[[Jack London]], USA kirjanik (1876–1916) *[[Jack London (kergejõustiklane)|Jack London]], Briti jooksja (1905–1966) *[[Jack London (poksija)|Jack London]], inglise poksija (1913–1963) *[[Jack London (ettevõtja)|Jack London]], USA sõjaväelane ja ettevõtja (1937–2021) *[[Bernard Lonergan]], Kanada filosoof ja teoloog (1904–1984) *[[Loretta Long]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1940–) *[[Shane Long]], iiri jalgpallur (1987–) *[[Marianna Longa]], itaalia suusataja (1979–) *[[Luigi Longo]], Itaalia poliitik (1900–1980) *[[Christen Sørensen Longomontanus]], taani astronoom (1562–1647) *[[Eva Longoria]], USA filminäitleja (1975–) *[[Longos]], vanakreeka kirjanik *[[Paavo Lonkila]], soome murdmaasuusataja (1923–2017) *[[Inge Lønning]], norra teoloog ja poliitik (1938–) *[[Baldwin Lonsdale]], Vanuatu poliitik ja vaimulik (1950–2017) *[[Michael Lonsdale]], inglise-prantsuse päritolu filminäitleja (1931–2020) ==Loo== *[[Katrin Loo]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Laine Loo]], eesti arst (1920–) *[[Martin Loo]], eesti jalgrattur (1988–) *[[Raine Loo]], eesti näitleja (1945–2020) *[[Rudolf Loo]], eesti maadleja (1902–1983) *[[Verner Loo]], eesti balletitantsija (1932–1997) *[[Ida Loo-Talvari]], eesti laulja (1901–1997) *[[Johannes Looaru]], eesti maadleja ja treener (1907–1995) *[[Håkan Loob]], Rootsi jäähokimängija (1960–) *[[Oliver Loode]], eesti ettevõtja ja soome-ugri liikumise aktivist (1974–) *[[Leopold Loodus]], Eesti sõjaväelane (1911–1967) *[[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (1937–) *[[Rein Loodus]], eesti kunstiteadlane (1931–) *[[Tarmo Loodus]], eesti poliitik (1958–) *[[Alvar Loog]], eesti teatri- ja kultuurikriitik (1975–) *[[Andrus Loog]], eesti arst (1963–) *[[Mart Loog]], eesti molekulaarbioloog *[[Priit Loog]], eesti näitleja (1984–) *[[Arnold Looga]], eesti muusik (1974–) *[[Robert Looga]], eesti arstiteadlane (1921–2015) *[[Siimu Loogma]], Eesti poliitik (1947–2011) *[[Georg Loogna]], eesti arstiteadlane (1914–2009) *[[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (1930–2022) *[[Vello Loogna]], eesti puhkpilliorkestrite dirigent (1940–) *[[Kairi Look]], eesti lastekirjanik (1983–) *[[Ademola Lookman]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Kalle Loona]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1947–) *[[Eero Loone]], eesti filosoof (1935–) *[[Leida Loone]], eesti ajaloolane (1911–1969) *[[Leiki Loone]], eesti matemaatik (1944) *[[Nigolas Loone]], eesti ajaloolane (1907–1937) *[[Oudekki Loone]], eesti politoloog ja režissöör (1979–) *[[Piret Loone]], eesti jurist USA-s (1973–) *[[Sander Loones]], Belga poliitik (1979–) *[[Ulvi Loonurm]], Eesti jurist, kohtunik (1956–) *[[Uno Loop]], eesti laulja (1930–2021) *[[Kristjan Looper]], eesti kommunist (sündis 1896) *[[Anatoli Loopman]], eestlasest vene filoloog (1905–1973) *[[August Loopmann]], eesti hüdroloog (1927–2001) *[[Viljar Loor]], eesti võrkpallur (1953–2011) *[[Gustav Loorberg]], eesti põllumees (1853–1937) *[[Aleksander Looring]], eesti ajaloolane ja jurist (1910–1942) *[[Lilian Looring]], eesti baleriin ja tantsupedagoog (1899–1963) *[[Arnold Loorits]], eesti maadleja (1931–1986) *[[Eerik Loorits]], Eesti sõjaväelane (1903–1991) *[[Kristjan Loorits]], eesti filosoof *[[Marje Loorits]], eesti näitleja (1944–) *[[Neeme Loorits]], eesti orienteeruja ja rogainija (1968–) *[[Oskar Loorits]], eesti rahvaluuleteadlane (1900–1961) *[[Timo Loorits]], eesti sõudja (1974–) *[[Venno Loosaar]], eesti näitleja (1968–) *[[Jaagup Loosalu]], Eesti kirjastaja, ajakirjanik, põllumajandusteadlane ja poliitik (1898–1996) *[[Paavo Loosberg]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (1919–2015) *[[Jüri Loosme]], Eesti poliitik ja omavalitsustegelane (1887–1983) *[[Heiki Loot]], eesti jurist (1971–) *[[Joonas Loot]], Eesti sõjaväelane ja riigikaitsetegelane (1876–1942) *[[Johannes Loots]], hollandi kartograaf (suri 1726) *[[Ernst Lootsma]], eesti vaimulik (1908–1991) *[[Cornelia Lootsmann]], eesti harfist (1978–) *[[Värner Lootsmann]], Eesti poliitik (1945–) *[[Kersti Lootus]], eesti maastikuarhitekt (1953–) *[[Avo-Himm Looveer]], eesti arhitekt (1941–Tallinn) *[[Lia Looveer]], eestluse edendaja Austraalias (1920–2006) *[[Eduard Loovere]], Eesti politseinik (1884–1942) *[[Jüri Looväli]], Eesti poliitik (1897–1963) ==Lop== *[[Liina Loper]], eesti graafik ja tätoveerija (1987–) *[[Éverton Lopes]], Brasiilia poksija (1988–) *[[José Azeredo Lopes]], Portugali õigusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Álex López]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Diego López]], Hispaania jalgpallur (1981–) *[[Héctor López]], Mehhiko poksija (1967–2011) *[[Jennifer Lopez]], USA laulja ja näitleja (1969–) *[[José María López]], Argentina vormelisõitja (1983–) *[[Pau López]], hispaania jalgpallur (1994–) *[[Hugo López-Gatell Ramírez]], Mehhiko epidemioloog, nakkushaiguste ekspert, professor ja riigiametnik (1969–) *[[Andrés Manuel López Obrador]], Mehhiko poliitik (1953–) *[[Sandro Lopopolo]], itaalia poksija (1939–2014) *[[Margus Lopp]], eesti keemik (1949–) *[[Neeme Lopp]], eesti kirjandusteadlane (1980–) *[[Paul Loppenowe]], Eesti vaimulik (1826–1901) *[[Aleksei Lopuhhin]], Venemaa Keisririigi poliitik (1864–1928) *[[Jevdokija Lopuhhina]], Vene tsaarinna (suri 1731) *[[Natalja Lopuhhina]], baltisaksa päritolu Venemaa keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna õukonna riigidaam (1699–1763) ==Lor== *[[Jhilmar Lora]], Peruu jalgpallur (2000–) *[[Federico García Lorca]], hispaania näitekirjanik ja luuletaja (1898–1936) *[[Jon Lord]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (1941–) *[[Audre Lorde]], Ameerika Ühendriikide luuletaja, romaanikirjanik, feminist ja aktivist (1934–1992) *[[Otar Lordkipanidze]], gruusia arheoloog (1930–2002) *[[Loreen]], Rootsi laulja (1983–) *[[Sophia Loren]], itaalia näitlejatar (1934–) *[[Viktors Lorencs]], läti näitleja ja stsenarist (1927–1992) *[[Chris Lorenz]], hollandi ajaloolane *[[Konrad Lorenz]], Austria zooloog ja etoloog (1903–1989) *[[Delfin Lorenzana]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik (1948–) *[[Ambrogio Lorenzetti]], itaalia kunstnik (suri 1348) *[[Caspar Franz Lorenzsonn]], tõlkija, ajakirjanik, köster ja eesti kirjanik (1811–1880) *[[Diana Lorents]], eesti suhtekorraldaja, telediktor *[[Peeter Lorents]], Eesti matemaatik ja poliitik (1951–) *[[Hendrik Lorentz]], hollandi füüsik (1853–1928) *[[Iny Lorentz]], saksa kirjanik (1949–) *[[Annemarie Lorentzen]], norra poliitik (1921–2008) *[[Ingeborg Lorentzen]] (1957–) *[[Haakon Lorentzen]] (1954–) *[[Ragnhild Lorentzen (Norra printsess)]], Norra printsess (1930–2012) *[[Ragnhild Lorentzen]], Norra printsessi tütar (1968–) *[[Woldemar August Lorentzen]], Eesti vaimulik (1875–1917) *[[Erhard Loretan]], Šveitsi alpinist (1959–2011) *[[Robertino Loreti]], itaalia laulja (1947–) *[[Peter Lorre]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja -lavastaja (1904–1964) *[[Albert Lortzing]], saksa helilooja (1801–1851) *[[Johannes Lorup]], eesti klaasitööstur (1901–1943) ==Los== *[[Iker Losada]], Hispaania jalgpallur (2001–) *[[Ira Losco]], Malta laulja (1981–) *[[Hillar Loskit]], eesti poksija (1932–1974) *[[Juhan Loskit]], eesti keemik (1889–1951) *[[Pavel Loskutov]], Eesti kergejõustiklane (maratonijooksja) (1969–) *[[Aleksejs Loskutovs]], Läti jurist ja poliitik (1962–) *[[Pál Losonczi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1919–2005) *[[Aleksei Lossev]], vene filosoof ja filoloog (1893–1988) *[[Eduard Friedrich Lossius]], Eesti vaimulik (1811–1870) *[[Nikolai Losski]], vene filosoof (1870–1965) *[[Arthur Lossmann]], Eesti sõjaväelane (1877–1972) *[[Jüri Lossmann]], eesti jooksja (1891–1984) *[[Kersti Lossmann]] ==Loz== *[[Anthony Lozano]], Hondurase jalgpallur (1993–) *[[Hirving Lozano]], Mehhiko jalgpallur (1995–) *[[Rafael Lozano]], Hispaania poksija (1970–) *[[Vlatko Lozanoski]], Makedoonia laulja (1985–) *[[Stasys Lozoraitis]], Leedu poliitik ja diplomaat (1898–1983) ==Lot== *[[Lotta Lotass]], rootsi kirjanik ja kirjandusteadlane (1964–) *[[Emil Loteanu]], Moldova filmilavastaja (1936–2003) *[[Susanne Lothar]], saksa filminäitleja (1960–2012) *[[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]], Frangi keiser *[[Lothar II (Lotring)|Lothar II]], Lotharingia ehk Lotringi kuningas *[[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III]], Saksa-Rooma keiser *[[Pierre Loti]], prantsuse kirjanik (1850–1925) *[[Sami Lotila]], soome ajakirjanik (1965–) *[[Alfred James Lotka]], Ameerika Ühendriikide biofüüsik (1880–1949) *[[Aleksei Lotman]], eesti bioloog (1960–) *[[Elen Lotman]], eesti filmioperaator (1981–) *[[Helena Lotman]], eesti näitleja (1991–) *[[Juri Lotman]], Eesti semiootik (1922–1993) *[[Kaja Lotman]], Eesti zooloog ja looduskaitsetegelane (1960–) *[[Lidija Lotman]], vene kirjandusteadlane (1917–2011) *[[Maria-Kristiina Lotman]], eesti klassikaline filoloog (1974–) *[[Mihhail Lotman]], eesti kirjandusteadlane ja semiootik (1952–) *[[Piret Lotman]], eesti raamatukogutegelane ja ajaloolane (1950–) *[[Rebekka Lotman]], eesti kirjandusteadlane, toimetaja, ajakirjanik ja tõlkija (1978–) *[[Silvia Lotman]], Eesti bioloog ja looduskaitsetegelane (1980–) *[[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur (1998–) *[[Hermann Lotze]], saksa filosoof, loogik, psühholoog ja semiootik (1817–1881) *[[Asta Lott]], eesti näitleja (1927–1979) *[[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1930–) *[[Raivo Lott]], eesti ajakirjanik (1957–) *[[Toomas Lott]], eesti filosoof (1979–) *[[Lorenzo Lotto]], Põhja-Itaalia maalikunstnik (umbes 1480 – 1556) ==Lou== *[[Matti Louekoski]], soome poliitik ja pankur (1941–) *[[Lori Loughlin]], USA näitleja (1964–) *[[Aku Louhimies]], soome filmilavastaja ja stsenarist (1968–) *[[Cambridge'i prints Louis|Louis]], Cambridge'i prints (2018–) *[[Louis II (Lääne-Frangi kuningas)|Louis II]], Lääne-Frangi kuningas *[[Louis II (Monaco)|Louis II]], Monaco vürst (1870–1949) *[[Louis III (Lääne-Frangi kuningas)|Louis III]], Lääne-Frangi kuningas *[[Louis III Pime]], Alam-Burgundia kuningas ja Frangi keiser *[[Louis IV]], Lääne-Frangi kuningas (920–954) *[[Louis V]], Prantsusmaa (Lääne-Frangi) kuningas (suri 987) *[[Louis VII]], Prantsusmaa kuningas (1120–1180) *[[Louis VIII]], Prantsusmaa kuningas (1187–1226) *[[Louis IX]], Prantsusmaa kuningas (1214–1270) *[[Louis X]], Prantsusmaa ja Navarra kuningas (1289–1316) *[[Louis XI]], Prantsusmaa kuningas (1423–1483) *[[Louis XII]], Prantsusmaa kuningas (1462–1515) *[[Louis XIII]], Prantsusmaa kuningas *[[Louis XIV]], Prantsusmaa kuningas (1638–1715) *[[Louis XV]], Prantsusmaa kuningas (1710–1774) *[[Louis XVI]], Prantsusmaa ja Navarra kuningas (1754–1793) *[[Louis XVIII]], Prantsusmaa kuningas (1755–1824) *[[Louis Napoléon]], Bonaparte'i dünastia pea (1914–1997) *[[Spyrídon Loúis]], kreeka kergejõustiklane (1873–1940) *[[Julia Louis-Dreyfus]], USA näitleja (1961–) *[[Louis-Philippe I]], Prantsusmaa kuningas (1773–1850) *[[printsess Louise, Argylli hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1848–1939) *[[Louise, kuninglik printsess, Fife'i hertsoginna]] (1867–1931) *[[Wessexi printsess Louise]], Briti kuningliku perekonna liige (1963–) *[[Louise Charlotte]], Taani printsess, Hessen-Kasseli maakrahvinna (1789–1864) *[[Pearlette Louisy]], Saint Lucia õpetaja ja haridustegelane (1946–) *[[Mamadou Lamine Loum]], Senegali poliitik (1952–) *[[João Lourenço]], Angola poliitik (1954–) *[[Jack R. Lousma]], USA astronaut (1936–) *[[Imran Louza]], Maroko jalgpallur (1999–) ==Lov== *[[Irén Lovász]], ungari laulja ja etnograaf (1961–) *[[Demi Lovato]], USA laulja ja näitleja (1992–) *[[Courtney Love]], USA muusik ja näitlejatar (1964–) *[[Faizon Love]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–) *[[Kevin Love]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1988–) *[[Howard Phillips Lovecraft]], Ameerika Ühendriikide õudusulmekirjanik (1890–1937) *[[Cecilie Løveid]], norra kirjanik (1951–) *[[Arthur Lovejoy]], ameerika ajaloolane (1873–1962) *[[Ada Lovelace]], inglise programmeerija (1815–1852) *[[Alberto Lovell]], Argentina poksija (1912–1966) *[[Bernard Lovell]], inglise astronoom (1913–2012) *[[Guillermo Lovell]], Argentina poksija (1918–1967) *[[Jim Lovell]], USA astronaut (1928) *[[Santiago Lovell]], Argentina poksija (1942–2002) *[[Jack Lovelock]], Uus-Meremaa jooksja (1910–1949) *[[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik ja aimekirjanik (1919–) *[[Richard Lovett]], inglise teadlane (1692–1780) *[[Jon Lovitz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–) *[[Alfonso Lovo Cordero]], Nicaragua poliitik (1927–2018) *[[Dejan Lovren]], Horvaatia jalgpallur (1989–) ==Low== *[[Jonathan Lowe]], Briti filosoof (1950–2014) *[[Keith Lowe]], Suurbritannia kirjanik ja ajaloolane (1970–) *[[Adam Lowry]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Shane Lowry]], Austraalia jalgpallur (1989–) *[[Matthew Lowton]], inglise jalgpallur (1989–) ==Loy== *[[Samuel Loyd]], USA mõistatustekoostaja (1841–1911) *[[Ignatius Loyola]], jesuiitide ordu rajaja (1491–1556) *[[Philippe Loys de Chéseaux]], Šveitsi astronoom (1718–1751) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Lo, Biograafiad]] iyzgimu270j6jaf3xzym4i4arwej0xu 0 482281 6165521 6165119 2022-07-22T12:34:51Z Melilac 58734 /* Mõisa suurus */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Palsmanes_muižas_pils_2000-09-13.jpg|pisi|Mõisa peahoone]] [[File:Palsmane kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Palsmane mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 53]] '''Palsmane mõis''' ([[saksa keel]]es ''Palzmar'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Palsmane kihelkond|Palsmane kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks [[Läti]] [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]] [[Palsmane]] külas. ==Ajalugu== [[File:Zoeckelli suguvõsa aadlivapp.jpg|pisi|100px|left|Zoeckelli suguvõsa aadlivapp]] Mõisa esimesed teadaolevad omanikud olid Grundeisid. Aastal 1489 ostis neilt mõisa Heinrich [[Buxhöwden]]. Aastal 1536 ostis Diedrich Rosen mõisa tema pärijatelt 5400 marga eest ära. Aastal 1615 läks mõis mõisade reduksiooni käigus riigile, kus selle valdused allutati eraldi vallana [[Smiltene mõis]]ale. Aastal 1732 andis [[Anna Ivanovna]] Palsmane [[Ernst Johann von Biron]]ile, kes selle siis järgmisel aastal 7500 taalri eest Johanna Margaretha von [[Zoeckell]]ile müüs. Tolle surma järel jagati valdus pärijate vahel, nii eraldus [[Mēri mõis]]. Palsmane päris Franz Christoph von Zoeckell. Edasi päris mõisa tema tütrepoeg Friedrich Ludwig von [[Albedyll]]. Too pantis mõisa aastal 1798 Burchard Ernst von Bergile, kes aastal 1802 pandiõigused koos muu varaga Christian Gottfried von [[Pahlen]]ile loovutas. Too sai aastal 1803 ka mõisa päeisomanikuks.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 270-271.</ref> Christian Gottfriedi surma järel oli mõis mõnda aega kõigi pärijate ühisomandis, kuni tema poeg Carl selle teistelt 62 000 rubla eest välja ostis. Aastal 1867 ostis selle talt 160 000 rubla eest tema poeg Woldemar von Pahlen. Kolm aastat hiljem omandas tema surma järel mõisa 240 000 rubla eest teistelt pärijatelt tema vennatütar Pauline von Pahlen.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 387-388.</ref> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 7 ja 5/8 [[adramaa]]d, sellele allus 643 mees- ja 785 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 275.</ref> Aastal 1641 oli mõisa suurus 7 ja 1/4 adramaad. Aastal 1688 oli mõisa suurus 7 ja 1/2 adramaad, aastal 1734 kuulus mõisadele 7 ja 1/3 adramaad. Aastail 1758 oli adramaid 7 ja 3/8, aastal 1823 aga 20 ja 3/20 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 270.</ref> Ka aastal 1832 oli mõisal sama palju adramaid, aastal 1881 oli neid aga 9 ja 1/80, lisaks allus mõisale 27 ja 11/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.</ref> ==Karjamõisad== Mõisa koosseisus oli mitu [[karjamõis]]a: ''Cecil'', ''Duckern'', Lazdiņi (''Falkenstein''), Mālejas (''Mahlei'') ja Vilciņš (''Wilzin''). 1816. aastal kuulus mõisale ka [[Vizla mõis|Vizla karjamõis]], mis hiljem iseseisvus. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Leonhard von Stryk|Stryk, Leonhard von]]. ''Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands''. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885. Lk 386 [http://193.40.4.3/bitstream/handle/10062/33742/est_a_386_th_2_ocr.pdf?sequence=2&isAllowed=y]. {{Palsmane kihelkond}} {{koord | NS = 57.387820 | EW = 26.189402 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Smiltene piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Palsmane kihelkond]] szql86b171xdwt14s5v3cefsjrbya5m 6165555 6165521 2022-07-22T13:08:58Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Palsmanes_muižas_pils_2000-09-13.jpg|pisi|Mõisa peahoone]] [[File:Palsmane kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Palsmane mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 53]] '''Palsmane mõis''' ([[saksa keel]]es ''Palzmar'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Palsmane kihelkond|Palsmane kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks [[Läti]] [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]] [[Palsmane]] külas. ==Ajalugu== [[File:Zoeckelli suguvõsa aadlivapp.jpg|pisi|100px|left|Zoeckelli suguvõsa aadlivapp]] Mõisa esimesed teadaolevad omanikud olid Grundeisid. Aastal 1489 ostis neilt mõisa Heinrich [[Buxhöwden]]. Aastal 1536 ostis Diedrich Rosen mõisa tema pärijatelt 5400 marga eest ära. Aastal 1615 läks mõis mõisade reduksiooni käigus riigile, kus selle valdused allutati eraldi vallana [[Smiltene mõis]]ale. Aastal 1732 andis [[Anna Ivanovna]] Palsmane [[Ernst Johann von Biron]]ile, kes selle siis järgmisel aastal 7500 taalri eest Johanna Margaretha von [[Zoeckell]]ile müüs. Tolle surma järel jagati valdus pärijate vahel, nii eraldus [[Mēri mõis]]. Palsmane päris Franz Christoph von Zoeckell. Edasi päris mõisa tema tütrepoeg Friedrich Ludwig von [[Albedyll]]. Too pantis mõisa aastal 1798 Burchard Ernst von Bergile, kes aastal 1802 pandiõigused koos muu varaga Christian Gottfried von [[Pahlen]]ile loovutas. Too sai aastal 1803 ka mõisa pärisomanikuks.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 270-271.</ref> Christian Gottfriedi surma järel oli mõis mõnda aega kõigi pärijate ühisomandis, kuni tema poeg Carl selle teistelt 62 000 rubla eest välja ostis. Aastal 1867 ostis selle talt 160 000 rubla eest tema poeg Woldemar von Pahlen. Kolm aastat hiljem omandas tema surma järel mõisa 240 000 rubla eest teistelt pärijatelt tema vennatütar Pauline von Pahlen.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 387-388.</ref> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 7 ja 5/8 [[adramaa]]d, sellele allus 643 mees- ja 785 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 275.</ref> Aastal 1641 oli mõisa suurus 7 ja 1/4 adramaad. Aastal 1688 oli mõisa suurus 7 ja 1/2 adramaad, aastal 1734 kuulus mõisadele 7 ja 1/3 adramaad. Aastail 1758 oli adramaid 7 ja 3/8, aastal 1823 aga 20 ja 3/20 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 270.</ref> Ka aastal 1832 oli mõisal sama palju adramaid, aastal 1881 oli neid aga 9 ja 1/80, lisaks allus mõisale 27 ja 11/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.</ref> ==Karjamõisad== Mõisa koosseisus oli mitu [[karjamõis]]a: ''Cecil'', ''Duckern'', Lazdiņi (''Falkenstein''), Mālejas (''Mahlei'') ja Vilciņš (''Wilzin''). 1816. aastal kuulus mõisale ka [[Vizla mõis|Vizla karjamõis]], mis hiljem iseseisvus. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Leonhard von Stryk|Stryk, Leonhard von]]. ''Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands''. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885. Lk 386 [http://193.40.4.3/bitstream/handle/10062/33742/est_a_386_th_2_ocr.pdf?sequence=2&isAllowed=y]. {{Palsmane kihelkond}} {{koord | NS = 57.387820 | EW = 26.189402 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Smiltene piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Palsmane kihelkond]] qt1liberl01piyy153vb23fbelz864h 0 487446 6166104 4855757 2022-07-23T10:43:48Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Blaženka Divjak (36017330981).jpg|pisi|upright|Blaženka Divjak]] '''Blaženka Divjak''' (sündinud [[1. jaanuar]]il [[1967]] [[Varaždin]]is) on [[Horvaatia]] matemaatik ja poliitik. Ta oli [[9. juuni]]st [[2017]] kuni [[23. juuli]]ni [[2020]] Horvaatia haridus- ja teadusminister. Ta sündis aastal [[1967]] [[Varaždin]]is [[Varaždini maakond|Varaždini maakonnas]] Horvaatias. Ta on lõpetanud [[Zagrebi ülikool|Zagrebi ülikooli]]. {{Pooleli|kuu=november|aasta=2017}} Ta on [[9. juuni]]st [[2017]] kuni 23. juulini 2020 Horvaatia haridus- ja teadusminister. {{JÄRJESTA:Divjak, Blaženka}} [[Kategooria:Horvaatia poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] f1xfi770y2z5vww2dw2giphui9ny4s6 6166105 6166104 2022-07-23T10:43:57Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Blaženka Divjak (36017330981).jpg|pisi|upright|Blaženka Divjak]] '''Blaženka Divjak''' (sündinud [[1. jaanuar]]il [[1967]] [[Varaždin]]is) on [[Horvaatia]] matemaatik ja poliitik. Ta oli [[9. juuni]]st [[2017]] kuni [[23. juuli]]ni [[2020]] Horvaatia haridus- ja teadusminister. Ta sündis aastal [[1967]] [[Varaždin]]is [[Varaždini maakond|Varaždini maakonnas]] Horvaatias. Ta on lõpetanud [[Zagrebi ülikool|Zagrebi ülikooli]]. {{Pooleli|kuu=november|aasta=2017}} Ta oli [[9. juuni]]st [[2017]] kuni 23. juulini 2020 Horvaatia haridus- ja teadusminister. {{JÄRJESTA:Divjak, Blaženka}} [[Kategooria:Horvaatia poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] rjrry1dv5xbaahyt4sf85mqevcmw4v3 0 487605 6165526 5206450 2022-07-22T12:39:52Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki [[File:Aumeistri kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Zaķi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 67]] '''Zaķi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Augustenthal'', [[läti keel]]es ''Zaķu muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Aumeistri kihelkond|Aumeistri kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks [[Läti]] [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]] [[Zaķi (Zvārtava vald)|Zaķi]] külas. ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos [[Aumeisteri mõis]]aga 9 ja 1/4 [[adramaa]]d, sellele allus 104 mees- ja 128 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 276.</ref> Aastal 1641 oli mõisa suurus koos Aumeistri mõisaga 3 adramaad. Aastal 1688 oli mõisade suurus 9 adramaad, nagu ka aastal 1734. Aastail 1758 oli mõisal adramaid 3, aastal 1823 aga 5 ja 3/20 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 270.</ref> Ka aastal 1832 oli mõisal sama palju adramaid, aastal 1881 oli neid aga 2 ja 11/80, lisaks allus mõisale 4 ja 7/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.</ref> ==Viited== {{viited}} {{Aumeistri kihelkond}} {{koord | NS = 57.567885 | EW = 26.237056 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Valka piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Aumeistri kihelkond]] 8gcqbr6mfsuxyftqinu3m0mvbm30dx2 6165527 6165526 2022-07-22T12:40:49Z Melilac 58734 /* Mõisa suurus */ wikitext text/x-wiki [[File:Aumeistri kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Zaķi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 67]] '''Zaķi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Augustenthal'', [[läti keel]]es ''Zaķu muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Aumeistri kihelkond|Aumeistri kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks [[Läti]] [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]] [[Zaķi (Zvārtava vald)|Zaķi]] külas. ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos [[Aumeisteri mõis]]aga 9 ja 1/4 [[adramaa]]d, sellele allus 104 mees- ja 128 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 276.</ref> Aastal 1641 oli mõisa suurus koos Aumeistri mõisaga 3 adramaad. Aastal 1688 oli mõisade suurus 9 adramaad, nagu ka aastal 1734. Aastal 1758 oli mõisal adramaid 3, aastal 1823 aga 5 ja 3/20 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 270.</ref> Ka aastal 1832 oli mõisal sama palju adramaid, aastal 1881 oli neid aga 2 ja 11/80, lisaks allus mõisale 4 ja 7/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.</ref> ==Viited== {{viited}} {{Aumeistri kihelkond}} {{koord | NS = 57.567885 | EW = 26.237056 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Valka piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Aumeistri kihelkond]] lubmg1wly1s71fpiqsl8344a6yj58ks 6165624 6165527 2022-07-22T14:28:53Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki [[File:Aumeistri kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Zaķi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt ''Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen'' (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 67]] '''Zaķi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Augustenthal'', [[läti keel]]es ''Zaķu muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Aumeistri kihelkond|Aumeistri kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks [[Läti]] [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]] [[Zaķi (Zvārtava vald)|Zaķi]] külas. Aastal 1824 müüs [[Aumeistri mõis]]a omanik Friedrich Wilhelm von [[Wulff]] Zaķi ja [[Grundzāle mõis]]ad Adolph von Wulffile.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 390.</ref> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos [[Aumeisteri mõis]]aga 9 ja 1/4 [[adramaa]]d, sellele allus 104 mees- ja 128 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 276.</ref> Aastal 1641 oli mõisa suurus koos Aumeistri mõisaga 3 adramaad. Aastal 1688 oli mõisade suurus 9 adramaad, nagu ka aastal 1734. Aastal 1758 oli mõisal adramaid 3, aastal 1823 aga 5 ja 3/20 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 270.</ref> Ka aastal 1832 oli mõisal sama palju adramaid, aastal 1881 oli neid aga 2 ja 11/80, lisaks allus mõisale 4 ja 7/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.</ref> ==Viited== {{viited}} {{Aumeistri kihelkond}} {{koord | NS = 57.567885 | EW = 26.237056 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Valka piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Aumeistri kihelkond]] sv0y0r9o1zs4z356j7o5187ld1hi8yk 0 487606 6165522 5533715 2022-07-22T12:36:05Z Melilac 58734 /* Mõisa suurus */ wikitext text/x-wiki [[File:Aumeistri kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Loberģi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 68]] '''Loberģi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Blumbergshof'', varem ''Buschhof'', [[läti keel]]es ''Loberģu muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Aumeistri kihelkond|Aumeistri kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks [[Läti]] [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Bilska vald|Bilska vallas]] [[Lobērģi]] külas. Mõis on nime saanud [[Blomberg (aadlisuguvõsa)|Blombergide]] suguvõsa järgi, kellele see kuulus aastal 1540.<ref>[http://manasvietas.blogspot.com/search?updated-max=2015-05-30T06:22:00-07:00&max-results=7&reverse-paginate=true Līga Landsberga. Latvijas muižas un pilis un citas interesantas vietas]</ref> Mõisa [[klassitsism|klassitsistlikus stiilis]] häärber valmis aastal 1803. Mõis läks aastal 1834 [[Vegesack]]ide valdusse, kuuludes neile kuni võõrandamiseni aastal 1920. Võõrandamise ajal kuulus mõisale 1308 hektarit maad.<ref>Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 3808-3809. sleja.</ref> Aastal 1887 ehitati vana peahoone ümber. Järgmisel aastal sündis mõisas kirjanik [[Siegfried von Vegesack]]. Peahoone oli jagatud kaheks osaks: ühes elasid mõisnikud, teises asusid pood, valla piimandusühistu meierei ja aurumasin. Võõrandamise eel oli mõisa omanikke kaks; nemad elasid oma poole esimesel korrusel, teisel korrusel asus aga kohalik [[postkontor]]. Üks omanikest oli Riia pankur ja ka Läti Seimi liige, teine aga kohalik arst. Maareformi järel võõrandati peahoone neilt täielikult, jäänukmõisast jäi neile mõisavalitseja maja, kuhu Vegesackid siis ka elama asusid.<ref>[http://zagarins.net/jg/jg223/JG223_Rozitis.htm Olģerts Rozītis. Viesulis], Jaunā Gaita nr. 223, decembris 2000.</ref> Mõisa peahoone on tänapäeval eraomandis. Selle lähistel asub mõisaomanike matuseplats, kus on säilinud ka mõned purustatud hauakivid. ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 7/8 [[adramaa]]d, sellele allus 143 mees- ja 199 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 276.</ref> Aastal 1641 oli mõisa suurus 1/2 adramaad. Aastal 1688 oli mõisa suurus 3 adramaad, nagu ka aastal 1734. adramaad. Aastail 1758 oli adramaid 3 ja 7/8, aastal 1823 aga 6 ja 3/20 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 270.</ref> Ka aastal 1832 oli mõisal sama palju adramaid, aastal 1881 oli neid aga 3 ja 11/80, lisaks allus mõisale 6 ja 41/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.</ref> ==Karjamõisad== Mõisa koosseisus oli aastal 1816 kaks [[karjamõis]]a: Pubuļi (''Pubbul'', ka ''Biehhof'') ja Spiksti (''Spixte''). ==Viited== {{viited}} {{Aumeistri kihelkond}} {{koord | NS = 57.531104 | EW = 26.087507 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Smiltene piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Aumeistri kihelkond]] asuxn42z8nfm46zu4rj5fal9vtb9atx 6165524 6165522 2022-07-22T12:37:47Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki [[File:Aumeistri kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Loberģi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 68]] '''Loberģi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Blumbergshof'', varem ''Buschhof'', [[läti keel]]es ''Loberģu muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Aumeistri kihelkond|Aumeistri kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks [[Läti]] [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Bilska vald|Bilska vallas]] [[Lobērģi]] külas. Mõis on nime saanud [[Blomberg (aadlisuguvõsa)|Blombergide]] suguvõsa järgi, kellele see kuulus aastal 1540.<ref>[http://manasvietas.blogspot.com/search?updated-max=2015-05-30T06:22:00-07:00&max-results=7&reverse-paginate=true Līga Landsberga. Latvijas muižas un pilis un citas interesantas vietas]</ref> Mõisa [[klassitsism|klassitsistlikus stiilis]] häärber valmis aastal 1803. Mõis läks aastal 1834 [[Vegesack]]ide valdusse, kuuludes neile kuni võõrandamiseni aastal 1920. Võõrandamise ajal kuulus mõisale 1308 hektarit maad.<ref>Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 3808-3809. sleja.</ref> Aastal 1887 ehitati vana peahoone ümber. Järgmisel aastal sündis mõisas kirjanik [[Siegfried von Vegesack]]. Peahoone oli jagatud kaheks osaks: ühes elasid mõisnikud, teises asusid pood, valla piimandusühistu meierei ja aurumasin. Võõrandamise eel oli mõisa omanikke kaks; nemad elasid oma poole esimesel korrusel, teisel korrusel asus aga kohalik [[postkontor]]. Üks omanikest oli Riia pankur ja ka Läti Seimi liige, teine aga kohalik arst. Maareformi järel võõrandati peahoone neilt täielikult, jäänukmõisast jäi neile mõisavalitseja maja, kuhu Vegesackid siis ka elama asusid.<ref>[http://zagarins.net/jg/jg223/JG223_Rozitis.htm Olģerts Rozītis. Viesulis], Jaunā Gaita nr. 223, decembris 2000.</ref> Mõisa peahoone on tänapäeval eraomandis. Selle lähistel asub mõisaomanike matuseplats, kus on säilinud ka mõned purustatud hauakivid. ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 7/8 [[adramaa]]d, sellele allus 143 mees- ja 199 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 276.</ref> Aastal 1641 oli mõisa suurus 1/2 adramaad. Aastal 1688 oli mõisa suurus 3 adramaad, nagu ka aastal 1734. Aastail 1758 oli adramaid 3 ja 7/8, aastal 1823 aga 6 ja 3/20 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 270.</ref> Ka aastal 1832 oli mõisal sama palju adramaid, aastal 1881 oli neid aga 3 ja 11/80, lisaks allus mõisale 6 ja 41/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.</ref> ==Karjamõisad== Mõisa koosseisus oli aastal 1816 kaks [[karjamõis]]a: Pubuļi (''Pubbul'', ka ''Biehhof'') ja Spiksti (''Spixte''). ==Viited== {{viited}} {{Aumeistri kihelkond}} {{koord | NS = 57.531104 | EW = 26.087507 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Smiltene piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Aumeistri kihelkond]] st7vnkcykj7vys32otqw0xz1j112fp1 6165577 6165524 2022-07-22T13:37:26Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki [[File:Aumeistri kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Loberģi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 68]] '''Loberģi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Blumbergshof'', varem ''Buschhof'', [[läti keel]]es ''Loberģu muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Aumeistri kihelkond|Aumeistri kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks [[Läti]] [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Bilska vald|Bilska vallas]] [[Lobērģi]] külas. Mõisa [[klassitsism|klassitsistlikus stiilis]] häärber valmis aastal 1803. Mõis läks aastal 1834 [[Vegesack]]ide valdusse, kuuludes neile kuni võõrandamiseni aastal 1920. Võõrandamise ajal kuulus mõisale 1308 hektarit maad.<ref>Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 3808-3809. sleja.</ref> Aastal 1887 ehitati vana peahoone ümber. Peahoone oli jagatud kaheks osaks: ühes elasid mõisnikud, teises asusid pood, valla piimandusühistu meierei ja aurumasin. Mõisa peahoone on tänapäeval eraomandis. Selle lähistel asub mõisaomanike matuseplats, kus on säilinud ka mõned purustatud hauakivid. == Ajalugu == Mõis on nime saanud [[Blomberg (aadlisuguvõsa)|Blombergide]] suguvõsa järgi, kellele see kuulus aastal 1540.<ref>[http://manasvietas.blogspot.com/search?updated-max=2015-05-30T06:22:00-07:00&max-results=7&reverse-paginate=true Līga Landsberga. Latvijas muižas un pilis un citas interesantas vietas]</ref> Esimene teadaolev omanik, Heinrich Blomberg, pärandas mõisa oma pojale Jürgenile. Tegelikult sai aga mõisa omanikuks tema teine poeg Fromhold. Too langes sõjas ja ei jätnud endast meessoost pärijaid, nii asus sinna elama Stanislaus Lenieck, Kes pidi aga selle Fromholdi lesele Dorotheale loovutama. Too oli vahepeal abiellunud Heinrich [[Tiesenhausen]]iga. [[Zygmunt III Waza]] kinnitas selle mõisa nende omanikuks ja lubas nende tütrel saada mõisa pärijaks, kui see Heinrich [[Hastfer]]iga abiellub. Abiellumise järel sai mõis Heinrichi omandiks, aga kui too suri, päris Dorothea tütar taas valduse. Aastal 1640 omandas mõisa vahetuse teel Wilhelm Möller. Aastal 1667 ostis Caspar von [[Ceumern]] mõisa 2000 taalri eest tema pojalt Christoph Wolter Möllerilt ära. Aastal 1677 müüs ta selle koos [[Grundzāle mõis]]aga 5100 taalri eest Thumb von Weingartenile.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 273-274.</ref> Thumbi tütar abiellus Michael [[Strohkirch]]iga. Aastal 1690 asusid nad mõisa elama. Nende poeg Ludwig Johann Strohkirch teenis Vene sõjaväes. Siis läks mõis taas Thumi valdusesse, kuuludes talle aastani 1754, tema naisele aga aastani 1780. Thumbil ei olnud meessoost pärijaid, nii läks mõis major Gotthard Johann von Mülleri valdusesse, kes oli olnud Thumbi naisega enne abielus. Aastal 1807 suri Gotthradi poeg, ilma et oleks jõudnud abielluda. Aastal 1809 kuulus mõis Magdalene Wilhelmine ja Anna Christine von Müllerile. Aastal 1813 pantisid Anna ja Helena von Müllerid mõisa 38 850 rubla eest Christian August Nissenile, kes aastal 1815 pandiõigused aga Peter Olof [[Palm (aadlisuguvõsa)|Palmile]] loovutas. Too loovutas pandiõigused aastal 1821 Otto Friedrich von [[Grotthuss]]ile. Sama aasta detsembris sai too mõisa pärisomanikuks ja pantis siis kuu lõpus valduse taas peter Olof Palmile. Aastal 1823 loovutas too pandiõigused 36 250 rubla eest Johanna von Tornauwile. Too loovutas aastal 1829 pandiõiguse 38 845 hõberubla ja 700 paberrubla eest oma kasupojale [[Hans Karl Friedrich Anton von Diebitsch]]-Zabaikalskile, kes aastal 1834 ka mõisa pärisomanikuks sai. Sama aasta novembris pantisid Alexander, Nicolai, Elisabeth ja Charlotte Tornauw ning Wilhelmine Mandell mõisa 31 000 rubla eest Gottfried von [[Vegesack]]ile.Aastal 1844 sai ta ka mõisa pärisomanikuks. Tema surma järel aastal 1846 ostis pastor Theodor von Vegesack mõisa 40 750 hõberubla eest teistelt pärjatelt välja. Seejärel sai mõisa omanikuks tema lesk Johanna. Aastal 1878 ostisGotthard von Vegesack mõisa 87 700 hõberubla eest mõisa teistelt pärijatelt välja.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 391-392.</ref> Aastal 1888 sündis mõisas kirjanik [[Siegfried von Vegesack]]. Võõrandamise eel oli mõisa omanikke kaks; nemad elasid oma poole esimesel korrusel, teisel korrusel asus aga kohalik [[postkontor]]. Üks omanikest oli Riia pankur ja ka Läti Seimi liige, teine aga kohalik arst. Maareformi järel võõrandati peahoone neilt täielikult, jäänukmõisast jäi neile mõisavalitseja maja, kuhu Vegesackid siis ka elama asusid.<ref>[http://zagarins.net/jg/jg223/JG223_Rozitis.htm Olģerts Rozītis. Viesulis], Jaunā Gaita nr. 223, decembris 2000.</ref> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 3 ja 7/8 [[adramaa]]d, sellele allus 143 mees- ja 199 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 276.</ref> Aastal 1641 oli mõisa suurus 1/2 adramaad. Aastal 1688 oli mõisa suurus 3 adramaad, nagu ka aastal 1734. Aastail 1758 oli adramaid 3 ja 7/8, aastal 1823 aga 6 ja 3/20 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 270.</ref> Ka aastal 1832 oli mõisal sama palju adramaid, aastal 1881 oli neid aga 3 ja 11/80, lisaks allus mõisale 6 ja 41/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.</ref> ==Karjamõisad== Mõisa koosseisus oli aastal 1816 kaks [[karjamõis]]a: Pubuļi (''Pubbul'', ka ''Biehhof'') ja Spiksti (''Spixte''). ==Viited== {{viited}} {{Aumeistri kihelkond}} {{koord | NS = 57.531104 | EW = 26.087507 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Smiltene piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Aumeistri kihelkond]] piodoyn514sjfui9v8a6hywaa0riutc 0 488575 6165881 5934849 2022-07-22T20:59:10Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliliiga | nimi = Super League | endine_nimi = | praegune_nimi = | pilt = | riik = [[Šveits]] | konföderatsioon = [[UEFA]] | liigaaste = 1. | asutatud = 1898 | lõpetatud = | võistkondi = 10 | tsoone = | karikas = [[Šveitsi karikavõistlused jalgpallis|Schweizer Cup]] | rahvusvahelised = [[UEFA Meistrite Liiga]]<br>[[UEFA Euroopa Liiga]]<br>{{nowrap|[[UEFA Euroopa Konverentsiliiga]]}} | meister = [[FC Zürich|Zürich]] (13. tiitel)<br>(2021/22) | enim_meistritiitleid = [[Zürichi Grasshopper]] (27 tiitlit) | enim_mänge = [[Nelson Ferreira]] (421) | parim_väravakütt = [[Marco Streller]] (111) | TV = | veebileht = [http://www.sfl.ch/ sfl.ch] | kõrgem_liiga = | madalam_liiga = [[Challenge League]] | praegune_liigahooaeg = }} '''Super League''' on [[Šveits]]i [[jalgpall]]i kõrgeim [[Spordiliiga|liiga]]. Liiga on asutatud 1898. aastal. Praeguse formaadi sai see hooajal 2003/04. Šveitsi meistriks on tulnud kokku 19 klubi. Kõige edukamad on 27 võiduga [[Grasshopper Club Zürich|Grasshopper]], 20 võiduga [[FC Basel|Basel]], 17 võiduga [[Servette FC|Servette]], 15 võiduga [[BSC Young Boys|Young Boys]] ja 13 võiduga [[FC Zürich|Zürich]]. == Klubid == Hooajal 2022–23 mängivad liigas järgmised 10 klubi: {| class="wikitable sortable" !Klubi !Asukoht !Staadion !Mahutavus |- |[[FC Basel|Basel]] |[[Basel]] |[[St. Jakob-Park]] | align="center" |37 994 |- | [[Grasshopper Club Zürich]] | [[Zürich]] | [[Letzigrund]] | align="center" |26 104 |- |[[FC Lugano|Lugano]] |[[Lugano]] |[[Stadio Cornaredo]] | align="center" |6390 |- |[[FC Luzern|Luzern]] |[[Lucerne]] |[[Swissporarena]] | align="center" |16 490 |- |[[Servette FC|Servette]] |[[Geneva]] |[[Stade de Genève]] | align="center" |28833 |- |[[FC Sion|Sion]] |[[Sion, Switzerland|Sion]] |[[Stade Tourbillon]] | align="center" |14 283 |- |[[FC St. Gallen|St. Gallen]] |[[St. Gallen]] |[[kybunpark]] | align="center" |19 456 |- | [[FC Winterthur|Winterthur]] | [[Winterthur]] | [[Stadion Schützenwiese]] | align="center" | 9450 |- |[[BSC Young Boys|Young Boys]] |[[Bern]] |[[Stade de Suisse]] | align="center" |31 789 |- |[[FC Zürich|Zürich]] |[[Zürich]] |[[Letzigrund]] | align="center" |26 104 |} == Eesti mängijad == * [[Karol Mets]] – [[FC Zürich]] (2021–) == Välislingid == * [https://www.football.ch/sfv.aspx Ametlik koduleht] (''saksa keeles'') {{UEFA kõrgliigad}} [[Kategooria:Jalgpalliliigad]] [[Kategooria:Šveitsi jalgpall]] sd8o2lx4dj2mbpunk9recj3m795yga5 6165882 6165881 2022-07-22T20:59:24Z Raamaturott 56450 /* Eesti mängijad */ wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliliiga | nimi = Super League | endine_nimi = | praegune_nimi = | pilt = | riik = [[Šveits]] | konföderatsioon = [[UEFA]] | liigaaste = 1. | asutatud = 1898 | lõpetatud = | võistkondi = 10 | tsoone = | karikas = [[Šveitsi karikavõistlused jalgpallis|Schweizer Cup]] | rahvusvahelised = [[UEFA Meistrite Liiga]]<br>[[UEFA Euroopa Liiga]]<br>{{nowrap|[[UEFA Euroopa Konverentsiliiga]]}} | meister = [[FC Zürich|Zürich]] (13. tiitel)<br>(2021/22) | enim_meistritiitleid = [[Zürichi Grasshopper]] (27 tiitlit) | enim_mänge = [[Nelson Ferreira]] (421) | parim_väravakütt = [[Marco Streller]] (111) | TV = | veebileht = [http://www.sfl.ch/ sfl.ch] | kõrgem_liiga = | madalam_liiga = [[Challenge League]] | praegune_liigahooaeg = }} '''Super League''' on [[Šveits]]i [[jalgpall]]i kõrgeim [[Spordiliiga|liiga]]. Liiga on asutatud 1898. aastal. Praeguse formaadi sai see hooajal 2003/04. Šveitsi meistriks on tulnud kokku 19 klubi. Kõige edukamad on 27 võiduga [[Grasshopper Club Zürich|Grasshopper]], 20 võiduga [[FC Basel|Basel]], 17 võiduga [[Servette FC|Servette]], 15 võiduga [[BSC Young Boys|Young Boys]] ja 13 võiduga [[FC Zürich|Zürich]]. == Klubid == Hooajal 2022–23 mängivad liigas järgmised 10 klubi: {| class="wikitable sortable" !Klubi !Asukoht !Staadion !Mahutavus |- |[[FC Basel|Basel]] |[[Basel]] |[[St. Jakob-Park]] | align="center" |37 994 |- | [[Grasshopper Club Zürich]] | [[Zürich]] | [[Letzigrund]] | align="center" |26 104 |- |[[FC Lugano|Lugano]] |[[Lugano]] |[[Stadio Cornaredo]] | align="center" |6390 |- |[[FC Luzern|Luzern]] |[[Lucerne]] |[[Swissporarena]] | align="center" |16 490 |- |[[Servette FC|Servette]] |[[Geneva]] |[[Stade de Genève]] | align="center" |28833 |- |[[FC Sion|Sion]] |[[Sion, Switzerland|Sion]] |[[Stade Tourbillon]] | align="center" |14 283 |- |[[FC St. Gallen|St. Gallen]] |[[St. Gallen]] |[[kybunpark]] | align="center" |19 456 |- | [[FC Winterthur|Winterthur]] | [[Winterthur]] | [[Stadion Schützenwiese]] | align="center" | 9450 |- |[[BSC Young Boys|Young Boys]] |[[Bern]] |[[Stade de Suisse]] | align="center" |31 789 |- |[[FC Zürich|Zürich]] |[[Zürich]] |[[Letzigrund]] | align="center" |26 104 |} == Eesti mängijad == * [[Karol Mets]] – [[FC Zürich]] (2022–) == Välislingid == * [https://www.football.ch/sfv.aspx Ametlik koduleht] (''saksa keeles'') {{UEFA kõrgliigad}} [[Kategooria:Jalgpalliliigad]] [[Kategooria:Šveitsi jalgpall]] 3e0h96yzq0qxz783fwop4itdvby1q0y 0 493017 6166163 5374492 2022-07-23T11:47:57Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki [[Fail:Croatian part- Citizens’ Corner debate on EU policies for asylum seekers and immigrants (18432278524) (cropped).jpg|pisi]] '''Ruža Tomašić''' (sündinud [[10. mai]]l [[1958]] [[Mladoševica]]s) on [[Horvaatia]] politseinik ja poliitik. Ta oli aastatel [[2013]]–[[2021]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta sündis aastal [[1958]] [[Mladoševica]]s (asub praeguse haldusjaotuse järgi [[Maglaj]] maakonnas [[Zenica-Doboj kanton]]is [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s). Kui ta oli 15-aastane, emigreerus ta [[Kanada]]sse (järgnedes õele, kes abielludes asus Kanadasse). Aastal [[1981]] lõpetas ta Ontario Politseikolledži. Septembris [[1990]] kutsuti ta [[Franjo Tuđman]]i poolt tagasi [[Horvaatia]]sse, tegelema kõrgema juhtkonna ihukaitsega. {{Pooleli|kuu=jaanuar|aasta=2018}} {{JÄRJESTA:Tomasic, Ruza}} [[Kategooria:Horvaatia poliitikud]] [[Kategooria:Horvaatiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] k359wl1lal15l1dlcpyjywd3k6jrs53 0 493614 6165572 5959284 2022-07-22T13:27:01Z Lulu 294 Alguse toimetamine wikitext text/x-wiki {{vikinda}} {{Keeletoimeta|kuu=september|aasta=2021}} '''Fazang''' ([[hiina keel]]es 法藏) ([[643]]–[[712]]) oli väljapaistev ja mõjukas [[hiina budism]]i filosoof ja õpetaja, kolmas [[Huayan]]i koolkonna viiest patriarhist, keda aga traditsiooniliselt peetaksegi Huayani koolkonna rajajaks. Tema esivanemad pärinesid [[Sogdia]]st, nüüdse [[Usbekistan]]i ja [[Tadžikistan]]i piirkonnast, kuid ta ise sündis [[Tangi dünastia]] aegses pealinnas [[Chang'an|Changan]]is (nüüdne [[Xian]] Kesk-[[Hiina]]s), kus tema perekond oli juba sulandunud hiina kultuuri. Budistina üritas ta ühitada [[Budism Hiinas|Hiina budism]]i varasemaid vorme. Tema enda vaateid iseloomustab kõige paremini [[mahāyāna budism]], mille aluseks võttis ta "[[Avatamsaka sūtra]]" ("Vaniksuutra"). Antud sanskritikeelse teksti [[Hiina keel|hiinakeel]]ne tõlge levis Hiinas laiemalt 6. sajandil ning selle järgijad moodustasid [[huayan]]i koolkonna. See sai Hiinas populaarsemaks kui kusagil mujal. Koolkonda tuntakse [[Jaapani ajalugu|Jaapani]]s [[kegon]]i nime all ja sel on järgijaid ka [[Korea]]s.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Kevin Burns|pealkiri=Idamaade filosoofia|aasta=2006|koht=|kirjastus=Kirjastus ERSEN|lehekülg=160–161}}</ref> Fazang pühitseti mungaks ja 28-aastaselt järgis ta kaht huayani koolkonna rajajat, [[Dushun]]i ja [[Zhiyan]]i. Fazang on kirjutanud üle saja koguse esseesid ja kommentaare, kuid kaks tema esimestest töödest on üks kuulsamaid Huayani tekste: "Kuldse lõvi kohta" ja "Püha raamide dialoog". Nagu teisedki tollased budistid, kutsuti ta keisrinna [[Wu]] õukonda, kus ta pidas loenguid budistlikust filosoofiast, kasutades näitvahendina kuldset lõvikuju. Keisrinna Wul oli probleeme Huayani vaadete mõistmisega. Fazang võrdles lõvi kuju ning kulla omavahelist seost, millest see koosneb seostest konditsioneeritud asjade vahel ja olemasoleva tegelikkuse vahel, mis kõik on osa. "Kuldse lõvi kohta" võib leida [[Taishō Tripiṭaka]], kus see on tekstina 1881, ja sellega on kaasas [[Cheng Qian]]i laulude dünastia kommentaar. Fazang kaitseb püstlite dialoogis kõigi üksuste vastastikuse sõltuvuse olemasolu õpetust, kasutades analoogsüsteemi abil raami ja hoone muude osade vahelist suhet.<ref>Cook, Francis (1977). ''Hua-yen Buddhism: The Jewel Net of Indra''. University Park, PA: Pennsylvania State University Press. p. 76.</ref> Tema kokkuvõte budistlikust filosoofiast on valgustav, kuigi pole raske näha, miks keisrinna pidas Fazangi raskepäraseks. Fazang eristas budismis viit haru. Esimene neist on [[hīnayāna]] (theravāda), Buddha kõige varajasem õpetus, mis väidab, et kuna lõvi sõltub oma põhjusest, ei saa tal olla mingit tegelikku loomust. Teine on mahāyāna, mille väitel lõvil ei puudu üksnes loomus, vaid ka substants, eksistents: ta on tühi. Kolmas on budismi Hiina haru [[tiantai]], mille kohaselt lõvi on siiski reaalne, kuigi tal pole ei loomust ega eksistentsi. Neljas on [[zen]], mis väidab, et jõudes kirgastumiseni, väljub teadvus nii tühjusest kui ka enda olemasolust, et rahu leida.<ref name=":0" /> Viimaks, huayani koolkond väidab, et lõplik kirgastus ehk täiuslik tõelus on kaemus universumist kui eristamata kokku segatud massist. Kõik paistab ilmselgelt ebareaalsena, see on visioon, mis ühitab kõike üheainsaga ja ühtainust kõigega. Huayan pürib [[bodhisattva]] (olend, kes on otsustanud [[buda]]ks saada) seisundi poole. Täielikus kirgastumises säilitab bodhisattva ometi oma füüsilise kuju ja lükkab enda täieliku budaks saamise edasi kaastundest teiste olendite vastu.<ref name=":0" /> Fazang kasutab oma teoses muidki kujundlikke vahendeid, et selgitada huayani keerukaid kontseptsioone. Eelkõige on nende hulgas [[hindu]] jumaluse [[Indra]] kalliskive täis tipitud võrk.<ref name=":0" /> Iga kalliskivi peegeldab kõiki teisi ja võrku ennast, nii et tervik peegeldub igas oma osas nagu iga osa tervikus. Teades mis tahes "fakti", teatakse kohe kõike. Lisaks on kõik faktid omavahel seoses ega eksisteeri eraldi. Faktide maailma reaalsuse all peitub veel teine, printsiipide tasand, mis vastab [[Kant]]i noumenite reaalsusele või [[Platon]]i ideedemaailmale. Faktide maailma sünnitab printsiipide tasand, mis ühtib meelega. Seega on Fazang idealist, kes kuulutab meele ülimuslikkust. Nagu Platongi väidab ta, et printsiipide tasand on igavene ja muutumatu, kuigi Fazang arvab, et pärast kirgastumist kaotab see tasandki reaalsuse. Fazangi mõtted mõjutasid tublisti [[neokonfutsianism]]i. Umbes samal ajal hakkasid budismi tõekspidamised imbuma budismivälisesse filosoofiasse ka [[India]]s.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Hiina budistid]] [[Kategooria:Hiina filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 643]] [[Kategooria:Surnud 712]] lp56sgv5q0w6ptxdbbvcimbg751bh51 0 494038 6165823 6005514 2022-07-22T20:06:58Z Norderner 127070 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib praegusest vallast; varasemate valdade kohta vaata artikleid [[Saue vald (1991)]], [[Saue vald (Keila kihelkond)]] ja [[Saue vald (1939)]]}} {{toimeta}} {{EestiVald | nimi = Saue vald | lipp = Saue valla lipp.svg | lipu_link = [[Saue valla lipp]] | vapp = Saue valla vapp.svg | vapi_link = [[Saue valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Saue]] | kaart = Eesti Saue vald 2017.svg | osm = pind }} '''Saue vald''' on [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]]. Saue vald moodustati [[haldusreform]]i tulemusel [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[2017]], mil ühinesid senine [[Saue vald (1991)|Saue vald]], [[Kernu vald]], [[Nissi vald]] ja [[Saue]] linn. Tegemist on Eesti mandriosa rahvarohkeima vallaga. Valla pindala on ligikaudu 630 ruutkilomeetrit ja elanike arv 22 000 inimest. Selle naabrid on [[Tallinn]]a linn, [[Saku vald]], [[Kohila vald]], [[Märjamaa vald]], [[Lääne-Nigula vald]], [[Lääne-Harju vald]], [[Keila]] linn ja [[Harku vald]]. Valda iseloomustab mitmekesine asustusstruktuur – seal on nii linnalisi asumeid kui ka hajaasustust. Valda läbib mitu tähtsat teed – Tallinna–Pärnu ja Tallinna–Haapsalu maantee ning Tallinna–Turba raudtee. Valla keskus asub Saue linnas (u 5700 elanikku), valla rahvarohkeimad alevikud on Laagri (u 5100 elanikku), Turba (u 950 elanikku) ja Riisipere (u 800 elanikku) ning elanikerohkeimad külad Alliku (u 1500 elanikku), Ääsmäe (u 730 elanikku), Vanamõisa (u 500 elanikku), Hüüru (u 430 elanikku), Kaasiku (u 400 elanikku), Laitse (u 370 elanikku) Koidu (u 320 elanikku), Vatsla (u 320 elanikku) ja Haiba (u 310 elanikku). Saue vallavanem on [[Andres Laisk]] ja volikogu esimees on [[Harry Pajundi]]. Mõlemad on olnud ametis alates valla moodustamisest 2017. aastal. == Saue valla asulad == {{veergude loend|laius=12em| # [[Aila]] küla # [[Allika (Saue)|Allika küla]] # [[Alliku (Saue)|Alliku küla]] # [[Aude]] küla # [[Ellamaa (Saue)|Ellamaa küla]] # [[Haiba]] küla # [[Hingu]] küla # [[Hüüru]] küla # [[Jaanika]] küla # [[Jõgisoo (Saue)|Jõgisoo küla]] # [[Kaasiku (Saue)|Kaasiku küla]] # [[Kabila (Saue)|Kabila küla]] # [[Kernu]] küla # [[Kibuna]] küla # [[Kiia]] küla # [[Kirikla küla]] # [[Kivitammi]] küla # [[Kohatu (Saue)|Kohatu küla]] # [[Koidu (Saue)|Koidu küla]] # [[Koppelmaa]] küla # [[Kustja]] küla # [[Laagri]] alevik # [[Laitse]] küla # [[Lehetu]] küla # [[Lepaste]] küla # [[Madila]] küla # [[Maidla (Saue)|Maidla küla]] # [[Metsanurga (Saue)|Metsanurga küla]] # [[Munalaskme]] küla # [[Mustu]] küla # [[Muusika küla]] # [[Mõnuste]] küla # [[Nurme (Saue)|Nurme küla]] # [[Odulemma]] küla # [[Pohla]] küla # [[Pällu (Saue)|Pällu küla]] # [[Pärinurme]] küla # [[Püha (Saue)|Püha küla]] # [[Riisipere]] alevik # [[Ruila]] küla # [[Saue]] linn # [[Siimika]] küla # [[Tabara]] küla # [[Tagametsa]] küla # [[Turba]] alevik # [[Tuula]] küla # [[Valingu]] küla # [[Vanamõisa (Saue)|Vanamõisa küla]] # [[Vansi]] küla # [[Vatsla]] küla # [[Vilumäe]] küla # [[Viruküla]] # [[Ääsmäe]] küla # [[Ürjaste]] küla }} ==Loodus== ===Veekogud=== Veekogude loend pärineb Keskkonnaregistristː ; Allikad * [[Esku allikas]] * [[Järveotsa allikas]] * [[Kedru allikas]] * [[Kernu allikad]] * [[Otsa allikas]] * [[Pajusoo allikas]] * [[Pulga allikas]] * [[Ramla allikas]] * [[Rehe allikas]] * [[Selja allikas]] * [[Sõeruallikas]] (Sõeru ohvriallikas) * [[Tuharu allikas]] * [[Tõmmapää allikas]] * (9 nimetut allikat) ; Jõed * [[Kasari jõgi]] * [[Keila jõgi]] * [[Kloostri jõgi]] * [[Maidla jõgi]] * [[Pääsküla jõgi]] * [[Vasalemma jõgi]] * [[Vääna jõgi]] ; Kraavid * Holtisoo kraav * Kanarbiku kraav * Kanarbiku kraav (Kanarbikuoja) * Keskküla kraav * Kuura kraav * Laabi kraav * [[Lehetu oja]] (Lehetu kraav) * Maidema kraav * Ohtuveski kraav * Proosoja * Rabakraav * Rabapõllu kraav * Rangu kraav * Rõõmu kraav * Rätsepa kraav * Saluse kraav * Samblakraav * Turbakraav * Tõnupere kraav * Tõttmäe kraav * Voore kraav ; Looduslikud järved * [[Järveotsa järv]] (Turvaste Järveotsa järv) * Laanemaa järv * [[Larvi järv]] * (1 nimetu järv) * [[Ruila järv]] * Vaheru järv * [[Riisipere Valgejärv|Valgejärv]] (Turvaste Valgejärv) ; Ojad * [[Aude oja]] * [[Ellamaa oja]] (Põldmäe jõgi) * [[Hingu oja]] * [[Jutapere jõgi]] (Jutapere oja) * [[Munalaskme oja]] * [[Pennu oja]] * Seljamäe oja ; Paisjärved * [[Haiba veehoidla]] * Kernu järv (Kernu paisjärv, Kirna järv) * Maidla järv * Riisipere järv * [[Ruila paisjärv]] * [[Töökmani paisjärv]] (Laitse veehoidla) ; Peakraavid * [[Algemäe oja]] (Terjatu peakraav) * Haiba oja (Haiba peakraav) * Järve kraav (Järveraba peakraav) * Metsapere peakraav * Naistesoo peakraav (Kodasema peakraav) * Ohtu peakraav * Ojari peakraav * Padula kraav (Jälgimäe peakraav) * Pagula kraav (Kloostri peakraav) * Palu peakraav (Riisipere peakraav) * Pihuoja (Vanamõisa peakraav) * Sõerukraav * Tabara kraav (Viruküla peakraav) * Turba peakraav (Palujõgi) * Tuula peakraav * Valingu peakraav * Vatsla oja (Vatsla peakraav) * Üksnurme peakraav ; Tehisjärved *(Sooniste karjäär) *Härgesoo tiik *Jaagu järv *Kandle tiik *Turba karjäärid *(12 nimetut järve) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.sauevald.ee/ Saue valla koduleht] {{Harjumaa}} [[Kategooria:Saue vald| ]] [[Kategooria:Harju maakonna vallad]] jtvsogbsa5drsqqpu1eozekr2uwig4p 0 504226 6165942 5838307 2022-07-23T02:33:31Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[Fail:Balti klint, Laulasmaa maastikukaitseala, Lohusalus 2020 (3).jpg|pisi|[[Balti klint]] Laulasmaa maastikukaitsealal]] '''Laulasmaa maastikukaitseala''' on [[maastikukaitseala]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta [[Laulasmaa]] rannamaastikku, samuti seal elavat [[Vasakkeermene pisitigu|vasakkeermest pisitigu]]. Kaitseala pindala on 130,5 ha.<ref name="Keskonnaregister">{{Keskkonnaregister|KLO1000165}} (vaadatud 07.04.2018)</ref> Kaitseala moodustati [[2005]].<ref name="Keskonnaregister"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|KLO1000165}} {{koord}} [[Kategooria:Eesti maastikukaitsealad]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] l4f8szortcgcofaohoqltgsbrd0epa8 0 504483 6165560 6164732 2022-07-22T13:14:24Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki [[Pilt:R Wickremasinghe.jpg|thumb|Ranil Wickremesinghe (2015)]] '''Ranil Wickremesinghe''' ([[singali keel|singali]] රනිල් වික්‍රමසිංහ, [[tamili keel|tamili]] ரணில் விக்கிரமசிங்க; sündinud [[24. märts]]il [[1949]] [[Colombo]]s) on [[Sri Lanka]] poliitik, alates [[15. juuli]]st [[2022]] riigi president. Alates [[1994]]. aastast on ta riigi suurima ja vanima erakonna [[Ühinenud Rahvuspartei]] esimees. Ta on olnud korduvalt [[Sri Lanka peaminister]], esimest korda aastatel [[1993]]–[[1994]], teist korda aastatel [[2001]]–[[2004]], kolmandat korda [[9. jaanuar]]ist [[2015]] kuni [[21. november|21. novembrini]] [[2019]] ja [[12. mai]]st kuni [[21. juuli]]ni [[2022]]. Pärast president [[Gotabaya Rajapaksa]] põgenemist riigis asus ta [[13. juuli]]l [[2022]] täitma ka riigipea kohuseid, pärast Rajapaksa tagasiastumist [[15. juuli]]l vannutati ametlikult ajutiseks presidendiks. [[20. juuli]]l 2022 valis parlament ta häältega 134:82 uueks presidendiks ja [[21. juuli]]l astus ta ametisse. Hariduselt on Wickremesinghe jurist. Poliitikas on ta osalenud alates [[1970]]. aastatest. {{JÄRJESTA:Wickremesinghe, Ranil}} [[Kategooria:Sri Lanka peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] fs281zs011u7wj82i1lr3dqm1vw1ob9 0 505363 6165540 6114152 2022-07-22T13:02:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.8 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuni}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuni}}{{Vikinda|Viitamine}} {{Persoon |Nimi=Lil Peep |Pilt=Lil Peep in 2016 by Miller Rodríguez (portrait crop).jpg |Pildi info=Lil Peep (august 2016) |Sünninimi=Gustav Elijah Åhr |Sünniaeg={{birth date|1996|11|1}} |Sünnikoht=[[Allentown (Pennsylvania)|Allentown]], [[Pennsylvania]], USA |Surmaaeg={{nowrap|{{Death date and age|2017|11|15|1996|11|01}}}} |Surmakoht=[[Tucson (Arizona)|Tucson]], [[Arizona]], USA |Veebileht=http://www.lilpeep.party/ |Vanemad=Liza K. Womack, Karl Johan Åhr |Varjunimed=Lil Bo Peep, Beamerboy, Hellboy, Crybaby }} '''Lil Peep''' (kodanikunimega '''Gustav Elijah Åhr'''; [[1. november]] [[1996]] – [[15. november]] [[2017]])<ref name=":2">{{Cite news|url=http://liherald.com/stories/remembering-gustav-ahr,98519|title=Remembering Gustav Ahr|work=Herald Community Newspapers|accessdate=5.03.2018|language=en}}</ref> oli Ameerika Ühendriikide räppar, [[laulja]] ja laulukirjutaja. Ta oli osa ''post-emo revival hip-hop''<nowiki/>'i stiilist.<ref>{{cite news|last=|first=|url=http://www.hungertv.com/feature/lil-peep-is-leading-the-post-emo-revival/|title=Lil Peep Is Leading The Post-emo Revival|website=Hungertv.com|date=|accessdate=16.01.2018|via=}}</ref><ref>{{cite news|url=https://noisey.vice.com/en_us/article/jp3ypd/lil-peep-future-emo-omeara-live-london-show|title=Maybe Lil Peep Really Is The Future of Emo}}</ref><ref>{{cite news|last=|first=|url=https://pitchfork.com/features/rising/10001-tears-of-a-dirtbag-rapper-lil-peep-is-the-future-of-emo/|title=Tears of a Dirtbag: Rapper Lil Peep Is the Future of Emo|website=Pitchfork.com|date=|accessdate=16.01.2018|via=}}</ref> Åhr suri 15. novembril 2017 juhusliku fentanüüli ja Xanaxi üledoosi tõttu.<ref name="deathofficial">{{cite web|last=Sommerfeldt|first=Chris|url=http://www.nydailynews.com/entertainment/music/rapper-lil-peep-died-powerful-fentanyl-xanax-overdose-article-1.3686651|title=Lil Peep died from powerful drug overdose|publisher=|work=[[New York Daily News]]|date=08.12.2017|access-date=|archiveurl=https://archive.is/2018.01.26-220723/http://www.nydailynews.com/entertainment/music/rapper-lil-peep-died-powerful-fentanyl-xanax-overdose-article-1.3686651|archivedate=26.01.2018|url-status=live}}</ref> == Varajane elu == Gustav Elijah Åhr sündis 1. novembril 1996 Allentownis Pennsylvania osariigis. Tema ema Liza Womack oli esimese klassi õpetaja ja isa oli kolledžiprofessor Karl Johan Åhr. Åhr kasvas üles [[Long Island|Long Islandil New Yorgis]].<ref name=":0">{{Cite news|last=|first=|url=http://www.nme.com/blogs/nme-blogs/who-is-lil-peep-rapper-21-2159912|title=Who was Lil Peep? Inside the life of the late 21-year-old rapper|work=NME|date=16.11.2017|access-date=16.11.2017|language=en-US|via=}}</ref> Tema mõlemad vanemad olid [[Harvardi ülikool|Harvardi]] lõpetanud. Nad lahutasid, kui Åhr oli teismeline. Tal olid rootsi, saksa ja iiri esivanemad.<ref>{{Cite news|last=|first=|url=http://www.esquire.com/entertainment/music/a13785683/lil-peep-dead-tribute/|title=You Might Not Have Known Lil Peep, but He Represented a New Generation of Rap|work=Esquire|date=16.11.2017|access-date=20.11.2017|language=en-US|via=}}</ref> Åhr käis Lindelli põhikoolis ja seejärel Long Beachi keskkoolis Lido Beachis New Yorgis, kus ta käis harva, hoolimata headest hinnetest<ref>{{Cite news|last=Verrico|first=Lisa|url=https://www.thetimes.co.uk/article/interview-lil-peep-qzpqf068c|title=Interview: Lil Peep|work=|date=06.08.2017|access-date=16.11.2017|issn=0140-0460|via=}}</ref> ja aunimekirjas olemisest.<ref name=":1">{{Citation|last=Lil Peep|title=The Fascinating and Colorful Life of Iconic Gus Ahr (Lil Peep)|date=2. detsember 2017|url=https://www.youtube.com/watch?v=AKvgriIRkxY|accessdate=2.12.2017}}</ref> Hiljem langes ta koolist välja ja läbis vajalikud kursused internetis, et diplom kätte saada.<ref>{{cite web|last1=Joyce|first1=Colin|url=http://www.thefader.com/2017/02/08/lil-peep-gen-f-interview-hellboy-crybaby|title=Meet Lil Peep, All-American Reject|publisher=|website=Fader|date=|accessdate=10.02.2017}}</ref> Varsti pärast seda hakkas ta postitama muusikat [[YouTube|YouTube'i]] ja SoundCloudi. Kui Åhr oli 17, laskis ta teha esimese näotätoveeringu – murtud süda tema vasaku silma all, et motiveerida ennast muusikat tegema. Seejärel kolis ta [[Los Angeles|Los Angelesse]], kus jätkas muusikakarjääri esinejanime Lil Peep all. Ta ütles kolimise põhjuseks, et tundis ennast [[Long Island|Long Islandil]] elades depressiivselt. Pärast kolimist Los Angelesse õppis Åhr Glendale'i kohalikus ülikoolis Pasadenas Californias. == Karjäär == Kui Lil Peep oli teismeline, siis tema enda sõnul oli ta erak, kes sai enamus oma sõpradest internetist. Peep alustas muusika loomist Long Islandil elades, varjunime Trap Goose all ja elas ajutiselt oma lapsepõlvesõbra Brennan Savage'iga kuni mõlemad otsustasid kolida Los Angelesse. Lil Peep lahkus keskkoolist varakult, et kolida Los Angelesse ja kohtuda oma internetisõpradega. Algselt elas ta Skidrow's Los Angeleses ja oli ka vahepeal kodutu, ööbides aeg-ajalt Brennan Savage korteris, kui Savage samaaegselt ülikoolis õppis, kuni nende teed lahku läksid. Peep lõpuks kohtus Memphise produtsendi JGRXXN-iga, Florida räppari [[Ghostemane|Ghostmane'iga]] ja Craig Xeniga ning ta elas nendega koos ja nad moodustasid grupi Schemaposse. Lil Peepi sõnul kohtus ta Craig Xeniga algselt internetis ja ta tutvustas talle JGRXXN-i, kes vajas lauljat. Aastal 2015 andis Lil Peep välja oma esimese ''mixtape''<nowiki/>'i "Lil Peep Part One", mis kogus esimese nädalaga 4000 kuulajat. Seejärel andis ta välja oma esimese laulukogumiku "Feelz" ja teise ''mixtape''<nowiki/>'i, "Live Forever".<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://music.mxdwn.com/2017/08/07/philadelphia/lil-peep-the-foundry-1030/|title=Lil Peep @ The Foundry 10/30 {{!}} mxdwn.com|publisher=|website=|date=|access-date=10.08.2017}} </ref><ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://www.stereoboard.com/lil-peep-tickets|title=Lil Peep Tour Dates & Tickets|publisher=|website=Stereoboard.com|date=|access-date=10.08.2017}} </ref> Lil Peepi populaarsus hakkas kasvama pärast laulu "Star Shopping" avaldamist singlina (see anti välja pärast tema surma), mis lõi laineid ''underground'' hiphopi stseenil. Peepi populaarsus kasvas ka laulu "Beamer Boy" väljaandmise järel, mis viis tema esimese ''live''-esinemiseni koos ülejäänud Schemaposse kollektiiviga 2016 aasta märtsis Tucsonis Arizonas. Järgneval kuul läks Schemaposse laiali ja Lil Peep polnud enam ühegi grupiga seotud. Pärast lahkuminekut Schemaposse'ist elas Peep edasi Skidrow's Los Angeleses ning ta hakkas koostööd tegema Los Angeleses tegutseva räpikollektiivi GothBoiClique'iga, mille liikmed olid ka tema täispikal ''mixtape''<nowiki/>'il "Crybaby". Lil Peepi sõnul loodi "Crybaby" kolme päeva jooksul vaid 150 dollarit maksnud mikrofoniga. "Crybaby" anti välja 2016. aasta juunis. 2016. aasta juunis sai Peepi koostööpartneriks [[First Access Entertainment]] (FAE), et investeerida ja nõustada Peepi tema karääri osas. FAE kaasasutaja ja juht Sarah Stennett ei andnud ainult ärilist nõu, vaid oli ka Peepile moraalseks ja finantsiliseks toeks. 2016. aasta septembris andis Lil Peep välja "Hellboy". Laulud nagu "Girls" ja "OMFG" hakkasid saama miljoneid vaatamisi Soundcloudis ja YouTube'is. Tänu "Hellboy" edule läks Peep oma esimesele sooloturneele üle kogu Ameerika Ühendriikide, turnee nimeks sai "The Peep Show" ning see algas 2017. aasta aprillis ja lõppes sama aasta mais. 2017. aasta mais süüdistas bänd Mineral Peepi autoriõiguse rikkumises, sest laulus "Hollywood Dreaming" oli tegevusloata ja tunnustamata jäänud bändi laul "LoveLetterTypeWriter". Peep ütles, et ta üritas vaid rohkem armastust bändi vastu näidata sellega.<ref>{{Cite news|last=|first=|url=http://www.stereogum.com/1939667/emo-veterans-mineral-accuse-lil-peep-of-ripping-them-off/wheres-the-beef/|title=Emo Veterans Mineral Accuse Lil Peep Of Ripping Them Off|work=Stereogum|date=05.05.2017|access-date=29.07.2017|via=}} </ref> Kui turnee lõppes, kolis Peep Londonisse. Londonis hakkas Peep seostuma uute inimestega nagu Atlanta räppar ILoveMakonnen ja kauaaegse sõbra Bexeyga (samuti tuntud kui Bexey Swan). Londonis elades salvestas Peep "Come Over When You're Sober, Pt 1", "Come Over When You're Sober, Pt 2", laulukogumiku "Goth Angel Sinner" ning ka pealkirjastamata projekt ILoveMakkonneniga. Peep teatas Instagramis oma debüütalbumist, see pidi välja antama 11. augustil 2017.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://www.thefader.com/2017/06/02/lil-peep-album-title-come-over-when-youre-sober-no-respect-freestyle|title=Lil Peep Announces Album Title, Shares "no respect freestyle"|publisher=|website=The FADER|date=|access-date=10.08.2017}} </ref><ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.instagram.com/p/BU1W2k3geE9/?taken-by=lilpeep&hl=en|title=Instagram post by @lilpeep • Jun 2, 2017 at 10:23am UTC|publisher=|website=Instagram|date=|access-date=10.08.2017}} </ref> Pärast mõningat viivitust ilmus album 15. augustil 2017.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://itunes.apple.com/gb/album/come-over-when-youre-sober-pt-1/id1263190074|title=Come Over When You're Sober, Pt. 1 by Lil Peep on Apple Music|publisher=|website=itunes.apple.com|date=|access-date=16.11.2017|language=en-gb}} </ref> Peep kuulutas välja turnee "Come Over When You're Sober, Pt. 1", et reklaamida albumit. Turnee algas 2. augustil 2017 ja pidi lõppema 17. novembril 2017, kuid jäi kaks päeva lühemaks Peepi surma tõttu.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://www.altpress.com/news/entry/lil_peep_come_over_when_youre_sober_tour|title=Emo-rapper Lil Peep announces ‘Come Over When You’re Sober’ tour – News – Alternative Press|publisher=|website=Alternative Press|date=|access-date=10.08.2017}} </ref> === Postuumsed väljaanded === Tänu Peepi usinale tööle viidi mitmed laulud ja projektid lõpule enne tema surma. Esimene ametlik postuumselt välja antud teos saabus 24 tunni jooksul pärast tema surma, nimelt avaldas videograaf Wiggy avaldas video "Sixteen Lines".<ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://www.elevatormag.com/watch-the-video-for-sixteen-lines-by-lil-peep/|title=Watch the Video for 'Sixteen Lines' by Lil Peep|publisher=|website=elevatormag.com|date=|access-date=11.01.2018|language=en-gb}} </ref> 12. jaanuaril 2018 andis [[Marshmello]] koostöös Peepiga ametlikult välja loo "Spotlight".<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.billboard.com/articles/news/dance/8093712/marshmello-lil-peep-song-spotlight-preview-artwork|title=Marshmello Reveals Lil Peep Collaboration Title and Artwork|publisher=|website=billboard.com|date=|access-date=11.01.2018|language=en-gb}} </ref> Muusikavideo loole "Spotlight" ilmus 12. veebruaril 2018. 15. jaanuaril 2018 andis Juicy J ametlikult välja "Got' Em Like", mis sisaldas Lil Peepi ja [[Wiz Khalifa]]t.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://pitchfork.com/news/listen-to-juicy-js-new-song-got-em-like-with-lil-peep-wiz-khalifa/|title=Listen to Juicy J's New Song "Got Em Like" With Lil Peep, Wiz Khalifa|publisher=|website=pitchfork.com|date=|access-date=15.01.2018|language=en-gb}} </ref> 27. jaanuaril 2018 andis SoundCloud räppar Teddy välja laulu koostöös Lil Peepiga pealkirjaga "Dreams and Nightmares". 2018. aasta märtsis omandas Peepi muusikaarhiivi Columbia Records. 13. mail tuli välja singel "4 Gold Chains". 17. augustil 2018 kuulutas räppar ILoveMakonnen välja uue Peepi singli "Falling Down", mis oli töötlus laulust "Sunlight on Your Skin", mille ta salvestas Peepiga Londonis sügisel 2017. Uuel versioonil tegi kaasa hiljuti surnud räppar XXXTentacion, kes salvestas oma osa pärast Peepi surma. GothBoiClique liikmed mõistsid selle singli hukka, sest Peepi ja XXXTentacioni vahel oli lahendamata konflikt. Just sellepärast, et XXXTentacion oli varem naiste vastu vägivalda kasutanud. "Falling down" anti välja 19. septembril 2018 ja "Sunlight on your skin" 27. septembril 2018. 14. oktoobril 2018 kinnitati Peepi esimene postuumne projekt "Come Over When You're Sober Pt.2", albumi produtsent ütles, et ootab vaid kinnitust Peepi perekonnalt. Album tuli välja 9. novembril 2018. See on lil Peepi esimene album, mis jõudis USA albumiedetabelis esikümnesse. Pärast "Come Over When You're Sober Pt.2" väljatulekut tekkisid kuulujutud, et on ka kolmas osa, kuid selle lükkas produtseerija Smokeasac kiiresti ümber, kui ütles et sellegipoolest on palju muusikat, mida pole veel avalikustatud. 31. jaanuaril 2019 tuli välja singel koostöös ILoveMakonneniga "I've Been Waiting", singlil lööb kaasa ka Fall Out Boy, kes lisati sinna pärast Peepi surma. See singel on osa Peepi ja ILoveMakonneni koostööalbumist. 10. märtsil 2019 esilinastus SXSW filmifestivalil Peepi elust dokumentaalfilm "Everybody's Everything". == Muusikastiil == Lil Peepi oli kirjeldatud kui "SoundCloud räppar" ja "emo räppar",<ref name="Tiny Mix Tapes">{{Cite news|last=|first=|url=https://www.tinymixtapes.com/chocolate-grinder/listen-lil-tracy-life-popstar|title=♫ Listen: LIL TRACY – ✧✧✧ LIFE OF A POPSTAR✧✧✧|work=Tiny Mix Tapes|date=|access-date=10.08.2017|via=}} </ref><ref name="AllMusic">{{Cite web|last=Yeung|first=Neil|url=https://www.allmusic.com/artist/lil-peep-mn0003653928|title=Lil Peep bio|publisher=[[AllMusic]]|website=|date=|access-date=17.11.2017}} </ref><ref name="Nme">{{Cite web|last=Connick|first=Tom|url=http://www.nme.com/news/music/emo-rapper-lil-peep-died-aged-21-2159881|title=Emo rapper Lil Peep dies of suspected drug overdose, aged 21|publisher=NME|website=|date=|access-date=17.11.2017}} </ref> samuti "lo-fi" räppar.<ref>{{Cite news|last=|first=|url=https://www.theringer.com/2017/7/7/16078018/soundcloud-layoffs-streaming-music-experience-338c23400a26|title=How Losing SoundCloud Would Change Music|work=The Ringer|date=|access-date=10.08.2017|via=}} </ref> [[The New York Times]]i muusikakriitik Jon Caramanica ütles, et Peep on nagu lo-fi räpi [[Kurt Cobain]] ja tema muusikat kirjeldatakse sünge ja kuratlikult meloodilisena.<ref>{{Cite news|last=Caramanica|first=Jon|url=https://www.nytimes.com/2017/06/22/arts/music/soundcloud-rap-lil-pump-smokepurrp-xxxtentacion.html|title=The Rowdy World of Rap’s New Underground|work=[[The New York Times]]|date=22.06.2017|access-date=10.08.2017|issn=0362-4331|via=}} </ref> Peep on muusikas üldiselt lähtunud nii [[lõunaosariikide räpp]] ja ängistatud enesevaatlusest, kui ka roki alamžanris [[Post hardcore|''post hardcore''<nowiki/>'ist]].<ref>{{Cite web|last=Harrison|first=Angus|url=https://www.theguardian.com/music/2017/apr/21/lil-peep-youtube-rapper-taking-back-emo|title=Lil Peep: the YouTube rapper who's taking back emo|publisher=[[AllMusic]]|website=The Guardian|date=21.04.2017|access-date=10.08.2017|issn=0261-3077}} </ref> Peep on öelnud, et ta tahtis saada "uueks Kurt Cobainiks". AllMusic on kirjeldanud tema muusikat kui segu [[hiphop]]i ja [[Rokkmuusika|roki]] mõjutustega koos trapi, [[Punk rock|punki]] ja ''dream pop''<nowiki/>'iga.<ref>{{Cite news|last=Yeung|first=Neil|url=https://www.allmusic.com/artist/lil-peep-mn0003653928/biography|title=Lil Peep Bio|publisher=[[AllMusic]]|work=The Ringer|date=|access-date=04.02.2018|via=}} </ref> Peepi lähedane sõber on öelnud, et Peep tahtis anda "hääle" nendele inimestele, kes kannatavad ärevuse ja depressiooni all, keda on kiusatud või keda ei mõisteta, nagu teda ennastki. Vaatamata sellest, et tema lauludes oli pidevaks teemaks suitsiid, ei soovinud ta ise siiski surra. Peepi muusika lüüriline pool käsitleb teemasid nagu [[Meeleoluhäire|depressioon]], narkootikumide kasutamine, varasemad romantilised suhted, ja enesetapumõtted. Teda oli kirjeldatud ajakirjas Pitchfork kui tuleviku emo-räpi eestvedaja.<ref name="tears">{{Cite web|last=Horowitz|first=Steven J.|url=http://pitchfork.com/features/rising/10001-tears-of-a-dirtbag-rapper-lil-peep-is-the-future-of-emo/|title=Tears of a Dirtbag: Rapper Lil Peep Is the Future of Emo|publisher=|website=Pitchfork.com|date=09.01.2017|access-date=23.01.2017}} </ref> Enne esimese albumi väljaandmist mainis ta, et [[Kurt Cobain]], [[David Bowie]], Frank Ocean ja Riff Raff on tema inspiratsiooniks ja tahab olla tuntud kui "räpi Kurt Cobain". Tema muusikaliste mõjutuste hulka kuuluvad Gucci Mane, [[Red Hot Chili Peppers]], [[Crystal Castles]], Seshollowaterboyz, Rozz Dyliams, [[My Chemical Romance]] ja [[Panic! at the Disco]].<ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://internethippy.tumblr.com/post/139614812349/a-selfie-with-lil-peep-1-how-did-you-end-up|title=Internet Hippy, a Selfie with LiL PEEP 1. How did you end up...|publisher=|website=Internet Hippy|date=|access-date=08.10.2017}} </ref> Ta on oma lauludes inspiratsiooni võtnud bändidelt nagu [[Blink-182]], Purustada Loor, täiesti Uus, [[Radiohead]], [[Underoath]], [[Three Days Grace]], [[Avenged Sevenfold]], [[Slayer]], [[Oasis]].<ref>{{Cite web|last=Schnipper|first=Matthew|url=http://pitchfork.com/reviews/tracks/18572-lil-peep-white-wine/|title="White Wine" by Lil Peep Review|publisher=|website=Pitchfork.com|date=14.10.2016|access-date=23.01.2017}} </ref><ref>{{Cite web|last=Horowitz|first=Steven J.|url=http://www.thefader.com/2017/01/05/new-artists-to-know-2017|title=13 Artists You Need To Know About In 2017|publisher=|website=Thefader.com|date=05.01.2017|access-date=23.01.2017}} </ref> == Isiklik elu == Peepil oli oma emaga väga lähedane, minnes nii kaugele, et laskis 14-aastaselt tema nime esitähed ja sünnipäeva oma käsivarrele tätoveerida. 2016. aastal kolis Åhr Echo Parki korterisse Los Angeleses, kuhu registreeris ka oma firma.<ref>{{Cite news|url=http://www.laweekly.com/music/emo-rapper-lil-peep-dead-from-suspected-xanax-overdose-8865021|title=Emo Rapper Lil Peep Dead at 21|access-date=2018-04-18|archive-date=2018-05-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20180503170429/http://www.laweekly.com/music/emo-rapper-lil-peep-dead-from-suspected-xanax-overdose-8865021|url-status=dead}}</ref> Enne oma surma elas Peep [[Portobello Road]]il Londonis koos oma hea sõbra ja kaastöötaja Bexeyga ja Smokeasaciga. Tema sinna kolimise põhjuseks oli soov "põgeneda" oma asjaolude eest ja oma tollasest grupist (GOTHBOICLIQUE) eemale saada. Åhr on mänginud [[Tromboon|trombooni]] ja [[Tuuba|tuubat]]<ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://www.xxlmag.com/rap-music/the-break/2017/05/lil-peep-interview-the-break/|title=The Break Presents: Lil Peep – XXL|publisher=|website=XXL Mag|date=|access-date=10.08.2017}} </ref> ja väljendanud huvi muusika ja moe vastu juba noorelt. Åhr viitas regulaarselt [[Kokainism|sõltuvust kokaiini]], ''[[ecstasy]]'' ja Xanaxi vastu tema laulu sõnades ja sotsiaalmeedias,<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://noisey.vice.com/en_us/article/nznmag/is-lil-peeps-music-brilliant-or-stupid-as-shit|title=Is Lil Peep's Music Brilliant or Stupid as Shit?|publisher=|website=Noisey.vice.com|date=23.11.2016|access-date=08.10.2017}} </ref><ref>{{Cite web|last=SINNER|first=GOTH ANGEL|url=https://twitter.com/lilpeep/status/832410016887955456?lang=en|title=I am a depressed drug addict and I'm nearing my breaking point. Everything I love is disappearing|publisher=[[Twitter]]|website=Noisey.vice.com|date=23.12.2016|access-date=08.10.2017}} </ref> , kus ta kirjeldas ennast kui "produktiivset narkarit", kuid palus oma fänne, et nad hoiduksid narkootikumide tarvitamist.<ref>[https://www.instagram.com/p/BXg_eSmJmKq/] {{Cite web|last=SINNER|first=GOTH ANGEL|url=https://twitter.com/lilpeep/status/832410016887955456?lang=en|title=I am a depressed drug addict and I'm nearing my breaking point. Everything I love is disappearing|publisher=[[Twitter]]|website=|date=08.10.2017|access-date=08.10.2017}} </ref> Åhr kuulutas ennast [[Biseksuaalsus|biseksuaalseks]] Twitteris augustis 2017.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.queerty.com/rapper-lil-peep-comes-bi-twitter-20170809|Pealkiri="Rapper Lil Peep comes out as bi on Twitter"|Väljaanne=|Aeg=09.08.2017|Kasutatud=09.05.2018}}</ref><ref>{{Cite web|last=Tracer|first=Dan|url=http://www.xxlmag.com/news/2017/08/lil-peep-bisexual/|title=Lil Peep Reveals He’s Bisexual – XXL|publisher=|website=XXL Mag|date=09.08.2017|access-date=10.08.2017}}</ref><ref>"Rapper Lil Ppep Comes Out as Bisexual". ''World Entertainment News Network'' (England). 10.08.2017.</ref> == Surm == 15. novembril 2017 leiti Åhr surnuna oma bussist, kui tema mänedžer läks tema juurde, et kontrollida teda ettevalmistusel öökontserdiks, mis toimus [[Tucson|Tucsonis Arizona osariigis]].<ref>{{Cite news|last=Brown|first=August|url=http://www.latimes.com/entertainment/music/la-et-ms-lil-peep-obituary-20171116-story.html|title=Lil Peep, hero to the emo and hip-hop scenes, dies of suspected overdose at 21|work=[[Los Angeles Times]]|date=16.11.2017|access-date=16.11.2017|via=}} </ref> Kuritööd ei kahtlustatud,<ref name="auto">{{Cite news|last=Respers France|first=Lisa|url=http://www.cnn.com/2017/11/16/entertainment/lil-peep-dead/index.html|title=Rapper Lil Peep dies at 21|work=[[CNN]]|date=15.11.2017|access-date=16.11.2017|via=}} </ref> tema surma arvatavaks põhjuseks oli üledoos.<ref>{{Cite news|last=Strauss|first=Matthew|url=https://pitchfork.com/news/lil-peep-died-of-suspected-overdose-medical-examiner-says/|title=Lil Peep Died of Suspected Overdose, Medical Examiner Says|work=[[Pitchfork (website)|Pitchfork]]|date=16.11.2017|access-date=16.11.2017|via=}} </ref> 8. detsembril 2018 andis Pima County Office Meditsiinilise Eksamineerija välja üksikasjaliku toksikoloogia aruande, mis tõestas, et surma põhjus oli juhuslik üleannustamine. Vereanalüüsist leiti jälgi [[Kanep|kanepist]], [[Kokaiin|kokaiinist]] ja valuvaigistist [[Tramadool|tramadoolist]]. Uriinianalüüs näitas mitme tugeva opiaadi olemasolu, sealhulgas hüdrokodoon, hüdromorfoon (Dilaudid), [[oksükodoon]] ja oksümor. Alkoholi tema surnukehast ei leitud. Mõni tund enne surma oli Åhr [[Instagram|Instagrami]]-postitustes teatanud, et on söönud psilotsübiinseeni ja tarvitanud THC kontsentraati. Lisaks kuulutas ta, et on tarbinud kuus Xanaxi tabletti pärast [[Videotehnika|video]] avaldamist temast, kus ta mitu korda demonstreerib tundmatut tabletti enda suhu kukutamist ning siis lõpuks suhu kukkumist ning tableti pudeli raputamist. Postituse alla oli kirjutatud "Kui ma suren, siis sa armastad mind."<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.instagram.com/p/BbgdapGFR0c/?taken-by=lilpeep|Pealkiri="The death of Lil Peep: how the US prescription drug epidemic is changing hip-hop"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=19.04.2018}}</ref> Päev pärast tema surma, politsei raport näitas, et Åhr oli teinud uinaku kell 17.35 enne kontserti. Tema mänedžer kontrollis teda kaks korda ja arvas, et ta magab ning hingamine oli korras, kuid ei suutnud teda äratada. Kui mänedžer kontrollis Åhri kolmandat korda, ei reageerinud ega hinganud ta enam. Åhr mänedžer proovis teda elustada enne arsti saabumist, kuid ta kuulutati surnuks sündmuskohal.<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.spin.com/2017/11/lil-peep-police-report/|Pealkiri="TMZ: Police Report Says Lil Peep Did Not Wake Up From Pre-Show Nap"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=2.05.2018}}</ref> === Austusavaldused === Paljud muusikatööstuse tunnustatud tegelased avaldasid kaastunnet Åhrile pärast tema surma, sealhulgas [[Diplo]], [[Post Malone]], [[Pete Wentz]], [[Marshmello]], [[Mark Ronson]], [[Zane Lowe]], [[A$AP Nast]], [[Sam Smith]], [[Bella Thorne]] [[Rich Brian]], [[Playboi Carti]], [[Lil Uzi Vert]], [[Ugly God]], [[Lil Pump]], [[Lil Xan]], [[Dua Lipa]] [[Trippie Redd]] ja [[El-P]].<ref name=":4">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.billboard.com/articles/news/8038495/lil-peep-death-reax|Pealkiri=Lil Peep's Death: Diplo, Post Malone, Pete Wentz & More React|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=2.05.2018}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.spin.com/2017/11/musicians-react-lil-peep-death/|Pealkiri=Diplo, Pete Wentz, Post Malone and Other Musicians React to Lil Peep’s Death|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=2.05.2018}}</ref> [[Jon Caramanica]], muusikakriitik New York Timesist esitas ühe telesarja Peepi auks pärast tema surma, mis ilmus 22. novembril 2017.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times|Pealkiri=Brandle, Lars (November 22, 2017). "Remembering Lil Peep". The New York Times|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=2.05.2018}}</ref> [[Good Charlotte]] avaldas kaastunnet, andes välja laulu "Awful Things" kaveri, mida näidati tema matustel Long Beachil New Yorgis 2. detsembril 2017.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.fuse.tv/2017/12/good-charlotte-lil-peep-memorial-awful-things-performance|Pealkiri="GOOD CHARLOTTE HONOR LIL PEEP WITH 'AWFUL THINGS' PERFORMANCE AT RAPPER'S MEMORIAL"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=2.05.2018}}</ref> [[Three Days Grace]] avaldas kaastunnet videoga [[Instagram|Instagramis]] ja [[Twitter|Twitteris]] remiksiga Peepi laulust "Witchblades" koos [[Lil Tracy]]ga. Kuid remiksitud laul oli aeglustatud instrumentaalpala bändi laulust "The Real You". 13. märtsil 2018 andsid Åhri lapsepõlvesõber ja muusikust kolleeg Brennan Savage välja laulu ja video pealkirjaga "Reflection", mis käsitles tema liiga varast lahkumist. Lil Peep tuhastati New Yorgis Huntington Stationis, tema säilmed maeti ta vanaisa aeda. == Viited == {{Reflist}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] [[Kategooria:Surnud 2017]] nrbexs0grsibkreyxonabxd4avldkpu 0 505986 6165575 6032050 2022-07-22T13:31:27Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{infokast kaitseala | nimi = Pinki järve looduspark | omakeelne_nimi = Dabas parka "Pinku ezers" | pilt = | pildiallkiri = | asukoht = | pindala = 161 | pindala_viide = | tüüp = looduspark | moodustatud = 2004 | valitseja = | asendikaart = Läti | osm = pind }} '''Pinki järve looduspark''' on kaitseala Lätis [[Kuramaa]]l [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Ēdole vald|Ēdole vallas]] [[Pinki järv]]e ja väiksemate ümbruskonna järvede kallastel. Kaitseala ([[läti keel]]es ''Pinku ezers'') loodi [[2004]]. aastal, kaitsmaks järve, sinna voolavaid veekogusid ja selle ümbruskonda. Tegemist on [[Natura 2000]] võrgustikku kuuluva märgalaga.<ref>http://edole.lv/edoles-pagasts/</ref> Pinki järv on üks kolmest järvest Lätis, kus kasvavad arvukalt [[silmjärvikas]] ja [[vahelduvaõiene vesikuusk]].<ref>https://www.daba.gov.lv/public/lat/iadt/dabas_parki/pinku_ezers/</ref> Kaitseala asub [[Lääne-Kuramaa kõrgustik]]ul, Pinki järv asub merepinnast 53,6 m kõrgusel. Kaitseala pindala on 161 ha. 29 ha võtab enda alla Pinki järv, lisaks jääb kaitsealale veel kaks väiksemat järve ja kaks tiiki. Sealse pealiskorra moodustavad [[liiv]], [[kruus]] ja [[aleuriit]]. Metsade all on 46,03% looduspargist, veekogude all 23,21% ja põllumajanduslikud maad hõlmavad kaitsealast 23,12%. Pinki järv on liigirikas, seal kasvavad [[harilik kalmus]], [[laialeheline hundinui]], [[vesi-kirburohi]], [[silmjärvikas]], [[järv-lahnarohi]], [[vahelduvaõiene vesikuusk]], samuti mitmed mändvetika liigid ja [[harilik vesisammal]]. Inimtegevuse tagajärjel on järv ilmutamas eutrofeerumise märke, mistõttu lahnarohtu on järves vähem ja sinna on ilmunud [[räni-kardhein]]. Kaldavööndis kasvavad [[kollane võhumõõk]], [[ubaleht]] ja [[nokktarn]]. Bezdibenise järve floora on palju vaesem, seal on valitsevaks liigiks [[ujuv penikeel]], seal kasvavad ka mitmed tarna ja turbasambla liigid. Vepri järves kasvavad harilk kalmus, nokktarn, [[liht-jõgitakjas]], [[konnaosi]], [[kanada vesikatk]], ujuv penikeel, räni-kardhein ja ubaleht. Seal elab ka [[apteegikaan]]. Šarlote tiigis kasvavad tarnad ja vesiroosid, vesi-kirburohi, [[ujuv riktsia]], [[harilik vesilehvik]], [[hulgajuurine vesilääts]], [[väike lemmel]], [[harilik konnarohi]] ja [[vesimünt]]. Teises tiigis kasvavad ujuv riktsia, harilik vesilehvik, väike lemmel, Kanada vesikatk, ujuv penikeel, ubaleht, [[konnakilbukas]] ja laialeheline hundinui. Sealsetel veekogudel peatuvad [[must toonekurg]] ja [[jäälind]]. Sealsetes metsades kasvavad [[sookask]] ja [[arukask]], [[sanglepp]] ja [[hall lepp]], [[harilik mänd]], [[harilik sarapuu]] ja [[harilik pihlakas]], järvede kallastel ka [[harilik saar]] ja [[harilik pärn]]. Kaitsealalt on leitud sammaldest [[kännukatik]]ut, [[harilik valvik|harilikku valvikut]], [[hariliksäbrik|harilikku säbrikut]]. [[Samblik]]est kasvavad seal [[kuuse-nublusamblik]]. Kaitsealal kasvab ka [[kattekold]]. Lammidel kasvavad [[kahelehine käokeel]], [[harilik puju]], [[paiseleht]], [[jusshein]] ja [[põldohakas]].<ref>DABAS PARKA “Pinku ezers” Dabas aizsardzibas plans. Edole 2004</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.daba.gov.lv/lv/pinku-ezers Kaitsealast Läti looduskaitseameti kodulehel] (''läti keeles'') [[Kategooria:Läti looduspargid]] [[Kategooria:Kuldīga piirkond]] rrpordybhh1i5mdsdg6ynrzj477qp5j 0 507909 6165602 6165182 2022-07-22T14:10:58Z JaPe2007 147910 /* Diskograafia */ Upd wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2018}} '''Katja Krasavice''' (õieti '''Katrin Vogelová'''; sündinud [[10. august|10. augustil]] [[1996]]) on [[Saksamaa]] Webvideo tootja ja sama nimega [[YouTube]]'i kanali pidaja. Krasavice elab [[Leipzig]]is. Tema ema on pärit [[Tšehhi]]st. == Youtube'i kanal == Nimega Krasavice, mis pärineb [[Tšehhi keel|tšehhi keelest]] ja tõlgitakse kui 'ilu' või 'ilus naine', teeb ta videoid elustiili ja seksuaalsuse teemadel. Katja välisteks tunnusjoonteks on tema kirurgiliselt suurendatud rinnad, provokatiivne riietumisstiil ja tugevalt meigitud nägu. Tavaliselt video alguses tervitab ta publikut sõnadega: "Tere, mu väiksed armsad hiired, see olen jälle mina, sinu Katja." Oma videotega tahab ta pöörduda 16–25-aastaste vanuserühma poole. Ta lõbustab oma truud vaatajaskonda oma seksuaalelust rääkimisega ja veebikaamera striptiisiga või alasti fotode saatmisega. Paljud tema videote pealkirjad jätavad mulje, et ta peab oma lubadusi. Nii ka videos "My first porn shoot", kus Katja ei seisnud kaamera ees, kuid juhtis seda. Asjaolu, et tema nina ja rinnad on ebaloomulikud, tunnistas Krasavice ka ühes videos. 2018. aastal avaldas ta enda fotodega modellikalendri. 2018. aasta märtsi keskel oli Krasavice YouTube'i kanalil üle miljoni jälgija. Tema 157 videot on vaadatud üle 300 miljoni korra. == Muusikakarjäär == [[Pilt:Katja Krasavice im Interview-Format "Germania".png|pisi|280px|Katja Krasavice (2018)]] Krasavice avaldas oma esimese singli "Doggy" 2017. aasta novembri lõpus, mis jõudis 1. detsembril Saksamaa singlite edetabelis 7. kohale. Fännid, kes oli selle laulu ette tellinud ja saatsid Katjale tellimist tõendava ekraanipildi, võisid võita naise mobiiltelefoni numbri. 6. aprillil 2018 avaldas ta oma teise laulu "Dicke Lippen". == Diskograafia == Pealauljana: *2017 – "[[Doggy]]" *2018 – "[[Dicke Lippen]]" *2018 – "Sex Tape" *2019 – "Gucci Girl" *2019 – "Sugar Daddy" *2019 – "Wer bist du" *2019 – "Casino" *2020 – "Rodeo" *2020 – "Million Dollar A$$" (feat. Fler) *2020 – "Ich seh" *2020 – "Alles schon gesehen" *2021 – "Highway" (feat. Elif) *2021 – "Friendzone" *2021 – "Crush" (Amazon Exclusive) *2021 – "Pussy Power" *2021 – "Raindrops" (feat. Leony) *2021 – "Narben" (feat. Marwin Balsters) *2022 – "Onlyfans" *2022 – "You're My Heart, You're My Soul" (feat. [[Dieter Bohlen]] & Pietro Lombardi) Külalismuusikuna: *2021 - "Best Friend [Remix]" (Saweetie feat. [[Doja Cat]] & Katja Krasavice) *2021 - "Bad Bitch" (Eunique feat. Katja Krasavice) {{JÄRJESTA:Krasavice, Katja}} [[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] otdw9y08r7pw650pal13i66dscubslz 0 510741 6166157 5014932 2022-07-23T11:45:56Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki [[Pilt:TomislavTolusic_final.jpg|pisi|Tomislav Tolušić (2016)]] '''Tomislav Tolušić''' (sündinud [[12. veebruar]]il [[1979]] [[Virovitica]]s) on [[Horvaatia]] poliitik, ta kuulub aastast [[1997]] [[Horvaatia Demokraatlik Liit|Horvaatia Demokraatliku Liidu]] ridadesse. Ta oli [[19. oktoober|19. oktoobrist]] [[2016]] kuni [[17. juuli]]ni [[2019]] Horvaatia põllumajandusminister. Ta sündis aastal [[1979]] [[Virovitica]]s [[Virovitica-Podravina maakond|Virovitica-Podravina maakonnas]]. Pärast keskkooli lõpetamist Viroviticas lõpetas ta aastal [[2003]] [[Zagrebi ülikool]]i õigusteaduskonna. {{Pooleli|kuu=mai|aasta=2018}} Ta oli [[22. jaanuar]]ist [[2016]] kuni [[19. oktoober|19. oktoobrini]] [[2016]] Horvaatia Regionaalse arengu ja Euroopa liidu fondide minister. [[19. oktoober|19. oktoobrist]] [[2016]] kuni 17. juulini 2019 oli ta Horvaatia põllumajandusminister. == Isiklikku == Ta on teist korda abielus. Esimesest abielust on tal kaks tütart, teisest abielust on tal poeg. {{JÄRJESTA:Tolusic, Tomislav}} [[Kategooria:Horvaatia poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] 1n73v8cchw7dd7q84828bwbp61ly7cs 0 514911 6165775 5054922 2022-07-22T18:17:38Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Khabab | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = araabia | خبب | Khabab | pilt = The_old_abiba_Khabab_citadel001.jpg | pildiallkiri = Khababi vanalinn | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 8000 (2004) | asendikaart = Süüria }} ''' Khabab ''' ([[araabia keel]]es ''خبب'' ''Khabab'') on linn [[Süüria]] lõunaosas [[Dar‘ā provints]]is [[Jordaania]] piiri lähedal, [[Dar‘ā]]st 60 km põhja pool, [[Damaskus]]est 60 kilomeetrit lõuna pool. Hinnanguline rahvaarv 2010. aastal oli 10 000. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Süüria linnad]] 9ti87c3x14fq65jwyjc5foccyq9oa0b 0 517777 6166168 6073179 2022-07-23T11:50:35Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=november}} '''''Trecento''''', ka '''''trecento'' muusika''' on muusikaajaloos mõiste, mis hõlmab 1330.–1420. aastate Itaalia muusikat ja sel ajal tegutsenud heliloojaid. Kuigi ''trecento'' muusika helikeel on tihedalt seotud hilise keskaja muusika helikeelega, peavad osad muusikateadlased ''trecento''<nowiki/>'t esimeseks renessanssmuusika ilminguks. ''Trecento'' stiilis muusikat iseloomustab eriti ilmalikes lauludes uus väljenduslaad ja itaalia keele kasutamine. ==Ajalugu== ===Taust ja varane ajalugu kuni aastani 1330=== Kuna Itaalia 13. sajandi muusikat on säilinud väga vähe, on ''trecento'' stiilis muusika vahetute eelkäijate kohta võimalik teha ainult oletusi. ''Trecento'' tugevaks mõjutajaks on olnud trubaduurid, kes tõid oma lüürilise ilmaliku laulu Põhja-Itaaliasse 13. sajandi alguses pärast põgenemist kodukandist Provencest seoses albigenside ristisõjaga. ''Trecento'' muusika teine suur mõjutaja oli konduktus, vaimuliku polüfoonilise muusika žanr, mille kõikides häältes oli sama tekst. Kuigi ''trecento'' muusika sarnaneb rohkem konduktuse kui mistahes muuga, on tal sellega ka silmatorkavad erinevused, mistõttu osad muusikateadlased leiavad, et konduktuse mõju ''trecento'' muusikale on üle hinnatud. [[Dante Alighieri]] (1265–1321) on väidetavalt osadele oma luuletusele loonud ka muusika, kuid see muusika ei ole säilinud. Dante "Jumaliku komöödia" Purgatooriumi II laulu on viisistanud tema sõber [[Casella]] (suri 1299 või 1300). Samuti on säilinud mõned Dante tekstidele loodud kantsoonid ja ballaadid. Sarnaselt trubaduuride ballaadidega on needki ühehäälsed. ''Trecento'' teedrajavaks muusikateoreetiliseks tekstiks on ka [[Marchetto da Padova]] noodikirja käsitlev traktaat "Pomerium", mille mõju on näha paljudes järgnevate põlvkondade käsikirjades. Marchetto kirjeldas [[Petrus de Cruce]] uuenduste aluseks olevat ''brevis''<nowiki/>'e jaotamise süsteemi 2, 3, 4, 6, 8, 9 või 12 punkteeritud ''semibrevis''<nowiki/>'eks (hiljem minimaks) ehk ''punctus divisionis''<nowiki/>'t (vt näiteks [[Johannes de Muris]]. Libellus cantus mensurabilis. CS III, lk 48, 53). Marchetto ise ei kasutanud siiski kunagi mõistet ''punctus divisionis''. Kuigi enamus ''trecento''-muusikat on kirja pandud rahvusvahelises noodikirjas, mis pärinevad [[Kölni Franco]]lt ja [[Philippe de Vitry]]lt, on mõned instrumentaalteoste noodistused ka Marchetto süsteemis. See näitab, et mitte kõik itaalia heliloojad ei kasutanud seda süsteemi, kuid see oli omal ajal siiski niivõrd oluline, et me võime nimetada seda ka itaalia noodikirjaks. ===''Trecento'' stiili sünd 1330–1360=== ''Trecento'' varaseim säilinud ilmalik polüfooniline vokaalmuusika leidub "[[Rossi Codex]]is" ja kujutab enesest ''trecento'' esimese põlvkonna itaalia heliloojate loomingut. Enamuses on tegu anonüümsete heliloojatega, kuid mõned lood võivad kuuluda ka kellelegi [[Maestro Piero]]le ja [[Giovanni da Cascia]]le. ''Trecento'' esimesse põlvkonda kuulusid veel [[Vincenzo da Rimini]] ja [[Jacopo da Bologna]]. Kõik need heliloojad olid seotud Põhja-Itaalia, põhiliselt Milano ja Verona aristokraatlike õukondadega. Hilisemates käsikirjades leidub ka nimi [[Bartolo da Firenze]] (floruit 1330–1360), kes võis olla esimene itaalia helilooja, kes kirjutas ''trecento'' stiilis Credo. Varase ''trecento'' ilmaliku muusika olulisemad žanrid on kahehäälne madrigal ja ühehäälne ''ballata''. Varasest perioodist on säilinud ka mõned kolmehäälsed madrigalid, kuid kolmehäälsusega seonduvaks žanriks oli pigem ''caccia'', mis kujutas enesest kaanonit, mille tekst meenutas jahil kuuldavaid onomatopoeetilisi hüüatusi. Kui ''trecento'' madrigal üldiselt oli kahehäälne, siis Jacopo da Bolognalt on säilinud ka mõned kolmehäälsed madrigalid. Jacopo da Bolognalt on säilinud ka üks motett. ===Firenze muusika aastatel 1350–1390=== 14. sajandi keskel nihkus itaalia muusikalise aktiivsuse keskpunkt Firenzesse, millest oli kujunenud vararenessansi kultuuriline keskus. ''Trecento'' järgmise põlvkonna Firenzes tegutsevatele heliloojatele on tüüpilseks žanriks ''ballata'', mis on sajandi keskpaigas oma populaarsuse tipul. Nagu prantsuse [[virelai]], koosneb ka ''ballata'' kahest osast vormiskeemiga AbbaA. [[Giovanni Boccaccio]] räägib oma "[[Dekameron|Dekameronis]]", kuidas rühm sõpru, kes 1348. aastal, kui Firenzet räsis must surm, rääkisid üksteisele lugusid ja laulsid instrumendi saatel ballatasid. Kuigi Boccaccio ei nimeta nimepidi ühtegi heliloojat, on meieni jõudnud paljude sel ajal elanud ja tegutsenud Firenze muusikute nimed. ''Trecento'' tuntuim helilooja Francesco Landini (umbes 1325/35–1397) kuulus ka sellesse põlvkonda, kuigi on olema infot, et ta oli aktiivne juba ka eelmise põlvkonna ajal ja oli lähedalt seotud Petrarcaga. Landini loomingust on säilinud 141 ballaadi, kuid ainult 12 madrigali. Tema loomingut on leitud kogu Itaalia poolsaarelt. Landindi muusika mõjub eelkõige oma lüürilisuse ja väljendusjõuga. Tema tuntus on püsinud sajandeid ja tänapäeval on tema muusikast suur hulk salvestisi. Teisteks samasse rühma kuulunud heliloojateks on [[Gherardello da Firenze]], [[Lorenzo da Firenze]] ja [[Donato da Cascia]]. Selle põlvkonna heliloojate ilmaliku muusika puhul on märgata ka prantsuse muusika tugevat mõju. Selle põlvkonna heliloojate muusikale on omane häälte suurem iseseisvus ja imitatsioon. Lisaks on meloodiad rohkelt ornamenteeritud. ===''Trecento'' muusika suure skisma ajal 1378–1417=== ''Trecento'' viimasesse põlvkonda kuuluvad [[Niccolò da Perugia]], [[Bartolino da Padova]], [[Andrea da Firenze]], [[Paolo da Firenze]], [[Matteo da Perugia]] ja [[Johannes Ciconia]], kes olid esimesed ''trecento'' heliloojad, kes ei olnud sünnipärased itaallased. Selle põlvkonna lemmikžanriteks oli ballata ning ka madrigali taaselustumine viitavad huvile varasema muusika vastu. Samuti on selle põlvkonna puhul täheldatav huvi itaalia notatsiooni vastu. Selle põlvkonna muusikas on ornamente suhteliselt vähem kui eelmise põlvkonna muusikas. Seevastu on nende muusika täis [[helimaaling]]uid (''text-painting'') ja nende [[programmiline muusika|programmilisest muusikast]] leiab tihti lindude laulu imitatsioone ning erinevaid teatraalseid efekte. Johannes Ciconia oli päritolult hollandlane, kuid ta viibis aastaid Põhja-Itaalias, põhiliselt [[Padua]]s, omandades seal lüürilise ilmaliku stiili. Ta kuulus nende heliloojate hulka, kes mõjutasid Euroopa muusikat terve 15. sajandi jooksul. Ciconia kirjutas ka vaimulikku muusikat ja kujutab enesest sellega linki ''trecento'' ja Madalmaade koolkonna vahel. Teiseks hilise ''trecento'' heliloojaks oli [[Antonio Zachara da Teramo]], kes tegutses põhiliselt Roomas, [[Abruzzo]]s ja [[Teramo]]s. Tema varasemat muusikat on säilinud "[[Squarcialupi Codex]]is" ja selle stiil näib olevat tihedalt seotud Landini ja [[Jacopo da Bologna]] stiiliga. Tema hilisem muusika seevastu on saanud mõjutusi [[Avignon]]i päritolu ''[[ars subtilior]]''<nowiki/>'ilt, mida toetas [[vastupaavst]] ja mis jõudis 1408. aasta paiku Bolognasse. Kuigi kaua on mõeldi, et ''trecento'' vaimuliku muusika osatähtsus on väike, on viimase aja leiud selle seisukoha siiski ümber lükanud. Hilisel ''trecentol'' on ka suur mõju vaimulikule muusikale, põhiliselt polüfoonilisele missale ja ladinakeelsele motetile. Nii Ciconia kui ka Zachara mängisid keskset rolli missa kompositsioonilises arengus ning nende vaimulik muusika mõjutas muusika arengut Inglismaal, Hispaanias ja Poolas. Kuigi muusikalise aktiivsuse keskmed nihkusid aegamööda Veneetsiasse, Rooma, Ferrarasse ja mujale, omas Firenze muusika kirikulõhe perioodil ülemvõimu kogu Itaalia muusikas ega ole sellega sarnast positsiooni enam kunagi saavutanud. ==''Trecento'' kui muusikastiili iseloomustus== ''Trecento'' stiilis muusikat iseloomustavad järgmised omadused: * konsonantsideks peeti unisooni, kvinti ja oktavit. See arusaam on sarnane ''[[ars antiqua]]''<nowiki/>'ga; * tertsi peeti üldiselt dissonantsiks, eriti ''trecento'' varasemal perioodil; * paralleelset liikumist unisoonis, kvindis, oktavis, tertsis ja vahel ka kvardis kasutati mõõdukalt. Heliloojad kasutasid paralleelsuse vältimiseks pigem lühikesi ja karme dissonantse, ennustades nii renessansi kontrapunktis välja kujunevat dissonantsikäsitlust; * pärast 1350. aastat kasvas kolmehäälses faktuuris tertside kasutamine, mis andis meloodiatele tänapäevase kõrva jaoks tonaalse tunnetuse; * ''trecento'' muusikas kasutati varasema muusikaga võrreldes sagedamini juhuslikke alteratsioone, tavalised olid ''fis'', ''cis'', ''gis'', ''b'' ja ''es''. Landini muusikas on leitud vaid üks ''as;'' * ''trecento'' muusika üheks tunnuseks on saanud niinimetatud [[landini kadents]], mis tekib meloodiahääle liikumisel seitsmendalt astmelt kõigepealt kuuendale ja alles seejärel esimesele. ==Vaata ka== * ''[[trecento]]'' ==Viited== {{viited}} frnckbcihxvbk3p0ozgeapfptb92px9 6166171 6166168 2022-07-23T11:51:08Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=november}} '''''Trecento''''', ka '''''trecento'' muusika''' on muusikaajaloos mõiste, mis hõlmab 1330.–1420. aastate Itaalia muusikat ja sel ajal tegutsenud heliloojaid. Kuigi ''trecento'' muusika helikeel on tihedalt seotud hilise keskaja muusika helikeelega, peavad osad muusikateadlased ''trecento''<nowiki/>'t esimeseks renessanssmuusika ilminguks. ''Trecento'' muusikat iseloomustab eriti ilmalikes lauludes uus väljenduslaad ja itaalia keele kasutamine. ==Ajalugu== ===Taust ja varane ajalugu kuni aastani 1330=== Kuna Itaalia 13. sajandi muusikat on säilinud väga vähe, on ''trecento'' stiilis muusika vahetute eelkäijate kohta võimalik teha ainult oletusi. ''Trecento'' tugevaks mõjutajaks on olnud trubaduurid, kes tõid oma lüürilise ilmaliku laulu Põhja-Itaaliasse 13. sajandi alguses pärast põgenemist kodukandist Provencest seoses albigenside ristisõjaga. ''Trecento'' muusika teine suur mõjutaja oli konduktus, vaimuliku polüfoonilise muusika žanr, mille kõikides häältes oli sama tekst. Kuigi ''trecento'' muusika sarnaneb rohkem konduktuse kui mistahes muuga, on tal sellega ka silmatorkavad erinevused, mistõttu osad muusikateadlased leiavad, et konduktuse mõju ''trecento'' muusikale on üle hinnatud. [[Dante Alighieri]] (1265–1321) on väidetavalt osadele oma luuletusele loonud ka muusika, kuid see muusika ei ole säilinud. Dante "Jumaliku komöödia" Purgatooriumi II laulu on viisistanud tema sõber [[Casella]] (suri 1299 või 1300). Samuti on säilinud mõned Dante tekstidele loodud kantsoonid ja ballaadid. Sarnaselt trubaduuride ballaadidega on needki ühehäälsed. ''Trecento'' teedrajavaks muusikateoreetiliseks tekstiks on ka [[Marchetto da Padova]] noodikirja käsitlev traktaat "Pomerium", mille mõju on näha paljudes järgnevate põlvkondade käsikirjades. Marchetto kirjeldas [[Petrus de Cruce]] uuenduste aluseks olevat ''brevis''<nowiki/>'e jaotamise süsteemi 2, 3, 4, 6, 8, 9 või 12 punkteeritud ''semibrevis''<nowiki/>'eks (hiljem minimaks) ehk ''punctus divisionis''<nowiki/>'t (vt näiteks [[Johannes de Muris]]. Libellus cantus mensurabilis. CS III, lk 48, 53). Marchetto ise ei kasutanud siiski kunagi mõistet ''punctus divisionis''. Kuigi enamus ''trecento''-muusikat on kirja pandud rahvusvahelises noodikirjas, mis pärinevad [[Kölni Franco]]lt ja [[Philippe de Vitry]]lt, on mõned instrumentaalteoste noodistused ka Marchetto süsteemis. See näitab, et mitte kõik itaalia heliloojad ei kasutanud seda süsteemi, kuid see oli omal ajal siiski niivõrd oluline, et me võime nimetada seda ka itaalia noodikirjaks. ===''Trecento'' stiili sünd 1330–1360=== ''Trecento'' varaseim säilinud ilmalik polüfooniline vokaalmuusika leidub "[[Rossi Codex]]is" ja kujutab enesest ''trecento'' esimese põlvkonna itaalia heliloojate loomingut. Enamuses on tegu anonüümsete heliloojatega, kuid mõned lood võivad kuuluda ka kellelegi [[Maestro Piero]]le ja [[Giovanni da Cascia]]le. ''Trecento'' esimesse põlvkonda kuulusid veel [[Vincenzo da Rimini]] ja [[Jacopo da Bologna]]. Kõik need heliloojad olid seotud Põhja-Itaalia, põhiliselt Milano ja Verona aristokraatlike õukondadega. Hilisemates käsikirjades leidub ka nimi [[Bartolo da Firenze]] (floruit 1330–1360), kes võis olla esimene itaalia helilooja, kes kirjutas ''trecento'' stiilis Credo. Varase ''trecento'' ilmaliku muusika olulisemad žanrid on kahehäälne madrigal ja ühehäälne ''ballata''. Varasest perioodist on säilinud ka mõned kolmehäälsed madrigalid, kuid kolmehäälsusega seonduvaks žanriks oli pigem ''caccia'', mis kujutas enesest kaanonit, mille tekst meenutas jahil kuuldavaid onomatopoeetilisi hüüatusi. Kui ''trecento'' madrigal üldiselt oli kahehäälne, siis Jacopo da Bolognalt on säilinud ka mõned kolmehäälsed madrigalid. Jacopo da Bolognalt on säilinud ka üks motett. ===Firenze muusika aastatel 1350–1390=== 14. sajandi keskel nihkus itaalia muusikalise aktiivsuse keskpunkt Firenzesse, millest oli kujunenud vararenessansi kultuuriline keskus. ''Trecento'' järgmise põlvkonna Firenzes tegutsevatele heliloojatele on tüüpilseks žanriks ''ballata'', mis on sajandi keskpaigas oma populaarsuse tipul. Nagu prantsuse [[virelai]], koosneb ka ''ballata'' kahest osast vormiskeemiga AbbaA. [[Giovanni Boccaccio]] räägib oma "[[Dekameron|Dekameronis]]", kuidas rühm sõpru, kes 1348. aastal, kui Firenzet räsis must surm, rääkisid üksteisele lugusid ja laulsid instrumendi saatel ballatasid. Kuigi Boccaccio ei nimeta nimepidi ühtegi heliloojat, on meieni jõudnud paljude sel ajal elanud ja tegutsenud Firenze muusikute nimed. ''Trecento'' tuntuim helilooja Francesco Landini (umbes 1325/35–1397) kuulus ka sellesse põlvkonda, kuigi on olema infot, et ta oli aktiivne juba ka eelmise põlvkonna ajal ja oli lähedalt seotud Petrarcaga. Landini loomingust on säilinud 141 ballaadi, kuid ainult 12 madrigali. Tema loomingut on leitud kogu Itaalia poolsaarelt. Landindi muusika mõjub eelkõige oma lüürilisuse ja väljendusjõuga. Tema tuntus on püsinud sajandeid ja tänapäeval on tema muusikast suur hulk salvestisi. Teisteks samasse rühma kuulunud heliloojateks on [[Gherardello da Firenze]], [[Lorenzo da Firenze]] ja [[Donato da Cascia]]. Selle põlvkonna heliloojate ilmaliku muusika puhul on märgata ka prantsuse muusika tugevat mõju. Selle põlvkonna heliloojate muusikale on omane häälte suurem iseseisvus ja imitatsioon. Lisaks on meloodiad rohkelt ornamenteeritud. ===''Trecento'' muusika suure skisma ajal 1378–1417=== ''Trecento'' viimasesse põlvkonda kuuluvad [[Niccolò da Perugia]], [[Bartolino da Padova]], [[Andrea da Firenze]], [[Paolo da Firenze]], [[Matteo da Perugia]] ja [[Johannes Ciconia]], kes olid esimesed ''trecento'' heliloojad, kes ei olnud sünnipärased itaallased. Selle põlvkonna lemmikžanriteks oli ballata ning ka madrigali taaselustumine viitavad huvile varasema muusika vastu. Samuti on selle põlvkonna puhul täheldatav huvi itaalia notatsiooni vastu. Selle põlvkonna muusikas on ornamente suhteliselt vähem kui eelmise põlvkonna muusikas. Seevastu on nende muusika täis [[helimaaling]]uid (''text-painting'') ja nende [[programmiline muusika|programmilisest muusikast]] leiab tihti lindude laulu imitatsioone ning erinevaid teatraalseid efekte. Johannes Ciconia oli päritolult hollandlane, kuid ta viibis aastaid Põhja-Itaalias, põhiliselt [[Padua]]s, omandades seal lüürilise ilmaliku stiili. Ta kuulus nende heliloojate hulka, kes mõjutasid Euroopa muusikat terve 15. sajandi jooksul. Ciconia kirjutas ka vaimulikku muusikat ja kujutab enesest sellega linki ''trecento'' ja Madalmaade koolkonna vahel. Teiseks hilise ''trecento'' heliloojaks oli [[Antonio Zachara da Teramo]], kes tegutses põhiliselt Roomas, [[Abruzzo]]s ja [[Teramo]]s. Tema varasemat muusikat on säilinud "[[Squarcialupi Codex]]is" ja selle stiil näib olevat tihedalt seotud Landini ja [[Jacopo da Bologna]] stiiliga. Tema hilisem muusika seevastu on saanud mõjutusi [[Avignon]]i päritolu ''[[ars subtilior]]''<nowiki/>'ilt, mida toetas [[vastupaavst]] ja mis jõudis 1408. aasta paiku Bolognasse. Kuigi kaua on mõeldi, et ''trecento'' vaimuliku muusika osatähtsus on väike, on viimase aja leiud selle seisukoha siiski ümber lükanud. Hilisel ''trecentol'' on ka suur mõju vaimulikule muusikale, põhiliselt polüfoonilisele missale ja ladinakeelsele motetile. Nii Ciconia kui ka Zachara mängisid keskset rolli missa kompositsioonilises arengus ning nende vaimulik muusika mõjutas muusika arengut Inglismaal, Hispaanias ja Poolas. Kuigi muusikalise aktiivsuse keskmed nihkusid aegamööda Veneetsiasse, Rooma, Ferrarasse ja mujale, omas Firenze muusika kirikulõhe perioodil ülemvõimu kogu Itaalia muusikas ega ole sellega sarnast positsiooni enam kunagi saavutanud. ==''Trecento'' kui muusikastiili iseloomustus== ''Trecento'' stiilis muusikat iseloomustavad järgmised omadused: * konsonantsideks peeti unisooni, kvinti ja oktavit. See arusaam on sarnane ''[[ars antiqua]]''<nowiki/>'ga; * tertsi peeti üldiselt dissonantsiks, eriti ''trecento'' varasemal perioodil; * paralleelset liikumist unisoonis, kvindis, oktavis, tertsis ja vahel ka kvardis kasutati mõõdukalt. Heliloojad kasutasid paralleelsuse vältimiseks pigem lühikesi ja karme dissonantse, ennustades nii renessansi kontrapunktis välja kujunevat dissonantsikäsitlust; * pärast 1350. aastat kasvas kolmehäälses faktuuris tertside kasutamine, mis andis meloodiatele tänapäevase kõrva jaoks tonaalse tunnetuse; * ''trecento'' muusikas kasutati varasema muusikaga võrreldes sagedamini juhuslikke alteratsioone, tavalised olid ''fis'', ''cis'', ''gis'', ''b'' ja ''es''. Landini muusikas on leitud vaid üks ''as;'' * ''trecento'' muusika üheks tunnuseks on saanud niinimetatud [[landini kadents]], mis tekib meloodiahääle liikumisel seitsmendalt astmelt kõigepealt kuuendale ja alles seejärel esimesele. ==Vaata ka== * ''[[trecento]]'' ==Viited== {{viited}} 77j9e6x9lxearbk20nzcccqh7ue7n4m 6166178 6166171 2022-07-23T11:55:13Z Evlper 104506 /* Taust ja varane ajalugu kuni aastani 1330 */ wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=november}} '''''Trecento''''', ka '''''trecento'' muusika''' on muusikaajaloos mõiste, mis hõlmab 1330.–1420. aastate Itaalia muusikat ja sel ajal tegutsenud heliloojaid. Kuigi ''trecento'' muusika helikeel on tihedalt seotud hilise keskaja muusika helikeelega, peavad osad muusikateadlased ''trecento''<nowiki/>'t esimeseks renessanssmuusika ilminguks. ''Trecento'' muusikat iseloomustab eriti ilmalikes lauludes uus väljenduslaad ja itaalia keele kasutamine. ==Ajalugu== ===Taust ja varane ajalugu kuni aastani 1330=== Kuna Itaalia 13. sajandi muusikat on säilinud väga vähe, on ''trecento'' stiilis muusika vahetute eelkäijate kohta võimalik teha ainult oletusi. ''Trecento'' tugevaks mõjutajaks on olnud [[trubaduur|trubaduurid]], kes tõid oma lüürilise ilmaliku laulu Põhja-Itaaliasse 13. sajandi alguses pärast põgenemist kodukandist Provence'ist seoses [[Albilaste ristisõda|albilaste ristisõjaga]]. ''Trecento'' muusika teine suur mõjutaja oli ''[[conductus]]'', vaimuliku [[Polüfoonia|polüfoonilise]] muusika žanr, mille kõikides häältes oli sama tekst. Kuigi ''trecento'' muusika sarnaneb rohkem konduktuse kui mistahes muuga, on tal sellega võrreldes ka silmatorkavaid erinevusi, mistõttu osad muusikateadlased leiavad, et konduktuse mõju ''trecento'' muusikale on üle hinnatud. [[Dante Alighieri]] (1265–1321) on väidetavalt osale oma luuletustele loonud ka muusika, mis aga ei ole säilinud. Dante "Jumaliku komöödia" Purgatooriumi II laulu on viisistanud tema sõber [[Casella]] (suri 1299 või 1300). Samuti on säilinud mõned Dante tekstidele loodud [[kantsoon]]id ja [[Ballaad (muusika)|ballaad]]id. Sarnaselt trubaduuride ''ballade''<nowiki>'</nowiki>idega on needki ühehäälsed. ''Trecento'' teedrajavaks muusikateoreetiliseks tekstiks on ka [[Marchetto da Padova]] noodikirja käsitlev traktaat "Pomerium", mille mõju on näha paljudes järgnevate põlvkondade käsikirjades. Marchetto kirjeldas [[Petrus de Cruce]] uuenduste aluseks olevat ''brevis''<nowiki/>'e jaotamise süsteemi 2, 3, 4, 6, 8, 9 või 12 punkteeritud ''semibrevis''<nowiki/>'eks (hiljem minimaks) ehk ''punctus divisionis''<nowiki/>'t (vt näiteks [[Johannes de Muris]]. Libellus cantus mensurabilis. CS III, lk 48, 53). Marchetto ise ei kasutanud siiski kunagi mõistet ''punctus divisionis''. Kuigi enamus ''trecento''-muusikat on kirja pandud rahvusvahelises noodikirjas, mis pärinevad [[Kölni Franco]]lt ja [[Philippe de Vitry]]lt, on mõned instrumentaalteoste noodistused ka Marchetto süsteemis. See näitab, et mitte kõik itaalia heliloojad ei kasutanud seda süsteemi, kuid see oli omal ajal siiski niivõrd oluline, et me võime nimetada seda ka itaalia noodikirjaks. ===''Trecento'' stiili sünd 1330–1360=== ''Trecento'' varaseim säilinud ilmalik polüfooniline vokaalmuusika leidub "[[Rossi Codex]]is" ja kujutab enesest ''trecento'' esimese põlvkonna itaalia heliloojate loomingut. Enamuses on tegu anonüümsete heliloojatega, kuid mõned lood võivad kuuluda ka kellelegi [[Maestro Piero]]le ja [[Giovanni da Cascia]]le. ''Trecento'' esimesse põlvkonda kuulusid veel [[Vincenzo da Rimini]] ja [[Jacopo da Bologna]]. Kõik need heliloojad olid seotud Põhja-Itaalia, põhiliselt Milano ja Verona aristokraatlike õukondadega. Hilisemates käsikirjades leidub ka nimi [[Bartolo da Firenze]] (floruit 1330–1360), kes võis olla esimene itaalia helilooja, kes kirjutas ''trecento'' stiilis Credo. Varase ''trecento'' ilmaliku muusika olulisemad žanrid on kahehäälne madrigal ja ühehäälne ''ballata''. Varasest perioodist on säilinud ka mõned kolmehäälsed madrigalid, kuid kolmehäälsusega seonduvaks žanriks oli pigem ''caccia'', mis kujutas enesest kaanonit, mille tekst meenutas jahil kuuldavaid onomatopoeetilisi hüüatusi. Kui ''trecento'' madrigal üldiselt oli kahehäälne, siis Jacopo da Bolognalt on säilinud ka mõned kolmehäälsed madrigalid. Jacopo da Bolognalt on säilinud ka üks motett. ===Firenze muusika aastatel 1350–1390=== 14. sajandi keskel nihkus itaalia muusikalise aktiivsuse keskpunkt Firenzesse, millest oli kujunenud vararenessansi kultuuriline keskus. ''Trecento'' järgmise põlvkonna Firenzes tegutsevatele heliloojatele on tüüpilseks žanriks ''ballata'', mis on sajandi keskpaigas oma populaarsuse tipul. Nagu prantsuse [[virelai]], koosneb ka ''ballata'' kahest osast vormiskeemiga AbbaA. [[Giovanni Boccaccio]] räägib oma "[[Dekameron|Dekameronis]]", kuidas rühm sõpru, kes 1348. aastal, kui Firenzet räsis must surm, rääkisid üksteisele lugusid ja laulsid instrumendi saatel ballatasid. Kuigi Boccaccio ei nimeta nimepidi ühtegi heliloojat, on meieni jõudnud paljude sel ajal elanud ja tegutsenud Firenze muusikute nimed. ''Trecento'' tuntuim helilooja Francesco Landini (umbes 1325/35–1397) kuulus ka sellesse põlvkonda, kuigi on olema infot, et ta oli aktiivne juba ka eelmise põlvkonna ajal ja oli lähedalt seotud Petrarcaga. Landini loomingust on säilinud 141 ballaadi, kuid ainult 12 madrigali. Tema loomingut on leitud kogu Itaalia poolsaarelt. Landindi muusika mõjub eelkõige oma lüürilisuse ja väljendusjõuga. Tema tuntus on püsinud sajandeid ja tänapäeval on tema muusikast suur hulk salvestisi. Teisteks samasse rühma kuulunud heliloojateks on [[Gherardello da Firenze]], [[Lorenzo da Firenze]] ja [[Donato da Cascia]]. Selle põlvkonna heliloojate ilmaliku muusika puhul on märgata ka prantsuse muusika tugevat mõju. Selle põlvkonna heliloojate muusikale on omane häälte suurem iseseisvus ja imitatsioon. Lisaks on meloodiad rohkelt ornamenteeritud. ===''Trecento'' muusika suure skisma ajal 1378–1417=== ''Trecento'' viimasesse põlvkonda kuuluvad [[Niccolò da Perugia]], [[Bartolino da Padova]], [[Andrea da Firenze]], [[Paolo da Firenze]], [[Matteo da Perugia]] ja [[Johannes Ciconia]], kes olid esimesed ''trecento'' heliloojad, kes ei olnud sünnipärased itaallased. Selle põlvkonna lemmikžanriteks oli ballata ning ka madrigali taaselustumine viitavad huvile varasema muusika vastu. Samuti on selle põlvkonna puhul täheldatav huvi itaalia notatsiooni vastu. Selle põlvkonna muusikas on ornamente suhteliselt vähem kui eelmise põlvkonna muusikas. Seevastu on nende muusika täis [[helimaaling]]uid (''text-painting'') ja nende [[programmiline muusika|programmilisest muusikast]] leiab tihti lindude laulu imitatsioone ning erinevaid teatraalseid efekte. Johannes Ciconia oli päritolult hollandlane, kuid ta viibis aastaid Põhja-Itaalias, põhiliselt [[Padua]]s, omandades seal lüürilise ilmaliku stiili. Ta kuulus nende heliloojate hulka, kes mõjutasid Euroopa muusikat terve 15. sajandi jooksul. Ciconia kirjutas ka vaimulikku muusikat ja kujutab enesest sellega linki ''trecento'' ja Madalmaade koolkonna vahel. Teiseks hilise ''trecento'' heliloojaks oli [[Antonio Zachara da Teramo]], kes tegutses põhiliselt Roomas, [[Abruzzo]]s ja [[Teramo]]s. Tema varasemat muusikat on säilinud "[[Squarcialupi Codex]]is" ja selle stiil näib olevat tihedalt seotud Landini ja [[Jacopo da Bologna]] stiiliga. Tema hilisem muusika seevastu on saanud mõjutusi [[Avignon]]i päritolu ''[[ars subtilior]]''<nowiki/>'ilt, mida toetas [[vastupaavst]] ja mis jõudis 1408. aasta paiku Bolognasse. Kuigi kaua on mõeldi, et ''trecento'' vaimuliku muusika osatähtsus on väike, on viimase aja leiud selle seisukoha siiski ümber lükanud. Hilisel ''trecentol'' on ka suur mõju vaimulikule muusikale, põhiliselt polüfoonilisele missale ja ladinakeelsele motetile. Nii Ciconia kui ka Zachara mängisid keskset rolli missa kompositsioonilises arengus ning nende vaimulik muusika mõjutas muusika arengut Inglismaal, Hispaanias ja Poolas. Kuigi muusikalise aktiivsuse keskmed nihkusid aegamööda Veneetsiasse, Rooma, Ferrarasse ja mujale, omas Firenze muusika kirikulõhe perioodil ülemvõimu kogu Itaalia muusikas ega ole sellega sarnast positsiooni enam kunagi saavutanud. ==''Trecento'' kui muusikastiili iseloomustus== ''Trecento'' stiilis muusikat iseloomustavad järgmised omadused: * konsonantsideks peeti unisooni, kvinti ja oktavit. See arusaam on sarnane ''[[ars antiqua]]''<nowiki/>'ga; * tertsi peeti üldiselt dissonantsiks, eriti ''trecento'' varasemal perioodil; * paralleelset liikumist unisoonis, kvindis, oktavis, tertsis ja vahel ka kvardis kasutati mõõdukalt. Heliloojad kasutasid paralleelsuse vältimiseks pigem lühikesi ja karme dissonantse, ennustades nii renessansi kontrapunktis välja kujunevat dissonantsikäsitlust; * pärast 1350. aastat kasvas kolmehäälses faktuuris tertside kasutamine, mis andis meloodiatele tänapäevase kõrva jaoks tonaalse tunnetuse; * ''trecento'' muusikas kasutati varasema muusikaga võrreldes sagedamini juhuslikke alteratsioone, tavalised olid ''fis'', ''cis'', ''gis'', ''b'' ja ''es''. Landini muusikas on leitud vaid üks ''as;'' * ''trecento'' muusika üheks tunnuseks on saanud niinimetatud [[landini kadents]], mis tekib meloodiahääle liikumisel seitsmendalt astmelt kõigepealt kuuendale ja alles seejärel esimesele. ==Vaata ka== * ''[[trecento]]'' ==Viited== {{viited}} rlxkg47rxjnq2yf9erlgrgwq1ou3i9o 6166179 6166178 2022-07-23T11:57:27Z Evlper 104506 /* Trecento stiili sünd 1330–1360 */ wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=november}} '''''Trecento''''', ka '''''trecento'' muusika''' on muusikaajaloos mõiste, mis hõlmab 1330.–1420. aastate Itaalia muusikat ja sel ajal tegutsenud heliloojaid. Kuigi ''trecento'' muusika helikeel on tihedalt seotud hilise keskaja muusika helikeelega, peavad osad muusikateadlased ''trecento''<nowiki/>'t esimeseks renessanssmuusika ilminguks. ''Trecento'' muusikat iseloomustab eriti ilmalikes lauludes uus väljenduslaad ja itaalia keele kasutamine. ==Ajalugu== ===Taust ja varane ajalugu kuni aastani 1330=== Kuna Itaalia 13. sajandi muusikat on säilinud väga vähe, on ''trecento'' stiilis muusika vahetute eelkäijate kohta võimalik teha ainult oletusi. ''Trecento'' tugevaks mõjutajaks on olnud [[trubaduur|trubaduurid]], kes tõid oma lüürilise ilmaliku laulu Põhja-Itaaliasse 13. sajandi alguses pärast põgenemist kodukandist Provence'ist seoses [[Albilaste ristisõda|albilaste ristisõjaga]]. ''Trecento'' muusika teine suur mõjutaja oli ''[[conductus]]'', vaimuliku [[Polüfoonia|polüfoonilise]] muusika žanr, mille kõikides häältes oli sama tekst. Kuigi ''trecento'' muusika sarnaneb rohkem konduktuse kui mistahes muuga, on tal sellega võrreldes ka silmatorkavaid erinevusi, mistõttu osad muusikateadlased leiavad, et konduktuse mõju ''trecento'' muusikale on üle hinnatud. [[Dante Alighieri]] (1265–1321) on väidetavalt osale oma luuletustele loonud ka muusika, mis aga ei ole säilinud. Dante "Jumaliku komöödia" Purgatooriumi II laulu on viisistanud tema sõber [[Casella]] (suri 1299 või 1300). Samuti on säilinud mõned Dante tekstidele loodud [[kantsoon]]id ja [[Ballaad (muusika)|ballaad]]id. Sarnaselt trubaduuride ''ballade''<nowiki>'</nowiki>idega on needki ühehäälsed. ''Trecento'' teedrajavaks muusikateoreetiliseks tekstiks on ka [[Marchetto da Padova]] noodikirja käsitlev traktaat "Pomerium", mille mõju on näha paljudes järgnevate põlvkondade käsikirjades. Marchetto kirjeldas [[Petrus de Cruce]] uuenduste aluseks olevat ''brevis''<nowiki/>'e jaotamise süsteemi 2, 3, 4, 6, 8, 9 või 12 punkteeritud ''semibrevis''<nowiki/>'eks (hiljem minimaks) ehk ''punctus divisionis''<nowiki/>'t (vt näiteks [[Johannes de Muris]]. Libellus cantus mensurabilis. CS III, lk 48, 53). Marchetto ise ei kasutanud siiski kunagi mõistet ''punctus divisionis''. Kuigi enamus ''trecento''-muusikat on kirja pandud rahvusvahelises noodikirjas, mis pärinevad [[Kölni Franco]]lt ja [[Philippe de Vitry]]lt, on mõned instrumentaalteoste noodistused ka Marchetto süsteemis. See näitab, et mitte kõik itaalia heliloojad ei kasutanud seda süsteemi, kuid see oli omal ajal siiski niivõrd oluline, et me võime nimetada seda ka itaalia noodikirjaks. ===''Trecento'' stiili sünd 1330–1360=== ''Trecento'' varaseim säilinud ilmalik polüfooniline vokaalmuusika leidub "[[Rossi Codex]]is" ja kujutab enesest ''trecento'' esimese põlvkonna itaalia heliloojate loomingut. Enamuses on tegu anonüümsete heliloojatega, kuid mõned lood võivad kuuluda ka kellelegi [[Maestro Piero]]le ja [[Giovanni da Cascia]]le. ''Trecento'' esimesse põlvkonda kuulusid veel [[Vincenzo da Rimini]] ja [[Jacopo da Bologna]]. Kõik need heliloojad olid seotud Põhja-Itaalia, põhiliselt Milano ja Verona aristokraatlike õukondadega. Hilisemates käsikirjades leidub ka nimi [[Bartolo da Firenze]] (floruit 1330–1360), kes võis olla esimene itaalia helilooja, kes kirjutas ''trecento'' stiilis [[Credo]]. Varase ''trecento'' ilmaliku muusika olulisemad žanrid on kahehäälne [[14. sajandi madrigal|madrigal]] ja ühehäälne ''[[ballata]]''. Varasest perioodist on säilinud ka mõned kolmehäälsed madrigalid, kuid kolmehäälsusega seonduvaks žanriks oli pigem ''[[Caccia|caccia]]'', mis kujutas enesest [[Kaanon (muusika)|kaanon]]itaolist üksteist järgivate häältega laulu, mille tekst meenutas jahil kuuldavaid [[Onomatopöa|onomatopoeetilisi]] hüüatusi. Kui ''trecento'' madrigal üldiselt oli kahehäälne, siis Jacopo da Bolognalt on säilinud ka mõned kolmehäälsed madrigalid. Jacopo da Bolognalt on säilinud ka üks [[motett]]. ===Firenze muusika aastatel 1350–1390=== 14. sajandi keskel nihkus itaalia muusikalise aktiivsuse keskpunkt Firenzesse, millest oli kujunenud vararenessansi kultuuriline keskus. ''Trecento'' järgmise põlvkonna Firenzes tegutsevatele heliloojatele on tüüpilseks žanriks ''ballata'', mis on sajandi keskpaigas oma populaarsuse tipul. Nagu prantsuse [[virelai]], koosneb ka ''ballata'' kahest osast vormiskeemiga AbbaA. [[Giovanni Boccaccio]] räägib oma "[[Dekameron|Dekameronis]]", kuidas rühm sõpru, kes 1348. aastal, kui Firenzet räsis must surm, rääkisid üksteisele lugusid ja laulsid instrumendi saatel ballatasid. Kuigi Boccaccio ei nimeta nimepidi ühtegi heliloojat, on meieni jõudnud paljude sel ajal elanud ja tegutsenud Firenze muusikute nimed. ''Trecento'' tuntuim helilooja Francesco Landini (umbes 1325/35–1397) kuulus ka sellesse põlvkonda, kuigi on olema infot, et ta oli aktiivne juba ka eelmise põlvkonna ajal ja oli lähedalt seotud Petrarcaga. Landini loomingust on säilinud 141 ballaadi, kuid ainult 12 madrigali. Tema loomingut on leitud kogu Itaalia poolsaarelt. Landindi muusika mõjub eelkõige oma lüürilisuse ja väljendusjõuga. Tema tuntus on püsinud sajandeid ja tänapäeval on tema muusikast suur hulk salvestisi. Teisteks samasse rühma kuulunud heliloojateks on [[Gherardello da Firenze]], [[Lorenzo da Firenze]] ja [[Donato da Cascia]]. Selle põlvkonna heliloojate ilmaliku muusika puhul on märgata ka prantsuse muusika tugevat mõju. Selle põlvkonna heliloojate muusikale on omane häälte suurem iseseisvus ja imitatsioon. Lisaks on meloodiad rohkelt ornamenteeritud. ===''Trecento'' muusika suure skisma ajal 1378–1417=== ''Trecento'' viimasesse põlvkonda kuuluvad [[Niccolò da Perugia]], [[Bartolino da Padova]], [[Andrea da Firenze]], [[Paolo da Firenze]], [[Matteo da Perugia]] ja [[Johannes Ciconia]], kes olid esimesed ''trecento'' heliloojad, kes ei olnud sünnipärased itaallased. Selle põlvkonna lemmikžanriteks oli ballata ning ka madrigali taaselustumine viitavad huvile varasema muusika vastu. Samuti on selle põlvkonna puhul täheldatav huvi itaalia notatsiooni vastu. Selle põlvkonna muusikas on ornamente suhteliselt vähem kui eelmise põlvkonna muusikas. Seevastu on nende muusika täis [[helimaaling]]uid (''text-painting'') ja nende [[programmiline muusika|programmilisest muusikast]] leiab tihti lindude laulu imitatsioone ning erinevaid teatraalseid efekte. Johannes Ciconia oli päritolult hollandlane, kuid ta viibis aastaid Põhja-Itaalias, põhiliselt [[Padua]]s, omandades seal lüürilise ilmaliku stiili. Ta kuulus nende heliloojate hulka, kes mõjutasid Euroopa muusikat terve 15. sajandi jooksul. Ciconia kirjutas ka vaimulikku muusikat ja kujutab enesest sellega linki ''trecento'' ja Madalmaade koolkonna vahel. Teiseks hilise ''trecento'' heliloojaks oli [[Antonio Zachara da Teramo]], kes tegutses põhiliselt Roomas, [[Abruzzo]]s ja [[Teramo]]s. Tema varasemat muusikat on säilinud "[[Squarcialupi Codex]]is" ja selle stiil näib olevat tihedalt seotud Landini ja [[Jacopo da Bologna]] stiiliga. Tema hilisem muusika seevastu on saanud mõjutusi [[Avignon]]i päritolu ''[[ars subtilior]]''<nowiki/>'ilt, mida toetas [[vastupaavst]] ja mis jõudis 1408. aasta paiku Bolognasse. Kuigi kaua on mõeldi, et ''trecento'' vaimuliku muusika osatähtsus on väike, on viimase aja leiud selle seisukoha siiski ümber lükanud. Hilisel ''trecentol'' on ka suur mõju vaimulikule muusikale, põhiliselt polüfoonilisele missale ja ladinakeelsele motetile. Nii Ciconia kui ka Zachara mängisid keskset rolli missa kompositsioonilises arengus ning nende vaimulik muusika mõjutas muusika arengut Inglismaal, Hispaanias ja Poolas. Kuigi muusikalise aktiivsuse keskmed nihkusid aegamööda Veneetsiasse, Rooma, Ferrarasse ja mujale, omas Firenze muusika kirikulõhe perioodil ülemvõimu kogu Itaalia muusikas ega ole sellega sarnast positsiooni enam kunagi saavutanud. ==''Trecento'' kui muusikastiili iseloomustus== ''Trecento'' stiilis muusikat iseloomustavad järgmised omadused: * konsonantsideks peeti unisooni, kvinti ja oktavit. See arusaam on sarnane ''[[ars antiqua]]''<nowiki/>'ga; * tertsi peeti üldiselt dissonantsiks, eriti ''trecento'' varasemal perioodil; * paralleelset liikumist unisoonis, kvindis, oktavis, tertsis ja vahel ka kvardis kasutati mõõdukalt. Heliloojad kasutasid paralleelsuse vältimiseks pigem lühikesi ja karme dissonantse, ennustades nii renessansi kontrapunktis välja kujunevat dissonantsikäsitlust; * pärast 1350. aastat kasvas kolmehäälses faktuuris tertside kasutamine, mis andis meloodiatele tänapäevase kõrva jaoks tonaalse tunnetuse; * ''trecento'' muusikas kasutati varasema muusikaga võrreldes sagedamini juhuslikke alteratsioone, tavalised olid ''fis'', ''cis'', ''gis'', ''b'' ja ''es''. Landini muusikas on leitud vaid üks ''as;'' * ''trecento'' muusika üheks tunnuseks on saanud niinimetatud [[landini kadents]], mis tekib meloodiahääle liikumisel seitsmendalt astmelt kõigepealt kuuendale ja alles seejärel esimesele. ==Vaata ka== * ''[[trecento]]'' ==Viited== {{viited}} f6c7xryclejki2zpgo6521oydnl2qaz 0 522059 6165678 5997970 2022-07-22T15:16:35Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Jaan Põldra''' (kuni 1936. aastani '''Jaan Peterson'''<ref>{{netiviide | Autor = Ütt, Kristi | Pealkiri = Põltsamaa Eesti Põllumeeste Selts aastatel 1881-1944 | URL = http://hdl.handle.net/10062/6577 | Täpsustus = lõputöö, lk 51 | Väljaandja = | Aeg = 2008 | Kasutatud = 16.09.2018 | Keel =}}</ref>; 26. mai ([[vkj]])/ [[7. juuni]] [[1877]] [[Viisuküla]], [[Holstre vald (Paistu kihelkond)|Holstre vald]], [[Paistu kihelkond]], [[Viljandimaa]] – [[3. juuni]] [[1942]] [[Põltsamaa]])<ref name="SAKALA1">{{netiviide | Autor = | Pealkiri = Jaan Põldra † | URL = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1942/06/05/18 | Täpsustus = | Väljaandja = Sakala (1878–1940) | Aeg = 5.06.1942 | Kasutatud = 16.09.2018 | Keel =}}</ref> oli eesti õpetaja, koolijuht, pangajuht ja ühiskonnategelane. ==Haridus== Ta õppis [[Holstre]] külakoolis (teistel andmetel Holstre külakooli asemel [[Pirmastu]] vallakoolis<ref name="SAKALA2">{{netiviide | Autor = | Pealkiri = Jaan Põldra 60-aastane | URL = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1937/06/04/25 | Täpsustus = | Väljaandja = Sakala (1878–1940) | Aeg = 4.06.1937 | Kasutatud = 16.09.2018 | Keel =}}</ref>, Õpetajate Lehe andmetel õppis ka [[Vasila]] abikoolis<ref name="OL1">{{netiviide | Autor = K, A | Pealkiri = Jaan Põldra 60-aastane | URL = https://dea.digar.ee/page/opetajateleht/1937/06/11/6 | Täpsustus = | Väljaandja = Õpetajate Leht | Aeg = 11.06.1937 | Kasutatud = 16.09.2018 | Keel =}}</ref>), Paistu kihelkonnakoolis ja [[Tartu õpetajate seminar]]is<ref name="SAKALA1" />, mille lõpetas 1896. aastal.<ref name="SAKALA2" /> ==Töökäik ja ühiskondlik tegevus== Pärast [[õpetajate seminar]]i lõpetamist asus 1906. aastal tööle [[Pilistvere]] kooli juhatajana. Aastatel 1909–1936 töötas ta [[Põltsamaa algkool]]i juhatajana.<ref name="SAKALA1" /> 1917. aastal oli ta üks [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa Gümnaasium]]i asutajatest ja oli selle esimene juhataja.<ref name="SAKALA2" /> Tema juhtimisel asutati 1910. aastal [[Põltsamaa Ühispank]], mille juht oli ta aastaid.<ref name="SAKALA2" /> Kuulus [[Põltsamaa Põllumeeste Selts]]i juhatusse ja oli hiljem selle esimees. Oli aastaid [[Viljandi maakonnanõukogu]] esimees, Põltsamaa alevi- ja hiljem [[Põltsamaa linnavolikogu]] juht, [[Eesti Rahvapank|Eesti Rahvapanga]], Ühistegelise liidu nõukogu ja [[Ühistegevuskoda|Ühistegevuskoja]] liige,<ref name="SAKALA2" /> asutas ja oli juhtiv tegelane Põltsamaa piimaühingus ning majandusühingus.<ref name="SAKALA1" /> Osales [[kaitseliit|kaitseliidu]] ja [[Isamaaliit (1935–1940)|isamaaliidu]] töös.<ref name="SAKALA2" /> Oli aastakümneid Põltsamaa segakoori juhataja, juhtiv tegelane laulupäevade ja muude muusikaliste ettekannete korraldamisel.<ref name="SAKALA1" /> Laulis Põltsamaa meeskooris, osales Põltsamaa Õpetajate Ühingu ja Õpetajate Kooperatiivi asutamisel ja tegutses neis revisjonikomisjoni liikmena.<ref name="OL1" /> 1940. aasta jaanuaris valiti ta koos [[Karl Jürmann]]iga Põltsamaa linna vabatahtliku tuletõrjeühingu auliikmeks.<ref>{{netiviide | Autor = | Pealkiri = PÕLTSAMAA | URL = https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1940/01/31/22 | Täpsustus = | Väljaandja = Sakala (1878-1940) | Aeg = 31.01.1940 | Kasutatud = 16.09.2018 | Keel =}}</ref> Jaan Põldra maeti [[7. juuni]]l [[1942]] [[Põltsamaa kalmistu]]le.<ref name="SAKALA1" /> ==Tunnustus== *1937 – Haridusministeeriumi teenetetunnistus<ref name="OL1" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=826685 Foto: Jaan Põldra 1930. aastatel] *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=6X2NRjB4LN34 Haud Põltsamaa uuel kalmistul] {{JÄRJESTA:Peterson-Põldra, Jaan}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktorid]] [[Kategooria:Põltsamaa linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Ühistegevuskoja liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Sakala maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Põltsamaa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1877]] [[Kategooria:Surnud 1942]] d95flj0gowegoporb03tt53s32lia86 0 525676 6166130 6048016 2022-07-23T10:58:13Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Kõljala Põllumajanduskool''' oli [[kool]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kõljala]] külas. Kool tegutses aastatel [[1919]]–[[1955]]. Kool asutati [[1919]] ''Kuressaare Põllutöökoolina''. 1920 sai kool endale [[Kõljala mõis]]a hooned ja maad ning kool kolis sinna.<ref name="RA AIS">{{RA AIS|110000014402}} (vaadatud 24.10.2018)</ref> Kooli peahoone oli Kõljala mõisa peahoone. Kool kandis eri aegadel nimesid ''Kuressaare Põllutöökool, Kõljala Põllumajanduskool, Kõljala Kodumajandus- ja Põllutöökool''. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA AIS|110000014402}} *https://www.saartehaal.ee/2016/11/22/pollumeeste-halliks-kutsutud-kool-saanuks-tanavu-95/ [[Kategooria:Saare maakonna koolid]] [[Kategooria:Eesti põllumajandusharidus]] [[Kategooria:Saaremaa ajalugu]] [[Kategooria:Eesti endised koolid]] m54zq35icqtlujl8v7gmaot0rx99jyk 0 526357 6165668 5742880 2022-07-22T15:07:55Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| Sēja piirkonna asulast| Alūksne piirkonna asula| Murjāņi (Alūksne piirkond)}} {{linn | nimi = Murjāņi | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Murjāņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis[[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]]. Asub [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] ääres. Külas asub spordikallakuga [[gümnaasium]], seal on ka Murjāņi bussipeatus.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref>. Küla kohal viib üle Koiva [[püloon (sillaehitus)|püloonidele]] rajatud sild, mis valmimise ajal (1920) oli pikim omataoline sild Lätis (166,4 m). Aastal 1948 silda remonditi, aastal 1968 ehitati selle asemele aga uus raudbetoonist sild, mis rekonstrueeriti 2008. aastal. Tänapäeval on silla pikkuseks 135 meetrit.<ref>[https://apollo.tvnet.lv/5441653/pabeigta-gaujas-tilta-murjanos-rekonstrukcija Pabeigta Gaujas tilta Murjāņos rekonstrukcija. Latvijas Valsts ceļi]</ref> Murjāņist läheb läbi maantee [[A3 (Läti)|A3]]. Seal asuvad Murjāņi muinaskalmed on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/2137 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Külas asub mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud alampolkovnikule Jānis Rainbergsile.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Aastal 2016 oli külas 357 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 288, aastal 2019 aga 280.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=33622 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Sēja piirkonna külad]] 8eec1rqtdp0nikbmid2ai3ilril1484 6165669 6165668 2022-07-22T15:08:20Z Melilac 58734 /* Viited */ wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| Sēja piirkonna asulast| Alūksne piirkonna asula| Murjāņi (Alūksne piirkond)}} {{linn | nimi = Murjāņi | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Murjāņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis[[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]]. Asub [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] ääres. Külas asub spordikallakuga [[gümnaasium]], seal on ka Murjāņi bussipeatus.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref>. Küla kohal viib üle Koiva [[püloon (sillaehitus)|püloonidele]] rajatud sild, mis valmimise ajal (1920) oli pikim omataoline sild Lätis (166,4 m). Aastal 1948 silda remonditi, aastal 1968 ehitati selle asemele aga uus raudbetoonist sild, mis rekonstrueeriti 2008. aastal. Tänapäeval on silla pikkuseks 135 meetrit.<ref>[https://apollo.tvnet.lv/5441653/pabeigta-gaujas-tilta-murjanos-rekonstrukcija Pabeigta Gaujas tilta Murjāņos rekonstrukcija. Latvijas Valsts ceļi]</ref> Murjāņist läheb läbi maantee [[A3 (Läti)|A3]]. Seal asuvad Murjāņi muinaskalmed on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/2137 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Külas asub mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud alampolkovnikule Jānis Rainbergsile.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Aastal 2016 oli külas 357 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 288, aastal 2019 aga 280.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=33622 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] ipyqf2o7lr21cxvjug64vy51np9yu80 6165711 6165669 2022-07-22T15:41:29Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| Sēja piirkonna asulast| Alūksne piirkonna asula| Murjāņi (Alūksne piirkond)}} {{linn | nimi = Murjāņi | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Murjāņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis[[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]]. Asub [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] ääres. Külas asub spordikallakuga [[gümnaasium]], seal on Internātskola<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5206 Autotransporta direcija]</ref> ja Murjāņi bussipeatused.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref>. Küla kohal viib üle Koiva [[püloon (sillaehitus)|püloonidele]] rajatud sild, mis valmimise ajal (1920) oli pikim omataoline sild Lätis (166,4 m). Aastal 1948 silda remonditi, aastal 1968 ehitati selle asemele aga uus raudbetoonist sild, mis rekonstrueeriti 2008. aastal. Tänapäeval on silla pikkuseks 135 meetrit.<ref>[https://apollo.tvnet.lv/5441653/pabeigta-gaujas-tilta-murjanos-rekonstrukcija Pabeigta Gaujas tilta Murjāņos rekonstrukcija. Latvijas Valsts ceļi]</ref> Murjāņist läheb läbi maantee [[A3 (Läti)|A3]]. Seal asuvad Murjāņi muinaskalmed on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/2137 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Külas asub mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud alampolkovnikule Jānis Rainbergsile.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Aastal 2016 oli külas 357 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 288, aastal 2019 aga 280.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=33622 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] t7dwznqv3pafbwkssonvkhzs33na716 6165721 6165711 2022-07-22T15:50:44Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| Sēja piirkonna asulast| Alūksne piirkonna asula| Murjāņi (Alūksne piirkond)}} {{linn | nimi = Murjāņi | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Murjāņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis[[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]]. Asub [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] ääres. Külas asub spordikallakuga [[gümnaasium]], seal on Internātskola<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5206 Autotransporta direcija]</ref> ja Murjāņi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5204 Autotransporta direcija]</ref>. Küla kohal viib üle Koiva [[püloon (sillaehitus)|püloonidele]] rajatud sild, mis valmimise ajal (1920) oli pikim omataoline sild Lätis (166,4 m). Aastal 1948 silda remonditi, aastal 1968 ehitati selle asemele aga uus raudbetoonist sild, mis rekonstrueeriti 2008. aastal. Tänapäeval on silla pikkuseks 135 meetrit.<ref>[https://apollo.tvnet.lv/5441653/pabeigta-gaujas-tilta-murjanos-rekonstrukcija Pabeigta Gaujas tilta Murjāņos rekonstrukcija. Latvijas Valsts ceļi]</ref> Murjāņist läheb läbi maantee [[A3 (Läti)|A3]]. Seal asuvad Murjāņi muinaskalmed on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/2137 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Külas asub mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud alampolkovnikule Jānis Rainbergsile.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Aastal 2016 oli külas 357 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 288, aastal 2019 aga 280.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=33622 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] 5dklpxjzb0yljvx8puqk7fb4zl69211 6166057 6165721 2022-07-23T10:05:14Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| Sēja piirkonna asulast| Alūksne piirkonna asula| Murjāņi (Alūksne piirkond)}} {{linn | nimi = Murjāņi | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Murjāņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]]. Asub [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] ääres. Külas asub spordikallakuga [[gümnaasium]], seal on Internātskola<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5206 Autotransporta direcija]</ref> ja Murjāņi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5204 Autotransporta direcija]</ref>. Küla kohal viib üle Koiva [[püloon (sillaehitus)|püloonidele]] rajatud sild, mis valmimise ajal (1920) oli pikim omataoline sild Lätis (166,4 m). Aastal 1948 silda remonditi, aastal 1968 ehitati selle asemele aga uus raudbetoonist sild, mis rekonstrueeriti 2008. aastal. Tänapäeval on silla pikkuseks 135 meetrit.<ref>[https://apollo.tvnet.lv/5441653/pabeigta-gaujas-tilta-murjanos-rekonstrukcija Pabeigta Gaujas tilta Murjāņos rekonstrukcija. Latvijas Valsts ceļi]</ref> Murjāņist läheb läbi maantee [[A3 (Läti)|A3]]. Seal asuvad Murjāņi muinaskalmed on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/2137 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]</ref> Külas asub mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud alampolkovnikule Jānis Rainbergsile.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> Aastal 2016 oli külas 357 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 288, aastal 2019 aga 280.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=33622 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] dg4ymtetjx9o9ba1gq9e7zvyyrjfjut 0 526361 6165665 5742850 2022-07-22T15:05:13Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sēja | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Sējas Dižozols11.jpg|pisi|left|Sēja tamm]] '''Sēja''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]]. Asub [[Riia]]st 50 ja valla keskusest [[Loja (Läti)|Lojast]] 6,5 kilomeetri kaugusel merepinnast 45 meetri kõrgusel. Külas asub [[põhikool]], seal on ka Sēja bussipeatus.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Küla on tekkinud [[Sēja mõis]]a keskuse juurde. Nõukogude ajal ehitati see välja kui [[kolhoos]]i ''Boļševiks'' keskasula. Mõisa pargis kasvab kaks looduskaitsealust põlist tammepuud, neist suuremat tuntakse ka Sēja tammena. Selle ümbermõõt on 9,1 meetrit, kõrgus 23,5 meetrit. Tamme istutas aastal 1527 mõisa toonane omanik Johan Seyge (Zoege), kelle järgi on nime saanud ka mõis.<ref>http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Koki/Sejas.htm Latvijas dabas pieminekļi</ref> Aastal 2012 oli külas 258 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 145, aastal 2019 aga 240.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2879 Vietvārdu datubāze], vaadatud 4. juuli 2019</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] 211u4kucqoddu5xrociahs7hg6bg35p 6165726 6165665 2022-07-22T15:56:53Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sēja | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Sējas Dižozols11.jpg|pisi|left|Sēja tamm]] '''Sēja''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]]. Asub [[Riia]]st 50 ja valla keskusest [[Loja (Läti)|Lojast]] 6,5 kilomeetri kaugusel merepinnast 45 meetri kõrgusel. Külas asub [[põhikool]], seal on ka Sēja bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9581 Autotransporta direcija]</ref> Küla on tekkinud [[Sēja mõis]]a keskuse juurde. Nõukogude ajal ehitati see välja kui [[kolhoos]]i ''Boļševiks'' keskasula. Mõisa pargis kasvab kaks looduskaitsealust põlist tammepuud, neist suuremat tuntakse ka Sēja tammena. Selle ümbermõõt on 9,1 meetrit, kõrgus 23,5 meetrit. Tamme istutas aastal 1527 mõisa toonane omanik Johan Seyge (Zoege), kelle järgi on nime saanud ka mõis.<ref>http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Koki/Sejas.htm Latvijas dabas pieminekļi</ref> Aastal 2012 oli külas 258 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 145, aastal 2019 aga 240.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2879 Vietvārdu datubāze], vaadatud 4. juuli 2019</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] i85g45j9sfm13iqq0q0a8keyghw1dmr 0 528610 6165756 6156190 2022-07-22T17:04:02Z Kalle 51 /* Naised */ wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 27em;" | colspan="2" |'''2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Katar}}, [[Doha]] |- | '''<''': '''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|London 2017]]''' | '''[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Oregon 2022]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] - [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] - [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] - [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] - [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] - [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] - [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] - [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] - [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] - [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] - [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] - [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] - [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] - [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] - [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] - [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] |} [[Pilt:Khalifa Stadium, Doha, Brazil vs Argentina (2010).jpg|pisi|250px|[[Khalīfah' staadion]]]] '''XVII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimusid [[2019]]. aasta [[27. september|27. septembrist]] kuni [[6. oktoober|6. oktoobrini]] [[Doha]]s [[Katar]]is. Võistlused toimusid renoveeritud mitmeotstarbelises [[Khalīfah' staadion]]il ning esimest korda peeti maailmameistrivõistlusi Kataris. Ligikaudu 2000 sportlast 209 riigist võistlesid kümnepäevase võistluse jooksul kokku 49 kergejõustiku alal, mis koosnesid 24 võistlusest meestele ja naistele ning segateatevõistlusest. See oli esimene kord, kui võistlused toimusid [[Lähis-Ida]]s, ja ka esimene kord, kui need toimusid oktoobris. Kuuma kliima tõttu ei toimunud hommikusi võistlusi ja võistlused korraldati alles hilisõhtul. Pikamaajooksude võistlused algasid kohaliku aja järgi kesköö paiku. Esmakordselt lubati sportlased võistlema rahvusmeeskondade sponsorite logodega spordiriietel. [[IAAF|Rahvusvaheline kergejõustikuliit]] (IAAF) teatas 23. septembril 2019, et [[Venemaa]] koondis eemaldati rahvusvahelistelt võistlustelt pea neljaks aastaks ja Venemaa koondis ei osalenud ka nendel maailmameistrivõistlustel. Neutraalse lipu all osales aga 29 Venemaa sportlast. ==Maailmameistrivõistluste normid== {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10.10 || 48 || 11.24 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20.40 || 56 || 23.02 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 45.30 || 48 || 51.80 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1:45.80 || 48 || 2:00.60 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3:36.00 (3:53.10) || 45 || 4:06.50 (4:25.20) || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13:22.50 || 42 || 15:22.00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27:40.00 || 27 || 31:50.00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:16:00 || 100 || 2:37:00 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8:29.00 || 45 || 9:40.00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13.46 || 40 || 12.98 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 49.30 || 40 || 56.00 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.30 || 32 || 1.94 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.71 || 32 || 4.56 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.17 || 32 || 6.72 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 16.95 || 32 || 14.20 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 20.70 || 32 || 18.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 62.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 76.00 || 32 || 71.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 83.00 || 32 || 61.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8200 || 24 || 6300 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:22:30 || 30 || 1:33:30 || 30 |- | style="text-align:left;"| [[50 km käimine]] | 3:59:00 || 50 || 4:30:00 || 30 |- | style="text-align:left;"| [[4 x 100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2019 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2019 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2019 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2019 + 6 ajaga || 16 |- |} == Eestlaste osalemine == 2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindas Eestit 9 sportlast: * 400 meetri tõkkejooksus [[Rasmus Mägi]] * 3000 m takistusjooksus [[Kaur Kivistik]] * maratonis [[Roman Fosti]] ja [[Tiidrek Nurme]] * kettaheites [[Martin Kupper]] * kuulitõukes [[Kristo Galeta]] * odaviskes [[Magnus Kirt]] (hõbemedal) * kümnevõistluses [[Maicel Uibo]] (hõbemedal) ja [[Janek Õiglane]] ==Tulemused== ===Mehed=== ====100 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.76 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Justin Gatlin]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Andre De Grasse]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 9.90 |- | 4.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 9.93 |- | 5.|| [[Yohan Blake]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 9.97 |- | 6.|| [[Zharnel Hughes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||10.03 |- | 7.|| [[Filippo Tortu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||10.07 |- | 8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||10.08 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 72 <br>Riike: 51 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58''' ([[2009]]) Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit |Maailmameister 2017]]''': '''9,92''' [[Justin Gatlin]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,82''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-100-M-pr----.RS4.pdf Eelvoor]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====200 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || 19,83 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Andre De Grasse]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 19,95 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Alex Quiñónez]] || {{PisiLipp|Ecuador}} || 19,98 |- | 4.|| [[Adam Gemili]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,03 |- | 5.|| [[Ramil Guliyev]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 20,07 |- | 6.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 20,10 |- | 7.|| [[Xie Zhenye]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 20,14 |- | 8.|| [[Kyle Greaux]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 20,39 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 52 <br>Riike: 37 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''20,09''' [[Ramil Guliyev]], {{PisiLipp|Türgi}} <br>'''2019. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,50''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-200-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====400 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Steven Gardiner]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 43,48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Anthony Zambrano]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 44,15 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || 44,17 |- | 4.|| [[Demish Gaye]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 44,46 |- | 5.|| [[Kirani James]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 44,54 |- | 6.|| [[Emmanuel Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 44,94 |- | 7.|| [[Machel Cedenio]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 45,30 |- | 8.|| [[Akeem Bloomfield]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 45,36 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''43,03''' ([[2016]]) [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''43.18''' ([[1999]]) [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''43,98''' [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2019. aasta 400 m jooksu edetabeli juht''': '''43.45''' [[Michael Norman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====800 m jooks ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Donavan Brazier]] || {{PisiLipp|USA}} || '''1.42.34 MMR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Amel Tuka]] || {{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 1.43,47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ferguson Cheruiyot Rotich]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.43,82 |- | 4.|| [[Bryce Hoppel]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.44,25 |- | 5.|| [[Wesley Vázquez]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || 1.44,48 |- | 6.|| [[Adrián Ben]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.45,58 |- | 7.|| [[Marco Arop]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.45,78 |- | 8.|| [[Clayton Murphy]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.47,84 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1.40,91''' ([[2012]]) [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1.43,06''' ([[1987]]) [[Billy Konchellah]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''1.44,67''' [[Pierre-Ambroise Bosse]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''2019. aasta 800 m jooksu edetabeli juht''': '''1.41,89''' [[Nijel Amos]], {{PisiLipp|Botswana}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-800-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-800-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-800-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====1500 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.29,26 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Taoufik Makhloufi]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 3.31,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.31,46 |- | 4.|| [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.31,70 |- | 5.|| [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.31,87 |- | 6.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.32,52 |- | 7.|| [[Ronald Kwemoi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.32,72 |- | 8.|| [[Matthew Centrowitz ]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.32,81 |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' ([[1998]]) [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} <br>'''[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' ([[1999]]) [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''3.33,61''' [[Elijah Manangoi]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.28,77''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br style="clear:both;" /> ====5000 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Muktar Edris]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 12.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 12.59,70 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 13.01,11 |- | 4.|| [[Telahun Haile Bekele]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.02,29 |- | 5.|| [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.02,93 |- | 6.|| [[Jacob Krop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.03,08 |- | 7.|| [[Paul Chelimo]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.04,60 |- | 8.|| [[Nicholas Kipkorir Kimeli]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.05,27 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12.37,35''' ([[2004]]) [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12.52,79''' ([[2003]]) [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''13.32,79''' [[Muktar Edris]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2019. aasta 5000 m jooksu edetabeli juht''': '''12.52,98''' [[Telahun Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''Ametliku tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-5000-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-5000-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====10 000 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 26.48,36 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Yomif Kejelcha]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 26.49,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Rhonex Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 26.50,32 |- | 4.|| [[Rodgers Kwemoi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 26.55,36 |- | 5.|| [[Andamlak Belihu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 26.56,71 |- | 6.|| [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 26.59,35 |- | 7.|| [[Lopez Lomong]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.04,72 |- | 8.|| [[Yemaneberhan Crippa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 27.10,76 |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 21 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.17,53''' ([[2005]]) [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' ([[2009]]) [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit |Maailmameister 2017]]''': '''26.49,51''' [[Mo Farah]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2019. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.48,95''' [[Hagos Gebrhiwet]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br style="clear:both;" /> ====110 meetri tõkkejooks==== [[Orlando Ortega]] lõpetas jooksu viiendana, kuid peale protesti anti talle pronksmedal. Tema kõrvalrajal jooksnud McLeod kukkus ning aeglustas Ortegat.<ref>https://sport.err.ee/988458/dramaatilises-finaalis-viiendaks-jaanud-jooksja-saab-tagantjarele-pronksi</ref> {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sergei Šubenkov]] || [[Neutraalne sportlane]] || 13.15 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Pascal Martinot-Lagarde]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Orlando Ortega]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.30 |- | 5.|| [[Wenjun Xie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 13.29 |- | 6.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || 13.61 |- | 7.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.70 |- | 8.|| [[Milan Trajkovic]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 13.87 |- | -|| [[Omar McLeod]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[2. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' ([[2012]]) [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' ([[1993]]) [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2017]]''': '''13,04''' [[Omar McLeod]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2019. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,98''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-110H-M-h----.RS6.pdf?v=-1706721944 Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf?v=-402193428 Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-110H-M-f----.RS6.pdf?v=1859936500 Finaal] <br style="clear:both;" /> ====400 meetri tõkkejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 47,42 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || 47,66 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Abderrahman Samba]] || {{PisiLipp|Katar}} || 48,03 |- | 4.|| [[Kyron McMaster]] || {{PisiLipp|Briti Neitsisaared}} ||48,10 |- | 5.|| [[TJ Holmes]] || {{PisiLipp|USA}} ||48,20 |- | 6.|| [[Yasmani Copello]] || {{PisiLipp|Türgi}} ||48,25 |- | 7.|| [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||48,28 |- | 8.|| [[Abdelmalik Lahoulou]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} ||49,46 |- |colspan="4"|... |- | 9. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 48,93 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''46,78''' ([[1992]]) [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' ([[1993]]) [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2017]]''': '''48,35''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2019. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,92''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====3000 meetri takistusjooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.01,35 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.01,36 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.03,76 |- | 4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.05,21 |- | 5.|| [[Djilali Bedrani]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.05,23 |- | 6.|| [[Benjamin Kigen]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.06,95 |- | 7.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.08,52 |- | 8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.09,33 |- |colspan="4"|... |- | 39. || [[Kaur Kivistik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8.39,26 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' ([[2004]]) [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' ([[2009]]) [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2017]]''': '''8.14,12''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.04,82''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-3KSC-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====4×100 meetri teatejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Christian Coleman]],<br>[[Justin Gatlin]],<br>[[Michael Rodgers]],<br>[[Noah Lyles]] || 37,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Adam Gemili]],<br>[[Zharnel Hughes]],<br>[[Richard Kilty]],<br>[[Nethaneel Mittchell-Blak]] || 37,36 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Shuhei Tada]],<br>[[Kirara Shiraishi]],<br>[[Yoshihide Kiryu]],<br>[[Abdul Hakim Sani Brown]] || 37,43 |- | 4. || {{PisiLipp|Brasiilia}}|| [[Rodrigo do Nascimento]],<br>[[Vitor Hugo Dos Santos]],<br>[[Derick Silva]],<br>[[Paulo André Camilo de Oliveira]] || 37,72 |- | 5. || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}|| [[Thando Dlodlo]],<br>[[Simon Magakwe]],<br>[[Clarence Munyai]],<br>[[Akani Simbine]] || 37,73 |- | 6. || {{PisiLipp|Hiina}}|| [[Bingtian Su]],<br>[[ Zhouzheng Xu]],<br>[[Zhiqiang Wu]],<br>[[Ge Bie]] || 38.07 |- | 7. || {{PisiLipp|Holland}}|| [[Joris van Gool]],<br>[[Taymir Burnet]],<br>[[Hensley Paulina]],<br>[[Churandy Martina]] ||Diskvalifitseeriti |- | 8. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| [[Amaury Golitin]],<br>[[Jimmy Vicaut]],<br>[[Méba-Mickaël Zeze]],<br>[[Christophe Lemaitre]] || Ei lõpetanud |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 15 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''36,84''' ([[2012]]) {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]],<br> [[Usain Bolt]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''37,04''' ([[2011]]) {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]], <br>[[Usain Bolt]] <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|Maailmameister 2017]]''': '''37,47''' {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>[[Chijindu Ujah]], <br>[[Adam Gemili]], <br>[[Danny Talbot]], <br>[[Nethaneel Mitchell-Blake]] <br>'''2019. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''37,60''' {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>[[Chijindu Ujah]], <br>[[Zharnel Hughes]], <br>[[Richard Kilty]],<br> [[Nethaneel Mitchell-Blake]] <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-4X1-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-4X1-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====4×400 meetri teatejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Fred Kerley]],<br>[[Michael Cherry]],<br>[[Wil London]],<br>[[Rai Benjamin]] || 2.56.69 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Akeem Bloomfield]],<br>[[Nathon Allen]],<br>[[Terry Thomas]],<br>[[Demish Gaye]] || 2.57,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Jonathan Sacoor]],<br>[[Robin Vanderbemden]],<br>[[Dylan Borlée]],<br>[[Kevin Borlée]] || 2.58,78 |- | 4. || {{PisiLipp|Colombia}} || [[Jhon Perlaza]],<br>[[Diego Palomeque]],<br>[[Jhon Solís]],<br>[[Anthony Zambrano]] || 2.59,50 |- | 5. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Asa Guevara]],<br>[[Jereem Richards]],<br>[[Deon Lendore]],<br>[[Machel Cedenio]] || 3.00,74 |- | 6. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Davide Re]],<br>[[Vladimir Aceti]],<br>[[Matteo Galvan]],<br>[[Edoardo Scotti]] || 3.02,78 |- | 7. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Ludvy Vaillant]],<br>[[Christopher Naliali]],<br>[[Thomas Jordier]],<br>[[Mame-Ibra Anne]] || 3.03,06 |- | 8. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Cameron Chalmers]],<br>[[Toby Harries]],<br>[[Rabah Yousif]],<br>[[Lee Thompson]]|| Ei lõpetanud |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.54,29 ''' ([[1993]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.54,29 ''' ([[1993]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''2.58,12''' {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} <br>[[Jarrin Solomon]], <br>[[Jereem Richards]], <br>[[Machel Cedenio]], <br>[[Lalonde Gordon]] <br>'''2019. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''2.59,05''' [[Texase A&M Ülikool|Texas A&M University]] <br>[[Bryce Deadmon]],<br>[[Robert Grant]],<br>[[Kyree Johnson]],<br>[[Devin Dixon]] <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-4X4-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-4X4-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====Maraton==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Lelisa Desisa]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:10.40 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:10.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Amos Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:10.51 |- | 4.|| [[Callum Hawkins]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:10.57 |- | 5.|| [[Stephen Mokoka]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 2:11.09 |- | 6.|| [[Zersenay Tadese]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 2:11.29 |- | 7.|| [[El-Hassan El-Abbassi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 2:11.44 |- | 8.|| [[Hamza Sahli]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 2:11.49 |- |colspan="4"|... |- | 26. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:17.38 |- | 33. || [[Roman Fosti]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:18.30 |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 73 <br>Riike: 42 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' ([[2018]]) [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' ([[2009]]) [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2017]]''': '''2:08.27''' [[Geoffrey Kipkorir Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:01.41''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-MAR-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====20 km käimine==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:26.34 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Vasili Mizinov]] ||[[Neutraalne sportlane]] || 1:26.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:27.00 |- | 4.|| [[Christopher Linke]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1:27.19 |- | 5.|| [[Salih Korkmaz]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 1:27.35 |- | 6.|| [[Koki Ikeda]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.02 |- | 7.|| [[Tom Bosworth]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1:29.34 |- | 8.|| [[Wang Kaihua]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||1:29.52 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 52 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' ([[2015]]) [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' ([[2003]]) [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2017]]''': '''1:18.53''' [[Éider Arévalo]], {{PisiLipp|Colombia}} <br>'''2019. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.15''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br style="clear:both;" /> ====50 km käimine==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yusuke Suzuki]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 4:04:20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 4:04.59 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Evan Dunfee]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 4:05.02 |- | 4.|| [[Niu Wenbin]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||4:05.36 |- | 5.|| [[Luo Yadong]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||4:06.49 |- | 6.|| [[Brendan Boyce]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} ||4:07.46 |- | 7.|| [[Carl Dohmann]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||4:10.22 |- | 8.|| [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||4:11.28 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3:32.33''' ([[2014]]) [[Yohann Diniz]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3:33.12''' ([[2017]]) Yohann Diniz, {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2017]]''': '''3:33.12''' Yohann Diniz, {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''2019. aasta 50 km käimise edetabeli juht''': '''3:37.43''' Yohann Diniz, {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br style="clear:both;" /> ====Kaugushüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Tajay Gayle]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 8.46||X||X|| 8.69||-||-||8.69 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Jeff Henderson]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.28||8.18||8.39||7.03||8.13||8.17||8.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Juan Miguel Echevarría]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 8.25||8.14||8.34||8.30||7.91||x||8.34 |- | 4.|| [[Luvo Manyonga]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ||8.16||8.05||8.18||8.10||8.24||8.28||8.28 |- | 5.|| [[Ruswahl Samaai]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ||8.11||8.15||8.23||X||X||8.06||8.23 |- | 6.|| [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||X||7.89||8.05||X||X||8.20||8.20 |- | 7.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||8.01||6.31||X||X||7.95|| X||8.01 |- | 8.|| [[Yuki Hashioka]] || {{PisiLipp|Jaapan}} ||7.88||7.89||7.97||7.82||X||7.70||7.97 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 17 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' ([[1991]]) [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kaugushüpe |Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' ([[1991]]) Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''8.48''' [[Luvo Manyonga]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2019. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.65 ''' [[Juan Miguel Echevarría]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kolmikhüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4 ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christian Taylor ]] || {{PisiLipp|USA}} || X|| X||17.42 || 17.86|| 17.92|| 17.54|| 17.92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Will Claye]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.61||17.72 ||17.53 ||17.74 || 17.74|| 17.66||17.74 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Hugues Fabrice Zango]] || {{PisiLipp|Burkina Faso}} ||17.46 || 17.29||X ||17.56 ||17.66 || ||17.66 |- | 4.|| [[Pedro Pablo Pichardo]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||17.49 || 17.28|| 17.49|| 17.62|| 17.60|| 17.00||17.62 |- | 5.|| [[Cristian Nápoles]] || {{PisiLipp|Kuuba}} ||17.36 ||17.38 || X|| X||- || -||17.38 |- | 6.|| [[Donald Scott]] || {{PisiLipp|USA}} || X||16.57 ||17.05 ||X || 15.08||17.17 ||17.17 |- | 7.|| [[Alexis Copello]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || X||X ||17.10 || X|| X||- ||17.10 |- | 8.|| [[Jordan Díaz]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 15.88|| 16.86||17.01 || 16.86||17.06 ||16.69 ||17.06 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''18.29''' ([[1995]]) [[Jonathan Edwards]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''18.29''' ([[1995]]) Jonathan Edwards, {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2017]]''': '''17.68''' [[Christian Taylor]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''18.14''' [[Will Claye]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kõrgushüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || 2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mihhail Akimenko]] || [[Neutraalne sportlane]] || 2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ilja Ivanjuk]] || [[Neutraalne sportlane]] || 2.35 |- | 4.|| [[Maksim Nedasekau]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2.33 |- | 5.|| [[Luis Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 2.30 |- | 6.|| [[Brandon Starc]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 2.30 |- | 7.|| [[Michael Mason]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2.30 |- | 8.|| [[Lee Hup Wei]] || {{PisiLipp|Malaisia}} || 2.27 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' ([[1993]]) [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' ([[2013]]) [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2017]]''': '''2.35''' [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2019. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.35 ''' [[Maksim Nedasekau ]], {{PisiLipp|Valgevene}} <br style="clear:both;" /> ====Teivashüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sam Kendricks]] || {{PisiLipp|USA}} || 5.97 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||5.97 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Piotr Lisek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.87 |- | 4.|| [[Bo Kanda Lita Baehre]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 5.|| [[Thiago Braz]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 5.70 |- | 6.|| [[Raphael Holzdeppe]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 6.|| [[Valentin Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 8.|| [[Claudio Stecchi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.70 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''6.16''' ([[2014]]) [[Renaud Lavillenie]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''6.05''' ([[2001]]) [[Dmitri Markov]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2017]]''': '''5.95''' [[Sam Kendricks]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''6.06''' [[Sam Kendricks]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kuulitõuge==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} ||20.90 ||21.63 || 21.24||21.95 || 21.94||22.91 ||22.91 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} ||22.36 || X|| 22.36||22.71 || X|| 22.90|| 22.90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ||22.90 || X|| X||X || X|| X|| 22.90 |- | 4.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||21.61 ||22.53 || 22.03||22.13 ||X || X|| 22.53 |- | 5.|| [[Darrell Hill]] || {{PisiLipp|USA}} ||20.58 ||21.38 ||21.65 || X|| 21.23||X || 21.65 |- | 6.|| [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||20.73 ||21.46 ||X ||20.36 || X||X || 21.46 |- | 7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.41||21.27 ||20.74 ||X ||21.01 ||21.45 || 21.45 |- | 8.|| [[Chukwuebuka Enekwechi]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 21.18|| X||20.90 || 20.98||20.59 ||21.01 || 21.18 |- |colspan="4"|... |- | . || [[Kristo Galeta]] || {{PisiLipp|Eesti}} || || || || || || ||Ei startinud |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.12''' ([[1990]]) [[Randy Barnes]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.23''' ([[1987]]) [[Werner Günthör]], {{PisiLipp|Šveits}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2017]]''': '''22.03''' [[Tomas Walsh]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} <br>'''2019. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''22.74''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kettaheide==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||66.59 ||67.18 ||67.59 || 65.83||X ||67.05 ||67.59 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Fedrick Dacres]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||64.97 ||66.94 ||64.67 ||63.50 ||62.85 ||X || 66.94 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lukas Weißhaidinger]] || {{PisiLipp|Austria}} ||66.74 ||X ||66.82 ||X ||63.74 || 66.35|| 66.82 |- | 4.|| [[Alin Alexandru Firfirică]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.94|| X||66.46 ||65.19 ||63.95 ||64.16 || 66.46 |- | 5.|| [[Apostolos Parellis]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 64.76||66.32 || 64.56||X ||64.86 ||65.66 || 66.32 |- | 6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 65.43|| 63.03||X ||64.38 || X||X || 65.43 |- | 7.|| [[Ehsan Haddadi]] || {{PisiLipp|Iraan}} ||63.80 ||63.80 ||62.51 ||64.29 ||65.16 ||63.32 || 65.16 |- | 8.|| [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||64.31 || X|| 62.70||X ||X ||64.98 || 64.98 |- |colspan="4"|... |- | 19. || [[Martin Kupper]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||x || 62.10|| 61.71|| || || ||62.10 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' ([[1986]]) [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' ([[2005]]) [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2017]]''': '''69.21''' [[Andrius Gudžius]], {{PisiLipp|Leedu}} <br>'''2019. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.86''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br style="clear:both;" /> ====Odavise==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Anderson Peters]] || {{PisiLipp|Grenada}} ||'''86.69''' ||81.26 ||79.82 ||86.89 ||84.59 ||83.63 ||86.89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || '''[[Magnus Kirt]]''' || {{PisiLipp|Eesti}} ||83.95 ||'''86.21''' ||85.17 || 85.90||X || -||86.21 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Johannes Vetter]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || X||'''85.37''' ||82.51 || X|| 82.29|| X|| 85.37 |- | 4.|| [[Lassi Etelätalo]] || {{PisiLipp|Soome}} || 72.00|| 77.92||'''82.49''' ||74.62 ||X || 74.63|| 82.49 |- | 5.|| [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||77.32 ||81.98 || '''82.19'''||77.36 ||X ||X || 82.19 |- | 6.|| [[Julian Weber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||81.20 || '''81.26'''|| 80.80||79.43 ||79.46 || 73.58|| 81.26 |- | 7.|| [[Marcin Krukowski]] || {{PisiLipp|Poola}} ||'''80.56''' ||79.91 ||X || X||X || X|| 80.56 |- | 8.|| [[Kim Amb]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||78.93 ||'''80.42''' || 78.51||75.71 || X||X || 80.42 |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''98.48''' ([[1996]]) [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br>'''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''92.80''' ([[2001]]) [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2017]]''': '''89.89''' [[Johannes Vetter]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''2019. aasta odaviske edetabeli juht''': '''90.61''' [[Magnus Kirt]], {{PisiLipp|Eesti}} <br style="clear:both;" /> ====Vasaraheide==== Wojciech Nowicki lõpetas üldarvestuses neljandana, tulemusega 77,69 m. Seejärel esitas Poola meeskond protesti, väites, et Halasz puudutas esimesel katsel ringist väljaspool <br>asuvat maad. Apellatsioonikohtu žürii jõudis järeldusele, et eeskirjade eiramine võistluse läbiviimisel <br>seadis Nowicki ebasoodsasse olukorda ning otsustas pronksmedalid anda nii Nowickile kui ka Halaszile. {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||79.34 ||80.16 ||79.37 ||80.50 ||X ||X || 80.50 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||76.34 ||78.06 ||77.89 || 78.19||X ||74.87 || 78.19 |- bgcolor="#FFDAB9" | rowspan=2|{{Pronks}} || [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||78.18 || X||X ||X || 73.76||X || 78.18 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||76.25 ||76.50 || X||77.42 ||X ||77.69 ||77.69 |- | 5.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||74.52 ||72.58 ||75.83 ||76.21 ||77.39 || 76.50||77.39 |- | 6.|| [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 76.03|| X|| 77.38|| X||75.36 || 77.07|| 77.38 |- | 7.|| [[Javier Cienfuegos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||73.25 ||74.73 ||76.00 || 76.57||76.01 ||74.64 || 76.57 |- | 8.|| [[Hleb Dudaru]] || {{PisiLipp|Valgevene}} ||75.45 ||74.36 ||76.00 ||74.30 ||74.46 || 75.34|| 76.00 |} <br>Finaal: [[2. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' ([[1986]]) [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#vasaraheide|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.38''' ([[2001]]) [[Szymon Ziółkowski]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#vasaraheide|Maailmameister 2017]]''': '''79.81''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2019. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.74''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} <br style="clear:both;" /> ====Kümnevõistlus==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Niklas Kaul]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8691 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8604 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Damian Warner]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 8529 |- | 4.|| [[Ilja Škurenjov]] || [[Neutraalne sportlane]] || 8494 |- | 5.|| [[Pierce LePage]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 8445 |- | 6.|| [[Janek Õiglane]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8297 |- | 7.|| [[Pieter Braun]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8222 |- | 8.|| [[Solomon Simmons]] || {{PisiLipp|USA}} || 8151 |} <br>Finaal: [[3. oktoober|3.]]-[[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>Riike: 17 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9126''' ([[2018]]) [[Kevin Mayer]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''Maailmameistrivõistluste rekord''': '''9045''' ([[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|2015]]) [[Ashton Eaton]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2017]]''': '''8765''' [[Kevin Mayer]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''2019. aasta kümnevõistluse edetabeli juht''': '''8711''' [[Damian Warner]], {{PisiLipp|Kanada}} <br style="clear:both;" /> ===Naised=== ====100 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 10,71 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,83 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 10,90 |- | 4.|| [[Elaine Thompson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||10,93 |- | 5.|| [[Murielle Ahouré]] || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 11,02 |- | 6.|| [[Jonielle Smith]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||11,06 |- | 7.|| [[Teahna Daniels]] || {{PisiLipp|USA}} ||11,19 |- | 8.|| [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || ei startinud |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 47 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' ([[1988]]) [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' ([[1999]]) [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit jooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''10,85''' [[Tori Bowie]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,73''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>------------------------------ '''10,73''' [[Elaine Thompson]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br style="clear:both;" /> ====200 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 21,88 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Brittany Brown]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,22 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 22,51 |- | 4.|| [[Anglerne Annelus]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,59 |- | 5.|| [[Dezerea Bryant]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,63 |- | 6.|| [[Gina Bass]] || {{PisiLipp|Gambia}} || 22,71 |- | 7.|| [[Ivet Lalova-Collio]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 22,77 |- | 8.|| [[Tynia Gaither]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 22,90 |} <br>Finaal: [[2. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' ([[1988]]) [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' ([[2015]]) [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''22,05''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2019. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,74''' [[Shaunae Miller-Uibo]], {{PisiLipp|Bahama}} <br style="clear:both;" /> ====400 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Salwa Eid Naser]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 48,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Shaunae Miller-Uibo]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 48,37 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 49,47 |- | 4.|| [[Wadeline Jonathas]] || {{PisiLipp|USA}} || 49,60 |- | 5.|| [[Phyllis Francis]] || {{PisiLipp|USA}} || 49,61 |- | 6.|| [[Stephenie Ann McPherson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 50,89 |- | 7.|| [[Justyna Święty-Ersetic]] || {{PisiLipp|Poola}} || 50,95 |- | 8.|| [[Iga Baumgart-Witan]] || {{PisiLipp|Poola}} || 51,29 |} <br>Finaal: [[3. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''47,60''' ([[1985]]) [[Marita Koch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} <br>'''[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri jooks 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,99''' ([[1983]]) [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri jooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''49,92''' [[Phyllis Francis]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 400 m edetabeli juht''': '''49,05''' [[Shaunae Miller-Uibo]], {{PisiLipp|Bahama}} <br style="clear:both;" /> ====800 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Halimah Nakaayi]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 1.58,04 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Raevyn Rogers]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ajee Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,84 |- | 4.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 1.59,18 |- | 5.|| [[Eunice Jepkoech Sum]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.59,71 |- | 6.|| [[Natoya Goule]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 2.00,11 |- | 7.|| [[Rababe Arafi]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 2.00,48 |- | 8.|| [[Ce'Aira Brown]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.02,97 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1.53,28''' ([[1983]]) [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} <br>'''[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1.54,68''' ([[1983]]) Jarmila Kratochvílová, {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetri jooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''1.55,16''' [[Caster Semenya]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2019. aasta 800 meetri edetabeli juht''': '''1.54,98''' Caster Semenya, {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br style="clear:both;" /> ====1500 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 3.51,95 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.54,22 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,38 |- | 4.|| [[Shelby Houlihan]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.54,99 |- | 5.|| [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,76 |- | 6.|| [[Gabriela Debues-Stafford]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 3:56.12 |- | 7.|| [[Winny Chebet]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.58,20 |- | 8.|| [[Jenny Simpson]] || {{PisiLipp|USA}} || 3:.58,42 |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' ([[2015]]) [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.58,52''' ([[2003]]) [[Tatjana Tomašova]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''4.02,59''' [[Faith Chepngetich Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.55,30''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br style="clear:both;" /> ====5000 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.26,72 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Margaret Chelimo Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.27,49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Konstanze Klosterhalfen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 14.28,43 |- | 4.|| [[Tsehay Gemechu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.29,60 |- | 5.|| [[Lilian Kasait Rengeruk]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.36,05 |- | 6.|| [[Fantu Worku]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.40,47 |- | 7.|| [[Laura Weightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 14.44,57 |- | 8.|| [[Hawi Feysa]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.44,92 |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 18 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''14.11,15''' ([[2008]]) [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''14.26,83''' ([[2015]]) [[Almaz Ayana]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#500 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''14.34,86''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta 5000 m edetabeli juht''': '''14.20,36''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} <br style="clear:both;" /> ====10 000 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.17,62 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.21,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Agnes Jebet Tirop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.25,20 |- | 4.|| [[Rosemary Monica Wanjiru]] || {{PisiLipp|Keenia}} ||30.35,75 |- | 5.|| [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} ||30.35,82 |- | 6.|| [[Senbere Teferi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} ||30.44,23 |- | 7.|| [[Susan Krumins]] || {{PisiLipp|Holland}} ||31.05,40 |- | 8.|| [[Marielle Hall]] || {{PisiLipp|USA}} ||31.05,71 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>Riike: 11 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.17,45''' ([[2016]]) [[Almaz Ayana]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30:04.18''' ([[2036]]) [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''30.16,32''' [[Almaz Ayana]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2019. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.37,89''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br style="clear:both;" /> ====100 meetri tõkkejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Nia Ali]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,34 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Kendra Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,46 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Danielle Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 12,47 |- | 4.|| [[Tobi Amusan]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 12,49 |- | 5.|| [[Andrea Carolina Vargas]] || {{PisiLipp|Costa Rica}} || 12,64 |- | 6.|| [[Nadine Visser]] || {{PisiLipp|Holland}} || 12,66 |- | 7.|| [[Janeek Brown]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 12,88 |- | 8.|| [[Megan Tapper]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei lõpetanud |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,20''' ([[2016]]) [[Kendra Harrison]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,28''' ([[2011]]) [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2017]]''': '''12,59''' [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''2019. aasta 100 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,32''' [[Danielle Williams]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br style="clear:both;" /> ====400 meetri tõkkejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dalilah Muhammad]] || {{PisiLipp|USA}} || '''52,16 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sydney McLaughlin]] || {{PisiLipp|USA}} || 52,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Rushell Clayton]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 53,74 |- | 4.|| [[Léa Sprunger]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 54,06 |- | 5.|| [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,23 |- | 6.|| [[Ashley Spencer]] || {{PisiLipp|USA}} || 54,45 |- | 7.|| [[Anna Ryzhykova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 54,45 |- | 8.|| [[Sage Watson]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 54,82 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''52,20''' ([[2019]]) [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''52,42''' ([[2009]]) [[Melaine Walker]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''53,07''' [[Kori Carter]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 400 m tõkkejooksu? edetabeli juht''': '''52,20''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====3000 meetri takistusjooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Beatrice Chepkoech]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.57,84 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.02,35 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Gesa Felicitas Krause]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 9.03,30 |- | 4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 9.05,68 |- | 5.|| [[Peruth Chemutai]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 9.11,08 |- | 6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.11,27 |- | 7.|| [[Anna Emilie Møller]] || {{PisiLipp|Taani}} || 9.13,46 |- | 8.|| [[Hyvin Kiyeng]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 9.13,53 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' ([[2018]]) [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' ([[2017]]) [[Emma Coburn]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''9.02,58''' Emma Coburn, {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.55,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br style="clear:both;" /> ====4×100 meetri teatejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Natalliah Whyte]],<br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br>[[Jonielle Smith]],<br>[[Shericka Jackson]] || 41,44 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]],<br>[[Dina Asher-Smith]],<br>[[Ashleigh Nelson]],<br>[[Daryll Neita]] || 41,85 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Dezerea Bryant]],<br>[[Teahna Daniels]],<br>[[Morolake Akinosun]],<br>[[Kiara Parker]] || 42,10 |- | 4. || {{PisiLipp|Šveits}}|| [[Ajla Del Ponte]],<br>[[Sarah Atcho]],<br>[[Mujinga Kambundji]],<br>[[Salomé Kora]] || 42,18 |- | 5. || {{PisiLipp|Saksamaa}}|| [[Lisa Marie Kwayie]],<br>[[Yasmin Kwadwo]],<br>[[Jessica-Bianca Wessolly]],<br>[[Gina Lückenkemper]] || 42,48 |- | 6. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}|| [[Semoy Hackett]],<br>[[Kelly-Ann Baptiste]],<br>[[Mauricia Prieto]],<br>[[Kamaria Durant]] || 42,71 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Johanelis Herrera Abreu]],<br>[[Gloria Hooper]],<br>[[Anna Bongiorni]],<br>[[Irene Siragusa]] || 42,98 |- | 8. || {{PisiLipp|Hiina}}|| [[Xiaojing Liang]],<br>[[Yongli Wei]],<br>[[Lingwei Kong]],<br>[[Manqi Ge]] || Diskvslifitseeriti |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''40,82''' ([[2012]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Tianna Madison]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Bianca Knight]], <br>[[Carmelita Jeter]], <br>'''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''41,07''' ([[2015]]) {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Veronica Campbell-Brown]], <br>[[Natasha Morrison]], <br>[[Elaine Thompson]], <br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''41,82''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Aaliyah Brown]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Morolake Akinosun]], <br>[[Tori Bowie]] <br>'''2019. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''41,67''' {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>[[Lisa-Marie Kwayie]], <br>[[Yasmin Kwadwo]], <br>[[Tatjana Pinto]], <br>[[Gina Lückenkemper]], <br style="clear:both;" /> ====4×400 meetri teatejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}}|| [[Phyllis Francis]],<br>[[Sydney McLaughlin]],<br>[[Dalilah Muhammad]],<br>[[Wadeline Jonathas]] || 3.18,92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Poola}} || [[Iga Baumgart-Witan]],<br>[[Patrycja Wyciszkiewicz]],<br>[[Małgorzata Hołub-Kowalik]],<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] || 3.21,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Zoey Clark]],<br>[[Jodie Williams]],<br>[[Emily Diamond]],<br>[[Laviai Nielsen]] || 3.23,02 |- | 4. || {{PisiLipp|Kanada}}|| [[Alicia Brown]],<br>[[Aiyanna Stiverne]],<br>[[Madeline Price]],<br>[[Sage Watson]] || 3.25,91 |- | 5. || {{PisiLipp|Belgia}}|| [[Hanne Claes]],<br>[[Imke Vervaet]],<br>[[Paulien Couckuyt]],<br>[[Camille Laus]] || 3.27,15 |- | 6. || {{PisiLipp|Ukraina}}|| [[Kateryna Klymiuk]],<br>[[Olha Ljakhova]],<br>[[Tetyana Melnyk]],<br>[[Hanna Ryzhykova]] || 3.27,48 |- | 7. || {{PisiLipp|Holland}}|| [[Lieke Klaver]],<br>[[Lisanne de Witte]],<br>[[Bianca Baak]],<br>[[Femke Bol]] || 3.27,89 |- | 8. || {{PisiLipp|Jamaica}}|| [[Anastasia Le-Roy]],<br>[[Tiffany James]],<br>[[Stephenie Ann McPherson]],<br>[[Shericka Jackson]] ||Diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 15 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.15,17''' ([[1988]]) {{PisiLipp|NSVL}} <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Kulšunova]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.16,71''' ([[1993]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Gwen Torrence]],<br>[[Maicel Malone-Wallace]],<br>[[Natasha Kaiser-Brown]],<br>[[Jearl Miles Clark]] <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''3.19,02''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Quanera Hayes]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Shakima Wimbley]], <br>[[Phyllis Francis]] <br>'''2019. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''3.24,04''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Alexis Holmes]],<br>[[Kimberley Harris]],<br>[[Ziyah Holman]],<br>[[Kayla Davis]] <br style="clear:both;" /> ====Maraton==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ruth Chepngetich]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:32.43 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Rose Chelimo]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 2:33.46 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Helalia Johannes]] || {{PisiLipp|Namiibia}} || 2:34.15 |- | 4.|| [[Edna Kiplagat]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:35.36 |- | 5.|| [[Volha Mazuronak]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2:36.21 |- | 6.|| [[Roberta Groner]] || {{PisiLipp|USA}} || 2:38.44 |- | 7.|| [[Mizuki Tanimoto]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2:39.09 |- | 8.|| [[Kim Ji-hyang]] || {{PisiLipp|Põhja-Korea}} || 2:41.24 |} <br>Finaal: [[27. september]] <br>Osavõtjaid: 68 <br>Riike: 41 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:15.25''' ([[2003]]) [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' ([[2005]]) [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2017]]''': '''2:27.11''' [[Rose Chelimo]], {{PisiLipp|Bahrein}} <br>'''2019. aasta tipptulemus''': '''2:17.08''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br style="clear:both;" /> ====20 km käimine==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:32.53 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Qieyang Shenjie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:33.10 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yang Liujing]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:33.17 |- | 4.|| [[Érica de Sena]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:33.36 |- | 5.|| [[Sandra Arenas]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 1:34.16 |- | 6.|| [[Kumiko Okada]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:34.36 |- | 7.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:34.50 |- | 8.|| [[María Pérez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:35.:43 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:24.38''' ([[2015]]) [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' ([[2005]]) [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2017]]''': '''1:26.18''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2019. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:24.31''' [[Elena Lashmanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br style="clear:both;" /> ====50 km käimine==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Liang Rui]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 4:23.26 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Li Maocuo]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 4:26.40 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Eleonora Giorgi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 4:29.13 |- | 4.|| [[Olena Sobchuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||4:33.38 |- | 5.|| [[Ma Faying]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||4:34.56 |- | 6.|| [[Khristina Judkina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||4:36.00 |- | 7.|| [[Magaly Bonilla]] || {{PisiLipp|Ecuador}} ||4:37.03 |- | 8.|| [[Júlia Takács]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||4:38.20 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>Riike: 13 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3:59.15''' ([[2017]]) [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''4:05.56''' ([[2017]]) [[Inês Henriques]], {{PisiLipp|Portugal}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2017]]''': '''4:05.56''' Inês Henriques, {{PisiLipp|Portugal}} <br>'''2019. aasta 50 km käimise edetabeli juht''': '''3:57.08''' [[Klavdija Afanasjeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br style="clear:both;" /> ====Kaugushüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||6.52 ||X ||'''7.30''' ||- ||7.09 ||7.16 || 7.30 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Marõna Behh-Romantšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||6.81 ||X ||6.77 || X||''' 6.92'''||6.72 || 6.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ese Brume]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 6.83||'''6.91''' ||6.90 ||6.87 ||6.84 ||6.45 || 6.91 |- | 4.|| [[Tori Bowie]] || {{PisiLipp|USA}} ||6.61 || 6.49||X ||6.81 ||6.65 ||6.57 || 6.81 |- | 5.|| [[Nastassia Mironchyk-Ivanova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} ||6.53 || X||'''6.76''' ||6.70 ||6.55 ||6.71 || 6.76 |- | 6.|| [[Alina Rotaru]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} ||6.59 ||6.66 || 6.67||X ||'''6.71''' ||X || 6.71 |- | 7.|| [[Abigail Irozuru]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||'''6.64''' ||X ||6.59 ||6.59 ||6.60 ||X || 6.64 |- | 8.|| [[Chanice Porter]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||6.30 ||6.44 ||'''6.56''' ||6.44 ||6.24 || 6.47|| 6.56 |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.52''' ([[1988]]) [[Galina Tšistjakova]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7.36''' ([[1987]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameister 2017]]''': '''7.02''' [[Brittney Reese]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta kaugushüppe? edetabeli juht''': '''7.16''' [[Malaika Mihambo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br style="clear:both;" /> ====Kolmikhüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.87||15.37 || x||15.18 || 14.77|| x||15.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||14.81 || 14.76||14.92 ||14.72 ||14.85 || x||14.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Caterine Ibargüen]] || {{PisiLipp|Colombia}} ||14.16 || x||14.40 || 14.46|| 14.73|| 14.47||14.73 |- | 4.|| [[Kimberly Williams]] ||{{PisiLipp|Jamaica}} || 14.64||14.64 ||14.53 ||x ||x || 14.17|| 14.64 |- | 5.|| [[Olga Saladuhha]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||14.52 || 14.40||x || 12.34||14.25 ||14.05 || 14.52 |- | 6.|| [[Ana Peleteiro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||14.47 ||13.41 ||x || 14.27||14.20 ||14.20 || 14.47 |- | 7.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || x||14.46 ||x ||14.37 ||14.24 ||14.45 || 14.46 |- | 8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.40||14.34 ||14.30 || 14.17||x ||x || 14.40 |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>Riike: 17 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.50''' ([[1995]]) [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} <br>'''[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''15.50''' ([[1995]]) [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2017]]''': '''14.91''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2019. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''15.41''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br style="clear:both;" /> ====Kõrgushüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Marija Lasitskene]] || [[Neutraalne sportlane]] || 2.04 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.04 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Vashti Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.02 |- | 4.|| [[Julia Levtšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.02 |- | 5.|| [[Kamila Lićwinko]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.98 |- | 6.|| [[Karyna Demidik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 1.96 |- | 7.|| [[Ana Šimić]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1.93 |- | 8.|| [[Tynita Butts]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.93 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' ([[1987]]) [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' ([[1987]]) Stefka Kostadinova, {{PisiLipp|Bulgaaria}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2017]]''': '''2.03''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane|ANA]] <br>'''2019. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.06''' [[Marija Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane|ANA]] <br style="clear:both;" /> ====Teivashüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Anželika Sidorova]] || [[Neutraalne sportlane]] || 4.95 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ekaterini Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 4.85 |- | 4.|| [[Holly Bradshaw]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||4.80 |- | 5.|| [[Alysha Newman]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||4.80 |- | 6.|| [[Angelica Bengtsson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||4.80 |- | rowspan=4|7.|| [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} ||4.70 |- | [[Robeilys Peinado]] || {{PisiLipp|Venezuela}} ||4.70 |- | [[Jenn Suhr]] || {{PisiLipp|USA}} ||4.70 |- | [[Iryna Zhuk]] || {{PisiLipp|Valgevene}} ||4.70 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' ([[2009]]) [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#teivashüpe 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' ([[2005]]) [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''4.91''' [[Ekateríni Stefanídi]], {{PisiLipp|Kreeka}} <br>'''2019. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.91''' [[Jennifer Suhr]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kuulitõuge==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Danniel Thomas-Dodd]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 19.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Christina Schwanitz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.17 |- | 4.|| [[Magdalyn Ewen]] || {{PisiLipp|USA}} || 18.93 |- | 5.|| [[Anita Márton]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 18.86 |- | 6.|| [[Aliona Dubitskaya]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 18.86 |- | 7.|| [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || 18.82 |- | 8.|| [[Brittany Crew]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||18.55 |} <br>Finaal: [[3. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 18 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' ([[1987]]) [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' ([[1987]]) [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' ([[2011]]) [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2017]]''': '''19.94''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2019. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.31''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br style="clear:both;" /> ====Kettaheide==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yaime Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 68.10||65.01 || 65.76|| 68.01||69.17 ||64.61 || 69.17 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Denia Caballero]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || X ||66.80 || 67.32||68.44 ||X ||65.64 || 68.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 66.72 ||62.30 ||66.19 ||X ||X ||X || 66.72 |- | 4.|| [[Yang Chen]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 59.54 ||61.50 || 63.38||X ||61.31 || X|| 63.38 |- | 5.|| [[Bin Feng]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||62.48 || X|| X||61.31 ||X ||61.00 || 62.48 |- | 6.|| [[Fernanda Martins]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 60.47||62.44 ||61.11 ||X ||X || 62.24|| 62.44 |- | 7.|| [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} ||X || 61.82||59.40 ||X || X||X || 61.82 |- | 8.|| [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || X||59.88 || 60.98||61.55 ||X ||60.35 || 61.55 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' ([[1988]]) [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kettaheide 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' ([[1987]]) [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2017]]''': '''70.31''' [[Sandra Perković]], {{PisiLipp|Horvaatia}} <br>'''2019. aasta kettaheite? edetabeli juht''': '''69.39''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br style="clear:both;" /> ====Odavise==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Kelsey-Lee Barber]] || {{PisiLipp|Austraalia}} ||62.95 ||61.40 ||58.34 || 60.90||63.65 || 66.56||66.56 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Liu Shiying]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 64.81 ||62.61 ||64.82 ||61.82 ||65.88 ||65.75 ||65.88 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lü Huihui]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 64.93 ||65.06 || 65.00||62.31 ||65.49 ||62.61 ||65.49 |- | 4.|| [[Christin Hussong]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||60.58 ||65.05 || 60.26||60.84 || 62.25||65.21 ||65.21 |- | 5.|| [[Kara Winger]] || {{PisiLipp|USA}} ||57.96 || 61.77|| 62.88||x ||63.23 || 62.40||63.23 |- | 6.|| [[Tatjana Kholodovitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || x ||60.84 ||62.54 ||62.23 || 60.51||61.98 ||62.54 |- | 7.|| [[Sara Kolak]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 58.22 ||62.22 ||60.93 ||57.09 ||62.28 || 56.21||62.28 |- | 8.|| [[Annu Rani]] || {{PisiLipp|India}} || 59.25 || 61.12||60.20 ||60.40||58.49 ||57.93 ||61.12 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''72.28''' ([[2008]]) [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.70''' ([[2005]]) [[Osleidys Menéndez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameister 2017]]''': '''66.76''' [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br>'''2019. aasta odaviske edetabeli juht''': '''67.98''' [[Lü Huihui]], {{PisiLipp|Hiina}} <br style="clear:both;" /> ====Vasaraheide==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. voor ! 2. voor ! 3. voor ! 4. voor ! 5. voor ! 6. voor !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[DeAnna Price]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.87|| X || 77.54 || 74.56 || 73.77 || 75.68 || 77.54 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Joanna Fiodorow]] || {{PisiLipp|Poola}} || 76.35 ||74.77 || 72.78||| 74.69 || X || X || 76.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Wang Zheng]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 72.94|| X||X|| 73.75|| 74.76|| X||74.76 |- | 4.|| [[Zalina Petrivskaja]] || {{PisiLipp|Moldova}} ||73.73 || 73.60 || 74.33|| 70.49 ||74.27|| 72.94 ||74.33 |- | 5.|| [[Irina Klimets]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||73.17|| 73.56 || X || 70.26|| 72.59||71.95|| 73.56 |- | 6.|| [[Alexandra Tavernier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||71.50|| 70.48||73.31||72.24||73.33||X||73.33 |- | 7.|| [[Hanna Skydan]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} ||70.69||71.99||72.80||72.83|| 71.44||70.99||72.83 |- | 8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||71.33 ||72.04|| 70.83 || 70.41 || 71.03||X||72.04 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' ([[2016]]) [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2 |Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' ([[2015]]) [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''77.90''' Anita Włodarczyk, {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2019. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''78.24''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Seitsmevõistlus==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6981 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 6677 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Verena Preiner]] || {{PisiLipp|Austria}} || 6560 |- | 4.|| [[Erica Bougard]] || {{PisiLipp|USA}} || 6470 |- | 5.|| [[Kendell Williams]] || {{PisiLipp|USA}} || 6415 |- | 6.|| [[Nadine Broersen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6392 |- | 7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6250 |- | 8.|| [[Odile Ahouanwanou]] || {{PisiLipp|Benin}} || 6210 |} <br>Finaal: [[2. oktoober|2.]]-[[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 20 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' ([[1988]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#seitsmevõistlus|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' ([[1987]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#seitsmevõistlus|Maailmameister 2017]]''': '''6784''' [[Nafissatou Thiam]], {{PisiLipp|Belgia}} <br>'''2019. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6819''' [[Nafissatou Thiam]], {{PisiLipp|Belgia}} <br style="clear:both;" /> ===4x400 meetri segateatejooks=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Wil London]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Courtney Okolo]] (N),<br>[[Michael Cherry]] (M) || 3.09,34 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Nathon Allen]] (M),<br>[[Roneisha McGregor]] (N),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Javon Francis]] (M) || 3.11,78 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Bahrein}} || [[Musa Isah]](M),<br>[[Aminat Yusuf Jamal]](N),<br>[[Salwa Eid Naser]](N),<br>[[Abbas Abubakar Abbas]](M) || 3.11,82 |- | 4. || {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| [[Rabah Yousif]] (M),<br>[[Zoey Clark]] (N),<br>[[Emily Diamond]] (N),<br>[[Martyn Rooney]] (M)|| 3.12,27 |- | 5. || {{PisiLipp|Poola}}|| [[Wiktor Suwara]] (M),<br>[[Rafał Omelko]] (M),<br>[[Iga Baumgart-Witan]] (N),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N) || 3.12,33 |- | 6. || {{PisiLipp|Belgia}}|| [[Dylan Borlée]] (M),<br>[[Hanne Claes]] (N),<br>[[Camille Laus]] (N),<br>[[Kevin Borlée]] (M) || 3.14,22 |- | 7. || {{PisiLipp|India}}|| [[Muhammed Anas]] (M),<br>[[V. K. Vismaya]] (N),<br>[[Jisna Mathew]] (N),<br>[[Noah Nirmal Tom]] (M) || 3.15,77 |- | 8. || {{PisiLipp|Brasiilia}}|| [[Lucas Carvalho]] (M),<br>[[Tiffani Marinho]] (N),<br>[[Geisa Coutinho]] (N),<br>[[Alexander Russo]] (M)|| 3.16,22 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|USA}}||14||11||4||29 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||5||2||4||11 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||3||5||4||12 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||3||3||3||9 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||2||5||1||8 |- |.||align=left |[[Neutraalne sportlane|Neutraalsed sportlased]] ||2||3||1||6 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||2||3||0||5 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||2||0||4||6 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||2||0||1||3 |- |rowspan=2|9.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||2||0||0||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||2||0||0||2 |- |11.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||1||2||4 |- |rowspan=3|12.||align=left |{{PisiLipp|Bahrein}} ||1||1||1||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Kuuba}} ||1||1||1||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||1||1||1||3 |- |15.||align=left |{{PisiLipp|Bahama}} ||1||1||0||2 |- |16.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|Katar}}* ||1||0||1||2 |- |rowspan=4|17.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Grenada}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |rowspan=2|21.||align=left style="background:#cef;"|'''{{PisiLipp|Eesti}}''' ||0||style="background:#cef;"|'''2'''||0||style="background:#cef;"|'''2''' |- | align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||2||0||2 |- |23. ||align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||4||5 |- |rowspan=3|24. ||align=left |{{PisiLipp|Colombia}} ||0||1||1||2 |- | align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=3|27. ||align=left |{{PisiLipp|Alžeeria}} ||0||1||0||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} ||0||1||0||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Portugal}} ||0||1||0||1 |- |30. ||align=left | {{PisiLipp|Austria}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=13|31. ||align=left | {{PisiLipp|Burkina Faso}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Ecuador}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Ungari}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Elevandiluurannik}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Namiibia}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Nigeeria}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 44 riiki || '''49''' || '''49''' || '''51''' || '''149''' |} == Välislingid == {{commonskat}} *[https://iaafworldathleticschamps.com/doha2019/ IAAF World Athletics Champs Doha2019] {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2019. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] [[Kategooria:Doha]] m2hw622j4bb3mtnu3qhzd525zkkep6q 6165757 6165756 2022-07-22T17:05:07Z Kalle 51 /* Naised */ wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 27em;" | colspan="2" |'''2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Katar}}, [[Doha]] |- | '''<''': '''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|London 2017]]''' | '''[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Oregon 2022]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] - [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] - [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] - [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] - [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] - [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] - [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] - [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] - [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] - [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] - [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] - [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] - [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] - [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] - [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] - [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] |} [[Pilt:Khalifa Stadium, Doha, Brazil vs Argentina (2010).jpg|pisi|250px|[[Khalīfah' staadion]]]] '''XVII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimusid [[2019]]. aasta [[27. september|27. septembrist]] kuni [[6. oktoober|6. oktoobrini]] [[Doha]]s [[Katar]]is. Võistlused toimusid renoveeritud mitmeotstarbelises [[Khalīfah' staadion]]il ning esimest korda peeti maailmameistrivõistlusi Kataris. Ligikaudu 2000 sportlast 209 riigist võistlesid kümnepäevase võistluse jooksul kokku 49 kergejõustiku alal, mis koosnesid 24 võistlusest meestele ja naistele ning segateatevõistlusest. See oli esimene kord, kui võistlused toimusid [[Lähis-Ida]]s, ja ka esimene kord, kui need toimusid oktoobris. Kuuma kliima tõttu ei toimunud hommikusi võistlusi ja võistlused korraldati alles hilisõhtul. Pikamaajooksude võistlused algasid kohaliku aja järgi kesköö paiku. Esmakordselt lubati sportlased võistlema rahvusmeeskondade sponsorite logodega spordiriietel. [[IAAF|Rahvusvaheline kergejõustikuliit]] (IAAF) teatas 23. septembril 2019, et [[Venemaa]] koondis eemaldati rahvusvahelistelt võistlustelt pea neljaks aastaks ja Venemaa koondis ei osalenud ka nendel maailmameistrivõistlustel. Neutraalse lipu all osales aga 29 Venemaa sportlast. ==Maailmameistrivõistluste normid== {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10.10 || 48 || 11.24 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20.40 || 56 || 23.02 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 45.30 || 48 || 51.80 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1:45.80 || 48 || 2:00.60 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3:36.00 (3:53.10) || 45 || 4:06.50 (4:25.20) || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13:22.50 || 42 || 15:22.00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27:40.00 || 27 || 31:50.00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:16:00 || 100 || 2:37:00 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8:29.00 || 45 || 9:40.00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13.46 || 40 || 12.98 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 49.30 || 40 || 56.00 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.30 || 32 || 1.94 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.71 || 32 || 4.56 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.17 || 32 || 6.72 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 16.95 || 32 || 14.20 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 20.70 || 32 || 18.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 62.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 76.00 || 32 || 71.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 83.00 || 32 || 61.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8200 || 24 || 6300 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:22:30 || 30 || 1:33:30 || 30 |- | style="text-align:left;"| [[50 km käimine]] | 3:59:00 || 50 || 4:30:00 || 30 |- | style="text-align:left;"| [[4 x 100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2019 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2019 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2019 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2019 + 6 ajaga || 16 |- |} == Eestlaste osalemine == 2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindas Eestit 9 sportlast: * 400 meetri tõkkejooksus [[Rasmus Mägi]] * 3000 m takistusjooksus [[Kaur Kivistik]] * maratonis [[Roman Fosti]] ja [[Tiidrek Nurme]] * kettaheites [[Martin Kupper]] * kuulitõukes [[Kristo Galeta]] * odaviskes [[Magnus Kirt]] (hõbemedal) * kümnevõistluses [[Maicel Uibo]] (hõbemedal) ja [[Janek Õiglane]] ==Tulemused== ===Mehed=== ====100 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.76 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Justin Gatlin]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Andre De Grasse]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 9.90 |- | 4.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 9.93 |- | 5.|| [[Yohan Blake]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 9.97 |- | 6.|| [[Zharnel Hughes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||10.03 |- | 7.|| [[Filippo Tortu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||10.07 |- | 8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||10.08 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 72 <br>Riike: 51 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58''' ([[2009]]) Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit |Maailmameister 2017]]''': '''9,92''' [[Justin Gatlin]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,82''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-100-M-pr----.RS4.pdf Eelvoor]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====200 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || 19,83 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Andre De Grasse]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 19,95 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Alex Quiñónez]] || {{PisiLipp|Ecuador}} || 19,98 |- | 4.|| [[Adam Gemili]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,03 |- | 5.|| [[Ramil Guliyev]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 20,07 |- | 6.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 20,10 |- | 7.|| [[Xie Zhenye]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 20,14 |- | 8.|| [[Kyle Greaux]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 20,39 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 52 <br>Riike: 37 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''20,09''' [[Ramil Guliyev]], {{PisiLipp|Türgi}} <br>'''2019. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,50''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-200-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====400 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Steven Gardiner]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 43,48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Anthony Zambrano]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 44,15 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || 44,17 |- | 4.|| [[Demish Gaye]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 44,46 |- | 5.|| [[Kirani James]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 44,54 |- | 6.|| [[Emmanuel Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 44,94 |- | 7.|| [[Machel Cedenio]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 45,30 |- | 8.|| [[Akeem Bloomfield]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 45,36 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''43,03''' ([[2016]]) [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''43.18''' ([[1999]]) [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''43,98''' [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2019. aasta 400 m jooksu edetabeli juht''': '''43.45''' [[Michael Norman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====800 m jooks ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Donavan Brazier]] || {{PisiLipp|USA}} || '''1.42.34 MMR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Amel Tuka]] || {{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 1.43,47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ferguson Cheruiyot Rotich]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.43,82 |- | 4.|| [[Bryce Hoppel]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.44,25 |- | 5.|| [[Wesley Vázquez]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || 1.44,48 |- | 6.|| [[Adrián Ben]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.45,58 |- | 7.|| [[Marco Arop]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.45,78 |- | 8.|| [[Clayton Murphy]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.47,84 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1.40,91''' ([[2012]]) [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1.43,06''' ([[1987]]) [[Billy Konchellah]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''1.44,67''' [[Pierre-Ambroise Bosse]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''2019. aasta 800 m jooksu edetabeli juht''': '''1.41,89''' [[Nijel Amos]], {{PisiLipp|Botswana}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-800-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-800-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-800-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====1500 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.29,26 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Taoufik Makhloufi]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 3.31,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.31,46 |- | 4.|| [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.31,70 |- | 5.|| [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.31,87 |- | 6.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.32,52 |- | 7.|| [[Ronald Kwemoi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.32,72 |- | 8.|| [[Matthew Centrowitz ]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.32,81 |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' ([[1998]]) [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} <br>'''[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' ([[1999]]) [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''3.33,61''' [[Elijah Manangoi]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.28,77''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br style="clear:both;" /> ====5000 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Muktar Edris]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 12.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 12.59,70 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 13.01,11 |- | 4.|| [[Telahun Haile Bekele]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.02,29 |- | 5.|| [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.02,93 |- | 6.|| [[Jacob Krop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.03,08 |- | 7.|| [[Paul Chelimo]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.04,60 |- | 8.|| [[Nicholas Kipkorir Kimeli]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.05,27 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12.37,35''' ([[2004]]) [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12.52,79''' ([[2003]]) [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''13.32,79''' [[Muktar Edris]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2019. aasta 5000 m jooksu edetabeli juht''': '''12.52,98''' [[Telahun Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''Ametliku tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-5000-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-5000-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====10 000 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 26.48,36 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Yomif Kejelcha]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 26.49,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Rhonex Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 26.50,32 |- | 4.|| [[Rodgers Kwemoi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 26.55,36 |- | 5.|| [[Andamlak Belihu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 26.56,71 |- | 6.|| [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 26.59,35 |- | 7.|| [[Lopez Lomong]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.04,72 |- | 8.|| [[Yemaneberhan Crippa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 27.10,76 |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 21 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.17,53''' ([[2005]]) [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' ([[2009]]) [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit |Maailmameister 2017]]''': '''26.49,51''' [[Mo Farah]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2019. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.48,95''' [[Hagos Gebrhiwet]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br style="clear:both;" /> ====110 meetri tõkkejooks==== [[Orlando Ortega]] lõpetas jooksu viiendana, kuid peale protesti anti talle pronksmedal. Tema kõrvalrajal jooksnud McLeod kukkus ning aeglustas Ortegat.<ref>https://sport.err.ee/988458/dramaatilises-finaalis-viiendaks-jaanud-jooksja-saab-tagantjarele-pronksi</ref> {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sergei Šubenkov]] || [[Neutraalne sportlane]] || 13.15 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Pascal Martinot-Lagarde]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Orlando Ortega]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.30 |- | 5.|| [[Wenjun Xie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 13.29 |- | 6.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || 13.61 |- | 7.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.70 |- | 8.|| [[Milan Trajkovic]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 13.87 |- | -|| [[Omar McLeod]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[2. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' ([[2012]]) [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' ([[1993]]) [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2017]]''': '''13,04''' [[Omar McLeod]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2019. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,98''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-110H-M-h----.RS6.pdf?v=-1706721944 Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf?v=-402193428 Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-110H-M-f----.RS6.pdf?v=1859936500 Finaal] <br style="clear:both;" /> ====400 meetri tõkkejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 47,42 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || 47,66 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Abderrahman Samba]] || {{PisiLipp|Katar}} || 48,03 |- | 4.|| [[Kyron McMaster]] || {{PisiLipp|Briti Neitsisaared}} ||48,10 |- | 5.|| [[TJ Holmes]] || {{PisiLipp|USA}} ||48,20 |- | 6.|| [[Yasmani Copello]] || {{PisiLipp|Türgi}} ||48,25 |- | 7.|| [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||48,28 |- | 8.|| [[Abdelmalik Lahoulou]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} ||49,46 |- |colspan="4"|... |- | 9. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 48,93 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''46,78''' ([[1992]]) [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' ([[1993]]) [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2017]]''': '''48,35''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2019. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,92''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====3000 meetri takistusjooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.01,35 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.01,36 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.03,76 |- | 4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.05,21 |- | 5.|| [[Djilali Bedrani]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.05,23 |- | 6.|| [[Benjamin Kigen]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.06,95 |- | 7.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.08,52 |- | 8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.09,33 |- |colspan="4"|... |- | 39. || [[Kaur Kivistik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8.39,26 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' ([[2004]]) [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' ([[2009]]) [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2017]]''': '''8.14,12''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.04,82''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-3KSC-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====4×100 meetri teatejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Christian Coleman]],<br>[[Justin Gatlin]],<br>[[Michael Rodgers]],<br>[[Noah Lyles]] || 37,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Adam Gemili]],<br>[[Zharnel Hughes]],<br>[[Richard Kilty]],<br>[[Nethaneel Mittchell-Blak]] || 37,36 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Shuhei Tada]],<br>[[Kirara Shiraishi]],<br>[[Yoshihide Kiryu]],<br>[[Abdul Hakim Sani Brown]] || 37,43 |- | 4. || {{PisiLipp|Brasiilia}}|| [[Rodrigo do Nascimento]],<br>[[Vitor Hugo Dos Santos]],<br>[[Derick Silva]],<br>[[Paulo André Camilo de Oliveira]] || 37,72 |- | 5. || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}|| [[Thando Dlodlo]],<br>[[Simon Magakwe]],<br>[[Clarence Munyai]],<br>[[Akani Simbine]] || 37,73 |- | 6. || {{PisiLipp|Hiina}}|| [[Bingtian Su]],<br>[[ Zhouzheng Xu]],<br>[[Zhiqiang Wu]],<br>[[Ge Bie]] || 38.07 |- | 7. || {{PisiLipp|Holland}}|| [[Joris van Gool]],<br>[[Taymir Burnet]],<br>[[Hensley Paulina]],<br>[[Churandy Martina]] ||Diskvalifitseeriti |- | 8. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| [[Amaury Golitin]],<br>[[Jimmy Vicaut]],<br>[[Méba-Mickaël Zeze]],<br>[[Christophe Lemaitre]] || Ei lõpetanud |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 15 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''36,84''' ([[2012]]) {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]],<br> [[Usain Bolt]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''37,04''' ([[2011]]) {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]], <br>[[Usain Bolt]] <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|Maailmameister 2017]]''': '''37,47''' {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>[[Chijindu Ujah]], <br>[[Adam Gemili]], <br>[[Danny Talbot]], <br>[[Nethaneel Mitchell-Blake]] <br>'''2019. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''37,60''' {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>[[Chijindu Ujah]], <br>[[Zharnel Hughes]], <br>[[Richard Kilty]],<br> [[Nethaneel Mitchell-Blake]] <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-4X1-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-4X1-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====4×400 meetri teatejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Fred Kerley]],<br>[[Michael Cherry]],<br>[[Wil London]],<br>[[Rai Benjamin]] || 2.56.69 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Akeem Bloomfield]],<br>[[Nathon Allen]],<br>[[Terry Thomas]],<br>[[Demish Gaye]] || 2.57,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Jonathan Sacoor]],<br>[[Robin Vanderbemden]],<br>[[Dylan Borlée]],<br>[[Kevin Borlée]] || 2.58,78 |- | 4. || {{PisiLipp|Colombia}} || [[Jhon Perlaza]],<br>[[Diego Palomeque]],<br>[[Jhon Solís]],<br>[[Anthony Zambrano]] || 2.59,50 |- | 5. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Asa Guevara]],<br>[[Jereem Richards]],<br>[[Deon Lendore]],<br>[[Machel Cedenio]] || 3.00,74 |- | 6. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Davide Re]],<br>[[Vladimir Aceti]],<br>[[Matteo Galvan]],<br>[[Edoardo Scotti]] || 3.02,78 |- | 7. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Ludvy Vaillant]],<br>[[Christopher Naliali]],<br>[[Thomas Jordier]],<br>[[Mame-Ibra Anne]] || 3.03,06 |- | 8. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Cameron Chalmers]],<br>[[Toby Harries]],<br>[[Rabah Yousif]],<br>[[Lee Thompson]]|| Ei lõpetanud |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.54,29 ''' ([[1993]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.54,29 ''' ([[1993]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''2.58,12''' {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} <br>[[Jarrin Solomon]], <br>[[Jereem Richards]], <br>[[Machel Cedenio]], <br>[[Lalonde Gordon]] <br>'''2019. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''2.59,05''' [[Texase A&M Ülikool|Texas A&M University]] <br>[[Bryce Deadmon]],<br>[[Robert Grant]],<br>[[Kyree Johnson]],<br>[[Devin Dixon]] <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-4X4-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-4X4-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====Maraton==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Lelisa Desisa]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:10.40 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:10.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Amos Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:10.51 |- | 4.|| [[Callum Hawkins]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:10.57 |- | 5.|| [[Stephen Mokoka]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 2:11.09 |- | 6.|| [[Zersenay Tadese]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 2:11.29 |- | 7.|| [[El-Hassan El-Abbassi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 2:11.44 |- | 8.|| [[Hamza Sahli]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 2:11.49 |- |colspan="4"|... |- | 26. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:17.38 |- | 33. || [[Roman Fosti]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:18.30 |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 73 <br>Riike: 42 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' ([[2018]]) [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' ([[2009]]) [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2017]]''': '''2:08.27''' [[Geoffrey Kipkorir Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:01.41''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-MAR-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====20 km käimine==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:26.34 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Vasili Mizinov]] ||[[Neutraalne sportlane]] || 1:26.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:27.00 |- | 4.|| [[Christopher Linke]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1:27.19 |- | 5.|| [[Salih Korkmaz]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 1:27.35 |- | 6.|| [[Koki Ikeda]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.02 |- | 7.|| [[Tom Bosworth]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1:29.34 |- | 8.|| [[Wang Kaihua]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||1:29.52 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 52 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' ([[2015]]) [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' ([[2003]]) [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2017]]''': '''1:18.53''' [[Éider Arévalo]], {{PisiLipp|Colombia}} <br>'''2019. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.15''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br style="clear:both;" /> ====50 km käimine==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yusuke Suzuki]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 4:04:20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 4:04.59 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Evan Dunfee]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 4:05.02 |- | 4.|| [[Niu Wenbin]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||4:05.36 |- | 5.|| [[Luo Yadong]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||4:06.49 |- | 6.|| [[Brendan Boyce]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} ||4:07.46 |- | 7.|| [[Carl Dohmann]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||4:10.22 |- | 8.|| [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||4:11.28 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3:32.33''' ([[2014]]) [[Yohann Diniz]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3:33.12''' ([[2017]]) Yohann Diniz, {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2017]]''': '''3:33.12''' Yohann Diniz, {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''2019. aasta 50 km käimise edetabeli juht''': '''3:37.43''' Yohann Diniz, {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br style="clear:both;" /> ====Kaugushüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Tajay Gayle]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 8.46||X||X|| 8.69||-||-||8.69 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Jeff Henderson]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.28||8.18||8.39||7.03||8.13||8.17||8.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Juan Miguel Echevarría]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 8.25||8.14||8.34||8.30||7.91||x||8.34 |- | 4.|| [[Luvo Manyonga]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ||8.16||8.05||8.18||8.10||8.24||8.28||8.28 |- | 5.|| [[Ruswahl Samaai]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ||8.11||8.15||8.23||X||X||8.06||8.23 |- | 6.|| [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||X||7.89||8.05||X||X||8.20||8.20 |- | 7.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||8.01||6.31||X||X||7.95|| X||8.01 |- | 8.|| [[Yuki Hashioka]] || {{PisiLipp|Jaapan}} ||7.88||7.89||7.97||7.82||X||7.70||7.97 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 17 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' ([[1991]]) [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kaugushüpe |Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' ([[1991]]) Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''8.48''' [[Luvo Manyonga]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2019. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.65 ''' [[Juan Miguel Echevarría]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kolmikhüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4 ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christian Taylor ]] || {{PisiLipp|USA}} || X|| X||17.42 || 17.86|| 17.92|| 17.54|| 17.92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Will Claye]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.61||17.72 ||17.53 ||17.74 || 17.74|| 17.66||17.74 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Hugues Fabrice Zango]] || {{PisiLipp|Burkina Faso}} ||17.46 || 17.29||X ||17.56 ||17.66 || ||17.66 |- | 4.|| [[Pedro Pablo Pichardo]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||17.49 || 17.28|| 17.49|| 17.62|| 17.60|| 17.00||17.62 |- | 5.|| [[Cristian Nápoles]] || {{PisiLipp|Kuuba}} ||17.36 ||17.38 || X|| X||- || -||17.38 |- | 6.|| [[Donald Scott]] || {{PisiLipp|USA}} || X||16.57 ||17.05 ||X || 15.08||17.17 ||17.17 |- | 7.|| [[Alexis Copello]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || X||X ||17.10 || X|| X||- ||17.10 |- | 8.|| [[Jordan Díaz]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 15.88|| 16.86||17.01 || 16.86||17.06 ||16.69 ||17.06 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''18.29''' ([[1995]]) [[Jonathan Edwards]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''18.29''' ([[1995]]) Jonathan Edwards, {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2017]]''': '''17.68''' [[Christian Taylor]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''18.14''' [[Will Claye]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kõrgushüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || 2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mihhail Akimenko]] || [[Neutraalne sportlane]] || 2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ilja Ivanjuk]] || [[Neutraalne sportlane]] || 2.35 |- | 4.|| [[Maksim Nedasekau]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2.33 |- | 5.|| [[Luis Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 2.30 |- | 6.|| [[Brandon Starc]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 2.30 |- | 7.|| [[Michael Mason]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2.30 |- | 8.|| [[Lee Hup Wei]] || {{PisiLipp|Malaisia}} || 2.27 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' ([[1993]]) [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' ([[2013]]) [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2017]]''': '''2.35''' [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2019. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.35 ''' [[Maksim Nedasekau ]], {{PisiLipp|Valgevene}} <br style="clear:both;" /> ====Teivashüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sam Kendricks]] || {{PisiLipp|USA}} || 5.97 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||5.97 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Piotr Lisek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.87 |- | 4.|| [[Bo Kanda Lita Baehre]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 5.|| [[Thiago Braz]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 5.70 |- | 6.|| [[Raphael Holzdeppe]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 6.|| [[Valentin Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 8.|| [[Claudio Stecchi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.70 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''6.16''' ([[2014]]) [[Renaud Lavillenie]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''6.05''' ([[2001]]) [[Dmitri Markov]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2017]]''': '''5.95''' [[Sam Kendricks]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''6.06''' [[Sam Kendricks]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kuulitõuge==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} ||20.90 ||21.63 || 21.24||21.95 || 21.94||22.91 ||22.91 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} ||22.36 || X|| 22.36||22.71 || X|| 22.90|| 22.90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ||22.90 || X|| X||X || X|| X|| 22.90 |- | 4.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||21.61 ||22.53 || 22.03||22.13 ||X || X|| 22.53 |- | 5.|| [[Darrell Hill]] || {{PisiLipp|USA}} ||20.58 ||21.38 ||21.65 || X|| 21.23||X || 21.65 |- | 6.|| [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||20.73 ||21.46 ||X ||20.36 || X||X || 21.46 |- | 7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.41||21.27 ||20.74 ||X ||21.01 ||21.45 || 21.45 |- | 8.|| [[Chukwuebuka Enekwechi]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 21.18|| X||20.90 || 20.98||20.59 ||21.01 || 21.18 |- |colspan="4"|... |- | . || [[Kristo Galeta]] || {{PisiLipp|Eesti}} || || || || || || ||Ei startinud |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.12''' ([[1990]]) [[Randy Barnes]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.23''' ([[1987]]) [[Werner Günthör]], {{PisiLipp|Šveits}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2017]]''': '''22.03''' [[Tomas Walsh]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} <br>'''2019. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''22.74''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kettaheide==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||66.59 ||67.18 ||67.59 || 65.83||X ||67.05 ||67.59 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Fedrick Dacres]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||64.97 ||66.94 ||64.67 ||63.50 ||62.85 ||X || 66.94 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lukas Weißhaidinger]] || {{PisiLipp|Austria}} ||66.74 ||X ||66.82 ||X ||63.74 || 66.35|| 66.82 |- | 4.|| [[Alin Alexandru Firfirică]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.94|| X||66.46 ||65.19 ||63.95 ||64.16 || 66.46 |- | 5.|| [[Apostolos Parellis]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 64.76||66.32 || 64.56||X ||64.86 ||65.66 || 66.32 |- | 6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 65.43|| 63.03||X ||64.38 || X||X || 65.43 |- | 7.|| [[Ehsan Haddadi]] || {{PisiLipp|Iraan}} ||63.80 ||63.80 ||62.51 ||64.29 ||65.16 ||63.32 || 65.16 |- | 8.|| [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||64.31 || X|| 62.70||X ||X ||64.98 || 64.98 |- |colspan="4"|... |- | 19. || [[Martin Kupper]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||x || 62.10|| 61.71|| || || ||62.10 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' ([[1986]]) [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' ([[2005]]) [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2017]]''': '''69.21''' [[Andrius Gudžius]], {{PisiLipp|Leedu}} <br>'''2019. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.86''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br style="clear:both;" /> ====Odavise==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Anderson Peters]] || {{PisiLipp|Grenada}} ||'''86.69''' ||81.26 ||79.82 ||86.89 ||84.59 ||83.63 ||86.89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || '''[[Magnus Kirt]]''' || {{PisiLipp|Eesti}} ||83.95 ||'''86.21''' ||85.17 || 85.90||X || -||86.21 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Johannes Vetter]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || X||'''85.37''' ||82.51 || X|| 82.29|| X|| 85.37 |- | 4.|| [[Lassi Etelätalo]] || {{PisiLipp|Soome}} || 72.00|| 77.92||'''82.49''' ||74.62 ||X || 74.63|| 82.49 |- | 5.|| [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||77.32 ||81.98 || '''82.19'''||77.36 ||X ||X || 82.19 |- | 6.|| [[Julian Weber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||81.20 || '''81.26'''|| 80.80||79.43 ||79.46 || 73.58|| 81.26 |- | 7.|| [[Marcin Krukowski]] || {{PisiLipp|Poola}} ||'''80.56''' ||79.91 ||X || X||X || X|| 80.56 |- | 8.|| [[Kim Amb]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||78.93 ||'''80.42''' || 78.51||75.71 || X||X || 80.42 |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''98.48''' ([[1996]]) [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br>'''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''92.80''' ([[2001]]) [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2017]]''': '''89.89''' [[Johannes Vetter]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''2019. aasta odaviske edetabeli juht''': '''90.61''' [[Magnus Kirt]], {{PisiLipp|Eesti}} <br style="clear:both;" /> ====Vasaraheide==== Wojciech Nowicki lõpetas üldarvestuses neljandana, tulemusega 77,69 m. Seejärel esitas Poola meeskond protesti, väites, et Halasz puudutas esimesel katsel ringist väljaspool <br>asuvat maad. Apellatsioonikohtu žürii jõudis järeldusele, et eeskirjade eiramine võistluse läbiviimisel <br>seadis Nowicki ebasoodsasse olukorda ning otsustas pronksmedalid anda nii Nowickile kui ka Halaszile. {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||79.34 ||80.16 ||79.37 ||80.50 ||X ||X || 80.50 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||76.34 ||78.06 ||77.89 || 78.19||X ||74.87 || 78.19 |- bgcolor="#FFDAB9" | rowspan=2|{{Pronks}} || [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||78.18 || X||X ||X || 73.76||X || 78.18 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||76.25 ||76.50 || X||77.42 ||X ||77.69 ||77.69 |- | 5.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||74.52 ||72.58 ||75.83 ||76.21 ||77.39 || 76.50||77.39 |- | 6.|| [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 76.03|| X|| 77.38|| X||75.36 || 77.07|| 77.38 |- | 7.|| [[Javier Cienfuegos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||73.25 ||74.73 ||76.00 || 76.57||76.01 ||74.64 || 76.57 |- | 8.|| [[Hleb Dudaru]] || {{PisiLipp|Valgevene}} ||75.45 ||74.36 ||76.00 ||74.30 ||74.46 || 75.34|| 76.00 |} <br>Finaal: [[2. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' ([[1986]]) [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#vasaraheide|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.38''' ([[2001]]) [[Szymon Ziółkowski]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#vasaraheide|Maailmameister 2017]]''': '''79.81''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2019. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.74''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} <br style="clear:both;" /> ====Kümnevõistlus==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Niklas Kaul]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8691 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8604 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Damian Warner]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 8529 |- | 4.|| [[Ilja Škurenjov]] || [[Neutraalne sportlane]] || 8494 |- | 5.|| [[Pierce LePage]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 8445 |- | 6.|| [[Janek Õiglane]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8297 |- | 7.|| [[Pieter Braun]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8222 |- | 8.|| [[Solomon Simmons]] || {{PisiLipp|USA}} || 8151 |} <br>Finaal: [[3. oktoober|3.]]-[[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>Riike: 17 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9126''' ([[2018]]) [[Kevin Mayer]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''Maailmameistrivõistluste rekord''': '''9045''' ([[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|2015]]) [[Ashton Eaton]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2017]]''': '''8765''' [[Kevin Mayer]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''2019. aasta kümnevõistluse edetabeli juht''': '''8711''' [[Damian Warner]], {{PisiLipp|Kanada}} <br style="clear:both;" /> ===Naised=== ====100 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 10,71 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,83 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 10,90 |- | 4.|| [[Elaine Thompson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||10,93 |- | 5.|| [[Murielle Ahouré]] || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 11,02 |- | 6.|| [[Jonielle Smith]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||11,06 |- | 7.|| [[Teahna Daniels]] || {{PisiLipp|USA}} ||11,19 |- | 8.|| [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || ei startinud |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 47 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' ([[1988]]) [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' ([[1999]]) [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri jooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''10,85''' [[Tori Bowie]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,73''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>------------------------------ '''10,73''' [[Elaine Thompson]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br style="clear:both;" /> ====200 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 21,88 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Brittany Brown]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,22 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 22,51 |- | 4.|| [[Anglerne Annelus]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,59 |- | 5.|| [[Dezerea Bryant]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,63 |- | 6.|| [[Gina Bass]] || {{PisiLipp|Gambia}} || 22,71 |- | 7.|| [[Ivet Lalova-Collio]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 22,77 |- | 8.|| [[Tynia Gaither]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 22,90 |} <br>Finaal: [[2. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' ([[1988]]) [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' ([[2015]]) [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''22,05''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2019. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,74''' [[Shaunae Miller-Uibo]], {{PisiLipp|Bahama}} <br style="clear:both;" /> ====400 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Salwa Eid Naser]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 48,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Shaunae Miller-Uibo]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 48,37 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 49,47 |- | 4.|| [[Wadeline Jonathas]] || {{PisiLipp|USA}} || 49,60 |- | 5.|| [[Phyllis Francis]] || {{PisiLipp|USA}} || 49,61 |- | 6.|| [[Stephenie Ann McPherson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 50,89 |- | 7.|| [[Justyna Święty-Ersetic]] || {{PisiLipp|Poola}} || 50,95 |- | 8.|| [[Iga Baumgart-Witan]] || {{PisiLipp|Poola}} || 51,29 |} <br>Finaal: [[3. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''47,60''' ([[1985]]) [[Marita Koch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} <br>'''[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri jooks 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,99''' ([[1983]]) [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri jooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''49,92''' [[Phyllis Francis]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 400 m edetabeli juht''': '''49,05''' [[Shaunae Miller-Uibo]], {{PisiLipp|Bahama}} <br style="clear:both;" /> ====800 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Halimah Nakaayi]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 1.58,04 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Raevyn Rogers]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ajee Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,84 |- | 4.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 1.59,18 |- | 5.|| [[Eunice Jepkoech Sum]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.59,71 |- | 6.|| [[Natoya Goule]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 2.00,11 |- | 7.|| [[Rababe Arafi]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 2.00,48 |- | 8.|| [[Ce'Aira Brown]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.02,97 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1.53,28''' ([[1983]]) [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} <br>'''[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1.54,68''' ([[1983]]) Jarmila Kratochvílová, {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetri jooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''1.55,16''' [[Caster Semenya]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2019. aasta 800 meetri edetabeli juht''': '''1.54,98''' Caster Semenya, {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br style="clear:both;" /> ====1500 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 3.51,95 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.54,22 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,38 |- | 4.|| [[Shelby Houlihan]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.54,99 |- | 5.|| [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,76 |- | 6.|| [[Gabriela Debues-Stafford]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 3:56.12 |- | 7.|| [[Winny Chebet]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.58,20 |- | 8.|| [[Jenny Simpson]] || {{PisiLipp|USA}} || 3:.58,42 |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' ([[2015]]) [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.58,52''' ([[2003]]) [[Tatjana Tomašova]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''4.02,59''' [[Faith Chepngetich Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.55,30''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br style="clear:both;" /> ====5000 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.26,72 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Margaret Chelimo Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.27,49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Konstanze Klosterhalfen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 14.28,43 |- | 4.|| [[Tsehay Gemechu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.29,60 |- | 5.|| [[Lilian Kasait Rengeruk]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.36,05 |- | 6.|| [[Fantu Worku]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.40,47 |- | 7.|| [[Laura Weightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 14.44,57 |- | 8.|| [[Hawi Feysa]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.44,92 |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 18 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''14.11,15''' ([[2008]]) [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''14.26,83''' ([[2015]]) [[Almaz Ayana]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#500 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''14.34,86''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta 5000 m edetabeli juht''': '''14.20,36''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} <br style="clear:both;" /> ====10 000 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.17,62 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.21,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Agnes Jebet Tirop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.25,20 |- | 4.|| [[Rosemary Monica Wanjiru]] || {{PisiLipp|Keenia}} ||30.35,75 |- | 5.|| [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} ||30.35,82 |- | 6.|| [[Senbere Teferi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} ||30.44,23 |- | 7.|| [[Susan Krumins]] || {{PisiLipp|Holland}} ||31.05,40 |- | 8.|| [[Marielle Hall]] || {{PisiLipp|USA}} ||31.05,71 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>Riike: 11 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.17,45''' ([[2016]]) [[Almaz Ayana]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30:04.18''' ([[2036]]) [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''30.16,32''' [[Almaz Ayana]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2019. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.37,89''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br style="clear:both;" /> ====100 meetri tõkkejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Nia Ali]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,34 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Kendra Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,46 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Danielle Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 12,47 |- | 4.|| [[Tobi Amusan]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 12,49 |- | 5.|| [[Andrea Carolina Vargas]] || {{PisiLipp|Costa Rica}} || 12,64 |- | 6.|| [[Nadine Visser]] || {{PisiLipp|Holland}} || 12,66 |- | 7.|| [[Janeek Brown]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 12,88 |- | 8.|| [[Megan Tapper]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei lõpetanud |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,20''' ([[2016]]) [[Kendra Harrison]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,28''' ([[2011]]) [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2017]]''': '''12,59''' [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''2019. aasta 100 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,32''' [[Danielle Williams]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br style="clear:both;" /> ====400 meetri tõkkejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dalilah Muhammad]] || {{PisiLipp|USA}} || '''52,16 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sydney McLaughlin]] || {{PisiLipp|USA}} || 52,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Rushell Clayton]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 53,74 |- | 4.|| [[Léa Sprunger]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 54,06 |- | 5.|| [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,23 |- | 6.|| [[Ashley Spencer]] || {{PisiLipp|USA}} || 54,45 |- | 7.|| [[Anna Ryzhykova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 54,45 |- | 8.|| [[Sage Watson]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 54,82 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''52,20''' ([[2019]]) [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''52,42''' ([[2009]]) [[Melaine Walker]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''53,07''' [[Kori Carter]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 400 m tõkkejooksu? edetabeli juht''': '''52,20''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====3000 meetri takistusjooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Beatrice Chepkoech]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.57,84 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.02,35 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Gesa Felicitas Krause]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 9.03,30 |- | 4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 9.05,68 |- | 5.|| [[Peruth Chemutai]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 9.11,08 |- | 6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.11,27 |- | 7.|| [[Anna Emilie Møller]] || {{PisiLipp|Taani}} || 9.13,46 |- | 8.|| [[Hyvin Kiyeng]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 9.13,53 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' ([[2018]]) [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' ([[2017]]) [[Emma Coburn]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''9.02,58''' Emma Coburn, {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.55,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br style="clear:both;" /> ====4×100 meetri teatejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Natalliah Whyte]],<br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br>[[Jonielle Smith]],<br>[[Shericka Jackson]] || 41,44 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]],<br>[[Dina Asher-Smith]],<br>[[Ashleigh Nelson]],<br>[[Daryll Neita]] || 41,85 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Dezerea Bryant]],<br>[[Teahna Daniels]],<br>[[Morolake Akinosun]],<br>[[Kiara Parker]] || 42,10 |- | 4. || {{PisiLipp|Šveits}}|| [[Ajla Del Ponte]],<br>[[Sarah Atcho]],<br>[[Mujinga Kambundji]],<br>[[Salomé Kora]] || 42,18 |- | 5. || {{PisiLipp|Saksamaa}}|| [[Lisa Marie Kwayie]],<br>[[Yasmin Kwadwo]],<br>[[Jessica-Bianca Wessolly]],<br>[[Gina Lückenkemper]] || 42,48 |- | 6. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}|| [[Semoy Hackett]],<br>[[Kelly-Ann Baptiste]],<br>[[Mauricia Prieto]],<br>[[Kamaria Durant]] || 42,71 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Johanelis Herrera Abreu]],<br>[[Gloria Hooper]],<br>[[Anna Bongiorni]],<br>[[Irene Siragusa]] || 42,98 |- | 8. || {{PisiLipp|Hiina}}|| [[Xiaojing Liang]],<br>[[Yongli Wei]],<br>[[Lingwei Kong]],<br>[[Manqi Ge]] || Diskvslifitseeriti |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''40,82''' ([[2012]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Tianna Madison]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Bianca Knight]], <br>[[Carmelita Jeter]], <br>'''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''41,07''' ([[2015]]) {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Veronica Campbell-Brown]], <br>[[Natasha Morrison]], <br>[[Elaine Thompson]], <br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''41,82''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Aaliyah Brown]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Morolake Akinosun]], <br>[[Tori Bowie]] <br>'''2019. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''41,67''' {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>[[Lisa-Marie Kwayie]], <br>[[Yasmin Kwadwo]], <br>[[Tatjana Pinto]], <br>[[Gina Lückenkemper]], <br style="clear:both;" /> ====4×400 meetri teatejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}}|| [[Phyllis Francis]],<br>[[Sydney McLaughlin]],<br>[[Dalilah Muhammad]],<br>[[Wadeline Jonathas]] || 3.18,92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Poola}} || [[Iga Baumgart-Witan]],<br>[[Patrycja Wyciszkiewicz]],<br>[[Małgorzata Hołub-Kowalik]],<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] || 3.21,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Zoey Clark]],<br>[[Jodie Williams]],<br>[[Emily Diamond]],<br>[[Laviai Nielsen]] || 3.23,02 |- | 4. || {{PisiLipp|Kanada}}|| [[Alicia Brown]],<br>[[Aiyanna Stiverne]],<br>[[Madeline Price]],<br>[[Sage Watson]] || 3.25,91 |- | 5. || {{PisiLipp|Belgia}}|| [[Hanne Claes]],<br>[[Imke Vervaet]],<br>[[Paulien Couckuyt]],<br>[[Camille Laus]] || 3.27,15 |- | 6. || {{PisiLipp|Ukraina}}|| [[Kateryna Klymiuk]],<br>[[Olha Ljakhova]],<br>[[Tetyana Melnyk]],<br>[[Hanna Ryzhykova]] || 3.27,48 |- | 7. || {{PisiLipp|Holland}}|| [[Lieke Klaver]],<br>[[Lisanne de Witte]],<br>[[Bianca Baak]],<br>[[Femke Bol]] || 3.27,89 |- | 8. || {{PisiLipp|Jamaica}}|| [[Anastasia Le-Roy]],<br>[[Tiffany James]],<br>[[Stephenie Ann McPherson]],<br>[[Shericka Jackson]] ||Diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 15 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.15,17''' ([[1988]]) {{PisiLipp|NSVL}} <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Kulšunova]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.16,71''' ([[1993]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Gwen Torrence]],<br>[[Maicel Malone-Wallace]],<br>[[Natasha Kaiser-Brown]],<br>[[Jearl Miles Clark]] <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''3.19,02''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Quanera Hayes]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Shakima Wimbley]], <br>[[Phyllis Francis]] <br>'''2019. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''3.24,04''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Alexis Holmes]],<br>[[Kimberley Harris]],<br>[[Ziyah Holman]],<br>[[Kayla Davis]] <br style="clear:both;" /> ====Maraton==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ruth Chepngetich]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:32.43 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Rose Chelimo]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 2:33.46 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Helalia Johannes]] || {{PisiLipp|Namiibia}} || 2:34.15 |- | 4.|| [[Edna Kiplagat]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:35.36 |- | 5.|| [[Volha Mazuronak]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2:36.21 |- | 6.|| [[Roberta Groner]] || {{PisiLipp|USA}} || 2:38.44 |- | 7.|| [[Mizuki Tanimoto]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2:39.09 |- | 8.|| [[Kim Ji-hyang]] || {{PisiLipp|Põhja-Korea}} || 2:41.24 |} <br>Finaal: [[27. september]] <br>Osavõtjaid: 68 <br>Riike: 41 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:15.25''' ([[2003]]) [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' ([[2005]]) [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2017]]''': '''2:27.11''' [[Rose Chelimo]], {{PisiLipp|Bahrein}} <br>'''2019. aasta tipptulemus''': '''2:17.08''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br style="clear:both;" /> ====20 km käimine==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:32.53 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Qieyang Shenjie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:33.10 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yang Liujing]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:33.17 |- | 4.|| [[Érica de Sena]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:33.36 |- | 5.|| [[Sandra Arenas]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 1:34.16 |- | 6.|| [[Kumiko Okada]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:34.36 |- | 7.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:34.50 |- | 8.|| [[María Pérez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:35.:43 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:24.38''' ([[2015]]) [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' ([[2005]]) [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2017]]''': '''1:26.18''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2019. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:24.31''' [[Elena Lashmanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br style="clear:both;" /> ====50 km käimine==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Liang Rui]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 4:23.26 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Li Maocuo]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 4:26.40 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Eleonora Giorgi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 4:29.13 |- | 4.|| [[Olena Sobchuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||4:33.38 |- | 5.|| [[Ma Faying]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||4:34.56 |- | 6.|| [[Khristina Judkina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||4:36.00 |- | 7.|| [[Magaly Bonilla]] || {{PisiLipp|Ecuador}} ||4:37.03 |- | 8.|| [[Júlia Takács]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||4:38.20 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>Riike: 13 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3:59.15''' ([[2017]]) [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''4:05.56''' ([[2017]]) [[Inês Henriques]], {{PisiLipp|Portugal}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2017]]''': '''4:05.56''' Inês Henriques, {{PisiLipp|Portugal}} <br>'''2019. aasta 50 km käimise edetabeli juht''': '''3:57.08''' [[Klavdija Afanasjeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br style="clear:both;" /> ====Kaugushüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||6.52 ||X ||'''7.30''' ||- ||7.09 ||7.16 || 7.30 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Marõna Behh-Romantšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||6.81 ||X ||6.77 || X||''' 6.92'''||6.72 || 6.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ese Brume]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 6.83||'''6.91''' ||6.90 ||6.87 ||6.84 ||6.45 || 6.91 |- | 4.|| [[Tori Bowie]] || {{PisiLipp|USA}} ||6.61 || 6.49||X ||6.81 ||6.65 ||6.57 || 6.81 |- | 5.|| [[Nastassia Mironchyk-Ivanova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} ||6.53 || X||'''6.76''' ||6.70 ||6.55 ||6.71 || 6.76 |- | 6.|| [[Alina Rotaru]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} ||6.59 ||6.66 || 6.67||X ||'''6.71''' ||X || 6.71 |- | 7.|| [[Abigail Irozuru]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||'''6.64''' ||X ||6.59 ||6.59 ||6.60 ||X || 6.64 |- | 8.|| [[Chanice Porter]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||6.30 ||6.44 ||'''6.56''' ||6.44 ||6.24 || 6.47|| 6.56 |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.52''' ([[1988]]) [[Galina Tšistjakova]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7.36''' ([[1987]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameister 2017]]''': '''7.02''' [[Brittney Reese]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta kaugushüppe? edetabeli juht''': '''7.16''' [[Malaika Mihambo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br style="clear:both;" /> ====Kolmikhüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.87||15.37 || x||15.18 || 14.77|| x||15.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||14.81 || 14.76||14.92 ||14.72 ||14.85 || x||14.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Caterine Ibargüen]] || {{PisiLipp|Colombia}} ||14.16 || x||14.40 || 14.46|| 14.73|| 14.47||14.73 |- | 4.|| [[Kimberly Williams]] ||{{PisiLipp|Jamaica}} || 14.64||14.64 ||14.53 ||x ||x || 14.17|| 14.64 |- | 5.|| [[Olga Saladuhha]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||14.52 || 14.40||x || 12.34||14.25 ||14.05 || 14.52 |- | 6.|| [[Ana Peleteiro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||14.47 ||13.41 ||x || 14.27||14.20 ||14.20 || 14.47 |- | 7.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || x||14.46 ||x ||14.37 ||14.24 ||14.45 || 14.46 |- | 8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.40||14.34 ||14.30 || 14.17||x ||x || 14.40 |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>Riike: 17 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.50''' ([[1995]]) [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} <br>'''[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''15.50''' ([[1995]]) [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2017]]''': '''14.91''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2019. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''15.41''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br style="clear:both;" /> ====Kõrgushüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Marija Lasitskene]] || [[Neutraalne sportlane]] || 2.04 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.04 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Vashti Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.02 |- | 4.|| [[Julia Levtšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.02 |- | 5.|| [[Kamila Lićwinko]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.98 |- | 6.|| [[Karyna Demidik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 1.96 |- | 7.|| [[Ana Šimić]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1.93 |- | 8.|| [[Tynita Butts]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.93 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' ([[1987]]) [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' ([[1987]]) Stefka Kostadinova, {{PisiLipp|Bulgaaria}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2017]]''': '''2.03''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane|ANA]] <br>'''2019. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.06''' [[Marija Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane|ANA]] <br style="clear:both;" /> ====Teivashüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Anželika Sidorova]] || [[Neutraalne sportlane]] || 4.95 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ekaterini Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 4.85 |- | 4.|| [[Holly Bradshaw]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||4.80 |- | 5.|| [[Alysha Newman]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||4.80 |- | 6.|| [[Angelica Bengtsson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||4.80 |- | rowspan=4|7.|| [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} ||4.70 |- | [[Robeilys Peinado]] || {{PisiLipp|Venezuela}} ||4.70 |- | [[Jenn Suhr]] || {{PisiLipp|USA}} ||4.70 |- | [[Iryna Zhuk]] || {{PisiLipp|Valgevene}} ||4.70 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' ([[2009]]) [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#teivashüpe 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' ([[2005]]) [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''4.91''' [[Ekateríni Stefanídi]], {{PisiLipp|Kreeka}} <br>'''2019. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.91''' [[Jennifer Suhr]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kuulitõuge==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Danniel Thomas-Dodd]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 19.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Christina Schwanitz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.17 |- | 4.|| [[Magdalyn Ewen]] || {{PisiLipp|USA}} || 18.93 |- | 5.|| [[Anita Márton]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 18.86 |- | 6.|| [[Aliona Dubitskaya]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 18.86 |- | 7.|| [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || 18.82 |- | 8.|| [[Brittany Crew]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||18.55 |} <br>Finaal: [[3. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 18 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' ([[1987]]) [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' ([[1987]]) [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' ([[2011]]) [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2017]]''': '''19.94''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2019. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.31''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br style="clear:both;" /> ====Kettaheide==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yaime Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 68.10||65.01 || 65.76|| 68.01||69.17 ||64.61 || 69.17 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Denia Caballero]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || X ||66.80 || 67.32||68.44 ||X ||65.64 || 68.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 66.72 ||62.30 ||66.19 ||X ||X ||X || 66.72 |- | 4.|| [[Yang Chen]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 59.54 ||61.50 || 63.38||X ||61.31 || X|| 63.38 |- | 5.|| [[Bin Feng]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||62.48 || X|| X||61.31 ||X ||61.00 || 62.48 |- | 6.|| [[Fernanda Martins]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 60.47||62.44 ||61.11 ||X ||X || 62.24|| 62.44 |- | 7.|| [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} ||X || 61.82||59.40 ||X || X||X || 61.82 |- | 8.|| [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || X||59.88 || 60.98||61.55 ||X ||60.35 || 61.55 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' ([[1988]]) [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kettaheide 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' ([[1987]]) [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2017]]''': '''70.31''' [[Sandra Perković]], {{PisiLipp|Horvaatia}} <br>'''2019. aasta kettaheite? edetabeli juht''': '''69.39''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br style="clear:both;" /> ====Odavise==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Kelsey-Lee Barber]] || {{PisiLipp|Austraalia}} ||62.95 ||61.40 ||58.34 || 60.90||63.65 || 66.56||66.56 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Liu Shiying]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 64.81 ||62.61 ||64.82 ||61.82 ||65.88 ||65.75 ||65.88 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lü Huihui]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 64.93 ||65.06 || 65.00||62.31 ||65.49 ||62.61 ||65.49 |- | 4.|| [[Christin Hussong]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||60.58 ||65.05 || 60.26||60.84 || 62.25||65.21 ||65.21 |- | 5.|| [[Kara Winger]] || {{PisiLipp|USA}} ||57.96 || 61.77|| 62.88||x ||63.23 || 62.40||63.23 |- | 6.|| [[Tatjana Kholodovitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || x ||60.84 ||62.54 ||62.23 || 60.51||61.98 ||62.54 |- | 7.|| [[Sara Kolak]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 58.22 ||62.22 ||60.93 ||57.09 ||62.28 || 56.21||62.28 |- | 8.|| [[Annu Rani]] || {{PisiLipp|India}} || 59.25 || 61.12||60.20 ||60.40||58.49 ||57.93 ||61.12 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''72.28''' ([[2008]]) [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.70''' ([[2005]]) [[Osleidys Menéndez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameister 2017]]''': '''66.76''' [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br>'''2019. aasta odaviske edetabeli juht''': '''67.98''' [[Lü Huihui]], {{PisiLipp|Hiina}} <br style="clear:both;" /> ====Vasaraheide==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. voor ! 2. voor ! 3. voor ! 4. voor ! 5. voor ! 6. voor !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[DeAnna Price]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.87|| X || 77.54 || 74.56 || 73.77 || 75.68 || 77.54 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Joanna Fiodorow]] || {{PisiLipp|Poola}} || 76.35 ||74.77 || 72.78||| 74.69 || X || X || 76.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Wang Zheng]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 72.94|| X||X|| 73.75|| 74.76|| X||74.76 |- | 4.|| [[Zalina Petrivskaja]] || {{PisiLipp|Moldova}} ||73.73 || 73.60 || 74.33|| 70.49 ||74.27|| 72.94 ||74.33 |- | 5.|| [[Irina Klimets]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||73.17|| 73.56 || X || 70.26|| 72.59||71.95|| 73.56 |- | 6.|| [[Alexandra Tavernier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||71.50|| 70.48||73.31||72.24||73.33||X||73.33 |- | 7.|| [[Hanna Skydan]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} ||70.69||71.99||72.80||72.83|| 71.44||70.99||72.83 |- | 8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||71.33 ||72.04|| 70.83 || 70.41 || 71.03||X||72.04 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' ([[2016]]) [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2 |Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' ([[2015]]) [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''77.90''' Anita Włodarczyk, {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2019. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''78.24''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Seitsmevõistlus==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6981 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 6677 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Verena Preiner]] || {{PisiLipp|Austria}} || 6560 |- | 4.|| [[Erica Bougard]] || {{PisiLipp|USA}} || 6470 |- | 5.|| [[Kendell Williams]] || {{PisiLipp|USA}} || 6415 |- | 6.|| [[Nadine Broersen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6392 |- | 7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6250 |- | 8.|| [[Odile Ahouanwanou]] || {{PisiLipp|Benin}} || 6210 |} <br>Finaal: [[2. oktoober|2.]]-[[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 20 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' ([[1988]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#seitsmevõistlus|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' ([[1987]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#seitsmevõistlus|Maailmameister 2017]]''': '''6784''' [[Nafissatou Thiam]], {{PisiLipp|Belgia}} <br>'''2019. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6819''' [[Nafissatou Thiam]], {{PisiLipp|Belgia}} <br style="clear:both;" /> ===4x400 meetri segateatejooks=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Wil London]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Courtney Okolo]] (N),<br>[[Michael Cherry]] (M) || 3.09,34 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Nathon Allen]] (M),<br>[[Roneisha McGregor]] (N),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Javon Francis]] (M) || 3.11,78 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Bahrein}} || [[Musa Isah]](M),<br>[[Aminat Yusuf Jamal]](N),<br>[[Salwa Eid Naser]](N),<br>[[Abbas Abubakar Abbas]](M) || 3.11,82 |- | 4. || {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| [[Rabah Yousif]] (M),<br>[[Zoey Clark]] (N),<br>[[Emily Diamond]] (N),<br>[[Martyn Rooney]] (M)|| 3.12,27 |- | 5. || {{PisiLipp|Poola}}|| [[Wiktor Suwara]] (M),<br>[[Rafał Omelko]] (M),<br>[[Iga Baumgart-Witan]] (N),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N) || 3.12,33 |- | 6. || {{PisiLipp|Belgia}}|| [[Dylan Borlée]] (M),<br>[[Hanne Claes]] (N),<br>[[Camille Laus]] (N),<br>[[Kevin Borlée]] (M) || 3.14,22 |- | 7. || {{PisiLipp|India}}|| [[Muhammed Anas]] (M),<br>[[V. K. Vismaya]] (N),<br>[[Jisna Mathew]] (N),<br>[[Noah Nirmal Tom]] (M) || 3.15,77 |- | 8. || {{PisiLipp|Brasiilia}}|| [[Lucas Carvalho]] (M),<br>[[Tiffani Marinho]] (N),<br>[[Geisa Coutinho]] (N),<br>[[Alexander Russo]] (M)|| 3.16,22 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|USA}}||14||11||4||29 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||5||2||4||11 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||3||5||4||12 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||3||3||3||9 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||2||5||1||8 |- |.||align=left |[[Neutraalne sportlane|Neutraalsed sportlased]] ||2||3||1||6 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||2||3||0||5 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||2||0||4||6 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||2||0||1||3 |- |rowspan=2|9.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||2||0||0||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||2||0||0||2 |- |11.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||1||2||4 |- |rowspan=3|12.||align=left |{{PisiLipp|Bahrein}} ||1||1||1||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Kuuba}} ||1||1||1||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||1||1||1||3 |- |15.||align=left |{{PisiLipp|Bahama}} ||1||1||0||2 |- |16.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|Katar}}* ||1||0||1||2 |- |rowspan=4|17.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Grenada}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |rowspan=2|21.||align=left style="background:#cef;"|'''{{PisiLipp|Eesti}}''' ||0||style="background:#cef;"|'''2'''||0||style="background:#cef;"|'''2''' |- | align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||2||0||2 |- |23. ||align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||4||5 |- |rowspan=3|24. ||align=left |{{PisiLipp|Colombia}} ||0||1||1||2 |- | align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=3|27. ||align=left |{{PisiLipp|Alžeeria}} ||0||1||0||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} ||0||1||0||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Portugal}} ||0||1||0||1 |- |30. ||align=left | {{PisiLipp|Austria}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=13|31. ||align=left | {{PisiLipp|Burkina Faso}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Ecuador}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Ungari}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Elevandiluurannik}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Namiibia}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Nigeeria}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 44 riiki || '''49''' || '''49''' || '''51''' || '''149''' |} == Välislingid == {{commonskat}} *[https://iaafworldathleticschamps.com/doha2019/ IAAF World Athletics Champs Doha2019] {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2019. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] [[Kategooria:Doha]] 56vk3uacn052j4lxvgghwsg6ddwxyuv 0 531309 6165716 5992941 2022-07-22T15:46:00Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Julius Tarmisto''' (1936. aastani '''Julius Grünberg'''; [[14. detsember]] [[1890]] Otepää – [[4. september]] [[1956]] [[Tallinn]]) oli eesti põllumajandustegelane. Ta lõpetas 1914. aastal [[Leipzigi Ülikool]]i. Julius Grünberg tegutses [[Õisu mõis]]as asunud [[Õisu piimanduskool]]i direktorina ja oli üks [[Piimandus (ajakiri)|ajakirja Piimandus]] asutajatest ning toimetas seda. 1917. aastal ja pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)|nõukogude okupatsioon Eestis]], [[28. november|28. novembrist]] 1918 - 1919. aastal oli Julius Grünberg [[Võru maavalitsus]]e esimees ([[Võru maavanem]]). {{pooleli}} ==Kirjandus== *[http://agrt.emu.ee/full/2003_teadus_arenguloos.pdf ''Teadus Eesti põllumajanduse arenguloos. II osa (1918–1940)''] Tartu 2003. Lk 185 {{JÄRJESTA:Tarmisto, Julius}} [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]] [[Kategooria:Võru maavanemad]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1890]] [[Kategooria:Surnud 1956]] 0hbjjigwu608phxnxgr2mkqjcaafaux 0 531964 6165675 6038452 2022-07-22T15:13:53Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Saulkrasti vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Saulkrastu pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 41,7 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Saulkrasti]] | asendikaardi_pilt = Saulkrastu pagasts LocMap.png }} [[Pilt:LilasteStrassenbruecke.png|pisi|[[Via Baltica]]]] '''Saulkrasti vald''' ([[läti keel]]es ''Saulkrastu pagasts'') on vald Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Liivi laht|Liivi lahe]] kaldal. Vald piirneb sama piirkonna [[Saulkrasti]] linna ja [[Sēja vald|Sēja vallaga]], [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Skulte vald|Skulte vallaga]] ning Ādaži piirkonna [[Carnikava vald|Carnikava]] ja [[Ādaži vald|Ādaži vallaga]]. Valla pindala on 41,7&nbsp;km². 2016. aasta seisuga elas seal 2952 inimest.<ref name="UYU4n" /> Valla keskus on [[Saulkrasti]] linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu. Valda läbib [[Via Baltica]]. == Ajalugu == Aastal 1967 liideti Skulte külanõukogu Zvejnieksi kalurikolhoosi maad [[Saulkrasti]] [[alev]]iga, nii et moodustus Saulkrasti alevi maaterritoorium. Aastal 1974 liideti sellega osa Pabaži külanõukogust, ent aastal 1977 arvati osa sellest Sēja külanõukogu koosseisu.<ref name="mCoDM" /> 2009. aastal moodustati Saulkrasti alevist ja selle maaterritooriumist Saulkrasti piirkond, mille koosseisu hakkas kuuluma ka maaterritooriumist moodustatud Saulkrasti vald. == Loodus == Tähtsaimaks jõeks on [[Aģe]] jõgi. Looduskaitse all on arvukalt nimetuid põlispuid. Valla lõunaosa mererand asub [[Piejūra looduspark|Piejūra looduspargis]].<ref name="aC9JE" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 2298 [[lätlased|lätlast]], 319 [[venelased|venelast]], 42 [[valgevenelased|valgevenelast]], 35 [[ukrainlased|ukrainlast]], 30 [[poolakad|poolakat]] ja 13 [[leedulased|leedulast]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Ainava]] || vasarnīcu ciems || 13 (2019) |- | [[Āres (Saulkrasti piirkond)|Āres]] || vasarnīcu ciems || 60 (2019) |- | [[Astra (küla)|Astra]] || vasarnīcu ciems || 23 (2019) |- | [[Banga]] || vasarnīcu ciems || 56 (2019) |- | [[Bātciems]] || vasarnīcu ciems || 15 (2019) |- | [[Gaisma]] || vasarnīcu ciems || 92 (2019) |- | [[Jubileja]] || vasarnīcu ciems || 114 (2019) |- | [[Ķīšupe 1]] || vasarnīcu ciems || 36 (2019) |- | [[Ķīšupe 2]] || vasarnīcu ciems || 86 (2019) |- | [[Līči (Saulkrasti piirkond)|Līči]] || vasarnīcu ciems || 11 (2019) |- | [[Liepaine]] || vasarnīcu ciems || 24 (2019) |- | [[Lilaste (Saulkrasti piirkond)|Lilaste]] || skrajciems || 74 (2019) |- | [[Mežvidi]] || vasarnīcu ciems || 56 (2019) |- | [[Pabaži (Saulkrasti)|Pabaži]] || vasarnīcu ciems || 88 (2019) |- | [[Pēterupe (Saulkrasti)|Pēterupe]] || vasarnīcu ciems || 46 (2019) |- | [[Priedes (Saulkrasti piirkond)|Priedes]] || vasarnīcu ciems || 105 (2019) |- | [[Roze]] || vasarnīcu ciems || 100 (2019) |- | [[Saulainā ieleja]] || vasarnīcu ciems || 30 (2019) |- | [[Saulīte]] || vasarnīcu ciems || 77 (2019) |- | [[Selga]] || vasarnīcu ciems || 48 (2019) |- | [[Silmala]] || vasarnīcu ciems || 95 (2019) |- | [[Zeme]] || vasarnīcu ciems || 72 (2019) |- | [[Zvejniekciems]] || lielciems || 1980 (2019) |- | [[VEF-Biķernieki]] || vasarnīcu ciems || 266 (2019) |- | [[VEF-Pabaži]] || vasarnīcu ciems || 29 (2019) |- | [[Veselība]] || vasarnīcu ciems || 37 (2019) |- | [[Vēsma]] || vasarnīcu ciems || 80 (2019) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="UYU4n">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde, vaadatud 01.01.2016.</ref> <ref name="mCoDM">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="aC9JE">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS], vaadatud 27.12 2018</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt? Vietvārdu datubāze], vaadatud 27.12 2018</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Saulkrasti piirkond]] dzrl7v6kbg3vaqdimi3xoxotphuban6 0 531965 6165677 5742585 2022-07-22T15:16:09Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Zvejniekciems | hääldus = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Aģe pie Zvejniekciema 2000-10-21 - panoramio.jpg|pisi|left|Aģe jõgi Zvejniekciemsis]] '''Zvejniekciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Zvejniekciems asub merepinnast 7 meetri kõrgusel paigas, kus [[Aģe]] jõgi [[Liivi laht]]e suubub, piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 6 ja [[Riia]]st 55 kilomeetri kaugusel. [[Riia-Skulte raudtee|Riia-Skulte raudteeliinil]] asub küla lähistel [[Zvejniekciemsi raudteepeatus]]. Külas asuvad Koklītese, Meteo stacija, Enkuru iela, Jaunsaulese, Ostas iela, Zvejniekciemsi ja Robežu iela bussipeatused.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Külas kasvab looduskaitsealune [[sanglepp]].<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Ajalugu== Küla rajati [[XIX sajand]]il kalurikülana. [[Skulte mõis]] eraldas hiljem seal maata sulastele ja käsitöölistele 0,5-1 hektari suuruseid maalapikesi. Aģe suudmesse rajati aastal 1939 Zvejniekciemsi, Skulte ja Pabaži kalurite kooperatiivi käsutuses olev [[Skulte sadam|sadam]], mille juurde tekkis Zvejniekciemsi aladele kalakonserve valmistav vabrik. Kasvama hakkas küla [[XX sajand]]i teisel poolel, mil sellest sai kohaliku kalurikolhoosi keskasula. Toona rajati sinna keskkool, muusikakool ja kunstikool, postkontor, kultuurimaja ja raamatukogu (tänapäeval suletud, raamatukogu on vaid sealse kooli juures). Aģe suudmesse rajati [[Skulte sadam|sadam]]. Aastal 2017 oli külas 1881 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 1963, aastal 2019 aga 1980.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=29638 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Zvejniekciems}} * [http://www.skulteport.lv/lv/osta Skulte osta] {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] [[Kategooria:Läti sadamad]] cxtf3xx18lrz6huuezfzyuwhxh3s2d8 6165738 6165677 2022-07-22T16:14:24Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Zvejniekciems | hääldus = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Aģe pie Zvejniekciema 2000-10-21 - panoramio.jpg|pisi|left|Aģe jõgi Zvejniekciemsis]] '''Zvejniekciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''lielciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Zvejniekciems asub merepinnast 7 meetri kõrgusel paigas, kus [[Aģe]] jõgi [[Liivi laht]]e suubub, piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 6 ja [[Riia]]st 55 kilomeetri kaugusel. [[Riia-Skulte raudtee|Riia-Skulte raudteeliinil]] asub küla lähistel [[Zvejniekciemsi raudteepeatus]]. Külas asuvad Koklītese, Meteo stacija, Enkuru iela, Jaunsaulese, Ostas iela, Zvejniekciemsi ja Robežu iela bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/lv/pieturvietas Autotransporta direcija]</ref> Külas kasvab looduskaitsealune [[sanglepp]].<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Ajalugu== Küla rajati [[XIX sajand]]il kalurikülana. [[Skulte mõis]] eraldas hiljem seal maata sulastele ja käsitöölistele 0,5-1 hektari suuruseid maalapikesi. Aģe suudmesse rajati aastal 1939 Zvejniekciemsi, Skulte ja Pabaži kalurite kooperatiivi käsutuses olev [[Skulte sadam|sadam]], mille juurde tekkis Zvejniekciemsi aladele kalakonserve valmistav vabrik. Kasvama hakkas küla [[XX sajand]]i teisel poolel, mil sellest sai kohaliku kalurikolhoosi keskasula. Toona rajati sinna keskkool, muusikakool ja kunstikool, postkontor, kultuurimaja ja raamatukogu (tänapäeval suletud, raamatukogu on vaid sealse kooli juures). Aģe suudmesse rajati [[Skulte sadam|sadam]]. Aastal 2017 oli külas 1881 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 1963, aastal 2019 aga 1980.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=29638 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Zvejniekciems}} * [http://www.skulteport.lv/lv/osta Skulte osta] {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] [[Kategooria:Läti sadamad]] 2jqmepwwbzzdjc9daji3aqjv5i0u3ek 0 532340 6165532 5518594 2022-07-22T12:46:10Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bandung | hääldus = | nimi1_keel = indoneesia | nimi1 = Bandung | nimi2_keel = jaava | nimi2 = Bandung | pilt = Bandung_View_dari_Gedung_Wisma_HSBC_Asia_Afrika_4.jpg | lipp = Municipal_Flag_of_Bandung,_Indonesia.svg | lipu_link = | vapp = Lambang_Kota_Bandung.svg | vapi_link = | pindala = 167,67 | elanikke = 2 575 478 (2015), <br>linnastus 8 201 928 | asendikaart = Indoneesia }} '''Bandung''' on linn [[Indoneesia]]s [[Jaava]] saarel, [[Lääne-Jaava provints]]i halduskeskus. Bandung on suuruselt Indoneesias kolmas linn. [[Kategooria:Indoneesia linnad]] nf47a60ur3iiekrw7rb0sneigmxb70f 6165533 6165532 2022-07-22T12:46:37Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bandung | hääldus = | nimi1_keel = indoneesia | nimi1 = Bandung | nimi2_keel = jaava | nimi2 = Bandung | pilt = Bandung_View_dari_Gedung_Wisma_HSBC_Asia_Afrika_4.jpg | lipp = Municipal_Flag_of_Bandung,_Indonesia.svg | lipu_link = [[Bandungi lipp]] | vapp = Lambang_Kota_Bandung.svg | vapi_link = [[Bandungi vapp]] | pindala = 167,67 | elanikke = 2 575 478 (2015), <br>linnastus 8 201 928 | asendikaart = Indoneesia }} '''Bandung''' on linn [[Indoneesia]]s [[Jaava]] saarel, [[Lääne-Jaava provints]]i halduskeskus. Bandung on suuruselt Indoneesias kolmas linn. [[Kategooria:Indoneesia linnad]] hkasheiybtg5t1wi1a7iiob93c9xnh5 0 533537 6165580 5195763 2022-07-22T13:41:46Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki '''Heikki Johannes Haavisto''' ([[20. august]] [[1935]] [[Raisio]] – [[22. juuli]] [[2022]]) oli [[soome]] [[Soome Keskerakond|keskerakondlik]] poliitik. Ta oli aastatel 1975–1994 Põllumajandus- ja Metsatootjate Keskliidu esimees. Aastatel 1993–1995 oli ta [[Soome välisminister]] [[Esko Aho valitsus]]es. Ta asus kõrgkooli aastal [[1953]], aastal [[1957]] sai ta agronoomi kvalifikatsiooni, aastal [[1962]] sai ta õigusteaduste kandidaadiks. Aastast [[1966]] töötas ta Põllumajandus- ja Metsatootjate Keskliidus, seejuures aastatel 1975–1994 Keskliidu esimehena. [[5. mai]]st [[1993]] kuni [[3. veebruar]]ini [[1995]] oli ta [[Soome välisminister]] [[Esko Aho valitsus]]es. {{Pooleli|kuu=jaanuar|aasta=2019}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Paavo Väyrynen]] | nimi=[[Soome välisminister]] | aeg=[[1993]]–[[1995]]| järgnev=[[Paavo Rantanen]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Haavisto, Heikki}} [[Kategooria:Soome poliitikud]] [[Kategooria:Soome välisministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 2022]] p0u8zqz4f1znudzg5o6rfh1vsx2tp1d 6165581 6165580 2022-07-22T13:42:41Z Velirand 67997 + pilt wikitext text/x-wiki [[Pilt:Heikki-Haavisto-1987.jpg|pisi|Heikki Haavisto (1987)]] '''Heikki Johannes Haavisto''' ([[20. august]] [[1935]] [[Raisio]] – [[22. juuli]] [[2022]]) oli [[soome]] [[Soome Keskerakond|keskerakondlik]] poliitik. Ta oli aastatel 1975–1994 Põllumajandus- ja Metsatootjate Keskliidu esimees. Aastatel 1993–1995 oli ta [[Soome välisminister]] [[Esko Aho valitsus]]es. Ta asus kõrgkooli aastal [[1953]], aastal [[1957]] sai ta agronoomi kvalifikatsiooni, aastal [[1962]] sai ta õigusteaduste kandidaadiks. Aastast [[1966]] töötas ta Põllumajandus- ja Metsatootjate Keskliidus, seejuures aastatel 1975–1994 Keskliidu esimehena. [[5. mai]]st [[1993]] kuni [[3. veebruar]]ini [[1995]] oli ta [[Soome välisminister]] [[Esko Aho valitsus]]es. {{Pooleli|kuu=jaanuar|aasta=2019}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Paavo Väyrynen]] | nimi=[[Soome välisminister]] | aeg=[[1993]]–[[1995]]| järgnev=[[Paavo Rantanen]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Haavisto, Heikki}} [[Kategooria:Soome poliitikud]] [[Kategooria:Soome välisministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 2022]] q8idixmgsmezx5tun40of6avlonwdm9 0 539109 6165545 6164225 2022-07-22T13:05:58Z Evlper 104506 /* Pildid */ wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Rubiinpunane |hex=ce0058|tekstivärv=white |r=206|g=0|b=88|rgbspace=[[sRGB]] |h=334|s=100|v=81 |cmyk=CMYK|c=0|m=100|y=22|k=3 |allikas=Pantone Rubine Red C }} {{Värvikast |nimetus=Rubinrot (RAL) |hex=861a22 |tekstivärv=white |r=134|g=26|b=34|rgbspace=[[sRGB]] |h=356|s=81|v=53 |cmyk=CMYK|c=30|m=100|y=80|k=20 |allikas=RAL Classic 3003 }} {{Värvikast |nimetus=Ruby (HTML) |hex=9b111e |tekstivärv=white |r=155|g=17|b=30|rgbspace=[[sRGB]] |h=354|s=89|v=61 |cmyk=CMYK|c=0|m=89|y=81|k=39 |allikas=html-color.codes }} '''Rubiinpunane''' on [[purpur]]se poole kalduv puhas sügav[[punane]] [[värvitoon]], mis vastab vääriskivi [[rubiin]]i värvusele<ref>http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=rubiinpunane</ref>. == Pildid == <gallery> Ruby - Winza, Tanzania.jpg|Looduslik rubiin. Winza, Tansaania Calcite-Corundum-dtn25b.jpg|Looduslik rubiin. Myanmar Ruby gem.JPG|Lihvitud rubiin SyntRub 0300.jpg|Sünteetilised rubiinid Trolovningsring i guld med rubin, 1615 - Livrustkammaren - 98873.tif|[[Ümarlihv]]itud kiviga rubiinsõrmus, 1615 Brit Mus 13sept10 brooches etc 046.jpg|Nn [[Lykyrgose karikas]] Rooma rubiinklaasist, 4. sajand. British Museum Goldrubinglas Schatzkammer München.jpg|17. sajandi [[rubiinklaas]]ist nõud [[Böömimaa]]lt, Schatzkammer München Ceyx melanura by John Gerrard Keulemans.jpg|[[Rubiin-jäälind]] (''Ceyx melanura''). John Gerrard Keulemansi illustratsioon<ref>[https://www.biodiversitylibrary.org/page/43064652#page/290/mode/1up Sharpe, R. B. A monograph of the Alcedinidae : or, family of kingfishers. London, 1868-1871.]</ref>. </gallery> == Kasutamine == Kergelt [[purpurpunane|purpurse]] suunas kalduva puhta ja sügava värvitoonina seostub rubiinpunane rikkuse, glamuuri ja luksusega. Kullalisandi abil saadud tumepunast klaasi (punase värvuse annavad sulaklaasile lisatud [[Kolloidsüsteem|kolloidse]] [[Kuld|kulla]] osakesed) nimetatakse värvuse järgi [[rubiinklaas]]iks<ref>{{Netiviide |url=http://www.materjalimaailm.ee/kuld/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-06 |arhiivimisaeg=2019-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306235249/http://www.materjalimaailm.ee/kuld/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>https://digikogu.ekm.ee/uus_kategooriapuu/valiskunst/tarbekunst/klaas/oid-10945/?&offset=1</ref>. Rubiinpunane on mitmesuguste tootjate üks juuksevärvitoone<ref>https://www.biokap.it/en/prodotti/biokap-nutricolor-tinta/</ref><ref>http://www.schwarzkopf.international/en/brands/haircolor/palette/deluxe/ruby-red-ginger.html</ref>, saadav värvus on tugev küllastatud punane ja mitte tingimata loodusliku rubiini värvus. Saksa kirjanik [[Kerstin Gier]] avaldas aastail 2009–2010 noorsoole mõeldud [[fantaasiaromaan]]ide [[triloogia]], mille raamatuile andis pealkirjad vääriskivivärvuste järgi. Esimese raamatu pealkiri on "Rubinrot" (eesti keeles "Rubiinpunane", [[Sinisukk]] 2014, tõlkinud [[Pille Vinkel]])<ref>http://www.sinisukk.ee/raamatud/ilukirjandus/noortekirjandus/rubiinpunane2014-09-24-08-38-519-detail</ref> ja selle kaanekujundus rajaneb sügavpunasel värvil. == Vaata ka == * [[Rubiinklaas]] * [[Rubiinšokolaad]] * [[Rubiinööbik]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Punased värvitoonid]] jucuasqv6jd36dwzw4ceik8uou0i2q6 6165552 6165545 2022-07-22T13:08:16Z Evlper 104506 /* Pildid */ wikitext text/x-wiki {{Värvikast |nimetus=Rubiinpunane |hex=ce0058|tekstivärv=white |r=206|g=0|b=88|rgbspace=[[sRGB]] |h=334|s=100|v=81 |cmyk=CMYK|c=0|m=100|y=22|k=3 |allikas=Pantone Rubine Red C }} {{Värvikast |nimetus=Rubinrot (RAL) |hex=861a22 |tekstivärv=white |r=134|g=26|b=34|rgbspace=[[sRGB]] |h=356|s=81|v=53 |cmyk=CMYK|c=30|m=100|y=80|k=20 |allikas=RAL Classic 3003 }} {{Värvikast |nimetus=Ruby (HTML) |hex=9b111e |tekstivärv=white |r=155|g=17|b=30|rgbspace=[[sRGB]] |h=354|s=89|v=61 |cmyk=CMYK|c=0|m=89|y=81|k=39 |allikas=html-color.codes }} '''Rubiinpunane''' on [[purpur]]se poole kalduv puhas sügav[[punane]] [[värvitoon]], mis vastab vääriskivi [[rubiin]]i värvusele<ref>http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=rubiinpunane</ref>. == Pildid == <gallery> Ruby - Winza, Tanzania.jpg|Looduslik rubiin. Winza, Tansaania Calcite-Corundum-dtn25b.jpg|Looduslik rubiin. Myanmar Ruby gem.JPG|Lihvitud rubiin SyntRub 0300.jpg|Sünteetilised rubiinid Trolovningsring i guld med rubin, 1615 - Livrustkammaren - 98873.tif|[[Ümarlihv]]itud kiviga rubiinsõrmus, 1615 Brit Mus 13sept10 brooches etc 046.jpg|Nn [[Lykurgose karikas]] Rooma rubiinklaasist, 4. sajand. British Museum Goldrubinglas Schatzkammer München.jpg|17. sajandi [[rubiinklaas]]ist nõud [[Böömimaa]]lt, Schatzkammer München Ceyx melanura by John Gerrard Keulemans.jpg|[[Rubiin-jäälind]] (''Ceyx melanura''). John Gerrard Keulemansi illustratsioon<ref>[https://www.biodiversitylibrary.org/page/43064652#page/290/mode/1up Sharpe, R. B. A monograph of the Alcedinidae : or, family of kingfishers. London, 1868-1871.]</ref>. </gallery> == Kasutamine == Kergelt [[purpurpunane|purpurse]] suunas kalduva puhta ja sügava värvitoonina seostub rubiinpunane rikkuse, glamuuri ja luksusega. Kullalisandi abil saadud tumepunast klaasi (punase värvuse annavad sulaklaasile lisatud [[Kolloidsüsteem|kolloidse]] [[Kuld|kulla]] osakesed) nimetatakse värvuse järgi [[rubiinklaas]]iks<ref>{{Netiviide |url=http://www.materjalimaailm.ee/kuld/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-06 |arhiivimisaeg=2019-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306235249/http://www.materjalimaailm.ee/kuld/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>https://digikogu.ekm.ee/uus_kategooriapuu/valiskunst/tarbekunst/klaas/oid-10945/?&offset=1</ref>. Rubiinpunane on mitmesuguste tootjate üks juuksevärvitoone<ref>https://www.biokap.it/en/prodotti/biokap-nutricolor-tinta/</ref><ref>http://www.schwarzkopf.international/en/brands/haircolor/palette/deluxe/ruby-red-ginger.html</ref>, saadav värvus on tugev küllastatud punane ja mitte tingimata loodusliku rubiini värvus. Saksa kirjanik [[Kerstin Gier]] avaldas aastail 2009–2010 noorsoole mõeldud [[fantaasiaromaan]]ide [[triloogia]], mille raamatuile andis pealkirjad vääriskivivärvuste järgi. Esimese raamatu pealkiri on "Rubinrot" (eesti keeles "Rubiinpunane", [[Sinisukk]] 2014, tõlkinud [[Pille Vinkel]])<ref>http://www.sinisukk.ee/raamatud/ilukirjandus/noortekirjandus/rubiinpunane2014-09-24-08-38-519-detail</ref> ja selle kaanekujundus rajaneb sügavpunasel värvil. == Vaata ka == * [[Rubiinklaas]] * [[Rubiinšokolaad]] * [[Rubiinööbik]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Punased värvitoonid]] 25znnitx5ptnnh4zjm4wzdrk5mrx05k 0 540559 6166116 5554779 2022-07-23T10:48:07Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Mihkel Kallas''' ([[17. august]] [[1824]] [[Saaremaa]], [[Leisi]], Mäe talu – [[31. mai]] [[1896]] [[Kaarma]]) oli köster-koolmeister Saaremaal, rahvaluulekoguja ja rahvusliku liikumise tegelane. == Elulugu == Mihkel Kallas õppis [[Karja kihelkonnakool]]is [[Carl Allas]]e käe all. Abiellus tema õe Miina Wilhelmiinega, asudes 1843. aastast Kaarmale köstriks ja koolmeistriks. Kallas võttis üle ka kohaliku laulukoori juhatamise ja osales [[Kaarma kihelkonnakool|Kaarma kihelkonnakooli]] uue hoone ehitamise juhtimises. Selles Kaarma köstrimajas sündisid perre lapsed: 1851. aastal [[Rudolf Gottfried Kallas]] (1851–1913), kellest kasvas kirikuõpetaja, tuntud rahvusliku liikumise tegelane ja viljakas kirjamees; tütar Ida, kes abiellus tuntud pedagoogi ja rahvusliku liikumise tegelase [[Carl Heinrich Niggol]]iga; poeg Eduard, kes lõpetas samuti [[Tartu ülikool]]i ja kuulus [[Eesti Üliõpilaste Selts|EÜS]]i, jõudis avaldada paar luulekogu, kuid suri noorelt; noorem tütar Wilhelmiine ehk Minni, kes abiellus [[Kaarma õpetajate seminar|Kaarma õpetajate seminari]] vanemõpetaja [[Johann August Kirotar]]iga; ja [[Oskar Kallas|Oskar]] (sündinud 1868. aastal), kellest sai rahvaluuleteadlane ning hiljem diplomaat, kes etendas olulist osa Eesti iseseisvuse sünnil. Mihkel Kallas oli esimeste eestlaste seas, kes suutis oma kõigile kolmele pojale anda ülikooliharidust. Ta lõi ka ise [[ärkamisaeg|rahvuslikus liikumises]] kaasa, kogudes [[rahvaluule]]t ning tehes kaastööd [[Pärnu Postimees|Perno Postimehele]] ja [[Eesti Postimees|Eesti Postimehele]]. 1871. aastal korraldas ta [[Kaarma maalinn]]al esimese kohaliku laulupäeva. Kallas oli Kaarmal ametis üle poole sajandi, suri 1896. aastal ning on maetud [[Kaarma kalmistu]]le. == Isiklikku == Mihkel Kallase minia kirjanik [[Aino Kallas]] on teda kasutanud prototüübina jutustuses "Ants Raudjalg". {{JÄRJESTA:Kallas, Mihkel}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1824]] [[Kategooria:Surnud 1896]] jae2fb3iplegdy3qgmpxm168mng2zvw 6166119 6166116 2022-07-23T10:50:02Z Merleke5 122868 wikitext text/x-wiki '''Mihkel Kallas''' ([[17. august]] [[1824]] [[Saaremaa]], [[Leisi]], Mäe talu – [[31. mai]] [[1896]] [[Kaarma]]) oli köster-koolmeister Saaremaal, rahvaluulekoguja ja rahvusliku liikumise tegelane. == Elulugu == Mihkel Kallas õppis [[Karja kihelkonnakool]]is [[Carl Allas]]e käe all. Abiellus tema õe Miina Wilhelmiinega, asudes 1843. aastast Kaarmale köstriks ja koolmeistriks. Kallas võttis üle ka kohaliku laulukoori juhatamise ja osales [[Kaarma kihelkonnakool|Kaarma kihelkonnakooli]] uue hoone ehitamise juhtimises. Selles Kaarma köstrimajas sündisid perre lapsed: 1851. aastal [[Rudolf Gottfried Kallas]] (1851–1913), kellest kasvas kirikuõpetaja, tuntud rahvusliku liikumise tegelane ja viljakas kirjamees; tütar Ida, kes abiellus tuntud pedagoogi ja rahvusliku liikumise tegelase [[Carl Heinrich Niggol]]iga; poeg Eduard, kes lõpetas samuti [[Tartu ülikool]]i ja kuulus [[Eesti Üliõpilaste Selts|EÜS]]i, jõudis avaldada paar luulekogu, kuid suri noorelt; noorem tütar Wilhelmiine ehk Minni, kes abiellus [[Kaarma õpetajate seminar|Kaarma õpetajate seminari]] vanemõpetaja [[Johann August Kirotar]]iga; ja [[Oskar Kallas|Oskar Philipp Kallas]] (1868–1946), kellest sai rahvaluuleteadlane ja diplomaat, kes etendas olulist osa Eesti iseseisvuse sünnil. Mihkel Kallas oli esimeste eestlaste seas, kes suutis oma kõigile kolmele pojale anda ülikooliharidust. Ta lõi ka ise [[ärkamisaeg|rahvuslikus liikumises]] kaasa, kogudes [[rahvaluule]]t ning tehes kaastööd [[Pärnu Postimees|Perno Postimehele]] ja [[Eesti Postimees|Eesti Postimehele]]. 1871. aastal korraldas ta [[Kaarma maalinn]]al esimese kohaliku laulupäeva. Kallas oli Kaarmal ametis üle poole sajandi, suri 1896. aastal ning on maetud [[Kaarma kalmistu]]le. == Isiklikku == Mihkel Kallase minia kirjanik [[Aino Kallas]] on teda kasutanud prototüübina jutustuses "Ants Raudjalg". {{JÄRJESTA:Kallas, Mihkel}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1824]] [[Kategooria:Surnud 1896]] j75q2brh418j5l5ewwn3v15rg3zqxqe 0 545601 6166005 5294401 2022-07-23T08:34:27Z Teomees 97479 wikitext text/x-wiki '''Rakvere vennashaua monument''' oli [[monument]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere]]s Ausambamäe pargis [[Kastani puiestee]] ääres, aadressil Lai tn 34. Monument oli pühendatud [[II maailmasõda|II maailmasõjas]] hukkunud punaväelastele.<ref name="monument.ee">[http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-vennashaud Eesti monumentide e-kataloog] (vaadatud 21.04.2019)</ref> ==Ajaloost== Algselt oli selles kohas punavõimude poolt rajatud puust mälestusmärk, kuid [[Rakvere Gümnaasium]]i õpilased lasid selle 1945. aasta sügisel õhku. Uus, betoonist konstruktsioonis ja [[dolomiit|dolomiidiga]] kaetud monument avati [[6. november|6. novembril]] [[1951]] tolleaegsel Suvorovi väljakul ning oli rajatud [[Alar Kotli]] kavandi järgi.<ref name="monument.ee"/> 21. sajandil oli monumenti mitmel korral soditud, üle värvitud jms. [[Venemaa suursaatkond Eestis|Vene saatkonna]] rahadega remonditi monumenti 2019. aastal.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/6847533/rakvere-punamonument-laks-remonti Rakvere punamonument läks remonti]. Virumaa Teataja. 11. detsember 2019.</ref> ==Monumendi eemaldamine== Seoses 2021. aastal kõrvalkinnistul (Lai tn 36) alustatud [[Rakvere Riigigümnaasium]]i hoone ehitamisega ning [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõja]] algusega 24. veebruaril 2022, muutus aktuaalseks [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] mälestusmärgi eemaldamine. 13. juulil 2022. aastal lammutatigi monument [[Rakvere Linnavalitsus]]e eesvõttel, kuid mõned dolomiidist osad säilitati tervetena [[museaal|museaalsel]] eesmärgil. Monumendi lähedalt kaevati välja 28 tundmatu inimese säilmed, kelle identifitseerimist ei korraldatud. Isikud olid osaliselt maetud kahekaupa kirstudesse, maetutest umbes pooled olid eraisiku tunnustega. Väljakaevatud inimsäilmed paigutati nelja kirstu ning maeti nädal aega hiljem ümber [[Rakvere linnakalmistu]]l [[kabel]]i lähistele, kus oli juba varem [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] langenud nõukogude sõdurite matmispaik.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7569064/rakvere-kesklinnast-valja-kaevatud-sailmed-maeti-umber-linnakalmistule Säilmed maeti ünber linnakalmistule]. [[Virumaa Teataja]]. 21. juuli 2022.</ref> ==Vaata ka== *[[Palermo punase terrori ohvrite mälestuskivi]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.muis.ee/museaalview/1663784 Endine mälestusmärk Rakveres]. [[Virumaa Muuseumid]] SA *[http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-vennashaud Rakvere vennashaud] *[https://virumaateataja.postimees.ee/7487423/rakvere-punamonumendiga-ei-voeta-ilmselt-midagi-ette Rakvere punamonumendiga ei võeta midagi ette]. Virumaa Teataja. 28. märts 2022. *[https://virumaateataja.postimees.ee/7563357/galerii-rakvere-punamonument-on-minema-viidud-ala-on-piiratud-aiaga Rakvere punamonument on minema viidud // Galerii]. Virumaa Teataja. 13. juuli 2022. *[https://leht.postimees.ee/7563910/rakvere-punamonument-voeti-maha-sailmed-maetakse-umber Rakvere punamonument võeti maha]. Virumaa Teataja. 14.juuli 2022. [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid]] [[Kategooria:Rakvere]] [[Kategooria:Eesti mälestusmärgid]] 8hsirquul6493p6y31q1n8zh4stzarl 6166043 6166005 2022-07-23T09:49:36Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki '''Rakvere vennashaua monument''' oli [[mälestusmärk]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere]]s Ausambamäe pargis [[Kastani puiestee]] ääres, aadressil Lai tn 34. Monument oli pühendatud [[II maailmasõda|II maailmasõjas]] hukkunud punaväelastele.<ref name="monument.ee">[http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-vennashaud Eesti monumentide e-kataloog] (vaadatud 21.04.2019)</ref> ==Ajaloost== Algselt oli selles kohas punavõimude poolt rajatud puust mälestusmärk, kuid [[Rakvere Gümnaasium]]i õpilased lasid selle 1945. aasta sügisel õhku. Uus betoonist ja [[dolomiit|dolomiidiga]] kaetud monument avati [[6. november|6. novembril]] [[1951]] tolleaegsel Suvorovi väljakul. See oli rajatud [[Alar Kotli]] kavandi järgi.<ref name="monument.ee"/> 21. sajandil oli monumenti mitmel korral soditud, üle värvitud jms. [[Venemaa suursaatkond Eestis|Vene saatkonna]] rahaga remonditi monumenti 2019. aastal.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/6847533/rakvere-punamonument-laks-remonti Rakvere punamonument läks remonti]. Virumaa Teataja. 11. detsember 2019.</ref> ==Monumendi eemaldamine== Seoses 2021. aastal kõrvalkinnistul (Lai tn 36) alustatud [[Rakvere Riigigümnaasium]]i hoone ehitamisega ning [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõja]] algusega 24. veebruaril 2022, muutus aktuaalseks [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] mälestusmärgi eemaldamine. 13. juulil 2022. aastal lammutatigi monument [[Rakvere Linnavalitsus]]e eesvõttel, kuid mõned dolomiidist osad säilitati tervetena [[museaal|museaalsel]] eesmärgil. Monumendi lähedalt kaevati välja 28 tundmatu inimese säilmed, kelle identifitseerimist ei korraldatud. Isikud olid osaliselt maetud kahekaupa kirstudesse, maetutest umbes pooled olid eraisiku tunnustega. Väljakaevatud inimsäilmed paigutati nelja kirstu ning maeti nädal aega hiljem ümber [[Rakvere linnakalmistu]]le [[kabel]]i lähistele, kus oli juba varem [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] langenud nõukogude sõdurite matmispaik.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7569064/rakvere-kesklinnast-valja-kaevatud-sailmed-maeti-umber-linnakalmistule Säilmed maeti ünber linnakalmistule]. [[Virumaa Teataja]]. 21. juuli 2022.</ref> ==Vaata ka== *[[Palermo punase terrori ohvrite mälestuskivi]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.muis.ee/museaalview/1663784 Endine mälestusmärk Rakveres]. [[Virumaa Muuseumid]] SA *[http://www.monument.ee/rakvere-linn/rakvere-vennashaud Rakvere vennashaud] *[https://virumaateataja.postimees.ee/7487423/rakvere-punamonumendiga-ei-voeta-ilmselt-midagi-ette Rakvere punamonumendiga ei võeta midagi ette]. Virumaa Teataja. 28. märts 2022. *[https://virumaateataja.postimees.ee/7563357/galerii-rakvere-punamonument-on-minema-viidud-ala-on-piiratud-aiaga Rakvere punamonument on minema viidud // Galerii]. Virumaa Teataja. 13. juuli 2022. *[https://leht.postimees.ee/7563910/rakvere-punamonument-voeti-maha-sailmed-maetakse-umber Rakvere punamonument võeti maha]. Virumaa Teataja. 14.juuli 2022. [[Kategooria:Teise maailmasõja mälestusmärgid]] [[Kategooria:Rakvere]] [[Kategooria:Eesti mälestusmärgid]] fkd150iy1bood9f9o3523wwiqj5qthu 0 548379 6165936 6149925 2022-07-22T23:57:52Z Jäähokimängija 168085 wikitext text/x-wiki {{infokast jäähokiklubi | nimi = San Jose Sharks | logo = | logosuurus = | konverents = [[Läänekonverents (NHL)|Läänekonverents]] | divisjon = [[Vaikse ookeani divisjon (NHL)|Vaikse ookeani divisjon]] | asutatud = 1991 | ajalugu = {{murdmata|'''San Jose Sharks'''}}<br>(1991. aastast) | kodusaal = [[SAP Center]] | asukoht = {{PisiLipp|USA}}, [[San Jose]], [[California]] | värvid = sügav pacific sinakas, põletatud oranž, must <br>{{color box|#006D75}} {{color box|#EA7200}} {{color box|#000000}} | kapten = [[Logan Couture]] | treener = [[David Quinn]] | omanik = [[San Jose Sports & Entertainment Enterprises]]<br>[[Hasso Plattner]] | t1 = Meistritiitleid (NHL) | t1arv = 0 | t1aastad = }} '''San Jose Sharks''' on [[USA]] [[jäähoki]]klubi, mis tegutseb [[California]] osariigis [[San Jose]]s. See mängib jäähokiliiga [[NHL]]-i [[Läänekonverents (NHL)|Läänekonverents]]is [[Vaikse ookeani divisjon (NHL)|Vaikse ookeani divisjon]]is. Klubi on asutatud 1991. aastal. Kodumänge peab [[SAP Center]]il. Klubi peatreener on [[Bob Boughner]]. == Mängijad == ''Seisuga 13. jaanuar 2021'' *'''Väravavahid''': [[Devan Dubnyk]], [[Martin Jones]] *'''Kaitsjad''': [[Brent Burns]], [[Mario Ferraro]], [[Erik Karlsson]], [[Nikolai Knõžov]], [[Jake Middleton]], [[Radim Šimek]], [[Marc-Édouard Vlasic]] *'''Ründajad''': [[Logan Couture]] (''[[kapten (jäähoki)|kapten]]''), [[Joel Kellman]], [[Dylan Gambrell]], [[Evander Kane]], [[Patrick Marleau]], [[Timo Meier]], [[Matt Nieto]], [[Ryan Donato]], [[Tomáš Hertl]], [[Kevin Labanc]], [[Stefan Noesen]], [[Marcus Sörensen]] == Saavutused == * Konverentsi võitja (1): ** 2015–16 * [[Presidents' Trophy]] võitja (1): ** 2008–09 * Divisjoni võitja (6): ** 2001–02, 2003–04, 2007–08, 2008–09, 2009–10, 2010–11 == Välislingid == * https://www.nhl.com/sharks {{NHL}} [[Kategooria:San Jose Sharks]] [[Kategooria:NHL-i jäähokiklubid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokiklubid]] inushwn1e9jtbhjlgc4dnp6bs5lkzxe 0 548474 6165930 6149903 2022-07-22T23:57:40Z Jäähokimängija 168085 wikitext text/x-wiki {{infokast jäähokiklubi | nimi = Detroit Red Wings | logo = | logosuurus = | konverents = [[Idakonverents (NHL)|Idakonverents]] | divisjon = [[Atlandi divisjon (NHL)|Atlandi divisjon]] | asutatud = 1926 | ajalugu = {{murdmata|'''Detroit Cougars'''}}<br>(1926–1930)<br>'''Detroit Falcons'''<br>(1930–1932)<br>'''Detroit Red Wings'''<br>(1932. aastast) | kodusaal = [[Little Caesars Arena]] | asukoht = {{PisiLipp|USA}}, [[Detroit]], [[Michigan]] | värvid = punane, valge <br>{{color box|#CE1126}} {{color box|#FFFFFF}} | kapten = [[Dylan Larkin]] | treener = [[Derek Lalonde]] | omanik = [[Ilitch Holdings]] | t1 = Meistritiitleid (NHL) | t1arv = 11 | t1aastad = 1936, 1937, 1943, 1950, 1952, 1954, 1955, 1997, 1998, 2002, 2008 }} [[Fail:1943-44 Detroit Red Wings.jpg|pisi]] '''Detroit Red Wings''' on [[USA]] [[jäähoki]]klubi, mis tegutseb [[Michigan]]i osariigis [[Detroit]]is. See mängib [[NHL]]-i [[Idakonverents (NHL)|Idakonverents]]is [[Atlandi divisjon (NHL)|Atlandi divisjonis]]. Klubi on asutatud 1926. aastal ning see on üks kuuest NHL-iga esimesena liitunud klubist. Klubi peab kodumänge [[Little Caesars Arena]]l. Detroit Red Wings on võitnud [[Stanley karikas|Stanley karika]] 11 korda, millega ollakse [[Montreal Canadiens]]i (24) ja [[Toronto Maple Leafs]]i (13) järel paremuselt kolmas klubi NHL-is. == Mängijad == ''Seisuga 9. jaanuar 2021'' * '''Väravavahid''': [[Jonathan Bernier]], [[Kevin Boyle]], [[Kaden Fulcher]], [[Thomas Greiss]], [[Calvin Pickard]] * '''Kaitsjad''': [[Alex Biega]], [[Dennis Cholowski]], [[Danny DeKeyser]], [[Christian Djoos]], [[Joe Hicketts]], [[Filip Hronek]], [[Brian Lashoff]], [[Gustav Lindstrom]], [[Dylan McIlrath]], [[Jon Merrill]], [[Patrik Nemeth]], [[Marc Staal]], [[Troy Stecher]] * '''Ründajad''': [[Kyle Criscuolo]], [[Turner Elson]], [[Robby Fabbri]], [[Valtteri Filppula]], [[Sam Gagner]], [[Luke Glendening]], [[Darren Helm]], [[Dylan Larkin]] (''[[kapten (jäähoki)|kapten]]''), [[Vladislav Namestnikov]], [[Frans Nielsen]], [[Chase Pearson]], [[Michael Rasmussen]], [[Dominic Turgeon]], [[Tyler Bertuzzi]], [[Mathias Brome]], [[Adam Erne]], [[Taro Hirose]], [[Riley Barber]], [[Anthony Mantha]], [[Bobby Ryan]], [[Givani Smith]], [[Jevgeni Svetšnikov]], [[Filip Zadina]] == Saavutused == * [[Stanley karikas|Stanley karika]] võidud (11): ** 1935–36, 1936–37, 1942–43, 1949–50, 1951–52, 1953–54, 1954–55, 1996–97, 1997–98, 2001–02, 2007–08 * Konverentsi võidud (6): ** 1994–95, 1996–97, 1997–98, 2001–02, 2007–08, 2008–09 * [[Presidents' Trophy]] võidud (6): ** 1994–95, 1995–96, 2001–02, 2003–04, 2005–06, 2007–08 * Divisjoni võidud (19): ** 1933–34, 1935–36, 1936–37, 1987–88, 1988–89, 1991–92, 1993–94, 1994–95, 1995–96, 1998–99, 2000–01, 2001–02, 2002–03, 2003–04, 2005–06, 2006–07, 2007–08, 2008–09, 2010–11 == Välislingid == * https://www.nhl.com/redwings {{NHL}} [[Kategooria:Detroit Red Wings]] [[Kategooria:NHL-i jäähokiklubid]] [[Kategooria:Detroit]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokiklubid]] knkgcavnrjvylq78s4r8rmxy6s8hstd 0 549948 6165683 5742578 2022-07-22T15:18:22Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = VEF-Biķernieki | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''VEF-Biķernieki''' (ka '''VEFa Biķernieki''' või '''Vefa Biķernieki''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 6,2 ja [[Riia]]st 48&nbsp;km kaugusele. Külast voolab läbi [[Pēterupe jõgi|Pēterupe]]. Külast läheb läbi maantee P6. Seal asuvad Jauninči ja Cinīši bussipeatused.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Aastal 2017 oli külas 186 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 266.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5686 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Vaata ka== *[[VEF]] *[[Biķernieki]] ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] mtg91df2xa0uzsp8md2ci06vyn4s8ei 6165728 6165683 2022-07-22T16:00:48Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = VEF-Biķernieki | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''VEF-Biķernieki''' (ka '''VEFa Biķernieki''' või '''Vefa Biķernieki''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 6,2 ja [[Riia]]st 48&nbsp;km kaugusele. Külast voolab läbi [[Pēterupe jõgi|Pēterupe]]. Külast läheb läbi maantee P6. Seal asuvad Jauninči<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> ja Cinīši bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6107 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2017 oli külas 186 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 266.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5686 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Vaata ka== *[[VEF]] *[[Biķernieki]] ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] at5lzh67umykib0u87ooyaeni8dj032 0 549954 6165670 5742827 2022-07-22T15:09:05Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pabaži | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Pabaži''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]]. Külast läheb läbi maantee V88. Pabaži on kujunenud endise [[Pabaži mõis]]a (''Pabbasch'') keskuse juurde. Seal asub raamatukogu,<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/sejas-novada-pabazu-biblioteka</ref> külas on ka Pabaži bussipeatus.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Aastal 2012 oli külas 669 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 326, aastal 2019 aga 385.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2878 Vietvārdu datubāze], vaadatud 4. juuli 2019</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] hakzf60y5c5rkuyea105le3kz0s53gc 6165709 6165670 2022-07-22T15:37:53Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pabaži | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Pabaži''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]]. Külast läheb läbi maantee V88. Pabaži on kujunenud endise [[Pabaži mõis]]a (''Pabbasch'') keskuse juurde. Seal asub raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/sejas-novada-pabazu-biblioteka</ref> Külas on Dravnieki<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15528 Autotransporta direcija]</ref> ja Pabaži bussipeatused.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Aastal 2012 oli külas 669 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 326, aastal 2019 aga 385.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2878 Vietvārdu datubāze], vaadatud 4. juuli 2019</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] pr60du7v9kry7pyj62ta46p4j3q8cav 6165723 6165709 2022-07-22T15:51:55Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pabaži | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Pabaži''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]]. Külast läheb läbi maantee V88. Pabaži on kujunenud endise [[Pabaži mõis]]a (''Pabbasch'') keskuse juurde. Seal asub raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/sejas-novada-pabazu-biblioteka</ref> Külas on Dravnieki<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15528 Autotransporta direcija]</ref> ja Pabaži bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8371 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2012 oli külas 669 elanikku. Aastal 2018 oli elanikke 326, aastal 2019 aga 385.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2878 Vietvārdu datubāze], vaadatud 4. juuli 2019</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] q30c0e44urvrgu6uxtxple5o9p4hkf2 0 549956 6165651 5521440 2022-07-22T14:57:23Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ābelīte | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Ābelīte''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis[[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]]. Küla jääb piirkonna keskusest [[Loja (Läti)|Lojast]] 21,6 ja [[Riia]]st 56,6 km kaugusele. Küla lähedalt voolab läbi Ķidurga jõgi. Aastal 2018 oli külas 20 elanikku, aastal 2019 oli elanikke aga 24.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2717 Vietvārdu datubāze], vaadatud 4. juuli 2019</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] fa6wf8jgtl1ih1zy7pocq84py9mhdnc 6165657 6165651 2022-07-22T15:02:00Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ābelīte | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Ābelīte''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]]. Küla jääb valla keskusest [[Loja (Läti)|Lojast]] 21,6 ja [[Riia]]st 56,6 km kaugusele. Küla lähedalt voolab läbi Ķidurga jõgi. Aastal 2018 oli külas 20 elanikku, aastal 2019 oli elanikke aga 24.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2717 Vietvārdu datubāze], vaadatud 4. juuli 2019</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] stq1pjc3ul0vtrkgzsnq7el4iki5ect 0 549958 6165655 5520719 2022-07-22T15:01:48Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Gāršmuiža | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Gāršmuiža''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]]. Küla jääb valla keskusest [[Loja (Läti)|Lojast]] 27,9 ja [[Riia]]st 51,6 km kaugusele. Külast voolab läbi Gāršmuiža oja. Külast läheb läbi maantee V78. Küla on tekkinud endise Gārši mõisa juurde (''Garschenhof''). Seal kasvavad Gāršlejase tamm ja Gāršmuiža tamm on võetud looduskaitse alla.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2017 oli külas 45 elanikku, sama palju oli elanikke ka aastal 2019.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2880 Vietvārdu datubāze], vaadatud 4. juuli 2019</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Sēja piirkonna külad]] mdcqcahblkkabjecg0e1r5s0812kfoo 6165672 6165655 2022-07-22T15:09:35Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Gāršmuiža | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Gāršmuiža''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]]. Küla jääb valla keskusest [[Loja (Läti)|Lojast]] 27,9 ja [[Riia]]st 51,6 km kaugusele. Külast voolab läbi Gāršmuiža oja. Külast läheb läbi maantee V78. Küla on tekkinud endise Gārši mõisa juurde (''Garschenhof''). Seal kasvavad Gāršlejase tamm ja Gāršmuiža tamm on võetud looduskaitse alla.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2017 oli külas 45 elanikku, sama palju oli elanikke ka aastal 2019.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2880 Vietvārdu datubāze], vaadatud 4. juuli 2019</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] obv9gf7l84dcfsu33oi3b6t0xcyl7nh 0 549961 6165662 5742881 2022-07-22T15:03:16Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jaunkrimulda | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Jaunkrimulda''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]]. Küla jääb valla keskusest [[Loja (Läti)|Lojast]] 1,4 ja [[Riia]]st 44,5 km kaugusele. Külast läheb läbi maantee V79, Jaunkrimulda lähistelt läheb läbi maantee [[A3 (Läti)|A3]]. Küla piiril kasvavad tamm maantee A3 ääres ja Murjāņi tamm on võetud looduskaitse alla.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Küla asub endise [[Jaunkrimulda mõis]]a alal. Jaunkrimuldas asub Internātskola (Murjāņi) bussipeatus.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Aastal 2016 oli külas 8 elanikku, aastal 2019 seal püsielanikke ei olnud. ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Sēja piirkonna külad]] 5d3txe7a0npxikdmnxf2wxhdocw4zrd 6165663 6165662 2022-07-22T15:03:38Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jaunkrimulda | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Jaunkrimulda''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]]. Küla jääb valla keskusest [[Loja (Läti)|Lojast]] 1,4 ja [[Riia]]st 44,5 km kaugusele. Külast läheb läbi maantee V79, Jaunkrimulda lähistelt läheb läbi maantee [[A3 (Läti)|A3]]. Küla piiril kasvavad tamm maantee A3 ääres ja Murjāņi tamm on võetud looduskaitse alla.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Küla asub endise [[Jaunkrimulda mõis]]a alal. Jaunkrimuldas asub Internātskola (Murjāņi) bussipeatus.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Aastal 2016 oli külas 8 elanikku, aastal 2019 seal püsielanikke ei olnud. ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] ikn73kwg4sp5y166xmcbe3qpuvt3h4o 6165715 6165663 2022-07-22T15:44:10Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jaunkrimulda | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Jaunkrimulda''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]]. Küla jääb valla keskusest [[Loja (Läti)|Lojast]] 1,4 ja [[Riia]]st 44,5 km kaugusele. Külast läheb läbi maantee V79, Jaunkrimulda lähistelt läheb läbi maantee [[A3 (Läti)|A3]]. Küla piiril kasvavad tamm maantee A3 ääres ja Murjāņi tamm on võetud looduskaitse alla.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Küla asub endise [[Jaunkrimulda mõis]]a alal. Jaunkrimuldas asub Jaunkrimulda bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/2451 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2016 oli külas 8 elanikku, aastal 2019 seal püsielanikke ei olnud. ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] jw807yqh25jkc83xmkv8d9npn7zckdq 0 549963 6165652 5521324 2022-07-22T14:58:28Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vaivariņi | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Vaivariņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]]. Küla jääb piirkonna keskusest [[Loja (Läti)|Lojast]] 27,6 ja [[Riia]]st 51,3 km kaugusele. Külast lähedalt läheb läbi riigimaantee. Aastal 2017 oli külas 3 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 6.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5626 Vietvārdu datubāze], vaadatud 4. juuli 2019</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] bkpavhv9bfqhwp3ijhcqw08zcp3b5gw 6165653 6165652 2022-07-22T14:58:57Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vaivariņi | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Vaivariņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]]. Küla jääb piirkonna keskusest [[Loja (Läti)|Lojast]] 27,6 ja [[Riia]]st 51,3 km kaugusele. Küla jääb riigimaanteedest eemale. Aastal 2017 oli külas 3 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 6.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5626 Vietvārdu datubāze], vaadatud 4. juuli 2019</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] r647sbs19cq2gr58ch02mz41t4e5cu3 6165658 6165653 2022-07-22T15:02:12Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vaivariņi | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Vaivariņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja vallas]]. Küla jääb valla keskusest [[Loja (Läti)|Lojast]] 27,6 ja [[Riia]]st 51,3 km kaugusele. Küla jääb riigimaanteedest eemale. Aastal 2017 oli külas 3 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 6.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5626 Vietvārdu datubāze], vaadatud 4. juuli 2019</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sēja piirkond}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] j4i78nx10tfkvrapnp9yhwe3xjstfqh 0 549973 6165753 5520732 2022-07-22T17:01:10Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Inciems | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Inciems''' on küla [[Läti]]s [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonnas]]. Küla jääb piirkonna keskusest [[Ragana]]st 14 ja [[Riia]]st 59 km kaugusele. Külast lähevad läbi maanteed [[A3 (Läti)|A3]] ja P8. Küla asub endise [[Inciemsi mõis]]a alal. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Läti külad]] [[Kategooria:Krimulda piirkond]] 102xoirw74xb7anbzuui6p5hqxb7zrl 0 550182 6165704 5742572 2022-07-22T15:25:38Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ainava | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Ainava''' (ka '''Ainavas''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 3,5 ja [[Riia]]st 45,4 km kaugusele. Külast läheb läbi maantee P6, seal asub Dārziņi bussipeatus.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Aastal 2007 oli külas 9 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 13.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=33629 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] d17t6gulyf1r273p5g7qhmg1oevvaty 0 550184 6165703 5742811 2022-07-22T15:25:17Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Āres | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Āres''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 3,8 ja [[Riia]]st 49,5 km kaugusele. Külast voolab läbi Ķīšupe jõgi. Külast läheb läbi maantee V78. Küla piiril asub bussipeatus DS "Ķīšupe 2".<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Aastal 2017 oli külas 35 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 60.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=33624 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] 6g7t8834d4o4ko3hhfsiv324oq5vke1 0 550188 6165676 5520914 2022-07-22T15:14:56Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lilaste | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Lilaste''' (vanasti ka '''Līlaste''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 11,3 ja [[Riia]]st 36,8 km kaugusele. Lilaste asub paigas, kus [[Lilaste jõgi]] [[Lilaste järv]]est välja voolab. Sama nime kannab ka [[Lilaste (Carnikava piirkond)|küla]] Lilaste jõe lõunakaldal, kus asub [[Lilaste raudteejaam]]. Külast läheb läbi maantee [[A1 (Läti)|A1]] ja [[Riia-Skulte raudtee]]. Seal kasvab neli looduskaitse alla võetud mändi. Küla põhjaosa asub [[Piejura maastikukaitseala]]l.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2017 oli külas 29 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 74.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5684 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] m3p6jvclbucgjxb7dizl0wpq0lpzcnq 0 550189 6165690 5521088 2022-07-22T15:20:52Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Priedes | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Priedes''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 4,6 ja [[Riia]]st 46,4 km kaugusele. Külast läheb läbi maantee V98. Aastal 2017 oli külas 51 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 105.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5681 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] f65fwykfmwndly67wmy9u1dsn5qils3 0 550190 6165680 5521398 2022-07-22T15:17:11Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vēsma | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Vēsma''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 4,6 ja [[Riia]]st 46,5 km kaugusele. Külast läheb läbi maantee V98. Aastal 2017 oli külas 47 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 80.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5689 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] 23c1jxqw074bn821z79hyrhrk7xvogc 6165732 6165680 2022-07-22T16:07:17Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vēsma | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Vēsma''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 4,6 ja [[Riia]]st 46,5 km kaugusele. Külast läheb läbi maantee V98. Vēsma ja [[Roze]] piiril asub Vēsma bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9594 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2017 oli külas 47 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 80.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5689 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] co0sy5nvrpfibzrymstz0dflngnb4ji 1 551483 6166165 5340946 2022-07-23T11:48:37Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki See, et ''[[trecento]]'' on ka üldmõiste, võiks kajastuda pigem lingina jaotuses "Vaata ka". --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 1. juuni 2019, kell 20:26 (EEST) :Ma ei ütleks, et on muusikastiil, pigem stiiliperiood muusikas [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 23. juuli 2022, kell 14:48 (EEST) kdgd2zadssqfuso23x0dximlovs0rxa 0 552499 6165990 6147136 2022-07-23T07:37:00Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dolsk | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Dolsk | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Dolzig | pilt = A-Dolsk.jpg | pildiallkiri = Dolski keskväljak | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Dolsk_COA.svg | vapi_link = [[Dolski vapp]] | pindala = 6,02 | elanikke = 1568 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Dolsk''' ([[saksa keel]]es ''Dolzig'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Śremi maakond|Śremi maakonnas]], [[Dolski vald|Dolski valla]] halduskeskus. Dolsk asub [[Poznań]]ist umbes 47 km lõunas. Dolskit on ürikutes esmakordselt mainitud [[1136]]. aastal, linnaõigused sai [[1359]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20160304102300/http://dolsk.pl/modules.php?name=News&file=article&sid=28 Dolsk] dolsk.pl</ref> [[Teine Poola jagamine|Teise Poola]] tagajärjel läks Dolsk [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Alates [[1807]]. aastast oli Dolsk [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus, kuid läks [[1815]]. aastal [[Neljas Poola jagamine|Neljanda Poola jagamise]] tulemusel Preisimaa võimu alla tagasi. Tagasi Poolale läks Dolsk [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] järel.<ref>[https://web.archive.org/web/20190608064753/https://regionwielkopolska.pl/en/history/city-history/dolsk-1710.html Dolsk] Region Wielkopolska</ref> ==Galerii== <gallery> Ratusz w Dolsku.JPG Rynek w Dolsku.jpg Dolsk, Rynek 23.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 74o64uj4effgg8cb7t0d3hbzwvmxtni 10 557472 6165666 5806721 2022-07-22T15:05:40Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{Navmall |nimi = Sēja piirkond |päis = [[Sēja vald|Sēja valla]] asulad |loend1 = [[Ābelīte]]{{·}} [[Gāršmuiža]]{{·}} [[Jaunkrimulda]]{{·}} '''[[Loja (Läti)|Loja]]'''{{·}} [[Murjāņi]]{{·}} [[Pabaži küla|Pabaži]]{{·}} [[Sēja]]{{·}} [[Vaivariņi]] }}<noinclude> [[Kategooria:Läti haldusüksuste navigeerimismallid]] </noinclude> aaspn0lk8lyc20pmz4fzilddlvfrwqp 0 558575 6165700 5742567 2022-07-22T15:24:18Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bātciems | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Bātciems''' (ka '''Bādciems''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla lõunaosas maantee [[A1 (Läti)|A1]] ääres ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 13,4 ja [[Riia]]st 38,5 km kaugusele. Küla läbib [[Riia-Skulte raudtee|Riia–Skulte raudtee]], seal asub Lilaste bussipeatus.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Bātciemsis kasvab üks looduskaitsealune mänd, teine kasvab küla põhjapiiri lähistel.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2017 oli külas 20 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 27.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2876 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] li20a2z3h5rzgg1ecr0qb0qjnb0bz0w 6165739 6165700 2022-07-22T16:19:17Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bātciems | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Bātciems''' (ka '''Bādciems''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla lõunaosas maantee [[A1 (Läti)|A1]] ääres ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 13,4 ja [[Riia]]st 38,5 km kaugusele. Küla läbib [[Riia-Skulte raudtee|Riia–Skulte raudtee]], seal asub Lilaste bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5141Autotransporta direcija]</ref> Bātciemsis kasvab üks looduskaitsealune mänd, teine kasvab küla põhjapiiri lähistel.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2017 oli külas 20 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 27.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2876 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] kribpu9eunb8eu6u7pq90gjmvbsda05 0 558581 6165697 5521478 2022-07-22T15:23:19Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķīšupe 1 | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Ķīšupe 1''' (ka '''Ķīšupe-1''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla põhjaosas [[Ķīšupe]] jõe ääres ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 3,4 ja [[Riia]]st 49,2 km kaugusele. Aastal 2017 oli külas 7 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 36.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5677 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] 22fz68uv0kwb2d04f4tz8rjj3y2egyl 6165735 6165697 2022-07-22T16:10:24Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķīšupe 1 | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Ķīšupe 1''' (ka '''Ķīšupe-1''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla põhjaosas [[Ķīšupe]] jõe ääres ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 3,4 ja [[Riia]]st 49,2 km kaugusele. Sinna jääb Priedīte bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11796 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2017 oli külas 7 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 36.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5677 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] ndhxqnani3gub97irlxntanshukmpi9 0 558600 6165696 5742822 2022-07-22T15:23:01Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķīšupe 2 | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Ķīšupe 2''' (ka '''Ķīšupe-2''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla põhjaosas [[Ķīšupe]] jõe ääres ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 3,8 ja [[Riia]]st 49,5 km kaugusele. Külas asuvad Ķīšupe 2 ja Priedīte bussipeatus, küla piiril ka bussipeatus DS "Ķīšupe 2".<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Aastal 2017 oli külas 54 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 86.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=33625 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] lmua5k6s2iy6yb6sg4nyn9lwzotvllu 6165736 6165696 2022-07-22T16:12:34Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķīšupe 2 | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Ķīšupe 2''' (ka '''Ķīšupe-2''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla põhjaosas [[Ķīšupe]] jõe ääres ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 3,8 ja [[Riia]]st 49,5 km kaugusele. Külas asub Ķīšupe bussipeatus,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9588 Autotransporta direcija]</ref> küla piiril ka bussipeatus DS "Ķīšupe 2".<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/14456 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2017 oli külas 54 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 86.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=33625 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] sk43aoxt0qcaot3ii40hgwrz7bpyxzq 0 558604 6165702 5520520 2022-07-22T15:24:55Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Astra | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Astra''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla keskosas [[Pēterupe jõgi|Pēterupe]] jõe ääres ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 3,8 ning [[Riia]]st 45,7 km kaugusele. Aastal 2017 oli külas 16 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 23.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5673 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] 4n2xujwblp0h58oezga5opaa05or8g1 0 558607 6165695 5520947 2022-07-22T15:22:37Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Līči | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Līči''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla keskosas [[Pēterupe jõgi|Pēterupe]] jõe ääres ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 4,1 ning [[Riia]]st 45,9 km kaugusele. Aastal 2017 oli külas 14 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 24.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5678 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] 1kgg6xbnbtojb330wlimkllx3qrif5l 0 558611 6165691 5521113 2022-07-22T15:21:11Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pēterupe | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Pēterupe''' on küla [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla keskosas [[Pēterupe jõgi|Pēterupe]] jõe ääres ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 2,3 ning [[Riia]]st 49,1 km kaugusele. Aastal 2017 oli külas 28 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 46.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5680 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] lfenphpha7kqmij7r1h8sx2gkrfiqf5 0 558615 6165692 5387392 2022-07-22T15:21:33Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pabaži | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = läti | Pabaži | | omakeelne_nimi_2 = | | | omakeelne_nimi_3 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 88 (2019) | asendikaardi_pilt = }} '''Pabaži''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla keskosas maantee [[A1 (Läti)|A1]] ääres ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 3,9 ja [[Riia]]st 43,7 km kaugusele. Külast möödub [[Riia-Skulte raudtee]]. Aastal 2017 oli külas 30 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 88.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=29638 Vietvārdu datubāze]</ref> Pabažis on mälestusmärk [[23. aprill]]il [[1943]] alla kukkunud [[Junkers Ju 88]] pommituslennuki soomlastest meeskonnaliikmetele (Urho Jääskeläinen, Lauri Suhonen, Aimo Valkeeniemi ja Erkki Horma).<ref>http://www.la.lv/pabazos-piemineklis-somu-lidotajiem-%E2%80%A9-2</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] myb9ddpq9gjo1t1ogtxb75vmkg6bf1c 0 558853 6165693 5914070 2022-07-22T15:22:00Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Saulkrasti piirkonna asulast; Saka valla küla kohta vaata artiklit [[Mežvidi (Saka vald)]], Valmiera valla küla kohta vaata artiklit [[Mežvidi (Valmiera vald)]], Mežvidi valla küla kohta vaata artiklit [[Mežavidi]], Raiskumsi valla küla kohta vaata artiklit [[Mežvidi (Raiskumsi vald)]]}} {{linn | nimi = Mežvidi | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mežvidi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla põhjaosas [[Ķīšupe]] jõe ääres ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 5,2 ja [[Riia]]st 50,9 km kaugusele. Külas asub Mežvidi bussipeatus.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Aastal 2017 oli külas 30 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 56.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=65542 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] tga84iyomkhxs1yw55bnh6xzzmz5ig9 6165729 6165693 2022-07-22T16:04:12Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Saulkrasti piirkonna asulast; Saka valla küla kohta vaata artiklit [[Mežvidi (Saka vald)]], Valmiera valla küla kohta vaata artiklit [[Mežvidi (Valmiera vald)]], Mežvidi valla küla kohta vaata artiklit [[Mežavidi]], Raiskumsi valla küla kohta vaata artiklit [[Mežvidi (Raiskumsi vald)]]}} {{linn | nimi = Mežvidi | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Mežvidi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla põhjaosas [[Ķīšupe]] jõe ääres ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 5,2 ja [[Riia]]st 50,9 km kaugusele. Mežvidi ja [[Zeme]] piiril asub Mežvidi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/10756 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2017 oli külas 30 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 56.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=65542 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] 1a9lfjnil9zlyfydkadz97s4lsizm6v 0 558854 6165681 5521355 2022-07-22T15:17:38Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Veselība | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Veselība''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla keskosas [[Inčupe]] jõe kaldal [[Riia-Skulte raudtee]] ääres. Veselība jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 4,8 ja [[Riia]]st 42,7 km kaugusele. Aastal 2017 oli külas 27 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 37.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5688 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] me7q3ba34zfd7n7v1jolajhqc1zqhg2 0 558856 6165687 5521185 2022-07-22T15:19:46Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Saulīte | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Saulīte''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla põhjaosas [[Ķīšupe]] jõe kaldal ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 2,6 ning [[Riia]]st 48,3 km kaugusele. Aastal 2017 oli külas 32 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 77.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5683 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] 3xsgevdsqdiutc6a0qf7rxljbsfhkcw 0 558858 6165688 5521183 2022-07-22T15:20:15Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Saulainā ieleja | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Saulainā ieleja''' (tõlkes ''Päikeseline org'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla keskosas [[Pēterupe jõgi|Pēterupe]] jõe kaldal ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 1,6 ning [[Riia]]st 48,4 km kaugusele. Külas kasvab looduskaitsealune tamm.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2017 oli külas 11 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 30.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=33627 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] k2psqjalbiamud2mc9ubwv61ts2m0h4 0 558860 6165689 5521148 2022-07-22T15:20:33Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Roze | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Roze''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla keskosas [[Pēterupe jõgi|Pēterupe]] jõe kaldal ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 4,1 ning [[Riia]]st 46 km kaugusele. Aastal 2017 oli külas 60 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 100.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5682 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] hly40c5s2tvpuwpg1n76c8iutwa5nph 6165733 6165689 2022-07-22T16:07:40Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Roze | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Roze''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla keskosas [[Pēterupe jõgi|Pēterupe]] jõe kaldal ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 4,1 ning [[Riia]]st 46 km kaugusele. [[Vēsma]] ja Roze piiril asub Vēsma bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9594 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2017 oli külas 60 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 100.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5682 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] a99us6kn43wgqw16ued23ox5e0l6zem 0 558861 6165682 5742575 2022-07-22T15:17:55Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = VEF-Pabaži | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''VEF-Pabaži''' (ka '''VEFa Pabaži''' või '''Vefa Pabaži''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla keskosas [[Pēterupe jõgi|Pēterupe]] jõe kaldal ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 4,4 ning [[Riia]]st 46,2 km kaugusele. Külas asuvad Vefieši ja Poligonsi bussipeatused.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Aastal 2017 oli külas 19 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 29.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5687 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Vaata ka== *[[VEF]] *[[Pabaži]] ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] h4f9gyjxs558u82k2e1v4168caajdhy 6165742 6165682 2022-07-22T16:22:41Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = VEF-Pabaži | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''VEF-Pabaži''' (ka '''VEFa Pabaži''' või '''Vefa Pabaži''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla keskosas [[Pēterupe jõgi|Pēterupe]] jõe kaldal ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 4,4 ning [[Riia]]st 46,2 km kaugusele. Külas asuvad Vefieši<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15929 Autotransporta direcija]</ref>, Dārziņi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6105 Autotransporta direcija]</ref> ja Poligonsi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15751 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2017 oli külas 19 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 29.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5687 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Vaata ka== *[[VEF]] *[[Pabaži]] ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] 0wo6gfbboutujoug4fkb5geyhs1ek32 0 558866 6165686 5733595 2022-07-22T15:19:26Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Saulkrasti valla külast; küla kohta Klintaine vallas vaata artiklit [[Stukmaņi]]}} {{linn | nimi = Selga | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Selga''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla keskosas [[Pēterupe jõgi|Pēterupe]] jõe kaldal ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 2,2 ning [[Riia]]st 49 km kaugusele. Aastal 2017 oli külas 34 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 48.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=33623 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] m7kdywqlqig0z2f8ctgyqzrjzl3hqeh 0 558867 6165685 5521198 2022-07-22T15:19:02Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Silmala | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Silmala''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla keskosas ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 3,1 ning [[Riia]]st 48,8 km kaugusele. Aastal 2017 oli külas 54 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 95.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5685 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] nyf5z7v863u6d2n742ntop1nlaebu5a 0 558868 6165701 5520538 2022-07-22T15:24:37Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Banga | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Banga''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla keskosas ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 2 ning [[Riia]]st 48,8 km kaugusele. Aastal 2017 oli külas 24 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 56.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5674 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] jlv8t5ulcd7cki59ni6txpnhcyukn4q 0 558869 6165698 5520774 2022-07-22T15:23:37Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jubileja | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Jubileja''' (ka '''Jubilejas''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla keskosas ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 3 ning [[Riia]]st 49,7 km kaugusele. Aastal 2017 oli külas 83 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 114.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5676 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] rsiwhdntu9w7j3xpbsp182v96nihzck 0 558871 6165699 5911885 2022-07-22T15:23:55Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Gaisma | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Gaisma''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla põhjaosas ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 3,9 ja [[Riia]]st 49,6 km kaugusele. Aastal 2017 oli külas 47 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 92.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5675 Vietvārdu datubāze]</ref> Varem kandis sama nime ka [[Rumbula küla]]. ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] dhve73w132fll714qiuroclnmk66s2w 0 558872 6165684 5521422 2022-07-22T15:18:41Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Zeme | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Zeme''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla põhjaosas ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 5,8 ja [[Riia]]st 51,5 km kaugusele. Aastal 2017 oli külas 33 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 72.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5690 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] bj78b12i0kxse1o79xmlun8c3zkae8n 6165730 6165684 2022-07-22T16:04:26Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Zeme | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Zeme''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla põhjaosas ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 5,8 ja [[Riia]]st 51,5 km kaugusele. Mežvidi ja [[Zeme]] piiril asub Mežvidi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/10756 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2017 oli külas 33 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 72.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5690 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] b7bah0c31lv3vmaokovv064cnbo07ty 6165731 6165730 2022-07-22T16:05:52Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Zeme | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Zeme''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla põhjaosas ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 5,8 ja [[Riia]]st 51,5 km kaugusele. [[Mežvidi]] ja Zeme piiril asub Mežvidi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/10756 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2017 oli külas 33 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 72.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5690 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] thxbk3tmc09qtnofdnzj23zx0ryqerm 0 558873 6165694 5520907 2022-07-22T15:22:18Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Liepaine | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Liepaine''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vasarnīcu ciems'' ehk suvilapiirkond) Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]. Küla asub valla põhjaosas maantee [[A1 (Läti)|A1]] ja [[Riia-Skulte raudtee]] ääres. Liepaine jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 6,6 ja [[Riia]]st 52,3 km kaugusele. Aastal 2017 oli külas 5 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 24.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=5679 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] ip60j9gyif4eyc5hyw3dibb5mun14ol 0 562698 6165831 5647032 2022-07-22T20:14:49Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Turek | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Turek | pilt = Turek-stary-ratusz2014-01.jpg | pildiallkiri = Vana raekoda, nüüdne muuseumihoone | lipp = POL_Turek_flag.svg | lipu_link = [[Tureki lipp]] | vapp = POL_Turek_COA.svg | vapi_link = [[Tureki vapp]] | pindala = | elanikke = 27 629 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Turek''' on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Tureki maakond|Tureki maakonna]] halduskeskus. Turek asub [[Poznań]]ist umbes 117 km idakagus. Ürikutes on Turekit esimest korda mainitud [[1136]]. aastal, linnaõigused sai [[1341]]. aastal.<ref>[https://www.miastoturek.pl/index.php/miasto/historia Historia] miastoturek.pl</ref> ==Galerii== <gallery> Turek-uklad-urbanistyczny2014-01.jpg Turek-ul-kaliska-59(um)-01.jpg Turek-ul-zeromskiego-38.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] sf7jp6v6pvpdq3mt680bijgla6ng1yo 0 562880 6165997 5807912 2022-07-23T07:53:11Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jutrosin | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Jutrosin | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Jutroschin | pilt = Jutrosin_panorama.JPG | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Jutrosin_COA.svg | vapi_link = [[Jutrosini vapp]] | pindala = | elanikke = 1936 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Jutrosin''' ([[saksa keel|saksa]] ''Jutroschin'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Rawiczi maakond|Rawiczi maakonnas]], [[Jutrosini vald|Jutrosini valla]] halduskeskus. Jutrosin asub [[Rawicz]]ist umbes 22 km idas. Jutrosinit on ürikutes esimest korda mainitud [[1281]]. aastal. Pole päris selge, mis aastal Jutrosin sai linnaõigused. Tõenäolised aastad on [[1281]], [[1393]] või [[1472]].<ref>[https://sztetl.org.pl/pl/miejscowosci/j/505-jutrosin/96-historia-miejscowosci/69032-historia-miejscowosci Jutrosin. Historia miejscowości] Wirtualny sztetl</ref> ==Galerii== <gallery> Jutrosin_ratusz_01.JPG Jutrosin_(apteka).JPG Jutrosin_-_kościół_krzyża.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] ismra78lyfs1rwgw8hptezii3j98l5s 0 562889 6165992 5807902 2022-07-23T07:44:36Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Grabów nad Prosną | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Grabów nad Prosną | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Grabow | pilt = Grabow_nadProsna.jpg | lipp = POL_Grabów_nad_Prosną_flag.svg | lipu_link = [[Grabów nad Prosną lipp]] | vapp = POL_Grabów_nad_Prosną_COA.svg | vapi_link = [[Grabów nad Prosną vapp]] | pindala = | elanikke = 1943 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Grabów nad Prosną''' ([[saksa keel]]es ''Grabow'', [[1940]]–[[1945]] ''Altwerder'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Ostrzeszówi maakond|Ostrzeszówi maakonnas]], [[Grabów nad Prosną vald|Grabów nad Prosną valla]] halduskeskus. Grabów nad Prosną asub [[Kalisz]]ist umbes 27 km lõunas. Grabów nad Prosnąt on ürikutes esmakordselt mainitud [[1264]]. aastal, linnaõigused sai [[1416]]. aastal.<ref>[http://www.grabownadprosna.com.pl/asp/pl_start.asp?typ=14&sub=2&menu=3&strona=1 Historia] Miasto i gmina Grabów nad Prosną</ref> ==Galerii== <gallery> SM Grabów nad Prosną Zespół klasztorny franciszkanów klasztor i kościół Najświętszej Maryi Panny Niepokalanie Poczętej (0) ID 653869.jpg SM_Grabów_nad_Prosną_Dwór_(4)_ID_653873.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 03911jnicodxnl9f4mizs0o8iviptap 0 562975 6165859 5807996 2022-07-22T20:36:56Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Rychwał | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Rychwał | pilt = MOs810 WG 55 2016 Pyzdry Forest III (Town Hall in Rychwal).jpg | pildiallkiri = Rychwałi raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Rychwał_COA.svg | vapi_link = [[Rychwałi vapp]] | pindala = | elanikke = 2357 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Rychwał''' on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]], [[Rychwałi vald|Rychwałi valla]] halduskeskus. Rychwał asub [[Konin]]ist umbes 18 km lõunaedelas. Rychwałit on ürikutes esimest korda mainitud [[1394]]. aastal. Rychwał sai linnaõigused [[1413]]. aastal, kuid kaotas need [[1870]]. aastal. Rychwał sai linnaõigused tagasi [[1921]]. aastal.<ref>[http://www.polskawliczbach.pl/Rychwal Rychwał w liczbach] Polska w liczbach</ref> ==Galerii== <gallery> SM Rychwał kościół św Trójcy ID 651838.jpg MOs810 WG 55 2016 Pyzdry Forest III (Market square in Rychwal) (3).jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] rc97hhdmkzv7hev0gp2dqtad6bjfklh 0 562987 6165985 5807890 2022-07-23T07:30:52Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Borek Wielkopolski | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Borek Wielkopolski | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Borken | pilt = Borek wlkp ratusz.JPG | pildiallkiri = Borek Wielkopolski raekoda | lipp = POL_Borek_Wielkopolski_flag_OLD.svg | lipu_link = [[Borek Wielkopolski lipp]] | vapp = POL_Borek_Wielkopolski_COA.svg | vapi_link = [[Borek Wielkopolski vapp]] | pindala = | elanikke = 2522 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Borek Wielkopolski''' (kuni [[21. november|21. novembrini]] [[1958]] '''Borek''', [[saksa keel|saksa]] ''Borken'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonnas]], [[Borek Wielkopolski vald|Borek Wielkopolski valla]] halduskeskus. Borek Wielkopolski asub [[Gostyń]]ist umbes 16 km idas. Asula oli olemas juba [[12. sajand]]il, linnaõigused sai [[1392]]. aastal. Kuni [[1435]]. aastani oli linna nimi Zdzierz.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Borek-Wielkopolski;3879582.html Borek Wielkopolski] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Borek Wielkopolski.jpg Fasada domu z 1. ćw. XIX w. Borek Wlkp.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] fu4dm931ey55fo4fd25vn13bp0vmlxj 0 562994 6165988 5807894 2022-07-23T07:34:21Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Czerniejewo | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Czerniejewo | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Schwarzenau | pilt = Kościół_św._Jana_Chrzciciela_w_Czerniejewie.jpg | pildiallkiri = Ristija Johannese kirik Czerniejewos | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Czerniejewo_COA.svg | vapi_link = [[Czerniejewo vapp]] | pindala = | elanikke = 2612 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Czerniejewo''' ([[saksa keel]]es ''Schwarzenau'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]], [[Czerniejewo vald|Czerniejewo valla]] halduskeskus. Czerniejewo asub [[Gniezno]]st umbes 13 km edelas. Czerniejewo sai linnaõigused [[1386]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Czerniejewo;3889542.html Czerniejewo] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Zespoł_Pałacowy_w_Czerniejewie.jpg Czerniejewo, poczta.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] iqlvljfi3zw5yv7e6vfyl3vg0d3xvoz 0 563023 6165599 6165025 2022-07-22T14:03:45Z Kalle 51 /* 200 m jooks */ wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimuvad [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peetakse kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustini 2021. aastal. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis juba MM-i korraldajaks saada [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid need sai valimiste tulemusel [[Doha]]. 11. märtsil 2022. aastal teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud alates 27. detsember 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmiselt: *Valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *Liider (kvalifikatsiooniperioodi lõppkuupäeva seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on saavutanud osavõtunormi või loetakse, et nad on saavutanud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kenny Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Erriyon Knighton]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,80 |- | align=center|4.|| [[Joseph Fahnbulleh]] || {{PisiLipp|Libeeria}} || align=center|19,84 |- | align=center|5.|| [[Alexander Ogando]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|19,93 |- | align=center|6.|| [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align=center|20,08 |- | align=center|7.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 20,18 |- | align=center|8.|| [[Luxolo Adams]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 20,47 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>Riike: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''19,83''' [Noah Lyles[]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,49''' [[Erriyon Knighton]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Baton Rouge]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[Neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45 ''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 ''' [[Ilja Ivanjuk]], [[Neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžtius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Alexandru Firfrica]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== ====[[400 m tõkkejooks]]==== ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Norah Jeruto]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || '''8.53,02 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Werkuha Getachew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.54,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mekides Abebe]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.56,08 |- | align=center|4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|9.01,31 |- | align=center|5.|| [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || align=center|9.10,04 |- | align=center|6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.10,59 |- | align=center|7.|| [[Aimee Pratt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.15,64 |- | align=center|8.|| [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.16,49 |} <br>Finaal: [[20. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[20. juuli]] [[2018]] [[]Monte Carlo]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''8.57,84''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.56,55''' [[Winfred Mutile Yavi]], {{PisiLipp|Bahrein}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Eeljooksud]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''69.12'''||align=center|X||66.89||65.88||65.60||64.62||align=center|69.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.74||'''68.45'''||align=center|X||67.74||66.59||65.57||align=center|68.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} || 67.62||66.47 ||'''68.30'''||68.05 ||align=center|X||51.41 ||align=center|68.30 |- | align=center|4.|| [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||align=center|X||62.41 ||64.00 ||60.68 ||'''64.97'''||align=center|X||align=center|64.97 |- | align=center|5.|| [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 59.87 ||'''64.24'''||62.09||align=center|X||62.60 ||61.86 ||align=center|64.24 |- | align=center|6.|| [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 53.24||63.64 ||align=center|X||'''63.99'''||61.99||align=center|X||align=center|63.99 |- || | align=center|7.|| [[Yaimé Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|X||62.36||61.32||'''63.07'''||62.94||62.36||align=center|63.07 |- | align=center|8.|| [[Marija Tolj]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|X||'''63.07'''||62.35||61.70 ||60.61 ||61.82 ||align=center|63.07 |} <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''69.17''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''2022. aasta kettaheite? edetabeli juht''': '''71.46''' [[Valarie Allman]], {{PisiLipp|USA}} ([[8. aprill]] [[San Diego]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||6||5||8||19 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||3||4||1||18 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||2||1||1||4 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||1||3||2||6 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||1||2||1||4 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||2||0||3 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||1||0||2 |- |rowspan=4|8.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=8|12.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kasahstan}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |20.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||2||1||3 |- |rowspan=3|21.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=4|24.||align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |28.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=4|29.||align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 32 riiki || '''27''' || '''27''' || '''27''' || '''81''' |} '''Allikas:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/medaltable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste ametlik medalitabel] == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] b4vwsytd9n2nwyu2bj461bo906qu94e 6165747 6165599 2022-07-22T16:40:27Z Kalle 51 /* Medalid */ wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimuvad [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peetakse kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustini 2021. aastal. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis juba MM-i korraldajaks saada [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid need sai valimiste tulemusel [[Doha]]. 11. märtsil 2022. aastal teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud alates 27. detsember 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmiselt: *Valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *Liider (kvalifikatsiooniperioodi lõppkuupäeva seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on saavutanud osavõtunormi või loetakse, et nad on saavutanud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kenny Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Erriyon Knighton]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,80 |- | align=center|4.|| [[Joseph Fahnbulleh]] || {{PisiLipp|Libeeria}} || align=center|19,84 |- | align=center|5.|| [[Alexander Ogando]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|19,93 |- | align=center|6.|| [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align=center|20,08 |- | align=center|7.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 20,18 |- | align=center|8.|| [[Luxolo Adams]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 20,47 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>Riike: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''19,83''' [Noah Lyles[]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,49''' [[Erriyon Knighton]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Baton Rouge]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[Neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45 ''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 ''' [[Ilja Ivanjuk]], [[Neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžtius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Alexandru Firfrica]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== ====[[400 m tõkkejooks]]==== ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Norah Jeruto]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || '''8.53,02 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Werkuha Getachew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.54,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mekides Abebe]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.56,08 |- | align=center|4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|9.01,31 |- | align=center|5.|| [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || align=center|9.10,04 |- | align=center|6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.10,59 |- | align=center|7.|| [[Aimee Pratt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.15,64 |- | align=center|8.|| [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.16,49 |} <br>Finaal: [[20. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[20. juuli]] [[2018]] [[]Monte Carlo]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''8.57,84''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.56,55''' [[Winfred Mutile Yavi]], {{PisiLipp|Bahrein}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Eeljooksud]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''69.12'''||align=center|X||66.89||65.88||65.60||64.62||align=center|69.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.74||'''68.45'''||align=center|X||67.74||66.59||65.57||align=center|68.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} || 67.62||66.47 ||'''68.30'''||68.05 ||align=center|X||51.41 ||align=center|68.30 |- | align=center|4.|| [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||align=center|X||62.41 ||64.00 ||60.68 ||'''64.97'''||align=center|X||align=center|64.97 |- | align=center|5.|| [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 59.87 ||'''64.24'''||62.09||align=center|X||62.60 ||61.86 ||align=center|64.24 |- | align=center|6.|| [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 53.24||63.64 ||align=center|X||'''63.99'''||61.99||align=center|X||align=center|63.99 |- || | align=center|7.|| [[Yaimé Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|X||62.36||61.32||'''63.07'''||62.94||62.36||align=center|63.07 |- | align=center|8.|| [[Marija Tolj]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|X||'''63.07'''||62.35||61.70 ||60.61 ||61.82 ||align=center|63.07 |} <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''69.17''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''2022. aasta kettaheite? edetabeli juht''': '''71.46''' [[Valarie Allman]], {{PisiLipp|USA}} ([[8. aprill]] [[San Diego]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||7||6||9||22 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||3||4||1||8 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||2||3||1||6 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||2||1||2||5 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||2||0||0||2 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||1||3||2||6 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||3||0||4 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||1||0||2 |- |9.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||0||2||3 |- |rowspan=3|10.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=7|13.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kasahstan}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |20.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||2||1||3 |- |rowspan=3|21.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=4|24.||align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |28.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=4|29.||align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 32 riiki || '''30''' || '''30''' || '''30''' || '''90''' |} '''Allikas:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/medaltable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste ametlik medalitabel] == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] 8rkaf1y1jhscoqiconx734mbc11bkzf 6165751 6165747 2022-07-22T16:56:05Z Kalle 51 /* 200 m jooks */ wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimuvad [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peetakse kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustini 2021. aastal. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis juba MM-i korraldajaks saada [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid need sai valimiste tulemusel [[Doha]]. 11. märtsil 2022. aastal teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud alates 27. detsember 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmiselt: *Valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *Liider (kvalifikatsiooniperioodi lõppkuupäeva seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on saavutanud osavõtunormi või loetakse, et nad on saavutanud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kenny Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Erriyon Knighton]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,80 |- | align=center|4.|| [[Joseph Fahnbulleh]] || {{PisiLipp|Libeeria}} || align=center|19,84 |- | align=center|5.|| [[Alexander Ogando]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|19,93 |- | align=center|6.|| [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align=center|20,08 |- | align=center|7.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 20,18 |- | align=center|8.|| [[Luxolo Adams]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 20,47 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>Riike: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''19,83''' [Noah Lyles[]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,49''' [[Erriyon Knighton]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Baton Rouge]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[Neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45 ''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 ''' [[Ilja Ivanjuk]], [[Neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžtius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Alexandru Firfrica]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''21,45 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|21,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,02 |- | align=center|4.|| [[Aminatou Seyni]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|22,12 |- | align=center|5.|| [[Abby Steiner]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,26 |- | align=center|6.|| [[Tamara Clark]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,32 |- | align=center|7.|| [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|22,39 |- | align=center|8.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''21,88''' [[Dina Asher-Smith]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,55''' [[Shericka Jackson]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[26. juuni]] [[Kingston]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== ====[[400 m tõkkejooks]]==== ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Norah Jeruto]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || '''8.53,02 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Werkuha Getachew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.54,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mekides Abebe]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.56,08 |- | align=center|4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|9.01,31 |- | align=center|5.|| [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || align=center|9.10,04 |- | align=center|6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.10,59 |- | align=center|7.|| [[Aimee Pratt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.15,64 |- | align=center|8.|| [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.16,49 |} <br>Finaal: [[20. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[20. juuli]] [[2018]] [[]Monte Carlo]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''8.57,84''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.56,55''' [[Winfred Mutile Yavi]], {{PisiLipp|Bahrein}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Eeljooksud]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''69.12'''||align=center|X||66.89||65.88||65.60||64.62||align=center|69.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.74||'''68.45'''||align=center|X||67.74||66.59||65.57||align=center|68.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} || 67.62||66.47 ||'''68.30'''||68.05 ||align=center|X||51.41 ||align=center|68.30 |- | align=center|4.|| [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||align=center|X||62.41 ||64.00 ||60.68 ||'''64.97'''||align=center|X||align=center|64.97 |- | align=center|5.|| [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 59.87 ||'''64.24'''||62.09||align=center|X||62.60 ||61.86 ||align=center|64.24 |- | align=center|6.|| [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 53.24||63.64 ||align=center|X||'''63.99'''||61.99||align=center|X||align=center|63.99 |- || | align=center|7.|| [[Yaimé Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|X||62.36||61.32||'''63.07'''||62.94||62.36||align=center|63.07 |- | align=center|8.|| [[Marija Tolj]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|X||'''63.07'''||62.35||61.70 ||60.61 ||61.82 ||align=center|63.07 |} <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''69.17''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''2022. aasta kettaheite? edetabeli juht''': '''71.46''' [[Valarie Allman]], {{PisiLipp|USA}} ([[8. aprill]] [[San Diego]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||7||6||9||22 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||3||4||1||8 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||2||3||1||6 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||2||1||2||5 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||2||0||0||2 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||1||3||2||6 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||3||0||4 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||1||0||2 |- |9.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||0||2||3 |- |rowspan=3|10.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=7|13.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kasahstan}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |20.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||2||1||3 |- |rowspan=3|21.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=4|24.||align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |28.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=4|29.||align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 32 riiki || '''30''' || '''30''' || '''30''' || '''90''' |} '''Allikas:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/medaltable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste ametlik medalitabel] == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] o6va56xxd9e47t4p2232wmcyn2nk4ze 6165752 6165751 2022-07-22T16:59:21Z Kalle 51 /* 200 m jooks */ wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimuvad [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peetakse kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustini 2021. aastal. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis juba MM-i korraldajaks saada [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid need sai valimiste tulemusel [[Doha]]. 11. märtsil 2022. aastal teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud alates 27. detsember 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmiselt: *Valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *Liider (kvalifikatsiooniperioodi lõppkuupäeva seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on saavutanud osavõtunormi või loetakse, et nad on saavutanud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kenny Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Erriyon Knighton]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,80 |- | align=center|4.|| [[Joseph Fahnbulleh]] || {{PisiLipp|Libeeria}} || align=center|19,84 |- | align=center|5.|| [[Alexander Ogando]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|19,93 |- | align=center|6.|| [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align=center|20,08 |- | align=center|7.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 20,18 |- | align=center|8.|| [[Luxolo Adams]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 20,47 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>Riike: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''19,83''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,49''' [[Erriyon Knighton]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Baton Rouge]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[Neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45 ''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 ''' [[Ilja Ivanjuk]], [[Neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžtius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Alexandru Firfrica]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''21,45 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|21,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,02 |- | align=center|4.|| [[Aminatou Seyni]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|22,12 |- | align=center|5.|| [[Abby Steiner]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,26 |- | align=center|6.|| [[Tamara Clark]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,32 |- | align=center|7.|| [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|22,39 |- | align=center|8.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''21,88''' [[Dina Asher-Smith]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,55''' [[Shericka Jackson]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[26. juuni]] [[Kingston]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== ====[[400 m tõkkejooks]]==== ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Norah Jeruto]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || '''8.53,02 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Werkuha Getachew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.54,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mekides Abebe]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.56,08 |- | align=center|4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|9.01,31 |- | align=center|5.|| [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || align=center|9.10,04 |- | align=center|6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.10,59 |- | align=center|7.|| [[Aimee Pratt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.15,64 |- | align=center|8.|| [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.16,49 |} <br>Finaal: [[20. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[20. juuli]] [[2018]] [[]Monte Carlo]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''8.57,84''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.56,55''' [[Winfred Mutile Yavi]], {{PisiLipp|Bahrein}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Eeljooksud]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''69.12'''||align=center|X||66.89||65.88||65.60||64.62||align=center|69.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.74||'''68.45'''||align=center|X||67.74||66.59||65.57||align=center|68.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} || 67.62||66.47 ||'''68.30'''||68.05 ||align=center|X||51.41 ||align=center|68.30 |- | align=center|4.|| [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||align=center|X||62.41 ||64.00 ||60.68 ||'''64.97'''||align=center|X||align=center|64.97 |- | align=center|5.|| [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 59.87 ||'''64.24'''||62.09||align=center|X||62.60 ||61.86 ||align=center|64.24 |- | align=center|6.|| [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 53.24||63.64 ||align=center|X||'''63.99'''||61.99||align=center|X||align=center|63.99 |- || | align=center|7.|| [[Yaimé Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|X||62.36||61.32||'''63.07'''||62.94||62.36||align=center|63.07 |- | align=center|8.|| [[Marija Tolj]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|X||'''63.07'''||62.35||61.70 ||60.61 ||61.82 ||align=center|63.07 |} <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''69.17''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''2022. aasta kettaheite? edetabeli juht''': '''71.46''' [[Valarie Allman]], {{PisiLipp|USA}} ([[8. aprill]] [[San Diego]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||7||6||9||22 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||3||4||1||8 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||2||3||1||6 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||2||1||2||5 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||2||0||0||2 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||1||3||2||6 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||3||0||4 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||1||0||2 |- |9.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||0||2||3 |- |rowspan=3|10.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=7|13.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kasahstan}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |20.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||2||1||3 |- |rowspan=3|21.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=4|24.||align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |28.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=4|29.||align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 32 riiki || '''30''' || '''30''' || '''30''' || '''90''' |} '''Allikas:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/medaltable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste ametlik medalitabel] == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] rgkp6obl3uwbpcwj43edl6swuv05xmt 6165760 6165752 2022-07-22T17:16:35Z Kalle 51 wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimuvad [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peetakse kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustini 2021. aastal. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis juba MM-i korraldajaks saada [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid need sai valimiste tulemusel [[Doha]]. 11. märtsil 2022. aastal teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud alates 27. detsember 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmiselt: *Valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *Liider (kvalifikatsiooniperioodi lõppkuupäeva seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on saavutanud osavõtunormi või loetakse, et nad on saavutanud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} == Eestlaste osalemine == 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindab Eestit 5 sportlast: * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 meetri tõkkejooksus]] [[Rasmus Mägi]] * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kõrgushüpe 2|kõrgushüppes]] [[Karmen Bruus]] * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|kümnevõistluses]] [[Maicel Uibo]], [[Janek Õiglane]] ja [[Johannes Erm]]. ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kenny Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Erriyon Knighton]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,80 |- | align=center|4.|| [[Joseph Fahnbulleh]] || {{PisiLipp|Libeeria}} || align=center|19,84 |- | align=center|5.|| [[Alexander Ogando]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|19,93 |- | align=center|6.|| [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align=center|20,08 |- | align=center|7.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 20,18 |- | align=center|8.|| [[Luxolo Adams]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 20,47 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>Riike: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''19,83''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,49''' [[Erriyon Knighton]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Baton Rouge]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[Neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45 ''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 ''' [[Ilja Ivanjuk]], [[Neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžtius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Alexandru Firfrica]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''21,45 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|21,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,02 |- | align=center|4.|| [[Aminatou Seyni]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|22,12 |- | align=center|5.|| [[Abby Steiner]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,26 |- | align=center|6.|| [[Tamara Clark]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,32 |- | align=center|7.|| [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|22,39 |- | align=center|8.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''21,88''' [[Dina Asher-Smith]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,55''' [[Shericka Jackson]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[26. juuni]] [[Kingston]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== ====[[400 m tõkkejooks]]==== ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Norah Jeruto]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || '''8.53,02 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Werkuha Getachew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.54,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mekides Abebe]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.56,08 |- | align=center|4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|9.01,31 |- | align=center|5.|| [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || align=center|9.10,04 |- | align=center|6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.10,59 |- | align=center|7.|| [[Aimee Pratt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.15,64 |- | align=center|8.|| [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.16,49 |} <br>Finaal: [[20. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[20. juuli]] [[2018]] [[]Monte Carlo]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''8.57,84''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.56,55''' [[Winfred Mutile Yavi]], {{PisiLipp|Bahrein}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Eeljooksud]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''69.12'''||align=center|X||66.89||65.88||65.60||64.62||align=center|69.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.74||'''68.45'''||align=center|X||67.74||66.59||65.57||align=center|68.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} || 67.62||66.47 ||'''68.30'''||68.05 ||align=center|X||51.41 ||align=center|68.30 |- | align=center|4.|| [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||align=center|X||62.41 ||64.00 ||60.68 ||'''64.97'''||align=center|X||align=center|64.97 |- | align=center|5.|| [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 59.87 ||'''64.24'''||62.09||align=center|X||62.60 ||61.86 ||align=center|64.24 |- | align=center|6.|| [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 53.24||63.64 ||align=center|X||'''63.99'''||61.99||align=center|X||align=center|63.99 |- || | align=center|7.|| [[Yaimé Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|X||62.36||61.32||'''63.07'''||62.94||62.36||align=center|63.07 |- | align=center|8.|| [[Marija Tolj]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|X||'''63.07'''||62.35||61.70 ||60.61 ||61.82 ||align=center|63.07 |} <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''69.17''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''2022. aasta kettaheite? edetabeli juht''': '''71.46''' [[Valarie Allman]], {{PisiLipp|USA}} ([[8. aprill]] [[San Diego]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||7||6||9||22 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||3||4||1||8 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||2||3||1||6 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||2||1||2||5 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||2||0||0||2 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||1||3||2||6 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||3||0||4 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||1||0||2 |- |9.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||0||2||3 |- |rowspan=3|10.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=7|13.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kasahstan}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |20.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||2||1||3 |- |rowspan=3|21.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=4|24.||align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |28.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=4|29.||align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 32 riiki || '''30''' || '''30''' || '''30''' || '''90''' |} '''Allikas:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/medaltable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste ametlik medalitabel] == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] m835qga8y6bok9ctg0ixmxi5mbx91cm 6165761 6165760 2022-07-22T17:17:51Z Kalle 51 /* Eestlaste osalemine */ wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimuvad [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peetakse kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustini 2021. aastal. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis juba MM-i korraldajaks saada [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid need sai valimiste tulemusel [[Doha]]. 11. märtsil 2022. aastal teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud alates 27. detsember 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmiselt: *Valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *Liider (kvalifikatsiooniperioodi lõppkuupäeva seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on saavutanud osavõtunormi või loetakse, et nad on saavutanud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} == Eestlaste osalemine == 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindab Eestit 5 sportlast: * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 meetri tõkkejooksus]] [[Rasmus Mägi]]. * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|kõrgushüppes]] [[Karmen Bruus]]. * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|kümnevõistluses]] [[Maicel Uibo]], [[Janek Õiglane]] ja [[Johannes Erm]]. ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kenny Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Erriyon Knighton]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,80 |- | align=center|4.|| [[Joseph Fahnbulleh]] || {{PisiLipp|Libeeria}} || align=center|19,84 |- | align=center|5.|| [[Alexander Ogando]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|19,93 |- | align=center|6.|| [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align=center|20,08 |- | align=center|7.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 20,18 |- | align=center|8.|| [[Luxolo Adams]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 20,47 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>Riike: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''19,83''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,49''' [[Erriyon Knighton]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Baton Rouge]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[Neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45 ''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 ''' [[Ilja Ivanjuk]], [[Neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžtius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Alexandru Firfrica]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''21,45 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|21,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,02 |- | align=center|4.|| [[Aminatou Seyni]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|22,12 |- | align=center|5.|| [[Abby Steiner]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,26 |- | align=center|6.|| [[Tamara Clark]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,32 |- | align=center|7.|| [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|22,39 |- | align=center|8.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''21,88''' [[Dina Asher-Smith]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,55''' [[Shericka Jackson]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[26. juuni]] [[Kingston]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== ====[[400 m tõkkejooks]]==== ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Norah Jeruto]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || '''8.53,02 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Werkuha Getachew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.54,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mekides Abebe]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.56,08 |- | align=center|4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|9.01,31 |- | align=center|5.|| [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || align=center|9.10,04 |- | align=center|6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.10,59 |- | align=center|7.|| [[Aimee Pratt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.15,64 |- | align=center|8.|| [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.16,49 |} <br>Finaal: [[20. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[20. juuli]] [[2018]] [[]Monte Carlo]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''8.57,84''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.56,55''' [[Winfred Mutile Yavi]], {{PisiLipp|Bahrein}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Eeljooksud]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''69.12'''||align=center|X||66.89||65.88||65.60||64.62||align=center|69.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.74||'''68.45'''||align=center|X||67.74||66.59||65.57||align=center|68.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} || 67.62||66.47 ||'''68.30'''||68.05 ||align=center|X||51.41 ||align=center|68.30 |- | align=center|4.|| [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||align=center|X||62.41 ||64.00 ||60.68 ||'''64.97'''||align=center|X||align=center|64.97 |- | align=center|5.|| [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 59.87 ||'''64.24'''||62.09||align=center|X||62.60 ||61.86 ||align=center|64.24 |- | align=center|6.|| [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 53.24||63.64 ||align=center|X||'''63.99'''||61.99||align=center|X||align=center|63.99 |- || | align=center|7.|| [[Yaimé Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|X||62.36||61.32||'''63.07'''||62.94||62.36||align=center|63.07 |- | align=center|8.|| [[Marija Tolj]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|X||'''63.07'''||62.35||61.70 ||60.61 ||61.82 ||align=center|63.07 |} <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''69.17''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''2022. aasta kettaheite? edetabeli juht''': '''71.46''' [[Valarie Allman]], {{PisiLipp|USA}} ([[8. aprill]] [[San Diego]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||7||6||9||22 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||3||4||1||8 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||2||3||1||6 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||2||1||2||5 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||2||0||0||2 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||1||3||2||6 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||3||0||4 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||1||0||2 |- |9.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||0||2||3 |- |rowspan=3|10.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=7|13.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kasahstan}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |20.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||2||1||3 |- |rowspan=3|21.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=4|24.||align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |28.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=4|29.||align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 32 riiki || '''30''' || '''30''' || '''30''' || '''90''' |} '''Allikas:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/medaltable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste ametlik medalitabel] == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] knrg12dexs6qetob3b5rj7hp61tvlr9 6165836 6165761 2022-07-22T20:19:46Z Kalle 51 /* 35 km käimine */ wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimuvad [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peetakse kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustini 2021. aastal. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis juba MM-i korraldajaks saada [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid need sai valimiste tulemusel [[Doha]]. 11. märtsil 2022. aastal teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud alates 27. detsember 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmiselt: *Valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *Liider (kvalifikatsiooniperioodi lõppkuupäeva seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on saavutanud osavõtunormi või loetakse, et nad on saavutanud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} == Eestlaste osalemine == 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindab Eestit 5 sportlast: * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 meetri tõkkejooksus]] [[Rasmus Mägi]]. * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|kõrgushüppes]] [[Karmen Bruus]]. * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|kümnevõistluses]] [[Maicel Uibo]], [[Janek Õiglane]] ja [[Johannes Erm]]. ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kenny Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Erriyon Knighton]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,80 |- | align=center|4.|| [[Joseph Fahnbulleh]] || {{PisiLipp|Libeeria}} || align=center|19,84 |- | align=center|5.|| [[Alexander Ogando]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|19,93 |- | align=center|6.|| [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align=center|20,08 |- | align=center|7.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 20,18 |- | align=center|8.|| [[Luxolo Adams]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 20,47 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>Riike: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''19,83''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,49''' [[Erriyon Knighton]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Baton Rouge]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[Neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45 ''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 ''' [[Ilja Ivanjuk]], [[Neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžtius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Alexandru Firfrica]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''21,45 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|21,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,02 |- | align=center|4.|| [[Aminatou Seyni]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|22,12 |- | align=center|5.|| [[Abby Steiner]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,26 |- | align=center|6.|| [[Tamara Clark]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,32 |- | align=center|7.|| [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|22,39 |- | align=center|8.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''21,88''' [[Dina Asher-Smith]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,55''' [[Shericka Jackson]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[26. juuni]] [[Kingston]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== ====[[400 m tõkkejooks]]==== ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Norah Jeruto]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || '''8.53,02 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Werkuha Getachew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.54,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mekides Abebe]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.56,08 |- | align=center|4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|9.01,31 |- | align=center|5.|| [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || align=center|9.10,04 |- | align=center|6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.10,59 |- | align=center|7.|| [[Aimee Pratt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.15,64 |- | align=center|8.|| [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.16,49 |} <br>Finaal: [[20. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[20. juuli]] [[2018]] [[]Monte Carlo]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''8.57,84''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.56,55''' [[Winfred Mutile Yavi]], {{PisiLipp|Bahrein}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Eeljooksud]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 2:39.16 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2:40.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:40.37 |- | align=center|4.|| [[Antigoni Drisbioti]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2:41.58 |- | align=center|5.|| [[Raquel González]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.27 |- | align=center|6.|| [[Laura García-Caro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.45 |- | align=center|7.|| [[Li Maocuo]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:44.28 |- | align=center|8.|| [[Viviane Lyra]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 2:45.02 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': maailmarekordeid tunnustatakse pärast 1. jaanuari 2023. aastal <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': uus ala <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2015]] (50 km käimine)''': '''4:23.26''' [[Liang Rui]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 35 km käimise edetabeli juht''': '''2:38.49''' [[Margarita Nikiforova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[21. mai]] [[Tšeboksarõ]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''69.12'''||align=center|X||66.89||65.88||65.60||64.62||align=center|69.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.74||'''68.45'''||align=center|X||67.74||66.59||65.57||align=center|68.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} || 67.62||66.47 ||'''68.30'''||68.05 ||align=center|X||51.41 ||align=center|68.30 |- | align=center|4.|| [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||align=center|X||62.41 ||64.00 ||60.68 ||'''64.97'''||align=center|X||align=center|64.97 |- | align=center|5.|| [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 59.87 ||'''64.24'''||62.09||align=center|X||62.60 ||61.86 ||align=center|64.24 |- | align=center|6.|| [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 53.24||63.64 ||align=center|X||'''63.99'''||61.99||align=center|X||align=center|63.99 |- || | align=center|7.|| [[Yaimé Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|X||62.36||61.32||'''63.07'''||62.94||62.36||align=center|63.07 |- | align=center|8.|| [[Marija Tolj]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|X||'''63.07'''||62.35||61.70 ||60.61 ||61.82 ||align=center|63.07 |} <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''69.17''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''2022. aasta kettaheite? edetabeli juht''': '''71.46''' [[Valarie Allman]], {{PisiLipp|USA}} ([[8. aprill]] [[San Diego]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||7||6||9||22 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||3||4||1||8 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||2||3||1||6 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||2||1||2||5 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||2||0||0||2 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||1||3||2||6 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||3||0||4 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||1||0||2 |- |9.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||0||2||3 |- |rowspan=3|10.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=7|13.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kasahstan}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |20.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||2||1||3 |- |rowspan=3|21.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=4|24.||align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |28.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=4|29.||align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 32 riiki || '''30''' || '''30''' || '''30''' || '''90''' |} '''Allikas:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/medaltable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste ametlik medalitabel] == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] 59upbmysbdhlkmrb19vln8zw3vyqu4o 6165947 6165836 2022-07-23T03:33:34Z Kalle 51 /* Medalid */ wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimuvad [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peetakse kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustini 2021. aastal. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis juba MM-i korraldajaks saada [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid need sai valimiste tulemusel [[Doha]]. 11. märtsil 2022. aastal teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud alates 27. detsember 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmiselt: *Valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *Liider (kvalifikatsiooniperioodi lõppkuupäeva seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on saavutanud osavõtunormi või loetakse, et nad on saavutanud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} == Eestlaste osalemine == 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindab Eestit 5 sportlast: * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 meetri tõkkejooksus]] [[Rasmus Mägi]]. * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|kõrgushüppes]] [[Karmen Bruus]]. * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|kümnevõistluses]] [[Maicel Uibo]], [[Janek Õiglane]] ja [[Johannes Erm]]. ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kenny Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Erriyon Knighton]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,80 |- | align=center|4.|| [[Joseph Fahnbulleh]] || {{PisiLipp|Libeeria}} || align=center|19,84 |- | align=center|5.|| [[Alexander Ogando]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|19,93 |- | align=center|6.|| [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align=center|20,08 |- | align=center|7.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 20,18 |- | align=center|8.|| [[Luxolo Adams]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 20,47 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>Riike: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''19,83''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,49''' [[Erriyon Knighton]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Baton Rouge]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[Neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45 ''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 ''' [[Ilja Ivanjuk]], [[Neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžtius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Alexandru Firfrica]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''21,45 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|21,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,02 |- | align=center|4.|| [[Aminatou Seyni]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|22,12 |- | align=center|5.|| [[Abby Steiner]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,26 |- | align=center|6.|| [[Tamara Clark]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,32 |- | align=center|7.|| [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|22,39 |- | align=center|8.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''21,88''' [[Dina Asher-Smith]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,55''' [[Shericka Jackson]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[26. juuni]] [[Kingston]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== ====[[400 m tõkkejooks]]==== ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Norah Jeruto]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || '''8.53,02 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Werkuha Getachew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.54,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mekides Abebe]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.56,08 |- | align=center|4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|9.01,31 |- | align=center|5.|| [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || align=center|9.10,04 |- | align=center|6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.10,59 |- | align=center|7.|| [[Aimee Pratt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.15,64 |- | align=center|8.|| [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.16,49 |} <br>Finaal: [[20. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[20. juuli]] [[2018]] [[]Monte Carlo]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''8.57,84''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.56,55''' [[Winfred Mutile Yavi]], {{PisiLipp|Bahrein}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Eeljooksud]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 2:39.16 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2:40.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:40.37 |- | align=center|4.|| [[Antigoni Drisbioti]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2:41.58 |- | align=center|5.|| [[Raquel González]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.27 |- | align=center|6.|| [[Laura García-Caro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.45 |- | align=center|7.|| [[Li Maocuo]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:44.28 |- | align=center|8.|| [[Viviane Lyra]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 2:45.02 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': maailmarekordeid tunnustatakse pärast 1. jaanuari 2023. aastal <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': uus ala <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2015]] (50 km käimine)''': '''4:23.26''' [[Liang Rui]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 35 km käimise edetabeli juht''': '''2:38.49''' [[Margarita Nikiforova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[21. mai]] [[Tšeboksarõ]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''69.12'''||align=center|X||66.89||65.88||65.60||64.62||align=center|69.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.74||'''68.45'''||align=center|X||67.74||66.59||65.57||align=center|68.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} || 67.62||66.47 ||'''68.30'''||68.05 ||align=center|X||51.41 ||align=center|68.30 |- | align=center|4.|| [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||align=center|X||62.41 ||64.00 ||60.68 ||'''64.97'''||align=center|X||align=center|64.97 |- | align=center|5.|| [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 59.87 ||'''64.24'''||62.09||align=center|X||62.60 ||61.86 ||align=center|64.24 |- | align=center|6.|| [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 53.24||63.64 ||align=center|X||'''63.99'''||61.99||align=center|X||align=center|63.99 |- || | align=center|7.|| [[Yaimé Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|X||62.36||61.32||'''63.07'''||62.94||62.36||align=center|63.07 |- | align=center|8.|| [[Marija Tolj]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|X||'''63.07'''||62.35||61.70 ||60.61 ||61.82 ||align=center|63.07 |} <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''69.17''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''2022. aasta kettaheite? edetabeli juht''': '''71.46''' [[Valarie Allman]], {{PisiLipp|USA}} ([[8. aprill]] [[San Diego]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||9||7||10||26 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||3||4||1||8 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||2||3||1||6 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||2||1||2||5 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||2||0||0||2 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||1||3||2||6 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||3||0||4 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||1||0||2 |- |9.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||0||3||4 |- |rowspan=3|10.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=8|13.||align=left |{{PisiLipp|Bahama}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kasahstan}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |21.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||2||1||3 |- |rowspan=3|22.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=5|25.||align=left |{{PisiLipp|Grenada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |30.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=5|31.||align=left |{{PisiLipp|Barbados}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 35 riiki || '''33''' || '''33''' || '''33''' || '''99''' |} '''Allikas:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/medaltable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste ametlik medalitabel] == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] 00qp3wexq8lm05kmbupz496565im0q9 6165948 6165947 2022-07-23T03:53:24Z Kalle 51 wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimuvad [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peetakse kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustini 2021. aastal. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis juba MM-i korraldajaks saada [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid need sai valimiste tulemusel [[Doha]]. 11. märtsil 2022. aastal teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud alates 27. detsember 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmiselt: *Valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *Liider (kvalifikatsiooniperioodi lõppkuupäeva seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on saavutanud osavõtunormi või loetakse, et nad on saavutanud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} == Eestlaste osalemine == 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindab Eestit 5 sportlast: * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 meetri tõkkejooksus]] [[Rasmus Mägi]]. * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|kõrgushüppes]] [[Karmen Bruus]]. * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|kümnevõistluses]] [[Maicel Uibo]], [[Janek Õiglane]] ja [[Johannes Erm]]. ==Auhinnarahad== World Athletics on loonud maailmarekordi programmi, mis võimaldab maksta 100 000 USA dollarit iga ametlikult ületatud maailmarekordi eest (mitte siis, kui see on võrdne). World Athletics pakub ka 2022. aasta MM-i finalistidele kokku 8 498 000 USA dollarit, millest 2 miljonit USA dollarit on eraldatud Venemaa Kergejõustikuliidu (dopingureeglite rikkumiste eest) makstud trahvidest.<ref>{{cite press release|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/tdk-world-athletics-world-record-programme-oregon|title=TDK and World Athletics to support world record programme in Oregon|date=July 14, 2022|publisher=World Athletics|accessdate=July 21, 2022}}</ref> Auhinnarahad on järgmised: ;Individuaalvõistlustel *Kuld: 70 000 USA dollarit *Hõbe: 35 000 USA dollarit * Pronks: 22 000 USA dollarit *Neljas koht: 16 000 USA dollarit *Viies koht: 11 000 USA dollarit *Kuues koht: 7000 USA dollarit *Seitsmes koht: 6000 USA dollarit *Kaheksas koht: 5000 USA dollarit ;Teatevõistlustel (iga võistkonna kohta) *Kuld: 80 000 USA dollarit *Hõbe: 40 000 USA dollarit * Pronks: 20 000 USA dollarit *Neljas koht: 16 000 USA dollarit *Viies koht: 12 000 USD * Kuues koht: 8000 USA dollarit *Seitsmes koht: 6000 USA dollarit *Kaheksas koht: 4000 USA dollarit ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kenny Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Erriyon Knighton]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,80 |- | align=center|4.|| [[Joseph Fahnbulleh]] || {{PisiLipp|Libeeria}} || align=center|19,84 |- | align=center|5.|| [[Alexander Ogando]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|19,93 |- | align=center|6.|| [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align=center|20,08 |- | align=center|7.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 20,18 |- | align=center|8.|| [[Luxolo Adams]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 20,47 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>Riike: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''19,83''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,49''' [[Erriyon Knighton]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Baton Rouge]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[Neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45 ''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 ''' [[Ilja Ivanjuk]], [[Neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžtius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Alexandru Firfrica]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''21,45 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|21,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,02 |- | align=center|4.|| [[Aminatou Seyni]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|22,12 |- | align=center|5.|| [[Abby Steiner]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,26 |- | align=center|6.|| [[Tamara Clark]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,32 |- | align=center|7.|| [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|22,39 |- | align=center|8.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''21,88''' [[Dina Asher-Smith]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,55''' [[Shericka Jackson]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[26. juuni]] [[Kingston]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== ====[[400 m tõkkejooks]]==== ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Norah Jeruto]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || '''8.53,02 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Werkuha Getachew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.54,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mekides Abebe]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.56,08 |- | align=center|4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|9.01,31 |- | align=center|5.|| [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || align=center|9.10,04 |- | align=center|6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.10,59 |- | align=center|7.|| [[Aimee Pratt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.15,64 |- | align=center|8.|| [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.16,49 |} <br>Finaal: [[20. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[20. juuli]] [[2018]] [[]Monte Carlo]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''8.57,84''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.56,55''' [[Winfred Mutile Yavi]], {{PisiLipp|Bahrein}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Eeljooksud]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 2:39.16 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2:40.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:40.37 |- | align=center|4.|| [[Antigoni Drisbioti]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2:41.58 |- | align=center|5.|| [[Raquel González]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.27 |- | align=center|6.|| [[Laura García-Caro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.45 |- | align=center|7.|| [[Li Maocuo]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:44.28 |- | align=center|8.|| [[Viviane Lyra]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 2:45.02 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': maailmarekordeid tunnustatakse pärast 1. jaanuari 2023. aastal <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': uus ala <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2015]] (50 km käimine)''': '''4:23.26''' [[Liang Rui]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 35 km käimise edetabeli juht''': '''2:38.49''' [[Margarita Nikiforova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[21. mai]] [[Tšeboksarõ]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''69.12'''||align=center|X||66.89||65.88||65.60||64.62||align=center|69.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.74||'''68.45'''||align=center|X||67.74||66.59||65.57||align=center|68.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} || 67.62||66.47 ||'''68.30'''||68.05 ||align=center|X||51.41 ||align=center|68.30 |- | align=center|4.|| [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||align=center|X||62.41 ||64.00 ||60.68 ||'''64.97'''||align=center|X||align=center|64.97 |- | align=center|5.|| [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 59.87 ||'''64.24'''||62.09||align=center|X||62.60 ||61.86 ||align=center|64.24 |- | align=center|6.|| [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 53.24||63.64 ||align=center|X||'''63.99'''||61.99||align=center|X||align=center|63.99 |- || | align=center|7.|| [[Yaimé Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|X||62.36||61.32||'''63.07'''||62.94||62.36||align=center|63.07 |- | align=center|8.|| [[Marija Tolj]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|X||'''63.07'''||62.35||61.70 ||60.61 ||61.82 ||align=center|63.07 |} <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''69.17''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''2022. aasta kettaheite? edetabeli juht''': '''71.46''' [[Valarie Allman]], {{PisiLipp|USA}} ([[8. aprill]] [[San Diego]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||9||7||10||26 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||3||4||1||8 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||2||3||1||6 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||2||1||2||5 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||2||0||0||2 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||1||3||2||6 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||3||0||4 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||1||0||2 |- |9.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||0||3||4 |- |rowspan=3|10.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=8|13.||align=left |{{PisiLipp|Bahama}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kasahstan}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |21.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||2||1||3 |- |rowspan=3|22.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=5|25.||align=left |{{PisiLipp|Grenada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |30.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=5|31.||align=left |{{PisiLipp|Barbados}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 35 riiki || '''33''' || '''33''' || '''33''' || '''99''' |} '''Allikas:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/medaltable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste ametlik medalitabel] == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] rq8xg4g34fp8c93swnvprtoj4h73mz5 6166085 6165948 2022-07-23T10:22:04Z Kalle 51 /* 400 m jooks */ wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimuvad [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peetakse kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustini 2021. aastal. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis juba MM-i korraldajaks saada [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid need sai valimiste tulemusel [[Doha]]. 11. märtsil 2022. aastal teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud alates 27. detsember 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmiselt: *Valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *Liider (kvalifikatsiooniperioodi lõppkuupäeva seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on saavutanud osavõtunormi või loetakse, et nad on saavutanud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} == Eestlaste osalemine == 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindab Eestit 5 sportlast: * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 meetri tõkkejooksus]] [[Rasmus Mägi]]. * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|kõrgushüppes]] [[Karmen Bruus]]. * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|kümnevõistluses]] [[Maicel Uibo]], [[Janek Õiglane]] ja [[Johannes Erm]]. ==Auhinnarahad== World Athletics on loonud maailmarekordi programmi, mis võimaldab maksta 100 000 USA dollarit iga ametlikult ületatud maailmarekordi eest (mitte siis, kui see on võrdne). World Athletics pakub ka 2022. aasta MM-i finalistidele kokku 8 498 000 USA dollarit, millest 2 miljonit USA dollarit on eraldatud Venemaa Kergejõustikuliidu (dopingureeglite rikkumiste eest) makstud trahvidest.<ref>{{cite press release|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/tdk-world-athletics-world-record-programme-oregon|title=TDK and World Athletics to support world record programme in Oregon|date=July 14, 2022|publisher=World Athletics|accessdate=July 21, 2022}}</ref> Auhinnarahad on järgmised: ;Individuaalvõistlustel *Kuld: 70 000 USA dollarit *Hõbe: 35 000 USA dollarit * Pronks: 22 000 USA dollarit *Neljas koht: 16 000 USA dollarit *Viies koht: 11 000 USA dollarit *Kuues koht: 7000 USA dollarit *Seitsmes koht: 6000 USA dollarit *Kaheksas koht: 5000 USA dollarit ;Teatevõistlustel (iga võistkonna kohta) *Kuld: 80 000 USA dollarit *Hõbe: 40 000 USA dollarit * Pronks: 20 000 USA dollarit *Neljas koht: 16 000 USA dollarit *Viies koht: 12 000 USD * Kuues koht: 8000 USA dollarit *Seitsmes koht: 6000 USA dollarit *Kaheksas koht: 4000 USA dollarit ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kenny Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Erriyon Knighton]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,80 |- | align=center|4.|| [[Joseph Fahnbulleh]] || {{PisiLipp|Libeeria}} || align=center|19,84 |- | align=center|5.|| [[Alexander Ogando]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|19,93 |- | align=center|6.|| [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align=center|20,08 |- | align=center|7.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 20,18 |- | align=center|8.|| [[Luxolo Adams]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 20,47 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>Riike: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''19,83''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,49''' [[Erriyon Knighton]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Baton Rouge]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Michael Norman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|44,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kirani James]] || {{PisiLipp|Grenada}} || align=center|44,48 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|44,66 |- | align=center|4.|| [[Champion Allison]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|44,77 |- | align=center|5.|| [[Wayde van Niekerki]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center|44,97 |- | align=center|6.|| [[Bayapo Ndor]] || {{PisiLipp|Botswana}} || align=center|45,29 |- | align=center|7.|| [[Christopher Taylor]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|45,30 |- | align=center|8.|| [[Jonathan Jones]] || {{PisiLipp|Barbados}} || align=center|46,13 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''43,03''' [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ([[13. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''43.18''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''43,48''' [[Steven Gardiner]], {{PisiLipp|Bahama}} <br>'''2022. aasta 400 m jooksu edetabeli juht''': '''43.56''' [[Michael Norman]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[Neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45 ''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 ''' [[Ilja Ivanjuk]], [[Neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžtius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Alexandru Firfrica]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''21,45 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|21,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,02 |- | align=center|4.|| [[Aminatou Seyni]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|22,12 |- | align=center|5.|| [[Abby Steiner]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,26 |- | align=center|6.|| [[Tamara Clark]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,32 |- | align=center|7.|| [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|22,39 |- | align=center|8.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''21,88''' [[Dina Asher-Smith]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,55''' [[Shericka Jackson]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[26. juuni]] [[Kingston]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== ====[[400 m tõkkejooks]]==== ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Norah Jeruto]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || '''8.53,02 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Werkuha Getachew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.54,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mekides Abebe]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.56,08 |- | align=center|4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|9.01,31 |- | align=center|5.|| [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || align=center|9.10,04 |- | align=center|6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.10,59 |- | align=center|7.|| [[Aimee Pratt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.15,64 |- | align=center|8.|| [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.16,49 |} <br>Finaal: [[20. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[20. juuli]] [[2018]] [[]Monte Carlo]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''8.57,84''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.56,55''' [[Winfred Mutile Yavi]], {{PisiLipp|Bahrein}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Eeljooksud]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 2:39.16 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2:40.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:40.37 |- | align=center|4.|| [[Antigoni Drisbioti]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2:41.58 |- | align=center|5.|| [[Raquel González]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.27 |- | align=center|6.|| [[Laura García-Caro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.45 |- | align=center|7.|| [[Li Maocuo]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:44.28 |- | align=center|8.|| [[Viviane Lyra]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 2:45.02 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': maailmarekordeid tunnustatakse pärast 1. jaanuari 2023. aastal <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': uus ala <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2015]] (50 km käimine)''': '''4:23.26''' [[Liang Rui]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 35 km käimise edetabeli juht''': '''2:38.49''' [[Margarita Nikiforova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[21. mai]] [[Tšeboksarõ]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''69.12'''||align=center|X||66.89||65.88||65.60||64.62||align=center|69.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.74||'''68.45'''||align=center|X||67.74||66.59||65.57||align=center|68.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} || 67.62||66.47 ||'''68.30'''||68.05 ||align=center|X||51.41 ||align=center|68.30 |- | align=center|4.|| [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||align=center|X||62.41 ||64.00 ||60.68 ||'''64.97'''||align=center|X||align=center|64.97 |- | align=center|5.|| [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 59.87 ||'''64.24'''||62.09||align=center|X||62.60 ||61.86 ||align=center|64.24 |- | align=center|6.|| [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 53.24||63.64 ||align=center|X||'''63.99'''||61.99||align=center|X||align=center|63.99 |- || | align=center|7.|| [[Yaimé Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|X||62.36||61.32||'''63.07'''||62.94||62.36||align=center|63.07 |- | align=center|8.|| [[Marija Tolj]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|X||'''63.07'''||62.35||61.70 ||60.61 ||61.82 ||align=center|63.07 |} <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''69.17''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''2022. aasta kettaheite? edetabeli juht''': '''71.46''' [[Valarie Allman]], {{PisiLipp|USA}} ([[8. aprill]] [[San Diego]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||9||7||10||26 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||3||4||1||8 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||2||3||1||6 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||2||1||2||5 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||2||0||0||2 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||1||3||2||6 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||3||0||4 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||1||0||2 |- |9.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||0||3||4 |- |rowspan=3|10.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=8|13.||align=left |{{PisiLipp|Bahama}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kasahstan}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |21.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||2||1||3 |- |rowspan=3|22.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=5|25.||align=left |{{PisiLipp|Grenada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |30.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=5|31.||align=left |{{PisiLipp|Barbados}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 35 riiki || '''33''' || '''33''' || '''33''' || '''99''' |} '''Allikas:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/medaltable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste ametlik medalitabel] == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] jyvecvtliawvgqfrb5ea8ggj3kgjfdg 6166147 6166085 2022-07-23T11:30:23Z Raamaturott 56450 /* Kettaheide */ wikitext text/x-wiki {{KergejõustikuMM|2022|USA|Eugene|2019|2019 Doha|2023|2023 Budapest}} [[Pilt:New Hayward Field on the University of Oregon campus (50234524032).jpg|pisi|[[Hayward Field]] 2020. aastal]] '''XVIII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad [[15. juuli|15.]]–[[24. juuli]]l [[2022]] [[Eugene]]'is [[Oregon]]i osariigis [[USA]]-s. Võistlused toimuvad [[Hayward Field]]i staadionil ning esimest korda peetakse kergejõustiku maailmameistrivõistlusi USA-s. Algselt olid need kavandatud 6.–15. augustini 2021. aastal. 8. aprillil 2020 teatas [[World Athletics]], et võistlus lükkub [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ja sellest tuleneva 2020. aasta suveolümpiamängude edasilükkamise tõttu ühe aasta võrra edasi.<ref>{{cite news |title=Dates confirmed for World Athletics Championships Oregon 2022|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/news/dates-world-championships-oregon-2022 |access-date=30 March 2020 |work=worldathletics.org |date=8 April 2020}}</ref><ref>{{cite news |title=Coe suggests world athletics championships could slip to 2022 |url=https://uk.reuters.com/article/uk-health-coronavirus-olympics-coe/coe-suggests-world-athletics-championships-could-slip-to-2022-idUKKBN21B3GH |access-date=26 March 2020 |work=Reuters |date=24 March 2020 |language=en}}</ref> [[IAAF|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] (World Athletics) teatas võistluste korraldaja [[16. aprill]]il [[2015]]. Eugene valiti korraldajaks ilma tavaliselt toimuva hääletamiseta. Eugene soovis juba MM-i korraldajaks saada [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aastal]], kuid need sai valimiste tulemusel [[Doha]]. 11. märtsil 2022. aastal teatas World Athletics, et individuaalaladel võidetud punktide alusel antakse välja uus võistkondliku võistluse karikas.<ref>{{Cite web|url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/wch-oregon22-announces-first-ever-team-trophies-at-world-championships|title = WCH Oregon22 announces first ever Team Trophies at World Championships &#124; PRESS-RELEASES &#124; WCH 22 &#124; World Athletics}}</ref> ==MM-võistluste normid== World Athletics teatas, et sportlased kvalifitseeruvad maailma kergejõustiku edetabeli positsiooni, ''wildcard''{{'}}i (valitsev maailmameister või 2021. aasta Teemantliiga võitja) või kvalifikatsioonnormi saavutamise järgi.<ref>{{Cite web|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/qualifying-systems-approved-for-world-athletics-championships-oregon22-and-world-athletics-u20-championships-nairobi-21|title=Qualifying systems approved for World Athletics Championships Oregon22 and World Athletics U20 Championships Nairobi 21|website=www.worldathletics.org|access-date=3. juuli 2022}}</ref> Osavõtunormide ja maailma edetabelite kvalifitseerumisperiood – maratonil ja 35 km käimisvõistlusel: 18 kuud alates 30. novembrist 2020 kuni 29. mai 2022 südaööni. 10 000 m, 20 km jooksuringid, teatevõistlused ja kombineeritud võistlused: 18 kuud alates 27. detsember 2020 kuni 26. juuni 2022 südaööni. Kõigi muude sündmuste puhul: 12 kuud 27. juunist 2021 kuni 26. juuni 2022 südaööni. ''Wildcard''{{'}}iga oli võimalik kvalifitseeruda järgmiselt: *Valitsev välimaailmameister *2021. aasta Teemantliiga võitja *Liider (kvalifikatsiooniperioodi lõppkuupäeva seisuga): *IAAF vasaraheite väljakutse *World Athletics Challenge – Race Walking *World Athletics Challenge – kombineeritud võistlused *Riigid, kus ei ole ühtegi mees- ja/või naissportlast, kes on saavutanud osavõtunormi või loetakse, et nad on saavutanud stardinormi (vt ülal) või kvalifitseeritud teatevõistkonda, võivad osaleda ühe kvalifikatsioonita meessportlase või ühe kvalifikatsioonita naissportlase ühel võistlusel. meistrivõistlused (v.a maantee- ja käimisvõistlused, kombineeritud alad, 10 000 m ja 3000 m takistusjooks). {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10,05 || 48 || 11,15 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20,24|| 56 || 22,80 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 44,90 || 48 || 51,35 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1.45,20|| 48 || 1.59,50|| 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3.35,00 || 45 || 4.04,20 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13.13,50 || 42 || 15.10,00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27.28,00 || 27 || 31.25,00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:11.30 || 100 || 2:29.30 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8.22,00 || 45 || 9.30,00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13,32 || 40 || 12,84 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 48,90 || 40 || 55,40 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.33 || 32 || 1.96 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.80 || 32 || 4.70 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.22 || 32 || 6.82 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 17.14 || 32 || 14.32 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 21.10 || 32 || 18.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 63.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 77.50 || 32 || 72.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 85.00 || 32 || 64.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8350 || 24 || 6420 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:21.00 || 60 || 1:31.00 || 60 |- | style="text-align:left;"| [[35 km käimine]] | 2:33.00 (3:50.00 50 km) || 60 || 2:54.00 (4:25.00 50 km) || 60 |- | style="text-align:left;"| [[4×100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2022 + 6 ajaga || 16 |- |} ==MM-võistluste ajakava== {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;position:relative;" width=60%; |- |bgcolor="#D0A9F5" align=center|EV||Eelvõistlus |bgcolor="#D0A9F5" align=center|KF||Kvalifikatsioon |bgcolor="#D9FFB2" align=center|PF||Poolfinaal |bgcolor="#FFDF80" align=center|F||Finaal |} {| class="multicol" style="border-collapse: collapse; padding: 0px; border: 0px; width:90%;" | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Mehed''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="3"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="2"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ | H | colspan="2"|Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | Õ |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|100 m]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|200 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks|800 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|1500 m]] | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left;" | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|10 000 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|3000 meetri takistusjooks]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 meetri segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|20 km käimine]] | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Teivashüpe]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="3"| | | colspan="2" bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |} | style="width:50%; text-align:left; vertical-align:top;" | {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em; text-align:center" |+ '''Naised''' |- ! Kuupäev&nbsp;→ ! colspan="2"| R<br>15 ! colspan="2"| L<br>16 ! colspan="3"| P<br>17 ! colspan="2"| E<br>18 ! T<br>19 ! K<br>20 ! N<br>21 ! colspan="2"| R<br>22 ! colspan="2"| L<br>23 ! colspan="3"| P<br>24 |- ! Ala&nbsp;↓ | H | Õ | H | Õ | M |colspan="2"| Õ | H | Õ | Õ | Õ | Õ | H | Õ | H | Õ | H | colspan="2"|Õ |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|100 m]] |colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left;"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|200 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks 2|400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | colspan="2"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m jooks 2|800 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks 2|1500 m]] | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks 2|5000 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks 2|10 000 m]] | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maraton]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | | bgcolor="#D9FFB2"| PF | bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|400 m tõkkejooks]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#D9FFB2"| PF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks 2|3000 m takistusjooks]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m teatejooks 2|4×100 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m teatejooks 2|4×400 m]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| EV | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×400 m segateatejooks|4×400 m segateatejooks]] | bgcolor="#D0A9F5"| EV | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|20 km käimine]] | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#35 km käimine 2|35 km käimine]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | | bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Kõrgushüpe]] | colspan="2"| | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | colspan="3"| | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | colspan="2"| | | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="3"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Kettaheide]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | bgcolor="#FFDF80"| F | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Vasaraheide]] | bgcolor="#D0A9F5"|KF | | colspan="2"| | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="2"| | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Odavise]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| | colspan="2"| | | bgcolor="#D0A9F5"| KF | | | bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2"| | colspan="3"| |- | style="text-align:left"| [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3" bgcolor="#FFDF80"| F | colspan="2" bgcolor="#FFDF80"| F | | | | colspan="2"| | colspan="2"| | colspan="3"| |} |} == Eestlaste osalemine == 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindab Eestit 5 sportlast: * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 meetri tõkkejooksus]] [[Rasmus Mägi]]. * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|kõrgushüppes]] [[Karmen Bruus]]. * [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|kümnevõistluses]] [[Maicel Uibo]], [[Janek Õiglane]] ja [[Johannes Erm]]. ==Auhinnarahad== World Athletics on loonud maailmarekordi programmi, mis võimaldab maksta 100 000 USA dollarit iga ametlikult ületatud maailmarekordi eest (mitte siis, kui see on võrdne). World Athletics pakub ka 2022. aasta MM-i finalistidele kokku 8 498 000 USA dollarit, millest 2 miljonit USA dollarit on eraldatud Venemaa Kergejõustikuliidu (dopingureeglite rikkumiste eest) makstud trahvidest.<ref>{{cite press release|url=https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/press-releases/tdk-world-athletics-world-record-programme-oregon|title=TDK and World Athletics to support world record programme in Oregon|date=July 14, 2022|publisher=World Athletics|accessdate=July 21, 2022}}</ref> Auhinnarahad on järgmised: ;Individuaalvõistlustel *Kuld: 70 000 USA dollarit *Hõbe: 35 000 USA dollarit * Pronks: 22 000 USA dollarit *Neljas koht: 16 000 USA dollarit *Viies koht: 11 000 USA dollarit *Kuues koht: 7000 USA dollarit *Seitsmes koht: 6000 USA dollarit *Kaheksas koht: 5000 USA dollarit ;Teatevõistlustel (iga võistkonna kohta) *Kuld: 80 000 USA dollarit *Hõbe: 40 000 USA dollarit * Pronks: 20 000 USA dollarit *Neljas koht: 16 000 USA dollarit *Viies koht: 12 000 USD * Kuues koht: 8000 USA dollarit *Seitsmes koht: 6000 USA dollarit *Kaheksas koht: 4000 USA dollarit ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,86 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marvin Bracy]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trayvon Bromell]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9,88 |- | align=center|4.|| [[Oblique Seville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|9,97 |- | align=center|5.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center| 10,01 |- | align=center|6.|| [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,01 |- | align=center|7.|| [[Abdul Hakim Sani Brown]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|10,06 |- | align=center|8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|10,07 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58 '''Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''9,76''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,76''' [[Fred Kerley]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-pr----.SL2.pdf Eelvoor]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kenny Bednarek]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Erriyon Knighton]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|19,80 |- | align=center|4.|| [[Joseph Fahnbulleh]] || {{PisiLipp|Libeeria}} || align=center|19,84 |- | align=center|5.|| [[Alexander Ogando]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|19,93 |- | align=center|6.|| [[Jereem Richards]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align=center|20,08 |- | align=center|7.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 20,18 |- | align=center|8.|| [[Luxolo Adams]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 20,47 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>Riike: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''19,83''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,49''' [[Erriyon Knighton]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Baton Rouge]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Michael Norman]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|44,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Kirani James]] || {{PisiLipp|Grenada}} || align=center|44,48 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|44,66 |- | align=center|4.|| [[Champion Allison]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|44,77 |- | align=center|5.|| [[Wayde van Niekerki]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || align=center|44,97 |- | align=center|6.|| [[Bayapo Ndor]] || {{PisiLipp|Botswana}} || align=center|45,29 |- | align=center|7.|| [[Christopher Taylor]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|45,30 |- | align=center|8.|| [[Jonathan Jones]] || {{PisiLipp|Barbados}} || align=center|46,13 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''43,03''' [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ([[13. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''43.18''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m jooks|Maailmameister 2019]]''': '''43,48''' [[Steven Gardiner]], {{PisiLipp|Bahama}} <br>'''2022. aasta 400 m jooksu edetabeli juht''': '''43.56''' [[Michael Norman]], {{PisiLipp|USA}} ([[25. juuni]] [[Eugene]]) <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.29,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.29,47 |- bgcolor="#FFDAB9". | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Katir]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.29,90 |- | align=center|4.|| [[Mario García Romo]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.30,20 |- | align=center|5.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.30,60 |- | align=center|6.|| [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.30,69 |- | align=center|7.|| [[Abel Kipsang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.31,21 |- | align=center|8.|| [[Teddese Lemi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.32,98 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''3.29,26''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.31,01''' [[Abel Kipsang]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Stanley Mburu]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.27,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jacob Kiplimo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 27.27,97 |- | align=center|4.|| [[Grant Fisher]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.28,14 |- | align=center|5.|| [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.28,39 |- | align=center|6.|| [[Mohamed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 27.30,27 |- | align=center|7.|| [[Berihu Aregawi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.31,00 |- | align=center|8.|| [[Daniel Mateiko]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.33,57 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.11,00''' [[Joshua Cheptegei]], {{PisiLipp|Uganda}} ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit|Maailmameister 2019]]''': '''26.48,36''' [[Joshua Cheptegei]] {{PisiLipp|Uganda}} <br>'''2022. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.33,84''' [[Grant Fisher]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[110 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,03 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Trey Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|13,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Asier Martínez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|13,17 |- | align=center|4.|| [[Damian Czykier]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,32 |- | align=center|5.|| [[Joshua Zeller]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,33 |- | align=center|.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || Diskvalifitseeriti |- | align=center|.|| [[Hansle Parchment]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei startinud |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[7. september]] [[2012]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''13,10''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,84''' [[Devon Allen]], {{PisiLipp|USA}} ([[12. juuni]] [[New York City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-110H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m tõkkejooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|46,29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|46,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Trevor Bassitt]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,39 |- | align=center|4. || [[Wilfried Happio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|47,41 |- | align=center|5. || [[Khallifah Rosser]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|47,88 |- | align=center|6. || [[Jaheel Hyde]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|48,03 |- | align=center|7. || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|48,42 |- | align=center|8. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|48,92 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''45,94''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2019]]''': '''47,42''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2022. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,80''' [[Alison dos Santos]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. juuni]] [[Stockholm]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-400H-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.25,13 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.26,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.27,92 |- | align=center|4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.28,68 |- | align=center|5.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.28,95 |- | align=center|6.|| [[Evan Jager]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,08 |- | align=center|7.|| [[Yemane Haileselassie]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 8.29,40 |- | align=center|8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.29,77 |}1) <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2019]]''': '''8.01,35''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''7.58,28''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[5. juuni]] [[Rabat]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Tamirat Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:06.36 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:06.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bashir Abdi]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2:06.48 |- | align=center|4.|| [[Cameron Levins]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2:07.09 |- | align=center|5.|| [[Geoffrey Kamworor]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:07.14 |- | align=center|6.|| [[Seifu Ture]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|2:07.17 |- | align=center|7.|| [[Gabriel Gerald Geay]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || align=center|2:07.31 |- | align=center|8.|| [[Daniel do Nascimento]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || align=center|2:07.35 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[16. september]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[22. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2019]]''': '''2:10.40''' [[Lelisa Desisa]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2022. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:02.40''' [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.07 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Koki Ikeda]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:19.14 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:19.18 |- | align=center|4.|| [[Samuel Gathimba]] ||{{PisiLipp|Keenia}} || 1:19.25 |- | align=center|5.|| [[Brian Pintado]] ||{{PisiLipp|Ecuador}} || 1:19.34 |- | align=center|6.|| [[Caio Bonfim]] ||{{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:19.51 |- | align=center|7.|| [[Álvaro Martín]] ||{{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.19 |- | align=center|8.|| [[Hiroto Jusho]] ||{{PisiLipp|Jaapan}} || 1:20.39 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[15. märts]] [[2015]] [[Nomi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2019]]''': '''1:26.34''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.47''' [[Vassili Mizinov]], [[Neutraalne sportlane]] ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-M-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== ====[[Kaugushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}}|| 7.94||align=center|X||8.03|| align=center|X||8.03|| '''8.36'''||align=center|8.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Miltiádis Tedóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}}|| align=center|X||8.30||8.29||8.24||'''8.32'''||8.20|| align=center|8.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||6.42|| '''8.16'''|| 7.78|| align=center|X||align=center|X||7.94|| align=center|8.16 |- | align=center|4.|| [[Maykel Massó]] || {{PisiLipp|Kuuba}}|| align=center|X ||'''8.15'''||align=center|X||7.79||8.02||7.88||align=center|8.15 |- | align=center|5.|| [[Steffin McCarter]] || {{PisiLipp|USA}} ||7.87||'''8.04'''||align=center|X||7.88|| 7.87||align=center|X|| align=center|8.04 |- | align=center|6.|| [[Marquis Dendy]] || {{PisiLipp|USA}}|| align=center|X||'''8.02'''||7.98|| align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|8.02 |- | align=center|7.|| [[Murali Sreeshankar]] || {{PisiLipp|India}}|| '''7.96'''|| align=center|X||align=center|X||7.89||align=center|X||7.83 ||align=center|7.96 |- | align=center|8.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| 7.91||align=center|X|| '''7.93'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|7.93 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]] [[Tokyo]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''8.69''' [[Tajay Gayle]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.45 ''' [[Simon Ehammer]], {{PisiLipp|Šveits}} <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-LJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kolmikhüpe]]==== ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || align=center|2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Woo Sang-hyeok]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=center|2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andriy Protsenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.33 |- | align=center|4.|| [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.33 |- | align=center|5.|| [[Shelby McEwen]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2.30 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Django Lovett]] || {{PisiLipp|Kanada}} || align=center|2.27 |- | [[Luis Enrique Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|2.27 |- | align=center|8.|| [[Tomohiro Shinno]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || align=center|2.27 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[15. august]] [[2013]] [[Moskva]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2019]]''': '''2.37''' [[Mutaz Essa Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.34 ''' [[Ilja Ivanjuk]], [[Neutraalne sportlane]] ([[7. juuni]] [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.21||22.71||22.58 ||22.16 ||'''22.94'''||align=center|X||'''22.94 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.62||align=center|X|| 22.17||22.16||'''22.89'''||22.42|| align=center|22.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Josh Awotunde]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.24||21.70 ||21.14 ||align=center|X||'''22.29'''||22.22||align=center|22.29 |- | align=center|4.|| [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.40||20.67||21.49||align=center|X||'''22.08'''||21.27||align=center|22.08 |- | align=center|5.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 21.69||21.90||align=center|X||'''21.92'''||21.34||align=center|X||align=center|21.92 |- | align=center|6.|| [[Filip Mihaljević]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 21.05||align=center|X||align=center|X||21.35||'''21.82'''||21.58||align=center|21.82 |- | align=center|7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 19.19||20.75||20.82||21.03||align=center|X||'''21.40'''||align=center|21.40 |- | align=center|8.|| [[Adrian Piperi]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.88||'''20.93'''||align=center|X||20.79 ||align=center|X||align=center|X||align=center|20.93 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.37''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. juuni]] [[2021]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} ([[5. oktoober]] [[1987]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2019]]''': '''22.91''' [[Joe Kovacs]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''23.12''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== [[Kristjan Čeh]] sai kettaheite noorimaks maailmameistriks. Esmakordselt heitis maailmameistrivõistlustel viis meest 67 meetrit või enam<ref>[https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/news/report/wch-oregon22-report-men-discus "Ceh breaks championship record to win discus title in Oregon"]. worldathletics.org. Vaadatud 23.7.2022</ref>. {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 65.27|| 69.02|| '''71.13''' ||68.95|| 70.51|| 67.57|| '''71.13 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Mykolas Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} ||66.64 ||67.87|| 67.28||'''69.27'''|| align=center|X ||align=center|X || align=center|69.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrius Gudžius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 67.31 ||66.06||align=center|X|| '''67.55'''|| align=center|X || align=center|X||align=center|67.55 |- | align=center|4.|| [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 66.59 ||65.99 || align=center|X||65.39 ||'''67.10''' ||66.86|| align=center|67.10 |- | align=center|5.|| [[Simon Pettersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|X|| '''67.00'''|| align=center|X ||align=center|X ||align=center|X|| align=center|X || align=center|67.00 |- | align=center|6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 61.55|| 65.50|| 66.29||65.56|| 65.49|| '''66.47'''|| align=center| 66.47 |- | align=center|7.|| [[Alin Firfirică]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 65.10||63.80|| 62.58|| align=center|X ||align=center|X ||'''65.57'''|| align=center|65.57 |- | align=center|8.|| [[Alex Rose]] || {{PisiLipp|Samoa}} || '''65.57'''||64.17||63.41 ||62.78|| align=center|X ||61.16||align=center|65.57 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2019]]''': '''67.59''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br>'''2022. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.47''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} ([[21. juuni]] [[Uppsala]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||74.71|| 80.58 ||'''81.98'''|| 79.13|| align=center|X|| align=center|X||align=center|81.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||77.40||80.07||'''81.03'''||align=center|X ||79.45||79.53||align=center|81.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center| {{Pronks}} || [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 78.89|| '''80.87'''||align=center|X||75.55|| 77.74|| 78.19|| align=center|80.87 |- | align=center|4. || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 79.52||78.86||'''80.24'''||79.94|| 79.85|| 79.38|| align=center|80.24 |- | align=center|5.|| [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 79.12|| 79.46|| '''80.15'''||align=center|X||78.77||79.07|| align=center|80.15 |- | align=center|6.|| [[Rudy Winkler]] || {{PisiLipp|USA}} || 78.91|| 77.49|| align=center|X||78.51|| '''78.99'''|| 78.89|| align=center|78.99 |- | align=center|7.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 78.07|| '''78.83'''|| align=center|X||77.94|| 78.16|| 77.97|| align=center|78.83 |- | align=center|8.|| [[Daniel Haugh]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.80|| '''78.10'''|| align=center|X||76.52|| 77.71||align=center|X|| align=center|78.10 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.63''' [[Ivan Cichan]], {{PisiLipp|Valgevene}} ([[27. august]] [[2007]], [[Osaka]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2019]]''': '''80.50''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2022. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.58''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} ([[5. juuni]] [[Chorzów]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kümnevõistlus]]==== ===Naised=== ====[[100 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''10,67 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|10,81 |- | align=center|4.|| [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,83 |- | align=center|5.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|10,91 |- | align=center|6.|| [[Aleia Hobbs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|10,92 |- | align=center|7.|| [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align=center|10,93 |- | align=center|8.|| [[Melissa Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|11,03 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}}, ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}}, ([[29. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''10,71''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2022. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[7. mai]] [[Nairobi]]) <br>.....................................................................'''10,67''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-100-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[200 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''21,45 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|21,81 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,02 |- | align=center|4.|| [[Aminatou Seyni]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || align=center|22,12 |- | align=center|5.|| [[Abby Steiner]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,26 |- | align=center|6.|| [[Tamara Clark]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|22,32 |- | align=center|7.|| [[Elaine Thompson-Herah]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || align=center|22,39 |- | align=center|8.|| [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |} <br>Finaal: [[21. juuli]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''21,88''' [[Dina Asher-Smith]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,55''' [[Shericka Jackson]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[26. juuni]] [[Kingston]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-200-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[400 m jooks]]==== ====[[800 m jooks]]==== ====[[1500 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.52,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,28 |- | align=center|4.|| [[Freweyni Hailu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.01,28 |- | align=center|5.|| [[Sofia Ennaoui]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.01,43 |- | align=center|6.|| [[Sinclaire Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.01,63 |- | align=center|7.|| [[Jessica Hull]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.01,82 |- | align=center|8.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 4.01,98 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. juuli]] [[2015]] [[Monte Carlo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} ([[5. oktoober]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''3.51,95''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.52,59''' [[Faith Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[28. mai]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-h----.RS4.pdf Eeljooksud]–[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-1500-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[5000 m jooks]]==== ====[[10 000 m jooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.09,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Margaret Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.10,07 |- | 4.|| [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.10,56 |- | 5.|| [[Rahel Daniel]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 30.12,15 |- | 6.|| [[Ejgayehu Taye]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.12,45 |- | 7.|| [[Caroline Chepkoech Kipkirui]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 30.17,64 |- | 8.|| [[Bosena Mulatie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.17,77 |} <br>Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.01,03''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[8. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. august]] [[2003]] [[Saint-Denis]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2019]]''': '''30.17,62''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2022. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.14,66''' [[Elise Cranny]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. märts]] [[San Juan Capistrano]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-10K-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[100 m tõkkejooks]]==== ====[[400 m tõkkejooks]]==== ====[[3000 m takistusjooks]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Norah Jeruto]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || '''8.53,02 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Werkuha Getachew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.54,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mekides Abebe]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || align=center|8.56,08 |- | align=center|4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || align=center|9.01,31 |- | align=center|5.|| [[Luiza Gega]] || {{PisiLipp|Albaania}} || align=center|9.10,04 |- | align=center|6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.10,59 |- | align=center|7.|| [[Aimee Pratt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.15,64 |- | align=center|8.|| [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|9.16,49 |} <br>Finaal: [[20. juuli]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[20. juuli]] [[2018]] [[]Monte Carlo]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[2019]] [[Doha]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2019]]''': '''8.57,84''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.56,55''' [[Winfred Mutile Yavi]], {{PisiLipp|Bahrein}} ([[18. juuni]] [[Pariis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [ Eeljooksud]-[ Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[4×100 m teatejooks]]==== ====[[4×400 m teatejooks]]==== ====[[Maraton]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gotytom Gebreslase]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''2:18.11 [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|MMR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Judith Jeptum Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:18.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lonah Chemtai Salpeter]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2:20.18 |- | align=center|4.|| [[Nazret Weldu]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || align=center|2:20.29 |- | align=center|5.|| [[Sara Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:22.10 |- | align=center|6.|| [[Angela Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || align=center|2:22.15 |- | align=center|7.|| [[Emma Bates]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.18 |- | align=center|8.|| [[Keira D'Amato]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|2:23.34 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:14.04''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[13. oktoober]] [[2003]] [[Chicago]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[14. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2019]]''': '''2:32.43''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2022. aasta tipptulemus''': '''2:16.02''' [[Brigid Kosgei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[6. märts]] [[Tokyo]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-MAR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[20 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 1:26.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1:27.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:27.56 |- | align=center|4.|| [[Jemima Montag]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:28.17 |- | align=center|5.|| [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:29.00 |- | align=center|6.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.01 |- | align=center|7.|| [[Alegna González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:29.40 |- | align=center|8.|| [[Valentina Trapletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:29.54 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:23.38''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[20. märts]] [[2021]] [[Huangshan]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[7. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2019]]''': '''1:32.53''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:26.42''' [[Elvira Tšepareva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[31. jaanuar]] [[Sotši]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[50 km käimine|35 km käimine]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kimberly García]] || {{PisiLipp|Peruu}} || 2:39.16 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Katarzyna Zdziebło]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2:40.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Qieyang Shijie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:40.37 |- | align=center|4.|| [[Antigoni Drisbioti]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 2:41.58 |- | align=center|5.|| [[Raquel González]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.27 |- | align=center|6.|| [[Laura García-Caro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:42.45 |- | align=center|7.|| [[Li Maocuo]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:44.28 |- | align=center|8.|| [[Viviane Lyra]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 2:45.02 |} <br>Finaal: [[22. juuli]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': maailmarekordeid tunnustatakse pärast 1. jaanuari 2023. aastal <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': uus ala <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2015]] (50 km käimine)''': '''4:23.26''' [[Liang Rui]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta 35 km käimise edetabeli juht''': '''2:38.49''' [[Margarita Nikiforova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[21. mai]] [[Tšeboksarõ]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-20KR-W-f--1--.RS5.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kaugushüpe]]==== ====[[Kolmikhüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.60||'''15.47'''||15.24||align=center|X||align=center|X||15.39||align=center|15.47 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || '''14.89'''||14.86||14.37 ||14.40 ||14.62 ||14.80 ||align=center|14.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Tori Franklin]] || {{PisiLipp|USA}} || 14.53 ||14.45||align=center|X||align=center|X||'''14.72'''||align=center|X||align=center|14.72 |- | align=center|4.|| [[Leyanis Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.40||'''14.70'''||14.39||14.54||14.58||14.19 ||align=center|14.70 |- | align=center|5.|| [[Thea Lafond]] || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align=center|X||13.18||14.43||14.26 ||align=center|X||'''14.56'''||align=center|14.56 |- | align=center|6.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.47||'''14.49'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||14.06 ||align=center|14.49 |- | align=center|7.|| [[Kimberly Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||align=center|X||'''14.29'''||13.74||14.29 ||13.99 ||14.19 ||align=center|14.29 |- | align=center|8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.25||align=center|X||14.19||align=center|X||'''14.29'''||14.00||align=center|14.29 |} <br>Finaal: [[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[20. märts]] [[2022]] [[Belgrad]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]]''': '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2019]]''': '''15.37''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2022. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''14.83''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} ([[11. juuni]] [[La Nucia]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-q----.RS6.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-TJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kõrgushüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Eleanor Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Elena Vallortigara]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.00 |- | align=center|4.|| [[Irina Heraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.00 |- | align=center rowspan=2|5.|| [[Safina Sadullajeva]] || {{PisiLipp|Usbekistan}} || align=center|1.96 |- | [[Nicola Olyslagers]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|1.96 |- | align=center|7.|| [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.96 |- | align=center|8.|| [[Nadežda Dubovitskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || align=center|1.96 |} <br>Finaal: [[19. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''2.04''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.03''' [[Jaroslava Mahutšihh]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[22. juuni]] [[Brno]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HJ-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Teivashüpe]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || align=center|4.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Nina Kennedy]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || align=center|4.80 |- | align=center|4.|| [[Tina Šutej]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|4.70 |- | align=center|5.|| [[Katerina Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|4.70 |- | align=center rowspan=2|6.|| [[Li Ling]] || {{PisiLipp|Hiina}} || align=center|4.60 |- | [[Wilma Murto]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|4.60 |- | align=center|8.|| [[Angelica Moser]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|4.60 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]] [[Zürich]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[12. august]] [[2005]] [[Helsinki]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2019]]''': '''4.95''' [[Anželika Sidorova]] [[Neutraalne sportlane]] <br>'''2022. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.82''' [[Sandi Morris]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon] – [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-PV-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kuulitõuge]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20.49'''||19.82||align=center|X||20.07||19.65||align=center|X||align=center|20.49 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.58||19.84||20.23||20.08||'''20.39'''||19.89||align=center|20.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|X||'''19.77'''||align=center|X||19.53||19.77||align=center|X||align=center|19.77 |- | align=center|4.|| [[Sarah Mitton]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 18.78||19.18||19.04||align=center|X||19.06||'''19.77'''||align=center|19.77 |- | align=center|5.|| [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 19.44||'''19.62'''||19.38||align=center|X||19.39||19.54||align=center|19.62 |- | align=center|6.|| [[Song Jiayuan]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.21||19.06||align=center|X||19.49||'''19.57'''||align=center|X||align=center|19.57 |- | align=center|7.|| [[Maddison-Lee Wesche]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 18.32||19.09||18.56||18.81||18.36||'''19.50'''||align=center|19.50 |- | align=center|8.|| [[Jessica Woodard]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||align=center|X||'''18.67'''||align=center|X||18.63||align=center|X||align=center|18.67 |} Finaal: [[16. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>........................................................: '''21.24''' [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ([[29. august]] [[2011]] [[Daegu]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2019]]''': '''19.55''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2022. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.51''' [[Chase Ealey]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. juuni]] [[Eugene]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-SP-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Kettaheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Feng Bin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''69.12'''||align=center|X||66.89||65.88||65.60||64.62||align=center|69.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 67.74||'''68.45'''||align=center|X||67.74||66.59||65.57||align=center|68.45 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} || 67.62||66.47 ||'''68.30'''||68.05 ||align=center|X||51.41 ||align=center|68.30 |- | align=center|4.|| [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||align=center|X||62.41 ||64.00 ||60.68 ||'''64.97'''||align=center|X||align=center|64.97 |- | align=center|5.|| [[Claudine Vita]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 59.87 ||'''64.24'''||62.09||align=center|X||62.60 ||61.86 ||align=center|64.24 |- | align=center|6.|| [[Liliana Cá]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 53.24||63.64 ||align=center|X||'''63.99'''||61.99||align=center|X||align=center|63.99 |- || | align=center|7.|| [[Yaimé Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || align=center|X||62.36||61.32||'''63.07'''||62.94||62.36||align=center|63.07 |- | align=center|8.|| [[Marija Tolj]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|X||'''63.07'''||62.35||61.70 ||60.61 ||61.82 ||align=center|63.07 |} <br>Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''69.17''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''2022. aasta kettaheite? edetabeli juht''': '''71.46''' [[Valarie Allman]], {{PisiLipp|USA}} ([[8. aprill]] [[San Diego]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-DT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Odavise]]==== ====[[Vasaraheide]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Brooke Andersen]] || {{PisiLipp|USA}} || 74.81||align=center|X||72.74||77.42||77.56||'''78.96'''||align=center|78.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Camryn Rogers]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 72.61||align=center|X||'''75.52'''||75.18||75.05||74.36||align=center|75.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Janee' Kassanavoid]] || {{PisiLipp|USA}} ||align=center|X||'''74.86'''||align=center|X||74.75||74.24||74.75||align=center|74.86 |- | align=center|4.|| [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 71.45||'''73.18'''||70.80||align=center|X||71.05||71.04||align=center|73.18 |- | align=center|5.|| [[Jillian Weir]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 67.24||68.66||70.46||align=center|X||70.64||'''72.41'''||align=center|72.41 |- | align=center|6.|| [[Bianca Ghelber]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 70.09||'''72.26'''||70.83||70.25||align=center|X||align=center|X||align=center|72.26 |- | align=center|7.|| [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.46||70.32||70.49||'''70.81'''||align=center|X||70.75||align=center|70.81 |- | align=center|8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 69.89||69.57||'''70.42'''||align=center|X||70.13||align=center|X||align=center|70.42 |} <br>Finaal: [[17. juuli]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} ([[27. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2|Maailmameister 2019]]''': '''77.54''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2022. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''79.02''' [[Brooke Andersen]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. aprill]] [[Tucson]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-q----.RS4.pdf Kvalifikatsioon]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-HT-W-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====[[Seitsmevõistlus]]==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,21-1.95-15.03-24,39 6.59-53.01-2.13,00 || align=center|6947 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Anouk Vetter]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,30-1.80-16.25-23,73-6.52-58.29-2.20,09 || align=center|6867 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Anna Hall]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20-1.86-13.67-23,08-6.39-45.75-2.06,67 || align=center|6755 |- | align=center|4.|| [[Adriana Sułek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,28-1.89-14.13-23,77-6.43-41.63-2.07,18 || align=center|6672 |- | align=center|5.|| [[Noor Vidts]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13,20-1.83-14.43-23,92-6.33-41.62-2.08,50 || align=center|6559 |- | align=center|6.|| [[Annik Kälin]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13,17-1.74-13.71-24,05-6.56-48.25-2.17,49 || align=center|6464 |- | align=center|7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,44-1.77-14.40-24,43-5.95-54.03-2.13,97 || align=center|6440 |- . | align=center|8.|| [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,55-1.83-12.92-23,62-6.28-39.18-2.19,16 || align=center|6222 |} <br>Finaal: [[17. juuli|17.]]-[[18. juuli]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2019]]''': '''6981''' [[Katarina Johnson-Thompson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2022. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6693''' [[Anouk Vetter]], {{PisiLipp|Holland}} ([[29. mai]] [[Götzis]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-800-W-u--0--.RS2.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ===[[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]]=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || [[Lidio Andrés Feliz]] (M),<br>[[Marileidy Paulino]] (N),<br>[[Alexander Ogando]] (M),<br>[[Fiordaliza Cofil]] (N) || 3.09,82 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Liemarvin Bonevacia]] (M),<br>[[Lieke Klaver]] (N),<br>[[Tony van Diepen]] (M),<br>[[Femke Bol]] (N) ||3.09,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}}||[[Elija Godwin]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Vernon Norwood]] (M),<br>[[Kennedy Simon]] (N) ||3.10,16 |- | 4. ||{{PisiLipp|Poola}} || [[Karol Zalewski]] (M),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N),<br>[[Kajetan Duszyński]] (M),<br>[[Natalia Kaczmarek]] (N) ||3.12,31 |- | 5. ||{{PisiLipp|Jamaica}} || [[Demish Gaye]] (M),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Karayme Bartley]] (M),<br>[[Stacey Ann Williams]] (N) ||3.12,71 |- | 6. || {{PisiLipp|Nigeeria}}|| [[Samson Nathaniel]] (M),<br>[[Imaobong Uko]] (N),<br>[[Dubem Amene]] (M),<br>[[Patience Okon George]] (N) ||3.16,21 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Lorenzo Benati]] (M),<br>[[Ayomide Folorunso]] (N),<br>[[Brayan Lopez]] (M),<br>[[Alice Mangione]] (N) ||3.16,45 |- | 8. || {{PisiLipp|Iirimaa}}|| [[Christopher O'Donnell]] (M),<br>[[Sophie Becker]] (N),<br>[[Jack Raftery]] (M),<br>[[Sharlene Mawdsley]] (N) || 3.16,86 |} <br>Finaal: [[15. juuli]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|Maailmameister 2019]]''': '''3.09,34''' {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[2019]], [[Doha]]) <br>[[Wilbert London]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Courtney Okolo]],<br>[[Michael Cherry]] <br>'''2022. aasta 4x400 m segateatejooksu edetabeli juht''': '''3.15,58''' {{PisiLipp|Nigeeria}} ([[26. juuni]] [[2022]], [[Benin City]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-h----.RS6.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/7137279/AT-4X4-X-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|USA}}*||9||7||10||26 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||3||4||1||8 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||2||3||1||6 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||2||1||2||5 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Peruu}} ||2||0||0||2 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||1||3||2||6 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||3||0||4 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||1||1||0||2 |- |9.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||0||3||4 |- |rowspan=3|10.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||1||0||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||1||0||1||2 |- |rowspan=8|13.||align=left |{{PisiLipp|Bahama}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kasahstan}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Katar}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Sloveenia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |21.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||0||2||1||3 |- |rowspan=3|22.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=5|25.||align=left |{{PisiLipp|Grenada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} ||0||1||0||1 |- |30.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=5|31.||align=left |{{PisiLipp|Barbados}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Iisrael}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- ! colspan=2|Kokku 35 riiki || '''33''' || '''33''' || '''33''' || '''99''' |} '''Allikas:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/world-athletics-championships/oregon22/medaltable 2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste ametlik medalitabel] == Viited == {{viited}} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] bv6lljr61b6fov2niak8nmfed7if3wa 0 563374 6165865 6136666 2022-07-22T20:43:29Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Poniec | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Poniec | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Punitz | pilt = PL_Poniec_Ratusz.JPG | pildiallkiri = Ponieci raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Poniec_COA.svg | vapi_link = [[Ponieci vapp]] | pindala = | elanikke = 2841 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Poniec''' ([[saksa keel|saksa]] ''Punitz'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonnas]], [[Ponieci vald|Ponieci valla]] halduskeskus. Poniec asub [[Gostyń]]ist umbes 19 km edelas ja [[Leszno]]st ligikaudu 17 km kagus. Ponieci on ürikutes esimest korda mainitud [[1108]]. aastal, linnaõigused sai [[1310]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20190624223551/http://www.galeriawielkopolska.info/poniec.html Poniec] Galeria Wielkopolska</ref> [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks Poniec Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Poniec;3960323.html Poniec] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} ==Galerii== <gallery> PL_Poniec_Rynek.JPG PL_Poniec_Dom.JPG H.13.134_-_Poniec_Szpital.JPG </gallery> [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 3okb1ddbrsyjq1e8zl89oqieveszhqs 0 563375 6165975 5807941 2022-07-23T06:44:23Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lwówek | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Lwówek | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Neustadt bei Pinne | pilt = Lwowek_259-08.jpg | pildiallkiri = Lwóweki keskväljak | lipp = POL_Lwówek_flag.svg | lipu_link = [[Lwóweki lipp]] | vapp = POL_Lwówek_COA_1.svg | vapi_link = [[Lwóweki vapp]] | pindala = | elanikke = 3038 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Lwówek''' ([[saksa keel|saksa]] ''Neustadt bei Pinne'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]], [[Lwóweki vald|Lwówek valla]] halduskeskus. Lwówek asub [[Nowy Tomyśl]]ist 15 km põhjas. Lwówek sai linnaõigused [[1414]]. aastal. [[15. sajand|15.]] ja [[16. sajand]]il oli Lwówek oluline käsitöö ja kaubanduse keskus, alates [[17. sajand]]ist hakkas linna tähtsus vähenema. [[1793]]. aastal läks [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tagajärjel [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Poola koosseisu läks linn tagasi [[1919]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Lwowek;3934697.html Lwówek] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> MOs810 WG 41 2017 (Sulecin, Osno, Przewoz) (Market Square in Lwowek Wlkp).jpg Lwowek 259-04.jpg 58162 Lwowek kosciol par 1.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] kqtdqiclvv6wjg73u8zsgg8taoi4ybc 0 563391 6165851 5808001 2022-07-22T20:31:21Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ślesin | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Ślesin | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Slesin | pilt = Bramnapoleo2.JPG | pildiallkiri = Napoleoni värav Ślesinis | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Ślesin_COA.svg | vapi_link = [[Ślesini vapp]] | pindala = | elanikke = 3136 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Ślesin''' ([[saksa keel|saksa]] ''Slesin'', [[1943]]–[[1945]] ''Schlüsselsee'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]], [[Ślesini vald|Ślesini valla]] halduskeskus. Ślesin asub [[Konin]]ist umbes 17 km põhjas. Asulat on ürikutes esmakordselt mainitud [[1231]]. aastal. Linnaõigused sai Ślesin [[1358]]. aastal. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tagajärjel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. [[1807]]–[[1815]] oli linn [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus. [[Neljas Poola jagamine|Neljanda Poola jagamise]] tulemusel läks Ślesin [[1815]]. aastal [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigiga]] [[reaalunioon]]is olnud Poola Kuningriigi (nn. [[Kongressi-Poola]]) koosseisu. [[1870]]. aastal kaotas Ślesin linnaõigused, kuid sai need [[1921]]. aastal tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Slesin;3984037.html Ślesin] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Bramnapoleo2.JPG Wolnejojczyznie.jpg Rynek w Ślesinie.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 3750gkfolrlwhk8npg00enb4ecckle4 6165852 6165851 2022-07-22T20:31:35Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ślesin | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Ślesin | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Slesin | pilt = Bramnapoleo2.JPG | pildiallkiri = Napoleoni värav Ślesinis | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Ślesin_COA.svg | vapi_link = [[Ślesini vapp]] | pindala = | elanikke = 3136 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Ślesin''' ([[saksa keel|saksa]] ''Slesin'', [[1943]]–[[1945]] ''Schlüsselsee'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]], [[Ślesini vald|Ślesini valla]] halduskeskus. Ślesin asub [[Konin]]ist umbes 17 km põhjas. Asulat on ürikutes esmakordselt mainitud [[1231]]. aastal. Linnaõigused sai Ślesin [[1358]]. aastal. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tagajärjel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. [[1807]]–[[1815]] oli linn [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus. [[Neljas Poola jagamine|Neljanda Poola jagamise]] tulemusel läks Ślesin [[1815]]. aastal [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigiga]] [[reaalunioon]]is olnud Poola Kuningriigi (nn. [[Kongressi-Poola]]) koosseisu. [[1870]]. aastal kaotas Ślesin linnaõigused, kuid sai need [[1921]]. aastal tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Slesin;3984037.html Ślesin] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Wolnejojczyznie.jpg Rynek w Ślesinie.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 2qcelgewz30gxjjyfd0ridhmfyv24ci 0 563394 6165974 5807944 2022-07-23T06:42:40Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Miejska Górka | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Miejska Górka | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Görchen | pilt = MOs810,_WG_201439,_Miejska_Gorka,_market_square.JPG | pildiallkiri = Miejska Górka keskväljak | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Miejska_Górka_COA.svg | vapi_link = [[Miejska Górka vapp]] | pindala = | elanikke = 3210 (31.12.2019) | asendikaart = Poola }} '''Miejska Górka''' ([[saksa keel|saksa]] ''Görchen'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Rawiczi maakond|Rawiczi maakonnas]], [[Miejska Górka vald|Miejska Górka valla]] halduskeskus. Miejska Górka asub [[Rawicz]]ist umbes 8 km idakirdes. Küla oli olemas juba [[12. sajand]]il. Linnana on Miejska Górkat ürikutes mainitud [[1422]]. aastal. [[16. sajand]]il oli Miejska Górka üks [[luterlus]]e keskusi [[Suur-Poola]]s. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks Miejska Górka Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Miejska-Gorka;3940680.html Miejska Górka] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> MiejskaGórkaZLotuPtaka.jpg Miejska Górka - panoramio.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] ie29ik3e07o5phutcly1bd83634kw6p 0 563447 6165855 5808000 2022-07-22T20:32:41Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Skoki | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Skoki | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Schokken | pilt = Skoki kosciol sw. Mikolaja.jpg | pildiallkiri = Püha Nikolai kirik Skokis | lipp = POL Skoki flag (do 2020).svg | lipu_link = [[Skoki lipp]] | vapp = POL_Skoki_COA.svg | vapi_link = [[Skoki vapp]] | pindala = | elanikke = 4212 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Skoki''' ([[saksa keel|saksa]] ''Schokken'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Wągrowieci maakond|Wągrowieci maakonnas]], [[Skoki vald|Skoki valla]] halduskeskus. Skoki asub [[Poznań]]i kesklinnast umbes 33 km põhjakirdes. Skoki sai linnaõigused [[1367]]. aastal. [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tulemusel läks Krajenka [[1772]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Vahepeal oli linn aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus. Tagasi Poola koosseisu läks linn [[1919]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Skoki;3975992.html Skoki] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Skoki Pałac2.JPG Skoki Rynek.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] n85wy0cilg1vgzoo5dwivss94596yl4 0 563462 6165842 5808010 2022-07-22T20:23:49Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Szamocin | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Szamocin | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Samotschin | pilt = Szamocin 855-38.jpg | pildiallkiri = Szamocini raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Szamocin_COA.svg | vapi_link = [[Szamocini vapp]] | pindala = | elanikke = 4305 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Szamocin''' ([[saksa keel|saksa]] ''Samotschin'', [[1943]]–[[1945]] ''Fritzenstadt'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Chodzieżi maakond|Chodzieżi maakonnas]], [[Szamocini vald|Szamocini valla]] halduskeskus. Szamocin asub [[Chodzież]]ist umbes 14 km idas. Szamocini on esimest korda mainitud [[1367]]. aastal, linnaõigused sai [[1748]]. aastal. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks Szamocin Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Szamocin;3982421.html Szamocin] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Szamocin Church PP.JPG Rynek Szamocin.JPG Szamocin 852-23.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 4ssubfo5s9d3isg15xktr8ku50ehvs0 0 563480 6165964 5807962 2022-07-23T06:15:14Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Odolanów | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Odolanów | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Adelnau | pilt = Odolanów kościół Marcina 01.JPG | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Kirik Odolanówis | lipp = POL_Odolanów_flag.svg | lipu_link = [[Odolanówi lipp]] | vapp = POL_Odolanów_COA.svg | vapi_link = [[Odolanówi vapp]] | pindala = | elanikke = 5130 (2020) | asendikaart = Poola }} '''Odolanów''' ([[saksa keel|saksa]] ''Adelnau'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Ostrów Wielkopolski maakond|Ostrów Wielkopolski maakonnas]], [[Odolanówi vald|Odolanówi valla]] halduskeskus. Odolanów asub [[Ostrów Wielkopolski]]st umbes 13 km edelas. Asula oli olemas juba [[12. sajand]]il. Odolanów sai [[Magdeburgi õigus|Magdeburgi linnaõigused]] [[1373]]. aastal.<ref>[https://sztetl.org.pl/pl/miejscowosci/o/220-odolanow/96-historia-miejscowosci/69839-historia-miejscowosci Odolanów. Historia miejscowości] Wirtualny sztetl</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 2trynw7jy33bhb0srx5mt27d3n2whyp 0 563487 6165839 6139521 2022-07-22T20:20:56Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Stęszew | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Stęszew | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Stenschewo | pilt = Steszew, historyczny uklad urbanistyczny miasta, XIV - pocz. XX, nr.rej. 690WlkpA z 14.08.2008 (2).JPG | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Stęszew_COA.svg | vapi_link = [[Stęszew vapp]] | pindala = | elanikke = 5941 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Stęszew''' ([[saksa keel|saksa]] ''Stenschewo'', [[1939]]–[[1945]] ''Seenbrück'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]], [[Stęszewi vald|Stęszewi valla]] halduskeskus. Stęszew asub [[Poznań]]i kesklinnast umbes 20 km edelas. Stęszewit on ürikutes esimest korda mainitud [[1298]]. aastal, linnaõigused sai [[1370]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20191022202436/http://muzeum-steszew.pl/historia-steszewa.html Historia Stęszewa] Muzeum Regionalne w Stęszewie</ref> ==Galerii== <gallery> Rynek_w_Stęszewie.jpg Steszew, kosciol par. p.w. Swiętej Trojcy, 2 pol. XV, XVIII, nr rej. 2409A z 21.12.1932 (1).JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 7lyscm3yfgajzi0a270k9wetj8hx70l 0 563492 6165846 5808003 2022-07-22T20:27:56Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Śmigiel | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Śmigiel | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Schmiegel | pilt = 20150908_ag321_smigiel_urzad_miejski-mk-b.jpg | pildiallkiri = Śmigieli linnavalitsuse hoone | lipp = POL_Śmigiel_flag.svg | lipu_link = [[Śmigieli lipp]] | vapp = POL_Śmigiel_COA.svg | vapi_link = [[Śmigieli vapp]] | pindala = | elanikke = 5675 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Śmigiel''' ([[saksa keel|saksa]] ''Schmiegel'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kościani maakond|Kościani maakonnas]], [[Śmigieli vald|Śmigieli valla]] halduskeskus. Śmigiel asub [[Leszno]]st umbes 20 km põhjas ja [[Poznań]]ist ligikaudu 52 km edelas. Śmigiel sai linnaõigused [[1415]]. aastal. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks Śmigiel Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Smigiel;3984156.html Śmigiel] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> 20150908 cm321 smigiel shot-square-mk-lct-pp.jpg 20150908 ah2 smigiel plac wojska polskiego 3 smigiel plac wojska polskiego-fm-a.jpg 20150908 ak321 smigiel podgorna sienkiewicza-mk-a.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] edb4dio11pmb8mpjtnzsoert3vm2yld 0 563495 6165857 5807998 2022-07-22T20:35:44Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sieraków | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Sieraków | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Zirke | pilt = Urząd miasta w Sierakowie IMG 3186.jpg | pildiallkiri = Sierakówi linnavalitsuse hoone | lipp = POL_Sieraków_flag.svg | lipu_link = [[Sierakówi lipp]] | vapp = POL_Sieraków_COA.svg | vapi_link = [[Sierakówi vapp]] | pindala = | elanikke = 6053 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Sieraków''' ([[saksa keel]]es ''Zirke'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Międzychódi maakond|Międzychódi maakonnas]], [[Sierakówi vald|Sierakówi valla]] halduskeskus. Sieraków asub [[Warta]] jõe ääres, [[Międzychód]]ist 14,5 km idakirdes ja [[Poznań]]ist umbes 64 km lääneloodes. Sieraków sai linnaõigused enne [[1388]]. aastat. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks Sieraków [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks linn Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://regionwielkopolska.pl/dzieje-wielkopolski/dzieje-miast/sierakow-1527.html Sieraków] Region Wielkopolska</ref> ==Galerii== <gallery> ZespółKlasztorny.jpg Poznańska street in Sieraków - IMG 3425.jpg Ul.Zamkowa.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 2h56u933mf9n9whs6pnp76ijes3h9da 0 563504 6165821 5807923 2022-07-22T20:05:37Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kórnik | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Kórnik | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Kurnik | pilt = Kornik,_pl._Niepodleglosci_1,_Ratusz,_pol._XIX,_1908-09,_nr._rej._145WlkpA_z_19.09.2003.JPG | pildiallkiri = Kórniki raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Kórnik_Bnin_COA.svg | vapi_link = [[Kórniku vapp]] | pindala = | elanikke = 7784 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Kórnik''' ([[saksa keel|saksa]] ''Kurnik'', [[1939]]–[[1945]] ''Burgstadt'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]], [[Kórniki vald|Kórniki valla]] halduskeskus. Kórnik asub [[Poznań]]i kesklinnast umbes 21 km lõunakagus. Kórnik sai linnaõigused [[1390]]. aasta paiku. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks Kórnik Poola koosseisu tagasi. [[1961]]. aastal ühendati Kórnikuga [[Bnin]].<ref>[https://www2.kornik.pl/turystyka/Historia_/ Historia] Kórnik</ref> ==Galerii== <gallery> Zamek_w_Kórniku_2013.JPG Kornik,_zespol_kosciola_par._p.w._Wszystkich_Swietych.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 3f2ocbnee2dzvt3ejt0dm08spe33ihs 0 563505 6165832 5808066 2022-07-22T20:16:04Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Trzemeszno | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Trzemeszno | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Tremessen | pilt = Trzemeszno_ul_Mickiewicza_01.jpg | lipp = POL_Trzemeszno_flag.svg | lipu_link = [[Trzemeszno lipp]] | vapp = POL_Trzemeszno_COA.svg | vapi_link = [[Trzemeszno vapp]] | pindala = | elanikke = 7788 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Trzemeszno''' ([[saksa keel|saksa]] ''Tremessen'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]], [[Trzemeszno vald|Trzemeszno valla]] halduskeskus. Trzemeszno asub [[Gniezno]]st umbes 16 km idas. Trzemeszno sai linnaõigused enne [[1382]]. aastat. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks Trzemeszno Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://sztetl.org.pl/pl/miejscowosci/t/1392-trzemeszno/96-historia-miejscowosci/70399-historia-miejscowosci Trzemeszno. Historia miejscowości] Wirtualny sztetl</ref> ==Galerii== <gallery> Trzemeszno_alumnat.jpg Trzemeszno,_ul._sw._Jana.jpg Trzemeszno_bazylika_NMP_01.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 4xwssg0k00derqh3epsjmwsn6arjhrn 0 563507 6165825 5808077 2022-07-22T20:08:53Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Witkowo | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Witkowo | pilt = Bank Ludowy w Witkowie.jpg | pildiallkiri = Pangahoone Witkowos | lipp = POL_Witkowo_flag.svg | lipu_link = [[Witkowo lipp]] | vapp = POL_Witkowo_COA.svg | vapi_link = [[Witkowo vapp]] | pindala = | elanikke = 7968 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Witkowo''' on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]], [[Witkowo vald|Witkowo valla]] halduskeskus. Witkowo asub [[Gniezno]]st umbes 17 km kagus. Witkowot on ürikutes esmakordselt mainitud [[1363]]. aastal, linnaõigused sai enne [[1684]]. aastat. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks Witkowo Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://sztetl.org.pl/pl/miejscowosci/w/1000-witkowo/96-historia-miejscowosci/69481-historia-miejscowosci Witkowo. Historia miejscowości] Wirtualny sztetl</ref> ==Galerii== <gallery> Kościół św Mikołaja w Witkowie.jpg Witkowo Stary Rynek.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] g7sz5k8kfjwgv16dp5ec4u79vwjheem 0 563547 6165866 5799060 2022-07-22T20:44:44Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pobiedziska | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Pobiedziska | pilt = Pobiedziska, historyczny uklad urbanistyczny z XIV-XIX XX w, 434WlkpA z 4.12.2006 (2).JPG | pildiallkiri = Pobiedziska keskväljak | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_gmina_Pobiedziska_COA.png | vapi_link = [[Pobiedziska vapp]] | pindala = | elanikke = 9123 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Pobiedziska''' on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]], [[Pobiedziska vald|Pobiedziska valla]] halduskeskus. Pobiedziska asub [[Poznań]]i kesklinnast umbes 25 km idakirdes. Asulat on ürikutes esmakordselt mainitud [[1048]]. aastal. Linnaõigused sai Pobiedziska [[1257]]. aastal.<ref>[http://www.pobiedziska.pl/turysci/miasto-pobiedziska/historia/ Historia] Pobiedziska</ref> [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Vahepeal oli Pobiedziska aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus. [[1919]]. aastal läks linn tagasi Poolale.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Pobiedziska;3958589.html Pobiedziska] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Pobiedziska, ul. W. Jagielly 23, kosciol ewangelicki obecnie rzymsko-katolicki pw. Sw. Ducha z I poł XIX w, 2183A, (3).JPG Pobiedziska (6).JPG Fountain "Lech, Czech and Rus"02(js), Pobiedziska (Poland).jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] qel8v6vgeitup6bkz9h8v3bjepo0lb5 0 563561 6165996 5807911 2022-07-23T07:52:21Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jastrowie | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Jastrowie | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Jastrow | pilt = Jastrowie_church_NMP.jpg | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Kirik Jastrowies | lipp = POL_Jastrowie_flag.svg | lipu_link = [[Jastrowie lipp]] | vapp = POL_Jastrowie_COA.svg | vapi_link = [[Jastrowie vapp]] | pindala = | elanikke = 8671 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Jastrowie''' ([[saksa keel|saksa]] ''Jastrow'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Złotówi maakond|Złotówi maakonnas]], [[Jastrowie vald|Jastrowie valla]] halduskeskus. Jastrowie asub [[Złotów]]ist umbes 16 km lääneloodes. Jastrowie on rajatud [[1560]]. aastal, linnaõigused sai [[1602]]. aastal.<ref>[http://www.jastrowie.pl/asp/pl_start.asp?typ=14&sub=3&menu=17&strona=1 Historia miasta] jastrowie.pl</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] tdy2907ql0zcc1wao2it1txao1qa633 0 563579 6165886 5807966 2022-07-22T21:07:24Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Opalenica | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Opalenica | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Opalenitza | pilt = Opalenica-Ratusz.JPG | pildiallkiri = Opalenica raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Opalenica_COA.svg | vapi_link = [[Opalenica vapp]] | pindala = | elanikke = 9587 (30.06.2018) | asendikaart = Poola }} '''Opalenica''' ([[saksa keel|saksa]] ''Opalenitza'', [[1943]]–[[1945]] ''Oppenbach'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]], [[Opalenica vald|Opalenica valla]] halduskeskus. Opalenica asub [[Poznań]]i kesklinnast umbes 36 km läänes. Opalenicat on ürikutes esimest korda mainitud [[1393]]. aastal, linnaõigused sai tõenäoliselt [[1400]]. aastal. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks Opalenica Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://www.staypoland.com/pl/opalenica.htm/ Opalenica] StayPoland</ref> ==Galerii== <gallery> Opalenica, ul. Wyzwolenia.jpg Budynek Pomocy Społecznej w Opalenicy.jpg Plebania-Opalenica.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] p59a9evxqkm50dhewmac3wxihmv4d1z 6165887 6165886 2022-07-22T21:07:57Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Opalenica | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Opalenica | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Opalenitza | pilt = Opalenica-Ratusz.JPG | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Opalenica raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Opalenica_COA.svg | vapi_link = [[Opalenica vapp]] | pindala = | elanikke = 9587 (30.06.2018) | asendikaart = Poola }} '''Opalenica''' ([[saksa keel|saksa]] ''Opalenitza'', [[1943]]–[[1945]] ''Oppenbach'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonnas]], [[Opalenica vald|Opalenica valla]] halduskeskus. Opalenica asub [[Poznań]]i kesklinnast umbes 36 km läänes. Opalenicat on ürikutes esimest korda mainitud [[1393]]. aastal, linnaõigused sai tõenäoliselt [[1400]]. aastal. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks Opalenica Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://www.staypoland.com/pl/opalenica.htm/ Opalenica] StayPoland</ref> ==Galerii== <gallery> Opalenica, ul. Wyzwolenia.jpg Budynek Pomocy Społecznej w Opalenicy.jpg Plebania-Opalenica.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] msl55bw2dhc20pakpw7bxhv3wxk3pbd 0 563592 6165968 5807952 2022-07-23T06:22:28Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Murowana Goślina | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Murowana Goślina | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Murowana-Goslin | pilt = Murowana_Goślina_033.jpg | pildiallkiri = Murowana Goślina raekoda | lipp = POL_Murowana_Goślina_flag.svg | lipu_link = [[Murowana Goślina lipp]] | vapp = POL_Murowana_Goślina_COA.svg | vapi_link = [[Murowana Goślina vapp]] | pindala = | elanikke = 10 387 (30.06.2019) | asendikaart = Poola }} '''Murowana Goślina''' ([[saksa keel]]es ''Murowana-Goslin'', [[1943]]–[[1945]] ''Goslin'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]], [[Murowana Goślina vald|Murowana Goślina valla]] halduskeskus. Murowana Goślina asub [[Poznań]]i kesklinnast umbes 19 km põhjakirdes. Murowana Goślina sai linnaõigused enne [[1389]]. aastat. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks Murowana Goślina Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Murowana-Goslina;3944499.html Murowana Goślina] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Murowana Goślina 054.jpg Murowana Goślina 020.jpg Murowana Goślina 031.jpg Murowana_Goślina_053.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 5dw5w142a4gxmwdud7j8d6y0ka3e4s8 6165969 6165968 2022-07-23T06:23:08Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Murowana Goślina | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Murowana Goślina | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Murowana-Goslin | pilt = Murowana_Goślina_033.jpg | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Murowana Goślina raekoda | lipp = POL_Murowana_Goślina_flag.svg | lipu_link = [[Murowana Goślina lipp]] | vapp = POL_Murowana_Goślina_COA.svg | vapi_link = [[Murowana Goślina vapp]] | pindala = | elanikke = 10 387 (30.06.2019) | asendikaart = Poola }} '''Murowana Goślina''' ([[saksa keel]]es ''Murowana-Goslin'', [[1943]]–[[1945]] ''Goslin'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]], [[Murowana Goślina vald|Murowana Goślina valla]] halduskeskus. Murowana Goślina asub [[Poznań]]i kesklinnast umbes 19 km põhjakirdes. Murowana Goślina sai linnaõigused enne [[1389]]. aastat. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks Murowana Goślina Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Murowana-Goslina;3944499.html Murowana Goślina] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Murowana Goślina 054.jpg Murowana Goślina 020.jpg Murowana Goślina 031.jpg Murowana_Goślina_053.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 616h4fyjs7744t4zqt49jxnx9er3udm 0 563596 6165860 5807995 2022-07-22T20:39:23Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Rogoźno | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Rogoźno | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Rogasen | pilt = Rogoźno_Budynek_Poczty_Polskiej.jpg | pildiallkiri = Postkontori hoone Rogoźnos | lipp = POL_Rogoźno_flag.svg | lipu_link = [[Rogoźno lipp]] | vapp = POL Rogoźno COA.svg | vapi_link = [[Rogoźno vapp]] | pindala = | elanikke = 11 206 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Rogoźno''' ([[saksa keel|saksa]] ''Rogasen'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Oborniki maakond|Oborniki maakonnas]], [[Rogoźno vald|Rogoźno valla]] halduskeskus. Rogoźno asub [[Poznań]]i kesklinnast umbes 38 km põhjas. Rogoźnot on ürikutes esimest korda mainitud [[1248]]. aastal, linnaõigused sai [[1280]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Rogozno;3968435.html Rogoźno] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Rogoźno_Ratusz_Muzeum.jpg Rogoźno ul. Wielka Poznańska zdj 1.jpg Rogoźno 844B-78.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] e0k757t2fpmh8uj0hkrro9cn7693k8g 0 563604 6165987 5672604 2022-07-23T07:32:43Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Czarnków | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Czarnków | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Scharnikau | pilt = Czarnkow from the hill 2009-10.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Czarnków_COA.svg | vapi_link = [[Czarnkówi vapp]] | pindala = | elanikke = 10 974 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Czarnków''' ([[saksa keel|saksa]] ''Scharnikau'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Czarnkówi maakond|Czarnkówi maakonna]] halduskeskus. Czarnków asub [[Poznań]]i kesklinnast umbes 62 km põhjaloodes. Czarnkówi on ürikutes esimest korda mainitud [[1025]]. aastal, linnaõigused sai [[1397]]. aastal.<ref>[https://wielkopolska.travel/czarnkow/ Czarnków] Wielkopolska</ref> [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tagajärjel läks [[1772]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Tagasi Poola koosseisus [[1919]]. aastast.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Czarnkow;3889172.html Czarnków] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Ratusz w Czarnkowie.jpg Rynek w Czarnkowie - panoramio.jpg Czarnkow Starostwo UG 2007-10.jpg Czarnkowskie osiedle przy jednej z głównych ulic miasta, wjeżdżając od Chodzieży - panoramio.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 8buui126h8zxs0jq3j546yh50n8a9id 0 563629 6165970 5807951 2022-07-23T06:24:24Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mosina | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Mosina | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Moschin | pilt = Mosina urzad.jpg | pildiallkiri = Mosina linnavalitsuse hoone | lipp = POL_Mosina_flag.svg | lipu_link = [[Mosina lipp]] | vapp = POL_Mosina_COA.svg | vapi_link = [[Mosina vapp]] | pindala = | elanikke = 13 762 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Mosina''' ([[saksa keel|saksa]] ''Moschin'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]], [[Mosina vald|Mosina valla]] halduskeskus. Mosina asub [[Poznań]]i kesklinnast umbes 19 km lõunaedelas. Mosinat on ürikutes esimest korda mainitud [[1298]]. aastal, linnaõigused sai [[1302]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Mosina;3943694.html Mosina] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Mosina rynek.jpg Mosina 01. Osiedle Nowe Krosno, ul.jpg Mosina kosciol.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 7mmz221oweqp3oc2akv0yyj3aiavfmr 0 563637 6165824 5808078 2022-07-22T20:07:34Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Wolsztyn | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Wolsztyn | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Wollstein | pilt = Wolsztyn 251028.jpg | lipp = POL_Wolsztyn_flag.svg | lipu_link = [[Wolsztyni lipp]] | vapp = POL_Wolsztyn_COA.svg | vapi_link = [[Wolsztyni vapp]] | pindala = | elanikke = 13 328 (31.12.2017) | asendikaart = Poola }} '''Wolsztyn''' ([[saksa keel|saksa]] ''Wollstein'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Wolsztyni maakond|Wolsztyni maakonna]] ja [[Wolsztyni vald|Wolsztyni valla]] halduskeskus. Wolsztyn asub [[Poznań]]ist umbes 65 km lääneedelas. Wolsztyn sai linnaõigused enne [[1424]]. aastat. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks Wolsztyn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks linn Poola koosseisu tagasi.<ref>[http://wolsztyn.eu/historia_wolsztyna_135.html Historia Wolsztyna] Wolsztyn</ref> ==Galerii== <gallery> Hotel wolsztyn.JPG 62155 Wolsztyn kocha 12.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 073vfw2na9uq32entmaphjsdbmk2x1f 0 563651 6165993 5807909 2022-07-23T07:46:13Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Grodzisk Wielkopolski | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Grodzisk Wielkopolski | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Grätz | pilt = Grodzisk Wielkopolski 95Y-67.jpg | pildiallkiri = Grodzisk Wielkopolski raekoda | lipp = POL_Grodzisk_Wielkopolski_flag.svg | lipu_link = [[Grodzisk Wielkopolski lipp]] | vapp = POL_Grodzisk_Wielkopolski_COA.svg | vapi_link = [[Grodzisk Wielkopolski vapp]] | pindala = | elanikke = 14 697 (31.12.2019) | asendikaart = Poola }} '''Grodzisk Wielkopolski''' ([[saksa keel]]es ''Grätz'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Grodzisk Wielkopolski maakond|Grodzisk Wielkopolski maakonna]] ja [[Grodzisk Wielkopolski vald|Grodzisk Wielkopolski valla]] halduskeskus. Grodzisk Wielkopolski asub [[Poznań]]ist umbes 43 km lääneedelas. Grodzisk Wielkopolski sai linnaõigused enne [[1303]]. aastat. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks Grodzisk Wielkopolski Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Grodzisk-Wielkopolski;3907994.html Grodzisk Wielkopolski] Encyklopedia PWN</ref> Alates [[16. sajand]]ist pruuliti linnas [[õlu]]t. Õlletootmine Grodzisk Wielkopolskis lõppes [[1993]]. aastal.<ref>[https://tvn24.pl/poznan/przepisywali-je-lekarze-wierni-niesli-w-swieconkach-slynne-piwo-wroci-na-polki-ra354663-3443587 Przepisywali je lekarze, wierni nieśli w święconkach. Słynne piwo wróci na półki?] TVN24, 14. september 2013</ref> ==Galerii== <gallery> Grodzisk_Wielkopolski_-_ul._Szeroka.jpg Studnia_bł._Bernarda.jpg Grodzisk Wielkopolski, pałac (obecnie muzeum).jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] o29981dvin66711d9gtxowgzh43ciw1 0 563658 6165850 5760287 2022-07-22T20:30:04Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Słupca | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Słupca | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Slupca | pilt = Budynek Starostwa Powiatowego w Slupcy.JPG | pildialkiri = Maakonnavalitsuse hoone Słupcas | lipp = Flaga_miejska.jpg | lipu_link = [[Słupca lipp]] | vapp = POL_Słupca_COA.svg | vapi_link = [[Słupca vapp]] | pindala = | elanikke = 13 901 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Słupca''' ([[saksa keel|saksa]] ''Slupca'', [[1943]]–[[1945]] ''Grenzhausen'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Słupca maakond|Słupca maakonna]] halduskeskus. Słupca asub [[Poznań]]ist umbes 66 km idas. Słupcat on ürikutes esimest korda mainitud [[1282]]. aastal, linnaõigused sai [[1290]]. aastal.<ref>[https://regionwielkopolska.pl/dzieje-wielkopolski/dzieje-miast/slupca-503.html Słupca] Region Wielkopolski</ref> ==Galerii== <gallery> Pomnik Poleglych za Wolnosc Ojczyzny w Slupcy.jpg Saint Lawrence church in Słupca, Poland.jpg Zajazd Pocztowy w Słupcy - stan rok 2016.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] ogvksq1jd1h0bx681b902pmvu9vjqpl 0 563661 6165884 5807976 2022-07-22T21:03:46Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ostrzeszów | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Ostrzeszów | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Schildberg | pilt = SM_Ostrzeszów_Ratusz_(3)_ID_653907.jpg | pildiallkiri = Ostrzeszówi raekoda | lipp = POL_Ostrzeszów_flag.svg | lipu_link = [[Ostrzeszówi lipp]] | vapp = POL_Ostrzeszów_COA.svg | vapi_link = [[Ostrzeszówi vapp]] | pindala = | elanikke = 14 376 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Ostrzeszów''' ([[saksa keel|saksa]] ''Schildberg'', [[1943]]–[[1945]] ''Schildberg im Wartheland'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Ostrzeszówi maakond|Ostrzeszówi maakonna]] ja [[Ostrzeszówi vald|Ostrzeszówi valla]] halduskeskus. Ostrzeszów sai linnaõigused enne [[1283]]. aastat. Alates [[1396]]. aastast oli kuningalinn. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemisel läks [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Tagasi Poolale läks Ostrzeszów [[1919]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Ostrzeszow;3952563.html Ostrzeszów] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Widok_z_baszty_Ostrzeszów_2.JPG UMiG Ostrzeszow.jpg Chrystus krol ostrzeszow.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] iy15rgtfdh1p7ygduf55ehrf09phtm5 0 564301 6165919 5425101 2022-07-22T22:17:41Z FlocciNivis 150308 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Oja-tardsamblik | värvus = seened | pilt = Leptogium rivulare 54851263.jpg | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = | selts = | sugukond = | perekond = ''[[Leptogium]]'' | liik = '''Oja-tardsamblik ''' | binaarne = ''Leptogium rivulare''}} '''Oja-tardsamblik ''' (''Leptogium rivulare'') on [[samblik]]uliik. Samblik kasvab ka Eestis.<ref name="eSEIS">{{eSEIS}} (vaadatud 14.08.2019)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti samblikud]] [[Kategooria:Samblikud]] [[Kategooria:Kottseened]] oppnknhhbf5fok7qbtuv93sycwly60m 0 564771 6165966 5807958 2022-07-23T06:19:05Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nowy Tomyśl | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Nowy Tomyśl | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Neutomischel | pilt = Deptak_w_Nowym_Tomyślu.jpg | pildiallkiri = Mickiewiczi tänav Nowy Tomyślis | lipp = POL_Nowy_Tomyśl_flag.svg | lipu_link = [[Nowy Tomyśl lipp]] | vapp = POL_Nowy_Tomyśl_COA.svg | vapi_link = [[Nowy Tomyśl vapp]] | pindala = | elanikke = 14 431 (31.12.2019) | asendikaart = Poola }} '''Nowy Tomyśl''' ([[saksa keel|saksa]] ''Neutomischel'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Nowy Tomyśli maakond|Nowy Tomyśli maakonna]] ja [[Nowy Tomyśli vald|Nowy Tomyśli valla]] halduskeskus. Nowy Tomyśl asub [[Poznań]]i kesklinnast umbes 55 km läänes. Nowy Tomyśl sai linnaõigused [[1786]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Nowy-Tomysl;3948874.html Nowy Tomyśl] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Market_Square_in_Nowy_Tomyśl_IMG_3345.JPG Ul. Tysiąclecia - Nowy Tomyśl.jpg Dawna strzelnica w Nowym Tomyslu.jpg Zabytkowa kamienica, Nowy Tomyśl.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 4ylgz3zhuzyp68a3kqje6v0u2uvszab 0 564803 6165833 5808064 2022-07-22T20:17:04Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Trzcianka | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Trzcianka | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Schönlanke | pilt = Trzcianka Town Hall SW 2011-03.jpg | pildiallkiri = Trzcianka raekoda | lipp = POL_Trzcianka_flag.svg | lipu_link = [[Trzcianka lipp]] | vapp = POL_Trzcianka_COA.svg | vapi_link = [[Trzcianka vapp]] | pindala = | elanikke = 17 228 (2017) | asendikaart = Poola }} '''Trzcianka''' ([[saksa keel|saksa]] ''Schönlanke'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Czarnkówi maakond|Czarnkówi maakonnas]], [[Trzcianka vald|Trzcianka valla]] halduskeskus. Trzcianka asub [[Czarnków]]ist umbes 17 km põhjaloodes. Asula oli olemas juba [[14. sajand]]il, linnaõigused sai Trzcianka [[1731]]. aastal. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks Trzcianka Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Trzcianka;3989580.html Trzcianka] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Trzcianka church.jpg Galeria Abita Trzcianka.JPG Kamienica Trzcianka.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] dlk6jsmi466uh4nnz68qzuael3dkvgh 0 564847 6165872 5807977 2022-07-22T20:46:31Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pleszew | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Pleszew | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Pleschen | pilt = Pleszew_old_square.jpg | lipp = POL_Pleszew_flag.svg | lipu_link = [[Pleszewi lipp]] | vapp = POL_Pleszew_COA.svg | vapi_link = [[Pleszewi vapp]] | pindala = | elanikke = 17 356 (2019) | asendikaart = Poola }} '''Pleszew''' ([[saksa keel|saksa]] ''Pleschen'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Pleszewi maakond|Pleszewi maakonna]] ja [[Pleszewi vald|Pleszewi valla]] halduskeskus. Pleszew asub [[Poznań]]ist umbes 80 km kagus. Pleszew sai linnaõigused enne [[1283]]. aastat.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Pleszew;3958144.html Pleszew] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Pleszew, Greater Poland, church of Saint Florian.jpg Ratusz_na_Rynku_z_1835_r..jpg Pałac z połowy XIX w. (obecnie Sąd Rejonowy) Pleszew, ul. Malińska 21.jpg Pleszew houses.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] fcds0lbmj2dgvi7ib6uq0orncrmc7ts 0 564864 6165834 5808033 2022-07-22T20:18:05Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Złotów | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Złotów | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Flatow | pilt = Starostwozlotow.JPG | pildiallkiri = Maakonnavalitsuse hoone | lipp = POL_Złotów_flag.svg | lipu_link = [[Złotówi lipp]] | vapp = POL_Złotów_COA_1.svg | vapi_link = [[Złotówi vapp]] | pindala = | elanikke = 18 441 (31.12.2017) | asendikaart = Poola }} '''Złotów''' ([[saksa keel|saksa]] ''Flatow'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Złotówi maakond|Złotówi maakonna]] ja [[Złotówi vald|Złotówi valla]] halduskeskus. Złotów asub [[Poznań]]ist umbes 110 km põhjas. Złotówit on esmamainitud [[1370]]. aastal, linnaõigused sai [[1665]]. aastal. [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tagajärjel läks linn [[1772]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. Tagasi Poola koosseisu läks linn [[1945]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Zlotow;4001804.html Złotów] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> ZŁOTÓW._AB-014.JPG PL_Złotów_Rynek.JPG Działyński Palace in Złotów.jpg Zlotow_view7_6-2016.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] d1y5hpibl435b4xf8bk99qvigp1wr9o 0 564874 6165841 6164044 2022-07-22T20:22:42Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Szamotuły | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Szamotuły | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Samter | pilt = Rynek_szamotulski.jpg | pildiallkiri = Szamotuły kesklinn | lipp = POL Szamotuły flag.svg | lipu_link = [[Szamotuły lipp]] | vapp = POL_Szamotuły_COA.svg | vapi_link = [[Szamotuły vapp]] | pindala = | elanikke = 18 799 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Szamotuły''' ([[saksa keel|saksa]] ''Samter'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Szamotuły maakond|Szamotuły maakonna]] ja [[Szamotuły vald|Szamotuły valla]] halduskeskus. Szamotuły asub [[Poznań]]i kesklinnast 32 km loodes. Szamotułyt on esmamainitud [[1231]]. aastal, linnaõigused sai ajavahemikul [[1394]]–[[1398]]. Kuni [[17. sajand]]ini oli linn Szamotulskite perekonna omanduses ja kujunes oluliseks käsitöö ja kaubanduse keskuseks. [[16. sajand]]il oli Szamotuły tähtsaim protestantismi keskus [[Suur-Poola]]s. [[17. sajand]]i keskpaiku [[Uputus (Poola)|Poola-Rootsi sõja]] ajal hävis linn peaaegu täielikult. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). Raudteeühenduse sai Szamotuły [[1848]]. aastal. [[19. sajand]]i teisel poolel kujunes linn poola rahvusliku liikumise üheks keskuseks Suur-Poolas. Tagasi Poolale läks linn [[1919]]. aastal.<ref>[https://sztetl.org.pl/en/towns/s/1292-szamotuly/96-local-history/70093-local-history Szamotuły. Local history]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Virtual Sztetl</ref><ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Szamotuly;3982431.html Szamotuły] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Collegiate in Szamotuły.JPG Szamotuły 422-42.jpg Szamotuły Dworcowa.jpg Szamotuły 873-56.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] ljhzma38m9ndi109xsiuf29a3uyj6x6 0 565364 6165838 5808018 2022-07-22T20:19:50Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Swarzędz | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Swarzędz | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Schwersenz | pilt = Ratusz_swarzędzki.jpg | pildiallkiri = Swarzędzi raekoda | lipp = POL_Swarzędz_flag.svg | lipu_link = [[Swarzędzi lipp]] | vapp = POL_Swarzędz_COA.svg | vapi_link = [[Swarzędzi vapp]] | pindala = | elanikke = 30 739 (31.12.2017) | asendikaart = Poola }} '''Swarzędz''' ([[saksa keel|saksa]] ''Schwersenz'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]], [[Swarzędzi vald|Swarzędzi valla]] halduskeskus. Swarzędz asub [[Poznań]]i kesklinnast ligikaudu 9 km idas. Swarzędz sai linnaõigused [[1638]]. aastal. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks Swarzędz Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Swarzedz;3981721.html Swarzędz] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Plac Niezlomnych Swarzedz.jpg Swarzędz, ul. Rynek 23, pocz. XIX, nr rej. 1190A z 24.07.1970.JPG Swarzędz_-_WodnyRaj.JPG Parish church in Swarzedz.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] di8rqivteu1639m3g4nstmd4qqlnkto 0 565841 6165980 5807930 2022-07-23T06:48:22Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Krotoszyn | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Krotoszyn | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Krotoschin | pilt = MOs810, WG 2014 20, OChK Las Miejski, Krotoszyn view.JPG | lipp = POL_Krotoszyn_flag.svg | lipu_link = [[Krotoszyni lipp]] | vapp = POL_Krotoszyn_COA.svg | vapi_link = [[Krotoszyni vapp]] | pindala = | elanikke = 29 113 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Krotoszyn''' ([[saksa keel|saksa]] ''Krotoschin'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Krotoszyni maakond|Krotoszyni maakonna]] ja [[Krotoszyni vald|Krotoszyni valla]] halduskeskus. Krotoszyn asub [[Ostrów Wielkopolski]]st umbes 26 km läänes ja [[Poznań]]ist ligikaudu 87 km lõunakagus. Krotoszyn sai linnaõigused [[1415]]. aastal. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks Krotoszyn Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Krotoszyn;3927654.html Krotoszyn] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Krotoszyn_ratusz.jpg Krotoszyn_układ_urbanistyczny_03.JPG Starostwo.jpg MOs810, WG 2014 20, OChK Las Miejski, Krotoszyn view (3).JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] hncatqcgbffmrqwyr4vppqojbdd7l5o 0 565880 6165844 5808009 2022-07-22T20:24:35Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Środa Wielkopolska | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Środa Wielkopolska | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Schroda | pilt = Stary_Rynek_Środa_Wielkopolska_fot._B._Król.jpg | lipp = POL_Środa_Wielkopolska_flag.svg | lipu_link = [[Środa Wielkopolska lipp]] | vapp = POL_Środa_Wielkopolska_COA.svg | vapi_link = [[Środa Wielkopolska vapp]] | pindala = | elanikke = 22 818 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Środa Wielkopolska''' (kuni [[1968]]. aastani '''Środa'''; [[saksa keel|saksa]] ''Schroda'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Środa Wielkopolska maakond|Środa Wielkopolska maakonna]] ja [[Środa Wielkopolska vald|Środa Wielkopolska valla]] halduskeskus. Środa Wielkopolska asub [[Poznań]]i kesklinnast umbes 31 km kagus. Asulat on esmamainitud [[1228]]. aastal, linnaõigused sai tõenäoliselt [[1261]]. aastal.<ref>[https://www.sroda.wlkp.pl/asp/pl_start.asp?typ=14&menu=86&strona=1&sub=5 Historia] Środa Wielkopolska</ref> ==Galerii== <gallery> Środa Wielkopolska, kościół Najśw. Serca P. Jezusa, widok od pd-wsch (1).JPG Sroda32 DSC0099.JPG Środa Wielkopolska, ratusz, widok od zach..JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 4bx8geva32lavycxa5nceawgho7zr68 0 566256 6165991 5807901 2022-07-23T07:38:36Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Gostyń | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Gostyń | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Gostyn | pilt = PL-Gostyn-1-Maja-.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Gostyń_COA.svg | vapi_link = [[Gostyńi vapp]] | pindala = | elanikke = 20 296 (31.12.2019) | asendikaart = Poola }} '''Gostyń''' ([[saksa keel|saksa]] ''Gostyn'', 1941–1945 ''Gostingen'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonna]] ja [[Gostyńi vald|Gostyńi valla]] halduskeskus. Gostyń asub [[Poznań]]ist umbes 60 km lõunas. Gostyńi on esmamainitud [[1275]]. aastal, linnaõigused sai [[1278]]. aastal. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). Raudteeühenduse sai linn [[1888]]. aastal. [[1919]]. aastal läks Gostyń Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Gostyn;3906960.html Gostyń] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Klasztor_Gostyn.jpg Gostyń ratusz.JPG Deptak Gostyn.jpg Herbaciarnia Zurawinka gostyn.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 2w57lpmprlv8q0xfro6vzwldpdc27wf 0 566261 6165994 5760297 2022-07-23T07:49:45Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jarocin | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Jarocin | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Jarotschin | pilt = Jarocin_palac_Radolinskich_2.jpg | pildiallkiri = Radolińskite loss Jarocinis | lipp = Flaga_Jarocina.png | lipu_link = [[Jarocini lipp]] | vapp = POL_Jarocin_COA.svg | vapi_link = [[Jarocini vapp]] | pindala = | elanikke = 26 353 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Jarocin''' ([[saksa keel|saksa]] ''Jarotschin'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Jarocini maakond|Jarocini maakonna]] halduskeskus. Jarocin asub [[Poznań]]ist umbes 60 km kagus ja [[Kalisz]]ist ligikaudu 45 km kirdes. Jarocin sai linnaõigused [[1257]]. aastal. [[1773]]. aastal hävis tulekahjus suurem osa linnast. Raudteeühenduse sai Jarocin [[1875]]. aastal.<ref>[https://www.jarocin.net/miasto/historia Historia] jarocin.net</ref> ==Galerii== <gallery> Kościół_p._w._św._Marcina_i_dom_nr_Rynek_24_w_Jarocinie..jpg Jarocin ratusz 2.jpg Jarocin sad.jpg Jarocin poczta.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] g77ie63pb4sd39xsnwy3r70e4b0mr73 0 566270 6165829 5603353 2022-07-22T20:12:22Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Wągrowiec | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Wągrowiec | pilt = Wągrowiec_z_lotu_ptaka_-_panoramio.jpg | pildiallkiri = Vaade Wągrowiecile | lipp = POL_Wągrowiec_flag.svg | lipu_link = [[Wągrowieci lipp]] | vapp = POL_Wągrowiec_COA_1.svg | vapi_link = [[Wągrowieci vapp]] | pindala = | elanikke = 25 648 (30.06.2018) | asendikaart = Poola }} '''Wągrowiec''' ([[saksa keel|saksa]] kuni [[1875]]. aastani ''Wongrowiec'', 1875–[[1920]] ''Wongrowitz'', [[1941]] ''Eichenbrück'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Wągrowieci maakond|Wągrowieci maakonna]] halduskeskus. Wągrowiec asub [[Poznań]]i kesklinnast umbes 48 km põhjakirdes. Wągrowiec sai linnaõigused enne [[1381]]. aastat. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks Wągrowiec Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Wagrowiec;3994390.html Wągrowiec] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Zespół klasztorny cystersów kościół, obecnie parafialny pw. Wniebowzięcia NMP z 2. połowy XVIII w., 1946-62 w Wągrowcu.jpg Wągrowiec - rynek.jpg Wągrowiec, ulica Pocztowa - deptak.jpg Wągrowiec - sąd rejonowy.jpg Królewskie Ewangelickie Seminarium Nauczycielskie (obecnie zespół szkół) z lat 1906-1909.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 2smgc7j0iextj25s4w740yu46k1a253 0 566281 6165862 5807993 2022-07-22T20:40:56Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Rawicz | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Rawicz | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Rawitsch | pilt = Rynek_rawicz.jpg | pildiallkiri = Rawiczi raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = Herb_gminy_rawicz.jpg | vapi_link = [[Rawiczi vapp]] | pindala = | elanikke = 20 567 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Rawicz''' ([[saksa keel|saksa]] ''Rawitsch'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Rawiczi maakond|Rawiczi maakonna]] ja [[Rawiczi vald|Rawiczi valla]] halduskeskus. Rawicz asub [[Wrocław]]i kesklinnast umbes 57 km põhjas. Rawicz sai linnaõigused [[1638]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Rawicz;3966286.html Rawicz] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Rawicz,kościół pw. św. Andrzeja Boboli - wieża.jpg Rawicz - panoramio.jpg Rawicz SP 1 - szkoła pod zegarem.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] aw6z2xpzxcbcz7cllt3q1do0paenfp0 0 566306 6165986 5602939 2022-07-23T07:31:47Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Chodzież | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Chodzież | pilt = Chodziez panorama of city.JPG | lipp = POL_Chodzież_flag.svg | lipu_link = [[Chodzieżi lipp]] | vapp = POL_Chodzież_COA.svg | vapi_link = [[Chodzieżi vapp]] | pindala = | elanikke = 19 100 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Chodzież''' ([[saksa keel|saksa]] kuni [[1878]]. aastani ''Chodziesen'' ja ''Kodschesen'', 1878–[[1919]] ''Colmar'', [[1939]]–[[1945]] ''Kolmar in Posen'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Chodzieżi maakond|Chodzieżi maakonna]] halduskeskus. Chodzież asub [[Poznań]]ist umbes 65 km põhjas. Chodzież sai linnaõigused [[1434]]. aastal. [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1772]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla. [[1919]]. aastal läks Chodzież Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Chodziez;3885668.html Chodzież] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Kościół Św. Floriana w Chodzieży - panoramio.jpg Chodziez4.jpg Chodzież 869-40.jpg Chodzież 868-69.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] go28r8hh3qgtgn7wva7sjynhms8i2qo 0 566860 6165933 6149904 2022-07-22T23:57:43Z Jäähokimängija 168085 wikitext text/x-wiki {{infokast jäähokiklubi | nimi = Florida Panthers | logo = | logosuurus = | konverents = [[Idakonverents (NHL)|Idakonverents]] | divisjon = [[Atlandi divisjon (NHL)|Atlandi divisjon]] | asutatud = 1993 | ajalugu = {{murdmata|'''Florida Panthers'''}}<br>(1993. aastast) | kodusaal = [[FLA Live Arena]] | asukoht = {{PisiLipp|USA}}, [[Sunrise]], [[Florida]] | värvid = punane, mereväe sinine, lame kuld, valge <br>{{color box|#C8102E}} {{color box|#041E42}} {{color box|#B9975B}} {{color box|#FFFFFF}} | kapten = [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] | treener = [[Paul Maurice]] | omanik = [[Sunrise Sports and Entertainment]]<br>[[Vincent Viola]] (esimees) | t1 = Meistritiitleid (NHL) | t1arv = 0 | t1aastad = }} [[Fail:FloridaPanthersWordmark.gif|pisi]] '''Florida Panthers''' on [[USA]] [[jäähoki]]klubi, mis tegutseb [[Florida]] osariigis [[Miami]] linnastus. See mängib [[NHL]]-i [[Idakonverents (NHL)|Idakonverentsis]] [[Atlandi divisjon (NHL)|Atlandi divisjonis]]. Klubi on asutatud 1993. Kodumänge peab Florida Panthers [[Sunrise]]'i linnas asuvas [[FLA Live Arena]]s. Klubi peatreener on [[Andrew Brunette]]. == Mängijad == ''Seisuga 16. jaanuar 2021'' *'''Väravavahid''': [[Sergei Bobrovski]], [[Philippe Desrosiers]], [[Chris Driedger]], [[Samuel Montembeault]] *'''Kaitsjad''': [[Tommy Cross]], [[Aaron Ekblad]], [[Gustav Forsling]], [[Radko Gudas]], [[Noah Juulsen]], [[Brady Keeper]], [[Markus Nutivaara]], [[Riley Stillman]], [[Anton Strålman]], [[MacKenzie Weegar]], [[Keith Yandle]] *'''Ründajad''': [[Noel Acciari]], [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (''[[kapten (jäähoki)|kapten]]''), [[Aleksi Heponiemi]], [[Juho Lammikko]], [[Eetu Luostarinen]], [[Frank Vatrano]], [[Carter Verhaeghe]], [[Alexander Wennberg]], [[Vinnie Hinostroza]], [[Anthony Duclair]], [[Jonathan Huberdeau]], [[Ryan Lomberg]], [[Mason Marchment]], [[Brett Connolly]], [[Patric Hörnqvist]], [[Owen Tippett]] == Saavutused == * Konverentsi võidud (1): ** 1995–96 * Divisjoni võidud (2): ** 2011–12, 2015–16 == Välislingid == * http://nhl.com/panthers {{NHL}} [[Kategooria:Florida Panthers]] [[Kategooria:NHL-i jäähokiklubid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokiklubid]] 7a4ip27j7qbruxmxse9e17flvjw2tga 0 567021 6165830 5808069 2022-07-22T20:13:36Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ujście | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Ujście | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Usch | pilt = Ujście Ratusz.jpg | pildiallkiri = Ujście raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Ujście_COA_1.svg | vapi_link = [[Ujście vapp]] | pindala = | elanikke = 3750 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Ujście''' ([[saksa keel|saksa]] ''Usch'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Piła maakond|Piła maakonnas]], [[Ujście vald|Ujście valla]] halduskeskus. Ujście asub [[Piła]]st umbes 11 km lõunas. Ujście sai linnaõigused [[1413]]. aastal. [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1772]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks linn Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Ujscie;3990923.html Ujście] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Ujscie_church.jpg Ujście - panoramio.jpg Widok na ulicę Pilską oraz kościół Św. Mikołaja w Ujściu - panoramio.jpg Siedziba Straży Pożarnej w Ujściu - panoramio.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 2ppa4k674vldgasmkcvwgjthfw6frpf 0 567433 6165863 5807989 2022-07-22T20:42:20Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Przedecz | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Przedecz | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Moosburg | pilt = Przedecz - kościół Świętej Rodziny.jpg | pildiallkiri = Püha Perekonna kirik Przedeczis | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Przedecz_COA.svg | vapi_link = [[Przedeczi vapp]] | pindala = | elanikke = 1726 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Przedecz''' ([[saksa keel|saksa]] ''Moosburg'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]], [[Przedeczi vald|Przedeczi valla]] halduskeskus. Przedecz asub [[Koło]]st umbes 24 km kirdes. Przedecz sai linnaõigused [[1363]]. aastal. [[1870]]. aastal kaotas Przedecz linnaõigused, kuid sai need [[1919]]. aastal tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Przedecz;3963245 Przedecz] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Przedecz - ratusz.jpg Przedecz zamek1(WLZ13).jpg Przedecz (8).jpg Przedecz - osp.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] apju5n80e5j45clptd7jhfugxxh7mlv 0 567436 6165826 5808076 2022-07-22T20:09:53Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Wielichowo | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Wielichowo | pilt = Ratusz_w_Wielichowie1.jpg | pildiallkiri = Wielichowo raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Wielichowo_COA.svg | vapi_link = [[Wielichowo vapp]] | pindala = | elanikke = 1758 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Wielichowo''' ([[saksa keel|saksa]] ''Wielichowo'', [[1943]]–[[1945]] ''Wiesenstadt'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Grodzisk Wielkopolski maakond|Grodzisk Wielkopolski maakonnas]], [[Wielichowo vald|Wielichowo valla]] halduskeskus. Wielichowo asub [[Leszno]]st umbes 35 km põhjakirdes ja [[Poznań]]ist ligikaudu 50 km edelas. Wielichowot on esmamainitud [[1304]]. aastal. Linnaõigused sai aastatel [[1429]]–[[1430]]. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1919]]. aastal läks Wielichowo Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Wielichowo;3995620.html Wielichowo] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> 61962 Wielichowo palac 2.JPG 61970 Wielichowo folw rzadcowka 1.JPG 61972 Wielichowo rynek 3 1.JPG Wielichowo.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] r3d0h6tnm1lthcw8euspjiuvwvztslz 0 567440 6165885 5807968 2022-07-22T21:05:58Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Osieczna | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Osieczna | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Storchnest | pilt = H.13.060 - Osieczna - Rynek.JPG | pildiallkiri = Osieczna keskväljak | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Osieczna_COA.svg | vapi_link = [[Osieczna vapp]] | pindala = | elanikke = 2299 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Osieczna''' ([[saksa keel|saksa]] ''Storchnest'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Leszno maakond|Leszno maakonnas]], [[Osieczna vald|Osieczna valla]] halduskeskus. Osieczna asub [[Leszno]]st 9 km kirdes. Osieczna sai linnaõigused [[1370]]. aasta paiku.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Osieczna;3952182.html Osieczna] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> H.13.063 - Osieczna Kościół.JPG Osieczna2 Apr05.jpg Osieczna rynek.jpg H.13.068 - Osieczna Klasztor.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] i3i3a7cqzr9wmtvj2ytx32zunwgda1w 0 567441 6165965 5807960 2022-07-23T06:16:40Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Obrzycko | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Obrzycko | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Obersitzko | pilt = Obrzycko5.JPG | pildiallkiri = Obrzycko raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Obrzycko_COA.svg | vapi_link = [[Obrzycko vapp]] | pindala = | elanikke = 2 375 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Obrzycko''' ([[saksa keel|saksa]] ''Obersitzko'', [[1943]]–[[1945]] ''Obersitz'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Szamotuły maakond|Szamotuły maakonnas]], [[Obrzycko vald|Obrzycko valla]] halduskeskus. Obrzycko asub [[Warta]] jõe vasakul kaldal, [[Szamotuły]]st umbes 11 km põhjas. Obrzycko sai linnaõigused enne [[1458]]. aastat, kuid kaotas need [[1580]]. aasta paiku. Uuesti sai Obrzycko linnaõigused [[1638]]. aastal, aga kaotas need [[1934]]. aastal. Kolmandat korda anti Obrzyckole linnaõigused [[1990]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Obrzycko;3949519.html Obrzycko] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Widok na Obrzycko.jpg Obrzycko1.JPG Obrzycko zamek.jpg Most na Warcie w Obrzycku.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] iplt0uwwun4but25g7ef7jixm5yyqjo 0 567450 6165967 5807956 2022-07-23T06:20:35Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nowe Skalmierzyce | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Nowe Skalmierzyce | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Neu Skalmirschütz | pilt = Nowe Skalmierzyce train station 04.JPG | pildiallkiri = Nowe Skalmierzyce raudteejaam | lipp = POL_Nowe_Skalmierzyce_flag.svg | lipu_link = [[Nowe Skalmierzyce lipp]] | vapp = POL_Nowe_Skalmierzyce_COA.svg | vapi_link = [[Nowe Skalmierzyce vapp]] | pindala = | elanikke = 4752 (2020) | asendikaart = Poola }} '''Nowe Skalmierzyce''' (kuni [[17. juuli]]ni [[1962]] '''Skalmierzyce Nowe'''; [[saksa keel|saksa]] ''Neu Skalmirschütz'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Ostrów Wielkopolski maakond|Ostrów Wielkopolski maakonnas]], [[Nowe Skalmierzyce vald|Nowe Skalmierzyce valla]] halduskeskus. Nowe Skalmierzyce asub [[Kalisz]]ist umbes 9 km edelas ja [[Ostrów Wielkopolski]]st ligikaudu 15 km loodes. Nowe Skalmierzyce sai linnaõigused [[1962]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Nowe-Skalmierzyce;3948681.html Nowe Skalmierzyce] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Nowe Skalmierzyce, osiedle Montex.jpg Nowe Skalmierzyce, ul. Kolejowa.JPG Publiczne Przedszkole nr 2 Pod Kasztanami.jpg Kolonia robotnicza przy ul. Kolejowej, Nowe Skalmierzyce (2).JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] cgaduwdcmin110ok4klypw2plbpj48l 0 567710 6165759 6054665 2022-07-22T17:08:26Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Noah Lyles | Pilt = Noah Lyles (cropped).jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Noah Lyles 2018. aasta USA meistrivõistlustel | Riik = {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]] | Sünniaeg = {{süv|1997|7|18}} | Sünnikoht = [[Gainesville]], [[Florida]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = 180 cm | Kaal = 70 kg | Spordiklubi= PURE Athletics | Treener = Lance Brauman | Märkus = | Märkus2 = | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 meetrit|200 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|200 m]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m|4×100 m]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 ]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|200 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Teatejooksude maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta teatejooksude maailmameistrivõistlused|2017]]|[[2017. aasta teatejooksude maailmameistrivõistlused#4×200 meetri teatejooks|4×200 m]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta teatejooksude maailmameistrivõistlused|2019]]|[[2019. aasta teatejooksude maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|4×100 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2016]]|100 m}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2016]]|4×100 m}} {{MedalVõistlus|[[Noorte olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta noorte olümpiamängud|2014]]|200 m}} }} '''Noah Lyles''' (sündinud [[18. juuli]]l [[1997]] [[Gainesville]]'is, [[Florida]]s) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[sprinter]]. Tema nimel on USA rekord [[200 meetri jooks]]us 19,31. Lyles oli noorpõlves võimleja ja alustas kergejõustikuga 12-aastaselt. Tema vanemad Keisha Caine ja Kevin Lyles võistlesid kergejõustikus [[Seton Halli ülikool]]is. Ta õppis [[Virginia]]s T. C. Williamsi keskkoolis. Ta võitis [[Hiina]]s [[Nanjing Shi|Nanjingis]] [[2014. aasta noorte suveolümpiamängud|2014. aasta noorte olümpiamängudel]] 200 meetri jooksus kuldmedali. 2015. aasta jaanuaris hüppas Lyles keskkooli juuniorina kõrgushüppes 2.03. Novembris nimetati ta Track & Field Newsi poolt 2015. aasta keskkoolide parimaks noorsportlaseks. 2016. aasta aprillis võitis Lyles 2016. aasta Arcadia Invitationalil nii 100 m kui ka 200 meetri jooksu, püstitades uued võistluste rekordid vastavalt 10,17 s ja 20,48 sekundit. 2016. aasta juunis võitis Lyles USA juunioride meistrivõistlustel 100 meetri jooksu ajaga 10,08. 2016. aasta juulis osales Lyles USA olümpiakatsevõistlustel, et pääseda olümpiakoondisse 100 m ja 200 m jooksus. Ta ei suutnud oma eeljooksus 100 m jooksus edasi pääseda, kuid 200 m distantsil võitis ta oma poolfinaali ja sai seejärel finaalis ajaga 20,09 neljanda koha. Ta ületas 31-aasta vanuse riikliku keskkooli rekordi. Ehkki ta ei pääsenud [[2016. aasta suveolümpiamängud]]ele, osales ta 2016. aasta U20 maailmameistrivõistlustel [[Bydgoszcz]]is, kus ta oli kahekordne kuldmedalist, võites 100 m ja 4 × 100 m teatevõistluse tiitlid. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis Lyles 200 meetri jooksu ja 4 × 100 meetri teatejooksu. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s võitis ta 200 meetri jooksus 19.74-ga pronksmedali. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is võitis Lyles 200 meetri jooksus kuldmedali kõigi aegade kolmanda tulemusega 19,31 ning võttis ühe sajandikuga USA rekordi üle [[Michael Johnson]]ilt. [[Teemantliiga]] üldvõitjaks on Lyles tulnud 100 meetri jooksus aastal 2019 ning 200 meetri jooksus aastatel 2017, 2018 ja 2019. == Isiklikud rekordid == ;Välisrekordid {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''9,86''' || [[18. mai]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Shanghai]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''19,31''' USA rekord || [[21. juuli]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |} ;Siserekordid {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''6,55''' || [[19. veebruar]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''20,63''' || [[13. märts]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[New York]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"| '''31,87''' || [[4. märts]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Albuquerque]] |} ==Välislingid== *{{IAAF}} {{Maailmameistrid meeste 200 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Lyles, Noah}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jooksjad]] [[Kategooria:Sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 9xdmuzntp60ltammatntyrsh3flv8xs 6165764 6165759 2022-07-22T17:58:45Z Pietadè 41543 cor wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Noah Lyles | Pilt = Noah Lyles (cropped).jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Noah Lyles 2018. aasta USA meistrivõistlustel | Riik = {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]] | Sünniaeg = {{süv|1997|7|18}} | Sünnikoht = [[Gainesville]], [[Florida]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = 180 cm | Kaal = 70 kg | Spordiklubi= PURE Athletics | Treener = Lance Brauman | Märkus = | Märkus2 = | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#200 meetrit|200 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|200 m]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 m|4×100 m]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 ]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|200 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Teatejooksude maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta teatejooksude maailmameistrivõistlused|2017]]|[[2017. aasta teatejooksude maailmameistrivõistlused#4×200 meetri teatejooks|4×200 m]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta teatejooksude maailmameistrivõistlused|2019]]|[[2019. aasta teatejooksude maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|4×100 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2016]]|100 m}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2016]]|4×100 m}} {{MedalVõistlus|[[Noorte olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta noorte olümpiamängud|2014]]|200 m}} }} '''Noah Lyles''' (sündinud [[18. juuli]]l [[1997]] [[Gainesville]]'is, [[Florida]]s) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[sprinter]]. Tema nimel on USA rekord [[200 meetri jooks]]us 19,31. Lyles oli noorpõlves võimleja ja alustas kergejõustikuga 12-aastaselt. Tema vanemad Keisha Caine ja Kevin Lyles võistlesid kergejõustikus [[Seton Halli ülikool]]is. Ta õppis [[Virginia]]s T. C. Williamsi keskkoolis. Ta võitis [[Hiina]]s [[Nanjing Shi|Nanjingis]] [[2014. aasta noorte suveolümpiamängud|2014. aasta noorte olümpiamängudel]] 200 meetri jooksus kuldmedali. 2015. aasta jaanuaris hüppas Lyles keskkooli juuniorina kõrgushüppes 2.03. Novembris nimetati ta Track & Field Newsi poolt 2015. aasta keskkoolide parimaks noorsportlaseks. 2016. aasta aprillis võitis Lyles 2016. aasta Arcadia Invitationalil nii 100 m kui ka 200 meetri jooksu, püstitades uued võistluste rekordid vastavalt 10,17 s ja 20,48 sekundit. 2016. aasta juunis võitis Lyles USA juunioride meistrivõistlustel 100 meetri jooksu ajaga 10,08. 2016. aasta juulis osales Lyles USA olümpiakatsevõistlustel, et pääseda olümpiakoondisse 100 m ja 200 m jooksus. Ta ei suutnud oma eeljooksus 100 m jooksus edasi pääseda, kuid 200 m distantsil võitis ta oma poolfinaali ja sai seejärel finaalis ajaga 20,09 neljanda koha. Ta ületas 31-aasta vanuse riikliku keskkooli rekordi. Ehkki ta ei pääsenud [[2016. aasta suveolümpiamängud]]ele, osales ta 2016. aasta U20 maailmameistrivõistlustel [[Bydgoszcz]]is, kus ta oli kahekordne kuldmedalist, võites 100 m ja 4 × 100 m teatevõistluse tiitlid. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis Lyles 200 meetri jooksu ja 4 × 100 meetri teatejooksu. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s võitis ta 200 meetri jooksus 19,74-ga pronksmedali. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is võitis Lyles 200 meetri jooksus kuldmedali kõigi aegade kolmanda tulemusega 19,31 ning võttis ühe sajandikuga USA rekordi üle [[Michael Johnson]]ilt. [[Teemantliiga]] üldvõitjaks on Lyles tulnud 100 meetri jooksus aastal 2019 ning 200 meetri jooksus aastatel 2017, 2018 ja 2019. == Isiklikud rekordid == ;Välisrekordid {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''9,86''' || [[18. mai]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Shanghai]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''19,31''' USA rekord || [[21. juuli]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]] |} ;Siserekordid {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''6,55''' || [[19. veebruar]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]] |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''20,63''' || [[13. märts]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[New York]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"| '''31,87''' || [[4. märts]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Albuquerque]] |} ==Välislingid== *{{IAAF}} {{Maailmameistrid meeste 200 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Lyles, Noah}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jooksjad]] [[Kategooria:Sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] n9bpljbqvggmu7qdbq6ob2qie38v3ym 0 568276 6165989 5807895 2022-07-23T07:35:26Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dąbie | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Dąbie | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Dabie | pilt = Dabie - ratusz.jpg | pildiallkiri = Dąbie raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Dąbie_COA.svg | vapi_link = [[Dąbie vapp]] | pindala = | elanikke = 2004 (30.06.2018) | asendikaart = Poola }} '''Dąbie''' ([[saksa keel|saksa]] ''Dabie'', [[1940]]–[[1945]] ''Eichstädt (Wartheland)'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]], [[Dąbie vald|Dąbie valla]] halduskeskus. Dąbie asub [[Koło]]st umbes 17 km kagus. Dąbiet on esmamainitud [[1232]]. aastal, linnaõigused sai [[1423]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Dabie;3890970.html Dąbie] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> MOs810 WG 55 2016 Pyzdry Forest III (Dabie nad Nerem, rynek).jpg Dabie Kościół Ewangelicki 4153.JPG Dabie - kosciol.jpg MOs810 WG 55 2016 Pyzdry Forest III (Asnyka Street in Dabie).jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 2h6ls8ejuz6trjkkmnopqpkw195qmae 0 570112 6165845 5808007 2022-07-22T20:26:46Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Śrem | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Śrem | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Schrimm | pilt = Śrem fara bok.jpg | pildiallkiri = Kirik Śremis | lipp = POL_Śrem_flag.svg | lipu_link = [[Śremi lipp]] | vapp = POL_Śrem_COA.svg | vapi_link = [[Śremi vapp]] | pindala = | elanikke = 29 979 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Śrem''' ([[saksa keel|saksa]] ''Schrimm'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Śremi maakond|Śremi maakonna]] ja [[Śremi vald|Śremi valla]] halduskeskus. Śrem asub [[Warta]] jõe kaldal, [[Poznań]]i kesklinnast umbes 37 km lõunas. Śremi on esmamainitud [[1136]]. aastal, linnaõigused sai [[1253]]. aastal. [[Teine Poola jagamine|Teise Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1793]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). Raudteeühenduse sai linn [[1885]]. aastal. [[1919]]. aastal läks Śrem Poola koosseisu tagasi.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Srem;3984240.html Śrem] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> Śrem Ratusz.jpg Srem Plac 20 Pazdziernika 002.jpg Srem Plac 20 Pazdziernika 005.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 48vz61h0z9fr8zctvd2ydt7fb1nokz6 0 570120 6165883 6130947 2022-07-22T21:02:34Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Piła | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Piła | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Schneidemühl | pilt = PL_Piła_Bulwar.JPG | pildiallkiri = Gwda jõe kaldapealne Piłas | lipp = POL Piła flag.svg | lipu_link = [[Piła lipp]] | vapp = POL_Piła_COA_1.svg | vapi_link = [[Piła vapp]] | pindala = | elanikke = 73 139 (31.12.2019) | asendikaart = Poola }} '''Piła''' ([[saksa keel|saksa]] ''Schneidemühl'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Piła maakond|Piła maakonna]] halduskeskus. Piła asub [[Gwda]] jõe ääres, [[Poznań]]ist umbes 85 km põhjas ja [[Bydgoszcz]]ist 86 km läänes. Piła ühendati [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigiga]] [[1368]]. aastal, linnaõigused sai [[1513]]. aastal. [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1772]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). [[1945]]. aastal läks linn Poola koosseisu.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Pila;3957278.html Piła] Encyklopedia PWN</ref> ==Galerii== <gallery> PL-Pila-innercity-gromada-rodlo-gwda-kueddow-2005-July.jpg PL Piła Ratusz.JPG PL Piła Buczka.JPG PL Piła Srodmiejska.JPG Dom strzelecki.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 5aku96g8r1uwf4pfrt8ay1fubazrmwd 0 570164 6165978 5807931 2022-07-23T06:47:30Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Krzyż Wielkopolski | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Krzyż Wielkopolski | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Kreuz | pilt = Krzyż (centrum miasta).jpg | pildiallkiri = Krzyż Wielkopolski keskväljak | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Krzyż_Wielkopolski_COA.svg | vapi_link = [[Krzyż Wielkopolski vapp]] | pindala = | elanikke = 6201 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Krzyż Wielkopolski''' (kuni [[1991]]. aasta lõpuni '''Krzyż'''; [[saksa keel|saksa]] ''Kreuz'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Czarnkówi maakond|Czarnkówi maakonnas]], [[Krzyż Wielkopolski vald|Krzyż Wielkopolski valla]] halduskeskus. Krzyż Wielkopolski asub [[Poznań]]ist umbes 80 km loodes. Krzyż Wielkopolski sai linnaõigused [[1936]]. aastal. Kuni [[1945]]. aastani kuulus linn [[Saksamaa]] koosseisu. Krzyż Wielkopolski on tähtis raudteesõlm.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Krzyz-Wielkopolski;3928271.html Krzyż Wielkopolski] Encyklopedia PWN</ref><ref>[http://www.polskaniezwykla.pl/web/place/35962,krzyz-wielkopolski-pomnik-powrotu-do-macierzy.html Krzyż Wielkopolski. Pomnik powrotu do macierzy] polskaniezwykla.pl</ref> ==Galerii== <gallery> UMiG Krzyż Wlkp..jpg Krzyz pko.JPG Ul.Poznańska w Krzyżu Wlkp..jpg Osiedle mieszkaniowe w Krzyżu Wlkp..jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 59vi8tn3fzt5lh40mq8ec3a4poegi63 0 570514 6165828 5808072 2022-07-22T20:10:59Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Wieleń | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Wieleń | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Filehne | pilt = Wieleń - ratusz - panoramio.jpg | pildiallkiri = Wieleńi raekoda | lipp = POL_Wieleń_flag.svg | lipu_link = [[Wieleńi lipp]] | vapp = POL_Wieleń_COA.svg | vapi_link = [[Wieleńi vapp]] | pindala = | elanikke = 5989 (30.06.2016) | asendikaart = Poola }} '''Wieleń''' ([[saksa keel|saksa]] ''Filehne'', [[Saksamaa]]le kuulunud osa aastatel [[1927]]–[[1939]] ''Deutsch Filehne'') on linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Czarnkówi maakond|Czarnkówi maakonnas]], [[Wieleńi vald|Wieleńi valla]] halduskeskus. Linn asub [[Noteć]]i jõe ääres, [[Poznań]]ist umbes 75 km loodes. Asula oli olemas juba [[12. sajand]]il. Linnaõigused sai Wieleń enne [[1458]]. aastat. [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1772]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla (vahepeal oli aastatel [[1807]]–[[1815]] [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] koosseisus). Raudteeühenduse sai Wieleń [[1851]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Wielen;3995606.html Wieleń] Encyklopedia PWN</ref> [[1920]]. aasta jaanuarist kuni [[1939]]. aasta septembrini oli Wieleń kaheks jagatud piirilinn. Suurem osa linnast kulus Poolale, väiksem osa Saksamaale.<ref>[http://www.netzekreis.de/ortschaften/deutsch_filehne/deutsch_filehne.html Deutsch Filehne] Der Netzekreis</ref> ==Galerii== <gallery> Wielen City Hall.JPG Wielen Polnocny.JPG Wieleń 269-50.jpg Wielen welfare house 01.JPG Wielen church 02.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Suur-Poola vojevoodkonna linnad]] 4c05113lgnq1at8kr9w9nrsdfehsjdu 0 573500 6165934 6149920 2022-07-22T23:57:48Z Jäähokimängija 168085 wikitext text/x-wiki {{infokast jäähokiklubi | nimi = Winnipeg Jets | logo = | logosuurus = | konverents = [[Läänekonverents (NHL)|Läänekonverents]] | divisjon = [[Keskdivisjon (NHL)|Keskdivisjon]] | asutatud = 1999 | ajalugu = {{murdmata|'''[[Atlanta Thrashers]]'''}}<br>(1999–2011)<br>'''Winnipeg Jets'''<br>(2011. aastast) | kodusaal = [[Canada Life Centre]] | asukoht = {{PisiLipp|CAN}}, [[Winnipeg]], [[Manitoba provints|Manitoba]] | värvid = polaaröösinine, lendurisinine, hõbe, punane, valge <br>{{color box|#041E41}} {{color box|#0060A5}} {{color box|#8E9090}} {{color box|#AC162C}} {{color box|#FFFFFF}} | kapten = [[Blake Wheeler]] | treener = [[Rick Bowness]] | omanik = [[True North Sports & Entertainment]]<br>[[Mark Chipman]] (esimees ja kuberner) | t1 = Meistritiitleid (NHL) | t1arv = 0 | t1aastad = }} '''Winnipeg Jets''' on [[Kanada]] [[jäähoki]]klubi, mis tegutseb [[Manitoba]] provintsis [[Winnipeg]]is. See mängib jäähokiliiga [[NHL]]-i [[Läänekonverents (NHL)|Läänekonverents]]is [[Keskdivisjon (NHL)|Keskdivisjonis]]. Klubi alustas tegevust 1999. aastal [[Atlanta]]s ja kandis algselt nime [[Atlanta Thrashers]]. 2011. aastal kolis klubi Winnipegi. Kodumänge peab [[Canada Life Centre]]'is. Jetsi peatreener on [[Dave Lowry]]. == Praegune koosseis == ''Seisuga 30. detsember 2020'' *'''Väravavahid''': [[Laurent Brossoit]], [[Connor Hellebuyck]] *'''Kaitsjad''': [[Nathan Beaulieu]], [[Declan Chisholm]], [[Dylan DeMelo]], [[Derek Forbort]], [[Luke Green]], [[Josh Morrissey]], [[Sami Niku]], [[Neal Pionk]], [[Tucker Poolman]] *'''Ründajad''': [[Mason Appleton]], [[Andrew Copp]], [[David Gustafsson]], [[Jansen Harkins]], [[Bryan Little]], [[Adam Lowry]], [[Kristian Reichel]], [[Jack Roslovic]], [[Mark Scheifele]], [[Paul Stastny]], [[Nate Thompson]], [[Dominic Toninato]], [[Kyle Connor]], [[Nikolaj Ehlers]], [[Mathieu Perreault]], [[C. J. Suess]], [[Patrik Laine]], [[Blake Wheeler]] (''[[kapten (sport)|kapten]]'') == Välislingid == * https://www.nhl.com/jets {{NHL}} [[Kategooria:Winnipeg Jets]] [[Kategooria:NHL-i jäähokiklubid]] [[Kategooria:Kanada jäähokiklubid]] lkl88vvbvtpzsi33s1h4dav4ktasb2b 0 573508 6165931 6149914 2022-07-22T23:57:44Z Jäähokimängija 168085 wikitext text/x-wiki {{infokast jäähokiklubi | nimi = Chicago Blackhawks | logo = | logosuurus = | konverents = [[Läänekonverents (NHL)|Läänekonverents]] | divisjon = [[Keskdivisjon (NHL)|Keskdivisjon]] | asutatud = 1926 | ajalugu = {{murdmata|'''Chicago Black Hawks'''}}<br>(1926–1986)<br>'''Chicago Blackhawks'''<br>(1986. aastast) | kodusaal = [[United Center]] | asukoht = {{PisiLipp|USA}}, [[Chicago]], [[Illinois]] | värvid = punane, valge, must <br>{{color box|#CE1126}} {{color box|#FFFFFF}} {{color box|#000000}} | kapten = [[Jonathan Toews]] | treener = [[Luke Richardson]] | omanik = [[Wirtz Corporation]]<br>[[Rocky Wirtz]] (esimees) | t1 = Meistritiitleid (NHL) | t1arv = 6 | t1aastad = 1934, 1938, 1961, 2010, 2013, 2015 }} '''Chicago Blackhawks''' on [[USA]] [[jäähoki]]klubi, mis tegutseb [[Illinois]]i [[Chicago]]s. See mängib jäähokiliiga [[NHL]]-i [[Läänekonverents (NHL)|Läänekonverents]]is [[Keskdivisjon (NHL)|Keskdivisjon]]is. Klubi on asutatud 1926. aastal. Kodumänge peab [[United Center]]il. Blackhawksi peatreener on [[Derek King]]. == Mängijad == ''Seisuga 12. jaanuar 2021'' *'''Väravavahid''': [[Collin Delia]], [[Kevin Lankinen]], [[Malcolm Subban]] *'''Kaitsjad''': [[Nicolas Beaudin]], [[Adam Boqvist]], [[Lucas Carlsson]], [[Calvin de Haan]], [[Wyatt Kalynuk]], [[Duncan Keith]], [[Ian Mitchell]], [[Connor Murphy]], [[Brent Seabrook]], [[Nikita Zadorov]] *'''Ründajad''': [[Kirby Dach]], [[Matthew Highmore]], [[David Kämpf]], [[Philipp Kurashev]], [[Brandon Pirri]], [[Carl Soderberg]], [[Dylan Strome]], [[Pius Suter]], [[Jonathan Toews]] (''[[kapten (jäähoki)|kapten]]''), [[Lucas Wallmark]], [[Zack Smith]], [[Ryan Carpenter]], [[Brandon Hagel]], [[Mattias Janmark]], [[Dominik Kubalík]], [[Alexander Nylander]], [[Alex DeBrincat]], [[Patrick Kane]], [[Andrew Shaw]] == Saavutused == * [[Stanley karikas|Stanley karika]] võitja (6): ** 1933–34, 1937–38, 1960–61, 2009–10, 2012–13, 2014–15 * Konverentsi meister (4): ** 1991–92, 2009–10, 2012–13, 2014–15 * Divisjoni võitja (16): ** 1969–70, 1970–71, 1971–72, 1972–73, 1975–76, 1977–78, 1978–79, 1979–80, 1982–83, 1985–86, 1989–90, 1990–91, 1992–93, 2009–10, 2012–13, 2016–17 * [[Presidents' Trophy]] võitja (2): ** 1990–91, 2012–13 == Välislingid == * https://www.nhl.com/blackhawks {{NHL}} [[Kategooria:Chicago Blackhawks]] [[Kategooria:NHL-i jäähokiklubid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokiklubid]] 3bc5wr5hyjaiyvs2yt858a3t5t5by9j 0 573511 6165932 6149916 2022-07-22T23:57:46Z Jäähokimängija 168085 wikitext text/x-wiki {{infokast jäähokiklubi | nimi = Dallas Stars | logo = | logosuurus = | konverents = [[Läänekonverents (NHL)|Läänekonverents]] | divisjon = [[Keskdivisjon (NHL)|Keskdivisjon]] | asutatud = 1967 | ajalugu = {{murdmata|'''[[Minnesota North Stars]]'''}}<br>(1967–1993)<br>'''Dallas Stars'''<br>(1993. aastast) | kodusaal = [[American Airlines Center]] | asukoht = {{PisiLipp|USA}}, [[Dallas]], [[Texas]] | värvid = võidu roheline, must, hõbe, valge <br>{{color box|#006847}} {{color box|#111111}} {{color box|#8F8F8C}} {{color box|#FFFFFF}} | kapten = [[Jamie Benn]] | treener = [[Peter DeBoer]] | omanik = [[Tom Gaglardi]] | t1 = Meistritiitleid (NHL) | t1arv = 1 | t1aastad = 1999 }} '''Dallas Stars''' on [[USA]] [[jäähoki]]klubi, mis tegutseb [[Texas]]e osariigis [[Dallas]]es. See mängib jäähokiliiga [[NHL]]-i [[Läänekonverents (NHL)|Läänekonverents]]is [[Keskdivisjon (NHL)|Keskdivisjon]]is. Klubi on asutatud 1967. aastal [[Minnesota]] osariigis [[Bloomington]]is ja algselt kandis see nime [[Minnesota North Stars]]. Dallasesse kolis see 1993. aastal. Kodumänge peab [[American Airlines Center]]il. Pärast [[Jim Montgomery (jäähoki)|Jim Montgomery]] vallandamist sai 2019. aasta detsembrist klubi ajutiseks peatreeneriks [[Rick Bowness]]. Ametlikuks peatreeneriks sai Bowness 2020. aasta oktoobris. == Mängijad == ''Seisuga 13. jaanuar 2021'' *'''Väravavahid''': [[Ben Bishop]], [[Landon Bow]], [[Anton Hudobin]], [[Jake Oettinger]], [[Colton Point]] *'''Kaitsjad''': [[Joseph Cecconi]], [[Taylor Fedun]], [[Ben Gleason]], [[Joel Hanley]], [[Thomas Harley]], [[Miro Heiskanen]], [[Julius Honka]], [[Stephen Johns]], [[John Klingberg]], [[Esa Lindell]], [[Jamie Oleksiak]], [[Mark Pysyk]], [[Jerad Rosburg]], [[Andrej Sekera]], [[Ryan Shea]] *'''Ründajad''': [[Riley Damiani]], [[Ty Dellandrea]], [[Justin Dowling]], [[Radek Faksa]], [[Rhett Gardner]], [[Tanner Kero]], [[Joel L'Esperance]], [[Tyler Seguin]], [[Jason Dickinson]], [[Roope Hintz]], [[Jamie Benn]] (''[[kapten (jäähoki)|kapten]]''), [[Andrew Cogliano]], [[Tye Felhaber]], [[Deniss Gurjanov]], [[Joel Kiviranta]], [[Adam Mascherin]], [[Jason Robertson]], [[Riley Tufte]], [[Nick Caamano]], [[Blake Comeau]], [[Aleksandr Radulov]], [[Joe Pavelski]] == Saavutused == * [[Stanley karikas|Stanley karika]] võitja (1): ** 1998–99 * Konverentsi meister (3): ** 1998–99, 1999–00, [[NHL-i hooaeg 2019–2020|2019–20]] * Divisjoni võitja (8): ** 1996–97, 1997–98, 1998–99, 1999–00, 2000–01, 2002–03, 2005–06, 2015–16 * [[Presidents' Trophy]] võitja (2): ** 1997–98, 1998–99 == Välislingid == * https://www.nhl.com/stars {{NHL}} [[Kategooria:Dallas Stars]] [[Kategooria:NHL-i jäähokiklubid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokiklubid]] htzpyoj858juw0kcieymisaltqx61x0 0 573580 6165620 6046926 2022-07-22T14:25:49Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bar | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = ukraina | Бар | | omakeelne_nimi_2 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapp = Bar s.png | vapi_link = Bari vapp | pindala = 5,95 | elanikke = 15 563 (2021) }} '''Bar''' on linn [[Ukraina]]s Vinnõtsja oblastis, [[Bari rajoon]]i keskus. Asub [[Riv]]i jõe ääres. Linnas on umbes 16 000 elanikku. 15. sajandist on asulat mainitud nime all Riv (Rov). Praeguse nime sai kuninganna [[Bona Sforza]]lt [[1537]]. aastal. 1672–1674 ja 1675–1699 kuulus [[Osmanite riik]]i. [[1768]]. aastal loodi linnas [[Bari konföderatsioon]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Vinnõtsja oblast]] 3ad2yz0ihz78fgvx9tejfw1ahd5e8da 6165621 6165620 2022-07-22T14:26:19Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bar | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = ukraina | Бар | | omakeelne_nimi_2 = | | | lipu_pilt = Bar_porapor.png | lipu_link = Bari lipp | vapp = Bar s.png | vapi_link = Bari vapp | pindala = 5,95 | elanikke = 15 563 (2021) }} '''Bar''' on linn [[Ukraina]]s Vinnõtsja oblastis, [[Bari rajoon]]i keskus. Asub [[Riv]]i jõe ääres. Linnas on umbes 16 000 elanikku. 15. sajandist on asulat mainitud nime all Riv (Rov). Praeguse nime sai kuninganna [[Bona Sforza]]lt [[1537]]. aastal. 1672–1674 ja 1675–1699 kuulus [[Osmanite riik]]i. [[1768]]. aastal loodi linnas [[Bari konföderatsioon]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Vinnõtsja oblast]] psdlmtbsoku8g7azii6wbyu94sap01k 6165622 6165621 2022-07-22T14:26:33Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bar | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = ukraina | Бар | | omakeelne_nimi_2 = | | | lipp = Bar_porapor.png | lipu_link = Bari lipp | vapp = Bar s.png | vapi_link = Bari vapp | pindala = 5,95 | elanikke = 15 563 (2021) }} '''Bar''' on linn [[Ukraina]]s Vinnõtsja oblastis, [[Bari rajoon]]i keskus. Asub [[Riv]]i jõe ääres. Linnas on umbes 16 000 elanikku. 15. sajandist on asulat mainitud nime all Riv (Rov). Praeguse nime sai kuninganna [[Bona Sforza]]lt [[1537]]. aastal. 1672–1674 ja 1675–1699 kuulus [[Osmanite riik]]i. [[1768]]. aastal loodi linnas [[Bari konföderatsioon]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Vinnõtsja oblast]] 9nv624udfdlpip0aeabzowqzkpg16f1 6165625 6165622 2022-07-22T14:29:21Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bar | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = ukraina | Бар | | omakeelne_nimi_2 = | | | pilt = Барський будівельний ліцей.jpg | pildiallkiri = Lütseumihoone Baris | lipp = Bar_porapor.png | lipu_link = Bari lipp | vapp = Bar s.png | vapi_link = Bari vapp | pindala = 5,95 | elanikke = 15 563 (2021) }} '''Bar''' on linn [[Ukraina]]s Vinnõtsja oblastis, [[Bari rajoon]]i keskus. Asub [[Riv]]i jõe ääres. Linnas on umbes 16 000 elanikku. 15. sajandist on asulat mainitud nime all Riv (Rov). Praeguse nime sai kuninganna [[Bona Sforza]]lt [[1537]]. aastal. 1672–1674 ja 1675–1699 kuulus [[Osmanite riik]]i. [[1768]]. aastal loodi linnas [[Bari konföderatsioon]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Vinnõtsja oblast]] pcdf94l614ts4ue46gflu269igiknkw 0 574196 6165951 5528288 2022-07-23T04:50:30Z Kk 6201 wikitext text/x-wiki '''Andro Truuverk''' (sündinud [[23. jaanuar]]il [[1986]]) on eesti [[entomoloog]].<ref>[https://www.etis.ee/CV/Andro_Truuverk/est CV ETISes.]</ref> Ta on õppinud [[Kallavere Keskkool]]is, ta lõpetas aastal [[2005]] [[Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasium]]i ja on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i bioloogina. Ta on eriteadlane [[kirivaksiklased|kirivaksiklaste]] alal. ==Teoseid== *Truuverk, Andro 2021. [[Kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera'') - uus päevaliblikas Eesti faunas (''Lepidoptera'', ''Nymphalidae''). ''[[Lepinfo]]'' 24: 18–20. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Truuverk, Andro}} [[Kategooria:Eesti entomoloogid]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] k7a18csccmxl4speqspqf9up9aexs87 0 577873 6165950 5641695 2022-07-23T04:45:04Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mona Juul (3993338178) Ausschnitt.jpg|pisi]] '''Mona Juul''' (sündinud [[10. aprill]]il [[1959]] [[Steinkjer]]is) on [[Norra]] diplomaat. 1990. aastate alguses töötas ta koos oma abikaasa [[Terje Rød-Larsen]]iga Oslo rahuprotsessi juures salaläbirääkimiste korraldajana [[Iisrael]]i ja [[Palestiina Riik|Palestiina]] esindajate vahel. 1994. aastal pälvisid nad [[Peer Gynti auhind|Peer Gynti auhinna]]. Ta oli 2001–2004 Norra suursaadik [[Iisrael]]is ja 2014–2018 Norra suursaadik [[Suurbritannia]]s. 14. jaanuaril 2019 asus ta tööle Norra suursaadikuna [[ÜRO]] juures. 2019. aastast oli ta [[ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu president]]. ==Välislingid== *[https://snl.no/Mona_Juul Mona Juul i Store norske leksikon] {{JÄRJESTA:Juul, Mona}} [[Kategooria:Norra suursaadikud]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] q35d1o7cyjqsn8nliycag2tvcw7bypp 0 578559 6166144 5616893 2022-07-23T11:28:52Z Evlper 104506 /* Muusika */ wikitext text/x-wiki [[File:Ballade schema.svg|thumb|300px|''Ballade''<nowiki>'</nowiki>i värsiskeem]] [[File:Balladelle schema.svg|thumb|300px|''Balladelle''<nowiki>'</nowiki>i värsiskeem]] '''''Ballade''''' on üks [[14. sajand|14.]] ja [[15. sajand]]i Prantsuse luules ja ilmalikus muusikas kehtinud [[fikseeritud vormid]]est<ref>W. Apel. Harvard Dictionary of Music. Harvard University Press, 1969</ref><ref>https://musicterms.artopium.com/f/Formesfixes.htm</ref>. == Ajaloost == ''Ballade'' üsna ilmseks varaseks eelkäijaks oli [[trubaduur]]ide luule, kes sageli kasutasid [[bar-vorm]]i (salmi aab-struktuuri) koos ''envoi''<nowiki>'</nowiki>ga. Erinevalt ''ballade''<nowiki>'</nowiki>st oli trubaduurilauludes enam kui kolm salmi ja kui oligi refräänirida, ei kordunud see salmist salmi. 13. sajandi lõpul hakkas aga ''ballade'' tüüpiline vorm ilmuma üha selgemini [[truväär]]ide luules. 14. sajand oli ''ballade'' õitseaeg nii luule- kui muusikavormina. 15. sajandil kadus see järk-järgult nii heliloojate kui ka luuletajate huvisfäärist, kuid luuletajad kasutasid seda siiski aeg-ajalt taotlusliku arhaismina. Kuid 15. sajandist pärinevad ka mõned kaunid ''ballade''<nowiki>'</nowiki>i näited [[Alain Chartier]]', [[Orleansi hertsog Charles|Orleansi hertsogi Charlesi]] ja [[Jean Molinet]]' loomingust ning [[François Villon]]i üks tuntumaid luuletusi refräänireaga "Mais où sont les neiges d’antan?" (eesti keeles "Kuhu mullused lumed jäid?") on ''ballade''.<ref>https://www.britannica.com/art/ballade</ref> == Vorm == [[File:Machaut Honte Paour.svg|thumb|500px|Guillaume de Machaut' ''ballade''<nowiki>'</nowiki>i "Honte, paour, doubtance" ''cantus''-hääl. Näha on aa-osa suletud ja avatud lõpp ning teise a suletud lõpu (taktid 15–18) muusikaline riimumine refrääni lõpuga (taktid 27–29)<br> {{audio|HontePaour.mid|MIDI rendering.}}]] Tüüpiline ''ballade'' koosneb kolmest salmist ja lühendatud lõpusalmist. Kõigil salmidel on sama riimiskeem ja salmi viimane rida sama tekstiga, mis ühtlasi moodustab refrääni. Iga salm koosneb kolmest osast, millest esimesel kahel on sama riimiskeem:<ref>https://musicterms.artopium.com/b/Ballade.htm</ref> '''aab R aab R aab R b R''' või rohkem lahtikirjutatuna '''ababbc bC ababbc bC ababbc bC bcbC''' Viimane lühike salm oli tavaliselt pühendus või pöördumine valitseja või mõne muu isiku poole, kellele laul oli loodud ja seda nimetati ''prince'' või ''envoi''. Näiteks [[Guillaume de Machaut]]' laul "Dame, ne regardez pas" on ''ballade'' värsiskeemiga '''ababbcC ababbcC ababbcC''' ilma ''envoi''<nowiki>'</nowiki>ta: :Dame, ne regardez pas :A vostre valour :Ne à moy, se je sui bas, :Mais loial Amour :Resgardez, qui par douçour :M’adonne d’un amoureus dart, ::Par vostre dous plaisant regart. :Dont je sui si en vos las :Qu’adès par savour :Humblement sans estre las :Recoy ma dolour. :Las! et vos cuers n’a tenrour :De l’ardure qui le mien art ::Par vostre dous plaisant regart. :Dame, faite à droit compas, :Je n’aim ne aour :Fors vous car tuit mi solas, :Mi ris et me plour, :Mi bien, mi mal, mi vigour, :Tout ce me vient, se Diex me gart, ::Par vostre dous plaisant regart. == Muusika == ''Ballade'' muusikaline vorm vastab teksti aab-vormile, kus salmi esimese kahe osa muusika kordub, tihtipeale vastavalt esimesel korral avatud ja teisel suletud lõpuga (''ouvert'' ja ''clos'') nii, et ''ouvert'' lõpu harmoonia juhib tagasi algusesse ja ''clos'' harmoonia edasi b-osa peale. b-osa lõpp võis sisaldada a-osa muusikalist materjali. Machaut leiutas ka variandi, kus b-osa samuti korrati ja sellele lisati refräänirida, see on ''ballade duplex'' ehk ''balladelle''. ''Ballade'' oli fikseeritud vormidest kõige kõrgstiilsem, tekstides leidub keerukaid sümboleid ja viiteid antiigile, ja näiteks Machaut kasutas seda kõige kõrgelennulisemate tunnete väljendamiseks muusikas. 14. sajandi lõpus kasutati ''ballade''<nowiki>'</nowiki>i lauludena kõige pidulikumatel ja formaalsematel puhkudel, nagu tähtsate patroonide tervitamine, suursündmuste mälestamine ja tähistamine ning kõige pidulikumad armastusavaldused<ref>https://www.britannica.com/art/ballade</ref>. === 14. sajandi ''ballade'' === ''Ballade''<nowiki>'</nowiki>i eelkäijateks arvatud trubaduuride ja truvääride laulud olid ühehäälsed. 14. sajandil kirjutab esimesed polüfoonilise muusikaga ''ballade''<nowiki>'</nowiki>id [[Guillaume de Machaut]]. Temalt on selles luulevormis tekstiga laule enam kui üheltki teiselt heliloojalt. Tema loomingu puhul võib jälgida ''ballade''<nowiki/>'i muusikalise vormi järkjärgulist väljakujunemist, eriti kindlat tava lõpetada salmiosa teine a muusikalise epiloogiga, mida korratakse ka refräänirea lõpus (muusikaline riim). Enamik neist lauludest on ühele häälele ühe või kahe tekstita saatehäälega, mida võidi mängida [[Instrumentaalmuusika|instrumentaalselt]].<ref>https://www.britannica.com/art/ballade</ref> === 15. sajandi ''ballade'' === 15. sajandil kaotab luule- ja muusikavorm oma varasema populaarsuse. [[Guillaume Dufay]] on kirjutanud mõned ''ballade''<nowiki/>'id, enamiku neist oma nooruses ja mingite sündmuste puhuks. Neid leiab rohkem 15. sajandi inglise heliloojate loomingus. 15. sajandi lõpu suurim laulude kirjutaja [[Antoine Busnois]] ei kirjutanud ühtegi ja [[Johannes Ockeghem]] kirjutas üheainsa [[Gilles Binchois]]' surma puhul 1460. aastal. 15. sajandil nõrgeneb teksti ja muusika varasem seotus, näiteks on salmi tekst aa osas muusikaliste kordusteta. == Vaata ka == * Ballata == Viited == {{viited}} {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Luulevormid]] [[Kategooria:Muusikavormid]] [[Kategooria:Keskaja kirjandus]] [[Kategooria:Keskaja muusika]] 4lr6etwv7sz1a5tdtc6uffqvagfptge 6166145 6166144 2022-07-23T11:29:02Z Evlper 104506 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki [[File:Ballade schema.svg|thumb|300px|''Ballade''<nowiki>'</nowiki>i värsiskeem]] [[File:Balladelle schema.svg|thumb|300px|''Balladelle''<nowiki>'</nowiki>i värsiskeem]] '''''Ballade''''' on üks [[14. sajand|14.]] ja [[15. sajand]]i Prantsuse luules ja ilmalikus muusikas kehtinud [[fikseeritud vormid]]est<ref>W. Apel. Harvard Dictionary of Music. Harvard University Press, 1969</ref><ref>https://musicterms.artopium.com/f/Formesfixes.htm</ref>. == Ajaloost == ''Ballade'' üsna ilmseks varaseks eelkäijaks oli [[trubaduur]]ide luule, kes sageli kasutasid [[bar-vorm]]i (salmi aab-struktuuri) koos ''envoi''<nowiki>'</nowiki>ga. Erinevalt ''ballade''<nowiki>'</nowiki>st oli trubaduurilauludes enam kui kolm salmi ja kui oligi refräänirida, ei kordunud see salmist salmi. 13. sajandi lõpul hakkas aga ''ballade'' tüüpiline vorm ilmuma üha selgemini [[truväär]]ide luules. 14. sajand oli ''ballade'' õitseaeg nii luule- kui muusikavormina. 15. sajandil kadus see järk-järgult nii heliloojate kui ka luuletajate huvisfäärist, kuid luuletajad kasutasid seda siiski aeg-ajalt taotlusliku arhaismina. Kuid 15. sajandist pärinevad ka mõned kaunid ''ballade''<nowiki>'</nowiki>i näited [[Alain Chartier]]', [[Orleansi hertsog Charles|Orleansi hertsogi Charlesi]] ja [[Jean Molinet]]' loomingust ning [[François Villon]]i üks tuntumaid luuletusi refräänireaga "Mais où sont les neiges d’antan?" (eesti keeles "Kuhu mullused lumed jäid?") on ''ballade''.<ref>https://www.britannica.com/art/ballade</ref> == Vorm == [[File:Machaut Honte Paour.svg|thumb|500px|Guillaume de Machaut' ''ballade''<nowiki>'</nowiki>i "Honte, paour, doubtance" ''cantus''-hääl. Näha on aa-osa suletud ja avatud lõpp ning teise a suletud lõpu (taktid 15–18) muusikaline riimumine refrääni lõpuga (taktid 27–29)<br> {{audio|HontePaour.mid|MIDI rendering.}}]] Tüüpiline ''ballade'' koosneb kolmest salmist ja lühendatud lõpusalmist. Kõigil salmidel on sama riimiskeem ja salmi viimane rida sama tekstiga, mis ühtlasi moodustab refrääni. Iga salm koosneb kolmest osast, millest esimesel kahel on sama riimiskeem:<ref>https://musicterms.artopium.com/b/Ballade.htm</ref> '''aab R aab R aab R b R''' või rohkem lahtikirjutatuna '''ababbc bC ababbc bC ababbc bC bcbC''' Viimane lühike salm oli tavaliselt pühendus või pöördumine valitseja või mõne muu isiku poole, kellele laul oli loodud ja seda nimetati ''prince'' või ''envoi''. Näiteks [[Guillaume de Machaut]]' laul "Dame, ne regardez pas" on ''ballade'' värsiskeemiga '''ababbcC ababbcC ababbcC''' ilma ''envoi''<nowiki>'</nowiki>ta: :Dame, ne regardez pas :A vostre valour :Ne à moy, se je sui bas, :Mais loial Amour :Resgardez, qui par douçour :M’adonne d’un amoureus dart, ::Par vostre dous plaisant regart. :Dont je sui si en vos las :Qu’adès par savour :Humblement sans estre las :Recoy ma dolour. :Las! et vos cuers n’a tenrour :De l’ardure qui le mien art ::Par vostre dous plaisant regart. :Dame, faite à droit compas, :Je n’aim ne aour :Fors vous car tuit mi solas, :Mi ris et me plour, :Mi bien, mi mal, mi vigour, :Tout ce me vient, se Diex me gart, ::Par vostre dous plaisant regart. == Muusika == ''Ballade'' muusikaline vorm vastab teksti aab-vormile, kus salmi esimese kahe osa muusika kordub, tihtipeale vastavalt esimesel korral avatud ja teisel suletud lõpuga (''ouvert'' ja ''clos'') nii, et ''ouvert'' lõpu harmoonia juhib tagasi algusesse ja ''clos'' harmoonia edasi b-osa peale. b-osa lõpp võis sisaldada a-osa muusikalist materjali. Machaut leiutas ka variandi, kus b-osa samuti korrati ja sellele lisati refräänirida, see on ''ballade duplex'' ehk ''balladelle''. ''Ballade'' oli fikseeritud vormidest kõige kõrgstiilsem, tekstides leidub keerukaid sümboleid ja viiteid antiigile, ja näiteks Machaut kasutas seda kõige kõrgelennulisemate tunnete väljendamiseks muusikas. 14. sajandi lõpus kasutati ''ballade''<nowiki>'</nowiki>i lauludena kõige pidulikumatel ja formaalsematel puhkudel, nagu tähtsate patroonide tervitamine, suursündmuste mälestamine ja tähistamine ning kõige pidulikumad armastusavaldused<ref>https://www.britannica.com/art/ballade</ref>. === 14. sajandi ''ballade'' === ''Ballade''<nowiki>'</nowiki>i eelkäijateks arvatud trubaduuride ja truvääride laulud olid ühehäälsed. 14. sajandil kirjutab esimesed polüfoonilise muusikaga ''ballade''<nowiki>'</nowiki>id [[Guillaume de Machaut]]. Temalt on selles luulevormis tekstiga laule enam kui üheltki teiselt heliloojalt. Tema loomingu puhul võib jälgida ''ballade''<nowiki/>'i muusikalise vormi järkjärgulist väljakujunemist, eriti kindlat tava lõpetada salmiosa teine a muusikalise epiloogiga, mida korratakse ka refräänirea lõpus (muusikaline riim). Enamik neist lauludest on ühele häälele ühe või kahe tekstita saatehäälega, mida võidi mängida [[Instrumentaalmuusika|instrumentaalselt]].<ref>https://www.britannica.com/art/ballade</ref> === 15. sajandi ''ballade'' === 15. sajandil kaotab luule- ja muusikavorm oma varasema populaarsuse. [[Guillaume Dufay]] on kirjutanud mõned ''ballade''<nowiki/>'id, enamiku neist oma nooruses ja mingite sündmuste puhuks. Neid leiab rohkem 15. sajandi inglise heliloojate loomingus. 15. sajandi lõpu suurim laulude kirjutaja [[Antoine Busnois]] ei kirjutanud ühtegi ja [[Johannes Ockeghem]] kirjutas üheainsa [[Gilles Binchois]]' surma puhul 1460. aastal. 15. sajandil nõrgeneb teksti ja muusika varasem seotus, näiteks on salmi tekst aa osas muusikaliste kordusteta. == Vaata ka == * [[Ballata]] == Viited == {{viited}} {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Luulevormid]] [[Kategooria:Muusikavormid]] [[Kategooria:Keskaja kirjandus]] [[Kategooria:Keskaja muusika]] j5vx6ip1zbbq0gijonsfb6ba0sbehi6 0 578881 6166149 5587375 2022-07-23T11:34:29Z Evlper 104506 /* Muusika */ wikitext text/x-wiki '''''Ballata''''' on tantsulaulust välja kasvanud luule- ja muusikavorm, mis oli Itaalias ilmaliku lauluna kasutusel 13.–15. sajandil. Seda on peetud ka prantsuse ''[[virelai]]'' itaaliapäraseks paralleeliks<ref>https://musicterms.artopium.com/b/Ballata.htm</ref>. == Ajaloost == Kunagisele põlvnemisele tantsulaulust vihjab kõigepealt lauluvormi nimi, ''ballare'' tähendab 'tantsima'. Tantsulaulule viitab ka teksti ja muusika vorm: algselt koosnes see [[Koor (muusika)|koor]]i lauldud [[refrään]]ist (''ripresa'') ja salmidest (''stanze''), mida laulis [[solist]]. Esimesed teadaolevad ''ballata''-vormis tekstid on muusikata ja pärinevad 13. sajandi teisest poolest<ref>https://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000001891</ref>. [[Dante]] mainib ''ballata''<nowiki>'</nowiki>t oma teoses "De vulgari eloquentia", märkides, et kantsoon on üllam kui ''ballata'', sest et ''ballata'' vajab peale lauljate veel tantsijaid, kelle jaoks ta on loodud<ref>http://www.thelatinlibrary.com/dante/vulgar2.shtml#III</ref>: :''Adhuc: quicquid per se ipsum efficit illud ad quod factum est, nobilius esse videtur quam quod extrinseco indiget: sed cantiones per se totum quod debent efficiunt, quod ballate non faciunt: indigent enim plausoribus, ad quos edite sunt; ergo cantiones nobiliores ballatis esse sequitur extimandas, et per consequens nobilissimum aliorum esse modum illarum, cum nemo dubitet quin ballate sonitus nobilitate excellant.'' ("De vulgari eloquentia" libro II, iii. 5, 1304–1305) [[Giovanni Boccaccio]] "[[Dekameron]]is" lauldakse iga päeva lõpul üks ''ballata''<ref>http://www.iisbianchi.it/progetti/MoseMultimedia/Letteratura/Boccaccio/Capolavoro.htm</ref>. == Vorm == ''Ballata'' värsiread on tavaliselt kas üheteistkümne- või seitsmesilbilised või kombineeritakse üheteistkümne- ja seitsmesilbilisi ridu. Tekstiline ja muusikaline struktuur on täpses vastavuses. ''Ballata'' algab refrääniga, järgneb salm uue meloodiaga, salmi teine pool on ''volta'', mis toob sisse endise meloodia uute sõnadega, ja seejärel korratakse refrääni uuesti (muusikalise struktuuri skeem '''A Bba A''')<ref>http://www.treccani.it/enciclopedia/ballata/</ref>: * A esimene meloodia (algsed sõnad) (''ripresa,'' refrään) * B teine meloodia (algsed sõnad) (''piedi,'' salm) * b teine meloodia (uued sõnad) (''piedi,'' salm) * a esimene meloodia (uued sõnad) (salm jätkub, ''volta'') * A esimene meloodia (algsed sõnad) (''ripresa'') Näiteks [[Francesco Landini]] kahehäälne ''ballata'' "Ecco la primavera" on vaid ühe salmiga, riimiskeem '''abba cdcd deea abba''': :Ecco la primavera, :Che'l cor fa rallegrare, :Temp'è d'annamorare :E star con lieta cera. (''ripresa'') :Noi vegiam l'aria e'l tempo :Che pur chiam' allegreça :In questo vago tempo :Ogni cosa vagheça. (salm) :L'erbe con gran frescheça (salm jätkub, ''volta'') :E fior' coprono i prati, :E gli arbori adornati :Sono in simil manera. :Ecco la primavera :Che'l cor fa rallegrare :Temp'è d'annamorare :E star con lieta cera. (''ripresa'' kordub) : ''Ballata'' muusikaline põhistruktuur on sama mis ''virelai''<nowiki>'</nowiki>l, kuid * tekst on [[itaalia keel]]es * ''ballata'' on [[stroof]]iline, sel võib olla palju salme, tavaliselt neli; kuid võib olla ka vaid üks * igal osal on oma iseloomulik riimiskeem<ref>https://wmich.edu/musicgradexamprep/FormesFixesBallata.htm</ref> * itaalia ''ballata''<nowiki>'</nowiki>s ei kasutata avatud ja suletud lõppu nagu prantsuse muusikas; kui seda esineb, siis vaid hilise laenuna == Muusika == ''Trecento'' muusikas oli ''ballata'' kõige olulisem ilmaliku laulu vorm, mis 14. sajandi jooksul tõrjus jõuliselt kõrvale [[madrigal (trecento)|madrigal]]i. Üks varaseid ''ballata''<nowiki>'</nowiki>de allikaid on [[Rossi Codex]] ja seal leiduvad laulud on [[Ühehäälsus|ühehäälsed]]. Hilisemad ''ballata'''d on tavaliselt kahe- või kolmehäälsed. Tuntuim ''ballata''<nowiki>'</nowiki>sid kirjutanud helilooja on [[Francesco Landini]], teised tema kaasaegsed on [[Andrea da Firenze]], [[Bartolino da Padova]] ja [[Johannes Ciconia]]. 15. sajandil kirjutas mõned ''ballata''<nowiki>'</nowiki>d veel [[Guillaume Dufay]], kuid ta oli üks viimaseid. == Vaata ka == * [[Ballade]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www3.cpdl.org/wiki/index.php/Questa_fanciull%27_amor_(Francesco_Landini) Francesco Landini ''ballata'' "Questa fanciull' amor" andmebaasis Choral Public Domain Library (ChoralWiki)] * [http://www3.cpdl.org/wiki/index.php/Lasso,_di_donna_(Francesco_Landini) Francesco Landini ''ballata'' "Lasso, di donna" andmebaasis Choral Public Domain Library (ChoralWiki)] * [https://www.youtube.com/watch?v=1qWYBPFA3Fo Video: Francesco Landini ''ballata'' "Questa fanciull' amor" vanamuusikaansambel Reverdie esituses] * [https://www.youtube.com/watch?v=AgLstwEujfo Video: Francesco Landini ''ballata'' "Ecco la primavera" vanamuusikaansambel The Waverly Consort esituses] {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Luulevormid]] [[Kategooria:Muusikažanrid]] [[Kategooria:Keskaja muusika]] [[Kategooria:Itaalia muusika]] mjux7z2icw0fm5me8dlze1tq1rkftdt 6166150 6166149 2022-07-23T11:34:51Z Evlper 104506 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki '''''Ballata''''' on tantsulaulust välja kasvanud luule- ja muusikavorm, mis oli Itaalias ilmaliku lauluna kasutusel 13.–15. sajandil. Seda on peetud ka prantsuse ''[[virelai]]'' itaaliapäraseks paralleeliks<ref>https://musicterms.artopium.com/b/Ballata.htm</ref>. == Ajaloost == Kunagisele põlvnemisele tantsulaulust vihjab kõigepealt lauluvormi nimi, ''ballare'' tähendab 'tantsima'. Tantsulaulule viitab ka teksti ja muusika vorm: algselt koosnes see [[Koor (muusika)|koor]]i lauldud [[refrään]]ist (''ripresa'') ja salmidest (''stanze''), mida laulis [[solist]]. Esimesed teadaolevad ''ballata''-vormis tekstid on muusikata ja pärinevad 13. sajandi teisest poolest<ref>https://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000001891</ref>. [[Dante]] mainib ''ballata''<nowiki>'</nowiki>t oma teoses "De vulgari eloquentia", märkides, et kantsoon on üllam kui ''ballata'', sest et ''ballata'' vajab peale lauljate veel tantsijaid, kelle jaoks ta on loodud<ref>http://www.thelatinlibrary.com/dante/vulgar2.shtml#III</ref>: :''Adhuc: quicquid per se ipsum efficit illud ad quod factum est, nobilius esse videtur quam quod extrinseco indiget: sed cantiones per se totum quod debent efficiunt, quod ballate non faciunt: indigent enim plausoribus, ad quos edite sunt; ergo cantiones nobiliores ballatis esse sequitur extimandas, et per consequens nobilissimum aliorum esse modum illarum, cum nemo dubitet quin ballate sonitus nobilitate excellant.'' ("De vulgari eloquentia" libro II, iii. 5, 1304–1305) [[Giovanni Boccaccio]] "[[Dekameron]]is" lauldakse iga päeva lõpul üks ''ballata''<ref>http://www.iisbianchi.it/progetti/MoseMultimedia/Letteratura/Boccaccio/Capolavoro.htm</ref>. == Vorm == ''Ballata'' värsiread on tavaliselt kas üheteistkümne- või seitsmesilbilised või kombineeritakse üheteistkümne- ja seitsmesilbilisi ridu. Tekstiline ja muusikaline struktuur on täpses vastavuses. ''Ballata'' algab refrääniga, järgneb salm uue meloodiaga, salmi teine pool on ''volta'', mis toob sisse endise meloodia uute sõnadega, ja seejärel korratakse refrääni uuesti (muusikalise struktuuri skeem '''A Bba A''')<ref>http://www.treccani.it/enciclopedia/ballata/</ref>: * A esimene meloodia (algsed sõnad) (''ripresa,'' refrään) * B teine meloodia (algsed sõnad) (''piedi,'' salm) * b teine meloodia (uued sõnad) (''piedi,'' salm) * a esimene meloodia (uued sõnad) (salm jätkub, ''volta'') * A esimene meloodia (algsed sõnad) (''ripresa'') Näiteks [[Francesco Landini]] kahehäälne ''ballata'' "Ecco la primavera" on vaid ühe salmiga, riimiskeem '''abba cdcd deea abba''': :Ecco la primavera, :Che'l cor fa rallegrare, :Temp'è d'annamorare :E star con lieta cera. (''ripresa'') :Noi vegiam l'aria e'l tempo :Che pur chiam' allegreça :In questo vago tempo :Ogni cosa vagheça. (salm) :L'erbe con gran frescheça (salm jätkub, ''volta'') :E fior' coprono i prati, :E gli arbori adornati :Sono in simil manera. :Ecco la primavera :Che'l cor fa rallegrare :Temp'è d'annamorare :E star con lieta cera. (''ripresa'' kordub) : ''Ballata'' muusikaline põhistruktuur on sama mis ''virelai''<nowiki>'</nowiki>l, kuid * tekst on [[itaalia keel]]es * ''ballata'' on [[stroof]]iline, sel võib olla palju salme, tavaliselt neli; kuid võib olla ka vaid üks * igal osal on oma iseloomulik riimiskeem<ref>https://wmich.edu/musicgradexamprep/FormesFixesBallata.htm</ref> * itaalia ''ballata''<nowiki>'</nowiki>s ei kasutata avatud ja suletud lõppu nagu prantsuse muusikas; kui seda esineb, siis vaid hilise laenuna == Muusika == ''Trecento'' muusikas oli ''ballata'' kõige olulisem ilmaliku laulu vorm, mis 14. sajandi jooksul tõrjus jõuliselt kõrvale [[madrigal (trecento)|madrigal]]i. Üks varaseid ''ballata''<nowiki>'</nowiki>de allikaid on [[Rossi Codex]] ja seal leiduvad laulud on [[Ühehäälsus|ühehäälsed]]. Hilisemad ''ballata'''d on tavaliselt kahe- või kolmehäälsed. Tuntuim ''ballata''<nowiki>'</nowiki>sid kirjutanud helilooja on [[Francesco Landini]], teised tema kaasaegsed on [[Andrea da Firenze]], [[Bartolino da Padova]] ja [[Johannes Ciconia]]. 15. sajandil kirjutas mõned ''ballata''<nowiki>'</nowiki>d veel [[Guillaume Dufay]], kuid ta oli üks viimaseid. == Vaata ka == * [[Ballade]] * [[Ballo]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www3.cpdl.org/wiki/index.php/Questa_fanciull%27_amor_(Francesco_Landini) Francesco Landini ''ballata'' "Questa fanciull' amor" andmebaasis Choral Public Domain Library (ChoralWiki)] * [http://www3.cpdl.org/wiki/index.php/Lasso,_di_donna_(Francesco_Landini) Francesco Landini ''ballata'' "Lasso, di donna" andmebaasis Choral Public Domain Library (ChoralWiki)] * [https://www.youtube.com/watch?v=1qWYBPFA3Fo Video: Francesco Landini ''ballata'' "Questa fanciull' amor" vanamuusikaansambel Reverdie esituses] * [https://www.youtube.com/watch?v=AgLstwEujfo Video: Francesco Landini ''ballata'' "Ecco la primavera" vanamuusikaansambel The Waverly Consort esituses] {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Luulevormid]] [[Kategooria:Muusikažanrid]] [[Kategooria:Keskaja muusika]] [[Kategooria:Itaalia muusika]] albyywtqmre96v29tsy6d7sgzwvk728 6166154 6166150 2022-07-23T11:37:34Z Evlper 104506 /* Vorm */ wikitext text/x-wiki '''''Ballata''''' on tantsulaulust välja kasvanud luule- ja muusikavorm, mis oli Itaalias ilmaliku lauluna kasutusel 13.–15. sajandil. Seda on peetud ka prantsuse ''[[virelai]]'' itaaliapäraseks paralleeliks<ref>https://musicterms.artopium.com/b/Ballata.htm</ref>. == Ajaloost == Kunagisele põlvnemisele tantsulaulust vihjab kõigepealt lauluvormi nimi, ''ballare'' tähendab 'tantsima'. Tantsulaulule viitab ka teksti ja muusika vorm: algselt koosnes see [[Koor (muusika)|koor]]i lauldud [[refrään]]ist (''ripresa'') ja salmidest (''stanze''), mida laulis [[solist]]. Esimesed teadaolevad ''ballata''-vormis tekstid on muusikata ja pärinevad 13. sajandi teisest poolest<ref>https://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000001891</ref>. [[Dante]] mainib ''ballata''<nowiki>'</nowiki>t oma teoses "De vulgari eloquentia", märkides, et kantsoon on üllam kui ''ballata'', sest et ''ballata'' vajab peale lauljate veel tantsijaid, kelle jaoks ta on loodud<ref>http://www.thelatinlibrary.com/dante/vulgar2.shtml#III</ref>: :''Adhuc: quicquid per se ipsum efficit illud ad quod factum est, nobilius esse videtur quam quod extrinseco indiget: sed cantiones per se totum quod debent efficiunt, quod ballate non faciunt: indigent enim plausoribus, ad quos edite sunt; ergo cantiones nobiliores ballatis esse sequitur extimandas, et per consequens nobilissimum aliorum esse modum illarum, cum nemo dubitet quin ballate sonitus nobilitate excellant.'' ("De vulgari eloquentia" libro II, iii. 5, 1304–1305) [[Giovanni Boccaccio]] "[[Dekameron]]is" lauldakse iga päeva lõpul üks ''ballata''<ref>http://www.iisbianchi.it/progetti/MoseMultimedia/Letteratura/Boccaccio/Capolavoro.htm</ref>. == Vorm == ''Ballata'' värsiread on tavaliselt kas üheteistkümne- või seitsmesilbilised või kombineeritakse üheteistkümne- ja seitsmesilbilisi ridu. Tekstiline ja muusikaline struktuur on täpses vastavuses. ''Ballata'' algab refrääniga, järgneb salm uue meloodiaga, salmi teine pool on ''volta'', mis toob sisse endise meloodia uute sõnadega, ja seejärel korratakse refrääni uuesti (muusikalise struktuuri skeem '''A Bba A''')<ref>http://www.treccani.it/enciclopedia/ballata/</ref>: * A esimene meloodia (algsed sõnad) (''ripresa,'' refrään) * B teine meloodia (algsed sõnad) (''piedi,'' salm) * b teine meloodia (uued sõnad) (''piedi,'' salm) * a esimene meloodia (uued sõnad) (salm jätkub, ''volta'') * A esimene meloodia (algsed sõnad) (''ripresa'') Näiteks [[Francesco Landini]] kahehäälne ''ballata'' "Ecco la primavera" on vaid ühe salmiga, riimiskeem '''abba cdcd deea abba''': :Ecco la primavera, :Che'l cor fa rallegrare, :Temp'è d'annamorare :E star con lieta cera. (''ripresa'') :Noi vegiam l'aria e'l tempo :Che pur chiam' allegreça :In questo vago tempo :Ogni cosa vagheça. (salm) :L'erbe con gran frescheça (salm jätkub, ''volta'') :E fior' coprono i prati, :E gli arbori adornati :Sono in simil manera. :Ecco la primavera :Che'l cor fa rallegrare :Temp'è d'annamorare :E star con lieta cera. (''ripresa'' kordub) : === Erinevus ''virelai''<nowiki>'</nowiki>st === ''Ballata'' muusikaline põhistruktuur on sama mis ''virelai''<nowiki>'</nowiki>l, kuid * tekst on [[itaalia keel]]es * ''ballata'' on [[stroof]]iline, sel võib olla palju salme, tavaliselt neli; kuid võib olla ka vaid üks * igal osal on oma iseloomulik riimiskeem<ref>https://wmich.edu/musicgradexamprep/FormesFixesBallata.htm</ref> * itaalia ''ballata''<nowiki>'</nowiki>s ei kasutata avatud ja suletud lõppu nagu prantsuse muusikas; kui seda esineb, siis vaid hilise laenuna == Muusika == ''Trecento'' muusikas oli ''ballata'' kõige olulisem ilmaliku laulu vorm, mis 14. sajandi jooksul tõrjus jõuliselt kõrvale [[madrigal (trecento)|madrigal]]i. Üks varaseid ''ballata''<nowiki>'</nowiki>de allikaid on [[Rossi Codex]] ja seal leiduvad laulud on [[Ühehäälsus|ühehäälsed]]. Hilisemad ''ballata'''d on tavaliselt kahe- või kolmehäälsed. Tuntuim ''ballata''<nowiki>'</nowiki>sid kirjutanud helilooja on [[Francesco Landini]], teised tema kaasaegsed on [[Andrea da Firenze]], [[Bartolino da Padova]] ja [[Johannes Ciconia]]. 15. sajandil kirjutas mõned ''ballata''<nowiki>'</nowiki>d veel [[Guillaume Dufay]], kuid ta oli üks viimaseid. == Vaata ka == * [[Ballade]] * [[Ballo]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www3.cpdl.org/wiki/index.php/Questa_fanciull%27_amor_(Francesco_Landini) Francesco Landini ''ballata'' "Questa fanciull' amor" andmebaasis Choral Public Domain Library (ChoralWiki)] * [http://www3.cpdl.org/wiki/index.php/Lasso,_di_donna_(Francesco_Landini) Francesco Landini ''ballata'' "Lasso, di donna" andmebaasis Choral Public Domain Library (ChoralWiki)] * [https://www.youtube.com/watch?v=1qWYBPFA3Fo Video: Francesco Landini ''ballata'' "Questa fanciull' amor" vanamuusikaansambel Reverdie esituses] * [https://www.youtube.com/watch?v=AgLstwEujfo Video: Francesco Landini ''ballata'' "Ecco la primavera" vanamuusikaansambel The Waverly Consort esituses] {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Luulevormid]] [[Kategooria:Muusikažanrid]] [[Kategooria:Keskaja muusika]] [[Kategooria:Itaalia muusika]] g7u4x2upc3hcglygsllsclkhk2q7un8 6166160 6166154 2022-07-23T11:47:01Z Evlper 104506 /* Muusika */ wikitext text/x-wiki '''''Ballata''''' on tantsulaulust välja kasvanud luule- ja muusikavorm, mis oli Itaalias ilmaliku lauluna kasutusel 13.–15. sajandil. Seda on peetud ka prantsuse ''[[virelai]]'' itaaliapäraseks paralleeliks<ref>https://musicterms.artopium.com/b/Ballata.htm</ref>. == Ajaloost == Kunagisele põlvnemisele tantsulaulust vihjab kõigepealt lauluvormi nimi, ''ballare'' tähendab 'tantsima'. Tantsulaulule viitab ka teksti ja muusika vorm: algselt koosnes see [[Koor (muusika)|koor]]i lauldud [[refrään]]ist (''ripresa'') ja salmidest (''stanze''), mida laulis [[solist]]. Esimesed teadaolevad ''ballata''-vormis tekstid on muusikata ja pärinevad 13. sajandi teisest poolest<ref>https://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000001891</ref>. [[Dante]] mainib ''ballata''<nowiki>'</nowiki>t oma teoses "De vulgari eloquentia", märkides, et kantsoon on üllam kui ''ballata'', sest et ''ballata'' vajab peale lauljate veel tantsijaid, kelle jaoks ta on loodud<ref>http://www.thelatinlibrary.com/dante/vulgar2.shtml#III</ref>: :''Adhuc: quicquid per se ipsum efficit illud ad quod factum est, nobilius esse videtur quam quod extrinseco indiget: sed cantiones per se totum quod debent efficiunt, quod ballate non faciunt: indigent enim plausoribus, ad quos edite sunt; ergo cantiones nobiliores ballatis esse sequitur extimandas, et per consequens nobilissimum aliorum esse modum illarum, cum nemo dubitet quin ballate sonitus nobilitate excellant.'' ("De vulgari eloquentia" libro II, iii. 5, 1304–1305) [[Giovanni Boccaccio]] "[[Dekameron]]is" lauldakse iga päeva lõpul üks ''ballata''<ref>http://www.iisbianchi.it/progetti/MoseMultimedia/Letteratura/Boccaccio/Capolavoro.htm</ref>. == Vorm == ''Ballata'' värsiread on tavaliselt kas üheteistkümne- või seitsmesilbilised või kombineeritakse üheteistkümne- ja seitsmesilbilisi ridu. Tekstiline ja muusikaline struktuur on täpses vastavuses. ''Ballata'' algab refrääniga, järgneb salm uue meloodiaga, salmi teine pool on ''volta'', mis toob sisse endise meloodia uute sõnadega, ja seejärel korratakse refrääni uuesti (muusikalise struktuuri skeem '''A Bba A''')<ref>http://www.treccani.it/enciclopedia/ballata/</ref>: * A esimene meloodia (algsed sõnad) (''ripresa,'' refrään) * B teine meloodia (algsed sõnad) (''piedi,'' salm) * b teine meloodia (uued sõnad) (''piedi,'' salm) * a esimene meloodia (uued sõnad) (salm jätkub, ''volta'') * A esimene meloodia (algsed sõnad) (''ripresa'') Näiteks [[Francesco Landini]] kahehäälne ''ballata'' "Ecco la primavera" on vaid ühe salmiga, riimiskeem '''abba cdcd deea abba''': :Ecco la primavera, :Che'l cor fa rallegrare, :Temp'è d'annamorare :E star con lieta cera. (''ripresa'') :Noi vegiam l'aria e'l tempo :Che pur chiam' allegreça :In questo vago tempo :Ogni cosa vagheça. (salm) :L'erbe con gran frescheça (salm jätkub, ''volta'') :E fior' coprono i prati, :E gli arbori adornati :Sono in simil manera. :Ecco la primavera :Che'l cor fa rallegrare :Temp'è d'annamorare :E star con lieta cera. (''ripresa'' kordub) : === Erinevus ''virelai''<nowiki>'</nowiki>st === ''Ballata'' muusikaline põhistruktuur on sama mis ''virelai''<nowiki>'</nowiki>l, kuid * tekst on [[itaalia keel]]es * ''ballata'' on [[stroof]]iline, sel võib olla palju salme, tavaliselt neli; kuid võib olla ka vaid üks * igal osal on oma iseloomulik riimiskeem<ref>https://wmich.edu/musicgradexamprep/FormesFixesBallata.htm</ref> * itaalia ''ballata''<nowiki>'</nowiki>s ei kasutata avatud ja suletud lõppu nagu prantsuse muusikas; kui seda esineb, siis vaid hilise laenuna == Muusika == ''[[Trecento (muusika)|Trecento'' muusikas]] oli ''ballata'' kõige olulisem ilmaliku laulu vorm, mis 14. sajandi jooksul tõrjus jõuliselt kõrvale [[madrigal (trecento)|madrigal]]i. Üks varaseid ''ballata''<nowiki>'</nowiki>de allikaid on [[Rossi Codex]] ja seal leiduvad laulud on [[Ühehäälsus|ühehäälsed]]. Hilisemad ''ballata'''d on tavaliselt kahe- või kolmehäälsed. Tuntuim ''ballata''<nowiki>'</nowiki>sid kirjutanud helilooja on [[Francesco Landini]], teised tema kaasaegsed on [[Andrea da Firenze]], [[Bartolino da Padova]] ja [[Johannes Ciconia]]. 15. sajandil kirjutas mõned ''ballata''<nowiki>'</nowiki>d veel [[Guillaume Dufay]], kuid ta oli üks viimaseid. == Vaata ka == * [[Ballade]] * [[Ballo]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www3.cpdl.org/wiki/index.php/Questa_fanciull%27_amor_(Francesco_Landini) Francesco Landini ''ballata'' "Questa fanciull' amor" andmebaasis Choral Public Domain Library (ChoralWiki)] * [http://www3.cpdl.org/wiki/index.php/Lasso,_di_donna_(Francesco_Landini) Francesco Landini ''ballata'' "Lasso, di donna" andmebaasis Choral Public Domain Library (ChoralWiki)] * [https://www.youtube.com/watch?v=1qWYBPFA3Fo Video: Francesco Landini ''ballata'' "Questa fanciull' amor" vanamuusikaansambel Reverdie esituses] * [https://www.youtube.com/watch?v=AgLstwEujfo Video: Francesco Landini ''ballata'' "Ecco la primavera" vanamuusikaansambel The Waverly Consort esituses] {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Luulevormid]] [[Kategooria:Muusikažanrid]] [[Kategooria:Keskaja muusika]] [[Kategooria:Itaalia muusika]] py58j6q6s0aff8xsrq2jum6ydg69hty 6166162 6166160 2022-07-23T11:47:17Z Evlper 104506 /* Muusika */ wikitext text/x-wiki '''''Ballata''''' on tantsulaulust välja kasvanud luule- ja muusikavorm, mis oli Itaalias ilmaliku lauluna kasutusel 13.–15. sajandil. Seda on peetud ka prantsuse ''[[virelai]]'' itaaliapäraseks paralleeliks<ref>https://musicterms.artopium.com/b/Ballata.htm</ref>. == Ajaloost == Kunagisele põlvnemisele tantsulaulust vihjab kõigepealt lauluvormi nimi, ''ballare'' tähendab 'tantsima'. Tantsulaulule viitab ka teksti ja muusika vorm: algselt koosnes see [[Koor (muusika)|koor]]i lauldud [[refrään]]ist (''ripresa'') ja salmidest (''stanze''), mida laulis [[solist]]. Esimesed teadaolevad ''ballata''-vormis tekstid on muusikata ja pärinevad 13. sajandi teisest poolest<ref>https://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000001891</ref>. [[Dante]] mainib ''ballata''<nowiki>'</nowiki>t oma teoses "De vulgari eloquentia", märkides, et kantsoon on üllam kui ''ballata'', sest et ''ballata'' vajab peale lauljate veel tantsijaid, kelle jaoks ta on loodud<ref>http://www.thelatinlibrary.com/dante/vulgar2.shtml#III</ref>: :''Adhuc: quicquid per se ipsum efficit illud ad quod factum est, nobilius esse videtur quam quod extrinseco indiget: sed cantiones per se totum quod debent efficiunt, quod ballate non faciunt: indigent enim plausoribus, ad quos edite sunt; ergo cantiones nobiliores ballatis esse sequitur extimandas, et per consequens nobilissimum aliorum esse modum illarum, cum nemo dubitet quin ballate sonitus nobilitate excellant.'' ("De vulgari eloquentia" libro II, iii. 5, 1304–1305) [[Giovanni Boccaccio]] "[[Dekameron]]is" lauldakse iga päeva lõpul üks ''ballata''<ref>http://www.iisbianchi.it/progetti/MoseMultimedia/Letteratura/Boccaccio/Capolavoro.htm</ref>. == Vorm == ''Ballata'' värsiread on tavaliselt kas üheteistkümne- või seitsmesilbilised või kombineeritakse üheteistkümne- ja seitsmesilbilisi ridu. Tekstiline ja muusikaline struktuur on täpses vastavuses. ''Ballata'' algab refrääniga, järgneb salm uue meloodiaga, salmi teine pool on ''volta'', mis toob sisse endise meloodia uute sõnadega, ja seejärel korratakse refrääni uuesti (muusikalise struktuuri skeem '''A Bba A''')<ref>http://www.treccani.it/enciclopedia/ballata/</ref>: * A esimene meloodia (algsed sõnad) (''ripresa,'' refrään) * B teine meloodia (algsed sõnad) (''piedi,'' salm) * b teine meloodia (uued sõnad) (''piedi,'' salm) * a esimene meloodia (uued sõnad) (salm jätkub, ''volta'') * A esimene meloodia (algsed sõnad) (''ripresa'') Näiteks [[Francesco Landini]] kahehäälne ''ballata'' "Ecco la primavera" on vaid ühe salmiga, riimiskeem '''abba cdcd deea abba''': :Ecco la primavera, :Che'l cor fa rallegrare, :Temp'è d'annamorare :E star con lieta cera. (''ripresa'') :Noi vegiam l'aria e'l tempo :Che pur chiam' allegreça :In questo vago tempo :Ogni cosa vagheça. (salm) :L'erbe con gran frescheça (salm jätkub, ''volta'') :E fior' coprono i prati, :E gli arbori adornati :Sono in simil manera. :Ecco la primavera :Che'l cor fa rallegrare :Temp'è d'annamorare :E star con lieta cera. (''ripresa'' kordub) : === Erinevus ''virelai''<nowiki>'</nowiki>st === ''Ballata'' muusikaline põhistruktuur on sama mis ''virelai''<nowiki>'</nowiki>l, kuid * tekst on [[itaalia keel]]es * ''ballata'' on [[stroof]]iline, sel võib olla palju salme, tavaliselt neli; kuid võib olla ka vaid üks * igal osal on oma iseloomulik riimiskeem<ref>https://wmich.edu/musicgradexamprep/FormesFixesBallata.htm</ref> * itaalia ''ballata''<nowiki>'</nowiki>s ei kasutata avatud ja suletud lõppu nagu prantsuse muusikas; kui seda esineb, siis vaid hilise laenuna == Muusika == ''[[Trecento (muusika)|Trecento]]'' muusikas oli ''ballata'' kõige olulisem ilmaliku laulu vorm, mis 14. sajandi jooksul tõrjus jõuliselt kõrvale [[madrigal (trecento)|madrigal]]i. Üks varaseid ''ballata''<nowiki>'</nowiki>de allikaid on [[Rossi Codex]] ja seal leiduvad laulud on [[Ühehäälsus|ühehäälsed]]. Hilisemad ''ballata'''d on tavaliselt kahe- või kolmehäälsed. Tuntuim ''ballata''<nowiki>'</nowiki>sid kirjutanud helilooja on [[Francesco Landini]], teised tema kaasaegsed on [[Andrea da Firenze]], [[Bartolino da Padova]] ja [[Johannes Ciconia]]. 15. sajandil kirjutas mõned ''ballata''<nowiki>'</nowiki>d veel [[Guillaume Dufay]], kuid ta oli üks viimaseid. == Vaata ka == * [[Ballade]] * [[Ballo]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www3.cpdl.org/wiki/index.php/Questa_fanciull%27_amor_(Francesco_Landini) Francesco Landini ''ballata'' "Questa fanciull' amor" andmebaasis Choral Public Domain Library (ChoralWiki)] * [http://www3.cpdl.org/wiki/index.php/Lasso,_di_donna_(Francesco_Landini) Francesco Landini ''ballata'' "Lasso, di donna" andmebaasis Choral Public Domain Library (ChoralWiki)] * [https://www.youtube.com/watch?v=1qWYBPFA3Fo Video: Francesco Landini ''ballata'' "Questa fanciull' amor" vanamuusikaansambel Reverdie esituses] * [https://www.youtube.com/watch?v=AgLstwEujfo Video: Francesco Landini ''ballata'' "Ecco la primavera" vanamuusikaansambel The Waverly Consort esituses] {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Luulevormid]] [[Kategooria:Muusikažanrid]] [[Kategooria:Keskaja muusika]] [[Kategooria:Itaalia muusika]] gxbnliidpglfstl1vxbchkuvdanp2qi 0 581043 6165631 6147204 2022-07-22T14:38:05Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dubrovõtsja | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Дубровиця | nimi2_keel = poola | nimi2 = Dąbrowica | pilt = Kostel sv.Ioana Chrestytelia v Dubrovyci.jpg | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Katoliku kirik Dubrovõtsjas | lipp = Dubrovitsja_city_fl.png | lipu_link = [[Dubrovõtsja lipp]] | vapp = Dombrv_s.png | vapi_link = [[Dubrovõtsja vapp]] | pindala = 8,88 | elanikke = 9359 (2021) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina }} '''Dubrovõtsja''' ([[ukraina keel|ukraina]] Дубровиця, [[poola keel|poola]] Dąbrowica) on linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Dubrovõtsja rajoon]]i halduskeskus. Dubrovõtsja asub [[Rivne]]st umbes 110 km põhjas. Dubrovõtsjat on esmamainitud [[1005]]. aastal, linnaõigused sai [[1940]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20200805042041/http://dubrrada.gov.ua/5-dubrovickiy-rayon.html Дубровицький район] Дубровицька районна рада</ref> [[2001]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Dubrovõtsja elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 96,98%, [[venelased|venelasi]] 1,89%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,73% ja [[poolakad|poolakaid]] 0,10.<ref>[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст] Datatowel.in.ua</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Rivne oblast]] g91vlkfxncn6joybbbbqqik3avl5tj6 0 581364 6165569 6032014 2022-07-22T13:23:54Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{infokast kaitseala | nimi = Driksna nõmme looduspark | omakeelne_nimi = Dabas parka "Driksnas sils" | pilt = | pildiallkiri = | asukoht = | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = 6,76 | pindala_viide = | tüüp = looduspark | moodustatud = 1990 | valitseja = | asendikaart = Läti | osm = pind }} '''Driksna nõmme looduspark''' (läti keeles ''Driksnas sils'') on kaitseala Lätis [[Latgale]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]] [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]]. Looduspark asub [[Madona]]st [[Trepe]]ni ulatuvas küngaste vööndis. Kaitseala loodi [[1990]]. aastal, kaitsmaks sealsete männikute taimestikku.<ref>[https://www.daba.gov.lv/public/lat/iadt/dabas_parki/driksnas_sils/ Dabas aizsardzības pārvalde]</ref> Kaitseala asub [[Ida-Läti madalik]]ul. Kaitseala pindala on 676 ha. Kaitserežiim näeb ette kolm kaitsekorralduslikku tsooni - looduspargi üldtsoonmaastikukaitse tsoon ja rangema kaitsega tsoon<ref>[http://likumi.lv/doc.php?id=164590 Dabas parka "Driksnas sils" individuālie aizsardzības un izmantošanas noteikumi]</ref> Põhjas ulatub see [[Aiviekste luha looduspark|Aiviekste luha looduspargini]]. Driksnise järve ääres kasvavad kaks looduskaitsealust mändi – Driksna mänd ja nimetu mänd ümbermõõduga 2,53 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Loodusparki jäävad Drikšņa muinaskalmed ja Sāviena linnamägi, mis on kultuurimälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija] </ref> Kaitstavaid loodusdirektiivi elupaigatüüpe on Driksna nõmme looduspargis kuus, lisaks veel kaks Lätis väärtuslikuks peetavat elupaigatüüpi. Looduspargis kasvab 10 kaitsealust taimeliiki. Neist olulisim on [[palu-karukell]]. Taimedest kasvavad seal [[kännas-kipslill]], [[palu-liivkann]], [[sile tondipea]], [[sinine kopsurohi]]; kaitseala on ka üks viiest [[püst-linalehik]]u kasvukohast Lätis.<ref>[https://www.daba.gov.lv/public/lat/iadt/dabas_parki/driksnas_sils/ Dabas aizsardzības pārvalde]</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.daba.gov.lv/lv/driksnas-sils Kaitsealast Läti looduskaitseameti kodulehel] (''läti keeles'') [[Kategooria:Läti looduspargid]] [[Kategooria:Madona piirkond]] onmwro4crrbwrv0eg7lg9fhqdr5a898 0 581470 6165538 6032026 2022-07-22T12:59:26Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{infokast kaitseala | nimi = Gaiziņkalnsi looduspark | omakeelne_nimi = Dabas parka "Gaiziņkalns" | pilt = Sirdskalns.jpg | pildiallkiri = Sirdskalnsi mägi | asukoht = | pindala = 20,0 | pindala_viide = | tüüp = looduspark | moodustatud = 1957 | valitseja = | asendikaart = Läti }} '''Gaiziņkalnsi looduspark''' on kaitseala Lätis [[Vidzeme]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]] [[Vestiena vald|Vestiena]], [[Arona vald|Arona]] ja [[Bērzaune vald|Bērzaune vallas]]. Kaitseala loodi [[1987]]. aastal, kaitsmaks [[Vidzeme kõrgustik]]u maastikku, sealset künklikku reljeefi, järvi ja kultuuriväärtusi. Looduspark asub [[Vestiena maastikukaitseala]]l ja on allutatud selle administratsioonile.<ref>[https://www.daba.gov.lv/public/lat/iadt/aizsargajamo_ainavu_apvidi/vestiena/#Gaizinkalns/ Dabas aizsardzības pārvalde]</ref> Kaitseala asub Läti kõrgeima tipu [[Gaiziņkalns]]i, Viešūrsi ja Taleja järvede ümbruskonnas. Selle territooriumile jääb 25 üle 220 meetri kõrgust tippu.<ref name="lk13">Dabas parka "Gaiziņkalns" dabas aizsardzības plāns (izstrādāts laika periodam no 2004. gada līdz 2009.gadam), Madona, 2004. a. lk 13</ref> Kaitsealal asuvad suured mõhnad suhtelise kõrgusega 40 meetrit, Läti kõrguselt teine tipp Sirdskalni mägi on suhtelise kõrgusega 60 meetri.<ref>Dabas parka "Gaiziņkalns" dabas aizsardzības plāns (izstrādāts laika periodam no 2004. gada līdz 2009.gadam), Madona, 2004. a. lk 19</ref> Kaitsealal asuvad ka mitmed kõige kõrgemal asuvad Läti järved. Nende seas [[Taleja järv]] (79,7 ha; 235,9 meetrit merepinnast), [[Viešūrsi järv]] (176 ha; 221,6 m merepinnast) ja [[Virkstenis]] (7,1 ha; 244,9 m merepinnast). Kaitseala pindala on 1999,9 ha. 46% selle territooriumist võtavad enda alla metsad. Metsadest valdavad kuusikud, seal esinevad veel kaasikud ja väikesed tammikud.<ref>Dabas parka "Gaiziņkalns" dabas aizsardzības plāns (izstrādāts laika periodam no 2004. gada līdz 2009.gadam), Madona, 2004. a. lk 8</ref> Maastik on mosaiikne; metsad vahelduvad põldudega ja sinna jäävad ka üksikud väikesed soostunud alad.<ref>Dabas parka "Gaiziņkalns" dabas aizsardzības plāns (izstrādāts laika periodam no 2004. gada līdz 2009.gadam), Madona, 2004. a. lk 26–27</ref> Piirkond on oluline talispordi ja taliturismi piirkond, mis mõjustab tugevasti osa kaitseala territooriumist.<ref>Dabas parka "Gaiziņkalns" dabas aizsardzības plāns (izstrādāts laika periodam no 2004. gada līdz 2009.gadam), Madona, 2004. a. lk 5</ref> Gaiziņkalnsi mägi võeti kaitse alla aastal 1957. Aastal 1969 asuti kavandama selle ümbruskonda looduspargi loomist ning asuti sealse infrastruktuuri rajamist. Aastal 1977 see projekt aga lõpetati ja allutati mäe ümbruse kaitstavad alad pindalaga 53 hektarit Vestiena kaitstavale maastikule. Aastal 1987 moodustati looduspark pindalaga 1500 hektarit.<ref name="lk13" /> Aastal 1996 koostati esimene kaitse-eeskiri. Aastaks 2004 oli kaitseala pindala 2026 hektarit.<ref name="lk13" /> Kaitstavatest kultuurimälestistest jäävad kaitsealale Lejasgaiziņi muinaskalmed, Boķi muinaskalmed ehk Kalme- või Hundimägi, Dietlāvi muinaskalmed ehk Penderi küngas, Tropeļese muinaskalmed ehk Kalmemägi ehk Rootsi hauad, Dzīšļi muinaskalmed, Kalnaķelēni muinaskalmed, Lindēni ehk Slokase asulakoht ja muinaskalmed ehk Kalmemägi või Kummeliküngas.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija] </ref> Kaitstavatest taimeliikidest kasvavad seal [[muda-nõmmkann]], [[kõdu-koralljuur]], [[kahkjaspunane sõrmkäpp]], [[hammasjuur]], [[vahelduvaõiene vesikuusk]], [[mustikpaju]], [[karvane maarjalepp]], [[tupp-võsaputk]], [[pääsusilm]], [[Siberi võhumõõk]], [[niidu-kuremõõk]], [[rohekas käokeel]], [[kuradi-sõrmkäpp]], [[balti sõrmkäpp]] ja [[kahkjaspunane sõrmkäpp]].<ref>Dabas parka "Gaiziņkalns" dabas aizsardzības plāns (izstrādāts laika periodam no 2004. gada līdz 2009.gadam), Madona, 2004. a. lk 32</ref> Samblikest kasvavad seal [[liud-pargisamblik]] ja [[puna-tähnsamblik]].<ref>Dabas parka "Gaiziņkalns" dabas aizsardzības plāns (izstrādāts laika periodam no 2004. gada līdz 2009.gadam), Madona, 2004. a. lk 33</ref> Imetajatest elavad kaitsealal [[hunt]], [[ilves]], [[mäger]], [[punahirv]], [[kobras]], [[orav]], [[metsnugis]], [[metskits]], [[põder]], [[kärp]], [[saarmas]], [[kobras]], [[mets-karihiir]], [[väike-karihiir]], [[pruun-suurkõrv]], [[tiigilendlane]], [[veelendlane]], [[põhja-nahkhiir]], [[kääbus-nahkhiir]] ja [[pargi-nahkhiir]].<ref>Dabas parka "Gaiziņkalns" dabas aizsardzības plāns (izstrādāts laika periodam no 2004. gada līdz 2009.gadam), Madona, 2004. a. lk 34</ref> Lindudest elavad seal [[valge-toonekurg]], [[must-toonekurg]], [[jääkoskel]], [[sõtkas]], [[teder]], [[sookurg]], [[rukkirääk]], [[laanepüü]], [[nurmkana]], [[jõgitiir]], [[naerukajakas]], [[öösorr]], [[punaselg-õgija]], [[musträhn]], [[valgeselg-kirjurähn]], [[laanerähn]] ja [[väike-kärbsenäpp]].<ref>Dabas parka "Gaiziņkalns" dabas aizsardzības plāns (izstrādāts laika periodam no 2004. gada līdz 2009.gadam), Madona, 2004. a. lk 35–36</ref> <gallery> Gaiziņkalnsi maastikukaitseala 01.jpg|Looduspark Gaiziņkalnsi maastikukaitseala 03.jpg|Looduspark Gaiziņkalnsi vaatetorn (2008) - 02.jpg|Endine Gaiziņkalnsi vaatetorn (2008) Gaiziņkalnsi vaatetorn (2008) - 15.jpg|Vaade vaatetornist Gaiziņkalnsi maastikukaitseala 12.jpg|Vaade vaatetornist Gaiziņkalnsi maastikukaitseala 07.jpg|Gaiziņkalnsi tipp </gallery> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commons|Category:Gaiziņkalns Nature Park}} *[https://www.daba.gov.lv/lv/media/907/download Kaitseala kaart] *[https://www.daba.gov.lv/lv/gaizinkalns Kaitsealast Läti looduskaitseameti kodulehel] (''läti keeles'') [[Kategooria:Läti looduspargid]] [[Kategooria:Madona piirkond]] 0xa2sfzo4wghin7azp2e2ncrxd7jtp5 0 582700 6165627 6063246 2022-07-22T14:33:12Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Brovarõ | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Бровари | nimi2_keel = vene | nimi2 = Бровары | pilt = Brov.PNG | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Brovarõ | lipp = Flag_of_Brovary.svg | lipu_link = [[Brovarõ lipp]] | vapp = Brovary_gerb_new.PNG | vapi_link = [[Brovarõ vapp]] | pindala = | elanikke = 109 473 (2021) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina }} '''Brovarõ''' ([[ukraina keel]]es Бровари, [[vene keel]]es Бровары) on [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Brovarõ rajoon]]i halduskeskus (ei kuulu ise rajooni koosseisu). Brovarõ asub Kiievi oblasti piiril [[Kiiev]]iga, Kiievi kesklinnast umbes 18 km idakirdes. Brovarõt on esmamainitud [[1628]]. aastal, linnaõigused sai [[1956]]. aastal.<ref>[https://tamtour.com.ua/rus/brovary Бровары] ТамТур</ref> [[2001]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Brovarõ elanikest [[ukrainlased|ukrainlasi]] 87,4%, [[venelased|venelasi]] 10,7%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,6% ja [[poolakad|poolakaid]] 0,2%.<ref>[http://2001.ukrcensus.gov.ua/results/general/nationality/kyiv/ Про кількість та склад населення Київської області за підсумками Всеукраїнського перепису населення 2001 року] Державний комітет статистики України. Всеукраїнський перепис населення 2001</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Kiievi oblast]] tdlgj99x2xny0vv9u6aonqocldtdcz6 0 584539 6165740 6061157 2022-07-22T16:21:30Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Enerhodar | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = ukraina | Енергодар | | omakeelne_nimi_2 = vene | Энергодар | | lipp = Flag of Enerhodar.svg | lipu_link = [[Enerhodari lipp]] | vapp = Energodar city coa.png | vapi_link = [[Enerhodari vapp]] | pindala = 63,5 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina }} '''Enerhodar''' (ukraina Енергодар) on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is. Asub [[Dnepr]]ile loodud [[Kahhovka veehoidla]] vasakul kaldal. Linn on asutatud [[1970]]. aastal, kui hakati ehitama [[Zaporižžja soojuselektrijaam]]a. See valmis [[1977]]. aastal. 1981. aastal hakati ehitama [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a. [[1985]]. aastal sai Enerhodar linnaõigused. Linnast on pärit poksijad [[Volodõmõr Sõdorenko]] ja [[Valeri Sõdorenko]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *https://www.en.gov.ua/ [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Zaporižžja oblast]] 5pgdi21zvwvlns3podppt1f9syzwvvk 6165741 6165740 2022-07-22T16:22:05Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Enerhodar | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = ukraina | Енергодар | | omakeelne_nimi_2 = vene | Энергодар | | pilt = Энергодар._Вид_с_трубы_ТЭС.jpg | lipp = Flag of Enerhodar.svg | lipu_link = [[Enerhodari lipp]] | vapp = Energodar city coa.png | vapi_link = [[Enerhodari vapp]] | pindala = 63,5 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina }} '''Enerhodar''' (ukraina Енергодар) on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is. Asub [[Dnepr]]ile loodud [[Kahhovka veehoidla]] vasakul kaldal. Linn on asutatud [[1970]]. aastal, kui hakati ehitama [[Zaporižžja soojuselektrijaam]]a. See valmis [[1977]]. aastal. 1981. aastal hakati ehitama [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a. [[1985]]. aastal sai Enerhodar linnaõigused. Linnast on pärit poksijad [[Volodõmõr Sõdorenko]] ja [[Valeri Sõdorenko]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *https://www.en.gov.ua/ [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Zaporižžja oblast]] mocxed0zocpglfri0znquyrki3a9hmn 6165962 6165741 2022-07-23T06:13:23Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Enerhodar | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = ukraina | Енергодар | | omakeelne_nimi_2 = vene | Энергодар | | pilt = Энергодар._Вид_с_трубы_ТЭС.jpg | lipp = Flag of Enerhodar.svg | lipu_link = [[Enerhodari lipp]] | vapp = Energodar city coa.png | vapi_link = [[Enerhodari vapp]] | pindala = 63,5 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Ukraina }} '''Enerhodar''' ([[ukraina keel]]es Енергодар) on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is. Asub [[Dnepr]]ile rajatud [[Kahhovka veehoidla]] vasakul kaldal. Asutati [[1970]]. aastal, kui hakati ehitama [[Zaporižžja soojuselektrijaam]]a. See valmis [[1977]]. aastal. 1981. aastal hakati ehitama [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a. [[1985]]. aastal sai Enerhodar linnaõigused. Linnast on pärit poksijad [[Volodõmõr Sõdorenko]] ja [[Valeri Sõdorenko]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *https://www.en.gov.ua/ [[Kategooria:Ukraina linnad]] [[Kategooria:Zaporižžja oblast]] eyfsg3j7mku3ejwmedawqah53jxphvn 10 589010 6166156 6042723 2022-07-23T11:40:35Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{Navmall |nimi = Ādaži piirkond |päis = [[Ādaži vald|Ādaži valla]] asulad |loend1 = [[Alderi]]{{·}} [[Āņi]]{{·}} [[Atari küla|Atari]]{{·}} [[Baltezers]]{{·}} [[Birznieki]]{{·}} [[Divezeri]]{{·}} [[Eimuri]]{{·}} [[Garkalne (Ādaži piirkond)|Garkalne]]{{·}} [[Iļķene]]{{·}} [[Kadaga]]{{·}} [[Smilgas (Ādaži piirkond)|Smilgas]]{{·}} [[Stapriņi]]{{·}} [[Stapriņi (mazciems)|Stapriņi]] }}<noinclude> [[Kategooria:Läti haldusüksuste navigeerimismallid]] </noinclude> 9xmda4lz8qgv779wx8ebejf5mjxi1bh 0 591615 6165556 5724930 2022-07-22T13:09:26Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Rude | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | pilt = | asendikaardi_pilt = }} '''Rude''' on asula Lätis [[Lõuna-Kuramaa piirkond|Lõuna-Kuramaa piirkonnas]], [[Otaņķi vald|Otaņķi valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 3 meetri kõrgusel, [[Grobiņa]]st 21 ja [[Liepāja]]st 28 kilomeetri kaugusel. Külas on Otaņķi rahvamaja ja raamatukogu ning Rude põhikool. Küla juures asub kardirada. [[Pilt:Rudes_windmill_at_Otanki.jpg|pisi|tühi|Rude]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Läti külad]] [[Kategooria:Lõuna-Kuramaa piirkond]] 1x145xp89iaur2xf3wyoc6rq4odr9ki 0 592109 6166060 5731460 2022-07-23T10:07:55Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Siguļi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Siguļi | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 369 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=83638 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Siguļi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] [[Carnikava vald|Carnikava vallas]]. Asula asub merepinnast 4 meetri kõrgusel [[Dzirnezers]]i järve ja [[Koiva]] jõe vahel maantee [[A1 (Läti)|A1]] ääres. Siguļi on Carnikava kandi traditsiooniline keskus, kuni aastani 2017 asus seal [[Carnikava kirik]], selle juures asusid kool ja kalmistu. Teise maailmasõja järel rajati külla Dzirnupe ja Kaujmala suvilakooperatiivid. Külas asub Carnikava eriinternaatkool, seal on ka Dzirnkalnsi puhkebaas. Külas asub [[Riia–Skulte raudteeliin]]i [[Gauja raudteepeatus]], sinna jäävad Siguļi ja DIS Gaujmala bussipeatused.<ref>[https://is.mantojums.lv/map/ IS Mantojums]</ref> Külas kasvav tamm ümbermõõduga 4,8 meetrit ja männid ümbermõõtudega 2,8 m, 2,74 m, 3,1 m ning Siguļi hiidmänd ümbermõõduga 2,21 meetrit on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Sealsele kalmistule on maetud [[Ojārs Vācietis]] ja tema abikaasa [[Ludmila Azarova]]. Aastal 2015 oli külas 224 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 369. == Viited == {{viited}} {{Carnikava piirkond}} [[Kategooria:Ādaži piirkonna külad]] 70g9eq5uwnzf2gjka73oelj3g63bukr 0 592208 6166032 6047327 2022-07-23T09:26:38Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Eimuri | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Eimuri | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 13 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2668 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Eimuri''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] [[Carnikava vald|Carnikava vallas]]. Asula asub merepinnast 3 meetri kõrgusel piirkonna lõunaosas, valla keskusest [[Carnikava]]st 11 ja [[Riia]]st 28 kilomeetri kaugusel. Aastal 2015 oli külas 24 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 13. == Viited == {{viited}} {{Carnikava piirkond}} [[Kategooria:Ādaži piirkonna külad]] lz2udb9i8h6lhtw56rngw18qhvq4q3e 0 592210 6166052 5731429 2022-07-23T10:02:14Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mežgarciems | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mežgarciems | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 48 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=29704 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Mežgarciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] [[Carnikava vald|Carnikava vallas]]. Asula asub merepinnast 8 meetri kõrgusel valla kaguosas, valla keskusest [[Carnikava]]st 4 ja [[Riia]]st 24 kilomeetri kaugusel. Küla on tekkinud endisesse nõukogude armee õhutõrjevägede sõjaväelinnakusse. Aastal 2015 oli külas 47 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 48. == Viited == {{viited}} {{Carnikava piirkond}} [[Kategooria:Ādaži piirkonna külad]] 7zm2eyo849tmwac1hb5iwmxgj5zjjlm 0 592213 6166058 5731434 2022-07-23T10:06:01Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mežciems | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Mežciems | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 54 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=29646 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Mežciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] [[Carnikava vald|Carnikava vallas]]. Asula asub [[Riia]]st 26 kilomeetri kaugusel. Külas on võõrastemaja. Aastal 2018 oli külas 410 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 54. == Viited == {{viited}} {{Carnikava piirkond}} [[Kategooria:Ādaži piirkonna külad]] 59n8twc601kgpeqhgpqqe6eis7mxzd4 0 592214 6166055 5731450 2022-07-23T10:04:09Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Laveri | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Laveri | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 15 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=83636 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Laveri''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] [[Carnikava vald|Carnikava vallas]]. Asula asub merepinnast 2 meetri kõrgusel valla kaguosas, valla keskusest [[Carnikava]]st 4 ja [[Riia]]st 28 kilomeetri kaugusel. Külas asub 21 ha suurune [[Laveri järv]]. Aastal 2015 oli külas 11 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 15. == Viited == {{viited}} {{Carnikava piirkond}} [[Kategooria:Ādaži piirkonna külad]] nt6czip1airoq4rka5s19hs69dq72ax 0 593044 6165561 6032038 2022-07-22T13:14:57Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{infokast kaitseala | nimi = Kurjanova järve looduspark | omakeelne_nimi = Dabas parka "Kurjanovas ezers" | pilt = | pildiallkiri = | asukoht = | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = 2,63 | pindala_viide = | tüüp = looduspark | moodustatud = 2004 | valitseja = | asendikaart = Läti | osm = pind }} '''Kurjanova järve looduspark''' on kaitseala Lätis [[Latgale]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonna]] [[Līdumnieki vald|Līdumnieki vallas]]. Looduspark asub [[Kurjanova järv]]e kallastel. Kaitseala loodi [[2004]]. aastal, kaitsmaks Kurjanova järve kui üht vähestest Läti järvedest, millest suurema osa moodustavad kaitstavad biotoobid ja kus kasvab kolm looduskaitsealust taimeliiki ([[nõtke näkirohi]], [[väike näkirohi]] ja [[hüdralill]]). Lisaks on Kurjanova järv teadaolevalt ainus Läti järv, kus kasvab kaks looduskaitsealust näkirohu liiki.<ref>[https://www.daba.gov.lv/public/lat/iadt/dabas_parki/kurjanovas_ezers/ Dabas aizsardzības pārvalde]</ref> Kaitseala pindala on 263 ha, see on ühtlasi ka [[Natura 2000]] ala. Sellest 70,3 hektarit võtavad enda alla metsad, kus kasvab valdavalt haab. Neist 7,3 ha suurune ala moodustab kaitstava biotoobi. Metsades elavad [[metskits]], [[põder]], [[mäger]], [[metssiga]] ja [[kobras]], järve kallastel on nähtud ka [[saarmas]]te jälgi. 125,5 hektarit võtab enda alla Kurjanova järv. Selle valgla on 2,1 km². Järves on üks saar pindalaga 0,2 ha. Järve kaldad on lauged ja madalad, välja arvatud loodekallas. Põhjakallas on metsane. Põhi on liivane või savine, kohati katavad seda suured kivid. Põhja on moodustunud kuni 5 meetri paksune [[sapropeel]]i kiht. Sinna suubub kolm kraavi, välja voolab [[Kurjanka]] jõkke suubuv kraav. Järve lõunakaldal asub Kurjanova karjamõisa park. Veetaimedest esinevad järves kõõluslehed, vesikatk, vesikuused, vesikarikad, osjad, pilliroog, vesikupud, hundinuiad, kõrkjad ja kalmused.<ref>[https://www.ezeri.lv/database/2165/ www.ezeri.lv]</ref> Kaladest elavad järves [[haug]], [[ahven]], [[särg]], [[latikas]], [[ahven]], [[nurg]], [[roosärg]], [[linask]], vähemal määral ka [[harilik hink]], [[koger]] ja [[kiisk]].<ref>[https://www.ezeri.lv/database/2011/ www.ezeri.lv]</ref> Aastal 1952-1977 kasutati Kurjanova järve tööstuslikuks kalapüügiks. Toona saadi seal peamiselt kiiska ja haugi. Kuni aastani 1993 asus järve lõunakaldal suurfarm, mille läheduses on veetaimestik ka peale sulgemist rikkalikum. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.daba.gov.lv/lv/kurjanovas-ezers Kaitsealast Läti looduskaitseameti kodulehel] [[Kategooria:Läti looduspargid]] [[Kategooria:Ludza piirkond]] 5vz583e7gdbr8vsk3trlaxbslgm4v9u 0 597784 6165563 6032030 2022-07-22T13:19:11Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{infokast kaitseala | nimi = Istra küngastiku looduspark | omakeelne_nimi = Dabas parka "Istras pauguraine" | pilt = | pildiallkiri = | asukoht = | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = 8,66 | pindala_viide = | tüüp = looduspark | moodustatud = 1977 | valitseja = | asendikaart = Läti | osm = pind }} '''Istra küngastiku looduspark''' on kaitseala Lätis [[Latgale]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonna]] [[Istra vald|Istra vallas]]. Looduspark (läti keeles ''Istras pauguraine'') asub [[Latgale kõrgustik]]u Rāznava küngastikul. Kaitseala loodi [[1977]]. aastal hoiualana, mille pindala oli 340 ha. See loodi, kaitsmaks sealse liigendatud reljeefiga maastiku metsasemat osa, männikuid, kuusikuid ja laialehelisi metsasid, millest olulise osa moodustavad liigniisked sanglepametsad.<ref>https://www.daba.gov.lv/public/lat/iadt/dabas_parki/istras_pauguraine/ Dabas aizsardzības pārvalde]</ref> Kaitseala ulatub idas [[Škaune järv]]e kallastele. loodusparki jäävad kohaliku kaitse all olevad Pavlova muinaskalmed.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Istras+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 1.1 2021</ref> Kaitseala pindala on tänapäeval 866 ha, see on ühtlasi ka [[Natura 2000]] ala.<ref>Latvian Natura 2000 – List of Protected Nature Territories of European Significance</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} *[https://www.daba.gov.lv/lv/istras-pauguraine Kaitsealast Läti looduskaitseameti kodulehel] [[Kategooria:Läti looduspargid]] [[Kategooria:Ludza piirkond]] 39ot3ciyrz7wzc6cju15nqxm9axnqsh 0 597806 6165546 6146172 2022-07-22T13:05:59Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{infokast kaitseala | nimi = Bernāti looduspark | omakeelne_nimi = Dabas parka "Bernāti" | pilt = Coastal dunes 002.jpg | pildiallkiri = Rannaluited | asukoht = | pindala = 7,94 | pindala_viide = | tüüp = looduspark | moodustatud = 2004 | valitseja = | asendikaart = Läti | osm = pind }} '''Bernāti looduspark''' on kaitseala Lätis [[Kuramaa]]l [[Lõuna-Kuramaa piirkond|Lõuna-Kuramaa piirkonna]] [[Nica vald|Nica vallas]]. Looduspargis asub Läti kõrgeim rannaluide Pūsēni mägi (37 m, suhteline kõrgus 31 meetrit, pikkus 300 meetrit). Kaitseala loodi [[2004]]. aastal, kaitsmaks sealseid mereäärseid biotoope ja haruldasi taime- ning loomaliike. Kaitseala pindala on 794 ha.<ref>[https://www.daba.gov.lv/public/lat/iadt/dabas_parki/bernati/]</ref> Üksikobjektidena on kaitse all Pūsēni mägi ja mitmed põlispuud. Kaitse all on neli mändi ümbermõõduga 2,5 meetrit, kaks mändi ümbermõõduga 2,56 meetrit, 2,52 meetrit, 2,53 meetrit ja 2,51 meetrit, männid ümbermõõduga 2,86 meetrit, 2,6 meetrit, 2,61 meetrit, 2,64 meetrit, 2,65 meetrit, 2,67 meetrit, 2,7 meetrit, 2,73 meetrit, 2,74 meetrit, 2,75 meetrit, 2,82 meetrit, 2,92 meetrit, 3,22 meetrit, 3,4 meetrit ja 2,78 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Valdava osa kaitsealast moodustavad vääriselupaigad. Loodusdirektiivi elupaigatüüpidest esinevad seal Atlandi ookeani ja Läänemere taimestunud pankrannad, kujunevad liikuvad rannikuluited, liikuvad rannikuluited (valged luited) rand-luidekaeraga (''Ammophila arenaria''), rohttaimedega kinnistunud rannikuluited (hallid luited), atlantilise, kontinentaalse ning boreaalse piirkonna metsastunud luited, luidetevahelised niisked nõod, läänetaiga, Fennoskandia soostunud- ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.<ref>https://www.daba.gov.lv/upload/File/DAPi_apstiprin/DP_Bernati_16_pie4_2_biotopi.pdf{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Kaitstavatest taimeliikidest kasvavad seal [[harilik porss]], [[Gmelini kilbirohi]], [[meri-koldrohi]], [[rand-seahernes]], [[harilik valvik]], [[roosakas hõberohi]], [[põisrohi]] ''Silene borysthenica'' ja [[piimjuur]] ''Tragopogon heterospermus''. Kaitstavatest lindudest elavad seal [[värbkakk]], [[karvasjalg-kakk]], [[sookurg]], [[punaselg-õgija]], [[väike-kärbsenäpp]], [[musträhn]], [[õõnetuvi]], [[laanepüü]], [[vaenukägu]], [[nõmmekiur]], [[öösorr]] ja [[nõmmelõoke]]. Kaitstavatest selgrootutest elavad seal [[küttkärbes]] ''Laphria gibbosa'', [[hiidhundlane]] ja siklane ''Nothorina punctata''. Samblikest leidub seal tähnsamblikku ''Arthonia spadicea''. <ref>https://www.daba.gov.lv/upload/File/DAPi_apstiprin/DP_Bernati_16_pie4_1_sugas.pdf{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.daba.gov.lv/lv/bernati Kaitsealast Läti looduskaitseameti kodulehel] * [https://likumi.lv/ta/id/22697-noteikumi-par-dabas-parkiem#piel22 Kaitseala kaart] [[Kategooria:Läti looduspargid]] [[Kategooria:Lõuna-Kuramaa piirkond]] mds60xsdagxvyf639gzmvm6hd6maglt 0 599196 6165840 5911012 2022-07-22T20:22:11Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{liita|Kajak}} [[Pilt:Süstasõitjad Emajõel. Tartu, 2016. aprill..jpg|pisi|Süstasõitjad Emajõel. Tartu, aprill 2016]] [[Pilt:Süsta ehitamine 2022 (08) Raido Ruse.jpg|pisi|Käepärastest vahenditest ehitatud süst Kose vallas]] '''Süst''' on teravate [[tääv]]idega, pealt kinnine [[paat]], milles sõitja(d) istub(vad), kasutades veekindlat põlle ning kahe[[laba]]list [[aer]]u. ==Ajalugu== 1860. aastal John MacGregor. {{pooleli}} ==Vaata ka== *[[haabjas]] *[[kajak]] ja [[umiak]] *[[kajakisõit]] *[[lootsik]] *[[ruhe]] [[Kategooria:Veesõidukid]] [[Kategooria:Paadid]] hq8tf8hk1fy4ipa3o3uop5h6hz6l71r 0 608878 6166087 5997105 2022-07-23T10:23:41Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ZdravkoMaric final.jpg|pisi|Zdravko Marić (2016)]] '''Zdravko Marić''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1977]] [[Slavonski Brod]]is) on [[Horvaatia]] majandusteadlane ja poliitik. Ta oli [[22. jaanuar]]ist [[2016]] kuni [[15. juuli]]ni [[2022]] Horvaatia rahandusminister. Ta sündis aastal [[1977]] [[Slavonski Brod]]is [[Brodi-Posavina maakond|Brodi-Posavina maakonnas]] Horvaatias. Pärast keskkooli lõpetamist asus ta õppima [[Zagrebi ülikool]]i majandus- ja äriteaduskonda, mille lõpetas aastal [[2000]] rahanduse erialal. magistrikraadi omandas ta aastal [[2004]] lõputööga "Kapitalivoogude analüüsi mõju üleminekuriikide investeerimisele". Aastal [[2007]] lõpetas ta [[Harvardi ülikool]]i juures oleva John F. Kennedy valitsuskooli avaliku halduse juhtide haridusprogrammis; aastal [[2008]] omandas ta Ph.D. kraadi lõputööga "Välismaiste otseinvesteeringute mõju Horvaatia ettevõtete tootlikkusele". {{Pooleli|kuu=mai|aasta=2021}} [[22. jaanuar]]ist [[2016]] kuni [[15. juuli]]ni [[2022]] oli ta Horvaatia rahandusminister. Lisaks on ta [[19. juuli]]st [[2019]] Horvaatia asepeaminister. == Isiklikku == Ta on abielus ja kahe lapse isa. Lisaks [[horvaadi keel]]ele valdab ta [[inglise keel|inglise]] ja [[itaalia keel]]t. {{JÄRJESTA:Maric, Zdravko}} [[Kategooria:Horvaatia poliitikud]] [[Kategooria:Rahandusministrid]] [[Kategooria:Majandusteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] 8mkp7cqhw826d2126gdt7o1hv6p0t92 6166088 6166087 2022-07-23T10:24:19Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ZdravkoMaric final.jpg|pisi|Zdravko Marić (2016)]] '''Zdravko Marić''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1977]] [[Slavonski Brod]]is) on [[Horvaatia]] majandusteadlane ja poliitik. Ta oli [[22. jaanuar]]ist [[2016]] kuni [[15. juuli]]ni [[2022]] Horvaatia rahandusminister. Ta sündis aastal [[1977]] [[Slavonski Brod]]is [[Brodi-Posavina maakond|Brodi-Posavina maakonnas]] Horvaatias. Pärast keskkooli lõpetamist asus ta õppima [[Zagrebi ülikool]]i majandus- ja äriteaduskonda, mille lõpetas aastal [[2000]] rahanduse erialal. magistrikraadi omandas ta aastal [[2004]] lõputööga "Kapitalivoogude analüüsi mõju üleminekuriikide investeerimisele". Aastal [[2007]] lõpetas ta [[Harvardi ülikool]]i juures oleva John F. Kennedy valitsuskooli avaliku halduse juhtide haridusprogrammis; aastal [[2008]] omandas ta Ph.D. kraadi lõputööga "Välismaiste otseinvesteeringute mõju Horvaatia ettevõtete tootlikkusele". {{Pooleli|kuu=mai|aasta=2021}} [[22. jaanuar]]ist [[2016]] kuni [[15. juuli]]ni [[2022]] oli ta Horvaatia rahandusminister. Lisaks oli ta [[19. juuli]]st [[2019]] kuni 15. juulini 2022 Horvaatia asepeaminister. == Isiklikku == Ta on abielus ja kahe lapse isa. Lisaks [[horvaadi keel]]ele valdab ta [[inglise keel|inglise]] ja [[itaalia keel]]t. {{JÄRJESTA:Maric, Zdravko}} [[Kategooria:Horvaatia poliitikud]] [[Kategooria:Rahandusministrid]] [[Kategooria:Majandusteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] razq9ld6z0wo0xrxqarjix279tm3v0p 14 612109 6166022 5927860 2022-07-23T09:05:11Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti linnad]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti haldusjaotus|Linnad]] [[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus|Linnad]] [[Kategooria:Eesti linnad]] 7r6okyjmcbg5t9074nj468zs3g8vwhp 0 612274 6166045 5930603 2022-07-23T09:51:30Z 85.253.23.13 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki '''Google Meet''' (endise nimega Hangouts Meet) on [[Google]]'i välja töötatud videosuhtlusteenus. See on üks kahest rakendusest, mis asendavad Google Hangoutsi, teine ​​on Google Chat.<ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Google_Meet Google Meet] Wikipedia</ref> ==Vaata ka== *[[Google Chat]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://meet.google.com Kodulehekülg] *[https://play.google.com/store/apps/details?id=com.google.android.apps.meetings Google Meet] Google play [[Kategooria:Google]] e3kbiipqeuj6cy4jmbym9h6d8rstzx2 6166134 6166045 2022-07-23T11:02:53Z Andres 5 wikitext text/x-wiki '''Google Meet''' (endise nimega Hangouts Meet) on [[Google]]'i välja töötatud videosuhtlusteenus. See on üks kahest rakendusest, mis asendavad [[Google Hangouts]]i, teine on [[Google Chat]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://meet.google.com Kodulehekülg] *[https://play.google.com/store/apps/details?id=com.google.android.apps.meetings Google Meet] Google play [[Kategooria:Google]] 2zxt82z67k0vl49x01uudbivpksdm9u 10 616734 6165594 6164938 2022-07-22T14:00:39Z TolBot 157432 [[m:User:TolBot/Task 5|Ülesanne 5]]: värskendada COVID-19 pandeemia andmeid json application/json { "AD": { "cases": 45326, "deaths": 153, "deaths_per_million": 1935.876, "fully_vaccinated": 53456, "name": "Andorra", "percent_fully_vaccinated": 69.11, "percent_vaccinated": 74.83, "population": 79034, "total_vaccinated": 57886, "vaccine_doses": 153383 }, "AE": { "cases": 978966, "deaths": 2329, "deaths_per_million": 248.688, "fully_vaccinated": 9792266, "name": "Araabia Ühendemiraadid", "percent_fully_vaccinated": 98.01, "percent_vaccinated": 100, "population": 9365144, "total_vaccinated": 9991089, "vaccine_doses": 24922054 }, "AF": { "cases": 184224, "deaths": 7738, "deaths_per_million": 192.97, "fully_vaccinated": 5105618, "name": "Afganistan", "percent_fully_vaccinated": 12.73, "percent_vaccinated": 14.35, "population": 40099462, "total_vaccinated": 5755294, "vaccine_doses": 6491111 }, "AG": { "cases": 8712, "deaths": 144, "deaths_per_million": 1544.733, "fully_vaccinated": 62031, "name": "Antigua ja Barbuda", "percent_fully_vaccinated": 62.83, "percent_vaccinated": 64.92, "population": 93220, "total_vaccinated": 64091, "vaccine_doses": 126122 }, "AI": { "cases": 3535, "deaths": 9, "deaths_per_million": 571.32, "fully_vaccinated": 10273, "name": "Anguilla", "percent_fully_vaccinated": 65.21, "percent_vaccinated": 68.79, "population": 15753, "total_vaccinated": 10837, "vaccine_doses": 24060 }, "AL": { "cases": 293917, "deaths": 3517, "deaths_per_million": 1231.999, "fully_vaccinated": 1248781, "name": "Albaania", "percent_fully_vaccinated": 43.47, "percent_vaccinated": 46.17, "population": 2854710, "total_vaccinated": 1326545, "vaccine_doses": 2906126 }, "AM": { "cases": 424400, "deaths": 8629, "deaths_per_million": 3091.752, "fully_vaccinated": 980101, "name": "Armeenia", "percent_fully_vaccinated": 33.02, "percent_vaccinated": 38.01, "population": 2790974, "total_vaccinated": 1128072, "vaccine_doses": 2141957 }, "AO": { "cases": 102209, "deaths": 1912, "deaths_per_million": 55.414, "fully_vaccinated": 7226565, "name": "Angola", "percent_fully_vaccinated": 20.94, "percent_vaccinated": 38.47, "population": 34503774, "total_vaccinated": 13275026, "vaccine_doses": 20701915 }, "AQ": { "name": "Antarktis" }, "AR": { "cases": 9465827, "deaths": 129202, "deaths_per_million": 2853.604, "fully_vaccinated": 37642532, "name": "Argentina", "percent_fully_vaccinated": 83.14, "percent_vaccinated": 90.97, "population": 45276780, "total_vaccinated": 41188109, "vaccine_doses": 107275531 }, "AS": { "name": "Ameerika Samoa" }, "AT": { "cases": 4691948, "deaths": 20217, "deaths_per_million": 2265.951, "fully_vaccinated": 6625237, "name": "Austria", "percent_fully_vaccinated": 74.26, "percent_vaccinated": 76.57, "population": 8922082, "total_vaccinated": 6831552, "vaccine_doses": 18418001 }, "AU": { "cases": 9018965, "deaths": 11028, "deaths_per_million": 425.445, "fully_vaccinated": 21710145, "name": "Austraalia", "percent_fully_vaccinated": 83.75, "percent_vaccinated": 86.33, "population": 25921089, "total_vaccinated": 22378660, "vaccine_doses": 58103575 }, "AW": { "cases": 41787, "deaths": 224, "deaths_per_million": 2102.576, "fully_vaccinated": 83113, "name": "Aruba", "percent_fully_vaccinated": 78.01, "percent_vaccinated": 83.91, "population": 106536, "total_vaccinated": 89394, "vaccine_doses": 172507 }, "AX": { "name": "Ahvenamaa maakond" }, "AZ": { "cases": 795495, "deaths": 9729, "deaths_per_million": 943.373, "fully_vaccinated": 4856720, "name": "Aserbaidžaan", "percent_fully_vaccinated": 47.09, "percent_vaccinated": 52, "population": 10312992, "total_vaccinated": 5362991, "vaccine_doses": 13798492 }, "BA": { "cases": 382382, "deaths": 15825, "deaths_per_million": 4838.054, "fully_vaccinated": 846080, "name": "Bosnia ja Hertsegoviina", "percent_fully_vaccinated": 25.93, "percent_vaccinated": 28.91, "population": 3270943, "total_vaccinated": 943394, "vaccine_doses": 1924950 }, "BB": { "cases": 88965, "deaths": 480, "deaths_per_million": 1706.97, "fully_vaccinated": 153865, "name": "Barbados", "percent_fully_vaccinated": 54.72, "percent_vaccinated": 57.92, "population": 281200, "total_vaccinated": 162858, "vaccine_doses": 316723 }, "BD": { "cases": 2000279, "deaths": 29256, "deaths_per_million": 172.748, "fully_vaccinated": 120238824, "name": "Bangladesh", "percent_fully_vaccinated": 71, "percent_vaccinated": 76.75, "population": 169356251, "total_vaccinated": 129987682, "vaccine_doses": 288012341 }, "BE": { "cases": 4381331, "deaths": 32118, "deaths_per_million": 2766.07, "fully_vaccinated": 9153623, "name": "Belgia", "percent_fully_vaccinated": 78.83, "percent_vaccinated": 79.67, "population": 11611420, "total_vaccinated": 9250646, "vaccine_doses": 25710914 }, "BF": { "cases": 21128, "deaths": 387, "deaths_per_million": 17.511, "fully_vaccinated": 1555140, "name": "Burkina Faso", "percent_fully_vaccinated": 7.23, "percent_vaccinated": 11.4, "population": 22100683, "total_vaccinated": 2449809, "vaccine_doses": 2947625 }, "BG": { "cases": 1192284, "deaths": 37319, "deaths_per_million": 5419.651, "fully_vaccinated": 2063625, "name": "Bulgaaria", "percent_fully_vaccinated": 29.97, "percent_vaccinated": 30.34, "population": 6885868, "total_vaccinated": 2092116, "vaccine_doses": 4453972 }, "BH": { "cases": 653447, "deaths": 1506, "deaths_per_million": 1029.205, "fully_vaccinated": 1223943, "name": "Bahrein", "percent_fully_vaccinated": 83.64, "percent_vaccinated": 84.68, "population": 1463265, "total_vaccinated": 1239063, "vaccine_doses": 3458937 }, "BI": { "cases": 43850, "deaths": 38, "deaths_per_million": 3.028, "fully_vaccinated": 15489, "name": "Burundi", "percent_fully_vaccinated": 0.12, "percent_vaccinated": 0.13, "population": 12551213, "total_vaccinated": 16068, "vaccine_doses": 17926 }, "BJ": { "cases": 27271, "deaths": 163, "deaths_per_million": 12.541, "fully_vaccinated": 2690085, "name": "Benin", "percent_fully_vaccinated": 20.7, "percent_vaccinated": 24.42, "population": 12996895, "total_vaccinated": 3174135, "vaccine_doses": 3681560 }, "BL": { "name": "Saint-Barthélemy" }, "BM": { "cases": 16988, "deaths": 142, "deaths_per_million": 2212.355, "fully_vaccinated": 47657, "name": "Bermuda", "percent_fully_vaccinated": 74.25, "percent_vaccinated": 75.65, "population": 64185, "total_vaccinated": 48554, "vaccine_doses": 132042 }, "BN": { "cases": 193434, "deaths": 225, "deaths_per_million": 505.195, "fully_vaccinated": 426764, "name": "Brunei", "percent_fully_vaccinated": 96.66, "percent_vaccinated": 100.63, "population": 445373, "total_vaccinated": 444293, "vaccine_doses": 1173118 }, "BO": { "cases": 991680, "deaths": 22007, "deaths_per_million": 1821.851, "fully_vaccinated": 6038801, "name": "Boliivia", "percent_fully_vaccinated": 49.99, "percent_vaccinated": 60.08, "population": 12079472, "total_vaccinated": 7257747, "vaccine_doses": 14077737 }, "BQ": { "cases": 10738, "deaths": 37, "deaths_per_million": 1385.456, "fully_vaccinated": 16736, "name": "Caribbean Netherlands", "percent_fully_vaccinated": 63.29, "percent_vaccinated": 72.26, "population": 26706, "total_vaccinated": 19109, "vaccine_doses": 35845 }, "BR": { "cases": 33505727, "deaths": 676486, "deaths_per_million": 3156.338, "fully_vaccinated": 169680492, "name": "Brasiilia", "percent_fully_vaccinated": 79.17, "percent_vaccinated": 86.31, "population": 214326223, "total_vaccinated": 184976830, "vaccine_doses": 461568115 }, "BS": { "cases": 36533, "deaths": 822, "deaths_per_million": 2015.17, "fully_vaccinated": 159548, "name": "Bahama", "percent_fully_vaccinated": 39.11, "percent_vaccinated": 40.81, "population": 407906, "total_vaccinated": 166471, "vaccine_doses": 346253 }, "BT": { "cases": 60109, "deaths": 21, "deaths_per_million": 27.01, "fully_vaccinated": 672851, "name": "Bhutan", "percent_fully_vaccinated": 86.54, "percent_vaccinated": 89.14, "population": 777486, "total_vaccinated": 693082, "vaccine_doses": 1911837 }, "BW": { "cases": 325181, "deaths": 2763, "deaths_per_million": 1067.445, "fully_vaccinated": 1512567, "name": "Botswana", "percent_fully_vaccinated": 63.1, "percent_vaccinated": 70.77, "population": 2588423, "total_vaccinated": 1696430, "vaccine_doses": 2730607 }, "BY": { "cases": 994037, "deaths": 7118, "deaths_per_million": 743.148, "fully_vaccinated": 6325490, "name": "Valgevene", "percent_fully_vaccinated": 66.99, "percent_vaccinated": 68.05, "population": 9578168, "total_vaccinated": 6425755, "vaccine_doses": 13206203 }, "BZ": { "cases": 66546, "deaths": 680, "deaths_per_million": 1699.868, "fully_vaccinated": 217556, "name": "Belize", "percent_fully_vaccinated": 54.38, "percent_vaccinated": 62.28, "population": 400031, "total_vaccinated": 249143, "vaccine_doses": 494935 }, "CA": { "cases": 4051382, "deaths": 43661, "deaths_per_million": 1144.306, "fully_vaccinated": 31475439, "name": "Kanada", "percent_fully_vaccinated": 82.49, "percent_vaccinated": 85.96, "population": 38155012, "total_vaccinated": 32797068, "vaccine_doses": 86719264 }, "CC": { "name": "Kookossaared" }, "CD": { "cases": 91928, "deaths": 1390, "deaths_per_million": 14.495, "fully_vaccinated": 2272532, "name": "Kongo Demokraatlik Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 2.37, "percent_vaccinated": 3.11, "population": 95894118, "total_vaccinated": 2979005, "vaccine_doses": 3825485 }, "CF": { "cases": 14712, "deaths": 113, "deaths_per_million": 20.707, "fully_vaccinated": 1204209, "name": "Kesk-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 22.07, "percent_vaccinated": 23.1, "population": 5457154, "total_vaccinated": 1260593, "vaccine_doses": 1353144 }, "CG": { "cases": 24604, "deaths": 386, "deaths_per_million": 66.143, "fully_vaccinated": 652422, "name": "Kongo Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 11.53, "percent_vaccinated": 12.27, "population": 5835806, "total_vaccinated": 693902, "vaccine_doses": 831318 }, "CH": { "cases": 3911515, "deaths": 13874, "deaths_per_million": 1596.289, "fully_vaccinated": 6005454, "name": "Šveits", "percent_fully_vaccinated": 69.1, "percent_vaccinated": 70.07, "population": 8691406, "total_vaccinated": 6090087, "vaccine_doses": 15827520 }, "CI": { "cases": 84845, "deaths": 808, "deaths_per_million": 29.405, "fully_vaccinated": 6808411, "name": "Elevandiluurannik", "percent_fully_vaccinated": 24.78, "percent_vaccinated": 33.59, "population": 27478249, "total_vaccinated": 9229469, "vaccine_doses": 14445720 }, "CK": { "cases": 5844, "deaths": 1, "deaths_per_million": 58.813, "fully_vaccinated": 14685, "name": "Cooki saared", "percent_fully_vaccinated": 83.57, "percent_vaccinated": 85.55, "population": 17003, "total_vaccinated": 15033, "vaccine_doses": 39780 }, "CL": { "cases": 4161478, "deaths": 59216, "deaths_per_million": 3037.78, "fully_vaccinated": 17612812, "name": "Tšiili", "percent_fully_vaccinated": 90.35, "percent_vaccinated": 92.46, "population": 19493184, "total_vaccinated": 18023776, "vaccine_doses": 60666792 }, "CM": { "cases": 120068, "deaths": 1931, "deaths_per_million": 70.996, "fully_vaccinated": 1223119, "name": "Kamerun", "percent_fully_vaccinated": 4.5, "percent_vaccinated": 5.76, "population": 27198628, "total_vaccinated": 1566331, "vaccine_doses": 1849562 }, "CN": { "cases": 899024, "deaths": 5226, "deaths_per_million": 3.665, "fully_vaccinated": 1264385000, "name": "Hiina", "note": "Ei hõlma [[erihalduspiirkond]]i ([[Hongkong]] ja [[Macau]]) ja [[Taiwan]].", "percent_fully_vaccinated": 88.67, "percent_vaccinated": 91.04, "population": 1425893464, "total_vaccinated": 1298161000, "vaccine_doses": 3415934000 }, "CO": { "cases": 6247634, "deaths": 140603, "deaths_per_million": 2729.278, "fully_vaccinated": 36295164, "name": "Colombia", "percent_fully_vaccinated": 70.45, "percent_vaccinated": 82.46, "population": 51516562, "total_vaccinated": 42480321, "vaccine_doses": 86474076 }, "CR": { "cases": 960340, "deaths": 8525, "deaths_per_million": 1654.069, "fully_vaccinated": 4175944, "name": "Costa Rica", "percent_fully_vaccinated": 81.02, "percent_vaccinated": 86.1, "population": 5153957, "total_vaccinated": 4437629, "vaccine_doses": 11323830 }, "CU": { "cases": 1107100, "deaths": 8529, "deaths_per_million": 757.704, "fully_vaccinated": 9976734, "name": "Kuuba", "percent_fully_vaccinated": 88.63, "percent_vaccinated": 94.9, "population": 11256372, "total_vaccinated": 10682802, "vaccine_doses": 39059403 }, "CV": { "cases": 62017, "deaths": 409, "deaths_per_million": 695.667, "fully_vaccinated": 307655, "name": "Roheneemesaared", "percent_fully_vaccinated": 52.33, "percent_vaccinated": 60.47, "population": 587925, "total_vaccinated": 355522, "vaccine_doses": 802216 }, "CW": { "cases": 44932, "deaths": 282, "deaths_per_million": 1481.575, "fully_vaccinated": 99694, "name": "Curaçao", "percent_fully_vaccinated": 52.38, "percent_vaccinated": 56.92, "population": 190338, "total_vaccinated": 108331, "vaccine_doses": 254648 }, "CX": { "name": "Jõulusaar" }, "CY": { "cases": 545896, "deaths": 1086, "deaths_per_million": 1212.044, "fully_vaccinated": 645099, "name": "Küpros", "percent_fully_vaccinated": 72, "percent_vaccinated": 74.61, "population": 896007, "total_vaccinated": 668493, "vaccine_doses": 1788761 }, "CZ": { "cases": 3964280, "deaths": 40380, "deaths_per_million": 3841.781, "fully_vaccinated": 6882045, "name": "Tšehhi", "percent_fully_vaccinated": 65.48, "percent_vaccinated": 66.29, "population": 10510750, "total_vaccinated": 6967771, "vaccine_doses": 17710180 }, "DE": { "cases": 30239122, "deaths": 143061, "deaths_per_million": 1715.184, "fully_vaccinated": 63382108, "name": "Saksamaa", "percent_fully_vaccinated": 75.99, "percent_vaccinated": 77.6, "population": 83408554, "total_vaccinated": 64723472, "vaccine_doses": 183614718 }, "DJ": { "cases": 15690, "deaths": 189, "deaths_per_million": 170.955, "fully_vaccinated": 165290, "name": "Djibouti", "percent_fully_vaccinated": 14.95, "percent_vaccinated": 18.64, "population": 1105557, "total_vaccinated": 206074, "vaccine_doses": 226678 }, "DK": { "cases": 3216533, "deaths": 6581, "deaths_per_million": 1124.143, "fully_vaccinated": 4791057, "name": "Taani", "percent_fully_vaccinated": 81.84, "percent_vaccinated": 82.45, "population": 5854240, "total_vaccinated": 4826909, "vaccine_doses": 13224765 }, "DM": { "cases": 14852, "deaths": 68, "deaths_per_million": 939.071, "fully_vaccinated": 30474, "name": "Dominica", "percent_fully_vaccinated": 42.08, "percent_vaccinated": 45.4, "population": 72412, "total_vaccinated": 32872, "vaccine_doses": 66992 }, "DO": { "cases": 624167, "deaths": 4383, "deaths_per_million": 394.23, "fully_vaccinated": 6010990, "name": "Dominikaani Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 54.07, "percent_vaccinated": 65.2, "population": 11117874, "total_vaccinated": 7248643, "vaccine_doses": 15847204 }, "DZ": { "cases": 266654, "deaths": 6875, "deaths_per_million": 155.621, "fully_vaccinated": 6851660, "name": "Alžeeria", "percent_fully_vaccinated": 15.36, "percent_vaccinated": 18.4, "population": 44177969, "total_vaccinated": 8210605, "vaccine_doses": 15205854 }, "EC": { "cases": 946487, "deaths": 35786, "deaths_per_million": 2010.705, "fully_vaccinated": 14030781, "name": "Ecuador", "percent_fully_vaccinated": 78.83, "percent_vaccinated": 85.39, "population": 17797737, "total_vaccinated": 15198297, "vaccine_doses": 36089411 }, "EE": { "cases": 584373, "deaths": 2612, "deaths_per_million": 1965.83, "fully_vaccinated": 848431, "name": "Eesti", "percent_fully_vaccinated": 63.85, "percent_vaccinated": 65.01, "population": 1328701, "total_vaccinated": 863757, "vaccine_doses": 1997162 }, "EG": { "cases": 515645, "deaths": 24750, "deaths_per_million": 226.519, "fully_vaccinated": 37289388, "name": "Egiptus", "percent_fully_vaccinated": 34.13, "percent_vaccinated": 46.13, "population": 109262178, "total_vaccinated": 50399016, "vaccine_doses": 91447330 }, "EH": { "name": "Lääne-Sahara", "population": 611872 }, "ER": { "cases": 9907, "deaths": 103, "deaths_per_million": 28.451, "fully_vaccinated": null, "name": "Eritrea", "percent_vaccinated": null, "population": 3620312, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "ES": { "cases": 13132159, "deaths": 109642, "deaths_per_million": 2308.888, "fully_vaccinated": 40587577, "name": "Hispaania", "percent_fully_vaccinated": 85.47, "percent_vaccinated": 86.91, "population": 47486935, "total_vaccinated": 41269517, "vaccine_doses": 95340742 }, "ET": { "cases": 491508, "deaths": 7564, "deaths_per_million": 62.885, "fully_vaccinated": 38296046, "name": "Etioopia", "percent_fully_vaccinated": 31.84, "percent_vaccinated": 37.16, "population": 120283026, "total_vaccinated": 44695420, "vaccine_doses": 52192941 }, "EU": { "cases": 157202860, "deaths": 1113563, "deaths_per_million": 2487.889, "fully_vaccinated": 327761748, "name": "Euroopa Liit", "note": "[[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] on ühtlasi eraldi üles loetletud. Maailma koondnumbrite juures on Euroopa Liidu riikide näitajaid arvestatud siiski ainult üks kord.", "percent_fully_vaccinated": 73.23, "percent_vaccinated": 75.48, "population": 447593544, "total_vaccinated": 337861370, "vaccine_doses": 890405216 }, "FI": { "cases": 1171034, "deaths": 5012, "deaths_per_million": 905.348, "fully_vaccinated": 4336068, "name": "Soome", "percent_fully_vaccinated": 78.33, "percent_vaccinated": 81.62, "population": 5535992, "total_vaccinated": 4518264, "vaccine_doses": 12203932 }, "FJ": { "cases": 67191, "deaths": 870, "deaths_per_million": 940.937, "fully_vaccinated": 635509, "name": "Fidži", "percent_fully_vaccinated": 68.73, "percent_vaccinated": 76.45, "population": 924610, "total_vaccinated": 706842, "vaccine_doses": 1487617 }, "FK": { "cases": 1831, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1775, "name": "Falklandi saared", "percent_vaccinated": 75.57, "population": 3764, "total_vaccinated": 2632, "vaccine_doses": 4407 }, "FM": { "cases": 82, "deaths": 0, "fully_vaccinated": null, "name": "Mikroneesia Liiduriigid", "percent_vaccinated": null, "population": 113131, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "FO": { "cases": 34658, "deaths": 28, "deaths_per_million": 529.421, "fully_vaccinated": 40895, "name": "Fääri saared", "percent_fully_vaccinated": 83.37, "percent_vaccinated": 85.04, "population": 52888, "total_vaccinated": 41715, "vaccine_doses": 103894 }, "FR": { "cases": 33400685, "deaths": 151306, "deaths_per_million": 2244.164, "fully_vaccinated": 52971898, "name": "Prantsusmaa", "percent_fully_vaccinated": 78.57, "percent_vaccinated": 80.84, "population": 67422000, "total_vaccinated": 54503345, "vaccine_doses": 147826165 }, "GA": { "cases": 48289, "deaths": 306, "deaths_per_million": 130.703, "fully_vaccinated": 256802, "name": "Gabon", "percent_fully_vaccinated": 10.97, "percent_vaccinated": 13.22, "population": 2341179, "total_vaccinated": 309473, "vaccine_doses": 568751 }, "GB": { "cases": 23298969, "deaths": 182912, "deaths_per_million": 2718.626, "fully_vaccinated": 50330907, "name": "Suurbritannia", "percent_fully_vaccinated": 74.81, "percent_vaccinated": 79.76, "population": 67281040, "total_vaccinated": 53664109, "vaccine_doses": 150195878 }, "GD": { "cases": 18720, "deaths": 233, "deaths_per_million": 1869.834, "fully_vaccinated": 38653, "name": "Grenada", "percent_fully_vaccinated": 31.02, "percent_vaccinated": 35.18, "population": 124610, "total_vaccinated": 43833, "vaccine_doses": 89403 }, "GE": { "cases": 1675265, "deaths": 16854, "deaths_per_million": 4484.856, "fully_vaccinated": 1272889, "name": "Gruusia", "percent_fully_vaccinated": 33.87, "percent_vaccinated": 43.57, "population": 3757980, "total_vaccinated": 1637529, "vaccine_doses": 2910418 }, "GF": { "name": "Prantsuse Guajaana" }, "GG": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 51351, "name": "Guernsey", "percent_fully_vaccinated": 81.01, "percent_vaccinated": 85.42, "population": 63065, "total_vaccinated": 54146, "vaccine_doses": 157708 }, "GH": { "cases": 167215, "deaths": 1456, "deaths_per_million": 44.346, "fully_vaccinated": 7691954, "name": "Ghana", "percent_fully_vaccinated": 23.43, "percent_vaccinated": 33.12, "population": 32833031, "total_vaccinated": 10872794, "vaccine_doses": 19883528 }, "GI": { "cases": 19902, "deaths": 105, "deaths_per_million": 3213.958, "fully_vaccinated": 41421, "name": "Gibraltar", "percent_fully_vaccinated": 122.94, "percent_vaccinated": 124.88, "population": 32670, "total_vaccinated": 42074, "vaccine_doses": 119855 }, "GL": { "cases": 11971, "deaths": 21, "deaths_per_million": 373.38, "fully_vaccinated": 38502, "name": "Gröönimaa", "percent_fully_vaccinated": 67.7, "percent_vaccinated": 72.52, "population": 56243, "total_vaccinated": 41243, "vaccine_doses": 79745 }, "GM": { "cases": 12028, "deaths": 368, "deaths_per_million": 139.398, "fully_vaccinated": 354340, "name": "Gambia", "percent_fully_vaccinated": 14.25, "percent_vaccinated": 18.07, "population": 2639916, "total_vaccinated": 449464, "vaccine_doses": 812811 }, "GN": { "cases": 37358, "deaths": 445, "deaths_per_million": 32.885, "fully_vaccinated": 2641374, "name": "Guinea", "percent_fully_vaccinated": 19.52, "percent_vaccinated": 33.65, "population": 13531906, "total_vaccinated": 4553823, "vaccine_doses": 6334117 }, "GP": { "name": "Guadeloupe" }, "GQ": { "cases": 16654, "deaths": 183, "deaths_per_million": 111.963, "fully_vaccinated": 208104, "name": "Ekvatoriaal-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 14.35, "percent_vaccinated": 18.46, "population": 1634466, "total_vaccinated": 267610, "vaccine_doses": 484554 }, "GR": { "cases": 4210771, "deaths": 30707, "deaths_per_million": 2939.773, "fully_vaccinated": 7632155, "name": "Kreeka", "percent_fully_vaccinated": 73.07, "percent_vaccinated": 75.84, "population": 10445365, "total_vaccinated": 7922135, "vaccine_doses": 21212598 }, "GS": { "name": "Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared" }, "GT": { "cases": 1004311, "deaths": 18881, "deaths_per_million": 1072.267, "fully_vaccinated": 6393283, "name": "Guatemala", "percent_fully_vaccinated": 36.31, "percent_vaccinated": 47.35, "population": 17608483, "total_vaccinated": 8336918, "vaccine_doses": 18198685 }, "GU": { "name": "Guam", "population": 170184 }, "GW": { "cases": 8400, "deaths": 171, "deaths_per_million": 82.981, "fully_vaccinated": 342389, "name": "Guinea-Bissau", "percent_fully_vaccinated": 16.62, "percent_vaccinated": 25.72, "population": 2060721, "total_vaccinated": 529954, "vaccine_doses": 573125 }, "GY": { "cases": 69252, "deaths": 1268, "deaths_per_million": 1576.003, "fully_vaccinated": 461073, "name": "Guyana", "percent_fully_vaccinated": 57.31, "percent_vaccinated": 60.31, "population": 804567, "total_vaccinated": 485218, "vaccine_doses": 1016416 }, "HK": { "cases": 1309208, "deaths": 9448, "deaths_per_million": 1260.645, "fully_vaccinated": 6491419, "name": "Hongkong", "percent_fully_vaccinated": 86.61, "percent_vaccinated": 90.17, "population": 7494578, "total_vaccinated": 6757652, "vaccine_doses": 17910776 }, "HN": { "cases": 434796, "deaths": 10930, "deaths_per_million": 1063.401, "fully_vaccinated": 5432244, "name": "Honduras", "percent_fully_vaccinated": 52.85, "percent_vaccinated": 61.64, "population": 10278346, "total_vaccinated": 6335843, "vaccine_doses": 14700875 }, "HR": { "cases": 1173374, "deaths": 16188, "deaths_per_million": 3987.06, "fully_vaccinated": 2245988, "name": "Horvaatia", "percent_fully_vaccinated": 55.32, "percent_vaccinated": 57.05, "population": 4060135, "total_vaccinated": 2316145, "vaccine_doses": 5262555 }, "HT": { "cases": 32131, "deaths": 838, "deaths_per_million": 73.203, "fully_vaccinated": 161066, "name": "Haiti", "percent_fully_vaccinated": 1.41, "percent_vaccinated": 2.17, "population": 11447569, "total_vaccinated": 248075, "vaccine_doses": 351767 }, "HU": { "cases": 1951079, "deaths": 46736, "deaths_per_million": 4813.288, "fully_vaccinated": 6199845, "name": "Ungari", "percent_fully_vaccinated": 63.85, "percent_vaccinated": 66.05, "population": 9709786, "total_vaccinated": 6412843, "vaccine_doses": 16530488 }, "ID": { "cases": 6154494, "deaths": 156880, "deaths_per_million": 573.071, "fully_vaccinated": 169625747, "name": "Indoneesia", "percent_fully_vaccinated": 61.96, "percent_vaccinated": 73.79, "population": 273753191, "total_vaccinated": 202015743, "vaccine_doses": 425004686 }, "IE": { "cases": 1639459, "deaths": 7620, "deaths_per_million": 1528.118, "fully_vaccinated": 4045392, "name": "Iirimaa", "percent_fully_vaccinated": 81.13, "percent_vaccinated": 82.08, "population": 4986526, "total_vaccinated": 4092835, "vaccine_doses": 11002546 }, "IL": { "cases": 4537898, "deaths": 11209, "deaths_per_million": 1206.436, "fully_vaccinated": 6148210, "name": "Iisrael", "percent_fully_vaccinated": 66.17, "percent_vaccinated": 72.26, "population": 9291000, "total_vaccinated": 6714056, "vaccine_doses": 18205383 }, "IM": { "cases": 37538, "deaths": 111, "deaths_per_million": 1317.304, "fully_vaccinated": 67106, "name": "Man", "percent_fully_vaccinated": 78.57, "percent_vaccinated": 81.44, "population": 84263, "total_vaccinated": 69560, "vaccine_doses": 189994 }, "IN": { "cases": 43847065, "deaths": 525930, "deaths_per_million": 373.646, "fully_vaccinated": 927699477, "name": "India", "percent_fully_vaccinated": 65.91, "percent_vaccinated": 72.44, "population": 1407563842, "total_vaccinated": 1019623676, "vaccine_doses": 2009895110 }, "IO": { "name": "Briti India ookeani ala" }, "IQ": { "cases": 2421716, "deaths": 25280, "deaths_per_million": 580.701, "fully_vaccinated": 7664049, "name": "Iraak", "percent_fully_vaccinated": 17.6, "percent_vaccinated": 25.07, "population": 43533592, "total_vaccinated": 10913964, "vaccine_doses": 18785269 }, "IR": { "cases": 7304550, "deaths": 141593, "deaths_per_million": 1610.413, "fully_vaccinated": 58058144, "name": "Iraan", "percent_fully_vaccinated": 66.03, "percent_vaccinated": 73.58, "population": 87923432, "total_vaccinated": 64698435, "vaccine_doses": 150984487 }, "IS": { "cases": 200397, "deaths": 179, "deaths_per_million": 483.346, "fully_vaccinated": 290193, "name": "Island", "percent_fully_vaccinated": 78.69, "percent_vaccinated": 84, "population": 370335, "total_vaccinated": 309770, "vaccine_doses": 805469 }, "IT": { "cases": 20467349, "deaths": 170527, "deaths_per_million": 2878.563, "fully_vaccinated": 47952527, "name": "Itaalia", "percent_fully_vaccinated": 80.95, "percent_vaccinated": 85.77, "population": 59240330, "total_vaccinated": 50812043, "vaccine_doses": 139073241 }, "JE": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 81027, "name": "New Jersey osariik", "percent_fully_vaccinated": 73.92, "percent_vaccinated": 76.42, "population": 109618, "total_vaccinated": 83770, "vaccine_doses": 237339 }, "JM": { "cases": 145157, "deaths": 3176, "deaths_per_million": 1123.177, "fully_vaccinated": 716444, "name": "Jamaica", "percent_fully_vaccinated": 25.34, "percent_vaccinated": 28.95, "population": 2827694, "total_vaccinated": 818677, "vaccine_doses": 1467366 }, "JO": { "cases": 1705116, "deaths": 14070, "deaths_per_million": 1262.078, "fully_vaccinated": 4548721, "name": "Jordaania", "percent_fully_vaccinated": 40.8, "percent_vaccinated": 43.15, "population": 11148278, "total_vaccinated": 4809987, "vaccine_doses": 10027401 }, "JP": { "cases": 10800103, "deaths": 31746, "deaths_per_million": 254.758, "fully_vaccinated": 102462267, "name": "Jaapan", "percent_fully_vaccinated": 82.22, "percent_vaccinated": 83.32, "population": 124612530, "total_vaccinated": 103826250, "vaccine_doses": 291269465 }, "KE": { "cases": 337085, "deaths": 5670, "deaths_per_million": 106.97, "fully_vaccinated": 9326814, "name": "Keenia", "percent_fully_vaccinated": 16.96, "percent_vaccinated": 22.99, "population": 53005614, "total_vaccinated": 12641679, "vaccine_doses": 18535975 }, "KG": { "cases": 201704, "deaths": 2991, "deaths_per_million": 458.198, "fully_vaccinated": 1326886, "name": "Kõrgõzstan", "percent_fully_vaccinated": 20.33, "percent_vaccinated": 24.15, "population": 6527743, "total_vaccinated": 1576188, "vaccine_doses": 3168698 }, "KH": { "cases": 136532, "deaths": 3056, "deaths_per_million": 184.218, "fully_vaccinated": 14400317, "name": "Kambodža", "percent_fully_vaccinated": 86.81, "percent_vaccinated": 91, "population": 16589023, "total_vaccinated": 15096276, "vaccine_doses": 41343067 }, "KI": { "cases": 3348, "deaths": 13, "deaths_per_million": 100.874, "fully_vaccinated": 60670, "name": "Kiribati", "percent_fully_vaccinated": 49.98, "percent_vaccinated": 66.37, "population": 128874, "total_vaccinated": 80566, "vaccine_doses": 147497 }, "KM": { "cases": 8270, "deaths": 160, "deaths_per_million": 194.736, "fully_vaccinated": 362030, "name": "Komoorid", "percent_fully_vaccinated": 44.06, "percent_vaccinated": 49.79, "population": 821626, "total_vaccinated": 409094, "vaccine_doses": 642320 }, "KN": { "cases": 6413, "deaths": 46, "deaths_per_million": 966.265, "fully_vaccinated": 26294, "name": "Saint Kitts ja Nevis", "percent_fully_vaccinated": 49.11, "percent_vaccinated": 58.2, "population": 47606, "total_vaccinated": 31162, "vaccine_doses": 60467 }, "KP": { "cases": 1, "deaths": 6, "deaths_per_million": 0.231, "name": "Põhja-Korea", "population": 25971909 }, "KR": { "cases": 19077659, "deaths": 24825, "deaths_per_million": 478.968, "fully_vaccinated": 44644226, "name": "Lõuna-Korea", "percent_fully_vaccinated": 86.14, "percent_vaccinated": 86.98, "population": 51830139, "total_vaccinated": 45079637, "vaccine_doses": 126621901 }, "KW": { "cases": 648216, "deaths": 2556, "deaths_per_million": 601.396, "fully_vaccinated": 3324867, "name": "Kuveit", "percent_fully_vaccinated": 78.23, "percent_vaccinated": 80.84, "population": 4250114, "total_vaccinated": 3435840, "vaccine_doses": 8141439 }, "KY": { "cases": 28389, "deaths": 29, "deaths_per_million": 425.619, "fully_vaccinated": 59810, "name": "Kaimanisaared", "percent_fully_vaccinated": 87.78, "percent_vaccinated": 90.19, "population": 68136, "total_vaccinated": 61453, "vaccine_doses": 146793 }, "KZ": { "cases": 1413079, "deaths": 19020, "deaths_per_million": 990.807, "fully_vaccinated": 9323786, "name": "Kasahstan", "percent_fully_vaccinated": 48.57, "percent_vaccinated": 49.71, "population": 19196465, "total_vaccinated": 9541643, "vaccine_doses": 20918681 }, "LA": { "cases": 210676, "deaths": 757, "deaths_per_million": 101.952, "fully_vaccinated": 5076787, "name": "Laos", "percent_fully_vaccinated": 68.8, "percent_vaccinated": 78.84, "population": 7425058, "total_vaccinated": 5817695, "vaccine_doses": 10894482 }, "LB": { "cases": 1150424, "deaths": 10499, "deaths_per_million": 1877.292, "fully_vaccinated": 2380026, "name": "Liibanon", "percent_fully_vaccinated": 42.56, "percent_vaccinated": 48.35, "population": 5592631, "total_vaccinated": 2703855, "vaccine_doses": 5696640 }, "LC": { "cases": 27559, "deaths": 385, "deaths_per_million": 2143.032, "fully_vaccinated": 54459, "name": "Saint Lucia", "percent_fully_vaccinated": 30.31, "percent_vaccinated": 33.25, "population": 179652, "total_vaccinated": 59736, "vaccine_doses": 121869 }, "LI": { "cases": 18468, "deaths": 85, "deaths_per_million": 2177.31, "fully_vaccinated": 26435, "name": "Liechtenstein", "percent_fully_vaccinated": 67.71, "percent_vaccinated": 68.52, "population": 39039, "total_vaccinated": 26749, "vaccine_doses": 70833 }, "LK": { "cases": 664704, "deaths": 16535, "deaths_per_million": 759.411, "fully_vaccinated": 14553192, "name": "Sri Lanka", "percent_fully_vaccinated": 66.84, "percent_vaccinated": 78.56, "population": 21773441, "total_vaccinated": 17104637, "vaccine_doses": 39659765 }, "LR": { "cases": 7508, "deaths": 294, "deaths_per_million": 56.61, "fully_vaccinated": 2328125, "name": "Libeeria", "percent_fully_vaccinated": 44.83, "percent_vaccinated": 50.95, "population": 5193416, "total_vaccinated": 2645947, "vaccine_doses": 2921554 }, "LS": { "cases": 34040, "deaths": 702, "deaths_per_million": 307.699, "fully_vaccinated": 867653, "name": "Lesotho", "percent_fully_vaccinated": 38.03, "percent_vaccinated": 40.17, "population": 2281454, "total_vaccinated": 916484, "vaccine_doses": 1071629 }, "LT": { "cases": 1173330, "deaths": 9194, "deaths_per_million": 3299.301, "fully_vaccinated": 1877062, "name": "Leedu", "percent_fully_vaccinated": 67.36, "percent_vaccinated": 70.08, "population": 2786651, "total_vaccinated": 1952982, "vaccine_doses": 4491670 }, "LU": { "cases": 278975, "deaths": 1107, "deaths_per_million": 1731.525, "fully_vaccinated": 462338, "name": "Luksemburg", "percent_fully_vaccinated": 72.83, "percent_vaccinated": 75.31, "population": 639321, "total_vaccinated": 481462, "vaccine_doses": 1313313 }, "LV": { "cases": 851433, "deaths": 5879, "deaths_per_million": 3137.275, "fully_vaccinated": 1305976, "name": "Läti", "percent_fully_vaccinated": 69.69, "percent_vaccinated": 71.84, "population": 1873919, "total_vaccinated": 1346184, "vaccine_doses": 2895716 }, "LY": { "cases": 502642, "deaths": 6431, "deaths_per_million": 954.823, "fully_vaccinated": 1183940, "name": "Liibüa", "percent_fully_vaccinated": 17.01, "percent_vaccinated": 32.61, "population": 6735277, "total_vaccinated": 2269135, "vaccine_doses": 3579762 }, "MA": { "cases": 1255681, "deaths": 16204, "deaths_per_million": 437.041, "fully_vaccinated": 23446872, "name": "Maroko", "percent_fully_vaccinated": 63.24, "percent_vaccinated": 67.32, "population": 37076584, "total_vaccinated": 24959986, "vaccine_doses": 54895476 }, "MC": { "cases": 13914, "deaths": 61, "deaths_per_million": 1662.76, "fully_vaccinated": 23308, "name": "Monaco", "percent_fully_vaccinated": 58.98, "percent_vaccinated": 67.49, "population": 36686, "total_vaccinated": 26672, "vaccine_doses": 49980 }, "MD": { "cases": 526394, "deaths": 11592, "deaths_per_million": 3786.372, "fully_vaccinated": 1063425, "name": "Moldova", "percent_fully_vaccinated": 26.43, "percent_vaccinated": 26.87, "population": 3061506, "total_vaccinated": 1081073, "vaccine_doses": 2165600 }, "ME": { "cases": 250173, "deaths": 2736, "deaths_per_million": 4357.666, "fully_vaccinated": 283976, "name": "Montenegro", "percent_fully_vaccinated": 45.23, "percent_vaccinated": 46.48, "population": 627859, "total_vaccinated": 291839, "vaccine_doses": 676192 }, "MF": { "name": "Püha Martin" }, "MG": { "cases": 66289, "deaths": 1406, "deaths_per_million": 48.624, "fully_vaccinated": 1277798, "name": "Madagaskar", "percent_fully_vaccinated": 4.42, "percent_vaccinated": 4.55, "population": 28915653, "total_vaccinated": 1316449, "vaccine_doses": 2369775 }, "MH": { "cases": 59, "deaths": null, "fully_vaccinated": null, "name": "Marshalli Saared", "percent_vaccinated": null, "population": 42050, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "MK": { "cases": 321386, "deaths": 9349, "deaths_per_million": 4444.856, "fully_vaccinated": 837453, "name": "Põhja-Makedoonia", "percent_fully_vaccinated": 40.21, "percent_vaccinated": 41, "population": 2103330, "total_vaccinated": 853927, "vaccine_doses": 1850145 }, "ML": { "cases": 31208, "deaths": 737, "deaths_per_million": 33.645, "fully_vaccinated": 1376469, "name": "Mali", "percent_fully_vaccinated": 6.28, "percent_vaccinated": 8.74, "population": 21904983, "total_vaccinated": 1914427, "vaccine_doses": 2583468 }, "MM": { "cases": 613887, "deaths": 19434, "deaths_per_million": 361.24, "fully_vaccinated": 27027467, "name": "Myanmar", "percent_fully_vaccinated": 49.31, "percent_vaccinated": 60.22, "population": 53798084, "total_vaccinated": 33004742, "vaccine_doses": 62259560 }, "MN": { "cases": 934357, "deaths": 2119, "deaths_per_million": 632.956, "fully_vaccinated": 2175617, "name": "Mongoolia", "percent_fully_vaccinated": 65.35, "percent_vaccinated": 68.27, "population": 3347782, "total_vaccinated": 2272965, "vaccine_doses": 5492919 }, "MO": { "cases": 781, "deaths": 6, "deaths_per_million": 8.739, "fully_vaccinated": 587195, "name": "Macau", "percent_fully_vaccinated": 85.52, "percent_vaccinated": 89.56, "population": 686607, "total_vaccinated": 614951, "vaccine_doses": 1444464 }, "MP": { "name": "Põhja-Mariaanid" }, "MQ": { "name": "Martinique" }, "MR": { "cases": 62185, "deaths": 989, "deaths_per_million": 214.302, "fully_vaccinated": 1334465, "name": "Mauritaania", "percent_fully_vaccinated": 28.92, "percent_vaccinated": 41.77, "population": 4614974, "total_vaccinated": 1927473, "vaccine_doses": 2853551 }, "MS": { "cases": 1032, "deaths": 8, "deaths_per_million": 1811.184, "fully_vaccinated": 1890, "name": "Montserrat", "percent_fully_vaccinated": 42.79, "percent_vaccinated": 46.91, "population": 4417, "total_vaccinated": 2072, "vaccine_doses": 4472 }, "MT": { "cases": 111833, "deaths": 780, "deaths_per_million": 1480.784, "fully_vaccinated": 470124, "name": "Malta", "percent_fully_vaccinated": 89.25, "percent_vaccinated": 90.6, "population": 526748, "total_vaccinated": 477258, "vaccine_doses": 1324748 }, "MU": { "cases": 236651, "deaths": 1008, "deaths_per_million": 776.032, "fully_vaccinated": 977728, "name": "Mauritius", "percent_fully_vaccinated": 75.27, "percent_vaccinated": 78.68, "population": 1298915, "total_vaccinated": 1021934, "vaccine_doses": 2563999 }, "MV": { "cases": 183908, "deaths": 307, "deaths_per_million": 588.734, "fully_vaccinated": 384663, "name": "Maldiivid", "percent_fully_vaccinated": 73.77, "percent_vaccinated": 76.51, "population": 521458, "total_vaccinated": 398958, "vaccine_doses": 948913 }, "MW": { "cases": 87156, "deaths": 2656, "deaths_per_million": 133.536, "fully_vaccinated": 1517989, "name": "Malawi", "percent_fully_vaccinated": 7.63, "percent_vaccinated": 10.69, "population": 19889742, "total_vaccinated": 2125294, "vaccine_doses": 3171945 }, "MX": { "cases": 6556679, "deaths": 326879, "deaths_per_million": 2579.84, "fully_vaccinated": 79947470, "name": "Mehhiko", "percent_fully_vaccinated": 63.1, "percent_vaccinated": 71.28, "population": 126705138, "total_vaccinated": 90320224, "vaccine_doses": 209673612 }, "MY": { "cases": 4640235, "deaths": 35888, "deaths_per_million": 1068.926, "fully_vaccinated": 27397973, "name": "Malaisia", "percent_fully_vaccinated": 81.61, "percent_vaccinated": 83.58, "population": 33573874, "total_vaccinated": 28060980, "vaccine_doses": 71671784 }, "MZ": { "cases": 229252, "deaths": 2215, "deaths_per_million": 69.052, "fully_vaccinated": 14098645, "name": "Mosambiik", "percent_fully_vaccinated": 43.83, "percent_vaccinated": 46.57, "population": 32077072, "total_vaccinated": 14978771, "vaccine_doses": 31616078 }, "NA": { "cases": 169253, "deaths": 4069, "deaths_per_million": 1608.204, "fully_vaccinated": 443559, "name": "Namiibia", "percent_fully_vaccinated": 17.53, "percent_vaccinated": 20.31, "population": 2530151, "total_vaccinated": 513856, "vaccine_doses": 856277 }, "NC": { "cases": 68135, "deaths": 314, "deaths_per_million": 1091.035, "fully_vaccinated": 180445, "name": "Uus-Kaledoonia", "percent_fully_vaccinated": 62.7, "percent_vaccinated": 65.49, "population": 287800, "total_vaccinated": 188475, "vaccine_doses": 462133 }, "NE": { "cases": 9104, "deaths": 311, "deaths_per_million": 12.316, "fully_vaccinated": 2861058, "name": "Niger", "percent_fully_vaccinated": 11.33, "percent_vaccinated": 14.33, "population": 25252722, "total_vaccinated": 3619801, "vaccine_doses": 4364000 }, "NF": { "name": "Norfolki saare ala" }, "NG": { "cases": 259720, "deaths": 3146, "deaths_per_million": 14.742, "fully_vaccinated": 24281618, "name": "Nigeeria", "percent_fully_vaccinated": 11.38, "percent_vaccinated": 17.02, "population": 213401323, "total_vaccinated": 36313593, "vaccine_doses": 55468500 }, "NI": { "cases": 14777, "deaths": 244, "deaths_per_million": 35.618, "fully_vaccinated": 5597975, "name": "Nicaragua", "percent_fully_vaccinated": 81.72, "percent_vaccinated": 87.2, "population": 6850540, "total_vaccinated": 5973858, "vaccine_doses": 11571833 }, "NL": { "cases": 8311875, "deaths": 22537, "deaths_per_million": 1287.704, "fully_vaccinated": 12111092, "name": "Holland", "percent_fully_vaccinated": 69.2, "percent_vaccinated": 74, "population": 17501696, "total_vaccinated": 12950702, "vaccine_doses": 36045756 }, "NO": { "cases": 1453985, "deaths": 3596, "deaths_per_million": 665.554, "fully_vaccinated": 4049294, "name": "Norra", "percent_fully_vaccinated": 74.94, "percent_vaccinated": 80.38, "population": 5403021, "total_vaccinated": 4342846, "vaccine_doses": 11471698 }, "NP": { "cases": 982719, "deaths": 11954, "deaths_per_million": 398.002, "fully_vaccinated": 20497729, "name": "Nepal", "percent_fully_vaccinated": 68.25, "percent_vaccinated": 80.09, "population": 30034989, "total_vaccinated": 24056165, "vaccine_doses": 51564516 }, "NR": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 8585, "name": "Nauru", "percent_fully_vaccinated": 68.61, "percent_vaccinated": 83.86, "population": 12512, "total_vaccinated": 10493, "vaccine_doses": 24005 }, "NU": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1417, "name": "Niue", "percent_fully_vaccinated": 87.79, "percent_vaccinated": 102.23, "population": 1614, "total_vaccinated": 1650, "vaccine_doses": 4161 }, "NZ": { "cases": 1549589, "deaths": 1890, "deaths_per_million": 368.441, "fully_vaccinated": 4124181, "name": "Uus-Meremaa", "percent_fully_vaccinated": 80.4, "percent_vaccinated": 83.72, "population": 5129728, "total_vaccinated": 4294538, "vaccine_doses": 11382048 }, "OM": { "cases": 393002, "deaths": 4628, "deaths_per_million": 1023.787, "fully_vaccinated": 3039478, "name": "Omaan", "percent_fully_vaccinated": 58.19, "percent_vaccinated": 62.54, "population": 4520471, "total_vaccinated": 3266729, "vaccine_doses": 7068002 }, "PA": { "cases": 942083, "deaths": 8395, "deaths_per_million": 1929.323, "fully_vaccinated": 3123937, "name": "Panama", "percent_fully_vaccinated": 71.79, "percent_vaccinated": 80.16, "population": 4351267, "total_vaccinated": 3487798, "vaccine_doses": 8449454 }, "PE": { "cases": 3801893, "deaths": 213918, "deaths_per_million": 6344.802, "fully_vaccinated": 27782226, "name": "Peruu", "percent_fully_vaccinated": 82.4, "percent_vaccinated": 87.81, "population": 33715472, "total_vaccinated": 29604085, "vaccine_doses": 79420487 }, "PF": { "cases": 74305, "deaths": 649, "deaths_per_million": 2134.644, "fully_vaccinated": 180807, "name": "Prantsuse Polüneesia", "percent_fully_vaccinated": 63.99, "percent_vaccinated": 66.67, "population": 304032, "total_vaccinated": 188352, "vaccine_doses": 453259 }, "PG": { "cases": 44768, "deaths": 662, "deaths_per_million": 66.536, "fully_vaccinated": 280108, "name": "Paapua Uus-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 2.82, "percent_vaccinated": 3.41, "population": 9949437, "total_vaccinated": 339482, "vaccine_doses": 619590 }, "PH": { "cases": 3741987, "deaths": 60641, "deaths_per_million": 532.498, "fully_vaccinated": 71560263, "name": "Filipiinid", "percent_fully_vaccinated": 62.84, "percent_vaccinated": 66.94, "population": 113880328, "total_vaccinated": 76230775, "vaccine_doses": 155714847 }, "PK": { "cases": 1549073, "deaths": 30462, "deaths_per_million": 131.641, "fully_vaccinated": 128582065, "name": "Pakistan", "percent_fully_vaccinated": 55.57, "percent_vaccinated": 59.6, "population": 231402116, "total_vaccinated": 137905993, "vaccine_doses": 281510344 }, "PL": { "cases": 6041891, "deaths": 116492, "deaths_per_million": 3040.953, "fully_vaccinated": 22522107, "name": "Poola", "percent_fully_vaccinated": 58.79, "percent_vaccinated": 59.37, "population": 38307726, "total_vaccinated": 22743053, "vaccine_doses": 54658469 }, "PM": { "cases": 2970, "deaths": 1, "deaths_per_million": 169.981, "name": "Saint-Pierre ja Miquelon", "population": 5883 }, "PN": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 47, "name": "Pitcairn", "percent_fully_vaccinated": 100, "percent_vaccinated": 100, "total_vaccinated": 47, "vaccine_doses": 94 }, "PR": { "population": 2828246 }, "PS": { "cases": 672039, "deaths": 5664, "deaths_per_million": 1103.364, "fully_vaccinated": 1772479, "name": "Palestiina Riik", "percent_fully_vaccinated": 33.94, "percent_vaccinated": 38.46, "population": 5133392, "total_vaccinated": 2008544, "vaccine_doses": 3734270 }, "PT": { "cases": 5312553, "deaths": 24513, "deaths_per_million": 2382.192, "fully_vaccinated": 8892924, "name": "Portugal", "percent_fully_vaccinated": 86.42, "percent_vaccinated": 94.61, "population": 10290103, "total_vaccinated": 9735203, "vaccine_doses": 24728447 }, "PW": { "cases": 5308, "deaths": 6, "deaths_per_million": 332.889, "name": "Belau", "population": 18024 }, "PY": { "cases": 688820, "deaths": 19083, "deaths_per_million": 2846.595, "fully_vaccinated": 3487974, "name": "Paraguay", "percent_fully_vaccinated": 52.03, "percent_vaccinated": 59.15, "population": 6703799, "total_vaccinated": 3965418, "vaccine_doses": 9166555 }, "QA": { "cases": 399553, "deaths": 680, "deaths_per_million": 252.954, "fully_vaccinated": 2736362, "name": "Katar", "percent_fully_vaccinated": 101.79, "percent_vaccinated": 101.79, "population": 2688235, "total_vaccinated": 2736362, "vaccine_doses": 7269500 }, "RE": { "name": "Réunion" }, "RO": { "cases": 2988788, "deaths": 65839, "deaths_per_million": 3406.307, "fully_vaccinated": 8114769, "name": "Rumeenia", "percent_fully_vaccinated": 42.42, "percent_vaccinated": 42.74, "population": 19328560, "total_vaccinated": 8175541, "vaccine_doses": 16827486 }, "RS": { "cases": 2072089, "deaths": 16193, "deaths_per_million": 2356.529, "fully_vaccinated": 3278198, "name": "Serbia", "percent_fully_vaccinated": 47.71, "percent_vaccinated": 48.81, "population": 6871547, "total_vaccinated": 3354075, "vaccine_doses": 8534688 }, "RU": { "cases": 18241184, "deaths": 374298, "deaths_per_million": 2579.538, "fully_vaccinated": 74957786, "name": "Venemaa", "percent_fully_vaccinated": 51.66, "percent_vaccinated": 56.53, "population": 145102755, "total_vaccinated": 82031423, "vaccine_doses": 169672751 }, "RW": { "cases": 131970, "deaths": 1466, "deaths_per_million": 108.9, "fully_vaccinated": 8733727, "name": "Rwanda", "percent_fully_vaccinated": 64.88, "percent_vaccinated": 67.82, "population": 13461888, "total_vaccinated": 9129714, "vaccine_doses": 22931472 }, "SA": { "cases": 806401, "deaths": 9236, "deaths_per_million": 256.91, "fully_vaccinated": 25082132, "name": "Saudi Araabia", "percent_fully_vaccinated": 70.97, "percent_vaccinated": 75.59, "population": 35950396, "total_vaccinated": 26713922, "vaccine_doses": 66700629 }, "SB": { "cases": 21544, "deaths": 153, "deaths_per_million": 216.147, "fully_vaccinated": 182055, "name": "Saalomoni Saared", "percent_fully_vaccinated": 25.72, "percent_vaccinated": 40.22, "population": 707851, "total_vaccinated": 284693, "vaccine_doses": 469091 }, "SC": { "cases": 45269, "deaths": 168, "deaths_per_million": 1577.909, "fully_vaccinated": 80864, "name": "Seišellid", "percent_fully_vaccinated": 75.95, "percent_vaccinated": 79.93, "population": 106470, "total_vaccinated": 85100, "vaccine_doses": 221597 }, "SD": { "cases": 62914, "deaths": 4955, "deaths_per_million": 108.526, "fully_vaccinated": 4536964, "name": "Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 10.1, "percent_vaccinated": 14.81, "population": 45657202, "total_vaccinated": 6651268, "vaccine_doses": 8179010 }, "SE": { "cases": 2533978, "deaths": 19249, "deaths_per_million": 1839.001, "fully_vaccinated": 7651988, "name": "Rootsi", "percent_fully_vaccinated": 75.31, "percent_vaccinated": 77.15, "population": 10467097, "total_vaccinated": 7838695, "vaccine_doses": 22674504 }, "SG": { "cases": 1636109, "deaths": 1466, "deaths_per_million": 268.813, "fully_vaccinated": 4999113, "name": "Singapur", "percent_fully_vaccinated": 91.67, "percent_vaccinated": 92.07, "population": 5453600, "total_vaccinated": 5021147, "vaccine_doses": 14249688 }, "SH": { "cases": 4, "deaths": null, "fully_vaccinated": 3531, "name": "Saint Helena (meretagune ala)", "percent_vaccinated": 71.83, "population": 5404, "total_vaccinated": 4361, "vaccine_doses": 7892 }, "SI": { "cases": 1067317, "deaths": 6673, "deaths_per_million": 3148.518, "fully_vaccinated": 1222225, "name": "Sloveenia", "percent_fully_vaccinated": 57.67, "percent_vaccinated": 59.72, "population": 2119410, "total_vaccinated": 1265802, "vaccine_doses": 2996643 }, "SJ": { "name": "Svalbard ja Jan Mayen" }, "SK": { "cases": 2569210, "deaths": 20188, "deaths_per_million": 3705.837, "fully_vaccinated": 2768468, "name": "Slovakkia", "percent_fully_vaccinated": 50.82, "percent_vaccinated": 51.81, "population": 5447622, "total_vaccinated": 2822645, "vaccine_doses": 7077724 }, "SL": { "cases": 7725, "deaths": 125, "deaths_per_million": 14.844, "fully_vaccinated": 1916574, "name": "Sierra Leone", "percent_fully_vaccinated": 22.76, "percent_vaccinated": 31.4, "population": 8420641, "total_vaccinated": 2644113, "vaccine_doses": 3526274 }, "SM": { "cases": 19474, "deaths": 117, "deaths_per_million": 3467.078, "fully_vaccinated": 23633, "name": "San Marino", "percent_fully_vaccinated": 69.49, "percent_vaccinated": 77.5, "population": 33746, "total_vaccinated": 26357, "vaccine_doses": 69338 }, "SN": { "cases": 86938, "deaths": 1968, "deaths_per_million": 116.61, "fully_vaccinated": 1070503, "name": "Senegal", "percent_fully_vaccinated": 6.34, "percent_vaccinated": 13.38, "population": 16876720, "total_vaccinated": 2300648, "vaccine_doses": 2523856 }, "SO": { "cases": 26912, "deaths": 1361, "deaths_per_million": 79.751, "fully_vaccinated": 1641835, "name": "Somaalia", "percent_fully_vaccinated": 9.62, "percent_vaccinated": 15.59, "population": 17065581, "total_vaccinated": 2660534, "vaccine_doses": 3158975 }, "SR": { "cases": 80949, "deaths": 1379, "deaths_per_million": 2249.651, "fully_vaccinated": 237879, "name": "Suriname", "percent_fully_vaccinated": 40.2, "percent_vaccinated": 45.26, "population": 612984, "total_vaccinated": 267820, "vaccine_doses": 505699 }, "SS": { "cases": 17733, "deaths": 138, "deaths_per_million": 12.839, "fully_vaccinated": 1231360, "name": "Lõuna-Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 11.46, "percent_vaccinated": 11.85, "population": 10748272, "total_vaccinated": 1273406, "vaccine_doses": 1323626 }, "ST": { "cases": 6087, "deaths": 74, "deaths_per_million": 331.679, "fully_vaccinated": 97402, "name": "São Tomé ja Príncipe", "percent_fully_vaccinated": 43.61, "percent_vaccinated": 55.82, "population": 223107, "total_vaccinated": 124684, "vaccine_doses": 218850 }, "SV": { "cases": 180970, "deaths": 4184, "deaths_per_million": 662.637, "fully_vaccinated": 4322540, "name": "El Salvador", "percent_fully_vaccinated": 68.46, "percent_vaccinated": 73.16, "population": 6314167, "total_vaccinated": 4619142, "vaccine_doses": 10998770 }, "SX": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 26417, "name": "Sint Maarten", "percent_fully_vaccinated": 59.98, "percent_vaccinated": 64.5, "population": 44042, "total_vaccinated": 28407, "vaccine_doses": 63735 }, "SY": { "cases": 56044, "deaths": 3150, "deaths_per_million": 147.718, "fully_vaccinated": 1839872, "name": "Süüria", "percent_fully_vaccinated": 8.63, "percent_vaccinated": 12.94, "population": 21324367, "total_vaccinated": 2758742, "vaccine_doses": 4256291 }, "SZ": { "cases": 73247, "deaths": 1417, "deaths_per_million": 1188.488, "fully_vaccinated": 342088, "name": "Svaasimaa", "percent_fully_vaccinated": 28.69, "percent_vaccinated": 34.43, "population": 1192271, "total_vaccinated": 410506, "vaccine_doses": 684176 }, "TC": { "cases": 6255, "deaths": 36, "deaths_per_million": 797.978, "fully_vaccinated": 30129, "name": "Turks ja Caicos", "percent_fully_vaccinated": 66.78, "percent_vaccinated": 71.35, "population": 45114, "total_vaccinated": 32189, "vaccine_doses": 70169 }, "TD": { "cases": 7430, "deaths": 193, "deaths_per_million": 11.234, "fully_vaccinated": 2093522, "name": "Tšaad", "percent_fully_vaccinated": 12.38, "percent_vaccinated": 13.12, "population": 17179740, "total_vaccinated": 2218493, "vaccine_doses": 2356138 }, "TF": { "name": "Prantsuse Lõunaalad" }, "TG": { "cases": 37909, "deaths": 276, "deaths_per_million": 31.927, "fully_vaccinated": 1557538, "name": "Togo", "percent_fully_vaccinated": 18.02, "percent_vaccinated": 24.47, "population": 8644829, "total_vaccinated": 2115629, "vaccine_doses": 3290821 }, "TH": { "cases": 4570885, "deaths": 31098, "deaths_per_million": 434.323, "fully_vaccinated": 53079545, "name": "Tai", "percent_fully_vaccinated": 74.13, "percent_vaccinated": 79.32, "population": 71601103, "total_vaccinated": 56793103, "vaccine_doses": 140150606 }, "TJ": { "cases": 17786, "deaths": 125, "deaths_per_million": 12.82, "fully_vaccinated": 4976770, "name": "Tadžikistan", "percent_fully_vaccinated": 51.05, "percent_vaccinated": 53.23, "population": 9750064, "total_vaccinated": 5189877, "vaccine_doses": 12504152 }, "TK": { "fully_vaccinated": 968, "name": "Tokelau", "percent_fully_vaccinated": 70.76, "percent_vaccinated": 70.76, "population": 1368, "total_vaccinated": 968, "vaccine_doses": 1936 }, "TL": { "cases": 22984, "deaths": 133, "deaths_per_million": 100.686, "fully_vaccinated": 725971, "name": "Ida-Timor", "percent_fully_vaccinated": 54.96, "percent_vaccinated": 63.72, "population": 1320942, "total_vaccinated": 841763, "vaccine_doses": 1733196 }, "TM": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 9753, "name": "Türkmenistan", "percent_vaccinated": 0.53, "total_vaccinated": 32240, "vaccine_doses": 41993 }, "TN": { "cases": 1114370, "deaths": 28942, "deaths_per_million": 2360.118, "fully_vaccinated": 6376006, "name": "Tuneesia", "percent_fully_vaccinated": 53.42, "percent_vaccinated": 60.61, "population": 12262946, "total_vaccinated": 7234385, "vaccine_doses": 13192714 }, "TO": { "cases": 12493, "deaths": 12, "deaths_per_million": 113.189, "fully_vaccinated": 97151, "name": "Tonga", "percent_fully_vaccinated": 91, "percent_vaccinated": 101.41, "population": 106017, "total_vaccinated": 108263, "vaccine_doses": 242634 }, "TR": { "cases": 15524071, "deaths": 99184, "deaths_per_million": 1169.962, "fully_vaccinated": 53101995, "name": "Türgi", "percent_fully_vaccinated": 62.64, "percent_vaccinated": 68.26, "population": 84775404, "total_vaccinated": 57871753, "vaccine_doses": 149219611 }, "TT": { "cases": 169805, "deaths": 4041, "deaths_per_million": 2648.685, "fully_vaccinated": 718073, "name": "Trinidad ja Tobago", "percent_fully_vaccinated": 47.07, "percent_vaccinated": 49.29, "population": 1525663, "total_vaccinated": 751991, "vaccine_doses": 1579307 }, "TV": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 6160, "name": "Tuvalu", "percent_fully_vaccinated": 51.66, "percent_vaccinated": 53.4, "population": 11925, "total_vaccinated": 6368, "vaccine_doses": 12528 }, "TW": { "cases": 4362227, "deaths": 8392, "deaths_per_million": 351.72, "fully_vaccinated": 19855822, "name": "Taiwan", "percent_fully_vaccinated": 83.22, "percent_vaccinated": 88.92, "population": 23859912, "total_vaccinated": 21215957, "vaccine_doses": 59017423 }, "TZ": { "cases": 37510, "deaths": 841, "deaths_per_million": 13.226, "fully_vaccinated": 7499156, "name": "Tansaania", "percent_fully_vaccinated": 11.79, "percent_vaccinated": 13.95, "population": 63588334, "total_vaccinated": 8871313, "vaccine_doses": 12067632 }, "UA": { "cases": 5290117, "deaths": 116431, "deaths_per_million": 2674.643, "fully_vaccinated": 15221792, "name": "Ukraina", "percent_fully_vaccinated": 35.02, "percent_vaccinated": 36.19, "population": 43531422, "total_vaccinated": 15729617, "vaccine_doses": 31683310 }, "UG": { "cases": 168887, "deaths": 3627, "deaths_per_million": 79.099, "fully_vaccinated": 11647306, "name": "Uganda", "percent_fully_vaccinated": 25.4, "percent_vaccinated": 36.99, "population": 45853778, "total_vaccinated": 16960947, "vaccine_doses": 22965496 }, "US": { "cases": 90200438, "deaths": 1026294, "deaths_per_million": 3045.404, "fully_vaccinated": 222950194, "name": "Ameerika Ühendriigid", "percent_fully_vaccinated": 67.15, "percent_vaccinated": 78.67, "population": 336997624, "total_vaccinated": 261204035, "vaccine_doses": 601497801 }, "UY": { "cases": 967808, "deaths": 7387, "deaths_per_million": 2155.995, "fully_vaccinated": 2889164, "name": "Uruguay", "percent_fully_vaccinated": 84.32, "percent_vaccinated": 87.51, "population": 3426260, "total_vaccinated": 2998366, "vaccine_doses": 8707097 }, "UZ": { "cases": 242502, "deaths": 1637, "deaths_per_million": 48.032, "fully_vaccinated": 15571588, "name": "Usbekistan", "percent_fully_vaccinated": 45.89, "percent_vaccinated": 58.05, "population": 34081449, "total_vaccinated": 19699111, "vaccine_doses": 55782994 }, "VA": { "cases": 29, "deaths": 0, "fully_vaccinated": null, "name": "Vatikan", "percent_vaccinated": null, "population": 511, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "VC": { "cases": 9267, "deaths": 115, "deaths_per_million": 1102.251, "fully_vaccinated": 30984, "name": "Saint Vincent ja Grenadiinid", "percent_fully_vaccinated": 29.7, "percent_vaccinated": 35.33, "population": 104332, "total_vaccinated": 36858, "vaccine_doses": 71811 }, "VE": { "cases": 531657, "deaths": 5753, "deaths_per_million": 204.008, "fully_vaccinated": 14287370, "name": "Venezuela", "percent_fully_vaccinated": 49.77, "percent_vaccinated": 77.19, "population": 28199866, "total_vaccinated": 22157232, "vaccine_doses": 37860994 }, "VG": { "cases": 7131, "deaths": 63, "deaths_per_million": 2024.291, "fully_vaccinated": 18187, "name": "Briti Neitsisaared", "percent_fully_vaccinated": 58.44, "percent_vaccinated": 62.44, "population": 31122, "total_vaccinated": 19433, "vaccine_doses": 41346 }, "VI": { "population": 104218 }, "VN": { "cases": 10764986, "deaths": 43091, "deaths_per_million": 442.104, "fully_vaccinated": 80185029, "name": "Vietnam", "percent_fully_vaccinated": 82.27, "percent_vaccinated": 89.04, "population": 97468028, "total_vaccinated": 86785069, "vaccine_doses": 234856999 }, "VU": { "cases": 11730, "deaths": 14, "deaths_per_million": 43.868, "fully_vaccinated": 126591, "name": "Vanuatu", "percent_fully_vaccinated": 40.26, "percent_vaccinated": 54.77, "population": 319136, "total_vaccinated": 172232, "vaccine_doses": 309433 }, "WF": { "cases": 533, "deaths": 7, "deaths_per_million": 602.047, "fully_vaccinated": 6457, "name": "Wallis ja Futuna", "percent_fully_vaccinated": 58.2, "percent_vaccinated": 58.44, "population": 11627, "total_vaccinated": 6483, "vaccine_doses": 16426 }, "WS": { "cases": 15243, "deaths": 29, "deaths_per_million": 132.563, "fully_vaccinated": 198896, "name": "Samoa", "percent_fully_vaccinated": 90.92, "percent_vaccinated": 104.81, "population": 218764, "total_vaccinated": 229291, "vaccine_doses": 495431 }, "XC": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 275988, "name": "Põhja-Küprose Türgi Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 72.2, "percent_vaccinated": 74.39, "total_vaccinated": 284357, "vaccine_doses": 617389 }, "XK": { "cases": 241506, "deaths": 3155, "deaths_per_million": 1770.368, "fully_vaccinated": 824089, "name": "Kosovo", "percent_fully_vaccinated": 46.24, "percent_vaccinated": 50.78, "population": 1782115, "total_vaccinated": 905005, "vaccine_doses": 1833408 }, "XW": { "cases": 567898418, "deaths": 6380676, "deaths_per_million": 806.731, "fully_vaccinated": 4852412185, "name": "Maa", "note": "Maailma koondnumbrites ei ole arvesse võetud näitajaid riikidest, kust ei ole tulemusi raporteeritud.", "percent_fully_vaccinated": 61.35, "percent_vaccinated": 66.83, "population": 7909295152, "total_vaccinated": 5285627838, "vaccine_doses": 12259973493 }, "YE": { "cases": 11849, "deaths": 2149, "deaths_per_million": 65.157, "fully_vaccinated": 446120, "name": "Jeemen", "percent_fully_vaccinated": 1.46, "percent_vaccinated": 2.29, "population": 32981641, "total_vaccinated": 697956, "vaccine_doses": 864544 }, "YT": { "name": "Mayotte" }, "ZA": { "cases": 4001816, "deaths": 101942, "deaths_per_million": 1716.419, "fully_vaccinated": 19156458, "name": "Lõuna-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 32.25, "percent_vaccinated": 37.23, "population": 59392255, "total_vaccinated": 22113468, "vaccine_doses": 37077459 }, "ZM": { "cases": 328550, "deaths": 4013, "deaths_per_million": 206.079, "fully_vaccinated": 4811556, "name": "Sambia", "percent_fully_vaccinated": 24.71, "percent_vaccinated": 17.13, "population": 19473125, "total_vaccinated": 3240892, "vaccine_doses": 7617402 }, "ZW": { "cases": 256217, "deaths": 5570, "deaths_per_million": 348.266, "fully_vaccinated": 4637374, "name": "Zimbabwe", "percent_fully_vaccinated": 29, "percent_vaccinated": 39.59, "population": 15993524, "total_vaccinated": 6331851, "vaccine_doses": 12045572 } } kh5wjtjprnvq2fv94pvv95dr4xtmz56 0 620147 6165534 6014464 2022-07-22T12:47:11Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bogor | hääldus = | nimi1_keel = indoneesia | nimi1 = Bogor | nimi2_keel = sunda | nimi2 = ᮘᮧᮌᮧᮁ | lipp = City_Flag_of_Bogor.svg | lipu_link = [[Bogori lipp]] | vapp = Emblem_of_Bogor.svg | vapi_link = [[Bogori vapp]] | pindala = 118,5 | elanikke = 1 075 457 (2021) | asendikaart = Indoneesia }} '''Bogor''' on linn [[Indoneesia]]s [[Jaava]] saarel. [[Kategooria:Indoneesia linnad]] 97n6e8bb7j0771imxuru6mmvn0lk6p5 6165536 6165534 2022-07-22T12:48:00Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bogor | hääldus = | nimi1_keel = indoneesia | nimi1 = Bogor | nimi2_keel = sunda | nimi2 = ᮘᮧᮌᮧᮁ | pilt = Kota_Bogor_&_Gunung_Salak.jpg | lipp = City_Flag_of_Bogor.svg | lipu_link = [[Bogori lipp]] | vapp = Emblem_of_Bogor.svg | vapi_link = [[Bogori vapp]] | pindala = 118,5 | elanikke = 1 075 457 (2021) | asendikaart = Indoneesia }} '''Bogor''' on linn [[Indoneesia]]s [[Jaava]] saarel. [[Kategooria:Indoneesia linnad]] eed59zholibr5m62fb86hzeejpx0t9c 0 620930 6165584 6165181 2022-07-22T13:44:12Z Velirand 67997 /* Juuli */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) *7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *12. juuli – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) [[Kategooria:2022]] m17dzoupdvbrvkhk7oehu40jgazldo8 6165604 6165584 2022-07-22T14:14:04Z Velirand 67997 /* Juuli */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) *7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *12. juuli – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi linnapea (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) [[Kategooria:2022]] iunglmim9v091mwhanba6if6ddof4si 6165605 6165604 2022-07-22T14:14:29Z Velirand 67997 /* Juuli */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) *7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *12. juuli – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) [[Kategooria:2022]] 8ujjqyvzxzmw48oxtffm5dgp5fc5r8t 6165960 6165605 2022-07-23T06:12:28Z Velirand 67997 /* Juuli */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) *7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *12. juuli – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) [[Kategooria:2022]] 0b1qudkpvsgw5x5k72dcac45bofj57m 0 623567 6166062 6052813 2022-07-23T10:09:35Z Excuse me, i love u 161738 wikitext text/x-wiki '''"Sweetener"''' on Ameerika poplaulja [[Ariana Grande]] neljas stuudioalbum. Album anti välja 17. augustil 2018. Album produktseeriti Williamsi, Max Martini, Ilya Salmanzadehi ja Tommy Browni poolt. Albumi muusikapalades löövad kaasa ka artistid [[Nicki Minaj]], Williams ja Missy Elliott. Albumi temaatika ringleb ümber romantika, naiselikkuse, ärevuse ja visadusega raskuste ületamise. Pop-, R&B- ja trap-plaat sisaldab house-, funk- ja hiphop-muusika elemente, mis koosnevad peamiselt tempolugudest ja ''downtempo''-ballaadidest, mis sisaldavad tugevalt harmooniaid. "Sweetener" pälvis kohe väljatuleku järel kriitikute tunnustuse, milles tõsteti esile albumi eksperimentaalset olemust. Mõned kriitikud pidasid seda Grande karjääri oluliseks saavutuseks tänu selle mõttele. 61. [[Grammy auhind|Grammy auhindadel]] võitis see parima poplaulude albumi auhinna, olles lauljatari esimene Grammy. ejt4wkhg0bvijzystzo2mdf78zdb5wy 6166138 6166062 2022-07-23T11:05:52Z Andres 5 wikitext text/x-wiki '''"Sweetener"''' on Ameerika poplaulja [[Ariana Grande]] neljas stuudioalbum. Album anti välja 17. augustil 2018. Albumi produtseerisid [[Williams]], [[Max Martin]], [[Ilya Salmanzadeh]] ja [[Tommy Brown]]. Albumi muusikapalades löövad kaasa ka artistid [[Nicki Minaj]], Williams ja [[Missy Elliott]]. Albumi temaatika ringleb ümber romantika, naiselikkuse, ärevuse ja visadusega raskuste ületamise. Pop-, R&B- ja trap-plaat sisaldab house-, funk- ja hiphop-muusika elemente, mis koosnevad peamiselt tempolugudest ja ''downtempo''-ballaadidest, mis sisaldavad tugevalt harmooniaid. "Sweetener" pälvis kohe väljatuleku järel kriitikute tunnustuse, milles tõsteti esile albumi eksperimentaalset olemust. Mõned kriitikud pidasid seda Grande karjääri oluliseks saavutuseks tänu selle mõttele. 61. [[Grammy auhind|Grammy auhindadel]] võitis see parima poplaulude albumi auhinna, olles lauljatari esimene Grammy. 8o1nc4b2cwopv87e9g5dmxu3tfwen02 6166141 6166138 2022-07-23T11:08:54Z Andres 5 wikitext text/x-wiki '''"Sweetener"''' on Ameerika poplaulja [[Ariana Grande]] neljas stuudioalbum. Album anti välja 17. augustil 2018. Albumi produtseerisid [[Pharrell Williams]], [[Max Martin]], [[Ilya Salmanzadeh]] ja [[Tommy Brown]]. Albumi muusikapalades löövad kaasa ka artistid [[Nicki Minaj]], Williams ja [[Missy Elliott]]. Albumi temaatika ringleb ümber romantika, naiselikkuse, ärevuse ja visadusega raskuste ületamise. Pop-, R&B- ja trap-plaat sisaldab house-, funk- ja hiphop-muusika elemente, mis koosnevad peamiselt tempolugudest ja ''downtempo''-ballaadidest, mis sisaldavad tugevalt harmooniaid. "Sweetener" pälvis kohe väljatuleku järel kriitikute tunnustuse, milles tõsteti esile albumi eksperimentaalset olemust. Mõned kriitikud pidasid seda Grande karjääri oluliseks saavutuseks tänu selle mõttele. 61. [[Grammy auhind|Grammy auhindadel]] võitis see parima poplaulude albumi auhinna, olles lauljatari esimene Grammy. g5nqwtgslkb12nrijhd8b8prex49qrj 6166142 6166141 2022-07-23T11:09:39Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''"Sweetener"''' on Ameerika poplaulja [[Ariana Grande]] neljas stuudioalbum. Album anti välja 17. augustil 2018. Albumi produtseerisid [[Pharrell Williams]], [[Max Martin]], [[Ilya Salmanzadeh]] ja [[Tommy Brown]]. Albumi muusikapalades löövad kaasa ka artistid [[Nicki Minaj]], Williams ja [[Missy Elliott]]. Albumi temaatika ringleb ümber romantika, naiselikkuse, ärevuse ja visadusega raskuste ületamise. Pop-, R&B- ja trap-plaat sisaldab house-, funk- ja hiphop-muusika elemente, mis koosnevad peamiselt tempolugudest ja ''downtempo''-ballaadidest, mis sisaldavad tugevalt harmooniaid. "Sweetener" pälvis kohe väljatuleku järel kriitikute tunnustuse, milles tõsteti esile albumi eksperimentaalset olemust. Mõned kriitikud pidasid seda Grande karjääri oluliseks saavutuseks tänu selle mõttele. 61. [[Grammy auhind|Grammy auhindadel]] võitis see parima poplaulude albumi auhinna, olles lauljatari esimene Grammy. lyjsj0t2foy412tfba89lzjzh5jnrds 1 624967 6165849 6143833 2022-07-22T20:30:02Z Pietadè 41543 Intervjuus Ameerika väljaandele The Wall Street Journal ütles Volodõmõr Zelenski, et Ukraina armee igapäevased kaotused on vähenenud 200 inimeselt 30-le tänu Lääne relvade tarnimisele ja nende tõhusale kasutamisele rindel. wikitext text/x-wiki {{Annual readership |leht=Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|laius=570|avatud=ei}} __TOC__ Kaardil võiks olla kirjas, mis seisuga need kontrollitavad on märgitud. Siis on see ka edaspidi kasutatav. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. veebruar 2022, kell 15:27 (EET) :Ilmselt [[en:File:Map_of_the_war_in_Donbass.svg|vana kaardi najal tehtud]]; praegu, BBC-d vaadates, hommikuste raketirünnakute arv kaardil on ligi kahekordistunud..., mõne tunniga[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. veebruar 2022, kell 16:11 (EET) : Üks kaart on selline: [https://liveuamap.com/ liveuamap.com], mis on suhteliselt informatiivne, iseasi, kui palju sellest on «“udu”».[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#162;Kaastöö]]</sup> 5. märts 2022, kell 18:23 (EET) Ajakohastamisest: käimasolev konflikt, kui nt 12:00 on apteegi järjekorras 500 inimest (vanuses 6 kuud&nbsp;– 90 aastat), siis nt 12:15 on järjekord samas seisus, ainsa vahega, et 450 inimest neist on surnud/tapetud...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 5. märts 2022, kell 18:37 (EET) Tegelikult, sissetungi algataja (põhjasuunalt) [[ru:Союзное государство|Союзное государство]] / [[be:Саюзная Дзяржава|Саюзная Дзяржава]][[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. veebruar 2022, kell 15:46 (EET) :Kas kuskil on konkreetseid andmeid, et sissetungis osalesid mingid just selle organisatsiooni tarbeks kuuluvad organisatsioonid? See, et Valgevene armee käitub Vene armee osana, ei ole rangelt võttes veel tõestus organisatsiooni osalusest (seda enam, et kogu organisatsioon on endiselt suures osas imaginaarne, ka vikiartiklites viidatakse lepingutele kahe riigi vahel, mitte "ühisriigi" seadusandlikele aktidele vms). Ka NATO liikmesriigid on teinud ühisoperatsioone, mis ei ole NATO operatsioonid. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. veebruar 2022, kell 15:52 (EET) ::Lääne allikad viitavad sageli kahe monarhi ühinemispüüdlustele; teiselt lainelt: RU ladviku esindaja võrdles UA-d Afganistaniga "USA võimu" all, keda nüüd siis RU (BE) vabastama tõttavad (ikka enesekaitse eesmärgil...; Talibani ehk UA seaduslikult valitud presidenti jt võimu alt)...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. veebruar 2022, kell 16:05 (EET) :::Jah, Vene retoorikast ja "põhjendustest" tuleks samuti kokkuvõte teha, sh Venemaa julgeolekunõukogu avalikust tsirkuseetendusest. Ilmselt vääriks mainimist ka olulisemad sõnavõtud Venemaa toetuseks teiste riikide poolt, nt Hiina asevälisministri värsked kommentaarid (ERRi kokkuvõte on ähmasevõitu, paremat allikat tahaks). --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. veebruar 2022, kell 16:07 (EET) ::::Nt UA esindaja väidab hetkel, et raketid lähtusid ka BE territooriumilt ja süüdistab BE-d reetmises...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. veebruar 2022, kell 17:42 (EET) :::::Mingis mõttes on see vaieldav, sest reeta saab ainult seda, kellega oled mingiski mõttes samal poolel olnud. Aga igal juhul ei ütle raketirünnak ikkagi midagi otseselt "ühisriigi" osaluse kohta, kui raketitükkidelt pole just leitud spetsiifilist "ühisriigi" sümboolikat. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. veebruar 2022, kell 21:26 (EET) ::::::Enne hiljutist monarhide kohtumist (millest lõikasid kasu mõlemad) oli UA-l (teatav) alus mitte-kahelda N-naabri sõbralikkuses; ilmselt muutis VP kokkulepe Hiinaga lõplikult rünnakuplaani. Kust ka tuumalöögi ähvardused[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. veebruar 2022, kell 21:34 (EET) :Ma just imestasin, sest venelased ütlevad hetkel "Вторже́ние Росси́и на Украи́ну (в России официально «специа́льная вое́нная опера́ция»[26][27]) — полномасштабное нападение Вооружённых сил Российской Федерации на Украину, начавшееся 24 февраля 2022 года, сопровождавшееся активной пропагандистской кампанией в российских СМИ и угрозами Владимира Путина развязать ядерную войну." ja mul on see tuumasõja osa kuidagi kahe silma vahele jäänud. Kui kuskil on korralik viide, tasuks mainida, kes täpselt ja millises vormis sellega ähvardas. Mingis jaotuses võiks, muide, olla ka Eesti pisikesed reaktsioonid (riigina ja riigis), aga ilmselt mitte üldkronoloogias, muidu ajavad need sõja käigu jälgimise pigem häguseks. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. veebruar 2022, kell 01:03 (EET) ::Jah, ja seda saadab maailma rikkaima inimese, tuumarelva nupu vajutamise ainuõigusliku tegija, järjekordselt BBC-st edastatav teade, kui sekkute, saate tuumasõja, vist eelneval kokkululeppel Hiinaga...[[Kasutaja:Pietadè]]<br />otseviite tuumaähvardusele panin vist envikisse...<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 25. veebruar 2022, kell 03:04 (EET) ==õppused== * kronoloogias võiksid olla äratoodud kõik õppused, ajavahemik ja paiknemine, millega VF väosad paika liigutas. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 26. veebruar 2022, kell 23:02 (EET) ==Vastaspoolte statistika== Mul pole veel ette sattunud head allikat (kuigi eks kõik numbrid on praegu ligikaudsed ja oletuslikud) Ukraina kaitseväe hukkunute kohta, samas kui Vene kaotusi tuleb igast kanalist. Saaks ehk keegi täiendada?[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 1. märts 2022, kell 14:29 (EET) : [[Pervõi Kanal]] on hakanud näitama kodumaa kaitsel neonatside eest hukkunute pilte, nime ja auastmega...(ja järgneb [[pataljon Azov|Azovi]], tõeliste fašistide, Kiievi režiimi, Hitleri järglaste... alustoe hukkamõist); resümee (NL-aja mälestustele tuginedes): ootame klassikalist muusikat...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 5. märts 2022, kell 20:48 (EET) ==See on agressioon== Kas Vikipeedia ei julge [[agressioon]]i agressiooniks nimetada?<br> NSV Liidu välisministri Maksim Litvinovi initsiatiivil määrati 1933 Londonis vastu võetud agressiooni definitsiooni konventsiooniga selle tunnused järgmiselt: 1. Teise riigi vastu kuulutatakse välja sõda. 2. Sõda välja kuulutamata tungivad ühe riigi relvajõud teise riigi territooriumile. 3. Sõda kuulutamata ründavad ühe riigi sõjalaevad ja lennukid teise riigi territooriumil asuvaid objekte. 4. Ühe riigi sõjalaevad blokeerivad teise riigi sadamaid. 5. Toetuse ja abi andmine teise riigi territooriumil tegutsevatele relvastatud sissirühmitustele eesmärgiga aidata kaasa tegutseva valitsuse kukutamisele. Kui Putini esinemine TV-s oli sõja kuulutamine, siis on täidetud punkt 1. Kui ei olnud, siis on täidetud punkt 2. Punktid 3-5 on kõik täidetud juba 2014. aastal ja kogu aeg kuni siiani. [[Eri:Kaastöö/2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72|2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72]] 1. märts 2022, kell 16:31 (EET) ==Pealkiri== Pole lehte [[Venemaa sissetung Ukrainasse]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2022, kell 19:41 (EET) : Kas see peaks siis olema täpsustusleht, ''à la'', alates Kiievi vürstiriigi külaskäigust Maskooviasse, sõbraliku geenivahetuse&nbsp;/ geenilevituse&nbsp;/ genofondi arenduse käigus jne, jne..., mis järgnes viikingite samalaadsetele „ekskursioonidele“?[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 5. märts 2022, kell 17:59 (EET) :: Kui pole selge, millist ajaloosündmust veel oleks põhjust otsida just sellise pealkirja alt ning eristada pole tarvis, siis võiks sulud ja aastaarvu pealkirjast lihtsalt ära jätta. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. märts 2022, kell 18:36 (EET) :::Tehniliselt algas sissetung juba 2014 ehk see artikkel räägib siin ainult sõja kõige intensiivsemast osast. Seega oleks sulgudes täiendus nagu kohane küll. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. märts 2022, kell 21:07 (EET) ::::Arvatavasti (u viimase 100–150 a lõikes) alates hiljemalt [[:en:Orange Revolution|Oranžist revolutsioonist]] ([[Viktor Juštšenko|üks president]] kannab senini näol jälgi „vastuseisust“, intervjuus kinnitas mõne päeva eest, et sõda kestab võidu või viimase kodumaakaitsja surmani), millele järgnes [[:uk:Революція гідності|Väärikuse revolutsioon]] (mis ilmselt ei läinud idanaabri plaanidega kokku); ja ega eelnevad UKR/POL/LIT jagamised/"järkamised" kuhugi kadunud ole, lisa siia veel hetke suuremate tuumariikide valitsejate ambitsioonid...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 5. märts 2022, kell 21:29 (EET) ::: 2014. aastal alanud konflitki minu meelest ei nimetata nii. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. märts 2022, kell 18:32 (EET) :::: Muidugi ei nimetata, praegust ka mitte. Eestis nimetatakse seda Ukraina sõjaks, kui üldse kuidagi nimetatakse, ainult ühe korra olen kohanud teistsugust nime. Ja ühtegi teist sündmust nii ei nimetata, nii et minu meelest võiks vabalt olla niisugune pealkiri. Praegusel pealkirjal on mitu puudust. Tõin ennist välja ainult selle, et see ei vasta meie pealkirjastamise põhimõtetele. Ja kes oskaks seda sellise pealkirjaga otsida. Pealegi on sissetung ainult osa sõjast. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2022, kell 08:51 (EET) :::::kirjutise määratluses osas on korrektselt sõnastatud, et tegemist on osaga [[:Vene-Ukraina sõda|vene-ukraiina sõjast]], rahvasuus kõnekeelne ukraina sõda märgib ainult seda, et enamus aktiivsest sõjalisest tegevust on ukraina maa-alal jne, ehk tegemist on tavapärase lühendamisega. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 23. märts 2022, kell 08:56 (EET) Ukraina vabadusõja nimetust on ka korduvalt kasutatud.--[[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 23. märts 2022, kell 13:10 (EET) :[[Vabadussõda (mõiste)|Vabadussõda]] (st [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/vabaduss%C3%B5da/1 sõda, mida peetakse riikliku iseseisvuse saavutamiseks]) ei pruugi igal ajal igasse konteksti sobida (iga „konn“ võib oma tegevust sellega sildistada;-)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 23. märts 2022, kell 16:15 (EET) ---- 2014 oli (järjekordne) (Vene-)«Krimmi sõda», hetkel (23. märts 2022, kell 12:15 (EET)) on [https://www.wikidata.org/wiki/Q110999040 andmeüksusest keeruline leida pealkirja, kus nr 2022 puuduks].[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 23. märts 2022, kell 12:15 (EET) : [[Krimmi sõda]], [https://novaator.err.ee/1608082834/krimmi-soja-kultuuriline-jalajalg-i-tallinna-pargid XIX sajandi rahvapärimuseski sees], ses mõttes, et vahepeal suudeti põlisasukad (tatarlased) mujale asustada (1980. aastate I poole ~kolmekuise vaatluselami(u)se najal väidan) ja nüüd on Lähis-Idaga “sõbrunemisvahendid” (enne pelgalt s-tüki kuulid, nyyd ballistilised raketid jms) niivõrd arenenud, et [[Krimmi poolsaar|Krimmi ps]] üha strateegilisema tähtsusega...;-) PS! Tänase (23. märts 2022, kell 14:00 (EET)) seisuga on nt Mariupolis 100&nbsp;000 eluselanikku alles/elus (u üleeile oli neid 300&nbsp;000...), kusjuures ~90% "hoonefondi" hävitamise (st, erinevatel allikatel on hävitatud 80~90% hoonetest) juures ei ole osa sadamast puudutatudki...<br />ehk siis, ‘Krimmi sõda V9.0’[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 23. märts 2022, kell 13:53 (EET) Pealkirja küsimus on endiselt lahendamata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. aprill 2022, kell 17:25 (EEST) : Valik on suhteliselt avar, [[:en:List of wars between Russia and Ukraine|kui vaadata loendit]][[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 12. aprill 2022, kell 18:22 (EEST) == Neutraalsus == Kordan: suuresti ainult ühele allikale (ERR) tuginev artikkel ei saa olla erapooletu (erakondade väitluse (kas inimeste raha hinnatõusu hüvitamisele või tapmise vähendamisele, UA presidente (hetkel ka Porošenko nurgaekraanil) ümber sõnastades, tugi kas meile (EE) või meile (EL+maailm)), või ootame siis meie endi vabastamist; TaSSi sõnul olevat UA president koos oma fašistidest kaaskonnaga ammu Kiievist pagenud...<br />Kui endil raha (verifitseeritud) teabe soetamisex puudub, hõivame siis teistelt, targematelt ~8 miljardi esindajatelt[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 9. märts 2022, kell 18:25 (EET) : Võib ka teisi allikaid kasutada. Neutraalsus sõltub ikka eeskätt sellest, kas allikas või allikad on usaldusväärsed ja kuidas materjal Vikipeedias edasi on antud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. märts 2022, kell 17:59 (EET) :Vaatasin Vikipeedia juhendid üle (Põhimõtted, Viitamine, Usaldusväärsuse tagamine, Vormistusreeglid) ja põhimõte on ennekõike see, et allikas peaks olema usaldusväärne, mis omakorda võiks tagada neutraalsuse. Eesti Rahvusringhäälingut peetakse usaldusväärseks, lisaks on ERR-il see eelis, et allikas on kõigile eestlastele kontrollitav. Selge see, et ka sinna jõudev sõjateave võib olla kohati moonutatud, esineb müra ja segadust, kuid just selle pärast on artikli päises vastav hoiatus. Loomulikult võib muid allikaid ja teavet lisada. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 11. märts 2022, kell 06:59 (EET) ::Mis asi see „usaldusväärsus“ Euroopa pinnal käiva sõja kajastamisel on (vt ka allpool "Arvudest"), nt, samal päeval (täna): BBC ütleb 10 milj, Euronews 6 miljonit ja [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|UN]] 8 miljonit, põgenikku... (tõsi, bbc lahkab selle sunnitud sise- ja väljarändeks).<br />Parafraseerides: kellelgi peaks(id) olema orbiidil erapooletu(d) luuresatelliit (luuresatelliidid), millelt saadud teavet siis töödeldakse ja erapooletult esitatakse...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 22. märts 2022, kell 21:28 (EET) == «2 alust» == mida [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/alus/1 see] infokasti lõpureal tähendama peaks?[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 6. märts 2022, kell 11:49 (EET) :Nagu ka Sõnaveebis kirjas on: mootoriga veesõiduk. The Kyiv Independent postituses on kirjas ''2 boats'', kuid ma hästi ei usu, et need olid aerudega paadid. Kuna aga täpsemat ülevaadet pole, mis sorti veesõidukiga siis tegemist oli, otsustasin sõna "alus" kasuks. --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 6. märts 2022, kell 12:40 (EET) == Eemaldasin: == * USA ei nõustu Poola hävituslennukeid [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|MIG-29]] Ukrainale vahendama ja neid enda lennukitega Poolale asendama, kuna nende hinnangul Ukrainal on juba piisavalt lennukeid ja neile lisa saatmine ei annaks Ukraina [[Õhuvägi|õhujõududele]] suhtelist eelist Venemaa ees, samuti võiks lennukite andmine sõda eskaleerida, viia [[Läänemaailm|lääneriigid]] otsesesse konflikti Venemaaga.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608526421/usa-kinnitas-et-ei-vahenda-poola-havitajaid-ukrainale|pealkiri=USA kinnitas, et ei vahenda Poola hävitajaid Ukrainale|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=10.3.2022}}</ref> <references /> Vaidlused käivad juba üle nädala, väidetavalt oleks NATO liikmesriigi lennukite andmine NATO sekkumine, vahepeal on olnud juttu ka erinevatest vahendusteedest; poolnuttev (näitlejast) president ei paluks vastasel korral lääneriikidelt lennukeelutsooni kehtestamist...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 10. märts 2022, kell 13:30 (EET)<br /> Kohe varsti hakkavad Poola president ja USA asepresident Varssavis eeldatavasti käsitlema ka “lennukite teemat”[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 10. märts 2022, kell 14:00 (EET)<br />'''Lennukitest''': kui ma ei eksi, siis Poola [[:en:Yavoriv military base|piiri äärne sõjaväebaas]] sai tabamused VF õhuruumis olnud lennukitelt.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 14. märts 2022, kell 08:12 (EET)<br />Lennukeelutsooni (lennukid) kohta küsiti u 10 minuti eest ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|UN]] [[ÜRO peasekretär|peasekretärilt]]...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 14. märts 2022, kell 17:39 (EET) : Ei saa aru. Kas see on eemaldamise põhjendus? Mis on selle punkti juures täpsemalt valesti või miks see siia teistest punktidest vähem sobib? : Selle artikli põhiline viga on preagu minu meelest selles, et sidusa teksti asemel koosneb artikkel punktloenditest. Näiteks võiks olla muu hulgas alaosa või lõik relvaabi kohta, nii nagu inglise viki artiklis. Seal sobiks muu hulgas öelda, et kaaluti või kaalutakse lennukite andmist. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. märts 2022, kell 17:59 (EET) :: «hinnangul Ukrainal on juba piisavalt lennukeid» — see ei vasta tõele; enam kui nädala jookzul käib nurgast ([[BBC World News]], nt kui see kanal sees on) pidev vadin lennukeelutsooni kehtestamine üle<!--hr Volodõmõril on minu hinnangul tänase seisuga u 2-3 p kazvanud habe lõua all-->; võiks ehk mõelda kronoloogia (jm?) eraldamise üle eraldi artikliks, see lennukite teema (DW, BBC, Euronews jt) hakkab kurb-traagilis-komöödiliselt juba „ära viskama“, nt Lavrov täna Türgis kinnitamas, et (Mariupoli sünnitusmaja näol) tegemist Azovi võitlejate baasiga, taustal haiglasse sünnitama läinud naise laip...; lisaks, [[Pervõi Kanal|«KTV»]] edastab järjepidevalt ühe poole teateid, kusjuures edastajaks on (imho) [[android]], suure tärniga...<br />uudiste edastamine sõltub esmajoones siiski edastaja valikust, mis omakorda lähtub..., jne<br />UA-l sisuliselt puudub tänase päeva seisuga materiaalne võimekus oma riigi õhuruumi kaitsmiseks, piloote küll on, valdavalt vene toodetud lennukite juhtimiseks.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 10. märts 2022, kell 19:19 (EET) == Ukraina põgenikekriis == Ingliskeelse Vikipeedia artiklis Ukrainian refugee crisis (https://en.wikipedia.org/wiki/Ukrainian_refugee_crisis) ei ole Eesti kohta midagi kirjutatud. Ehk keegi viitsib sellega tegeleda? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. märts 2022, kell 13:13 (EET) : Eestikeelses Vikipeedias võiks ka olla artikkel Ukraina põgenikekriis. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. märts 2022, kell 20:59 (EET) : [https://www.malaymail.com/news/world/2022/03/12/guatemala-receives-first-arrivals-of-ukrainians-fleeing-conflict/2047036 Guatemala receives first arrivals of Ukrainians fleeing conflict]. ''[[Malay Mail]]''. 12. märts 2022<br />[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 12. märts 2022, kell 21:25 (EET) ====Arvudest==== Need erinevad ühe päeva lõikes miljonites, olenevalt allikast ([[BBC]], [[Euronews]], [[CNN]], [[CNC World|CNC]], [[RTR]] jne), sama käib lahingulise/sõjalise edu/ebaedu kohta, mis ilmselt peabki sõja puhul nii olema.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 22. märts 2022, kell 21:23 (EET) == Arutelulehe väärkasutus == Eemaldasin eespoolt kommentaare, mis ei puutu Vikipeediasse ega sellesse artiklisse. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. märts 2022, kell 17:04 (EET) Pikne, ma ütleks, et need kommentaarid puutusid küll Vikipeediasse ja siia artiklisse. (Ivo kommentaaride osaga ma päris ei nõustu aga normaalne on ikka, et olulise teema üle arutletakse ja on eriarvamusi. Ka kasutaja Pudrunui kommentaarid olid minu arvates täitsa asjalikud. Minu enda esimene postitus oli visandlik ja kindlasti mitte kivisse raiutud tõde, vabandan kui see kedagi häiris. Ma osutasin lihtsalt näitlikult puudujäägile artiklis. Nii, et isiklikus plaanis ma oma kommentaaride kustutamise pärast suurt muret ei tunne. Aga sisuliselt tuleks antud asja artiklis käsitleda) Need kommentaarid, millega selle teema avasin, olid sõja laiema konteksti, põhjuste kohta pikaajalises perspektiivis. Igas konfliktis on ju olulised selle ajendid ja põhjused, eellugu pikema aja jooksul. Eriti kui tegemist konfliktiga, mida eesti politoloog, Dr [[Kristi Raik]] ([[Eesti Välispoliitika Instituut|Eesti Välispoliitika Instituudi]] direktor [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses]] alates veebruarist 2018.) nimetab kolmandaks maailmasõjaks. Pikne, kui arvad, et sõja konteksti teema ei puutu sellesse artiklisse, siis vaata ingliskeelses artiklis esimest ja teist osa. (1. Background ja 2. Prelude) Kui meil endil selle konteksti sõnastamise võime puudub, võiksime selle (kas või osaliselt olulisema välja valides) tõlkida enwikist. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 19:21 (EET) : Artiklit loomulikult võib täiendada, võib ka tõlkida inglise keelest. Asi ei olnud selles. Miks sinu kommentaarid polnud kohased, seda selgitasin eilses vastuses ([[Eri:Erin/6068082]]). Sinu kommentaarid läksid põhiosas üle üldiseks mõttevahetuseks artikli teema üle, mis Vikipeedia artikli arutellu ei kuulu (vt [[Vikipeedia:Arutelulehekülg]], punkt "Püsi teemas"). Kasutaja Pudrunui kommentaar oli küll selles mõttes asjalik, et ta ei püüdnud sinu eeskujul välja tuua, mis tema meelest on sõja põhjused. Ta laias laastus lihtsalt nentis, et artiklit võiks täiendada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. märts 2022, kell 21:00 (EET) ::Loodetavasti siis edeneb artikli laiema konteksti kajastamine. Ma ei hakka kõrvalistel asjadel pikemalt peatuma. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 22:29 (EET) :: Siin mõned enwiki artiklid konflikti eelloo kohta Ukrainas, artiklid kust sõja eellugu ja põhjuseid leida. Kahjuks neid eesti vikipeedias pole. Venemeelsete rahutused 2014 aastal.. https://en.wikipedia.org/wiki/Historical_background_of_the_2014_pro-Russian_unrest_in_Ukraine Historical background of the 2014 pro-Russian unrest in Ukraine Siin artiklis Ukraina keeleseaduse muutmisest 2012 aastal, kus parlamendi pinged muutusid kakluseks (juulis 2012). Pinged teravnesid peale seaduse jõustumist 2012 aasta juulis. Osad piirkonnad keeldusid seadust tunnistamast. https://en.wikipedia.org/wiki/Language_policy_in_Ukraine Kuigi need teemad võiks olla artikli [[Vene-Ukraina sõda]] 2014 osaks, siis minu arvates moodustavad need kaks 2014 ja 2022 terviku, mille eelvaatus on 2014 aastal ja peaosa 2022 aastal. Seega kirjutaksin kontekstist sellel lehel. Laiemat ja varasemat konteksti käsitletakse ka enwiki 2022 aasta sündmuste lehel. Samuti tuleks kirjutada rahvusvaheliste suhete arengust, mis viisid sellise laiaulatusliku agressioonini Venemaa poolt. Kõik sõja põhjused ja ajendid pole lokaalsed. Sellest on juttu ka enwiki lehel. Aga nagu näha on kartul kuum ja kiirustama kokkuvõttetega ei peaks. Kvaliteet ennekõike. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. märts 2022, kell 19:15 (EET) :: Vaatan, et soome artiklis on ka päris asjalikult ja küllalt kokkuvõtlikult sõja tausta käsitletud. Äkki olekski parem sellest, kui väiksemahulisemast materjalist lähtuda? Meie vikipedistide resurss on selline kehvapoolsem. Enwiki artikkel äkki liiga põhjalik, et seda tõlkida. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. märts 2022, kell 20:32 (EET) :: https://fi.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4j%C3%A4n_hy%C3%B6kk%C3%A4ys_Ukrainaan_2022#Tausta --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. märts 2022, kell 20:31 (EET) :: Kahjuks puudub eesti keeles selline oluline artikkel, mis Venemaa praeguse sissetungi Ukrainasse laiemasse konteksti asetaks. https://en.wikipedia.org/wiki/Russia%E2%80%93NATO_relations Ka sealt leiab olulist ja üldtunnustatud, kinnitatud väidetega materjali konflikti laiema tausta kohta. Pikne, need suunavad viited ja kommentaarid puutuvad Vikipeediasse ja sellesse artiklisse või tuleb need kui kohatud kustutada? Püsin ma sinu arvates teemas? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. märts 2022, kell 20:48 (EET) ::Ei tea, kas peaks selle laiema konteksti teemaga jätkama uue pealkirja all.. kui arutelu väärkasutuse nähte enam ei esine? Või peab jääma arutelu selle sõjakonflikti laiema konteksti kajastamise kohta artiklis jätkuvalt arutelulehe väärkasutuse rubriiki? Pikne, see on küsimus sulle. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. märts 2022, kell 17:31 (EEST) ::: Tundub, et rohkem või vähem vihjamisi püüad eelnevaga ikkagi õigustada enda seisukohta sõja põhjuste asjus. Oled viitamiseks valinud meelepärased võõrkeelse Vikipeedia artiklid, mille valikulisel lugemisel justkui peaks teised nüüd ise sobivad järeldused tegema. Kõik need artiklid ei räägi otseselt sellest sõjast ega selle taustast ja põhjustest (taust ja põhjused seejuures pole sama asi). Siin teemas on raske mingit konstruktiivset ivakest näha ja vaevalt see kuskile viib. Ma arvan, et võiks lihtsalt püüda täiendada seda artiklit või artiklit [[Vene-Ukraina sõda]] ja siis edasi vaadata. Artikli [[Vene-Ukraina sõda]] teema minu arusaamise järgi hõlmab seejuures ka praegust konflikti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. märts 2022, kell 19:10 (EEST) ::::Minu seisukoht või sinu seisukoht antud juhul asjasse ei puutu. Lisasin üldtunnustatud enwiki artiklid, kus sõja põhjuseid ja selle tausta sisuliselt ja süstemaatiliselt, faktipõhiselt ja loodetavasti ka piisavalt erapooletu hoiakuga käsitletakse. Muidugi oleks hea, kui keegi tegelik rahvusvaheliste suhete asjatundja kokkuvõtte teeks või põhiseisukohti täpsustaks. Hetkel on nad aga ilmselt liialt hõivatud, et sellise vähetähtsa inforuumiga nagu seda on Vikipeedia tegeleda. Aga ega kiirustada polegi vaja. Kvaliteet eelkõige. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 28. märts 2022, kell 18:33 (EEST) ==Väejuhid ja liidrid== Ma kärbiks või muudaks seda. Näiteks Mišustinit selle sõja kontekstis ei mainita, ta tegeleb majandusega, mitte sõjaga. Samas on oluline [[Valeri Gerassimov]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2022, kell 09:01 (EET) :Nt täna põhjendas Mišustin koos päälikuga energia rublade eest myymist kui demukraadilist ainuvõimalust...; Gerassimovi ehk pole vaja infokastis topelt mainida[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 23. märts 2022, kell 16:20 (EET) ==Vahekokkuvõtteks== [[:en:Wikipedia:What_Wikipedia_is_not#Wikipedia_is_not_a_newspaper|Wikipedia:NOTNEWS]] — meil puudub võimekus sündmuste (ajaliselt) adekvaatseks edastamiseks, ja, sellega tuleb leppida.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 23. märts 2022, kell 17:00 (EET) Muidugi, kunagi võiks sisse panna sõjavastase ''à la'' „40 kirja“, kuhu kirjutas alla nt ka [[Mihhail Lotman]], ~150 tunnustatud ajaloolase, fašismi/hitlerismi/natsismi uurija avalduse, milles lükatakse ümber päälikuks tõusnud endise Piiteri taksoviina müüja uidud naaberriigist ähvardava fašismiohu kohta, [[New York|New Yorgist]] vennasrahvale appi tulnud eriväe koolitusega valgevenelas(t)e loo püüdest vabastada ühtlasi ka emamaa (''motherland'') sovhoosiesimehe käe alt, tänase briti kaitseministeeriumi&nbsp;/ BBC kinnituse vasturünnakute edu kohta, ex elu {{värvi|hall|(ajalugu)}} näita.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 23. märts 2022, kell 22:13 (EET) Öösel, USA aja järgi täna hommikul, ütles [[Kapitoolium]]i kõrge tegelane: „vangi elu lõpuni“; [[HARDtalk]]is vastas [[Ilja Ponomarjov]]<sup style="font-variant:small-caps;">&#91;[[:en:Ilya Ponomarev|en]]&#93;</sup> küsimusele juhi tuleviku kohta, et jrgm aastal teda pole<ref name="">[https://www.bbc.co.uk/programmes/m0015wr4 Ilya Ponomarev - Former Member of Russia’s Parliament]</ref><br />Tänasel NATO jt kohtumisel kinnitas hr [[Boris Johnson|Boris]], et topeldab kohalolekut Eestis...; Wiki ei ole ''newslet''...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. märts 2022, kell 21:09 (EET)<br />Samas, „rahvusvaheline hukkamõist“, India üks peamisi relvaostjaid, Hiina kaisutused, Brasiilia embused, yickqi asi ei ole nii lihtne, nagu esmapilgul ehk näida võib...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. märts 2022, kell 21:54 (EET) {{Reflist-talk}} ==Ukraina sõda== Terminit Ukraina sõda kasutatakse meedias (AK jne) nii tihti, et see võiks minu meelest olla ka üks selle artikli ametlikest pealkirjadest. Segadus tekib artikliga varasema Ukraina sõja (2014) kohta. Siis Ukraina sõda (2022)? Muidu tekib absurdne olukord, et ka Eestis ei saa sõda nimetada ametlikult sõjaks, nii nagu see on Venemaal. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 8. aprill 2022, kell 22:19 (EEST) : [[Kasutaja:Pietadè/Vene-Ukraina sõda|Ukraina sõda]] algas tehniliselt siis, kui VF militaarkopterid teisaldasid 23. II 2014 Janukovitši (suveräänse riigi pea) teise riigi territooriumile. Järgnes Krimmi okupeerimine, [[:en:War in Donbas|Sõda Donbassis]] (intensiivne faas 2014–2015, nt [[Ilovaiski lahing]]us osalesid VF relvajõud (tankidel oli sel aja kiri "Na Kiiev"); järgnes külmunud konflikt (''frozen conflict''), hukkunuid tuhandetes; vt ka [[:en:Timeline of the war in Donbas|kronoloogiat]] ([[:en:Timeline_of_the_war_in_Donbas_(2021)#External_links|relvastuse kohta lisasin välislinkidesse 2021. a aruande]])).[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 9. aprill 2022, kell 09:25 (EEST) ::Nõus Pietade. Tean, et peaaegu külmutatud konflikt lõi uuesti ja veelgi suuremas mahus lõkkele. Ma tahan ütelda, et artikli pealkiri peaks olema ka Ukraina sõda (2022). Samuti nagu on see Vikipeedia teistes artiklites, juhul kui keeles on mingi mõiste kohta kasutusel mitu võrdväärset sünonüümi ehk kus teema nimetus on mitme võrdväärse sõnaga kaetud. Näiteks Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt https://et.wikipedia.org/wiki/Neuron [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 9. aprill 2022, kell 11:27 (EEST) ::Tegelikult on eksperdid nimetanud Ukraina sõda ka kolmandaks maailmasõjaks. Kasutan siin [[Eesti Välispoliitika Instituut|Eesti Välispoliitika Instituudi]] direktori [[Kristi Raik|Kristi Raiki]] määratlust. https://www.delfi.ee/.../erisaade-valispoliitika-ekspert...(kuula kohalt alates: 29:24) --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 9. aprill 2022, kell 14:05 (EEST) ::https://www.listennotes.com/podcasts/uudis/kristi-raik-kas-kolmas-JZe1_jiqmH4/ --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 9. aprill 2022, kell 14:05 (EEST) ==Rahuläbirääkimised== Artiklist on puudu ka selline oluline osa nagu rahuläbirääkimiste kulgemine Venemaa ja Ukraina vahel. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 9. aprill 2022, kell 14:16 (EEST) Rahuläbirääkimisi on peetud 5 korda. Selles, millised on rahuläbirääkimistel poolte nõudmised, avalduvad otseselt ka sõja põhjusteks olevad küsimused: Territoriaalsed küsimused, keeleküsimused ja neutraalsuse küsimus. Rahuläbirääkimiste kulg, protsess mängib omakorda rolli sõjategevuses. Peale Istanbuli läbirääkimisi, kus Ukraina nõustub jääma neutraalseks teatab Venemaa, et otsustab lõpetada Kiievi ja põhjasuunal toimuva rünnaku. Zelenskõi ja Lääneriikide juhid, kaasaarvatud Eesti peaminister [[Kaja Kallas]] soovitasid olla selle Venemaa avalduse suhtes ettevaatlikud, pigem diplomaatiliselt skeptilised ja mitte uskuda sellist lubadust, kuna varasemalt on ajalugu näidanud, et Venemaa ei täida oma lubadusi. See Kaja Kallase avaldus on jõudnud ka Wikipediasse (Vaata selle teema lõpuosa: https://en.wikipedia.org/wiki/2022_Russian_invasion_of_Ukraine?fbclid=IwAR0Uu6oPdEyUxkuLulgZoTh71Ir6cQPk-LxlM3OQSCjH_i56JNgGt-8XMRU#Peace_efforts) Aga Venemaa tegi oma lubaduse seekord siiski teoks ja taandus oma vägedega Kiievi- ja põhjasuunalt. Siin Istanbuli läbirääkimiste kohta https://voi.id/en/news/151302/istanbul-peace-talks-russia-promises-to-reduce-military-operations-ukraine-proposes-neutral-status-without-political-military-alliance --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 10. aprill 2022, kell 14:18 (EEST) Siin videos võtab Zelenskõi sõja peapõhjuse lühidalt kokku. https://www.youtube.com/watch?v=taykmAyaw-Q Video on tehtud 28.04. Päev enne Istanbuli läbirääkimisi, kus Ukraina oma lubadusega neutraalse staatuse kohta välja tuli. Teema on kohe video alguses. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 10. aprill 2022, kell 15:08 (EEST) : „Aga Venemaa tegi oma lubaduse seekord siiski teoks ja taandus oma vägedega Kiievi- ja põhjasuunalt.“&nbsp;— “[https://www.dailymail.co.uk/news/article-10702421/Ukraine-war-Putin-loses-NINTH-colonel-tank-commander-latest-Russian-officer-killed.html Putin loses his NINTH colonel as tank commander becomes latest senior Russian officer to be named among their '19,000' killed in Ukraine war]”, kinnitab see eilne artikkel, tabloid küll, aga; neil päevil kinnitas Ukraina president, ei ole rahu vastu; hilisõhtul: “[https://www.bbc.com/news/live/world-europe-61032786 Ukraine's President Volodymyr Zelensky said in a late-night address that Russia's aggression was never limited to just Ukraine and its target is "the whole European project"]”; naabrid ei ole senini loobunud kuu aja pärast toimuvaks Võidupüha paraadiks miskit kaalukamat saavutada kui mobiilkrematooriumites “fašismivastase” võitluse käigus hukkunute tuhk...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 10. aprill 2022, kell 17:14 (EEST) ::Pean tunnistama, et ei saa aru, mida sa täpselt ütelda tahad. Ma räägin läbirääkimistest (täpsemalt Istanbuli läbirääkimistest) ja nende mõjust sõjasündmustele. Kindlasti on mitmeid mõjuvaid põhjuseid miks Venemaa Kiievi- ja põhjasuunalt väed täielikult tagasi tõmbas, aga arvamus, et Istanbuli rahuläbirääkimised selles üldse mingit rolli ei mänginud ei vasta minu arusaamise järgi tõele. Ka Zelenskõi ütleb oma videopöördumises (mille lisasin ülevalpool), et Ukraina neutraalsuse teema on põhipõhjus miks Venemaa üldse sõda alustas. Selge, et selle venepoolse nõudmisega nõustumine Ukraina poolelt avaldab mõju ka kineetilisele sõjategevusele. Või arvad, et see seos on juhuslik kokkusattumus, et Venemaa tagasitõmbumise plaan tuleb just Istanbuli läbirääkimistel 29. märtsil? Vaata artikli esimest videot (vene keeles) https://www.theguardian.com/world/2022/mar/29/ukraine-russia-peace-talks-istanbul-war-kyiv [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 10. aprill 2022, kell 18:29 (EEST) ---- Ma ei saa viimasest muudatusest aru. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2022, kell 17:09 (EEST) Sellest Pudrunuia parandusest, mis lühendas kaotuste osa. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2022, kell 11:46 (EEST) :Ukraina kaitseministeerium avalikustas uued numbrid Venemaa kaotuste kohta. Eelmiseid viiteid erinevatele uudistele polnud seega vaja, kõik tuli nüüd ühest kohast.--[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 21. aprill 2022, kell 14:53 (EEST) ::Sealjuures asjaolu, et olemasolevad viited sisaldasid vanu numbreid.--[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 21. aprill 2022, kell 14:53 (EEST) ==30. juuni 2022 seisuga kaotustest== 30. juuni 2022, BBC, [https://www.youtube.com/watch?v=9jrS1xpbNFA& high casualty numbers in Russia's] [[:en:331st Guards Airborne Regiment]] [[:en:98th Guards Airborne Division]] [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 2. juuli 2022, kell 01:56 (EEST) ==22. juuli 2022== “In an interview with the American publication The Wall Street Journal, Volodymyr Zelensky said that the daily losses of the Ukrainian army have decreased from 200 to 30 people due to the supply of Western weapons and their effective use at the front.” [Intervjuus Ameerika väljaandele The Wall Street Journal ütles Volodõmõr Zelenski, et Ukraina armee igapäevased kaotused on vähenenud 200 inimeselt 30-le tänu Lääne relvade tarnimisele ja nende tõhusale kasutamisele rindel.] (varem oli 100–200)<ref name=Babel>Kostia Andreikovets. [https://babel.ua/en/texts/81832-the-war-the-invaders-shelled-kharkiv-britain-will-send-dozens-of-artillery-installations-to-ukraine-eu-imposed-new-sanctions-against-russia-day-149-live-coverage?utm_source=page&utm_medium=publication The war. The invaders shelled Kharkiv, Britain will send dozens of artillery installations to Ukraine, EU imposed new sanctions against Russia. Day 149: live coverage]</ref>[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 22. juuli 2022, kell 23:29 (EEST) {{Reflist-talk}} lydbghz2vqjroz7sa0in3ic7wxy7g6g 6165853 6165849 2022-07-22T20:31:38Z Pietadè 41543 /* 22. juuli 2022 */ wikitext text/x-wiki {{Annual readership |leht=Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|laius=570|avatud=ei}} __TOC__ Kaardil võiks olla kirjas, mis seisuga need kontrollitavad on märgitud. Siis on see ka edaspidi kasutatav. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. veebruar 2022, kell 15:27 (EET) :Ilmselt [[en:File:Map_of_the_war_in_Donbass.svg|vana kaardi najal tehtud]]; praegu, BBC-d vaadates, hommikuste raketirünnakute arv kaardil on ligi kahekordistunud..., mõne tunniga[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. veebruar 2022, kell 16:11 (EET) : Üks kaart on selline: [https://liveuamap.com/ liveuamap.com], mis on suhteliselt informatiivne, iseasi, kui palju sellest on «“udu”».[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#162;Kaastöö]]</sup> 5. märts 2022, kell 18:23 (EET) Ajakohastamisest: käimasolev konflikt, kui nt 12:00 on apteegi järjekorras 500 inimest (vanuses 6 kuud&nbsp;– 90 aastat), siis nt 12:15 on järjekord samas seisus, ainsa vahega, et 450 inimest neist on surnud/tapetud...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 5. märts 2022, kell 18:37 (EET) Tegelikult, sissetungi algataja (põhjasuunalt) [[ru:Союзное государство|Союзное государство]] / [[be:Саюзная Дзяржава|Саюзная Дзяржава]][[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. veebruar 2022, kell 15:46 (EET) :Kas kuskil on konkreetseid andmeid, et sissetungis osalesid mingid just selle organisatsiooni tarbeks kuuluvad organisatsioonid? See, et Valgevene armee käitub Vene armee osana, ei ole rangelt võttes veel tõestus organisatsiooni osalusest (seda enam, et kogu organisatsioon on endiselt suures osas imaginaarne, ka vikiartiklites viidatakse lepingutele kahe riigi vahel, mitte "ühisriigi" seadusandlikele aktidele vms). Ka NATO liikmesriigid on teinud ühisoperatsioone, mis ei ole NATO operatsioonid. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. veebruar 2022, kell 15:52 (EET) ::Lääne allikad viitavad sageli kahe monarhi ühinemispüüdlustele; teiselt lainelt: RU ladviku esindaja võrdles UA-d Afganistaniga "USA võimu" all, keda nüüd siis RU (BE) vabastama tõttavad (ikka enesekaitse eesmärgil...; Talibani ehk UA seaduslikult valitud presidenti jt võimu alt)...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. veebruar 2022, kell 16:05 (EET) :::Jah, Vene retoorikast ja "põhjendustest" tuleks samuti kokkuvõte teha, sh Venemaa julgeolekunõukogu avalikust tsirkuseetendusest. Ilmselt vääriks mainimist ka olulisemad sõnavõtud Venemaa toetuseks teiste riikide poolt, nt Hiina asevälisministri värsked kommentaarid (ERRi kokkuvõte on ähmasevõitu, paremat allikat tahaks). --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. veebruar 2022, kell 16:07 (EET) ::::Nt UA esindaja väidab hetkel, et raketid lähtusid ka BE territooriumilt ja süüdistab BE-d reetmises...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. veebruar 2022, kell 17:42 (EET) :::::Mingis mõttes on see vaieldav, sest reeta saab ainult seda, kellega oled mingiski mõttes samal poolel olnud. Aga igal juhul ei ütle raketirünnak ikkagi midagi otseselt "ühisriigi" osaluse kohta, kui raketitükkidelt pole just leitud spetsiifilist "ühisriigi" sümboolikat. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. veebruar 2022, kell 21:26 (EET) ::::::Enne hiljutist monarhide kohtumist (millest lõikasid kasu mõlemad) oli UA-l (teatav) alus mitte-kahelda N-naabri sõbralikkuses; ilmselt muutis VP kokkulepe Hiinaga lõplikult rünnakuplaani. Kust ka tuumalöögi ähvardused[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. veebruar 2022, kell 21:34 (EET) :Ma just imestasin, sest venelased ütlevad hetkel "Вторже́ние Росси́и на Украи́ну (в России официально «специа́льная вое́нная опера́ция»[26][27]) — полномасштабное нападение Вооружённых сил Российской Федерации на Украину, начавшееся 24 февраля 2022 года, сопровождавшееся активной пропагандистской кампанией в российских СМИ и угрозами Владимира Путина развязать ядерную войну." ja mul on see tuumasõja osa kuidagi kahe silma vahele jäänud. Kui kuskil on korralik viide, tasuks mainida, kes täpselt ja millises vormis sellega ähvardas. Mingis jaotuses võiks, muide, olla ka Eesti pisikesed reaktsioonid (riigina ja riigis), aga ilmselt mitte üldkronoloogias, muidu ajavad need sõja käigu jälgimise pigem häguseks. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. veebruar 2022, kell 01:03 (EET) ::Jah, ja seda saadab maailma rikkaima inimese, tuumarelva nupu vajutamise ainuõigusliku tegija, järjekordselt BBC-st edastatav teade, kui sekkute, saate tuumasõja, vist eelneval kokkululeppel Hiinaga...[[Kasutaja:Pietadè]]<br />otseviite tuumaähvardusele panin vist envikisse...<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 25. veebruar 2022, kell 03:04 (EET) ==õppused== * kronoloogias võiksid olla äratoodud kõik õppused, ajavahemik ja paiknemine, millega VF väosad paika liigutas. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 26. veebruar 2022, kell 23:02 (EET) ==Vastaspoolte statistika== Mul pole veel ette sattunud head allikat (kuigi eks kõik numbrid on praegu ligikaudsed ja oletuslikud) Ukraina kaitseväe hukkunute kohta, samas kui Vene kaotusi tuleb igast kanalist. Saaks ehk keegi täiendada?[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 1. märts 2022, kell 14:29 (EET) : [[Pervõi Kanal]] on hakanud näitama kodumaa kaitsel neonatside eest hukkunute pilte, nime ja auastmega...(ja järgneb [[pataljon Azov|Azovi]], tõeliste fašistide, Kiievi režiimi, Hitleri järglaste... alustoe hukkamõist); resümee (NL-aja mälestustele tuginedes): ootame klassikalist muusikat...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 5. märts 2022, kell 20:48 (EET) ==See on agressioon== Kas Vikipeedia ei julge [[agressioon]]i agressiooniks nimetada?<br> NSV Liidu välisministri Maksim Litvinovi initsiatiivil määrati 1933 Londonis vastu võetud agressiooni definitsiooni konventsiooniga selle tunnused järgmiselt: 1. Teise riigi vastu kuulutatakse välja sõda. 2. Sõda välja kuulutamata tungivad ühe riigi relvajõud teise riigi territooriumile. 3. Sõda kuulutamata ründavad ühe riigi sõjalaevad ja lennukid teise riigi territooriumil asuvaid objekte. 4. Ühe riigi sõjalaevad blokeerivad teise riigi sadamaid. 5. Toetuse ja abi andmine teise riigi territooriumil tegutsevatele relvastatud sissirühmitustele eesmärgiga aidata kaasa tegutseva valitsuse kukutamisele. Kui Putini esinemine TV-s oli sõja kuulutamine, siis on täidetud punkt 1. Kui ei olnud, siis on täidetud punkt 2. Punktid 3-5 on kõik täidetud juba 2014. aastal ja kogu aeg kuni siiani. [[Eri:Kaastöö/2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72|2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72]] 1. märts 2022, kell 16:31 (EET) ==Pealkiri== Pole lehte [[Venemaa sissetung Ukrainasse]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2022, kell 19:41 (EET) : Kas see peaks siis olema täpsustusleht, ''à la'', alates Kiievi vürstiriigi külaskäigust Maskooviasse, sõbraliku geenivahetuse&nbsp;/ geenilevituse&nbsp;/ genofondi arenduse käigus jne, jne..., mis järgnes viikingite samalaadsetele „ekskursioonidele“?[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 5. märts 2022, kell 17:59 (EET) :: Kui pole selge, millist ajaloosündmust veel oleks põhjust otsida just sellise pealkirja alt ning eristada pole tarvis, siis võiks sulud ja aastaarvu pealkirjast lihtsalt ära jätta. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. märts 2022, kell 18:36 (EET) :::Tehniliselt algas sissetung juba 2014 ehk see artikkel räägib siin ainult sõja kõige intensiivsemast osast. Seega oleks sulgudes täiendus nagu kohane küll. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. märts 2022, kell 21:07 (EET) ::::Arvatavasti (u viimase 100–150 a lõikes) alates hiljemalt [[:en:Orange Revolution|Oranžist revolutsioonist]] ([[Viktor Juštšenko|üks president]] kannab senini näol jälgi „vastuseisust“, intervjuus kinnitas mõne päeva eest, et sõda kestab võidu või viimase kodumaakaitsja surmani), millele järgnes [[:uk:Революція гідності|Väärikuse revolutsioon]] (mis ilmselt ei läinud idanaabri plaanidega kokku); ja ega eelnevad UKR/POL/LIT jagamised/"järkamised" kuhugi kadunud ole, lisa siia veel hetke suuremate tuumariikide valitsejate ambitsioonid...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 5. märts 2022, kell 21:29 (EET) ::: 2014. aastal alanud konflitki minu meelest ei nimetata nii. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. märts 2022, kell 18:32 (EET) :::: Muidugi ei nimetata, praegust ka mitte. Eestis nimetatakse seda Ukraina sõjaks, kui üldse kuidagi nimetatakse, ainult ühe korra olen kohanud teistsugust nime. Ja ühtegi teist sündmust nii ei nimetata, nii et minu meelest võiks vabalt olla niisugune pealkiri. Praegusel pealkirjal on mitu puudust. Tõin ennist välja ainult selle, et see ei vasta meie pealkirjastamise põhimõtetele. Ja kes oskaks seda sellise pealkirjaga otsida. Pealegi on sissetung ainult osa sõjast. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2022, kell 08:51 (EET) :::::kirjutise määratluses osas on korrektselt sõnastatud, et tegemist on osaga [[:Vene-Ukraina sõda|vene-ukraiina sõjast]], rahvasuus kõnekeelne ukraina sõda märgib ainult seda, et enamus aktiivsest sõjalisest tegevust on ukraina maa-alal jne, ehk tegemist on tavapärase lühendamisega. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 23. märts 2022, kell 08:56 (EET) Ukraina vabadusõja nimetust on ka korduvalt kasutatud.--[[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 23. märts 2022, kell 13:10 (EET) :[[Vabadussõda (mõiste)|Vabadussõda]] (st [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/vabaduss%C3%B5da/1 sõda, mida peetakse riikliku iseseisvuse saavutamiseks]) ei pruugi igal ajal igasse konteksti sobida (iga „konn“ võib oma tegevust sellega sildistada;-)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 23. märts 2022, kell 16:15 (EET) ---- 2014 oli (järjekordne) (Vene-)«Krimmi sõda», hetkel (23. märts 2022, kell 12:15 (EET)) on [https://www.wikidata.org/wiki/Q110999040 andmeüksusest keeruline leida pealkirja, kus nr 2022 puuduks].[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 23. märts 2022, kell 12:15 (EET) : [[Krimmi sõda]], [https://novaator.err.ee/1608082834/krimmi-soja-kultuuriline-jalajalg-i-tallinna-pargid XIX sajandi rahvapärimuseski sees], ses mõttes, et vahepeal suudeti põlisasukad (tatarlased) mujale asustada (1980. aastate I poole ~kolmekuise vaatluselami(u)se najal väidan) ja nüüd on Lähis-Idaga “sõbrunemisvahendid” (enne pelgalt s-tüki kuulid, nyyd ballistilised raketid jms) niivõrd arenenud, et [[Krimmi poolsaar|Krimmi ps]] üha strateegilisema tähtsusega...;-) PS! Tänase (23. märts 2022, kell 14:00 (EET)) seisuga on nt Mariupolis 100&nbsp;000 eluselanikku alles/elus (u üleeile oli neid 300&nbsp;000...), kusjuures ~90% "hoonefondi" hävitamise (st, erinevatel allikatel on hävitatud 80~90% hoonetest) juures ei ole osa sadamast puudutatudki...<br />ehk siis, ‘Krimmi sõda V9.0’[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 23. märts 2022, kell 13:53 (EET) Pealkirja küsimus on endiselt lahendamata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. aprill 2022, kell 17:25 (EEST) : Valik on suhteliselt avar, [[:en:List of wars between Russia and Ukraine|kui vaadata loendit]][[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 12. aprill 2022, kell 18:22 (EEST) == Neutraalsus == Kordan: suuresti ainult ühele allikale (ERR) tuginev artikkel ei saa olla erapooletu (erakondade väitluse (kas inimeste raha hinnatõusu hüvitamisele või tapmise vähendamisele, UA presidente (hetkel ka Porošenko nurgaekraanil) ümber sõnastades, tugi kas meile (EE) või meile (EL+maailm)), või ootame siis meie endi vabastamist; TaSSi sõnul olevat UA president koos oma fašistidest kaaskonnaga ammu Kiievist pagenud...<br />Kui endil raha (verifitseeritud) teabe soetamisex puudub, hõivame siis teistelt, targematelt ~8 miljardi esindajatelt[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 9. märts 2022, kell 18:25 (EET) : Võib ka teisi allikaid kasutada. Neutraalsus sõltub ikka eeskätt sellest, kas allikas või allikad on usaldusväärsed ja kuidas materjal Vikipeedias edasi on antud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. märts 2022, kell 17:59 (EET) :Vaatasin Vikipeedia juhendid üle (Põhimõtted, Viitamine, Usaldusväärsuse tagamine, Vormistusreeglid) ja põhimõte on ennekõike see, et allikas peaks olema usaldusväärne, mis omakorda võiks tagada neutraalsuse. Eesti Rahvusringhäälingut peetakse usaldusväärseks, lisaks on ERR-il see eelis, et allikas on kõigile eestlastele kontrollitav. Selge see, et ka sinna jõudev sõjateave võib olla kohati moonutatud, esineb müra ja segadust, kuid just selle pärast on artikli päises vastav hoiatus. Loomulikult võib muid allikaid ja teavet lisada. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 11. märts 2022, kell 06:59 (EET) ::Mis asi see „usaldusväärsus“ Euroopa pinnal käiva sõja kajastamisel on (vt ka allpool "Arvudest"), nt, samal päeval (täna): BBC ütleb 10 milj, Euronews 6 miljonit ja [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|UN]] 8 miljonit, põgenikku... (tõsi, bbc lahkab selle sunnitud sise- ja väljarändeks).<br />Parafraseerides: kellelgi peaks(id) olema orbiidil erapooletu(d) luuresatelliit (luuresatelliidid), millelt saadud teavet siis töödeldakse ja erapooletult esitatakse...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 22. märts 2022, kell 21:28 (EET) == «2 alust» == mida [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/alus/1 see] infokasti lõpureal tähendama peaks?[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 6. märts 2022, kell 11:49 (EET) :Nagu ka Sõnaveebis kirjas on: mootoriga veesõiduk. The Kyiv Independent postituses on kirjas ''2 boats'', kuid ma hästi ei usu, et need olid aerudega paadid. Kuna aga täpsemat ülevaadet pole, mis sorti veesõidukiga siis tegemist oli, otsustasin sõna "alus" kasuks. --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 6. märts 2022, kell 12:40 (EET) == Eemaldasin: == * USA ei nõustu Poola hävituslennukeid [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|MIG-29]] Ukrainale vahendama ja neid enda lennukitega Poolale asendama, kuna nende hinnangul Ukrainal on juba piisavalt lennukeid ja neile lisa saatmine ei annaks Ukraina [[Õhuvägi|õhujõududele]] suhtelist eelist Venemaa ees, samuti võiks lennukite andmine sõda eskaleerida, viia [[Läänemaailm|lääneriigid]] otsesesse konflikti Venemaaga.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608526421/usa-kinnitas-et-ei-vahenda-poola-havitajaid-ukrainale|pealkiri=USA kinnitas, et ei vahenda Poola hävitajaid Ukrainale|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=10.3.2022}}</ref> <references /> Vaidlused käivad juba üle nädala, väidetavalt oleks NATO liikmesriigi lennukite andmine NATO sekkumine, vahepeal on olnud juttu ka erinevatest vahendusteedest; poolnuttev (näitlejast) president ei paluks vastasel korral lääneriikidelt lennukeelutsooni kehtestamist...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 10. märts 2022, kell 13:30 (EET)<br /> Kohe varsti hakkavad Poola president ja USA asepresident Varssavis eeldatavasti käsitlema ka “lennukite teemat”[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 10. märts 2022, kell 14:00 (EET)<br />'''Lennukitest''': kui ma ei eksi, siis Poola [[:en:Yavoriv military base|piiri äärne sõjaväebaas]] sai tabamused VF õhuruumis olnud lennukitelt.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 14. märts 2022, kell 08:12 (EET)<br />Lennukeelutsooni (lennukid) kohta küsiti u 10 minuti eest ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|UN]] [[ÜRO peasekretär|peasekretärilt]]...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 14. märts 2022, kell 17:39 (EET) : Ei saa aru. Kas see on eemaldamise põhjendus? Mis on selle punkti juures täpsemalt valesti või miks see siia teistest punktidest vähem sobib? : Selle artikli põhiline viga on preagu minu meelest selles, et sidusa teksti asemel koosneb artikkel punktloenditest. Näiteks võiks olla muu hulgas alaosa või lõik relvaabi kohta, nii nagu inglise viki artiklis. Seal sobiks muu hulgas öelda, et kaaluti või kaalutakse lennukite andmist. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. märts 2022, kell 17:59 (EET) :: «hinnangul Ukrainal on juba piisavalt lennukeid» — see ei vasta tõele; enam kui nädala jookzul käib nurgast ([[BBC World News]], nt kui see kanal sees on) pidev vadin lennukeelutsooni kehtestamine üle<!--hr Volodõmõril on minu hinnangul tänase seisuga u 2-3 p kazvanud habe lõua all-->; võiks ehk mõelda kronoloogia (jm?) eraldamise üle eraldi artikliks, see lennukite teema (DW, BBC, Euronews jt) hakkab kurb-traagilis-komöödiliselt juba „ära viskama“, nt Lavrov täna Türgis kinnitamas, et (Mariupoli sünnitusmaja näol) tegemist Azovi võitlejate baasiga, taustal haiglasse sünnitama läinud naise laip...; lisaks, [[Pervõi Kanal|«KTV»]] edastab järjepidevalt ühe poole teateid, kusjuures edastajaks on (imho) [[android]], suure tärniga...<br />uudiste edastamine sõltub esmajoones siiski edastaja valikust, mis omakorda lähtub..., jne<br />UA-l sisuliselt puudub tänase päeva seisuga materiaalne võimekus oma riigi õhuruumi kaitsmiseks, piloote küll on, valdavalt vene toodetud lennukite juhtimiseks.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 10. märts 2022, kell 19:19 (EET) == Ukraina põgenikekriis == Ingliskeelse Vikipeedia artiklis Ukrainian refugee crisis (https://en.wikipedia.org/wiki/Ukrainian_refugee_crisis) ei ole Eesti kohta midagi kirjutatud. Ehk keegi viitsib sellega tegeleda? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. märts 2022, kell 13:13 (EET) : Eestikeelses Vikipeedias võiks ka olla artikkel Ukraina põgenikekriis. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. märts 2022, kell 20:59 (EET) : [https://www.malaymail.com/news/world/2022/03/12/guatemala-receives-first-arrivals-of-ukrainians-fleeing-conflict/2047036 Guatemala receives first arrivals of Ukrainians fleeing conflict]. ''[[Malay Mail]]''. 12. märts 2022<br />[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 12. märts 2022, kell 21:25 (EET) ====Arvudest==== Need erinevad ühe päeva lõikes miljonites, olenevalt allikast ([[BBC]], [[Euronews]], [[CNN]], [[CNC World|CNC]], [[RTR]] jne), sama käib lahingulise/sõjalise edu/ebaedu kohta, mis ilmselt peabki sõja puhul nii olema.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 22. märts 2022, kell 21:23 (EET) == Arutelulehe väärkasutus == Eemaldasin eespoolt kommentaare, mis ei puutu Vikipeediasse ega sellesse artiklisse. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. märts 2022, kell 17:04 (EET) Pikne, ma ütleks, et need kommentaarid puutusid küll Vikipeediasse ja siia artiklisse. (Ivo kommentaaride osaga ma päris ei nõustu aga normaalne on ikka, et olulise teema üle arutletakse ja on eriarvamusi. Ka kasutaja Pudrunui kommentaarid olid minu arvates täitsa asjalikud. Minu enda esimene postitus oli visandlik ja kindlasti mitte kivisse raiutud tõde, vabandan kui see kedagi häiris. Ma osutasin lihtsalt näitlikult puudujäägile artiklis. Nii, et isiklikus plaanis ma oma kommentaaride kustutamise pärast suurt muret ei tunne. Aga sisuliselt tuleks antud asja artiklis käsitleda) Need kommentaarid, millega selle teema avasin, olid sõja laiema konteksti, põhjuste kohta pikaajalises perspektiivis. Igas konfliktis on ju olulised selle ajendid ja põhjused, eellugu pikema aja jooksul. Eriti kui tegemist konfliktiga, mida eesti politoloog, Dr [[Kristi Raik]] ([[Eesti Välispoliitika Instituut|Eesti Välispoliitika Instituudi]] direktor [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses]] alates veebruarist 2018.) nimetab kolmandaks maailmasõjaks. Pikne, kui arvad, et sõja konteksti teema ei puutu sellesse artiklisse, siis vaata ingliskeelses artiklis esimest ja teist osa. (1. Background ja 2. Prelude) Kui meil endil selle konteksti sõnastamise võime puudub, võiksime selle (kas või osaliselt olulisema välja valides) tõlkida enwikist. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 19:21 (EET) : Artiklit loomulikult võib täiendada, võib ka tõlkida inglise keelest. Asi ei olnud selles. Miks sinu kommentaarid polnud kohased, seda selgitasin eilses vastuses ([[Eri:Erin/6068082]]). Sinu kommentaarid läksid põhiosas üle üldiseks mõttevahetuseks artikli teema üle, mis Vikipeedia artikli arutellu ei kuulu (vt [[Vikipeedia:Arutelulehekülg]], punkt "Püsi teemas"). Kasutaja Pudrunui kommentaar oli küll selles mõttes asjalik, et ta ei püüdnud sinu eeskujul välja tuua, mis tema meelest on sõja põhjused. Ta laias laastus lihtsalt nentis, et artiklit võiks täiendada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. märts 2022, kell 21:00 (EET) ::Loodetavasti siis edeneb artikli laiema konteksti kajastamine. Ma ei hakka kõrvalistel asjadel pikemalt peatuma. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 22:29 (EET) :: Siin mõned enwiki artiklid konflikti eelloo kohta Ukrainas, artiklid kust sõja eellugu ja põhjuseid leida. Kahjuks neid eesti vikipeedias pole. Venemeelsete rahutused 2014 aastal.. https://en.wikipedia.org/wiki/Historical_background_of_the_2014_pro-Russian_unrest_in_Ukraine Historical background of the 2014 pro-Russian unrest in Ukraine Siin artiklis Ukraina keeleseaduse muutmisest 2012 aastal, kus parlamendi pinged muutusid kakluseks (juulis 2012). Pinged teravnesid peale seaduse jõustumist 2012 aasta juulis. Osad piirkonnad keeldusid seadust tunnistamast. https://en.wikipedia.org/wiki/Language_policy_in_Ukraine Kuigi need teemad võiks olla artikli [[Vene-Ukraina sõda]] 2014 osaks, siis minu arvates moodustavad need kaks 2014 ja 2022 terviku, mille eelvaatus on 2014 aastal ja peaosa 2022 aastal. Seega kirjutaksin kontekstist sellel lehel. Laiemat ja varasemat konteksti käsitletakse ka enwiki 2022 aasta sündmuste lehel. Samuti tuleks kirjutada rahvusvaheliste suhete arengust, mis viisid sellise laiaulatusliku agressioonini Venemaa poolt. Kõik sõja põhjused ja ajendid pole lokaalsed. Sellest on juttu ka enwiki lehel. Aga nagu näha on kartul kuum ja kiirustama kokkuvõttetega ei peaks. Kvaliteet ennekõike. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. märts 2022, kell 19:15 (EET) :: Vaatan, et soome artiklis on ka päris asjalikult ja küllalt kokkuvõtlikult sõja tausta käsitletud. Äkki olekski parem sellest, kui väiksemahulisemast materjalist lähtuda? Meie vikipedistide resurss on selline kehvapoolsem. Enwiki artikkel äkki liiga põhjalik, et seda tõlkida. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. märts 2022, kell 20:32 (EET) :: https://fi.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4j%C3%A4n_hy%C3%B6kk%C3%A4ys_Ukrainaan_2022#Tausta --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. märts 2022, kell 20:31 (EET) :: Kahjuks puudub eesti keeles selline oluline artikkel, mis Venemaa praeguse sissetungi Ukrainasse laiemasse konteksti asetaks. https://en.wikipedia.org/wiki/Russia%E2%80%93NATO_relations Ka sealt leiab olulist ja üldtunnustatud, kinnitatud väidetega materjali konflikti laiema tausta kohta. Pikne, need suunavad viited ja kommentaarid puutuvad Vikipeediasse ja sellesse artiklisse või tuleb need kui kohatud kustutada? Püsin ma sinu arvates teemas? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. märts 2022, kell 20:48 (EET) ::Ei tea, kas peaks selle laiema konteksti teemaga jätkama uue pealkirja all.. kui arutelu väärkasutuse nähte enam ei esine? Või peab jääma arutelu selle sõjakonflikti laiema konteksti kajastamise kohta artiklis jätkuvalt arutelulehe väärkasutuse rubriiki? Pikne, see on küsimus sulle. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. märts 2022, kell 17:31 (EEST) ::: Tundub, et rohkem või vähem vihjamisi püüad eelnevaga ikkagi õigustada enda seisukohta sõja põhjuste asjus. Oled viitamiseks valinud meelepärased võõrkeelse Vikipeedia artiklid, mille valikulisel lugemisel justkui peaks teised nüüd ise sobivad järeldused tegema. Kõik need artiklid ei räägi otseselt sellest sõjast ega selle taustast ja põhjustest (taust ja põhjused seejuures pole sama asi). Siin teemas on raske mingit konstruktiivset ivakest näha ja vaevalt see kuskile viib. Ma arvan, et võiks lihtsalt püüda täiendada seda artiklit või artiklit [[Vene-Ukraina sõda]] ja siis edasi vaadata. Artikli [[Vene-Ukraina sõda]] teema minu arusaamise järgi hõlmab seejuures ka praegust konflikti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. märts 2022, kell 19:10 (EEST) ::::Minu seisukoht või sinu seisukoht antud juhul asjasse ei puutu. Lisasin üldtunnustatud enwiki artiklid, kus sõja põhjuseid ja selle tausta sisuliselt ja süstemaatiliselt, faktipõhiselt ja loodetavasti ka piisavalt erapooletu hoiakuga käsitletakse. Muidugi oleks hea, kui keegi tegelik rahvusvaheliste suhete asjatundja kokkuvõtte teeks või põhiseisukohti täpsustaks. Hetkel on nad aga ilmselt liialt hõivatud, et sellise vähetähtsa inforuumiga nagu seda on Vikipeedia tegeleda. Aga ega kiirustada polegi vaja. Kvaliteet eelkõige. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 28. märts 2022, kell 18:33 (EEST) ==Väejuhid ja liidrid== Ma kärbiks või muudaks seda. Näiteks Mišustinit selle sõja kontekstis ei mainita, ta tegeleb majandusega, mitte sõjaga. Samas on oluline [[Valeri Gerassimov]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2022, kell 09:01 (EET) :Nt täna põhjendas Mišustin koos päälikuga energia rublade eest myymist kui demukraadilist ainuvõimalust...; Gerassimovi ehk pole vaja infokastis topelt mainida[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 23. märts 2022, kell 16:20 (EET) ==Vahekokkuvõtteks== [[:en:Wikipedia:What_Wikipedia_is_not#Wikipedia_is_not_a_newspaper|Wikipedia:NOTNEWS]] — meil puudub võimekus sündmuste (ajaliselt) adekvaatseks edastamiseks, ja, sellega tuleb leppida.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 23. märts 2022, kell 17:00 (EET) Muidugi, kunagi võiks sisse panna sõjavastase ''à la'' „40 kirja“, kuhu kirjutas alla nt ka [[Mihhail Lotman]], ~150 tunnustatud ajaloolase, fašismi/hitlerismi/natsismi uurija avalduse, milles lükatakse ümber päälikuks tõusnud endise Piiteri taksoviina müüja uidud naaberriigist ähvardava fašismiohu kohta, [[New York|New Yorgist]] vennasrahvale appi tulnud eriväe koolitusega valgevenelas(t)e loo püüdest vabastada ühtlasi ka emamaa (''motherland'') sovhoosiesimehe käe alt, tänase briti kaitseministeeriumi&nbsp;/ BBC kinnituse vasturünnakute edu kohta, ex elu {{värvi|hall|(ajalugu)}} näita.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 23. märts 2022, kell 22:13 (EET) Öösel, USA aja järgi täna hommikul, ütles [[Kapitoolium]]i kõrge tegelane: „vangi elu lõpuni“; [[HARDtalk]]is vastas [[Ilja Ponomarjov]]<sup style="font-variant:small-caps;">&#91;[[:en:Ilya Ponomarev|en]]&#93;</sup> küsimusele juhi tuleviku kohta, et jrgm aastal teda pole<ref name="">[https://www.bbc.co.uk/programmes/m0015wr4 Ilya Ponomarev - Former Member of Russia’s Parliament]</ref><br />Tänasel NATO jt kohtumisel kinnitas hr [[Boris Johnson|Boris]], et topeldab kohalolekut Eestis...; Wiki ei ole ''newslet''...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. märts 2022, kell 21:09 (EET)<br />Samas, „rahvusvaheline hukkamõist“, India üks peamisi relvaostjaid, Hiina kaisutused, Brasiilia embused, yickqi asi ei ole nii lihtne, nagu esmapilgul ehk näida võib...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. märts 2022, kell 21:54 (EET) {{Reflist-talk}} ==Ukraina sõda== Terminit Ukraina sõda kasutatakse meedias (AK jne) nii tihti, et see võiks minu meelest olla ka üks selle artikli ametlikest pealkirjadest. Segadus tekib artikliga varasema Ukraina sõja (2014) kohta. Siis Ukraina sõda (2022)? Muidu tekib absurdne olukord, et ka Eestis ei saa sõda nimetada ametlikult sõjaks, nii nagu see on Venemaal. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 8. aprill 2022, kell 22:19 (EEST) : [[Kasutaja:Pietadè/Vene-Ukraina sõda|Ukraina sõda]] algas tehniliselt siis, kui VF militaarkopterid teisaldasid 23. II 2014 Janukovitši (suveräänse riigi pea) teise riigi territooriumile. Järgnes Krimmi okupeerimine, [[:en:War in Donbas|Sõda Donbassis]] (intensiivne faas 2014–2015, nt [[Ilovaiski lahing]]us osalesid VF relvajõud (tankidel oli sel aja kiri "Na Kiiev"); järgnes külmunud konflikt (''frozen conflict''), hukkunuid tuhandetes; vt ka [[:en:Timeline of the war in Donbas|kronoloogiat]] ([[:en:Timeline_of_the_war_in_Donbas_(2021)#External_links|relvastuse kohta lisasin välislinkidesse 2021. a aruande]])).[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 9. aprill 2022, kell 09:25 (EEST) ::Nõus Pietade. Tean, et peaaegu külmutatud konflikt lõi uuesti ja veelgi suuremas mahus lõkkele. Ma tahan ütelda, et artikli pealkiri peaks olema ka Ukraina sõda (2022). Samuti nagu on see Vikipeedia teistes artiklites, juhul kui keeles on mingi mõiste kohta kasutusel mitu võrdväärset sünonüümi ehk kus teema nimetus on mitme võrdväärse sõnaga kaetud. Näiteks Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt https://et.wikipedia.org/wiki/Neuron [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 9. aprill 2022, kell 11:27 (EEST) ::Tegelikult on eksperdid nimetanud Ukraina sõda ka kolmandaks maailmasõjaks. Kasutan siin [[Eesti Välispoliitika Instituut|Eesti Välispoliitika Instituudi]] direktori [[Kristi Raik|Kristi Raiki]] määratlust. https://www.delfi.ee/.../erisaade-valispoliitika-ekspert...(kuula kohalt alates: 29:24) --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 9. aprill 2022, kell 14:05 (EEST) ::https://www.listennotes.com/podcasts/uudis/kristi-raik-kas-kolmas-JZe1_jiqmH4/ --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 9. aprill 2022, kell 14:05 (EEST) ==Rahuläbirääkimised== Artiklist on puudu ka selline oluline osa nagu rahuläbirääkimiste kulgemine Venemaa ja Ukraina vahel. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 9. aprill 2022, kell 14:16 (EEST) Rahuläbirääkimisi on peetud 5 korda. Selles, millised on rahuläbirääkimistel poolte nõudmised, avalduvad otseselt ka sõja põhjusteks olevad küsimused: Territoriaalsed küsimused, keeleküsimused ja neutraalsuse küsimus. Rahuläbirääkimiste kulg, protsess mängib omakorda rolli sõjategevuses. Peale Istanbuli läbirääkimisi, kus Ukraina nõustub jääma neutraalseks teatab Venemaa, et otsustab lõpetada Kiievi ja põhjasuunal toimuva rünnaku. Zelenskõi ja Lääneriikide juhid, kaasaarvatud Eesti peaminister [[Kaja Kallas]] soovitasid olla selle Venemaa avalduse suhtes ettevaatlikud, pigem diplomaatiliselt skeptilised ja mitte uskuda sellist lubadust, kuna varasemalt on ajalugu näidanud, et Venemaa ei täida oma lubadusi. See Kaja Kallase avaldus on jõudnud ka Wikipediasse (Vaata selle teema lõpuosa: https://en.wikipedia.org/wiki/2022_Russian_invasion_of_Ukraine?fbclid=IwAR0Uu6oPdEyUxkuLulgZoTh71Ir6cQPk-LxlM3OQSCjH_i56JNgGt-8XMRU#Peace_efforts) Aga Venemaa tegi oma lubaduse seekord siiski teoks ja taandus oma vägedega Kiievi- ja põhjasuunalt. Siin Istanbuli läbirääkimiste kohta https://voi.id/en/news/151302/istanbul-peace-talks-russia-promises-to-reduce-military-operations-ukraine-proposes-neutral-status-without-political-military-alliance --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 10. aprill 2022, kell 14:18 (EEST) Siin videos võtab Zelenskõi sõja peapõhjuse lühidalt kokku. https://www.youtube.com/watch?v=taykmAyaw-Q Video on tehtud 28.04. Päev enne Istanbuli läbirääkimisi, kus Ukraina oma lubadusega neutraalse staatuse kohta välja tuli. Teema on kohe video alguses. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 10. aprill 2022, kell 15:08 (EEST) : „Aga Venemaa tegi oma lubaduse seekord siiski teoks ja taandus oma vägedega Kiievi- ja põhjasuunalt.“&nbsp;— “[https://www.dailymail.co.uk/news/article-10702421/Ukraine-war-Putin-loses-NINTH-colonel-tank-commander-latest-Russian-officer-killed.html Putin loses his NINTH colonel as tank commander becomes latest senior Russian officer to be named among their '19,000' killed in Ukraine war]”, kinnitab see eilne artikkel, tabloid küll, aga; neil päevil kinnitas Ukraina president, ei ole rahu vastu; hilisõhtul: “[https://www.bbc.com/news/live/world-europe-61032786 Ukraine's President Volodymyr Zelensky said in a late-night address that Russia's aggression was never limited to just Ukraine and its target is "the whole European project"]”; naabrid ei ole senini loobunud kuu aja pärast toimuvaks Võidupüha paraadiks miskit kaalukamat saavutada kui mobiilkrematooriumites “fašismivastase” võitluse käigus hukkunute tuhk...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 10. aprill 2022, kell 17:14 (EEST) ::Pean tunnistama, et ei saa aru, mida sa täpselt ütelda tahad. Ma räägin läbirääkimistest (täpsemalt Istanbuli läbirääkimistest) ja nende mõjust sõjasündmustele. Kindlasti on mitmeid mõjuvaid põhjuseid miks Venemaa Kiievi- ja põhjasuunalt väed täielikult tagasi tõmbas, aga arvamus, et Istanbuli rahuläbirääkimised selles üldse mingit rolli ei mänginud ei vasta minu arusaamise järgi tõele. Ka Zelenskõi ütleb oma videopöördumises (mille lisasin ülevalpool), et Ukraina neutraalsuse teema on põhipõhjus miks Venemaa üldse sõda alustas. Selge, et selle venepoolse nõudmisega nõustumine Ukraina poolelt avaldab mõju ka kineetilisele sõjategevusele. Või arvad, et see seos on juhuslik kokkusattumus, et Venemaa tagasitõmbumise plaan tuleb just Istanbuli läbirääkimistel 29. märtsil? Vaata artikli esimest videot (vene keeles) https://www.theguardian.com/world/2022/mar/29/ukraine-russia-peace-talks-istanbul-war-kyiv [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 10. aprill 2022, kell 18:29 (EEST) ---- Ma ei saa viimasest muudatusest aru. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2022, kell 17:09 (EEST) Sellest Pudrunuia parandusest, mis lühendas kaotuste osa. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2022, kell 11:46 (EEST) :Ukraina kaitseministeerium avalikustas uued numbrid Venemaa kaotuste kohta. Eelmiseid viiteid erinevatele uudistele polnud seega vaja, kõik tuli nüüd ühest kohast.--[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 21. aprill 2022, kell 14:53 (EEST) ::Sealjuures asjaolu, et olemasolevad viited sisaldasid vanu numbreid.--[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 21. aprill 2022, kell 14:53 (EEST) ==30. juuni 2022 seisuga kaotustest== 30. juuni 2022, BBC, [https://www.youtube.com/watch?v=9jrS1xpbNFA& high casualty numbers in Russia's] [[:en:331st Guards Airborne Regiment]] [[:en:98th Guards Airborne Division]] [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 2. juuli 2022, kell 01:56 (EEST) ==22. juuli 2022== “In an interview with the American publication The Wall Street Journal, Volodymyr Zelensky said that the daily losses of the Ukrainian army have decreased from 200 to 30 people due to the supply of Western weapons and their effective use at the front.” [Intervjuus Ameerika väljaandele The Wall Street Journal ütles Volodõmõr Zelenski, et Ukraina armee igapäevased kaotused on vähenenud 200 inimeselt 30-le tänu Lääne relvade tarnimisele ja nende tõhusale kasutamisele rindel.] (varem oli 100–200)<ref name=Babel>Kostia Andreikovets. [https://babel.ua/en/texts/81832-the-war-the-invaders-shelled-kharkiv-britain-will-send-dozens-of-artillery-installations-to-ukraine-eu-imposed-new-sanctions-against-russia-day-149-live-coverage?utm_source=page&utm_medium=publication The war. The invaders shelled Kharkiv, Britain will send dozens of artillery installations to Ukraine, EU imposed new sanctions against Russia. Day 149: live coverage]. babel.ua</ref>[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 22. juuli 2022, kell 23:29 (EEST) {{Reflist-talk}} 8m5elmink18tmnmayszfmn6c1tps9wn 6165981 6165853 2022-07-23T06:57:03Z Pietadè 41543 /* 22. juuli 2022 */ wikitext text/x-wiki {{Annual readership |leht=Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|laius=570|avatud=ei}} __TOC__ Kaardil võiks olla kirjas, mis seisuga need kontrollitavad on märgitud. Siis on see ka edaspidi kasutatav. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. veebruar 2022, kell 15:27 (EET) :Ilmselt [[en:File:Map_of_the_war_in_Donbass.svg|vana kaardi najal tehtud]]; praegu, BBC-d vaadates, hommikuste raketirünnakute arv kaardil on ligi kahekordistunud..., mõne tunniga[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. veebruar 2022, kell 16:11 (EET) : Üks kaart on selline: [https://liveuamap.com/ liveuamap.com], mis on suhteliselt informatiivne, iseasi, kui palju sellest on «“udu”».[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#162;Kaastöö]]</sup> 5. märts 2022, kell 18:23 (EET) Ajakohastamisest: käimasolev konflikt, kui nt 12:00 on apteegi järjekorras 500 inimest (vanuses 6 kuud&nbsp;– 90 aastat), siis nt 12:15 on järjekord samas seisus, ainsa vahega, et 450 inimest neist on surnud/tapetud...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 5. märts 2022, kell 18:37 (EET) Tegelikult, sissetungi algataja (põhjasuunalt) [[ru:Союзное государство|Союзное государство]] / [[be:Саюзная Дзяржава|Саюзная Дзяржава]][[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. veebruar 2022, kell 15:46 (EET) :Kas kuskil on konkreetseid andmeid, et sissetungis osalesid mingid just selle organisatsiooni tarbeks kuuluvad organisatsioonid? See, et Valgevene armee käitub Vene armee osana, ei ole rangelt võttes veel tõestus organisatsiooni osalusest (seda enam, et kogu organisatsioon on endiselt suures osas imaginaarne, ka vikiartiklites viidatakse lepingutele kahe riigi vahel, mitte "ühisriigi" seadusandlikele aktidele vms). Ka NATO liikmesriigid on teinud ühisoperatsioone, mis ei ole NATO operatsioonid. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. veebruar 2022, kell 15:52 (EET) ::Lääne allikad viitavad sageli kahe monarhi ühinemispüüdlustele; teiselt lainelt: RU ladviku esindaja võrdles UA-d Afganistaniga "USA võimu" all, keda nüüd siis RU (BE) vabastama tõttavad (ikka enesekaitse eesmärgil...; Talibani ehk UA seaduslikult valitud presidenti jt võimu alt)...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. veebruar 2022, kell 16:05 (EET) :::Jah, Vene retoorikast ja "põhjendustest" tuleks samuti kokkuvõte teha, sh Venemaa julgeolekunõukogu avalikust tsirkuseetendusest. Ilmselt vääriks mainimist ka olulisemad sõnavõtud Venemaa toetuseks teiste riikide poolt, nt Hiina asevälisministri värsked kommentaarid (ERRi kokkuvõte on ähmasevõitu, paremat allikat tahaks). --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. veebruar 2022, kell 16:07 (EET) ::::Nt UA esindaja väidab hetkel, et raketid lähtusid ka BE territooriumilt ja süüdistab BE-d reetmises...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. veebruar 2022, kell 17:42 (EET) :::::Mingis mõttes on see vaieldav, sest reeta saab ainult seda, kellega oled mingiski mõttes samal poolel olnud. Aga igal juhul ei ütle raketirünnak ikkagi midagi otseselt "ühisriigi" osaluse kohta, kui raketitükkidelt pole just leitud spetsiifilist "ühisriigi" sümboolikat. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. veebruar 2022, kell 21:26 (EET) ::::::Enne hiljutist monarhide kohtumist (millest lõikasid kasu mõlemad) oli UA-l (teatav) alus mitte-kahelda N-naabri sõbralikkuses; ilmselt muutis VP kokkulepe Hiinaga lõplikult rünnakuplaani. Kust ka tuumalöögi ähvardused[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. veebruar 2022, kell 21:34 (EET) :Ma just imestasin, sest venelased ütlevad hetkel "Вторже́ние Росси́и на Украи́ну (в России официально «специа́льная вое́нная опера́ция»[26][27]) — полномасштабное нападение Вооружённых сил Российской Федерации на Украину, начавшееся 24 февраля 2022 года, сопровождавшееся активной пропагандистской кампанией в российских СМИ и угрозами Владимира Путина развязать ядерную войну." ja mul on see tuumasõja osa kuidagi kahe silma vahele jäänud. Kui kuskil on korralik viide, tasuks mainida, kes täpselt ja millises vormis sellega ähvardas. Mingis jaotuses võiks, muide, olla ka Eesti pisikesed reaktsioonid (riigina ja riigis), aga ilmselt mitte üldkronoloogias, muidu ajavad need sõja käigu jälgimise pigem häguseks. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. veebruar 2022, kell 01:03 (EET) ::Jah, ja seda saadab maailma rikkaima inimese, tuumarelva nupu vajutamise ainuõigusliku tegija, järjekordselt BBC-st edastatav teade, kui sekkute, saate tuumasõja, vist eelneval kokkululeppel Hiinaga...[[Kasutaja:Pietadè]]<br />otseviite tuumaähvardusele panin vist envikisse...<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 25. veebruar 2022, kell 03:04 (EET) ==õppused== * kronoloogias võiksid olla äratoodud kõik õppused, ajavahemik ja paiknemine, millega VF väosad paika liigutas. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 26. veebruar 2022, kell 23:02 (EET) ==Vastaspoolte statistika== Mul pole veel ette sattunud head allikat (kuigi eks kõik numbrid on praegu ligikaudsed ja oletuslikud) Ukraina kaitseväe hukkunute kohta, samas kui Vene kaotusi tuleb igast kanalist. Saaks ehk keegi täiendada?[[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 1. märts 2022, kell 14:29 (EET) : [[Pervõi Kanal]] on hakanud näitama kodumaa kaitsel neonatside eest hukkunute pilte, nime ja auastmega...(ja järgneb [[pataljon Azov|Azovi]], tõeliste fašistide, Kiievi režiimi, Hitleri järglaste... alustoe hukkamõist); resümee (NL-aja mälestustele tuginedes): ootame klassikalist muusikat...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 5. märts 2022, kell 20:48 (EET) ==See on agressioon== Kas Vikipeedia ei julge [[agressioon]]i agressiooniks nimetada?<br> NSV Liidu välisministri Maksim Litvinovi initsiatiivil määrati 1933 Londonis vastu võetud agressiooni definitsiooni konventsiooniga selle tunnused järgmiselt: 1. Teise riigi vastu kuulutatakse välja sõda. 2. Sõda välja kuulutamata tungivad ühe riigi relvajõud teise riigi territooriumile. 3. Sõda kuulutamata ründavad ühe riigi sõjalaevad ja lennukid teise riigi territooriumil asuvaid objekte. 4. Ühe riigi sõjalaevad blokeerivad teise riigi sadamaid. 5. Toetuse ja abi andmine teise riigi territooriumil tegutsevatele relvastatud sissirühmitustele eesmärgiga aidata kaasa tegutseva valitsuse kukutamisele. Kui Putini esinemine TV-s oli sõja kuulutamine, siis on täidetud punkt 1. Kui ei olnud, siis on täidetud punkt 2. Punktid 3-5 on kõik täidetud juba 2014. aastal ja kogu aeg kuni siiani. [[Eri:Kaastöö/2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72|2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72]] 1. märts 2022, kell 16:31 (EET) ==Pealkiri== Pole lehte [[Venemaa sissetung Ukrainasse]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2022, kell 19:41 (EET) : Kas see peaks siis olema täpsustusleht, ''à la'', alates Kiievi vürstiriigi külaskäigust Maskooviasse, sõbraliku geenivahetuse&nbsp;/ geenilevituse&nbsp;/ genofondi arenduse käigus jne, jne..., mis järgnes viikingite samalaadsetele „ekskursioonidele“?[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 5. märts 2022, kell 17:59 (EET) :: Kui pole selge, millist ajaloosündmust veel oleks põhjust otsida just sellise pealkirja alt ning eristada pole tarvis, siis võiks sulud ja aastaarvu pealkirjast lihtsalt ära jätta. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. märts 2022, kell 18:36 (EET) :::Tehniliselt algas sissetung juba 2014 ehk see artikkel räägib siin ainult sõja kõige intensiivsemast osast. Seega oleks sulgudes täiendus nagu kohane küll. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. märts 2022, kell 21:07 (EET) ::::Arvatavasti (u viimase 100–150 a lõikes) alates hiljemalt [[:en:Orange Revolution|Oranžist revolutsioonist]] ([[Viktor Juštšenko|üks president]] kannab senini näol jälgi „vastuseisust“, intervjuus kinnitas mõne päeva eest, et sõda kestab võidu või viimase kodumaakaitsja surmani), millele järgnes [[:uk:Революція гідності|Väärikuse revolutsioon]] (mis ilmselt ei läinud idanaabri plaanidega kokku); ja ega eelnevad UKR/POL/LIT jagamised/"järkamised" kuhugi kadunud ole, lisa siia veel hetke suuremate tuumariikide valitsejate ambitsioonid...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 5. märts 2022, kell 21:29 (EET) ::: 2014. aastal alanud konflitki minu meelest ei nimetata nii. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. märts 2022, kell 18:32 (EET) :::: Muidugi ei nimetata, praegust ka mitte. Eestis nimetatakse seda Ukraina sõjaks, kui üldse kuidagi nimetatakse, ainult ühe korra olen kohanud teistsugust nime. Ja ühtegi teist sündmust nii ei nimetata, nii et minu meelest võiks vabalt olla niisugune pealkiri. Praegusel pealkirjal on mitu puudust. Tõin ennist välja ainult selle, et see ei vasta meie pealkirjastamise põhimõtetele. Ja kes oskaks seda sellise pealkirjaga otsida. Pealegi on sissetung ainult osa sõjast. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2022, kell 08:51 (EET) :::::kirjutise määratluses osas on korrektselt sõnastatud, et tegemist on osaga [[:Vene-Ukraina sõda|vene-ukraiina sõjast]], rahvasuus kõnekeelne ukraina sõda märgib ainult seda, et enamus aktiivsest sõjalisest tegevust on ukraina maa-alal jne, ehk tegemist on tavapärase lühendamisega. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 23. märts 2022, kell 08:56 (EET) Ukraina vabadusõja nimetust on ka korduvalt kasutatud.--[[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 23. märts 2022, kell 13:10 (EET) :[[Vabadussõda (mõiste)|Vabadussõda]] (st [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/vabaduss%C3%B5da/1 sõda, mida peetakse riikliku iseseisvuse saavutamiseks]) ei pruugi igal ajal igasse konteksti sobida (iga „konn“ võib oma tegevust sellega sildistada;-)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 23. märts 2022, kell 16:15 (EET) ---- 2014 oli (järjekordne) (Vene-)«Krimmi sõda», hetkel (23. märts 2022, kell 12:15 (EET)) on [https://www.wikidata.org/wiki/Q110999040 andmeüksusest keeruline leida pealkirja, kus nr 2022 puuduks].[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 23. märts 2022, kell 12:15 (EET) : [[Krimmi sõda]], [https://novaator.err.ee/1608082834/krimmi-soja-kultuuriline-jalajalg-i-tallinna-pargid XIX sajandi rahvapärimuseski sees], ses mõttes, et vahepeal suudeti põlisasukad (tatarlased) mujale asustada (1980. aastate I poole ~kolmekuise vaatluselami(u)se najal väidan) ja nüüd on Lähis-Idaga “sõbrunemisvahendid” (enne pelgalt s-tüki kuulid, nyyd ballistilised raketid jms) niivõrd arenenud, et [[Krimmi poolsaar|Krimmi ps]] üha strateegilisema tähtsusega...;-) PS! Tänase (23. märts 2022, kell 14:00 (EET)) seisuga on nt Mariupolis 100&nbsp;000 eluselanikku alles/elus (u üleeile oli neid 300&nbsp;000...), kusjuures ~90% "hoonefondi" hävitamise (st, erinevatel allikatel on hävitatud 80~90% hoonetest) juures ei ole osa sadamast puudutatudki...<br />ehk siis, ‘Krimmi sõda V9.0’[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 23. märts 2022, kell 13:53 (EET) Pealkirja küsimus on endiselt lahendamata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. aprill 2022, kell 17:25 (EEST) : Valik on suhteliselt avar, [[:en:List of wars between Russia and Ukraine|kui vaadata loendit]][[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 12. aprill 2022, kell 18:22 (EEST) == Neutraalsus == Kordan: suuresti ainult ühele allikale (ERR) tuginev artikkel ei saa olla erapooletu (erakondade väitluse (kas inimeste raha hinnatõusu hüvitamisele või tapmise vähendamisele, UA presidente (hetkel ka Porošenko nurgaekraanil) ümber sõnastades, tugi kas meile (EE) või meile (EL+maailm)), või ootame siis meie endi vabastamist; TaSSi sõnul olevat UA president koos oma fašistidest kaaskonnaga ammu Kiievist pagenud...<br />Kui endil raha (verifitseeritud) teabe soetamisex puudub, hõivame siis teistelt, targematelt ~8 miljardi esindajatelt[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 9. märts 2022, kell 18:25 (EET) : Võib ka teisi allikaid kasutada. Neutraalsus sõltub ikka eeskätt sellest, kas allikas või allikad on usaldusväärsed ja kuidas materjal Vikipeedias edasi on antud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. märts 2022, kell 17:59 (EET) :Vaatasin Vikipeedia juhendid üle (Põhimõtted, Viitamine, Usaldusväärsuse tagamine, Vormistusreeglid) ja põhimõte on ennekõike see, et allikas peaks olema usaldusväärne, mis omakorda võiks tagada neutraalsuse. Eesti Rahvusringhäälingut peetakse usaldusväärseks, lisaks on ERR-il see eelis, et allikas on kõigile eestlastele kontrollitav. Selge see, et ka sinna jõudev sõjateave võib olla kohati moonutatud, esineb müra ja segadust, kuid just selle pärast on artikli päises vastav hoiatus. Loomulikult võib muid allikaid ja teavet lisada. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 11. märts 2022, kell 06:59 (EET) ::Mis asi see „usaldusväärsus“ Euroopa pinnal käiva sõja kajastamisel on (vt ka allpool "Arvudest"), nt, samal päeval (täna): BBC ütleb 10 milj, Euronews 6 miljonit ja [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|UN]] 8 miljonit, põgenikku... (tõsi, bbc lahkab selle sunnitud sise- ja väljarändeks).<br />Parafraseerides: kellelgi peaks(id) olema orbiidil erapooletu(d) luuresatelliit (luuresatelliidid), millelt saadud teavet siis töödeldakse ja erapooletult esitatakse...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 22. märts 2022, kell 21:28 (EET) == «2 alust» == mida [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/alus/1 see] infokasti lõpureal tähendama peaks?[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 6. märts 2022, kell 11:49 (EET) :Nagu ka Sõnaveebis kirjas on: mootoriga veesõiduk. The Kyiv Independent postituses on kirjas ''2 boats'', kuid ma hästi ei usu, et need olid aerudega paadid. Kuna aga täpsemat ülevaadet pole, mis sorti veesõidukiga siis tegemist oli, otsustasin sõna "alus" kasuks. --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 6. märts 2022, kell 12:40 (EET) == Eemaldasin: == * USA ei nõustu Poola hävituslennukeid [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|MIG-29]] Ukrainale vahendama ja neid enda lennukitega Poolale asendama, kuna nende hinnangul Ukrainal on juba piisavalt lennukeid ja neile lisa saatmine ei annaks Ukraina [[Õhuvägi|õhujõududele]] suhtelist eelist Venemaa ees, samuti võiks lennukite andmine sõda eskaleerida, viia [[Läänemaailm|lääneriigid]] otsesesse konflikti Venemaaga.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1608526421/usa-kinnitas-et-ei-vahenda-poola-havitajaid-ukrainale|pealkiri=USA kinnitas, et ei vahenda Poola hävitajaid Ukrainale|väljaanne=ERR|aeg=9.3.2022|vaadatud=10.3.2022}}</ref> <references /> Vaidlused käivad juba üle nädala, väidetavalt oleks NATO liikmesriigi lennukite andmine NATO sekkumine, vahepeal on olnud juttu ka erinevatest vahendusteedest; poolnuttev (näitlejast) president ei paluks vastasel korral lääneriikidelt lennukeelutsooni kehtestamist...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 10. märts 2022, kell 13:30 (EET)<br /> Kohe varsti hakkavad Poola president ja USA asepresident Varssavis eeldatavasti käsitlema ka “lennukite teemat”[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 10. märts 2022, kell 14:00 (EET)<br />'''Lennukitest''': kui ma ei eksi, siis Poola [[:en:Yavoriv military base|piiri äärne sõjaväebaas]] sai tabamused VF õhuruumis olnud lennukitelt.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 14. märts 2022, kell 08:12 (EET)<br />Lennukeelutsooni (lennukid) kohta küsiti u 10 minuti eest ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|UN]] [[ÜRO peasekretär|peasekretärilt]]...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 14. märts 2022, kell 17:39 (EET) : Ei saa aru. Kas see on eemaldamise põhjendus? Mis on selle punkti juures täpsemalt valesti või miks see siia teistest punktidest vähem sobib? : Selle artikli põhiline viga on preagu minu meelest selles, et sidusa teksti asemel koosneb artikkel punktloenditest. Näiteks võiks olla muu hulgas alaosa või lõik relvaabi kohta, nii nagu inglise viki artiklis. Seal sobiks muu hulgas öelda, et kaaluti või kaalutakse lennukite andmist. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. märts 2022, kell 17:59 (EET) :: «hinnangul Ukrainal on juba piisavalt lennukeid» — see ei vasta tõele; enam kui nädala jookzul käib nurgast ([[BBC World News]], nt kui see kanal sees on) pidev vadin lennukeelutsooni kehtestamine üle<!--hr Volodõmõril on minu hinnangul tänase seisuga u 2-3 p kazvanud habe lõua all-->; võiks ehk mõelda kronoloogia (jm?) eraldamise üle eraldi artikliks, see lennukite teema (DW, BBC, Euronews jt) hakkab kurb-traagilis-komöödiliselt juba „ära viskama“, nt Lavrov täna Türgis kinnitamas, et (Mariupoli sünnitusmaja näol) tegemist Azovi võitlejate baasiga, taustal haiglasse sünnitama läinud naise laip...; lisaks, [[Pervõi Kanal|«KTV»]] edastab järjepidevalt ühe poole teateid, kusjuures edastajaks on (imho) [[android]], suure tärniga...<br />uudiste edastamine sõltub esmajoones siiski edastaja valikust, mis omakorda lähtub..., jne<br />UA-l sisuliselt puudub tänase päeva seisuga materiaalne võimekus oma riigi õhuruumi kaitsmiseks, piloote küll on, valdavalt vene toodetud lennukite juhtimiseks.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 10. märts 2022, kell 19:19 (EET) == Ukraina põgenikekriis == Ingliskeelse Vikipeedia artiklis Ukrainian refugee crisis (https://en.wikipedia.org/wiki/Ukrainian_refugee_crisis) ei ole Eesti kohta midagi kirjutatud. Ehk keegi viitsib sellega tegeleda? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. märts 2022, kell 13:13 (EET) : Eestikeelses Vikipeedias võiks ka olla artikkel Ukraina põgenikekriis. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. märts 2022, kell 20:59 (EET) : [https://www.malaymail.com/news/world/2022/03/12/guatemala-receives-first-arrivals-of-ukrainians-fleeing-conflict/2047036 Guatemala receives first arrivals of Ukrainians fleeing conflict]. ''[[Malay Mail]]''. 12. märts 2022<br />[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 12. märts 2022, kell 21:25 (EET) ====Arvudest==== Need erinevad ühe päeva lõikes miljonites, olenevalt allikast ([[BBC]], [[Euronews]], [[CNN]], [[CNC World|CNC]], [[RTR]] jne), sama käib lahingulise/sõjalise edu/ebaedu kohta, mis ilmselt peabki sõja puhul nii olema.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 22. märts 2022, kell 21:23 (EET) == Arutelulehe väärkasutus == Eemaldasin eespoolt kommentaare, mis ei puutu Vikipeediasse ega sellesse artiklisse. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. märts 2022, kell 17:04 (EET) Pikne, ma ütleks, et need kommentaarid puutusid küll Vikipeediasse ja siia artiklisse. (Ivo kommentaaride osaga ma päris ei nõustu aga normaalne on ikka, et olulise teema üle arutletakse ja on eriarvamusi. Ka kasutaja Pudrunui kommentaarid olid minu arvates täitsa asjalikud. Minu enda esimene postitus oli visandlik ja kindlasti mitte kivisse raiutud tõde, vabandan kui see kedagi häiris. Ma osutasin lihtsalt näitlikult puudujäägile artiklis. Nii, et isiklikus plaanis ma oma kommentaaride kustutamise pärast suurt muret ei tunne. Aga sisuliselt tuleks antud asja artiklis käsitleda) Need kommentaarid, millega selle teema avasin, olid sõja laiema konteksti, põhjuste kohta pikaajalises perspektiivis. Igas konfliktis on ju olulised selle ajendid ja põhjused, eellugu pikema aja jooksul. Eriti kui tegemist konfliktiga, mida eesti politoloog, Dr [[Kristi Raik]] ([[Eesti Välispoliitika Instituut|Eesti Välispoliitika Instituudi]] direktor [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses]] alates veebruarist 2018.) nimetab kolmandaks maailmasõjaks. Pikne, kui arvad, et sõja konteksti teema ei puutu sellesse artiklisse, siis vaata ingliskeelses artiklis esimest ja teist osa. (1. Background ja 2. Prelude) Kui meil endil selle konteksti sõnastamise võime puudub, võiksime selle (kas või osaliselt olulisema välja valides) tõlkida enwikist. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 19:21 (EET) : Artiklit loomulikult võib täiendada, võib ka tõlkida inglise keelest. Asi ei olnud selles. Miks sinu kommentaarid polnud kohased, seda selgitasin eilses vastuses ([[Eri:Erin/6068082]]). Sinu kommentaarid läksid põhiosas üle üldiseks mõttevahetuseks artikli teema üle, mis Vikipeedia artikli arutellu ei kuulu (vt [[Vikipeedia:Arutelulehekülg]], punkt "Püsi teemas"). Kasutaja Pudrunui kommentaar oli küll selles mõttes asjalik, et ta ei püüdnud sinu eeskujul välja tuua, mis tema meelest on sõja põhjused. Ta laias laastus lihtsalt nentis, et artiklit võiks täiendada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. märts 2022, kell 21:00 (EET) ::Loodetavasti siis edeneb artikli laiema konteksti kajastamine. Ma ei hakka kõrvalistel asjadel pikemalt peatuma. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 22:29 (EET) :: Siin mõned enwiki artiklid konflikti eelloo kohta Ukrainas, artiklid kust sõja eellugu ja põhjuseid leida. Kahjuks neid eesti vikipeedias pole. Venemeelsete rahutused 2014 aastal.. https://en.wikipedia.org/wiki/Historical_background_of_the_2014_pro-Russian_unrest_in_Ukraine Historical background of the 2014 pro-Russian unrest in Ukraine Siin artiklis Ukraina keeleseaduse muutmisest 2012 aastal, kus parlamendi pinged muutusid kakluseks (juulis 2012). Pinged teravnesid peale seaduse jõustumist 2012 aasta juulis. Osad piirkonnad keeldusid seadust tunnistamast. https://en.wikipedia.org/wiki/Language_policy_in_Ukraine Kuigi need teemad võiks olla artikli [[Vene-Ukraina sõda]] 2014 osaks, siis minu arvates moodustavad need kaks 2014 ja 2022 terviku, mille eelvaatus on 2014 aastal ja peaosa 2022 aastal. Seega kirjutaksin kontekstist sellel lehel. Laiemat ja varasemat konteksti käsitletakse ka enwiki 2022 aasta sündmuste lehel. Samuti tuleks kirjutada rahvusvaheliste suhete arengust, mis viisid sellise laiaulatusliku agressioonini Venemaa poolt. Kõik sõja põhjused ja ajendid pole lokaalsed. Sellest on juttu ka enwiki lehel. Aga nagu näha on kartul kuum ja kiirustama kokkuvõttetega ei peaks. Kvaliteet ennekõike. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. märts 2022, kell 19:15 (EET) :: Vaatan, et soome artiklis on ka päris asjalikult ja küllalt kokkuvõtlikult sõja tausta käsitletud. Äkki olekski parem sellest, kui väiksemahulisemast materjalist lähtuda? Meie vikipedistide resurss on selline kehvapoolsem. Enwiki artikkel äkki liiga põhjalik, et seda tõlkida. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. märts 2022, kell 20:32 (EET) :: https://fi.wikipedia.org/wiki/Ven%C3%A4j%C3%A4n_hy%C3%B6kk%C3%A4ys_Ukrainaan_2022#Tausta --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. märts 2022, kell 20:31 (EET) :: Kahjuks puudub eesti keeles selline oluline artikkel, mis Venemaa praeguse sissetungi Ukrainasse laiemasse konteksti asetaks. https://en.wikipedia.org/wiki/Russia%E2%80%93NATO_relations Ka sealt leiab olulist ja üldtunnustatud, kinnitatud väidetega materjali konflikti laiema tausta kohta. Pikne, need suunavad viited ja kommentaarid puutuvad Vikipeediasse ja sellesse artiklisse või tuleb need kui kohatud kustutada? Püsin ma sinu arvates teemas? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. märts 2022, kell 20:48 (EET) ::Ei tea, kas peaks selle laiema konteksti teemaga jätkama uue pealkirja all.. kui arutelu väärkasutuse nähte enam ei esine? Või peab jääma arutelu selle sõjakonflikti laiema konteksti kajastamise kohta artiklis jätkuvalt arutelulehe väärkasutuse rubriiki? Pikne, see on küsimus sulle. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 27. märts 2022, kell 17:31 (EEST) ::: Tundub, et rohkem või vähem vihjamisi püüad eelnevaga ikkagi õigustada enda seisukohta sõja põhjuste asjus. Oled viitamiseks valinud meelepärased võõrkeelse Vikipeedia artiklid, mille valikulisel lugemisel justkui peaks teised nüüd ise sobivad järeldused tegema. Kõik need artiklid ei räägi otseselt sellest sõjast ega selle taustast ja põhjustest (taust ja põhjused seejuures pole sama asi). Siin teemas on raske mingit konstruktiivset ivakest näha ja vaevalt see kuskile viib. Ma arvan, et võiks lihtsalt püüda täiendada seda artiklit või artiklit [[Vene-Ukraina sõda]] ja siis edasi vaadata. Artikli [[Vene-Ukraina sõda]] teema minu arusaamise järgi hõlmab seejuures ka praegust konflikti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. märts 2022, kell 19:10 (EEST) ::::Minu seisukoht või sinu seisukoht antud juhul asjasse ei puutu. Lisasin üldtunnustatud enwiki artiklid, kus sõja põhjuseid ja selle tausta sisuliselt ja süstemaatiliselt, faktipõhiselt ja loodetavasti ka piisavalt erapooletu hoiakuga käsitletakse. Muidugi oleks hea, kui keegi tegelik rahvusvaheliste suhete asjatundja kokkuvõtte teeks või põhiseisukohti täpsustaks. Hetkel on nad aga ilmselt liialt hõivatud, et sellise vähetähtsa inforuumiga nagu seda on Vikipeedia tegeleda. Aga ega kiirustada polegi vaja. Kvaliteet eelkõige. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 28. märts 2022, kell 18:33 (EEST) ==Väejuhid ja liidrid== Ma kärbiks või muudaks seda. Näiteks Mišustinit selle sõja kontekstis ei mainita, ta tegeleb majandusega, mitte sõjaga. Samas on oluline [[Valeri Gerassimov]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2022, kell 09:01 (EET) :Nt täna põhjendas Mišustin koos päälikuga energia rublade eest myymist kui demukraadilist ainuvõimalust...; Gerassimovi ehk pole vaja infokastis topelt mainida[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 23. märts 2022, kell 16:20 (EET) ==Vahekokkuvõtteks== [[:en:Wikipedia:What_Wikipedia_is_not#Wikipedia_is_not_a_newspaper|Wikipedia:NOTNEWS]] — meil puudub võimekus sündmuste (ajaliselt) adekvaatseks edastamiseks, ja, sellega tuleb leppida.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 23. märts 2022, kell 17:00 (EET) Muidugi, kunagi võiks sisse panna sõjavastase ''à la'' „40 kirja“, kuhu kirjutas alla nt ka [[Mihhail Lotman]], ~150 tunnustatud ajaloolase, fašismi/hitlerismi/natsismi uurija avalduse, milles lükatakse ümber päälikuks tõusnud endise Piiteri taksoviina müüja uidud naaberriigist ähvardava fašismiohu kohta, [[New York|New Yorgist]] vennasrahvale appi tulnud eriväe koolitusega valgevenelas(t)e loo püüdest vabastada ühtlasi ka emamaa (''motherland'') sovhoosiesimehe käe alt, tänase briti kaitseministeeriumi&nbsp;/ BBC kinnituse vasturünnakute edu kohta, ex elu {{värvi|hall|(ajalugu)}} näita.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 23. märts 2022, kell 22:13 (EET) Öösel, USA aja järgi täna hommikul, ütles [[Kapitoolium]]i kõrge tegelane: „vangi elu lõpuni“; [[HARDtalk]]is vastas [[Ilja Ponomarjov]]<sup style="font-variant:small-caps;">&#91;[[:en:Ilya Ponomarev|en]]&#93;</sup> küsimusele juhi tuleviku kohta, et jrgm aastal teda pole<ref name="">[https://www.bbc.co.uk/programmes/m0015wr4 Ilya Ponomarev - Former Member of Russia’s Parliament]</ref><br />Tänasel NATO jt kohtumisel kinnitas hr [[Boris Johnson|Boris]], et topeldab kohalolekut Eestis...; Wiki ei ole ''newslet''...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. märts 2022, kell 21:09 (EET)<br />Samas, „rahvusvaheline hukkamõist“, India üks peamisi relvaostjaid, Hiina kaisutused, Brasiilia embused, yickqi asi ei ole nii lihtne, nagu esmapilgul ehk näida võib...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. märts 2022, kell 21:54 (EET) {{Reflist-talk}} ==Ukraina sõda== Terminit Ukraina sõda kasutatakse meedias (AK jne) nii tihti, et see võiks minu meelest olla ka üks selle artikli ametlikest pealkirjadest. Segadus tekib artikliga varasema Ukraina sõja (2014) kohta. Siis Ukraina sõda (2022)? Muidu tekib absurdne olukord, et ka Eestis ei saa sõda nimetada ametlikult sõjaks, nii nagu see on Venemaal. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 8. aprill 2022, kell 22:19 (EEST) : [[Kasutaja:Pietadè/Vene-Ukraina sõda|Ukraina sõda]] algas tehniliselt siis, kui VF militaarkopterid teisaldasid 23. II 2014 Janukovitši (suveräänse riigi pea) teise riigi territooriumile. Järgnes Krimmi okupeerimine, [[:en:War in Donbas|Sõda Donbassis]] (intensiivne faas 2014–2015, nt [[Ilovaiski lahing]]us osalesid VF relvajõud (tankidel oli sel aja kiri "Na Kiiev"); järgnes külmunud konflikt (''frozen conflict''), hukkunuid tuhandetes; vt ka [[:en:Timeline of the war in Donbas|kronoloogiat]] ([[:en:Timeline_of_the_war_in_Donbas_(2021)#External_links|relvastuse kohta lisasin välislinkidesse 2021. a aruande]])).[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 9. aprill 2022, kell 09:25 (EEST) ::Nõus Pietade. Tean, et peaaegu külmutatud konflikt lõi uuesti ja veelgi suuremas mahus lõkkele. Ma tahan ütelda, et artikli pealkiri peaks olema ka Ukraina sõda (2022). Samuti nagu on see Vikipeedia teistes artiklites, juhul kui keeles on mingi mõiste kohta kasutusel mitu võrdväärset sünonüümi ehk kus teema nimetus on mitme võrdväärse sõnaga kaetud. Näiteks Neuron ehk närvirakk ehk neurotsüüt https://et.wikipedia.org/wiki/Neuron [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 9. aprill 2022, kell 11:27 (EEST) ::Tegelikult on eksperdid nimetanud Ukraina sõda ka kolmandaks maailmasõjaks. Kasutan siin [[Eesti Välispoliitika Instituut|Eesti Välispoliitika Instituudi]] direktori [[Kristi Raik|Kristi Raiki]] määratlust. https://www.delfi.ee/.../erisaade-valispoliitika-ekspert...(kuula kohalt alates: 29:24) --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 9. aprill 2022, kell 14:05 (EEST) ::https://www.listennotes.com/podcasts/uudis/kristi-raik-kas-kolmas-JZe1_jiqmH4/ --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 9. aprill 2022, kell 14:05 (EEST) ==Rahuläbirääkimised== Artiklist on puudu ka selline oluline osa nagu rahuläbirääkimiste kulgemine Venemaa ja Ukraina vahel. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 9. aprill 2022, kell 14:16 (EEST) Rahuläbirääkimisi on peetud 5 korda. Selles, millised on rahuläbirääkimistel poolte nõudmised, avalduvad otseselt ka sõja põhjusteks olevad küsimused: Territoriaalsed küsimused, keeleküsimused ja neutraalsuse küsimus. Rahuläbirääkimiste kulg, protsess mängib omakorda rolli sõjategevuses. Peale Istanbuli läbirääkimisi, kus Ukraina nõustub jääma neutraalseks teatab Venemaa, et otsustab lõpetada Kiievi ja põhjasuunal toimuva rünnaku. Zelenskõi ja Lääneriikide juhid, kaasaarvatud Eesti peaminister [[Kaja Kallas]] soovitasid olla selle Venemaa avalduse suhtes ettevaatlikud, pigem diplomaatiliselt skeptilised ja mitte uskuda sellist lubadust, kuna varasemalt on ajalugu näidanud, et Venemaa ei täida oma lubadusi. See Kaja Kallase avaldus on jõudnud ka Wikipediasse (Vaata selle teema lõpuosa: https://en.wikipedia.org/wiki/2022_Russian_invasion_of_Ukraine?fbclid=IwAR0Uu6oPdEyUxkuLulgZoTh71Ir6cQPk-LxlM3OQSCjH_i56JNgGt-8XMRU#Peace_efforts) Aga Venemaa tegi oma lubaduse seekord siiski teoks ja taandus oma vägedega Kiievi- ja põhjasuunalt. Siin Istanbuli läbirääkimiste kohta https://voi.id/en/news/151302/istanbul-peace-talks-russia-promises-to-reduce-military-operations-ukraine-proposes-neutral-status-without-political-military-alliance --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 10. aprill 2022, kell 14:18 (EEST) Siin videos võtab Zelenskõi sõja peapõhjuse lühidalt kokku. https://www.youtube.com/watch?v=taykmAyaw-Q Video on tehtud 28.04. Päev enne Istanbuli läbirääkimisi, kus Ukraina oma lubadusega neutraalse staatuse kohta välja tuli. Teema on kohe video alguses. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 10. aprill 2022, kell 15:08 (EEST) : „Aga Venemaa tegi oma lubaduse seekord siiski teoks ja taandus oma vägedega Kiievi- ja põhjasuunalt.“&nbsp;— “[https://www.dailymail.co.uk/news/article-10702421/Ukraine-war-Putin-loses-NINTH-colonel-tank-commander-latest-Russian-officer-killed.html Putin loses his NINTH colonel as tank commander becomes latest senior Russian officer to be named among their '19,000' killed in Ukraine war]”, kinnitab see eilne artikkel, tabloid küll, aga; neil päevil kinnitas Ukraina president, ei ole rahu vastu; hilisõhtul: “[https://www.bbc.com/news/live/world-europe-61032786 Ukraine's President Volodymyr Zelensky said in a late-night address that Russia's aggression was never limited to just Ukraine and its target is "the whole European project"]”; naabrid ei ole senini loobunud kuu aja pärast toimuvaks Võidupüha paraadiks miskit kaalukamat saavutada kui mobiilkrematooriumites “fašismivastase” võitluse käigus hukkunute tuhk...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 10. aprill 2022, kell 17:14 (EEST) ::Pean tunnistama, et ei saa aru, mida sa täpselt ütelda tahad. Ma räägin läbirääkimistest (täpsemalt Istanbuli läbirääkimistest) ja nende mõjust sõjasündmustele. Kindlasti on mitmeid mõjuvaid põhjuseid miks Venemaa Kiievi- ja põhjasuunalt väed täielikult tagasi tõmbas, aga arvamus, et Istanbuli rahuläbirääkimised selles üldse mingit rolli ei mänginud ei vasta minu arusaamise järgi tõele. Ka Zelenskõi ütleb oma videopöördumises (mille lisasin ülevalpool), et Ukraina neutraalsuse teema on põhipõhjus miks Venemaa üldse sõda alustas. Selge, et selle venepoolse nõudmisega nõustumine Ukraina poolelt avaldab mõju ka kineetilisele sõjategevusele. Või arvad, et see seos on juhuslik kokkusattumus, et Venemaa tagasitõmbumise plaan tuleb just Istanbuli läbirääkimistel 29. märtsil? Vaata artikli esimest videot (vene keeles) https://www.theguardian.com/world/2022/mar/29/ukraine-russia-peace-talks-istanbul-war-kyiv [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 10. aprill 2022, kell 18:29 (EEST) ---- Ma ei saa viimasest muudatusest aru. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2022, kell 17:09 (EEST) Sellest Pudrunuia parandusest, mis lühendas kaotuste osa. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2022, kell 11:46 (EEST) :Ukraina kaitseministeerium avalikustas uued numbrid Venemaa kaotuste kohta. Eelmiseid viiteid erinevatele uudistele polnud seega vaja, kõik tuli nüüd ühest kohast.--[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 21. aprill 2022, kell 14:53 (EEST) ::Sealjuures asjaolu, et olemasolevad viited sisaldasid vanu numbreid.--[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 21. aprill 2022, kell 14:53 (EEST) ==30. juuni 2022 seisuga kaotustest== 30. juuni 2022, BBC, [https://www.youtube.com/watch?v=9jrS1xpbNFA& high casualty numbers in Russia's] [[:en:331st Guards Airborne Regiment]] [[:en:98th Guards Airborne Division]] [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 2. juuli 2022, kell 01:56 (EEST) ==22. juuli 2022== “In an interview with the American publication The Wall Street Journal, Volodymyr Zelensky said that the daily losses of the Ukrainian army have decreased from 200 to 30 people due to the supply of Western weapons and their effective use at the front.” [Intervjuus Ameerika väljaandele The Wall Street Journal ütles Volodõmõr Zelenskõi, et Ukraina armee igapäevased kaotused on vähenenud 200 inimeselt 30-le tänu Lääne relvade tarnimisele ja nende tõhusale kasutamisele rindel.] (varem oli 100–200)<ref name=Babel>Kostia Andreikovets. [https://babel.ua/en/texts/81832-the-war-the-invaders-shelled-kharkiv-britain-will-send-dozens-of-artillery-installations-to-ukraine-eu-imposed-new-sanctions-against-russia-day-149-live-coverage?utm_source=page&utm_medium=publication The war. The invaders shelled Kharkiv, Britain will send dozens of artillery installations to Ukraine, EU imposed new sanctions against Russia. Day 149: live coverage]. babel.ua</ref>[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 22. juuli 2022, kell 23:29 (EEST) {{Reflist-talk}} msues6xcvy76ga8qn3kc63u2ljds8fs 0 627513 6166101 6098151 2022-07-23T10:42:14Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Slavonski Brod | hääldus = | pilt = Korso_slavonski_brod.jpg | lipp = Vlag_slavonski_brod.gif | lipu_link = [[Slavonski Brodi lipp]] | vapp = Slavonski_Brod_(grb).gif | vapi_link = [[Slavonski Brodi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Horvaatia }} '''Slavonski Brod''' on linn [[Horvaatia]] põhjaosas, [[Brodi-Posavina maakond|Brodi-Posavina maakonna]] keskus. ==Välislingid== * {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Horvaatia linnad]] 4v58ox5l24qbai70t1khjmonqr8im0u 6166115 6166101 2022-07-23T10:47:35Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Slavonski Brod | hääldus = | pilt = Korso_slavonski_brod.jpg | lipp = Vlag_slavonski_brod.gif | lipu_link = [[Slavonski Brodi lipp]] | vapp = Slavonski_Brod_(grb).gif | vapi_link = [[Slavonski Brodi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Horvaatia }} '''Slavonski Brod''' on linn [[Horvaatia]] põhjaosas, [[Brodi-Posavina maakond|Brodi-Posavina maakonna]] halduskeskus. ==Välislingid== * {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Horvaatia linnad]] 0se3ykyjcmidx7d1ksqhjru6h98vbe0 3 627727 6165600 6108717 2022-07-22T14:07:08Z Andres 5 wikitext text/x-wiki Artiklite taastamisel on muidu võimalik avada ka viimane korralik versioon ja seda redigeerima hakata. Näiteks kui mitu IP-aadressi taha peituvat kasutajat on järjest artiklit vandaliseerinud, siis see "tühista" nupp enam hästi ei toimi (ühe klikiga kõigi muudatuste korraga tühistamiseks) ja kõige mugavam on avada viimane viisakas versioon ja see salvestada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. aprill 2022, kell 13:36 (EEST) Tänan nõuande eest! :) Seda ikka juhtub, et troll või trollid vandaalitsevad pikemalt. Võtan teadmiseks. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 11. aprill 2022, kell 13:50 (EEST) Kui puutud kokku mõne vandaaliga, siis palun ole asjalik. Meie asi on ainult Vikipeedia puhas hoida, mitte nendega suhelda. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. mai 2022, kell 12:17 (EEST) == Kuu vikipedist == Tere, hea Metzziga! Palju õnne kuu vikipedisti tiitli eest! Palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee, et saaksin sulle edastada tiitliga kaasneva autasu! --[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 9. mai 2022, kell 10:18 (EEST) Suured Tänud! Võtan ühendust! [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 9. mai 2022, kell 17:27 (EEST) == Usaldatud kasutaja == Märkasin, et vahepeal viimaste muudatuste juurest täiesti üksi korda hoidmas. Määrasin su [[Vikipeedia:Usaldatud kasutajad|usaldatud kasutajaks]]. Muudatuste tühistamine on nüüd lihtsam. Blokeerimise võimalus peaks ka olemas olema.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 16. mai 2022, kell 13:40 (EEST) : Mind samuti usaldatud kasutajana huvitab ammu, kust ma blokeerimise võimaluse leian. Iga päev jändan vandaalidega ja panen kustutamise malle üles. [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 13:18 (EEST) ::Uurisin järgi ja kahjuks blokeerimise võimalus usaldatud kasutajatel puudub. Vandaalidest on endal ka tead-küll-mis auguni. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 13:20 (EEST) Tuhat tänu! [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 16. mai 2022, kell 13:41 (EEST) ==Hinnangud== :Mul on niisugune palve. Kui toimetad, siis hoidu võimalust mööda hinnangutest. Ja ilmsete vandaalidega ära suhtle, vaid lihtsalt paranda tagasi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2022, kell 17:07 (EEST) o9w2hibtqk885m3bd8456ihhvc9uvgr 0 627879 6165774 6130586 2022-07-22T18:17:02Z CommonsDelinker 1930 Fail Ajakiri_KOER_3-2021_esikaas.png on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:P199|P199]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Ajakiri KOER 3-2021 esikaas.png|]]. wikitext text/x-wiki {{mahakirjutatud|allikas=https://kennelliit.ee/et/liikmele/ajakiri-koer/}} '''Koer''' on ajakiri, [[Eesti Kennelliit|Eesti Kennelliidu]] häälekandja. Ajakiri ilmub alates 1992. aastast, sagedusega neli korda aastas.<ref name=:1 /> Ajakiri kajastab professionaalse koerakasvatuse ning erinevate koeraharrastustega tegelevate inimeste maailma. Teemade loetelu: koerasport, näitused, võistlused, koertega reisimine, persoonilood, tervis. Alates 2022. aastast ilmub ajakiri ainult veebis ([[Porditav dokumendivorming|PDF]] vormingus) Eesti Kennelliidu kodulehel.<ref name=:1 /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=:1>{{cite web |url=https://kennelliit.ee/et/liikmele/ajakiri-koer/ |title=Ajakiri “Koer” |publisher=[[Eesti Kennelliit|EKL]] |date= |access-date=2022-04-14 |website=kennelliit.ee }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} ==Välislingid== * [https://kennelliit.ee/et/liikmele/ajakiri-koer/ Koduleht] [[Kategooria:Eesti ajakirjad]] dnsknqsp4s94ic4zfl0u3gvj0u3sijy 0 628148 6165837 6120286 2022-07-22T20:19:47Z Norderner 127070 Täiendasin kohalikel valimistel kandideerimise osa. wikitext text/x-wiki [[Fail:Diana Poudel 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Diana Poudel 2021. aasta [[Arvamusfestival|Arvamusfestivalil]]]] '''Diana Poudel''' (sündinud [[28. veebruar|28. veebruaril]] [[1981]]) on [[Kommunikatsioon|kommunikatsiooni]]- ja [[Digipädevus|digipädevuse]] ekspert ning koolitaja.<ref name="Tallinna Rahvaülikool 2020">{{cite web|url=https://kultuur.ee/diana-poudel/|title=Diana Poudel - Tallinna Rahvaülikool|website=Tallinna Rahvaülikool|date=2020-11-24|access-date=2022-04-17|language=et}}</ref><ref name="Päevaleht Poudel 2021">{{cite web|last=Päevaleht|first=Eesti|url=https://epl.delfi.ee/a/94165465|website=Eesti Päevaleht|date=2021-08-01|access-date=2022-04-17|language=et|last2=Poudel|first2=Diana}}</ref> == Haridus == * 1999 lõpetas [[Nõo Reaalgümnaasium|Nõo Reaalgümnaasiumi]] tehnik-[[programmeerija]] kutsega<ref>{{Netiviide|url=https://nrg.edu.ee/sites/nrg.edu.ee/files/xliii_lend.xlsx_.pdf|pealkiri=Nõo Reaalgümnaasiumi 43. lend vilistlased|vaadatud=13.06.2022}}</ref> * 2015 - 2017 [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž|Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž]] Ettevõtlus ja projektijuhtimine (''cum laude''), diplomiõpe<ref>{{Netiviide|url=https://kodu.ut.ee/~a40727/lopetanud/LP_2017TY.html|pealkiri=Tartu Ülikooli 2017. aasta vilistlased|vaadatud=13.06.2022}}</ref> * 2017 - 2019 [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut]] Kommunikatsioonijuhtimine, MA (''cum laude'')<ref>{{Netiviide|url=https://kodu.ut.ee/~a40727/lopetanud/MG_SV_00.html|pealkiri=Sotsiaalteaduste valdkond. Magistriõppe lõpetanutele antud kraadid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13.06.2022}}</ref> == Töö ja ühiskondlik tegevus == Ta lõi , töötab [[Küberturvalisus|kübertuvalisuse]] ja [[Robootika|robootikaõpetajana]], osaleb HITSA projektis "Valede jaht" ning korraldab digipädevuse koolitusi.<ref name="Tallinna Rahvaülikool 2020" /> Kandideeris 2017. aastal [[Saue]] valla volikokku valimisliidu Koostöö - Meie vald nimekirjas ja 2021. aastal erakonna [[Eesti 200]] nimekirjas, osutudes mõlemal korral valituks.<ref>https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0726 2021. aasta Saue valla KOV valimiste tulemused</ref><ref>https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0037-0725.html 2021. aasta Saue valla KOV valimiste tulemused</ref> == Tunnustus == * 2019 Tartu parim noorsootööteemaline üliõpilastöö<ref name="Tallinna Rahvaülikool 2020" /> == Projektid == * 2011. aastal [[Garage48]] [[Häkaton|häkatoni]] käigus lapsehoidjate andmebaasi lastehoid.net (hiljem Pere24).<ref>{{Netiviide|autor=Ratt, Kadri|url=https://tarbija.postimees.ee/504414/lastehoiu-portaaliga-on-liitunud-ule-1000-lapsehoidja|pealkiri=Lastehoiu portaaliga on liitunud üle 1000 lapsehoidja|väljaanne=Postimees Online|aeg=20. juuli 2011|vaadatud=13.06.2022}}</ref> * Raamat "Turvaline internet. Digimaailma teejuht"<ref name="Digikool 2018">{{cite web|url=https://kool.digiabi.ee/ebook_author/diana-poudel/|title=Diana Poudel|website=Digikool|date=2018-03-24|access-date=2022-04-17|language=et}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Mänd, Miia|url=https://medium.com/digiriik/raamatuarvustus-kuidas-lastele-k%C3%BCberturvalisust-%C3%B5petada-9d2604f73f27|pealkiri=Raamatuarvustus: Kuidas lastele küberturvalisust õpetada?|väljaanne=Digiriik ajaveeb|aeg=9. juuli 2018|vaadatud=13.06.2022}}</ref> * Digipädevusi arendava lauamäng "Häkkerite lahing" loomine magistritöö raames ning selle välja andmine ühisrahastusplatvormi [[Hooandja]] abil<ref>{{Netiviide|autor=Saar, Sandra|url=https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3255|pealkiri=Internetiohutust saab õppida lauamänguga|väljaanne=Universitas Tartuensis|aeg=1. juuni 2019|vaadatud=13.06.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.hooandja.ee/projekt/lobus-ja-hariv-lauamang-hakkerite-lahing|pealkiri=Lõbus ja hariv lauamäng "Häkkerite lahing"|väljaanne=Hooandja.ee|vaadatud=13.06.2022}}</ref> * [[Lapsehoidja|Lapsehoidjate]] andmebaas Pere24<ref name="Tallinna Rahvaülikool 2020" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Poudel, Diana}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] oe4t2s4umeoqv6b06ac25w1tdbrsaan 0 629246 6165854 6162262 2022-07-22T20:32:05Z Norderner 127070 Lisasin viitega väite, et Martin Ottas on noorim volikogu liige Eestis. wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Martin Ottas | pilt = Martin Ottas.jpg | pildiallkiri = Martin Ottas istub toolil ja räägib telefoniga | sünniaeg = 23. juuli 2003 | sünnikoht = Tartu | rahvus = Eestlane | amet = Tartu Linnavolikogu volinik | tegevusala = Poliitika }} '''Martin Ottas''' (sündinud [[23. juuli]]l [[2003]] [[Tartus]]) on [[Eesti]] poliitik ja [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige. Ta on 10. novembrist 2021 [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikogu]] volinik ja alates [[14. detsember|14. detsembrist]] [[2021]] Reformierakonna Tartu piirkonna juhatuse liige. Lisaks on ta [[24. september|24. septembrist]] 2021 [[Reforminoored|Reforminoorte]] Tartu klubi juhatuse esimees ja alates [[6. november|6. novembrist]] 2021 ka Reforminoorte üldjuhatuse liige. 2022. aasta seisuga õpib ta [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri Gümnaasiumis]].<ref>{{Netiviide|url=https://tartu.ee/et/martin-ottas|pealkiri=Volikogu liige Martin Ottas|vaadatud=04.05.2022}}</ref> Tegemist on noorima omavalitsusvolikogu liikmega Eestis, nooruselt järgmised on sündinud 2002. aastal.<ref>https://kov2021.valimised.ee/et/candidates KOV kandidaatide vanused. Valituks osutunud kandidaatidest on Martin Ottas noorim, järgmised on Karmen Pikkmets (sünd. 16. detsember 2003) ja Indrek Paljak (asendusliige, sünd. 5. november 2002)</ref> {{JÄRJESTA:Ottas; Martin}} [[Kategooria:Sündinud 2003]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] == Elulugu == Martin Ottas sündis Tartus [[Kaupo Ottas|Kaupo Ottase]] ja [[Kairi Piho-Ottas|Kairi Piho-Ottase]] perekonnas. === Hariduskäik === * [[2010]]–[[2019]] [[Tartu Kivilinna Kool]] * 2019–... Hugo Treffneri Gümnaasium === Poliitiline karjäär === Ottas valiti 2021. aasta kohalikel valimistel Tartu Linnavolikogusse 190 häälega.<ref>{{Netiviide|url=https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0000-0793.html|pealkiri=Valimistulemus. Tartu linn.|vaadatud=03.05.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://tartu.postimees.ee/7364072/nemad-paasesid-tartu-uude-linnavolikokku|pealkiri=NIMEKIRI KOOS HÄÄLTEGA ⟩ Nemad pääsesid Tartu uude linnavolikokku|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=18. oktoober 2021|vaadatud=03.05.2022}}</ref> 2021. aasta teisest poolest hakkas Ottas ametlikult tegutsema ka Reforminoortes, astudes nende juhatusse. Tartu linnavolikokku valituks osutudes oli Ottas vaid 18-aastane, olles Tartu Linnavolikogu 2021. aastal valitud koosseisu noorim volinik.<ref>{{Netiviide|url=https://tartu.postimees.ee/7405169/kas-tellisite-toidu-koju-selle-voib-ukse-taha-tuua-noorim-linnavolinik|pealkiri=Kas tellisite toidu koju? Selle võib ukse taha tuua noorim linnavolikogu liige.|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=10. detsember 2021|vaadatud=04.05.2022}}</ref> == Saavutused == === Sport === * [[2016]]. aasta K. Keeraku memoriaali hõbemedal C-70kg kategoorias<ref>{{Netiviide|autor=Koort, Kaspar|url=https://tartu.postimees.ee/3919353/tartu-do-judoka-krooniti-absoluutkaalus-eesti-meistriks|pealkiri=Tartu Do judoka krooniti absoluutkaalus Eesti meistriks|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=22. november 2016|vaadatud=03.05.2022}}</ref> * [[2018]]. aasta Rahvusvaheliste Laste Mängude 4. koht judos<ref>{{Netiviide|url=https://tartu.ee/et/uudised/tartu-linna-noortekoondis-voistles-jeruusalemmas-edukalt|pealkiri=Tartu linna noorsportlased esinesid 29. juulist kuni 3. augustini Jeruusalemmas toimunud Rahvusvahelistel Laste Mängudel edukalt.|väljaanne=tartu.ee|aeg=6. august 2018|vaadatud=03.05.2022}}</ref> * [[2020]]. aasta Eesti judo meistrivõistluste pronksmedal U18-81kg kategoorias<ref>{{Netiviide|url=https://tartu.postimees.ee/6876271/tartu-do-judokad-voitsid-eesti-meistrivoistlustel-kuus-kulda-ja-tousid-voistkondlikus-arvestuses-eesti-parimaks-klubiks|pealkiri=Tartu Do judokad võitsid Eesti meistrivõistlustel kuus kulda ja tõusid võistkondlikus arvestuses Eesti parimaks klubiks|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=19. jaanuar 2020|vaadatud=03.05.2022}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] 5m0gf1gtcmo010ekiumf3pecc10uqbm 0 629567 6166132 6163634 2022-07-23T11:00:51Z Velirand 67997 + pilt wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kazimieras Vasiliauskas 1922 on a 2022 stamp of Lithuania.jpg|pisi|Kazimieras Vasiliauskas 2022. aasta Leedu postmargil]] '''Kazimieras Vasiliauskas''' ([[9. aprill]] [[1922]] [[Kateliškiai]] – [[14. oktoober]] [[2001]] [[Vilnius]]) oli [[Leedu]] [[katoliiklus|katoliku]] preester. Ta sündis aastal [[1922]] [[Kateliškiai]]s (asub praeguse haldusjaotuse järgi [[Biržai rajoon]]is). Ta õppis Čypėnais algkoolis ja [[Biržai]]s gümnaasiumis, mille lõpetas aastal [[1941]]. Aastatel [[1941]]–[[1946]] õppis ta [[Kaunase vaimulik seminar|Kaunase]] ja [[Vilniuse vaimulik seminar|Vilniuse vaimulikus seminaris]]. Aastal [[1946]] pühitses Vilniuse peapiiskop [[Mečislovas Reinys]] ta Vilniuse katedraalis preestriks. Aastal [[1949]] ta arreteeriti, aastal [[1950]] saadeti ta Siberisse. Kuni [[1958]]. aastani töötas ta [[Inta]] ja [[Vorkuta]] ([[Komi ANSV]]) söekaevandustes. Kinnipidamise lõppedes ei lubatud tal Leetu tagasi pöörduda, mistõttu töötas ta Lätis [[Daugavpilsi rajoon]]is kolhoosi raamatupidajana ja veduritehase elektrikuna ligi 10 aastat. Aastal [[1969]] lubati tal naasta Leetu. Tema esimene töökoht preestrina oli [[Varėna]] koguduses (asub praeguse haldusjaotuse järgi [[Varėna rajoon]]is), kus ta oli preester kuni 1975. aastani. Aastatel [[1975]]–[[1989]] oli ta abipreestriks [[Vilniuse Peaingel Rafaeli kogudus]]es. Aastast [[1989]] oli ta [[Vilniuse katedraal]]i esipreester. Aastatel [[1993]]–[[1989]] oli ta [[Vilniuse vaimulik seminar|Vilniuse vaimuliku seminari]] rektor. Kazimieras Vasiliauskas suri [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2001]] [[Vilnius]]es ja ta on maetud [[Antakalnise kalmistu]]le Kunstnike mäele. {{JÄRJESTA:Vasiliauskas, Kazimieras}} [[Kategooria:Leedu vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2001]] 6zr3mjlyd8jsqq1nfsn3oe740oikdfr 0 630372 6166131 6108889 2022-07-23T10:58:41Z Velirand 67997 + pilt wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ante_Pavelić_StAF_W_134_Nr._026020_Bild_1_(5-92156-1).jpg|pisi|Ante Pavelić (1942)]] '''Ante Pavelić''' ([[14. juuli]] [[1889]] [[Bradina]] – [[28. detsember]] [[1959]] [[Madrid]]) oli Horvaatia [[fašism|fašistlik]] poliitik ja jurist. Ta oli [[Ustaša]] liikumise asutaja ja juht. Aastatel [[1941]]–[[1945]] oli ta Sõltumatu Horvaadi Riigi juht (poglavnik'u (peamehe) tiitliga). Ta sündis aastal [[1889]] [[Bradina]]s [[Austria-Ungari võim Bosnias ja Hertsegoviinas|Bosnias ja Hertsegoviinas]] [[Austria-Ungari]]s. Ta lõpetas aastal [[1910]] [[Zagrebi Ülikool]]i õigusteaduskonna. Kui kuningas [[Aleksandar I Karađorđević|Aleksandar I]] aastal [[1929]] diktatuuri välja kuulutas, asus ta [[Itaalia]]sse ning hiljem [[Viin]]i, seejärel uuesti Itaaliasse, kus ta elas valenimede all. [[6. aprill]]il [[1941]] tungis [[Kolmas Reich]] Jugoslaaviasse. Ta oli [[10. aprill]]ist [[1941]] kuni [[8. mai]]ni [[1945]] Sõltumatu Horvaadi Riigi juht (poglavnik). {{Pooleli|aasta=2022|kuu=mai}} {{JÄRJESTA:Pavelić, Ante}} [[Kategooria:Horvaatia poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1959]] j0jir5wwwion33zdj3e5icgrseom9cn 0 630551 6166126 6111241 2022-07-23T10:54:45Z Velirand 67997 + pilt wikitext text/x-wiki [[Pilt:Biljana_Borzan_-_Croatian_part-_Citizens'_Corner_debate_on_gender_equality_in_EU_labour_markets_(31691251574).jpg|pisi|Biljana Borzan (2017)]] '''Biljana Borzan''' (neiuna '''Biljana Čupurdija'''; sündinud [[29. november|29. novembril]] [[1971]] [[Osijek]]is) on [[Horvaatia]] poliitik ja arst. Ta on aastast [[2019]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta oli ka Horvaatia parlamendi liige aastatel 2007–2014. Ta esindab [[Horvaatia Sotsiaaldemokraatlik Partei|Horvaatia Sotsiaaldemokraatlikku Parteid]]. Europarlamendis kuulub ta Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni. Ta lõpetas aastal [[1997]] [[Zagrebi ülikool]]i arstiteaduskonna. Ta oli spetsialiseerunud töötervishoiule ja spordimeditsiinile. Ta töötas aastani [[2007]] [[Osijek]]is tervisekeskuse arstina. Ta osales Osijeki kohalikus poliitikas aastatel 2001–2013. Ta oli aastatel 2004–2005 Osijeki linnavolikogu esimees ja 2008–2009 abilinnapea. Ta valiti Horvaatia parlamenti aastatel 2007 ja 2011. Viimasel ametiajal juhtis ta tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika komisjoni. Ta oli üks Horvaatia vaatlejatest [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]], aastast [[2012]] (riigi [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] ühinemise ajal ja enne riigi esimesi Euroopa Parlamendi valimisi). Ta valiti Euroopa Parlamenti aastal [[2013]], misjärel astus ta Horvaatia parlamendist tagasi. Uuesti valiti ta Euroopa Parlamenti aastatel [[2014]] ja [[2019]]. Lisaks valiti ta aastal [[2019]] Euroopa Parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide fraktsiooni üheks aseesimeheks. Ta käivitas ja rahastas aastal [[2017]] avaldatud uuringut, millest selgus, et osa Horvaatias müüdavaid tooteid on madalama kvaliteediga kui Lääne-Euroopas müüdavad, samade kaubamärkide tooted. Ta on eriti kriitiline imikutoidu ja imikutoitude oomega-3 taseme erinevuste suhtes, mis uuringus leiti. Tema sõnul on see ka võrdsuse küsimus, kuna tema sõnul ei taha idaeurooplased Euroopa Liidus kohelda neid teise klassi kodanikena. Aastal [[2017]] oli ta Euroopa Parlamendi raporti raportöör, mille kohaselt Euroopa Liit peab seadma eesmärgid toidujäätmete vähendamiseks. Tema sõnul on toidu raiskamisel oluline, negatiivne mõju majandusele ja keskkonnale ning selle vähendamine eeldab valdkonnaülest koordineerimist Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel. Pärast seda, kui Euroopa Liidu Nõukogu keeldus raporti eesmärke täitmast, väljendas ta oma pettumust ja ütles, et Euroopa Liit on lõhestunud: "üks viskab toitu minema" ajal, mil "inimesed nälgivad". Ta on kutsunud üles tegema muudatusi toidu toitumisalase teabega märgistuses. Tema sõnul ei ole toitumisalane teave piisavalt selgelt märgistatud ning seadusandjate kohus on survestada toiduainetööstust, et see oleks tervislik. Tema sõnul on suur osa vähijuhtudest tingitud valest toitumisest. Tema sõnul võiks tubakaseadus olla eeskujuks muu hulgas alkoholi, suhkru ja soola reguleerimisel. == Isiklikku == Ta sündis '''Biljana Čupurdija'''na [[Horvaatia]] [[serblased|serblaste]] perekonnas. Tema isa Jovo oli Horvaatia Kommunistide Liiga aktiivne liige ja ema Rosa töötas riiklikus julgeolekuteenistuses. Ta on abielus Vladimir Borzaniga, neil on kaks poega. Tema abikaasa töötab gastroenteroloogina Osijeki kliinilise haigla keskuses. Perekond elab Osijekis. Vabal ajal armastab ta maalida, laulda, lugeda ja õmmelda endale riideid. Peale emakeele räägib ta [[inglise keel|inglise]], [[saksa keel|saksa]] ja [[vene keel]]t. {{JÄRJESTA:Borzan, Biljana}} [[Kategooria:Horvaatia poliitikud]] [[Kategooria:Horvaatiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Arstid]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] eg2sa6k2wbywfwajdc4aoiduir5w1f7 2 631974 6165816 6164212 2022-07-22T19:46:51Z W.A. von Schlippenbach 163078 wikitext text/x-wiki Wolmar Anton von Schlippenbach t8h6f1ngoidqur46gruqg6yr6mnjexo 0 632906 6165630 6165518 2022-07-22T14:38:02Z TTimmi 148145 /* Andronikos I valitsusajal */ wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Isaak II Angelos | pildi nimi = 144 - Isaac II Angelos (Mutinensis - color).png | pildi seletus = Isaak II portree 15. sajandist | amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus = [[12. september]] [[1185]] | ametiajalõpp = [[8. aprill]] [[1195]] | eelmine = [[Andronikos I Komnenos]] | järgmine = [[Alexios III Angelos]] | amet2 = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus2 = [[19. juuli]] [[1203]] | ametiajalõpp2 = [[27. jaanuar]] [[1204]] | eelmine2 = [[Alexios V Dukas]] | järgmine2 = [[Alexios VI Angelos]] | sünniaeg = september [[1156]] | surmaaeg = jaanuar [[1204]] (47) | surmakuupäev = | surmakoht = [[Konstantinoopol]], [[Bütsants]] | abikaasa = * Eirene Komnene/Palaiologine (kuni [[1185]]) * Ungari Margaret (abielus [[1185]]-[[1204]]) | vanemad = isa: Andronikos Dukas Angelos ema: Euphrosyne Kastamonitissa | lapsed = * Anna-Euphrosyne * Irene Angeline * [[Alexios IV Angelos]] * Johannes Angelos }} '''Isaak II Angelos''' (kreeka keeles Ἰσαάκιος Κομνηνός Ἄγγελος (''Isaakios Komnenos Angelos)''; september [[1156]] – jaanuar [[1204]]) oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] [[1185]]–[[1195]] ja uuesti [[1203]]–[[1204]]. Tema isa oli Väike-Aasia väejuht Andronikos Dukas Angelos (u. [[1122]] – peale [[1185]]), kes abiellus Euphrosyne Kastamonitissaga (u. [[1125]] – peale [[1195]]). Andronikos oli Konstantinos Angelose ja Theodora Komnenose (s. [[15. jaanuar]] [[1096]]/[[1097]]). Theodora oli keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] noorim tütar. Isaak oli niisiis kukutatud keisridünastia [[Komnenos|Komnenoste]] sugulane. == Andronikos I valitsusajal == Keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I Komnenose]] valitsemise ajal oli Isaak Angelos keiserlikus õukonnas mitmel tähtsal ametikohal, ent Andronikos pidas teda siiski täielikuks tühisuseks. Seetõttu ei osutanud keiser ka talle mingit tähelepanu. Samuti polnud keisril mingit põhjust Isaaki potentsiaalse konkurendina karta ja ta andis talle andeks kunagise osavõtu mässust.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=394-398|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Isaak II Angelos}}</ref> Väidetavalt ennustati [[1185]]. aasta septembris Andronikosele, et ajavahemikul 11-14. septembrini saab tema jaoks kõige ohtlikumaks inimene, kelle nimi algab tähtedega "IS". Keiser hakkas aga selle peale nerma, sest niisugune jutt tundus talle täieliku absurdsusena. Seejuures ei tulnud tal isegi kordagi pähe kahtlustada Isaak Angelost. Andronikos arvas, et ennustus võib käia vaid [[Küprose ajalugu|Küprosel]] võimu haaranud Isaaki kohta, kes aga poleks kuidagi jõudnud nii lühikese ajaga pealinna.<ref name=":0" /> == Võimuletõus == [[Fail:Français 5594, fol. 193v haut, Mort d'Étienne Hagiochristophoritès.jpeg|vasakul|pisi|Stephanos Hagiochristophoritese tapmine; u. 1473. aasta Jean Colombe miniatuur]] Eelpool mainitud astroloogide ennustus muutis ärevaks Andronikose ihukaitseülema Stephanos Hagiochristophoritese, kes otsustas igaks juhuks likvideerida Isaak Angelosest tuleneva võimaliku ohu ning ta vangistada. Pidamata Isaaki eriti ohtlikuks, läks ihukaitseülem tema majja vaid mõne kaaslasega, kuid Isaak, kellel polnud kaotada midagi, haaras ootamatult mõõga ja tappis sissetungijad. Seejärel põgenes ta [[Hagia Sophia|Sophia]] katedraali ja palus varjupaika. Sealt mässama hakanud rahvas ta ka leidis. Nii et kui ihukaitsjate ülem poleks omal initsiatiivil otsustanud Isaaki arreteerida, siis vaevalt oleks sündmuste edasine käik viinud teda troonile.<ref name=":0" /> [[Fail:Death of andronic I.png|pisi|15. sajandist pärit illustratisoon Andronikos I Komnenose surma kohta. Originaal asub Prantsusmaal Bibliothèque Nationale'is.]] Isaak pöördus [[Hagia Sophia|Hagia Sophias]] rahva poole, misjärel kuulutasid linlased ta [[1185]]. aasta [[12. september|12. septembril]] uueks keisriks. Teade toimunud pöördest pani [[Andronikos I Komnenos|Andronikose]] otsekohe tegutsema. Oli ju ikkagi tegemist julge ja esmapilgul lootusetuna näivatest olukordadest korduvalt välja tulnud mehega. Pikalt kaalutlemata ja vaid väikese palgasõdurite salgaga sisenes ta ootamatult linna ning hõivas keisripalee, kust lootis korraldada ja juhtida edasist võitlust. Kuid olukord linnas ei allunud enam tema kontrollile. Relvastatud rahvas piiras sisse [[Hagia Sophia|Sophia]] katedraali ja nõudis Isaaki kroonimist ning patriarhil ei jäänudki midagi üle, tuli sellele nõudmisele alistuda. Andronikosest aga, keda alles paar aastat tagasi anuti troonile asuma, oli nüüd saanud üleüldise vihkamise objekt. Tema väikesearvuline salk purustati ja nii jäi tal loota ainult põgenemisele. Vene kaupmeheks maskeeritud Andronikos jäi ka põgenedes truuks oma nõrkusele - asudes laevale, võttis ta kaasa lisaks oma naisele ka uue kallima Agnessa. Kuid seekord oli saatus Andronikose vastu ja torm takistas tema teekonda ning Isaaki saadetud laevadel õnnestus põgenikud tabada.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=384-393|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Andronikos I Komnenos}}</ref> Mõnede allikate väitel õnnestus Andronikosel siiski põgeneda ning ta suundus isehakanud [[Küprose ajalugu|Küprose]] kuninga juurde, ent need vited on väga ebatõenäolised.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=975–976|artikkel=Andronicus I|toimetaja=Chisholm, Hugh|köide=1|trükk=11}}</ref> Andronikos vangistati ja sandistati. Isaak jättis endise keisri rahvamassidele piinamiseks. Andronikose lõppmäng leidis aset hipodroomil, kus ta alaspidi rippudes ka piindeldes suri. ning Isaak jättis ta rahvale, keja piinati. Tema surnukeha jäi matmata ning jäi veel mitmeks aastaks avalikkusele nähtavaks.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Choniates, Niketas; Magoulias, Harry J.|pealkiri=O city of Byzantium: Annals of Niketas Choniatēs|aasta=1984|kirjastus=Wayne State University Press|isbn=0814317642|keel=inglise|toimetaja=}}</ref> === Angeloste dünastia === Isaak II isikus sai Bütsants enesele mitte ainult uue keisri, vaid ka uue dünastia, mille juured ulatusid [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] aegadesse, kui küllaltki tagasihoidliku päritoluga Konstantinos Angelos abiellus keisri tütrega. See Konstantinos oli Isaak II vanaisa. Nii et naisliini pidi olid Komnenosed ja Angelosed sugulussuhetes, mis oli ka üheks põhjuseks, miks [[1185]]. aasta septembri rahutuste ajal tõi rahvas troonile just nimelt Isaaki.<ref name=":0" /> == Esimene valitsusaeg == Isaak II Angelos asus oma keisripositsiooni tugevdama dünastiliste abielude kaudu [[1185]]. ja [[1186]]. aastal. Teme venna [[Alexios III Angelos|Alexiose]] tütar Eudokia Angelina abiellus [[Serbia suurvürstkond|Serbia suurvürsti]] Stefan Nemanja poja Stefaniga. Isaaki õde Theodora pandi paari [[Montferrat' hertsogkond|Monferrati]] [[Monferrato markkrahvkond|markii]] Konradiga. [[1186]]. aasta jaanuaris abiellus Isaak III ise Ungari kuninga [[Béla III]] tütre Margaretiga, kes sai aendale Bütsantsis nimeks Maria. [[Unagari kuningriik|Unagari]] oli toona impeeriumi üks suurimaid ja võimsamaid naabreid. Lisaks tõi kasu Maria kõrge päritolu, sest ta oli seotud Kiievi, Püha Rooma keisririigi, Itaalia ja varasemate Bütsantsi dünastiatega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Burkhardt, Stefan|pealkiri=Medieval East Central Europe in a Comparative Perspective: From Frontier to Lands in Focus|aasta=2016|kirjastus=Routledge|keel=inglise|toimetaja=Jaritz, Gerhard; Szende, Katalin|artikkel=Between empires: South-eastern Europe and the two Roman Empires in the Middle Ages}}</ref> Isaak alustas oma valitsemist otsustava võiduga [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuninga]] [[Wilhelm II Hea|Wilhelm II]] üle Demetritzese lahingus [[7. november|7. novembril]] [[1185]]. aastal.<ref name=":2">{{Raamatuviide|pealkiri=Encyclopædia Britannica|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=858|köide=14|trükk=11|keel=inglise|artikkel=Isaac II. (Angelus)|toimetaja=Chisholm, Hugh}}</ref> Kunigas oli 80 000 mehe ja 200 laevaga rünnanud keisririigi Balkani provintse [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I]] valitsusaja lõpus. Mujal oli Isaaki poliitika vähem edukas. [[1185]]. aasta lõpus saatis keiser 80-st galeerist koosnenud laevastiku [[Akko|Akkosse]] oma venda [[Alexios III Angelos|Alexiost]] vabastama, ent Sitsiila normannid purustasid laevastiku. Seejärel saatis ta 70 laeva [[Küprose ajalugu|Küprosesse]], et lahkulöönud provints eesotsas Isaak Komnenosega impeeriumiga taasühendada. Seegi katse ebaõnnestus normannide sekkumise tõttu. Seda sama laevastikku tõlgendati Pühal Maal ekslikult valesti kui toetust moslemite ja [[Saladin|Saladini]] rünnakule.<ref>{{Raamatuviide|autor=Brand, Charles M.|pealkiri=Speculum. 37 (2)|aasta=1962|lehekülg=167–181|artikkel=The Byzantines and Saladin, 1185-1192: Opponents of the Third Crusade}}</ref> Ajaloolane Jonathan Harris lükkab aga ümber oletatava liidu Isaaki ja Saladini vahel<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Harris, Jonathan|pealkiri=Byzantium and the Crusades|aasta=2014|koht=London|kirjastus=Bloomsbury|lehekülg=140–141|trükk=2|isbn=9781780937366|keel=inglise}}</ref>. [[1185]]. aastal kaotas impeerium normannidele mitmed piirkonnad: [[Lefkada]], [[Kefalloniá|Kefallonia]] ja [[Zákynthose saar|Zakynthose]]. Samal aastal taastati pärast Aseni perekonna mässu [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaaria tsaaririik]], millega Bütsants kaotas [[Möösia]] ning osa [[Traakia|Traakiast]] ja [[Makedoonia (Rooma provints)|Makedooniast]]. Peagi vallutasi armeenlased tagasi [[Kiliikia]] ning frangid [[Küprose ajalugu|Küprose]].<ref name=":2" /> [[Fail:Second Bulgarian Empire (1185-1196).png|pisi|440x440px|Bulgaaria tsaaririik 1185-1196]] Isaaki valitsemisajal domineerisid riigi juhtimises kaks tegelast: tema emapoolne onu [[Theodoros Kastamonites]], kes sai põhimõtteliselt kaaskeisriks ning ta juhtis riiki kuni surmani [[1193]]. aastal; ja [[Konstantinos Mesoporamites]], kes võttis peale Theodorose surma juhtimise üle ning saavutas keisri üle veel suurem mõjuvõimu.<ref name=":2" /> Armee ülalpidamiseks ja dünastiliste abielude sõlmimiseks tuli riigis makse tõsta, kuid nende rõhuvus põhjustas [[1185]]. aasta lõpus Valahhia-Bugaaria ülestõusu. Mäss viis [[Teine Bulgaaria tsaaririik|teise Bulgaaria tsaaririigi]] moodustamiseni Aseni dünastia valitsemise all. [[1187]]. aastal saadeti normannide vastu edukas olnud väejuht Alexios Branas bulgaarlaste vastu. Ent ta pöördus oma valitseja vastu ning üritas piirata Konstantinoopolit. Isaaki õemees Konrad purustas ta ning hukkas mässaja.<ref name=":2" /> [[1187]]. aastal sõlmis Bütsants lepingu [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigiga]], mille kohaselt tagas Veneetsia keisririigile kuue kuu etteteatamisega 40-100 galeeri ning vastutasuks sai vabariik soodsad kaubandustingimused impeeriumis. Kuna iga veneetsia galeer vajas 140 sõudjat, siis oli keisririigis umbes 18 000 veneetslast ka pärast keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I]] pogromme nende vastu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Norwich, J. J.|pealkiri=A History of Venice|aasta=1989|kirjastus=Vintage|lehekülg=121|isbn=0679721975|keel=inglise}}</ref>Üldiselt aga nõrgenes Isaaki valitsusajal kunagine võimas Bütsantsi laevastik. [[1196]]. aastaks oli laevastikus vaid 30 alust. Keisri tähelepenu koondus järgmisena itta, kus olid kerkinud mitmed mässud. [[1189]]. aastal palus [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma keisririigi]] keiser [[Friedrich I Barbarossa]] luba juhtida oma väed läbi Bütsantsi [[Kolmas ristisõda|ristisõtta]].<ref name=":2" /> Isaak aga kartis, et Friedrich soovib vallutada Bütsantsi, mille aluseks oli Saksa keisri diplomaatiline seotus bulgaarlaste ja serblastega, kes olid Bütsantsi vaenlased tollal, ja tema varasem vaen keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I]]-ga. Toona levisid ikka veel jutud varasematest ristisõdadest ja nendega kaasnenud rüüstamistest ja rünnakutest.<ref name=":3" /> Barbarossa aga otsustas sundida jõuga Isaakit oma kohust täitma. Sakslased okupeerisis [[Philippopolis|Philippopolise]] linna ning purustasid bütsantslaste 3000-meghelise armee, kes üritasid linna tagasi võtta.<ref>{{Raamatuviide|autor=Treadgold, Warren|pealkiri=A History of the Byzantine State and Society|aasta=1997|koht=Stanford, California|kirjastus=Stanford University Press|isbn=0-8047-2630-2|keel=inglise}}</ref> Nii oli Isaak sunnitud [[1190]]. aastal relvad maha panema ja lubama saklsased läbi oma riigi.<ref name=":1" /> Lepiti kokku, et ristisõdijad ei rüüsta Bütsantsi linnu ja asulaid. [[1190]]. aasta märtsis marssis Barbarossa [[Gelibolu poolsaar|Gallipolisse]], et suunduda sealt Väike-Aasiasse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Freed, John|pealkiri=Frederick Barbarossa: The Prince and the Myth|aasta=2016|koht=New Haven|kirjastus=Yale University Press|keel=inglise|isbn=978-0-300-122763}}</ref> === Kukutamine === Järgmised viia aastat oli Bütsants pidevalt sõjas [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaariaga]], kelle vastu Isaak isiklikult juhtis mitmeid sõjakäike.<ref name=":2" /> Kuigi algus oli paljulubav, ei toonud need ekspeditsioonid edu ning [[1190]]. aasta ühel sõjakäigul pääses keiser napilt eluga. [[1194]]. aasta [[Arkadiopolis|Arkadiopolise]] lahingus tuli Bütsantsil vastu võtta jällegi üks suur kaotus. [[1195]]. aasta kevadel, läks Isaak, koostöös [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigiga]], suure sõjaväe eesotsasjärjekordsele sõjakäigule bulgaarlaste vastu.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Viibides parajasti vägede eelsalgas, sai ta teada, et peavägede laagris oli puhkenud mäss ja keisriks on kuulutatud tema vanem vend [[Alexios III Angelos|Alexios]]. Mingeid väljavaateid vastupanuks Isaakil polnud ja ta otsustas varjuda ühte kloostrisse. Kuid see teda ei päästnud – venna käsul torgati ta pimedaks ja saadeti Konstantinoopolisse vangistusse.<ref name=":0" /> Teise versiooi järgi oli Isaak laagri lähedal jahil, kui tema vend [[8. aprill|8.]] (või [[9. aprill|9.]]) [[8. aprill|aprillil]] keisriks kuulutati.<ref name=":1" /> == Teine valitsusaeg == [[1203]]. aastal, mil ristisõdijad olid saabunud taas Bütsantsi pealinna alla ning keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oli Konstantinoopolist põgenenud, tõsteti Isaak II Angelos [[18. juuni|18. juunil]] taas troonile. Kongis olles oli aga pimeda keisri vaimne ja füüsiline tervis halvenenud. Haigest ja hingeliselt murtud mehest polnud enam mingit valitsejat. Kuidas ta olekski saanud sellises seisundis riigi juhtimisega toime tulla, kui ei suutnud seda teha isegi tervena ja nägijana. Nii veetiski keiser kogu oma teise valitsemisperioodi astroloogide ja ennustajate seltsis, kes toitsid teda teostamatute lubadustega peatsest nägemise taastumisest ja saabuvast võimust terve maailma üle.<ref name=":0" /> Riiki asus tegelikult juhtima Isaaki poeg [[Alexios IV Angelos]].<ref name=":2" /> [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]], kes oli ristisõdijatele väga suuri summasid võlgu, ei suutnud oma kohustusi täita ning ta kaotas oma toetajad nii ristisõdijate kui ka alamate seas. [[1204]]. aasta jaanuari lõpus kasutas mõjukas õukondlane ja ametnik [[Alexios V Dukas|Alexios Dukas ''Mourtzouphlos'']] ära soodsat olukorda, mil pealinnas olid puhkenud ülestõusud ning ta vangistas Alexios IV ja tõusis troonile Alexios V nime all.<ref name=":2" /> Isaaki ei suutnud teistkordset kukutamis üle elada ning ta suri 1204. aasta jaanuari lõpus. Samal ajal kägistati tema poeg Alexios IV surnuks.<ref name=":2" /> == Usurpaatorid == [[Fail:Mangaphas Aspron Trachy.jpg|pisi|Mangaphasese münt]] Isaaki valitsemisajal üritasid mitmed pretendendid võtta Bütantsi keisri trooni omale. Nende seas olid järgnevad nimed: * '''Alexios Branas''' * '''Theodoros Mangaphas''' * '''vale-Alexios II''' * '''Basileios Chotzas;''' alustas [[Nikomeedia]] lähedal tarsias keisrivastast mässu. Teda saatis esialgu edu, ent peafi võeti ta kinni, torgati pimedaks ning heideti vanglasse.<ref name=":1" /> * '''Isaak Komnenos''' ([[Andronikos I Komnenose]] vennapoeg); põgenes vanglast ning varjus Hagia Sophia katedraali, kus ta asus rahvast mässule õhutama. Lõpuks tabati ta väljaspool katedraali kaitsvaid müüre. Isaakit piinati, et ta avaldaks oma kaasosaliste nimed. Selle käigus said tema siseorganid tõsiselt kahjustada ning ta suri järgmisel päeval.<ref name=":1" /> * '''Konstantinos Tatikios'''; koondas salaja 500 vandeseltslast, kes varjasid ennast Konstantinoopolis. Esialgu õnnestus neil tabamatuks jääda, ent Konstantinos reedeti, vangistati ja torgati pimedaks. <ref name=":1" /> == Kuvand ajaloos == Isaak II Angelose on ajalukku läinud kui üks kõige ebaõnnestunumaid keisreid, kes Bütsantsi on valitsenud. Tema kohta on öeldud, et ime pole mitte see, kuidas niivõrd vilets keiser suutis püsida troonil terve kümnendi, vaid see, et isegi seesugune keiser ei osutunud lõpptulemusena Angeloste dünastia esindajatest kõige viletsamaks.<ref name=":0" /> == Perekond == Isaak II esimese abikaasa, '''Irene''' (ka Herina), nimi on leitud Speyeri katedraali, kus nende kahe tütar Irene on maetud, nekroloogiast. Abikaasa Irene oli aadlisoost.<ref>{{Raamatuviide|autor=Klaniczay, Gabor (tõlkinud Eva Palmai)|pealkiri=Holy Rulers and Blessed Princesses: Dynastic Cults in Medieval Central Europe|aasta=2002|koht=Cambridge, England|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=99-100}}</ref> Neil oli kolm last: * '''Anna-Euphrosyne Angelina''', abiellus [[Roman Mstislavitš|Roman Suurega]] * '''Irene Angelina''' (u. [[1181]]–[[1208]]), abiellus esmalt [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiila kuninga]] [[Roger III]]-ga ning hiljem Saksa kuningas [[Philipp (Saksa kuningas)|Philippiga]]. Seetõttu on Isaak II kõigi Euroopa monarhide esivanem. * '''[[Alexios IV Angelos]]''' (u. [[1182]]–[[1204]]) Isaaki teine abikaasa oli Ungari kuninga [[Béla III]] tütar '''Margaret''', kes võttis endale Bütsantsis nimeks Maria. Neil oli kaks poega:<ref>{{Raamatuviide|autor=Rodd, Rennell|pealkiri=The Princes of Achaia and the Chronicles of Morea: A Study of Greece in the Middle Ages|aasta=1907|köide=1}}</ref> * '''Manuel Angelos''' (s. peale [[1195]] - [[1212]]), keda kavatseti 1205. aastal Bütsantsi troonile tõsta. * '''Johannes Angelos''' (s. u. [[1193]] - [[1259]]). Põgenes Ungarisse, kus ta valitses kuningas [[Béla IV]] vasallina [[Srem|Sremi]] ja Bač üle. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Andronikos I Komnenos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1185]]–[[1195]]|järgnev=[[Alexios III Angelos]]}} {{lõpp}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios III Angelos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1203]]–[[1204]]|järgnev=[[Alexios V Dukas]]}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Andronikos I Komnenos]] * [[Alexios III Angelos]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references /> b6f209u7ar59lqe6jex1ucc7r3ojl24 6166001 6165630 2022-07-23T08:10:51Z TTimmi 148145 Lõpetasin keiser Isaak II Angelose elulookirjelduse wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Isaak II Angelos | pildi nimi = 144 - Isaac II Angelos (Mutinensis - color).png | pildi seletus = Isaak II portree 15. sajandist | amet = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus = [[12. september]] [[1185]] | ametiajalõpp = [[8. aprill]] [[1195]] | eelmine = [[Andronikos I Komnenos]] | järgmine = [[Alexios III Angelos]] | amet2 = [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] | ametiajaalgus2 = [[19. juuli]] [[1203]] | ametiajalõpp2 = [[27. jaanuar]] [[1204]] | eelmine2 = [[Alexios V Dukas]] | järgmine2 = [[Alexios VI Angelos]] | sünniaeg = september [[1156]] | surmaaeg = jaanuar [[1204]] (47) | surmakuupäev = | surmakoht = [[Konstantinoopol]], [[Bütsants]] | abikaasa = * Eirene Komnene/Palaiologine (kuni [[1185]]) * Ungari Margaret (abielus [[1185]]-[[1204]]) | vanemad = isa: Andronikos Dukas Angelos ema: Euphrosyne Kastamonitissa | lapsed = * Anna-Euphrosyne * Irene Angeline * [[Alexios IV Angelos]] * Johannes Angelos }} '''Isaak II Angelos''' (kreeka keeles Ἰσαάκιος Κομνηνός Ἄγγελος (''Isaakios Komnenos Angelos)''; september [[1156]] – jaanuar [[1204]]) oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] [[1185]]–[[1195]] ja uuesti [[1203]]–[[1204]]. Tema isa oli Väike-Aasia väejuht Andronikos Dukas Angelos (u. [[1122]] – peale [[1185]]), kes abiellus Euphrosyne Kastamonitissaga (u. [[1125]] – peale [[1195]]). Andronikos oli Konstantinos Angelose ja Theodora Komnenose (s. [[15. jaanuar]] [[1096]]/[[1097]]). Theodora oli keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] noorim tütar. Isaak oli niisiis kukutatud keisridünastia [[Komnenos|Komnenoste]] sugulane. == Andronikos I valitsusajal == Keiser [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I Komnenose]] valitsemise ajal oli Isaak Angelos keiserlikus õukonnas mitmel tähtsal ametikohal, ent Andronikos pidas teda siiski täielikuks tühisuseks. Seetõttu ei osutanud keiser ka talle mingit tähelepanu. Samuti polnud keisril mingit põhjust Isaaki potentsiaalse konkurendina karta ja ta andis talle andeks kunagise osavõtu mässust.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=394-398|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Isaak II Angelos}}</ref> Väidetavalt ennustati [[1185]]. aasta septembris Andronikosele, et ajavahemikul [[11. september|11.]]-[[14. september|14. septembrini]] saab tema jaoks kõige ohtlikumaks inimene, kelle nimi algab tähtedega "IS". Keiser hakkas aga selle peale nerma, sest niisugune jutt tundus talle täieliku absurdsusena. Seejuures ei tulnud tal isegi kordagi pähe kahtlustada Isaak Angelost. Andronikos arvas, et ennustus võib käia vaid [[Küprose ajalugu|Küprosel]] võimu haaranud Isaaki kohta, kes aga poleks kuidagi jõudnud nii lühikese ajaga pealinna.<ref name=":0" /> == Võimuletõus == [[Fail:Français 5594, fol. 193v haut, Mort d'Étienne Hagiochristophoritès.jpeg|vasakul|pisi|Stephanos Hagiochristophoritese tapmine; u. 1473. aasta Jean Colombe miniatuur]] Eelpool mainitud astroloogide ennustus muutis ärevaks Andronikose ihukaitseülema Stephanos Hagiochristophoritese, kes otsustas igaks juhuks likvideerida Isaak Angelosest tuleneva võimaliku ohu ning ta vangistada. Pidamata Isaaki eriti ohtlikuks, läks ihukaitseülem tema majja vaid mõne kaaslasega, kuid Isaak, kellel polnud kaotada midagi, haaras ootamatult mõõga ja tappis sissetungijad. Seejärel põgenes ta [[Hagia Sophia|Sophia]] katedraali ja palus varjupaika. Sealt mässama hakanud rahvas ta ka leidis. Nii et kui ihukaitsjate ülem poleks omal initsiatiivil otsustanud Isaaki arreteerida, siis vaevalt oleks sündmuste edasine käik viinud teda troonile.<ref name=":0" /> [[Fail:Death of andronic I.png|pisi|15. sajandist pärit illustratisoon Andronikos I Komnenose surma kohta. Originaal asub Prantsusmaal Bibliothèque Nationale'is.]] Isaak pöördus [[Hagia Sophia|Hagia Sophias]] rahva poole, misjärel kuulutasid linlased ta [[1185]]. aasta [[12. september|12. septembril]] uueks keisriks. Teade toimunud pöördest pani [[Andronikos I Komnenos|Andronikose]] otsekohe tegutsema. Oli ju ikkagi tegemist julge ja esmapilgul lootusetuna näivatest olukordadest korduvalt välja tulnud mehega. Pikalt kaalutlemata ja vaid väikese palgasõdurite salgaga sisenes ta ootamatult linna ning hõivas keisripalee, kust lootis korraldada ja juhtida edasist võitlust. Kuid olukord linnas ei allunud enam tema kontrollile. Relvastatud rahvas piiras sisse [[Hagia Sophia|Sophia]] katedraali ja nõudis Isaaki kroonimist ning patriarhil ei jäänudki midagi üle, tuli sellele nõudmisele alistuda. Andronikosest aga, keda alles paar aastat tagasi anuti troonile asuma, oli nüüd saanud üleüldise vihkamise objekt. Tema väikesearvuline salk purustati ja nii jäi tal loota ainult põgenemisele. Vene kaupmeheks maskeeritud Andronikos jäi ka põgenedes truuks oma nõrkusele - asudes laevale, võttis ta kaasa lisaks oma naisele ka uue kallima Agnessa. Kuid seekord oli saatus Andronikose vastu ja torm takistas tema teekonda ning Isaaki saadetud laevadel õnnestus põgenikud tabada.<ref>{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=384-393|isbn=9789949437757|keel=eesti|artikkel=Andronikos I Komnenos}}</ref> Mõnede allikate väitel õnnestus Andronikosel siiski põgeneda ning ta suundus isehakanud [[Küprose ajalugu|Küprose]] kuninga juurde, ent need vited on väga ebatõenäolised.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=975–976|artikkel=Andronicus I|toimetaja=Chisholm, Hugh|köide=1|trükk=11}}</ref> Andronikos vangistati ja sandistati. Isaak jättis endise keisri rahvamassidele piinamiseks. Andronikose lõppmäng leidis aset hipodroomil, kus ta alaspidi rippudes ka piindeldes suri. ning Isaak jättis ta rahvale, keja piinati. Tema surnukeha jäi matmata ning jäi veel mitmeks aastaks avalikkusele nähtavaks.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Choniates, Niketas; Magoulias, Harry J.|pealkiri=O city of Byzantium: Annals of Niketas Choniatēs|aasta=1984|kirjastus=Wayne State University Press|isbn=0814317642|keel=inglise|toimetaja=}}</ref> === Angeloste dünastia === Isaak II isikus sai Bütsants enesele mitte ainult uue keisri, vaid ka uue dünastia, mille juured ulatusid [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] aegadesse, kui küllaltki tagasihoidliku päritoluga Konstantinos Angelos abiellus keisri tütrega. See Konstantinos oli Isaak II vanaisa. Nii et naisliini pidi olid Komnenosed ja Angelosed sugulussuhetes, mis oli ka üheks põhjuseks, miks [[1185]]. aasta septembri rahutuste ajal tõi rahvas troonile just nimelt Isaaki.<ref name=":0" /> == Esimene valitsusaeg == Isaak II-st on peetud suhteliselt haritud meheks, kuid tal puudus igasugune anne riigi juhtimiseks. Tal polnud ka vähimatki südametunnistust ja tema sõna ei maksnud midagi. Samas oli keiser haiglaslikult kiindunud välisesse hiilgusesse. Näiteks polevat ta kordagi kandnud ühtesid riideid kaks korda. Söömiseks kasutas ta vaid pühitsetud anumaid, väites, et Jumalal ja valitsejal on niikuinii kõik ühine ja Jumal ei solvu tema peale. Riigiasjadega tegeledes polevat ta pöördunud mitte mõistuse, vaid kõikvõimalike tulevikuennustajate ja astroloogide poole. Kuid sellest keisri omapärast võib ka aru saada ennustasid ju astroloogid tema saatust õigesti.<ref name=":0" /> Isaaki valitsemisajal muutusid kõik ametid ostetavateks ja Niketas Choniatese sõnutsi keiser müüs neid "nagu juurvilja turul". Riigikassasse laekunud raha aga loobiti tuulde, keiser võis vastavalt tujule anda käsu mõttetu ehitise rajamiseks või ka suurte summade jagamiseks kerjustele.<ref name=":0" /> Isaaki valitsemisajal domineerisid riigi juhtimises kaks tegelast: tema emapoolne onu [[Theodoros Kastamonites]], kes sai põhimõtteliselt kaaskeisriks ning ta juhtis riiki kuni surmani [[1193]]. aastal; ja [[Konstantinos Mesoporamites]], kes võttis peale Theodorose surma juhtimise üle ning saavutas keisri üle veel suurem mõjuvõimu.<ref name=":2" /> Isaak II Angelos asus oma keisripositsiooni tugevdama dünastiliste abielude kaudu [[1185]]. ja [[1186]]. aastal. Teme venna [[Alexios III Angelos|Alexiose]] tütar Eudokia Angelina abiellus [[Serbia suurvürstkond|Serbia suurvürsti]] Stefan Nemanja poja Stefaniga. Isaaki õde Theodora pandi paari [[Montferrat' hertsogkond|Monferrati]] [[Monferrato markkrahvkond|markii]] Konradiga. [[1186]]. aasta jaanuaris abiellus Isaak III ise Ungari kuninga [[Béla III]] tütre Margaretiga, kes sai aendale Bütsantsis nimeks Maria. [[Unagari kuningriik|Unagari]] oli toona impeeriumi üks suurimaid ja võimsamaid naabreid. Lisaks tõi kasu Maria kõrge päritolu, sest ta oli seotud Kiievi, Püha Rooma keisririigi, Itaalia ja varasemate Bütsantsi dünastiatega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Burkhardt, Stefan|pealkiri=Medieval East Central Europe in a Comparative Perspective: From Frontier to Lands in Focus|aasta=2016|kirjastus=Routledge|keel=inglise|toimetaja=Jaritz, Gerhard; Szende, Katalin|artikkel=Between empires: South-eastern Europe and the two Roman Empires in the Middle Ages}}</ref> === Välispoliitika === Isaaki troonile asumise ajaks oli Bütsantsi välispoliitiline olukord suhteliselt stabiilne. Juba [[Andronikos I Komnenos|Andronikose]] poolt organiseeritud sõjakäik normannide vastu viis mitme võiduka lahinguni ja mõnedki normannide juhid langesid bütsantslaste kätte vangi.<ref name=":0" /> Isaak saavutas otsustava võidu [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuninga]] [[Wilhelm II Hea|Wilhelm II]] üle Demetritzese lahingus [[7. november|7. novembril]] [[1185]]. aastal.<ref name=":2">{{Raamatuviide|pealkiri=Encyclopædia Britannica|aasta=1911|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=858|köide=14|trükk=11|keel=inglise|artikkel=Isaac II. (Angelus)|toimetaja=Chisholm, Hugh}}</ref> Kunigas oli 80 000 mehe ja 200 laevaga rünnanud keisririigi Balkani provintse [[Andronikos I Komnenos|Andronikos I]] valitsusaja lõpus. Sellega aga Isaaki edusammud ka piirdusid. Mujal oli Isaaki poliitika vähem edukas. [[1185]]. aasta lõpus saatis keiser 80-st galeerist koosnenud laevastiku [[Akko|Akkosse]] oma venda [[Alexios III Angelos|Alexiost]] vabastama, ent Sitsiila normannid purustasid laevastiku. Seejärel saatis ta 70 laeva [[Küprose ajalugu|Küprosesse]], et lahkulöönud provints eesotsas Isaak Komnenosega impeeriumiga taasühendada. Seegi katse ebaõnnestus normannide sekkumise tõttu. Seda sama laevastikku tõlgendati Pühal Maal ekslikult valesti kui toetust moslemite ja [[Saladin|Saladini]] rünnakule.<ref>{{Raamatuviide|autor=Brand, Charles M.|pealkiri=Speculum. 37 (2)|aasta=1962|lehekülg=167–181|artikkel=The Byzantines and Saladin, 1185-1192: Opponents of the Third Crusade}}</ref> [[Fail:Second Bulgarian Empire (1185-1196).png|pisi|440x440px|Bulgaaria tsaaririik 1185-1196]][[1185]]. aasta lõpus, [[1186]]. aasta alguses puhkes Bütsantsi ülemvõimu vastu mäss Bulgaarias ning järgmise aasta kevadel oli keisririik juba faktiliselt sunnitud tunnistama Bulgaaria riigi iseseisvust.<ref name=":0" /> Armee ülalpidamiseks ja dünastiliste abielude sõlmimiseks tuli riigis makse tõsta, kuid nende rõhuvus põhjustas [[1185]]. aasta lõpus Valahhia-Bugaaria ülestõusu. Mäss viis [[Teine Bulgaaria tsaaririik|teise Bulgaaria tsaaririigi]] moodustamiseni Aseni dünastia valitsemise all. [[1187]]. aastal saadeti normannide vastu edukas olnud väejuht Alexios Branas bulgaarlaste vastu. Ent ta pöördus oma valitseja vastu ning üritas piirata Konstantinoopolit. Isaaki õemees Konrad purustas ta ning hukkas mässaja.<ref name=":2" /> Bütsantsi impeerium kaotas [[1185]]. aastal normannidele mitmed piirkonnad: [[Lefkada]], [[Kefalloniá|Kefallonia]] ja [[Zákynthose saar|Zakynthose]]. Nendele aladele lisanduvad Bulgaaria tsaaririigi loomisega kaotatud alad nagu [[Möösia]] ning osa [[Traakia|Traakiast]] ja [[Makedoonia (Rooma provints)|Makedooniast]]. Ning peagi vallutasi armeenlased tagasi [[Kiliikia]] ning frangid [[Küprose ajalugu|Küprose]].<ref name=":2" /> [[1187]]. aastal sõlmis Bütsants lepingu [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigiga]], mille kohaselt tagas Veneetsia keisririigile kuue kuu etteteatamisega 40-100 galeeri ning vastutasuks sai vabariik soodsad kaubandustingimused impeeriumis. Kuna iga veneetsia galeer vajas 140 sõudjat, siis oli keisririigis umbes 18 000 veneetslast ka pärast keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I]] pogromme nende vastu.<ref>{{Raamatuviide|autor=Norwich, J. J.|pealkiri=A History of Venice|aasta=1989|kirjastus=Vintage|lehekülg=121|isbn=0679721975|keel=inglise}}</ref> Üldiselt aga nõrgenes Isaaki valitsusajal kunagine võimas Bütsantsi laevastik. [[1196]]. aastaks oli laevastikus vaid 30 alust. === Saladin ja Jeruusalemma langemine === [[Fail:Map Crusader states 1190-fr.svg|pisi|Ristisõdijate riigis [[1190]]. aastal. Punasega on riigid [[1190]]. aastal, roosaga [[1192]]. aastal.]] Kuid veelgi ärevam oli olukord Idas. 1180-ndate aastate keskpaigaks olid kõik kristlaste valdused Hommikumail sattunud [[Saladin|Saladini]] piiramisrõngasse ning sultan vaid ootas ajendit, et vallutada [[Jeruusalemm]]. Ja lõpuks andsidki kristlased ise talle selleks ideaalse põhjuse. Jeruusalemma kuninga vasall vürst [[Renaud de Châtillon]] tungis, rikkudes [[Aijubiidide riik|Egiptuse]] ja [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigi]] vaherahu, kallale [[Kairo|Kairost]] [[Damaskus|Damaskusesse]] liikuvale suurele karavanile, kus viibis ka sultani õde. Selle peale esitas Saladin kuningale nõude hüvitada kahjud, vabastada vangid ja karistada vürsti. Kuid kuningal poleks olnud isegi kõige parema tahtmise korral piisavalt jõudu oma isepäist vasalli korrale kutsuda ja nii saigi Saladin õigustuse vaherahu tühistamiseks ja sõjategevuse alustamiseks. [[1187]]. aasta juulis said kristlased [[Hattini lahing|Hattini lahingus]] hävitavalt lüüa, kusjuures moslemeid soosis ka erakordselt palav ilm. Kasutades ära soodsat tuult, süütasid egiptlased rohu ja põõsad, mille tulemusel osa niigi kuumuses vaevlevaist rüütlitest lihtsalt lämbus suitsus. [[Jeruusalemma kuningas]] ja mitmed nimekad rüütlid, nende seas ka sõja provotseerinud Renaud, langesid vangi. Ning kui vürst keeldus astumast islami usku, raius Saladin tal isiklikult pea maha.<ref name=":0" /> [[1187]]. aasta septembris piirasid sultani väed [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma]] ümber ja mõistnud peagi vastupanu mõttetust, avas väiksearvuline garnison [[2. oktoober|2. oktoobril]] linna väravad ning alistus. Kristlastel, kes suutsid 40 päeva jooksul ära maksta lunaraha, lubati linnast lahkuda. Kuid umbes 15 000 inimest ei suutnud seda teha ja nad müüdi orjusesse.<ref name=":0" /> Jeruusalemma langemine moslemite kätte muutis kardinaalselt jõudude vahekorda piirkonnas, mis viiski lõpptulemusena nii Isaak II hävinguni kui ka Bütsantsi keisririigi lagunemiseni.<ref name=":0" /> === Kolmas ristisõda === [[Fail:Map Crusader states 1190-en.svg|pisi|[[Rumi seldžukkide sultanaat]], [[Kiliikia Armeenia kuningriik]], [[Küprose saar]], [[Ristisõdijate riigid]] ja [[Aijubiidide riik]] Vahemere idarannikul, [[1190. aastad|1190]]. aastail]] Kuuldus Jeruusalemma langemisest tekitas Läänes täieliku šoki ning väidetavalt olevat see teade isegi põhjustanud paavst [[Urbanus III]] ([[1185]]-[[1187]]) südamerabanduse ja surma. Järgmine paavst [[Gregorius VIII]] ([[1187]]) aga kutsus kristlikku maailma ristisõjakäigule Püha Linna taasvabastamiseks. Selle üleskutse võttis innukalt vastu [[Friedrich I Barbarossa]], kes asetas ennast keisrina kogu Õhtumaa ürituse etteotsa. Temaga liitusid Prantsuse kuningas [[Philippe II|Philippe II Auguste]] ja Inglismaa kuningas [[Henry II]]. [[1189]], aastal surnud Henry asemel asus troonile ja ristisõja teele tema poeg [[Richard I|Richard I Lõvisüda]].<ref name=":0" /> Kuigi Isaak II-l oli formaalselt sama huvi mis Õhtumaade valitsejatel - vabastada [[Jeruusalemm]] - oli ta tegelikult kahe tule vahel. Juba varasematestki ristisõdadest tuttav olukord sundis keisrit pöörduma vanade meetodite juurde. Nõnda saadeti [[Friedrich I Barbarossa|Friedrichi]] juurde saadikud abipakkumisega ja lubadusega varustada ristisõdalasi mõõduka raha eest toidumoonaga, teisest küljest aga üritati nende edasiliikumist igati takistada. Seejuures kujunesid Isaakil eriti pingelised suhted just nimelt Friedrichiga, kes ei tundnud mitte mingit sümpaatiat Bütsantsi vastu. Lisaks sõlmis Friedrich sõbralikud suhted Bütsantsi tolleaegse peamise vaenlasega Hommikumaadel - [[Ikonioni sultanaat|Ikonioni sultanaadiga]]. Kuna sultan oli ka vaenujalal [[Saladin|Saladiniga]], siis ta nõustus lubama ristisõdalased oma riigist takistamatult läbi. Kui siia veel lisada Saksa keisri läbirääkimised bulgaarlaste ja serblastega, siis on arusaadav, miks Isaak pidas kõikidest Lääne valitsejatest just nimelt Friedrich I Barbarossat Bütsantsile kõige ohtlikumaks.<ref name=":0" /> Lisaks oli bütsantslastel veel hästi meeles varasemate ristisõdijate rüüstamised ja nende tekitatud kahjud.<ref name=":3" /> [[Fail:Troisième croisade.JPG|vasakul|pisi|Euroopa, [[Vahemeremaad|Vahemere maade]] ja Lähis-ida riigid, Kolmanda ristisõja ajal ning ristisõdijate teekonnad]] Mõnede allikate järgi sõlmis diplomaatiliselt väga täbarasse olukorda sattunud Isaak II liidulepingu ristisõdalaste peamise vaenlase [[Saladin|Saladiniga]]. Nii kujuneski omapärane olukord, kus mõlemad kristlikud keisrid olid liidus islami valitsejatega. Liitude vahe seisnes vaid selles, et Isaaki liitlane oli [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] anastaja.<ref name=":0" /> Ajaloolane Jonathan Harris lükkab aga ümber oletatava liidu Isaaki ja Saladini vahel<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Harris, Jonathan|pealkiri=Byzantium and the Crusades|aasta=2014|koht=London|kirjastus=Bloomsbury|lehekülg=140–141|trükk=2|isbn=9781780937366|keel=inglise}}</ref>. Igatahes, kui Friedrich jõudis Bütsantsi valdustesse, pidas ta kõige õigemaks lahenduseks ettejäävad linnad vallutada, et avaldada Isaakile survet.<ref name=":0" /> Sakslased okupeerisis [[Philippopolis|Philippopolise]] linna ning purustasid bütsantslaste 3000-meghelise armee, kes üritasid linna tagasi võtta.<ref>{{Raamatuviide|autor=Treadgold, Warren|pealkiri=A History of the Byzantine State and Society|aasta=1997|koht=Stanford, California|kirjastus=Stanford University Press|isbn=0-8047-2630-2|keel=inglise}}</ref> Nii oli Isaak sunnitud [[1190]]. aastal relvad maha panema ja lubama saklsased läbi oma riigi.<ref name=":1" /> Lepiti kokku, et ristisõdijad ei rüüsta Bütsantsi linnu ja asulaid. [[1190]]. aasta märtsis marssis Barbarossa [[Gelibolu poolsaar|Gallipolisse]], et suunduda sealt Väike-Aasiasse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Freed, John|pealkiri=Frederick Barbarossa: The Prince and the Myth|aasta=2016|koht=New Haven|kirjastus=Yale University Press|keel=inglise|isbn=978-0-300-122763}}</ref> Kahe keisri vastasseis lõppes kõigile ootamatult, kui [[Friedrich I Barbarossa|Friedrich Barbarossa]] [[1190]]. aasta [[10. juuni|10. juunil]] õnnetul kombel uppus. Saksa keisri ootamatu surm aga ei parandanud märkimisväärselt Bütsantsi olukorda. Seda enam, et samal ajal saadi ka korduvalt lüüa bulgaarlaste käest. Kõik need sündmused ei tulnud keisri populaarsusele kasuks ning üsna pea hakati tema ebaedu võrdlema taas meelde tulnud [[Andronikos I Komnenos|Andronikose]] saavutustega.<ref name=":0" /> === Kukutamine === Järgmised viia aastat oli Bütsants pidevalt sõjas [[Teine Bulgaaria tsaaririik|Bulgaariaga]], kelle vastu Isaak isiklikult juhtis mitmeid sõjakäike.<ref name=":2" /> Kuigi algus oli paljulubav, ei toonud need ekspeditsioonid edu ning [[1190]]. aasta ühel sõjakäigul pääses keiser napilt eluga. [[1194]]. aasta [[Arkadiopolis|Arkadiopolise]] lahingus tuli Bütsantsil vastu võtta jällegi üks suur kaotus. [[1195]]. aasta kevadel, läks Isaak, koostöös [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigiga]], suure sõjaväe eesotsasjärjekordsele sõjakäigule bulgaarlaste vastu.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Viibides parajasti vägede eelsalgas, sai ta teada, et peavägede laagris oli puhkenud mäss ja keisriks on kuulutatud tema vanem vend [[Alexios III Angelos|Alexios]]. Mingeid väljavaateid vastupanuks Isaakil polnud ja ta otsustas varjuda ühte kloostrisse. Kuid see teda ei päästnud – venna käsul torgati ta pimedaks ja saadeti Konstantinoopolisse vangistusse.<ref name=":0" /> Teise versiooi järgi oli Isaak laagri lähedal jahil, kui tema vend [[8. aprill|8.]] (või [[9. aprill|9.]]) [[8. aprill|aprillil]] keisriks kuulutati.<ref name=":1" /> == Teine valitsusaeg == [[1203]]. aastal, mil ristisõdijad olid saabunud taas Bütsantsi pealinna alla ning keiser [[Alexios III Angelos|Alexios III]] oli Konstantinoopolist põgenenud, tõsteti Isaak II Angelos [[18. juuni|18. juunil]] taas troonile. Kongis olles oli aga pimeda keisri vaimne ja füüsiline tervis halvenenud. Haigest ja hingeliselt murtud mehest polnud enam mingit valitsejat. Kuidas ta olekski saanud sellises seisundis riigi juhtimisega toime tulla, kui ei suutnud seda teha isegi tervena ja nägijana. Nii veetiski keiser kogu oma teise valitsemisperioodi astroloogide ja ennustajate seltsis, kes toitsid teda teostamatute lubadustega peatsest nägemise taastumisest ja saabuvast võimust terve maailma üle.<ref name=":0" /> Riiki asus tegelikult juhtima Isaaki poeg [[Alexios IV Angelos]].<ref name=":2" /> [[Alexios IV Angelos|Alexios IV]], kes oli ristisõdijatele väga suuri summasid võlgu, ei suutnud oma kohustusi täita ning ta kaotas oma toetajad nii ristisõdijate kui ka alamate seas. [[1204]]. aasta jaanuari lõpus kasutas mõjukas õukondlane ja ametnik [[Alexios V Dukas|Alexios Dukas ''Mourtzouphlos'']] ära soodsat olukorda, mil pealinnas olid puhkenud ülestõusud ning ta vangistas Alexios IV ja tõusis troonile Alexios V nime all.<ref name=":2" /> Isaaki ei suutnud teistkordset kukutamis üle elada ning ta suri 1204. aasta jaanuari lõpus. Samal ajal kägistati tema poeg Alexios IV surnuks.<ref name=":2" /> == Usurpaatorid == [[Fail:Mangaphas Aspron Trachy.jpg|pisi|Mangaphasese münt]] Isaaki valitsemisajal üritasid mitmed pretendendid võtta Bütantsi keisri trooni omale. Nende seas olid järgnevad nimed: * '''Alexios Branas''' * '''Theodoros Mangaphas''' * '''vale-Alexios II''' * '''Basileios Chotzas;''' alustas [[Nikomeedia]] lähedal tarsias keisrivastast mässu. Teda saatis esialgu edu, ent peafi võeti ta kinni, torgati pimedaks ning heideti vanglasse.<ref name=":1" /> * '''Isaak Komnenos''' ([[Andronikos I Komnenose]] vennapoeg); põgenes vanglast ning varjus Hagia Sophia katedraali, kus ta asus rahvast mässule õhutama. Lõpuks tabati ta väljaspool katedraali kaitsvaid müüre. Isaakit piinati, et ta avaldaks oma kaasosaliste nimed. Selle käigus said tema siseorganid tõsiselt kahjustada ning ta suri järgmisel päeval.<ref name=":1" /> * '''Konstantinos Tatikios'''; koondas salaja 500 vandeseltslast, kes varjasid ennast Konstantinoopolis. Esialgu õnnestus neil tabamatuks jääda, ent Konstantinos reedeti, vangistati ja torgati pimedaks. <ref name=":1" /> == Kuvand ajaloos == Isaak II Angelose on ajalukku läinud kui üks kõige ebaõnnestunumaid keisreid, kes Bütsantsi on valitsenud. Tema kohta on öeldud, et ime pole mitte see, kuidas niivõrd vilets keiser suutis püsida troonil terve kümnendi, vaid see, et isegi seesugune keiser ei osutunud lõpptulemusena Angeloste dünastia esindajatest kõige viletsamaks.<ref name=":0" /> == Perekond == Isaak II esimese abikaasa, '''Irene''' (ka Herina), nimi on leitud Speyeri katedraali, kus nende kahe tütar Irene on maetud, nekroloogiast. Abikaasa Irene oli aadlisoost.<ref>{{Raamatuviide|autor=Klaniczay, Gabor (tõlkinud Eva Palmai)|pealkiri=Holy Rulers and Blessed Princesses: Dynastic Cults in Medieval Central Europe|aasta=2002|koht=Cambridge, England|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=99-100}}</ref> Neil oli kolm last: * '''Anna-Euphrosyne Angelina''', abiellus [[Roman Mstislavitš|Roman Suurega]] * '''Irene Angelina''' (u. [[1181]]–[[1208]]), abiellus esmalt [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiila kuninga]] [[Roger III]]-ga ning hiljem Saksa kuningas [[Philipp (Saksa kuningas)|Philippiga]]. Seetõttu on Isaak II kõigi Euroopa monarhide esivanem. * '''[[Alexios IV Angelos]]''' (u. [[1182]]–[[1204]]) Isaaki teine abikaasa oli Ungari kuninga [[Béla III]] tütar '''Margaret''', kes võttis endale Bütsantsis nimeks Maria. Neil oli kaks poega:<ref>{{Raamatuviide|autor=Rodd, Rennell|pealkiri=The Princes of Achaia and the Chronicles of Morea: A Study of Greece in the Middle Ages|aasta=1907|köide=1}}</ref> * '''Manuel Angelos''' (s. peale [[1195]] - [[1212]]), keda kavatseti 1205. aastal Bütsantsi troonile tõsta. * '''Johannes Angelos''' (s. u. [[1193]] - [[1259]]). Põgenes Ungarisse, kus ta valitses kuningas [[Béla IV]] vasallina [[Srem|Sremi]] ja Bač üle. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Andronikos I Komnenos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1185]]–[[1195]]|järgnev=[[Alexios III Angelos]]}} {{lõpp}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios III Angelos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1203]]–[[1204]]|järgnev=[[Alexios V Dukas]]}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Andronikos I Komnenos]] * [[Alexios III Angelos]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] == Viited == <references /> be6di65tctklt71zphiiqusf6y3pufb 1 633789 6165596 6164188 2022-07-22T14:01:35Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki == Miks just pargis == Miks on siin mainitud temperatuuri pargis? Kas siis pargis oli palavam kui mujal? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 10:19 (EEST) :::::[[:en:Climate of London|Ingliskeelse artikli kohaselt]] asub pargis üks viiest Londoni ilmavaatlusjaamast, tegutseb alates 1910. aastast.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 22. juuli 2022, kell 17:01 (EEST) : Tõepoolest. Ja isegi kui oli, siis ilma täiendava selgituseta näib see juhuslik tõdemus ikkagi ebaoluline. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. juuli 2022, kell 11:36 (EEST) :: [https://www.bbc.com/news/live/uk-62184978 Artiklis ("21:06 19 Jul // More than 30 locations exceed UK's temperature record, says Met Office")] on park 40,2 °C-ga [[Coningsby]] (40,3 °C) järel teisel kohal; [[The New York Times|NYT]] avaldas ka foto.<br />Ehk siis, Londoni kõrgeim õhutemperatuur (kusjuures nt mina ei tea, kus asuvad Londoni temperatuuriandurid).[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 20. juuli 2022, kell 09:39 (EEST) ::: Ahaa, kui pargis mõõdeti terve linna (ma eeldan, et yleyldine?) kuumarekord, siis see näib mainimiseks adekvaatne kyll. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. juuli 2022, kell 16:34 (EEST) seemnjtxiwly2heznys0a1fjypvguj2 6165597 6165596 2022-07-22T14:02:08Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki == Miks just pargis == Miks on siin mainitud temperatuuri pargis? Kas siis pargis oli palavam kui mujal? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 10:19 (EEST) :::::[[:en:Climate of London|Ingliskeelse artikli kohaselt]] asub pargis üks viiest Londoni ilmavaatlusjaamast, mis tegutseb alates 1910. aastast.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 22. juuli 2022, kell 17:01 (EEST) : Tõepoolest. Ja isegi kui oli, siis ilma täiendava selgituseta näib see juhuslik tõdemus ikkagi ebaoluline. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. juuli 2022, kell 11:36 (EEST) :: [https://www.bbc.com/news/live/uk-62184978 Artiklis ("21:06 19 Jul // More than 30 locations exceed UK's temperature record, says Met Office")] on park 40,2 °C-ga [[Coningsby]] (40,3 °C) järel teisel kohal; [[The New York Times|NYT]] avaldas ka foto.<br />Ehk siis, Londoni kõrgeim õhutemperatuur (kusjuures nt mina ei tea, kus asuvad Londoni temperatuuriandurid).[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 20. juuli 2022, kell 09:39 (EEST) ::: Ahaa, kui pargis mõõdeti terve linna (ma eeldan, et yleyldine?) kuumarekord, siis see näib mainimiseks adekvaatne kyll. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. juuli 2022, kell 16:34 (EEST) qmoxpvvq5ax2srb2r550w79hpuxjikb 0 633840 6165591 6165467 2022-07-22T13:48:20Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{muutuv sündmus}} <table class="biota" style="width:22em;line-height:1.4em;text-align:left;float:right;font-size:88%;border:1px solid #aaa;padding:.25em;margin:0 0 5px 15px;background:#f9f9f9;"><!--Template:Infobox heat event--> <caption style="font-weight:bold;font-size:115%;padding:.10em;margin:0 0 5px 15px;">Euroopa 2022. aasta kuumalained</caption> <tr> <th colspan="2" align="center"></th> </tr> <tr> <td colspan="2" align="center" valign="top">[[Pilt:July 2022 European heat wave week 2.png|260px|]]</td> </tr> <tr> <td colspan="2" align="center">Temperatuur ajavahemikus 10.–16. juuli</td> </tr> <tr> <td colspan="2" align="center"><hr></td> </tr> <tr> <th style="padding:0 0.15em;background:#eeeeee;text-align:left;">Liik</th> <td>[[kuumalaine]]</td> </tr> <tr> <th style="padding:0 0.15em;background:#eeeeee;text-align:left;vertical-align:top;">Piirkond</th> <td>{{Flatlist| * [[Hispaania]] * [[Holland]] * [[Horvaatia]] * [[Iirimaa]] * [[Itaalia]] * [[Kreeka]] * [[Norra]] * [[Poola]] * [[Portugal]] * [[Prantsusmaa]] * [[Rumeenia]] * [[Saksamaa]] * [[Sloveenia]] * [[Šveits]] * [[Ühendkuningriik]] }}</td> </tr> <tr> <th style="padding:0 0.15em;background:#eeeeee;text-align:left;">Algus</th> <td>[[12. juuni]] [[2022]]</td> </tr> <tr> <th style="padding:0 0.15em;background:#eeeeee;text-align:left;">Lõpp</th> <td>jätkuv</td> </tr> <tr> <th style="padding:0 0.15em;background:#eeeeee;text-align:left;">Kõrgeim temperatuur</th> <td valign="top">47 [[Celsiuse skaala|°C]] 14. VII – [[Portugal]]is ({{ill|de|Pinhão|Pinhão (Alijó)}})</td> </tr> <tr> <th colspan="2" style="background:#e5e5e5;text-align:center;">Kahju</th> </tr> <tr> <th style="text-align:left;vertical-align:top;padding:0 0.15em;background:#eeeeee;">Surmad</th> <td style="vertical-align:top;">4224<br /> *Hispaania: 1508 *Iirimaa: 4 *Poola: 3 *Portugal: 1063 *Saksamaa: 1636 *Ühendkuningriik: 10 </td> </tr> <tr> <th style="text-align:left;vertical-align:top;padding:0 0.15em;background:#eeeeee;">Kahju loodusele</th> <td style="vertical-align:top;">[[Metsapõleng|metsatulekahju]]d</td> </tr> </table> 2022. aasta juunis ja juulis mõjutasid püsivad [[kuumalaine]]d piirkondi peamiselt [[Kesk-Euroopa|Kesk-]], [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]] ja [[Lääne-Euroopa|Lääne-]][[Euroopa]]s, põhjustades mitmeid [[metsatulekahju]]sid, inimeste evakueerimist kodudest ja kuumusega seotud surmi. Juunis registreeriti 40–43&nbsp;[[Celsiuse skaala|°C]] [[temperatuur]] suuremas osas Euroopast, kusjuures kogu mandril purunesid sajad päevased, igakuised ja kõigi aegade temperatuurirekordid.<ref name="washingtonpost20220620" /> Klimatoloogid on kuumalaine intensiivsust seostanud [[kliimamuutus]]ega.<ref name=Guardian /> [[Pilt:Eurasia geos5 2022194.jpg|pisi|tühi|Õhutemperatuur 13. juulil ([[NASA]])]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="washingtonpost20220620">{{Cite news|title=Historic June heat wave smashes records in Europe|url=https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|newspaper=The Washington Post|date=20 June 2022|access-date=18 July 2022|archive-date=19 July 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220719124149/https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|url-status=live}}</ref> <ref name=Guardian>{{cite news |last1=Abdul |first1=Geneva |title=Heatwaves caused by climate crisis may become regular event, says Met Office chief |url=https://www.theguardian.com/uk-news/2022/jul/18/heatwaves-caused-by-climate-crisis-may-become-regular-event-says-met-office-chief |access-date=19 July 2022 |work=[[The Guardian]] |date=18 July 2022}}</ref> }} [[Kategooria:2022]] [[Kategooria:Kuumalained]] q1wpw2uuc6jzeyendzfdw74xrfbfzv2 6165973 6165591 2022-07-23T06:34:33Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{muutuv sündmus}} <table class="biota" style="width:22em;line-height:1.4em;text-align:left;float:right;font-size:88%;border:1px solid #aaa;padding:.25em;margin:0 0 5px 15px;background:#f9f9f9;"><!--Template:Infobox heat event--> <caption style="font-weight:bold;font-size:115%;padding:.10em;margin:0 0 5px 15px;">Euroopa 2022. aasta kuumalained</caption> <tr> <th colspan="2" align="center"></th> </tr> <tr> <td colspan="2" align="center" valign="top">[[Pilt:July 2022 European heat wave week 2.png|260px|]]</td> </tr> <tr> <td colspan="2" align="center">Temperatuur ajavahemikus 10.–16. juuli</td> </tr> <tr> <td colspan="2" align="center"><hr></td> </tr> <tr> <th style="padding:0 0.15em;background:#eeeeee;text-align:left;">Liik</th> <td>[[kuumalaine]]</td> </tr> <tr> <th style="padding:0 0.15em;background:#eeeeee;text-align:left;vertical-align:top;">Piirkond</th> <td>{{Flatlist| * [[Andorra]] * [[Hispaania]] * [[Holland]] * [[Horvaatia]] * [[Iirimaa]] * [[Itaalia]] * [[Kreeka]] * [[Norra]] * [[Poola]] * [[Portugal]] * [[Prantsusmaa]] * [[Rumeenia]] * [[Saksamaa]] * [[Sloveenia]] * [[Šveits]] * [[Ühendkuningriik]] }}</td> </tr> <tr> <th style="padding:0 0.15em;background:#eeeeee;text-align:left;">Algus</th> <td>[[12. juuni]] [[2022]]</td> </tr> <tr> <th style="padding:0 0.15em;background:#eeeeee;text-align:left;">Lõpp</th> <td>jätkuv</td> </tr> <tr> <th style="padding:0 0.15em;background:#eeeeee;text-align:left;">Kõrgeim temperatuur</th> <td valign="top">47 [[Celsiuse skaala|°C]] 14. VII – [[Portugal]]is ({{ill|de|Pinhão|Pinhão (Alijó)}})</td> </tr> <tr> <th colspan="2" style="background:#e5e5e5;text-align:center;">Kahju</th> </tr> <tr> <th style="text-align:left;vertical-align:top;padding:0 0.15em;background:#eeeeee;">Surmad</th> <td style="vertical-align:top;">4224<br /> *Hispaania: 1508 *Iirimaa: 4 *Poola: 3 *Portugal: 1063 *Saksamaa: 1636 *Ühendkuningriik: 10 </td> </tr> <tr> <th style="text-align:left;vertical-align:top;padding:0 0.15em;background:#eeeeee;">Kahju loodusele</th> <td style="vertical-align:top;">[[Metsapõleng|metsatulekahju]]d</td> </tr> </table> 2022. aasta juunis ja juulis mõjutasid püsivad [[kuumalaine]]d piirkondi peamiselt [[Kesk-Euroopa|Kesk-]], [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]] ja [[Lääne-Euroopa|Lääne-]][[Euroopa]]s, põhjustades mitmeid [[metsatulekahju]]sid, inimeste evakueerimist kodudest ja kuumusega seotud surmi. Juunis registreeriti 40–43&nbsp;[[Celsiuse skaala|°C]] [[temperatuur]] suuremas osas Euroopast, kusjuures kogu mandril purunesid sajad päevased, igakuised ja kõigi aegade temperatuurirekordid.<ref name="washingtonpost20220620" /> Klimatoloogid on kuumalaine intensiivsust seostanud [[kliimamuutus]]ega.<ref name=Guardian /> [[Pilt:Eurasia geos5 2022194.jpg|pisi|tühi|Õhutemperatuur 13. juulil ([[NASA]])]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="washingtonpost20220620">{{Cite news|title=Historic June heat wave smashes records in Europe|url=https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|newspaper=The Washington Post|date=20 June 2022|access-date=18 July 2022|archive-date=19 July 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220719124149/https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|url-status=live}}</ref> <ref name=Guardian>{{cite news |last1=Abdul |first1=Geneva |title=Heatwaves caused by climate crisis may become regular event, says Met Office chief |url=https://www.theguardian.com/uk-news/2022/jul/18/heatwaves-caused-by-climate-crisis-may-become-regular-event-says-met-office-chief |access-date=19 July 2022 |work=[[The Guardian]] |date=18 July 2022}}</ref> }} [[Kategooria:2022]] [[Kategooria:Kuumalained]] p0fltdpo9thpdnrc4jtmgnbl0v88xmt 0 633878 6165554 6164204 2022-07-22T13:08:44Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki [[File:Vintage cranberry glass.jpg|thumb|Rubiinklaasist kauss]] [[File:Goldrubinglas Schatzkammer München.jpg|thumb|17. sajandi rubiinklaasist nõud Wittelsbachide residentsis Münchenis. Kaanega peekri tegijaks on pärimuse järgi Johannes Kunckel ise]] [[File:Brit Mus 13sept10 brooches etc 046.jpg|thumb|Dikroilisest klaasist [[Lykurgose karikas]] Briti Muuseumis]] '''Rubiinklaas''' on sügav[[Punane|punase]] värvusega [[klaas]], millele annab värvuse erilise menetlusega klaasimassi sulatatud [[Kuldkloriid|kuldkloriid]]. == Kirjeldus == Rubiinklaasi saamiseks lisatakse klaasimassi [[Kolloidsüsteem|kolloidne]] kuldkloriidilahus, mida saadakse metallilise [[kuld|kulla]] lahustamisel [[Kuningvesi|kuningvees]]. Mõnikord lisatakse ka väike kogus [[tinakloriid]]i. Rubiinklaasi tootmise protsess on keerukas ja kallis.<ref>[https://www.glassencyclopedia.com/goldrubyglass.html Ruby Glass from The Glass Encyclopedia]</ref> Klaasile annavad punase värvuse kolloidse kulla osakesed. Efekti mikroskoopiliseks põhjuseks on nn. pinnaplasmonid - kulla juhtivus[[elektron]]ide "gaasi" [[Võnkumine|võnkumised]] osakeste pindkihis. Pinnaplasmonite sagedus sõltub tugevalt kullaosakeste suurusest ja ilmneb kullakolloidide [[Spekter (füüsika)|spektrites]] karakteerse [[neeldumisriba]]na piirkonnas 500 ... 600 nm<ref>[https://kodu.ut.ee/~jaakk/oppetoo/LOFY_02_018/Loeng%201.pdf J. Kikas. Klaasid. - LOFY.02.018 Loeng 1]</ref>. == Ajaloost == Rubiinklaasi osati valmistada juba [[Antiikaeg|antiikajal]]. Vahepeal tema valmistamise meetod unustati, leiutati aga uuesti 1679. a. [[Johann Kunckel von Löwenstern]]i poolt, kes sulatas klaasimassi sisse [[Cassiuse purpur]]it (kullakolloid tina(IV)hüdroksiid geelis). Rubiinklaasi tootmise eripära seisneb asjaolus, et esialgu on klaasimass halli värvusega ja alles pärast uuesti kuumutamist muutub see punaseks<ref>[https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/4781#rubiinklaas Rubiinklaasi ümbersulatamine. - opik.fyysika.ee]</ref>. Kuni 19. sajandi lõpuni, mil selle avastasid Ehrenfeldi klaasimeistrid, tootsid Böömi klaasimeistrid punast klaasi kasutades vaske<ref>[https://www.britannica.com/technology/ruby-glass Ruby glass. - britannica.com]</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.britannica.com/technology/ruby-glass Ruby glass. - britannica.com] * [https://www.glassencyclopedia.com/goldrubyglass.html Ruby Glass from The Glass Encyclopedia] * [https://kodu.ut.ee/~jaakk/oppetoo/LOFY_02_018/Loeng%201.pdf J. Kikas. Klaasid. - LOFY.02.018 Loeng 1] [[Kategooria:Klaas]] ol1qwifxap7sdcgefbss3pijgu9w8bh 0 633887 6165737 6165346 2022-07-22T16:13:28Z Ukangur 103432 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Karmen Bruus | Pilt = | Pildisuurus = | Pildinimi = | Riik = [[Eesti]] | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2005|1|24}} | Surmaaeg = | Surmakoht = | spordiala = [[kõrgushüpe]] | Spordiklubi = [[Tartu Spordiselts Kalev]] | Treener = [[Kersti Viru]], [[Mehis Viru]]<ref>{{cite web|url=https://estonia.opentrack.run/en-gb/a/fa1f7fe6-5437-4a18-b426-42000757845c/?fbclid=IwAR3FTRUMKkBLt755DKMXoDZ_8VIhrtL3cYYA0QczLxNN515FYc0UyqEn420#pills-athlete-info/|title= Karmen Bruus Eesti Kergejõustikuliidu lehel|publisher=Eesti Kergejõustiku Liit|accessdate=22. juuli 2022}}</ref> | Isiklik rekord = 1.96 (19. juuli 2022) }} '''Karmen Bruus''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[2005]]) on [[eesti]] [[Kõrgushüpe|kõrgushüppaja]]. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is saavutas finaalis tulemusega 1.96 m seitsmenda koha, korrates Eesti rekordit ja kuni 18-aastaste maailma tipptulemust.<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608661951/eesti-rekordit-korranud-17-aastane-bruus-sai-mm-debuudil-seitsmenda-koha|pealkiri=Eesti rekordit korranud 17-aastane Bruus sai MM-debüüdil seitsmenda koha|väljaanne=sport.err.ee|aeg=20. juuli 2022|vaadatud=20.07.2022}}</ref> ==Saavutused== {| class="wikitable" |- !Aasta!!Võistlus!!Koht!!Tulemus!!Ala!!Punkte |- !colspan="6"|Esindamas [[Eesti]]t {{Riigi ikoon|Eesti}} |- |2022 |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]], [[USA]] |align="center" | 7. koht |kõrgushüpe |1.96 m |} ==Isikliku rekordi areng== {{Graph:Chart | width = 400 | height = 200 | type = line | xAxisTitle = Year | yAxisTitle = Meters | yAxisMax = 2.10 | yAxisMin = 1.60 | showValues = true | showSymbols = true | legend = Ala | y1Title = Kõrgushüpe | x = 2019, 2020, 2021, 2022 | y1 = 1.73, 1.74, 1.80, 1.96 }} *2019 – 1.73 *2020 – 1.74 *2021 – 1.80 *2022 – '''1.96''' == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/karmen-bruus-14883144 Karmen Bruus] [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel {{JÄRJESTA:Bruus, Karmen}} [[Kategooria:Eesti kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] n94nf566tyyn8027ycrqfzhdhie0uzl 6165782 6165737 2022-07-22T18:27:31Z Pelmeen10 17243 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Karmen Bruus | Pilt = | Pildisuurus = | Pildinimi = | Riik = [[Eesti]] | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2005|1|24}} | Surmaaeg = | Surmakoht = | spordiala = [[kõrgushüpe]] | Spordiklubi = [[Tartu Spordiselts Kalev]] | Treener = [[Kersti Viru]], [[Mehis Viru]]<ref>{{cite web|url=https://estonia.opentrack.run/en-gb/a/fa1f7fe6-5437-4a18-b426-42000757845c/?fbclid=IwAR3FTRUMKkBLt755DKMXoDZ_8VIhrtL3cYYA0QczLxNN515FYc0UyqEn420#pills-athlete-info/|title= Karmen Bruus Eesti Kergejõustikuliidu lehel|publisher=Eesti Kergejõustiku Liit|accessdate=22. juuli 2022}}</ref> | Isiklik rekord = 1.96 (19. juuli 2022) }} '''Karmen Bruus''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[2005]]) on [[eesti]] [[Kõrgushüpe|kõrgushüppaja]]. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is saavutas finaalis tulemusega 1,96 m seitsmenda koha, korrates Eesti rekordit ja kuni 18-aastaste maailma tipptulemust.<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608661951/eesti-rekordit-korranud-17-aastane-bruus-sai-mm-debuudil-seitsmenda-koha|pealkiri=Eesti rekordit korranud 17-aastane Bruus sai MM-debüüdil seitsmenda koha|väljaanne=sport.err.ee|aeg=20. juuli 2022|vaadatud=20.07.2022}}</ref> ==Saavutused== {| class="wikitable" |- !Aasta!!Võistlus!!Koht!!Tulemus!!Ala!!Punkte |- !colspan="6"|Esindamas [[Eesti]]t {{Riigi ikoon|Eesti}} |- |2022 |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]], [[USA]] |align="center" | 7. koht |kõrgushüpe |1,96 m |} ==Isikliku rekordi areng== {{Graph:Chart | width = 400 | height = 200 | type = line | xAxisTitle = Year | yAxisTitle = Meters | yAxisMax = 2.10 | yAxisMin = 1.60 | showValues = true | showSymbols = true | legend = Ala | y1Title = Kõrgushüpe | x = 2019, 2020, 2021, 2022 | y1 = 1.73, 1.74, 1.80, 1.96 }} *2019 – 1.73 *2020 – 1.74 *2021 – 1.80 *2022 – '''1.96''' == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/karmen-bruus-14883144 Karmen Bruus] [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel {{JÄRJESTA:Bruus, Karmen}} [[Kategooria:Eesti kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] 2maapj0v6rh2wi4nw01q9p8kg0j6df8 0 633951 6165744 6165344 2022-07-22T16:35:59Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Letesenbet Gidey | pilt = Letesenbet Gidey 2016 FBK-Games.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Letesenbet Gidey (2016) | riik = [[Etioopia]] | sünniaeg = {{süv|1998|3|20}} | sünnikoht = Endameskel, [[Tigray osariik]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 166 cm | kaal = | medalid = {{MedalOlümpia|}} {{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#10 000m_2|10 000 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m_2|10 000 m jooks]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m_2|10 000 m jooks]]}} }} '''Letesenbet Gidey''' ([[tigrinja keel]]es ለተሰንበት ግደይ; sündinud [[20. märts]]il [[1998]] [[Tigray osariik|Tigray osariigis]]) on [[Etioopia]] [[pikamaajooksja]]. Tema nimel on naiste maailmarekord [[5000 meetri jooks|5000 meetri]] ja [[10 000 meetri jooks]]us. Ta on esimene naine pärast [[Ingrid Kristiansen]]i, kellele on üheaegselt kuulunud maailmarekord mõlemal alal. Lisaks on ta jooksnud mitteametliku maailmarekordi [[poolmaraton]]is (joostud meestega ühes jooksus). Aastatel 2015–2017 võitis ta [[Krossijooksu maailmameistrivõistlused|krossijooksu maailmameistrivõistlustel]] juunioride arvestuses neli kuldmedalit. 2019. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlustel võitis ta 10 km distantsil pronksmedali ja naiskondlikus arvestuses kuldmedali. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el [[Tokyo]]s võitis ta 10 000 meetri jooksus pronksmedali. 2022. aastal tuli ta 10 000 meetri jooksus maailmameistriks. == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[3000 meetri jooks]] || align="center"| '''8.20,27''' || [[30. juuni]] [[2010]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Stanford]] |- | [[5000 meetri jooks]] || align="center"| '''14.06,62 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[7. oktoober]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Valencia]] |- | [[10 000 meetri jooks]] || align="center"| '''29.01,03 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[8. juuni]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hengelo]] |- | [[Poolmaraton]] || align="center"| '''1:02.52 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''|| [[24. oktoober]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Valencia]] |} == Välislingid == * {{IAAF}} {{Maailmameistrid naiste 10 000 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Gidey, Letesenbet}} [[Kategooria:Etioopia jooksjad]] [[Kategooria:Pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] b8d2bfwpt40lfa1yix4rasjz6b21cqd 0 633966 6165568 2022-07-22T13:23:21Z Sacerdos79 801 Uus lehekülg: '{{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Adoreedid]] (Kristuse Vere Adoreedid) – A.S.C....' wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Adoreedid]] (Kristuse Vere Adoreedid) – A.S.C. *[[Adornaadid]] (''Clerics Regular Minor'') – C.R.M. *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *Assumptionistid (''Augustinians of the Assumption'') – A.A. *''Atonement, Society of the (Atonement Friars/Graymoor Friars/Sisters'') – S.A. (1909) *''Augustinian Recollects – (Order of the Augustinians Recollects)'' – O.A.R. *Augustiini Õed, Jeesuse ja Maarja teenrid – A.S.J.M. *[[Augustiinid]] (Püha Augustinuse Ordu) – O.S.A. (1256) *Baladiidid (Liibanoni Maroniitide Ordu) – O.L.M. *Barnabiidid (''Clerics Regular of Saint Paul'') – B., C.R.S.P. (1530) *Basiliaanid (Püha Basiliuse Kongregatsioon) – C.S.B. (1822) *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *Bernardiinid – sama, mis [[tsistertslased]] *''Bethany Ashram (Order of the Imitation of Christ)'' – O.I.C. (1930) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu) – O.Ss.S. (1346) *''Brothers of Christian Instruction of St Gabriel'' -S.G. (1711) *''Brothers of the Christian Schools (Lasallian Brothers or Christian Brothers)'' – F.S.C. (1680) *''Brothers of Mercy of Our Lady of Perpetual Help'' – F.M.M. *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** Monte Corona kamalduulid (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *''Canonesses of St. Augustine'' – C.R.O.S.A. *''Canons Regular of the New Jerusalem'' – C.R.N.J. (2002) *Kaputsiinid (''Order of Friars Minor Capuchin'') – O.F.M. Cap. (1520) *Karmeliidid (''Order of Our Lady of Mt. Carmel'') – O.Carm., O.C.D., O.C.D.S. (1209) *''Carmelites of Mary Immaculate'' – C.M.I. *[[Kartuuslased]] – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *''Columbans (Missionary Society of St. Columban)'' – S.S.C. *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Immaculatae Cordis Mariae (Congregation of the Immaculate Heart of Mary), also Scheutfathers, Scheutists, or Missionhurst'' – C.I.C.M. (1862) *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Disciples of the Lord'' – C.D.D *''Congregation of Holy Cross'' – C.S.C. *''Congregation of Notre Dame'' – C.N.D. *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *''Congregatio Fratrum Cellitarum seu Alexianorum (Alexians) (Cellites)'' – C.F.A *''Conventual Franciscans (Conventuals or Order of Friars Minor Conventual'') – O.F.M. Conv. (1209) *''Christian Brothers of Ireland'' – C.F.C (1802) *Krossieerid (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *Dehoniaanid (''Priests of the Sacred Heart of Jesus'') – S.C.J. *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Discalced Carmelites'' – O.C.D. *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *[[Jesuiidid]] (''Society of Jesus'') – S.J. (1534) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Kristuse Leegiunärid – L.C. (1941) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *Loreto Sisters (Institute of the Blessed Virgin Mary) – I.B.V.M. *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon) – M.I.C. (1673) *Marianists (Society of Mary) – S.M. *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *Marists (Society of Mary) – S. M.(1817) *Marist Brothers – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *Missionaries of Charity – M.C. (1950) *Missionaries of the Sacred Heart – M.S.C. *Norbertines or Premonstratensians (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *Piarists (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *Poor Clares (Nuns of the Order of St. Clare/(Order of Poor Ladies) – O.S.C. *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Redemptorists (Congregation of the Most Holy Redeemer) – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *Salesians of St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesian Sisters (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *Servites (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *Theatines (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *Trappists (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *Trinitarians (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *Tselestiaanid (''defunct'') (1244) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *Ursulines (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursulines (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *Xaverians or Xaverian Brothers (Missionary Society of St. Francis Xavier) – S.X. [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] k4xyxxegugl821z8j4yjxgdv80nariq 6165576 6165568 2022-07-22T13:35:45Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Adoreedid]] (Kristuse Vere Adoreedid) – A.S.C. *[[Adornaadid]] (''Clerics Regular Minor'') – C.R.M. *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *Assumptionistid (''Augustinians of the Assumption'') – A.A. *''Atonement, Society of the (Atonement Friars/Graymoor Friars/Sisters'') – S.A. (1909) *''Augustinian Recollects – (Order of the Augustinians Recollects)'' – O.A.R. *Augustiini Õed, Jeesuse ja Maarja teenrid – A.S.J.M. *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) *Baladiidid (Liibanoni Maroniitide Ordu) – O.L.M. *Barnabiidid (''Clerics Regular of Saint Paul'') – B., C.R.S.P. (1530) *Basiliaanid (Püha Basiliuse Kongregatsioon) – C.S.B. (1822) *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *Bernardiinid – sama, mis [[tsistertslased]] *''Bethany Ashram (Order of the Imitation of Christ)'' – O.I.C. (1930) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu) – O.Ss.S. (1346) *''Brothers of Christian Instruction of St Gabriel'' -S.G. (1711) *''Brothers of the Christian Schools (Lasallian Brothers or Christian Brothers)'' – F.S.C. (1680) *''Brothers of Mercy of Our Lady of Perpetual Help'' – F.M.M. *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** Monte Corona kamalduulid (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *''Canonesses of St. Augustine'' – C.R.O.S.A. *''Canons Regular of the New Jerusalem'' – C.R.N.J. (2002) *Kaputsiinid (''Order of Friars Minor Capuchin'') – O.F.M. Cap. (1520) *Karmeliidid (''Order of Our Lady of Mt. Carmel'') – O.Carm., O.C.D., O.C.D.S. (1209) *''Carmelites of Mary Immaculate'' – C.M.I. *[[Kartuuslased]] – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *''Columbans (Missionary Society of St. Columban)'' – S.S.C. *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Immaculatae Cordis Mariae (Congregation of the Immaculate Heart of Mary), also Scheutfathers, Scheutists, or Missionhurst'' – C.I.C.M. (1862) *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Disciples of the Lord'' – C.D.D *''Congregation of Holy Cross'' – C.S.C. *''Congregation of Notre Dame'' – C.N.D. *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *''Congregatio Fratrum Cellitarum seu Alexianorum (Alexians) (Cellites)'' – C.F.A *''Conventual Franciscans (Conventuals or Order of Friars Minor Conventual'') – O.F.M. Conv. (1209) *''Christian Brothers of Ireland'' – C.F.C (1802) *Krossieerid (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *Dehoniaanid (''Priests of the Sacred Heart of Jesus'') – S.C.J. *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Discalced Carmelites'' – O.C.D. *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *[[Jesuiidid]] (''Society of Jesus'') – S.J. (1534) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Kristuse Leegiunärid – L.C. (1941) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *Loreto Sisters (Institute of the Blessed Virgin Mary) – I.B.V.M. *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon) – M.I.C. (1673) *Marianists (Society of Mary) – S.M. *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *Marists (Society of Mary) – S. M.(1817) *Marist Brothers – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *Missionaries of Charity – M.C. (1950) *Missionaries of the Sacred Heart – M.S.C. *Norbertines or Premonstratensians (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *Piarists (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *Poor Clares (Nuns of the Order of St. Clare/(Order of Poor Ladies) – O.S.C. *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Redemptorists (Congregation of the Most Holy Redeemer) – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *Salesians of St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesian Sisters (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *Servites (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *Theatines (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *Trappists (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *Trinitarians (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *Tselestiaanid (''defunct'') (1244) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *Ursulines (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursulines (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *Xaverians or Xaverian Brothers (Missionary Society of St. Francis Xavier) – S.X. [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] 84so26mhyr0g50gi3uchhk12w5aa7l5 6165578 6165576 2022-07-22T13:37:50Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Adoreedid]] (Kristuse Vere Adoreedid) – A.S.C. *[[Adornaadid]] (''Clerics Regular Minor'') – C.R.M. *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *Assumptionistid (''Augustinians of the Assumption'') – A.A. *''Atonement, Society of the (Atonement Friars/Graymoor Friars/Sisters'') – S.A. (1909) *Augustiini Õed, Jeesuse ja Maarja teenrid – A.S.J.M. *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *Baladiidid (Liibanoni Maroniitide Ordu) – O.L.M. *Barnabiidid (''Clerics Regular of Saint Paul'') – B., C.R.S.P. (1530) *Basiliaanid (Püha Basiliuse Kongregatsioon) – C.S.B. (1822) *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *Bernardiinid – sama, mis [[tsistertslased]] *''Bethany Ashram (Order of the Imitation of Christ)'' – O.I.C. (1930) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu) – O.Ss.S. (1346) *''Brothers of Christian Instruction of St Gabriel'' -S.G. (1711) *''Brothers of the Christian Schools (Lasallian Brothers or Christian Brothers)'' – F.S.C. (1680) *''Brothers of Mercy of Our Lady of Perpetual Help'' – F.M.M. *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** Monte Corona kamalduulid (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *''Canonesses of St. Augustine'' – C.R.O.S.A. *''Canons Regular of the New Jerusalem'' – C.R.N.J. (2002) *Kaputsiinid (''Order of Friars Minor Capuchin'') – O.F.M. Cap. (1520) *Karmeliidid (''Order of Our Lady of Mt. Carmel'') – O.Carm., O.C.D., O.C.D.S. (1209) *''Carmelites of Mary Immaculate'' – C.M.I. *[[Kartuuslased]] – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *''Columbans (Missionary Society of St. Columban)'' – S.S.C. *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Immaculatae Cordis Mariae (Congregation of the Immaculate Heart of Mary), also Scheutfathers, Scheutists, or Missionhurst'' – C.I.C.M. (1862) *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Disciples of the Lord'' – C.D.D *''Congregation of Holy Cross'' – C.S.C. *''Congregation of Notre Dame'' – C.N.D. *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *''Congregatio Fratrum Cellitarum seu Alexianorum (Alexians) (Cellites)'' – C.F.A *''Conventual Franciscans (Conventuals or Order of Friars Minor Conventual'') – O.F.M. Conv. (1209) *''Christian Brothers of Ireland'' – C.F.C (1802) *Krossieerid (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *Dehoniaanid (''Priests of the Sacred Heart of Jesus'') – S.C.J. *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Discalced Carmelites'' – O.C.D. *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *[[Jesuiidid]] (''Society of Jesus'') – S.J. (1534) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Kristuse Leegiunärid – L.C. (1941) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *Loreto Sisters (Institute of the Blessed Virgin Mary) – I.B.V.M. *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon) – M.I.C. (1673) *Marianists (Society of Mary) – S.M. *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *Marists (Society of Mary) – S. M.(1817) *Marist Brothers – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *Missionaries of Charity – M.C. (1950) *Missionaries of the Sacred Heart – M.S.C. *Norbertines or Premonstratensians (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *Piarists (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *Poor Clares (Nuns of the Order of St. Clare/(Order of Poor Ladies) – O.S.C. *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Redemptorists (Congregation of the Most Holy Redeemer) – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *Salesians of St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesian Sisters (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *Servites (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *Theatines (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *Trappists (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *Trinitarians (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *Tselestiaanid (''defunct'') (1244) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *Ursulines (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursulines (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *Xaverians or Xaverian Brothers (Missionary Society of St. Francis Xavier) – S.X. [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] bnm076zodj3ach78od3kerql52xe0rw 6165579 6165578 2022-07-22T13:39:45Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Adoreedid]] (Kristuse Vere Adoreedid) – A.S.C. *[[Adornaadid]] (''Clerics Regular Minor'') – C.R.M. *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *Assumptionistid (''Augustinians of the Assumption'') – A.A. *''Atonement, Society of the (Atonement Friars/Graymoor Friars/Sisters'') – S.A. (1909) *Augustiini Õed, Jeesuse ja Maarja teenrid – A.S.J.M. *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *Baladiidid (Liibanoni Maroniitide Ordu) – O.L.M. *Barnabiidid (''Clerics Regular of Saint Paul'') – B., C.R.S.P. (1530) *Basiliaanid (Püha Basiliuse Kongregatsioon) – C.S.B. (1822) *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *Bernardiinid – sama, mis [[tsistertslased]] *''Bethany Ashram (Order of the Imitation of Christ)'' – O.I.C. (1930) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346) *''Brothers of Christian Instruction of St Gabriel'' -S.G. (1711) *''Brothers of the Christian Schools (Lasallian Brothers or Christian Brothers)'' – F.S.C. (1680) *''Brothers of Mercy of Our Lady of Perpetual Help'' – F.M.M. *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** Monte Corona kamalduulid (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *''Canonesses of St. Augustine'' – C.R.O.S.A. *''Canons Regular of the New Jerusalem'' – C.R.N.J. (2002) *Kaputsiinid (''Order of Friars Minor Capuchin'') – O.F.M. Cap. (1520) *Karmeliidid (''Order of Our Lady of Mt. Carmel'') – O.Carm., O.C.D., O.C.D.S. (1209) *''Carmelites of Mary Immaculate'' – C.M.I. *[[Kartuuslased]] – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *''Columbans (Missionary Society of St. Columban)'' – S.S.C. *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Immaculatae Cordis Mariae (Congregation of the Immaculate Heart of Mary), also Scheutfathers, Scheutists, or Missionhurst'' – C.I.C.M. (1862) *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Disciples of the Lord'' – C.D.D *''Congregation of Holy Cross'' – C.S.C. *''Congregation of Notre Dame'' – C.N.D. *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *''Congregatio Fratrum Cellitarum seu Alexianorum (Alexians) (Cellites)'' – C.F.A *''Conventual Franciscans (Conventuals or Order of Friars Minor Conventual'') – O.F.M. Conv. (1209) *''Christian Brothers of Ireland'' – C.F.C (1802) *Krossieerid (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *Dehoniaanid (''Priests of the Sacred Heart of Jesus'') – S.C.J. *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Discalced Carmelites'' – O.C.D. *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *[[Jesuiidid]] (''Society of Jesus'') – S.J. (1534) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Kristuse Leegiunärid – L.C. (1941) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *Loreto Sisters (Institute of the Blessed Virgin Mary) – I.B.V.M. *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon) – M.I.C. (1673) *Marianists (Society of Mary) – S.M. *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *Marists (Society of Mary) – S. M.(1817) *Marist Brothers – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *Missionaries of Charity – M.C. (1950) *Missionaries of the Sacred Heart – M.S.C. *Norbertines or Premonstratensians (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *Piarists (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *Poor Clares (Nuns of the Order of St. Clare/(Order of Poor Ladies) – O.S.C. *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Redemptorists (Congregation of the Most Holy Redeemer) – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *Salesians of St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesian Sisters (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *Servites (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *Theatines (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *Trappists (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *Trinitarians (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *Tselestiaanid (''defunct'') (1244) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *Ursulines (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursulines (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *Xaverians or Xaverian Brothers (Missionary Society of St. Francis Xavier) – S.X. [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] 8p0q838bna6jhvwt6cabyzpnn5avwzv 6165586 6165579 2022-07-22T13:45:29Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Adoreedid]] (Kristuse Vere Adoreedid) – A.S.C. *[[Adornaadid]] (''Clerics Regular Minor'') – C.R.M. *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *Assumptionistid (''Augustinians of the Assumption'') – A.A. *''Atonement, Society of the (Atonement Friars/Graymoor Friars/Sisters'') – S.A. (1909) *Augustiini Õed, Jeesuse ja Maarja teenrid – A.S.J.M. *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *Baladiidid (Liibanoni Maroniitide Ordu) – O.L.M. *Barnabiidid (''Clerics Regular of Saint Paul'') – B., C.R.S.P. (1530) *Basiliaanid (Püha Basiliuse Kongregatsioon) – C.S.B. (1822) *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *Bernardiinid – sama, mis [[tsistertslased]] *''Bethany Ashram (Order of the Imitation of Christ)'' – O.I.C. (1930) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346) *''Brothers of Christian Instruction of St Gabriel'' -S.G. (1711) *''Brothers of the Christian Schools (Lasallian Brothers or Christian Brothers)'' – F.S.C. (1680) *''Brothers of Mercy of Our Lady of Perpetual Help'' – F.M.M. *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** Monte Corona kamalduulid (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *''Canons Regular of the New Jerusalem'' – C.R.N.J. (2002) *Kaputsiinid (''Order of Friars Minor Capuchin'') – O.F.M. Cap. (1520) *Karmeliidid (''Order of Our Lady of Mt. Carmel'') – O.Carm., O.C.D., O.C.D.S. (1209) *''Carmelites of Mary Immaculate'' – C.M.I. *[[Kartuuslased]] – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *''Columbans (Missionary Society of St. Columban)'' – S.S.C. *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Immaculatae Cordis Mariae (Congregation of the Immaculate Heart of Mary), also Scheutfathers, Scheutists, or Missionhurst'' – C.I.C.M. (1862) *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Disciples of the Lord'' – C.D.D *''Congregation of Holy Cross'' – C.S.C. *''Congregation of Notre Dame'' – C.N.D. *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *''Congregatio Fratrum Cellitarum seu Alexianorum (Alexians) (Cellites)'' – C.F.A *''Conventual Franciscans (Conventuals or Order of Friars Minor Conventual'') – O.F.M. Conv. (1209) *''Christian Brothers of Ireland'' – C.F.C (1802) *Krossieerid (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *Dehoniaanid (''Priests of the Sacred Heart of Jesus'') – S.C.J. *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Discalced Carmelites'' – O.C.D. *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *[[Jesuiidid]] (''Society of Jesus'') – S.J. (1534) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Kristuse Leegiunärid – L.C. (1941) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *Loreto Sisters (Institute of the Blessed Virgin Mary) – I.B.V.M. *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon) – M.I.C. (1673) *Marianists (Society of Mary) – S.M. *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *Marists (Society of Mary) – S. M.(1817) *Marist Brothers – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *Missionaries of Charity – M.C. (1950) *Missionaries of the Sacred Heart – M.S.C. *Norbertines or Premonstratensians (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *Piarists (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *Poor Clares (Nuns of the Order of St. Clare/(Order of Poor Ladies) – O.S.C. *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Redemptorists (Congregation of the Most Holy Redeemer) – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *Salesians of St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesian Sisters (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *Servites (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *Theatines (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *Trappists (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *Trinitarians (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *Tselestiaanid (''defunct'') (1244) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *Ursulines (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursulines (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *Xaverians or Xaverian Brothers (Missionary Society of St. Francis Xavier) – S.X. [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] i3f83piy9dg2n18zkvmyozfdhagb86o 6165592 6165586 2022-07-22T13:51:36Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Adoreedid]] (Kristuse Vere Adoreedid) – A.S.C. *[[Adornaadid]] (''Clerics Regular Minor'') – C.R.M. *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *Assumptionistid (''Augustinians of the Assumption'') – A.A. *''Atonement, Society of the (Atonement Friars/Graymoor Friars/Sisters'') – S.A. (1909) *Augustiini Õed, Jeesuse ja Maarja teenrid – A.S.J.M. *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695) *[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530) *Basiliaanid (Püha Basiliuse Kongregatsioon) – C.S.B. (1822) *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *Bernardiinid – sama, mis [[tsistertslased]] *''Bethany Ashram (Order of the Imitation of Christ)'' – O.I.C. (1930) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346) *''Brothers of Christian Instruction of St Gabriel'' -S.G. (1711) *''Brothers of the Christian Schools (Lasallian Brothers or Christian Brothers)'' – F.S.C. (1680) *''Brothers of Mercy of Our Lady of Perpetual Help'' – F.M.M. *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** Monte Corona kamalduulid (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *''Canons Regular of the New Jerusalem'' – C.R.N.J. (2002) *Kaputsiinid (''Order of Friars Minor Capuchin'') – O.F.M. Cap. (1520) *Karmeliidid (''Order of Our Lady of Mt. Carmel'') – O.Carm., O.C.D., O.C.D.S. (1209) *''Carmelites of Mary Immaculate'' – C.M.I. *[[Kartuuslased]] – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *''Columbans (Missionary Society of St. Columban)'' – S.S.C. *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Immaculatae Cordis Mariae (Congregation of the Immaculate Heart of Mary), also Scheutfathers, Scheutists, or Missionhurst'' – C.I.C.M. (1862) *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Disciples of the Lord'' – C.D.D *''Congregation of Holy Cross'' – C.S.C. *''Congregation of Notre Dame'' – C.N.D. *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *''Congregatio Fratrum Cellitarum seu Alexianorum (Alexians) (Cellites)'' – C.F.A *''Conventual Franciscans (Conventuals or Order of Friars Minor Conventual'') – O.F.M. Conv. (1209) *''Christian Brothers of Ireland'' – C.F.C (1802) *Krossieerid (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *Dehoniaanid (''Priests of the Sacred Heart of Jesus'') – S.C.J. *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Discalced Carmelites'' – O.C.D. *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *[[Jesuiidid]] (''Society of Jesus'') – S.J. (1534) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Kristuse Leegiunärid – L.C. (1941) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *Loreto Sisters (Institute of the Blessed Virgin Mary) – I.B.V.M. *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon) – M.I.C. (1673) *[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695) *Marianists (Society of Mary) – S.M. *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *Marists (Society of Mary) – S. M.(1817) *Marist Brothers – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *Missionaries of Charity – M.C. (1950) *Missionaries of the Sacred Heart – M.S.C. *Norbertines or Premonstratensians (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *Piarists (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *Poor Clares (Nuns of the Order of St. Clare/(Order of Poor Ladies) – O.S.C. *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Redemptorists (Congregation of the Most Holy Redeemer) – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *Salesians of St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesian Sisters (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *Servites (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *Theatines (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *Trappists (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *Trinitarians (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *Tselestiaanid (''defunct'') (1244) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *Ursulines (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursulines (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *Xaverians or Xaverian Brothers (Missionary Society of St. Francis Xavier) – S.X. [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] gr843imw55ffk9yhrhyw52zrmog2ns6 6165601 6165592 2022-07-22T14:08:23Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Adoreedid]] (Kristuse Vere Adoreedid) – A.S.C. *[[Adornaadid]] (''Clerics Regular Minor'') – C.R.M. *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *[[Assumptionistid]] (Taevassemineku Augustiinlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Augustinianorum ab Assumptione'') – A.A. (1845) *''Atonement, Society of the (Atonement Friars/Graymoor Friars/Sisters'') – S.A. (1909) *Augustiini Õed, Jeesuse ja Maarja teenrid – A.S.J.M. *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695) *[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530) *Basiliaanid (Püha Basiliuse Kongregatsioon) – C.S.B. (1822) *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *Bernardiinid – sama, mis [[tsistertslased]] *''Bethany Ashram (Order of the Imitation of Christ)'' – O.I.C. (1930) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346) *''Brothers of Christian Instruction of St Gabriel'' -S.G. (1711) *''Brothers of the Christian Schools (Lasallian Brothers or Christian Brothers)'' – F.S.C. (1680) *''Brothers of Mercy of Our Lady of Perpetual Help'' – F.M.M. *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** Monte Corona kamalduulid (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *''Canons Regular of the New Jerusalem'' – C.R.N.J. (2002) *Kaputsiinid (''Order of Friars Minor Capuchin'') – O.F.M. Cap. (1520) *Karmeliidid (''Order of Our Lady of Mt. Carmel'') – O.Carm., O.C.D., O.C.D.S. (1209) *''Carmelites of Mary Immaculate'' – C.M.I. *[[Kartuuslased]] – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *''Columbans (Missionary Society of St. Columban)'' – S.S.C. *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Immaculatae Cordis Mariae (Congregation of the Immaculate Heart of Mary), also Scheutfathers, Scheutists, or Missionhurst'' – C.I.C.M. (1862) *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Disciples of the Lord'' – C.D.D *''Congregation of Holy Cross'' – C.S.C. *''Congregation of Notre Dame'' – C.N.D. *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *''Congregatio Fratrum Cellitarum seu Alexianorum (Alexians) (Cellites)'' – C.F.A *''Conventual Franciscans (Conventuals or Order of Friars Minor Conventual'') – O.F.M. Conv. (1209) *''Christian Brothers of Ireland'' – C.F.C (1802) *Krossieerid (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *Dehoniaanid (''Priests of the Sacred Heart of Jesus'') – S.C.J. *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Discalced Carmelites'' – O.C.D. *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *[[Jesuiidid]] (''Society of Jesus'') – S.J. (1534) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Kristuse Leegiunärid – L.C. (1941) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *Loreto Sisters (Institute of the Blessed Virgin Mary) – I.B.V.M. *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon) – M.I.C. (1673) *[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695) *Marianists (Society of Mary) – S.M. *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *Marists (Society of Mary) – S. M.(1817) *Marist Brothers – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *Missionaries of Charity – M.C. (1950) *Missionaries of the Sacred Heart – M.S.C. *Norbertines or Premonstratensians (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *Piarists (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *Poor Clares (Nuns of the Order of St. Clare/(Order of Poor Ladies) – O.S.C. *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Redemptorists (Congregation of the Most Holy Redeemer) – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *Salesians of St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesian Sisters (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *Servites (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *Theatines (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *Trappists (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *Trinitarians (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *Tselestiaanid (''defunct'') (1244) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *Ursulines (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursulines (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *Xaverians or Xaverian Brothers (Missionary Society of St. Francis Xavier) – S.X. [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] burxzepim6no0cq0h4o77l9h2b2sg50 6165902 6165601 2022-07-22T21:40:47Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Adoreedid]] (Kristuse Vere Adoreedid) – A.S.C. *[[Adornaadid]] (''Clerics Regular Minor'') – C.R.M. *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *[[Aleksiaanid]] (Aleksiaani Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Alexianorum'') – C.F.A. (1870) *[[Annuntsiaadid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo de Annuntiatione Beatae Mariae Virginis'') – O.Ann.M. (1502) *[[Itaalia annunitsiaadid|Annuntsiaadid]] (Pühima Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo Sanctissimae Annuntiationis'') – O.Ss.A. (1604) *[[Assumptionistid]] (Taevassemineku Augustiinlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Augustinianorum ab Assumptione'') – A.A. (1845) *Augustiini Õed, Jeesuse ja Maarja teenrid – A.S.J.M. *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695) *[[Baptistiinid]] (Püha Ristija Johannese Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum a Sancto Ioannus Baptista'') – C.S.S.G.B. (1878) *[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530) *[[Basiliaanid]] (Püha Basiliuse Kongregatsioon, ''Congregatio Sancti Basilii'') – C.S.B. (1822) *[[Melkiidi basiliaanid|Basiliaanid]] **[[Aleppo Melkiitide Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Aleppensis Melkitarum'') **[[Püha Ristija Johannese Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sancti Iohannis Baptistae'') **[[Pühima Päästja Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sanctissimi Salvatoris'') *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *[[Bernardiinid]] ([[tsistertslased|tsistertslaste]] ja mõnel pool Ida-Euroopas ka [[frantsisklased|frantsisklaste]] rahvapärane nimetus) *[[Bernardiini õed]] (Esquermes’i Tsistertslaste Bernardiinide Nunnaordu, ''Ordo monialium cisterciensium bernardinarum de Esquermes'') – O.Cist. (1807) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346) *''Brothers of Christian Instruction of St Gabriel'' -S.G. (1711) *''Brothers of the Christian Schools (Lasallian Brothers or Christian Brothers)'' – F.S.C. (1680) *''Brothers of Mercy of Our Lady of Perpetual Help'' – F.M.M. *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Felitsiaanid]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Sancti Felicis de Cantalice Tertii Ordinis Regularis Sancti Francisci Seraphici'') – C.S.S.F. (1855) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) ** [[Frantsisklased-konventuaalid]] (Vähemate Vendade Konventuaalide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Conventualium'') – O.F.M.Conv. (1517) *[[Halastuse misjonärid]] (Halastuse Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariarum a Caritate'') – M.C. (1950) *[[Hieronümiidid]] (Püha Hieronymuse Ordu, ''Ordo Sancti Hieronymi'') – O.S.H. (1373) *[[Humiliaadid]] (Humiliaatide Ordu, ''Ordo Humiliatorum'') – O.H. (1201–1571) *[[Jesuiidid]] (Jeesuse Selts, ''Societas Jesu'') – S.J. (1534) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** [[Kamalduulid-eremiidid]] (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *[[Kaputsiinid]] (Vähemate Vendade Kaputsiinide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Capuccinorum'') – O.F.M. Cap. (1528) *Karmeliidid (''Order of Our Lady of Mt. Carmel'') – O.Carm., O.C.D., O.C.D.S. (1209) *''Carmelites of Mary Immaculate'' – C.M.I. *[[Kartuuslased]] – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *[[Klarissid]] (Püha Clara Ordu, ''Ordo Sanctae Clarae'') – O.S.Cl., O.S.C. (1212) *''Columbans (Missionary Society of St. Columban)'' – S.S.C. *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Immaculatae Cordis Mariae (Congregation of the Immaculate Heart of Mary), also Scheutfathers, Scheutists, or Missionhurst'' – C.I.C.M. (1862) *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Disciples of the Lord'' – C.D.D *''Congregation of Holy Cross'' – C.S.C. *''Congregation of Notre Dame'' – C.N.D. *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *''Christian Brothers of Ireland'' – C.F.C (1802) *Krossieerid (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *Dehoniaanid (''Priests of the Sacred Heart of Jesus'') – S.C.J. *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Discalced Carmelites'' – O.C.D. *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Kristuse Leegiunärid – L.C. (1941) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lepituse frantsisklased]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Lepituse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Adunationis Tertii Regularis Ordinis S. Francisci'') – S.A. (1909) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *Loreto Sisters (Institute of the Blessed Virgin Mary) – I.B.V.M. *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon) – M.I.C. (1673) *[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695) *Marianists (Society of Mary) – S.M. *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *Marists (Society of Mary) – S. M.(1817) *Marist Brothers – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *[[Minoriidid]] ([[frantsisklased|frantsisklaste]], mõnel pool ka nende [[konventuaalid]]e haru alternatiivne nimetus) *Missionaries of the Sacred Heart – M.S.C. *Norbertines or Premonstratensians (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *Piarists (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *Poor Clares (Nuns of the Order of St. Clare/(Order of Poor Ladies) – O.S.C. *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Redemptorists (Congregation of the Most Holy Redeemer) – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *Salesians of St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesian Sisters (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *Servites (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *Theatines (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *Trappists (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *Trinitarians (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *Tselestiaanid (''defunct'') (1244) *[[Tselliidid]] ([[aleksiaanid]]e alternatiivne nimetus) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *Ursulines (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursulines (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *Xaverians or Xaverian Brothers (Missionary Society of St. Francis Xavier) – S.X. [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] 7l66e8919gpfg4azikj95oz491fxmgv 6165905 6165902 2022-07-22T21:50:13Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Adoreedid]] (Kristuse Vere Adoreedid) – A.S.C. *[[Adornaadid]] (''Clerics Regular Minor'') – C.R.M. *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *[[Aleksiaanid]] (Aleksiaani Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Alexianorum'') – C.F.A. (1870) *[[Annuntsiaadid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo de Annuntiatione Beatae Mariae Virginis'') – O.Ann.M. (1502) *[[Itaalia annunitsiaadid|Annuntsiaadid]] (Pühima Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo Sanctissimae Annuntiationis'') – O.Ss.A. (1604) *[[Assumptionistid]] (Taevassemineku Augustiinlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Augustinianorum ab Assumptione'') – A.A. (1845) *[[Augustiini õed, Jeesuse ja Maarja teenijad]] (Augustiini Õdede, Jeesuse ja Maarja Teenijate Kongregatsioon, ''Congregazione delle Suore Agostiniane Serve di Gesù e Maria'') – A.S.J.M., A.S.G.M. (1827) *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695) *[[Baptistiinid]] (Püha Ristija Johannese Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum a Sancto Ioannus Baptista'') – C.S.S.G.B. (1878) *[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530) *[[Basiliaanid]] (Püha Basiliuse Kongregatsioon, ''Congregatio Sancti Basilii'') – C.S.B. (1822) *[[Melkiidi basiliaanid|Basiliaanid]] **[[Aleppo Melkiitide Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Aleppensis Melkitarum'') **[[Püha Ristija Johannese Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sancti Iohannis Baptistae'') **[[Pühima Päästja Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sanctissimi Salvatoris'') *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *[[Bernardiinid]] ([[tsistertslased|tsistertslaste]] ja mõnel pool Ida-Euroopas ka [[frantsisklased|frantsisklaste]] rahvapärane nimetus) *[[Bernardiini õed]] (Esquermes’i Tsistertslaste Bernardiinide Nunnaordu, ''Ordo monialium cisterciensium bernardinarum de Esquermes'') – O.Cist. (1807) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346) *''Brothers of Christian Instruction of St Gabriel'' -S.G. (1711) *''Brothers of Mercy of Our Lady of Perpetual Help'' – F.M.M. *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Felitsiaanid]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Sancti Felicis de Cantalice Tertii Ordinis Regularis Sancti Francisci Seraphici'') – C.S.S.F. (1855) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) ** [[Frantsisklased-konventuaalid]] (Vähemate Vendade Konventuaalide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Conventualium'') – O.F.M.Conv. (1517) *[[Halastuse misjonärid]] (Halastuse Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariarum a Caritate'') – M.C. (1950) *[[Hieronümiidid]] (Püha Hieronymuse Ordu, ''Ordo Sancti Hieronymi'') – O.S.H. (1373) *[[Humiliaadid]] (Humiliaatide Ordu, ''Ordo Humiliatorum'') – O.H. (1201–1571) *[[Jesuiidid]] (Jeesuse Selts, ''Societas Jesu'') – S.J. (1534) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** [[Kamalduulid-eremiidid]] (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *[[Kaputsiinid]] (Vähemate Vendade Kaputsiinide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Capuccinorum'') – O.F.M. Cap. (1528) *Karmeliidid (''Order of Our Lady of Mt. Carmel'') – O.Carm., O.C.D., O.C.D.S. (1209) *''Carmelites of Mary Immaculate'' – C.M.I. *[[Kartuuslased]] – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *[[Klarissid]] (Püha Clara Ordu, ''Ordo Sanctae Clarae'') – O.S.Cl., O.S.C. (1212) *[[Kristlike koolide vennad]] (''Fratres Scholarum Christianarum'') – F.S.C. (1725) *''Columbans (Missionary Society of St. Columban)'' – S.S.C. *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Immaculatae Cordis Mariae (Congregation of the Immaculate Heart of Mary), also Scheutfathers, Scheutists, or Missionhurst'' – C.I.C.M. (1862) *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Disciples of the Lord'' – C.D.D *''Congregation of Holy Cross'' – C.S.C. *''Congregation of Notre Dame'' – C.N.D. *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *''Christian Brothers of Ireland'' – C.F.C (1802) *Krossieerid (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *Dehoniaanid (''Priests of the Sacred Heart of Jesus'') – S.C.J. *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Discalced Carmelites'' – O.C.D. *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Kristuse Leegiunärid – L.C. (1941) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lasalliaanid]] ([[kristlike koolide vennad|kristlike koolide vendade]] alternatiivne nimetus) *[[Lepituse frantsisklased]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Lepituse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Adunationis Tertii Regularis Ordinis S. Francisci'') – S.A. (1909) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *Loreto Sisters (Institute of the Blessed Virgin Mary) – I.B.V.M. *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon) – M.I.C. (1673) *[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695) *Marianists (Society of Mary) – S.M. *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *Marists (Society of Mary) – S. M.(1817) *Marist Brothers – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *[[Minoriidid]] ([[frantsisklased|frantsisklaste]], mõnel pool ka nende [[konventuaalid]]e haru alternatiivne nimetus) *Missionaries of the Sacred Heart – M.S.C. *Norbertines or Premonstratensians (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *Piarists (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *Poor Clares (Nuns of the Order of St. Clare/(Order of Poor Ladies) – O.S.C. *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Redemptorists (Congregation of the Most Holy Redeemer) – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *Salesians of St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesian Sisters (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *Servites (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *Theatines (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *Trappists (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *Trinitarians (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *Tselestiaanid (''defunct'') (1244) *[[Tselliidid]] ([[aleksiaanid]]e alternatiivne nimetus) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *Ursulines (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursulines (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *Xaverians or Xaverian Brothers (Missionary Society of St. Francis Xavier) – S.X. [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] 3ymp3lt0zwh3m6pdgo1mhgrnedeiuy4 6165906 6165905 2022-07-22T21:52:23Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Adoreedid]] (Kristuse Vere Adoreedid) – A.S.C. *[[Adornaadid]] (''Clerics Regular Minor'') – C.R.M. *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *[[Aleksiaanid]] (Aleksiaani Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Alexianorum'') – C.F.A. (1870) *[[Annuntsiaadid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo de Annuntiatione Beatae Mariae Virginis'') – O.Ann.M. (1502) *[[Itaalia annunitsiaadid|Annuntsiaadid]] (Pühima Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo Sanctissimae Annuntiationis'') – O.Ss.A. (1604) *[[Assumptionistid]] (Maarja Taevassemineku Augustiinlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Augustinianorum ab Assumptione'') – A.A. (1845) *[[Augustiini õed, Jeesuse ja Maarja teenijad]] (Augustiini Õdede, Jeesuse ja Maarja Teenijate Kongregatsioon, ''Congregazione delle Suore Agostiniane Serve di Gesù e Maria'') – A.S.J.M., A.S.G.M. (1827) *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695) *[[Baptistiinid]] (Püha Ristija Johannese Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum a Sancto Ioannus Baptista'') – C.S.S.G.B. (1878) *[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530) *[[Basiliaanid]] (Püha Basiliuse Kongregatsioon, ''Congregatio Sancti Basilii'') – C.S.B. (1822) *[[Melkiidi basiliaanid|Basiliaanid]] **[[Aleppo Melkiitide Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Aleppensis Melkitarum'') **[[Püha Ristija Johannese Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sancti Iohannis Baptistae'') **[[Pühima Päästja Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sanctissimi Salvatoris'') *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *[[Bernardiinid]] ([[tsistertslased|tsistertslaste]] ja mõnel pool Ida-Euroopas ka [[frantsisklased|frantsisklaste]] rahvapärane nimetus) *[[Bernardiini õed]] (Esquermes’i Tsistertslaste Bernardiinide Nunnaordu, ''Ordo monialium cisterciensium bernardinarum de Esquermes'') – O.Cist. (1807) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346) *''Brothers of Christian Instruction of St Gabriel'' -S.G. (1711) *''Brothers of Mercy of Our Lady of Perpetual Help'' – F.M.M. *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Felitsiaanid]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Sancti Felicis de Cantalice Tertii Ordinis Regularis Sancti Francisci Seraphici'') – C.S.S.F. (1855) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) ** [[Frantsisklased-konventuaalid]] (Vähemate Vendade Konventuaalide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Conventualium'') – O.F.M.Conv. (1517) *[[Halastuse misjonärid]] (Halastuse Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariarum a Caritate'') – M.C. (1950) *[[Hieronümiidid]] (Püha Hieronymuse Ordu, ''Ordo Sancti Hieronymi'') – O.S.H. (1373) *[[Humiliaadid]] (Humiliaatide Ordu, ''Ordo Humiliatorum'') – O.H. (1201–1571) *[[Jesuiidid]] (Jeesuse Selts, ''Societas Jesu'') – S.J. (1534) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** [[Kamalduulid-eremiidid]] (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *[[Kaputsiinid]] (Vähemate Vendade Kaputsiinide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Capuccinorum'') – O.F.M. Cap. (1528) *Karmeliidid (''Order of Our Lady of Mt. Carmel'') – O.Carm., O.C.D., O.C.D.S. (1209) *''Carmelites of Mary Immaculate'' – C.M.I. *[[Kartuuslased]] – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *[[Klarissid]] (Püha Clara Ordu, ''Ordo Sanctae Clarae'') – O.S.Cl., O.S.C. (1212) *[[Kristlike koolide vennad]] (''Fratres Scholarum Christianarum'') – F.S.C. (1725) *''Columbans (Missionary Society of St. Columban)'' – S.S.C. *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Immaculatae Cordis Mariae (Congregation of the Immaculate Heart of Mary), also Scheutfathers, Scheutists, or Missionhurst'' – C.I.C.M. (1862) *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Disciples of the Lord'' – C.D.D *''Congregation of Holy Cross'' – C.S.C. *''Congregation of Notre Dame'' – C.N.D. *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *''Christian Brothers of Ireland'' – C.F.C (1802) *Krossieerid (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *Dehoniaanid (''Priests of the Sacred Heart of Jesus'') – S.C.J. *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Discalced Carmelites'' – O.C.D. *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Kristuse Leegiunärid – L.C. (1941) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lasalliaanid]] ([[kristlike koolide vennad|kristlike koolide vendade]] alternatiivne nimetus) *[[Lepituse frantsisklased]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Lepituse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Adunationis Tertii Regularis Ordinis S. Francisci'') – S.A. (1909) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *Loreto Sisters (Institute of the Blessed Virgin Mary) – I.B.V.M. *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon) – M.I.C. (1673) *[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695) *Marianists (Society of Mary) – S.M. *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *Marists (Society of Mary) – S. M.(1817) *Marist Brothers – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *[[Minoriidid]] ([[frantsisklased|frantsisklaste]], mõnel pool ka nende [[konventuaalid]]e haru alternatiivne nimetus) *Missionaries of the Sacred Heart – M.S.C. *Norbertines or Premonstratensians (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *Piarists (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *Poor Clares (Nuns of the Order of St. Clare/(Order of Poor Ladies) – O.S.C. *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Redemptorists (Congregation of the Most Holy Redeemer) – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *Salesians of St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesian Sisters (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *Servites (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *Theatines (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *Trappists (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *Trinitarians (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *Tselestiaanid (''defunct'') (1244) *[[Tselliidid]] ([[aleksiaanid]]e alternatiivne nimetus) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *Ursulines (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursulines (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *Xaverians or Xaverian Brothers (Missionary Society of St. Francis Xavier) – S.X. [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] j1x5w7me19q7ozhubs4s8obz56h1276 6165908 6165906 2022-07-22T22:06:34Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Adoreedid]] (Kristuse Vere Adoreedid) – A.S.C. *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *[[Aleksiaanid]] (Aleksiaani Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Alexianorum'') – C.F.A. (1870) *[[Annuntsiaadid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo de Annuntiatione Beatae Mariae Virginis'') – O.Ann.M. (1502) *[[Itaalia annunitsiaadid|Annuntsiaadid]] (Pühima Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo Sanctissimae Annuntiationis'') – O.Ss.A. (1604) *[[Assumptionistid]] (Maarja Taevassemineku Augustiinlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Augustinianorum ab Assumptione'') – A.A. (1845) *[[Augustiini õed, Jeesuse ja Maarja teenijad]] (Augustiini Õdede, Jeesuse ja Maarja Teenijate Kongregatsioon, ''Congregazione delle Suore Agostiniane Serve di Gesù e Maria'') – A.S.J.M., A.S.G.M. (1827) *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695) *[[Baptistiinid]] (Püha Ristija Johannese Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum a Sancto Ioannus Baptista'') – C.S.S.G.B. (1878) *[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530) *[[Basiliaanid]] (Püha Basiliuse Kongregatsioon, ''Congregatio Sancti Basilii'') – C.S.B. (1822) *[[Melkiidi basiliaanid|Basiliaanid]] **[[Aleppo Melkiitide Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Aleppensis Melkitarum'') **[[Püha Ristija Johannese Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sancti Iohannis Baptistae'') **[[Pühima Päästja Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sanctissimi Salvatoris'') *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *[[Bernardiinid]] ([[tsistertslased|tsistertslaste]] ja mõnel pool Ida-Euroopas ka [[frantsisklased|frantsisklaste]] rahvapärane nimetus) *[[Bernardiini õed]] (Esquermes’i Tsistertslaste Bernardiinide Nunnaordu, ''Ordo monialium cisterciensium bernardinarum de Esquermes'') – O.Cist. (1807) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346) *''Brothers of Christian Instruction of St Gabriel'' -S.G. (1711) *''Brothers of Mercy of Our Lady of Perpetual Help'' – F.M.M. *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Felitsiaanid]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Sancti Felicis de Cantalice Tertii Ordinis Regularis Sancti Francisci Seraphici'') – C.S.S.F. (1855) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) ** [[Frantsisklased-konventuaalid]] (Vähemate Vendade Konventuaalide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Conventualium'') – O.F.M.Conv. (1517) *[[Halastuse misjonärid]] (Halastuse Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariarum a Caritate'') – M.C. (1950) *[[Hieronümiidid]] (Püha Hieronymuse Ordu, ''Ordo Sancti Hieronymi'') – O.S.H. (1373) *[[Humiliaadid]] (Humiliaatide Ordu, ''Ordo Humiliatorum'') – O.H. (1201–1571) *[[Jesuiidid]] (Jeesuse Selts, ''Societas Jesu'') – S.J. (1534) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** [[Kamalduulid-eremiidid]] (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *[[Kaputsiinid]] (Vähemate Vendade Kaputsiinide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Capuccinorum'') – O.F.M. Cap. (1528) *Karmeliidid (''Order of Our Lady of Mt. Carmel'') – O.Carm., O.C.D., O.C.D.S. (1209) *''Carmelites of Mary Immaculate'' – C.M.I. *[[Kartuuslased]] – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *[[Klarissid]] (Püha Clara Ordu, ''Ordo Sanctae Clarae'') – O.S.Cl., O.S.C. (1212) *[[Kristlike koolide vennad]] (''Fratres Scholarum Christianarum'') – F.S.C. (1725) *''Columbans (Missionary Society of St. Columban)'' – S.S.C. *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Immaculatae Cordis Mariae (Congregation of the Immaculate Heart of Mary), also Scheutfathers, Scheutists, or Missionhurst'' – C.I.C.M. (1862) *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Disciples of the Lord'' – C.D.D *''Congregation of Holy Cross'' – C.S.C. *''Congregation of Notre Dame'' – C.N.D. *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *''Christian Brothers of Ireland'' – C.F.C (1802) *Krossieerid (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *Dehoniaanid (''Priests of the Sacred Heart of Jesus'') – S.C.J. *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Discalced Carmelites'' – O.C.D. *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Kristuse Leegiunärid – L.C. (1941) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lasalliaanid]] ([[kristlike koolide vennad|kristlike koolide vendade]] alternatiivne nimetus) *[[Lepituse frantsisklased]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Lepituse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Adunationis Tertii Regularis Ordinis S. Francisci'') – S.A. (1909) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *Loreto Sisters (Institute of the Blessed Virgin Mary) – I.B.V.M. *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon) – M.I.C. (1673) *[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695) *Marianists (Society of Mary) – S.M. *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *Marists (Society of Mary) – S. M.(1817) *Marist Brothers – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *[[Minoriidid]] ([[frantsisklased|frantsisklaste]], mõnel pool ka nende [[konventuaalid]]e haru alternatiivne nimetus) *Missionaries of the Sacred Heart – M.S.C. *Norbertines or Premonstratensians (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *Piarists (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *Poor Clares (Nuns of the Order of St. Clare/(Order of Poor Ladies) – O.S.C. *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Redemptorists (Congregation of the Most Holy Redeemer) – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *Salesians of St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesian Sisters (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *Servites (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *Theatines (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *Trappists (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *Trinitarians (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *Tselestiaanid (''defunct'') (1244) *[[Tselliidid]] ([[aleksiaanid]]e alternatiivne nimetus) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *Ursulines (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursulines (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *[[Vähemad regulaarkanoonikud]] (Vähemate Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Minorum'') – C.R.M. (1588) *Xaverians or Xaverian Brothers (Missionary Society of St. Francis Xavier) – S.X. [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] 74c8nw9eitj1479fo7yrcy79b5hdw3p 6165915 6165908 2022-07-22T22:11:43Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Adoreedid]] (Kristuse Vere Adoreedid) – A.S.C. *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *[[Aleksiaanid]] (Aleksiaani Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Alexianorum'') – C.F.A. (1870) *[[Annuntsiaadid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo de Annuntiatione Beatae Mariae Virginis'') – O.Ann.M. (1502) *[[Itaalia annunitsiaadid|Annuntsiaadid]] (Pühima Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo Sanctissimae Annuntiationis'') – O.Ss.A. (1604) *[[Assumptionistid]] (Maarja Taevassemineku Augustiinlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Augustinianorum ab Assumptione'') – A.A. (1845) *[[Augustiini õed, Jeesuse ja Maarja teenijad]] (Augustiini Õdede, Jeesuse ja Maarja Teenijate Kongregatsioon, ''Congregazione delle Suore Agostiniane Serve di Gesù e Maria'') – A.S.J.M., A.S.G.M. (1827) *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695) *[[Baptistiinid]] (Püha Ristija Johannese Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum a Sancto Ioannus Baptista'') – C.S.S.G.B. (1878) *[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530) *[[Basiliaanid]] (Püha Basiliuse Kongregatsioon, ''Congregatio Sancti Basilii'') – C.S.B. (1822) *[[Melkiidi basiliaanid|Basiliaanid]] **[[Aleppo Melkiitide Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Aleppensis Melkitarum'') **[[Püha Ristija Johannese Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sancti Iohannis Baptistae'') **[[Pühima Päästja Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sanctissimi Salvatoris'') *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *[[Bernardiinid]] ([[tsistertslased|tsistertslaste]] ja mõnel pool Ida-Euroopas ka [[frantsisklased|frantsisklaste]] rahvapärane nimetus) *[[Bernardiini õed]] (Esquermes’i Tsistertslaste Bernardiinide Nunnaordu, ''Ordo monialium cisterciensium bernardinarum de Esquermes'') – O.Cist. (1807) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346) *''Brothers of Christian Instruction of St Gabriel'' -S.G. (1711) *''Brothers of Mercy of Our Lady of Perpetual Help'' – F.M.M. *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Felitsiaanid]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Sancti Felicis de Cantalice Tertii Ordinis Regularis Sancti Francisci Seraphici'') – C.S.S.F. (1855) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) ** [[Frantsisklased-konventuaalid]] (Vähemate Vendade Konventuaalide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Conventualium'') – O.F.M.Conv. (1517) *[[Halastuse misjonärid]] (Halastuse Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariarum a Caritate'') – M.C. (1950) *[[Hieronümiidid]] (Püha Hieronymuse Ordu, ''Ordo Sancti Hieronymi'') – O.S.H. (1373) *[[Humiliaadid]] (Humiliaatide Ordu, ''Ordo Humiliatorum'') – O.H. (1201–1571) *[[Jesuiidid]] (Jeesuse Selts, ''Societas Jesu'') – S.J. (1534) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** [[Kamalduulid-eremiidid]] (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *[[Kaputsiinid]] (Vähemate Vendade Kaputsiinide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Capuccinorum'') – O.F.M. Cap. (1528) *Karmeliidid (''Order of Our Lady of Mt. Carmel'') – O.Carm., O.C.D., O.C.D.S. (1209) *''Carmelites of Mary Immaculate'' – C.M.I. *[[Kartuuslased]] – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *[[Klarissid]] (Püha Clara Ordu, ''Ordo Sanctae Clarae'') – O.S.Cl., O.S.C. (1212) *[[Kristlike koolide vennad]] (''Fratres Scholarum Christianarum'') – F.S.C. (1725) *[[Ksaveeriuslased]] (ka ksaveriaanid; Püha Franciscus Xaveriuse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum a S. Francisco Xaverio'') – C.F.X. (1839) *''Columbans (Missionary Society of St. Columban)'' – S.S.C. *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Immaculatae Cordis Mariae (Congregation of the Immaculate Heart of Mary), also Scheutfathers, Scheutists, or Missionhurst'' – C.I.C.M. (1862) *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Disciples of the Lord'' – C.D.D *''Congregation of Holy Cross'' – C.S.C. *''Congregation of Notre Dame'' – C.N.D. *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *''Christian Brothers of Ireland'' – C.F.C (1802) *Krossieerid (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *Dehoniaanid (''Priests of the Sacred Heart of Jesus'') – S.C.J. *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Discalced Carmelites'' – O.C.D. *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Kristuse Leegiunärid – L.C. (1941) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lasalliaanid]] ([[kristlike koolide vennad|kristlike koolide vendade]] alternatiivne nimetus) *[[Lepituse frantsisklased]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Lepituse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Adunationis Tertii Regularis Ordinis S. Francisci'') – S.A. (1909) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *Loreto Sisters (Institute of the Blessed Virgin Mary) – I.B.V.M. *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon) – M.I.C. (1673) *[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695) *Marianists (Society of Mary) – S.M. *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *Marists (Society of Mary) – S. M.(1817) *Marist Brothers – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *[[Minoriidid]] ([[frantsisklased|frantsisklaste]], mõnel pool ka nende [[konventuaalid]]e haru alternatiivne nimetus) *Missionaries of the Sacred Heart – M.S.C. *Norbertines or Premonstratensians (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *Piarists (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *Poor Clares (Nuns of the Order of St. Clare/(Order of Poor Ladies) – O.S.C. *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Redemptorists (Congregation of the Most Holy Redeemer) – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *Salesians of St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesian Sisters (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *Servites (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *Theatines (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *Trappists (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *Trinitarians (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *Tselestiaanid (''defunct'') (1244) *[[Tselliidid]] ([[aleksiaanid]]e alternatiivne nimetus) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *Ursulines (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursulines (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *[[Vähemad regulaarkanoonikud]] (Vähemate Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Minorum'') – C.R.M. (1588) [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] h8t17k4jhgt2xx1hqhtxxzla869yh7k 6165916 6165915 2022-07-22T22:15:39Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Adoreedid]] (Kristuse Vere Adoreedid) – A.S.C. *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *[[Aleksiaanid]] (Aleksiaani Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Alexianorum'') – C.F.A. (1870) *[[Annuntsiaadid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo de Annuntiatione Beatae Mariae Virginis'') – O.Ann.M. (1502) *[[Itaalia annunitsiaadid|Annuntsiaadid]] (Pühima Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo Sanctissimae Annuntiationis'') – O.Ss.A. (1604) *[[Assumptionistid]] (Maarja Taevassemineku Augustiinlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Augustinianorum ab Assumptione'') – A.A. (1845) *[[Augustiini õed, Jeesuse ja Maarja teenijad]] (Augustiini Õdede, Jeesuse ja Maarja Teenijate Kongregatsioon, ''Congregazione delle Suore Agostiniane Serve di Gesù e Maria'') – A.S.J.M., A.S.G.M. (1827) *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695) *[[Baptistiinid]] (Püha Ristija Johannese Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum a Sancto Ioannus Baptista'') – C.S.S.G.B. (1878) *[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530) *[[Basiliaanid]] (Püha Basiliuse Kongregatsioon, ''Congregatio Sancti Basilii'') – C.S.B. (1822) *[[Melkiidi basiliaanid|Basiliaanid]] **[[Aleppo Melkiitide Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Aleppensis Melkitarum'') **[[Püha Ristija Johannese Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sancti Iohannis Baptistae'') **[[Pühima Päästja Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sanctissimi Salvatoris'') *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *[[Bernardiinid]] ([[tsistertslased|tsistertslaste]] ja mõnel pool Ida-Euroopas ka [[frantsisklased|frantsisklaste]] rahvapärane nimetus) *[[Bernardiini õed]] (Esquermes’i Tsistertslaste Bernardiinide Nunnaordu, ''Ordo monialium cisterciensium bernardinarum de Esquermes'') – O.Cist. (1807) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346) *''Brothers of Christian Instruction of St Gabriel'' -S.G. (1711) *''Brothers of Mercy of Our Lady of Perpetual Help'' – F.M.M. *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Felitsiaanid]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Sancti Felicis de Cantalice Tertii Ordinis Regularis Sancti Francisci Seraphici'') – C.S.S.F. (1855) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) ** [[Frantsisklased-konventuaalid]] (Vähemate Vendade Konventuaalide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Conventualium'') – O.F.M.Conv. (1517) *[[Halastuse misjonärid]] (Halastuse Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariarum a Caritate'') – M.C. (1950) *[[Hieronümiidid]] (Püha Hieronymuse Ordu, ''Ordo Sancti Hieronymi'') – O.S.H. (1373) *[[Humiliaadid]] (Humiliaatide Ordu, ''Ordo Humiliatorum'') – O.H. (1201–1571) *[[Jesuiidid]] (Jeesuse Selts, ''Societas Jesu'') – S.J. (1534) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** [[Kamalduulid-eremiidid]] (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *[[Kaputsiinid]] (Vähemate Vendade Kaputsiinide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Capuccinorum'') – O.F.M. Cap. (1528) *[[Karmeliidid]] (''Order of Our Lady of Mt. Carmel'') – O.Carm., O.C.D., O.C.D.S. (1209) *''Carmelites of Mary Immaculate'' – C.M.I. *[[Kartuuslased]] – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *[[Klarissid]] (Püha Clara Ordu, ''Ordo Sanctae Clarae'') – O.S.Cl., O.S.C. (1212) *[[Kristlike koolide vennad]] (''Fratres Scholarum Christianarum'') – F.S.C. (1725) *[[Ksaveeriuslased]] (ka ksaveriaanid; Püha Franciscus Xaveriuse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum a S. Francisco Xaverio'') – C.F.X. (1839) *''Columbans (Missionary Society of St. Columban)'' – S.S.C. *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Immaculatae Cordis Mariae (Congregation of the Immaculate Heart of Mary), also Scheutfathers, Scheutists, or Missionhurst'' – C.I.C.M. (1862) *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Disciples of the Lord'' – C.D.D *''Congregation of Holy Cross'' – C.S.C. *''Congregation of Notre Dame'' – C.N.D. *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *''Christian Brothers of Ireland'' – C.F.C (1802) *[[Krossieerid]] (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *[[Dehoniaanid]] (''Priests of the Sacred Heart of Jesus'') – S.C.J. *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Discalced Carmelites'' – O.C.D. *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Kristuse Leegiunärid – L.C. (1941) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lasalliaanid]] ([[kristlike koolide vennad|kristlike koolide vendade]] alternatiivne nimetus) *[[Lepituse frantsisklased]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Lepituse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Adunationis Tertii Regularis Ordinis S. Francisci'') – S.A. (1909) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *Loreto Sisters (Institute of the Blessed Virgin Mary) – I.B.V.M. *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon) – M.I.C. (1673) *[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695) *Marianists (Society of Mary) – S.M. *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *Marists (Society of Mary) – S. M.(1817) *Marist Brothers – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *[[Minoriidid]] ([[frantsisklased|frantsisklaste]], mõnel pool ka nende [[konventuaalid]]e haru alternatiivne nimetus) *Missionaries of the Sacred Heart – M.S.C. *Norbertines or Premonstratensians (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *Piarists (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *Poor Clares (Nuns of the Order of St. Clare/(Order of Poor Ladies) – O.S.C. *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Redemptorists (Congregation of the Most Holy Redeemer) – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *[[Salesiaanid]] St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesiaani õed (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *[[Serviidid]] (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *[[Teatiinid]] (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *[[Trapistide ordu|Trapistid]] (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *[[Trinitaarid]] (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *[[Tselestiaanid]] (''defunct'') (1244) *[[Tselliidid]] ([[aleksiaanid]]e alternatiivne nimetus) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *[[Ursuliinid]] (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursuliinid (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *[[Vähemad regulaarkanoonikud]] (Vähemate Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Minorum'') – C.R.M. (1588) [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] 6cqt22hrlrfg6n34th8dhps5mdwmzvc 6165918 6165916 2022-07-22T22:17:38Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Adoreedid]] (Kristuse Vere Adoreedid) – A.S.C. *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *[[Aleksiaanid]] (Aleksiaani Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Alexianorum'') – C.F.A. (1870) *[[Annuntsiaadid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo de Annuntiatione Beatae Mariae Virginis'') – O.Ann.M. (1502) *[[Itaalia annunitsiaadid|Annuntsiaadid]] (Pühima Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo Sanctissimae Annuntiationis'') – O.Ss.A. (1604) *[[Assumptionistid]] (Maarja Taevassemineku Augustiinlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Augustinianorum ab Assumptione'') – A.A. (1845) *[[Augustiini õed, Jeesuse ja Maarja teenijad]] (Augustiini Õdede, Jeesuse ja Maarja Teenijate Kongregatsioon, ''Congregazione delle Suore Agostiniane Serve di Gesù e Maria'') – A.S.J.M., A.S.G.M. (1827) *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695) *[[Baptistiinid]] (Püha Ristija Johannese Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum a Sancto Ioannus Baptista'') – C.S.S.G.B. (1878) *[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530) *[[Basiliaanid]] (Püha Basiliuse Kongregatsioon, ''Congregatio Sancti Basilii'') – C.S.B. (1822) *[[Melkiidi basiliaanid|Basiliaanid]] **[[Aleppo Melkiitide Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Aleppensis Melkitarum'') **[[Püha Ristija Johannese Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sancti Iohannis Baptistae'') **[[Pühima Päästja Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sanctissimi Salvatoris'') *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *[[Bernardiinid]] ([[tsistertslased|tsistertslaste]] ja mõnel pool Ida-Euroopas ka [[frantsisklased|frantsisklaste]] rahvapärane nimetus) *[[Bernardiini õed]] (Esquermes’i Tsistertslaste Bernardiinide Nunnaordu, ''Ordo monialium cisterciensium bernardinarum de Esquermes'') – O.Cist. (1807) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346) *''Brothers of Christian Instruction of St Gabriel'' -S.G. (1711) *''Brothers of Mercy of Our Lady of Perpetual Help'' – F.M.M. *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Felitsiaanid]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Sancti Felicis de Cantalice Tertii Ordinis Regularis Sancti Francisci Seraphici'') – C.S.S.F. (1855) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) ** [[Frantsisklased-konventuaalid]] (Vähemate Vendade Konventuaalide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Conventualium'') – O.F.M.Conv. (1517) *[[Halastuse misjonärid]] (Halastuse Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariarum a Caritate'') – M.C. (1950) *[[Hieronümiidid]] (Püha Hieronymuse Ordu, ''Ordo Sancti Hieronymi'') – O.S.H. (1373) *[[Humiliaadid]] (Humiliaatide Ordu, ''Ordo Humiliatorum'') – O.H. (1201–1571) *[[Jesuiidid]] (Jeesuse Selts, ''Societas Jesu'') – S.J. (1534) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** [[Kamalduulid-eremiidid]] (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *[[Kaputsiinid]] (Vähemate Vendade Kaputsiinide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Capuccinorum'') – O.F.M. Cap. (1528) *[[Karmeliidid]] (''Order of Our Lady of Mt. Carmel'') – O.Carm., O.C.D., O.C.D.S. (1209) *''Carmelites of Mary Immaculate'' – C.M.I. *[[Kartuuslased]] – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *[[Klarissid]] (Püha Clara Ordu, ''Ordo Sanctae Clarae'') – O.S.Cl., O.S.C. (1212) *[[Kristlike koolide vennad]] (''Fratres Scholarum Christianarum'') – F.S.C. (1725) *[[Ksaveeriuslased]] (ka ksaveriaanid; Püha Franciscus Xaveriuse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum a S. Francisco Xaverio'') – C.F.X. (1839) *''Columbans (Missionary Society of St. Columban)'' – S.S.C. *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Immaculatae Cordis Mariae (Congregation of the Immaculate Heart of Mary), also Scheutfathers, Scheutists, or Missionhurst'' – C.I.C.M. (1862) *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Disciples of the Lord'' – C.D.D *''Congregation of Holy Cross'' – C.S.C. *''Congregation of Notre Dame'' – C.N.D. *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *''Christian Brothers of Ireland'' – C.F.C (1802) *[[Krossieerid]] (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *[[Dehoniaanid]] (''Priests of the Sacred Heart of Jesus'') – S.C.J. *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Discalced Carmelites'' – O.C.D. *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Kristuse Leegiunärid – L.C. (1941) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lasalliaanid]] ([[kristlike koolide vennad|kristlike koolide vendade]] alternatiivne nimetus) *[[Lepituse frantsisklased]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Lepituse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Adunationis Tertii Regularis Ordinis S. Francisci'') – S.A. (1909) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *Loreto Sisters (Institute of the Blessed Virgin Mary) – I.B.V.M. *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon) – M.I.C. (1673) *[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695) *Marianists (Society of Mary) – S.M. *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *Marists (Society of Mary) – S. M.(1817) *Marist Brothers – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *[[Mill Hilli misjonärid]] (Mill Hilli Püha Joosepi Misjonäride Selts, ''Societas Missionarium Sancti Joseph de Mill Hill'') – M.H.M. (1866) *[[Minoriidid]] ([[frantsisklased|frantsisklaste]], mõnel pool ka nende [[konventuaalid]]e haru alternatiivne nimetus) *Missionaries of the Sacred Heart – M.S.C. *Norbertines or Premonstratensians (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *Piarists (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *Poor Clares (Nuns of the Order of St. Clare/(Order of Poor Ladies) – O.S.C. *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Redemptorists (Congregation of the Most Holy Redeemer) – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *[[Salesiaanid]] St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesiaani õed (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *[[Serviidid]] (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *[[Teatiinid]] (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *[[Trapistide ordu|Trapistid]] (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *[[Trinitaarid]] (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *[[Tselestiaanid]] (''defunct'') (1244) *[[Tselliidid]] ([[aleksiaanid]]e alternatiivne nimetus) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *[[Ursuliinid]] (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursuliinid (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *[[Vähemad regulaarkanoonikud]] (Vähemate Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Minorum'') – C.R.M. (1588) [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] mj53i4m2kwdhh1lbzsww2p6huatmcam 6165921 6165918 2022-07-22T22:26:09Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Aleksiaanid]] (Aleksiaani Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Alexianorum'') – C.F.A. (1870) *[[Annuntsiaadid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo de Annuntiatione Beatae Mariae Virginis'') – O.Ann.M. (1502) *[[Itaalia annunitsiaadid|Annuntsiaadid]] (Pühima Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo Sanctissimae Annuntiationis'') – O.Ss.A. (1604) *[[Assumptionistid]] (Maarja Taevassemineku Augustiinlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Augustinianorum ab Assumptione'') – A.A. (1845) *[[Augustiini õed, Jeesuse ja Maarja teenijad]] (Augustiini Õdede, Jeesuse ja Maarja Teenijate Kongregatsioon, ''Congregazione delle Suore Agostiniane Serve di Gesù e Maria'') – A.S.J.M., A.S.G.M. (1827) *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695) *[[Baptistiinid]] (Püha Ristija Johannese Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum a Sancto Ioannus Baptista'') – C.S.S.G.B. (1878) *[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530) *[[Basiliaanid]] (Püha Basiliuse Kongregatsioon, ''Congregatio Sancti Basilii'') – C.S.B. (1822) *[[Melkiidi basiliaanid|Basiliaanid]] **[[Aleppo Melkiitide Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Aleppensis Melkitarum'') **[[Püha Ristija Johannese Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sancti Iohannis Baptistae'') **[[Pühima Päästja Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sanctissimi Salvatoris'') *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *[[Bernardiinid]] ([[tsistertslased|tsistertslaste]] ja mõnel pool Ida-Euroopas ka [[frantsisklased|frantsisklaste]] rahvapärane nimetus) *[[Bernardiini õed]] (Esquermes’i Tsistertslaste Bernardiinide Nunnaordu, ''Ordo monialium cisterciensium bernardinarum de Esquermes'') – O.Cist. (1807) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346) *''Brothers of Christian Instruction of St Gabriel'' -S.G. (1711) *''Brothers of Mercy of Our Lady of Perpetual Help'' – F.M.M. *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Felitsiaanid]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Sancti Felicis de Cantalice Tertii Ordinis Regularis Sancti Francisci Seraphici'') – C.S.S.F. (1855) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) ** [[Frantsisklased-konventuaalid]] (Vähemate Vendade Konventuaalide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Conventualium'') – O.F.M.Conv. (1517) *[[Halastuse misjonärid]] (Halastuse Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariarum a Caritate'') – M.C. (1950) *[[Hieronümiidid]] (Püha Hieronymuse Ordu, ''Ordo Sancti Hieronymi'') – O.S.H. (1373) *[[Humiliaadid]] (Humiliaatide Ordu, ''Ordo Humiliatorum'') – O.H. (1201–1571) *[[Jesuiidid]] (Jeesuse Selts, ''Societas Jesu'') – S.J. (1534) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** [[Kamalduulid-eremiidid]] (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *[[Kaputsiinid]] (Vähemate Vendade Kaputsiinide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Capuccinorum'') – O.F.M. Cap. (1528) *[[Karmeliidid]] (''Order of Our Lady of Mt. Carmel'') – O.Carm., O.C.D., O.C.D.S. (1209) *''Carmelites of Mary Immaculate'' – C.M.I. *[[Kartuuslased]] – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *[[Klarissid]] (Püha Clara Ordu, ''Ordo Sanctae Clarae'') – O.S.Cl., O.S.C. (1212) *[[Kristlike koolide vennad]] (''Fratres Scholarum Christianarum'') – F.S.C. (1725) *[[Kristuse vere adorandid]] (Kõige Hinnalisema Vere Õed-Adorandid, ''Sorores Adoratrices Pretiossimi Sanguinis'') – A.S.C. (1834) *[[Ksaveeriuslased]] (ka ksaveriaanid; Püha Franciscus Xaveriuse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum a S. Francisco Xaverio'') – C.F.X. (1839) *''Columbans (Missionary Society of St. Columban)'' – S.S.C. *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Immaculatae Cordis Mariae (Congregation of the Immaculate Heart of Mary), also Scheutfathers, Scheutists, or Missionhurst'' – C.I.C.M. (1862) *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Disciples of the Lord'' – C.D.D *''Congregation of Holy Cross'' – C.S.C. *''Congregation of Notre Dame'' – C.N.D. *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *''Christian Brothers of Ireland'' – C.F.C (1802) *[[Krossieerid]] (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *[[Dehoniaanid]] (''Priests of the Sacred Heart of Jesus'') – S.C.J. *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Discalced Carmelites'' – O.C.D. *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Kristuse Leegiunärid – L.C. (1941) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lasalliaanid]] ([[kristlike koolide vennad|kristlike koolide vendade]] alternatiivne nimetus) *[[Lepituse frantsisklased]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Lepituse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Adunationis Tertii Regularis Ordinis S. Francisci'') – S.A. (1909) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *Loreto Sisters (Institute of the Blessed Virgin Mary) – I.B.V.M. *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon) – M.I.C. (1673) *[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695) *Marianists (Society of Mary) – S.M. *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *Marists (Society of Mary) – S. M.(1817) *Marist Brothers – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *[[Mill Hilli misjonärid]] (Mill Hilli Püha Joosepi Misjonäride Selts, ''Societas Missionarium Sancti Joseph de Mill Hill'') – M.H.M. (1866) *[[Minoriidid]] ([[frantsisklased|frantsisklaste]], mõnel pool ka nende [[konventuaalid]]e haru alternatiivne nimetus) *Missionaries of the Sacred Heart – M.S.C. *Norbertines or Premonstratensians (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *Piarists (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *Poor Clares (Nuns of the Order of St. Clare/(Order of Poor Ladies) – O.S.C. *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *Redemptorists (Congregation of the Most Holy Redeemer) – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *[[Salesiaanid]] St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesiaani õed (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *[[Serviidid]] (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *[[Teatiinid]] (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *[[Trapistide ordu|Trapistid]] (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *[[Trinitaarid]] (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *[[Tselestiaanid]] (''defunct'') (1244) *[[Tselliidid]] ([[aleksiaanid]]e alternatiivne nimetus) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *[[Ursuliinid]] (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursuliinid (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *[[Vähemad regulaarkanoonikud]] (Vähemate Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Minorum'') – C.R.M. (1588) [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] 8q0sq7a0am5bougc1zsd3q7vvjonzj8 6165923 6165921 2022-07-22T22:28:19Z Sacerdos79 801 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Aleksiaanid]] (Aleksiaani Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Alexianorum'') – C.F.A. (1870) *[[Annuntsiaadid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo de Annuntiatione Beatae Mariae Virginis'') – O.Ann.M. (1502) *[[Itaalia annunitsiaadid|Annuntsiaadid]] (Pühima Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo Sanctissimae Annuntiationis'') – O.Ss.A. (1604) *[[Assumptionistid]] (Maarja Taevassemineku Augustiinlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Augustinianorum ab Assumptione'') – A.A. (1845) *[[Augustiini õed, Jeesuse ja Maarja teenijad]] (Augustiini Õdede, Jeesuse ja Maarja Teenijate Kongregatsioon, ''Congregazione delle Suore Agostiniane Serve di Gesù e Maria'') – A.S.J.M., A.S.G.M. (1827) *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695) *[[Baptistiinid]] (Püha Ristija Johannese Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum a Sancto Ioannus Baptista'') – C.S.S.G.B. (1878) *[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530) *[[Basiliaanid]] (Püha Basiliuse Kongregatsioon, ''Congregatio Sancti Basilii'') – C.S.B. (1822) *[[Melkiidi basiliaanid|Basiliaanid]] **[[Aleppo Melkiitide Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Aleppensis Melkitarum'') **[[Püha Ristija Johannese Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sancti Iohannis Baptistae'') **[[Pühima Päästja Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sanctissimi Salvatoris'') *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *[[Bernardiinid]] ([[tsistertslased|tsistertslaste]] ja mõnel pool Ida-Euroopas ka [[frantsisklased|frantsisklaste]] rahvapärane nimetus) *[[Bernardiini õed]] (Esquermes’i Tsistertslaste Bernardiinide Nunnaordu, ''Ordo monialium cisterciensium bernardinarum de Esquermes'') – O.Cist. (1807) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346) *''Brothers of Christian Instruction of St Gabriel'' -S.G. (1711) *''Brothers of Mercy of Our Lady of Perpetual Help'' – F.M.M. *[[Dehoniaanid]] (Jeesuse Püha Südame Preestrite Kongregatsioon, ''Congregatio Sacerdotum a Sacro Corde Iesu'') – S.C.J., S.C.I. (1878) *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Felitsiaanid]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Sancti Felicis de Cantalice Tertii Ordinis Regularis Sancti Francisci Seraphici'') – C.S.S.F. (1855) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) ** [[Frantsisklased-konventuaalid]] (Vähemate Vendade Konventuaalide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Conventualium'') – O.F.M.Conv. (1517) *[[Halastuse misjonärid]] (Halastuse Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariarum a Caritate'') – M.C. (1950) *[[Hieronümiidid]] (Püha Hieronymuse Ordu, ''Ordo Sancti Hieronymi'') – O.S.H. (1373) *[[Humiliaadid]] (Humiliaatide Ordu, ''Ordo Humiliatorum'') – O.H. (1201–1571) *[[Jesuiidid]] (Jeesuse Selts, ''Societas Jesu'') – S.J. (1534) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** [[Kamalduulid-eremiidid]] (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *[[Kaputsiinid]] (Vähemate Vendade Kaputsiinide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Capuccinorum'') – O.F.M. Cap. (1528) *[[Karmeliidid]] (''Order of Our Lady of Mt. Carmel'') – O.Carm., O.C.D., O.C.D.S. (1209) *''Carmelites of Mary Immaculate'' – C.M.I. *[[Kartuuslased]] – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *[[Klarissid]] (Püha Clara Ordu, ''Ordo Sanctae Clarae'') – O.S.Cl., O.S.C. (1212) *[[Kristlike koolide vennad]] (''Fratres Scholarum Christianarum'') – F.S.C. (1725) *[[Kristuse vere adorandid]] (Kõige Hinnalisema Vere Õed-Adorandid, ''Sorores Adoratrices Pretiossimi Sanguinis'') – A.S.C. (1834) *[[Ksaveeriuslased]] (ka ksaveriaanid; Püha Franciscus Xaveriuse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum a S. Francisco Xaverio'') – C.F.X. (1839) *''Columbans (Missionary Society of St. Columban)'' – S.S.C. *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Immaculatae Cordis Mariae (Congregation of the Immaculate Heart of Mary), also Scheutfathers, Scheutists, or Missionhurst'' – C.I.C.M. (1862) *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Disciples of the Lord'' – C.D.D *''Congregation of Holy Cross'' – C.S.C. *''Congregation of Notre Dame'' – C.N.D. *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *''Christian Brothers of Ireland'' – C.F.C (1802) *[[Krossieerid]] (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Discalced Carmelites'' – O.C.D. *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Kristuse Leegiunärid – L.C. (1941) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lasalliaanid]] ([[kristlike koolide vennad|kristlike koolide vendade]] alternatiivne nimetus) *[[Lepituse frantsisklased]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Lepituse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Adunationis Tertii Regularis Ordinis S. Francisci'') – S.A. (1909) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *Loreto Sisters (Institute of the Blessed Virgin Mary) – I.B.V.M. *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon) – M.I.C. (1673) *[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695) *Marianists (Society of Mary) – S.M. *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *Marists (Society of Mary) – S. M.(1817) *Marist Brothers – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *[[Mill Hilli misjonärid]] (Mill Hilli Püha Joosepi Misjonäride Selts, ''Societas Missionarium Sancti Joseph de Mill Hill'') – M.H.M. (1866) *[[Minoriidid]] ([[frantsisklased|frantsisklaste]], mõnel pool ka nende [[konventuaalid]]e haru alternatiivne nimetus) *Missionaries of the Sacred Heart – M.S.C. *Norbertines or Premonstratensians (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *Piarists (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *Poor Clares (Nuns of the Order of St. Clare/(Order of Poor Ladies) – O.S.C. *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *Redemptorists (Congregation of the Most Holy Redeemer) – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *[[Salesiaanid]] St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesiaani õed (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *[[Serviidid]] (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *[[Teatiinid]] (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *[[Trapistide ordu|Trapistid]] (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *[[Trinitaarid]] (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *[[Tselestiaanid]] (''defunct'') (1244) *[[Tselliidid]] ([[aleksiaanid]]e alternatiivne nimetus) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *[[Ursuliinid]] (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursuliinid (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *[[Vähemad regulaarkanoonikud]] (Vähemate Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Minorum'') – C.R.M. (1588) [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] 7faqsjj6wcay5j316z9wp2bbmqcl85n 6165925 6165923 2022-07-22T22:49:54Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Aleksiaanid]] (Aleksiaani Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Alexianorum'') – C.F.A. (1870) *[[Annuntsiaadid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo de Annuntiatione Beatae Mariae Virginis'') – O.Ann.M. (1502) *[[Itaalia annunitsiaadid|Annuntsiaadid]] (Pühima Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo Sanctissimae Annuntiationis'') – O.Ss.A. (1604) *[[Assumptionistid]] (Maarja Taevassemineku Augustiinlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Augustinianorum ab Assumptione'') – A.A. (1845) *[[Augustiini õed, Jeesuse ja Maarja teenijad]] (Augustiini Õdede, Jeesuse ja Maarja Teenijate Kongregatsioon, ''Congregazione delle Suore Agostiniane Serve di Gesù e Maria'') – A.S.J.M., A.S.G.M. (1827) *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695) *[[Baptistiinid]] (Püha Ristija Johannese Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum a Sancto Ioannus Baptista'') – C.S.S.G.B. (1878) *[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530) *[[Basiliaanid]] (Püha Basiliuse Kongregatsioon, ''Congregatio Sancti Basilii'') – C.S.B. (1822) *[[Melkiidi basiliaanid|Basiliaanid]] **[[Aleppo Melkiitide Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Aleppensis Melkitarum'') **[[Püha Ristija Johannese Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sancti Iohannis Baptistae'') **[[Pühima Päästja Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sanctissimi Salvatoris'') *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *[[Bernardiinid]] ([[tsistertslased|tsistertslaste]] ja mõnel pool Ida-Euroopas ka [[frantsisklased|frantsisklaste]] rahvapärane nimetus) *[[Bernardiini õed]] (Esquermes’i Tsistertslaste Bernardiinide Nunnaordu, ''Ordo monialium cisterciensium bernardinarum de Esquermes'') – O.Cist. (1807) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346) *''Brothers of Christian Instruction of St Gabriel'' -S.G. (1711) *''Brothers of Mercy of Our Lady of Perpetual Help'' – F.M.M. *[[Dehoniaanid]] (Jeesuse Püha Südame Preestrite Kongregatsioon, ''Congregatio Sacerdotum a Sacro Corde Iesu'') – S.C.J., S.C.I. (1878) *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Felitsiaanid]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Sancti Felicis de Cantalice Tertii Ordinis Regularis Sancti Francisci Seraphici'') – C.S.S.F. (1855) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) ** [[Frantsisklased-konventuaalid]] (Vähemate Vendade Konventuaalide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Conventualium'') – O.F.M.Conv. (1517) *[[Halastuse misjonärid]] (Halastuse Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariarum a Caritate'') – M.C. (1950) *[[Hieronümiidid]] (Püha Hieronymuse Ordu, ''Ordo Sancti Hieronymi'') – O.S.H. (1373) *[[Humiliaadid]] (Humiliaatide Ordu, ''Ordo Humiliatorum'') – O.H. (1201–1571) *[[Jesuiidid]] (Jeesuse Selts, ''Societas Jesu'') – S.J. (1534) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** [[Kamalduulid-eremiidid]] (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *[[Kaputsiinid]] (Vähemate Vendade Kaputsiinide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Capuccinorum'') – O.F.M. Cap. (1528) *[[Karmeliidid]] (''Order of Our Lady of Mt. Carmel'') – O.Carm., O.C.D., O.C.D.S. (1209) *''Carmelites of Mary Immaculate'' – C.M.I. *[[Kartuuslased]] – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *[[Klarissid]] (Püha Clara Ordu, ''Ordo Sanctae Clarae'') – O.S.Cl., O.S.C. (1212) *[[Kristlike koolide vennad]] (''Fratres Scholarum Christianarum'') – F.S.C. (1725) *[[Kristuse vere adorandid]] (Kõige Hinnalisema Vere Õed-Adorandid, ''Sorores Adoratrices Pretiossimi Sanguinis'') – A.S.C. (1834) *[[Ksaveeriuslased]] (ka ksaveriaanid; Püha Franciscus Xaveriuse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum a S. Francisco Xaverio'') – C.F.X. (1839) *''Columbans (Missionary Society of St. Columban)'' – S.S.C. *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Immaculatae Cordis Mariae (Congregation of the Immaculate Heart of Mary), also Scheutfathers, Scheutists, or Missionhurst'' – C.I.C.M. (1862) *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Disciples of the Lord'' – C.D.D *''Congregation of Holy Cross'' – C.S.C. *''Congregation of Notre Dame'' – C.N.D. *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *''Christian Brothers of Ireland'' – C.F.C (1802) *[[Krossieerid]] (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Discalced Carmelites'' – O.C.D. *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Kristuse Leegiunärid – L.C. (1941) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lasalliaanid]] ([[kristlike koolide vennad|kristlike koolide vendade]] alternatiivne nimetus) *[[Lepituse frantsisklased]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Lepituse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Adunationis Tertii Regularis Ordinis S. Francisci'') – S.A. (1909) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *Loreto Sisters (Institute of the Blessed Virgin Mary) – I.B.V.M. *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon) – M.I.C. (1673) *[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695) *Marianists (Society of Mary) – S.M. *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *Marists (Society of Mary) – S. M.(1817) *Marist Brothers – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *[[Mill Hilli misjonärid]] (Mill Hilli Püha Joosepi Misjonäride Selts, ''Societas Missionarium Sancti Joseph de Mill Hill'') – M.H.M. (1866) *[[Minoriidid]] ([[frantsisklased|frantsisklaste]], mõnel pool ka nende [[konventuaalid]]e haru alternatiivne nimetus) *Missionaries of the Sacred Heart – M.S.C. *[[Premonstraadid]] (Norbertines, Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *Piarists (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *Poor Clares (Nuns of the Order of St. Clare/(Order of Poor Ladies) – O.S.C. *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *Redemptorists (Congregation of the Most Holy Redeemer) – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *[[Salesiaanid]] St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesiaani õed (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *[[Serviidid]] (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *[[Teatiinid]] (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *[[Trapistide ordu|Trapistid]] (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *[[Trinitaarid]] (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *[[Tselestiaanid]] (''defunct'') (1244) *[[Tselliidid]] ([[aleksiaanid]]e alternatiivne nimetus) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *[[Ursuliinid]] (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursuliinid (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *[[Vähemad regulaarkanoonikud]] (Vähemate Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Minorum'') – C.R.M. (1588) [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] e9v53qu6nk6t133iowlq1swwzq2yi00 6165926 6165925 2022-07-22T22:52:04Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Aleksiaanid]] (Aleksiaani Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Alexianorum'') – C.F.A. (1870) *[[Annuntsiaadid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo de Annuntiatione Beatae Mariae Virginis'') – O.Ann.M. (1502) *[[Itaalia annunitsiaadid|Annuntsiaadid]] (Pühima Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo Sanctissimae Annuntiationis'') – O.Ss.A. (1604) *[[Assumptionistid]] (Maarja Taevassemineku Augustiinlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Augustinianorum ab Assumptione'') – A.A. (1845) *[[Augustiini õed, Jeesuse ja Maarja teenijad]] (Augustiini Õdede, Jeesuse ja Maarja Teenijate Kongregatsioon, ''Congregazione delle Suore Agostiniane Serve di Gesù e Maria'') – A.S.J.M., A.S.G.M. (1827) *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695) *[[Baptistiinid]] (Püha Ristija Johannese Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum a Sancto Ioannus Baptista'') – C.S.S.G.B. (1878) *[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530) *[[Basiliaanid]] (Püha Basiliuse Kongregatsioon, ''Congregatio Sancti Basilii'') – C.S.B. (1822) *[[Melkiidi basiliaanid|Basiliaanid]] **[[Aleppo Melkiitide Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Aleppensis Melkitarum'') **[[Püha Ristija Johannese Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sancti Iohannis Baptistae'') **[[Pühima Päästja Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sanctissimi Salvatoris'') *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *[[Bernardiinid]] ([[tsistertslased|tsistertslaste]] ja mõnel pool Ida-Euroopas ka [[frantsisklased|frantsisklaste]] rahvapärane nimetus) *[[Bernardiini õed]] (Esquermes’i Tsistertslaste Bernardiinide Nunnaordu, ''Ordo monialium cisterciensium bernardinarum de Esquermes'') – O.Cist. (1807) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346) *''Brothers of Christian Instruction of St Gabriel'' -S.G. (1711) *''Brothers of Mercy of Our Lady of Perpetual Help'' – F.M.M. *[[Dehoniaanid]] (Jeesuse Püha Südame Preestrite Kongregatsioon, ''Congregatio Sacerdotum a Sacro Corde Iesu'') – S.C.J., S.C.I. (1878) *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Felitsiaanid]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Sancti Felicis de Cantalice Tertii Ordinis Regularis Sancti Francisci Seraphici'') – C.S.S.F. (1855) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) ** [[Frantsisklased-konventuaalid]] (Vähemate Vendade Konventuaalide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Conventualium'') – O.F.M.Conv. (1517) *[[Halastuse misjonärid]] (Halastuse Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariarum a Caritate'') – M.C. (1950) *[[Hieronümiidid]] (Püha Hieronymuse Ordu, ''Ordo Sancti Hieronymi'') – O.S.H. (1373) *[[Humiliaadid]] (Humiliaatide Ordu, ''Ordo Humiliatorum'') – O.H. (1201–1571) *[[Jesuiidid]] (Jeesuse Selts, ''Societas Jesu'') – S.J. (1534) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** [[Kamalduulid-eremiidid]] (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *[[Kaputsiinid]] (Vähemate Vendade Kaputsiinide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Capuccinorum'') – O.F.M. Cap. (1528) *[[Karmeliidid]] (''Order of Our Lady of Mt. Carmel'') – O.Carm., O.C.D., O.C.D.S. (1209) *''Carmelites of Mary Immaculate'' – C.M.I. *[[Kartuuslased]] – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *[[Klarissid]] (Püha Clara Ordu, ''Ordo Sanctae Clarae'') – O.S.Cl., O.S.C. (1212) *[[Kristlike koolide vennad]] (''Fratres Scholarum Christianarum'') – F.S.C. (1725) *[[Kristuse vere adorandid]] (Kõige Hinnalisema Vere Õed-Adorandid, ''Sorores Adoratrices Pretiossimi Sanguinis'') – A.S.C. (1834) *[[Ksaveeriuslased]] (ka ksaveriaanid; Püha Franciscus Xaveriuse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum a S. Francisco Xaverio'') – C.F.X. (1839) *''Columbans (Missionary Society of St. Columban)'' – S.S.C. *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Immaculatae Cordis Mariae (Congregation of the Immaculate Heart of Mary), also Scheutfathers, Scheutists, or Missionhurst'' – C.I.C.M. (1862) *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Disciples of the Lord'' – C.D.D *''Congregation of Holy Cross'' – C.S.C. *''Congregation of Notre Dame'' – C.N.D. *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *''Christian Brothers of Ireland'' – C.F.C (1802) *[[Krossieerid]] (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Discalced Carmelites'' – O.C.D. *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Kristuse Leegiunärid – L.C. (1941) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lasalliaanid]] ([[kristlike koolide vennad|kristlike koolide vendade]] alternatiivne nimetus) *[[Lepituse frantsisklased]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Lepituse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Adunationis Tertii Regularis Ordinis S. Francisci'') – S.A. (1909) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *Loreto Sisters (Institute of the Blessed Virgin Mary) – I.B.V.M. *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon) – M.I.C. (1673) *[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695) *Marianists (Society of Mary) – S.M. *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *Marists (Society of Mary) – S. M.(1817) *Marist Brothers – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *[[Mill Hilli misjonärid]] (Mill Hilli Püha Joosepi Misjonäride Selts, ''Societas Missionarium Sancti Joseph de Mill Hill'') – M.H.M. (1866) *[[Minoriidid]] ([[frantsisklased|frantsisklaste]], mõnel pool ka nende [[konventuaalid]]e haru alternatiivne nimetus) *Missionaries of the Sacred Heart – M.S.C. *[[Premonstraadid]] (Norbertines, Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *[[Piaristid]] (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *Poor Clares (Nuns of the Order of St. Clare/(Order of Poor Ladies) – O.S.C. *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *Redemptorists (Congregation of the Most Holy Redeemer) – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *[[Salesiaanid]] St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesiaani õed (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *[[Serviidid]] (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *[[Teatiinid]] (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *[[Trapistide ordu|Trapistid]] (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *[[Trinitaarid]] (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *[[Tselestiaanid]] (''defunct'') (1244) *[[Tselliidid]] ([[aleksiaanid]]e alternatiivne nimetus) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *[[Ursuliinid]] (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursuliinid (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *[[Vähemad regulaarkanoonikud]] (Vähemate Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Minorum'') – C.R.M. (1588) [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] ktcohs65qb1u3132vie107oy4w3p4iu 6165927 6165926 2022-07-22T22:55:23Z Evlper 104506 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Aleksiaanid]] (Aleksiaani Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Alexianorum'') – C.F.A. (1870) *[[Annuntsiaadid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo de Annuntiatione Beatae Mariae Virginis'') – O.Ann.M. (1502) *[[Itaalia annunitsiaadid|Annuntsiaadid]] (Pühima Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo Sanctissimae Annuntiationis'') – O.Ss.A. (1604) *[[Assumptionistid]] (Maarja Taevassemineku Augustiinlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Augustinianorum ab Assumptione'') – A.A. (1845) *[[Augustiini õed, Jeesuse ja Maarja teenijad]] (Augustiini Õdede, Jeesuse ja Maarja Teenijate Kongregatsioon, ''Congregazione delle Suore Agostiniane Serve di Gesù e Maria'') – A.S.J.M., A.S.G.M. (1827) *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695) *[[Baptistiinid]] (Püha Ristija Johannese Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum a Sancto Ioannus Baptista'') – C.S.S.G.B. (1878) *[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530) *[[Basiliaanid]] (Püha Basiliuse Kongregatsioon, ''Congregatio Sancti Basilii'') – C.S.B. (1822) *[[Melkiidi basiliaanid|Basiliaanid]] **[[Aleppo Melkiitide Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Aleppensis Melkitarum'') **[[Püha Ristija Johannese Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sancti Iohannis Baptistae'') **[[Pühima Päästja Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sanctissimi Salvatoris'') *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *[[Bernardiinid]] ([[tsistertslased|tsistertslaste]] ja mõnel pool Ida-Euroopas ka [[frantsisklased|frantsisklaste]] rahvapärane nimetus) *[[Bernardiini õed]] (Esquermes’i Tsistertslaste Bernardiinide Nunnaordu, ''Ordo monialium cisterciensium bernardinarum de Esquermes'') – O.Cist. (1807) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346) *''Brothers of Christian Instruction of St Gabriel'' -S.G. (1711) *''Brothers of Mercy of Our Lady of Perpetual Help'' – F.M.M. *[[Dehoniaanid]] (Jeesuse Püha Südame Preestrite Kongregatsioon, ''Congregatio Sacerdotum a Sacro Corde Iesu'') – S.C.J., S.C.I. (1878) *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Felitsiaanid]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Sancti Felicis de Cantalice Tertii Ordinis Regularis Sancti Francisci Seraphici'') – C.S.S.F. (1855) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) ** [[Frantsisklased-konventuaalid]] (Vähemate Vendade Konventuaalide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Conventualium'') – O.F.M.Conv. (1517) *[[Halastuse misjonärid]] (Halastuse Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariarum a Caritate'') – M.C. (1950) *[[Hieronümiidid]] (Püha Hieronymuse Ordu, ''Ordo Sancti Hieronymi'') – O.S.H. (1373) *[[Humiliaadid]] (Humiliaatide Ordu, ''Ordo Humiliatorum'') – O.H. (1201–1571) *[[Jesuiidid]] (Jeesuse Selts, ''Societas Jesu'') – S.J. (1534) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** [[Kamalduulid-eremiidid]] (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *[[Kaputsiinid]] (Vähemate Vendade Kaputsiinide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Capuccinorum'') – O.F.M. Cap. (1528) *[[Karmeliidid]] (''Order of Our Lady of Mt. Carmel'') – O.Carm., O.C.D., O.C.D.S. (1209) *''Carmelites of Mary Immaculate'' – C.M.I. *[[Kartuuslased]] – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *[[Klarissid]] (Püha Clara Ordu, ''Ordo Sanctae Clarae'') – O.S.Cl., O.S.C. (1212) *[[Kristlike koolide vennad]] (''Fratres Scholarum Christianarum'') – F.S.C. (1725) *[[Kristuse vere adorandid]] (Kõige Hinnalisema Vere Õed-Adorandid, ''Sorores Adoratrices Pretiossimi Sanguinis'') – A.S.C. (1834) *[[Ksaveeriuslased]] (ka ksaveriaanid; Püha Franciscus Xaveriuse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum a S. Francisco Xaverio'') – C.F.X. (1839) *''Columbans (Missionary Society of St. Columban)'' – S.S.C. *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Immaculatae Cordis Mariae (Congregation of the Immaculate Heart of Mary), also Scheutfathers, Scheutists, or Missionhurst'' – C.I.C.M. (1862) *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Disciples of the Lord'' – C.D.D *''Congregation of Holy Cross'' – C.S.C. *''Congregation of Notre Dame'' – C.N.D. *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *''Christian Brothers of Ireland'' – C.F.C (1802) *[[Krossieerid]] (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Discalced Carmelites'' – O.C.D. *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Kristuse Leegiunärid – L.C. (1941) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lasalliaanid]] ([[kristlike koolide vennad|kristlike koolide vendade]] alternatiivne nimetus) *[[Lepituse frantsisklased]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Lepituse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Adunationis Tertii Regularis Ordinis S. Francisci'') – S.A. (1909) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *Loreto Sisters (Institute of the Blessed Virgin Mary) – I.B.V.M. *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon) – M.I.C. (1673) *[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695) *Marianists (Society of Mary) – S.M. *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *Marists (Society of Mary) – S. M.(1817) *Marist Brothers – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *[[Mill Hilli misjonärid]] (Mill Hilli Püha Joosepi Misjonäride Selts, ''Societas Missionarium Sancti Joseph de Mill Hill'') – M.H.M. (1866) *[[Minoriidid]] ([[frantsisklased|frantsisklaste]], mõnel pool ka nende [[konventuaalid]]e haru alternatiivne nimetus) *Missionaries of the Sacred Heart – M.S.C. *[[Premonstraadid]] ehk norbertiinid (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *[[Piaristid]] (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *Poor Clares (Nuns of the Order of St. Clare/(Order of Poor Ladies) – O.S.C. *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *Redemptorists (Congregation of the Most Holy Redeemer) – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *[[Salesiaanid]] St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesiaani õed (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *[[Serviidid]] (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *[[Teatiinid]] (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *[[Trapistide ordu|Trapistid]] (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *[[Trinitaarid]] (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *[[Tselestiaanid]] (''defunct'') (1244) *[[Tselliidid]] ([[aleksiaanid]]e alternatiivne nimetus) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *[[Ursuliinid]] (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursuliinid (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *[[Vähemad regulaarkanoonikud]] (Vähemate Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Minorum'') – C.R.M. (1588) [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] 6u5id9in6u0apld6m6n0vyhsmdcl23m 6166107 6165927 2022-07-23T10:44:46Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Katoliku ordud''' jagunevad mitmetesse tüüpidesse. Kaks suuremat jaotust on ordud (''ordo proper'') ja kongregatsioonid (''congregatio''). Algselt olid orduvendadele või -õdedele igas ordus omad spetsiifilised tõotused (vaesuse, karskus, kuulekus jmt koos isiklike tõotustega jne). Alates [[13. sajand]]ist hakati kasutama lihtsamaid tõotusi ning neid ühendusi nimetatakse pigem kongregatsioonideks. *[[Aleksiaanid]] (Aleksiaani Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Alexianorum'') – C.F.A. (1870) *[[Annuntsiaadid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo de Annuntiatione Beatae Mariae Virginis'') – O.Ann.M. (1502) *[[Itaalia annuntsiaadid|Annuntsiaadid]] (Pühima Maarja Kuulutamise Ordu, ''Ordo Sanctissimae Annuntiationis'') – O.Ss.A. (1604) *[[Assumptionistid]] (Maarja Taevassemineku Augustiinlaste Kongregatsioon, ''Congregatio Augustinianorum ab Assumptione'') – A.A. (1845) *[[Augustiini õed, Jeesuse ja Maarja teenijad]] (Augustiini Õdede, Jeesuse ja Maarja Teenijate Kongregatsioon, ''Congregazione delle Suore Agostiniane Serve di Gesù e Maria'') – A.S.J.M., A.S.G.M. (1827) *[[Augustiinlased]] **[[Augustiinlased-eremiidid]] (Püha Augustinuse Eremiitide Ordu, ''Ordo Eremitarum Sancti Augustini'') – O.S.A. (1256) **[[Augustiinlased-hospitaliidid]] (Jeesuse Halastuse Regulaarkanonissid-Hospitaliidid, ''Chanoinesses régulières hospitalières de la miséricorde de Jésus'') – C.R.O.S.A. (1625) **[[Augustiinlased-koorihärrad]] (Püha Augustinuse Regulaarkanoonikud, ''Canonici regulari Sancti Augustini'') – C.R.S.A. (12. saj., ühine organisatsioon 1959) **[[Augustiinlased-rekollektid]] (Augustiinlaste-Rekollektide Ordu, ''Ordo Augustinianorum Recollectorum'') – O.A.R. (1588) *[[Baladiidid]] (Liibanoni Maroniitide Ordu, ''Ordo Libanensis Maronitarum'') – O.L.M. (1695) *[[Baptistiinid]] (Püha Ristija Johannese Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum a Sancto Ioannus Baptista'') – C.S.S.G.B. (1878) *[[Barnabiidid]] (Püha Pauluse Regulaarkleerikute Kongregatsioon, ''Congregatio Clericorum Regularium Sancti Pauli'') – C.R.S.P. (1530) *[[Basiliaanid]] (Püha Basiliuse Kongregatsioon, ''Congregatio Sancti Basilii'') – C.S.B. (1822) *[[Melkiidi basiliaanid|Basiliaanid]] **[[Aleppo Melkiitide Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Aleppensis Melkitarum'') **[[Püha Ristija Johannese Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sancti Iohannis Baptistae'') **[[Pühima Päästja Basiliaanide Ordu]] (''Ordo Basilianus Sanctissimi Salvatoris'') *[[Benediktlased]] (Püha Benedictuse Ordu, ''Ordo Sancti Benedicti'') – O.S.B. (6. saj., ühine organisatsioon 1893) *[[Bernardiinid]] ([[tsistertslased|tsistertslaste]] ja mõnel pool Ida-Euroopas ka [[frantsisklased|frantsisklaste]] rahvapärane nimetus) *[[Bernardiini õed]] (Esquermes’i Tsistertslaste Bernardiinide Nunnaordu, ''Ordo monialium cisterciensium bernardinarum de Esquermes'') – O.Cist. (1807) *[[Birgitiinide ordu|Birgitiinid]] (Pühima Päästja Ordu, ''Ordo Sanctissimi Salvatoris'') – O.Ss.S. (1346) *''Brothers of Christian Instruction of St Gabriel'' -S.G. (1711) *''Brothers of Mercy of Our Lady of Perpetual Help'' – F.M.M. *[[Dehoniaanid]] (Jeesuse Püha Südame Preestrite Kongregatsioon, ''Congregatio Sacerdotum a Sacro Corde Iesu'') – S.C.J., S.C.I. (1878) *[[Dominiiklased]] (Jutlustajate Ordu, ''Ordo Praedicatorum'') – O.P. (1216) *[[Eudistid]] (Jeesuse ja Maarja Kongregatsioon, ''Congregatio Iesu et Mariae'') – C.I.M., C.J.M. (1643) *[[Felitsiaanid]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Õdede Kongregatsioon, ''Congregatio Sororum Sancti Felicis de Cantalice Tertii Ordinis Regularis Sancti Francisci Seraphici'') – C.S.S.F. (1855) *[[Frantsisklased]] (Vähemate Vendade Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum'') – O.F.M. (1209) ** [[Frantsisklased-konventuaalid]] (Vähemate Vendade Konventuaalide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Conventualium'') – O.F.M.Conv. (1517) *[[Halastuse misjonärid]] (Halastuse Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariarum a Caritate'') – M.C. (1950) *[[Hieronümiidid]] (Püha Hieronymuse Ordu, ''Ordo Sancti Hieronymi'') – O.S.H. (1373) *[[Humiliaadid]] (Humiliaatide Ordu, ''Ordo Humiliatorum'') – O.H. (1201–1571) *[[Jesuiidid]] (Jeesuse Selts, ''Societas Jesu'') – S.J. (1534) *[[Kamalduulid]] (Püha Benedictuse Ordu Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Camaldulensis Ordinis Sancti Benedicti'') – O.S.B.Cam. (1012) ** [[Kamalduulid-eremiidid]] (Monte Corona Erakute Kamalduulide Kongregatsioon, ''Congregatio Eremitarum Camaldulensium Montis Coronae'') – E.C.M.C., Er.Cam. (1510) *[[Kamilliaanid]] (Haigepõetajate Regulaarkleerikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Ministrantium Infirmis'') – M.I. (1586) *[[Kanossiaanid]] (''Canossian Daughters and Sons of Charity'') – F.D.D.C. *[[Kaputsiinid]] (Vähemate Vendade Kaputsiinide Ordu, ''Ordo Fratrum Minorum Capuccinorum'') – O.F.M. Cap. (1528) *[[Karmeliidid]] (''Order of Our Lady of Mt. Carmel'') – O.Carm., O.C.D., O.C.D.S. (1209) *''Carmelites of Mary Immaculate'' – C.M.I. *[[Kartuuslased]] – O.Cart. (1084) *[[Klaretiinid]] (Pühima Neitsi Maarja Puhta Südame Poegade-Misjonäride Kongregatsioon, ''Congregatio Missionariorum Filiorum Immaculati Cordis Beatae Mariae Virginis'') – C.M.F. (1849) *[[Klarissid]] (Püha Clara Ordu, ''Ordo Sanctae Clarae'') – O.S.Cl., O.S.C. (1212) *[[Kristlike koolide vennad]] (''Fratres Scholarum Christianarum'') – F.S.C. (1725) *[[Kristuse vere adorandid]] (Kõige Hinnalisema Vere Õed-Adorandid, ''Sorores Adoratrices Pretiossimi Sanguinis'') – A.S.C. (1834) *[[Ksaveeriuslased]] (ka ksaveriaanid; Püha Franciscus Xaveriuse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum a S. Francisco Xaverio'') – C.F.X. (1839) *''Columbans (Missionary Society of St. Columban)'' – S.S.C. *''Companion of the Cross'' – C.C. *''Congregatio Immaculatae Cordis Mariae (Congregation of the Immaculate Heart of Mary), also Scheutfathers, Scheutists, or Missionhurst'' – C.I.C.M. (1862) *''Congregatio Sororum Ursulinarum a Sacro Corde Iesu Agonizantis (Zgromadzenie Sióstr Urszulanek Serca Jezusa Konającego, Congregation of the Ursulines of the Agonizing Heart of Jesus), also Grey Ursulines'' – USJK (1920) *''Congregation of the Disciples of the Lord'' – C.D.D *''Congregation of Holy Cross'' – C.S.C. *''Congregation of Notre Dame'' – C.N.D. *''Congregation of the Sacred Hearts of Jesus and Mary'' – SS.CC. (1800) *''Christian Brothers of Ireland'' – C.F.C (1802) *[[Krossieerid]] (''Canons Regular of the Holy Cross'') – O.S.C. *''Daughters of Charity of St. Vincent de Paul'' – D.C. *''Daughters of Divine Charity'' – F.D.C. (1868) *''Daughters of the Holy Spirit'' – D.H.S. (1706) *''Divine Word Missionaries'' – S.V.D. (1875) *''Discalced Carmelites'' – O.C.D. *''Dottrinari'' (''Congregazione dei Preti della Dottrina Cristiana'') – D.C. *''Franciscan Brothers of Brooklyn'' – O.S.F. *''Franciscan Missionaries of the Divine Motherhood'' – F.M.D.M *''Franciscan Missionaries of Mary'' – F.M.M *''Fathers of Mercy – (Congregatio Presbyterorum a Misericordia)'' *''Franciscan Friars of the Third Order Regular'' – T.O.R. *''Fransalians (Missionaries of St. Francis de Sales)'' – M.S.F.S. *''Grey Nuns of the Sacred Heart'' – G.N.S.H *''Good Shepherd Sisters'' – R.G.S *''Handmaids of the Blessed Sacrament and of Charity'' – A.A.S.C. *''Handmaids of the Precious Blood'' – H.P.B. *''Handmaids of the Sacred Heart of Jesus'' – A.A.S.C. *''Holy Cross Fathers (Congregation of Holy Cross)'' – C.S.C. *''Order of Hospitalers (Hospitaler Brothers of St. John of God)'' – O.H. (1100) *''Infant Jesus Sisters'' (Nicolas Barre) – I.J *''Institute of Christ the King Sovereign Priest'' – I.C.R.S.S. (1990) *''Institute of the Incarnate Word'' – I.I.W. (1984) *''Josephines of Asti (Oblates of St. Joseph)'' – O.S.I. *Josephite Fathers and Brothers (St. Joseph's Society of the Sacred Heart) – S.S.J. *''Lazarists or Vincentians (Congregation of the Mission)'' – C.M. (1624) *Kristuse Leegiunärid – L.C. (1941) *Little Brothers of the Good Shepperd – B.G.S *Little Sisters of the Poor – L.S.P. (ca. 1700s) *[[Lasalliaanid]] ([[kristlike koolide vennad|kristlike koolide vendade]] alternatiivne nimetus) *[[Lepituse frantsisklased]] (Püha Franciscuse III Regulaarordu Lepituse Vendade Kongregatsioon, ''Congregatio Fratrum Adunationis Tertii Regularis Ordinis S. Francisci'') – S.A. (1909) *[[Lootuse Vennaskond]] (''Brotherhood of Hope'') – B.H. (1980) *Loreto Sisters (Institute of the Blessed Virgin Mary) – I.B.V.M. *[[Pärispatuta Saamise Mariaanid|Mariaanid]] (Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon) – M.I.C. (1673) *[[Mariamiidid]] (Õnnistatud Neitsi Maarja Maroniidi Ordu, ''Ordo Maronita Beatae Mariae Virginis'') – O.M.M. (1695) *Marianists (Society of Mary) – S.M. *Marianist Sisters (Daughters of Mary Immaculate) – F.M.I. *Marists (Society of Mary) – S. M.(1817) *Marist Brothers – F.M.S. (1817) *Maryknoll (Catholic Foreign Mission Society of America) – M.M. (1911) *Mercedarians (Order of Our Lady of Mercy) – O. de M. *[[Mill Hilli misjonärid]] (Mill Hilli Püha Joosepi Misjonäride Selts, ''Societas Missionarium Sancti Joseph de Mill Hill'') – M.H.M. (1866) *[[Minoriidid]] ([[frantsisklased|frantsisklaste]], mõnel pool ka nende [[konventuaalid]]e haru alternatiivne nimetus) *Missionaries of the Sacred Heart – M.S.C. *[[Premonstraadid]] ehk norbertiinid (Canons Regular of Prémontré) – C.R.P., O.Praem. (1120) *Olivetans (Order of Our Lady of Mount Olivet) (1313) *Oblates Of Mary Immaculate – O.M.I. (1816) *Oblates Of The Virgin Mary – O.M.V. (1827) *Oblate Sisters of Providence -O.S.P. (1829) *Oratorians (Oratory of St. Philip Neri) – C.O., Cong. Orat. (1500s) *Order of St. Elisabeth O.S.E. (1622) *Pallottines (Society of the Catholic Apostolate) – S.A.C. (1835) *Paris Foreign Missions Society (Missions Etrangères de Paris) – M.E.P. (1658) *Passionists [1] (Congregation of the Passion) – C.P. (1720) *Pauline Fathers (Order of Saint Paul the First Hermit) [2] *Paulists (Congregation of St. Paul) – C.S.P. *[[Piaristid]] (Clerics Regulars Poors of the Mother of God of the Pious Schools) – Sch.P. (1617) *Poor Clares (Nuns of the Order of St. Clare/(Order of Poor Ladies) – O.S.C. *Presentation Brothers – F.P.M. *Presentation Sisters – P.M. *Presentation Sisters or Sisters of the Presentation of the Blessed Virgin Mary – P.B.V.M. *Priestly Fraternity of St. Peter – F.S.S.P. (1988) *Püha Pauluse Ingellikud Õed – A.S.S.P. *Redemptorists (Congregation of the Most Holy Redeemer) – C.Ss.R. (1732) *Religious of the Cenacle – R.C. *Religious Sisters of Mercy of Alma, Michigan – R.S.M. *Resurrectionists – C.R. *Rogationists of the Heart of Jesus – R.C.J. *Rosminians (Institute of Charity) – I.C. *Sacramentines (Congregation of the Blessed Sacrament) – S.S.S. *[[Salesiaanid]] St. John Bosco – S.D.B. (1857) *Salesiaani õed (Daughters of Mary Help of Christian) – F.M.A. *Salvatorians (Society of the Divine Savior) – S.D.S. *Scalabrians (Congregation of the Missionaries of St. Charles Borromeo) – C.S. (1887) *School Sisters of Notre Dame – S.S.N.D. (1833) *[[Serviidid]] (Order of Friars, Servants of Mary) – O.S.M. (1233) *Sister Adorers of the Precious Blood – R.P.G. (1861) *Sisters Adorers of the Royal Heart of Jesus Christ Sovereign Priest *Sisters of Charity – S.C. *Sisters of Charity of the Blessed Virgin Mary – B.V.M. *Sisters of Charity of the Incarnate Word *Sisters of the Holy Names of Jesus and Mary – S.N.J.M. (1844) *Sisters of La Retraite *Sisters of Mercy – R.S.M. (1831) *Sisters of Notre Dame de Namur – S.N.D., S.N.D. de N. (1803) *Sisters of Our Lady of Mercy *Sisters of St Joseph – C.S.J. or S.S.J. (1650) *Sisters of St Joseph of the Sacred Heart – S.S.J. (1866) *Society of the Precious Blood (Precious Blood Fathers) – C.PP.S. *Sisters, Servants of the Immaculate Heart of Mary – IHM – 1845 *Society of St. Paul – S.S.P (1914) *Spiritans or Holy Ghost Fathers (Congregation of the Holy Ghost) – C.S.Sp (1703) *Stigmatines (Congregation of the Sacred Stigmata) – C.S.S. *Sulpician Fathers (Society of Saint Sulpice) – S.S., P.S.S. (1642) *[[Teatiinid]] (Congregation of Clerics Regular) – C.R. (1524) *[[Trapistide ordu|Trapistid]] (Order of Cistercians of the Strict Observance) – O.C.R., O.C.S.O. (1662) *[[Trinitaarid]] (Order of the Most Holy Trinity) – O.SS.T. (1194) *[[Tselestiaanid]] (''defunct'') (1244) *[[Tselliidid]] ([[aleksiaanid]]e alternatiivne nimetus) *[[Tsistertslased]] – O.Cist. (1098) *[[Ursuliinid]] (Ursuline Nuns of the Roman Union) – O.S.U. (1535) *Ursuliinid (Ursuline Sisters of Tildonck) – S.U. (1535) *Verbum Dei Missionary Fraternity – M.V.D.F *Viatorians (Clerics of Saint Viator) – C.S.V. (1831) *Vincentians or Lazarists (Congregation of the Mission) – C.M. *Vocationists (Clerics of the Divine Vocation) – S.D.V. *[[Vähemad regulaarkanoonikud]] (Vähemate Regulaarkanoonikute Ordu, ''Ordo Clericorum Regularium Minorum'') – C.R.M. (1588) [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Katoliiklus]] nnnjon13a0rvd3243csmhp75bp7lowv 2 633967 6165640 2022-07-22T14:48:46Z Märt Põder 55549 Uus lehekülg: ''''Eesti raadiokanalite''' eksperimentaalne nimekiri [[Vikiandme|Vikiandmete]] päringuna. == Järjestatud nimekiri == {{Wikidata loend |sparql=# Eestikeelsed ja/või Eestis levitatavad raadiokanalid SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?langCode;SEPARATOR="; ") as ?language) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?runAtLabel;SEPARATOR="; ") as ?location) ?desc (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?ownedByLabel;SEPARATOR="; ") as ?owner) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?homeU...' wikitext text/x-wiki '''Eesti raadiokanalite''' eksperimentaalne nimekiri [[Vikiandme|Vikiandmete]] päringuna. == Järjestatud nimekiri == {{Wikidata loend |sparql=# Eestikeelsed ja/või Eestis levitatavad raadiokanalid SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?langCode;SEPARATOR="; ") as ?language) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?runAtLabel;SEPARATOR="; ") as ?location) ?desc (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?ownedByLabel;SEPARATOR="; ") as ?owner) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?homeUrl;SEPARATOR="; ") as ?home) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?streamUrl;SEPARATOR="; ") as ?stream) WHERE { { ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:Q25582589; wdt:P17|wdt:P2541 wd:Q191. OPTIONAL { ?item wdt:P407|wdt:P2936 ?channelLang. } } UNION { ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:; wdt:P407|wdt:P2936 wd:Q9072. OPTIONAL { ?item wdt:P2541 ?operatingLocation. } OPTIONAL { ?item wdt:P17 ?country. } FILTER(?country != wd:Q191 || ?operatingLocation != wd:Q191) } UNION { SELECT ?item (COUNT(DISTINCT ?onWiki) AS ?articleCount) WHERE { ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:Q25582589; wdt:P17|wdt:P2541 wd:Q191. ?onWiki schema:about ?item. } GROUP BY ?item ORDER BY DESC(?articleCount) } # Ainult kanalid, mille kohta on artikleid rohkem kui n keeles FILTER(IF(BOUND(?articleCount), ?articleCount >= 7, True)) # N-ö käsitsi eemaldamine FILTER(?item NOT IN (wd:Q208491, wd:Q157118, wd:Q629733, wd:Q2566240, wd:Q434629, wd:Q614244, wd:Q4216309, wd:Q60850800, wd:Q21661612, wd:Q83263846, wd:Q20854272)) # Eemalda need, mis enam ei tegutse MINUS { ?item wdt:P576|wdt:P582 ?closeDate. } # Eemalda netiraadiod MINUS { ?item wdt:P31 wd:Q184973. } OPTIONAL { ?item wdt:P963 ?streamUrl. } OPTIONAL { ?item wdt:P2936|wdt:P407 ?lang. ?lang wdt:P218 ?langCode } OPTIONAL { ?item wdt:P127|wdt:P137|wdt:P112 ?ownedBy. } OPTIONAL { ?item wdt:P17|wdt:P2541 ?runAt . } OPTIONAL { ?item wdt:P856 ?homeUrl. } SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,[AUTO_LANGUAGE],uk,ru,fi,de". ?item rdfs:label ?itemLabel. ?ownedBy rdfs:label ?ownedByLabel. ?runAt rdfs:label ?runAtLabel. ?item schema:description ?desc. } } GROUP BY ?item ?itemLabel ?desc ORDER BY DESC(?stream) |columns=?item, ?language, ?location, ?desc, ?owner, ?home, ?stream |summary=itemnumber |links=red |language=et }} {{Wikidata loendi lõpp}} 6qa5l9rmwtt659ynw94p4jke2zb8pi9 6165641 6165640 2022-07-22T14:49:00Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] wikitext text/x-wiki '''Eesti raadiokanalite''' eksperimentaalne nimekiri [[Vikiandme|Vikiandmete]] päringuna. == Järjestatud nimekiri == {{Wikidata loend |sparql=# Eestikeelsed ja/või Eestis levitatavad raadiokanalid SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?langCode;SEPARATOR="; ") as ?language) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?runAtLabel;SEPARATOR="; ") as ?location) ?desc (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?ownedByLabel;SEPARATOR="; ") as ?owner) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?homeUrl;SEPARATOR="; ") as ?home) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?streamUrl;SEPARATOR="; ") as ?stream) WHERE { { ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:Q25582589; wdt:P17|wdt:P2541 wd:Q191. OPTIONAL { ?item wdt:P407|wdt:P2936 ?channelLang. } } UNION { ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:; wdt:P407|wdt:P2936 wd:Q9072. OPTIONAL { ?item wdt:P2541 ?operatingLocation. } OPTIONAL { ?item wdt:P17 ?country. } FILTER(?country != wd:Q191 || ?operatingLocation != wd:Q191) } UNION { SELECT ?item (COUNT(DISTINCT ?onWiki) AS ?articleCount) WHERE { ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:Q25582589; wdt:P17|wdt:P2541 wd:Q191. ?onWiki schema:about ?item. } GROUP BY ?item ORDER BY DESC(?articleCount) } # Ainult kanalid, mille kohta on artikleid rohkem kui n keeles FILTER(IF(BOUND(?articleCount), ?articleCount >= 7, True)) # N-ö käsitsi eemaldamine FILTER(?item NOT IN (wd:Q208491, wd:Q157118, wd:Q629733, wd:Q2566240, wd:Q434629, wd:Q614244, wd:Q4216309, wd:Q60850800, wd:Q21661612, wd:Q83263846, wd:Q20854272)) # Eemalda need, mis enam ei tegutse MINUS { ?item wdt:P576|wdt:P582 ?closeDate. } # Eemalda netiraadiod MINUS { ?item wdt:P31 wd:Q184973. } OPTIONAL { ?item wdt:P963 ?streamUrl. } OPTIONAL { ?item wdt:P2936|wdt:P407 ?lang. ?lang wdt:P218 ?langCode } OPTIONAL { ?item wdt:P127|wdt:P137|wdt:P112 ?ownedBy. } OPTIONAL { ?item wdt:P17|wdt:P2541 ?runAt . } OPTIONAL { ?item wdt:P856 ?homeUrl. } SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,[AUTO_LANGUAGE],uk,ru,fi,de". ?item rdfs:label ?itemLabel. ?ownedBy rdfs:label ?ownedByLabel. ?runAt rdfs:label ?runAtLabel. ?item schema:description ?desc. } } GROUP BY ?item ?itemLabel ?desc ORDER BY DESC(?stream) |columns=?item, ?language, ?location, ?desc, ?owner, ?home, ?stream |summary=itemnumber |links=red |language=et }} {| class='wikitable sortable' style='width:100%' ! ?item ! ?language ! ?location ! ?desc ! ?owner ! ?home ! ?stream |- | [[Klassikaraadio]] | | Eesti | Eesti Rahvusringhäälingu programm | Eesti Rahvusringhääling | https://klassikaraadio.err.ee/ | |- | [[Vikerraadio]] | | Eesti | | Eesti Rahvusringhääling; Eesti Raadio | https://vikerraadio.err.ee/ | |- | [[Pereraadio]] | | Eesti | Eesti kristlik raadiokanal | | http://radioeli.ru/; http://www.pereraadio.ee/ | |} ---- &sum; 3 items. {{Wikidata loendi lõpp}} nmnwo63l1py8z7dunzz4q1wbgcs9xaa 6165642 6165641 2022-07-22T14:49:17Z Märt Põder 55549 wikitext text/x-wiki '''Eesti raadiokanalite''' eksperimentaalne nimekiri [[Vikiandmed|Vikiandmete]] päringuna. == Järjestatud nimekiri == {{Wikidata loend |sparql=# Eestikeelsed ja/või Eestis levitatavad raadiokanalid SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?langCode;SEPARATOR="; ") as ?language) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?runAtLabel;SEPARATOR="; ") as ?location) ?desc (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?ownedByLabel;SEPARATOR="; ") as ?owner) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?homeUrl;SEPARATOR="; ") as ?home) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?streamUrl;SEPARATOR="; ") as ?stream) WHERE { { ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:Q25582589; wdt:P17|wdt:P2541 wd:Q191. OPTIONAL { ?item wdt:P407|wdt:P2936 ?channelLang. } } UNION { ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:; wdt:P407|wdt:P2936 wd:Q9072. OPTIONAL { ?item wdt:P2541 ?operatingLocation. } OPTIONAL { ?item wdt:P17 ?country. } FILTER(?country != wd:Q191 || ?operatingLocation != wd:Q191) } UNION { SELECT ?item (COUNT(DISTINCT ?onWiki) AS ?articleCount) WHERE { ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:Q25582589; wdt:P17|wdt:P2541 wd:Q191. ?onWiki schema:about ?item. } GROUP BY ?item ORDER BY DESC(?articleCount) } # Ainult kanalid, mille kohta on artikleid rohkem kui n keeles FILTER(IF(BOUND(?articleCount), ?articleCount >= 7, True)) # N-ö käsitsi eemaldamine FILTER(?item NOT IN (wd:Q208491, wd:Q157118, wd:Q629733, wd:Q2566240, wd:Q434629, wd:Q614244, wd:Q4216309, wd:Q60850800, wd:Q21661612, wd:Q83263846, wd:Q20854272)) # Eemalda need, mis enam ei tegutse MINUS { ?item wdt:P576|wdt:P582 ?closeDate. } # Eemalda netiraadiod MINUS { ?item wdt:P31 wd:Q184973. } OPTIONAL { ?item wdt:P963 ?streamUrl. } OPTIONAL { ?item wdt:P2936|wdt:P407 ?lang. ?lang wdt:P218 ?langCode } OPTIONAL { ?item wdt:P127|wdt:P137|wdt:P112 ?ownedBy. } OPTIONAL { ?item wdt:P17|wdt:P2541 ?runAt . } OPTIONAL { ?item wdt:P856 ?homeUrl. } SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,[AUTO_LANGUAGE],uk,ru,fi,de". ?item rdfs:label ?itemLabel. ?ownedBy rdfs:label ?ownedByLabel. ?runAt rdfs:label ?runAtLabel. ?item schema:description ?desc. } } GROUP BY ?item ?itemLabel ?desc ORDER BY DESC(?stream) |columns=?item, ?language, ?location, ?desc, ?owner, ?home, ?stream |summary=itemnumber |links=red |language=et }} {| class='wikitable sortable' style='width:100%' ! ?item ! ?language ! ?location ! ?desc ! ?owner ! ?home ! ?stream |- | [[Klassikaraadio]] | | Eesti | Eesti Rahvusringhäälingu programm | Eesti Rahvusringhääling | https://klassikaraadio.err.ee/ | |- | [[Vikerraadio]] | | Eesti | | Eesti Rahvusringhääling; Eesti Raadio | https://vikerraadio.err.ee/ | |- | [[Pereraadio]] | | Eesti | Eesti kristlik raadiokanal | | http://radioeli.ru/; http://www.pereraadio.ee/ | |} ---- &sum; 3 items. {{Wikidata loendi lõpp}} oggu88szld9kot134actrtozodc510o 6165654 6165642 2022-07-22T14:59:44Z Märt Põder 55549 wikitext text/x-wiki '''Eesti raadiokanalite''' eksperimentaalne nimekiri [[Vikiandmed|Vikiandmete]] päringuna. == Järjestatud nimekiri == {{Wikidata loend |sparql=# Eestikeelsed ja/või Eestis levitatavad raadiokanalid SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?langCode;SEPARATOR="; ") as ?language) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?runAtLabel;SEPARATOR="; ") as ?location) ?desc (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?ownedByLabel;SEPARATOR="; ") as ?owner) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?homeUrl;SEPARATOR="; ") as ?home) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?streamUrl;SEPARATOR="; ") as ?stream) WHERE { { ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:Q25582589; wdt:P17|wdt:P2541 wd:Q191. OPTIONAL { ?item wdt:P407|wdt:P2936 ?channelLang. } } UNION { ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:; wdt:P407|wdt:P2936 wd:Q9072. OPTIONAL { ?item wdt:P2541 ?operatingLocation. } OPTIONAL { ?item wdt:P17 ?country. } FILTER(?country != wd:Q191 || ?operatingLocation != wd:Q191) } UNION { SELECT ?item (COUNT(DISTINCT ?onWiki) AS ?articleCount) WHERE { ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:Q25582589; wdt:P17|wdt:P2541 wd:Q191. ?onWiki schema:about ?item. } GROUP BY ?item ORDER BY DESC(?articleCount) } # Ainult kanalid, mille kohta on artikleid rohkem kui n keeles #FILTER(IF(BOUND(?articleCount), ?articleCount >= 7, True)) # N-ö käsitsi eemaldamine #FILTER(?item NOT IN (wd:Q208491)) # Eemalda need, mis enam ei tegutse #MINUS { ?item wdt:P576|wdt:P582 ?closeDate. } # Eemalda netiraadiod #MINUS { ?item wdt:P31 wd:Q184973. } OPTIONAL { ?item wdt:P963 ?streamUrl. } OPTIONAL { ?item wdt:P2936|wdt:P407 ?lang. ?lang wdt:P218 ?langCode } OPTIONAL { ?item wdt:P127|wdt:P137|wdt:P112 ?ownedBy. } OPTIONAL { ?item wdt:P17|wdt:P2541 ?runAt . } OPTIONAL { ?item wdt:P856 ?homeUrl. } SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,[AUTO_LANGUAGE],uk,ru,fi,de". ?item rdfs:label ?itemLabel. ?ownedBy rdfs:label ?ownedByLabel. ?runAt rdfs:label ?runAtLabel. ?item schema:description ?desc. } } GROUP BY ?item ?itemLabel ?desc ORDER BY DESC(?stream) |columns=?item, ?language, ?location, ?desc, ?owner, ?home, ?stream |summary=itemnumber |links=red |language=et }} {| class='wikitable sortable' style='width:100%' ! ?item ! ?language ! ?location ! ?desc ! ?owner ! ?home ! ?stream |- | [[Klassikaraadio]] | | Eesti | Eesti Rahvusringhäälingu programm | Eesti Rahvusringhääling | https://klassikaraadio.err.ee/ | |- | [[Vikerraadio]] | | Eesti | | Eesti Rahvusringhääling; Eesti Raadio | https://vikerraadio.err.ee/ | |- | [[Pereraadio]] | | Eesti | Eesti kristlik raadiokanal | | http://radioeli.ru/; http://www.pereraadio.ee/ | |} ---- &sum; 3 items. {{Wikidata loendi lõpp}} azc316kxbcblrdz1j3yry0xq2ajitdh 6165664 6165654 2022-07-22T15:05:02Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] wikitext text/x-wiki '''Eesti raadiokanalite''' eksperimentaalne nimekiri [[Vikiandmed|Vikiandmete]] päringuna. == Järjestatud nimekiri == {{Wikidata loend |sparql=# Eestikeelsed ja/või Eestis levitatavad raadiokanalid SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?langCode;SEPARATOR="; ") as ?language) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?runAtLabel;SEPARATOR="; ") as ?location) ?desc (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?ownedByLabel;SEPARATOR="; ") as ?owner) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?homeUrl;SEPARATOR="; ") as ?home) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?streamUrl;SEPARATOR="; ") as ?stream) WHERE { { ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:Q25582589; wdt:P17|wdt:P2541 wd:Q191. OPTIONAL { ?item wdt:P407|wdt:P2936 ?channelLang. } } UNION { ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:; wdt:P407|wdt:P2936 wd:Q9072. OPTIONAL { ?item wdt:P2541 ?operatingLocation. } OPTIONAL { ?item wdt:P17 ?country. } FILTER(?country != wd:Q191 || ?operatingLocation != wd:Q191) } UNION { SELECT ?item (COUNT(DISTINCT ?onWiki) AS ?articleCount) WHERE { ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:Q25582589; wdt:P17|wdt:P2541 wd:Q191. ?onWiki schema:about ?item. } GROUP BY ?item ORDER BY DESC(?articleCount) } # Ainult kanalid, mille kohta on artikleid rohkem kui n keeles #FILTER(IF(BOUND(?articleCount), ?articleCount >= 7, True)) # N-ö käsitsi eemaldamine #FILTER(?item NOT IN (wd:Q208491)) # Eemalda need, mis enam ei tegutse #MINUS { ?item wdt:P576|wdt:P582 ?closeDate. } # Eemalda netiraadiod #MINUS { ?item wdt:P31 wd:Q184973. } OPTIONAL { ?item wdt:P963 ?streamUrl. } OPTIONAL { ?item wdt:P2936|wdt:P407 ?lang. ?lang wdt:P218 ?langCode } OPTIONAL { ?item wdt:P127|wdt:P137|wdt:P112 ?ownedBy. } OPTIONAL { ?item wdt:P17|wdt:P2541 ?runAt . } OPTIONAL { ?item wdt:P856 ?homeUrl. } SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,[AUTO_LANGUAGE],uk,ru,fi,de". ?item rdfs:label ?itemLabel. ?ownedBy rdfs:label ?ownedByLabel. ?runAt rdfs:label ?runAtLabel. ?item schema:description ?desc. } } GROUP BY ?item ?itemLabel ?desc ORDER BY DESC(?stream) |columns=?item, ?language, ?location, ?desc, ?owner, ?home, ?stream |summary=itemnumber |links=red |language=et }} {| class='wikitable sortable' style='width:100%' ! ?item ! ?language ! ?location ! ?desc ! ?owner ! ?home ! ?stream |- | [[Klassikaraadio]] | | Eesti | Eesti Rahvusringhäälingu programm | Eesti Rahvusringhääling | https://klassikaraadio.err.ee/ | |- | [[Vikerraadio]] | | Eesti | | Eesti Rahvusringhääling; Eesti Raadio | https://vikerraadio.err.ee/ | |- | [[Pereraadio]] | | Eesti | Eesti kristlik raadiokanal | | http://radioeli.ru/; http://www.pereraadio.ee/ | |- | [[Generaadio]] | | Eesti | | | | |} ---- &sum; 4 items. {{Wikidata loendi lõpp}} d9p89aspg8u7lsursqrpma1d9f2ipij 6165772 6165664 2022-07-22T18:15:39Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] wikitext text/x-wiki '''Eesti raadiokanalite''' eksperimentaalne nimekiri [[Vikiandmed|Vikiandmete]] päringuna. == Järjestatud nimekiri == {{Wikidata loend |sparql=# Eestikeelsed ja/või Eestis levitatavad raadiokanalid SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?langCode;SEPARATOR="; ") as ?language) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?runAtLabel;SEPARATOR="; ") as ?location) ?desc (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?ownedByLabel;SEPARATOR="; ") as ?owner) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?homeUrl;SEPARATOR="; ") as ?home) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?streamUrl;SEPARATOR="; ") as ?stream) WHERE { { ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:Q25582589; wdt:P17|wdt:P2541 wd:Q191. OPTIONAL { ?item wdt:P407|wdt:P2936 ?channelLang. } } UNION { ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:; wdt:P407|wdt:P2936 wd:Q9072. OPTIONAL { ?item wdt:P2541 ?operatingLocation. } OPTIONAL { ?item wdt:P17 ?country. } FILTER(?country != wd:Q191 || ?operatingLocation != wd:Q191) } UNION { SELECT ?item (COUNT(DISTINCT ?onWiki) AS ?articleCount) WHERE { ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:Q25582589; wdt:P17|wdt:P2541 wd:Q191. ?onWiki schema:about ?item. } GROUP BY ?item ORDER BY DESC(?articleCount) } # Ainult kanalid, mille kohta on artikleid rohkem kui n keeles #FILTER(IF(BOUND(?articleCount), ?articleCount >= 7, True)) # N-ö käsitsi eemaldamine #FILTER(?item NOT IN (wd:Q208491)) # Eemalda need, mis enam ei tegutse #MINUS { ?item wdt:P576|wdt:P582 ?closeDate. } # Eemalda netiraadiod #MINUS { ?item wdt:P31 wd:Q184973. } OPTIONAL { ?item wdt:P963 ?streamUrl. } OPTIONAL { ?item wdt:P2936|wdt:P407 ?lang. ?lang wdt:P218 ?langCode } OPTIONAL { ?item wdt:P127|wdt:P137|wdt:P112 ?ownedBy. } OPTIONAL { ?item wdt:P17|wdt:P2541 ?runAt . } OPTIONAL { ?item wdt:P856 ?homeUrl. } SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,[AUTO_LANGUAGE],uk,ru,fi,de". ?item rdfs:label ?itemLabel. ?ownedBy rdfs:label ?ownedByLabel. ?runAt rdfs:label ?runAtLabel. ?item schema:description ?desc. } } GROUP BY ?item ?itemLabel ?desc ORDER BY DESC(?stream) |columns=?item, ?language, ?location, ?desc, ?owner, ?home, ?stream |summary=itemnumber |links=red |language=et }} {| class='wikitable sortable' style='width:100%' ! ?item ! ?language ! ?location ! ?desc ! ?owner ! ?home ! ?stream |- | [[Klassikaraadio]] | | Eesti | Eesti Rahvusringhäälingu programm | Eesti Rahvusringhääling | https://klassikaraadio.err.ee/ | |- | [[Nõmme Raadio]] | | Eesti | | | | |- | [[Vikerraadio]] | | Eesti | | Eesti Rahvusringhääling; Eesti Raadio | https://vikerraadio.err.ee/ | |- | [[Pereraadio]] | | Eesti | Eesti kristlik raadiokanal | | http://radioeli.ru/; http://www.pereraadio.ee/ | |- | [[Generaadio]] | | Eesti | | | | |- | [[Netiraadio]] | | Eesti | | Eesti Autorite Ühing | | |} ---- &sum; 6 items. {{Wikidata loendi lõpp}} b6xifp70nrljpxjvr52jyxxw7cjziao 6165901 6165772 2022-07-22T21:37:44Z Märt Põder 55549 wikitext text/x-wiki '''Eesti raadiokanalite''' eksperimentaalne nimekiri [[Vikiandmed|Vikiandmete]] päringuna. == Järjestatud nimekiri == {{Wikidata loend |sparql=# Eestikeelsed ja/või Eestis levitatavad raadiokanalid SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?langCode;SEPARATOR="; ") as ?language) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?runAtLabel;SEPARATOR="; ") as ?location) ?desc (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?ownedByLabel;SEPARATOR="; ") as ?owner) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?homeUrl;SEPARATOR="; ") as ?home) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?streamUrl;SEPARATOR="; ") as ?stream) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?bcastAddr;SEPARATOR="; ") as ?broadcast) WHERE { # Raadiokanalid { # Eestis ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:Q25582589; wdt:P17{{!}}wdt:P2541 wd:Q191. } UNION { # Eesti keeles ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:Q25582589; wdt:P407{{!}}wdt:P2936 wd:Q9072. # Netiraadiod } UNION { # Eestis ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:Q184973; wdt:P17{{!}}wdt:P2541 wd:Q191. } UNION { # Eesti keeles ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:Q184973; wdt:P407{{!}}wdt:P2936 wd:Q9072. } # N-ö käsitsi eemaldamine #FILTER(?item NOT IN (wd:Q208491)) # Eemalda need, mis enam ei tegutse #MINUS { ?item wdt:P576{{!}}wdt:P582 ?closeDate. } # Eemalda netiraadiod #MINUS { ?item wdt:P31 wd:Q184973. } OPTIONAL { ?item wdt:P2144{{!}}wdt:P7576{{!}}wdt:P3970 ?bcastAddr . } OPTIONAL { ?item wdt:P963 ?streamUrl. } OPTIONAL { ?item wdt:P2936{{!}}wdt:P407 ?lang. ?lang wdt:P218 ?langCode } OPTIONAL { ?item wdt:P127{{!}}wdt:P137{{!}}wdt:P112 ?ownedBy. } OPTIONAL { ?item wdt:P17{{!}}wdt:P2541 ?runAt . } OPTIONAL { ?item wdt:P856 ?homeUrl. } SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,[AUTO_LANGUAGE],uk,ru,fi,de". ?item rdfs:label ?itemLabel. ?ownedBy rdfs:label ?ownedByLabel. ?runAt rdfs:label ?runAtLabel. ?item schema:description ?desc. } } GROUP BY ?item ?itemLabel ?desc ORDER BY DESC(?stream) |columns=?item, ?language, ?location, ?desc, ?owner, ?home, ?stream, ?broadcast |summary=itemnumber |links=red |language=et }} {| class='wikitable sortable' style='width:100%' ! ?item ! ?language ! ?location ! ?desc ! ?owner ! ?home ! ?stream |- | [[Klassikaraadio]] | | Eesti | Eesti Rahvusringhäälingu programm | Eesti Rahvusringhääling | https://klassikaraadio.err.ee/ | |- | [[Nõmme Raadio]] | | Eesti | | | | |- | [[Vikerraadio]] | | Eesti | | Eesti Rahvusringhääling; Eesti Raadio | https://vikerraadio.err.ee/ | |- | [[Pereraadio]] | | Eesti | Eesti kristlik raadiokanal | | http://radioeli.ru/; http://www.pereraadio.ee/ | |- | [[Generaadio]] | | Eesti | | | | |- | [[Netiraadio]] | | Eesti | | Eesti Autorite Ühing | | |} ---- &sum; 6 items. {{Wikidata loendi lõpp}} f6crn1yrqb3uz1ze3paetnbfefnr0ow 6165903 6165901 2022-07-22T21:41:42Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] wikitext text/x-wiki '''Eesti raadiokanalite''' eksperimentaalne nimekiri [[Vikiandmed|Vikiandmete]] päringuna. == Järjestatud nimekiri == {{Wikidata loend |sparql=# Eestikeelsed ja/või Eestis levitatavad raadiokanalid SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?langCode;SEPARATOR="; ") as ?language) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?runAtLabel;SEPARATOR="; ") as ?location) ?desc (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?ownedByLabel;SEPARATOR="; ") as ?owner) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?homeUrl;SEPARATOR="; ") as ?home) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?streamUrl;SEPARATOR="; ") as ?stream) (GROUP_CONCAT(DISTINCT ?bcastAddr;SEPARATOR="; ") as ?broadcast) WHERE { # Raadiokanalid { # Eestis ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:Q25582589; wdt:P17{{!}}wdt:P2541 wd:Q191. } UNION { # Eesti keeles ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:Q25582589; wdt:P407{{!}}wdt:P2936 wd:Q9072. # Netiraadiod } UNION { # Eestis ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:Q184973; wdt:P17{{!}}wdt:P2541 wd:Q191. } UNION { # Eesti keeles ?item p:P31/ps:P31/wdt:P279* wd:Q184973; wdt:P407{{!}}wdt:P2936 wd:Q9072. } # N-ö käsitsi eemaldamine #FILTER(?item NOT IN (wd:Q208491)) # Eemalda need, mis enam ei tegutse #MINUS { ?item wdt:P576{{!}}wdt:P582 ?closeDate. } # Eemalda netiraadiod #MINUS { ?item wdt:P31 wd:Q184973. } OPTIONAL { ?item wdt:P2144{{!}}wdt:P7576{{!}}wdt:P3970 ?bcastAddr . } OPTIONAL { ?item wdt:P963 ?streamUrl. } OPTIONAL { ?item wdt:P2936{{!}}wdt:P407 ?lang. ?lang wdt:P218 ?langCode } OPTIONAL { ?item wdt:P127{{!}}wdt:P137{{!}}wdt:P112 ?ownedBy. } OPTIONAL { ?item wdt:P17{{!}}wdt:P2541 ?runAt . } OPTIONAL { ?item wdt:P856 ?homeUrl. } SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,[AUTO_LANGUAGE],uk,ru,fi,de". ?item rdfs:label ?itemLabel. ?ownedBy rdfs:label ?ownedByLabel. ?runAt rdfs:label ?runAtLabel. ?item schema:description ?desc. } } GROUP BY ?item ?itemLabel ?desc ORDER BY DESC(?stream) |columns=?item, ?language, ?location, ?desc, ?owner, ?home, ?stream, ?broadcast |summary=itemnumber |links=red |language=et }} {| class='wikitable sortable' style='width:100%' ! ?item ! ?language ! ?location ! ?desc ! ?owner ! ?home ! ?stream ! ?broadcast |- | [[Vikerraadio]] | | Eesti | | Eesti Rahvusringhääling; Eesti Raadio | https://vikerraadio.err.ee/ | https://otse.err.ee/k/vikerraadio; https://icecast.err.ee/vikerraadio.opus.xspf | 105.1; 104.1 |- | [[Klassikaraadio]] | | Eesti | Eesti Rahvusringhäälingu programm | Eesti Rahvusringhääling | https://klassikaraadio.err.ee/ | | |- | [[Pereraadio]] | | Eesti | Eesti kristlik raadiokanal | | http://radioeli.ru/; http://www.pereraadio.ee/ | | |- | [[Kohviradio]] | | Eesti | | | https://kohviradio.com/about | | |- | [[Generaadio]] | | Eesti | | | https://generaadio.ee/ | | |- | [[Netiraadio]] | | Eesti | | Eesti Autorite Ühing | https://www.netiraadio.net/ | | |- | [[DFM]] | ru | Eesti | | | https://dfm.pleier.ee/ | | |} ---- &sum; 7 items. {{Wikidata loendi lõpp}} sg4rl9szq12sxl2gihmuvn51mvb34h3 0 633968 6165644 2022-07-22T14:51:22Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '{{Provints | nimi = Saulkrasti piirkond | nimi1_keel = läti | nimi1 = Saulkrastu novads | lipp = Saulkrastu_novada_karogs.svg | lipu_link = [[Saulkrasti piirkonna lipp|Lipp]] | vapp = Saulkrastu_novada_ģerbonis.svg | vapi_link = [[Saulkrasti piirkonna vapp|Vapp]] | pindala = 277,8 | elanikke = 9230 | elanikke_seis = 2021 | keskuse_nimi = [[Saulkrasti]] | asendikaardi_pilt = Saulkrastu_novads_2021.png }} '''Saulkrasti piirkond''' on 1. järgu haldusüksus (pi...' wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Saulkrasti piirkond | nimi1_keel = läti | nimi1 = Saulkrastu novads | lipp = Saulkrastu_novada_karogs.svg | lipu_link = [[Saulkrasti piirkonna lipp|Lipp]] | vapp = Saulkrastu_novada_ģerbonis.svg | vapi_link = [[Saulkrasti piirkonna vapp|Vapp]] | pindala = 277,8 | elanikke = 9230 | elanikke_seis = 2021 | keskuse_nimi = [[Saulkrasti]] | asendikaardi_pilt = Saulkrastu_novads_2021.png }} '''Saulkrasti piirkond''' on 1. järgu haldusüksus ([[piirkond (Läti)|piirkond]]) [[Läti]]s. Piirkond moodustati [[2021]]. aastal, kui endised [[Saulkrasti piirkond (2009–2021)|Saulkrasti]] ja [[Sēja piirkond|Sēja piirkonnad]] ühiseks omavalitsuseks ühendati. == Haldusjaotus == * [[Saulkrasti]] * [[Saulkrasti vald]] (''Saulkrastu pagasts'') * [[Sēja vald]] (''Sējas pagasts'') ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.saulkrasti.lv/lv Saulkrasti piirkonna koduleht] {{koord}} {{LAT3}} [[Kategooria:Läti piirkonnad]] [[Kategooria:Saulkrasti piirkond| ]] np7wmdc197ro8jge4mtijth2ipgj8qq 0 633969 6165674 2022-07-22T15:11:49Z Teomees 97479 Uus lehekülg: ''''Kersna''' on eesti [[perekonnanimi]]. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kersna 31 inimesel: 16 mehel ja 15 naisel. Perekonnanimede levikult oli Kersna meeste puhul 7873. kohal ja naiste puhul 9078. kohal. Perekonnanime Kersna kandja oli keskmiselt 49 aasta vanune ning nimi oli levinuim [[Võru maakond|Võru maakonnas]], kus seda oli maakonna 10 000 elaniku kohta 1,43.<ref name="stat.ee">[https://www.stat.ee/nimed/pere/Kersna Statis...' wikitext text/x-wiki '''Kersna''' on eesti [[perekonnanimi]]. ==Statistika== 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kersna 31 inimesel: 16 mehel ja 15 naisel. Perekonnanimede levikult oli Kersna meeste puhul 7873. kohal ja naiste puhul 9078. kohal. Perekonnanime Kersna kandja oli keskmiselt 49 aasta vanune ning nimi oli levinuim [[Võru maakond|Võru maakonnas]], kus seda oli maakonna 10 000 elaniku kohta 1,43.<ref name="stat.ee">[https://www.stat.ee/nimed/pere/Kersna Statistikaamet: Nimede statistika] (vaadatud 22.07.2022)</ref> [[19. sajand]]i algul pandi [[pärisorjus]]est vabastamise käigus [[Tartumaa]]l [[Sangaste kihelkond|Sangaste kihelkonna]] [[Vaalu mõis|Vaalu]] ja [[Tartu-Maarja kihelkond|Tartu-Maarja kihelkonna]] [[Luunja mõis|Luunja]] ning [[Võrumaa]]l [[Põlva kihelkond|Põlva kihelkonna]] [[Peri mõis|Peri]] [[mõisavald]]ades [[talupoeg]]adele nimeks Kersna.<ref name="onomastika">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimepanek/searchNimepanek?norm=Kersna&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede panemine (algne nimekuju): Kersna.]</ref> [[Nimede eestistamine|Nimede eestistamise]] käigus loobuti nimest Kersna ühel korral, kui 1939. aastal võeti uueks nimeks [[Muuga (perekonnanimi)|Muuga]].<ref name="nimed1930-vana">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?uus=Muuga&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede eestistamine: (vana nimekuju): Kersna.]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Aksel Kersna]], eesti kergejõustikutreener ja pedagoog (1920–1986) *[[Heino Kersna]], eesti raamatugraafik (1922–2007) *[[Liina Kersna]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1980–) *[[Vahur Kersna]], eesti ajakirjanik (1962–) == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Kersna|pere}} [[Kategooria:Eestistamisel muudetud perekonnanimed]] l9ajgwho2nl1ff2hrbmz9q7qju3a50p 0 633970 6165714 2022-07-22T15:43:25Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Daşoguz]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Daşoguz]] mh2as3sdhkgwxplvdohdmwwkucyi3hl 0 633971 6165785 2022-07-22T18:35:03Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Smith, Dean.jpg|pisi|Dean Smith (2011)]] '''Dean Smith''' (sündinud [[19. märts]]il [[1971]] [[West Bromwich]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallitreener]] ja endine jalgpallur ([[keskkaitsja]]). Suurema osa klubikarjäärist mängis Smith Inglismaa tugevuselt kolmanda või neljanda liiga klubides. Aastatel 1989–1994 mängis ta [[Walsall FC|Walsall]]is, 1994–1997 [[Hereford United FC|Hereford Unitedis]], 1997–2003 [[Leyton Orient FC|Leyton Orientis]], 2003–200...' wikitext text/x-wiki [[File:Smith, Dean.jpg|pisi|Dean Smith (2011)]] '''Dean Smith''' (sündinud [[19. märts]]il [[1971]] [[West Bromwich]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallitreener]] ja endine jalgpallur ([[keskkaitsja]]). Suurema osa klubikarjäärist mängis Smith Inglismaa tugevuselt kolmanda või neljanda liiga klubides. Aastatel 1989–1994 mängis ta [[Walsall FC|Walsall]]is, 1994–1997 [[Hereford United FC|Hereford Unitedis]], 1997–2003 [[Leyton Orient FC|Leyton Orientis]], 2003–2004 [[Sheffield Wednesday]]s ja 2004–2005 [[Port Vale FC|Port Vale]]'is. Peatreenerina on Smith juhendanud aastatel 2011–2015 Walsalli, 2015–2018 [[Brentford FC|Brentfordi]], 2018–2021 [[Aston Villa FC|Aston Villat]] ja alates 2021. aasta novembrist [[Norwich City]]t. 2019. aastal viis ta Aston Villa Inglismaa esiliigast kõrgliigasse. 2020. aasta detsembris valiti Smith Inglismaa [[Premier League]]'i kuu parimaks peatreeneriks, kui Aston Villa lasi endale viie liigamänguga lüüa vaid ühe värava. {{JÄRJESTA:Smith, Dean}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Sheffield Wednesday FC jalgpallurid]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] f58pffys94dunr84msxoq2xm2ufcrvj 1 633972 6165793 2022-07-22T19:04:05Z Velirand 67997 /* eesti perekonnanimi? */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == eesti perekonnanimi? == "Trossmann on eesti perekonnanimi." Kas saab ikka ütelda, et Trossmann on eesti perekonnanimi? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 22. juuli 2022, kell 22:04 (EEST) ql7b8rxfvqz26hr2a00448qfwo4grnb 0 633973 6165795 2022-07-22T19:10:03Z Andres 5 Uus lehekülg: '{{See artikkel|räägib sprinterist; jalgpalluri kohta vaata artiklit [[Dean Smith (jalgpallur)]]}} '''Finis Dean Smith''' (sündinud [[15. jaanuaril]] [[1932]]) on USA endine sprinter. [[1952. aasta suveolümpiaängud]]el võitis ta [[4 × 100 m teatejooks]]us kuldmedali ja tuli [[100 m jooks]]us 4. kohale.' wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib sprinterist; jalgpalluri kohta vaata artiklit [[Dean Smith (jalgpallur)]]}} '''Finis Dean Smith''' (sündinud [[15. jaanuaril]] [[1932]]) on USA endine sprinter. [[1952. aasta suveolümpiaängud]]el võitis ta [[4 × 100 m teatejooks]]us kuldmedali ja tuli [[100 m jooks]]us 4. kohale. ecqqp5nv8uviepj762zn34mrjthzal0 6165801 6165795 2022-07-22T19:17:25Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib sprinterist; jalgpalluri kohta ja jalgpalitreeneri kohta vaata artiklit [[Dean Smith (jalgpallur)]]; korvpallitreeneri kohta vaata artiklit [[Dean Smith (korvpallireener)]]}} '''Finis Dean Smith''' (sündinud [[15. jaanuaril]] [[1932]]) on USA endine sprinter. [[1952. aasta suveolümpiaängud]]el võitis ta [[4 × 100 m teatejooks]]us kuldmedali ja tuli [[100 m jooks]]us 4. kohale. fve2a4u42wngrtdtakrw6p85bk68li2 6165802 6165801 2022-07-22T19:17:51Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib sprinterist; jalgpalluri kohta ja jalgpalitreeneri kohta vaata artiklit [[Dean Smith (jalgpallur)]]; korvpallitreeneri kohta vaata artiklit [[Dean Smith (korvpallitreener)]]}} '''Finis Dean Smith''' (sündinud [[15. jaanuaril]] [[1932]]) on USA endine sprinter. [[1952. aasta suveolümpiamängud]]el võitis ta [[4 × 100 m teatejooks]]us kuldmedali ja tuli [[100 m jooks]]us 4. kohale. jbhuh7h35zymqpt2icktvmn60vqyd0m 6165804 6165802 2022-07-22T19:18:58Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib sprinterist; jalgpalluri kohta ja jalgpalitreeneri kohta vaata artiklit [[Dean Smith (jalgpallur)]]; korvpallitreeneri kohta vaata artiklit [[Dean Smith (korvpallitreener)]]}} '''Finis Dean Smith''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1932]]) on USA endine sprinter. [[1952. aasta suveolümpiamängud]]el võitis ta [[4 × 100 m teatejooks]]us kuldmedali ja tuli [[100 m jooks]]us 4. kohale. 7k5g0vbrqvy2ver30u4rydet1oxjk34 6165805 6165804 2022-07-22T19:19:35Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib sprinterist; jalgpalluri ja jalgpallitreeneri kohta vaata artiklit [[Dean Smith (jalgpallur)]]; korvpallitreeneri kohta vaata artiklit [[Dean Smith (korvpallitreener)]]}} '''Finis Dean Smith''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1932]]) on USA endine sprinter. [[1952. aasta suveolümpiamängud]]el võitis ta [[4 × 100 m teatejooks]]us kuldmedali ja tuli [[100 m jooks]]us 4. kohale. hfv2t4gtvd3yfdwfr1jtacqo6occaag 6165812 6165805 2022-07-22T19:40:31Z Juhan121 25066 kategooriad wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib sprinterist; jalgpalluri ja jalgpallitreeneri kohta vaata artiklit [[Dean Smith (jalgpallur)]]; korvpallitreeneri kohta vaata artiklit [[Dean Smith (korvpallitreener)]]}} '''Finis Dean Smith''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1932]]) on USA endine sprinter. [[1952. aasta suveolümpiamängud]]el võitis ta [[4 × 100 m teatejooks]]us kuldmedali ja tuli [[100 m jooks]]us 4. kohale. {{JÄRJESTA:Smith, Dean}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jooksjad]] [[Kategooria:Sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] b0lbb0z9ovhwpf0rexwq9is24m7f8po 0 633974 6165796 2022-07-22T19:10:58Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Dinis Smith]] wikitext text/x-wiki #suuna [[dinis Smith]] 8yq3ly3uhswfxxcskel2fb1balc0rep 6165797 6165796 2022-07-22T19:11:13Z Andres 5 Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Dinis Smith]] → [[Dean Smith]] wikitext text/x-wiki #suuna [[dean Smith]] jymnpxe6a2ri8qsxnuo5hbig6bj16so 0 633975 6165803 2022-07-22T19:18:25Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: ''''Krisli Melesk''' (sündinud [[24. märts]] [[1986]] Tallinnas<ref name="esbl">[https://www.esbl.ee/biograafia/Krisli_Melesk Krisli Melesk] ESBL (vaadatud 22. juulil 2022)</ref>) on eesti alpinist. Ta on esimene Eesti naisalpinist, kes on tõusnud [[Džomolungma]] (8848&nbsp;m; 23. mai 2021)<ref>[https://www.err.ee/1608222199/krisli-melesk-joudis-esimese-eesti-naisena-dzomolungma-tippu "Krisli Melesk jõudis esimese Eesti naisena Džomolungma tippu"] ERR, 23. mai 2021</r...' wikitext text/x-wiki '''Krisli Melesk''' (sündinud [[24. märts]] [[1986]] Tallinnas<ref name="esbl">[https://www.esbl.ee/biograafia/Krisli_Melesk Krisli Melesk] ESBL (vaadatud 22. juulil 2022)</ref>) on eesti alpinist. Ta on esimene Eesti naisalpinist, kes on tõusnud [[Džomolungma]] (8848&nbsp;m; 23. mai 2021)<ref>[https://www.err.ee/1608222199/krisli-melesk-joudis-esimese-eesti-naisena-dzomolungma-tippu "Krisli Melesk jõudis esimese Eesti naisena Džomolungma tippu"] ERR, 23. mai 2021</ref> ja [[K2]] (8611&nbsp;m; 22. juuli 2022)<ref>[https://menu.err.ee/1608664375/esimene-eestlanna-joudis-maailma-koige-ohtlikuma-mae-k2-tippu "Esimene eestlanna jõudis maailma kõige ohtlikuma mäe K2 tippu"] ERR menu, 22. juuli 2022</ref> tippu. Sellega on ta üks vähestest Eesti alpinistidest, kes on vallutanud kaks [[kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelist]]. 2021. aastal pälvis ta [[J. K. Alpinismiklubi rändauhind parimale alpinistile|J. K. Alpinismiklubi rändauhinna parimale alpinistile]].<ref name="esbl" /> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Melesk, Krisli}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] 1rp1hv47zq4gonegc9pfi7qyh42lmx4 0 633976 6165810 2022-07-22T19:37:21Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Paul Ince.jpg|pisi|Paul Ince (2006)]] '''Paul Emerson Carlyle Ince''' (sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1967]] [[London]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallitreener]] ja endine jalgpallur ([[poolkaitsja]]). Jalgpallurikarjääri jooksul mängis Ince Inglismaa klubides [[West Ham United]] (1986–1989), [[Manchester United]] (1989–1995), [[Liverpool FC|Liverpool]] (1997–1999), [[Middlesbrough FC|Middlesbrough]] (1999–2002), [[Wolverhampton Wanderers]] (20...' wikitext text/x-wiki [[File:Paul Ince.jpg|pisi|Paul Ince (2006)]] '''Paul Emerson Carlyle Ince''' (sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1967]] [[London]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallitreener]] ja endine jalgpallur ([[poolkaitsja]]). Jalgpallurikarjääri jooksul mängis Ince Inglismaa klubides [[West Ham United]] (1986–1989), [[Manchester United]] (1989–1995), [[Liverpool FC|Liverpool]] (1997–1999), [[Middlesbrough FC|Middlesbrough]] (1999–2002), [[Wolverhampton Wanderers]] (2002–2006), [[Swindon Town]] (2006) ja [[Macclesfield Town]] (2007) ning Itaalia kõrgliigaklubis [[Milano Internazionale]] (1995–1997). 1989. aastal valiti Ince West Ham Unitedi aasta mängijaks ja 1993. aastal Manchester Unitedi aasta mängijaks. Manchester Unitediga tuli ta Inglismaa meistriks hooaegadel [[Premier League'i hooaeg 1992–1993|1992/93]] ja [[Premier League'i hooaeg 1993–1994|1993/94]] ning lisaks võitis ta klubiga veel kaheksa karikat. Inglismaa kõrgliiga sümboolsesse koosseisu valiti Ince hooaegadel 1992/93, 1993/94 ja [[Premier League'i hooaeg 1994–1995|1994/95]]. [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es mängis Ince aastatel 1992–2000 kokku 53 korda ja lõi kaks väravat. Koondisekarjääri mõlemad väravad lõi ta 17. novembril 1994 MM-i valikmängus [[San Marino jalgpallikoondis|San Marino]] vastu. Ta kuulus Inglismaa koondisse [[UEFA Euro 1996|1996. aasta Euroopa meistrivõistlustel]], [[1998 FIFA World Cup|1998. aasta maailmameistrivõistlustel]] ja [[UEFA Euro 2000|2000. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. 1993. aasta juunis sai Ince Inglismaa koondise esimeseks mustanahaliseks [[kapten (jalgpall)|kapteniks]]. Pärast jalgpallurikarjääri lõppu alustas Ince tööd treenerina. Aastatel 2006–2007 juhendas ta Macclesfield Towni, 2007–2008 ja 2009–2010 [[Milton Keynes Dons]]i, 2008 [[Blackburn Rovers]]i, 2010–2011 [[Notts County]]t ning 2013–2014 [[Blackpool FC|Blackpooli]]. Blackburn Roversi peatreenerina oli ta esimene mustanahaline peatreener Premier League'is.<ref>{{cite news |last1=Meikle |first1=James |title=Ince named Premier League's first black English manager |url=https://www.theguardian.com/football/2008/jun/23/blackburn.premierleague1 |access-date=9 June 2022 |work=The Guardian |date=23 June 2008}}</ref> 2022. aasta veebruaris sai ta koos [[Michael Gilkes]]iga Inglismaa esiliigaklubi [[Reading FC|Reading]] ajutiseks peatreeneriks. Püsivalt määrati Ince Readingu peatreeneri kohale 2022. aasta mais.<ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.com/sport/football/61472471|title=Ince gets Reading job on permanent basis|via=www.bbc.co.uk}}</ref> Tema poeg [[Tom Ince]] on samuti jalgpallur. == Saavutused == === Mängijana === ;Manchester United *[[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 1992–1993|1992–93]], [[Premier League'i hooaeg 1993–1994|1993–94]] *[[FA Cup]]: 1989–90, 1993–94 *[[Football League Cup]]: 1991–92 *[[FA Charity Shield]]: 1990, 1993, 1994 *[[Euroopa karikavõitjate karikas]]: 1990–91 *[[Euroopa superkarikas]]: 1991 === Peatreenerina === ;Milton Keynes Dons *[[Football League Two]]: 2007–08 *[[Football League Trophy]]: 2007–08 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Ince, Paul}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]] [[Kategooria:West Ham Unitedi mängijad]] [[Kategooria:Manchester United FC mängijad]] [[Kategooria:Milano Internazionale mängijad]] [[Kategooria:Liverpool FC mängijad]] [[Kategooria:Middlesbrough FC mängijad]] [[Kategooria:Wolverhampton Wanderers FC mängijad]] [[Kategooria:Swindon Town FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League Two mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] q0idq33115z2krq97exw9h7dspdm88q 0 633977 6165811 2022-07-22T19:38:42Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Paul Ince]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Paul Ince]] p9lbrufiwd7vh67d3lckfn4rrjeyx1k 0 633978 6165813 2022-07-22T19:45:06Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{See Artikkel|jalgpallitreenerist ja jalgpallurist|Pespalluri|Russell Martin (pesapallur)}} [[File:Russell Martin 2019.jpg|pisi|Russell Martin (2019)]] '''Russell Kenneth Alexander Martin''' (sündinud [[4. jaanuar]]il [[1986]] [[Brighton]]is) on [[Šotimaa]] [[jalgpallitreener]] ja endine jalgpallur. [[Šotimaa jalgpallikoondis]]es mängis Martin aastatel 2011–2017 kokku 29 korda. {{JÄRJESTA:Martin, Russell}} [[Kategooria:Šotimaa jalgpallitreenerid]] Kategooria:...' wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|jalgpallitreenerist ja jalgpallurist|Pespalluri|Russell Martin (pesapallur)}} [[File:Russell Martin 2019.jpg|pisi|Russell Martin (2019)]] '''Russell Kenneth Alexander Martin''' (sündinud [[4. jaanuar]]il [[1986]] [[Brighton]]is) on [[Šotimaa]] [[jalgpallitreener]] ja endine jalgpallur. [[Šotimaa jalgpallikoondis]]es mängis Martin aastatel 2011–2017 kokku 29 korda. {{JÄRJESTA:Martin, Russell}} [[Kategooria:Šotimaa jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:Šotimaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Norwich City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Rangers FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League Two mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] rcv0hk5iqbao5svrq1khn50bgklrvv3 6165858 6165813 2022-07-22T20:35:58Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|jalgpallitreenerist ja jalgpallurist|Pespalluri|Russell Martin (pesapallur)}} [[File:Russell Martin 2019.jpg|pisi|Russell Martin (2019)]] '''Russell Kenneth Alexander Martin''' (sündinud [[4. jaanuar]]il [[1986]] [[Brighton]]is) on [[Inglismaa]]l sündinud [[Šotimaa]] [[jalgpallitreener]] ja endine jalgpallur. Klubikarjääri jooksul mängis Martin põhiliselt Inglismaal. Ta esindas selliseid klubisid nagu [[Wycombe Wanderers]] (2004–2008), [[Peterborough United]] (2008–2009), [[Norwich City]] (2009–2018), [[Walsall FC|Walsall]] (2018–2019) ja [[Milton Keynes Dons]] (2019). Norwich Cityga mängis ta [[Premier League]]'is neljal hooajal. Tema ainus välisklubi oli Šotimaa kõrgliigaklubi [[Rangers FC|Rangers]], kus ta mängis hooajal 2017/18 Norwich Cityst laenul. 2019. aasta novembris sai ta Milton Keynes Donsi peatreeneriks. 2021. aasta augustis nimetati Martin Inglismaa esiliigaklubi [[Swansea City]] peatreeneriks. Ta sõlmis klubiga kolmeaastase lepingu.<ref name="Russell Martin Swansea">{{cite web|url=https://www.swanseacity.com/news/russell-martin-confirmed-new-swansea-city-head-coach |title=RUSSELL MARTIN CONFIRMED AS NEW SWANSEA CITY HEAD COACH |website=Swansea City |date=1 August 2021 |accessdate=1 August 2021}}</ref> [[Šotimaa jalgpallikoondis]]es mängis Martin aastatel 2011–2017 kokku 29 korda. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Martin, Russell}} [[Kategooria:Šotimaa jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:Šotimaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Norwich City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Rangers FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League Two mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] aaskgh837ize0df4lo734rvtqhq582f 0 633979 6165814 2022-07-22T19:46:03Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Russell Martin]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Russell Martin]] g1p46xjy2y3o614yefdjpbh1ayybhe5 0 633980 6165909 2022-07-22T22:07:03Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{See Artikkel|linnast Ohio osariigis|Küla kohta New Yorgi osariigis|Youngstown (New Yorgi osariik)}} {{linn | nimi = Youngstown | hääldus = | pilt = Youngstown2 036.jpg | pildiallkiri = Youngstowni kesklinn | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Ohio | asendikaardi_seletus = Asukoht Ohio osariigis }} '''Youngstown''' on linn [[USA]]-s [[Ohio]] osariigis, [[Mahoningi maakond|Mahoningi maakonna]] halduskeskus....' wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|linnast Ohio osariigis|Küla kohta New Yorgi osariigis|Youngstown (New Yorgi osariik)}} {{linn | nimi = Youngstown | hääldus = | pilt = Youngstown2 036.jpg | pildiallkiri = Youngstowni kesklinn | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Ohio | asendikaardi_seletus = Asukoht Ohio osariigis }} '''Youngstown''' on linn [[USA]]-s [[Ohio]] osariigis, [[Mahoningi maakond|Mahoningi maakonna]] halduskeskus. Osa linnast jääb ka [[Trumbulli maakond|Trumbulli maakonda]]. Linn asub [[Mahoningi jõgi|Mahoningi jõe]] ääres umbes 105 km kaugusel [[Cleveland]]ist kagus ja umbes 100 km kaugusel [[Pittsburgh]]ist loodes osariigi kirdeosas. Youngstown paikneb [[Pennsylvania]] osariigi piirist umbes 15 km kaugusel kiirtee [[Interstate 80]] juures poolel teel [[New York|New Yorgi]] ja [[Chicago]] vahel. Linn on saanud nime asuniku John Youngi järgi, kes rajas sinna esimese [[saekaater|saekaatri]] ja [[viljaveski]]. Youngstown paikneb [[Roostevöö]] piirkonnas, mis on tuntud [[teras]]etootmise keskusena. Terasetootmine on aga alates 1970. aastast vähendanud, mille tõttu on piirkonnas oluliselt vähenenud töökohtade arv. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 60 068. 2010. aastal oli elanikke 66 982.<ref name="census"/> Youngstown on elanike arvult Ohio üheksas linn, kuigi elanike arv on võrreldes 1960. aastaga langenud üle 60%. == Ajalugu == Youngstown on saanud nime [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigist]] pärit olnud John Youngi järgi. Young teostas [[1796]]. aastal piirkonnas maamõõtmist ja asus sinna mõni aeg hiljem elama. [[1797]]. aasta veebruaris [[Western Reserve Land Company]]'lt 15 560 [[aaker|aakri]] suuruse maa-ala 16 085 dollari eest. Praeguse Youngstowni ala oli osa [[Loodeterritoorium]]i koosseisu kuulunud [[Connecticut Western Reserve]]'ist, mida hallanud [[Connecticut]]i osariik ei loovutanud alguses föderaalvalitsusele. Western Reserve müüdi [[Connecticut Land Company]]'le 1,2 miljoni dollari eest. Kuigi paljud sellesse piirkonda elama tulnud asunikud olid pärit Connecticutist, meelitas Youngstown naaberosariigst [[Pennsylvania]]st märkimisväärse arvu šoti iirlasi. Aastaks [[1798]] elas piirkonnas mitmeid perekondi, kes olid koondunud Mill Creeki ja [[Mahoningi jõgi|Mahoningi jõe]] kokkupuute kohta. [[Pilt:YoungstownOhio1910s.jpg|pisi|left|220px|Youngstown 1910. aastatel]] Youngstown sai [[1848]]. aastal külaõigused ja [[1867]]. aastal linnaõigused. [[1876]]. aastal sai linn Mahoningi maakonna halduskeskuseks. [[19. sajand]]i alguses alustasid Youngstowni ümbruses tööd mitu [[kivisüsi|kivisöekaevandust]]. Aastal [[1856]] linna jõudnud raudteeliin aitas samuti linna arengule kaasa. Peagi muutus Youngstown Mahoningi oru tähtsamaks tööstuskeskuseks. Kivisöe kõrval kaevandati ka [[rauamaak]]i ning tegeleti metsatööstusega. Linna saabus tööle sisserändajaid paljudest Euroopa riikidest. Lisaks euroopa sisserändajatele saabus Youngstowni ka mustanahalisi lõunaosariikidest. 19. sajandi lõpus ja [[20. sajand]]i alguses oli Youngstown riigi üks suuremaid terasetootjaid. Linnas tegutsesid riigi ühed suurimad terasetootjad [[Republic Steel]] ja [[U.S. Steel]]. [[Pilt:RepublicIron&SteelWorks YoungstownOH 1900s.jpg|pisi|200px|[[Republic Steel]]i terasetehas Youngstownis 1900. aastatel]] 1920. aastatel oli Youngstownis ja kogu Mahoningi oru murekohaks [[Ku Klux Klan]]i tegevus. Youngstowni elanike arv saavutas haripunkti 1930. aastal, mil seal elas 170 000 inimest, alates sellest ajast on elanike arv järk-järgult langenud. Peamiselt rasketööstus sõltunud Youngstown ei muutunud majanduslikult kunagi nii mitmekesiseks kui suuremad tööstuslinnad nagu [[Chicago]], [[Pittsburgh]], [[Akron]] ja [[Cleveland]]. Seetõttu ei jäänud linnale pärast paljude tehaste sulgemist 1970. aastatel enam olulisi majanduslikke alternatiive. "Musta esmaspäevana" tuntuks saanud 19. septembril [[1977]] lõpetas tegevuse suurim kohalik terasetootja [[Youngstown Sheet and Tube]], mis andis kunagi tööd paarikümnele tuhandele töölisele. == Kliima == Youngstowinis valitseb [[Kesk-Lääs|Kesk-Lääne]]le tüüpiline [[niiske mandriline kliima]]. Talved on külmad, kuid kuivad. Kõige külmem kuu aastas on jaanuar, kui keskmine õhutemperatuur on −2,9 °C. Aastane lumekogus on 172 cm, mis on mõnevõrra vähem, kui [[Erie järv]]ega piirnevatel [[lumevöö]] aladel. Kõige lumisem kuu oli [[2010]]. aasta detsember, mil lumena langes sademeid 135 cm. Samast talvest pärineb ka kõige suurema lumehulgaga talve rekord, kui lund sadas kokku 301 cm, kuid näiteks [[1948]].–[[1949]]. aasta talvel langes 64 cm lund. Suved on tavaliselt väga soojad ja niisked ning õhutemperatuur võib sageli tõusta üle 30 °C. Juuli on aasta kõige soojem kuu keskmise õhutemperatuuriga 22 °C. Sügis on võrdlemisi kuiv ning esineb palju selgeid päevi ja jahedaid öid. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Youngstownis on 39 °C, mis registreeriti 10. juulil [[1936]] [[Tolmukauss|Tolmukausiga]] kaasnenud kuumalaine ajal. Kõige madalam õhutemperatuur oli 19. jaanuaril [[1994]], mil oli −30 °C külma. Külmakraade võib esineda aga iga kuu, välja arvatud juulis. Aasta keskmine õhutemperatuur on 9,9 °C. Aastane keskmine sademete hulk on 1046 mm ning sademed jagunevad kuude lõikes võrdlemisi ühtlaselt. Kõige enam sajab juulis (108 mm) ja kõige vähem veebruaris (64 mm). Kõige sademerohkem kuu on olnud [[1986]]. aasta juuni (271 mm) ja kõige kuivem kuu [[1924]]. aasta oktoober (4,1 mm). Kõige sademerohkem aasta on olnud [[2011]] (1372 mm) ja kõige kuivem kuu [[1963]] (604 mm). == Rahvastik == {| class="toccolours" align="right" cellpadding="0" cellspacing="0" style="margin:0 0 1em 1em; font-size: 95%;" |- ! colspan="3" bgcolor="#99CC99" align="center"| <span style="color:black">'''Elanike arv'''</span> |- ! Rahvaloendus !! {{tühik}}Elanikke !! %± |- | colspan="3"|<hr /> |-align="center" | '''1900''' || &nbsp; 44 885 || 35,1% |-align="center" | '''1910''' || &nbsp; 79 066 || 76,2% |-align="center" | '''1920''' || &nbsp; 132 358 || 67,4% |-align="center" | '''1930''' || &nbsp; 170 002 || 28,4% |-align="center" | '''1940''' || &nbsp; 167 720 || –1,3% |-align="center" | '''1950''' || &nbsp; 168 330 || 0,4% |-align="center" | '''1960''' || &nbsp; 166 689 || –1,0% |-align="center" | '''1970''' || &nbsp; 139 788 || −16,1% |-align="center" | '''1980''' || &nbsp; 115 427 || −17,4% |-align="center" | '''1990''' || &nbsp; 95 787 || −17,0% |-align="center" | '''2000''' || &nbsp; 82 026 || –14,4% |-align="center" | '''2010''' || &nbsp; 66 982 || –18,3% |-align="center" | '''2020''' || &nbsp; 60 068 || –10,3% |} Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 60 068.<ref name="census"/> Youngstowni-Warreni-[[Boardman]]i linnastus elab umbes 600 000 inimest. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt moodustavad 47% elanikest valged, 45,3% mustanahalised, 0,4% aasialased ja 0,4% põlisameeriklased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 9,3%.<ref name="census"/> Keskmine sissetulek elaniku kohta oli 2015. aastal 24 133 dollarit. Alla vaesuspiiri elab 38,3% elanikest – enam kui 2,5 korda rohkem kui osariigis keskmiselt.<ref name="census"/> == Majandus == Terase- ja muu metallitööstusega tegeldakse Youngstownis ka tänapäeval, kuid palju väiksemas ulatuses kui 20. sajandil. Linna suurim tööandja on [[Youngstowni osariigi ülikool]]. Metallitööstuse kõrval on tegeldud autode ja autoosade tootmisega. Aastatel [[1965]]–[[1991]] tegutses linnas autotootja [[Avanti Automotive Corporation]]. Lisaks toodetakse linnas kummi, elektroonika seadmeid, plastikut, kontorimööblit ja lennukiosi.<ref name="britannica"/> == Transport == Lähim lennujaam on linnast umbes 19 kilomeetri kaugusel Trumbulli maakonnas asuv regionaallennujaam Youngstown–Warren Regional Airport. Youngstownist läänes möödub kiirtee [[Interstate 76]], mille kaudu on ühendus Akroniga läänes ning mis möödub idas [[Pittsburgh]]ist, suundudes [[Harrisburg]]i ja [[Philadelphia]]sse. Põhjas möödub Youngstownist kiirtee [[Interstate 80]], mis suundub läänes Clevelandi linnastusse ja idas [[New York|New Yorgi]] linnastusse. Läbi linna kulgeb kiirtee [[Interstate 680]]. Linnal on kohalik bussivõrk, mida opereerib Western Reserve Transit Authority. Linnas asub ka linnadevahelisi bussiliine opereeriva firma [[Greyhound Lines]]i bussijaam. Kesklinnas asub [[Baltimore and Ohio Railroad]]i endine peatus. [[1905]]. aastal ehitatud endine raudteejaam on muudetud nüüd banketisaaliks. Aastatel [[1995]]–[[2005]] läbis Youngstowni New Yorgi-Chicago vahelise [[Amtrak]]i raudteeliini reisirong Three Rivers.<ref>[http://www.trainweb.org/usarail/threerivers.htm Amtraklk- Three Rivers]. trainweb.org. Vaadatud 9.9.2017</ref> Kohalikke raudteid kasutatakse nüüd ainult kaubaveol. == Haridus == [[Pilt:JonesHall.jpg|pisi|left|[[Youngstowni osariigi ülikool]]i linnaku peahoone]] Linnas tegutseb [[Youngstowni osariigi ülikool]], kus õpib umbes 15 000 õpilast ja töötab umbes 2000 õppejõudu. See alustas tegevust [[1908]]. aastal [[õhtukool]]ina.<ref name="britannica"/> == Kultuur == [[Pilt:MillCreekPark LantermansMill.JPG|pisi|Vesiveski Mill Creek Parkis]] Linnas asuvad [[1909]]. aastal avatud Ameerika kujutava kunsti muuseum [[Butler Institute of American Art]] ja kogukonnateater Youngstown Playhouse. Linna kultuurikeskuses [[Powers Auditorium]] tegutseb Youngstowni [[sümfooniaorkester]].<ref name="britannica"/> Linna terase- ja rauatööstuse ajalugu tutvustab muuseum Youngstown Historical Center of Industry and Labor, mida haldab Ohio Ajalooselts. Linnas asub [[1891]]. aastal loodud umbes 1100 hektari suurune Mill Creek Park, mida poolitab 10 kilomeetri pikkune org. Pargis asuvad muuhulgas 19. sajandist pärit restaureeritud [[vesiveski]], mitu järve, kosk, matka- ja jalgrattateed, golfirada ja [[1895]]. aastast pärit [[rippsild]].<ref name="britannica"/> == Sõpruslinnad == Youngstowni sõpruslinn on alates [[1991]]. aastast [[Spišská Nová Ves]] (Slovakkia). == Populaarkultuuris == [[Bruce Springsteen]] on kirjutanud laulu "Youngstown", mis räägib Youngstowni tööstuslikust minevikust. Laul ilmus Springsteeni 1995. aasta albumil "[[The Ghost of Tom Joad]]". == Sündinud Youngstownis == * [[Ed O'Neill]] ([[1946]]) – näitleja * [[Jane Randolph]] ([[1915]]–[[2009]]) – filminäitleja * [[James Traficant]] ([[1941]]–[[2014]]) – poliitik * [[George Dennick Wick]] ([[1854]]–[[1912]]) – tööstur == Viited == {{viited|allikad= <ref name="census">[https://www.census.gov/quickfacts/fact/table/youngstowncityohio/PST045216 Youngstown city, Ohio]. census.gov. Vaadatud 9.9.2017</ref> <ref name="britannica"> [https://www.britannica.com/place/Youngstown-Ohio Youngstown]. ''[[Encyclopædia Britannica]]''. Vaadatud 9.9.2017</ref>}} == Välislingid == * [http://youngstownohio.gov/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Ohio linnad]] pdd801u5zv26dqcgt4041bvwx3cguty 6165914 6165909 2022-07-22T22:11:03Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|linnast Ohio osariigis|Küla kohta New Yorgi osariigis|Youngstown (New Yorgi osariik)}} {{linn | nimi = Youngstown | hääldus = | pilt = Youngstown2 036.jpg | pildiallkiri = Youngstowni kesklinn | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Ohio | asendikaardi_seletus = Asukoht Ohio osariigis }} '''Youngstown''' on linn [[USA]]-s [[Ohio]] osariigis, [[Mahoningi maakond|Mahoningi maakonna]] halduskeskus. Osa linnast jääb ka [[Trumbulli maakond|Trumbulli maakonda]]. Linn asub [[Mahoningi jõgi|Mahoningi jõe]] ääres umbes 105 km kaugusel [[Cleveland]]ist kagus ja umbes 100 km kaugusel [[Pittsburgh]]ist loodes osariigi kirdeosas. Youngstown paikneb [[Pennsylvania]] osariigi piirist umbes 15 km kaugusel kiirtee [[Interstate 80]] juures poolel teel [[New York|New Yorgi]] ja [[Chicago]] vahel. Linn on saanud nime asuniku John Youngi järgi, kes rajas sinna esimese [[saekaater|saekaatri]] ja [[viljaveski]]. Youngstown paikneb [[Roostevöö]] piirkonnas, mis on tuntud [[teras]]etootmise keskusena. Terasetootmine on aga alates 1970. aastast vähendanud, mille tõttu on piirkonnas oluliselt vähenenud töökohtade arv. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 60 068. 2010. aastal oli elanikke 66 982.<ref name="census"/> Youngstown on elanike arvult Ohio 11. linn, kuigi elanike arv on võrreldes 1960. aastaga langenud üle 60%. == Ajalugu == Youngstown on saanud nime [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigist]] pärit olnud John Youngi järgi. Young teostas [[1796]]. aastal piirkonnas maamõõtmist ja asus sinna mõni aeg hiljem elama. [[1797]]. aasta veebruaris [[Western Reserve Land Company]]'lt 15 560 [[aaker|aakri]] suuruse maa-ala 16 085 dollari eest. Praeguse Youngstowni ala oli osa [[Loodeterritoorium]]i koosseisu kuulunud [[Connecticut Western Reserve]]'ist, mida hallanud [[Connecticut]]i osariik ei loovutanud alguses föderaalvalitsusele. Western Reserve müüdi [[Connecticut Land Company]]'le 1,2 miljoni dollari eest. Kuigi paljud sellesse piirkonda elama tulnud asunikud olid pärit Connecticutist, meelitas Youngstown naaberosariigst [[Pennsylvania]]st märkimisväärse arvu šoti iirlasi. Aastaks [[1798]] elas piirkonnas mitmeid perekondi, kes olid koondunud Mill Creeki ja [[Mahoningi jõgi|Mahoningi jõe]] kokkupuute kohta. [[Pilt:YoungstownOhio1910s.jpg|pisi|left|220px|Youngstown 1910. aastatel]] Youngstown sai [[1848]]. aastal külaõigused ja [[1867]]. aastal linnaõigused. [[1876]]. aastal sai linn Mahoningi maakonna halduskeskuseks. [[19. sajand]]i alguses alustasid Youngstowni ümbruses tööd mitu [[kivisüsi|kivisöekaevandust]]. Aastal [[1856]] linna jõudnud raudteeliin aitas samuti linna arengule kaasa. Peagi muutus Youngstown Mahoningi oru tähtsamaks tööstuskeskuseks. Kivisöe kõrval kaevandati ka [[rauamaak]]i ning tegeleti metsatööstusega. Linna saabus tööle sisserändajaid paljudest Euroopa riikidest. Lisaks euroopa sisserändajatele saabus Youngstowni ka mustanahalisi lõunaosariikidest. 19. sajandi lõpus ja [[20. sajand]]i alguses oli Youngstown riigi üks suuremaid terasetootjaid. Linnas tegutsesid riigi ühed suurimad terasetootjad [[Republic Steel]] ja [[U.S. Steel]]. [[Pilt:RepublicIron&SteelWorks YoungstownOH 1900s.jpg|pisi|200px|[[Republic Steel]]i terasetehas Youngstownis 1900. aastatel]] 1920. aastatel oli Youngstownis ja kogu Mahoningi oru murekohaks [[Ku Klux Klan]]i tegevus. Youngstowni elanike arv saavutas haripunkti 1930. aastal, mil seal elas 170 000 inimest, alates sellest ajast on elanike arv järk-järgult langenud. Peamiselt rasketööstus sõltunud Youngstown ei muutunud majanduslikult kunagi nii mitmekesiseks kui suuremad tööstuslinnad nagu [[Chicago]], [[Pittsburgh]], [[Akron]] ja [[Cleveland]]. Seetõttu ei jäänud linnale pärast paljude tehaste sulgemist 1970. aastatel enam olulisi majanduslikke alternatiive. "Musta esmaspäevana" tuntuks saanud 19. septembril [[1977]] lõpetas tegevuse suurim kohalik terasetootja [[Youngstown Sheet and Tube]], mis andis kunagi tööd paarikümnele tuhandele töölisele. == Kliima == Youngstowinis valitseb [[Kesk-Lääs|Kesk-Lääne]]le tüüpiline [[niiske mandriline kliima]]. Talved on külmad, kuid kuivad. Kõige külmem kuu aastas on jaanuar, kui keskmine õhutemperatuur on −2,9 °C. Aastane lumekogus on 172 cm, mis on mõnevõrra vähem, kui [[Erie järv]]ega piirnevatel [[lumevöö]] aladel. Kõige lumisem kuu oli [[2010]]. aasta detsember, mil lumena langes sademeid 135 cm. Samast talvest pärineb ka kõige suurema lumehulgaga talve rekord, kui lund sadas kokku 301 cm, kuid näiteks [[1948]].–[[1949]]. aasta talvel langes 64 cm lund. Suved on tavaliselt väga soojad ja niisked ning õhutemperatuur võib sageli tõusta üle 30 °C. Juuli on aasta kõige soojem kuu keskmise õhutemperatuuriga 22 °C. Sügis on võrdlemisi kuiv ning esineb palju selgeid päevi ja jahedaid öid. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Youngstownis on 39 °C, mis registreeriti 10. juulil [[1936]] [[Tolmukauss|Tolmukausiga]] kaasnenud kuumalaine ajal. Kõige madalam õhutemperatuur oli 19. jaanuaril [[1994]], mil oli −30 °C külma. Külmakraade võib esineda aga iga kuu, välja arvatud juulis. Aasta keskmine õhutemperatuur on 9,9 °C. Aastane keskmine sademete hulk on 1046 mm ning sademed jagunevad kuude lõikes võrdlemisi ühtlaselt. Kõige enam sajab juulis (108 mm) ja kõige vähem veebruaris (64 mm). Kõige sademerohkem kuu on olnud [[1986]]. aasta juuni (271 mm) ja kõige kuivem kuu [[1924]]. aasta oktoober (4,1 mm). Kõige sademerohkem aasta on olnud [[2011]] (1372 mm) ja kõige kuivem kuu [[1963]] (604 mm). == Rahvastik == {| class="toccolours" align="right" cellpadding="0" cellspacing="0" style="margin:0 0 1em 1em; font-size: 95%;" |- ! colspan="3" bgcolor="#99CC99" align="center"| <span style="color:black">'''Elanike arv'''</span> |- ! Rahvaloendus !! {{tühik}}Elanikke !! %± |- | colspan="3"|<hr /> |-align="center" | '''1900''' || &nbsp; 44 885 || 35,1% |-align="center" | '''1910''' || &nbsp; 79 066 || 76,2% |-align="center" | '''1920''' || &nbsp; 132 358 || 67,4% |-align="center" | '''1930''' || &nbsp; 170 002 || 28,4% |-align="center" | '''1940''' || &nbsp; 167 720 || –1,3% |-align="center" | '''1950''' || &nbsp; 168 330 || 0,4% |-align="center" | '''1960''' || &nbsp; 166 689 || –1,0% |-align="center" | '''1970''' || &nbsp; 139 788 || −16,1% |-align="center" | '''1980''' || &nbsp; 115 427 || −17,4% |-align="center" | '''1990''' || &nbsp; 95 787 || −17,0% |-align="center" | '''2000''' || &nbsp; 82 026 || –14,4% |-align="center" | '''2010''' || &nbsp; 66 982 || –18,3% |-align="center" | '''2020''' || &nbsp; 60 068 || –10,3% |} Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 60 068.<ref name="census"/> Youngstowni-Warreni-[[Boardman]]i linnastus elab umbes 600 000 inimest. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt moodustavad 47% elanikest valged, 45,3% mustanahalised, 0,4% aasialased ja 0,4% põlisameeriklased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 9,3%.<ref name="census"/> Keskmine sissetulek elaniku kohta oli 2015. aastal 24 133 dollarit. Alla vaesuspiiri elab 38,3% elanikest – enam kui 2,5 korda rohkem kui osariigis keskmiselt.<ref name="census"/> == Majandus == Terase- ja muu metallitööstusega tegeldakse Youngstownis ka tänapäeval, kuid palju väiksemas ulatuses kui 20. sajandil. Linna suurim tööandja on [[Youngstowni osariigi ülikool]]. Metallitööstuse kõrval on tegeldud autode ja autoosade tootmisega. Aastatel [[1965]]–[[1991]] tegutses linnas autotootja [[Avanti Automotive Corporation]]. Lisaks toodetakse linnas kummi, elektroonika seadmeid, plastikut, kontorimööblit ja lennukiosi.<ref name="britannica"/> == Transport == Lähim lennujaam on linnast umbes 19 kilomeetri kaugusel Trumbulli maakonnas asuv regionaallennujaam Youngstown–Warren Regional Airport. Youngstownist läänes möödub kiirtee [[Interstate 76]], mille kaudu on ühendus Akroniga läänes ning mis möödub idas [[Pittsburgh]]ist, suundudes [[Harrisburg]]i ja [[Philadelphia]]sse. Põhjas möödub Youngstownist kiirtee [[Interstate 80]], mis suundub läänes Clevelandi linnastusse ja idas [[New York|New Yorgi]] linnastusse. Läbi linna kulgeb kiirtee [[Interstate 680]]. Linnal on kohalik bussivõrk, mida opereerib Western Reserve Transit Authority. Linnas asub ka linnadevahelisi bussiliine opereeriva firma [[Greyhound Lines]]i bussijaam. Kesklinnas asub [[Baltimore and Ohio Railroad]]i endine peatus. [[1905]]. aastal ehitatud endine raudteejaam on muudetud nüüd banketisaaliks. Aastatel [[1995]]–[[2005]] läbis Youngstowni New Yorgi-Chicago vahelise [[Amtrak]]i raudteeliini reisirong Three Rivers.<ref>[http://www.trainweb.org/usarail/threerivers.htm Amtraklk- Three Rivers]. trainweb.org. Vaadatud 9.9.2017</ref> Kohalikke raudteid kasutatakse nüüd ainult kaubaveol. == Haridus == [[Pilt:JonesHall.jpg|pisi|left|[[Youngstowni osariigi ülikool]]i linnaku peahoone]] Linnas tegutseb [[Youngstowni osariigi ülikool]], kus õpib umbes 15 000 õpilast ja töötab umbes 2000 õppejõudu. See alustas tegevust [[1908]]. aastal [[õhtukool]]ina.<ref name="britannica"/> == Kultuur == [[Pilt:MillCreekPark LantermansMill.JPG|pisi|Vesiveski Mill Creek Parkis]] Linnas asuvad [[1909]]. aastal avatud Ameerika kujutava kunsti muuseum [[Butler Institute of American Art]] ja kogukonnateater Youngstown Playhouse. Linna kultuurikeskuses [[Powers Auditorium]] tegutseb Youngstowni [[sümfooniaorkester]].<ref name="britannica"/> Linna terase- ja rauatööstuse ajalugu tutvustab muuseum Youngstown Historical Center of Industry and Labor, mida haldab Ohio Ajalooselts. Linnas asub [[1891]]. aastal loodud umbes 1100 hektari suurune Mill Creek Park, mida poolitab 10 kilomeetri pikkune org. Pargis asuvad muuhulgas 19. sajandist pärit restaureeritud [[vesiveski]], mitu järve, kosk, matka- ja jalgrattateed, golfirada ja [[1895]]. aastast pärit [[rippsild]].<ref name="britannica"/> == Sõpruslinnad == Youngstowni sõpruslinn on alates [[1991]]. aastast [[Spišská Nová Ves]] (Slovakkia). == Populaarkultuuris == [[Bruce Springsteen]] on kirjutanud laulu "Youngstown", mis räägib Youngstowni tööstuslikust minevikust. Laul ilmus Springsteeni 1995. aasta albumil "[[The Ghost of Tom Joad]]". == Sündinud Youngstownis == * [[Ed O'Neill]] ([[1946]]) – näitleja * [[Jane Randolph]] ([[1915]]–[[2009]]) – filminäitleja * [[James Traficant]] ([[1941]]–[[2014]]) – poliitik * [[George Dennick Wick]] ([[1854]]–[[1912]]) – tööstur == Viited == {{viited|allikad= <ref name="census">[https://www.census.gov/quickfacts/fact/table/youngstowncityohio/PST045216 Youngstown city, Ohio]. census.gov. Vaadatud 9.9.2017</ref> <ref name="britannica"> [https://www.britannica.com/place/Youngstown-Ohio Youngstown]. ''[[Encyclopædia Britannica]]''. Vaadatud 9.9.2017</ref>}} == Välislingid == * [http://youngstownohio.gov/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Ohio linnad]] mjillpkptnetllnq8yycftyjdtwizw9 0 633981 6165911 2022-07-22T22:08:06Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Youngstown]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Youngstown]] jwkg1gewbnxww8qzh8bhqk22rpuplfv 0 633982 6165924 2022-07-22T22:42:10Z 46.131.28.245 pseudonüüm, näidend "Kohtumine vanas majas" wikitext text/x-wiki #suuna[[Bernard Kangro]] 1r0btj8lgga9p5375c983uyb11n0eeg 0 633983 6165938 2022-07-23T00:22:59Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: '[[Fail:Nord-Krim-Kanal.png|pisi|Kanali trass]] '''Põhja-Krimmi kanal''' asub [[Ukraina]] lõunaosas [[Hersoni oblast]]is ja [[Krimmi poolsaar]]el. Kanal juhib [[Dnepr]]i vett Põhja-Krimmi steppi. Sel on pikkust 403 km.<ref name="EE7" /> == Ajalugu == [[Fail:Põhja- Krimmi kanal.jpg|pisi|Kuivaks jäänud Põhja-Krimmi kanal 2014. aastal]] Idee kanali rajamiseks käidi esmakordselt välja juba 19. sajandil, kus seda toetas Soome päritolu botaanik ja entomoloog Christian...' wikitext text/x-wiki [[Fail:Nord-Krim-Kanal.png|pisi|Kanali trass]] '''Põhja-Krimmi kanal''' asub [[Ukraina]] lõunaosas [[Hersoni oblast]]is ja [[Krimmi poolsaar]]el. Kanal juhib [[Dnepr]]i vett Põhja-Krimmi steppi. Sel on pikkust 403 km.<ref name="EE7" /> == Ajalugu == [[Fail:Põhja- Krimmi kanal.jpg|pisi|Kuivaks jäänud Põhja-Krimmi kanal 2014. aastal]] Idee kanali rajamiseks käidi esmakordselt välja juba 19. sajandil, kus seda toetas Soome päritolu botaanik ja entomoloog [[Christian von Steven]]. 1950. aastate algul otsustas [[NLKP Keskkomitee]] rajada [[Kahhovka hüdroelektrijaam]]a, [[Lõuna-Ukraina kanal]]i ja Põhja-Krimmi kanali.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=harjueluensv19501104&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Kahhovka hüdrosõlm"] Harju Elu : Harjumaa ajaleht, nr 132, 4. november 1950 (DIGAR)</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=stahhaanovlikkivioli19510821&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Suurehitus Dnepril"] Stahhaanovlik Töö : EKP Kiviõli Rajoonikomitee ja Kiviõli Rajooni TSN häälekandja, 21. august 1951 (DIGAR)</ref> Trassi määramisega jõuti lõpule 1952. aastal<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=harjueluensv19520327.2.4.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Põhja-Krimmi kanali trass on rajatud"] Harju Elu : Harjumaa ajaleht, nr 38, 27. märts 1952. DIGAR</ref>. Pärast [[Krimmitatarlaste küüditamine|Krimmitatarlaste küüditamist]] kaotati 1945. aastal [[Krimmi ANSV]] ja piirkond liideti [[Vene NFSV]] koosseisu. 1954. aastal liigutati Krimm aga Vene NFSV halduse alt [[Ukraina NSV]] koosseisu,<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/68275411/hrustsovi-kingitus-ukrainale "Hruštšovi kingitus Ukrainale"] Eesti Ekspress, 20. märts 2014</ref> mis jättis Ukraina kanda Krimmi sõjajärgse ülesehitamise kulud. Hüdroelektrijaam ja [[Kahhovka veehoidla]] valmisid 1956. Kanali esitamisega alustati 1961 ja esimene järk kuni [[Krasnoperekopsk]]ini valmis 1963. Teine järk [[Kertš]]ini valmis 1971 ja kolmandat järku [[Sevastopol]]ini hakati ehitama 1983. aastal.<ref name="EE7">[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/p%C3%B5hja-krimmi_kanal1 Põhja-Krimmi kanal] Eesti Entsüklopeedia 7, 1994</ref> Pärast [[Krimmi annekteerimine|2014. aasta Krimmi anneksiooni]] sulges Ukrina kanali veevarustuse.<ref>[https://maailm.postimees.ee/2775280/ukraina-keeras-krimmi-vee-kinni "Ukraina keeras Krimmi vee kinni"] Postimees, 26. aprill 2014</ref> Seejuures hinnati, et kanal andis enne seda 85% Krimmi veevarustusest.<ref>[https://www.themoscowtimes.com/2022/03/04/north-crimean-canal-fills-with-water-after-russian-forces-destroyed-dam-a76755 "North Crimean Canal Fills With Water After Russian Forces Destroyed Dam"] The Moscow Times, 4. märts 2022</ref> 2017. aastal valmis kanalile ka tamm.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/802129/ukraina-sulges-krimmi-veevarustuse-kindlalt-ja-loplikult "Ukraina sulges Krimmi veevarustuse kindlalt ja lõplikult"] Õhtuleht, 30. aprill 2017</ref> Venemaa püüdis [[Kertši väina sild|Kertši väina silla]] avamisega poolsaare veega varustamise probleemi lahendada, kuid selle mõju oli vähene.<ref name="taastamine" /> 2022. aastal alustas Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|laiaulatuslikku sissetungi Ukrainasse]]. Juunis 2022 teatas Venemaa Krimmi veevarustuse taastamisest.<ref name="taastamine">[https://www.err.ee/1608622771/venemaa-teatas-krimmi-veevarustuse-taastamisest "Venemaa teatas Krimmi veevarustuse taastamisest"] ERR, 7. juuni 2022</ref> == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [https://en.nbpublish.com/library_get_pdf.php?id=38566 Строительство Северо-Крымского канала: организация и стимулирование труда]. Междисциплинарные исследования. 2016 [[Kategooria:Kanalid]] [[Kategooria:Hersoni oblast]] [[Kategooria:Krimm]] 67m84achv7sr0nwfxo9p1kut89gsszy 6165977 6165938 2022-07-23T06:46:34Z Ursus scribens 115317 definitsioon wikitext text/x-wiki [[Fail:Nord-Krim-Kanal.png|pisi|Kanali trass]] '''Põhja-Krimmi kanal''' on [[irrigatsioon]]i[[kanal]] [[Ukraina]] lõunaosas [[Hersoni oblast]]is ja [[Krimmi poolsaar]]el. Kanal juhib [[Dnepr]]i vett Põhja-Krimmi steppi. Sel on pikkust 403 km.<ref name="EE7" /> == Ajalugu == [[Fail:Põhja- Krimmi kanal.jpg|pisi|Kuivaks jäänud Põhja-Krimmi kanal 2014. aastal]] Idee kanali rajamiseks käidi esmakordselt välja juba 19. sajandil, kus seda toetas Soome päritolu botaanik ja entomoloog [[Christian von Steven]]. 1950. aastate algul otsustas [[NLKP Keskkomitee]] rajada [[Kahhovka hüdroelektrijaam]]a, [[Lõuna-Ukraina kanal]]i ja Põhja-Krimmi kanali.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=harjueluensv19501104&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Kahhovka hüdrosõlm"] Harju Elu : Harjumaa ajaleht, nr 132, 4. november 1950 (DIGAR)</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=stahhaanovlikkivioli19510821&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Suurehitus Dnepril"] Stahhaanovlik Töö : EKP Kiviõli Rajoonikomitee ja Kiviõli Rajooni TSN häälekandja, 21. august 1951 (DIGAR)</ref> Trassi määramisega jõuti lõpule 1952. aastal<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=harjueluensv19520327.2.4.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Põhja-Krimmi kanali trass on rajatud"] Harju Elu : Harjumaa ajaleht, nr 38, 27. märts 1952. DIGAR</ref>. Pärast [[Krimmitatarlaste küüditamine|Krimmitatarlaste küüditamist]] kaotati 1945. aastal [[Krimmi ANSV]] ja piirkond liideti [[Vene NFSV]] koosseisu. 1954. aastal liigutati Krimm aga Vene NFSV halduse alt [[Ukraina NSV]] koosseisu,<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/68275411/hrustsovi-kingitus-ukrainale "Hruštšovi kingitus Ukrainale"] Eesti Ekspress, 20. märts 2014</ref> mis jättis Ukraina kanda Krimmi sõjajärgse ülesehitamise kulud. Hüdroelektrijaam ja [[Kahhovka veehoidla]] valmisid 1956. Kanali ehitamisega alustati 1961 ja esimene järk kuni [[Krasnoperekopsk]]ini valmis 1963. Teine järk [[Kertš]]ini valmis 1971 ja kolmandat järku [[Sevastopol]]ini hakati ehitama 1983. aastal.<ref name="EE7">[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/p%C3%B5hja-krimmi_kanal1 Põhja-Krimmi kanal] Eesti Entsüklopeedia 7, 1994</ref> Pärast [[Krimmi annekteerimine|2014. aasta Krimmi anneksiooni]] sulges Ukrina kanali veevarustuse.<ref>[https://maailm.postimees.ee/2775280/ukraina-keeras-krimmi-vee-kinni "Ukraina keeras Krimmi vee kinni"] Postimees, 26. aprill 2014</ref> Seejuures hinnati, et kanal andis enne seda 85% Krimmi veevarustusest.<ref>[https://www.themoscowtimes.com/2022/03/04/north-crimean-canal-fills-with-water-after-russian-forces-destroyed-dam-a76755 "North Crimean Canal Fills With Water After Russian Forces Destroyed Dam"] The Moscow Times, 4. märts 2022</ref> 2017. aastal valmis kanalile ka tamm.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/802129/ukraina-sulges-krimmi-veevarustuse-kindlalt-ja-loplikult "Ukraina sulges Krimmi veevarustuse kindlalt ja lõplikult"] Õhtuleht, 30. aprill 2017</ref> Venemaa püüdis [[Kertši väina sild|Kertši väina silla]] avamisega poolsaare veega varustamise probleemi lahendada, kuid selle mõju oli vähene.<ref name="taastamine" /> 2022. aastal alustas Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|laiaulatuslikku sissetungi Ukrainasse]]. Juunis 2022 teatas Venemaa Krimmi veevarustuse taastamisest.<ref name="taastamine">[https://www.err.ee/1608622771/venemaa-teatas-krimmi-veevarustuse-taastamisest "Venemaa teatas Krimmi veevarustuse taastamisest"] ERR, 7. juuni 2022</ref> == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [https://en.nbpublish.com/library_get_pdf.php?id=38566 Строительство Северо-Крымского канала: организация и стимулирование труда]. Междисциплинарные исследования. 2016 [[Kategooria:Kanalid]] [[Kategooria:Hersoni oblast]] [[Kategooria:Krimm]] 2qv0eoicki7j0ny6qpgeeahqy8qcgw3 0 633984 6165952 2022-07-23T04:57:37Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: ''''ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu president''' juhib [[Majandus- ja Sotsiaalnõukogu]] tegevust. President valitakse üheks aastaks ja ta peab olema pärit mõnest nõukogu liikmesriigist. Alates 23. juulist 2021 on 77. presidendina ametis [[Collen Vixen Kelapile]]. == Presidendid == {| class="sortable wikitable" |- !Valimise aasta !President !Riik |- | 1946 | [[Arcot Ramasamy Mudaliar]] | [[Pilt:British Raj Red Ensign.svg|25px]] [[Briti India]] |- | 1946 | Andrija...' wikitext text/x-wiki '''ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu president''' juhib [[Majandus- ja Sotsiaalnõukogu]] tegevust. President valitakse üheks aastaks ja ta peab olema pärit mõnest nõukogu liikmesriigist. Alates 23. juulist 2021 on 77. presidendina ametis [[Collen Vixen Kelapile]]. == Presidendid == {| class="sortable wikitable" |- !Valimise aasta !President !Riik |- | 1946 | [[Arcot Ramasamy Mudaliar]] | [[Pilt:British Raj Red Ensign.svg|25px]] [[Briti India]] |- | 1946 | [[Andrija Stampar]] | {{Pisilipp|Jugoslaavia}} |- | 1947 | Arcot Ramasamy Mudaliar | [[Pilt:British Raj Red Ensign.svg|25px]] [[Briti India]] |- | 1947 | [[Ján Papánek]] | {{Pisilipp|Tšehhoslovakkia}} |- | 1948 | [[Charles Malik]] | {{Pisilipp|Liibanon}} |- | 1949 | [[James Thorn]] | {{Pisilipp|Uus-Meremaa}} |- | 1950–1951 | [[Hernán Santa Cruz]] | {{Pisilipp|Tšiili}} |- | 1952 | [[Syed Amjad Ali]] | {{Pisilipp|Pakistan}} |- | 1953 | [[Raymond Scheyven]] | {{Pisilipp|Belgia}} |- | 1954 | [[Juan I. Cooke]] | {{Pisilipp|Argentina}} |- | 1956 | [[Douglas Copland]] | {{Pisilipp|Austraalia}} |- | 1956 | [[Hans Engen]] | {{Pisilipp|Norra}} |- | 1957 | [[Mohammad Mir Khan]] | {{Pisilipp|Pakistan}} |- | 1958 | [[George Forrester Davidson]] | {{Pisilipp|Kanada}} |- | 1959 | [[Daniel Cosío Villegas]] | {{Pisilipp|Mehhiko}} |- | 1960 | C. W. A. Schurmann | {{Pisilipp|Holland}} |- | 1961 | [[Foss Shanahan]] | {{Pisilipp|Uus-Meremaa}} |- | 1962 | [[Jerzy Michalowski]] | {{Pisilipp|Poola}} |- | 1963 | [[Alfonso Patiño Rosselli]] | {{Pisilipp|Colombia}} |- | 1964 | [[Edward Ronald Walker]] | {{Pisilipp|Austraalia}} |- | 1965 | [[Akira Matsui]] | {{Pisilipp|Jaapan}} |- | 1966 | [[Tewfik Bouattoura]] | {{Pisilipp|Alžeeria}} |- | 1967 | [[Milan Klusák]] | {{Pisilipp|Tšehhoslovakkia}} |- | 1968 | [[Manuel Perez Guerrero]] | {{Pisilipp|Venezuela}} |- | 1969 | [[Raymond Scheyven]] | {{Pisilipp|Belgia}} |- | 1970 | J. B. P. Maramis | {{Pisilipp|Indoneesia}} |- | 1971 | [[Rachid Driss]] | {{Pisilipp|Tuneesia}} |- | 1972 | [[Karoly Szarka]] | {{Pisilipp|Ungari}} |- | 1973 | [[Sergio Armando Frazao]] | {{Pisilipp|Brasiilia}} |- | 1974 | [[Aarno Karhilo]] | {{Pisilipp|Soome}} |- | 1975 | [[Iqbal Akhund]] | {{Pisilipp|Pakistan}} |- | 1976 | [[Simeon Aké]] | {{Pisilipp|Elevandiluurannik}} |- | 1977 | [[Ladislav Šmíd]] | {{Pisilipp|Tšehhoslovakkia}} |- | 1978 | [[Donald O. Mills]] | {{Pisilipp|Jamaica}} |- | 1979 | [[Hugo Scheltema]] | {{Pisilipp|Holland}} |- | 1980 | [[Andreas V. Mavrommatis]] | {{Pisilipp|Küpros}} |- | 1981 | [[Paul J. F. Lusaka]] | {{Pisilipp|Sambia}} |- | 1982 | [[Miljan Komatina]] | {{Pisilipp|Jugoslaavia}} |- | 1983 | [[Sergio Correa da Costa]] | {{Pisilipp|Brasiilia}} |- | 1984 | Karl Fischer | {{Pisilipp|Austria}} |- | 1985 | [[Tomohiko Kabayashi]] | {{Pisilipp|Jaapan}} |- | 1986 | [[Manuel dos Santos]] | {{Pisilipp|Mosambiik}} |- | 1987 | [[Eugeniusz Noworyta]] | {{Pisilipp|Poola}} |- | 1988 | [[Andres Aguilar]] | {{Pisilipp|Venezuela}} |- | 1989 | [[Kjeld Vilhelm Mortensen]] | {{Pisilipp|Taani}} |- | 1990 | [[Chinmaya Gharekhan]] | {{Pisilipp|India}} |- | 1992 | [[Darko Silovic]] | {{Pisilipp|Jugoslaavia}} |- | 1992 | [[Robert Mroziewicz]] | {{Pisilipp|Poola}} |- | 1993 | [[Juan Somavía]] | {{Pisilipp|Tšiili}} |- | 1994 | [[Richard William Butler]] | {{Pisilipp|Austraalia}} |- | 1995 | [[Ahmad Kamal]] | {{Pisilipp|Pakistan}} |- | 1996 | [[Jean-Marie Kacou Gervais]] | {{Pisilipp|Elevandiluurannik}} |- | 1997 | [[Karel Kovanda]] | {{Pisilipp|Tšehhi}} |- | 1998 | [[Juan Somavía]] | {{Pisilipp|Tšiili}} |- | 1999 | [[Francesco Paolo Fulci]] | {{Pisilipp|Itaalia}} |- | 2000 | [[Makarim Wibisono]] | {{Pisilipp|Indoneesia}} |- | 2001 | [[Martin Belinga Eboutou|Martin Belinga-Eboutou]] | {{Pisilipp|Kamerun}} |- | 2002 | [[Ivan Šimonović]] | {{Pisilipp|Horvaatia}} |- | 2003 | [[Gert Rosenthal]] | {{Pisilipp|Guatemala}} |- | 2004 | [[Marjatta Rasi]] | {{Pisilipp|Soome}} |- | 2005 | [[Munir Akram]] | {{Pisilipp|Pakistan}} |- | 2006 | [[Ali Hachani]] | {{Pisilipp|Tuneesia}} |- | 2007 | [[Dalius Čekuolis]] | {{Pisilipp|Leedu}} |- | 2008 | [[Léo Mérorès]] | {{Pisilipp|Haiti}} |- | 2009 | [[Sylvie Lucas]] | {{Pisilipp|Luksemburg}} |- | 2010 | [[Hamidon Ali]] | {{Pisilipp|Malaisia}} |- | 2011 | [[Lazarous Kapambwe]] | {{Pisilipp|Sambia}} |- | 2012 | [[Miloš Koterec]] | {{Pisilipp|Slovakkia}} |- | 2013 | [[Néstor Osorio Londoño]] | {{Pisilipp|Colombia}} |- | 2014 | [[Martin Sajdik]] | {{Pisilipp|Austria}} |- | 2015 | [[Oh Joon]] | {{Pisilipp|Lõuna-Korea}} |- | 2016 | [[Frederick Musiiwa Makamure Shava]] | {{Pisilipp|Zimbabwe}} |- | 2017 | [[Marie Chatardová]] | {{Pisilipp|Tšehhi}} |- | 2018 | [[Inga Rhonda King]] | {{Pisilipp|Saint Vincent ja Grenadiinid}} |- | 2019 | [[Mona Juul]] | {{Pisilipp|Norra}} |- | 2020 | [[Munir Akram]] | {{Pisilipp|Pakistan}} |- style="background:#ccffcc" |2021 | [[Collen Vixen Kelapile]] | {{Pisilipp|Botswana}} |- |} [[Kategooria:ÜRO ametnikud]] jupmqb9n5mhubxv7l2ljqywbfrnmuge 0 633985 6166002 2022-07-23T08:18:41Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Pasierbiec | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Pasierbiec | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Widok na miejscowość Pasierbiec.jpg | pildiallkiri = Vaade Pasierbiecile | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 536 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Pasierbiec Wieś Pasierbiec w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Pasierbiec''' on küla [[Poola]]s Väike-Poola vojevoodkond|Vä...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pasierbiec | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Pasierbiec | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Widok na miejscowość Pasierbiec.jpg | pildiallkiri = Vaade Pasierbiecile | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 536 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Pasierbiec Wieś Pasierbiec w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Pasierbiec''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Limanowa vald|Limanowa vallas]]. Pasierbiec asub [[Limanowa]]st umbes 6,5 km põhjaloodes ja [[Kraków]]ist ligikaudu 46 km kagus. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]] lsoj8h4idcq148nk4aptpxs75a3t0q3 6166003 6166002 2022-07-23T08:22:19Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pasierbiec | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Pasierbiec | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Widok na miejscowość Pasierbiec.jpg | pildiallkiri = Vaade Pasierbiecile | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 536 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Pasierbiec Wieś Pasierbiec w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Pasierbiec''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Limanowa vald|Limanowa vallas]]. Pasierbiec asub [[Limanowa]]st umbes 6,5 km põhjaloodes ja [[Kraków]]ist ligikaudu 46 km kagus. Pasierbiecit on esmamainitud [[1465]]. aastal.<ref>[http://pasierbiec.com/kosciol/historia/historia-pasierbca Historia Pasierbca] Sanktuarium Matki Bożej Pocieszenia w Pasierbcu</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]] eps1v7n5dmqjtjivsvssv4gi3g4g4my 0 633986 6166006 2022-07-23T08:34:30Z TTimmi 148145 Alustasin keiser Alexios III Angelose elulookirjeldamist wikitext text/x-wiki '''Alexios III Angelos''' (kreeka keeles Ἀλέξιος Κομνηνός Ἄγγελος (''Alexios Komnēnos Angelos)''; u<abbr>.</abbr> [[1153]] – [[1211]]) oli Bütsantsi keiser 1195. aasta märtsist kun 17.-18. juulini 1203. {{Infokast ametiisik | nimi = Alexios III Angelos | pildi nimi = 145 - Alexios III Angelos (Mutinensis - color).png | pildi seletus = Alexios III miniatuur (15. sajandist pärit koopia Joannes Zoanarese raamatust "Väljavõtted ajaloost") | amet = Bütsantsi keiser (Roomlaste keiser ja autokraat) | ametiajaalgus = 8. aprill 1195 | ametiajalõpp = 18. juuli 1203 | eelmine = Isaak II Angelos | järgmine = Isaak Ii Angelos ja Alexios IV Angelos | sünniaeg = umbes 1153 | surmaaeg = 1211 (58) | surmakoht = Hyakinthos klooster Nikaias | abikaasa = Euphrosyne Dukaina Kamatera | vanemad = Andronikos Dukas Angelos ja Euphrosyne Kastamonitissa | lapsed = Eirine Angelina, Anna Komnene Angelina, Eudokia Angelina }} aastal. Ta valitses '''Alexios Komnenose''' nime all, seostades ennast Komnenoste dünastiaga, millest ta emapoolselt ka põlvnes. Aexios tuli võimule pärast oma noorema venna Isaak II Angelose kukutamist, tema pimedaks torkamist ja vangi heitmist. Tema valitsemisaja kõige olulisem sündmus oli neljanda ristisõja sõdalaste rünnak Konstantinoopolile 1203. aastal, mille eesmärgiks oli Alexios IV Angelose troonile tõstmine. Alexios III asus juhtima linna kaitsmist, ent see ebaõnnestus ning ta põgenes ühe oma tütrega öösel linnast. Kukutatud keiser üritas edutult Adrianopolis ja Mosynopolises toetajaid koguda, ent sattus Montferrati markii Bonifatsiuse kätte vangi. Tema eest maksti lunaraha ning ta saadeti Väike-Aasiasse, kus ta sepitses vandenõud oma väimehe Theodoros Laskarise vastu. Alexios III tabati ning ta veetis oma elu viimased päevad Nikaias Hyakinthose kloostris, kus ta 1211. aastal suri. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Isaak II Angelos]]|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[1195]]–[[1203]]|järgnev=[[Alexios IV Angelos]] ja [[Isaak II Angelos]]}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Isaak Ii Angelos]] * [[Alexios IV Angelos]] * [[Bütsants]] * [[Bütsantsi ajalugu]] * [[Bütsantsi keisrite loend]] n9oifotrpvcj19p2wdmvtxwm6p8li4k 0 633987 6166007 2022-07-23T08:40:32Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Bałażówka | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Bałażówka | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Bałazówka BW54 (2) 02.jpg | pildiallkiri = Vaade Bałażówkale | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 135 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Balazowka Wieś Bałażówka w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Bałażówka''' on küla [[Poola]]s Väike-Poola vojevoodkond|Väik...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bałażówka | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Bałażówka | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Bałazówka BW54 (2) 02.jpg | pildiallkiri = Vaade Bałażówkale | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 135 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Balazowka Wieś Bałażówka w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Bałażówka''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Limanowa vald|Limanowa vallas]]. Bałażówka asub [[Limanowa]]st umbes 6 km põhjaloodes ja [[Kraków]]ist ligikaudu 45 km kagus. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]] dmlpc4u0by5bxuzkf4ikraw543xr8e6 0 633988 6166018 2022-07-23T09:02:05Z AP2048 164041 Alustasin lehekülge, on kavas seda ka jätkata. wikitext text/x-wiki [[Fail:Ulugh Beg observatory.JPG|pisi|[[Ulugbek|Ulugbeki]] observatooriumi [[Kvadrant (astronoomia)|kvadrant]]]] [[Ulugbek|Ulugbeki]] observatoorium ([[Usbeki keel|usb.]] ''Ulug‘bek rasadxonasi)'' oli keskaja üks silmapaistvamaid observatooriume<ref>{{Netiviide|url=https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D0%B1%D1%81%D0%B5%D1%80%D0%B2%D0%B0%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F_%D0%A3%D0%BB%D1%83%D0%B3%D0%B1%D0%B5%D0%BA%D0%B0|pealkiri=Обсерватория Улугбека|väljaanne=Википедия|aeg=2. juuli 2021|vaadatud=23. juuli 2022}}</ref>. See asus [[Samarkand|Samarkandi]] lähistel Kuhak künkal. == Ehitamine == Ulugbeki observatooriumi lasi ehitada [[Ulugbek]] 1424-1428 aastatel. Selle tähtsaim mõõteriist oli [[Kvadrant (astronoomia)|kvadrant]], mis oli tol ajal maailma suurim. == Viited == <references /> l6ykbbouhb58c2fsec030jwm7shth1a 6166047 6166018 2022-07-23T09:56:56Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ulugh Beg observatory.JPG|pisi|[[Ulugbek|Ulugbeki]] observatooriumi [[Kvadrant (astronoomia)|kvadrant]]]] '''Ulugbeki observatoorium''' ([[usbeki keel]]es ''Ulug‘bek rasadxonasi'') oli keskaja üks silmapaistvamaid observatooriume<ref>{{Netiviide|url=https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D0%B1%D1%81%D0%B5%D1%80%D0%B2%D0%B0%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F_%D0%A3%D0%BB%D1%83%D0%B3%D0%B1%D0%B5%D0%BA%D0%B0|pealkiri=Обсерватория Улугбека|väljaanne=Википедия|aeg=2. juuli 2021|vaadatud=23. juuli 2022}}</ref>. See asus [[Samarkand|Samarkandi]] lähistel Kuhaki künkal. == Ehitamine == Ulugbeki observatooriumi lasi ehitada [[Ulugbek]] aastatel 1424-1428. Selle tähtsaim mõõteriist oli [[Kvadrant (astronoomia)|kvadrant]], mis oli tol ajal maailma suurim. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Astronoomia]] [[Kategooria:Observatooriumid]] 9cb9kzh57vbldn7u21y1j9vfvzy9pe6 6166048 6166047 2022-07-23T09:58:19Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ulugh Beg observatory.JPG|pisi|[[Ulugbek|Ulugbeki]] observatooriumi [[Kvadrant (astronoomia)|kvadrant]]]] '''Ulugbeki observatoorium''' ([[usbeki keel]]es ''Ulug‘bek rasadxonasi'') oli keskaja üks silmapaistvamaid [[observatoorium]]e<ref>{{Netiviide|url=https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D0%B1%D1%81%D0%B5%D1%80%D0%B2%D0%B0%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F_%D0%A3%D0%BB%D1%83%D0%B3%D0%B1%D0%B5%D0%BA%D0%B0|pealkiri=Обсерватория Улугбека|väljaanne=Википедия|aeg=2. juuli 2021|vaadatud=23. juuli 2022}}</ref>. See asus [[Samarkand|Samarkandi]] lähistel Kuhaki künkal. == Ehitamine == Ulugbeki observatooriumi lasi ehitada [[Ulugbek]] aastatel 1424-1428. Selle tähtsaim mõõteriist oli [[Kvadrant (astronoomia)|kvadrant]], mis oli tol ajal maailma suurim. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Astronoomia]] [[Kategooria:Observatooriumid]] tcbqvozjgw7mu0kx6ogcpjon8v86k5d 6166053 6166048 2022-07-23T10:02:59Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ulugh Beg observatory.JPG|pisi|[[Ulugbek|Ulugbeki]] observatooriumi [[Kvadrant (astronoomia)|kvadrant]]]] '''Ulugbeki observatoorium''' ([[usbeki keel]]es ''Ulug‘bek rasadxonasi'') oli keskaja üks silmapaistvamaid [[observatoorium]]e<ref>{{Netiviide|url=https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D0%B1%D1%81%D0%B5%D1%80%D0%B2%D0%B0%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F_%D0%A3%D0%BB%D1%83%D0%B3%D0%B1%D0%B5%D0%BA%D0%B0|pealkiri=Обсерватория Улугбека|väljaanne=Википедия|aeg=2. juuli 2021|vaadatud=23. juuli 2022}}</ref>. See asus [[Samarkand|Samarkandi]] lähistel Kuhaki künkal. == Ehitamine == Ulugbeki observatooriumi lasi ehitada [[Ulugbek]] aastatel 1424–1428. Selle tähtsaim mõõteriist oli [[Kvadrant (astronoomia)|kvadrant]], mis oli tol ajal maailma suurim. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Astronoomia]] [[Kategooria:Observatooriumid]] o1un2xiztvpprkhnchwc2pron94ambt 6166054 6166053 2022-07-23T10:04:05Z Velirand 67997 + kategooria wikitext text/x-wiki [[Fail:Ulugh Beg observatory.JPG|pisi|[[Ulugbek|Ulugbeki]] observatooriumi [[Kvadrant (astronoomia)|kvadrant]]]] '''Ulugbeki observatoorium''' ([[usbeki keel]]es ''Ulug‘bek rasadxonasi'') oli keskaja üks silmapaistvamaid [[observatoorium]]e<ref>{{Netiviide|url=https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D0%B1%D1%81%D0%B5%D1%80%D0%B2%D0%B0%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F_%D0%A3%D0%BB%D1%83%D0%B3%D0%B1%D0%B5%D0%BA%D0%B0|pealkiri=Обсерватория Улугбека|väljaanne=Википедия|aeg=2. juuli 2021|vaadatud=23. juuli 2022}}</ref>. See asus [[Samarkand|Samarkandi]] lähistel Kuhaki künkal. == Ehitamine == Ulugbeki observatooriumi lasi ehitada [[Ulugbek]] aastatel 1424–1428. Selle tähtsaim mõõteriist oli [[Kvadrant (astronoomia)|kvadrant]], mis oli tol ajal maailma suurim. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Astronoomia]] [[Kategooria:Observatooriumid]] [[Kategooria:Usbekistan]] c2in8pwa86mlx5ko2q2kf4uhns8vtnd 0 633989 6166029 2022-07-23T09:20:23Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '{{Provints | nimi = Ādaži piirkond | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ādažu novads | lipp = Ādažu_novada_karogs.svg | lipu_link = [[Ādaži piirkonna lipp|Lipp]] | vapp = Ādažu_novads_COA_2022.svg | vapi_link = [[Ādaži piirkonna vapp|Vapp]] | pindala = 242,9 | elanikke = 21134 | elanikke_seis = 2021 | keskuse_nimi = [[Ādaži]] | asendikaardi_pilt = Saulkrastu_novads_2021.png }} '''Ādaži piirkond''' on 1. järgu haldusüksus ([[piirkond (Läti)|piirkond]...' wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Ādaži piirkond | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ādažu novads | lipp = Ādažu_novada_karogs.svg | lipu_link = [[Ādaži piirkonna lipp|Lipp]] | vapp = Ādažu_novads_COA_2022.svg | vapi_link = [[Ādaži piirkonna vapp|Vapp]] | pindala = 242,9 | elanikke = 21134 | elanikke_seis = 2021 | keskuse_nimi = [[Ādaži]] | asendikaardi_pilt = Saulkrastu_novads_2021.png }} '''Ādaži piirkond''' on 1. järgu haldusüksus ([[piirkond (Läti)|piirkond]]) [[Läti]]s. Piirkond moodustati [[2021]]. aastal, kui endised [[Ādaži piirkond (2009–2021)|Ādaži]] ja [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnad]] ühiseks omavalitsuseks ühendati. == Haldusjaotus == * [[Ādaži]] * [[Ādaži vald]] (''Ādažu pagasts'') * [[Carnikava vald]] (''Carnikavas pagasts'') ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.adazi.lv/news/ Ādaži piirkonna koduleht] {{koord}} {{LAT3}} [[Kategooria:Läti piirkonnad]] [[Kategooria:Ādaži piirkond| ]] nt9lhlvg57834j2hu1t541y0smluhya 6166090 6166029 2022-07-23T10:34:34Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Ādaži piirkond | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ādažu novads | lipp = Ādažu_novada_karogs.svg | lipu_link = [[Ādaži piirkonna lipp|Lipp]] | vapp = Ādažu_novads_COA_2022.svg | vapi_link = [[Ādaži piirkonna vapp|Vapp]] | pindala = 242,9 | elanikke = 21134 | elanikke_seis = 2021 | keskuse_nimi = [[Ādaži]] | asendikaardi_pilt = Ādažu_novads_2021.png }} '''Ādaži piirkond''' on 1. järgu haldusüksus ([[piirkond (Läti)|piirkond]]) [[Läti]]s. Piirkond moodustati [[2021]]. aastal, kui endised [[Ādaži piirkond (2009–2021)|Ādaži]] ja [[Carnikava piirkond|Carnikava piirkonnad]] ühiseks omavalitsuseks ühendati. == Haldusjaotus == * [[Ādaži]] * [[Ādaži vald]] (''Ādažu pagasts'') * [[Carnikava vald]] (''Carnikavas pagasts'') ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.adazi.lv/news/ Ādaži piirkonna koduleht] {{koord}} {{LAT3}} [[Kategooria:Läti piirkonnad]] [[Kategooria:Ādaži piirkond| ]] hcizsy1cxik19yj81tmo7m5a26adc2d 0 633990 6166034 2022-07-23T09:36:06Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Kłodne | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Kłodne | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Kłodne.jpg | pildiallkiri = Vaade Kłodnele | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1034 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Klodne Wieś Kłodne w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Kłodne''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] Limanowa maakond...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kłodne | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Kłodne | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Kłodne.jpg | pildiallkiri = Vaade Kłodnele | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1034 (2011)<ref>[https://www.polskawliczbach.pl/wies_Klodne Wieś Kłodne w liczbach] Polska w liczbach</ref> | asendikaart = Poola }} '''Kłodne''' on küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Limanowa vald|Limanowa vallas]]. Kłodne asub [[Limanowa]]st umbes 10 km idas ja [[Kraków]]ist ligikaudu 60 km kagus. Kłodnet on ürikutes esmamainitud [[1320]]. aastal.<ref>[https://www.gminalimanowa.pl/urzad-gminy/solectwa/klodne Kłodne] Gmina Limanowa</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna külad]] httznj6iglpj5ni09pi47gbipvj0c5d 0 633991 6166041 2022-07-23T09:47:11Z 85.253.23.13 Uus lehekülg: ''''Google chat''' on Google arendatud suhtlustarkvara suhtlussõnumite saatmiseks. == Välislingid == *[https://chat.google.com Veebileht] [[Kategooria:Tarkvara]]' wikitext text/x-wiki '''Google chat''' on Google arendatud suhtlustarkvara suhtlussõnumite saatmiseks. == Välislingid == *[https://chat.google.com Veebileht] [[Kategooria:Tarkvara]] qg83wx58isqrl9wmud7pdvg3iwvm9go 6166042 6166041 2022-07-23T09:47:40Z 85.253.23.13 wikitext text/x-wiki '''Google chat''' on [[Google]] arendatud suhtlustarkvara suhtlussõnumite saatmiseks. == Välislingid == *[https://chat.google.com Veebileht] [[Kategooria:Tarkvara]] dv1lwderg5lmhcsomdiapvlrh80omit 6166059 6166042 2022-07-23T10:07:11Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki '''Google Chat''' on [[Google]]'i arendatud [[suhtlustarkvara]] suhtlussõnumite saatmiseks. == Välislingid == *[https://chat.google.com Veebileht] [[Kategooria:Tarkvara]] b2wfkqf98p7twge62g3wqn7597b09r6 1 633992 6166111 2022-07-23T10:46:28Z Andres 5 /* Assumptsionistid? */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Assumptsionistid? == Peaks võib-olla ütlema "assumptsionistid". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2022, kell 13:46 (EEST) fnggmoys3b4m0p71v0j51u4wkbr55pa 0 633993 6166127 2022-07-23T10:55:41Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Biljana Borzan]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Biljana Borzan]] ru3t3zum2sqitwd5d7p9jg0ifm6p0fx 0 633994 6166136 2022-07-23T11:03:52Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Google Meet]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Google Meet]] kreut2z9o8qelprlepvov2i8ey11dse 0 633995 6166166 2022-07-23T11:48:44Z Merleke5 122868 Ümbersuunamine lehele [[Muhu Põhikool]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Muhu Põhikool]] lbnlfvdrv2x6g2ph20bxg2z6n9ct5gt 0 633996 6166170 2022-07-23T11:50:54Z Melilac 58734 Uus lehekülg: '{{Provints | nimi = Ādaži vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ādažu pagasts | lipp = | lipu_link = Lipp | vapp = LVA Carnikavas pagasts COA 2021.png | vapi_link = Vapp | pindala = 154,1 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Ādaži]] | asendikaardi_pilt = Carnikavas novads karte.png }} '''Ādaži vald''' ([[läti keel]]es ''Ādažu pagasts'') on vald Lätis [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]]. Asub [[Riia]]st kirdes. Vald piirneb sama piirkonna [[Ādaži] lin...' wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Ādaži vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ādažu pagasts | lipp = | lipu_link = Lipp | vapp = LVA Carnikavas pagasts COA 2021.png | vapi_link = Vapp | pindala = 154,1 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Ādaži]] | asendikaardi_pilt = Carnikavas novads karte.png }} '''Ādaži vald''' ([[läti keel]]es ''Ādažu pagasts'') on vald Lätis [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]]. Asub [[Riia]]st kirdes. Vald piirneb sama piirkonna [[Ādaži] linnaga ja [[Carnikava vald|Carnikava vallaga]] ning [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]][[Sēja vald|Sēja]] ja [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallaga]], [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallaga ]] ning [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallaga]]. == Ajalugu == Valla eellaseks oli [[Ādaži kihelkond]]. Seal asunud [[Ādaži mõis]]a pindala oli 1920. aasta agraarreformi eel 1358 ha. [[Iļķēni mõis]]a pindala oli 475 hektarit, [[Remberģi mõis]]ale kuulus 761 hektarit, [[Stāle mõis]]ale 252 hektarit, [[Berģumuiža mõis]]ale 215 hektarit, [[ALderi mõis]]ale 93 hektarit, [[Ādaži kirikumõis]]ale 57 hektarit, [[Baloži mõis]]ale 24 hektarit ja [[Kluse mõis]]a kohale kujunenud [[obrok]]ikohuslasele 12,6 hektarit maad.<ref>Latviešu konversācijas vārdnīca. I. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 1427. sleja.</ref> Aastal 1935 oli valla pindala 402 km² ja seal oli 3338 elanikku.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Ādaži vallas moodustati aastal 1945 Ādaži, Berģi, Carnikava ja Garkalne külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1954 liideti Ādaži külanõukoguga likvideeritav Carnikava külanõukogu. Aastal 1974 liideti sellega likvideeritava Mangaļi külanõukogu «Ādaži» [[kolhoos]]i maad, ent osa maid liideti Berģi külanõukoguga. Aastal 1977 liideti sellega osa likvideeritavast Berģi külanõukogust, lisaks veel osa Vangaži ja Garkalne külanõukogudest.<ref>Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> Aastal 1990 moodustati Ādaži külanõukogust vald. Aastal 1992 eraldati sellest moodustatava Carnikava valla alad. 2006. aastal moodustati vallaga samades piirides Ādaži piirkond (1. järgu haldusüksus). 2021. aastal liideti Carnikava piirkond Ādaži piirkonnaga, piirkond ise oma vanades piirides moodustas aga piirkonnas Ādaži valla. Aastal 2022 sai Ādaži linnaõigused ja selle maad eraldati vallast.<ref>[https://www.adazi.lv/adazi-klust-par-pilsetu/ «Ādaži kļūst par pilsētu!»]</ref> ==Loodus== Valda läbib [[Koiva jõgi]]. Sellest saab alguse [[Koiva-Baltezersi kanal]]. Suuremad järved on [[Lielais Baltezers]] ja [[Mazais Baltezers]]. Vald piirneb [[Lilaste järv]]ega. Looduskaitse all on Leiputrija pärn, Oliņi mitmetüveline tamm, Oliņi tammed ja Koiva-Baltezersi kanali tamm. Lisaks on vallas looduskaitse all arvukalt nimetuid põlispuid. Valda jääb osaliselt [[Ādaži maastikukaitseala]], mille alale jääb ka Lieluika ja Mazyuika järvede kaitseala pindalaga 192 hektarit. Osaliselt jääb sinna ka Lielais Baltezersi saarte kaitseala.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Kaitstavad objektid== Muinsuskaitse all on riiklike mälestistena Baltezersi ehk Ādaži kirik koos selle kahe portaaliga, ja Baltezersi kalmistul asv kommunismiohvrite matmispaik koos selle mälestussambaga.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=&dating=&address=%C4%80da%C5%BEu+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 11.10 2020</ref> == Rahvastik == Arvestuslikel andmetel oli [[1. jaanuar]]il [[2011]] Ādaži valla elanikest [[lätlased|lätlasi]] 7434, [[venelased|venelasi]] 1871, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 199, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 189, [[poolakad|poolakaid]] 108 ja [[leedulased|leedulasi]] 50.ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> |- | [[Alderi]] || ''vidējciems'' || 391 (2020) |- | [[Āņi]] || ''skrajciems'' || 87 (2020) |- | [[Atari küla|Atari]] || ''vidējciems'' || 126 (2020) |- | [[Baltezers]] || ''lielciems'' || 912 (2020) |- | [[Birznieki]] || ''skrajciems'' || 74 (2020) |- | [[Divezeri]] || ''skrajciems'' || 56 (2020) |- | [[Eimuri]] || ''skrajciems'' || 40 (2020) |- | [[Garkalne (Ādaži piirkond)|Garkalne]] || ''lielciems'' || 912 (2020) |- | [[Iļķene]] || ''mazciems'' || 77 (2020) |- | [[Kadaga]] || ''lielciems'' || 2230 (2020) |- | [[Smilgas]] || ''vasarnīcu ciems'' || |- | [[Stapriņi]] || ''lielciems'' || 581 (2022) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} {{koord|tüüp=haldus2}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ādaži piirkond]] 24qf23in3fhkmnrpsf4880kxrown440 6166175 6166170 2022-07-23T11:52:10Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Ādaži vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ādažu pagasts | lipp = | lipu_link = Lipp | vapp = LVA Carnikavas pagasts COA 2021.png | vapi_link = Vapp | pindala = 154,1 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Ādaži]] | asendikaardi_pilt = Adazu novads karte.png }} '''Ādaži vald''' ([[läti keel]]es ''Ādažu pagasts'') on vald Lätis [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]]. Asub [[Riia]]st kirdes. Vald piirneb sama piirkonna [[Ādaži] linnaga ja [[Carnikava vald|Carnikava vallaga]] ning [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]][[Sēja vald|Sēja]] ja [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallaga]], [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallaga ]] ning [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallaga]]. == Ajalugu == Valla eellaseks oli [[Ādaži kihelkond]]. Seal asunud [[Ādaži mõis]]a pindala oli 1920. aasta agraarreformi eel 1358 ha. [[Iļķēni mõis]]a pindala oli 475 hektarit, [[Remberģi mõis]]ale kuulus 761 hektarit, [[Stāle mõis]]ale 252 hektarit, [[Berģumuiža mõis]]ale 215 hektarit, [[ALderi mõis]]ale 93 hektarit, [[Ādaži kirikumõis]]ale 57 hektarit, [[Baloži mõis]]ale 24 hektarit ja [[Kluse mõis]]a kohale kujunenud [[obrok]]ikohuslasele 12,6 hektarit maad.<ref>Latviešu konversācijas vārdnīca. I. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 1427. sleja.</ref> Aastal 1935 oli valla pindala 402 km² ja seal oli 3338 elanikku.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Ādaži vallas moodustati aastal 1945 Ādaži, Berģi, Carnikava ja Garkalne külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1954 liideti Ādaži külanõukoguga likvideeritav Carnikava külanõukogu. Aastal 1974 liideti sellega likvideeritava Mangaļi külanõukogu «Ādaži» [[kolhoos]]i maad, ent osa maid liideti Berģi külanõukoguga. Aastal 1977 liideti sellega osa likvideeritavast Berģi külanõukogust, lisaks veel osa Vangaži ja Garkalne külanõukogudest.<ref>Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> Aastal 1990 moodustati Ādaži külanõukogust vald. Aastal 1992 eraldati sellest moodustatava Carnikava valla alad. 2006. aastal moodustati vallaga samades piirides Ādaži piirkond (1. järgu haldusüksus). 2021. aastal liideti Carnikava piirkond Ādaži piirkonnaga, piirkond ise oma vanades piirides moodustas aga piirkonnas Ādaži valla. Aastal 2022 sai Ādaži linnaõigused ja selle maad eraldati vallast.<ref>[https://www.adazi.lv/adazi-klust-par-pilsetu/ «Ādaži kļūst par pilsētu!»]</ref> ==Loodus== Valda läbib [[Koiva jõgi]]. Sellest saab alguse [[Koiva-Baltezersi kanal]]. Suuremad järved on [[Lielais Baltezers]] ja [[Mazais Baltezers]]. Vald piirneb [[Lilaste järv]]ega. Looduskaitse all on Leiputrija pärn, Oliņi mitmetüveline tamm, Oliņi tammed ja Koiva-Baltezersi kanali tamm. Lisaks on vallas looduskaitse all arvukalt nimetuid põlispuid. Valda jääb osaliselt [[Ādaži maastikukaitseala]], mille alale jääb ka Lieluika ja Mazyuika järvede kaitseala pindalaga 192 hektarit. Osaliselt jääb sinna ka Lielais Baltezersi saarte kaitseala.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Kaitstavad objektid== Muinsuskaitse all on riiklike mälestistena Baltezersi ehk Ādaži kirik koos selle kahe portaaliga, ja Baltezersi kalmistul asv kommunismiohvrite matmispaik koos selle mälestussambaga.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=&dating=&address=%C4%80da%C5%BEu+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 11.10 2020</ref> == Rahvastik == Arvestuslikel andmetel oli [[1. jaanuar]]il [[2011]] Ādaži valla elanikest [[lätlased|lätlasi]] 7434, [[venelased|venelasi]] 1871, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 199, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 189, [[poolakad|poolakaid]] 108 ja [[leedulased|leedulasi]] 50.ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> |- | [[Alderi]] || ''vidējciems'' || 391 (2020) |- | [[Āņi]] || ''skrajciems'' || 87 (2020) |- | [[Atari küla|Atari]] || ''vidējciems'' || 126 (2020) |- | [[Baltezers]] || ''lielciems'' || 912 (2020) |- | [[Birznieki]] || ''skrajciems'' || 74 (2020) |- | [[Divezeri]] || ''skrajciems'' || 56 (2020) |- | [[Eimuri]] || ''skrajciems'' || 40 (2020) |- | [[Garkalne (Ādaži piirkond)|Garkalne]] || ''lielciems'' || 912 (2020) |- | [[Iļķene]] || ''mazciems'' || 77 (2020) |- | [[Kadaga]] || ''lielciems'' || 2230 (2020) |- | [[Smilgas]] || ''vasarnīcu ciems'' || |- | [[Stapriņi]] || ''lielciems'' || 581 (2022) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} {{koord|tüüp=haldus2}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ādaži piirkond]] 5y8hyvf08nqeec17lhya8vfanvwt6b8 6166176 6166175 2022-07-23T11:52:28Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Ādaži vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ādažu pagasts | lipp = | lipu_link = Lipp | vapp = LVA Carnikavas pagasts COA 2021.png | vapi_link = Vapp | pindala = 154,1 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Ādaži]] | asendikaardi_pilt = Adazu novads karte.png }} '''Ādaži vald''' ([[läti keel]]es ''Ādažu pagasts'') on vald Lätis [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]]. Asub [[Riia]]st kirdes. Vald piirneb sama piirkonna [[Ādaži]] linnaga ja [[Carnikava vald|Carnikava vallaga]] ning [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] [[Sēja vald|Sēja]] ja [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallaga]], [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallaga ]] ning [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallaga]]. == Ajalugu == Valla eellaseks oli [[Ādaži kihelkond]]. Seal asunud [[Ādaži mõis]]a pindala oli 1920. aasta agraarreformi eel 1358 ha. [[Iļķēni mõis]]a pindala oli 475 hektarit, [[Remberģi mõis]]ale kuulus 761 hektarit, [[Stāle mõis]]ale 252 hektarit, [[Berģumuiža mõis]]ale 215 hektarit, [[ALderi mõis]]ale 93 hektarit, [[Ādaži kirikumõis]]ale 57 hektarit, [[Baloži mõis]]ale 24 hektarit ja [[Kluse mõis]]a kohale kujunenud [[obrok]]ikohuslasele 12,6 hektarit maad.<ref>Latviešu konversācijas vārdnīca. I. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 1427. sleja.</ref> Aastal 1935 oli valla pindala 402 km² ja seal oli 3338 elanikku.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Ādaži vallas moodustati aastal 1945 Ādaži, Berģi, Carnikava ja Garkalne külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1954 liideti Ādaži külanõukoguga likvideeritav Carnikava külanõukogu. Aastal 1974 liideti sellega likvideeritava Mangaļi külanõukogu «Ādaži» [[kolhoos]]i maad, ent osa maid liideti Berģi külanõukoguga. Aastal 1977 liideti sellega osa likvideeritavast Berģi külanõukogust, lisaks veel osa Vangaži ja Garkalne külanõukogudest.<ref>Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> Aastal 1990 moodustati Ādaži külanõukogust vald. Aastal 1992 eraldati sellest moodustatava Carnikava valla alad. 2006. aastal moodustati vallaga samades piirides Ādaži piirkond (1. järgu haldusüksus). 2021. aastal liideti Carnikava piirkond Ādaži piirkonnaga, piirkond ise oma vanades piirides moodustas aga piirkonnas Ādaži valla. Aastal 2022 sai Ādaži linnaõigused ja selle maad eraldati vallast.<ref>[https://www.adazi.lv/adazi-klust-par-pilsetu/ «Ādaži kļūst par pilsētu!»]</ref> ==Loodus== Valda läbib [[Koiva jõgi]]. Sellest saab alguse [[Koiva-Baltezersi kanal]]. Suuremad järved on [[Lielais Baltezers]] ja [[Mazais Baltezers]]. Vald piirneb [[Lilaste järv]]ega. Looduskaitse all on Leiputrija pärn, Oliņi mitmetüveline tamm, Oliņi tammed ja Koiva-Baltezersi kanali tamm. Lisaks on vallas looduskaitse all arvukalt nimetuid põlispuid. Valda jääb osaliselt [[Ādaži maastikukaitseala]], mille alale jääb ka Lieluika ja Mazyuika järvede kaitseala pindalaga 192 hektarit. Osaliselt jääb sinna ka Lielais Baltezersi saarte kaitseala.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Kaitstavad objektid== Muinsuskaitse all on riiklike mälestistena Baltezersi ehk Ādaži kirik koos selle kahe portaaliga, ja Baltezersi kalmistul asv kommunismiohvrite matmispaik koos selle mälestussambaga.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=&dating=&address=%C4%80da%C5%BEu+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija], vaadatud 11.10 2020</ref> == Rahvastik == Arvestuslikel andmetel oli [[1. jaanuar]]il [[2011]] Ādaži valla elanikest [[lätlased|lätlasi]] 7434, [[venelased|venelasi]] 1871, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 199, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 189, [[poolakad|poolakaid]] 108 ja [[leedulased|leedulasi]] 50.ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> |- | [[Alderi]] || ''vidējciems'' || 391 (2020) |- | [[Āņi]] || ''skrajciems'' || 87 (2020) |- | [[Atari küla|Atari]] || ''vidējciems'' || 126 (2020) |- | [[Baltezers]] || ''lielciems'' || 912 (2020) |- | [[Birznieki]] || ''skrajciems'' || 74 (2020) |- | [[Divezeri]] || ''skrajciems'' || 56 (2020) |- | [[Eimuri]] || ''skrajciems'' || 40 (2020) |- | [[Garkalne (Ādaži piirkond)|Garkalne]] || ''lielciems'' || 912 (2020) |- | [[Iļķene]] || ''mazciems'' || 77 (2020) |- | [[Kadaga]] || ''lielciems'' || 2230 (2020) |- | [[Smilgas]] || ''vasarnīcu ciems'' || |- | [[Stapriņi]] || ''lielciems'' || 581 (2022) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} {{koord|tüüp=haldus2}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ādaži piirkond]] ou7edjmfnlpyl4erf289hivy3h3qs3t 0 633997 6166173 2022-07-23T11:51:41Z Merleke5 122868 Ümbersuunamine lehele [[Liiva Algkool]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Liiva Algkool]] 0jabbhttogroqjwgxvommhodhjnc65q 6166174 6166173 2022-07-23T11:52:08Z Merleke5 122868 Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Liiva Algkool]] → [[Muhu Põhikool]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Muhu Põhikool]] lbnlfvdrv2x6g2ph20bxg2z6n9ct5gt